Poska sõnumid by Valev Laube

Nr. 1

Poskas천numid

Detsember2011

Uus algus Vambola Paavo, juhendaja

Armastame öelda- kõik on uus jaanuarikuus. Tegelikult on aastanumbri vahetuseni veel aega ja vanad asjad tuleb ära õiendada. Midagi uut võib teoks saada ka advendiajal. Meie koolil oli soov välja tulla oma ajalehega ning äratada elule kooliraadio. Jõulukuul 2011 võime öelda- eesmärgid on täidetud ja sellest on hea meel. Leidus huvilisi, keda meediamaastik tõsiselt huvitab ja ühiste jõududega oleme nüüd nii kaugel, et võime selle aasta

rahulikult ära saata. Koolgi on uus, palju on uusi õpetajaid ja õpilasi. See rõõmustab. Ainult uuendused viivad elu edasi! Saaks neid ainult rohkem olema. Uutele mõtetele püüab koha leida meie ajalehtki. Täna küll Poska Sõnumite nime all. Nagu kuulda, soovivad noored atraktiivset nime. Pakkumised on teretulnud ja andkem oma soovidest teada kooli juhtkonnale või õpilasesindusele. Seniks head lugemist ja ärksat meelt!

Hea koolipere!

Poskasõnumid nr. 1

Nagu igal inimesel on ka ühel koolilehel oma nimi. 2011.aasta lõpul alustab ilmumist veebipõhine väljaanne "Poska Sõnumid." Meie kool on alles noor, gümnaasiumina ollakse Eesti hariduspõllul alles mõned kuud. Need noored, kes otsustasid jätkata oma õpinguid kuulsa riigimehe nime kandvas gümnaasiumis võivad olla uhked. Samas esitab Eesti riigi ja rahva jaoks olulise riigitegelase

nime kandvas koolis õppimine suure väljakutse: tuleb astuda Poska jälgedes ning jääda truuks tema ideaalidele ja väärtuspõhimõtetele. Kool on oma traditsioonide loomise alguses. Kui aastate pärast mõtleme tagasi kooliajale siis võib uhkusega südames kinnitada - minagi olin alguse juures ja andsin oma panuse. Tänaste tegudega paneme aluse homsele. Iga järgnev aasta toob Jaan Poska nime kandvasse

gümnaasiumi uusi noori. Neist igaüks lisab siin veedetud aastatega kärge mett. Lõpuks saab kärg täis ja mesinik võtab saagi. Teeme kõik, et see saak oleks hea ja võiksime seda teistegagi jagada. Hoiame kõrgel oma kooli au ning kanname edasi neid väärtusi , millele pani ligi sajand tagasi suur riigimees. Toimetus

Advendiaja mõtisklus Erle Kaljapulk, 10d klass

27. novembril 2011 algas advendiaeg ehk märk, et jõulud on lähenemas. Mis seos on teil advendiga? Enamikele on see lihtsalt märk, et kuuse võiks tuppa tuua ja maja kaunistada värviliste ja vilkuvate tuledega, aga kas advent ei peaks tähendama midagi enamat? Advendiaeg on aeg, mis tuletab meile

meelde jõulude lähenemist ja sellega kaasnevat hellust. Aga ma kutsun teid üles heategusid tegema mitte ainult siis, kui on advent ja jõulud, vaid ka aastaringselt. Ega siis kodutud lapsed ei vaja jõulude ajal rohkem tuge, kui nad vajavad suvel, ega varjupaigaloomad ei taha rohkem kaastunnet ainult siis, kui

on lumi, vaid ka siis, kui väljas sajab sügisest vihma. Mina, lehe peatoimetaja, kutsun teid üles tegema head, mitte ainult siis, kui on advent, vaid igal võimalikul hetkel. Advent on lihtsalt aeg, mis tuletab meile meelde, et me aitaksime abivajajaid kogu aeg, mitte siis, kui on „hooaeg“.

Uudised

Toimunud sündmused Kodanikunädal tõi külalisi Üle Eesti toimus 21.-28.novembrini koolides kodanikunädal. Erand polnud meie koolgi. Gümnaasiumiõpilastele esinesid ja rääkisid kodanikuks olemisest ja vastutusest abilinnapea Tiia Teppan, endine riigikogu liige Hannes Astok ja kauaaegne Euroopa Kohtu kohtunik ning praegune riigikogulane Rait Maruste. Kooliraadios läks eetrisse päevakohane erisaade. Koolipere sai teada - miks tähistatakse kodanikupäeva ja sedagi kui palju tänased noored üldse teavad kodanikuks olemisest. Esikoht ülevabariigilisel esseekonkursil Meie kooli 12 b klassi õpilane Mari Anton esines tublilt üleriigilisel konkursil "Kodanikuks kasvanud" saavutas kokkuvõttes esikoha. Kokku osales ülevabariigilisel esseekonkursil 297 õpilast. Lisaks Mari Antonile saavutas tubli tulemuse 10 e klassi õpilane Hanna-Liisa Tamm. Tema töö valiti kümne parema hulka ja Hanna -Liisa sai ergutusauhinna Haridus-ja Teadusministeeriumilt. Õnnitleme tublisid osalejaid koolipere poolt. Esseekonkurssi kommenteeris Vikerraadios zürii liige Rein Veidemann, kellel jagus Mari Antoni võidutöö kohta üksnes kiidusõnu. Noori juhendas õpetaja Kristina Ude.

