24
TERVE VAIM
Võrdne kohtlemine loob
kollektiivis töörahu Võrdsest kohtlemisest kõneldakse märgatavalt rohkem kui veel kümmekond aastat tagasi. Osa inimesi näeb selles väljast tulnud ideoloogia pealesurumist, teine osa nõustub, et rääkida tuleb. TIIA KÕNNUSSAAR tiia.konnussaar@ut.ee
Kas võrdne kohtlemine on rohkem jutuks seepärast, et meil on lisandunud nii välisüliõpilasi kui ka -õppe jõude? Piret Tatunts (PT): Minu arvates on need pigem meie enda tudengid ja noo red kolleegid, kes on selles k üsimuses nõudlikumad. Raivo Valk (RV): Aga mõju on sel küll: kui ülikool on väljapoolea vatud, võib see põhjustada praktilisi küsimusi. Ma toon näite: kümneliikmelise töörühma ühe liikme emakeel on ingli se keel. Kohe tekib küsimus, kas räägi me koosolekutel inglise keeles. Kui me seda ei tee, tunneb üks inimene end tõr jutuna. Kui me seda teeme, võivad end häirituna tunda teised. Lahendus on, et asjad tuleb omavahel selgeks rääkida. PT: Keeleseaduse kohaselt tuleb tähtajatu lepinguga töötajatel eesti keel omandada. Võib-olla see ongi võimaliku vestlu se sisu: algul tõlgime ja aitame, aga juba umbes poole aasta pärast räägime oma
t oreda kolleegiga kohviaparaadi juures eesti keelt. See, kuidas inimene end orga nisatsioonis tunneb, on väga tähtis. Rollid on erinevad, vastutus on erinev, aga inimene peab tund ma, et teda ja tema tööd väärtustatakse – siis suudab ta ka pa nustada ja ülejäänud meeskonnaga pare mini kohaneda.
Foto: Pixabay.com
V
õrdne kohtlemine on tähtis, et ülikoolis oleks hea õhustik, rõhutavad vestlusringis ülikooli personaliarenduskeskuse juhataja Piret Tatunts ja peaspetsialist Raivo Valk.
