Uus GLS Ruumi emotsioonidele KUIDAS me elame tulevikus?GLE Reket: kurvides peab gaasi andma! MERCEDES 2/2019















































Toimetus: marketing@silberauto.ee Kujundaja: Jan Garƥnek · jan.garsnek@silberauto.ee Reklaam: Nordicom · telefon:reklaam@nordicom.ee56667770
MERCEDESMAGAZINEME

Vabadus, innovatsioon ja inspireerivad inimesed
Meil kĂ”igil on oma nĂ€gemus sellest, milline on hea auto. Aga milline on hea auto tulevikus? Kindel on see, et mĂ”ned kritee riumid jÀÀvad samaks â nĂ€iteks mugavus ja turvalisus â kuid teised vĂ”ivad tĂ€nasest pĂ”hjalikult erineda. TĂ”enĂ€oliselt saab kĂ”ige tĂ€helepanuvÀÀrsem uus vÀÀrtus olema see, et Ă”ige varsti suudavad paljud autod meid ise sihtkohta viia, juht ei pea selleks enam roolis istuma ega teistel liiklejatel silma peal hoidma. See on kahtlemata muutus, mis ĂŒhel hetkel tuleb ja mida me Ă”pime hindama. Kuid selleks ei piisa ainult autode arengust. Mercedes-Benz tegeleb igapĂ€evaselt tuleviku prognoosimisega ja autonduse tervikliku arendamisega ning selle alla kĂ€ib ka sĂ”idukeid ĂŒmb ritsev keskkond ja infrastruktuur. KĂ€esoleva Mercedes me numbri ĂŒhes pĂ”hiloos rÀÀgivadki asjatundjad, mida lĂ€heb sel les vallas isejuhtivate autode saabumiseks tarvis. Nad on kind lad, et tulevikulinnad saavad olema rohelised, liiklejasĂ”brali kud ja ⊠elektroonilised. Kui praegu ĂŒhendatakse internetti aina enam autosid ja ka kĂ”iki muid seadmeid, siis varsti on internetti ĂŒhendatud terved linnad â ja ennekĂ”ike linnade teed. Anduritega varustatud ning autodega suhtlevad teed aitavad isejuhtivatel sĂ”idukitel ohutult liigelda ning annavad meile vabaduse â vabaduse kasutada muidu rooli taga veedetavat aega Innovatsioonid,targemalt. aeg ja vabadus on keskseks teemaks veel mit mes selle numbri artiklis. Kindlasti tasub lugeda persoonilugu sid, kus pĂ”nevad, kuulsad ja uuendusmeelsed inimesed rÀÀgi vad teekonnast oma praeguse staatuseni ning ka sellest, mis on neile andnud suurema vabaduse â mĂ”nel puhul on selleks just nimelt head autod ja moodne tehnoloogia. Loodame, et naudid Mercedes me lugemist! Toimetus
TOIMETUS
3
Silberauto Eesti esindused: Tallinn · JĂ€rvevana tee 11 · 626 6000 Maardu (tarbesĂ”idukid) · Fosforiidi 16 · 611 9700 Rakvere · Haljala tee 1 · TĂ”rremĂ€e · 660 0152 Tartu · Ringtee 61 · 730 0720 PĂ€rnu · Riia mnt 231a · 445 1990 Mercedes-Benzi peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, JĂ€rvevana tee 11 www.silberauto.ee © 2019 AS Silberauto. KĂ”ik Ă”igused kaitstud. Ajakirjas avaldatud fotod ja tekstid on kaitstud autoriĂ”igusega ning nende kasutamine on lubatud vaid AS Silberauto kirjalikul loal. Mercedes-Benzi kaubamĂ€rgi ametlikuks esindajaks Eestis on AS Silberauto. Silberauto Eesti AS on Mercedes-Benzi sĂ”iduautode, tarbesĂ”idukite ja raskeveokite autoriseeritud mĂŒĂŒgija teenindusorganisatsioon Eestis. TrĂŒkitud Eestis · ISSN 2382-8196 MercedesNovember 2019
VÀljaandja: AS Silberauto magazine@mercedes-benz.ee·www.mercedes-benz.ee
Mercedes Mercedes-Benz4 GLE Reket: kurvides peab gaasi andma! Mercedes-Benz Roadshow 2019 Meeleolukas sĂ”iduĂŒritus Tabasalu kardirajal 05 Faktid 06 G-klass HĂŒvasti, gravitatsioon 08 GLS Palju emotsioonideleruumi 12 CLS Edumudel Vaadake ka: mercedes.ee/ajakiri Kuidas me elame tulevikus? Ja millist rolli mĂ€ngib selles tehnoloogia?34 18 5022 B-klass Uus vabadus 28 Ajamasin Ălevaade Daimler AG ohutusinnovatsioonidestolulisematest 40 Ăks miljon kilomeetrit Esra takso E-klass 42 CLA ja CLA Shooting Brake Disainiduo 44 V-klass Vaba hing Aleksandr Popov 48 Maybach Stiil ja elegants SISUKORD






November 2019 FAKTIDMercedes-Benziuudised FAKTID
Selle kompaktse maasturi mitmekĂŒlgsus avaldub eriti tagumises istmereas â vaid mĂ”ne sekundiga on vĂ”imalik maasturist teha preemiumklassi mahtuniversaal. Tagu misi istmeid saab vastavalt soovile pikisuunas liigutada ning kogu teist istmerida on vĂ”imalik 14 sentimeetri vĂ”rra edasi vĂ”i tagasi nihutada. Lisaruum pagasile vĂ”i tĂ€iendav jalaruum â GLB saab tĂ€pselt Sinu vajadustele vastavaks kohandada. Ja kui sellest kĂ”igest veel vĂ€he, on lisavarustusena saadaval ka kolmas istmerida, mis muudab GLB 7-kohaliseks. Intuitiivsed funktsioonid nagu tĂ€iustatud Head-up ekraan, soojendusega rooliratas ja reguleeritava kliimaga istmed tĂ”estavad, et maksimaalse paindlikkuse nautimiseks ei pea mugavuses jĂ€relandmisi tegema.Eristuv disain muudab GLB tĂ”eliseks teede kunin gaks, rĂ”hutades samal ajal ka selle kompaktse ja mitme kĂŒlgse sĂ”iduki kĂ”ige olulisemat omadust: see annab teile vĂ”imaluse teha mida soovite, millal iganes soovite. GLB kehastab mugavuse ja ruumikuse rafineeritud kombi natsiooni, andes absoluutse vabaduse ja tĂ€ieliku iseseis vuseGLBtunde.onSilberauto esindustes tellimusteks valmis! Maksimaalne paindlikkus Mercedes-Benzi mudeliperekonna uusim liige GLB pakub erakordset mugavust ja rohkelt ruumi.
Rabav disain ja avar sisemus: uus GLB. Ekstrapehme G-klass Mida sel aastal lastele jĂ”uludeks kuuse alla poetada - tĂŒdrukule sĂ€rav litritega T-sĂ€rk ja poisile vinge robotitega seljakott? VĂ”i siis hoopis pĂ€ris oma G-klass? Mercedes-Benz originaalkollekt sioonist leiad nii pehmed G-klassi sussid, kui kaisukaru. Ja nagu Mercedes-Benz sĂ”idukid, vastab ka kollektsioon kĂ”ige kĂ”rgematele standarditele disainis ja kvaliteedis. mercedes.ee/kollektsioon
Uus GLC ja GLC CoupĂ© Vaid neli aastat peale turuletulekut on GLC-st saanud Mercedes-Benzi kĂ”ige populaarsem maastur. Uuenenud GLC jĂ€tkab vĂ”imsat edulugu koos nendega, kes armastavad olla kiirelt areneva elu keskel. KĂ”ige dĂŒnaamilisem maastur on sĂŒndinud pĂŒhendunud tegijate visioonist just sarnase vaatega inimestele â neile, kes armastavad pĂ”nevaid vĂ€ljakutseid ja lahendavad ka kĂ”ige keerulisemad ĂŒlesanded. Ning teha seda autoga, mis pakub tippsooritust nii maanteel kui maastikul, on ruumikas, praktiline ja tĂ”elist mugavust pakkuv. GLC CoupĂ© on maiuspala neile, kes usuvad armastusse esimesest pilgust â see auto paistab silma eriliselt dĂŒnaamilise ja elegantse disainijoonega. mercedes.ee/uus_glc



G-klass on 40 aasta vĂ€ltel pidevalt arenenud, jÀÀdes siiski oma pĂ”hiolemusele kindlaks. See ei ole keskmine maastiku auto. Oma muljetavaldavate vĂ”imete tĂ”estamiseks vĂ”ttis G-klass vastu unikaalse vĂ€ljakutse: trotsida Argentiinas asuval 101 meetri kĂ”rgusel Punta Negra tammil gravitat siooni. Enam kui kaks tonni kaaluv maastikuauto ĂŒletas tammi, sĂ”ites selle kĂŒljel ĂŒlisuure nurga all horisontaalasendis.peaaeguVaatahingematvatvideotsiit:mbmag.me/puntanegra. See hetk HĂŒvasti, gravitatsioon!
Mercedes Mercedes-Benz6 Start

Pingelised hetked: Punta Negra tammil filmides pidi kÔik tÀpselt paigas olema. FOTO AGDAIMLER MercedesNovember 2019 7


Palju emotsioonideleruumi TEKST: MARCO ARELLANO GOMESâFOTOD: DAIMLER AG Modernne luksus nii teedel kui ka maastikul: uus GLS Mercedes Mercedes-Benz8 GLS


Ning tĂ€nu uue pĂ”lvkonna juhiabisĂŒs teemidele nagu nĂ€iteks Active Stop-and Go Assist ja E-Active Body Control, samuti MercedesNovember 2019 9


Ruumikam ja vĂ”imsam kui kunagi varem: uue pĂ”lvkonna maasturite seas on GLS S-klassi ekvivalent, mida iseloomustab ĂŒle tamatu mugavus ja kĂŒlluslikkus. Nagu hĂ”betĂ€hte kandvalt margilt oodata vĂ”ibki, ĂŒhendab GLS modernse luksuse ja tĂ”elise dĆŸiibi vĂ”imsuse. Kuid on neli pĂ”h just, miks see neljal rattal liikuv vÀÀramatu jĂ”ud on eriti eriline: ehe mugavus rooli taga, imposantne vĂ€lisdisain, ĂŒlim ruumikus ja futuristlik armatuurlaud. GLS-i varustusse kuuluvad kaks atraktiivset 12,3tollist kĂ”rg resolutsioonis meediaekraani, mis ulatu vad rooliratta tagant ĂŒle keskkonsooli ning vaimustavad oma emotsionaalsuse ja kasu tuslihtsusega â need on tĂ€iuslikud kaasla sed Mercedes-Benzi kĂ”rgtehnoloogilisele ja teedrajavale MBUX multimeediasĂŒsteemile.
MBUX-i saab aktiveerida, Mercedese revo lutsioonilist hÀÀljuhtimistehnoloogiat. Istu des ventilatsiooni ja massaaĆŸifunktsiooniga istmele ning lĂŒlitades tööle viietsoonilise kliimaseadme, ei jÀÀ mingit kahtlust, et GLS esindab kĂ”ige kĂ”rgemal tasemel mugavust.
Siseruum ahvatleb parimate mater jalide ja tipptasemel viimistlusega.
Mercedes Mercedes-Benz10 GLS


teepinda jĂ€lgivale Road Surface Scan sĂŒs teemile ning kurvis kallutamise funktsioo nile, jĂ”uab see luksus ja modernsus ka teedele.Mercedes-Benzi ambitsioonikus on ilmne ka GLS-i vedrustuse juures â tegu on maailma kĂ”ige intelligentsema dĆŸiibived rustusega maailmas. Nagu ka kĂ”ik muu uues luksusmaasturis, on see kahtlemata kĂ”va sĂ”na. GLS-i suursugusus ei jÀÀ tĂ€naval tĂ€helepanuta. Emotsionaalne: elegantne sĂ”itjateruum harmoneerub futuristliku armatuurlauaga.

Porto Franco eesmÀrk on aidata ettevÔtteil muudatusi targalt ellu viia, samas sÀilitades turvalist töökeskkonda kÔikidele meeskonnaliikmetele. Positiivsed muudatused avavad uusi arenguvÔimalusi: me soovime, et ettevÔtted, kes meie juurde kolivad, oleksid motiveeritud meeskonnaga ja Àriliselt edukad.

