PÄRNU FF HÄÄL
XXX Pärnu filmifestivali häälekandja HEINAKUUS 2016
www.mona.ee
NII SEE ALGAS, NII SEE KESTAB…
XXX Pärnu filmifestivali peaküalalised on Kihnu lapsed. Nende pillimäng ja laul kõlab kõigi ETV-s võistlevate filmide eel. Kihnu pillilapsed on peaesinejad ka festivali auhinnagalal 16.juuli hilisõhtul, mille kannab üle ETV. 8-aastane Kase Kai (pildil) mängib oma lugu Manõja tuletorni juures.
See juhtus 1987.aastal, kui perestroika tuure üles keris ja vabaduse kuma paistma hakkas. Koos Eesti Kinoliiduga, mille pealikuks mul tollal olla tuli, esimest filmifestivali ette valmistades otsisime paika, kus ühe katuse all leiduks hotell, korraliku projektsiooniga kinosaal ning ka saun või bassein. Kavandasime ju meie esimest filmipidu oktoobri lõpunädalale ning siis on Maarjamaal juba lühike päev ning allanulli-tuuled. Ning ennäe, polnudki mujal kui Pärnus sellist paika võtta. Just siia oli NSVL-i välisajakirjanike assotsiatsioon APN ehitanud oma puhkehotelli, mis tänaseks on erastatud ja kannab nime STRAND. Tollal vaid kirjaniku ja etnofilmide autorina tuntud Lennart Meri ideeks oli kokku kutsuda filmiloojad ning etnograafid kahelt poolt raudset eesriiet. Vaadata järele, mida nii ühed kui teised on teinud ning ulatada koostöökäed üle Läänemere. Viieteistkümne liiduvabariigi dokumentalistide ja kultuuriloolaste kokkumeelitamine jäi minu ülesandeks. Appi tuli ka Pärnu Muuseum eesotsas pealiku Omar Volmeri, siinkandi suurima indiaanikultuuride tundjaga. Vabast maailmast meie kolleegide ehk niinimetatud „visuaalantropoloogide“ delegatsiooni toomine Pärnusse jäi soome filmi- ja rännumehe Heimo Lappalaise hooleks. Temaga oli Lennart ühel rahvusvahelisel seminaril kohtunud. Sidepidamine meretaguste tegijatega oli tollal keeruline, ei telefoni otsevalimist ega faksivõimalust tollal polnud, arvutitest rääkimata. Meie kõige moodsam vahend oli Eesti Kultuurifondi telex Tallinnas Olevimäel. Sisuliselt oli
see telegraafimasin, millise analoogi polnud tollal isegi veel kultuuriministeeriumilgi. Punktide ja kriipsude asemel olid muidugi tähed nagu telegrammis ikka, ent ei mingit pildi ega kujutise või allkirja saatmise võimalust veel polnud. Ka polnud võimalik sissetoksitud teksti enne saatmist üle lugeda. Mäletan, et kui kutsusin Pärnu festivalile ka oma tuttavat filmiloojat Peter Entelli Šveitsist, siis paari tunni pärast trükkis telex välja Peteri sekretäri vastuse: „Meie Porno festivalidel ei osale!!“ Oktoober 1987 oli tõesti lõdisevalt külm ja tuuline. Aga läänest saabus väga soliidne seltskond teadlasi – Columbia ülikooli professor ja koreomeetria looja Alan Lomax. See oli uus teadusharu, kus maailma rahvaste rütmide ja tantsusammude leviku järgi uuriti e-meedia-eelseid migratsioonivooge. Pärnusse tulid ka üleilmse visuaalantropoloogia komitee esimees Asen Balikci Kanadast, prantsuse filmiloojad Colette ja Marc Piault, teadlasi Itaaliast, Saksamaalt, Belgiast. Minu kutsel Lidingöst ka vana ruhnlane Jakob Steffensson, et kommenteerida üht esimest eesti etnograafilist filmi „Ruhnu“ (Theodor Luts, 1931), mis on ainus lõpetatud jäädvustus sellest täielikult kadumaläinud omanäolisest kultuurist. Nõukogude Liidust õnnestus kokku tuua filmiloojad ja rahvamuuseumide uurijad 14-st osariigist. Meist ida poolt saabunute jaoks oli kohtumine tõeline šokk, sest nii nemad kui ka meie, tulime Pärnusse kohmakate ja raskete 35mm filmikastidega, kus enamasti olid rituaalid ja kombed jäädvustatud mustvalgelt
