Punane vein u u u
T채idlane Keskmise t채idlusega Kerge
Valge ja roosa vein u u u u
Magus Poolmagus Poolkuiv
Tootekataloog 2011
Kuiv
Serveerimine Aperitiiv Dessert Eelroad Idamaine roog Iseseisvalt nautimiseks Juust Krabilised Lambaliha Linnuliha Loomaliha Pastaroog Pizza Rasvane kala Salatid, taimetoidud Sealiha Seltskonnavein Ulukiliha V채herasvane
kala AS Prike
Teostus: Menu Kirjastus Fotod: Prike, Scanpix, Corbis
Peterburi tee 92g, 11415 Tallinn tel: +372 622 4900, faks: +372 622 4901 e -mail: prike@prike.ee www.prike.ee
Teostus: Menu Kirjastus Fotod: Prike, Scanpix, Corbis
Sisukord Tooted 6 Hennessy 8 Fernando de Castilla 9 Père Magloire 10 Jose Cuervo 11 Gordon’s 12 Tanqueray 14 Johnnie Walker 16 Glenmorangie 18 Caol Ila 12 Y.O 18 Lagavulin 16 Y.O 18 Ardbeg 19 Cardhu 12 Y.O 19 Dalwhinnie 15 Y.O 20 Glenkinchie 12 Y.O 20 Talisker 10 Y.O 21 Bell’s Original 21 Highland Chief 22 Seagram’s VO 22 Bulleit Bourbon 23 Bushmills 24 Smirnoff 25 Smirnoff Ice 27 Belvedere Vodka 27 Kihnu Mark 28 Ouzo Plomari 28 Cin & Cin 29 Bottega Grappa Prosecco Fumé 29 Alexander Grappa Bianca 31 Captain Morgan 32 Pampero Blanco 32 Zacapa 23 Y Solera Gran Reserva 33 Baileys 34 Amaretto Di Saronno 34 Tia Maria 34 Peachtree 35 Mandarine Napoleon 35 Fishshot 35 Fernet Branca 35 Branca Menta 37 Grand Marnier 37 Limoncello i Siciliani 37 Sheridan’s 38 De Kuyperi liköörid 40 Guinness 40 Kilkenny 42 Red Stripe 42 Sol 42 Bohemia 43 Rockstar
44 Compal 46 Tetley 48 Luxus 49 Pellini
Veinid Vahuveinid 52 Moët & Chandon 54 Krug 54 Dom Pérignon 55 Veuve Clicquot 56 Ruinart 57 Zonin Prosecco Special Cuvée 57 Tenuta Ca` Bolani Prosecco DOC 57 Bottega Vino dei Poeti Prosecco DOC 58 Louis Perdrier 59 Prince Henry 60 Barton & Guestier Premium Sparkling Chardonnay Brut 60 Barton & Guestier Sparkling Rosè 61 Zonin Asti DOCG 61 Zonin Sparkling Rosè 62 Bottega Vino dei Poeti Gold 62 Bottega Fragolino Rosso 62 Cin & Cin Spumante Bianco Semi Sweet 63 Paul Zinck Crèmant d´Alsace Rosè Brut 63 Beringer Sparkling Rosé Zinfandel 64 Cavas Hill 64 Faustino Cava Brut Reserva 65 Chiarli Lambrusco Emilia Bianco 65 Chiarli Lambrusco Emilia Rosso 66 Chiarli Grasparossa di Castelvetro Lambrusco DOC 66 Chiarli Vigneto Enrico Cialdini Lambrusco DOC 67 Mont St. Michel Cidre Poiré 67 Mont St. Michel Cidre Brut 67 Mont St. Michel Cidre Doux Valged veinid 68 Argentiina 68 Austraalia 70 Austria 71 Hispaania 72 Itaalia 75 Lõuna-Aafrika 76 Prantsusmaa 79 Ungari 79 Saksamaa 80 Sloveenia 81 Tšiili
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
83 USA 84 Uus-Meremaa Roosad veinid 85 Hispaania 85 Prantsusmaa 85 Lõuna-Aafrika 85 Tšiili 86 USA Punased veinid 87 Argentiina 88 Austraalia 90 Austria 91 Hispaania 92 Itaalia 97 Lõuna-Aafrika 98 Prantsusmaa 103 Tšiili 105 Uus-Meremaa 105 USA
Asjalikku infot 109 Brändi ja konjak 115 Kalvados 119 Viski 125 Rumm 129 Viin 133 Džinn 137 Tekiila 141 Liköör 145 Vein 151 Vahuvein 157 Kohv 161 Tee 165 Tubakas
Lahedat lugemist 171 Naine, kes toidab unistusi 174 Väärikas ja moodne Hennessy 177 Hennessy ja Eesti kultuur 178 Nauding kokteilidest 180 Millest koosneb kokteil? 181 Kuidas Kivikas veinimõisas käis 184 Guinnessi edulugu 186 Hea kohvi saladused 188 Johnnie Walker: kui jood, ära sõida! 190 Maitsenauding, mitte joove 192 Kui jood, ära sõida! Kui sõidad, ära joo!
Veinid / Uus maailm 2
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tere, hea sõber! Oleme pikkade traditsioonidega ette võte, kes on tegutsenud Eestis juba 1992. aastast. Hoiad käes Prike neljan dat kataloogi, milles anname ülevaate nii toodetest, mis on Eesti turul juba tuntud, kui ka meie uusimatest pärli test. Uuest kataloogist leiad meie too tevaliku, kuhu kuulub üle 90 brändi ja üle 700 toote. Kataloogi uue osana saad lugeda palju põnevat eri jookide aja loost ja arengust, nende valmistamise viisidest. Meie eksperdid annavad häid soovitusi, kuidas neid jooke tarbida. Eraldi teema kataloogis on vastu tustundlik alkoholitarbimine, sest Prike lähtub põhimõttest, et eesmärk pole joove, vaid pigem kvaliteetne maitse nauding. Selle mõtteviisi edendami seks kogu ühiskonnas käivitasime 2008. aastal programmi “Tarbi targalt”, mille väga suur osa on liikumine “Kui jood, ära sõida” – just sellele pöörame praegu eriti suurt rõhku. Kui 1992. aastal alustasime, tõime Eestisse esimesed 17 kasti Hennessy kvaliteetset konjakit ja müüsime seda terve aasta. Nüüdseks oleme Hennes syst kasvatanud number 1 konjaki Ees tis ning müüme toonase aastakoguse vaid päevaga.
Meie partnerite hulka kuulub ka maailma suurim erinevaid alkoholi brände ühendav Diageo. Selle firma esindatavad Smirnoff, Johnnie Walker, Baileys, Gordon’s ja Captain Morgan on oma kategoorias number üks kvaliteet
Prike – traditsioonidega joogieksperdid aastast 1992. alkoholid. See annab tunnistust, et tõeliselt hea asi tuntakse alati ära ning on populaarne kogu maailmas. Edukas areng ja 19aastane kogemus on toonud Prike Eesti meeskonda prae guseks juba 70 toredat inimest, meil on tütarettevõtted ka Lätis ja Leedus. Tahame head maitsed kõigile või malikult lähedale tuua ja nende kohta rohkesti infot jagada. Ja veel – tuletan meelde, et kui tarbid alkoholi, siis tee seda alati mõistusega! Kui jood, siis ära sõida!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Lugupidamisega Lauri Põldemaa, juhatuse esimees
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
5 Veinid / Uus maailm
Tooted
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Konjak 6
Hennessy Hennessy on ainus konjakitootja, kelle konjakite kõrge kvaliteet on püsinud muutumatult tänu seitsmendat põlve samast perekonnast pärit konjakimeistritele. Nende segatud konjakid on tuntud oma täidlase maitse ja rikkaliku ning puuviljalise, õrnalt puiduse lõhna poolest. Hennessy on ainus konjakifirma, mis on korraga nii viinamarja kasvataja, destilleerija, tammemetsa omanik kui ka püttsepp. Igal tootmistasemel kogemuste omamine aitab firmal täita Kvaliteediharta kõrgeid nõudmisi. Vastavalt seadusele võib konjaki valmistamiseks kasutada ainult selliseid viinamarjapiiritusi ehk eaux-de-vie`sid, mis on saadud kahekordse destilleerimise tulemusena. Maurice Hennessy, firma asutaja pojapoeg, võttis 19. sajandil esimese kaupmehena maailmas kvaliteeditaseme tähistamiseks kasutusele tähekombinatsioonid. Nii sündis konjak Kolm Tärni, mida me tänapäeval tunneme V.S nime all. Legendi kohaselt sai Maurice Hennessy inspiratsiooni tähekujulisest märgist, mis kaunistas tema kabineti akna käepidet. Hennessy V.S on valmistatud tugevamaitselistest, täidlastest, tuntava tammearoomiga eaux-de-vie`dest. Algselt domineerivale tammearoomile järgneb kerge sarapuupähkli aroom. Maitselt rikkalik ja lilleline kurgulaes, iseloomuliku marjase järelmaitsega, milles on aimatav Hennessy V.S
vanill.
Hennessy V.S.O.P
Hennessy X.O
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
7 Konjak
Hennessy on ainus konjakifirma, mis on korraga nii viinamarja kasvataja, destilleerija, tammemetsa omanik kui ka püttsepp. 7. oktoobril 1817 saatis Inglismaa printsregent ja tulevane kuningas George IV Hennessy firmasse tellimuse, mis oli väga eriline – sooviti ülikvaliteetset vana heledat konjakit (very superior old pale cognac), mida lühendati V.S.O.P. Laiemalt hakati lühendit kasutama alles 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on V.S.O.P muutunud kvaliteediastme tähistuseks. Hennessy V.S.O.P on enam kui 60 parima eaux-devie segu. Konjak on õrna puiduaroomiga, veidi piprane. Aroomis on aimata ka kaneeli ja nelki. Maitseb harmooniliselt ja õrnalt, kergelt mesiselt. Veidi on tunda lagritsat. Hennessy X.O on saanud konjaki sümboliks. Esimese X.O valmistas Maurice Hennessy 1870. aastal. Firma keldris leiduvatest vanematest eaux-de-vie`dest segatud jook oli mõeldud tarbimiseks pere ja lähemate sõprade ringis. 1947. aastal kujundas Richard Hennessy otsene järeltulija kuulsa karahvinistiilis pudeli, mida kaunistab viinamarjalehtedest ornament. Hennessy X.O on valmistatud enam kui 100st eaux-de-vie`st, millest mõned on pärit 19. sajandi vahetusest. Aroomilt hästi arenenud, suurepärase struktuuriga ja rikkalik, lõhnab Hennessy X.O vürtside, tamme, küpse puuvilja ning vana naturaalnaha järele. Buketti täiendab õrn lillelõhn. Maitse on hästi tasakaalustatud ja tugev. Vanust reedab kergelt mõrkjas ja piprane maitsenüanss ning kompleksne ja püsiv järelmaitse.
Hennessy Paradis
Hennessy Richard
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Hennessy Library
Brändi 8
Fernando de Castilla lõi Andrada-Vanderwilde’i perekond, kellel on Lõuna-Hispaanias Jerezi piirkonnas olnud veiniistandused juba alates 19. sajandi algusest.
Fernando de Castilla Solera Reserva Brandy de Jerez
Fernando de Castilla lõi Andrada-Vanderwilde’i perekond, kellel on LõunaHispaanias Jerezi piirkonnas olnud veiniistandused juba alates 19. sajandi algusest. Üks pereliikmetest, Fernando Andrada-Vanderwilde lõi 1969. aastal kaubamärgi “Fernando de Castilla”, mille tooteperekonda kuulusid Gran Reserva Brandy, Old PX Sherry ja Reserve Sherry Vinegar. 1999. aastal võttis firma üle Jan Pettersen, kes oli juba 15 aastat töötanud Osborne Groupis, mis on üks Hispaania suurimaid veini ja kange alkoholi tootjaid. Vaid veidi aega pärast ülevõtmist sai ettevõttest ka šerrikaupmees Jose Bustamante keldrite omanik. See kompleks on nüüd hoolikalt restaureeritud ja keldrid sisaldavad erakordseid vaate haruldaste šerrimarkidega. Need veinid pannakse pudelitesse kõige loomulikumas võimalikus olekus, seetõttu ei segata erinevaid veine omavahel ning ei kasutata ka külma töötlemist ega stabiliseerimist, et kinnistada jookide kõiki peeneid aroome. Sama meetodit kasutatakse ka brändide ja Sherry Vinegari puhul. Enamik tooteid pudeldatakse läbipaistvasse klaasi, et inimesed saaksid näha toote tõelist olemust. Prike tootevalikus on Fernando de Castilla brändi Solera Reserva ja šerri Antique Oloroso.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
9 Kalvados
Père Magloire Kalvadost nimetatakse erinevates allikates nii õunaviinaks kui õunabrändiks. Père Magloire kalvados on siidri destillaat, mida tammevaatides küpsetatakse. Jook on rangelt seotud Calvadose piirkonnaga Normandias. Père Magloire`i on valmistatud Prantsusmaal juba alates 1821. aastast ning aegade jooksul on sellest saanud number üks kalvados nii Prantsusmaal kui paljudes teistes riikides. Père Magloire Fine Calvadosele on iseloomulik intensiivne õunalõhn. See on noor kalvados, mis on laagerdunud vähemalt kaks aastat. Père Magloire V.S.O.P Calvados on laagerdunud vähemalt neli aastat, joogil on delikaatne ja kompleksne aroom. Vähemalt kuus aastat laagerdunud Père Magloire X.O Calvadosel on tugev šokolaadi- ja vanilliaroom, see on rikkalik ja unikaalne jook nautimiseks erilistel hetkedel. Père Magloire 12 ans d’age Calvadose noorim kalvados segus on vähemalt 12aastane. Vürtsika maitsega rikkalik ja unikaalne toode.
Père Magloire V.S.O.P Calvados
Père Magloire X.O Calvados
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Père Magloire Fine Calvados
Père Magloire 12 ans d’age Calvados
Tekiila 10
Jose Cuervo Jose Cuervo on maailma vanim ja enim müüdud tekiila. Istanduse, kus valmistatakse Jose Cuervo tekiilat, lõi 1758. aastal Don Jose Antonio de Cuervo. Tekiilat on parim tarvitada puhtalt soola ja laimiviiluga, laagerdunud tekiilat aga aroomiklaasist. Tekiila on levinud koostisosa ka kokteilides, millest tuntuimad on Margarita ja Tequila Sunrise. Traditsiooniliselt peetakse kokteilide jaoks sobivamaks Jose Cuervo Blancot, mille tsitrusenüansid puhuvad segudele elu sisse, puhtalt võtmiseks on parim valik aga Jose Cuervo Gold. Eestis on saadaval Jose Cuervo Classico ja Jose Cuervo Especial Gold. Jose Cuervo Especial Gold Reposado
Tekiila on levinud koostisosa ka kokteilides, millest tuntuimad on Margarita ja Tequila Sunrise.
Jose Cuervo Especial Silver
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
11 Džinn
Gordon’s London Dry Gin Juba 1500. aastate keskpaiku kasutati seda kadakamarjalõhnalist vedelikku meditsiinilistel eesmärkidel puhastava toonikumina. Uudset jooki hakati nimetama geniévre, mis tähendas prantsuse keeles kadakat. 17. sajandil Hollandis sõdinud inglased ristisid joogi aga lühendatult gin`iks. Selle nime all tunneb kogu ingliskeelne maailm jooki tänaseni. Koos inglise sõduritega jõudis džinn ka Inglismaale, kus see muutus tänu soodsale hinnale rahva hulgas kiiresti ülipopulaarseks. 1769. aastal tegi šoti päritolu Alexander Gordon otsuse, mis muutis ta nime surematuks – mees rajas Londonisse viinaköögi ja hakkas esimesena maailmas tootma kvaliteetdžinni. Väärt jook sai nimeks Gordon’s London Dry Gin ja erines oluliselt teistest tolleaegsetest džinnidest. Sellest ajast peale on Gordon’s Gin olnud kvaliteetdžinni etaloniks. Gordon’si on tunnustatud nii kodukui välismaal. Briti kroon on autasustanud kompaniid kaks korda kuningliku tunnustusmedaliga. Viimane Gordon’si paljudest rahvusvahelistest võitudest pärineb 1996. aasta Brüsseli ülemaailmselt alkoholivõistluselt, kust Gordon’s naasis tiitliga Grand Gold Monde Selection. Praegu on Gordon’s Gin enim müüdud džinn maailmas: Gordon’s Gini müüakse 5,3 miljonit 9liitrist kasti aastas. Kõiketeadvad statistikud on aga välja arvutanud, et igas sekundis juuakse maailmas kaks liitrit Gordon’sit.
Briti kroon on autasustanud kompaniid kaks korda kuningliku tunnustusmedaliga.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Džinn 12
Tanqueray Maailma ainulaadseim Tanqueray Gin on peen kombinatsioon kõrgeima kvaliteediga nisu- ja odraviljast, Tuscanyst pärit kadakamarjadest, Saxonyst korjatud angeelikajuurest ja Krimmi tuulistel steppidel kasvanud koriandrist. Kuid ainulaadseks ei tee seda džinni ainult unikaalne koostis, vaid ka valmistamisprotsess – Tanquerays väljatöötatud neljakordne destillatsioon annab joogile erakordse selguse ja puhtuse. Inglise ettevõte Tanqueray on alkohoolsete jookide valmistamise meetodeid täiustanud juba alates aastast 1830. Tanqueray – see on täiuslikkuse ja luksuse sümbol.
Tanqueray Ten Tanqueray Ten on valmistatud käsitsi korjatud värsketest tsitruselistest (greip, sidrun). Tanqueray kasutab vaid maailma parimaid taimi, mis korjatakse värskuse kõrgajal. Need küpsevad kuni 18 kuud, et tuua välja rikkalikud ja aromaatsed õlid, mis annavad Tanquerayle iseloomuliku täidlase maitse. Kõrge kvaliteedi tagab iga partii valmimiskäigu täpne jälgimine.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Šoti viski 14
Johnnie Walker 1820ndatel valitses Šotimaal muutuste aeg. Inimesed liikusid maalt linnadesse. Euroopa oli kurnatud Napoleoni sõdadest ja riikidevaheline kaubandus seiskus. Prantsusmaalt pärit brändi ei jõudnud enam Šotimaale ning tekkis viskibuum. Varem vaid enda tarbeks viskit valmistanud talumehed muutusid nüüd lugupeetud isikuteks. Kuid nende viskide kvaliteet oli ebastabiilne ning tihtilugu põlenud maitsega. Et täita nõudlust kvaliteetse viski järele, otsustas John Walker seda ise segama hakata. Niisiis ulatub Johnnie Walkeri ajalugu aastasse 1820, mil John Walker avas kaupluse Kilmarnockis Šotimaal. 1850. aastal pakkus ta esmakordselt maja seguviskit, mille nimeks oli Walker’s Kilmarnock Whisky. Möödus kümneid aastaid, vürtspoodnik John Walkeri järeleandmatu tahe luua maailma kõige kvaliteetsemat viskit kandus tema pojale, kes pärandas selle omakorda oma järeltulijatele. 1909. aastal otsustasid John Walkeri pojapojad oma vanaisa auks lisada viskipudeli etiketile jalutava mehe figuuri. Tänu vankumatule kvaliteedile, jalutava mehe vitaalsusele ning britilikult sundimatule ja lõbusale olekule sai Johnnie Walkerist populaarseim viski maailmas ning on seda siiani. Johnnie Walkeril on ka kuninglik tunnustusmedal aastast 1933, mille andis kompaniile kuningas Georg V. Johnnie Walkeri tootevalikus on viis labelit, mis on eripärase iseloomuga, pakkudes valikuvõimalust igale viskisõbrale.
Johnnie Walker Black Label Ülim Šoti viski, mida tuntakse mõõdupuuna teistele. Igas Black Labeli sõõmus on kokku segatud rohkem kui 40 viskit, millest igaüks on vähemalt 12 aastat vana. Maitse on sügav, väljakutsuv ja samas pehme, tunda on 12aastase Caol Ila täidlast suitsu- ja turbanüanssi, mida täiendab 12-aastase Cardhu pehme linnase ja kerge puuvilja hõng, lisades maitsesse vanilli magusust ja mõrkja rosina mahlakust.
Johnnie Walker Black Label
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
15 Šoti viski
Johnnie Walker Red Label 1909. aastal valmistati esimene kogus Johnnie Walker Red Labelit, kuhu on kokku segatud üle neljakümne Šotimaa eri piirkondades valmistatud linnaseviski, mida on tasakaalustatud teravamaitseliste Highlandi linnase- ja teraviljaviskidega. Red Label on pehme ja üsna magus. Cardhu annab küllusliku suitsuse linnaseviski põhja, Talisker lisab omalt poolt selge suitsususe ja vürtsikuse – need on klassikalisele veidi karedale Šoti viskile omased nüansid, mis on tasakaalustatud magusa vanilliga. Järelmaitse on täidlaselt isuäratav, tekitades meeldivalt Johnnie Walker Red Label
kuuma tunde.
Johnnie Walker Green Label Green Label on ainus Johnnie Walkeri valikusse kuuluv viski, mis on segatud ainult linnaseviskidest – seega on tulemuseks pehme selgelt eristuvate maitsekomponentidega viski. Maitses on tunda kanarbikumett, kuivatatud banaani, murakat ja küpset õuna, sekka veel magusaid vürtse, röstitud mandleid ja pähkleid tammises raamistuses. Järelmaitse on vürtsikalt kakaone, seedri ja turbasuitsu mõrkja magususega.
Johnnie WalkerGreen Label
Johnnie Walker Gold Label Ülimalt luksuslik viski, mis on kokku segatud ainult 15 viskist, millest igaüks on küpsenud vähemalt 18 aastat. Nende seas on ka haruldane linnaseviski Clynelish. Selle viskikoja vesi on kuulus kullakübemete sisalduse poolest! Täidlaselt pehme 18aastase Cardhu linnasemaitse kõrval on tunda mesiste viljaviskide magusat vürtsikust mandlite ja martsipaniga. Järelmaitse on aromaatne, kreemjas ning tammine. Johnnie Walker Gold Label
Johnnie Walker Blue Label Maailma tippu kuuluv eksklusiivne seguviski, mis on segatud vaid parimatest ja erilisematest viskidest. Selles viskis on suudetud esile tuua ja ühendada 19. sajandi alguse Šotimaa seguviskide ehtne maitse, omapära ja traditsioonid.
Johnnie Walker Blue Label
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Šoti viski 16
Glenmorangie Glenmorangie viskikoda asutati 1738. aastal Dornochi jõekese kaldale, Põhja-Šotimaa ühe vanima linna Taini lähedale. Viskikoja rajamise tähtsaimaks põhjuseks oli Tarlogie allikas, kust ammutati puhast mineraalaineterikast vett, mis sobib suurepäraselt viski valmistamiseks. Suuremates kogustes hakati Glenmorangie viskit tootma 19. sajandi keskel, mil vabriku viskitoodang küündis juba üle 20 000 galloni (90 000 liitrit) aastas. 1887. aastal renoveeriti kogu Glenmorangie viskikoda. 20. sajandi alguses oli Glenmorangie viski nii populaarne, et seda müüdi pea kõikides Suurbritannia tähtsamates keskustes, samuti turustati seda mitmel pool üle maailma. Kogu Glenmorangie viskivabriku toodang villitakse kui valiklinnaseviski, seguviskiks seda ei kasutata. Glenmorangie viski on olnud aastaid Suurbritannia suurima müügieduga ja maailmas kolmandat positsiooni hoidev linnaseviski. Aroomilised omadused: puhas väljendusrikas linnaselõhn, lisandub Highlandile omane õitearoom (kanarbikuõied), mitmekesisuse loovad tsitruselised aroomid (mandariin), nüanss vanilli ja muidugi ei puudu ka väike osa šotilikku aroomi – tausta andev turbasuits. Maitse on mahe, keskmaitses võib tajuda mandlit, vürtsi ja puusuitsu, järelmaitse on puhas ja kuiv. Kokkuvõttes – värske, aromaatne ja heas tasakaalus. Glenmorangie on hea Highlandi viski kehastus.
Glenmorangie viski on olnud aastaid Suurbritannia suurima müügieduga ja maailmas kolmandat positsiooni hoidev linnaseviski. Glenmorangie Original Glenmorangie
Original
on
North-
Highlandist, Tainist Ross-shire`is pärit Šotimaa kõige populaarsem ühelinnaseviski. Morangie viskivabrik oli üks esimesi, mis hakkas uurima tammepuidu mõju viskile. Glenmorangie destilleerimispajad on kõrgeimad Šotimaal, vanad pajad asendatakse täpselt samasuguse kuju ja suurusega uutega. Kare allikavesi pärineb Tarlogie metsade allikatest. Tammevaadid on vanad Kentucky burboonivaadid. Teisi vaate (nt šerri-, pordivaate jne) kasutatakse alles viimastel Glenmorangie Original
küpsemisaastatel.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
17 Šoti viski
Glenmorangie Lasanta Glenmorangie on tuntud oma suurepärase aroomibuketi poolest, samas iseloomustab seda ka eriline delikaatsus ja kergus. Lasanta küpseb algul burboonivaatides ning järelviimistluse protsessis šerrivaatides, mis annab talle rikkaliku, pähk lise maitse. Lõhn: šokolaadis rosinad, kärjemesi, iiris, tsitrus, crème brÛlée. Maitse: šerri, apelsin, pähklid, iiris, šokolaad, vürtsid, nahk. Järelmaitse: pikk, esile tulevad vürtsine apelsin ja šokolaadiga kaetud sarapuupähklid.
Glenmorangie Quinta Ruban Glenmorangie Quinta Ruban on üks kolmest teiste alkoholide vaatides küpsenud Glenmorangie vis-
Glenmorangie Lasanta
kidest. Quinta Ruban on ühelinnaseviski. Viski valmib tavapäraselt burboonivaatides. Juba valmis viskit hoitakse aga ka portveini vaatides, mis tuuakse Quintastest ehk vanadest portveini mõisatest. Selline küpsemine lisab viskile äärmiselt pehme ja sametise maitsenüansi, milles kohtuvad kuivad ja magusad noodid. Peamised maitsenoodid on rikkalikud, šokolaadised ja mündised.
Glenmorangie Nectar D’Or Glenmorangie Quinta Ruban
Glenmorangie on tuntud oma suurepärase aroomibuketi poolest, samas iseloomustab seda ka eriline delikaatsus ja kergus. Kõige olulisema nüansi maitse kujunemisel annab vaatide valik, kus kõigepealt hoitakse burboonviskit. Glenmorangie viskivabrik oli üks esimesi, kus hakati eriti hoolikalt valima ja katsetama puiduga. On leiutatud protseduur, mida kutsutakse “järelviimistluseks” – alles viimasteks küpsemisaastateks valatakse Nectar D’Or viski sauterne-vaati. Viski maitses on tunda kaleidoskoopsust – maitstav viski muutub, esile tulevad uued ja ootamatud nüansid. Lõhn on uhke, kaleidoskoopiline, delikaatselt magus, tunda on datleid, kookost, lilli. Maitse on kreemine, tunda on tsitrusi, teisi puuvilju, pähklit, ka vürtse. Järelmaitse on pikk ja mitmekihiline, tunda on vanilli, muskaati, sidrunit.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Glenmorangie Nectar D’Or
Šoti viski 18
Caol Ila 12 Y.O Islayst pärit 15aastane ühelinnaseviski, mida peetakse kõige tugevamalt röstitud viskiks. Otsetõlkes tähendab Caol Ila Islay väina, mis jääb Islay ja Jura saare vahele. Linnased on pärit Port Ellenist, vesi aga Torrabolls Lochi järvest. Lõhnas on tunda arstirohtu, vürtse, musta leiba, maitses turvasust ja magusat pähklisust.