Porto Franco soovib inspireerida ettevĂ”tteid tegema muudatusi, et luua töökeskkond, mis soosib parimal moel tulemuslikku tegutsemist. Kui Teie ettevĂ”tte bĂŒroo on vĂ€ikseks jÀÀnud vĂ”i organisatsioon on raamidesse kinni jÀÀnud, avab töökeskkonna muutmine vĂ”imaluse ka sisemistele muudatustele.
Porto Franco BĂŒrood aastaks 2021
VÔimalused muutusteks on siinsamas.

Edumudel Shane Delia on Melbourneâi staar. TĂ€na vĂ”ib see tippkokk oma paljude saavutuste hulka lugeda ka Austraalia metropoli muut mise ĂŒheks maailma parimaks kohaks, kus elada. TEKST: PATRICK WITTE FOTOD: ĂRIVER HIJANO lööbCLS-iMercedes-BenzIkooniliseuuspĂ”lvkondstiiliga CLS

MercedesNovember 2019 13

sĂ”itjateruumCLS-iSportlikrestoranisShaneKulinaariakunstnik:DeliaomaMahajaelegantne:stiilneVarjudemĂ€ng:eukalĂŒptipuudMorningtoniteel

T ahavaatepeeglis kaugenevad Melbourneâi silueti klaastornid. Shane Delia sĂ”idab lĂ”unasse. Tema sihtpunkt on Austraalia metropoli lĂ€hedal Port Phillip Bay rannikul asuv Morningtoni poolsaar ja sealne looduslik paradiis. Kui tal saab kĂŒllalt pikkadest Ă”htutest oma esindusrestorani Maha köögis ning stres sitase tĂ”useb liiga kĂ”rgeks, on see maaliline poolsaar lÔÔgastumiseks tĂ€iuslik koht. Muuseas, see on ka ĂŒks pĂ”hjustest, miks Melbourne valiti ĂŒheks parimaks kohaks maailmas, kus elada ja seda kaheksa aastat jĂ€r jest alates 2011. kuni 2018. aastani. Ajakirja The Economist avaldatud elamisvÀÀrsuse indeks vĂ”tab arvesse enamat kui ainult elukvaliteeti kesklinnas; ka kohalikud lÔÔgastumisvĂ”imalused mĂ€n givad oma rolli. Need on siin ilmsed: lauged mĂ€ed, pĂ€ikesepaistes valmivad Pinot Noir ja Chardonnay viinamarjad, koaalad ja vĂ€gevate eukalĂŒptipuude varjus mĂ€ngivad kĂ€ngurud ja laisalt valgetel liivarandadel mur duvadKĂ”iklained.seeasub mugavalt vĂ€hem kui 50minutilise sĂ”idu kaugusel Melbourneâist. Kuid vĂ”ib öelda, et Shane Delial vĂ”ttis siia kohalejĂ”udmine pool elu. âLapsena viisid vĂ€l jasĂ”idud meid alati teisele poole lahte,â sĂ”nab ta. Kohta, kus âtöölisklassâ (nagu ta ĂŒtleb) kĂ€ia tavatses. Kuid tĂ€na on ta staar: tippkokk, telenĂ€gu ja Mercedes-Benzi Aust raalia saadik, kes on kuulus terves Austraalia lĂ”unapool ses Victoria osariigis, mille pealinn on mĂ”istagi Mel bourne. See on linn, kus ta saavutas edu ja mis on muu tunud Austraalia gurmeepealinnaks. Ja Delia osa pole selles vĂ€ike.

Melbourneâi finantskeskuses asuvas restoranis on ta koos oma meeskonnaga kulinaarseid meistriteoseid loonud ĂŒle kĂŒmne aasta. Tema köök kombineerib LĂ€hisIda roogi kohaliku toorainega. NĂ€iteks Austraalia kahek sajalga, kalmaari ja kammkarpe Liibanoni kuskussi vĂ”i soolatud kuningakala Urfa pipra ja konserveeritud sid runiga. Ta unistab laienemisest Euroopasse, Aasiasse ja LĂ€his-Itta. Muljetavaldavad vaated Paljud Delia kuulsad sĂ”brad elavad Morningtonis. Ta tunneb kurvilisi vĂ€iketeid ja rannaradu nagu oma taskut. Ta pilk liigub teelt lahe tĂŒrkiissinisele veele, mis meenu tab ka Austraalias Kariibi merd. TĂ€navaid katval asfaldil peegelduvad lĂ€bi tihedate eukalĂŒptipuude vĂ”rade tungi vad pĂ€ikesekiired. ĂkskĂ”ik kui palju Delia Morningtonis ka ei kĂ€i, need vaated avaldavad talle alati muljet.
Polperro veinitööstus; asub laugetelĂŒmbruskonnanĂ”lvadel.TippkokktĂ€histabomapulma-aastapĂ€eviviinamarjaistandustes.Atleetlik:CLS-ikĂŒlgvaade.
Malta immigrantide pojana ning kasvanud Deer Par kis (töölisklassi ÀÀrelinn Melbourneâi pĂ”hjaosas), polnud Delia just pailaps. Koolis sattus ta sageli teravasse konf likti nii Ă”petajate kui ka klassikaaslastega. Kuid armastus oma vanemate vastu ning mĂ”istmine, millest nad uude riiki kolimisega loobuma pidid, andis talle motivatsiooni edasiâMupĂŒĂŒelda.perekond ohverdas mulle vĂ”imaluste andmise nimel nii palju,â rÀÀgib Delia. âJa ma ei saa nĂŒĂŒd puhkama jÀÀda, kui asjad on pöördunud paremuse poole. Kui mu pĂ€ev pole kohtumisi tĂ€is, siis tunnen, et teen midagi valesti.â SeepĂ€rast saabub ta oma Bond Streetil asuvasse restorani Maha varahommikul ning lahkub Ă”htul hilja.


Mercedes Mercedes-Benz14 CLS

INVENTORDEFY ZENITH-WATCHES.COM THE WORLDâS MOST POWERFUL SPACESHIP. FOR NOW. TIME TO REACH YOUR STAR THE FUTURE OF SWISS WATCHMAKING SINCE 1865








empty.soonw3w.co/city.PolperroWinery Lisaks jaööbimisvĂ”imalusttakseveinidelevÀÀrikatelepakusiinrestoranissĂŒĂŒa. rannadunblinkinglong.suggested.w3w.co/Morningtoni liivarannad.mĂ”nedasuvadsĂ”iduvĂ€hemMelbourneâistkuitunnisekauguselAustraaliakaunimad receivebandstand.gush.w3w.co/Maha âToidu restoranis.veendudaDelia.selgitabemotsioone,âmisegavalmistaannanedasiShaneSellesvĂ”idtema fuel.estatew3w.co/wiped.Vihjed
Siin Polperro Winery viinamarjaistandustes tĂ€histab Delia oma pulma-aastapĂ€evi koos liibanonlannast abi kaasa Mahaga, kellest on saanud tema kĂ”ige tulihinge lisem toetaja ja kelleta poleks ta vĂ”ib-olla kunagi sarnast karjÀÀri teinud. Siin saavad nad rahulikult viinamarja pÔÔsaste vahel jalutada, saatjaks vaid tuulesahin lehte des, aga mitte paparazzid, kellest on kuulsuse tĂ”ttu saanud osa Delia igapĂ€evaelust. VÔÔrad keskkonnad Kuigi Delia on sukeldunud sĂ€ra- ja glamuurimaailma, ei tunne ta seal end veel kuigi koduselt. âPerekond on minu jaoks kĂ”ik,â kinnitab ta. Ta ei nimetanud oma restorani niisama oma abikaasa jĂ€rgi. Tema vÀÀramatu pragmaatilisuse taga on kahtlusteta TV-saade Maitseteekond â mida on nĂ€idatud enam kui 150 riigis ja mis katapulteeris ta Austraalias staarisei susesse. Ta veetis kuid kaugetes Liibanoni kĂŒlades, et Ă”ppida druuside retsepte, tegi sĂŒĂŒa koos Cappadocia vanaemadega ning uuris PĂ€rsia kokakunsti saladusi Iraanis.âMe veetsime pikki nĂ€dalaid tĂ€iesti vÔÔras maailmas. Lisaks avastusele, kui abitu ma sellises keskkonnas olen, arenesin tĂ€nu vĂ€ljakutsetele, millega pidin silmitsi seisma.âSellest ajast alates on Araabia kokakunst tema lahutamatu osa. âToidu valmistamisega annan edasi emotsioone,â ĂŒtleb ta. âMinu menĂŒĂŒd rÀÀgivad lugusid.â Ning ka teie endi omi, vĂ”ite kindel olla. RÀÀkimise ajal sĂ€deleb ta selja taga meri. Tema T-sĂ€rgi alt vilksavad tĂ€toveeringud. âKĂŒlalislahkuses on jĂ”ud,â on kirjutatud kĂ€el aukohale ja selle all seisavad ta naise ja laste nimed: tema Ă”nneliku elu retsept. Mercedes me Mercedes me kauplus parimatpakutakseĂŒritusikorraldataksesĂŒndmusi,tĂ€histatakseautod:paljubourneâisMelpakubenamatkuisealninglinnakohvi.
FOTOD PRIMAGES,DDP Mercedes Mercedes-Benz16 CLS
MELBOURNE

MorningtonFrankstonGeelong Werribee Port Phillip AUSTRAALIA what3words on lihtsalt kasutatav navigatsioonisĂŒsteem, mis vĂ”imaldab Sul tĂ€pselt ĂŒles leida igat kohta maailmas vaid kolme sĂ”na abil. Lisainfo: w3w.coMelbourne



TĂIUSLIK PARTNER PALJU ENAMAKS KUI VĂLJASĂIDUKS: UUS CLS
2003. aastal lĂ”i Mercedes-Benz CLS-iga uue autoklassi: klassi, mis esmakordselt ĂŒhendas kupee elegantsi ja dĂŒnaamilisuse ning sedaani mugavuse ja funktsionaalsuse. TeisisĂ”nu: CLS on disai niikoon, milles peitub palju enamat kui vĂ€limus. Kolmanda pĂ”lv konna CLS toob Mercedes-Benzi taaskord kunagise pioneeri iseloomule ja karismale lĂ€hemale: oma ekstravagantse vööjoone, kitsaste akende ja madala katusega on CLS-i geenid ilmselged. Need geenid avalduvad ka dĂŒnaamilises sĂ”idus, mida neljaukseliselt kupeelt oodatakse. Kuid sportliku CLS-i praegusel pĂ”lvkonnal on ka mugavam kĂŒlg. Lisavarustus nagu nĂ€iteks Air Body Control vedrustus, Energizing mugavuskontroll ja intelligent sed multimeediasĂŒsteemid muudavad CLS-i igapĂ€evasĂ”itudel tĂ€iuslikuks kaaslaseks. VĂ”i siis vĂ€ljasĂ”idul nagu tĂ€na - ĂŒmber Port Phillipi lahe. mercedes.ee/cls
Mercedes-BenzMudel CLS 350 KĂŒtusekulu (l/100 km)* âlinnas: âkeskmine:âmaanteel:9,3â9,415,6-5,716,9-7,11 Keskmine CO2 heide (g/km): â158-1621 VĂ€rv: âMust (Obsidian Black) KĂ€igukast: âautomaatne Silindrite arv/paigutus: âR4 Töömaht (cm3): â1991 VĂ”imsus (kW / p/min): â220 / 5800 - 6100 Tippkiirus: â250 km/h AccelerationKiirendus0-100 km/h: 6,0 s Efektiivsusklass: âC 1 SĂ”ltuvalt velgedest/ rehvidest.