Keskkonnaministri tänu Keskkonnaminister Keit Pentus tunnustas noori looduskaitsjaid. Meie koolist sai tunnustuse osaliseks 10c klassi õpilane Mihkel Keldoja. Tubli õpilane esines koos oma vennaga aasta jooksul erinevatel loodushariduslikel viktoriinidel ja konkurssidel. Õnnitleme koolipere poolt noort looduskaitsjat ja soovime uusi kordaminekuid. Võisteldi Euroopa Liidu tundmises Europe Direct Valgamaa infopunkt korraldas koostöös Tartu Maavalitsusega elektroonilise viktoriini . Selle teema oli "Tunne Euroopa Liitu". Viktoriinil osalesid Tartu ja Valga maakonna õpilased. Meie kooli 12 c klassi õpilane Silver Luik saavutas 9-12.klasside arvestuses esimese koha. Palju õnne võitjale ja tema juhendajale õpetajale! Koolis olid külalised Novembrikuu viimasel nädalal kuuldus koolimajas flaami ja soomekeelset juttu. 23.novembril külastasid meie kooli Belgia koolijuhid. Nad tutvusid Jaan Poska Gümnaasiumi õppetöö korraldusega. Direktor Helmer Jõgi ja kooli juhtkond andsid külalistele lühikese

ülevaate koolist ja eelseisvatest plaanidest. Külalised tegid ringkäigu majas, külastati "Rahu tuba" ja uudistati sealset ekspositsiooni. Belgia koolijuhtidele meeldis meie kool ja siin valitsev asjalik ning töine keskkond. 25.novembril tutvusid meie kooliga külalised Soomest. Neilegi jäi Poska gümnaasiumist suurepärane mulje. Saksa keel on koolis hea mainega. Jõulukuu esimesel päeval toimus koolis saksa keele tõlkekonkurss. Sellel osales 26 noort kümnendatest ja üheteistkümnendatest klassidest. Õpetaja Taimi Oidjärve sõnul tuli osalejatel tõlkida põnevat teksti. Konkursil osalenud õppurid pidasid ka ise tõlkeülesandeks antud teksti huvitavaks. "Tase oli ühtlane. Raske oli langetada otsust parimate osas" , rääkis õpetaja Oidjärv. Parimateks saksa keele tundjateks osutusid: Eleri HELIMETS (11a) Moonica KALJURAND (11b) Mihkle KELDOJA (10c) Kadri KRIISK (10c) Aveli PÜTSEP (10b) Meie kooli esindavad Tartu linna ja maakonna konkursil Eleri Helimets ja Mihkel Keldoja. Õpetaja Taimi Oidjärve kinnitusel on Jaan Poska Gümnaasiumis saksa keel hea mainega.

30.novembril toimusid Tartu koolide karikavõistlused kergejõustikus. Äramärkimist väärivad mitmed meie kooli õppurite saavutused. Triin Kesküla 10 c-st saavutas III koha 60 m jooksus (1995.-96. sündinud) ja Janeli Toomel 11b-st sai I koha 60 m jooksus (1992.-94. sündinud). Karmen Lilienthal 10a -st saavutas I koha kaugushüppes (1995.-96. sündinud).

4x200m teatejooksus (1992.-94. sündinud) saavutati ülelinnalises arvestuses teine koht. Võistkonda kuulusid Cätlin Kinz-Kiens 11b , Janeli Toomel 11b, Marleen Koitsaar 11a ja Janeli Lilleallik 11.a klassist. Joosep Tohvri 12b -st saavutas II koha 60 m jooksus 1992.-94. sündinute arvestuses. Kevin Martihhin 12a klassist saavutas samas vanuseklassis kuulitõukes III koha . Samale kohale

platseerus Mihkel Keldoja 10c-st kuulitõukes 1995.-96. sündinute arvestuses. Kristjan Mägi 10e klassist saavutas III koha 600 m jooksus 1995.-96.aasta vanuseklassis. Poiste teatejooks 4x200m (vanuseklass 1995.-96.) saavutati ülelinnaliselt III koht. Võistkonda kuulusid Joosep Tohvri 12b, Kevin Martihhin 12a, Tõnis Tenno 12a ja Stefan Vingerfeld 10c.

Poskasõnumid nr. 1

Kergejõustikus nopiti kohti

Esimene poolaasta

Koolielu parandamine noorte osalusel Valev Laube, JPG ÕE informatsiooni toimkonna esimees

Igapäevane koolielu puudutab meid kõiki. Vastuvõetavad otsused mõjutavad õpilasi, kes moodustavad suurima osa kooliperest. Jaan Poska Gümnaasiumi õpilasesindusse kuulub täna 27 liiget, igast klassist vähemalt kaks õpilast. Esindus jaguneb kaheks toimkonnaks: kultuuri ja - informatsiooni toimkonnaks. Esimene tegeleb õpilaste vaba aja sisustamisega, tuues nii vaheldust rutiinsesse kooliellu ja motiveerides ka noori ise midagi tegema. Informatsiooni toimkond tegeleb meie arvamuste esitamisega kooli juhtkonnale, õiguste kaitsmise, uuringute koostamise ja info üldise leviku parandamisega. Toimkonna eemärk on kujundada välja aktiivne õpilaskond, kes osaleks koolielu korralduse parandami-

sel ja arvamuste avaldamisel. Esinduse toimimist korraldab juhatus kuhu kuulub ÕE esimees Kelly Kala, Sander Lepik, Ingrid Sarap, Valev Laube (Informatsiooni toimkonna esimees) ja Lorell Holst (kultuuri toimkonna esimees). Meie esinduse liikmete kohta leiab täpsemat teavet kooli kodulehelt ja alati võib läbi astuda meie õpilasesinduse ruumist , mis asub maja teisel korrusel. Küsimustega võib pöörduda ka huvijuhi poole. Esimesel õppeperioodil tegelesime õpilasesinduse põhimääruse koostamise ja kooli hindamissüsteemi parandamise väljatöötamisega. Detsembrikuuks teostati kindel strukturaalne tööjaotus. Hetkel tegeleb õpilasesindus kooli kodulehe, kooliraadio

ja ajalehe koostöö suurendamisega ja informatsiooni ratsionaalsema edastamisega. Koostatakse kooli ja selle toimist reklaamivaid esitlusi ja plakateid. Jaanuar algab tegusalt mitmete ürituste ja infotundidega. Plaanis on korraldada kooli õpilasesindust tutvustav infotund. Samuti võetakse arutelusse liitumine Eesti Õpilasesinduse Liiduga ja arendada koostööd Tartu Õpilasteadlikkuse Arendamise Programmiga. Kui leiad, et oled ise või on sinu hea sõber millestki väga huvitatud ning kui sellest on abi igapäevases koolielus siis anna oma mõtetest teada. Võid pöörduda huvijuhi , ÕTAP- i liikmete või oma klassi õpilasesinduse esindajate poole.