Lagavulin 16 Y.O
Caol Ila 12 Y.O
Lagavulini viskivabrik paikneb Islay saare lõunarannikul, Dunyvegi lossi varemete lähedal. 1837. aastal ühines kaks viskivabrikut, moodustades Lagavulin Distillery. Viski on lõhnalt kuiv, suitsuses aroomis on tunda pisut kuivatatud turvast, kuid kõik nüansid on tasakaalustatud ja ükski lõhn ei domineeri liialt teiste üle. Maitse on algul magusapoolne, linnasene ja kerge šerrilisandiga, kuid muutub siis kuivaks ja suitsuseks. Lõpp on peaaegu Lagavulin 16 Y.O
kibe, püsiva turbasuitsu- ja soolanüansiga. Lagavulinit on kirjeldatud kui ülikut Islay viskide seas.
Ardbeg Ardbegi viskikoda rajati 1815. aastal Islay saare lõunarannikule, Lagavulini ja Laphroaigi kõrvale. On üldteada, et Šotimaa hinnatuimad viskid pärinevad just Islay saarelt. Ardbegi viski osutus nii heaks, et 1835. aastal müüdi seda juba 500 gallonit (2273 liitrit). 1997. aastast on Ardbegi viskikoja uueks omanikuks Glenmorangie. Ardbergi viski aroomis on tunda turbasuitsu, merejoodisust, kuivatatud mererohtu, tammepuitu ja tüüpilist Islay tõrvasust, maitses valdavalt meresoolasust, suitsusust ja apteegiürte, ent samas ka pehmeid, täidlasi nüansse. Eriti Ardbeg
vana Ardbegi viski muutub sügavaks ja küllaseks nii oma lõhnalt kui ka maitselt.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
19 Šoti viski
Cardhu 12 Y.O Speyside`ist pärit 12aastane ühelinnaseviski. Viski vees on kasutatud Mannochi mägede allikate vett, toode küpseb vanades burbooni vaatides. Lõhnas tunda puuviljasust, mett, veidi suitsusust. Maitse on pehme ja veidi vürtsine.
Viski vees on kasutatud Mannochi mägede allikate vett. Cardhu 12 Y.O
Maitselt on ta magus, pisut õline ja mahe – meenutab mett ja lilli.
Dalwhinnie 15 Y.O Šotimaa kõige kõrgemal asuv viskivabrik Dalwhinnie seisab Strathspery alguses Drumochteri mäekurus. Viskivabrik rajati 1890. aastatel, 1898. aastal nimetati Strathspey ümber Dalwhinnieks. Viski on värvuselt kuldne. Äärmiselt aromaatses lõhnas on solvendi ja turbasuitsu nüansse ning linnase ja puuvilja varjundid. Maitselt on ta magus, pisut õline ja mahe – meenutab mett ja lilli. Viski lõpp on linnasene ja kanarbikumaitseline (kanarbikumesi on mainitud ka pudeli sildil).
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Dalwhinnie 15 Y.O
Šoti viski 20
Glenkinchie 12 Y.O Glenkinchie linnaseviskit valmistatakse Kagu-Šotimaal. See on paik, kus kasvab Šoti viski valmistamiseks parim oder. Glenkinchie tehas alustas tööd 1837. aastal vendade Rate’ide eestvedamisel. Glenkinchie on suitsune linnaseviski, mis sobib suurepäraselt aperitiiviks. Viskit iseloomustab kerge puhas aroom, pehme maitse ning tasakaalustatud kuiv järelmaitse.
Glenkinchie on suitsune linnaseviski, mis sobib suurepäraselt aperitiiviks. Glenkinchie 12 Y.O
Taliskeri viski maitseomadused avanevad plahvatuslikult.
Talisker 10 Y.O Taliskeri linnaseviskit valmistatakse Šotimaal Skye saare destilleerimistehases. Väljapaistvalt vürtsise ja turbase aroomiga Taliskeri viski maitseomadused avanevad plahvatuslikult, järelmaitse on seevastu tasakaalustatud ja magus.
Talisker 10 Y.O
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
21 Šoti viski
Bell’s Original Bell’s Extra Speciali viski on võrreldes konkurentidega kergema ja magusama maitsega. Bell’si viski kvaliteedi saavutamiseks kasutatakse Šotimaa nelja parima destilleerimiskoha toodangut, millest igaüks annab sellele ülemaailmselt tunnustatud ja armastatud viskile oma unikaalse maitse ja kvaliteedi. Bell’si viski müük algas 1904. aastal. Bell’s on Šoti viskide liider Ühendatud Kuningriigis ning populaarsuselt neljas Šoti viski maailmas.
Bell’s on populaarsuselt neljas Šoti viski maailmas. Bell’s Original
Highland Chief Vee ja jääga tulevad kõige paremini esile viskis peituvad aroomid.
Highland Chief on 3aastase laagerdumisajaga Šoti viski, mis on valmistatud parimate Šoti viskide traditsioonide järgi. Kasutatud on kohalikke Šoti odralinnaseid ja puhast allikavett. Sobib juua nii puhtalt, jääkuubikutega kui ka mineraalveega segatult. Vee ja jääga tulevad kõige paremini esile viskis peituvad aroomid ja maitseomadused, kuna jääst sulav või lisatud vesi taandab toote alkoholisisalduse, milleks on 40%. Highland Chief
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Kanada ja Ameerika viski 22
Seagram’s VO Seagram’s VO on Põhja-Ameerika levinuim ja pikima ajalooga viskisort. Algselt kandis Kanadas asutatud firma Granite Millsi nime, kuid 1864. aastal ilmus pildile Joseph Seagram, kes juhtmise üle võttis ning mõned aastakümned hiljem kompaniile oma nime andis. Täheühendi VO tähendus pole üheselt teada. Oletatavalt on tegu lühendiga väljendist very old (väga vana) või very own (väga omalaadne). Seagram’s VO on värvuselt helekuldne. Maitsebuketti iseloomustavad mahe algus ja mõõdukalt tammene keskosa. Lõpp on meeldivalt lühike ja õrnalt mõrkjas. Seagram’s VO on kerge ja paras jook viskimaailmaga esmatutvuse sobitamisel.
Seagram’s VO on Põhja-Ameerika levinuim ja pikima ajalooga viskisort.
Seagram's VO
Bulleit Bourbon Bulleit Bourboni viskil on täiuslik mahe maitse, milles on tunda veidi vanilli, mett ja järelmaitses pisut pirni. Bulleit Bourboni valmistamisel on kasutatud vaid kvaliteetseid koostisosi ning tänini valmistatakse seda 175 aasta vanuse retsepti järgi. Bulleit Bourboni rukkisisaldus on küllaltki suur, mis annab tootele eriliselt kuiva ja puhta maitse. Sobib nautida puhtalt või jääga.
Bulleit Bourboni rukkisisaldus on küllaltki suur. Bulleit Bourbon
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
23 Iiri viski
Bushmills Bushmills destilleerib ja valmistab Iiri viskit 1608. aastast alates – tal on vanim viski destilleerimise litsents maailmas. Tegemist on ainsa Iiri viskiga, mille kõik tootmisetapid toimuvad ühe katuse all tänapäevani, tagades jätkuvalt kõrge kvaliteedi. Tootmises kasutatakse Bushi jõe lisajõe St. Columbi oja looduslikku vett. Bushmillsile iseloomulik ühtlus saavutatakse kolmekordse destilleerimise tulemusena. Tootmises on kasutusel nelja tüüpi vaate, millest igaüks annab viskile edasi ainulaadse ja iseloomuliku maitse: • šerri (oloroso) vaadid. • portveinitorud, • Madeira trumlid, • Ameerika burbooni viski vaadid.
Bushmills Original
Black Bush
Bushmills Original on Iiri linnaseviski ja
Black Bush on viskide seas tõeline
Iiri viljaviski segu. Bushmills Originali
legend. Tulemus saavutatakse meis-
valmistatakse parimast Iiri odrast ja
terlikkusega, mida on täiustatud läbi
kristallselgest veest ning destillee-
sajandite. Black Bushi huvitava maitse
ritakse kolm korda traditsioonilistes
saladus seisneb hoolikalt valitud olo-
vasest destillaatorites. Viski valmib
roso šerri vaatides valmistatud linna-
aeglaselt paljude aastate eest käsitsi
seviski valikus, mis on segatud hõrgu
valmistatud tammevaatides.
teraviljaviskiga.
Bushmills Original
Bushmills Black Bush
10 Year Old Single Malt See linnaseviski kätkeb endas kõiki Bushmillsi destilleerimise traditsioone alates 1608. aastast. Erakordse ühtluse saavutamiseks viiakse läbi kolmekordne destilleerimine, seejärel jäetakse viski vähemalt 10 aastaks valmima oloroso šerri ja Ameerika burbooni viskiga maitsestatud tammevaatidesse. Tulemus on rikkalik, ühtlane vanilli-, mee- ja šerrimaitseline valiklinnaseviski (Single Malt). Bushmills 10 Year Old Single Malt on auhinnatud hõbe10 Year Old Single Malt
medaliga 2005. aastal San Francisco maailma alkoholide võistlusel (World Spirits Competition).
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Viin 24
Smirnoff Viin on neutraalne piiritus, mille puhtus saavutatakse kas destilleerimisprotsessi ja/ või sellele järgnevate filtreerimismeetoditega. Üks vanimaid viinatööstuses kasutusele võetud puhastamismetoodikaid on filtreerimine läbi puusöe, mille kasutuselevõtmise au on tihedalt seotud just Smirnoffi viinaga. Smirnoffi perefirma alustas tegevust alkoholiäris 19. sajandi alguses Moskvas. 1886. aastal sai firma Vene keisri õukonna ametlikuks varustajaks, omades seda õigust kuni viimase Vene keisri, Nikolai II kukutamiseni. Kuna Smirnoff on esimene viin, mida filtreeriti läbi puusöe, erines resultaat tuntavalt tollaste konkurentide viinast ning pole ime, et tsaar valis oma õukonnaviinaks just Smirnoffi – maailma puhtaima viina. Kahjuks küll suurem osa napsutarvitajatest Euroopas ja mujal maailmas ei teadnud tollal viinast suurt midagi ning eelistas tugeva ja spetsiifilise lõhnaga brändit, viskit või rummi. Oktoobrirevolutsioon aga lõpetas Smirnoffi tootmise Venemaal ning Smirnovid põgenesid Prantsusmaale. Viina tootmise retseptid ja õigused nimele müüdi Ameerikasse ning sealt jõudis Smirnoff ning viin üldse maailma joogikaardile. Läbimurre Ameerika turul saabus aastal 1939, mil Ed Smithi nimelisel hulgimüüjal tekkis idee müüa Smirnoffi “valge viskina”, millel pole lõhna ega maitset. Selline lähenemine osutus edukaks ning viin leidis oma koha teiste üle maailma tuntud alkoholide seas, eelkõige kui asendamatu baasjook kokteilides. Parim näide on 1941. aastal loodud kokteil Moskow Mule. Smirnoffi baasil segatakse ka sellised kokteiliklassikasse kuuluvad joogid nagu Vodka Martini, Bloody Mary ja Screwdriver. Tänaseks leiab Smirnoffi viina pea kõikidelt baarilettidelt üle maailma. Smirnoffi põhitooteringi kuuluvad Smirnoff Red ja Smirnoff Blue 50%, maitseviinade kaubamärgiks on Smirnoff Twist. Valmiskokteili esindab Smirnoff Ice, mis on Smirnoff Red
saadaval nii pudelis kui purgis. Smirnoffi viinade premium-toode on Smirnoff Black, mille eriline pot still tootmisviis pakub kahtlemata huvitavat maitseelamust.
Smirnoff on esimene viin, mida filtreeriti läbi puusöe.
Smirnoff Black Smirnoff Black on viin, millel on iseloomu. Smirnoffide perekonna eriliselt valmistatud puhas, selge ja suus sulav viin tegi Smirnoffi maailma müüdavaimaks brändiks. Smirnoff Blacki rikkalik, samas siidpehme maitse paneb end nautima ja aitab mõista, miks Vene tsaarid ja aadlikud viina alati puhtalt jõid. Smirnoff Black on valmistatud parima kvaliteediga Vene teraviljast, erilise hoole ja väikeste partiidena vasest destillaatorites. Viin on filtreeritud läbi Vene arukase puhta söe. Enneolematu maitseelamuse saad, kui proovid Smirnoff Blacki ehtsa vene kombe kohaselt – puhtalt, jääkülmana serveeritult. Parim serveerida temperatuuril 6–8 °C.
Smirnoff Black
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
25 Viin
Smirnoff Twist Toode kuulub Smirnoffi maitseviinade perekonda, millel on oma kaubamärk Smirnoff Twist. Smirnoff Twisti kaubamärgi alla kuulub viis maitseviina: vaarika, apelsini, tsitruse, vanilli ja rohelise õuna. Maitseviinadele on lisatud vastava puuvilja looduslikke maitse- ja lõhnaelemente, mis annavad viinale nauditava maitse ja aroomi. Parim tarbimisviis on kokteilides baasalkoholina, pikendatud mahlade, toonikute vms pikendajatega.
Smirnoff Rasperry Twist
Smirnoff Orange Twist
Smirnoff Vanilla Twist
Kokteiljook
Smirnoff Ice Smirnoff valmistab ka valmiskokteile. Neist üks, Smirnoff Ice, on tuttav ka Eesti turul. Smirnoff Ice on tsitrusemaitseline viinakokteil, mis on maailmas oma tootekategoorias saavutanud mõne aastaga liidripositsiooni. Parim tarbimisviis on temperatuuril 4 °C ja otse pudelist. Smirnoff Ice on müügil nii pudelis kui ka väga mugavas purgis.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Smirnoff Citrus Twist
Smirnoff Green Apple Twist
NR.1 VODKA MAAILMAS!
KVALITEETSEIM PUHTAIM
3 KORDA DESTILLEERITUD LÄBINUD 57 KVALITEEDIKONTROLLI FILTREERITUD 10 KORDA LÄBI 42 TONNI SÖE
WWW.PRIKE.EE
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
27 Viin
Belvedere Vodka Belvedere Vodka pärineb Poolast, väikesest Zyradowi külast Mazovia tasandikult, mis asub Varssavist lääne pool. Belvedere tootmise traditsioonid ulatuvad 600 aasta taha. Jooki valmistatakse käsitsi väikeste koguste kaupa, et tagada kõrgeimatele standarditele vastav kvaliteet. Belvedere Vodka aroomis on aimata vanilli, valget pipart ja pehmet rukkileiba. Maitse on karge, jõuline, linnaseline. Järelmaitse on puhas ja tuline. Sobib nautimiseks iseseisva joogina, soovitatavalt koos jääga, kuid on ka ideaalne koostisosa nii Vodka Martini kui mitmesuguste vodkakokteilide ja segujookide valmistamisel. Luksuslik pudel, luksuslik vodka, luksuslik maitse!
Jooki valmistatakse käsitsi väikeste koguste kaupa, et tagada kõrgeimatele standarditele vastav kvaliteet. Belvedere Vodka
Kihnu Mark Eesti viin on puhas ja valge nagu Kihnu naine ning terav nagu Kihnu meeste naljad.
Kihnlased on läbi aegade osanud uhkeid pidusid pidada ning kvaliteetset viina hinnata. Kihnu Mark on selle parim tõestus. Parimast teraviljapiiritusest valmistatud kvaliteetne Eesti viin on puhas ja valge nagu Kihnu naine ning terav nagu Kihnu meeste naljad.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Kihnu Mark
Ouzo / Vermut 28
Ouzo Plomari Ouzo on traditsiooniline Kreeka kange aniisimaitseline liköör. Plomari saare geograafiline asukoht, meri ja viljakas pinnas andsid kohalikele võimaluse valmistada suurepärase kvaliteediga ouzot. Sedountase jõgi annab Ouzo Plomari tootmiseks vajaliku kristalse vee. Selle kõik ning maapõuest saadud aroomiained segas Isidoros vasest katlas, luues nii 1984. aastal unikaalse retsepti – Ouzo Plomari Issidoros Arvanitis, mis on Kreeka suurima ouzo bränd. Veega või jääkuubikutega peetakse ouzot alati paremaks kui puhtalt juues. Kristalliseerumise vältimiseks tuleb kõigepealt lisada vesi ning alles siis jää. Ouzoga sobivad maitsed on kontrastsed ja agressiivsed, hapu koos soolasega, magus koos mõruga, vürtsikas koos värskendavaga. Ouzo nautimiseks ei ole vaja rikkalikult sööke. Ouzo muudavad nauditavaks väikesed ja kosutavad suupisted.
Cin & Cin Vermut on aromatiseeritud vein, mille koostisse
kuuluvad
lisaks
veinile
kange alkohol, ravimtaimed, vürtsid ja karamell. Vermuteid nimetatakse ka veini baasil valmistatud aperitiivideks. Cin & Cin Bianco on valge viinamarja kangestatud vein, mis on maitsestatud
magusa
loodusliku
ürdiekstraktiga. Vermutit soovitatakse juua jääkuubikutega, soodaveega või segatuna kokteilidesse. Cin & Cin Rosso on punase viinamarja kangestatud vein, mis on maitsestatud ürdiekstraktiga.
magusa
loodusliku Cin & Cin Bianco
Cin & Cin Rosso
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
29 Grappa
Bottega Grappa Prosecco Fumé Kuulsa Itaalia tootja Bottega Alexanderi riserva grappa, mis on laagerdunud tammevaatides. Prosecco viinamarjadest valmistatud grappa on merevaigukollane, aroomis on tunda kuivatatud puuvilju, vanilli ja vürtsisust. Maitse on ümar ja täidlane. Serveerida temperatuuril 12–13 ºC.
Bottega Grappa Prosecco Fumé
Alexander Grappa Bianca Alexander Grappa on maailma tuntuimaid grappasid, mis on müügil 110 riigis. Tegu on Itaalia suurima ekspordiarvuga grappaga, mis moodustab ka 70% kogu maailma duty free grappamüügist. Pinot, Glera, Tocai viinamarjadest valmistatud grappa on läbipaistev. Aroom on värske, tunda on eksootilisi puuvilju ning pirni ja õuna, vihjetega metslilledele. Maitse on värske ja tugev. Tavapärane serveerimistemperatuur on 15 ºC, aga võib proovida serveerida ka temperatuuril 7 ºC.
Alexander Grappa Bianca
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
K I JOOD KU D, Ä ÄRA SÕIIDA DA! Tä Tähe h lepanu u! Te Tege gemist o on n al alko koho ko holiliga g . Alkohol võ õib kkahju j stada teie tervist. www.prike.ee
31 Rumm
Captain Morgan Rumm Captain Morgan on nime saanud kuulsa inglise piraadi Henry Morgani (1635–1688) järgi, kes rüüstas Hispaania rikaste laevu, kuni 1673. aastal määras Inglise kuningas Charles II ta Jamaica kuberneriks. Jamaical rajas ta oma suhkrurooistanduse ja hakkas tootma rummi. Esimene rumm toodeti Captain Morgani nime all aastal 1680. Seda valmistati suhkruroo melassist ja destilleeriti ainult pot still menetlusel. Tänapäeval valmistatakse Captain Morgani rummi segades kokku erinevate Kariibi mere saarte rumme, et muuta toote aromaatsust ja maitseomadusi kergemaks. Baasrummina kasutatakse aga ikka Jamaica rummi. Aroomidest tõuseb esile vanill, millele lisanduvad šokolaadi, kaneeli, kookose, virsiku, muskaadi, eksootiliste ürtide jms aroomid, mis annavad joogile maheda soojuse. Seest põletatud tammevaat annab Jamaica rummile omase vürtsikuse. Maitselt on Captain Morgan pehme, mahe ja ümar, esile tulevad eksootilised puuviljad. Järelmaitse on meeldivalt vanilliselt-kakaoselt vürtsikas. Eestis on pakkuda Captain Morgani tumedat ja maitsestatud Spicedi rummi. Captain Morgan Spiced sobib asendama nii tumedat kui valget rummi väga paljudes pikendatud jookides ja kokteilides. Spicedi maitse on väga vürtsikas ning kõlbab tarbimiseks puhtalt või jääga sama hästi nagu kokteilides ja soojades jookides. Eriti maitsev on Captain Morgan Spiced Gold
Captain Morgan Spiced Ginger Coca-Colaga. Captain Morgan sobib hästi kuumade segujookide koostisosaks: Grog, Punch, Egg Nog, Sling ning kohvi-, tee- ja kakaojoogid. Ideaalne on Captain Morgan sellistes külmades segujookides nagu Mai Tai, Zombie ja Mojito. Hästi sobib ka Ginger Ale`i , Sprite’i ja ananassi- ja apelsinimahlaga.
Captain Morgan Spiced sobib asendama nii tumedat kui valget rummi väga paljudes pikendatud jookides ja kokteilides.
Captain Morgan Black Label
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Rumm 32
Pampero Blanco Pampero Blanco on kõrgekvaliteetne Venezuela rumm tulvil ladina vitaalsust, rütmi ja optimismi. Pampero Blanco on kuus kuud vaadis laagerdunud kerge
Ideaalne alus õrnadele rummi kokteilidele ja pikkadele jookidele.
ja sametise maitsega kuiv hele rumm. Värskendav, peenekoeline, magus, kergesti joodav ja kvaliteetne rumm on ideaalne alus õrnadele rummikokteilidele ja pikkadele jookidele.
Zacapa 23 Y Solera Gran Reserva Zacapa 23 Y Solera Gran Reserva on laagerdunud 2300 m kõrgusel asuvates Guatemala mägedes. See rahulik ja maagiline paik, mägede hõre ning jahe õhk mängivad olulist rolli rummi aeglases küpsemisprotsessis, mis annab talle nii erilise maitse. Tammevaadid ning keskkond annavad Zacapa 23 Y rummile parimad omadused - perfektselt tugeva värvuse ning täidlase maitsevarjundi. Zacapa rummi küpsemisprotsessil on palju ühist šerridega, mida valmistatakse Hispaanias. Et tammevaadi ja rummi vastastikusest mõjust maksimumi võtta, kasutatakse Zacapa 23 Y Centenario rummi valmistamisel unikaalset sistema solera meetodit: segatakse erineva vanuse ning iseloomuga rumme ning vahetatakse vaate, et rumm saaks omastada iga vaadi iseloomuliku maitsevarjundi. Kõik see nõuab täpsust, pühendumist, aega ning käsitööd. See hoolikalt läbi viidud protsess annab Zacapa rummile luksusliku ja erakordse kvaliteedi. Zacapa 23 Y rummi pudelis on noorim rumm segus vähemalt 6aastane ja vanim 23aastane. Iga Zacapa pudel on kaunistatud käsitsivalmistatud petate paelaga, mis on 3000 aastat vana kuninglik maiade komme. Petate tähendas maiadele aja ja ruumi ühtsust ning harmooniat. Iga Zacapa pudeli petate on ainulaadne ning kordumatu looming, mille on valmistanud maiade järglased. Zacapa rumm on parim puhtalt või rohke jääga.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
33 Liköör
Baileys 1974. aastal mõtlesid Iirimaa joogimeistrid välja koorelikööri, milles ühe olulise komponendina kasutati mahedat Iiri viskit. Tegemist on unikaalse joogiga, mille maitsebuketis ühinevad värske koor, parim Iiri viski ning looduslikud lõhna- ja maitseained. Baileyse edu saladus peitub maitses. See on looduslik toode, mis sisaldab vaid 17% alkoholi. Joogis kasutatav koor saadakse hoolikalt valitud lehmapiimast. Baileys on tõeliselt värske – rõõsast koorest valmib 36 tunniga pudelisse villitud toode. Pudelis säilitab koore värskuse juba viski. Niisiis võib Iirimaalt pärit koorelikööri pidada täielikult loodustooteks. Baileyst ei valmistata kunagi lattu varuks, vaid ainult niipalju, kui kaupmehed seda tellivad. Baileys Original kütkestab ühtviisi nii naisi kui mehi. Jooki sobib pruukida nii puhtalt kui ka erinevates kokteilides. Siidise ja samas tajutava viskimaitsega Baileys on meeleline ja sensuaalne jook, mille nautimine pakub tavapärasest pisut erineva elamuse. Kõige rohkem juuakse koorelikööri puhtalt, kuid Baileys Originalist saab valmistada ka suurepäraseid kokteile. Kindlasti ei maksa koorelikööriga segada sidruni- või muud haput mahla, veini, vahuveini või süsihappegaasi sisaldavaid toonikuid. Happe mõjul võib koor kalgenduda. Koorelikööri kaunistuseks ei sobi ka hapud marjad. Küll aga on omal kohal šokolaad või kaneel, kuigi jook oma ainulaadse kreemja värvusega ei vajagi eriti kaunistamist. Viimase aastakümne jooksul maailmas enim müüdud kooreliköör Baileys on troonilt tõuganud mitmeid aastasadu populaarsust kogunud napse.
Baileys Original
Baileyse maitseliköörid Baileys Mint Chocolate on juba tuttava hõrgu Baileyse koorelikööri maitsega, milles on tunda õrna piparmündi nüanssi. Baileys Crème Carameli maitses on kerge vihje karamellile, mis lisab klassikalisele Baileyse maitsele põneva ja kiusatust tekitava dimensiooni. Maitse-Baileyste valmistamise tehnoloogia on täpselt sama mis Baileys Originalil, liköörile lisatakse juurde vaid looduslikke maitse- ja lõhnaelemente. Nii Baileys Mint Chocolate kui Baileys Crème Caramel on väga head nautimiseks puhtalt jääga, kuid maitseliköörid sobivad ideaalselt ka kokteilide koostisosaks ja erinevatesse kohvidesse. Baileys Crème Caramel
Baileys Mint Chocolate
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Liköör 34
Amaretto Di Saronno Amaretto Di Saronno on mõrumandliliköör, mille retsept pärineb aastast 1525 Itaaliast Ilva Saronnost. Jook sisaldab aprikoosi ja mõrumandlit ning veel 17 komponenti. Amarettol on palju jäljendajaid, kuid paraku kasutatakse maitse saavutamiseks sageli kunstlikke maitseaineid.
Tia Maria Tia Maria on maailma kõige tuntum kohviliköör. Tema maitse põhikoostisosad on kohvioad, suhkruroog ja vanill. Tia Maria algne päritolumaa on Jamaica ning selle looja on dr Evans, kes pani joogi retsepti kokku veidi pärast II maailmasõda. Jooki võib tarbida puhtalt jääga ning see on levinud koostisosa väga paljudes kokteilides. Kasutatakse ka kohvis ning mitmetes magustoitudes.
