“MIDAGI PAREMAT ON TULEKUL” Autor Hanna Polak (Poola, Venemaa) Nominent Eesti Rahva Auhinnale
“OODATES AUGUSTIT” Autor Teodora Ana Mihai (Rumeenia) Nominent Eesti Rahva Auhinnale
“JALUTADES VEE ALL” Autor Eliza Kubarska (Poola, Borneo) Nominent festivali Suurele Auhinnale
PÄRNU FF HÄÄL
XXIX Pärnu filmifestivali häälekandja HEINAKUUS 2015
FESTIVALI PEATEEMA: KOOSELU
www.mona.ee
JÜRI ARRAKU ELU LÕUENDIL JA FILMILINDIL Pärnu Filmifestivali kodu asub Uue Kunsti Muuseumis. mille igaaastaseks „naelaks“ on aktinäitus MEES JA NAINE. Sel aastal on väljapanek seotud nii mõnegi filmimehega. Keset peasaali seisab Hardi Volmeri üle-elu-suurune kuju ANIMAATOR HARDI (autor Tiiu Kirsipuu). Mark Soosaare intiimne autoportree LIBLIKATE KODU mängib näituse black-boxis. Eesti joonisfilmi suurkuju Rein Raamat esineb maaliga REALISTI JA KUBISTI SÕBRALIK PEREKOND. Rein Raamatu SUURE TÕLLU kunstnikuks oli Jüri Arrak, kes mängis JÕULUD VIGALAS kunstnik Ants Laikmaad. Jüri on näitusel väljas kahe tööga: EVA KLEOPATRANA ja MUUMIA ÄRATUS.
Vaiko Edur ja Mark Soosaar
Stsenaarne plaan, leitud XXIX Pärnu filmifestivali sahtlist. Kaks meest kooris: Tere, vahva filmirahvas! Meie oleme XXIX Pärnu filmipeo hobused Vaiko ning Mark. Teie aga istute kinovankris, mis sõidutab taigasse ning džunglisse, külla põlisrahvaste juurde meresaartel ja suurlinnade katusekambrites. Meie abil piilute mitut seltsi kodadesse, kus naudivad kooselu nii muistsed kui homsed asukad. Meie värske dokk avab... Vaiko: Stopp. Ütle ausalt, kas sina mõtlesid välja sellesuvise festivali teema KOOSELU? Mark: Palun ära kogu süüd minu kaela veereta! Ikka poliitikud on need, kes enne üldvalimisi leiavad teema kisklemiseks, üksteiselt vaiba alt tõmbamiseks. Seekord visati tulle nii traditsiooniline peremudel kui selle vastu seatud moodne kooselu. Unustati ära, et sallivus ja igaühe õigus armastusele on 21.sajandi kõige olulisemad märksõnad. Vaiko: Mulle tundus, et hoopis mullu sügisel Amsterdamis homopaare vahtides tekkis see mõte sinu peas? Mark: Avalikke homopaare longib seal kanalite kallastel muidugi kordades rohkem kui meil, aga parimad dokid maailma suurimal tõsuielufilmide festivalil olid seekord väga perekesksed. Ja miks ka mitte üks meie festivalidest lausa inimkonna nurgakivile, pühale perekonnale pühendada? Vaiko: Aga kui ringi vaatad, siis pole ju enam seda traditsioonilist peremudelit, kus isa-ema tatsavad ees ja lapsed sibavad kui pardipojad neile järele! Mark: Tõsi ta on! Ning isegi tikutulega ei leia enam sellist taluperet, kus ühe katuse all elasid vanavanemad oma laste ja lastelastega. Kui lapsed