I periood Jaan Poska Gümnaasiumis

Poskasõnumid nr. 1

Alo Savi, õppealajuhataja

Jaan Poska Gümnaasiumi I periood oli mitmes mõttes oluline verstapost. Kuna tegemist on kooli kõige esimese õppetsükliga, siis on see mõõdupuuks kõigile järgnevatele. Teisalt on enamiku õpetajate ja õpilaste jaoks tegemist uue õppekorraldusega, mis vajab kohanemist ja kohandamist, sissetöötamist ja –elamist. Esimene periood oli raske ja pingeline, kuid kindlasti ka huvitav ning andis hea kogemuse edaspidiseks kõigile koolipere liikmetele. Üldjoontes võiks esimese perioodi õppetulemusi lugeda kordaläinuteks – 79 õpilast õppisid ainult neljadele-viitele, neljal kümnendate klasside õpilasel olid esimese perioodi tulemusteks ainult viied. Teisalt oli palju, liigagi palju, ka

neid, kellel esimesel perioodil üks või teine kursus ebaõnnestus: 56 õpilasel oli kokku 78 ebaõnnestunud kursust. Esimese perioodi õppetund on kõigi jaoks see, et õppimise tempo on kiirem, aineid on korraga vähem, aga nende ainete tunde selle võrra rohkem, mis tähendab seda, et tuleb hoolega koolis käia, et õppetööst mitte maha jääda. Õpetajad peavad selgelt piiritlema oma kursuse materjali jagunemise ainetundidesse – kui mingil teemal liiga kaua peatuda, ei ole võimalik kogu ettenähtud materjali läbi võtta. Seega on õpetajatel ees suur ülesanne oma kursused hästi täpselt planeerida. Õpilaste jaoks on ilmselt kõige raskem see, et tuleb õppida pidevalt ja hoolega, selleks et saada häid

kursusehindeid. Ei saa planeerida õppimist ainult arvestuste nädalasse, vaid tuleb õppetööga tegeleda pidevalt, siis on ka perioodi lõpus kergem hakkama saada. Ma näen iga päev, et meil töötavad õpetajad, kes armastavad oma tööd ja teevad seda rõõmu ja pühendumusega ning õpivad õpilased, kes leiavad igast koolitunnist oma teadmistetera üles ning jõuavad siin omandatud haridusega veel kaugele. See teeb mulle sügavat heameelt ning soovin kogu kooliperele jõudu ja jaksu jätkata samasuguse entusiasmiga, nagu seda kooliaastat alustatud sai.

Tiiu Kruus, soome keele õpetaja

31. oktoobrist 6. novembrini viibisid meie kooli 25 õpilast ja 5 õpetajat Nordplus Junior projekti raames Soome Vabariigis Hyvinkääl. 2008. aastast käivitunud Põhja- ja Baltimaid hõlmava Nordplus programmi eesmärgiks on tugevdada ja arendada Põhjamaade hariduskoostööd ning anda oma panus Põhja- ja Baltimaade ühisesse haridusmaastikku. Programm toetab mobiilsust, projekte ja võrgustikke ning on avatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. Nordplusi allprogrammid on: • Nordplus Juunior (Nordplus Junior) • Nordplus kõrgharidusprogramm (Nordplus Higher Education) • Nordplus täiskasvanuhariduse programm (Nordplus Adult) • Nordplus horisontaalprogramm (Nordplus Horizontal) Nordplus Junior programm • Arendab ja tugevdab koolidevahelist koostööd • Edendab hariduse kvaliteeti ja toetab haridusuuendust • Toetab hea kogemuse levitamist

õpilastele ja õpetajatele jättis sügava mulje Akseli Gallén-Kallela näitus Helsingi Tennispalatsis. Sinna oli koondatud Gallén-Kallela tööde paremik, mitmed maalid olid üle pika aja esimest korda väljas: tähelepanu pälvisid eriti just need, mis tavaliselt erakogudes ja vaatajate-imetlejate jaoks kümne luku ja riivi taga. Suurest kultuurišokist hoolimata jõudsime käia ka Soome Rahvusmuuseumis. Nii mõnegi jaoks tekitas ahhaa-elamuse eesti ajaloost tuttav suitsutare: madal suitsust parkunud lagi, pikk laud, mille ümber pikad pingid jne. Vahelepõikeks olgu lisatud, et lisaks vaimutoidule pakuti reisipäevadel ka noortepärast kehatoitu Hesburgeris ja Raxis, mis kõigile kaasasolijatele samuti kustumatu mulje jätsid. Eriti just Rax, kus „kasvueas noored“, nagu õpilased ise oma äärmiselt head isu põhjendasid, pikaks ajaks kulinaarsete naudingute küüsi langesid. Viimasel projektipäeval lõpetasime ilmapuud ja tegime ühiselt süüa. Nii Eesti kui Soome õpilased pidid esitama ühiseid meelelahutusnumbreid. Kõigi südamed võitis jooga-karu Kristo, kes vaimustas meid oma särava talendiga ning suutis kõik õpilased ja õpetajad võimlema panna. Ühesõnaga, oli kultuuri ja käsitööd täis nädal. Soome projektiõpilased külastavad meid aprilli lõpus-mai alguses. Proovime neid sama väärikalt vastu võtta ja anda parima oma kultuuri tutvustamisel. Loodame, et Eesti ja Soome vahele langetatud tamm ikka tugev on ja vastu peab.

Poskasõnumid nr. 1

Programmi sihtgrupiks on koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, keskkoolid (nii üldhariduslikud kui kutsekoolid), õpilased, õpetajad ja teised haridustöötajad. Meid kaasas ühisesse Komi-SuomiViro (hiljem KOSUVI) projekti Hyvinkää Šveitsi gümnaasiumi projektimeeskond. Šveitsi gümnaasiumiga olid Mart Reiniku gümnaasiumil juba eelnevalt sõprussuhted sõlmitud. Emakeeleõpetaja Erja Eteläinen, inglise keele õpetaja Markku Simola ja tööõpetuse õpetaja Iikka Väisänen sattusid 2007.a. eTwinningu projektikoolitusel kokku soome keele õpetaja Tiiu Kruusiga ning leppisid kokku soome keele alases koostöös. Sellest ajast peale on ideedetasandil palju koostööd tehtud. 2010.a. sügisel võõrustasime Erjat, Markkut, Iikkat ning teisi projektis osalevaid õpetajaid