Peachtree Peachtree on suurepärane küpsenud virsikute maitseline liköör, mis on ideaalne kokteilikomponent, kuid sobib tarbimiseks ka puhtalt jääga magustoidu kõrvale.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
35 Liköör
Mandarine Napoleon Mandarine Napoleon on premium-tsitruseliköör, mille tootmist alustati juba 1806. aastal kuulsa Prantsuse keisri Napoleon Bonaparte’i tellimusel. Tegu on konjakil põhineva likööriga, millele lisavad maitset matsereeritud mandariinid. Sobib tarbimiseks nii puhtalt jääga, kokteilikomponendina või värskendava long drink `ina.
Fishshot See on viinashot eukalüpti, lagritsa ja mentooliekstraktiga. Jook on Soomes eelistatuim shot oma kategoorias. Soovitatav on juua külma shot`ina.
Fernet Branca
Branca Menta
Fernet Branca – bitter-liköör, mis on
Branca Menta on spetsiifiline Itaalia
valmistatud hoolikalt valitud Itaalia
piparmündiliköör, mis on loodud arves-
maarohtude, lillede, okste ja vürtside
tades itaaliapärast köögikunsti, elu-
segust aeglasel küpsemisel vanades
stiili ja traditsioone. Valmistamisel on
tammevaatides.
on
kasutatud õrnu piparmündilehti, mis on
grappa. See on helepruun jook, milles
hoolikalt segatud teatud lillede, harul-
võib märgata oranže valgussähvatusi.
daste maarohtude ja teiste looduslike
Buketis on tunda rikkalikku alkoholi ja
lisanditega. Maitse on spetsiifiline,
kirbete aroomide tasakaalu. Maitse on
õrnalt piparmündine, järelmaitse pikk,
kordumatu, puhas, ümar, spetsiifiliste
delikaatne ja tasakaalustatud.
Baasalkoholiks
mõrude toonidega.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
THERE’S NO FINER COGNAC FOR ITS ORANGE AND HAZELNUT CUES, IDEAL FOR A TWIST ON THE CLASSIC MOJITO
WORLD CLASS
BARTENDER
OF THE YEAR
2010
ERIK LORINCZ LONDON
THE WORLD CLASS COLLECTION
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
37 Liköör
Grand Marnier Apelsiniliköör aastast 1880, mille lõi Louis-Alexandre Marnier Lapostolle Prantsusmaal. Tegemist on suurepäraste konjakite seguga, mis on destilleeritud koos troopiliste apelsinidega ning millele Marnier-Lapostolle on lisanud salapärase nüansi. Aeglane vananemine Prantsuse tammevaatides lisab liköörile võrreldamatu ümaruse ja pehmuse. Lisaks pikale ja harmoonilisele järelmaitsele on tunda apelsinimarmelaadi ja sarapuupähkleid. Jook on värvuselt kuldjas ning merevaigutooni. Grand Marnier on maailmas müüdavuselt 3. kohal olev liköör. 2004. aastal sai jook hõbemedali San Francisco World Spiritsi võistluselt. Suurepärane trendikate kokteilide koostisosa, kuid võib tarbida ka ainult jääga. Sobib suurepäraselt dessertide ja juustuvaliku juurde.
Limoncello i Siciliani Väga pika ajalooga Itaalia sidruniliköör, mille valmistamiseks kasutatakse kõrgekvaliteedilist kanget alkoholi ning küpseid Sitsiilia sidruneid.
Traditsiooniliselt
nauditakse
Limoncellot pärast söömaaega külmana shot`iklaasist või jalaga grappaklaasist.
Sheridan’s Sheridan’si kooreliköör toodi turule 1992. aastal Iirimaal. Juba sama aasta lõpuks oli temast saanud seal müüdavuselt teine kooreliköör. Sheridan’si omapäraks on see, et ühte pudelisse on pandud nii vanilli- kui ka kohvimaitseline kooreliköör. Neid koos ühte klaasi kallates vajub tume, kohvimaitseline liköör alla ja hele, vanillimaitseline tõuseb peale.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Liköör 38
De Kuyperi liköörid De Kuyper Royal Distillers on number üks kokteililikööride tootja maailmas. Ettevõte on valmistanud likööre juba alates aastast 1920 ning tooteid müüakse enam kui sajas riigis üle kogu maailma.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
39 Liköör
De Kuyper Piña Colada De Kuyper Piña Colada on
eksootiline
liköör,
mille koostisesse kuuluvad ananass, kookospähkel, rumm ning rõõsk koor. Sobib nautimiseks pärast sööki.
De Kuyper Grenadine Grenadine on alkoholivaba siirup, mis on maailma levinuim komponent kokteilide valmistamisel. Granaatõunast valmistatud Grenadine’i kasu tatakse sadades populaarsetes kokteilides, millele siirup annab õige punaka värvuse ning lisab eriomast magusat maitset.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Õlu 40
Guinness 1759. aastal võttis Arthur Guinness 9000aastase laenu aastase maksega 45 naela, et avada oma pruulikoda ja alustada õlle tootmist. Algselt tootis Guinnessi pruulikoda nii heledat kui tumedat õlut, kuid 1799. aastal lõpetati heleda õlle tootmine ning Arthur Guinness keskendus ainult tumeda õlle tootmisele. Guinnessi õllele on omane must värv, mis saavutatakse nisu röstimisega, ja kreemjas vaht, mille tagab eriline gaasisegu. Guinnessi kvaliteeti hinnataksegi põhiliselt vahu järgi – kui seda on liiga palju või ta on vale värviga või liiga mulliline, siis ei ole tagatud õlle õiget kvaliteeti. Guinnessi maitse peab olema selge ja puhas ning veidi mõrkjas. Guinnessi on õige serveerida temperatuuril 5–8 °C. Oluline on ka ainulaadne Guinnessi vaadiõlle kraanist laskmise rituaal – Guinnessi lastakse spetsiaalsesse klaasi kahes osas. Pudeldatud Guinnessi juuakse otse pudelist. Pudelisse on lisatud väike raketikujuline ese, mis tagab paraja koguse vahtu iga sõõmuga. Purgi-Guinness valatakse klaasi ühe valamisega. Vahu tekkimise tagab väike purki lisatud kuulike. Guinness on ainulaadne tume õlu, mis on tänu kõrgele kvaliteedile saavutanud suure populaarsuse üle kogu maailma. Iirlastele on Guinness lahutamatu osa St. Patricku päeva pidustustel.
Kilkenny Kilkenny õlut hakati pruulima Iirimaal juba 14. sajandil tänaseks ühes vanimas siiani töötavas pruulikojas. Kilkenny on oma nime saanud kuulsa iiri preestri nime järgi, kes on tuntud ka Šotimaal – St. Canice või St. Kenneth. Kilkenny Irish Cream Ale on traditsiooniline hele õlu. Tal on täidlane, kuid samas selge ja värskendav maitse, millele on spetsiaalse gaasiseguga antud eriline sügavus ja kreemjas vaht. Teistest heledatest õlledest erinebki Kilkenny oma kreemja vahu ja täiusliku rubiinpunase värvuse poolest. Kilkenny omapära saavutamiseks kasutatakse 100% Iiri linnaseid, mida pruulimisprotsessis ka kergelt röstitakse.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
41 Veinid / Uus maailm
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Õlu 42
Red Stripe Õlu Red Stripe on pärit Jamaicalt. Esimene hästi rikkaliku maitse ja aroomiga Red Stripe’i õlu pruuliti 1928. aastal, juba aastaks 1940 oli Red Stripe kohalikul turul edukaim õllemark. 1933. aastal liitus Desnoes & Geddes (Red Stripe) Guinnessiga, mis kuulub maailma suurimasse erinevaid alkoholibrände ühendavasse gruppi Diageo. Tänaseks on Red Stripe väga kiire kasvuga üks trendikamaid õllebrände USAs.
Bohemia
Sol Sol on originaalne Mehhiko hele ja värskendav lagertüüpi õlu, mida hakati tootma juba 1899. aastal, seega on ta vanem kui Corona, mis pärineb aastast 1922. Legend räägib, et ühel 1899. aasta hommikul märkas Saksa õllemeister vanas tehases Salto del Aqua, mis asub Mexico City lähistel, et ühele tema pruulimispajale langeb päikesekiir, ning ta otsustas oma õllele nimeks panna El Sol (hispaania k päike).
Bohemia on kõige auhinnatum Mehhiko õlu, mille tootmist alustati 20. sajandi algul. Kuni 1958. aastani villiti Bohemiat läbipaistvasse pudelisse, peale pudeli värvi
muutuse
on
Bohemia
püsinud peaaegu muutumatuna tootmise algusest saadik. Maitse on täidlane, veidi kakaolikult mõrkjas, kuid samas võib tunda ka vanilli magusust. Aroomis on tunda puuvilju ning röstitud otra.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
43 Energiajook
Rockstar Rockstar on kofeiinil baseeruv stimuleeriv jook, mis parandab keskendumisvõimet ning annab tõelise energiasüsti just siis, kui seda kõige rohkem vajad – tööd tehes, õppides, autot juhtides või kõvasti pidutsedes. Rockstar annab “kütust” oma elu täisväärtuslikuks elamiseks – topeltsuurus = topeltenergia! Toode on saadaval kahe erineva maitsega – Rockstar Original ja Rockstar Juiced Mango 500 ml purgis.
Rockstar annab “kütust” oma elu täisväärtuslikuks elamiseks.
Rockstar Original
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Rockstar Juiced Mango
Mahl 44
Compal Compal Freshi sarja mahlad on ühe vilja 100% täismahlad
Compal Lighti nektarid on suurepärase maitsega ja
ilma viljalihata. Freshi sari esindab naturaalselt värskenda-
väga tervislikud, sisaldades poole vähem kaloreid võrrel-
vaid tippkvaliteediga mahlasid, eristudes oma suure mah-
des tavalise mahlaga. Lighti nektarites on suhkru asemel
lasisalduse poolest. Compal Fresh on nooruslik, julge ja
kasutatud magusaineid ning mahlasisaldus segus on 25%–
aktiivne bränd.
50%. Compal Light – 50% kaloreid, 100% maitseelamus!
Compal Classico sari esindab viljalihaga ühe vilja nek-
Compal Vitali sarja kuulub 100%-line antioksüdantidega
tareid. Classico nektarid on valmistatud päikeseküpsete
rikastatud tomatimahl. Vital mahlades sisalduvad antioksü-
puuviljade mahlast. Nektaris on mahlasisaldus segus
dandid kaitsevad meie rakutalitlust ning aeglustavad orga-
25–50%. Compali Classico sari on turuliider oma päritolu-
nismi vananemist. Compali Vitali tomatimahl aitab hoida
maal Portugalis.
tervist.
Compal Freshi õunamahl 1 l ja 0,2 l
Compal Vitali tomatimahl 0,2 l
Compal Freshi apelsinimahl 1 l ja 0,2 l
Compal Fresh ploomimahl, 0,2 l
Compal Lighti mango-apelsini nektar 1 l
Compal Classico mangonektar 1 l ja 0,2 l
Compal Lighti ananassi-kookosenektar 1 l
Compal Classico pirninektar 1 l
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tee 46
Tetley Tetley tee ajalugu algas aastal 1837, mil vennad Tetleyd asutasid Inglismaal oma teefirma. Aastal 1888 rajati kontor ka Ameerikasse. Esimese teetootjana tutvustas Tetley maailmale teekotte 1930. aastal Ameerikas ja 1953. aastal Euroopas. 1997. aastal tõi innovaatiline Tetley turule uut tüüpi krookpaelaga teekotid. Tetley on ainus, kes seda mehhanismi maailmas kasutab. Tetley tee on segatud vaid parimatest teesortidest. Üks teepakk võib olla segatud kuni 30 erinevate teeistanduste lehtedest, mis asuvad muu hulgas ka Aafrikas, Sri Lankas ja Indias. Aafrikas kasvatatud teelehed annavad Tetley teele värvi ja ereduse, Tseiloni tee maheduse ja pehmuse ning Põhja-India teelehed tiheduse. Tetley on suurte teespetsialistide inglaste ostetuim tee ja ka maailmas on ta kindlalt liidrite seas. Eesti turul hakati Tetley teed müüma 2002. aastal. Tänaseks on Tetleyst saanud nr 2 tee Eestis. Tetley teede valik on lai – valikus on mustad teed, rohelised teed, punased teed, ürditeed, maitsestatud teed, valged teed ja puruteed. Valge tee
Must tee
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
47 Tee
Ürditee
Roheline tee
Punane tee
Lahtine tee
Maitsestatud tee
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Kohv 48
Luxus Tassitäis ergutavat, kuuma ja kanget kohvi on hommikul pea samaväärne päeva algus kui kaunis päikesetõus. Selle joogi müstiline mõju aitab meeltel erksana püsida. Kuid on oluline, millistest kohviubadest jook on valmistatud. Ekspertide hinnangul saab parima maitseelamuse araabika kohviubadest segatud kohvist. Luxus on valmistatud 100% araabikast. Luxuse peenemaitselisse ja täiuslikku aroomibuketti on põimitud piisavalt vürtsi, et teha joogist unustamatu naudinguhetk. Luxus segab oma kohvi maailma parimate istanduste saagist. Pehme aroomiga Brasili kohviuba, peenemaitseline Colombia uba ning Keenias ja KeskAmeerikas kasvavad aromaatsed kohvisordid teevad Luxuse aroomi täiuslikuks. Kindlasti on see üks põhjusi, miks just Luxus on juba pikka aega Eesti kohvijoojate lemmik. Kannustavat jooki pakutakse nii tavalise filtrikohvina kui ka spetsiaalselt presskannu jaoks jahvatatud seguna. Luxuse kohvide valikus on nii keskmise kui ka tumeda röstiga kohv. Luxuse kohvi müüb Eesti turul AS Prike juba üle 10 aasta. Röstimisviisidest kasutatakse nii trumlis kui ka kuuma õhu käes röstimist. Luxuse sortimenti kuuluvad järgmised tooted:
Kannustavat jooki pakutakse nii tavalise filtrikohvina kui ka spetsiaalselt presskannu jaoks jahvatatud seguna.
500 g Luxus filtrikohv 500 g Luxus presskannukohv 500 g Luxus Black Gold filtrikohv 250 g Luxus filtrikohv 250 g Luxus presskannukohv 100 g Luxus filtrikohv 250 g Luxus Black Gold espressouba 900 g Luxus kohviuba
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
49 Espresso
Pellini Aroma Oro
Pellini Top Arabica
Pellini Pellini on kvaliteetne Itaalia espresso. Ettevõte Pellini Caffe SPA on asutatud 1922. aastal Veronas. Pellini Caffe jaoks on espresso kõrge taseme tagamine väga tähtis. Tehase toodangu kvaliteet on vastavuses mitmete kvaliteedinõuete ja -sertifikaatidega. Pellini tehas kasutab kohvi tootmiseks vaid kaasaegset tehnoloogiat. Pellini kuulub Itaalia viie enim müüdud espressobrändi hulka, seda müüakse rohkem kui 30 riigis üle kogu maailma. Pellini Top Arabica 100% espresso on valmistatud kvaliteetsest araabikast, mis on pärit maailma parimatest kohviistandustest Lõuna- ja Kesk-Ameerikast. Pellini Top on hästi tasakaalustatud, meeldiva aroomi ja rikkaliku maitsega kohv, mis rahuldab ka kõige nõudlikumate espressosõprade soove.
Pellini kuulub Itaalia viie enim müüdud espressobrändi hulka.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Valge vein 50
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
51 Veinid / Valge vein
Veinid
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Vahuveinid 52
Vahuveinid
Jean-Rémy Moët tegi šampanjast ülemaailmse luksuse sümboli.
Moët & Chandon Vintage
Moët & Chandon 1743. aastal pani visiooniga mees Claude Moët aluse oma šampanjamajale. 1792. aastal võttis ohjad enda kätte Claude’i pojapoeg Jean-Rémy Moët, keda võib lugeda šampanjamaailma kõige tähtsamaks meheks. Just tema tegi šampanjast ülemaailmse luksuse sümboli. Chandon lisandus firma nimesse 1832. aastal, mil Jean-Rémy järel asusid firmat juhtima tema pojapoeg Victor Moët ning väimees Pierre-Gabriel Chandon. 1971. aastal ühendasid oma jõud kaks suurt luksusjookide kontserni – Moët & Chandon ning Jas Hennessy & Co. Viimane suur ühinemine toimus aastal 1987, mil liideti jõud luksuskaupade tootja Luis
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
53 Veinid / Vahuveinid
Moët & Chandon Nectar Imperial
Moët & Chandon Brut Imperial
Moët & Chandon Rosé Imperial
Vuittoniga. Tekkis mõjuvõimas LVMH ehk Louis Vuitton Moët Hennessy grupp. Ligi kolm sajandit on Moët & Chandon hoidnud enda käes maailma armastatuma šampanja tiitlit. Moët
2008. aastal sai Moët & Chandonist Oscarite jagamise pidustuste ametlik šampanja.
& Chandon on praegu vaieldamatu šampanjaturu liider nii Eestis kui ka kogu maailmas. 2008. aastal sai Moët & Chandonist Oscarite jagamise pidustuste ametlik šampanja ning uueks reklaaminäoks valiti filmidiiva Scarlett Johansson. Moët & Chandon kuulub alati tähtsate sündmuste tähistamise juurde.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Vahuveinid 54
Krug Krugi šampanjamaja loodi 1843. aastal Prantsusmaale rännanud Saksa immigrandi Johann-Joseph Krugi eestvedamisel. Krug on läbi aja olnud sama perekonna omanduses. Alates 1962. aastast juhib vägesid Henri Krug, kelle õlul on siiani enamik šampanjamaja puudutavate oluliste otsuste tegemine. Krug kuulub tuntud luksusbrände koondavasse LVMH gruppi ning teda on nimetatud grupi üheks oluliseks kroonijuveeliks. Öeldakse, et Krug algab sealt, kus teised šampanjad pidama jäävad. Pretensioonika lause taga peitub päris palju tõde, kuna asjatundjad kiidavad joogi vankumatut kvaliteeti, luksuslikkust ja eelkõige suurepärast maitset. Krug on võitnud lugematuid auhindu ja šampanjade maitseteste.
Dom Pérignon Benediktiini munk Dom Pérignon oli šampanja sünni juures. Pole siis midagi imeks panna, et on ka temanimeline šampanja. Dom Pérignoni šampanja kuulub Moët & Chandoni alla ning loodi austamaks seda novaatorlikku benediktiini munka. Munga alustatud tööd – luua maailma parimaid veine, millest teha parimat šampanjat – on edukalt jätkanud tema järeltulijad. Dom Pérignon on tänapäevalgi luksusliku šampanjaelamuse kehastus. Dom Pérignoni šampanja on oma vanaaegse sildi ja 17. sajandi stiilis pudeliga vaieldamatu luksuse sümbol ning seda kasutatakse äärmiselt palju filmides eriti
Dom Pérignon 2002
oluliste sündmuste tähistamisel. Jook on leidnud oma koha ka pop- ja hiphopikultuuris, eelkõige laulusõnades. Veinisõbrad hindavad väga Dom Pérignoni püsivalt head kvaliteeti ja maitset.
Dom Pérignon Rosé 2000
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
55 Veinid / Vahuveinid
Veuve Clicquot 1772. aastal pani Philippe Clicquot aluse veinifirmale nimega Clicquot-Muiron. Kolm aastat hiljem tulid veinimajast esimesed rosé-šampanjad. 1805. aastal võttis firma üle tollal 27aastane Madame Clicquot. Abikaasa surma järel sai temast esimene naissoost šampanjamaja omanik. Veuve tähendab prantsuse keeles leske. Madame Clicquot leiutas šampanja “tantsitamise” meetodi, millega puhastatakse jook settest ning mida kasutatakse šampanjamajades tänapäevani. Tänapäeval on Veuve Clicquot gurmaanide soosingus, kuna sobib toiduga eriti suurepäraselt. Veuve Clicquot on äärmiselt hinnatud tänu oma aastakäigu-
Veuve Clicquot Rosé
ehk vintage-šampanjadele. Veuve Clicquot on aastaid olnud esirinnas oma eripäraste disainilahenduste poolest. Koostöös maailmakuulsate disaineritega luuakse kõike šampanjaga seonduvat – innovaatilisi külmakaste, pakendeid ja isegi armastajatele mõeldud toole nimega Veuve Clicquot Loveseat.
Veuve Clicquot Demi-Sec
Veuve Clicquot La Grande Dame Brut
Veuve Clicquot La Grande Dame Rosé
Tänapäeval on Veuve Clicquot gurmaanide soosingus, kuna sobib toiduga eriti suurepäraselt. TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veuve Clicquot Brut
Veinid / Vahuveinid 56
Ruinart Ruinart kuulub maailma vanimate šampanjamajade hulka. 1729. aastal ühendasid oma jõud kaks visiooniga meest – ettevõtja Nicolas Ruinart ning tema benediktiini mungast onu Dom Thierry Ruinart, kelle eestvedamisel sündis šampanjamaja ja pandi alus nende šampanja kommertsedule. Dom Thierry Ruinart oli muuseas teise tuntud munga, Dom Pérignoni hea sõber ja ilmselt veedeti koos lugematuid õhtuid veini ja šampanja teemadel mõtteid mõlgutades. Ruinart peab oma šampanjade suurepärase maitse ja edu saladuseks kolme seika: viinamarjad korjatakse üksnes parimatelt kasvualadelt, väga suur Chardonnay viinamarja osakaal veinis ning aeg – šampanjal lastakse rahulikult väga heade tingimustega keldrites küpseda. Turunduslikult armastab Ruinart siduda end nüüdisaegse kunstiga. Isegi šampanjamaja nimest on tekitatud põnev sõnademäng – R U in Art (tõlkes kas tajud kunsti?). Dom Ruinart Brut
Ruinart kuulub maailma vanimate šampanjamajade hulka.
Ruinart Blanc de Blancs
Ruinart Rosé
Ruinart Brut
Dom Ruinart Rosé
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
57 Veinid / Vahuveinid
Zonin Prosecco Special Cuvée Itaalia ühe suurima veinimaja Zonini valmistatud aromaatne poolkuiv kergelt gaseeritud Itaalia valge vein Prosecco viinamarjadest. Kerge värske puuviljase aroomiga. Maitse on kerge, värske, hea struktuuriga. Marjad matsereeritakse 8–10 tundi, fermenteeritakse 16–17 °C juures. Vein saab gaasi teisest fermentatsioonist. Serveerida jahutatult, Bordeaux` tüüpi veiniklaasist või vahuveiniklaasist. Sobib väherasvase kala, valge linnuliha, risoto, pitsa, mereandide ja pastaga. Alkoholisisaldus 11%. Serveerimistemperatuur 7 °C.
Tenuta Ca` Bolani Prosecco DOC Hinnatud Friuli piirkonnast pärinev aromaatne poolkuiv kergelt gaseeritud valge Itaalia vein Prosecco viinamarjadest. Aroom on kerge, värske, puuviljane, tunda õunu ja kannikesi. Maitse on kerge, värske, hea struktuuriga, lõpus tunda magusat mandlit. Sobib väherasvase kala, valge linnuliha, risoto, pitsa, mereandide ja pastaga. Alkoholisisaldus 11%. Serveerimistemperatuur 5–7 °C.
Bottega Vino dei Poeti Prosecco DOC Pinot Nero viinamarjadest valmistatud vein on õlgkollast värvi, aroom on värske ja marjane, tunda on musti kirsse, kergelt vürtsikat kaneeli ja piparmünti. Maitse on kuiv ja harmooniline. Serveerida temperatuuril 6 – 7 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Vahuveinid 58
Arvestatav kvaliteedi tase on saavutatud pika ja hoolikalt jälgitud teistkordse fermenteerimisega. Louis Perdrier Brut
Louis Perdrier Demi Sec
Louis Perdrier Prantsusmaa Burgundia piirkonna veinitootja Patriarche Père et Filsi kuulsa vahuveini Kriter lihtsaim variant. Vahuveini tegemiseks on kasutatud hoolikalt valitud Chardonnay, Chenin Blanci ja Clairette’i viinamarju. Veini esialgne kääritamine ning samuti teistkordne fermenteerimine toimub ultramodernsete seadmetega firma asukohas Beaune’i linnas. Arvestatav kvaliteeditase on saavutatud pika ja hoolikalt jälgitud teistkordse fermenteerimisega. Lõpptulemuseks on meeldivalt värske ja pehme vahuvein, mille magususaste on viidud 49 g/l tasemele. Kvaliteeditaset iseloomustab ka ehtsa korgi kasutamine. Vahuvein on villitud nii 75 cl kui 20 cl (metallkorgiga) pudelisse.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
59 Veinid / Vahuveinid
Prince Henry Brut
Prince Henry Demi Sec
Prince Henry Prince Henry Brut on Ugni Blanci ja Arieni viinamarjadest valmistatud kuiv vahuvein. Väga stabiilse kvaliteediga. Õlgkollane värvus ja värskendava happesusega maitse. Serveerida temperatuuril 6 °C. Prince Henry Demi Sec on Ugni Blanci ja Arieni viinamarjadest valmistatud poolmagus vahuvein, mille on valmistanud Prantsusmaa üks suurimaid vahuveinitootjaid Sorevi. Väga stabiilse kvaliteediga. Õlgkollane värvus ja kerge happesusega maitse. Serveerida temperatuuril 6 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Vahuveinid 60
Barton & Guestier Premium Sparkling Chardonnay Brut Kirgas kuldse helgiga õlgkollane Prantsusmaa vahuvein Chardonnay viinamarjadest. Aroomis domineerib puuviljasus, peamiselt virsik ja aprikoos, sekundeerib õrn mandlisus ja lõpp on tsitrusviljade päralt. Maitse on rikkalik ja elegantne, tasakaalus ilus hape ning tuntav puuviljasus. Kerge mõnus vahuvein on suurepärane aperitiiv ja seltskonnajook. Sobib ka külmade mereandide ja suupistete juurde. Alkoholisisaldus 12%. Serveerida temperatuuril 5–6 °C.
Kerge mõnus vahuvein on suurepärane aperitiiv ja seltskonnajook.
Barton & Guestier Sparkling Rosè Kirgas lõheroosa Prantsusmaa vahuvein, mis on valmistatud 50% Grenache’i, 30% Cinsault’ ja 20% Syrahi viinamarjadest. Vahuvein on maasikate ja vaarikate aroomiga, õrnalt tuntava vürtsisusega. Maitse on rikkalik ja elegantne, tunda on kirsse ja vürtse, keskmaitses värskeid metsamarju. Kerge värskendav vahuvein on suurepärane aperitiiv ja seltskonnajook. Sobib ka erinevate suupistete juurde. Alkoholisisaldus 12%. Serveerida temperatuuril 5–6 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
61 Veinid / Vahuveinid
Zonin Asti DOCG Asti on magus Itaalia vahuvein, mis kuulub alati pidulike sündmuste juurde. Moscato Bianco viinamarjadest tehtud veini fermenteeritakse ja valmistatakse madalal temperatuuril, mis annab tulemuseks väga aromaatse heleda ja särava vahuveini. Veini hõrk aroom ja maitse meenutavad akaatsiaid, roose ja virsikuid. Sobib hästi magusate puuviljasalatite, magusate kookide ja jäätisega. Alkoholisisaldus 7,5%. Serveerida temperatuuril 6 °C.