ilma sünkroonhelita. Seevastu olid lääne kolleegide tööd 16mm filmilindil eranditult värvilised ja otseheliga. Mure aga oli meil ühine – kuidas jäädvustada põlisrahvaste kaduvaid kultuure? Ning neile vähemalt filmilindil igavene elu kinkida. Samm-sammult jõudsime lähemale ka tõele, et teaduslikud jäädvustused tuleks filmilindile jäädvustada audiovisuaalses keeles ehk teisisõnu - kui teadus kasutab mõisteid, siis kunst kujundeid ja seega parim teadusfilm on see, mis kirjutatud kujundite keeles… Ja kujundirikkaks kujunes ka meie esimene festival. Viisime külalised Manõja saarele, mis tollal oli asustatud üksnes etniliste kihnlastega ja kus elu käis veel üsna arhailist rada pidi. Maaleib, suitsukala, ehe laul ja pillimäng, kihutamine külgkorviga mootorrattal kosutasid meie külaliste ihu ning hinge. Pidasime nõu, kuidas seda Läänemere ja ka Euroopa mastaabis unikaalset kultuurikildu muutuste pöörises aidata ellu jääda. Iseseisvast Eestist ja kihnu kultuuri UNESCOsse viimisest oli vara unistada… Ainsad, kes Manõjasse tookord tulemata jäid, olid festivali žürii liikmed Ingrid Rüütel, Lennart Meri ja Omar Volmer. Nemad jäid Pärnusse, et võitjad selgeks vaielda. Auhinnaõhtuks oli Endla teater viimse kohani välja müüdud. Laval ootas suur veimekirst peaauhinna – Lääne-Eesti kirjadega pulmatekiga, mille olid kudunud rahvakunstimeistrite koondise UKU naised. Auhinnagala algas hõbeda kõlinaga – lavale tantsisid oma sõlgede ja regilauludega seto memmed. Kõik olid kohal, väljaarvatud Lennart Meri. Siis ma ei tundnud veel tema kommet end oodata lasta. Kihutasin APNi hotelli, sest setode kava pidi kestma 25 minutit. Lennart istus žürii protokolli kallal ning ei olnud rahul võitjate järjestusega. Mees ei kavatsenudki püsti tõusta ega autosse tulla. Tundsin, kuidas mul veri pähe tõusus. Ja siis lausus žürii esimees oma tehtult ükskõiksel häälel:“Las setod kordavad seda kava!“. Mis mul muud üle jäi, kui tagasi Endlasse kihutada ning kontserdile järgnenud tormilise aplausi ning kiiduavalduste lõppedes lavale ilmuda ning teatada, et rahva tungival soovil ei tule mitte ühtki lisapala, kuid kogu kava läheb kordamisele! Ma ei hakka siinkohal enam aega kunstlikult venitama, et kirjeldada, milliseid pingutusi nõudis minult Lennarti hotellist välja kangutamine järgmise paarikümne minuti jooksul. Aga jõudsime lavale täpselt siis, kui korduskontserdi tormiline aplaus vaibus. Kui väiksemad aupalgad olid jagatud, läksin kirstu juurde ning püüdsin avada kaant sama aeglaselt kui Lennart hotellis žürii otsust oli koostanud. Teatavasti teevad vanade riidekirstude kaaned tõstmisel veel hullemat kriginat kui õudusfilmide uksed. Siis kutsus Lennart lavale Asen Balikći, kes oli pika arktilise talve elanud iglus koos eskimodega. Tema film „Talv jäälaagris“ võitis meie esimese festivali peapreemia. Andsin ühe teki otsa Lennartile, teise jätsin endale.
järgneb lk 3
2
XXX PÄRNU FILMIFESTIVAL
FESTIVALIEKRAAN PÄRNUS