Tartus. Siis said paika pandud ka viimased plaanid. Pärast koolide lahutamist jätkas selle läbiviimist Jaan Poska Gümnaasium. Nüüd, 2011.a. sügisel toimuski esimene kohtumine Soomes. Nii eestlased, soomlased kui komilased on soome-ugri rahavad. Projekti eesmärgiks on tutvuda Eesti, Soome ja Komi kultuuri erinevate vormidega. Siia hulka kuuluvad eelkõige varajane talupoja -ja käsitöökultuur, mis on kõigis projektis osalevates maades sarnane. Seetõttu olid peamised ühised ettevõtmised seotud kunsti, kultuuri ja käsitööga. Eesti ja Soome noori ühendasid töökodades just tahe midagi oma kätega valmis teha. Enne Soome sõitu olid Pauliine ja Saale lugenud „Suure tamme“ lugu nii Kalevipojast kui Kalevalast ja leidnud, et mõlemad lood käsitlevad ühte ja sama seika, nimelt sai raiutud tammest sild Eesti ja Soome vahele. Selle silla loomisega tegelesid ka Jaan Poska Gümnaasiumi noored Soomes. Koostööna valmis suur ilmapuu, millele kõik võisid kirjutada-joonistada, mida nad ühe erinevaid maid ja kultuure ühendava puu juures oluliseks pidasid. Samuti võidi ja saadi oma loovust rakendada savist ehteid valmistades. Projekti raames külastasime Hyvinkää Šveitsi gümnaasiumi, Hyvinkää Ühisgümnaasiumi, Tapainlinnan kooli ja Villa Artu kunstikooli. Meie kooli toredad lauljad ja tantsijad andsid kõikides kohtades meeleoluka ülevaate eestlaste laulu -ja tantsukultuurist. Jaan Poska gümnaasiumi tutvustas kooli arendusjuht Toomas Liivamägi. Kultuuriprogramm oli põhjalik. Nädala jooksul käisime Aleksis Kivi sünni –ja surmakohas, kalmistul tema haual, tutvusime kunstnik Pekka Haloneni ja helilooja Joonas Kokkoneni elu ja loominguga. Kaasaegsest Soome disainist saime hea ülevaate Helsingis disainimuuseumis, kus kõik võisid imetleda Marimekko kuulsaid mustreid, Alvar Aalto disainitud nõusid ja mööblit, Arabia tehase portselaniparemikku jne. Paljudele projektis osalenud

Soomes

KOSUVI projekt Soomes

Soomes

Poskasõnumid nr. 1

Soome keele õpetamisest koolitunnis ja väljaspool koolitundi Tiiu Kruus, soome keele õpetaja

Võõrkeele õppimine on nauding. Seda õpitakse mõnuga klassiruumis õpetaja juhendamisel, kodus televiisorit vaadates, muusikat kuulates või raamatuid lugedes, välisreisil olles ja loomulikult erinevaid keeli kõnelevate inimestega suheldes. Olen soome keelt C-keelena ehk siis kolmanda võõrkeelena õpetanud alates 1992. aastast. See töö on olnud tore ja viljakandev. Siinkohal on lausa veider kasutada sõna „töö“, sest tegemist on rohkem naudingut pakkuva hobiga. Ja tegelikult on ju kõik tegevused, mida tehakse omapoolse huvi ja põnevusega, ka viljakandvad – nii endale kui õpilastele. Mitmed minu õpilased on edukalt esinenud vabariiklikel soome keele olümpiaadidel, osa võtnud erinevatest Koolielu võistlustest (näiteks Webquest) ja seal ka häid kohti saavutanud. On nauditav jälgida, kuidas Soome maad, selle keelt ja kultuuri mittetundvatest õpilastest kasvavad–arenevad noored inimesed, kelle silmad sõna „Soome“ kuuldes särama löövad ja näole iseteadev ilme tekib. Ilma, et nad midagi ütleks, on tajutav mõte „Ma tean küll, millest te räägite. Tunnen seda keelt, seda maad, selle maa kultuuri ja seda keelt kõnelevaid inimesi.“ Soome keelt õpetasin Tartu Mart Reiniku gümnaasiumis kaheksa humanitaarsuunda toetava kursuse jooksul, Jaan Poska gümnaasiumi õppekavas on kuus valikkursust: kolm kursust keeleõpinguteks (selle jooksul omandavad õpilased elementaarsed grammatikateadmised ja baassõnavara) ning lisaks kolm valikkursust, mille sisuks Soome maatundmine, kultuur ja eluolu. Esimese aasta kevadel olen korraldanud õpilastele keelepraktika Tamperes, teise aasta lõpus praktika Helsingis. Siinkohal tulebki mängu väljaspool koolitundi keele õppimise kasulikkus. Alustame oma reisi alati juba Tartus: teeme koos plaane, iga praktikal osaleja saab uurimisülesande, millega ta kuu – paari jooksul tegeleb. Uurimistöö teemad valivad õpilased minu ette antud valikust ise. Tavaliselt on üks teema laiem – nimelt soome ajaloo ülevaade. Ülejäänud teemad on seotud konkreetselt Tamperega: näiteks Tampere toomkirik ja Hugo Simberg, Tampere pargid,

Tampere mälestusmärgid, Tampere vaatamisväärsused. Õpilane, valinud teema, alustab materjaliotsinguid. Väga suurt abi oleme saanud Soome Instituudi Tartu osakonnalt, mille raamatukogu õpilased uurimistöid tehes usinalt kasutavad. Samuti leidub palju materjali internetis. Töö tuleb vormistada korrektselt ja enne reisi õpetajale esitada. Enne Soome reisi saavad õpilased oma uurimused tagasi ja valmistuvad nende ettekandmiseks. Esimene ettekanne tehakse Helsingis. Peatume seal tavaliselt päevakese ja kuulame ära soome ajaloo tutvustuse. Seejärel külastame tavaliselt Helsingi linnamuuseumi, kus õpilased peavad täitma töölehed, seda muidugi soome keeles. Oluline on see, et hoolimata teatud sõnavaralistest puudujääkidest, peavad nad küsimustest aru saama ja neile väljapaneku abil vastused leidma. See ei ole kerge ülesanne ja mitmete ülesannete lahendamise juures on õpilased olnud sunnitud ka muuseumitöötaja abi paluma. See on aga ainult tervitatav, sest küsimusi esitada tohivad nad ainult soome keeles. Töölehed valmis, lisavad nad need oma praktikakausta - õpimappi, kuhu kogutakse kõik reisil olles täidetud töölehed ja muud materjalid. Esimese päeva õhtul sõidame Helsingist Tamperre, kus toimub Tampere Normaalikouluga tutvumine ja peredesse jaotumine. Järgmised 3-4 päeva veedame Tamperes koolitunde külastades ja linnaga tutvudes. Siin kantakse vastavates kohtades ette oma uurimistööd, tehakse õppetundides võimaluse piires tööd ja veedetakse aega oma uute sõpradega. Iga päev külastame ühte minu valitud muuseumi või näitust. Rohkem ühe päeva sisse ei mahugi: hommikused tunnid, tööde esitlemised ja minu poolt koostatud kohustuslik programm võtavad üle poole päeva ära, ülejäänud ajal käiakse kinos, söömas ja veedetakse lihtsalt mõnusalt suheldes aega. Kogu tegevus toimub loomulikult soome keeles. Vajaduse korral võivad õpilased ka inglise keelt kasutada, sest üldjuhul üheaastase õppimisega siiski päris vabalt ju ennast väljendada ei saa. Tagasi tulles kirjutame praktikaaruande. Selle olen lubanud kirjutada