Kas teadsite, et juba aastaid meie kĂ”rvu osava sĂ”namĂ€ngu ja voolava rĂŒtmiga paitanud rĂ€ppar Reket on tĂ”eline autofĂ€nn. Tema lemmikute hulka kuuluvad nii mĂ”nedki Mercedesed â eriti eakamad klassikalised Mercedesed â ning tĂ€navune suvi möödus tal muuhulgas Mercedes-Benz GLE roolis. TEKST: MERCEDES ME TOIMETUSâFOTOD: JAN GARSHNEK Reket: kurvides peab gaasi andma! Kohtume sĂŒgisesesootamatultReketigauduselvarahommikulPĂ”hja-Tallinnas.âĂliĂ€geilm,âarvabta. GLE

KES ON REKET? Reketi lavanime kasutab Tom-Olaf Urb SĂŒndinud aastal 1985. Elanud ka Ameeri kas ja Inglismaal. TĂ€naseks on ilmunud neli singleidpaljudeâTuuleâKajaparkâalbumit:(2008)teeâ(2015)âSupereiâ(2017)âRahuâ(2018).Teinudkoostöödmuusikutega,avaldanudĂŒhiseidnĂ€iteksGenka,TommyboyjaNubluga.OsalenudnĂ€itlejanafilmides.
M ercedes me-le intervjuud andes tunnistab Reket, et autod on talle alati meeldinud ning vanade ja Ă€gedate mudelite nimesid puistab ta kui varrukast. VĂ”rdlused, seosed ja huvita vad infokillud. Nii jÀÀb meil ĂŒle vaid kuulata ja imestada: tuntud kui muusik, aga vĂ”iks vabalt autodestki kirjutada! Seda enam, et sĂ”naosavusest (nagu me ta lauluteksti destki ammu teame) ei tule tal mĂ”istagi sugugi puudu. Uurisime Reketi kĂ€est, mida ta autode juures oluliseks peab, millist muusikat autoroolis kuulab ja kuidas meel dis uus Mercedes-Benz GLE. Millal alustasid muusikaga tegelemist ja millal otsus tasid, et just rĂ€ppimine on sinu ala? Esimene ametlik ĂŒlesastumine oli 2003. aasta PĂŒha jĂ€rve Beach Party festivalil koos Toe Tagi ja Chaliceâiga. Sellest ajast alates oli muusika nĂ€ol tegu pigem vahva hobiga. PĂ€evatöö sain pĂ€ris selja taha jĂ€etud aas tal 2015, kui ilmus mu teine album. Siis otsustasin vaadata, kui kaugele on vĂ”imalik vaid muusikalainel surfata. Kes on olnud sinu suurimad muusikalised eeskujud lĂ€bi aja, kes on sind kĂ”ige enam mĂ”jutanud? Suurima vundamendi on ilmselt ladunud artistid nagu Phonte, Andre 3000 ja Nas. Hetkel relevantsetest rĂ€ppa ritest nĂ€iteks Drake ja Kendrick Lamar. Aga Eesti artistidest? Eestis on artistide liigirikkus vĂ€ga kĂ”rge ja lisaks sel lele on ka kvaliteet tĂ”siseltvĂ”etav. Lemmikumad tegijad vĂ”iksid olla nĂ€iteks Holy Motors, Firejose ja kĂ”ik bĂ€ndid, mille liige on Robert Linna. Reket kiidab GLE kesk konsooli suurust ja selle selget graafikat.
Mercedes19November 2019

Sinu viimane album ilmus eelmisel aastal, millal on oodata jÀrgmist?
Mida autos hindad, milline peaks see olema?
Muusikat kuulan kogu aeg. Kuna lÔviosa pikki sÔite teen nÀdalavahetuseti, siis kuulan Raadio 2 Ôhtust programmi vÔi mÔnda vÀrskemalt ilmunud albumit.
GLE
Auto vĂ”iks olla vĂ€ljast anonĂŒĂŒmne, kuid seest mugav ning kapoti alt piisavalt vĂ”imas. Kuna kĂ€in lisaks pik kadele maanteesĂ”itudele tihti ka metsas ja kalal, siis eelistan nendeks kĂ€ikudeks keskmisest kĂ”rgemat autot. Kuna mitme auto omamine ei ole ĂŒhestki vaatenurgast Reket ĂŒtleb, et 99% juhtudest sĂ”idab ta pĂ€rast kontserti ĂŒkskĂ”ik millisest Eesti nurgast Tallinnasse tagasi. Nii ka tĂ€na. âAga kohvi kulub öistel sĂ”itudel palju,â naerab ta. Muusikat kuulab Reket autos kogu aeg ja vahel vilistab Ă€rkab,ked,Varahommikusedkaasagi.ĂŒksildasedhetmillinnallesonerilised. Mercedes-Benz
Mercedes 20
GLE on igaks ametiks vÀgagi sobilik auto. SÔidutas kahte pikemat kasvu meest ja helitehnikat ja golfivarustust mÀngleva kergusega.

Uue GLE keskkonsool ĂŒllatas natuke oma laia disainiga ning menĂŒĂŒ polnud enam nii primitiivne nagu nĂ€iteks vanemal GL mudelil, kus olin stereost jĂ€rgmise laulu panekuks viipamise asemel harjunud lihtsalt nuppu vajutama. Aga inimene teadupĂ€rast harjub ju kĂ”igega. Lisaks ĂŒllatas GLE Ă€kilisus. Klassikalisest kolme liitrisest diiselmootorist on vĂ€lja vĂ”lutud kindlasti kĂ”ik vĂ”imalik. Kuulad vist roolis palju muusikat? Mida ja millal?
Luban, et kohe kui uus album valmis saab, ta ka ilmub.

Mis meeldis, kas miski ka ĂŒllatas?
RÀÀgime nĂŒĂŒd autodest. SĂ”itsid suvel Mercedes-Benz GLE-ga. Kas see on toimekale muusikule sobiv auto?

LapsepĂ”lves meeldis vĂ€ga Lancia Delta ralliauto. Poisina mĂ€ngisin just selle mudeliga, millel Michelini ja Martini kleepsud peal. TĂ€na vaatan sellele tagasi ja nĂ€en autos hoopis teisi disaininĂŒansse kui varem. Kaunis, kandi line auto. G-klassi Mercedesest kaunimat kandilist autot muidugi leida on pea vĂ”imatu. Unistuste auto on mul aga 1970. aastate W109 300SEL, Rote Sau. Loomulikult koos kleepsudega! (HĂŒĂŒdnime Rote Sau â tĂ”lkes Punane PĂ”rsas â kandis S-klassil pĂ”hinev legendaarne vĂ”idu sĂ”iduauto, mille valmistas AMG ja millel oli muuhulgas 6,8liitrine V-8 mootor â toim.)
Ôigustatav, siis Ôhkvedrustus ja nelikvedu on minu jaoks hÀdavajalikud.
On sul ka mÔni unistuste auto? Ja kui piiranguid poleks, siis millega sÔidaksid?
Kurvides peab gaasi andma! Mercedes21November 2019

TĂ€na sĂ”idetakse palju (elektri)ratta/tĂ”uksi/ĂŒhistrans pordiga. Kuidas sellesse suhtud, kas kasutad ka ise? Ratas ja ĂŒhistransport on vĂ€ga asjalikud liikumisvahen did. Propageerin rattasĂ”itu kahe kĂ€ega ja vast seetĂ”ttu on kogu sellele elektrijĂ”ul liikuvale tĂ”uksimajandusele natuke harjumatu veel julgelt silma vaadata. Kas oled leidnud pikkade autosĂ”itude ja pika karjÀÀri vahel ka ĂŒhiseid nimetajaid?
Milline on su n-ö autoajalugu? Mis oli su esimene auto ja milline auto meenub eredaimalt?
Reketi sĂŒdame vĂ”itnud spordiala on kĂŒll golf, aga vĂ”imalusest pisut korvpalli loopida ei ĂŒtle ta Ă€ra.
Esimesed kriimud tegin peale ikkagi oma ema B3 kerega Passatile. Aga autofanatism on meeste puhul suur kliĆĄee ja kuigi mulle autod tĂ”esti vĂ€ga meeldivad, siis pĂ€riselt omanud olengi elu jooksul vaid ĂŒhtainsat autot.
Pingevaba elustiil on ainult ĂŒks pĂ”hjus, miks Hispaania puhkusesaarel on toimunud idufirmade plahvatus. Neist ĂŒhe asutaja Fabian Roschig tutvustab meile Mallorca mitmekĂŒlgsust TEKST: HENDRIK LAKEBERGâFOTOD: MIRJAM WĂHLEN Uus vabadus B

MercedesNovember 2019 23
Fabian Roschig naudib elu saarel koos uue kuseseisabPhilippidufirmacleanwave.org:B-klassiga.asutajaBaier(paremal)jÀtkusuutlikeest.
F abian Roschig pargib auto Mallorca kĂŒnkliku pealinna Palma kitsale tĂ€navale. Siin ĂŒleval on elutempo teine kui kuurortides ja randades. Siit leiad selle, mille eest pĂŒĂŒavad igal aastal pĂ”genda 13 miljonit turisti: normaalsuse. Ainult kauguses paistev sĂŒgavsinine meri meenutab, et see elurajoon asub maa ilma ĂŒhel populaarsemal puhkusesaarel. Siin asub ĂŒhes bangalos mittetulundusliku idufirma cleanwave.org peakorter. Roschig on siin, et kohtuda Philipp Baieriga, idufirma ĂŒhe asutajaga. Cleanwave.org on ĂŒks 1800-st ettevĂ”ttest ja asutusest, mis on ĂŒhinenud platvormiga mallorcastartups.com, mille kaasasutaja on Fabian Roschig. Sakslane kolis siia tööle 2008. aastal, pakkudes turundusstrateegia- ja innovatsiooniprojektide konsultatsiooniteenust. MĂ”ned ta kliendid olid suurkor poratsioonid â sageli turismisektoris. Kuudest said aas tad ning natuke varem vĂ”i hiljem oli selge, et Mallorca on ta uus kodu. Parem kui Singapur Ja miks ei peakski olema? Siin saab tĂ€iuslikult ĂŒhen dada töö ja puhkuse. Vaated, kliima ja meri mĂ€ngivad selles vĂ€hemalt sama suurt rolli kui lennujaam, mille ĂŒhenduste arv on iga pĂ€ev ĂŒle tuhande. Lisaks on siin tĂ€nu klaaskiudkaablitele ja ulatuslikule 4G-ĂŒhendusele tĂ”eliselt unikaalne digi-infrastruktuur. âMallorca on kĂ”ige paremini ĂŒhendatud saar kogu maailmas,â selgi tab Roschig. âIsegi paremini kui Singapur.â Palmas asuvad ka suurte turismiettevĂ”tete peakorterid vĂ”i vĂ€hemalt nende harukontorid. Mis tĂ€hendab, et siin on turismitööstuse digitaalsektoris viimastel aastatel juurde tulnud palju uusi töökohti. âĂks suuremaid hotelliplatvorme annab praegu Pal mas tööd enam kui 1600 inimesele,â selgitab Baier ban galo siseĂ”uel. Ta teab, sest korraldab reisibĂŒroo LifeXpe riences omanikuna turismitööstusettevĂ”tetele suuri ĂŒritusi â mĂ”nel osaleb kuni 1000 kĂŒlalist. Seda tehes pani ta tĂ€hele, kui palju kasutatakse ĂŒhekordseid plast pudeleid. âBaleaari saartel kasutatakse ja visatakse iga pĂ€ev Ă€ra 1,5 miljonit plastpudelit,â ĂŒtleb ta. Paljud neist jĂ”uavad Vahemerre. See fakt inspireeris teda ja ta abi kaasat looma cleanwave.org-i. IduettevĂ”tte eesmĂ€rk on pakkuda kĂ”ikjal Mallorcal avalike veepunktide abil filtreeritud joogivett alternatiivina plastpudelites paku tavale. Baier alustas saare hotellide ja restoranidega ning sai vĂ€ga positiivse tagasiside: nende partnerite hulka kuuluvad mĂ”ned suured reisikorraldajad ja Hispaania hotellikett. EesmĂ€rk pole kasum, vaid jĂ€tkusuutlikkus.

Elektriseerivad kontaktid JĂ€tkusuutlikkus oli teema, mis inspireeris ka Ossian Vogelit ja ta partnerit Thorsten Schoofi, kui nad umbes kahe aasta eest alustasid oma iduettevĂ”ttega Urban Drivestyle. Baierimaalt pĂ€rit endine kopteripiloot kĂ€i vitas Mallorcal elektrijalgrataste rendiĂ€ri. Kui aina ena mad kliendid uurisid, kas ta mĂŒĂŒks neile elektriratta, otsustas ta ise neid valmistama hakata. Tal Ă”nnestus ĂŒhisrahastusplatvormiga koguda peaaegu 360 000 dol larit Urban Drivestyleâi esimese toote Uni Mokeâi arenda miseks. See osutus sensatsiooniliselt popiks ning oli esi mene sama firma elektrirataste seas, mis paistavad silma trendika disaini ja erakordse praktilisusega. âMallorca on sulatuskatel. Meie ratastega sĂ”idavad kliendid kogu maailmast â turistid ja ka need inimesed, kes on vali nud Mallorca oma koduks. Me saame oma tooteid kohan dada rahvusvahelise klientuuri maitsega kohe algusest peale,â selgitab Vogel. Urban Drivestyle asutas oma teise kontori Berliinis Kreuzbergi linnaosas, kus tegutsevad paljud edukad idufirmad. Berliini kontorit juhatab Andi Kranki, ĂŒks esimesi Urban Drivestyleâi kliente. Vogel palkas ta tegevjuhiks mehe digitaaltööstuse kogemuse tĂ”ttu. Kranki nĂ”ustus, sest otsis tööd, mis oleks seotud reaalsete toodete, aga mitte veebilehekĂŒlgedega.

