10
AKTUAALNE
Suurendame võimet astuda vastu
infokorratusele
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Euroopa Parlamendi Eesti büroo eelmise aasta lõpus korraldatud veebiseminaril rääkisid uurijad Maia Klaassen ja Andreas Ventsel, poliitik Urmas Paet ning ajakirjanik Martin Laine infohäiretest ja küberkuritegevusest. MARTA VUNŠ TÜ ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist
I
nfokorratus ehk valeuudiste levik ja infodeemia ehk liigse teabe esita� mine probleemi kohta, muutes selle esmavajaliku lahendamise tunduvalt keerukamaks, on saanud nüüdisaegse infoühiskonna murettekitavaks osaks. Valeuudised ja liigne teave tekitavad infohäireid, mille tõttu ühiskonna lõ hestumine ja demokraatliku korra la gunemine on avalikus arutelus küll tähelepanu saanud, ent lahendustest räägitakse vähem. Probleemide ring on lai, alates finantspettustest üksikisikute vastu ja lõpetades ulatuslike hübriidrünna kutega riikide vastu. Mida saab olu korra parandamiseks teha igaüks meist ning milline roll on selles valitsustel ja Euroopa Liidul? Kes lõpuks vastutab? Infohäirete uurija, ühiskonnateadus te instituudi arendusspetsialist Maia Klaassen ütles veebiseminaril, et sead mete ja võrkude turvalisuse kõrval tu leks inimestele rohkem rääkida kriitili sest mõtlemisest. „Peame analüüsima, millised on meie infotarbimise mustrid, et ühiskonna vastupanuvõime valede otsuste tagajärjel halvatud ei saaks. Pea me olema kursis, milliseid vaenulikke narratiive Eesti ja Euroopa Liidu kohta levitatakse,“ sõnas ta.
Samuti on vaja analüüsida, kelle huve meie inforuumis levitatavad vaatenurgad võivad kanda, ja osata reageerida, kui keegi jagab sotsiaal meedias küsitava väärtusega materjali.
oskama info- ja meediaruumis orien teeruda. Neile, kes parasjagu ei õpi, peaks täiendusõpet pakkuma töökohal,“ lausus Paet. Lisaks meedia- ja infopädevusele on oluline, et mõistetaks demokraatia väär Tarvis on koolitusi kõigile tusi. Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik vanuserühmadele Martin Laine pani kuulajatele südamele, Tähelepanu tuleb pöörata ka inimeste et demokraatliku riigikorra õõnestamist motivatsioonile kriitiliselt mõelda. tuleb osata ära tunda. Selleks on tema Kuna sotsiaalmeediat kasutatakse üha meelest vaja arendada kodanikuühis nooremast peast, peaks infopädevuse konda ja toetada grandipõhist süvitsi arendamine algama juba koolieelikueas. minevat ajakirjandust. See tähendaks, et riik toetaks gran tidega kvaliteet Demokraatliku riigikorra õõnestamist seid ajakirjandus tuleb osata ära tunda. Riigiametnikele väljaandeid, mis saaksid lugejate ja spetsialistidele peaks tegema info- ja le pakkuda tasuta meediapädevuse baaskursusi. faktipõhist ja kontrollitud sisu Infomõjutustegevuse uurija, TÜ vastukaaluks sotsiaalmeedias vabalt le semiootika kaasprofessor Andreas vivale kahtlase päritoluga teabele. Ventsel selgitas, et meil on vaja kasva Andreas Ventseli ja Maia Klaasseni tada süvitsiminekust huvitatud tähele sõnul peaks riigiametnikele ja spet panelikke meediatarbijaid. „Noori sialistidele, kes võivad infomõjutus peaks innustama oma teadmisi ka vane tegevuse suhtes haavatavad olla, tegema matele põlvkondadele jagama,“ lisas ta. info- ja meediapädevuse baaskursusi. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni Klaasseni hinnangul oleme hübriid aseesimehe Urmas Paeti sõnul on tõe rünnakute korraldajatest maha jäänud. poolest tarvis adekvaatset ja varajast Seega peab vastupanu infosõjas hõlma meediaharidust, kuid puudu on õpeta ma lisaks haridusele teisigi valdkondi, jatest, kes oleksid selle kiiresti muutu olema interdistsiplinaarne ja esma va valdkonnaga kursis. Seega tuleb kes tähtsal kohal ka poliitikute töölaual. kenduda ka õpetajate koolitamisele. „Iga Kasu oleks üleriigilistest meedia- ja kõrghariduse saanud inimene peaks infopädevuse suurendamise projektidest,