eesti keeles, sest õpilased tahavad oma emotsioonid vabalt välja elada ja soome keelt ei vallata veel nii vabalt. Praktikaaruandest tehakse hiljem kodus soomekeelne kokkuvõte, mis samuti õpimappi teiste tööde juurde lisatakse. Niimoodi keelt praktiseerides on kasutegur päris suur: õpikust õpitud materjalist saab elav keel. Mulle meeldib, et õpilased näevad ja tajuvad, mida on edaspidi vaja rohkem õppida, missugust sõnavara nad põhjalikumalt vajavad, mis vajaks veel grammatikas täpsustamist ja üleõppimist. Teisel õppeaastal on soome keele valikkursusi kolm. Nende raames tutvume soome kirjanduse, kunsti, arhitektuuri ja disainiga. Teise õppeaasta lõpus oli õpilastel võimalik sooritada soome keele lõpueksam koolieksamina. Eksami valijad pidid kõik läbima Helsingi kultuuripraktika. Selle sooritamiseks on eeltingimuseks jälle uurimustöö tegemine, sedakorda siis Helsingi teemadel. Viimasel Helsingi praktikal käis näiteks viis õpilast. Teemad olid järgmised: Esplanaadi park oma mälestussammastega, näiteid Helsingi arhitektuurist (Finlandia-talo, Suomen Kansallisooppera, Eduskuntatalo, Olympiastadion), soome kunst Ateneumis (Akseli Gallen-Kallela ja „Kalevala“–ainelised maalid, Helene Schjerfbeck, Hugo Simberg), soome moodne kunst Kiasmas, soome disain ja disainimuuseum. Helsingi praktika kestuseks on kaks päeva. Helsingist tulles jätavad õpilased oma uurimistööd kooli, neid kasutatakse hiljem eksamit sooritades. Juunis toimuv koolieksam soome keelest koosneb kolmest osast: komisjonile tutvustatakse uurimisteemat (tehakse kokkuvõte Helsingi-praktikast), loetakse võõrast teksti ja vastatakse selle põhjal küsimustele ja tehakse lünktekst. Teise aasta praktika eesmärgiks on põhiliselt kultuurialase sõnavara laiendamine ja selle kasutamine kultuurist rääkides. Nii muuseumides kui parkides on ette tulnud juhtumeid, kus möödakäijad jäävad seisma ja kuulama ning lõpuks liiguvad koos meiega maali juurest maali juurde või mälestussamba juurest samba juurde. Nii et lisaks keele

Lisaks praktikate organiseerimisele olen suunanud õpilasi osalema Koolielu portaali poolt korraldatud võistlustele. Siinkohal tooksin näiteks 2010. aasta Koolielu võistluse Webquest. Koolielu portaali humani-

taarveerandil oli kõigil võõrkeelehuvilistel võimalik oma teadmisi proovile panna Webquesti võistlusel, kus tuli internetist otsida etteantud küsimustele vastuseid ning need avaldada võõrkeeles oma võistkonna blogis. Võistelda sai kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Võistlus toimus neljas keeles - inglise, saksa, vene ning soome keeles. Siinkohal minu õpilaste blogide aadressid: http://morjesmoro.blogspot.com/, http://tulemmevirosta.blogspot. com/, http://norsu-norsu.blogspot.com/. Õpilased tegid tööd suure huviga. Igal nädalal pidasime ühe ainetunni arvutiklassis, kus töötasime etteantud küsimustega. Õpilased tegid tunnis koostööd, tunni lõpus sai igaüks koduse ülesande, mis siis järgmisel korral koos üle vaadati. Koos otsustati, mis blogisse kirja läheb ja mis mitte, koos

otsiti pildimaterjali ja muud lisa blogisse panekuks. Ülesanne oli äärmiselt huvitav, sest andis Soome ja soomlaste kohta palju sellist informatsiooni, mida tavaliselt tunnis ei käsitleta. Seda võistlust võiks nimetada silmaringi avamise võistluseks, võitis see, kellel silmaring kõige laiem. Töö käigus uurisime toiduretsepte (Runebergi-kook), kuulasime parimaid tangolauljaid, vaatasime Jussi saanud filme, tutvusime Soome ajalooga, uurisime Eesti ja Soome kirjanduse seoseid jne. Kõik see kokku õpetab aru saama, kui kasulik on soome keele oskamine: ilma keeleoskuseta võid küll Soomes ringi rännata, raamatuid lugeda, kunstiteoseid nautida, filme ja telesaateid vaadata, kuid keele tundmine annab maa tundmisele mitmeid nüansse juurde, aitab mõista inimesi, kes Soomes elavad, ja nende elu ja hingelaadi.

Soomes

kasutamise kogemusele saadakse ka ohtralt esinemiskogemust -ja julgust. Olen Soomes läbiviidud praktikate kohta eranditult positiivset tagasisidet saanud. Sageli on Tamperes või Helsingis kaasas olnud ka mõni eksamikomisjoni kuuluv õpetaja, kes siis üleskirjutusi teeb ja neid hiljem eksamil olles kasutab. Nii omandatud keelekogemus on kindlasti õpilase jaoks positiivne: õpetab ennast usaldama, tekitab enesekindlust, motiveerib edasisi soome keele ja kultuuri õpinguid. Kas õppepraktikate läbiviimine osutub võimalikuks ka Jaan Poska Gümnaasiumis, seda näitab aeg.