toimetasid põllul, metsas või merele, siis vanad hoidsid mudilasi, rääkisid murdekeelt ja õpetasid kolmandale põlvele elutarkusi. Vaiko: Sina palsameeriks kogu muistse elu muuseumisse või filmilindile? Mark: Kas tõesti sina, Brutus? Mind on ennegi arengupiduriks tembeldatud, sellega ei üllata. Ometi oleme me siin ainult tänu neile sadade ja tuhandetele inimpõlvedele, keda pereinstinkt kannustas pesa punuma ja selles lapsi kasvatama… Vaiko: Nii et 21.sajandi dokumentalisti ülesanne on jäädvustada surijaid? Eriti küüniline mõte! Mark: Ära nori! Sinul samuti kinomehe diplom taskus ning võid oma kaameraga ka kinkida surelikele igavese elu ekraanil. Vaiko: Nii et sinu meelest on tõesti õige lasta hääbuvatel kultuuridel reaalelus kustuda ning jätta neist vaid mingi hägune liikuv pilt? Mark: Eks ta tera parem ole, kui külma kalasilmaga pealtvaatamine. Surija jõllitamine pole mingi kangelastegu. Vaiko: Ennäe, ja seda ütleb mees, kelle arvates siiani polnud kuigi ilus teiste õnnetuse või surma hinnaga kunsti teha ning seda turule vedada.... Mark: Turule ei pea igat sõnumit viima, aga muret aegade ajast pärit väärtuste pillamise ning kaotamise pärast jagada on meie kohus. Vaiko: Sellega nõus. Mul tuli filme konkursile valides ka päris mitu korda pisar silma. Mark: Katsu siis nad nii ritta sättida, et lisaks konkursile ETV ekraanil tuleks pisar silma ka Pärnus etenduvaid filme nautijdes. Et dokid juhataks teiste inimeste tehtud vigu vältima, oma kodu ja peret paremini hoidma… /Mark on festivali pealik, Vaiko filmikava juhataja/
Saime jutule Jüri Arrakuga. Näitusel MEES JA NAINE on kaks teie teost. Äkki avaksite nende maalide tagamaid? EVA KLEOPATRANA. Kokku on pandud kaks lugu. Üks on Eva ja teine Kleopatra. Mõlemal oli maoga tegemist. Kleopatra tegi enesetapu maomürgiga. Eva sai mõistuse sümbolina mao käest õuna. Ja nagu naine mõistusele tuli, nii ta paradiisist ka välja aeti... MUUMIA ÄRKAMINE ütleb, et hoidku Jumal meid selle eest, kui muumiaks muudetud koletis ärkab… Ta võib hakata tegema varasemast palju hullemaid tegusid. Teda äratav naine on pool looma ja pool naist. Nii inimesed kui loomad, kes koletise äratasid, oma teo pärast hiljem kannatavad. Vaid muumia ümber siblijad tunnevad rõõmu tootemi ärkamisest. Aga need, kes varem kannatasid, kannatavad nüüd topelt. Nii et see minu teos on omamoodi hoiatus... järg lk 3
Jüri Arrak “Muumia ärkab”, õli, lõuend, 2008
2
XXIX PÄRNU FILMIFESTIVAL
FESTIVALIEKRAAN PÄRNUS
6 - 19. juuli 2015 Uue Kunsti Muuseum
10.00 Portreefilmid ja religioosne haridus
Esmaspäev, 6. juuli
Kolmapäev, 8. juuli
TOETA REDEL VASTU TAEVAST, Jana Sevcikova, Slovakkia, 2014, 100’
18.00 Festivali avamine
13.00 Dokfilmid noortele
16.00 Portreefilmid SANã, M. Pimentel, Brasiilia, 2013, 18’
Vanalinna kool
Vanalinna kool
JALUTADES VEE ALL, Eliza Kubarska, Borneo, 2014, 77’ SANã, Marcos Pimentel, Brasiilia, 2013, 18’ VAHEPEAL, Ditte Uljas, Soome, India, 2014, 66’
21.00 Uued eesti dokid
PUHTA MÕTTE RUUM, Puu Eesti, Eesti, 2015, 74’
Teisipäev, 7. juuli Vanalinna kool
13.00 Dokfilmid noortele
RIIGIDIPLOM, Dieudo Hamadi, Kongo, 2014, 92’