11. - 24. juuli 2016
Neljapäev, 14. juuli Uue Kunsti Muuseumis
9.30 Muusikafilmid „KOLETIS“, Antti Haase, Soome, USA, 2014, 85’ Endla teatris Uue Kunsti Muuseumis 11.00 Tudengifilmid 19.00 Festivali avamine & Mari Kalkuni kontsert 9.30 Muusikafilmid „LINNASAFARI“, noorte kunstnike kollektiiv, Belgia, „LENDAMISE KUNST“, J. Van Ijken, Holland, 2015, 7’ „TIIGER JA NAISED“, Shahiduzzaman Badal, 2015, 7’ „KAAMELIMEES GORAN“, Marcin Lesisz, Gruusia, Bangladesh, 15 , 2015’ „NATAŠA“, Katharina Köster, Saksamaa, 2015, 75’ 2015, 17’ „ISTANBULI NOODID“, O. Sariyildiz, Y. Emre 13.00 Kunstifilmid „MEREMATK TÕSTAMAALT PÄRNU JA TAGASI“, Aydin, Türgi, 2016, 69’ „PROTEST“, Omar Falah, Iraak, 2015, 25’ Madis Veskimägi, Eesti, 24’ 11.00 Tudengifilmid „POISIKESE UNISTUS“, W.Grotenhuis, C.Forger, „KEHA“, Arina Adju, Venemaa, 2015, 19’ Holland, USA, Jaapan, 2015, 70’ „ÜHESKOOS“, D. Shabaev, Venemaa, Rootsi, 2014, 52’ Teisipäev, 12. juuli 18.00 Uus Eesti dokfilm 13.00 Elustiilid Uue Kunsti Muuseumis „ARVO PÄRT – ISEGI KUI MA KÕIK KAOTAN“, „PÜHADE JUUSTE VÕITLEJAD“, Florian Vallée, 9.30 Muusikafilmid Dorian Supin, 2015, 89’ Belgia, 27, 2015, 27’ „KAUAMÄNGIV VINÜÜLPLAAT“, Vladimir 20.00 Audiovisuaalne essee „KOMMUNISMISAAR GRUMANT“, Ivan Morozov, Venemaa, 2015, 10’ „KUI VASTUST POLE“, Eliezer Arias, Venezuela, 2013, 92’ Tverdovskiy, Norra, Venemaa, detsember 2014, 54’ „MINU ÕDEDELE“, Stephanus Domanig, Austria, 22.00 Filmid põgenikest 20.00 Lühifilmid 2015, 94’ „TÕESTAMISE KOOREM“, Stefan Kessissoglou, „GLOBAALSILMAD“, Jeff Coons, Saksamaa, 2015, 8’ 11.00 Tudengifilmid Tšehhi, 2016, 33’ „MÖÖDUDES“, Andrei Kutsila, Valgevene, 2016, 14’ „AIDA“, Maysoon El Massry, Egiptus, 2015, 20’ „MÄLETA OMA NIME, PAABEL!“, Marie Brumagne, „KAUBAD“, Natalia Kasyanova, Venemaa, 2015, 20’ „KAAMELIMEES GORAN“, Marcin Lesisz, Gruusia Bram Van Cauwenberghe, Hispaania, 2015, 77’ 2015, 17’ „LAEVATEHASE KUJUR“, Branko Istvancic, „HETKI PALVERÄNNAKULT“, Aimo Hyvärinen, Endla teatris Horvaatia, 2014, 30’ India, 2016, 24’ 13.00 Audiovisuaalne essee 13.00 Teaduslik jäädvustus „EOHA“, Vladimir Perovic, Montenegro, 2015, 22’ „VISANDID VENEMAAST“, Ben Van Lieshout, „ANTROPOLOOG“, Seth Kramer, Daniel A. Miller, „KOLLAJUUS“, Arthur Franck, Soome, USA, 2016, 14’ Venemaa, 2015, 74’ Jeremy Newberger, USA, Venemaa, Kiribati, Peruu, 22.00 Audiovisuaalsed esseed 20.00 Teaduslik jäädvustus 2015, 80’ „MIGRATSIOON“, Sas Carey, Mongoolia, 2016, 80’ „UNI ON MIILIDE KAUGUSEL“, H. Hovitie, 15.00 Audiovisuaalsed esseed Sambia, Soome, 2015, 13’ 22.00 Filmid põlisrahvastest „MÖÖDA LÕUNASSE VIIVAID TEID“, Jorge Luis „MADONNA“, Nino Gogua, Gruusia, 2014, 58’ „VÕITLUS SAATUSEGA“ Nora Wildenauer, Linares Martínez, Mehhiko, 2015, 29’ Indoneesia, 2015, 48’ „ASUM EHK ISIKLIKUD MÄRKMED“, E. Dante, „PEEGELDUVAD MÄED. ALTAI“, A. Marchenko, Endla teatris Itaalia, 2014, 55’ 13.00 Spordifilmid Venemaa, 2016, 42’ 17.30 Portreed ja lood põlisrahvastest „LOOMULIK AMET“, Florin Andreescu, Rumeenia, „KAOTATUD“, Svitlana Shymko, Prantsusmaa, 2015, 9’ 2015, 15’ Endla teatris „KOSK“, Laila Pakalnina, Läti, 2016, 20’ „PEATAMATUD“, Bartosz M. Kowalski, Poola, 13.00 Filmid põlisrahvastest „VIIS ELU“, by Jaroslava Panáková, Venemaa, 