Sobib hästi magusate puuviljasalatite, magusate kookide ja jäätisega.
Zonin Sparkling Rosè Aromaatne poolkuiv lõheroosa Itaalia vahuvein Nerello Mascalese viinamarjadest. Aroom on kerge, värske, puuviljane, tunda on õuna ja visteeria lille. Maitse on kerge, värske, hea struktuuriga, tunda lilli ja õrna mandlisust. Serveerida jahutatult Bordeaux` tüüpi veiniklaasist või vahuveiniklaasist. Sobib erinevate suupistete ja eelroogadega, grillitud kala ja risotoga ja kindlasti kergeks seltskonnajoogiks. Alkoholisisaldus 11%. Serveerida temperatuuril 7 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Vahuveinid 62
Bottega Vino dei Poeti Gold Glera viinamarjadest valmistatud vahuvein on õlgkollane, aroom on puuviljane ja lilleline, tunda on küpset õuna ja eksootilisi puuvilju. Maitse on värske, kuiv ja hästi tasakaalus. Serveerida temperatuuril 6–7 °C.
Bottega Fragolino Rosso Rubiinpunane vahuvein on intensiivse roosaka alatooniga. Aroom on puuviljane, eriti on tunda metsmaasikat. Maitse on magus, värske ja elav, järelmaitses on tunda metsmaasikat. See on suurepärane maasikane aperitiiv, mis sobib ka desserdi kõrvale. Serveerida temperatuuril 6–8 °C.
Cin & Cin Spumante Bianco Semi Sweet Itaalia valge poolmagus vahuvein. Kõrge kvaliteediga viinamarjad on pärit unikaalse kliimaga Põhja-Itaaliast. Maitse on harmooniline, peen. Sobib nii aperitiiviks kui väga erinevate toitude kõrvale. Eriti hästi sobib magustoiduga. Serveerida temperatuuril 3–6 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
63 Veinid / Vahuveinid
Paul Zinck Crèmant d´Alsace Rosè Brut Traditsioonilisel
meetodil
valmistatud
kvaliteetne
ja
elegantne vahuvein, mis on toodetud Prantsusmaal. Pinot
Noiri
viinamarjadest
õrnalt
lõheroosa
vahu-
vein on mitmekülgse aroomiga, tunda on kirsse, vaarikaid ja maasikaid. Maitse on siidise struktuuriga ja hea happesusega, tunda on vaarikaid ja kirsse. Sobib juua aperitiivina, valgest lihast roogade või kalaga. Alkoholisisaldus 12,5%. Serveerimistemperatuur 6–8 °C.
Traditsioonilisel meetodil valmistatud kvaliteetne ja elegantne vahuvein.
Beringer Sparkling Rosé Zinfandel Zinfandeli viinamarjadest valmistatud lõheroosa California vahuvein, mille aroomis on lillelisust, vaarikat ja üleküpsenud maasikat. Magusa maitsega ja värskendav, tunda kerget tsitrust ning pruuni suhkrut, meeldiva ja pika järelmaitsega. Sobib iseseisvalt nautimiseks, aga ka kitsejuustu või spargliga. Alkoholisisaldus 10,5%. Serveerida temperatuuril 6–8 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Vahuveinid 64
Cavas Hill Cavas Hill Reserva ORO Sweet on traditsioonilisel meetodil Macabeo (40%), Parellada (40%) ja Xarello (20%) viinamarjadest valmistatud cava. Jääksuhkur 49 g/l. Õlgkollase värvusega puuviljane cava. Magus, kuid ka värske ja mõnusa kerge happesusega. Laagerdunud 1,5 aastat. Serveerida temperatuuril 3–6 °C. Cavas Hill Reserva ORO Semi Seco on traditsioonilisel meetodil Macabeo (40%), Parellada (40%) ja Xarello (20%) viinamarjadest valmistatud cava. Jääksuhkur 35 g/l. Õlgkollase värvusega puuviljane cava. Poolmagus, värske ja mineraalne. Laagerdunud 1,5 aastat. Serveerida temperatuuril 6 °C. Cavas Hill Reserva ORO Brut on traditsioonilisel meetodil Macabeo (45%), Parellada (20%) ja Xarello (35%) viinamarjadest valmistatud cava. Jääksuhkur 6 g/l kohta. Õlgkollase värvusega, rohekate toonidega ja puuviljane cava. Kuiv, pehme ja värske. Laagerdunud 2 aastat. Serveerida temperatuuril 6 °C. Cavas Hill Reserva ORO Semi Seco
Cavas Hill Reserva ORO Brut
Faustino Cava Brut Reserva Traditsioonilise meetodiga Macabeo ja Chardonnay viinamarjadest valmistatud cava. Vein on laagerdunud pudelis settel 26 kuud. Õlgkollase värvusega. Aroom on puuviljane ning värske, tunda on vaarikaid, roosilehti. Maitse on siidine ning tugev, järelmaitse pikk ja värske. Mullid elegantsed ning püsivad. Sobib nii aperitiiviks kui ka väga erinevate toitude kõrvale. Serveerimistemperatuur 8–10 °C.
Traditsioonilise meetodiga Macabeo ja Chardonnay viinamarjadest valmistatud cava.
Faustino Cava Brut Reserva
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
65 Veinid / Vahuveinid
Chiarli Lambrusco Emilia Bianco Aromaatne poolmagus kergelt gaseeritud valge vein, mis on valmistatud Lambrusco viinamarjade segust. Vein on hele õlekarva ja pärlendav, kerge, värske ja puuviljase aroomiga. Maitse on pehme, värske, ülimalt siidise struktuuriga. Sobib seltskonnajoogiks, piknikule ja salatite juurde. Alkoholisisaldus 7,5%. Serveerimistemperatuur 7–9 °C.
Sobib seltskonnajoogiks, piknikule ja salatite juurde.
Chiarli Lambrusco Emilia Rosso Lambrusco viinamarjadest valmistatud rubiinpunane tiheda heleroosa vahuga aromaatne poolmagus vein, mis on kergelt gaseeritud. Vein on kerge, värske ja puuviljase aroomiga. Maitse on pehme, värske, ülimalt siidise struktuuriga. Sobib seltskonnajoogiks, piknikule pasta- ja liharoogadega ning ka magustoitudega. Alkoholisisaldus 7,5%. Serveerida temperatuuril 7–9 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Vahuveinid 66
Chiarli Grasparossa di Castelvetro Lambrusco DOC Aromaatne poolmagus kergelt gaseeritud punane vein Lambrusco di Grasparossa viinamarjadest, mis on korjatud Modenas Castelvetro küla ümbrusest. Vein on rubiinpunane, tiheda heleroosa vahuga. Aroom on kerge, värske ja puuviljane. Maitse on kerge, värske, ülimalt siidise struktuuriga. Sobib pastade, liharoogade ning ka magustoitudega. Alkoholisisaldus 7,5%. Serveerimistemperatuur 7–9 °C.
Chiarli Vigneto Enrico Cialdini Lambrusco DOC Lambrusco di Grasparossa viinamarjadest valmistatud aromaatne kuiv kergelt gaseeritud rubiinpunane vein, millel on tihe violetse varjundiga vaht. Viinamarjad on korjatud käsitsi Modenas Castelvetro küla läheduses asuvast Enrico Cialdini aiast. Aroom on kompleksne, värske ja puuviljane. Maitses on tunda vaarikaid, mustisõstraid, tuntavad tanniinid teevad maitse pikaks, lõpp siidise struktuuriga. Sobib liharoogade, grillitud vorstide, külmade lihalõikude ning juustudega. Ideaalne ka piknikule. Alkoholisisaldus 11%. Serveerida temperatuuril 12–14 °C.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
67 Veinid / Vahuveinid
Mont St. Michel Cidre Poiré
Mont St. Michel Cidre Brut
Mont St. Michel Cidre Doux
Traditsiooniline pirnisiider Prantsus
Traditsiooniline
Õunasiider
maalt Normandiast. Kuldne ja pär-
maalt Normandiast. Siider on kuldne,
mandiast. Vaskjalt õlekarva ja pär-
lendav siider on rikkaliku ja värske
vaskse tooniga ja pärlendav, rikkaliku
lendav siider on rikkaliku, värske ja
aroomiga. Maitse on pehme, magusa
ja värske aroomiga, esile tulevad lilled,
puuviljaselt kerge aroomiga. Tunda
alatooni
struktuuriga.
puuviljasus, pähklisus ja natukene maal-
on banaani, värsket õunakooki.
Serveerida vahuveiniklaasist, lisandiks
õhnu. Maitse on värskendav ja puuvil-
Maitse on pehme, magus ja siidise
sobib ideaalselt jäätunud vaarikas.
jane. Võib juua aperitiivina ja teha kok-
struktuuriga. Sobib seltskonnajoo-
Sobib juua dessertide kõrvale, ape-
teile erinevate siirupitega. Hanemaksa
giks, piknikule Camemberti juustu
ritiivina. Üllatuslikult sobib ideaalselt
salat värskete õuntega või hautatud
ja
värskete austritega. Alkoholisisisaldus
loomaliha siidris – need on selle siidri
isisaldus 2%. Serveerimistempera
3%. Serveerimistemperatuur 7–9 °C.
kõrvale klassika! Alkoholisisaldus 5%.
tuur 7–9 °C
ja
siidise
Hõbemedal 2009. aastal võistlusel Contest the St John (Regional Competition Norman Ciders)
õunasiider
Prantsus
Serveerimistemperatuur 7–9 °C. Hõbemedal
konkursil
Concours
General Agricole de Paris (2009).
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Prantsusmaalt
dessertide
juurde.
Nor
Alkohol
Kuldmedal konkursil Concours General Agricole de Paris (2008)
Veinid / Valge vein 68
Valged Veinid
Argentiina
Santa Ana Caracter Chardonnay Chenin
Santa Ana Sauvignon Blanc
u
u
Piirkond: Mendoza
Piirkond: Mendoza
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasordid: Chardonnay, Chenin
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Värvus: rohekaskollane
Värvus: roheka alatooniga kollane
Aroom: puuviljad, virsik, ananass
Aroom: puuviljad, lilled, tsitrusviljade värskus
Maitse: kerge värske vein, mille happesus on heas tasakaalus naturaalsuhkruga
Maitse: puuviljane, happeline, värske
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Santa Ana Chardonnay
Santa Ana Sauvignon Blanc BIB
u
u
Piirkond: Mendoza Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Chardonnay Värvus: selge kollane Aroom: pirn, banaan, ananass Maitse: pehme ja võine tekstuur Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Piirkond: Mendoza Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Sauvignon Blanc Värvus: roheka alatooniga kollane Aroom: puuviljad, lilled, tsitrusviljade värskus Maitse: puuviljane, happeline, värske Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Austraalia Cape Mentelle Sauvignon Blanc Semillon
Brown Brothers Crouchen & Riesling
u
u
Piirkond: Margaret River
Piirkond: Victoria
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 10%
Viinamarjasordid: Sauvignon Blanc, Semillon
Viinamarjasordid: Crouchen, Riesling
Värvus: õlgkollane
Aroom: troopilised puuviljad ja tsitrus
Aroom: eksootiline, pisut ananassine, kergelt parfüümine ja karge
Maitse: poolmagus kerge suvevein
Värvus: õrnrohelise alatooniga õlgkollane
Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Maitse: hea happesusega, järelmaitses mõrukus, kuivatatud ürdid, tsitrused, puuviljane ja värske Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
69 Veinid / Valge vein
Wolf Blass Eaglehawk Chardonnay
Wolf Blass Eaglehawk Semillon Chardonnay
u
u
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Piirkond: Kagu-Austraalia
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 12%
Viinamarjasort: Chardonnay
Viinamarjasordid: Semillon, Chardonnay
Värvus: erekollane
Värvus: nooruslik erekollane
Aroom: troopilised puuviljad, melon ja virsik, õrn tammesus
Aroom: tsitruseline, Semillonile ja Chardonnayle tüüpiline melon ja kerge rohusus, rikkalik virsiku, meloni ja troopiliste puuviljade nüanss
Maitse: keskmise täidlusega, puuviljane ning kerge tammesusega, järelmaitse värskendavalt happeline Serveerimistemperatuur: 12 ˚C
Maitse: värske puuviljane, heas tasa kaalus. Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Wolf Blass Yellow Label Riesling
Lindemans BIN 65 Chardonnay
u
u
Piirkond: Barossa Valley
Piirkond: Kagu-Austraalia
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Riesling
Viinamarjasort: Chardonnay
Värvus: kahvatukollane, rohelise helgiga
Värvus: roheka varjundiga õlgkollane
Aroom: ahvatlevad lillelised tsitrusenoodid, mille aroomis laim, sidrun ja rohelised õunad
Aroom: troopilised puuviljad, kerge vürtsisus
Maitse: elegantne värskendav vein, ilus heas tasakaalus happesus Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Maitse: pehme ja siidine, pikas ja väga hea tasakaaluga järelmaitses tunda kerget vürtsisust. Mõnus keskmise täidlusega Chardonnay suurepärase meloni ja virsiku maitsega. Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Lindemans BIN 95 Sauvignon Blanc
Lindemans Cawarra Chardonnay
u
u
Piirkond: Kagu-Austraalia
Piirkond: Kagu-Austraalia
Alkoholisisaldus: 11%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Viinamarjasort: Chardonnay
Värvus: roheka varjundiga helekollane
Värvus: sidruniroheline
Aroom: värske, karge ja rohune, tunda valgeid lilli ja puuvilju
Aroom: keskmise täidlusega, värske rohi ning virsik, kombineerituna maheda vanilliga
Maitse: keskmise täidlusega, tuntavad karusmarja-, rohu- ning tsitrusenoodid. Pikk ja väga hea tasakaaluga happesus.
Maitse: järelmaitse rohkelt mahlane ja mahedalt tammene
Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Valge vein 70
Penfolds Rawson’s Retreat Riesling
Penfolds Koonunga Hill Chardonnay
u
u
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Piirkond: Kagu-Austraalia
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Riesling
Viinamarjasort: Chardonnay
Värvus: roheka varjundiga õlgkollane
Värvus: särav õlgkollane
Aroom: laimilehtede ja sidrunikoore nüanssidega värske jasmiin
Aroom: puuviljad, värske purustatud nektariin seguneb peene vürtsise tammesusega, mesine ja sügav
Maitse: stiilne vein kerge tsitruse ja vürtsiga, pehme, kuid meeldivalt tuntav happesus Serveerimistemperatuur: 11 ˚C
Maitse: täidlaselt puuviljane. Vanill ja linnasene kreemisus muudavad veini sügavamaks ja komplekssemaks. Õrna happesusega ja väga värskendava lõpuga. Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Rosemount Diamond Cellars GTR (Gewürtztraminer-Riesling)
Rosemount Diamond Estate Semillon Chardonnay
u
u
Piirkond: Kagu-Austraalia
Piirkond: Kagu-Austraalia
Alkoholisisaldus: 10,5%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasordid: Gewürtztraminer, Riesling
Viinamarjasordid: Semillon, Chardonnay
Värvus: kirgas õlekarva ja laiminootidega
Värvus: roheka varjundiga õlgkollane
Aroom: parfüümne ja lilleline, õrna vürtsisusega taustal
Aroom: kerge kirgas tsitrus kombineerituna Semillonist tuleneva värske heinaga
Maitse: poolmagus, roosi kroonlehed, vürtsid, eksootilised puuviljad. Pika maitsekoridori lõpp on mahlakalt happene.
Maitse: elav, suurepärase tekstuuriga pehme maitse. Tugev virsik ja tsitrused balansseerituna šerbetisarnase happesusega.
Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Austria Allram Strassertaler Grüner Veltliner DAC
Allram Strasser Grüner Veltliner
u
u
Piirkond: Kamptal
Piirkond: Kamptal
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasort: Grüner Veltliner
Viinamarjasort: Grüner Veltliner
Värvus: õlgkollane
Värvus: õrn kollane, kerge roheka helgiga
Aroom: delikaatne, piprane, värskendavalt tsitruseline
Aroom: isuäratavad tsitrusearoomid, roheline õun, veidi murune, küpse õuna nüansiga
Maitse: kerge, vürtsikas, soovitatav tarbida noorelt
Maitse: ilusa happega, poolkuiv, järelmaitses meeldiv mõrkjus
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Serveerimistemperatuur: 7-8 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
71 Veinid / Valge vein
Allram Gaisberg Riesling Reserve DAC
u Piirkond: Kamptal Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Riesling Värvus: õlgkollane Aroom: puuviljane, tunda virsikuid, aprikoose Maitse: täidlane ilusa happesusega Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Hispaania Protos Verdejo DO
Campillo Blanco Rioja
u
u
Piirkond: Rueda
Piirkond: Rioja
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasort: Verdejo
Viinamarjasort: Viura
Värvus: õlgkollane, rohelise alatooniga, kirgas
Värvus: sidrunikollane, roheka varjundiga
Aroom: eksootilised puuviljad, tsitrused ja ürdid
Aroom: intensiivne lillelisus harmoneerub küpsete puuviljade ning vanilliste nüanssidega
Maitse: ilusa happesusega, hästi värske kuiv vein. Järelmaitse on pikk ja natukene mõrkjas.
Maitse: laimisus ja troopilised viljad, poolkuiv, keskmaitse täidlane, lõpus värske hape ja puuviljasus
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Serveerimistemperatuur: 12 ˚C
Faustino V Blanco DOC
u Piirkond: Rioja Alkoholisisaldus: 12% Viinamarjasort: Viura Värvus: kerge roheka alatooniga Aroom: elegantne ja intensiivne, eksootiliste puuviljade nootidega Maitse: kuiv, väga elav ja värske, mesise lõpuga Serveerimistemperatuur: 12 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Valge vein 72
Itaalia Zonin Regions Soave DOC
Zonin Regions Pinot Grigio IGT
u
u
Piirkond: Soave
Piirkond: Delle Venezie
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 12%
Viinamarjasordid: 75% Garganega, 10% Trebbiano di Soave, 10% Chardonnay
Viinamarjasort: Pinot Grigio
Värvus: särtsakas kollane
Aroom: väga puuviljane ja külluslik
Aroom: aromaatsus, elegantsus, peenekoelisus ja värskus moodustavad harmoonilise terviku
Maitse: kuiv ja värske, tunda pirni, õrna rohusust ja lilli. Ehtne Itaalia Pinot Grigio.
Värvus: roheka varjundiga õlgkollane
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Maitse: värske, puuviljane, õunane Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Zonin Soave Classico DOC
Lamberti I Fiori Soave DOC
u
u
Piirkond: Soave
Piirkond: Soave
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 12%
Viinamarjasordid: 70% Garganega, 20% Trebbiano di Soave, 10% Chardonnay
Viinamarjasordid: Garganega, Trebbiano di Soave
Värvus: helekollane
Värvus: helekollane
Aroom: aromaatsus, elegantsus, peenekoelisus ja värskus moodustavad harmoonilise terviku
Aroom: elegantne, õrn, lilleline
Maitse: värske, puuviljane, hea happesusega, suitsune, mineraalne
Maitse: kuiv, täidlane, suurepärases tasakaalus, värske ja puhas, järelmaitses tunda mandlite nüanssi Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Lamberti Pinot Grigio IGT
u Piirkond: Veneto Alkoholisisaldus: 12,5%
Donini Pinot Grigio Garganega Delle Venezie IGT
Viinamarjasort: Pinot Grigio
u
Värvus: helekollane
Piirkond: Veneto
Aroom: eksootilised puuviljad ja metsalilled, kerge meenüanss
Alkoholisisaldus: 12%
Maitse: domineerivad puuviljad, järelmaitses õun ja banaan
Värvus: helekollane
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Viinamarjasordid: Pinot Grigio, Garganega Aroom: eksootilised puuviljad ja metsalilled, kerge meenüanss, banaan Maitse: domineerivad puuviljad, järelmaitses õun ja banaan Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
73 Veinid / Valge vein
Donini Soave DOC
Zonin Pinot Grigio DOC
u
u
Piirkond: Veneto
Piirkond: Friuli
Alkoholisisaldus: 11,5%
Alkoholisisaldus: 12%
Viinamarjasordid: Garganega, Trebbiano di Soave
Viinamarjasort: Pinot Grigio
Värvus: kirgas ja hele õlgkollane
Värvus: kergelt kollane roosaka varjundiga
Aroom: lilleline, tunda banaani, virsikut, rohelist õuna
Aroom: puuviljane, värske, kerge vürtsisusega
Maitse: kergelt happeline, tsitrusenüansiga, järelmaitses rohelist mandlit
Maitse: hea happesusega, peene vürtsisusega, veidi õline, heas tasakaalus
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Serveerimistemperatuur: 12 ˚C
Tenuta Ca’ Bolani Pinot Bianco DOC
Tenuta Ca’ Bolani Pinot Grigio DOC
u
u
Piirkond: Friuli
Piirkond: Friuli
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasort: Pinot Bianco
Viinamarjasort: Pinot Grigio
Värvus: kuldse helgiga õlgkollane
Värvus: helekollane
Aroom: värske ja nooruslik, väga heas tasakaalus, puuviljane, vihjed pähklile.
Aroom: värske ja nooruslik,väga heas tasakaalus, vihjed akaatsialilledele ja vürtsidele
Maitse: kuiv, säravalt mahlakas, heas tasakaalus, väga pika lõpuga värske vein. Serveerimistemperatuur: 9-10 ˚C
Maitse: tihe ja täidlane, ülimalt heas tasakaalus väga pika lõpuga värske vein. Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Zonin Insolia Chardonnay IGT
Principi di Butera Chardonnay IGT
u
u
Piirkond: Sitsiilia
Piirkond: Sitsiilia
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasordid: Insolia, Chardonnay
Viinamarjasort: Chardonnay
Värvus: helekollane, kerge roheka varjundiga
Värvus: kuldse helgiga õlgkollane
Aroom: virsik, greip ja laimikoor Maitse: värske, troopiliste puuviljade nüansiga, äärmisel puhas ning elegantne Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Aroom: külluslikud ananassi, mango ja küpsete puuviljade noodid. Lõpus kerge ja värske vanill. Maitse: heas tasakaalus, röstised mandlinoodid vahelduvad värskete puuviljadega. Tunda siidist puuviljasust, lõpus meeldiv happesus. Serveerimistemperatuur: 12 ˚ C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Valge vein 74
Planeta Chardonnay IGT
Giribaldi Gavi DOCG
u
u
Piirkond: Sitsiilia
Piirkond: Piedmonte
Alkoholisisaldus: 13,5 %
Alkoholisisaldus: 12%
Viinamarjasort: Chardonnay
Viinamarjasort: Cortese
Värvus: rohelise helgiga kuldkollane
Värvus: kahvatu kuldkollane, roheliste alatoonidega
Aroom: rikkalik ja intensiivne, tunda õuna, virsikut, valget viigimarja, vanillikreemi, lõpus ka pähklit ja mesisust
Aroom: valged lilled, õun, mandel, vanill, mõningane rohusus
Maitse: pehme, ümar, elav ja täidlane
Maitse: puuviljane, vürtsine, tsitruseline
Serveerimistemperatuur: 14-16 ˚C
Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Abbazia Monte Oliveto Vernaccia di San Gimignano DOCG
Castello d’Albola Vin Santo del Chianti Classico
u
Piirkond: Toskaana
u Alkoholisisaldus: 15,5%
Piirkond: Toskaana Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasordid: Malvasia del Chianti, Trebbiano Toscano
Viinamarjasort: Vernaccia
Värvus: hele õlgkollane
Värvus: õlgkollane, roheka varjundiga
Aroom: küpsed puuviljad, mesi, muskaat, vürts
Aroom: roheline õun, värske ja delikaatne, väga heas tasakaalus Maitse: värske ja väga puuviljane, ülimalt heas tasakaalus ja väga pika lõpuga. Lõpus tunda kerget mandlisust.
Maitse: värske, tunda küpseid puuvilju, mesisust. Järelmaitse pikk ja värskendav, happesus heas puhtas tasakaalus. Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Cantine di Dolianova Prendas Vermentino di Sardegna DOC
u Piirkond: Sardiinia Alkoholisisaldus: 14% Viinamarjasort: Vermentino Värvus: hele õlgkollane, kerge rohelise varjundiga Aroom: intensiivne, värske ning puuviljane, õunanüansiga Maitse: intensiivne ja pika lõpuga, meeldiva happesusega ning delikaatse mõru nüansiga Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
75 Veinid / Valge vein
Lõuna-Aafrika Robertson Natural Sweet White
Robertson Chenin Blanc
u
Piirkond: Robertson Valley
Piirkond: Robertson Valley Alkoholisisaldus: 7% Viinamarjasordid: Chenin Blanc, Colombard, Muscadel Värvus: hele õlgkollane Aroom: lilled, troopilised puuviljad Maitse: väga värskendav, kerge ja magus
u Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Chenin Blanc Värvus: kerge õlgkollane Aroom: tugevalt esil õunad, kollased lilled, melon Maitse: väga hea struktuuri ja happesusega Serveerimistemperatuur: 8 – 10˚C
Serveerimistemperatuur: 8 – 10 ˚C
Robertson Sauvignon Blanc
Robertson Chardonnay
u
Piirkond: Robertson Valley
Piirkond: Robertson Valley Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Sauvignon Blanc Värvus: helekollane roheka varjundiga Aroom: valge virsik, spargel, karusmari, nõges, ananass, valged lilled ja roheline õun
u Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Chardonnay Värvus: kollane Aroom: värske tsitrus ja melon Maitse: ümar puuviljane, kreemine, pähkline ja kergelt tammine Serveerimistemperatuur: 13 ˚C
Maitse: värske, puuviljane, lõuna-aafrikalik ja kergelt rohune. Väga hea happesuse ja naturaalse suhkru tasakaal. Serveerimistemperatuur: 8 – 10˚C
Robertson Chardonnay BIB
William Robertson Chenin Blanc
u
u
Piirkond: Robertson Valley
Piirkond: Robertson Valley
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasort: Chardonnay
Viinamarjasort: Chenin Blanc
Värvus: kollane
Värvus: kerge õlgkollane
Aroom: värske ja puuviljane
Aroom: esil õunad, kollased lilled, melon
Maitse: kreemine, pähkline, kergelt tsitruseline ja õrnalt tammine. Veinil on sügavust ning äärmiselt kontsentreeritud puuvilja maitset.
Maitse: väga hea struktuuri ja kerge happesusega vein.