Soome Getter Pärle, 11b klassi õpilane

des suurt puud nii, et see mitme grupi peale kokku tuleks suur terviklik pilt. Kõikidel gruppidel oli õigus näha oma puu osa nii, nagu nad seda ette kujutasid. Puu pidi olema lõpuks üks tervik, mis sidus Eestit ja Soomet. See puu läks ka avalikkusele näitamisele. Kunstilise poole pealt tegime veel savist esemeid, mis pidid olema seotud Kalevalaga. Käisime ka mitmel erineval ekskursioonil. Reedesel päeval külastasime me Helsinkit, kus käisime neljas erinevas muuseumis – see oli kohutavalt väsitav, kuid siiski väga hariv. Peale muuseumite külastamist oli meil piisavalt vaba aega, et uudistada Helsinkit. Laupäeval oli meil võimalik teha eestlaste-soomlaste se-

gagruppides süüa kogu projekti rahvale – see oli kõige lõbusam. Söögi valmimise vahepeal tegi iga grupp endast lühikese tutvustava kava, kes tantsis, kes laulis. Pühapäeva varahommikul astusime me Hyvinkääl rongi peale ja sõit Helsinkisse võis alata, kust edasi juba kodu poole suundusime. Kogu reis oli meeldejääv ja sündmusterohke, saime kõik kindlasti palju uusi tuttavaid ja nägime, kuidas meie naaberriigis elu toimib. Selle aasta kevadel tulevad Soome õpilased koos oma juhendajatega samuti Eestisse, kus meie juba neid võõrustame.

Poskasõnumid nr. 1

Käisime Kosuvi projekti raames 31.oktoober – 6.novemberil Soomes. Enamik õpilastest olid 10ndikud ja 11ndikud, kuid mõni üksik oli ka 12ndast. Me ööbisime Hyvinkääl Soome õpilaste kodudes, kuhu meid ära jagati ning mõni õpilane sai ka mitme peale oma korteri, kus ööbida. Esimesel päeval oli meie reis Hyvinkääle (linn, kus me ööbisime) väga pikalt ja väsitavalt. Me sõitsime laevaga, trammiga, bussiga, rongiga ja kõndisime üsna pikalt. Soomes külastasime kolme kooli, kus esinesime laulu ja tantsuga ning meile tutvustati ka koole lähemalt ehk siis õppesüteemi ja -klasse. Projekti raames joonistasime mitmeliikmelistes gruppi-

Lustakad tantsijad

Poskasõnumid nr. 1

Gristel Jaas, 10b klass

Minnes tegema lugu meie kooli rahvatantsurühmade juhi Liina Saugiga, olid mul mõttes paljud küsimused, sest teadsin algselt rahvatantsust sama palju kui autodiagnostik raketiteadusest. Saades teada, et JPG-st käib rahvatantsus ligi 50 õpilast hetkel õppijatest ja kümmekond endisi MRG õpilasi, on mul hea meel selles osas avardada ka ülejäänud õpilaste silmaringi. Õpetaja Saugi eestvedamisel on loodud kolm gruppi, milles ühes on vaid neiud ning kaks segarühma, kus on mõlema soo esindajad. Tuginedes enda kogemustele, et kõikjal, kuhu lähen, on meessoost isikuid vähem kui naisi, tekib muidugi küsimus, kas neidude rühm loodi, sest noormehed olid defitsiit? Seepeale vastab rühma aktiivne juht, et see on küll üks põhjustest, kuid tüdrukud ei pea poistega tantsimist esmatähtsaks ning neiud ongi liikuvamad. Grupp moodustati nende soovil. Rahvatantsurühm loodi aktiivsete noorte eestvedamisel umbes 6-7 aastat tagasi, kui oli tulemas esimene meeste tantsupidu (2006). Kuna Mart Reiniku Gümnaasiumis olid väga oodatud traditsioonilised liikumispeod, kus iga klass sai võimaluse esitada oma liikumiskava Vanemuise teatri laval, oli see õpilastele auküsimus. Sellal läks Liina Sauk nendega kaasa kui lapsevanem ning aitas valmis seada paar rahvatantsu poistele. Pärast seda oligi koos seitsmenda klassi poisterühm, kuhu kuulusid algselt 8 liiget. See rühm osales I meeste tantsupeol ning peagi oli rahvatants ja tore seltskond neile nii meeldima hakanud, et 2007. aasta noorte tantsupeo lähenedes kutsusid nad oma klassi neiud rühma ning nii sai alguse siiamaani tegutsev

rahvatantsurühm. Karta, et trennid üksluised on, pole tarvis. Kuna koos on erinevatest gümnaasiumi klassidest inimesed, siis juba kogenenumad tantsijad saavad algajatele ette näidata samme ning see muudab viimaste trennid palju huvitavamaks. Kord kuus on treeninglaager, mis näiteks viimane kord leidis aset JPG võimlas, kuid vahel on laagrid ka väljasõiduga kaugematesse saalidesse. Laagris olles on ühel päeval ühel rühmal vähemalt kaks, treeneril neli trenni, igaüks nendest kestab 2 tundi. Lühidalt öeldes näeb see välja nii, et hommikul tullakse ning õhtul minnakse väsinud aga õnnelikena. Väljasõiduga treeninglaagrite päevakava on selline, et päeval on kaks trenni, seejärel vaba aeg ning õhtul mõnusad ühistegevused. Ka see traditsioon on kestnud aegade algusest saati. Kui tants(ud) selge(d) ning kutsutakse või endal soovi, siis toimuvad ka esinemised nii kodu- kui välismaal. See teeb aastas vähemalt 5-6 esinemist. Rahvatants on vanuseti jaotatud: 1-2 kl, 3-4 kl, 5-6 kl., 7-9 kl., C - segarühm (noorte segarühmad), A- segarühm (ansamblid), B - segarühm (harrastajte rühmad), D - segarühm (seenioride rühmad). Meie kooli puhul saab rääkida C- segarühmast. Ja siis veel neiduderühmad ja naisrühmad, mis veel omakorda jagunevad. Rahvatants aitab ka iseenda kohusetunnet paremuse poole lihvida. Kui näiteks segarühmas on 16 inimest ehk 8 paari, aga üks puudub, siis mõnes tantsus on kõik sassis ning ka ülejäänud ei saa ühe puuduva tantsija pärast tantsida. Õnneks saab tegeleda siis teiste tantsudega, sest korraga on repertuaaris

