40
TEADUS
Teadlased otsivad teraapilist abi
virtuaal reaalsusest Värsked uuringud näitavad, et psühhedeelikumide tarbimisest kontrollitud tingimustes võib olla abi depressiooni, ärevuse ja sõltuvushäirete ravis. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased katsetavad, kas virtuaalreaalsus võiks olla sobiv meetod, millega psühhedeelikumide teraapilist mõju ilma kõrval nähtudeta esile kutsuda.
D
oktorant Karl Kristjan Kaup, tea durid Kadi Tulver ja Madis Vasser ning nende juhendaja kaasprofes sor Jaan Aru korraldasid sügissemestril esimesed katsed, et näha, kas virtuaal reaalsusest võib tõepoolest teraapilist abi saada. Kognitiivteaduse ja masinnägemise teaduri Kadi Tulveri sõnul on esmaste andmete põhjal näha, et osal, kuid mit te kõigil katseisikutel tekib virtuaal reaalsuse (VR) elamuse käigus mitmeid isiklikult tähtsaid uusi arusaamu ja taipamisi. „12 katseisiku andmete pealt nägi me, et depressioonile viitavad sümp tomid, näiteks huvi kadumine, enese süüdistused ja võimetus rõõmu tunda, vähenesid vahetult pärast VR-kogemust ning olid esmase mõõtmisega võrrel des nõrgemad ka kaks nädalat pärast
katset,“ rääkis Tulver. Kaks päeva kest nud katsed koosnesid mitmest osast.
Uuenduslikud katsed
Esimesel päeval vestles iga osaleja klii nilise psühholoogiga, kes aitas hinna ta meeleolu ja püstitada mõne osalejale olulise küsimuse. Seejärel sai proovida VR-prille ja -keskkonda, et selle koge musega harjuda. Teisel päeval läbis osaleja 10 minuti pikkuse lõõgastava meditatsiooni ja seejärel umbes tund aega kestva psühhedeelse VR-kogemuse. Pärast seda arutas ta koos psühholoogiga, milliseid mõtteid ja tundeid see eba tavaline pildiline ja heliline elamus temas esile kutsus. Psühhedeelse VR-i töötasid välja vir tuaalreaalsuse teadur Madis Vasser ja doktorant Karl Kristjan Kaup. Katsest sai Kaupi doktoritöö projekt. Ühiselt uuriti katse ettevalmistamiseks hulga liselt sõnalisi ja pildilisi kirjeldusi psühhedeelsetest, meditatiivsetest ja müstilistest kogemustest. Samuti võeti
Foto: kuvatõmmis
MERILYN MERISALU merilyn.merisalu@ut.ee
aluseks teadusuuringud, mis käsitlevad nende kogemuste fenomenoloogiat. „Kasutasime VR-i disainimisel audio visuaalseid ja narratiivseid elemente, mis annavad edasi ebatavalistele teadvus seisunditele iseloomulikke nähtusi, näi teks sünesteesiat, ego hajumist, sügavat ühtsustunnet ümbritsevaga ning aja ja ruumi taju muutusi,“ rääkis Kaup.