Fabian cleanwave.orgRoschigjaLifeXperiencespeakorteriees.
Kogu kasum, mis tuleb cleanwave.org-i kaudu taaskasu tatavate metallpudelite mĂŒĂŒgist, investeeritakse projek tidesse nagu nĂ€iteks dokumentaalfilm âPlastist vabaks,â mis rÀÀgib plastikureostusest maailma ookeanides. ââVas tutustundlik Ă€riâ on ĂŒks kontseptsioon, mis inspireerib paljusid ettevĂ”tjaid, kes on oma Ă€ri loonud Mallorcal,â selgitab Roschig. Baier noogutab nĂ”ustuvalt.
LÔÔgastav Mallorca: Ă”htuvalgus idĂŒllilises Port de sadamas.SĂłller Ka uus tehnoloogiale.panustabB-klass

Mercedes Mercedes-Benz24 B

Ănnelik personal Palmast pĂ”hja pool, oliivisalude, mandlipuude, lamba- ja ponikarjade vahel asub Parc Bit keskus. Siin tehnoloo giapargis on idufirmad ruume ĂŒĂŒrinud juba ĂŒle 15 aasta. Siin kohtume Alex Riose ja Sergio Canceloga, kahega idufirma Happyforce kolmest asutajast. MĂ”lemad saabu vad kohtumiselt oma kliendi Habitissimoga, platvormiga, mis ĂŒhendab kaupmehi ja töökohti.
See on saare kĂ”ige edukam iduettevĂ”te, vĂ”ib-olla seepĂ€rast, et on Happyforceâi klient. Happyforce on alates 2015. aastast kaardistanud ettevĂ”tete personali rahulolu. Töötajad sisestavad internetis lihtsa kĂŒsimustiku abil oma hinnangud anonĂŒĂŒmselt. Nii pole tegevjuhtidel ja osakonnaĂŒlematel vĂ”imalust probleeme peita. Kui Ă”hk kond on negatiivne, on see kĂ”igile nĂ€ha. Happyforce pakub teenust enam kui 60 ettevĂ”ttele ĂŒle kogu maailma. Mallorcal elab pĂŒsivalt vaid Daniel Castro Garcia. Alex Rios on aga Barcelonas, Sergio Cancelo Madriidis, seitse ĂŒlejÀÀnud töötajat Taanis ja Ameerikas. VĂ”imalus oma tööd teha, olles kus iganes, lubab ka Roschigil elada Mal lorcal. See on iduettevĂ”tetele algusest peale andnud globaalse potentsiaali. Koosolekud palmide all Ăhtu saabudes on Roschig suurepĂ€rases meeleolus. Mallorcastartups.com osalejate nimekiri on pikk ning hiljuti renoveeritud Finca Alaiar pakub suhtlemiseks tĂ€iuslikke tingimusi. âSa ei tea kunagi, kellega Mallor cal kohtuda vĂ”id,â ĂŒtleb ta. âSa vĂ”id sattuda investori otsa rannal. EttevĂ”tjad, kes on oma Ă€ri maha mĂŒĂŒnud, tulevad siia saarele uusi vĂ€ljakutseid otsima.â VĂ€l jakutseid, millel oleks rohkem tĂ€hendust. Nagu ka Roschig ja ta partnerid, peavad Christian Bolz ning Gesine Hang koos oma abikaasa Gerryga siin saarel agentuuri, mis pakub ettevĂ”tetele digitaalturunduse konsultatsiooniteenust.RoschigtervitabGesineâi soojalt rantĆĄo sisehoovi val gustite all. Ărituse avakĂ”nes vĂ”tab ta kokku vaated, mida jĂ€rgib ka publik, mille moodustavad peamiselt iduette vĂ”tjad: âMinu jaoks on oluline teadmine, miks ma mil lessegi panustan,â ĂŒtleb ta. âJa et see, millesse ma panus tan, on ka midagi, mida ma tĂ”esti teha tahan.â Kui sa tead vastuseid ja lubad neil oma elu juhtida, lĂ€heb ka kĂ”ik muu paika, rĂ”hutab ta: kĂ”igepealt tuleb Ă”nn ja seejĂ€rel ka edu. alaiar.com: kontaktide loomine Fincasisehoovis.Alaiari
MercedesNovember 2019 25

IDUFIRMADE VAIMUS: UUS B-KLASS Kogukonnavaim Fotograaf Mirjam WĂ€hlen tegi selle loo jaoks tutvudavaimu,toobdigitaalmaailmalekontrastiksSelleanaloogkaameraga.fotosidsoeoptikaonidufirmadeningesilekogukonnamillegasaabkodulehel com.mallorcastartups.
Mercedes Mercedes-Benz26
B
Modernne töökesk kond: arhitektuurigatipptasemelParc Bit tehnoloogiakeskus.
Tutvustame uut B-klassi. Turvalisema, dĂŒnaamilisema ja muga vamana kui kunagi varem, oli see Mallorca avastamiseks tĂ€iuslik sĂ”iduvahend. Senisest sportlikum ning elavam: praktilise kompakt auto uue pĂ”lvkonna sĂŒnonĂŒĂŒmiks on rÔÔm teel olemisest. Samal ajal on Sulle toeks ning sĂ”idu muudavad lÔÔgastavaks intelligentsed juhiabisĂŒsteemid ning -funktsioonid. B-klass tuvastab automaatselt ohte ning kui peaksid nĂ€iteks sattuma kriitilisse olukorda, siis hoiatab auto Sind ning suudab ka sĂ”idusuunda korrigeerida.
mercedes.ee/b-klass

Ei ole olemas halba ilma... TĂ€ienda oma sĂŒgis-talvist garderoobi! Tellimiseks vĂ”tke ĂŒhendust lĂ€hima Silberauto Eesti esindusega vĂ”i kirjutage oma soovist info@silberauto.ee. 348,90 ⏠481,45 ⏠335,95 ⏠216,60 ⏠51,60 ⏠B66041636-1640 âą Suurused S-XXL B66958681-8685 âą Suurused S-XXL B66041641-1645 âą Suurused XS-XL B66041661-1665 âą Suurused S-XXL B66953627 âą 150 x 160 cm MEESTE JOPE MEESTE VIHMAMANTEL NAISTE JOPE MEESTE PULLOVER FLIISPONTĆ O
















Ajamasin KĂ”ik korral.liiklusĂ”nnetusekaitsebroolisamba,saavadsĂ”iduautodohutumisjuhti S-klassil (W 116) teeb (ABS).pidurisĂŒsteemblokeerumisvastanedebĂŒĂŒdi W ruumigastabiilsekokkupĂ”rkelsioonitsoonidetusenastandardvarusseeria110/111/112autodsaiddeformatningsĂ”itjateturvakere. S-klass (W126) saab turvapadja.juhi Daimler AG vĂ”tab kontseptsiooni.passiivohutuseaktiiv-terviklikukasutuseleja Mercedes-Benzid.osalesidĂ”nnetusi,tegelikkeanalĂŒĂŒsitakseSĂŒstemaatiliseltliiklusmilles 19781967 1981 1969196619591959Kontseptsioon ja Tooteinnovatsioonidstrateegia Ălevaade Daimler AG olulisematest ohutusinnovatsioonidest Mercedes Mercedes-Benz28


TEKST: JAN WILMSâFOTOD: UWE DĂTTMANN Ohutusinnovatsioonid kuuluvad Daimler AG traditsioonide tuumikusse. Eksperimentaalauto ESF 2019 esitleb mĂ€rkimisvÀÀrseid vĂ”tteid, mis tagavad Mercedes-Benzi autodele tulevikus veelgi parema ennetusvĂ”ime ja ohutuse â nĂ€iteks nutikat turvatooli. S-klassi kupeel (C 140) teeb maail madebĂŒĂŒdi elektrooni line ESP.stabiilsuskontroll Ohutust lisab uus LightIntelligenttussĂŒsteemvalgusSystem. Tulevik Driveâi.IntelligenttutvustatakseE-klassildigitaalne:on nelikvedu.listASRsĂŒsteemeparandavaidhaardevĂ”imetdĂŒnaamilisiTutvustatakseASD/jatĂ€iselektri4MATIC vĂ”etakseLuksusklassisesmakordseltkasutuselerajahoidikLaneKeepingAssist. SĂ”itjaid Pre-Safe.ennetussĂŒsteemkaitsevSeeriatoottervikohutuse-kontvĂ”etakseKasutuseleuuedseptsioonid.miseksonvalmisDistronicjaBrakeAssist(BAS). 1985 1995 20061998 2002 2010 1999 2017


KĂ”rgtehnoloogiline rool, mis liigub eest ESF 2019 varustusse kuulub hulk seadmeid ja funkt sioone, mis muudavad ĂŒlemineku tavajuhtimiselt auto noomseks sĂ”iduks ÀÀrmiselt sujuvaks. Niipea kui sĂ”iduk lĂŒlitatakse isejuhtimisreĆŸiimi, liigub nurgeline kĂ”rgteh noloogiline rooliratas eest, samuti tĂ”mbuvad tagasi pedaalid. Kui juht soovib, liigub ka iste tahapoole ning seljatuge kallutatakse lamavamasse asendisse, et sellel vĂ”iks end eriti mugavalt tunda. âSiin kerkis meie ette jĂ€rgmine suur vĂ€ljakutse,â mĂ€rgib ohutusinnovatsioonide eest vastatav tiimijuht Claus Geisler. âKui juht ei istu enam traditsioonilises sĂ”iduasendis, siis pole tavalistest turvapatjadest talle kasu.â SeepĂ€rast paigaldati lisa-tur vapadjad, mis kaitsevad juhti liiklusĂ”nnetuse korral. Uued kĂŒlgturvapadjad integreeriti kĂŒljepolstritega ning juhi turvapadi asub rooliratta kohal. MĂ”lemad on mĂ€r kamatult peidus linnadĆŸiibi esindusliku viimistluse taga. TĂ”siasi, et need potentsiaalsed pÀÀstjad on visuaalselt tuvastatavad vaid lisaĂ”mbluste jĂ€rgi, rÀÀgib ka lootusest, et need ei leia mitte kunagi kasutust.
E ksperimentaalsĂ”iduk ESF 2019 on esmapilgul vĂ€liselt kĂŒllaltki tagasihoidlik. Kuid see GLE-l pĂ”hinev auto annab Mercedes-Benzi tuleviku kohta palju lubadusi, sest on varustatud homsete ohutustehnoloogiatega â teiste hulgas on nii mĂ”nigi sel line, mida pole kunagi varem nĂ€htud. MĂ”ni neist inno vatsioonidest on seeriatootmiseks peaaegu valmis, teised vihjavad sellele, mida toovad endaga kaasa isejuhtivad autod.Kuigi autosĂ”it muutub jĂ€rgmistel kĂŒmnenditel enne olematul viisil, on ĂŒks asi kindel: ohutus on endiselt inimese fundamentaalne nĂ”ue ja see omandab veelgi suurema tĂ€htsuse hetkel, kui juht annab kontrolli ĂŒle autole. Mercedese insener ja ESF-i projektijuht Julien Richert rÀÀgib eksperimentaalautost kui omamoodi aja masinast, mis vĂ”imaldab meil nĂ€ha tuleviku autonduse vĂ”tmekĂŒsimusi juba enne, kui me seal tegelikult kohal oleme.ESF (Experimental-Sicherheits-Fahrzeug, eksperimen taalne ohutussĂ”iduk) tervitab isiklikult möödakĂ€ijaid, kui need lĂ€henevad ĂŒlekĂ€igurajale: tema kaks katusele paigaldatud âsilmaâ vaatavad neile otsa ning pilgutavad sĂ”bralikult. SeejĂ€rel nĂ€itab auto jalakĂ€ijatele valgussig naalide ja radiaatorivĂ”rel asuva valgusega, et teed on turvaline ĂŒletada. ESF suudab ĂŒmbritsevaga suhelda ka siis, kui juht pole rooli taga â ja seda hĂ€mmastavalt intuitiivselt. Daim leri futuroloog Aleksandr Mankowsky viitab teekasuta jate â inimeste ja autonoomsete sĂ”idukite â vahel tekkivale ĂŒhen dusele kui âinformeeritusel pĂ”hine vale usaldusele.â Otsus valida auto silmade vĂ€rviks tĂŒrkiissinine, oli teadlik. See pĂ”hineb Daimleri uuringul, mille pĂ”hjal sobib see vĂ€rv indikeerimiseks, et auto sĂ”i dab autonoomselt, ning mis vĂ”ib tulevikus muutuda sama lihtsalt tuvastatavaks nagu valgusfoori vĂ€rvid.
Eesrindlik: ESF jĂ€lgib ĂŒmbrust Alates 1950. aastatest on autotööstus nĂ€inud vĂ€ga palju sid ohutusinnovatsioone. Paljud neist töötas vĂ€lja Daim ler AG: nĂ€iteks deformatsioonitsoonid, turvavööpingutid ja Active Brake Assisti. âPaljud neist innovatsioonidest, mis viisid muuhulgas Pre-Safe teh noloogia seeriaviisilise kasutami seni, on ESF eksperimentaal autode tulemus. Pre-Safeâi vir tuaalne deformatsioonitsoon on vahend, mille abil valmistatakse auto ja selles olevad sĂ”itjad ette toimuda vĂ”iva Ă”nnetuse jaoks,â mĂ€rgibESF2019Richert.puhul laiendati seda kontseptsiooni âsĂ”iduki ja seda ĂŒmbritseva keskkonna kommunikatsiooniga,â mis hĂ”lmab peaaegu 50 000 LED-i integreerimist sĂ”iduki esipaneeliga. See vĂ”imaldab edastada sĂ”numeid; eessĂ”i tev juht saab teateid lugeda, kui vaatab tahavaatepeeg lisse â nĂ€iteks lĂ€heneva pÀÀsteauto vĂ”i mĂ”ne muu ohu kohta. Infot, asjakohaseid hoiatusi ja esikaamera tehtud pilti saab kuvada ka tagaaknale. Lisaks on eksperimen taalautol terve rida aktiivturvalisuse funktsioone, mis toimivad auto seistes: Stephan MĂŒcke selgitab, et kui hajevil jalakĂ€ija kĂ”nnib tiheda liiklusega tĂ€naval peatu nud ESF-i ette, kĂ”lab sĂ”na âettevaatust!â ning see kuva takse ka auto ninale. Innovatsioonid tagaistmel On ĂŒks kindel probleem, millega puutuvad kokku vane mad, kelle lapsed istuvad autos seljaga sĂ”idusuunda paigutatud turvatoolis: selline turvatool lisab liiklus Ă”nnetuse korral kĂŒll ohutust, kuid muudab keeruliseks kontrollimise, kas laps magab. ESF-i lahenduseks on nutika Pre-Safe turvatooli paigutamine tagaistmele. See turvatool kasutab kaamerat ja andureid, et last valvata. Info lapse tegevuse ja seisundi kohta edastatakse armatuur laual olevale MBUX ekraanile. Lisaks pingulduvad turvavööd, kui Ă€hvardab kokkupĂ”rge, vĂ€hendades sel viisil potent siaalselt kokkupĂ”rke mĂ”ju lapsele. Tagaistmel sĂ”itjate jaoks töötati vĂ€lja ka inno vaatiline kĂ”rgtehnoloogiline turvapadi, mille puhul jĂ€l gitakse tĂ€pselt sĂ”itja asukohta ja reguleeritakse turva padja rakendumist, et minimeerida vigastuste oht. Isejuhtivad autod ei tee liiklusĂ”nnetus tele lĂ”ppu, kuid need tĂ”enĂ€osust.toimumiseoluliseltvĂ€hendavadnende
Pre-Safe:pingutid,tsoonid,DeformatsiooniturvavöödeABS:kÔigeolulisemateohutusinnovatsioonideautoronDaimler.uusiste,misjÀlgibelumÀrkeningpingutabennekokkupÔrketoimumistturvavööd.
Mercedes Mercedes-Benz30
HINE â ainuke konjak, mis Britivarustabkuningakoda
HINEâi ïŹnessideni viimistletud kĂŒllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagneâi ja Petite Champagneâi viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci sĂŒdames asuvas Grande Champagneâis, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi. Ainulaadseks teevad HINEâi maja aga Grande Champagneâi aastakĂ€igukonjakid, mis kuuluvad kĂ”ige ihaldusvÀÀrsemate destillaatide hulka, mida raha eest ĂŒldse saab.
TĂHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VĂIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.