15.00 Portreefilmid
15.00 Tudengifilmid
ELUMÄNG, Pavel Borecky , Eesti, 2015, 27’ MINU SÕBER ADAM, Worapoj In-Lao, Eesti, 2015, 11’ LIBLIKAS PURGIS, Maria Aua, Eesti, 2015, 17’ EI PILETIT EGA PARFÜÜMI, A. Salmi, Eesti, 2015, 15’ MUIDU ÜKS MEES, Eeva Mägi, Eesti, 2015, 14’ POOL ON LÄINUD, Ilker Tüsümel, Eesti, 2015, 28’
17.00 Uued eesti dokid
HUBERT LE BLONI VIIMNE LEND, Koldo Almandoz, SIPELGAPESA, Vladimir Loginov, Eesti, 2015, 83’ Hispaania, 2014, 10’ ELDA SÜNNITUSED, Chrisatos Xenitopoulos, Kreeka, 18.45 Portreefilmid 2014, 40’ LANTANDA, Gorka Gamarra, Guinea Bissau, 2014, 63’ EMA, SEE OLEN MINA, J. Martšenko, Venemaa, 2014, 39’
17.00 Kooselu
ELASID KORD AMMU UNGARIS..., Oliver Victoria, Zimu Zhang, Ungari, 2014, 81’
18.30 Kooselu
#73, R. Shahbaz, Iraak, 2015, 23’ VIDEVIK, Valentin Vasjanovitš, Ukraina, 2014, 61’
20.00 Portreefilmid
REISIHOOVUS, Anna Dranitsõna, Venemaa, 2014, 30’ SÜGAV ARMASTUS, Jan P. Matuszynski, Poola, 2013, 84’
22.00 Lühifilmid
UUSAASTA HUNDWILIS, M. Trentini, Šveits, 2014, 12’ BERLENGA GRANDE, V. Carvalho, Portugal, 2014, 20’ VESTLUS, Anastasia Novikova, Venemaa, 2015, 21’ KUHU SA KUULUD, Andrei Kutsila, Valgevene, 2015, 16’ 165/60, Anton Brutski, Valgevene, 2014, 17’ KOHT, Julia Poplawska, Poola, 2015, 14’
EMA, SEE OLEN MINA, J. Martšenko, Venemaa, 2014, 39’
17.00 Portreefilmid VALGETE AKAATSIATE VARJUS, O. Tšepeljuk, Ukraina, 2013, 85’
19.00 Uued eesti dokid
TASHI DELEK!, Priit Rebane, Tiibet, 2015, 52’ HEI RASMA!, Laila Pakalnina, Eesti, Läti, 2015, 38’
21.00 Portreefilmid
VÕIMALUS, G. Remiche, Belgia, Inglismaa, Itaalia, 2014, 51’
22.30 Kooselu HULKUR, G. Hörcher, Ungari, 2014, 72’ Pärnu Haigla
18.00 Meditsiini filmid KUI MA PÖÖRDUSIN ÜHE
20.00 Portreefilmid
JUMALA POOLE, Zagoni Balint, Rumeenia, Ungari, 2014, 24’ 0,8 AMPRIT ÕNNE, Saskia Gubbels, Holland, 2015, 53’
22.00 Portreefilmid
Reede, 10. juuli
EMA POLE HULL, Mordechai Vardi, Iisrael, 2014, 74’ VALGUSEKS / VALGUSENI / VALGUSENA, Nora Särak, Venemaa, 2015, 34’ PEREKOND, Olga Maurina, Venemaa, 2015, 99’ Uue Kunsti Muuseum
Vanalinna kool
13.00 Põlisrahvaste ellujäämine
TSEREMOONIA, Dario Arcella, Paraguai, 2014, 82’
15.00 Teaduslik jäädvustus
10.00 Folkloor
VIIMASED SÕNAD, K. Davidse, Kreeka, Türgi, 2014, 29’ KINGITUS EMALT, Dip Bhuyan, India, 2013, 23’
METSIK, Dan Curean, Rumeenia, 2014, 36’ KALANDA – TEADMISED LOODUSEST, Lorenzo Ferrarini, Burkina Faso, 2015, 62’
15.30 Portreefilmid
17.00 Uued eesti dokid
MINU VALGE SÄRK, Dre Didderiens, Holland, 2015, 70’
17.00 Kooselu
PULMAD PAS DE DEUX, D. Zaitsev, Venemaa, 2014, 23’ MU KODU, Jiri Stejskal, Ukraina, 2014, 84’
KUIDAS MA AAFRIKAT PÄÄSTSIN, Kullar Viimne, Uganda, 2014, 87’
18.45 Portreefilmid
TUNDRA HÄÄL, Jean Ehret, Venemaa, 2013, 52’
19.00 Portreefilmid
20.00 Kooselu
Uue Kunsti Muuseum
FJODOR, Ivan Oganesjov, Venemaa, 2014, 94’