Serveerimistemperatuur: 8 -12 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Serveerimistemperatuur: 8 – 10 ˚C
Veinid / Valge vein 76
Prantsusmaa Patriarche Heritage Blanc
u Piirkond: Vin de France
B&G Cuvée Spéciale Blanc
u
Alkoholisisaldus: 11% Viinamarjasordid: Ugni Blanc, Folle Blanche, Clairette, Menu Pinot
Piirkond: Languedoc Roussillon
Värvus: kuldse helgiga kollakasroheline
Viinamarjasordid: Ugni Blanc, Colombard ja Mauzac
Aroom: lilleline ja värske, tsitrusviljadest tuntav greip Maitse: nauditavalt värske ja puuviljane, maheda happega Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Alkoholisisaldus: 11%
Värvus: kahvatu õlgkollane Aroom: lilleline, puuviljane, õunanüansiga Maitse: kerge ja värskendav, happesus heas tasakaalus puuviljasusega Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Margotte Blanc
u Alkoholisisaldus: 11% Värvus: õlgkollane, kerge roheka tooniga Aroom: õun, kerge tsitrus, värsked puuviljad Maitse: poolmagus, lõpus kerge hape Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Paul Zinck Pinot Blanc Portrait
u Piirkond: Alsace Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasort: Pinot Blanc Värvus: rohelise alatooniga kollane Aroom: aromaatne ja värske, ürdine ja mineraalne, lõpus tunda küpseid kollaseid puuvilju Maitse: hea struktuuriga pooltäidlane vein, tunda värskeid puuvilju, meeldiva happesusega, ergas lõpp Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Paul Zinck Pinot Gris Terroir
Paul Zinck Riesling Portrait
u
Piirkond: Alsace
u Alkoholisisaldus: 12,5%
Piirkond: Alsace
Viinamarjasort: Riesling
Alkoholisisaldus: 13%
Värvus: rohelise alatooniga kollane
Viinamarjasort: Pinot Gris Värvus: kuldse helgiga õlgkollane Aroom: kollased puuviljad, ploom, valge pipar
Aroom: mitmekülgne aroom, mineraalne ja puuviljane
Maitse: kerge magusus areneb hea happesusega värskuseks
Maitse: hea struktuuriga kuiv vein, tunda värskeid puuvilju, õuna, tsitrust ja ananassiMeeldiva happesusega, pika järelmaitsega.
Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
77 Veinid / Valge vein
Paul Zinck Gewürztraminer Terroir
Paul Zinck Riesling Terroir
u
Piirkond: Alsace
Piirkond: Alsace Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Gewürtztraminer Värvus: kuldsete toonidega õlgkollane Aroom: eksootilised ja vürtsikad puuviljad. Maitse: täidlane, tugeva iseloomuga, samas ümar ja delikaatne. Järelmaitse pikk, meeldivalt värskendav. Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
u Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasort: Riesling Värvus: rohelise alatooniga kollane Aroom: domineerib tsitrus, tunda ka pipranoote, lillelisust, kerget pärminüanssi Maitse: hea struktuuriga pooltäidlane vein, tunda värskeid puuvilju. Meeldiva happesuse ja pika järelmaitsega. Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
B&G Bordeaux Gold Label Blanc AOC
Thomas Barton Réserve Graves AOC
u
u
Piirkond: Bordeaux Alkoholisisaldus: 12% Viinamarjasordid: 80% Sauvignon Blanc, 20% Sémillon Värvus: helekollane kuldse nüansiga Aroom: intensiivne ja rikkalik, tunda greipi ning ananassi Maitse: moodne vein, suurepärases tasakaalus, Sauvignon Blanci iseloomuga kuni lõpuni. Tunda tsitrust, värske ja elav, suurepärane struktuur ja tasakaal.
Piirkond: Graves Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasordid: 55% Sémillon, 45% Sauvignon Blanc Värvus: õlgkollane Aroom: tsitrused, virsik ja kerge tammisus Maitse: täidlane, ilusa happesusega kuiv vein, tunda troopilisi puuvilju. Suurepärases tasakaalus ning väga elegantne. Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C 10-12˚C Serveerimistemperatuur 10-12 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Serveerimistemperatuur 10-12˚C
Patriarche Bourgogne Chardonnay AOC
Chablis Vieilles Vignes AOC
u
u
Piirkond: Bourgogne
Piirkond: Bourgogne
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasort: Chardonnay
Viinamarjasort: Chardonnay
Värvus: kirgas kollane
Värvus: kahvatukollane
Aroom: värske ja puuviljane mineraalsete nootidega. Tsitrusviljad kombineerituna kuivatatud puuviljade ja õrna vanillisusega.
Aroom: lilleline, puuviljane, mineraalne
Maitse: elegantne, väga puuviljane, kompleksne ja värske lõpuga Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Maitse: domineerib lillelisus ja mineraalsus Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Veinid / Valge vein 78
B&G Chablis Tradition AOC
B&G Chardonnay Reserve
u
Piirkond: Languedoc-Roussillon
u Alkoholisisaldus: 13,5%
Piirkond: Bourgogne
Viinamarjasort: Chardonnay
Alkoholisisaldus: 13%
Värvus: õlgkollane
Viinamarjasort: Chardonnay
Aroom: mesine, tunda ananassi, pirni, virsikut, võisust
Värvus: kuldkollane Aroom: elegantne ja mineraalne, seguneb kuivatatud puuviljade (pähklid) ja valgete lilledega Maitse: tugevalt mineraalne, värske ja elav, tüüpiline Chablis
Maitse: rikkalik, täidlane, rohkelt värskust, samas meeldivalt ümar ja tasakaalukas. Järelmaitses domineerib lillelisus ja pähklisus. Serveerimistemperatuur: 10-12˚C
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
B&G Sauvignon Blanc Reserve
Les Jamelles Sauvignon Blanc
u
u
Piirkond: Languedoc-Roussillon
Piirkond: Languedoc-Roussillon
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 12,5 %
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Värvus: hele õlgkollane
Värvus: kahvatukollane
Aroom: tsitruseline, lilleline, eksootiliste puuviljade nüansiga
Aroom: roheline tomat, sidrun, granadill, kergelt rohune
Maitse: kuiv, tugev, kuid värske ja heas tasakaalus. Domineerivad eksootilised puuviljad ja tsitrus. Pikk järelmaitse, milles tunda mõningast vürtsi.
Maitse: väga värske hea happesusega vein, pika puhta järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 11 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
B&G Vouvray AOC
u Piirkond: Loire Alkoholisisaldus: 12% Viinamarjasort: Chenin Blanc Värvus: õlgkollane, erk kuldne alatoon Aroom: tugev, selgelt tunda puuvilju, vürtse ja mineraalsust Maitse: täidlane, tunda on kergeid magusaid noote, järelmaitse pikk ja puuviljane Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
79 Veinid / Valge vein
Ungari Dereszla Furmint Semi-Sweet
Dereszla Muscat Semi-Sweet
u
u
Piirkond: Tokaji
Piirkond:Tokaji
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 10%
Viinamarjasort: Furmint
Viinamarjasort: Muscat
Värvus: kuldkollane
Värvus: koldkollane
Aroom: puuviljane, tsitruse, rohelise õuna ja mandli nootidega
Aroom: väga aromaatne, tunda eksootilisi puuvilju, vihjed tsitruselistele
Maitse: väga hea tasakaal magususe ja sametise happesuse vahel
Maitse: väga heas tasakaalus happesusega, magusus on tuntav ning vein on suus väga värske ja mahlakas
Serveerimistemperatuur: 11 ˚C
Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Chateau Dereszla Tokaji Aszú
u Piirkond:Tokaji Alkoholisisaldus: 10,5% Viinamarjasordid: 70% Furmint, 30% Hárslevelü Värvus: kuldkollane Aroom: ülimalt kompleksne, mesi, aprikoosid, lilled ja õrnalt “maa lõhnasid” Maitse: väga pika järelmaitsega elegantne ja väärikas dessertvein Serveerimistemperatuur: 12 ˚C
Saksamaa Johann Brunner Riesling Mosel
Beethoven Liebfraumilch
u
Piirkond: Rheinhessen
Piirkond: Mosel
Viinamarjasort: Riesling
Alkoholisisaldus: 9,5%
Värvus: kollane
Viinamarjasort: Riesling
Aroom: õun, pirn ning ürdinüansid
Värvus: helekollane
Maitse: mahe, poolmagus ja heas tasakaalus happesusega
Aroom: tsitruseline ja mineraalne, kerget happesust tasakaalustab õrn magusus Maitse: domineerivad värske õun ning sidruni- ja laiminüansid Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
u Alkoholisisaldus: 9,5%
Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Veinid / Valge vein 80
Johann Brunner Riesling Rheinhessen
Anselmann Riesling Classic
u
u
Piirkond: Rheinhessen
Piirkond: Pfalz
Alkoholisisaldus: 11,5%
Alkoholisisaldus: 13,5 %
Viinamarjasort: Riesling
Viinamarjasort: Riesling
Värvus: roheka varjundiga õlgkollane
Värvus: roheka varjundiga õlgkollane
Aroom: aroom on puuviljane ja mahlane, maitse on värske, rohelise õuna ja aprikoosinüansiga, mis on heas tasakaalus veini happega
Aroom: väga puuviljane, tsitrused, aprikoos ja küpsed õunad, õrn mesisus
Maitse: poolkuiv ja värske, domineerib õun, sidruni- ja laiminüansid
Serveerimistemperatuur: 7-9 ˚C
Maitse: väga värske ja hea happesusega kuiv vein. Pikk värske järelmaitse.
Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
Anselmann Gewürtztraminer
u Piirkond: Pfalz Alkoholisisaldus: 10,5% Viinamarjasort: Gewürtztraminer Värvus: kuldsete toonidega õlgkollane Aroom: tiheda ja meeldivalt magusa aroomiga, tunda roosi kroonlehti ja küpseid eksootilisi ning vürtsikaid puuvilju, mangot, aprikoosi Maitse: pooltäidlane ning magus, pehme happesusega, samas ümar ja delikaatne. Järelmaitse pikk, meeldivalt värskendav. Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Sloveenia Verus Riesling Suho
Verus Furmint
u
u
Piirkond: Štajerska
Piirkond: Štajerska
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasort: Riesling
Viinamarjasort: Furmint
Värvus: helerohelise helgiga õlgkollane
Värvus: kirgas, hele õlgkollane
Aroom: laim ja laimikoor, virsik, basiilik
Aroom: rohi, õun ja virsik
Maitse: kuiv, pika järelmaitsega, kerge ning värske stiiliga
Maitse: puuviljane, luuviljad kombineeruvad kerge tammisusega, lõpp värske ja happene
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
81 Veinid / Valge vein
Verus Sauvignon Blanc
u Piirkond: Štajerska Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Sauvignon Blanc Värvus: kirgas, roheka tooniga Aroom: vibreeriv, aimub karusmarja, granadilli ja ohakaõit Maitse: kerge stiiliga, värske ja puuviljane, lõpus kergelt mõrkjad noodid Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Tšiili La Conda Chardonnay
u Piirkond: Central Valley Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Chardonnay Värvus: helekollane Aroom: tsitrus, virsik, kollased lilled Maitse: tsitrus, mida tasakaalustab puuviljanüanss. Järelmaitses kerge vürts. Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
La Conda Sauvignon Blanc
u Piirkond: Central Valley Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Sauvignon Blanc Värvus: helekollane rohelise helgiga Aroom: tsitrus, ürdid ja valged õied Maitse: tasakaalukas ja hea happesus, puhas järelmaitse, greibi mõrkjus Serveerimistemperatuur: 11 ˚C
La Conda Sauvignon Blanc BIB
La Conda Semi Sweet White
u
u
Piirkond: Central Valley
Piirkond: Central Valley
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Viinamarjasort: määratlemata
Värvus: helekollane rohelise helgiga
Värvus: õlgkollane, roheka helgiga
Aroom: tsitrus, ürdid ja valged õied
Aroom: puuviljane, tunda aprikoosi, melonit, ananassi ja papaiat
Maitse: tasakaalukas ja hea happesus, puhas järelmaitse, greibi mõrkjus Serveerimistemperatuur: 11 ˚C
Maitse: värske happesus kombineerituna eksootiliste puuviljadega, pikk järelmaitse Serveerimistemperatuur: 9-11 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Valge vein 82
Isla Negra Sauvignon Blanc Chardonnay
Isla Negra Reserva Chardonnay
u
u
Piirkond: Central Valley
Piirkond: Central Valley
Alkoholisisaldus: 12,5 %
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasordid: 60% Sauvignon Blanc, 40% Chardonnay
Viinamarjasort: Chardonnay
Värvus: õlgkollane
Aroom: puuviljane ja lilleline
Aroom: lilleline, kergelt tsitruseline
Maitse: kerge hea vein toreda happega
Maitse: kerge, hea happesus
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Värvus: õlgkollane
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Isla Negra High Tide Sauvignon Blanc
Santa Carolina Cellar Selection Sauvignon Blanc
u
u
Piirkond: Central Valley
Piirkond: Central Valley
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Värvus: roheka helgiga kollane
Värvus: hele sidrunikollane
Aroom: puuviljane ja lilleline, tunda tsitrust, rohusust ja rohelist õuna
Aroom: piparmünt, virsik, ananass, vihjed tsitrusviljadele
Maitse: hea hape ja õrn mõrkjus on tasakaalus
Maitse: värskelt puuviljane, keskmise täidlusega ja heas tasakaalus kerge ja pika puuviljase järelmaitsega
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Santa Carolina Cellar Selection Chardonnay
Los Vascos Sauvignon Blanc
u
u
Piirkond: Central Valley
Piirkond: Colchagua Valley
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 13,5 %
Viinamarjasort: Chardonnay
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Värvus: selge, roheka noodiga kollane
Värvus: helekollane roheka varjuga
Aroom: pirn, virsik, ananass, vihjed tsitrusele
Aroom: värskelt niidetud muru, nõges, puuviljane
Maitse: värskelt puuviljane, keskmise täidlusega ja heas tasakaalus kerge ja pika puuviljase järelmaitsega
Maitse: värske, ilusa happega, hea järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
83 Veinid / Valge vein
Los Vascos Chardonnay
u Piirkond: Colchagua Valley Alkoholisisaldus: 14% Viinamarjasort: Chardonnay Värvus: kuldkollane Aroom: puuviljane, värske ja karge Maitse: kergelt tammine, tunda toffee iirist, moka kohvi, järelmaitse pähkline Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
USA Beringer California Collection Chardonnay
Beringer Stone Cellars Chardonnay
u
u
Piirkond: Kalifornia
Piirkond: Kalifornia
Alkoholisisaldus:12,5%
Alkoholisisaldus:13,5%
Viinamarjasort: Chardonnay
Viinamarjasort: Chardonnay
Värvus: helekollane
Värvus: helekollane
Aroom: puuviljane ja värske, tunda õuna, ananassi, tsitrust
Aroom: küps pirn, õun, ananass, tsitrus.
Maitse: värske, puuviljane, veidi ananassine
Maitse: värske, puuviljane, tasakaalustab ümar võisus Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
Beringer Founders Estate Chardonnay
u Piirkond: Kalifornia Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Chardonnay Värvus: õlgkollane Aroom: troopilised puuviljad, magus tamm, vanill, tsitruselised Maitse: pehme, võine ja pähkline pikk järelmaitse Serveerimistemperatuur: 10-12 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Valge vein 84
Uus-Meremaa Maori Bay Sauvignon Blanc
Cloudy Bay Sauvignon Blanc
u
u
Piirkond: Marlborough
Piirkond: Marlborough
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Viinamarjasort: Sauvignon Blanc
Värvus: helekollane
Värvus: kahvatukollane
Aroom: külluslik karusmari, ananass ja leedriõied
Aroom: rohune, taustas karusmarjakeedis, värske aprikoos, pirn, nõgesed
Maitse: mõnusa happesusega, rohune ja puuviljane, kergelt nõgesene pikk järelmaitse
Maitse: hea ja värske, valdavalt tunda õun, greip. Keskmaitses karusmari, järelmaitses greip. Hästi karge.
Serveerimistemperatuur: 9-11 ˚C
Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Cloudy Bay Chardonnay
Marlborough Sauvignon Blanc Reserve
u
u
Piirkond: Marlborough Alkoholisisaldus:14% Viinamarjasort: Chardonnay Värvus: sillerdavalt helekollane Aroom: pähklid, seesamiseemned, või, küpsed õunad. Maitse: särtsakas, kergelt piprane ja puuviljane, keskmiselt pika järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 12 ˚C
Piirkond: Marlborough Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Sauvignon Blanc Värvus: hele rohekaskollane Aroom: külluslik karusmari, greip ja leedriõied Maitse: hea happesusega, vibreeriv ja puuviljane, kergelt nõgesene, värske, greip, karusmarjad. Kergelt mineraalne lõpp pikendab järelmaitset. Serveerimistemperatuur: 9- 11 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
85 Veinid / Roosa vein
Roosad veinid
Hispaania
Lõuna-Aafrika
Faustino V Rosado DOC
Robertson Natural Sweet Rosé
u
u
Piirkond: Rioja Alkoholisisaldus: 13%
Piirkond: Robertson Valley
Viinamarjasort: Tempranillo
Alkoholisisaldus: 7,5%
Värvus: kirgas, maasikavärvi
Viinamarjasordid: Ruby Cabernet, Chenin Blanc, Colombard
Aroom: kompleksne, vaarikad, roosi kroonlehed
Värvus: sügav korallroosa
Maitse: puuviljane, värske, hea happesusega karge rosé vein
Aroom: lilled, troopilised puuviljad, punased marjad
Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Maitse: väga värskendav, kerge ja magus Serveerimistemperatuur: 8 – 10 ˚C
Prantsusmaa
Tšiili
B&G Rosé d’Anjou AOC
La Conda Merlot Rose
u
u
Piirkond: Loire Valley
Piirkond: Central Valley
Alkoholisisaldus: 10,5%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasordid: Grolleau,
Viinamarjasort: Merlot
Cabernet Franc
Värvus: maasikaroosa
Värvus: lõheroosa
Aroom: punased marjad
Aroom: punased marjad, kergelt vürtsikas
Maitse: poolkuiv, punaste marjade nüansiga kerge suvevein
Maitse: kenasti tasakaalus, värske, järelmaitses kerge happesus ning värskus Serveerimistemperatuur: 8-10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Serveerimistemperatuur: 9-11 ˚C
Veinid / Roosa vein 86
USA Beringer California Collection Zinfandel Rosé
Beringer Zinfandel Blush Rosé
u
u
Piirkond: Kalifornia
Piirkond: Kalifornia
Alkoholisisaldus: 10%
Alkoholisisaldus: 10,5%
Viinamarjasort: Zinfandel
Viinamarjasort: Zinfandel
Värvus: lõheroosa
Värvus: lõheroosa
Aroom: troopilised puuviljad, aedmaasikas ja murel
Aroom: maasikad, küpsenud marjad, virsik, melon
Maitse: värske, puuviljane, kerge, poolmagus ja maheda happesusega
Maitse: värske, tunda ka maasikat ja puuvilju. Järelmaitse kergelt vürtsikas.
Serveerimistemperatuur: 8 ˚C
Serveerimistemperatuur: 7-9 ˚C
Ocean Bay Rosé
Ocean Bay California Rosé BIB
u
u
Piirkond: Kalifornia Alkoholisisaldus: 10,5% Viinamarjasort: Zinfandel Värvus: erkroosa Aroom: puuviljane, värske Maitse: maasikad, küpsed puuviljad, tasakaaluks meeldiv ja värskendav happesus Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
Piirkond: Kalifornia Alkoholisisaldus: 10,5% Viinamarjasort: Zinfandel Värvus: erkroosa Aroom: puuviljane, värske Maitse: kerge poolkuiv ja värskendav, selgelt tunda maasikaid, küpseid puuvilju, tasakaaluks meeldiv happesus Serveerimistemperatuur: 10 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
87 Veinid / Punane vein
Punased veinid
Argentiina Santa Ana Caracter Shiraz Malbec
Santa Ana Malbec
u
Piirkond: Mendoza
u Alkoholisisaldus: 13,5%
Piirkond: Mendoza
Viinamarjasort: Malbec
Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasort: Shiraz - Malbec Värvus: rubiinpunane Aroom: värske, punased marjad Maitse: pehme, maheda pargiga, marjane ja väga värske aroomiga
Värvus: purpurpunane Aroom: metskirss, ploom Maitse: magus, järelmaitses meeldiv happesus Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 15-17 ˚C
Santa Ana Cabernet Sauvignon
Santa Ana Malbec BIB
u
Piirkond: Mendoza
u Alkoholisisaldus: 12,5%
Piirkond: Mendoza
Viinamarjasort: Malbec
Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon Värvus: erk rubiinpunane Aroom: marjane, vanilli- ja kaneelinüanssidega Maitse: magusad puuviljad ja ürdid, velvetine vein ümarate tanniinidega Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Santa Ana Homage Malbec
u Piirkond: Mendoza Alkoholisisaldus: 14% Viinamarjasort: Malbec Värv: sügavpunane, kerge lillaka noodiga Aroom: põldmarjad ja ploomid Maitse: hea struktuuriga ja siidine, pehme tanniini ning pika järelmaitsega, milles tunda šokolaadi ja õrna vanilli Serveerimistemperatuur: 15-17 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Värvus: purpurpunane Aroom: metskirss, ploom, õrnalt suitsune Maitse: magus, järelmaitses meeldiv happesus ja pehmed tanniinid Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Veinid / Punane vein 88
Austraalia Cape Mentelle Shiraz
Brown Brothers Shiraz
u
u
Piirkond: Margaret River
Piirkond: Victoria
Alkoholisisaldus: 14%
Alkoholisisaldus: 14,5%
Viinamarjasort: Shiraz
Viinamarjasort: Shiraz
Värvus: kirgas tumepunane
Värvus: sügav lillakaspunane
Aroom: kirsi-maasika-musta sõstra džemm, piimašokolaad
Aroom: rikkaliku ja tugeva aroomiga, milles on tunda põldmarja, musta sõstart, kohvi ja tubakat
Maitse: marjane, džemmine, päris ilusa happesusega, järelmaitse piprane Serveerimistemperatuur 16-18 ˚C
Maitse: rikkalik täidlane vein, järelmaitse pikk ja sametine. Happesus heas tasakaalus parkainega. Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Wolf Blass Eaglehawk Cabernet Sauvignon
Wolf Blass Eaglehawk Shiraz
u
u
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Viinamarjasort: Shiraz
Värvus: elav punane
Värvus: sügav punane
Aroom: puuviljad, münt, kergelt suitsune
Aroom: vürtsid ja must ploom
Maitse: keskmise täidlusega, hea vürtsikusega ja keskmise pikkusega järelmaitsega
Maitse: keskmise täidlusega, väga marjane Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Wolf Blass Yellow Label Cabernet Sauvignon
Wolf Blass Yellow Label Shiraz
u
u
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Alkoholisisaldus: 13,5 %
Alkoholisisaldus: 13,5 %
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Viinamarjasort: Shiraz
Värvus: punane
Värvus: sügav punane
Aroom: ploom ja must sõstar
Aroom: seeder, must sõstar ja kerge vanill
Maitse: väga rikkalik ja vürtsikas
Maitse: täidlane ja kergelt suitsune
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
89 Veinid / Punane vein
Lindemans Cawarra Shiraz Cabernet Sauvignon
Lindemans Cawarra Cabernet Merlot
u
u
Piirkond: Kagu-Austraalia
Piirkond: Kagu-Austraalia
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasordid: Shiraz, Cabernet Sauvignon
Viinamarjasordid: Cabernet Sauvignon, Merlot
Värvus: pupurpunane
Värvus: pupurpunane.
Aroom: punased marjad kombineeritud soojade vürtside ja vanilliga
Aroom: musta sõstra aroomid kombineeritud tammiste vürtside ja vanilliga
Maitse: tunda punaseid ploome, musta sõstart ja magusaid kirsse. Järelmaitses on mahedavürtsilist tamme, mis balansseerub kenasti veini loomuliku happesusega.
Maitse: tunda punaseid ploome, musta sõstart ja magusaid kirsse. Järelmaitses on mahedavürtsilist tamme, mis balansseerub kenasti veini loomuliku happesusega.
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Lindemans BIN 50 Shiraz
u Piirkond: Kagu-Austraalia Alkoholisisaldus: 13,5%
Lindemans Shiraz Cabernet BIB
u Piirkond: Kagu-Austraalia
Viinamarjasort: Shiraz
Alkoholisisaldus: 13,5%
Värvus: tumeda ploomi varjundiga
Viinamarjasordid: Shiraz, Cabernet Sauvignon
Aroom: tumedad puuviljad, must sõstar, mooruspuu, ploom. Seguneb sujuvalt seedripuusarnaste vürtsidega, kergelt ka kreemist vanilli. Maitse: keskmine täidlusega Shiraz, milles tunda intensiivset ploomi, tumedat šokolaadi ning vürtse. Kreemine vanillimaitse raamib pika ja elegantse järelmaitse. Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Värvus: pupurpunane Aroom: punased marjad kombineeritud soojade vürtside ja vanilliga Maitse: tunda punaseid ploome, musta sõstart ja magusaid kirsse. Järelmaitses on mahedavürtsilist tamme, mis balansseerub kenasti veini loomuliku happesusega. Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Penfolds Rawson’s Retreat Shiraz Cabernet Sauvignon
Penfolds Koonunga Hill Shiraz Cabernet
u
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Piirkond: Lõuna-Austraalia Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Shiraz Cabernet Värvus: särav tulipunane Aroom: piprane, vürtsikas, tunda tumedat ploomi ja küpseid punaseid puuvilju Maitse: tihe ja rikkalik, tunda mahlaseid puuvilju, moka kohvi Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
u Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Shiraz Cabernet Värvus: sügav mustjaspunane Aroom: vürtsikas ja piprane, kerge vanill ja moka kohv, mõrkjas tume šokolaad Maitse: keskmiselt täidlane, soliidne struktuur õrna tumeda šokolaadi ning marjase maitsega Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Veinid / Punane vein 90
Penfolds Rawson’s Retreat Shiraz Cabernet BIB
Penfolds Grange Shiraz
u
Piirkond: Lõuna-Austraalia
Piirkond: Lõuna-Austraalia Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasordid: 96% Shiraz, 4% Cabernet Sauvignon
Viinamarjasort: 70% Shiraz, 30% Cabernet Sauvignon
Värvus: sügav tume granaatõun
u Alkoholisisaldus: 14,5%
Värvus: säravalt tulipunane Aroom: domineerivad piprasus ja vürtsisus, tume ploom ning küpsed punased puuviljad. Seedrine tamm kombineerub suitsuste nootide ning liköörivihjetega. Maitse: tihe ja rikkalik, mahlased puuviljad, moka kohv, järelmaitse hea tekstuuriga, kus meeldivalt tunda tanniine.
Aroom: puuviljad, vanill, must pipar, must sõstar. Kerge nüansid nahka, ürdisust, turvasust ja muskaatpähkleid. Maitse: tihe, ploomine, veidi rabarberit, aniisi, fenkolit, veidi liköörset mõru šokolaadi. Ilusad tanniinid, heas tasakaalus. Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Rosemount Diamond Estate Shiraz
u Piirkond: Kagu- Austraalia Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Shiraz Värvus: sügavpunane Aroom: põldmarjane, vürtsine Maitse: rikkaliku tekstuuriga ja konkreetne, tunda küpseid põldmarju, puuviljane, hea tanniini ning meeldivalt pika järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Austria Allram St.Laurent Tradition
u Piirkond: Alam-Austria, Kamptal Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: St.Laurent Värvus: rubiinpunane Aroom: pehme, sõstrane, kergelt vanilline Maitse: täidlane ja ümar Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
91 Veinid / Punane vein
Hispaania Faustino de Crianza DOC
u Piirkond: Rioja Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Tempranillo Värvus: sügav punane Aroom: värske ja marjane, vanillinüanssidega Maitse: siidine, puuviljane ja talitsetud happesusega, pikk järelmaitse Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
Faustino I Gran Reserva DOC
u Piirkond: Rioja Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasordid: 85% Tempranillo, 10% Graciano, 5% Mazuelo Värvus: rubiinpunane Aroom: kompleksne, tunda nahka, marjasust, natuke rösti ja vürtse Maitse: täidlane, kuiv, jõuline ja väga heas tasakaalus Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Faustino V Reserva DOC
Faustino VII Tinto DOC
u
u
Piirkond: Rioja
Piirkond: Rioja
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasordid: 92% Tempranillo, 8% Mazuelo
Viinamarjasordid: 95% Tempranillo, 5% Mazuelo
Värvus: sügavpunane
Värvus: rubiinpunane
Aroom: punased marjad kombineerituna vanilli ja vürtsidega
Aroom: väga väljapeetud, tammised vanilliaroomid põimuvad värske marjasusega
Maitse: ümar ja sametine, hea tasakaal marja ja tamme tanniinide vahel. Pehme, kuid pika vürtsika järelmaitsega.