HINEâi ïŹnessideni viimistletud kĂŒllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagneâi ja Petite Champagneâi viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci sĂŒdames asuvas Grande Champagneâis, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi. Ainulaadseks teevad HINEâi maja aga Grande Champagneâi aastakĂ€iguTĂHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VĂIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.TĂ€helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂ”ib kahjustada teie tervist. www.finebrands.ee











HINE â ainuke konjak, mis Britivarustabkuningakoda









33
Kuid me kuuleme ju pidevalt, et autonoomsed sĂ”idu kid vĂ€hendavad liiklusĂ”nnetusi. âOhutuse tagamisel peab sĂ”iduk kasutusele vĂ”tma kĂ”ik ettevaatusabinĂ”ud, et Ă”nnetusi vĂ€ltida. Kuid lisaks peab see valmis olema ka liiklusĂ”nnetuse toimumiseks. SeepĂ€rast vastavad kĂ”ik meie tulevikuautod â ka autonoomsed autod â meie tava pĂ€raselt kĂ”rgetele nĂ”udmistele avariiturvalisuse osas,â rÀÀgib Richert. âIsejuhtivate autode suu reks eeliseks on see, et tulevikus toimub vĂ€hem juhi eksimusest tingitud Ă”nnetusi,â selgitab Dr Rodolfo Schöneburg, kes vastutab Mercedes-Benzi sĂ”idukite ohutuse, vastupidavuse ja korrosioonikaitse eest. âKuid ka tĂ€is autonoomsed, juhi abita sĂ”itvad autod, saavutavad ĂŒhel hetkel oma fĂŒĂŒsiliste vĂ”imete piiri. Kindel on, et auto noomsed ja mitteautonoomsed sĂ”idukid jagavad ĂŒhel hetkel sĂ”iduteid,â lisab ta.

Jan Wilms osales selle loo kirjutamiseks Stuttgardis toimunud fotosessioonil. Ajakirjanikule avaldas eriti muljet, kui vaevatult tagab tuleviku tehnoloogia meie ohutuse ning vĂ”idab liikluse uuel ajastul meie usalduse. kui vööd on kinnitatud. Arendajad loodavad, et see on turvavööde kasutamiseks piisav motivatsioon â paljudes maailma nurkades ei peeta seda veel sugugi elementaarseks. Teel Nullvisiooni poole ESF 2019 on oluline Mercedes veel mitmel pĂ”hjusel, mis pole otseselt seotud eksperimentaalauto endaga. Nimelt: see muudab liikluse ohutumaks ka teiste autosĂ”itjate, jalgratturite, elektriliikurite ja jalakĂ€ijate jaoks. See on iseloomulik âĂŒhise vastutuseâ lĂ€henemisele, mis iseloo mustab Mercedes-Benzi juba Daimleri ohutuspioneeri BĂ©la BarĂ©nyi ajast alates, samuti eesmĂ€rgile, millest Daimleri insenerid juhinduvad: liikluskahjudeta auton duse saavutamine. âOhutus on alati olnud ja saab ka alati olema meie pĂ”hivÀÀrtus,â rĂ”hutab Dr Schöneburg. ESF jÀÀb sĂ€rama ka siis, kui stuudios valgus kustuta takse, tema oranĆŸ LED-esipaneel nĂ€itab, et auto on manuaalses juhtimisreĆŸiimis, millega me praegu harju nud oleme. Ootame kannatamatult hetke, kui valgus muutub tĂŒrkiissiniseks, teatades lĂ€bimurdest ja kiiren dades meid lĂ€bi aja tulevikku. LĂ”pp pĂŒĂŒdleb.pooleeesmĂ€rk,ambitsioonikasNullvisioonijudele:avariikahseemilleDaimlerAG
Daimleri insenerid rÀÀgivad lastele kÔige olulisematest ESF 2019 omadustest videos. mbmag.me/esf Mercedes2019

November
Ăhe ESF-i digitaaltehnoloogial pĂ”hineva innovaatilise lahenduse saab veel vĂ€lja tuua: tagumiste turvavööde lukustusklambritel on USB-pesad, mis töötavad vaid siis, abil.sĂŒmbolitekuvatavateLED-paneelidelehajevilâŠâjapĂ€rastkolmnurkVehicle)(ExperimentalohutussĂ”idukiEksperimentaalseESFSafetyrobot-ohuilmubautostliiklusĂ”nnetustESFhoiatabjalakĂ€ijaidvĂ€rvide,jahoiatuste
TeelejÀÀmise vĂ”i Ă”nnetuse korral astub auto tagaosast vĂ€lja ârobot-ohukolmnurkâ ning tagab, et ĂŒmbrus â nĂ€i teks kiirtee serv â oleks ohutu. Kuid jutt sÀÀrasest auto noomsest robot-mikrosĂ”idukist on praegu vaid piilumine teaduslaborisse â tegelikult pole see veel seeriatootmise lĂ€hedalgi, tunnistab Richert.
Ăhenduvus tagavad,andurtehnoloogiajaetmeelamelinnagaharmoonias. KUIDAS TULEVIKUSMEELAME? TEKST: HENDRIK LAKEBERG Inimesed kolivad linnadesse aina kiirenevas tempos. Mis muudab linnad tulevikus ela misvÀÀrseks? Ja millist rolli mĂ€ngib selles tehnoloogia? Vastuseid annavad Dr Frank Ruff ja Prof. Dr Marianne Reeb Daimleri innovatsiooniosakonnast Pioneering Next ning Carlo Ratti, Bostoni Tehnoloogiainstituudi Tunnetava Linna Labori direktor. Mercedes Mercedes-Benz34

Dr Frank Ruff ja Daimler AG osakond Pioneering Next analĂŒĂŒsivad sotsiaalseid ja tehnoloogilisi trende ning arendavad innovatsiooniprojekte tulevikulinna liikluse jaoks. See on haarav ĂŒlesanne, sest praegune nĂ€gemus tulevikust on pĂ”nevam kui kunagi varem. daimler.com/innovation/next/en