vähemalt 5 erinevat tantsu. Kuna tegutseb 3 erinevat rühma (1 neidude ja 2 segarühma) ja JPG-l on kasutada suur saal, siis segarühmade tunnid on koos, sest õpitavad tantsud on samad. See pole küll parim variant, aga saali aegadega meil ju napib, peame hakkama saama sellega, mis meil on. Neiduderühma tund on teisel ajal, sest segarühm ei saa tantsida põhimõtteliselt neiduderühma tantse ja vastupidi. Kuigi JPG praegustest õpilastest käib rahvatantsus 53 õpilast, on osa liikmeid ka teistest koolidest, kes alustasid tantsimist MRG-s ning osalevad ka MRG vilistlased, siis kokku tuleb üle 60 tantsija, mistõttu ongi trennid eraldi. Kui kedagi meelitas eelnev tutvustus tantsima, siis rahvatantsurühmadega võib alati liituda ja kuigi alguses on natuke raskem teistele järele jõuda, on asi täielikult seda väärt ning lisaboonusena saab ka valikaine kursuse kirja. Samuti ei pea kartma, et võib-olla ei saa hakkama, kuna trennides käivad kõik koos: nii vilistlased, selle aasta rebased ja kõik nende vahele mahtuvad õpilased. Kõik liigutused on lihtsad ning pole põhjust muretsemiseks, et äkki ei saa samme selgeks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist on rahvatantsuhuvilistel jätkamiseks mitu varianti: kas käia edasi JPG rahvatantsurühmas või minna mõnda teise rühma tantsima, sest valik on suur. Ainuüksi Tartus on Ülikooli Tantsuansambel, Põllumajandusülikooli Tantsuansambel, TTÜ Kolledži tantsurühm ning palju harrastajate rühmi. Samuti on sellega võimalik edasi tegeleda ka mujal Eestis, sest harrastajaid on uskumatult palju: üle kaheksa tuhande.

„Let Me Entertain You“ kontsert Keiti Marie McGrath-Kirt, 10d klass

Neljapäeval, 24 novembril kell 18.00 kogunesid JPG aulasse paljud muusikahuvilised. Eelkõige olid närvis koheselt lavale astuvad muusikud, kes olid mitmeid nädalaid vaeva näinud selle nimel, et kõik oleks super. Enne esinemist oli kindlasti palju pabistamist ja isegi pisaraid, aga lavale jõudes võeti ennast kokku ja anti endast parim.

Laule leidus seinast seina – alates Karl-Gustavi Aerosmithi klassikast, lõpetades Getteri esitatud Adele ballaadiga. Üheks levinumaks artistiks oligi Adele, kelle lugusid esitati koguni kolmel korral. Tugevast aplausist võis järeldada, et kontserdiga jäädi väga rahule! Kõige selle autoriks oli Karl Kristian Kits, Mart Reiniku Gümnaasiumi vi-

listlane, kellel oli üritusest oma visioon. Ta teadis täpselt, kus mis peab olema ja andis kõikidele meile suurepärase võimaluse esineda. Kuigi enne esinemist oli närv väga suur, võin kindlameelselt öelda, et jäin kontserdiga väga rahule ja oleksin nõus ka edasipidi esinema!

Külastades erinevaid üldhariduskoole ja suheldes noorte endiga tajume, et jätkuvalt leidub teemasid, mis pole õpilastele üheselt mõistetavad. Vestluse käigus koorub välja nõrk informeeritus. Samuti on teemasid, mille kohta on õpilastel endil palju öelda ent neid kuulatakse vähe. Ajaloolised põhjused Aastakümneid tagasi peeti normaalseks, et õpilase ülesandeks on käia koolis ja õpetaja kohus õpetada. Õppuri igapäeva täitsid kool, kodu ja üksikud huvitegevused. Soositi sportlikke ettevõtmisi ja hinnati patriotismi. Toimusid suured üritused ja kokkutulekud, kust puududa oli patt. Aja jooksul muutus haridussüsteem paindlikumaks, eeskuju võeti lääne koolidest ja märksõnaks sai vabadus.

Projekt “101 Last Toompeal”

Vabadus pole võrdväärne kõigile Tuues näiteks koolides dokumentide kinnitamise, näeme taaskord kui vähe on õpilased esindatud. Selles, et üks dokument võimalikult täpseks vermida, käib see kindlasti läbi hoolekogust ja õppenõukogust, vahel ka õpilasesindusest. Vaadates õppenõukogu ja hoolekogu üldist suurust ja õpilasesindajate suurust siis näeme - tavaliselt esindab õpilasi sellistes grupeeringutes kaks või suisa üks aktivist. Taas on tegemist näitega, kus kõiki õpilasi mõjutavad otsused võetakse vastu ilmselgelt väikese õpilasesindajate arvuga. Õpilaste vähese esindatuse probleemi põhjuseid on mitmeid. Üheks on meie endi vähene aktiivsus ja julgus koolikorralduses midagi avalikult öelda. Teiseks toon välja iganenud õpilase mõiste. Õpilane pole enam ainult see noor, kes õpib , mida õpetaja õpetab. Täna on ta noor, kes on aktiivne kodanikuühiskonna liige ja tegeleb lisaks formaalsele õppele ka mitteformaalse õppega. Tal on omad õigused ja kohustused. Lisaks õppimisele tegeleb õpilane „elamisega“. Õpilane kujundab juba praegu enda ümber inimesi, teadmisi ja oskusi, mida hiljem rakendada järgnevate otsuste tegemisel või tööturule sisenemisel.