2016, 65’ 2015, 73’ „POLÜGOON“, Iryna Volakh, Valgevene, Ukraina, 19.30 Uued Eesti dokfilmid 15.00 Filmid põlisrahvastest 2015, 44’ „TÄNA ME MÄNGIME SÕDA“, by Meelis Muhu, 2016, 84’ „ÜLELUGEMINE“, Roy Villevoye, Papua, 2014, 21’ „KJAL-KELE“, Elena Poroshina, Perm, 2014, 19’ 21.30 Audiovisuaalsed portreed „SÕJA JÄLJED“, Jana Richter, Nagorno Karabakh, 15.00 Filmid lastest ja lastele „122“, Mohammad Jouri, 2015, 15’ 2015, 55’ „IGATSUS“, Sanna Liljander, Soome, 2015, 5’ „KEVAD“, Jérôme Clément-Wilz, Prantsusmaa, 2015, 27’ 17.30 Uus Eesti dokfilm „TSIRKUS DEBERE BERHAN“,Lukas Berger, „PULMAFILM“, Mohammadreza Farzad, Iraan, 2015, 57’ „HINGEMAA“, Kullar Viimne, Erik Norkroos, 2016, 70’ Etioopia, 2015, 11’ 19.30 Audiovisuaalne portree „JÕGI“,Wojciech Klimala, Poola, 2016, 11’ Endla Küünis „MAA LAPSED“, Diego Sarmiento, Peruu, 2014, 14’ „ÕMBLEJANNA“, Ville Suhonen, Soome, 2015, 93’ 15.00 Inimene ja loodus 21.30 Audiovisuaalsed portreed „NINNOC“, Niki Padidar, Holland, 2015, 19’ „TÄIUSLIK HOBUNE“, Hans Fels, Austria, Sloveenia, „SISSEMURRE“, Mikel Aristregi, José Bautista, „SÜGAV VESI“, Tamás Fekete, Ungari, 2015, 20’ Itaalia, Prantsusmaa, USA, Holland, 2015, 93’ Kambodža, 2015, 24’ 17.30 Audiovisuaalne essee 17.00 Inimene ja loodus „VÄIKSED LOOD ENNE UNEAEGA“, M. Coton, „TÄNAN MÄNGIMAST“, D. Osit, M. Zouhali„TALUNIKUKS SÜNDINUD“, Jack Janssen, Holland, Belgia, 2015, 27’ Worrall, USA, 2015, 80’ 2015, 68’ „KLAVER“, Vita Maria Drygas, Ukraina, 2015, 45’ 19.30 Uued Eesti dokfilmid 19.00 Kunstifilm „VIIMANE LEND“, Liis Lepik, Eesti, 2016, 28’ „HIERONYMUS BOSCH ÜHENDUSES Endla Küünis „PUNANE KABAREE“, Manfred Vainokivi, Eesti, KURADIGA“,P. van Huijstee, Belgia, Itaalia, Holland, 15.00 Eesti Rahva Auhinnale 2016, 55’ Hispaania, Ameerika Ühendriigid, 2015, 87’ „MAAILM MINU KODU“, Andreas Koefoed, Taani, 21.30 Audiovisuaalsed esseed 2015, 59’ „TRILOOGIA JÕEKALDAL“, Nacho Arantegui, Pärnu Haiglas 17.00 Eesti Rahva Auhinnale Hispaania, 2015, 15’ 18.00 Filmid religioonidest „PAGULUS: LAPSPÕGENIKE PÄEVIKUD“, Mani „GURU TUHAT KÄTT EHK HOIDES „SAMI FILM“, Juho-Pekka Tanskanen, Keenia, Senegal, Yassir Benchelah, Liibanon, Šveits, 2015, 56’ BHUTAANI“, Tobias Reeuwijk, Bhutan, 2016, 70’ India, Iisrael, Norra, Soome, 2015, 14’ 19.00 Eesti Rahva Auhinnale „JOHNI OODATES“, Jessica Sherry, Vanuatu, 2015, 70’ „OLMO JA „KAJAKAS”” , Petra Costa, Lea Glob, Endla Küünis Taani, Brasiilia, 2015, 82’ 15.00 Eesti Rahva Auhinnale
Esmaspäev, 11. juuli
Kolmapäev, 13. juuli
„MUSSA“, Anat Gorena, Iisrael, 2015, 60’ Pärnu Haiglas 17.00 Eesti Rahva Auhinnale 18.00 Meditsiinifilmid „KLAARID AASTAD“, Frederic Guillaume, Belgia, „KEHA MEHAANIKA“, Matthieu Chatellier, 2015, 75’ Prantsusmaa, 2016, 78’ 19.00 Eesti Rahva Auhinnale „PÄIKESE ALL“, V. Manski, Põhja-Korea, 2015, 106’ Pärnu Haiglas
18.00 Audivisuaalsed esseed „MAKAARI“, Victor Belanov, Venemaa, 2015, 30’ „01:05:12. PIKAMAAJOOKS“, J. Triana, R. San Bruno, Spain, 2015, 51’
“Karmil pinnal”
XXX PÄRNU FILMIFESTIVAL
11. - 24. juuli 2016
Reede, 15. juuli
Laupäev, 16. juuli