EMA SOOV, J. Berghäll, Soome, Inglismaa, USA, 2015, 85’
VÕÕRAS VERI, Jesús Mario Lozano, Mehhiko, 2014, 82’
21.00 Kooselu
22.00 Kooselu VALGUSEKS / VALGUSENI / VALGUSENA, Nora Särak, Venemaa, 2015, 34’ ALATI KOOS, Eva Tomanová, Tšehhi, 2014, 71’
10.00 Teadvuslik jäädvustus 16.00 Eksperimentaalfilmid
IGAVESTI ÕNNELIK, Tatjana Božić, Holland, 2014, 83’
ŽESTIDE VAIKUSES, Pedro Sousa, Portugal, 2014, 5’ ELENA ASISE SAAMINE, Álvaro Gimenez Sarmiento, Hispaania, 2014, 18’ NÜÜD VABA, Pierre Liebaert, Belgia, 2014, 11’
22.30 Elustiilid
17.00 Tudengifilmid
18.00 Meditsiini filmid
KUUS PÕHJALA MEEST, Sakari Suuronen, Soome, Venemaa, 2015, 25’ MA EI TOHI ALLAHIGA KURJUSTADA, Muhammed Faisal, India, 2014, 18’ NÄHTAMATU, Zofia Pregowska, Poola, 2014, 22’ SEE, KES MÄLETAB ENAM, Lauri Autere, Minna Valjanen, Soome, 2014, 9’ LAPSED, Arber Jashari, Kosovo, 2013, 15’ RÕÕM IGAST PÄEVAST, Sanna Liljander, Soome, 2014, 7’
19.00 Portreefilmid, elustiilid
KAMBODŽA HAAVAD, A. Liebert, Kambodža, 2014, 30’ HINGAMINE, Marcos Pimentel, Brasiilia, 2013, 73’
VENE VÕIDUSÕIT, S. Beiseuov, S. Dogorov, Venemaa, 2014, 93’ Pärnu Haigla
KOLM ŠAMAANI, A. Laurent, A. Viel, Nepaal, 2014, 79’
Neljapäev, 9. juuli Vanalinna kool
13.00 Dokfilmid noortele
Uue Kunsti Muuseum
10.00 Põgenikud
VARJUD TÄNAVAL, David Fisher, Iisrael, 2015, 50’
17.00 Portreefilmid
KUUS PÕHJALA MEEST, S. Suuronen, Soome, Venemaa, 2015, 25’ GARNETI KULD, Ed Perkins, Inglismaa, 2014, 76’
19.00 Lühifilmid
UUSAASTA HUNDWILIS, Michele Trentini, Šveits, 2014, 12’ BERLENGA GRANDE, Vítor Carvalho, Portugal, 2014, 20’ VESTLUS, Anastasia Novikova, Venemaa, 2015, 21’ 15.00 Põlisrahvaste ellujäämine KUHU SA KUULUD, Andrei Kutsila, Valgevene, 2015, 16’ BAHMAEE RAHVAS, M. Ehsani, Iraan, 2014, 38’ 65/60, A. Brutski, Valgevene, 2014, 17’ Q’ESWACHAKA EHK INKADE VIIMANE SILD, Chus KOHT, Julia Poplawska, Poola, 2015, 14’ Barrera-Pablo Barrio, Peruu, 2015, 52’ MANA, Valerie Kontakos, Kreeka, 2015, 71’
17.00 Religioosne haridus
21.00 Kooselu
PÜHA SPERMA, Ori Gruder, Iisrael, 2014, 74’
SUPERTARU, Teresa Czepiec, Poola, 2014, 20’ LÕPUTU TEE, Huaqing Jin, Hiina, 2014, 42’
KARJUSE LAUL, Vahram Mitarjan, Armeenia, 2014, 30’ TELEABI, Alexandra Laffin, Belgia, 2014, 48’
18.30 Kooselu
22.30 Portreefilmid
22.30 Portreefilmid
20.00 Uued eesti dokid
Pärnu Haigla
21.00 Portreefilmid
VAIKUSE NÄGU, J. Oppenheimer, Indoneesia, 2014, 99’ Pärnu Haigla
18.00 Meditsiini filmid
LAEV, Diana Whitten, 2014, 88’
EMA SOOV, J. Berghäll, Soome, Inglismaa, USA, 2015, 85’ KRISTUS ELAB SIBERIS, Arbo Tammiksaar, Jaak Kilmi, Venemaa, 2015, 85’
22.00 Portreefilmid
JALUTADES VEE ALL, E. Kubarska, Borneo, Inglismaa, 2014, 77’
VAIKUSE KUNINGANNA, A. Zwiefka, Poola, 2014, 80’
18.00 Meditsiini filmid
EMA POLE HULL, Mordechai Vardi, Iisrael, 2014, 74’ Manija saar
18.00 Filmitegijate ümarlaud:
Kuidas teha dokfilmi solvamata teisi?