Maitse: täidlane, samas puuviljane ja hästi ilusa happesusega Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Campillo Reserva Selecta
Protos Crianza DO
u
u
Piirkond: Rioja
Piirkond: Ribera del Duero
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Tempranillo
Viinamarjasort: Tempranillo
Värvus: intensiivne rubiinpunane
Värvus: sügav kirsipunane
Aroom: väga sügav ja kompleksne, punased marjad kombineerituna naha, tubaka ja vürtsidega
Aroom: küpsed puuviljad ja marjad segunevad tammega.
Maitse: ümar ja sametine, hea tasakaal marja ja tamme tanniinide vahel. Pika vürtsika järelmaitsega külluslik vein. Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Maitse: kompleksne, tunda mureleid, vürtse, tumedat šokolaadi, vanilli ja kohvi Serveerimistemperatuur: 16-17 ˚C
Veinid / Punane vein 92
Protos Reserva DO
u
Don Pedro de La Vega Reserva Tinto DO
u
Piirkond: Ribera del Duero Alkoholisisaldus: 15% Viinamarjasort: Tempranillo Värvus: sügav kirsipunane Aroom: mustad puuviljad põimuvad röstiste nootidega. Kompleksne ja väga elegantne bukett. Maitse: siidine, elegantne ja väga pika järelmaitsega, milles tulevad esile vürtside, kohvi- ja tubakanüansid Serveerimistemperatuur: 18-20 ˚C
Piirkond: Valencia Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Tempranillo Värvus: sügavpunane Aroom: punased marjad kombineerituna vanilli ja vürtsidega Maitse: ümar ja sametine, hea tasakaal marja ja tamme tanniinide vahel. Pehme, kuid pika vürtsika järelmaitsega. Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Don Pedro de La Vega Gran Reserva Tinto DO
u Piirkond: Valencia Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Tempranillo Värvus: sügavpunane Aroom: küpsed punased marjad kombineerituna tammise vanilli ja vürtsidega, kompleksne Maitse: küps, ümar ja sametine, hea tasakaal marja ja tamme tanniinide vahel. Pehme, kuid pika vürtsika järelmaitsega. Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Itaalia Zonin Valpolicella Classico DOC
Zonin Regions Valpolicella DOC
u
u
Piirkond: Veneto
Piirkond: Veneto
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasordid: Corvina, Rondinella, Molinara
Viinamarjasordid: Corvina, Rondinella, Molinara
Värvus: tumepunane
Värvus: rubiinpunane
Aroom: puuviljane, üleküpsenud must kirss, taustal põldmarjad
Aroom: puuviljane, taustal põldmarjad, üleküpsenud kirsid
Maitse: värske ja kerge iseloomuga, esile kerkivad ahvatlevad kirsinüansid
Maitse: värske ja kerge iseloomuga, tasa kaalus. Esile kerkivad ahvatlevad kirsinüansid.
Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
Serveerimistemperatuur: 15 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
93 Veinid / Punane vein
Zonin Amarone Della Valpolicella DOC
Zonin Ripasso Valpolicella DOC
u
u
Piirkond: Veneto
Piirkond: Veneto
Alkoholisisaldus: 14,5%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasordid: 60% Corvina (sh Corvinone), 35% Rondinella ja 5% Molinara
Viinamarjasordid: 70% Corvina ( sh Corvinone), 20% Rondinella, 10% Molinara
Värvus: tumepunane
Värvus: tumepunane
Aroom: nüansirohke, ohtrate vihjetega metsamarjadele.
Aroom: ahvatlevad kirsinüansid, šokolaad, rosin, viigimari, kuivatatud puuviljad
Maitse: märkimisväärselt elegantne ja majesteetlik, tunda kuivatatud puuviljade noote
Maitse: harmooniline, hea tugevusega, järelmaitse pikk ja puhas Serveerimistemperatuur: 17-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Lamberti I Fiori Valpolicella DOC
Lamberti Valpolicella Classico DOC
u
u
Piirkond: Veneto
Piirkond: Veneto
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasordid: Corvina, Rondinella, Molinara
Viinamarjasordid: 70% Corvina, 20% Rondinella, 5% Molinara, 5% Merlot
Värvus: erepunane
Värvus: selge rubiinpunane
Aroom: tugev kiriskompoti aroom, mis seguneb mandlite ning kuivatatud kannikestega
Aroom: tumedad marjad, kirss ja metsamarjad
Maitse: kuiv, tugeva struktuuriga ja heas tasakaalus, järelmaitses tunda kirsse ja mandleid
Maitse: kuiv, suurepärases tasakaalus, tuntavad tanniinid, järelmaitse pehme ja meeldivalt pikk, tunda metsamarju Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 16 – 18 ˚C
Donini Bardolino DOC
u Piirkond: Veneto Alkoholisisaldus: 11,5% Viinamarjasordid: Corvine, Rondinella, Molinara Värvus: selge rubiinpunane Aroom: küpsed viinamarjad, must kirss, vihjed ürtidele Maitse: kuiv, suurepärases tasakaalus, mahlakas, järelmaitses on mandli mõrkjust Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Poggio Pelato Pinot Nero Oltrepo Pavese DOC
u Piirkond: Lombardia Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasort: Pinot Nero Värvus: lilla varjundiga rubiinpunane Aroom: delikaatne ja värske, lõpus vihjed roosidele Maitse: väga elegantne ja rikkalik, lõpus tunda mandleid Serveerimistemperatuur: 18 ˚ C
Veinid / Punane vein 94
Zonin Chianti Classico DOCG
Castello d’Albola Chianti Classico DOCG
u
u
Piirkond: Toskaana
Piirkond: Toskaana
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 12,5%
Viinamarjasordid: Sangiovese, Canaiolo
Viinamarjasort: Sangiovese
Värvus: rubiinpunane
Värvus: sügav tumepunane
Aroom: kirsine, kergelt piprane, veidi suitsune
Aroom: mandli-, tubaka- ja röstitud tamme nüansid
Maitse: täidlane, keskmiselt pikk järelmaitse. Tunda kirsi- ja kannikesenüansse.
Maitse: märkimisväärselt elegantne, harmooniline ja pika järelmaitsega
Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Castello d’Albola Chianti Classico DOCG (37,5)
Castello d’Albola Chianti Classico DOCG (150)
u
u
Piirkond: Toskaana
Piirkond: Toskaana
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasort: Sangiovese
Viinamarjasort: Sangiovese
Värvus: sügav tumepunane
Värvus: sügav tumepunane
Aroom: mandli-, tubaka- ja röstitud tamme nüansid
Aroom: mandli-, tubaka- ja röstitud tamme nüansid
Maitse: märkimisväärselt elegantne, harmooniline ja pika järelmaitsega
Maitse: märkimisväärselt elegantne, harmooniline ja pika järelmaitsega
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Castello d’Albola Chianti Classico Riserva DOCG
Castello d’Albola Acciaiolo Sangiovese-Cabernet Sauvignon IGT
u
u
Piirkond: Toskaana Alkoholisisaldus: 13%
Piirkond: Toskaana
Viinamarjasordid: 95% Sangiovese,
Alkoholisisaldus: 13,5%
5% Canaiolo Värvus: sügav tumepunane
Viinamarjasordid: Sangiovese, Cabernet Sauvignon
Aroom: mandli-, tubaka- ja röstitud tamme nüansid
Värvus: rubiinpunane
Maitse: märkimisväärselt elegantne, harmooniline ja pika järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Aroom: rikkalik aroom, milles tunda kannikest, kirssi ja metsamarju ning kerget vanillinooti Maitse: väga elegantne, täidlane ning sametine, tunda kirssi ning metsamarju Serveerimistemperatuur: 18 °C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
95 Veinid / Punane vein
La Selvaccia Brunello di Montalcino DOCG
Chianti Campetto DOCG
u
Piirkond: Toskaana
Piirkond: Toskaana Alkoholisisaldus: 14,5% Viinamarjasort: Sangiovese Grosso Värvus: sügav tumepunane Aroom: ürtide, vürtside, kirsi ja röstitud tamme nüansid Maitse: pehme, harmooniline ja pika järelmaitsega täidlane ning võimas vein. Lõpp meeldivalt siidine.
u Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasort: Sangiovese Värvus: rubiinpunane Aroom: must sõstar, vaarikas ja lillelisus. Maitse: kuiv, täidlane ja tasakaalukas, tanniin annab veinile meeldiva jõulisuse Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Rocca di Montemassi Sangiovese Le Focaie Maremma IGT
Zonin Montepulciano d’Abruzzo DOC
u
Piirkond: Abruzzo
Piirkond: Toskaana Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Sangiovese Värvus: rubiinpunane Aroom: intensiivne ja meeldiv, tunda kirsse, kannikesi ja punaseid marju Maitse: hea struktuuriga, pehme ning värske Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
u Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasort: Montepulciano Värvus: rubiinpunane Aroom: puuviljane, mahlakas, kergelt vürtsikas Maitse: mahe, keskmise täidlusega, marjase iseloomuga, kuid samas mõnusalt täidlane ning pika järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Giribaldi Barolo DOCG
Travaglini Gattinara DOCG
u
u
Piirkond: Piemonte
Piirkond: Piedmonte
Alkoholisisaldus: 14,5%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Nebbiolo
Viinamarjasort: Nebbiolo
Värvus: rubiinpunane
Värvus: sügav rubiinpunane
Aroom: domineerib puuviljasus, roosi- ja kirsinüansid
Aroom: punased puuviljad, must sõstar, vanill, nahk
Maitse: kuiv hea tasakaaluga vein, tunda on magusat parkainet, mida tasakaalustab mõnus suitsusus. Järelmaitse väärtveinile omaselt pikk ja kerge rösti alatooniga.
Maitse: täidlane kuiv vein, pika järelmaitsega
Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Serveerimistemperatuur: 19-20 ˚C
Veinid / Punane vein 96
Zonin Regions Nero d’Avola IGT
Principi di Butera Riesi Rosso DOC
u
u
Piirkond: Sitsiilia
Piirkond: Sitsiilia
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasordid: Nero d´Avola, Merlot
Viinamarjasordid: 80% Nero d`Avola, 20% Syrah
Värvus: erepunane Aroom: küpsed ploomid ja kuivatatud kirsid. Maitse: mahlane, siidise tekstuuriga ja mõnusalt täidlane Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Värvus: kontsentreeritud rubiinpunane Aroom: tihe ja elegantne, tunda punaseid ploome, musti sõstraid, Morello kirsse, vürtse ja kohvi Maitse: hea struktuuriga ja võimas, hapukad kirsinüansid on ilusas tasakaalus pehmete tanniinidega. Lõpus tunda mandlit. Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Planeta Santa Cecilia Rosso IGT
Planeta Cerasuolo di Vittoria DOCG
u
u
Piirkond: Sitsiilia
Piirkond: Sitsiilia, Acate
Alkoholisisaldus: 14 %
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasort: Nero d´Avola
Viinamarjasordid: 60% Nero d´Avola, 40% Frappato
Värvus: purpurpunane Aroom: ploomid, vürtsid, džemm, lõpp kergelt lagritsane Maitse: marjane ja elav, värsked ja tasakaalus tanniinid, hea happega pikendatud lõpp Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Värvus: rubiinpunane Aroom: küps granaatõun, punased marjad, maasikas, kirss, värske pirn ja karamellkomm Maitse: puuviljane ja pikk, värske, kontsentreeritud, siidiste tanniinidega Serveerimistemperatuur: 14-17 ˚C
Cantine di Dolianova Blasio Cannonau di Sardegna Riserva DOC
Cantine di Dolianova Anzenas Cannonau di Sardegna DOC
u
u
Piirkond: Sardiinia
Piirkond: Sardiinia
Alkoholisisaldus: 14%
Alkoholisisaldus: 14%
Viinamarjasort: Cannonau
Viinamarjasordid: 90% Cannonau, 5%, Montepulciano, 5% Carignano
Värvus: granaatpunane, mis aja jooksul omandab servadest oranžika varjundi
Värvus: sügav rubiinpunane
Aroom: intensiivne ning pika lõpuga, metsamarjade nüansiga
Aroom: intensiivne, värske ning puuviljane, õunanüansiga
Maitse: täidlane ning ümar, head struktuuri toetavad pehmed tanniinid
Maitse: soe, hea struktuuri ning tanniinsusega
Serveerimistemperatuur: 18-20 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18-20 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
97 Veinid / Punane vein
Masseria Altemura Sasseo Primitivo Salento IGT
u Piirkond: Apuulia Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Primitivo Värvus: tume rubiinpunane Aroom: tihe ja intensiivne, tunda moosi, ploome, punaseid marju. Lõpp magusvürtsine. Maitse: hea struktuuriga ja võimas, tunda küpseid puuvilju, lõpus magusaid tanniine Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Lõuna-Aafrika Robertson Natural Sweet Red
Robertson Pinotage
u
Piirkond: Robertson Valley
Piirkond: Robertson Valley Alkoholisisaldus: 7% Viinamarjasordid: Ruby Cabernet, Chenin Blanc, Colombar Värvus: kerge punane Aroom: magusad kirsinoodid ning küpsed punased marjad
u Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Pinotage Värvus: sügav purpurpunane Aroom: must ploom, küpsed maasikad ja lagrits Maitse: džemmine, maheda järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Maitse: puuviljane, pehme, kerge ja magus. Serveerimistemperatuur: 8 – 10 ˚C
Robertson Cabernet Sauvignon
Robertson Cabernet Sauvignon BIB
u
u
Piirkond: Robertson Valley
Piirkond: Robertson Valley
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Värvus: sügav punane
Värvus: sügav punane
Aroom: paprika, pipar, ploom ja mustad marjad
Aroom: puuviljane, mustad marjad, pähkline, ilus vanill
Maitse: šokolaadine, kuid mahe
Maitse: vürts, must pipar, ploom ja vanill, pika järelmaitsega
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Punane vein 98
Robertson Pinot Noir
Robertson Shiraz
u
u
Piirkond: Robertson Valley
Piirkond: Robertson Valley
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 14%
Viinamarjasort: Pinot Noir
Viinamarjasort: Shiraz
Värvus: purpurpunane
Värvus: tume rubiinpunane
Aroom: maasikas, kirss ja punased marjad
Aroom: värskelt jahvatatud pipar, ploom, ploomimandlid, tunda suitsusust, mustikaid, šokolaadi, natuke kaneeli- ja vanillinoote
Maitse: kerge, puuviljane Serveerimistemperatuur: 14-16 ˚C
Maitse: puuviljane, täidlane, kuiv ja kergelt tammine Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
William Robertson Shiraz
Robertson Wolfkloof Shiraz
u
u
Piirkond: Robertson Valley
Piirkond: Robertson Valley
Alkoholisisaldus: 14%
Alkoholisisaldus: 15%
Viinamarjasort: Shiraz
Viinamarjasort: Shiraz
Värvus: sügav tumepunane
Värvus: tumepunane
Aroom: värskelt jahvatatud pipar, ploom, ploomimandlid, tunda suitsusust, mustikaid, šokolaadi, natuke kaneeli- ja vanillinoote
Aroom: kaneel, vürtsid, ploom, mustikad ja mustad sõstrad
Maitse: puuviljane, täidlane, kuiv ja kergelt tammine
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Maitse: vürtsikas, täidlane, pehmete tanniinidega
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Prantsusmaa Patriarche Heritage Rouge
Margotte Rouge
u
u Alkoholisisaldus: 12%
Piirkond: Vin de France
Viinamarjasort: määratlemata
Alkoholisisaldus: 12% Viinamarjasordid: Syrah, Grenache, Carignan, Cinsault Värvus: rubiinpunane Aroom: punased marjad, vaarikas ja vürtsid Maitse: pehme ja ümar, pooltäidlane. Tuntavalt puuviljane ja värske lõpuga.
Värvus: rubiinpunane Aroom: puuviljane, tunda musti marju, kergelt kuivatatud ploomi Maitse: puuviljane, kerge happesusega, pooltäidlane, mahlane Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
Serveerimistemperatuur: 12-14 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
99 Veinid / Punane vein
Thomas Barton Réserve Margaux AOC
Patriarche Bourgogne Pinot Noir AOC
u
u
Piirkond: Margaux
Piirkond: Bourgogne
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 12%
Viinamarjasordid: 65% Cabernet Sauvignon, 35% Merlot
Viinamarjasort: Pinot Noir
Värvus: intensiivne tume granaapunane
Aroom: punased marjad, vaarikad, maasikad, kergelt kirsine noot, aimatav must sõstar
Aroom: võimas, rohkelt küpseid põldmarju, lagrits, elegantne vanill, kergelt puidune
Värvus: sügav kirgas telliskivipunane
Maitse: suurepärases tasakaalus, head pehmed tanniinid, pikk ja ilus lõpp. Klassikaline ja elegantne.
Maitse: elegantne, rikkalik, puuviljane, kerge vürtsinoodiga, lagrits. Järelmaitse meeldivalt pikk, kerge tammise nüansiga, vürtsine.
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 14-16 ˚C
B&G French Tom Reserve Bordeaux AOC
B&G Bordeaux Gold Label Rouge AOC
u
u
Piirkond: Bordeaux
Piirkond: Bordeaux
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 13%
Viinamarjasordid: 60% Merlot, 40% Cabernet Sauvignon
Viinamarjasordid: 60 % Merlot, 40% Cabernet Sauvigon
Värvus: sügav punane
Värvus: erkpunane
Aroom: peen ning aromaatne, punased marjad, punane sõstar ning kerge sigarinüanss
Aroom: intensiivne puuviljaaroom, milles punane ja must sõstar segunevad kerge vürtsikuse ja röstisusega
Maitse: tasakaalus, täidlane, elegantne, maitses must sõstar, tumedad kirsid, kerge vanill, vürtsika järelmaitsega
Maitse: suurepärases tasakaalus, siidise tanniiniga, järelmaitse eriti pikk ja puuviljane
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 14-16 ˚C
B&G Cuvée Spéciale Rouge
Thomas Barton Réserve Médoc AOC
u
u
Piirkond: Languedoc
Piirkond: Médoc
Alkoholisisaldus: 12%
Alkoholisisaldus:13%
Viinamarjasort: määratlemata
Viinamarjasordid: 60% Cabernet Sauvignon, 40% Merlot
Värvus: erk kirsipunane Aroom: puuviljane, selgelt tunda punaste marjade nüanssi
Värvus: väga sügavpunane
Maitse: tasakaalukas, ümar ja kerge tanniinisisaldusega. Järelmaitse värske ja puuviljane.
Maitse: puuviljane, pehmete tanniinidega, hea happesusega
Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Aroom: must sõstar, vürtsid, šokolaad
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Veinid / Punane vein 100
Château Magnol Cru Bourgeois Haut-Médoc AOC
Thomas Barton Réserve St.Emilion AOC
u
Piirkond: St. Emilion
Piirkond: Bordeaux
Viinamarjasordid: 80% Merlot, 20% Cabernet Franc
u Alkoholisisaldus:12,5%
Alkoholisisaldus: 12,5% Viinamarjasordid: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc Värvus: sügav rubiinpunane Aroom: puuviljane, punased marjad, tamme- ja vürtsinüansid Maitse: tugeva struktuuriga, rikkaliku sametise tanniini ja hea happesuse tasakaaluga. Järelmaitse pikk, selgelt on tunda vürts ja puuviljad.
Värvus: sügav granaatpunane Aroom: tüüpiline näide St. Emilioni elegantsusest – kirsid ja vaarikad kombineeritud kerge vürtsikuse ning kaneeliga. Maitse: mahe stiilne vein, velvetised, kuid tuntavad parkained, kergelt vürtse ja vanilli. Pikk ja elegantne järelmaitse. Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Domaines Barons de Rothschild (Lafite) Légende Pauillac AOC
B&G Châteauneuf-duPape AOC
u Piirkond: Rhône
u
Alkoholisisaldus: 14,5%
Piirkond: Pauillac Alkoholisisaldus: 12,5 % Viinamarjasordid: 50-70% Cabernet Sauvignon, 30-40% Merlot, 5-10% Cabernet Frank Värvus: sügav purpurpunane Aroom: diskreetne ning mitmekihiline, tunda tubakat, kuivatatud puuvilju ja aniisi, röstitud pähklite ja mandlite noodiga. Maitse: suurepärane struktuur, tuntavate parkainetega ning pika lagritsase järelmaitsega. Sobib veinikeldris säilitamiseks.
Viinamarjasordid: 50% Syrah, 50% Grenache Värvus: intensiivne tume kirsipunane Aroom: väga aromaatne ja puuviljane, tunda tumedaid kirsse, kuivatatud ploome, kerget tubaka-, lagritsa- ning vürtsinüanssi Maitse: ümarad tanniinid, täidlane ja pika puuviljase ning kergelt piprase järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
B&G Côtes du Rhône AOC
u Piirkond: Côtes du Rhône Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasordid: 50% Grenache, 30% Syrah, 20% Carignan Värvus: tumepunane Aroom: moka kohv ja must sõstar, kergelt vürtsikas Maitse: pooltäidlane, hea struktuuri ja küpsete tanniinidega, pika ja puuviljase järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
Domaines Barons de Rothschild (Lafite) Légende Médoc AOC
u Piirkond: Médoc Alkoholisisaldus: 12,5 % Viinamarjasordid: 50-70% Cabernet Sauvignon, 30-40% Merlot, 5-10% Cabernet Franc Värvus: sügav rubiinpunane Aroom: vürts, nelk Maitse: hea struktuuri ja happesusega, mõnusalt piprase järelmaitsega Serveerimistemperatuur: 17-18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
101 Veinid / Punane vein
Oriason Châteauneuf-duPape Rouge AOC
Oraison Côtes du Rhône AOC
u
u
Piirkond: Rhône
Piirkond: Rhône
Alkoholisisaldus: 14,5%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasordid: Grenache, Syrah, Cinsault, Mourvèdre
Viinamarjasordid: 80% Grenache, 20% Syrah, 10% Mourvèdre
Värvus: tumepunane
Värvus: tumepunane
Aroom: moka kohv ja must sõstar, kergelt vürtsikas
Aroom: moka kohv ja must sõstar, kergelt vürtsikas
Maitse: pooltäidlane, hea struktuuriga ja küpsete tanniinidega, pika puuviljase järelmaitsega
Maitse: pooltäidlane, hea struktuuriga ja küpsete tanniinidega, pika puuviljase järelmaitsega
Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
Château d’Aussieres AOC
Blason d’Aussieres AOC
u
u
Piirkond: Corbieres
Piirkond: Corbieres
Alkoholisisaldus: 14%
Alkoholisisaldus: 13,5 %
Viinamarjasordid: Syrah, Grenache, Mourvèdre, Carignan
Viinamarjasordid: Syrah, Grenache, Mourvèdre, Carignan
Värvus: väga sügavpunane
Värvus: violetse varjundiga tumepunane
Aroom: intensiivsed punaste marjade ja puuviljade noodid, millesse põimub parajalt tammisust. Väga hea tasakaal.
Aroom: punaste ja mustade marjade kõrval tuntavad vürtsid ja kerge pinnasele omane ürdisus
Maitse: rikkalik ja elegantne, tanniinid on tihedad ja siidised, puuviljasus muudab üldmaitse värskeks. Järelmaitse on väga pikk.
Maitse: rikkalik ja elegantne, tanniinid on tihedad ja siidised, vein kompaktne ja jõuline. Pikas lõpus tuleb esile mustadest oliividest valmistatud tapenaad.
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
B&G Merlot Reserve
B&G Cabernet Sauvignon Reserve
u Piirkond: Languedoc-Roussillon Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Merlot Värvus: lillakaspunane Aroom: tugev, tunda on vaarikat, maasikat ning röstinüanssi Maitse: rikkalik, ümar, pehme, siidine tunda on tanniine. Järelmaitse pikk, puuviljane, kergelt vürtsine. Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
u Piirkond: Languedoc-Roussillon Alkoholisisaldus: 13,5 % Viinamarjasort: Merlot Värvus: lillakaspunane Aroom: puuviljane, tunda suitsuploomi, musta sõstart, mis seguneb kerge vürtsikuse ja röstiga Maitse: rikkalik, ümar, pehme, siidine, tunda on tanniine. Järelmaitse pikk ja mustsõstrane. Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Punane vein 102
Les Jamelles Merlot
u Piirkond: Languedoc-Roussillon Alkoholisisaldus: 13,5%
Les Jamelles Cabernet Sauvignon
u Piirkond: Languedoc-Roussillon
Viinamarjasort: Merlot Värvus: sügav punane, peaaegu must Aroom: mustad marjad, ploom, kerge tubakas ja vürts Maitse: ümar ja pika järelmaitsega, väga heas tasakaalus, kergesti joodav vein Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Alkoholisisaldus: 13,5% Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon Värvus: sügav punane Aroom: roheline pipar, punased puuviljad, vürtsid Maitse: velvetiselt pehme, väga heas tasakaalus vein. Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Les Jamelles Pinot Noir
Les Jamelles GSM
u
u
Piirkond: Languedoc-Roussillon
Piirkond: Languedoc-Roussillon
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Viinamarjasort: Pinot Noir
Viinamarjasordid: 60% Grenache, 30% Syrah, 10% Mourvèdre
Värvus: sügav punane Aroom: roheline pipar, punased puuviljad, vürtsid Maitse: velvetiselt pehme, väga heas tasakaalus vein Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
Värvus: sügav mustjaspunane Aroom: puuviljane ja alkohoolne, tunda puusütt, vürtse, puitu. Maitse: siidine, puuviljad on põimitud lagritsa, puidu ja lilledega. Lõpp on kontsentreeritud, kuid ümar ja röstine. Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
B&G Pinot Noir Reserve
u Piirkond: Korsika, Vin de Pays de l’Ile de Beauté Alkoholisisaldus: 12% Viinamarjasort: Pinot Noir Värvus: punane, lillaka tooniga Aroom: tugev, tunda on musta kirssi, musti sõstraid, vaarikat ning röstinüanssi Maitse: rikkalik, ümar, tunda on siidiseid tanniine. Järelmaitse pikk, puuviljane, röstine. Serveerimistemperatuur: 14-16 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
103 Veinid / Punane vein
Tšiili La Conda Cabernet Sauvignon
La Conda Chile Merlot
u
Piirkond: Central Valley
Piirkond: Central Valley Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon Värvus: rubiinpunane Aroom: ergas puuviljane, tunda musta sõstart ning kerget vürtsikust Maitse: domineerivad punased marjad, hea tasakaal, järelmaitse kergelt vürtsine
u Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Merlot Värvus: rubiinpunane Aroom: vaarikanüansiga, moosine Maitse: tasakaalukas, mahlakas ja pehme, ümarate tanniinidega Serveerimistemperatuur: 15-17 ˚C
Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚C
La Conda Chile Merlot BIB
La Conda Semi Sweet Red
u
u
Piirkond: Central Valley/Export Union
Piirkond: Central Valley
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 11%
Viinamarjasort: Merlot
Värvus: rubiinpunane
Värvus: rubiinpunane
Aroom: ergas puuviljane, tunda ploome, musti sõstraid ja viigimarju. Õrnalt ürdine.