9.30 Muusikafilm „Bonus Track“ Riho Västrik, Eesti, 2016, 83’ 11.00 Tudengifilmid „KALLIS REZO“, Giuri Dzhokhadze, Venemaa, 2015, 29’ „31. VEDU“, Denis Klebleev, Venemaa, 2013, 60’ 13.00 Kunstifilmid „LENDAMISE KUNST“, Jan Van Ijken, Holland, 2015, 7’ „GU TAO JÄLGEDES EHK ÜHE TALVE KROONIKA,“ Antoine Herve, Hiina, 2016 26’ „VENNAD“, Wojciech Staron, Poola, 2015, 68’ 18.00 Muusikafilm „KOLETIS“, Antti Haase, Soome, USA, 2014, 85’ 20.00 Audiovisuaalsed esseed „LIBLIKA ELU“, Piotr Bernaś, Poola, 2015, 44’ „MINU PARADIIS“, Nicolás Aguilar, Mehhiko, 2015, 40’ 22.00 Filmid põlisrahvastest „VÕITLUS SAATUSEGA“ Nora Wildenauer, Indoneesia, 2015, 48’ „GURU TUHAT KÄTT EHK HOIDES BHUTAANI“, Tobias Reeuwijk, Bhutan, 2016, 70’
9.30 Muusikafilm „PÕRANDAALUSED“, Farid Eslam, Kanada, Tšehhi, Egiptus, Saksamaa, Ühendkuningriigid, 2014, 84’ 11.00 Kunstifilm „ALAYA – LOOMEHETKED“, Judith Barfuss, Austria, 2015, 74’ 13.00 Kunstifilmid „VEEL MÕNI VIGA: NOEL ÜHEKSAKÜMNESELT“, Masha Shpolberg, Prantsusmaa, 2015, 22’ „CLAUDE LANZMAN - SHOAH’I VARJUNDID“, A. Benzine, x, 2015, 40’ 22.00 Auhinnatseremoonia
Uue Kunsti Muuseumis
3
Uue Kunsti Muuseumis
Lennart Meri ja Mark Soosaar asetavad auhinnateki Asen Balicksi õlgadele.
algus lk 1
Näitasime publikule eesti rahvakunsti meistriteost kogu tema ilus ja uhkuses. Lahvatas aplaus. Ja siis tegi Lennart intuitiivselt saatusliku liigutuse – pani oma Endla teatris tekiotsa Aseni vasakule õlale. Mis mul üle jäi, kui oma 13.00 Antropoloogiline dokumentaalfilm ots võitja paremale õlale tõsta. Nii saigi alguse tradit„TOIDUKULTUUR“, Paola Anziché, Ivan Bargna, sioon, mis kestnud läbi kolmekümne filmifestivali. Kamerun, 2015, 63’ Täna oleme festivaliga Endlas tagasi. Aga maailm on 15.00 Uus Eesti dokfilm selle kolmekümne aastaga tohutult muutunud. Mee„MOEST VÄLJAS“, Jaak Kilmi, 2015, 59’ diamaastik eriti. Mitte ühtki filmilindile jäädvustatud 17.00 Audiovisuaalne portree filmi ei tule ekraanile, kõik on videos ning kordades Endla teatris „K2. TAEVAST PUUDUTADES”, Eliza Kubarska, parema pildi ja heliga. Kavas on filme, mis enam pole 13.00 Film põgenikest Poola, 2015, 72’ jäädvustatud inimkäega, sest vahepeal on leiutatud „EUROKÜLA“, François Pirot, Belgia, 2015, 72’ 19.00 Audiovisuaalsed portreed turvakaamerad ning droonid. Õnneks troonivad aga endiselt inimlähedased teemad. Mure kaduvate rah15.00 Muusikafilmid „PIANIINO“, Vita Maria Drygas, Ukraina, 2015, 45’ „PROMENAAD MUSICO“, Marc Serpa Francoeur, „PULMAFILM”, Mohammadreza Farzad, Iraan, 2015, 57’ vaste, nende keelte ja kultuuride pärast maailmas, kus enam keegi ei saa tunda end turvaliselt. KolmeKuuba, 2015, 4’ 21.00 Audiovisuaalsed portreed „REIVIDES IRAANI“, Susanne Regina Meures, Iraan, „KEVAD“, Jérôme Clément-Wilz, Prantsusmaa, 2015, 27’ kümnenda festivali kavas on arvukalt filme riigita rahvastest. Nii neist, kel kunagi pole oma riiki olnud 2016, 86’ „SUUREKS SAADES, Teboho Edkins, Lesotho, kui ka neist, kelle riik on viimastel aastatel elamiskõlb17.30 Audiovisuaalsed portreed 2015, 63’ matuks purunenud ning selle elanikud uusi elupaiku „VAIMNE RIKKUS – KUDUMI NING VÄRVI otsima siirdunud. Neis filmides on tunda autorite Endla Küünis PÄRAND“, Edgar Nito, Mehhiko, 2016, 9’ vastutust rääkida uuest suurest rahvasterändest au13.00 Eesti Rahva Auhinnale „AHVIKE“, Ilya Kopylov, Venemaa, 2015, 19’ salt ja