28
ARVAMUS
Fotod: Andres Tennus
Inimlik suhtumine toetab erivajadusega üliõpilase haridusteed Maris Gertz Sille Sepmann
TÜ erivajadustega üliõpilaste nõustajad
H
ariduslike eri- või lisavajadustega üli õpilased saavad ülikoolilt tuge. See ei tähenda ebavõrdse eelise andmist, vaid paindlik lähenemine aitab vähendada takistusi, millega erivajadustega tudengid rinda pistavad. Meil kõigil on mingi erivajadus, mõnel liht salt rohkem võimendunud kui teisel. On ini mesi, kes ei kannata lärmi; inimesi, kes vaja vad ülesande lahendamiseks rohkem aega või kardavad avalikku esinemist nagu tuld. Ei ole olemas mustvalgelt eristatavaid kategooriaid „erivajadus“ ja „mitte-erivajadus“: me kõik asu me kas skaalaühes või teises otsas, ja enamasti hoopis kuskil keskel. Võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse poole püüdlevad kõik demokraatlikud ühiskonnad. Võrdne kohtlemine ei tähenda alati kõigi ühe sugust kohtlemist. See võib tähendada ka erisuste arvestamist, et ebavõrdsust vähendada. Kui me mõne rühma inimestega ei arvesta, võib rääkida
otsesest või kaudsest diskrimineerimisest. Siin tulevadki mängu kohandused lisa- või erivaja dustega üliõpilastele: kohanduste tegemine peaks korvama erivajaduse mõju õppija sooritusele ja muutma tingimused võrdsemaks. Erivajaduse ametlikku definitsiooni Eestis ei ole. Ametlikus kontekstis saab rääkida puudest ja vähenenud töövõimest, kuid erivajaduse tähen dus on olemuselt laiem. Igal erivajadusega inime sel ei ole tingimata tuvastatud puuet või vähene nud töövõimet. On püsivaid erivajadusi, kuid on ka neid, mis muutuvad aja jooksul, on lainetava kuluga. Seetõttu on ka nende üliõpilaste õpi võime periooditi erinev. Kui püüda erivajadusega üliõpilase olemust kokkuvõtlikult sõnastada, siis võib öelda, et eri vajadusega on üliõpilane, kes kogeb pikaajalise tervisehäire või vaimse või füüsilise eripära tõttu õppetöös raskusi ning kelle puhul saab häid tule musi toetada muudatustega ainekorralduses või õpikeskkonnas.
Haridus peab olema ligipääsetav
ÜRO puuetega inimeste konventsiooni järgi pea vad riigid tagama puuetega inimestele ilma dis krimineerimiseta ja teistega võrdsetel alustel juurdepääsu üldisele kolmanda taseme hariduse le, kutseharidusele, täiskasvanuharidusele ja elu kestvale õppele. Eesti hariduspoliitika lähtub kaasava hariduse põhimõttest: kõigil õppijatel on õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Kaasava hariduse puhul luuakse osalusvõimalus kõigile üliõpilastele ning kohandused ei paku eri kohtlemist, vaid teevad võimalused kõigile õppi jatele kättesaadavamaks.
