TEADUS
Sügissemestril kaitstud
doktoritööd
Tartu Ülikoolis kaitsti sügissemestri jooksul 50 doktoritööd. Teaduslikke teadmisi avardati nii humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste kui ka loodusja täppisteaduste valdkonnas. Juba kaitstud doktoritöödega saab lähemalt tutvuda Tartu Ülikooli repositooriumis DSpace. Kaitsmisele tulevad väitekirjad on olemas ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond MIRKO CERRONE kaitses semiootika ja kultuuri
teooria erialal doktoritööd „Interspecies relationships: a zoosemiotic analysis of human-ape communication“ („Liikidevahelised suhted: inimeste ja inimahvide vahelise kommunikatsiooni zoosemiootiline analüüs“). Liikidevahelises suhtluses tekivad vastastikku arusaada vad keeled, õpitakse kasutama uusi märke ning korduvad kohtumised toovad kaasa uusi tähendusi ja käitumist. Inimese ja inimahvide vahelisele suhtlusele keskendu vas doktoritöös arendatakse ideed, et omailma mõistet tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka jagatud tähendusi. Selline lähenemisviis võimaldab analüüsida eri liikide vahelist suhtlust, et parandada tehistingimustes peeta vate loomade heaolu. Juhendajad prof Timo Maran ja teadur Nelly Mäekivi, oponendid vanemteadur Matthew Chrulew (Curtini Ülikool) ja kaasprof Filip Jaroš (Hradec Králové Ülikool).
Fotod: Merilyn Merisalu
HELEN HINT kaitses üldkeeleteaduse erialal doktori
tööd „From full phrase to zero: a multifactoral, form specific and crosslinguistic analysis of Estonian referential system“ („Fraasist nullini: eesti keele viitamis vahendite mitmefaktoriline, vormispetsiifiline ja keelte vaheline analüüs“). Selleks, et kuulaja juttu mõistaks,
peab kõneleja valima kellelegi või millelegi viitamiseks sobiva sõna või fraasi. Doktoritööst selgus, et eri keelte kõnelejad toetuvad eri viitamistavadele, mida kujunda vad keele grammatika, eri viitevahendite kasutussagedus üldiselt ning kõnesituatsioon ja kontekst. Eesti keele tüüpiliste viitevahendite kasutusmustrite selgitamiseks saab lähtuda nii fraasi kitsamast tüübist kui ka mitmest tegurist, mis võivad olla tähendus või kasutuskonteksti põhised. Juhendajad prof Renate Pajusalu ja kaasprof Elsi Kaiser (Lõuna-California Ülikool), oponent prof Marja-Liisa Helasvuo (Turu Ülikool).
TIINA HOFFMANN kaitses semiootika ja kultuuri
teooria erialal doktoritööd „La traduction cinémato graphique dans l’Estonie soviétique: contextes, pra tiques et acteurs“ („Filmitõlge Eesti NSV-s: kontekstid, praktikad, inimesed“). Taasiseseisvumise ajaks oli Eestist kujunenud Nõukogude Liidu subtiitertõlke eksperdikeskus, muu hulgas tehti Eestis kõik venekeelsed vaegkuuljate subtiitrid. Kui vene keelde dubleerimisel tsenseeriti filmid ideoloogiliselt sobivaks, siis eestikeelset subtiitertõlget ei tsenseeritud. Doktoritöös tuuakse esile toonase filmitõlkija kohati kummalised töötingimused ja tõlkimisel kasutatud strateegiad. Tegu on esimese sel
43