avameelselt, et ära hoida eelarvamusi. On ju nii „KLAARID AASTAD“, Frédéric Guillaume, Belgia, „SUUREKS SAADES“, Teboho Edkins, Lesotho, kunstniku kui teadlase, iga ilmakodaniku kohustuseks 2015, 75’ 2015, 63’ külvata kaastunnet ligimeste vastu, hoolimata nende 15.00 Eesti Rahva Auhinnale keelest, usust, nahavärvist. Vastasel korral kukuksime 19.30 Uus Eesti dokfilm ka ise kuristikku, kuhu abivajajatel veereda laseme. „PÄIKESE ALL“, Vitali Manski, Põhja-Korea, 2015, 106’ „KARMIL PINNAL“ Toomas Järvet, Eesti, 2015, 74’ Siinkohal tänusõnad kõigile neile, kes meie filmifes17.00 Audiovisuaalne portree 21.30 Audiovisuaalne essee tivali sündi, noorusiga ja keskikka jõudmist on toeta„LIBLIKA ELU“ , Piotr Bernaś, Poola, 2015, 44’ „ÕED“, Nikita Aniskin, Venemaa, 2016, 16’ nud! „K2. TAEVAST PUUDUTADES“, Eliza Kubarska, Elagu XXX Pärnu Filmifestival! Poola, 2015, 72’ Pühapäev, 17. juuli Endla teatris
Endla Küünis
13.00 Eesti Rahva Auhinnale „MUSSA“, Anat Gorena, Iisrael, 2015, 60’ 15.00 Eesti Rahva Auhinnale „MAAILM MINU KODU“, Andreas Koefoed, Taani, 2015, 59’ 17.00 Eesti Rahva Auhinnale „PAGULUS: LAPSPÕGENIKE PÄEVIKUD“ , Mani Yassir Benchelah, Liibanon, Šveits, 2015, 56’ 19.00 Eesti Rahva Auhinnale „OLMO JA “KAJAKAS”“, Petra Costa, Lea Glob, Taani, Brasiilia, 2015, 82’
Mark Soosaar Festivali pealik
13.00 Auhinnatud filmid 15.00 Auhinnatud filmid
Kavas on välja toodud riigid, kus film salvestatud on. MUUSIKAFILMID HOMMIKUKOHVIGA UUE KUNSTI MUUSEUMIS 12. - 16. JUULIL KELL 9.30.
Pärnu Haiglas
18.00 Merekultuuri aasta „MEREMATK TÕSTAMAALT PÄRNU JA TAGASI“, Madis Veskimägi, Eesti, 24’ „AHVILEIVAPUUD MAA JA MERE VAHEL“, Cyrille Cornu, Madagasar, 2015, 56’ „K2. TAEVAST PUUDUTADES“
PILETIINFO
Täispilet 4 € Õpilased, üliõpilased, pensionärid 2 € Koolieelikud tasuta Festivali pass koos kataloogiga 15 € Kataloog 2 €
“Koletis”
ROHKEM INFOT: www.mona.ee
LAPSED ON TARGEMAD Koostöös Eesti Televisiooniga pakume kogu Eestimaale taas võimalust vaadata haaravaid ning sügava sisuga dokke, hinnata neid ning valida parima linateose autor Eesti Rahva Auhinnale. Kauni Lääne-Eesti kirjadega auhinnatekk jõuab võitja õlgadele 16. juulil toimuval auhinnaõhtul. Sellesuviseks teemaks valisime LAPSED ON TARGEMAD. Peab lootma, et nii see on. Sõltub ju neist maailma tulevik. 11. juulil kell 21.35 - OLMO JA “KAJAKAS” helista ning hääleta: 900 7001 12. juulil kell 21.35 - PAGULUS: LAPSPÕGENIKE PÄEVIKUD helista ning hääleta: 900 7002 13. juulil kell 22.20 - MAAILM, MINU KODU helista ning hääleta: 900 7003 14. juulil kell 21.35 - KLAARID AASTAD helista ning hääleta: 900 7004 15. juulil kell 21.35 - PÄIKESE ALL helista ning hääleta:900 7005 16 . juulil kell 21.35 - MUSSA helista ning hääleta: 900 7006 Hääletamine algab esmaspäeva õhtul, kohe pärast esimese filmi esitamist ETV-s, ja kestab kuni auhinnagalani laupäeval, 16. juuli hilisõhtul. Kõne hind 0,95 senti + km. Hääletajate vahel loosime välja toreda kruiisi koos kaaslasega Tallinki pardal kaunisse Ahvenamaa saarestikku. Neile, kes ei saa kõiki võistlusfilme ETV-st vaadata, pakume ettevaatamist Endla teatri Küünis. Sealgi varustame filmid sarjast LAPSED ON TARGEMAD eestikeelsete subtiitritega. Tule, vaata, naudi ning hääleta!