6 - 19. juuli 2015
XXIX PÄRNU FILMIFESTIVAL
Laupäev, 11.juuli
19.00 Kooselu
Vanalinna kool 13.00 Rituaalid SEITSMES SOOV, Varun Trikha, India, 2014, 27’ MERI BAMBORAS, Ilja Kozatšjov, Venemaa, 2014, 26’ LUUES VAIME, Noemie Mendelle, Luis Correia, Guinea Bissau, 2014, 54’
KOOSELU, Maciej Adamek, Poola, 2014, 52’
Barrera-Pablo Barrio, Peruu, 2015, 52’
Inglismaa, Taiwan, 2015, 52’
Neljapäev, 16. juuli
3
JÜRI ARRAKU ELU LÕUENDIL JA FILMILINDIL algus lk 1
Nüüd aga selle aasta filmifestivali juurde. Milline dokk on teie arvates see kõige-kõige õigem? 10.00 Muusikafilmid hommikukohviga See on sarnane küsimusele, et milline on kõige ILUSAD ASJAD ON VEEL EES, R. Wilna Span, Holland, õigem maalikunst? (Naerab) Dokfilm võiks olla 2014, 60’ lihtsalt inimese jäädvustamine kas tema enda või 15.00 Elustiilid teiste soovil. Aga kas sel moel saab õige ja haarava OM AMIRA, Naji Ismail, Egiptus, 2014, 24’ 17.00 Uued eesti dokid filmi, sõltub palju inimese enda suhtumisest - kui GARNETI KULD, Ed Perkins, Inglismaa, 2014, 76’ MUHU: ÄTSED JA ROOSID, K. Kibus, Eesti, 2014, 61’ palju ta laseb oma intiim- ja isiklikku elu filmis peegeldada. Tõeline dokk peaks inimest kujutama 17.00 Kooselu 19.00 Kooselu kui tervikut, mitte ainult tema pealispinda. Mitte HULKUR, Gábor Hörcher, Ungari, 2014, 72’ VIDEVIK, Valentin Vasjanovitš, Ukraina, 2014, 61’ ainult kui sotsiaalset olendit. Tõeline dokfilm peaks koosnema ka inimese kompleksidest, muredest, 18.30 Kooselu vigadest ja eksimustest. Kurat, nagu me kõik MIDAGI PAREMAT ON TULEKUL, Hanna Polak, Poola, Reede, 17. juuli Uue Kunsti Muuseum oleme! Keegi meist pole hõbelusikas, millel proov Venemaa, 2015, 94’ peal! Muidugi võib teha dokfilme teemal: õpib, 10.00 Muusikafilmid hommikukohviga töötab, kolm last ja kümme ordenit... Jahvatada PUHAS-VALGE-SILE & MÕNED ELULOOD, Kåge Uue Kunsti Muuseumis selle ümber... Ühest vastust ei oska ma anda, aga Jonsson, Håkan Pieniowski, Rootsi, 2014, 45’ 13.00 Põlisrahvaste ellujäämine tõelisi dokfilme on minu arust üliharva... TUHANDE VIIULI SAAR, Mark Kidel , Saksmaa, Q’ESWACHAKA EHK INKADE VIIMANE SILD, Chus 15.00 Põgenikud
KES TUNNEB TULE PÕLETUST, M. Knibbe, 2014, 74’
16.30 Filmitegijate ümarlaud: Miks põgenikke vastu võtta?
17.30 Põgenikud
KAHE MAAILMA VAHEL, L. Lepik, Jordaania, Eesti, 2015, 29’
22.00 - 23.50 Auhinnaöö
Pühapäev, 12. juuli Vanalinna kool
13.00 Auhinnatud filmid 15.00 Auhinnatud filmid 17.00 Auhinnatud filmid
Esmaspäev, 13. juuli Uue Kunsti Muuseum
10.00 Muusikafilmid hommikukohviga
PÜHA ANDREASE JAZZIBAND, Ramon Tort, Hispaania, Prantsusmaa, 2012, 101’
17.00 Uued eesti dokid
Uue Kunsti Muuseum
Aastate jooksul olete te isegi mõneski dokfilmis osalenud. Kas olete nende filmidega rahul? 17.00 Kooselu Minust sellist filmi nagu üks tõeline dokk olema HULKUR, Gábor Hörcher, Ungari, 2014, 72’ peaks, pole tehtud. Olen rääkinud kaamerasse küll igasuguseid lugusid ja asju, aga… Aga valetanud 19.00 Kooselu MIDAGI PAREMAT ON TULEKUL, Hanna Polak, Poola, ma filmides pole. Ennast suurendanud ja meelega vähendanud ka mitte. Kui mind intervjueeritakse, Venemaa, 2015, 94’ siis ma ei laima ega paljasta kedagi...
