ARVAMUS
Kas teadlase ja ettevõtja rolli
saab ühitada? Foto: Jüri Luht
38
Erik Puura TÜ arendusprorektor
V
ägagi sageli öeldakse teadlastele: te peate kaitsma oma intellektuaalomandit. Selli ne kohustus või eesmärgipüstitus ei näita aga kogu pilti. Jah, ülikoolis on intellektuaaloman di käsitlemise kord, mis kahtlemata peab olemas olema, kuid tarvis on silmas pidada ka suuremaid eesmärke. Me kõik ju soovime, et Eesti majandus areneks. Ka teadlastel on selle saavutamisel väga oluline roll. Ülikool aitab sadu Eesti ettevõtteid ja on ise loomas kümneid uusi ettevõtteid. Mäletan, et oma doktoritööd kirjutades olin liiga tagasihoidlik, kinni tähtaegades ja
publitseerimisvajaduses, ning kohe kindlasti ei osanud ma oma töö ühiskondlikku ja praktilist tähtsust lahti mõtestada. Alles hiljem selgus, et saadud tulemustega õnnestus ära hoida võimalik ke põlenguid Maardu fosforiidikarjääri alal ning isegi rajada karjääri territooriumile prügila. Seega võib nüüd, 20 aastat hiljem, kindlalt öelda, et ise süttimiskindel tehnoloogia töötab. Eesti majanduse edendamise kõrval on aga üks veel suurem soov: et kogu maailm areneks. Kui minu hea kolleeg Mart Ustav alustas ettevõtlusega, siis üldse mitte selleks, et äri teha, vaid eesmärgiga hoida tulevikus ära terviseprobleeme, mille all kannatas talle lähedane inimene.
Eesmärk olgu muuta maailm paremaks
Oleme liiga kinni mõtteviisis, et teadus ja ette võtlus on valikute küsimus. Ma arvan, et see ettevõtlus, mille arengut ülikool peaks toetama, kannab endas sama eesmärki mis teadus: muuta maailma paremaks ja lahendada ühiskonnas tek kivaid probleeme. Näiteks ei allkirjastaks ma üli kooli nimel koostöölepingut, mille eesmärk on ai data kasiinofirmal klientide sõltuvust suurendada. Seega võiks iga teadlane ja doktorant, aga miks mitte ka juba bakalaureuse- ja magistriastme üli õpilane oma uurimistööd tehes lahti mõtestada, missugust kasu ühiskond ja majandus tema tööst