Haridussüsteemi raamistik piirab õpilaste loomuliku arengut Kohati ollakse arvamisel, et õpilane on rumalam kui juba ülikooli lõpetanud tudeng või juba 10 aastat töökogemust omav täiskasvanu. Samas unustatakse mitteformaalne pool. Noori kiputakse hindama nende formaalsete õpitulemuste kaudu ent ei arvestata tänapäeva haridussüsteemi nõrkusi, mis toovad õpilastest esile ainult ühe külje üldisest tarkusest. Uurides Howard Gardneri skeeme avastame huvitava leiu- tuntud kuulsal heliloojal nagu Mozart poleks kunagi olnud võimalik tänapäeva ühiskonnas kuulsaks saada või raamistiku väliselt õppida ega kuhugi jõuda. Vasturääkivusi on palju Õpilaste esindamiste puhul õppenõukogus ja hoolekogus tekib veel üks vasturääkivus. Kohati arvatakse, et neid pole ratsionaalne raskeid teemasid puudutavatele disskusioonidele kaasata. Samas ei saada aru, et ühel või kahel esindajal koolist on liiga suur vastutus ja sellise pinge puhul pole võimalik oodata adekvaatset vastust ühelegi küsimusele. Vastuste adekvaatsust pärsib veel õpetaja ja õpilase vaheline suur sotsiaalne kaugenemine, mis tekitab esindusõpilastes alaväärsustunde. Õpilased kurdavad, kuid midagi avalikult ei ütle Nähes jälle kurtmas õpilasi kui raske on koolis ja kui vastukarva on uued korraldused, mõtlen, et miks ei räägita sellest kõigest avalikult ja miks midagi ei muudeta. Miks on kahekümne aasta möödudes kool ikka veel õpetaja ja juhtkonna keskne? Ainumõeldav lahendus oleks see kui õpilased tõstaksid rohkem ühiselt häält probleemsetel teemadel ega peida end rohkem kõike eraldava eesriide taha.

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXV üldkoosolek

Poskasõnumid nr. 1

Õpilaste kartus Kui vabadus pole enam ainult sõna vaid reaalne õigus, mida ka tegusalt kasutatakse, on tänagi õpilaste seas jätkuvalt omad probleemsed teemad, rahutused ja ärevused. Välja on kujunenud hoiak- kartmine, parema koha otsimine ja põgenemine on tänapäeva haridussüsteemi lahutamatu osa. Õpilased otsivad koole kus on parem õppida, kus oleksid paremad õpetajad ja veelgi parem juhtkond. Samas ei teadvustata , et nemad ongi ju kool.

Õpilane, kes moodustab kaasõpilastega hinnanguliselt 85% koolist, kardab kooli teist poolt kuna ta ei tea kunagi mis võb olla järgmiseks otsuseks. Sellistel puhkudel jagunevad koolid kaheks. On koole, kus kuulatakse õpilasi rohkem ja teisalt neid kus ei tehta väljagi. Mõlemal juhul on nõrgim lüli identne ja selleks on õpilased, kes erinevatel põhjustel ei saa enda seisukohtade eest seista. Nii moodustatakse erinevad õpilasühendused, kuid üldjuhul jääb sõnaõigus siiski väikeseks.

Arvamuslugu

Valev Laube: Mentaliteedi muutus ja aktiivsuse kasv ei tule õpilaste seas kergelt

Valev Laube, Tartu ÕTAPi president

Polnud kaua aega tagasi kui asusin õppima siia majja. Kooli nimi oli toona teine kuid mitmed probleemid samad. Olles teist aastat siin majas küsitakse minult sageli - on küll uus kool, kuid kuidas varem oli? Tekib piinlik vaikus. Vastust ei tea. Selle puudumises ei tule muidugi süüdistada kedagi teist peale enda. Paratamatult mõtled tagasi, et kas oleks olnud üldse kohta, kust oleksin aasta tagasi saanud vastused. Sel aastal taas samasse majja õppi¬ma asudes avastasin, et kõik on siiski teisiti. Kooli nimi, õppekava, hindamissüsteem ja paljud muud tegurid on teinud oma töö. Üks probleem on jätkuvalt olemas. Pole kohta kust saaks kontrollitud ja üheselt mõistetavat informatsiooni. Koolis oli olemas toimiv õpilasesindus, mis tegutses aktiivselt põhimääruse ja hindamissüsteemi parandamisega. Oli olemas huvijuht, kes oli lahkest nõus jagama arusaama asjadest ja oli olemas lahke kooli juhtkond, kuid tihti ei julgenud minna juhtkonda tülitama ebaoluliste küsimustega. Sellest johtuvalt tuligi nüüd idee luua ühendus, mis seisaks koolis informatsiooni levitamise eest ja oleks ühtlasi ka keskseks punktiks . Teiseks eesmärgiks on harida õpilasi valdkondadest kuhuni klassides ei jõuta. Kutsuda esinema erinevaid inimesi oma töödest ja tegemistest.

Projekti esimeseks ürituseks oli 16.detsembril Tartu Noortevolikogu infotund. Algselt oli plaanis infotunnid jätta ainult Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste keskseks, hiljem otsustati üritust laiendada. Reklaamid saadeti kõigile gümnaasiumide huvijuhtidele. Reklaamiti nii ka internetis. Lisaks anti ürituse kohane intervjuu JPG kooliraadios. Teise perioodi alguseks tekkis koolis teine probleem - kuidas ÕE ja ÕTAPi koostööd kavandada ja kuidas teha tööjaotus. Selle lahendamiseks jõudis ÕTAP detsembri alguses otsusele, et ÕTAP tuleks regionaliseerida. Enne toimus aktiivne eeluuring, kus uuriti varajasemate sarnaste projektide kulge ja küsiti nõu õpilasaktivistidelt. Tänavu 14.detsembril toimunud koosolekul võeti vastu otsus regionaliseerimise plaani käivitamiseks. Mõni päev peale seda toimunud infotund oli heaks alustuseks, suheldi erinevate Tartu koolide õpilastega, et leida tulevasi kontaktisikuid. Jaanuariks avatakse samuti Jaan Poska Gümnaasiumi fotograafia valikkursuslaste püsinäitus. Piltide trükki sponsoreeris Netwerken OÜ Koopiatehas. 2012.aasta jaanuaris jätkatakse regionaliseerimise plaani elluviimist. Suurendatakse ÕTAPi meeskonna arvu ning luuakse püsivad suhted koolide kontaktisikutega. Samuti jätkatakse tegevuskava realiseerimist.

Toimetus

Ajaleht on valminud JPG 10-11.klasside õpilaste ja meie kooli õpetajate koostöös

Juhendaja: Kristina Ude ja Vambola Paavo Kujundus ja küljendus: Valev Laube

Järgmine number ilmub 2012.aasta veebruaris Kõigi küsimuste või ideedega pöördu koolilehe toimetuse poole või kirjuta toimetus@jpg.tartu.ee

Välisuudised

Poskasõnumid nr. 1 10

Projekt kasvas koolist välja