Laupäev, 18. juuli Uue Kunsti Muuseum
10.00 Muusikafilmid hommikukohviga
LAUTOMÄNGIJAD JA TOOSTIPAKKUJAD, Davor Boric, Horvaatia, 2013, 27’ PARADIISI VÄRAVAS, Bogdan Lecznar, Dorota Petrus, Boliivia, 2015, 61’
17.00 Kooselu
EMA SOOV, J. Berghäll, Soome, Inglismaa, USA, 2015, 85’
19.00 Kooselu
OODATES AUGUSTIT, Teodora Ana Mihai, Rumeenia, 2014, 92’
Pühapäev, 19. juuli Uue Kunsti Muuseum
10.00 Muusikafilmid hommikukohviga
BALTI ESILINASTUS: PROOVID, Ana-Maria Vijdea, Rumeenia, 2015, 59’
ELIZABETH’I MÄNGUVÄLJAK, Maris Kerge, Erik 17.00 Portreefilmid Norkroos, Eesti, 2015, 28’ JALUTADES VEE ALL, Eliza Kubarska, Borneo, TEEKOND USSINUUMAJANI, Priit Tender, Liivo Niglas, Inglismaa, 2014, 77’ Eesti, Venemaa, 2015, 68’
19.00 Kooselu ALATI KOOS, E.Tomanová, Tšehhi, 2014, 71’
Teisipäev, 14. juuli Uue Kunsti Muuseum
10.00 Muusikafilmid hommikukohviga
NÄGU B, L. Albayaty, Belgia, Saksamaa, Egiptus, 2015, 40’ VÄLJAVALITUD, Ditte Uljas, Soome, Venemaa, 2015, 56’
17.00 Uued eesti dokid
VAIKUSE KUTSE, Madli Lääne, Eesti, 2015, 58’
19.00 Kooselu
IGAVESTI ÕNNELIK, Tatjana Božić, Holland, 2014, 83’
Kolmapäev, 15. juuli Uue Kunsti Muuseum
10.00 Muusikafilmid hommikukohviga
BUENAVENTURA POISID, Manuel F. Contreras, Kolumbia, 2014, 82’
17.00 Uued eesti dokid FAST EDDY VANAD UUDISED, Marko Raat, Kanada, 2015, 90’
Te olete ju ka ise olnud loojana tegev ju nii mõnegi filmi juures. Mida see töö annab? Loojaks filmimaailmas on mind raske nimetada. Ma olin kunstnik-lavastaja Tallinnfilmi „Metskapteni“ ja „Gladiaatori“ juures, mis oli väga huvitav kogemus. „Suure Tõllu“ juures olin küll peakunstnik, aga stsenaarium ja kõik muu on ju rahvamuistendid! Ei Rein Raamat ega mina ole seal midagi välja mõelnud. Vaid stseenide kujundus ja õhustik on meie loodud. Ma olin ikkagi lihtsalt peakunstnik seal... Ja ega ma pole suurt rohkem ekraanile roninud- mind ei köida kollektiivne töö. Kollektiivis peab olema keegi, kes vägesid juhatab. Ja tavaliselt on selleks keegi leitnant, kes tahab kindral olla. Aga mina pole oma iseloomult kindral. Ma olen ikkagi üksik metsavend punkris... (Naerab) Söön maasikaid ja armastan inimesi... Jüri Arraku maale ning tema vanema venna Henno Arraku graafikat saab Uue Kunsti Muuseumis vaadata kuni 1.septembrini 2015.a. Aktinäitusel võib nautida eesti kunstnike tööde kõrval ka ukraina, belgia, soome ja rootsi kunstnike teoseid.
19.00 Portreefilmid
GARNETI KULD, Ed Perkins, Inglismaa, 2014, 76’ Koostöös Eesti Televisiooniga pakume kogu Eestimaale taas võimalust vaadata haaravaid ning sügava sisuga dokfilme, hinnata neid ning valida parima linateose autor Eesti Rahva Auhinnale. Kaunis Lääne-Eesti kirjadega auhinnatekk jõuab võitja õlgadele 11. juulil toimuva lõpphääletuse järel. Sellesuviseks teemaks on KOOSELU. Aupalga annab üle Riigikogu esimees Eiki Nestor. Et aidata teie lemmikfilmi autoril võita Eesti Rahva Auhinda, selleks võite alustada hääletamist juba 6. juuli õhtul pärast esimese võistlusfilmi lõppemist ETV-s. Hääletamine kestab kuni 11. juulini aadressil www.1182.ee või helistades telefonil 1182. Hääletajate vahel loosime välja põneva kaheinimese kruiisi Tallinki laeva pardal Ahvenamaa saarestikku.
