AKTUAALNE
Üliõpilased said kaugõppel märkimisväärselt hästi hakkama
Keeruline on leida lähiajaloost teist sündmust, mis oleks mõjutanud maailma nii kõikehõlmavalt nagu ikka veel kestev koroonapandeemia. Ka Tartu Ülikool on pidanud oma tegevust ja õppetööd ümber korraldama. Kuidas meil läinud on ja mida tulevikuks kõrva taha panna? GRETE LANDSON TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant
Ü
likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) tegi kaks uuringut, milles vaadeldakse pandeemia mõju 2020/2021. õppeaastale. Kvalitatiivses uuringus „Õpetamise väljakutsed dis tantsõppes. Õppejõudude tagasiside“ osales 563 eesti- ja ingliskeelset vasta jat, kes hindasid ülikooli toimetulekut valdavalt heaks või väga heaks. Uuringus osalenud õppejõud pida sid väärtuslikuks digioskuste arengut ja võimalust korraldada lõputööde kaits mist veebis. Tõhusaimaks hinnati kasu tatud vahendeid: veebiseminare, -loen guid ja -eksameid. Vastajad plaanisid edaspidigi õpet paindlikumaks muuta ning väljatöötatud meetodeid ja vahen deid kasutada. Distantsilt anti ka kursusi, mida seni ei osatud ettegi kujutada. Näiteks korraldas ühiskonnateaduste instituut
suhtlemis- ja koostööoskuste aine raa mes veebitreeningu. Kui suhtlemis oskuste treeningu korraldamist vee bis oleks pakutud varem, keeldunuks treeneri rollis olnud õppejõud Dagmar Narusson kindlasti. „Vastus olnuks raudselt, et seda ei saa nii teha. Inimest tuleb pealaest jalatallani näha, tema kõrval seista,“ sõnab ta. Selgus aga, et kui eesmärgid ja tehnilised lahendused koos õppe disaineriga läbi mõelda, on see siiski võimalik. „Suhtlemine suundus veebi ja ka seal oli vaja teha koostööd,“ tõdeb Narusson. Tehniliste viperusteta veebitreening siiski ei möödunud. Ka uuringule vas tanud õppejõude häirisid kaugõppel nii enda kui ka üliõpilaste tehnilised probleemid, lisaks vähene kontakt üliõpilastega ja veebipõhise hindamise usaldusväärsuse küsimused. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul on alates eelmisest kevadest õppevormi üle otsustanud instituudid, sest kõigil on oma eripärad. Näiteks meditsiini teaduste valdkonna üliõpilased töötasid
Foto: erakogu
22
Põlvas elava ja Setomaal töötava üliõpilase Indrek Sarapuu väitel hoiab kaugõpe kokku aega ja raha ning kahandab väliste tegurite eksitavat mõju.
haiglates ja neid vaktsineeriti esimeste seas. Loodus- ja täppisteaduste vald konnas oli tingimata vaja teha prakti kume silmast silma. Paljude õppekava de puhul on aga kaugõpet korraldada küllaltki lihtne. Johan Skytte, ühiskonnateaduste ja haridusteaduste instituudi üliõpilased soovisid eelmise aasta lõpus ise kaug õpet või tuli seda kasutada haigestunu te suurema hulga tõttu. Haridusteaduste instituudis mängis oma osa ka hirm, et üliõpilasest õpetaja võib haigestudes vii ruse kooli viia. Samuti oli sessioonõppe tudengeid mõistlik õpetada veebis. „Arvan, et parem veidi segadust õppetöös kui täisdistants,“ ütleb Valk. Tema meelest minnakse kaugõppele üle ehk liigagi kergekäeliselt. „Nende paari aastaga tekkinud harjumus on nii suur, et näiteks loodus- ja täppis teaduste valdkond pidas uues arengu kavas vajalikuks määrata kaugõppe osakaaluks mitte enam kui 50%,“ mär gib õppeprorektor. Teine RAKE uuring, „Üliõpilaste toimetulek koroona-aastal: kogemus