Aroom: vaarikanüanss Maitse: tasakaalukas ja pehme Serveerimistemperatuur: 16-18 ˚ C
Maitse: keskmise täidlusega, pehme ja magusate tanniinidega. Hea tasakaal õrna happe ja magususe vahel. Serveerimistemperatuur: 14-16 ˚C
Isla Negra Cabernet Sauvignon Merlot
Isla Negra Reserva Cabernet Sauvignon
u
u
Piirkond: Central Valley
Piirkond: Central Valley
Alkoholisisaldus: 12,5%
Alkoholisisaldus: 12,5 %
Viinamarjasordid: Cabernet Sauvignon, Merlot
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Värvus: rubiinpunane Aroom: puuviljane
Aroom: puuviljane, tunda küpseid musti sõstraid
Maitse: hea tasakaalu ja happega
Maitse: vürtsine ja kergelt vanilline
Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Värvus: rubiinpunane
Veinid / Punane vein 104
Isla Negra High Tide Cabernet Sauvignon
u
Santa Carolina Cellar Selection Cabernet Sauvignon
u
Piirkond: Central Valley Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon Värvus: rubiinpunane Aroom: puuviljane, küpsed mustad marjad, sõstrad Maitse: vürtsine, tunda musta sõstart, ploomi ja kergelt vanilli Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Piirkond: Central Valley Alkoholisisaldus: 13% Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon Värvus: erk rubiinpunane Aroom: marjad, punased ploomid, vanill, kaneel Maitse: magusad puuviljad, ürdid, keskmise täidlusega Serveerimistemperatuur: 17-18 ˚C
Santa Carolina Cellar Merlot
Los Vascos Cabernet
u
Piirkond: Colchagua Valley
u Alkoholisisaldus: 14%
Piirkond: Central Valley
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Alkoholisisaldus: 12,5%
Värvus: rubiinpunane
Viinamarjasort: Merlot Värvus: rubiinpunane, lillaka varjundiga Aroom: puuviljane, tunda punaseid marju, küpset ploomi, kerget pipart Maitse: keskmise täidlusega, pehme ja magusa noodiga küps parkaine, sametine tekstuur
Aroom: must sõstar, lagrits, küpsed puuviljad Maitse: värske, puuviljase struktuuriga, vürtsikas Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Los Vascos Grande Réserve
u Piirkond: Colchagua Valley Alkoholisisaldus: 14% Viinamarjasordid: 75% Cabernet Sauvignon, Carmenere, Syrah, Malbec Värvus: intensiivne rubiin peene sära ja oranžika nüansiga Aroom: puuviljane, tunda musta kirssi, musta sõstart, metsmaasikat, ploomi ja musta pipart, tammest vanilli, kaneeli, šokolaadi ja tubakat Maitse: rikas, kreemjas, tugev ja värske, heas taskaalus, hea happesusega. s Serveerimistemperatuur: 16-17 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
105 Veinid / Punane vein
Uus-Meremaa Cloudy Bay Pinot Noir
Marlborough Pinot Noir Reserve
u Piirkond: Marlborough
u
Alkoholisisaldus: 14%
Piirkond: Marlborough
Viinamarjasort: Pinot Noir
Alkoholisisaldus: 13%
Värvus: kirgas ja tumedam kui samast marjast veinid Bourgougne`st
Viinamarjasort: Pinot Noir
Aroom: heas tasakaalus kerge röst, tamm, kohv, kakao, maasikad, nahk
Aroom: tunda on vaarikaid ja musta kirssi, õrn tammine noot taustal
Maitse: ploom, puidu tanniinid, ilusa happesusega, tunda ploomi hapukust, koorekohvi
Maitse: pooltäidlases veinis kerkivad esile küpsed vaarikad, kirsid ja punane sõstar. Uus prantsuse tamm annab meeldivat tanniinisust. Meeldiv ja puuviljane.
Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
USA
Värvus: kirgas rubiinpunane
Serveerimistemperatuur: 16 ˚C
Beringer California Collection Cabernet Sauvignon
Beringer Stone Cellars Zinfandel
u
Piirkond: Kalifornia
u Alkoholisisaldus: 14%
Piirkond: Kalifornia
Viinamarjasort: Zinfandel
Alkoholisisaldus: 13%
Värvus: tume rubiinpunane
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon Värvus: rubiinpunane
Aroom: must pipar, vürts, põldmari, must sõstar
Aroom: must sõstar, suitsune ploom, vürtsid ja kerge vanill
Maitse: puuviljane, tunda musta sõstart, meeldivad tanniinid, pikk järelmaitse
Maitse: mahlane, mahedate tanniinidega puuviljane, kergelt vürtsikas
Serveerimistemperatuur: 17-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 17 ˚C
Beringer Stone Cellars Cabernet Sauvignon
Beringer Founders Estate Cabernet Sauvignon
Beringer Knights Valley Cabernet Sauvignon
u
u
u
Piirkond: Kalifornia
Piirkond: Kalifornia
Piirkond: Kalifornia
Alkoholisisaldus: 13%
Alkoholisisaldus: 13,5%
Alkoholisisaldus: 14%
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Viinamarjasort: Cabernet Sauvignon
Värvus: sügav rubiinpunane
Värvus: sügav rubiinpunane
Värvus: sügav punane
Aroom: küpsed tumedad ploomid, basiiliku, seedripuu, tubaka ja pipra nüansiga
Aroom: kirss, must sõstar, vanill
Aroom: vürtsid, põldmari, kirss
Maitse: kergelt vürtsine, ürdid, röstitud leiva ja tammenüanss. Rikkalik tekstuur, ümar, pehme parkaine.
Maitse: täidlane, ümar ja mitmekihiline, rikkalik puuviljasus, must sõstar, vanill, tammesus ning vürtsikus, pikk kestev järelmaitse.
Maitse: pehme ümar Serveerimistemperatuur: 17-18 ˚C
Serveerimistemperatuur: 18-20 ˚C
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Serveerimistemperatuur: 18 ˚C
Tootekoolitus / Uus maailm 106
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
107 Tootekoolitus / Uus maailm
Asjalikku infot
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 108
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
109 Brändi ja konjak
Brändi ja konjak Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaatide vedamine mitme maa ja mere taha ülearu tülikas, kokkukuivatatult ehk n-ö tihendatult võttis sama joogipoolis mitu korda vähem ruumi, säilis paremini ning muutus aja jooksul järjest maitsvamaks. Esimesed teated brändilaadsete jookide valmistamisest Euroopas pärinevad juba 13. sajandist. Prantsusmaal, Armagnaci piirkonnas arvestatakse selle ajalugu aastast 1285, mil paavst Clemensi (1264–1314) ihuarst Arnaud de Villeneuve kirjeldas esmakordselt destillatsiooniprotsessi käiku. Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis’deks kutsuti. Ebamaiste jõudude sekkumiseta oleksid Cognaci ümbruse elanikud, kes kannavad uhkusega hüüdnime cagouillard – tigu, oma soolakaevanduste, viinapuude ning tigudega võib-olla tänini idüllilises rahus ja tundmatuses elanud. Legendi kohaselt sai Chadeville’i maahärra Chevalier de la Croix Marron unenäos juhatust saatanalt, kes õpetanud, kuidas joogi hing teistkordse destilleerimisega välja meelitada ning pudelisse ajada. Järeleproovimisel osutunud kõik sulatõeks ja nii hakatudki Cognacis brouillis`d edaspidi kaks korda destillerima. Fakt on, et esimesena kõigi omataoliste seas kanti just Gourry de Chadeville’i suguvõsale kuuluv Domain de Chadeville aastal 1619 Cognaci piirkonna registrisse. Teoreetiliselt on brändi tootmine järgnenud sajandite jooksul suuresti muutunud, keemiaalased teadmised on täienenud, destilleerimis- ja villimisseadmed on kaasajastunud, tootmisareaal laienenud ning mõnede regionaalsete tipptoodete
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Brändi ja konjak 110 kaitseks on täpselt paika pandud ka nende nimekasutusõigus. Siiski tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest. Valmistamine Põhiskeem on lihtne: brändi valmistamine algab veini tegemisest ning sellele järgnevast destilleerimisest, mille tulemusel saadakse valge värvusega baaspiiritus eaux-de-vie ehk eluvesi, nagu prantslased ütlevad. Tammevaatidesse villitult omandab see aastaid kestva laagerdumisprotsessi käigus brändile iseloomuliku värvi ning vaniljese lõhnabuketi. Tootmistsükli viimases faasis segatakse mitmetest erisugustest ja -ealistest brändidest kokku väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning lahjendatakse see nõutavasse müügikangusesse. Protsessi kogu keerukus tuleneb kehtivast apellatsioonisüsteemist, millega kaasnevad olulised piirangud ja tootmistehnoloogilised nõuded. Konjak Charente’i ja Maritime’i regioonis asuvaid Cognaci kasvualasid, kus viljeldakse kolme viinamarjasorti (90% Ugni Blanc, 10% Folle Blanche ning Colombard), on kuus: Grand Champagne, Petite Champagne, Bordiers, Fins Bois, Bons Bois, Bois Ordinaires et Bois Communs. Paralleelselt saagikoristusega, mis algab septembri 3.–4. nädalal, käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine. Järgnev destillatsiooniperiood, mille algus pole reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks. Destilleerimine toimub traditsioonilisel viisil padadestillaatorites. Esimesel korral saadav eaux-de-vie ehk brouillis on 28–30% alkoholisisaldusega toorpiiritus. Peale teist destilleerimist, mida nimetatakse bonne chauffe’iks, eraldatakse sellest konjakipiirituse parimate omadustega südamik ehk nn coeur, mille alkoholisisaldus on 68–72%. Järgneb
vähemalt kaks aastat vältav laagerdumine tammevaatides. Enamasti on vaadid Limousini, vahel ka Troncais’i või Allier’i päritolu. Tammepuit, mille eripäraks on poorsus ja kõrge tanniinisisaldus, võimaldab ajal korrigeerida konjakipiirituse maitset, värvi ning alkoholisisaldust, ülejäänu eest kannab hoolt tilluke keldriõhust ning konjakist elatuv bakterseen Torula compniacensis Richon. Tõsi küll, tänu tema osalusele tuleb tootjail arvestada ka igaaastase 3% loomuliku kaoga. Teisisõnu kulub 10aastase laagerdumistsükli juures 100 liitri konjaki valmistamiseks 135 liitrit konjakipiiritust. Poeetiliselt väljendudes öeldakse Cognaci mail selle kaduva kolmandiku kohta mõistvalt part des anges – inglite jagu. Toodangusse ümberarvestatult rüüpavad needsamad inglid seega ära enam kui 20 miljonit pudelit eluvett aastas (!), mis teeb neist maailmas suuruselt teise konjakitarbija USA järel. Baaspiirituse areng konjaki täisküpsuseni on jaotatud kolmeks etapiks: • esimesel, nn ekstraktsiooniperioodil seob see vajalikud tanniinid, muutudes maitselt puidusemaks ning omandades kuldsed merevaigutoonid, • teisel, nn küpsemis- ehk vananemisperioodil konjakipiiritus tiheneb, aroomi- ja maitsebukett muutub täidlasemaks ning harmoonilisemaks, • kolmas, nn oksüdatsiooniperiood on finaal – täisküpsuse saavutanud konjak villitakse kõhukatesse kitsakaelalistesse säilituspudelitesse, mida prantslased dame Jeanne’ideks ja inglased demijohnideks kutsuvad, ning korgitakse. Niipea, kui katkeb konjaki kokkupuude puidu ja seeläbi ka õhuga, lõpeb kogu protsess ning joogi kvaliteet muutub edasiste säilitusolude suhtes püsivaks. Iga konjakimaja juurde kuulub Paradise`iks kutsutav keldriosa, kus parimad ja täisküpsuse saavutanud konjakid suurtesse klaaspudelitesse villituna aastakümneid, harvad väljavalitud aga isegi sajandeid õiget aega ootavad. Küpsemisele järgneb segamine: harmoonilise ning majastiilile vastava lõhna- ja maitsebuketi saavutamiseks segatakse kokku mitmeid eriealisi ning erinevatest kasvupiirkondadest pärit konjakeid. Vajadusel alandatakse konjaki alkoholisisaldust destilleeritud veega, maitseomaduste viimistlemiseks on segule seaduse järgi lubatud lisada vähesel määral suhkrut ja karamelli. Selle nn mariage’i ehk abielu sõlmijaks on maître dechais – oma kunsti suurepäraselt valdav konjakimeister. Hennessy Hennessy tee tippu algas aastal 1765, mil iirlasest ohvitser Richard Hennessy lahkus kuningas Louis XV teenistusest, siirdus elama Charente’i ning rajas oma konjakiäri.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
111
Brändi ja konjak
18. sajandil alustasid mitmed temataolised tootjad, teiste seas ka Jean Martell. Just need kaks suguvõsa panid aluse tõelistele kvaliteetkonjakitele, tegutsedes kord konkurentide, kord liitlastena, mida aeg-ajalt ka abielusidemetega kinnitati. 1865. a võttis firma asutaja pojapoeg Maurice Hennessy esimese kaupmehena kasutusele konjaki markeerimise süsteemi, tähistades eriealisi jooke kindla arvu tärnidega. Seesama Maurice Hennessy hakkas esimesena kasutama ka tähekombinatsioone VSOP ja XO. 1971. a liitus Hennessy Moët & Chandoniga ning kuulub alates 1980ndate lõpust LVMH gruppi. Täna on Hennessy rikkalik laagerdunud konjakipiirituse varu maailma suurim. Klassikaliste toodete valikule on lisandunud uued Single Distillery konjakid. Pakutakse kolme iseloomult väga erinevat konjakit, mis on segatud ainult ühe kindla destilleerimiskoja, kas Le Peu, Camp Romaini või Izambardi varudest. Olles ühteaegu nii viinamarjakasvataja, destilleerija, tammemetsade omanik kui ka tünnivalmistaja, suudab Hennessy kontrollida kogu tootmistsüklit ning seda soovitud suunas arendada. Hennessy tippkvaliteet on eeskujuks paljudele praegustele ja tulevastele konjakitootjatele.
Armanjakk Suurimad erinevused konjaki ja temast sajandi võrra vanema armanjaki tootmisel on: • Destillatsioonimeetod – esimest destilleeritakse kaks korda traditsioonilises padadestillaatoris, teist üks kord ning märksa odavamal jätkuvmeetodil kolonndestillaatoris (alambic armagnaçais). Veel kaks-kolmkümmend aastat tagasi oli mobiilne kaherattaline alambic, mis väikese veduri kombel
"Kunst on nagu vein ja kogemused brändi, mida me sellest destilleerime." Kanada ajakirjanik Robertson Davies (1913–1995)
tossas ning vastavalt vajadusele mööda Gaskoonia külateid ringi vuras, kõige levinum. Tänaseks on see asendunud kaasaegsete suuremate statsionaarsete seadmetega. • Piirkond – määratluse järgi kuuluvad Cognacist kagu poole jääva Armagnaci kolme kasvuala hulka: Bas Armagnac, Haut Armagnac ning Tenareze, kus viljeldakse nelja erinevat sorti viinamarju: Baco, Colombard, Folle Blanche ja Ugni Blanc.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Brändi ja konjak 112 • Vaadid – parimate armanjakkide puhul kasutatakse Monlezuni musta tamme, mis annab joogile erilise maitsevärvingu, ülejäänud on valmistatud samuti Limousini või Troncais’i tammest. • Üheski valmistamisjärgus pole armanjaki baaspiiritusele lubatud lisada karamelli ega suhkrut, seetõttu on joogi iseloom ja maitse mõnevõrra järsum või tahumatum. Suur osa armanjakkidest on vanemad kui 10 aastat, kuldseks keskeaks pakutakse 15–25, kuid on vanemaidki. • Armanjakkide seast võib leida ka kindla aastakäigu esindajaid, konjaki puhul tuleb seda imeharva ette. Kõige muu osas sarnaneb armanjaki tootmine konjakiga, ka markeeringule esitatavad nõuded ning vastav märgistus on üldjoontes samad. Brandy de Jerez Hispaanlaste tippbrändi on nimetatud sama Jerezi piirkonna järgi, kust tuleb ka kuulus kangestatud vein šerri ehk heres, kuid brändi valmistamisel on viinamarjade kasvupiirkond ja -sort vähemolulised. Piisab, kui selle tooraine on Hispaania päritolu, näiteks La Manchast või Extremadurast. Võtmeküsimuseks on hoopis brändi baaspiirituse laagerdamise süsteem, nn soleracriadera, mis on kohustulik ka šerri tootmisel. Brändi laagerdamisel kasutataksegi vanu šerrivaate ning isegi tootjad on enamasti samad. Solera-criadera on erinevas küpsusastmes oleva baaspiiritusega vaatide süsteem, mida täidetakse ja tühjendatakse järk-järgult. See osa vanimast vaaditäiest, mis läheb villimisele, asendatakse sama koguse brändiga vanuselt järgmisest vaadist jne kuni ahela kõige viimase ehk sisult noorima vaadini, millele lisatakse vastavas koguses värsket baaspiiritust. Hispaanlaste dünaamiline, sageli 30 või enamastki astmest koosnev segamisviis, mis erineb oluliselt teistele brändidele omasest staatilisest laagerdamisest, võimaldab joogi küpsemisprotsessi lühendada ning garanteerib stabiilse maitsega lõpptulemuse. Metaxa Aastast 1880 tuntud Kreeka versioon brändist – Metaxa ehk Vahemere päike pudelis on õigupoolest pehme ja viimistletud maitsega kombinatsioon brändist ning veinist. Noore siidikaupmehe Spyros Metaxa katsetuste tulemusena sündinud joogi eripära seisneb viinamarjasortide valikus ja brändi maitsestamisel kasutatavates lisandites nagu muskaatvein, maarohud ning roosi kroonlehed. Vein, millest destilleeritakse Metaxa baaspiiritust, tehakse Atika viinamarjadest, sorte on kolm: Sabbatiano, Soultanina ja Black Corinthian. Traditsiooniline laagerdumine Limousini päritolu tammevaatides kestab 3–30 aastani. Segamise
käigus lisatakse brändile väike kogus suhkrukaramelli ning demineraliseeritud vett, pooleaastase järellaagerdamise eel ka intensiivse lõhnaga muskaatvein ja taimsed maitsestajad. Enne lõplikku villimist jahutatakse jook kuni –6 °C ning filtreeritakse. Liigitus ja markeering Brändit tehakse kõikjal, kus leidub sobivat toorainet – Ameerikas, Austraalias, Itaalias, Hispaanias, Kreekas. Kõige hinnatum on muidugi prantslaste konjak, mille tootjate esiritta kuuluvad sellised klassikud nagu Hennessy, Martell, Rémy Martin, Courvoisier, Otard, Renault Bisquit jt. Konjakina kvalifitseeritud brändi etiketil olevaid märksõnu või nende algustähtedest koosnevaid lühendeid, mis tähendavad joogi iga, võib sarnaselt tõlgendada ka armanjaki puhul: • 3–7 a very special ehk VS, • 4,5–12 a very superior old pale ehk VSOP, • 6–15 a Napoleon, • 6–40 a extra old ehk XO, • 6–50 a Extra. Brandy de Jerez’i tähistuses näitab vanust sõnaline märge: • 1–2 a laagerdunud lihtsaim brändi Solera, • 3–5 a laagerdunud Solera Reserva, • üle 5 a laagerdunud Solera Gran Reserva. Metaxa vanust loetakse tärnidega, erandiks on auväärsed luksustooted, mille puhul kasutatakse sõnalist kirjeldust: • *** – laagerdunud vähemalt 3 a, • ***** – laagerdunud vähemalt 5 a, • ******* – laagerdunud vähemalt 7 a, • Private Reserve – laagerdunud vähemalt 20 a. Tarbimine Brändid, eriti konjak, ei sobi kiirustava elulaadiga. See aristokraatlik jook väärib nautimist kõigi meeltega ja mitmel erineval moel – puhtalt, jääga, pikendatult, tee või kohviga, sigari kõrvale. Konjakile pühendatud aeg on võrdeline selle värvusest, unikaalsest lõhnabuketist, järelmaitsest saadava elamusega. Enamasti võtavad eestlased brändi jaoks kas suurema või väiksema ball-tüüpi klaasi, prantslased seevastu eelistavad väiksemat tulbikujulist klaasi, mis kogub ja suunab aroomi paremini. Tooniku, limonaadi või mahlaga pikendatud brändit ning konjakit juuakse siiski highball-klaasist. Parim serveerimistemperatuur on 18–21 °C, seega toasoe, mitte enam, vastasel juhul lenduvad kõik lõhnad kahetsusväärselt kiiresti. Pisut madalam temperatuur sobib küll, siis soojeneb brändi klaasi hoidva käe soojusest.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
113 Tootekoolitus / Uus maailm
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 114
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
115 Kalvados
Kalvados Kalvados on naturaalsest magustamata siidrist destilleeritud õunabrändi, mille kogu tootmistsükkel alates õunte-pirnide sordist ning kasvukohast kuni toote villimiseni on vastavalt AOC (Appellation d’Origine Contrôlée) määratlusele rangelt reglementeeritud. Tootenime calvados võib kasutada vaid Prantsusmaa põhjaossa jääva Normandia suurimas, Calvadosi departemangus valmistatud õunabrändi kohta. Mujal, muul viisil või teistsugusest toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack. Ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, džinn, tekiila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid. Erinevalt viinamarjaviljeluseks sobivatest soojadest piirkondadest edenes tuultest räsitud Normandias paremini hoopis õunakasvatus, esimestena on sealseid uhkeid viljapuid kirjeldanud vanad roomlased. Hästi edenes ka karjakasvatus, just Normandiast on pärit legendaarne Camembert ja mitmed teised kuulsad juustusordid. Teadagi nõudis rammus talutoit – seapraad, rohke koorekastmega kala või teised mereannid, korralikku allaloputamist. Esialgu saadi seedimisele abiväge kääritatud õunamahlast, mis hiljem asendus kangema kraamiga.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Kalvados 116 Millal õunasiidrist brändit tegema hakati, pole täpselt teada. Esimesed kirjalikud viited kangeks siidriks ehk siidribrändiks kutsutud joogile pärinevad 1553. a Cotentini poolsaarel elanud lord Gilles de Gouberville’i sulest. Õige nimi leiti joogile alles mõned aastakümned hiljem toimunud ajaloosündmuste käigus. Paradoksaalne küll, aga üdini patriootilised prantslased, kes muidu kiivalt kõiges rahvuslikus kinni on, pidid ühe oma kõige unikaalsema joogipoolise nime laenama hispaanlastelt! Legendi kohaselt purunes 1588. a vastu Normandia rannakaljusid Hispaania kuninga Philip II võitmatusse armaadasse kuulunud sõjalaev El Calvador, mille järgi kohalikud paika Calvadoriks kutsuma hakkasid. Aja jooksul muganes nimi prantsusepäraseks Le Calvados’iks, laienes kogu piirkonnale ja seal valmivale siidribrändile ning 1790. a kanti samanimeline departemang lõpuks ka ametlikult Prantsusmaa kaardile. Tänapäeval on halduspiirkonna keskuseks Caen, selle tõeliseks kalvadose-metropoliks peetakse aga 50 km võrra kirde pool asuvat väikelinna
"Piisab ainsast kalvadosesõõmust, et teada, miks Eeva pattu langes." Prantslaste üldlevinud kõnekäänd
Pont l’Évêque’i, mille lähiümbruses paiknevad ka kõik parimad cidrerie’d ehk tootmiskojad. Siin leidub nii hiiglaslikke tööstuskomplekse, mis meenutavad postmodernistlikke katedraale, kui väiketootjaid, kellest igal oma „vaskpiipude kollektsioon“ nagu Moskva Kremli sibulakobar õue peal säramas. Veel saja aasta eest valmis 90% toodangust kodusel teel ümbruskonna loendamatutes karjataludes. Kalvadost tehti pea igas majapidamises, vähemalt oma tarbeks nagu juustu ja leibagi. 1942. a fikseeritud Appellation d’Origine Contrôlée staatusega kaasnesid radikaalsed muutused ning arenguprotsessid, mille tulemusena valmib 85–90% kalvadosest täna just kaasaegse sisseseadega suuremates cidrerie’des nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel ja Gilbert. Litsentseeritud tootjaid on piirkonnas umbes 6000, nende aastasest müügimahust, mis ulatub juba üle 11 miljoni pudeli, läheb ca 50% ekspordiks. Valmistamine AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala: Pays d’Auge, mis on parim, Calvados ning Domfrontais. Ühtekokku teatakse seal 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud. Vanimad umbes 50 enam-
levinud sordist on Bisquet ja Marin Onfroy. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 10–11 liitrit siidrit, milleks kulub umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4,5–6% alkoholisisaldusega siidriks. Väikestel golfipalli mõõtu õuntelpirnidel pole õiget tegu, nägu ega maitset, see-eest sisaldavad need rohkesti tanniine, mis on tarvilikud lõhnanüansside pikaajaliseks säilimiseks. Pariislaste ja paljude teiste arvates ongi veider, kuidas suudab keegi sedavõrd kohutava välimusega vissidest nii jumalikku jooki valmistada. Valdav osa Euroopas ja mujal maailmas saadaolevatest kalvadostest on pärit suurtootmisele spetsialiseerunud destillatsioonikodadest, mille puhul on tavaline, et õunad või siider ostetakse kokku sama piirkonna väikeettevõtjatelt, kes tegelevad nii piimakarjanduse, õunakasvatuse kui siidri destilleerimisega. Sõltuvalt maavaldusest ning tootmismahust viljeldakse 4–40 erinevat sorti õunapuid, mis lõppkokkuvõttes annabki võimaluse kujundada välja oma kindlalt äratuntav stiil. Saagikoristusperiood kestab septembrist detsembrini. Kogutud viljad sorteeritakse ning jäetakse vähemalt kuuks ajaks puidust kastidesse kuivama ja järelvalmima, töötlema asutakse neid alles jaanuaris. Mahla kääritamisele, mis vältab mitu kuud, järgneb destilleerimine traditsioonilisel pada- või kaasaegsel kolonnmeetodil. Viimast tohib praktiseerida üksnes kõige lihtsamate kalvadoste puhul, parim tulemus saavutatakse siiski padadestillaatorites. Esimesel destilleerimisel saadakse 20–30% alkoholisisaldusega baasjook ehk petites eaux, millest eemaldatakse kõik ebasoovitavad kõrval ained, seejärel korratakse kogu protsessi uuesti. Teise destilleerimise käigus valmivat ning sellest eraldatavat kuni 70% alkoholisisaldusega aetise südamikuosa võib juba nooreks kalvadoseks pidada. Tõelise küpsuse ja värvi omandab see siiski alles tammevaatides laagerdamisel. Kogu protsessi vältel lisatakse joogile vähehaaval destilleeritud vett, et alandada lõplikku alkoholisisaldust AOC määratlusega sätestatud joomiskanguseni, mis on 42%. Küpsemine kestab paarist aastast 40 ja enama aastani,optimaalseks loetakse kuut aastat, tamme päritolu pole sealjuures määratletud. Asjatundmatu võib arvata, et inimmõistus mõjutab vaid minimaalselt selle protsessi kulgu, ka tipptootjate kinnitusel on õige kalvadose sisuks vaid looduse viljad ja aeg, ei midagi enamat. Ometi on see suisa
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
117 Kalvados
meistrikunst, mille puhul saab oluliseks kõik – millisest materjalist tünne kasutatakse, nende suurus, vanus ning paigutus keldris, ruumi ventilatsioonisüsteem, suhteline õhuniiskus ning temperatuur. Vanad kogenud tegijad, kelle arvates tapab noor tamm kõik õuna imepärased maitse- ja lõhnanüansid, eelistavad kasutada sissetöötatud vanu Limousini päritolu šerri-, konjaki- ja portveinitünne. Mitmetest laagerdunud, kuid vanuse, päritolu, maitse- ja lõhnaomaduste poolest erinevatest destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik tugev puuviljasus, mis aastatega taandub, lastes tamme mõjul üha enam esile tõusta pähkli-, tubaka-, vanilje- jm nüansse. Apellatsioonireeglitega on paika pandud vaid teatud nõuded, millele kokkusegatavad baasalkoholid vastama peavad, muu maitseharmoonia sõltub suuresti segaja meisterlikkusest.
mandias üldlevinud kombe kohaselt kahe söögikorra vahel seedimise ergutamiseks, • Café-Calva, väike tassitäis kalvadosega teritatud kohvi on pariislaste talvine lemmikjook, vahel lisatakse kalvadost ka teele, • mahla või sidrunitoonikuga pikendatult ning sidruni või õunaviiluga garneeritult.
