Äsja oma iseseisvuse 100. aastapäeva tähistanud Läti ja Eesti moodustasid aastasadade eest ühise Liivimaa, mille tähtsamad kaubateed kulgesid pikka aega läbi hansalinnade.Hansa hiilgeaegu meenutavad vanalinnade munakividega sillutatud tänavad, suursugused kirikud ja kesksele kohale rajatud turuplatsid. See oli aeg, mil jõudsid siia küll erinevad vürtsid ja uued toiduained, linnades elas palju saksa kaupmehi ja linnu varustas kohalik rahvas. Vana-Liivimaa ning Hansa Liidu lagunemise
järel võime rääkida rohkem juba baltisaksa mõisa- ja eestlaste-lätlaste talupojakultuurist, põimides vahele nüansse liivlaste, vadjalaste, vene vanausuliste jt maailmast. Erinevate kultuuride pinnalt välja kasvanud toidukultuur on sama kirev kui meie ajalugu, kuid ajal on omadus pärandada edasi vaid parimat osa. 100 aasta eest sai ring aga täis. Hoolimata sellest, et Liivimaa kubermang jagunes kahe uue riigi - Eesti ja Läti vahel, on meil rahvakultuuris ja toidulaual jätkuvalt palju ühist.