XXX PÄRNU FILMIFESTIVAL
4
11 - 24. juuli 2016
Kolm küsimust festivali peažürii liikmetele PILLE RUNNEL Etnoloog, Eesti Rahva Muuseum 1. Missugune dokfilm on jätnud Sinu mällu nii tugeva elamuse, et kannad seda kogu elu endaga kaasas? Mis oli selles filmis erilist? „Manakamana“. Sellele filmile mõtlemisel tabab mind alati suur kimbatus. Iseenesest on see ju lihtsalt üks püha mäe otsa ja sealt alla sõitev mägiraudteevagun, inimesed sisenemas ja väljumas. Nad vaatavad kaamerasse, vaatavad meile otsa ja meist läbi. Kui ekraanile ilmub teine või kolmas sõitjate seltskond, läheb osa vaatajaist saalist välja - sest Manakamana ei jutusta tõde, see ei lõpeta midagi, sellest ei ole võimalik kinni võtta. See on lihtsalt kinematograafiline elamus. 2. Kas tõsielufilm võib ja suudab maailma muuta? Pole kahtlust, et suudab - dokfilmi on kasutanud maailma muutmiseks nii propagandistid kui idealistid. Ise hindan jõuliste autorifilmide kõrval väga antropoloogilist dokki – kaasaegsed antropoloogid võtavad filme tehes süvenemisaega, nad teevad filmis ruumi ka oma filmitavaile ning maailm on nende filmide võrra värvilisem ja mitmekülgsem. 3. Millega pärast XXX Pärnu Filmifestivali oma suve sisustad? Suve on seekord sisutanud Eesti Rahva Muuseumi uue maja avamise ettevalmistused – avame muuseumi septembri lõpus. ERMi kogud on juba peaaegu uude majja jõudnud, praegu on sisulistest töödest kõige mahukam uute püsinäituste üles panemine. Aga et aastas on ainult üks suvi, siis metsa, sohu, õue ja aeda tuleb ka jõuda. Kaugemad reisid tuleb sel suvel edasi lükata. KERSTI UIBO Filmilooja, BFM 1. Artavazd Peleshiani “Aastaajad” (1975). Film armeenia mägikülast, kus iga kaader on kunstiteos. 2. Maailma ei pea muutma. Elu on pidev loomine ja looming. Tõsielu filmi autor väljendab olemise ilu ja valu oma vahenditega. 3. Kui elu kingib mulle uusi hetki ka peale filmifestivali, võtan kõik, mis antakse, tänuga vastu.
mõtlema hea ja halva peale, et sõnad võivad teha palju rohkem haiget kui füüsiline vägivald. 2. Arvan, et ei kuna tõeliselt sügav tõsielufilm nõuab vaatajalt suurt tööd, et kaasa mõelda, siis sellised filmid on ainult väikesele kihile inimkonnast. Enamik kaasaegsetest inimestest ei armasta dokke. 3. Jätkan oma lugemata raamatute lugemist, vaatan Rio olümpiamänge ja ootan, et veel midagi vahvat tuleb ootamatult ette. MATI-JÜRI PÕLDRE Filmilooja 1. Aastaid tagasi nägin ma Mihail Rommi filmi „Tavaline fašism“. Meelde on jäänud, kuidas Romm ise kroonikakaadritele teksti peale luges ja kuidas luges. 2. Autorifilm. Minu jaoks esimene. Proovitud on. Ei tule meelde, et kellelgi oleks õnnestunud. Täna võib teha ka moblaga doki, mis miljonid korraga ahhetama paneb. 3. Eelkõige Järvi festival. Olümpiamängud võtavad põhilise järelejäänud suvest. Loodan, et september tuleb Pärnus soe. Saab midagi käega katsutavat ära teha. PRIIT PÄRN Filmilooja, EKA 1. See on sarnane küsimus, nagu mis on teie lemmikraamat? Koos aegade muutumisega kaovad ühed unustusse, uued tulevad peale. Mul ei ole tõesti ühtegi dokfilmi - nagu ka raamatut - mida kannaksin kogu elu endaga kaasas... Ehk säästaksin oma nägu dokfilmi festivali žüriilikmena mööndes, et parim asi maailmas on hea raamat, siis tuleb hea dokfilm ja selle järel kõik muu... päris kino ja kusagil ka animafilm 2. Ei. Ükski kunstiteos - ka dokfilm - ei muuda maailma. Kuid osa neist annab lootust. Lootusest sünnivad teod. 3. Teen mittemidagi. Lõpetan asju, mis on pikalt pooleli. Alustan. Üritan alustamist, lõpetamist, mittemidagitegemist omavahel ühendada. Joon õlut.