Harmooniline linn Kasutades pilti 2038. aasta Stuttgardi Marienplatzist, selgitab Dr Reeb jĂ€rgnevatel lehekĂŒlgedel meie visiooni detailsemalt. Ta nĂ€itab, et paljud linnad ei nĂ€egi 20 aasta pĂ€rast tĂ€nasest vĂ€ga erinevad vĂ€lja.
⹠Me soovime tervislikku linna. Linna, kus lokkab haljastus ja kus voolab vesi. See meeldib meile, sest me oleme seda evolutsiooni kÀi gus hindama Ôppinud: me tahame paikseks jÀÀda seal, kus on vett. Rohelus parandab ka Ôhukvaliteeti ja rÀÀgib puutumata loodusest.
âą Linnaplaneering on paindlik, tĂ€navad, rattateed ja kĂ”nniteed sula vad ĂŒhte. Kuid ka avalikud kohad ei tĂ€ida ainult ĂŒht eesmĂ€rki â need kohanduvad paindlikult vastavalt inimeste vajadustele.
Tee tulevikku pole sirge, vaid paljude kurvidega ja seda ei saa lĂ€bida ĂŒhtlase kiirusega. Me peame sellega leppima, kui tahame homses linnas elamise kohta teha pĂ”hjalikumaid ennustusi. On riike, kohti ja inimgruppe, mis on innovatsioonile vĂ€ga avatud ning kohanduvad muutustega kiiresti. Teistel vĂ”tab see rohkem aega. See on lihtsalt inimesele omane. Alates kiiresti kasvavatest megalinnadest ja lin nastunud aladest kuni kĂ”rgelt arenenud Saksamaa linnadeni âme proovime neid kĂ”iki arvesse vĂ”tta. Me kasutame oma uuringute tulemusi, et luua hĂŒpoteese, millest saab meie töö pĂ”hialus ning mis inspireerivad paljusid projekte, mida lĂ€bi viime â nii Pioneering Nexti kui ka teiste Daimler AG osakonda dega. Meile on vĂ€ga oluline, et meie hĂŒpoteesid pole lihtsalt tulevi kuks kasulikud, vaid et meie ideed suudaksid inimesi ka inspireerida. Neis peab olema emotsionaalset kvaliteeti. Ideaalne oleks, kui ini mestes tekiks soov ennustatavas tulevikus elada ning seda kujun dada. Selle saavutamiseks oleme visualiseerinud stsenaariumid, millisena nĂ€eme linnaelu aastal 2038.
Kuidas me soovime tulevikus elada? Daimleri osakond Pioneering Next uurib seda Dr Frank Ruffi kĂ€e all. Ruff ja tema kolleeg Prof. Dr Marianne Reeb kirjeldavad Mercedes meâle tulevikku, mida me kĂ”ik oodata vĂ”ime. Sest vaatamata tehnoloogilise progressi peadpööritavale tempole, on ka inimesed homse linna toimimise taga â isegi rohkem kui tĂ€na!
Nende detailsete nÀgemuste eesmÀrk on inspireerida meie disai nereid, insenere ja tootejuhte, aidates neil kujundada toodete uusi pÔlvkondi. Niisiis, mis iseloomustab meie tulevikunÀgemust? Mu kolleeg Dr Marianne Reeb on sÔnastanud neli punkti, mida peame realistlikuks ning heaks eesmÀrgiks, mille poole liikuda:
âą Elu- ja töökohad ei pruugi olla eraldi. Ristkasutuses tulevikulinna des ei ole kohti, kus keegi ei ela ja mis on seetĂ”ttu öösel tĂ€iesti vĂ€lja surnud. Poed, kultuurisĂŒndmused ja restoranid tagavad elava kesk konna, kus me tunneme end hĂ€sti.
Me nĂ€eme linna, mis nĂ€ib esimesel pilgul vĂ€ga tuttav, kuid mis toimib teisiti. Seda vĂ”imaldavad uued ĂŒhenduvusvĂ”imalused ja andurteh noloogia. 2018. aasta lĂ”puks oli juba umbes 11 miljardit interneti ĂŒhendusega objekti ning see arv kasvab kahe aasta jooksul enam kui kahekordseks. Aastaks 2038 on sel meie linnadele otsustav mĂ”ju, sest tĂ€navad, ehitised, jalakĂ€ijad, ratturid, bussid, rongid ja autod on omavahel ĂŒhenduses ning neid juhitakse harmoonias otsekui maa giaga. See annab meile vabaduse kujundada linnaelu veelgi enam oma nĂ€gemuse jĂ€rgi â ja seda mitte ainult liikluse osas.
MercedesNovember 2019 35
âą Tulevikulinn on aktiivne. Liikumine on meie tervisele hea ja sel on positiivne mĂ”ju tervishoiusĂŒsteemile. SĂŒdalinnas ei domineeri ainult autod, vaid ka jalgratturid ja jalakĂ€ijad, tĂ€pselt nagu ka praegu.
Stsenaarium 2 Stuttgardis asub Ă”huraudtee â vana ja populaarne transpordiviis, millega ei saa kaugele reisida, kuid mis on osa kultuuripĂ€ran dist. Selles stsenaariumis kasutame me seda kontseptsiooni ning anname tulevikulinnas sellele suurema tĂ€htsuse. Tulevikus muutub veelgi olulisemaks erinevate transpordiviiside mugav ĂŒhendamine. Sel on meie tulevikulinnades eriti suur roll. Teed on liikluses endi selt vĂ€ga tĂ€htsad. Me ei usu, et transport liigub tulevikus rohkem maapinnalt kĂ”rgemale, sest meie hinnangul ei tĂ”sta see elukvali teeti. Kuid Ă”huraudtee on selle teooria mĂ€rkimisvÀÀrne erand. Me Prof. Dr Marianne Reeb arendab Daimler AG jaoks tulevikustsenaariume, et muuta oma kolleege tulevikulinna suhtes veelgi entusiastli kumaks. Ăks kĂŒsimus, mida talle pĂ€rast oma esitlust eriti kuulda meeldib, on: âMida ma peaksin tegema, et muuta su visioon reaalsuseks?â daimler.com/innovation/next/en
nĂ€eme pildil ka eri tĂŒĂŒpi autosid, mida me nimetame kestadeks. TĂ€nu tehisintelligentsile suudavad need tegutseda veelgi iseseisva malt. Kuidas me kasutame ĂŒhest kohast teise liikumiseks kuluvat aega, on meie endi teha. Stsenaarium 3 Me kĂ”ik soovime rohelist ja aktiivset linna, mis vĂ”imaldab meil vabalt liikuda. Antud illustratsioon on sellest hea nĂ€ide. Lapsed turnivad ronimispuul. Inimesed spordivad murul ja pildi alumises nurgas sĂ”idab mees rolleriga. Samuti nĂ€ete vĂ€ikeseid teenindusroboteid, mis tĂ€idavad tulevikulinnas erinevaid ĂŒlesandeid ning on tĂ€navapildis tĂ€iesti tavalised. Ăhelt ostab laps jÀÀtist, teine puhastab mĂ€nguvĂ€l jakut. TĂ”enĂ€oliselt pakuvad robotid ka keemilist puhastust. Erinevalt ulmefilmidest ei nĂ€e need kĂŒll enamasti inimesesarnased vĂ€lja, kĂŒll aga pakuvad intelligentseid teenuseid. Seda nĂ€eme aina rohkem juba praegugi. NĂ€iteks Kopenhaagenis toimib telefonirakendus, mis nĂ€itab jalgratturitele, millist marsruuti neil oleks mĂ”istlik kasutada. Sest nii seal kui ka Amsterdamis on jalgrattaummikud juba igapĂ€evased. Stsenaarium 4 Tulevikulinnas on meie ĂŒks olulisemaid ĂŒlesandeid nappiva ruumi vĂ”imalikult efektiivne kasutamine. Siin nĂ€eme me pop-up poodi, mis mĂŒĂŒb pildiraame, bussi, kus vĂ”ib lasta end koolitada ja mis on kasutatav ka teistel eesmĂ€rkidel ning mida saab broneerida vastavalt oma soovile. Ning jah â me loeme ka tulevikus ajalehti. Me usume, et digitaalmaailma pealetungiga kĂ€ib kaasas vajadus reaalselt puudutusel pĂ”hineva kogemuse jĂ€rgi. MĂ”elge nĂ€iteks kas vĂ”i vinĂŒĂŒlplaatide tagasitulekule. Ăldises mĂ”ttes sĂŒveneb veelgi praegune suund individuaalsusele. Isegi kui tehnoloogia areneb kii resti ja pĂ”hjalikult, ei muutu inimloomus sama kiiresti. Tehnoloogia peab sobituma meie vajadustega ja mitte vastupidi. Sest vaatamata muutuste kiirusele, on inimene siiski tulevikulinna suunav jĂ”ud. Tehnoloogia kohandub meie isiklike eelistustega veelgi enam kui tĂ€na â kaasa arvatud liikluses.
Kuidas me elame ja liikleme tulevikulinnas? Fakt, et sĂ”idu-, ratta- ja kĂ”nniteed pole enam eraldatud, on ainult ĂŒks vastus, mille Prof. Dr Marianne Reeb annab. Ta arendab Pioneering Nexti nimel stsenaariume, mis inspireerivad Daimleri insenere tulevikuliikluse kujundamisel.

Stsenaarium 1 Me eeldame, et tulevikulinnas on kĂ”ik autod isejuhtivad ning ĂŒmb ritseva keskkonnaga ĂŒhenduses. Ka teed ja ehitised on varustatud anduritega, mis aitavad autodel ĂŒmbritsevat tajuda. Tulevikulinn on kohanduv sĂŒsteem, mis suudab teha ennustusi. NĂ€iteks vĂ”imaldab see kuvada jalgratturitele ohutuma marsruudi valimiseks teele mĂ€rke ning autonoomsetel sĂ”idukitel valgussignaalide abil teiste liiklejatega suhelda. Ăhtlasi tĂ€hendab see, et eri tĂŒĂŒpi transpordiva hendid saavad teed kasutada ĂŒheskoos. Enam ei eraldata kĂ”nniteed, rattateed ja sĂ”iduteed. See vĂ”imaldab linnaruumi paindlikumalt pla neerida kui tĂ€na. Ka kasutame me oma isejuhtivaid autosid paind likumalt. Me saame otsustada, kas soovime neis töötada, vaadata filme vĂ”i seal hoopis magada. ĂkskĂ”ik kas kasutame neid ĂŒksi vĂ”i gruppides, meie igapĂ€evaelu kujundab nĂ”udeliiklus. Ma kasutan seda sĂ”idukit, mida vajan.
Mercedes Mercedes-Benz36
Saksamaa ĂŒhe suurema linna sĂŒdames asuv Marienplatz on hea ning veenev nĂ€ide sellest, kui das linnaruumi arendada. 2003. aasta renovee rimine tegi sellest suurepĂ€rase koha peredele ja noortele loovinimestele. Kui varem oli siin lihtsalt suur ĂŒhistranspordisĂ”lm, siis nĂŒĂŒd iseloomustavad Marienplatzi restoranid ja kohvikud, mis muudavad selle elavaks ning tekitavad omapĂ€rase atmosfÀÀri. SÀÀrane positiivne areng avab meile akna tulevikku, demonstreerides, kuidas linna keskuses asuvat kohta nagu Marienplatz ei pea ĂŒmber ehitama, piisab selle kuvandi muutmisest â ja tĂ€pselt seda teeb Prof. Dr Marianne Reeb kĂ”rvallehekĂŒljel. Antud pilt annab meile eksklusiivse vĂ”imaluse tutvuda tema nĂ€gemusega.


Daimleri tulevikunÀgemusi.positiivseidPioneeringosakondNextarendab 1 2 3 4 STUTTGARDI MARIENPLATZ AASTAL 2038



MercedesNovember 2019 37
FOTOD BRUNIECKIDIRKAG,DAIMLERVOREL/UNSPLASH;RAGNAR: Stsenaarium 1 Autod ei vaja linnaliikluses juhti. Teede kasutamine muutub palju paindlikumaks. Stsenaarium 2 Transpordiliikide sujuv ĂŒhendamine on tulevikulinnas ĂŒlitĂ€htis. Stsenaarium 3 Marienplatz 2038: palju rohelust ja vĂ”imalusi end liigutada. Stsenaarium 4 Ajalehed ja pudukaupade kioskid: digitaalmaailm suurendab inimeste iha pĂ€risasjade jĂ€rgi.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis aktiivselt sobivate lahenduste leidmisel. Allpool kirjutab ta sellega seotud vĂ€ljakutsetest â sest digitaalmaailm ei paku meile ainult palju uusi vĂ”imalusi, vaid ka ohte. Mercedes Mercedes-Benz38
Spekuleerides tulevikulinna teemal, keskendume me liiga tihti teh noloogiale ja selle potentsiaalile. âTunnetava linnaâ kontseptsioonis, mida ma arendan praegu Massachusettsis Bostoni Tehnoloogia instituudis ja mis on lĂ€bivaks kogu mu töös, rĂ”hutan ma inimlikku aspekti. SĂ”na âtunnetavâ viitab digitaaltehnoloogiale, mis kĂ€itub ja reageerib tundlikult. Domineerib inimesele omane empaatia. See kĂ”lab abstraktsemalt, kui tegelikult on: andurid ja ĂŒhenduvus tĂ€hen davad, et tehnoloogia on aina rohkem ja rohkem osa meie igapĂ€e vaelust â ning seega ka osa igapĂ€evaelust linnades. Alates kĂŒlmka pist ja sĂ”iduteest kuni autoni â varsti on vĂ€he asju, mis poleks inter nettiTunnetavĂŒhendatud.linn koondab sellise ĂŒhendatuse sotsiaalseid eeliseid ning viib neid veel sammu vĂ”rra edasi. Andurite, tehisintelligentsi ja internetiĂŒhenduse koostöö vĂ”ivad tulemusena anda linna, mis suudab mĂ”ista elanike vajadusi ning neile reageerida peaaegu inim likul moel. Muidugi pole maailm veel selleni arenenud, kuid me oleme teel tĂ€ielikult ĂŒhendatud linna poole, mis annab meile vĂ”imaluse ise suunda valida. Realistlike ennustuste tegemine on siiski raske. 1900. aasta 1. detsembril kirjutas Boston Globe pika artikli elust aastal 2000. Autor fantaseeris liikuvatest kĂ”nniteedest ning Ă”hulaevadest, mis pole realiseerunud. Kuid ta ei suutnud ette kujutada nĂ€iteks internetti vĂ”i autojagamist. Filosoof Karl Popper kirjutas kunagi, et tulevik sĂ”ltub otsustest, mida me teeme koos. Kuid vaadakem tulevikku, vĂ”ttes nĂ€iteks liiklemise: selle sajandi linnade defineerijaks saab uut tĂŒĂŒpi liiklus, mida praegu arenda takse. Selle rĂ”hk on autonoomsetel sĂ”idukitel. Me eeldame, et see parandab liiklusohutust, vĂ€hendab ummikuid ja annab vĂ”imaluse liikluses veedetud aega kasutada nii nagu me ise soovime. Aga ĂŒle minek juhivabale linnale on saavutatav ainult hoolikal planeerimisel. KĂŒsimus on muu hulgas ohutuses â nĂ€iteks vĂ€ga paljud teavad, et arvuti vĂ”ib viiruse tĂ”ttu kokku joosta. Valitsustel ja tööstustel peab olema vĂ”imekus sellisele rĂŒnnakule koheselt reageerida. Eeldades, et meil on sellele probleemile lahendus olemas ja me suudame trans porti kĂŒberrĂŒnnakute eest kaitsta, ilmneb jĂ€rgmine probleem: kui autonoomsed autod vĂ€hendavad olulisel mÀÀral transpordikulu, siis hakkavad inimesed ĂŒhistransporti vĂ€ltima. Autosid tuleb tĂ€navatele juurde.Tulemuseks on rohkem ummikuid ning me oleme tĂ€pselt selle probleemi ees, mida isejuhtivad autod peaks lahendama. Teel autonoomse transpordi poole on veelgi vĂ€ljakutseid. Minu jaoks on neist pĂ”hiline see, kuidas me vĂ€ldime suurepĂ€raste ideede negatiivset mĂ”ju. KĂ”ige suurem vastutus on siin poliitikutel. Kuid ka autotootjatel nagu Daimler AG on tulevikulinna kujundamisel tĂ€htis roll. Kokku vĂ”ttes sĂ”ltub tulemus kollektiivsetest valikutest. SeepĂ€rast peavad meile lubatud olema ka vead, et proovida, lĂ€bi kukkuda ja siis uuesti alustada. Ning kaasata inimesi kĂ”ikide innovatsioonidega kaasnevate otsuste tegemisse. Ainult sÀÀrase tagasisidega saavad innovatsioonid kĂŒpseks ja muutuvad âtunnetavaksâ â st, pakuvad tĂ€iuslikku tunne tuslikkuse ja mĂ”istlikkuse tasakaalu. Kahtlusteta on ĂŒlim eesmĂ€rk vĂ”imaldada inimestel elada linnades, kus nad elada soovivad ja mida nad armastavad. Carlo Ratti juhib Tunnetava Linna Laborit Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, mis arendab inimkĂ€itumisega tehnoloogiat. Inseneri ja arhitektina töötab ta koos CRA-Carlo Ratti Associatiga vĂ€lja projekte, mida on nĂ€idatud Veneetsia Biennaalil ja New Yorgis MoMA-l. www.carloratti.com
Mis muudab tulevikulinna elamisvÀÀrseks? Disainer ja arhitekt Carlo Ratti usub, et inimeste, tehnoloogia ja arhitektuuri harmooniline koostöö. Ta töötab oma Torinos asuvas disainistuudios ja professorikohal