PILETIINFO
Täispilet 3 € Õpilased, üliõpilased, pensionärid 1,5 € Koolieelikud tasuta Festivali pass koos kataloogiga 12 € Kataloog 2 €
ROHKEM INFOT: www.mona.ee
Jüri Arrak “Eva Kleopatrana”, õli, lõuend, 2012
4
XXIX PÄRNU FILMIFESTIVAL
6 - 19. juuli 2015
KUDUDES ELU- JA FILMIKANGAST PFF HÄÄL uuris XXIX filmipeol osalejate mõtteid selle suve kuumadel teemadel. Esimesena kiusasime eesti vaibakunsti ema Anu Rauda.
tekstiilikunstist me räägime, siis iga rahvas koob mustreid ju vastavalt oma ajastule, kommetele ja tavadele. Ma usun, et kui meil tuleb hakata ühte leiba sööma põgenikega, siis leiab see suure tõenäosusega ka minu töödes kajastamist. EPP KÄRVET Läänemaalt Saleverest otsisime üles Epp Kärveti, kelle telgedel valmib teine auhinnavaip. Selle asetab Eesti Rahva Auhinna võitja õlgadele Riigikogu esimees Eiki Nestor. Teatavasti selgub laureaat ETV kavas võistlevate filmide autorite hulgast tänu üleriigilisele telefonihääletusele laupäeva, 11.juuli hilisõhtul.
ANU RAUD Mida ootate festivalilt, kus hindate žüriiliikmena kodumaiseid dokke? Mina olen Pärnu Filmifestivalil nautinud alati filme, mis annavad ülevaate teistes kultuurides hakkamasaavatest inimestest. Seda on ääretult huvitav vaadata. Ka eesti dokumentalistid võiks jäädvustada rohkem neid kohti ja inimesi, kus üritatakse endiseid aegu au sees hoida. Vanad laulud, arhitektuur või siis hoopis käsitöö võiks olla paremini jäädvustatud. Küllap oleks seda huvitav ka välismaalastel vaadata, kes etnograafiast lugu peavad. Oleme kuulnud, et käisite hiljuti New Yorgis, paljude rahvuste paabelitornis. Vahetasite seal ÜRO peahoones seisval „Emapuul“ kihnu lambavillast kootud körte. Teil on ka endal lambad. Meie festivali kavas on näiteks üks film Armeenia kitsekarjusest. Kas võtaksite oma tallu lambakarjuseks äkki mõne pagulase? Näiteks tolle pimeda mehe, kui elu sealsetes mägedes veriseks läheb? Ega mul neid lambaid nii palju nüüd ole. Ja olen arvamusel, et kõige turvalisem on ikka oma rahva seas olles ja oma keelt rääkides. Pealegi sobiks lambakarjuseks ikkagi inimene, kes oma kultuuriruumis karjuse ametit pidanud on. Võõral siin hakkama saada pole lihtne... Nii et pigem ei.
CHRISTI KÜTT Viljandis kohtasime ka Christi Kütti, kes kudus XXIX festivali peamise trofee – kauni pindpõimetehnikas pulmateki.