ENE ERGMA Astronoom 1. Minule oli Pärnu festivalil nähtud prantsuse film . Pealkiri oli loodan, et ei eksi “Olla ja omada” ühest väikesest prantsuse mägiküla koolist ja selle õpetajast. Minu jaoks oli selle filmi eripäraks, kuidas väga nappide vahenditega õpetaja suunab oma pisikesi õpilasi
Helgi Thorgils Fridjonsson (Island) “Lend”
KÕIK ME OLEME TULNUKAD Pärnu Filmifestival ja Uue Kunsti Muuseum on kui õde ja vend, kes ka täiskasvanuks saades on jäänud oma koju elama. See kodu pole kusagil mujal kui endises büroohoones Esplanaadi 10. Kurikuulus hoone, mille ehitas kompartei, mida sajandivahetusel valvas peata Lenin ja kus tänaseni on peavarju leidnud nii rahvusvahelised kunstinäitused kui muuseumi ja festivali ühine filmoteek üle 3000 doki ning kollektsioon tuhatkonna kunstiteosega. Esplanaadi 10 on paik, kus aastaringselt toimuvad haridusprogrammid, maailma rahvaid ja loodust tutvustavad filmikavad. Aasta tippsündmusteks on filmifestival (juulikuu teisel täisnädalal) ning aktinäitus MEES JA NAINE (juuni-juuliaugust). Sel suvel on näituse teemaks TULNUKAD. Nii need, kes tulevad kosmosest kui ka need, kes tulevad riikidest, kus edasi elada pole enam võimalik. Väljapaneku avalöögiks on Mari Mezsarose klaasfiguurid. Ungari päritolu hollandi kunstnik ütleb, et me kõik oleme selles maailmas ajutised tulnukad. Tema sai tulnuka kibedat leiba maitsta Hollandis, kuhu ta põgenes sotsialismilaagrist 1970-ndatel aastatel. Hollandis ei oldud tema vastu kuigi sõbralik. Nüüd aga, mil Mari on teinud endale maailmanime, võetakse teda Hollandis omana ja uhkusega. Kõige kauem tasub peatuda sellesuvise aktinäituse „altari“ ees. Nimelt meie peasaali tagaseinal rippuvad islandi kunstniku Helgi Frödjonssoni maalid, kus kujutatud alasti poisse ning mehi luikedel lendamas läbi mustava ilmaruumi. Kas need on tulnukad, kes saabuvad Maale? Või hoopis inimesed, kes lahkuvad elamiskõlbmatuks muudetud planeedilt? On see luigelaul inimkonnale, kes ei osanud elada rahus ja sõpruses?
ENESEPILDISTUS – EDEVUS VÕI AUS PIHTIMUS?
Tänu käepärasele ja kõrgtehnoloogilisele ülesvõttetehnikale ilmus sajandivahetusel dokumentalistikasse uus žanr – filmilooja autoportree. Eesti Televisioonis võistlevatest filmidest on suurepäraseks näiteks „Klaarid aastad“, kus belgia dokumentalist
Frederic Guillaume toob ekraanile oma noore abielu purunemise valu ning kirgliku tunde pisitütre Juliette vastu. Põhjamaine temperament on hoopis tagasihoidlikum ja ratsionaalsem. Tõstamaa perearsti Madis Veskimägi enesepildistus „Tõstamaalt
Parnu ja tagasi“, on XXXPFF avafilm. Madist tunneme kui üht Eesti väljapaistvamat peretohtrit, kes on sisustanud metsadetaguses alevikus moodsa arstikabineti röntgeni, ultraheli ja laboriga. Veskimägi suudab osutada eriarstide esmatasandi teenuseid,
niimoodi avastades õigeaegselt raskeid haigusi ning säästes patsientide aega ja elusid. Madisel on suur pere - viis last ja tubli abikaasa. Aga oma viimase filmi tegi ta endast ja endale, et uurida, kuidas inimene üksi merel hakkama saab. Purjetamine Tõstamaa Värati sadamast Pärnusse ja tagasi kestab kaks päeva, ekraanil vaid paarkümmend minutit. Sest mees valdab filmikeelt ja oskab oma montaažiga lühikese ekraaniaja jooksul palju suurema ajaruumi tekitada. Pole ime, kui ta järgmise filmi teeb üle Läänemere purjetamisest ning seejärel juba purjed ookeanikaldal rehvib. XXXPFFi ajaleht küsis
Madiselt, miks ta merele põgeneb? Kas midagi on kuival maal viltu, et peab lainete seltsist rahu otsima? Madis: „Pole sel kuivamaa-elul ka midagi viga. Minu film on sellest, kuidas keskikka jõudes saada üle teatud tüdimusest ja rutiinist, kuidas omaenda vaimset tervist värskendada. Ühiskonnast saadud sressi puhul sageli inimesed põgenevad enda eest alkoholi juurde. Mina lähen vastupidist teed. Vaatan ennast sellisena, nagu olen ja otsin positiivseid lahendusi. Imeline, et sellel kahepäevasel 30-miilisel merematkal kohtasin itaalia vanahärrat, kes on rännanud üle 5000 kilomeetri!“
Ajalehe väljaandja: Pärnu RVA Ühing Esplanaadi 10, Pärnu 80010 Tel. +372 4430772 http://www.mona.ee festival@chaplin.ee