Sihtkoht nÔudlikule maitsele VALITUD KOLLEKTSIOON PEALINNA LUKSUSKORTERITEST +372 552 5595 ⹠ENDOVER.EE/PLATINUM















TÔsi, rahaga polnud 1990. aastate lÔpus kaugeltki priisata ning uute autode nÀol
Seejuures kaugeltki mitte lihtsat kilo meetrit, sest peaaegu kogu see lĂ€bisĂ”it on kogunenud Tallinna tĂ€navatel. âSee on kĂŒll tĂ”si, et meie taksod lihtsat elu ei nĂ€inud,â rÀÀgib Gross. âNeed töötasid kolmes vahe tuses, iga ilmaga ja toonastel vĂ€ga auklikel Tallinna tĂ€navatel!â TĂ€naseks on W210-ke reindeksiga taksod Esra mĂ€rgi all töö lĂ”pe tanud, kuid kunagi olid need ĂŒhed paremad autod, mida Eesti taksoturult ĂŒldse leida vĂ”is. Gross meenutab, et nendega eelistasid sĂ”ita kĂ”ik, kelle rahakott vĂ€hegi peale hak kas. âKurvasilmseâ Mercedese sagedaseks kliendiks olid teiste hulgas nĂ€iteks riigi ametnikud ja nende vĂ€liskĂŒlalised.
Heiti Gross ostis 1990. aastate lĂ”pus Sil berautost oma taksofirmale 15 uhiuut E-klassi Mercedest. Ăks neist on tal veel alles â ja sel tĂ€itub kohe miljon kilomeetrit!
PĂ”hjus, miks just E-klass valiti, oli Esra varasem hea kogemus Mercedesega. Kuni selle ajani kuulus nende sĂ”idukiparki tervelt 60 E-klassi eelkĂ€ijat ehk W123 kerega autot. âNeed olid tĂ€iesti uskumatult vastupidavad igiliikurid,â rÀÀgib Gross. âKĂ”ikidel toonastel konkurentidel olid oma hĂ€dad kĂŒljes, W123 aga sĂ”itis sadu ja sadu tuhandeid kilomeet reid peaaegu vigadeta,â selgitab Gross. âAga takso seisukulud on tohutud ja autod lihtsalt peavad sĂ”idus olema!â Nii soovitab ta kĂ”igile, et kui soovitakse vastupidavat autot, tasub vaadata taksojuhtide lemmikmudeleid.
kilomeetritmiljonĂks TEKST JA MERCEDESFOTOD:âMETOIMETUSMercedes Mercedes-Benz40

W210 55â260vĂ”imsusevahemikuskĂŒmmetE-klassilepakutivĂ”imsust.ökonoomsustsoovileningmoodsatmugavust,vaidĂ”hutakistustegurmikatĂŒliheadpakkusesiosa,neljajĂ€reletegemist)vastukajaenamuuendustega.dessesuurtesseeelkĂ€ijaE-klassindeksigaastusoma(W124)kingapaljudeKĂ”igetekitas(jakauusĂŒmaratulegakuidlisaksuusE-klassaerodĂŒnaaâselleoli0,27â,ohutust,tehnoloogiatvastavaltkasvĂ”iKokkusellelemitujĂ”uallikatkW. MercedesNovember 2019 41

oli tegu kĂ”ige tagasihoidlikemate diiselmu delitega, millel vaid 55kilovatine mootor ja kĂŒljes elementaarne varustus. Töökind luses ei tinginud aga needki: âTĂ”sisemat remondiraha hakkasid meie âkurvasilm sedâ nĂ”udma alles poole miljoni kilomeetri juures,â kiidab kunagise taksofirma juht. Nii on ta praeguselgi autol kĂŒljes veel originaalkĂ€igukast ning mootor vĂ”eti esi mest korda lahti alles mĂ”ne tuhande kilo meetri eest, sest plokikaanetihend hakkas lekkima.Jakuidas miljon kilomeetrit lĂ€binud E-klassiga sĂ”ita on? âMulle kĂŒll meeldib, uhke tunne on!â kinnitab Gross. âMerce dese tunne ja lĂ”hn on selles veel tĂ€iesti sees!â Kogu oma eluaja Tallinna tĂ€navatel veetnud E-klass sĂ”idab endiselt sujuvalt ja vaikselt.
1995â2003E-klassMercedes-BenzMudel


KÀigukanginupp on tulnud vahepeal vÀlja vahetada, aga esiklaas on endiselt originaal.
Elegantse disainiga W210 mudelkond hakkab jÔudma noork lassika seisusesse
Heiti Gross on auto eest kandnud heaperemehelikku hoolt. TÔestus digitaalnÀidikul: miljonini on jÀÀnud alla 500 km!


Intelligentsus vĂ”ib olla vĂ”rratult veetlev: CLA CoupĂ© ja CLA Shooting Brake ĂŒhenda vad pilkupĂŒĂŒdva disaini ja tipptehnoloogia. Oma pikaks venitatud kapoti, terava esiosa â mis on tuntud ka kui âhaininaâ â ning atleetliku Ă”lajoonega on neljaukseline CLA CoupĂ© sportliku ja eheda disaini kehastus.
TEKST: MARCO ARELLANO GOMESâ FOTOD: DAIMLER AG Uus CLA vĂ”tab oma eelkĂ€ijalt
Viieukselise Shooting Brakeâi isikupĂ€rane ninaosa lĂ€heb voolavalt ĂŒle jĂ”uliseks ja dĂŒnaamiliseks tagaosaks, mis vihjab suurele pakiruumile. Vaataja mĂ”istab kohe, et CLA Shooting Brake ja CLA CoupĂ© vÀÀrivad sama sugust disainiikooni staatust, mida kandsid neile eelnenud mudelid. Modernsele vĂ€lis disainile vastab sĂ”itjateruumi eksklusiivne meeleolu: selle keskseks osaks on moodne nĂ€idikupaneel ja widescreen-ekraan. Revolutsioonilist multimeediasĂŒsteemi

Disainiduo
nĂ€idikupaneelile.VaadestiiliikooniĂŒlestaatuse.Meeleoluvalgustustoobesilesilmapaistvavarustuse.moodsale
Mercedes Mercedes-Benz42 CLA


Hele ja Ă”huline: avar sĂ”itjateruum ning pĂ”himĂ”tet.sensuaalseDisainikeelCLAgentne,Atraktiivne,vĂ€ljavaadetakistamatuintellipraktiline:ShootingBrakejĂ€rgibeheduse(MBUX) saab juhtida puuteekraanilt, hÀÀl juhtimisega ja ka liigutuste tuvastamise sĂŒsteemi abil. VĂ€rviline tuuleklaasinĂ€idik ja liitreaalsuse funktsioon muudavad navi gatsioonisĂŒsteemi juhtimise lihtsaks ja nau ditavaks ja sĂ”itmise lĂ”busamaks. Intelligent Drive juhiabisĂŒsteemid teevad CLA-ga sĂ”it mise lihtsamaks ning emotsionaalsemaks, kui suudavad pakkuda teised sama klassi autod.
mercedes.ee/clawww.mercedes.me
MercedesNovember 2019 43 CLA



Mercedes me. Lihtne. Intelligentne. Ja tehtud Sinu jaoks. PĂŒsi oma valitud teel, omades informatsioonikogu lĂ€hemalt:teenusepaljudetuskanalistmuusikatkĂ”rgekvaliteedilistEuroopanaudivadtasuta.jooksulsedaMercedes-Benzi,multimeediasĂŒsteem)jaintuitiivne,MBUX-igamuule.teenusteleMercedes-Benzile,ligipÀÀsuautonutitelefoni,MercedessĂ”idugakĂ”igeMercedes-Benziendaningmuukohta,miskaasneb.meannabarvutivĂ”iMBUX-ikauduSujapaljuleKuiostaduue(seeonuus,kohanduvhÀÀljuhitavsaadteenust12kuukasutadaĂhtlasikliendidLiiduseritivoogesiTidal.UurivĂ”imalustegakohta
SHOOTING BRAKE
Aleksandr Popov lĂ€heb ajalukku kui ĂŒks paremaid ujujaid lĂ€bi aegade. Kuidas ta taasleidis end pĂ€rast seda, kui rekordeid purustanud karjÀÀr lĂ€bi sai â kĂŒlastame teda Moskvas. TEKST: HENDRIK LAKEBERGâFOTOD: DAVID FISCHER, MAIN IN MAIN PRODUCTIONS Vaba hing TĆĄaika basseinid koht MoskvalÔÔgastumisekssĂŒdalinnas V

BarokneAleksandrajamasin:PopovCaféPushkinis.
ja rahuldust pakkuva eluni, kui peaaegu kÔik unistused on tÀitunud?
PĂ€evad rannas
âTeoorias oli see lihtne otsus, kuid mul oli seda teha vĂ€ga raske,â ĂŒtleb Aleksandr Popov hetke kohta, kui ta otsustas rĂ€tiku nurka visata ja oma esimene karjÀÀr lĂ”petada. Ujumises rekordeid purustanud Venemaa olĂŒmpiavĂ”itja istub Moskvas uhke kohviku CafĂ© Pushkin vaikses nurga lauas, lastes enda ees taldrikul jahtuda just ahjust tulnudKeskpĂ€evsarvesaial.poleveel pĂ€ris kĂ€es ning pĂ€ike paistab lĂ€bi barokse asutuse suurte akende. CafĂ© Pushkin on otsekui ajamasin, mis viib kĂŒlalised Venemaale, mida valitsesid tsaarid. See on Popovi intervjueerimiseks tĂ€iuslik koht kahel pĂ”hjusel: esiteks anti talle elegantse ujumisstiili eest hĂŒĂŒdnimi âtsaar.â Teiseks nĂ€ib aeg siin liikuvat aeg lasemalt. Siit Ă”hkub rahu, mis paneb endasse vaatama, ning 47-aastasel Popovil kahtlemata on, mida meenutada. Popovi ees seisis hirmutav ĂŒlesanne, kuidas jĂ”uda uue