Kuidas üks vaip sünnib, kas suurte valudega? Kui rahulikult teha, siis sünnitamine kestab vähemalt kaks kuud. Alates ideest, mis on number üks. Siis kavand. Selle järgi arvutan välja, kui palju läheb lõnga, värve. Siis lõngade värvimine, seejärel kanga rakendamine. Geomeetriliste kujundite puhul on paras rehkendamine, et kõik lõpuks klapiks. Seda ma tihti imestangi, et kas vanasti taluperenaistel ikka oli ruudulist paberit? Kuidas nemad küll vaibad nii täpselt jooksma panid? See on isnpireeriv, sest kui nemad suutsid, siis ei või mina viletsam olla! Teel vaibani käib lõng palju kordi käte vahelt läbi: pesed, värvid, kerid, poolid ja siis alles süstipooliga vaipa! Aga pesemise ja värvimise ajal loputad lõnga ka ju mitu korda... Oma kümme korda käib ta sul käte vahelt läbi enne, kui vaipa jõuab. ... See on tohutu eeltöö, jäämäe veealune osa. Ja keerulise kirja kudumine edeneb 4 cm päevas, kui on täisvõime. Sõltub kuduja osavusest, tahtest, näppude osavusest. Vaip sünnib villast. Kust villa saate ja kuidas sünnivad kirjad? Minul endal lambaid pole. Vaibad valmivad Matsalu lammaste villast. Kirjad ehk mustrid on vanade Lääne-Eesti põimevaipade motiivid. Need kõik on kas kohalikest taludest korjatud või leitud Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Põimevaip oli Läänemaal üsna haruldane, iga taluperenaine neid ei kudunud. Seda põnevam on mulle see töö. Kindlasti on minu jaoks inspiratsiooniks Läänemaa hallis looduses kõlavad erksad värvid. Annavad sära päevadesse. Kas Läänemaal on palju tühje talusid, kuhu võimaluse korral pagulasi elama panna? Ega neid ei-kellegi talusid polegi enam! Kõigil on omanikud. Kortermajades tühjaksjäänud korterid on ära ostnud aga noored, kes kunagi siit läinud. Meil tuleb rahvas maale tagasi! Oleme siin omakeskis arutanud, et ühe pagulaspere võiks ju meie kanti võtta küll, aga siis peavad nad tõesti ise hakkama saama. Talveks puud tegema ja kõik tööd selgeks õppima, ilma milleta meie kliimas ei ela küll...
MATI-JÜRI PÕLDRE Eesti dokumentalistika isa Mati-Jüri Põldre elab juba teist aastakümmet Pärnus ning on oma loominguga tõusnud linna vapimärgi kavaleriks. Sel suvel hindab ta festivali žüriis nooremate kodumaiste kolleegode loomingut. Kas omal ka rauad tules ja kaamera laetud on? Lausa kaks filmi on käsil. Üks lugu Pärnus elutsevast omapärasest mehest. Muusikust Olavi Kõrrest., kelle puhul võib kasutada sõna rändmuusik. Ta esineb nii üksi kui teistega ja armastab kreeka muusikat. Õpetab ka kreeka tantse. Aga minu jaoks on oluline, et hommikul kontserdilt või tantsingult vabanedes läheb ta otse laste juurde toimetulekukooli. Ja toob neid tavapärasesse ellu tagasi rütmidega. Ja see töötab minu arust päris hästi. Kogu materjal on filmitud ja sügiseks peaks lugu valmis saama. Teine film on aga inglispäraselt „making off“. Manfred Vainokivi ja Valentin Kuigi uuest mängufilmist „Perekonnavaled“, mis on hea süžee ja andekate näitlejatega lavastus. Võtted toimusid Pärnus ning mina teen selle mängufilmi saamisloost oma pooletunnise doki. Elate koos oma kaasa, kauaaegse teletöötaja Ela Tomsoniga siinsamas Pärnu rannarajoonis. Mida teete, kui ühel päeval pagulased teie tänavale tulevad ning uksele koputavad? Mida me siin Väike-Posti tänaval ikka teha saame? Saan aru, et selle koormaga peab Euroopa hakkama saama. Eks peame ka teisi aitama. Andres Tarand, kes on minu jaoks suur autoriteet, ei valetanud, öeldes, et Eesti kannataks välja ka 1000 pagulast. Pole midagi teha. Peame ära kannatama. Ega nendest pääsu pole... Festivali toimkond kutsub kõiki huvilisi ajurünnakule „MIKS TERVITADA PAGULASI?“ Vaatame filme põgenikest ja nende kohanemisest paguluses. Mõttetalgud leiavad aset laupäeval, 11. juulil kell 15.00 Uue Kunsti Muuseumis. Sissepääs vaba.
Kui kaua teil auhinnavaiba kudumine aega võttis ja kas kõik head mõtted läksid kirjadena sisse? Ikka läksid kõik head mõtted sisse! Ma täpselt tunde ei pea tegemiste juures kunagi silmas, , aga ütleme, et kahe ning poole kuu jagu läheb vaiba peale ikka aega. Pagulased on sellesuvise festivali fookuses. Neis regioonides, kust meile suure tõenäosusega põgenikud tulevad, on vaibakultuur suure au sees. Kui hädalised siia jõuavad, kas plaanite nende motiive oma loomingusse põimida või olete seda juba teinud? Mina seda veel teinud ei ole, aga miks mitte? Tegelikult on ju nii, et ükskõik, mis riigi
Christi Küti kootud vaip.
Ajalehe väljaandja: Pärnu RVA Ühing Esplanaadi 10, Pärnu 80010 Tel. +372 4430772 http://www.mona.ee festival@chaplin.ee