Aleksandr VladimirovitĆĄ Popov kasvas ĂŒles Jekaterinbur gis, Uuralitest idas asuvas tööstuslinnas. Lapsena kartis Popov vett, kuid sellest sai ta peagi ĂŒle. See saavutus andis talle ambitsioonikuse, mis katapulteeris ta 1992. aasta Barcelona olĂŒmpiamĂ€ngudel vaid 20-aastasena esimese nelja kuldmedalini. Popov jĂ€tkas, vĂ”ites kuus maailmameistri- ja 21 Euroopa meistritiitlit, saades nii ĂŒheks lĂ€bi aegade kĂ”ige edukamaks Venemaa ujujaks. Kuid kĂ”ik see muutus pĂ€rast 2004. aasta Ateena olĂŒm piamĂ€nge. PĂ€rast enam kui kĂŒmmet aastat tipus koju naastes teadis ta, et nĂŒĂŒd aitab. Ja mitte ainult seepĂ€rast, et sel korral ei tulnud ta koju tagasi medalitega: âSee oli, nagu oleksin lĂ”petanud raamatu lugemise,â selgitab
Mercedes45November 2019
ta siiralt. âSa pöörad viimase lehe, suled raamatu ja viid tagasi riiulisse, et seda enam mitte iialgi lugeda. Sest sa tead tĂ€pselt, mis seal kirjas on.â Kohe pĂ€rast olĂŒmpiat kutsus ĂŒks sĂ”ber Popovi endale FidĆŸi saartele kĂŒlla. Tema ja ta abikaasa olid vĂ€hesed selle Vaikse ookeani lĂ”unaosas asuva paradiisisaare kĂŒlalised. âĂrkasin ĂŒles varahommikul, sest olin harju nud oma treeningreĆŸiimiga. Istusin vaikselt rannatoolil, vaatasin ookeani ja mĂ”tlesin: see on Ă”ige elu.â Popov naeratab loo rÀÀkimise ajal, kirjeldades spontaan selt hetke, mis kinnitas ta otsust, et elu tuleb muuta. âOlin Ă”igel ajal Ă”iges kohas ning teadsin, et elu lĂ€heb pĂ€rast sportlasekarjÀÀri edasi. See andis mulle tugeva motivatsioonilaengu.â
oma oskusele vaadelda sÀÀraseid emotsionaalseid hetki selges loogikavalguses. Selle oskuse saavutamine vĂ”ttis aastaid aega. âVees seovad sind fĂŒĂŒsikaseadused. Seega pead ujujana olema veega absoluutses harmoonias,â sel gitab Popov. âSee on nagu loomisprotsess, mĂ”tteviis. Ma otsustasin, et tĂ€iuslikkuse poole pĂŒĂŒeldes ma piiridega ei lepi.âMida enam medaleid Popov vĂ”itis, seda vĂ€hem ta tunnustusest hoolis. Ta tĂ”elised vĂ€ljakutsed olid loodus jĂ”ud ja ta ise. Popovi vĂ”ime end aina ĂŒletada andis talle enesekindluse, millel oli positiivne mĂ”ju palju enamale kui ta AlatessportlasekarjÀÀrile.2005.aastastalustas
V
LoodusjĂ”ududega ĂŒks Kuid Popov vĂ”lgneb pealtnĂ€ha sujuva ĂŒlemineku uude ellu ka oma iseloomule ja ellusuhtumisele â teisisĂ”nu

Popov tööd Venemaa OlĂŒmpiakomitees ning hakkas korraldama Aleksandr Popov Cupi, mis aitab noortel sportlastel olĂŒmpiamĂ€n gudeks valmistuda. Ăhtlasi asus ta Ă”ppima ning teenis Ă€rijuhtimise magistrikraadi pangandus- ja finantsalal. 2009. aastal valiti ta Saksamaa sporditarvete tootja Mercedes 46 Mercedes-Benz Aleksandr Popov teenis kasĂ”idabMitmekĂŒlgne:âujumisehĂŒĂŒdnimetsaar.âPopovV-klassigaigapĂ€evaselt.

Korraks nĂ€ivad Popovi uus ja vana elu kattuvat. Kuid kui elegantselt riides ja peaaegu kahe meetri pikkune Popov suundub aeglaselt vĂ€ljapÀÀsu poole, naeratades veel kaameratele, pole ta silmis jĂ€lgegi nostalgiast. Pigem vĂ”ib mĂ”ista, et tegu on inimesega, kes on lĂ€binud pika ja kÀÀnulise tee ning astub nĂŒĂŒd pea pĂŒsti tulevikku.
Adidase nĂ”ukogusse. Seal oli ta 2014. aastani, mil lĂ”i oma ettevĂ”tte. Taasleitud vabadus Ta uus töö hĂ”lmab spordirajatiste planeerimist ja aren damist ĂŒle kogu maailma ja kuigi ettevĂ”tte peakorter asub Popovi tööstuslikus kodulinnas Jekaterinburgis, juhib ta seda Moskvast. Siin tehakse kĂ”ige olulisemad majanduslikud ja poliitilised otsused. Ning pĂ€rast aas taid Austraalias ja Ć veitsis elamist on Moskva ka tema uusPopovikodu. jaoks on saavutatud Ă€riedust veelgi olulisem vabadus, mille elu pĂ€rast ujumist talle vĂ”imaldanud on. Enam ei pea kaheksa tundi pĂ€evas ja seitse pĂ€eva nĂ€dalas treenima, rÀÀgib ta, sĂ”ites oma V-klassiga linna sĂŒdames Kremli lĂ€hedal asuva TĆĄaika ujula poole. âMa koostan ise oma pĂ€evakava.â MĂ”ne aasta eest kĂ€is Popov koos oma naise ja kolme lapsega (kaks poega ja tĂŒtar) V-klassiga Euroopa ringreisil. Nad peatusid Bulgaarias, Horvaatias ja Itaalias ning sĂ”itsid siis Ć veitsi, Austria, Saksamaa ja Poola kaudu koju tagasi. Selle reisi inspiree ris âvabadus minna kuhu iganes, sĂŒĂŒa kĂ”ike mida soovin ja magada tĂ€pselt seal, kus tahan,â sĂ”nab ta rĂ”huga. Ujula direktor ja kĂŒlastajad suruvad ta kĂ€tt, lobise vad, teevad Popoviga pilti. Popov kannab rahulolevalt oma rolli. Kuigi ta pole kunagi taga ajanud kuulsust ning ajakirjanduses astub ta ĂŒles harva, jÀÀb mulje, et tĂ€he lepanu meeldib talle. Viisakalt keeldub ta palvest ujuda paar basseiniotsa. Ta ĂŒtleb, et teeb nĂŒĂŒd seda vĂ€ga harva.


Vaikuse jĂ”ud Popov peatab V-klassi Moskva riikliku ĂŒlikooli ees, rÀÀ kides, kuidas lapsed â ja samuti ta ise â seda vĂ€ikebussi armastavad. Universaalsust, mida see pakub ning vaba dust, mida vĂ”imaldab â nĂ€iteks ĂŒhel hetkel lihtsalt sisse istuda ning sĂ”ita kuhu iganes reisikihk viib â ei leia ĂŒhestki teisest sĂ”idukist, vĂ€hemalt mitte samasuguse mugavusega ja sama esindusliku disainiga sĂ”idukist, selgitab ta. Moskva kesklinnas on sportautod tĂ€iesti tavalised, kuid need Popovi ei huvita. âSiin pole erilist mĂ”tet sportautoga sĂ”ita,â ĂŒtleb ta, muie silmis. âNende jĂ”udu ei saa ju linnatĂ€navail kasutada.â Popovi jaoks on jĂ”ud vaikuses. âSĂ”itmine sarnaneb paljus eluga: kui oled kannatamatu, jÀÀd jĂ€rgmisel ristmikul taas punase foori tahaUjudesseisma.âharmoonias loodusjĂ”ududega, elades harmoo nias maailmaga â seda vĂ”iks nimetada Popovi pĂ”himĂ”t teks. Igal juhul on see andnud ta elule uue suuna ning on kindel, et ta jĂ€tkab selle arendamist.
Mercedes47November 2019
TĆĄaika oli koht, kus toimusid 1980. aasta olĂŒmpiamĂ€ngud.Moskva Popov meenutab aega, mil ta kĂŒlastas Moskva kesklinnas asuvaid TĆĄaika olĂŒmpiaujujana.basseine
Popov sÔitis omalÀbiV-klassigaEuroopa.
KOGUVABADUSPERELE:V-KLASS V-klass on Mercedes-Benzi ĂŒks kĂ”ige mitmekĂŒlgse maid sĂ”idukeid. Kas mugav veetlusvĂ”ineile,praktilineperebuss,partnerkesarmastavadvĂ€ljasliikuda,dĂŒnaamilinefirmasĂ”idukluksuslikjastiilinereisibuss:V-klassipeitubpaindlikkuses,ruumikusesjamugavuses,mistagabsĂ”ltumatuse.V-klassipakutavadvĂ”imalusedonpeaaegulĂ”putud.MillisedSaneistvalid,sĂ”ltubainuĂŒksiSinustendast.MĂ”nednimetavadsedamitmekĂŒlgsuseks.Meienimetamesedavabaduseks. mercedes.ee/v-klass

MAYBACH
on vÔimalused sisuliselt piiramatud. Muljet avaldab ka tagaistme ruumikus ning viis, kuidas see auto sÔidab: kergelt ja vaikselt, otsekui hÔljudes. Innovaatiline helivÔi mendus lihtsustab suhtlemist juhiga ning tÔenÀoliselt lisatakse see enamiku autode standardpaketti.
Stiil elegantsja
Uus Mercedes-Maybach S-klass jĂ€tab kus tumatu esmamulje, kuid tĂ”eliselt unikaal seks muudavad selle vĂ€ikesed detailid. NĂ€iteks uus esivĂ”re, mille vertikaalsed ribid on inspireeritud peenest ĂŒlikonnast ja mis annavad Maybachi esiosale veelgi elegantsema ilme. Uue Mercedes-Maybachi sĂ”itjateruum on vĂ€hemalt sama mĂ”juv: eksklusiivsed nahkistmed rÀÀgivad luk susest nagu ka nende vase-, kulla- vĂ”i plaatinavĂ€rvi Ă”mblused, mida saab tellida ainultMaybachMercedes-Maybachile.S-klassiisikupĂ€rastamiseks

MARCO ARELLANO GOMESâ FOTOD: STEFAN ARMBRUSTER Mercedes Mercedes-Benz48
TEKST:
MultimeediasĂŒsteemi saab juhtida kaugteel. Istu kui kuningas: vaade luksuslikule sĂ”itjateruumile. Parim viimistlus kohtub kĂ”ige tehnoloogiaga.moodsama Maybach S 560 Salzburgi kasiino ees. MaybachMercedes-BenzMudelS560 (l/100KĂŒtusekulukm) âLinn:â13,5â14,41 7,6â8,1âMaantee:â 1 âKeskmine:â10,11 Keskmine CO2 heide (g/km)*: â230â231 VĂ€rv: âMust Magnetite Blackâ KĂ€igukast: âAutomaatne Silindrite paigutus/ arv: âV 8 Mootori töömaht (cm3): â3982 VĂ”imsus(kW/p/min): 5500â345â/â5250â1 Tippkiirus: â250 km/h Kiirendus 0â100 km/h: â4,9 s Efektiivsusklass: âD 1 SĂ”ltuvalt velgedest/ rehvidest. MercedesNovember 2019 49




14.â15. augustil 2019 Mercedes-Benztoimus Star Experience proovi sĂ”idupĂ€ev Tabasalu Kardirajal. Vaata miseks ja proovi miseks oli vĂ€ljas suur valik V-klass.mudeleidmaastureid,sĂ”iduautosid,Mercedes-BenzerinevaidAMGjauuendatudVaatakogugaleriid bit.ly/mbstar2019 Mercedes Mercedes-Benz50 MERCEDES-BENZ STAR EXPERIENCE





Rahvusooperis Estonia!
Mees ja

Eesti Rahvusballeti eeskava teatrisaalis: âNoorusel ei ole vanustâ ja âTangoâ Koreograaf-lavastaja: Jevgeni Grib KĂŒlaliste pĂ€ralt on teatrisaal, kontserdisaal, Estonia restoran, Valge saal ja kohvik Colombina! Terve Ă”htu mĂ€ngivad tantsuks live-muusikat Rahvusooper Estonia orkester ning Mart Sander koos Bel-Etage Swingorkestriga Ăhtujuhid Juuli Lill ja Reigo Tamm
2019DETSEMBRIL31.

Balli eeskava ja tantsupilet kokku 45â76 âŹ, eraldi tantsupilet 30 ⏠Pakume vĂ”imalust ette tellida kĂŒlmad suupisted, mida serveeritakse Sinises saalis, hind 48 ⏠Pakume vĂ”imalust ette tellida toidulaud terveks Ă”htuks Estonia restorani, hind 120 ⏠Laua tellimiseks vĂ”tke ĂŒhendust 6831210 vĂ”i estonia@opera.ee

opera.ee


SĂ€ravballEstonianainejaglamuurneaastavahetus


CELEBRATING 70 YEARS OF LEARNING TALLINN: PĂRNU MNT. 10, +372 628 2211 TARTU: TASKU KESKUS, TURU 4, +372 731 2103