Tootjad ja liigitus Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Nende kõrval on hulgaliselt litsentseeritud väikeettevõtjaid nagu talupidajast Suzanne Rufin, kelle aastane tootmiskogus piirdub paari vaadiga, mis ei jõua kunagi rahvusvahelise ulatusega jaemüügivõrku. Kehtiva seaduse järgi võib kalvadosena kaubastada toodet, mis on destilleerimise järel minimaalselt kaks aastat tammevaadis laagerdunud. Eriealiste kalvadosepartiide segamisel peab markeering näitama neist noorima vanust: • *** või Fine puhul on miinimumiks 2 a, • Vieux või Réserve puhul on miinimumiks 3 a, • VO, Vielle Réserve, VSOP või Grand Solage vastavalt 4,5 a, • Napoléon, XO, Extra, Hors d´Age või Age Inconnu tähistavad, et jook on üle kuue aasta laagerdunud, • Millesimes on aastakäigu kalvados, mille puhul peab etiketil olema näidatud selle tammevaati villimise aasta, • Produit Fermier või Production Fermiere märgivad seda, et kalvados on valmistatud konkreetse tootja ühe viljapuuaia õuntest. Tarbimine Kalvadost võib serveerida mitmel moel ning vastavalt sellele võtta kas söögi eel, kahe toidukorra vahel või söömaaja lõpetuseks: • aroomiklaasist puhtalt ja toatemperatuuril või jääl ja paksupõhjalisest old fashioned klaasist, milleks sobivad väärikamad VSOP kalvadosed, • Trou Normand – üks väike pitsike ehk sõrmkübaratäis lihtsamat kalvadost, mis võetakse Nor-
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 118
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
119 Viski
Viski Viski on tammevaadis laagerdunud kange, 40–50% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mille lähteaineks on teravili – oder, mais, nisu, rukis. Ajalugu Viski kuulub maailma vanimate destillaatide hulka. Arvatakse, et sellega tegid V–VI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Gaelikeelne uisce betha ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae’st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Šotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal. Šotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt palju hiljem – 1699. aastal. Kaks murrangulist sajandit Šoti viskile osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks – 1827 leiutati uudne kolonndestillatsioonimeetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 1846–1851, mil mitme järjestikuse ikalduse tulemusena suri nälja ja haiguste kätte kolmandik Iirimaa elanikest (750 000 inimest). Teine kolmandik vaesunud iirlastest põgenes kergema elu otsinguil kodusaarelt kaugele mere taha – Ameerikasse ning Kanadasse. Nendega koos jõudis sinna ka viskiajamisoskus. Paraku ei tahtnud odrakasvatus Uues Maailmas edeneda, seevastu kasvasid seal
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Viski 120
suurepäraselt rukis ja mais, mis saidki Ameerika viski alustaladeks. Koos kuiva seadusega lõi Ameerikas 1920ndatel õitsema salaviinaäri. Kogu taolise kaubanduse kohta kasutati väljendit bootlegging, mis viitas joogi peitmisele saapasäärde. Illegaalset viskit aeti Ameerika kaguossa jäävate Appalachia mägede jalamil juba 1860ndatel, seega mitukümmend aastat enne kurikuulsa keeluseaduse väljakuulutamist. Sajandivahetuseks võttis sealne viskiajamine koguni nii murettekitava ulatuse, et riik oli sunnitud palkama eriagendid, kelle tööks sai kõigi illegaalsete viskiajajate väljaselgitamine ning kohtukulli ette toomine. Valmistamine ja viskigeograafia Kui mõne teise joogi valmistamisel on nii tooraine kui selle kasvukoht ülimalt tähtsad, siis viski puhul ei pöörata kasutatava teravilja liigile ega päritolule erilist tähelepanu. Küll aga esineb selle tootmisprotsessis mitmeid regionaalseid tehnoloogilisi ning metoodilisi erinevusi. Võib öelda, et
iga maa viskitootmisel on omad iseärasused – šotlased segavad oma viski, iirlased destilleerivad selle, ameeriklased matkivad iirlasi ning jaapanlased omakorda šotlasi. Šotlaste whisky ehk lihtsalt scotch Seaduse järgi peab Šoti viski olema destilleeritud Šotimaal ning vähemalt kolm aastat tammevaadis laagerdunud. Tänapäeval liigitatakse need teraviljaviskiks (allgrain), linnaseviskiks (malt) ning seguviskiks (blended). 96% Šoti viskist müüakse just segudena, puhta linnaseviski osakaal on üliväike. • Viljaviski on kaasaegse tehnoloogia abil linnastamata viljast destilleeritud neutraalne viskipiiritus, mis peab laagerduma analoogiliselt kõigi teiste Šoti viskidega. • Seguviskide puhul eristatakse standardviskit ja luksussegusid, milles sisalduvad linnaseviskid on vähemalt kaheksa aasta vanused. • Linnaseviski saab oma iseloomuliku turbasuitsuse lõhna ja maitse odrast, mis linnastatakse
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
VÄLJATEENITULT PARIM
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST! KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE
121 Tootekoolitus / Uus maailm
Viski 122 kuivatamise teel lahtistes turbaga köetavates ahjudes. Jahtunud linnased segatakse jämedaks jahuks jahvatatult kuuma vette, mis pumbatakse meskitünni ning segatakse, kuni linnastes sisalduvad suhkrud (maltoos, glükoos, sahharoos) on lahustunud. Kestad eemaldatakse ning magus virre, millele on lisatud pärm, fermenteeritakse. Saadud 5–9% alkoholisisaldusega pajaõlut ehk wash’i destilleeritakse kaks korda traditsioonilisel padades-
"Kui mina viskiga raha teen, öeldakse see olevat salaviinaäri, aga kui mu patroonid Chicago Lake Shore Drive’is sellesama viskiga klaase täidavad, on see juba külalislahkus." Legendaarne Ameerika gangster ja maffiapealik Al Capone (1899–1947)
tillatsioonimeetodil. Esimese, nn wash still’i käigus saadakse 18–22% alkoholisisaldusega baas alkohol ehk low wine, millest vaid parimate omadustega keskosa ehk central cut suunatakse teistkordsele destilleerimisele. Järgneb vähemalt kolm aastat vältav laagerdumine vanades, enamasti Ameerika päritolu tammevaatides. Vastavalt koostisele ja päritolule liigitatakse linnaseviski omakorda: tõrrelinnaseviskiks (vatted malt), mitme linnaseviski seguks (pure malt), ühe destilleerimiskoja valikseguks (single malt), vaadikangusega linnaseviskiks (cask strenght) ning valikvaadi linnaseviskiks (single barrel). Kõik Šotimaal tegutsevad destillatsioonikojad kuuluvad oma asukoha järgi ühte
neljast viskivalmistuspiirkonnast: Highland, Lowland, Islay või Cambeltown. Iirlaste whiskey ehk lihtsalt irish Ka iirlased valmistavad viskit linnastatud odrast, kuid erinevalt naabritest kuivatatakse seda söe kuumusel kinnistes ahjudes. Kuni destilleerimiseni sarnaneb edasine tootmisprotsess šotlaste omaga. Iirlased, kes on visad „mittesegamispoliitika“ pooldajad, destilleerivad oma viskit kolm korda, šotlased saavad endi sõnul kahegagi suurepäraselt hakkama. Tegelikult segavad ka iirlased tänapäeval oma viskisid, kuid nende praktika, mis teenib pigem maitse ühtlustamise kui tootevaliku mitmekesistamise huve, erineb naabrite omast. Põhja-Ameerika viskid Laias laastus võib USA viskid jagada segatud (blended) ja puhasteks (straight). Minimaalne laagerdumisaeg varieerub 2–4 aastani. Seguviski sisaldab vaid teatud koguse straight’i, ülejäänu moodustab mingi neutraalne alkohol. Straight’ide hulka, mis ei või sisaldada midagi peale viski, kuuluvad Bourbon, Tennessee, Rye ning Corn. Sealjuures peab Bourboni lähteainest vähemalt 51% moodustama mais, Tennessee puhul on maisi osakaal sama, kuid see peab olema kasvatatud Tennessee osariigis ning viski ise peab olema filtreeritud läbi suhkruvahtra söe. Rye’ toorainest peab vähemalt 51% olema rukis, Corn’i toorainest
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
123 Viski
peab mais moodustama koguni 80%. Erinevatest maisisortidest destilleeritakse ka Moonshine Whiskey’t, mille tootmine legaliseeriti lõpuks aastal 2001. Kanada viskid on enam-vähem ühte nägu – paljudele neist on omane rukki vürtsikus ning mõrkjas magusus. Siiski on tavaliselt tegemist segu-, mitte puhta rukkiviskiga, mille lähteainena kasutatakse üha sagedamini hoopis maisi või nisu. Viskipiirituse laagerdamiseks, mis peab kestma kolm aastat, kasutatakse nii vanu kui uusi vaate, peaasi, et need oleksid väikesed. Esimene Kanada viskivabrik avati Quebecis 1769. aastal. Jaapani whisky on idamaine versioon Šoti viskist Täna on Suntory viski tõusva päikese maal sama kuulus, kui Johnnie Walker mujal maailmas. Veelgi enam – Suntory viski on jaapanlaste seas kohati traditsioonilisest sakestki populaarsem. Suure edu taga on kahe mehe elutöö. Üks neist oli Torii Shinjiro, kes alustas oma alkoholiäri 1899. a importveinide müümisest ning tõusis paari kümne aastaga laiahaardeliseks suurtöösturiks, teine oli Šotimaal keemikuhariduse omandanud Masataka Taketsuru. 1923. a käivatasid nad Jaapani esimese viskivabriku ning juba viis aastat hiljem müüdi esimesed pudelid Suntory Whiskey Sirofuda’t. Torii Shinjiro seadis eesmärgiks sellise viskisegu, mis sobiks hästi kokku traditsiooniliste jaapani toitudega, et selle maitse harmoneeruks nii vee kui teega. Just sel moel tekkisid mizu-wari viskid, mida Jaapanis meeleldi juuakse. Peab veel lisama, et sealsed viskid, mis matkivad kõiges suuri šotlasi, ongi oluliselt mahedama maitsega. Johnnie Walker – omaette riik viskimaailmas Scotch’ide võidukäik eesotsas Johnnie Walkeriga on tõesti muljetavaldav – maailma enimmüüdud viskide esikümnesse mahub vaid mõni üksik mitte-Šoti viski. Johnnie Walkeri ajalugu algab aastast 1820, mil taluniku pojana sündinud John Walker asus 15-aastasena juhtima isalt päritud väikest koloniaalkauplust Kilmarnocki linnakeses. Tee, vürtside, veini ja majapidamiskaupade müümise kõrval proovis ta kätt ka linnaseviskide segamisega. Peagi sai sellest tema tõeline kirg. Johni poega Alexandrit, kes võttis äri isa surma järel üle, võrreldakse tänapäeval Bill Gatesiga. Laiendanud hulgimüügi osakaalu, keskendus ta sajaprotsendiliselt viskile. Just tema võttis esimesena kasutusele kandilised viskipudelid ning edendas igal muul võimalikul moel oma kaubamärgi müügitööd. 1889. aastaks oli Walkerite väike vürtspood muutunud tõeliseks rahvusvahelise tegevusraadiusega viskiäriks. Alexandri surma järel jäi ärite-
gevus peamiselt tema kahe poja kanda, kellest üks jätkas segamiskunsti täiustamist, teine aga pühendus aktiivsele müügitööle.1909 tõi Walker esmakordselt turule oma tänased kuulsused – Black ja Red Label viskid. Austusavaldusena kadunud vanaisale lisasid pojapojad viski etiketile sammuva mehe kujutise. Tänaseks on Johnnie Walker Šoti parimate viskide lipukandjana sammunud läbi terve maailma, võites rohkesti auhindu ning tunnustust kõikjal. Johnnie Walker Red Label, mis on maailma rõõmustanud juba üle saja aasta, segatakse kokku enam kui 40-st piirkonnast pärinevast linnaseviskist, mida tasakaalustavad tugevamaitselised Highlandi linnase- ning teraviljaviskid. Johnnie Walker Black Label – 12-aastane de luxe segu, mis oli ka Winston Churchilli lemmikviski, on Walkeri kõige pikema ajalooga toode. Algselt tunti segu, mille Alexander Walker komponeeris juba 1867. a, Walker’s Old Highland Whisky nime all. Johnnie Walker Gold Label on 18-aastane seguviski, mille komponeeris spetsiaalselt firma sajanda sünnipäeva tähistamiseks 1920. aastal Alexander Walker II. Johnnie Walker Blue Label, mille valmistamiseks kasutatakse 16 väga haruldast linnaseviskit, on stiilipuhas näide 19. sajandi alguse seguviskide ehedast maitsest. Samasse tooteperekonda kuuluvad veel 15-aastaste linnaseviskide segu Johnnie Walker Green Label ning legendaarsel keeluajal (1932) sündinud Johnnie Walker Swing, mille segamisel lähtuti Atlandil kurseerivate ookeaniaurikute reisijaskonna maitsest. Tarbimine Tavaliselt serveeritakse viskit madalast paksupõhjalisest old fashioned või tumbler-klaasist, peaasi, et sinna oleks soovi korral võimalik lisada vett. Maailma eri paigus juuakse viskit mitmel moel – iirlastel on kujunenud välja ühed, šotlastel teised ja ameeriklastel kolmandad harjumused. Oluline on, et keegi ei hakkaks tegema Šoti viskist Iiri kohvi või Jaapani viskist Kalifornia limonaadi. Viskit võib pakkuda: • puhtalt, • jääga, • allikaveega segatult, • sidrunitoonikuga pikendatult, • Iiri kohvina, mis koosneb koorega kohvist ja viskist, • hot irish’ina, mis koosneb viskist, kuumast veest, sidrunist ning ingverist, • mitmesuguste kokteilide koostisosana – tuntuimad neist on California Lemonade, Christmas Manhattan, Old-Fashioned, Whiskey Sour ja New York Cocktail. Viskit kasutatakse ka mõnede liha- ja riisitoitude valmistamisel ning kondiitritööstuses.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 124
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
125 Rumm
Rumm Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega jook, mis saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist. Rummi valmistamist suhkruroomelassist nimetatakse tööstuslikuks menetluseks (rhum industrielle) ja rummi valmistamist suhkruroomahlast põllumajanduslikuks meetodiks (rhum agricole). Ajalugu Sissejuhatuseks tegi suhkrurootaim, mida hellitavalt mesiseks päikesepoisiks kutsutakse, läbi tõelise ümbermaailmareisi, levides 2000 aastaga Indoneesiast Hiinasse, Indiasse ja teistesse Aasia piirkondadesse, sealt Aafrikasse ning edasi mauride abil ka Portugali ning Hispaaniasse. Kanaaridelt jõudis imeline taim Kolumbuse vahendusel 1493. aastal viimaks rummi sünnikoju, päikeselise Kariibi mere saartele. Julged seiklejad, kes saabusid sinna maadeavastajate kannul, ei leidnud küll hinnalisi maavarasid, kuid avastasid midagi kullaaugust väärtuslikumat – suhkrurooparadiisi. Juba mõne aja pärast purjetasid esimesed suhkrulastis laevad tagasi Euroopa poole ning paari järgnenud sajandiga vallutas suhkruroog, mis oli tollal peamiseks magusaallikaks, kogu saarestiku Antiguast Tobago ning Trinidadini. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. 1651. a mainitakse akadeemilistes ja teistes kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kill-devil’i või rumbullion’ina. Nimetus kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Rumm 126
Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook enamasti rumbullion, mis lühenes edaspidi kirjakeelseks rum’iks, prantslased teisendasid selle omakorda rhum’iks ning hispaanlased ron’iks, mis ongi tänini kasutusel.
"Võib vähimagi kahtluseta öelda, et paremini kui rumm ja usk Jumalasse ei vaigista inimese hinge mitte üks asi." Lord Byron (1788–1824), väljapaistev Briti poeet ja romantik
Suhkruroosiirupi ja melassi vedu kujunes alustalaks kuldsele orjanduskolmnurgale trassil Kariibi mere saared – New England – Lääne-Aafrika. Kõigepealt veeti toorsiirup Põhja-Ameerikasse, kus see rummiks ümber töödeldi, seejärel purjetati Mustale Mandrile, kus rumm võimalikult soodsalt värske orjalaadungi eest maha müüdi. Orjad viidi aga otseteed rummisaarte istandustesse tööle. Tänu Inglise meremeestele, kelle igapäevasesse toiduratsiooni kuulus seaduse kohaselt 1½
pinti kanget rummi, levis jook 18. sajandil ka mujal maailmas. Seadus ise kehtis kuni 20. sajandi 60ndateni, kuid 1740. aastal käskis admiral Vernon rummi veega (vahekorras 1:4) lahjendama hakata. Tänu sellele sai admiral üldlevinud sõimunime Old Grog (grogram kanga järgi, millest tol ajal laevastiku tarbeks rõivaid tehti) ega võitnud iial meremeeste poolehoidu, kes veega lahjendatud rummi samuti grog’iks ümber ristisid. Ajalooliste rummikangelaste hulka kuulub terve armaada musta lipu all seilanud mereröövleid: arvatakse, et just hirmuäratav Francis Drake segas kokku maailma esimese Mojito. Stiilsele ning auväärsele Jamaika rummile Captain Morgan, mida toodetakse aastast 1680, andis aga nime kurikuulus Inglise päritolu piraat ning sama saare hilisem kuberner Henry Morgan (1635–1688). Valmistamine Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 6–8 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl ehk vesou, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehaksegi suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile,
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
127 Rumm
mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Saadud segust ehk wash`ist valmistatakse tööstusliku menetluse teel lõviosa rummidest. Mõnel pool toodetakse rummi ka põllumajanduslikul meetodil, kuid mitte melassist, vaid suhkruroomahlast ja -siirupist, ning tulemus on tõesti ekstraklassist. Rummisaartena tuntud regiooni võib jaotada kolmeks piirkonnaks: • prantsuse keele levialale (Haiti,Guadeloupe, Martinique jt) on iseloomilik põllumajanduslik menetlus, • inglise keele mõjualasse jäävad Jamaika, Barbados, Demerara, Tobago, Trinidad jt, kus praktiseeritakse rohkem aeglast tööstuslikku meetodit, • hispaania keele levitsooni moodustavad Kuuba, Puerto Rico, Bahama saared, Kesk-Ameerika jt, kus on valdav kiire tööstuslik menetlus. Lisaks tootmistehnoloogilistele nüanssidele on pea igal saarel aja jooksul välja kujunenud ka oma spetsiifiline taimehübriid ning unikaalne segamisprintsiip. Lühikese, 24–28 tundi vältava fermentatsiooniajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane inglise stiili baasalkohol. Vastavalt väljakujunenud stiilile praktiseeritakse nii kolonn- kui padadestillatsioonimeetodit, vahel ka mõlemaid kombineeritult. Wash’i happesuse tõstmiseks kasutatakse rummi destilleerimisel alati ka nn backset ehk sour mash meetodit. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 1–20, vahel harva isegi 30 aastat. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Reeglina kasutatakse vanu Ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme. Joogi lõplikule villimisele eelneb ühe- või mitmekordne filtreerimine läbi aktiivsöefiltri. Valik ja värvigamma Eristatakse: • madalama, 37,5–40% alkoholisisaldusega rumme, millele lisatakse soovitud joomiskanguse saavutamiseks destilleeritud vett, • kõrge, üle 70% alkoholisisaldusega ehk n-ö vaadikangusega rumme. Valgete rummide puhul, mida destilleeritakse mitmeid kordi ning hoitakse seejärel üks kuni kolm aastat vanas tammevaadis, saavutatakse
neile iseloomulik heledus ja mahe maitse just tänu korduvale filtreerimisele. Kuldsed rummid küpsevad samuti keskmiselt kolm aastat vanas tammevaadis, kuid neid filtreeritakse vaid üks kord ning seejärel lisatakse tavaliselt suhkrukaramell. Tumedaid rumme, millele lisatakse rohkelt suhkrukaramelli, hoitakse neli aastat söestatud tammevaadis. Reserva rummid, millele üldjuhul karamelli ei lisata, on vanemate ja pikemat aega tammevaadis küpsenud rummide segu; sealjuures kasutatakse nii uusi kui vanu vaate. Tarbimine • Valgeid rumme serveeritakse tihti jää ning mõne puuvilja-, näiteks laimiviiluga. Valge rumm on ka mitmesuguste segujookide koostisosa. Tuntuimad neist on Daiquiri, Piña Colada, Mai Tai, Mango Mojito, Cuba Libre, Papa Hemingway ning Zombie. • Tumedaid rumme kasutatakse erinevate kuumade jookide – todi, groki, punši, samuti rummikohvi, -tee ning -kakao valmistamisel. • Rumm sobib suurepäraselt igasuguste efektsete põlevate jookide, näiteks feuerzangenbowle’i, aga ka piduroogade ning küpsetiste koostisse. • Põllumajanduslikul meetodil valmistatud rumme, mida on pikki aastaid tammevaadis küpseda lastud, serveeritakse aroomiklaasiga ning nauditakse pärast sööki koos maheda sigariga.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 128
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
129 Viin
Viin Viin ehk vodka on neutraalse maitse ja lõhnaga võimalikult puhas, demineraliseeritud veega lahjendatud piiritus (etanool). Joogi puhtus saavutatakse korduva destilleerimise ja filtreerimisega, mille käigus kõrvaldatakse kõik ebasoovitavad lisaained. Viina ajalugu Võimatu on tagantjärele öelda, kes ja kus täpselt esimesena viina valmistas. Esmaavastaja aule pretendeerivad nii Venemaa kui Poola, ent pole sugugi välistatud, et viinapõletamise oskus liikus hoopis Euroopa lõunaosast Saksamaa kaudu mööda hansateid ida ning põhja poole. Igal juhul osutus see nii tulusaks tegevuseks, et varsti tossas väike viinaköök pea igas Poola, Preisi- ja Baltimaa mõisas. Liigset aega ega raha talumatsidele aetava viina peale ei raisatud. Seda müüdi mõisale kuuluvates kõrtsides, mõisasaksad ise jõid samal ajal peenemaid jooke. Saksamaal öeldi meil viinaks või tuliveeks kutsutud napsi kohta gebrannte wasser, mõnel pool ka branntwein või weingeist, Poolas gorzale wino või wodetczka, Ukrainas harjache vyno ning Venemaal hlebnoje vino, mis viitavad üsna üksmeelselt veele, (leiva)viljale või veinile ja põletamisele. Murrang saabus koos vendade Smirnovidega 1818. aastat peetakse valge viina ja maailmakuulsa kaubamärgi sünniaastaks, just siis panid pärisorjadest vennad Aleksejevitšid Moskvas püsti oma alkoholiäri. Mõne aja pärast ostsid nad end viina pealt teenitud rahaga vabaks ning võtsid perekonnanime Smirnov. Pool sajandit hiljem rajas Pjotr Smirnov oma sõltumatu äri ning hakkas viina filtreerima läbi puusöe. Tulemus oli hämmastav ja võrreldes teiste tollaste viinadega selge nagu vesi. Umbes samal ajal, seega tükk aega hiljem kui jook ise, ilmus venelaste igapäevasesse keelepruuki ka selle praegune nimetus vodka. 1886. a ülendati Smirnovi vodka tsaari ametlikuks õukonnaviinaks. Muu maailma valitsev seltskond eelistas endiselt brändit, viskit või rummi juua. Oktoobrirevolutsioon lõpetas Smirnovide tegevuse Venemaal – tehas natsionaliseeriti ning kõik tootmisprotsessi saladused emigreerusid koos pereliikmetega välismaale. Retseptid ja õigus nimekasutusele tegid esmalt väikese vahepeatuse Euroopas, kus Smirnov muutus prantsusepäraseks Smirnoffiks, ning rändasid edasi Ameerikasse. Õiguse toota ja müüa Smirnoffi viina Ameerikas omandas 1933. a keegi ärimees Kunett. Paraku joodi kuiva seaduse kammitsaist vabanenud jänkimaal
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Viin 130
esialgu parema meelega siiski viskit ja muid jooke. Vene viina edasist käekäiku sel kõigi võimaluste maal kirjeldavad allpool asjaosalised ise. Väike vesi (Lühendatud variant artiklist Little Water ajakirjas The New Yorker 24.9.1955 ) Ste. Pierre Smirnoff Fils president, Rudolph Kunett on juba paarkümmend aastat üritanud äratada meie huvi viina vastu. Esmakordselt nähti vene emigrandist müügimeest 1934. a Connecticuti väikelinnas Bethelis. Tollal oli ta seda nägu, nagu oleks tulnud otseteed kuskilt Venemaa steppidest. Nüüd siseneb ta Plaza Oak Roomi kõiketeadja ilmel, nagu tuleks otseteed korporatsiooni juhatuse koosolekult, ning pärib kelnerilt: “Mida pakute?” Tellib siis soovitatud Vodka Martini asemel naturaalse tomatimahla ning lisab, et ei taha oma maitsemeelt asjata nüristada – niigi kulub viinade degusteerimisele kogu pealelõuna. Uudishimuliku inimesena tahab ta siiski teada, milline on Plaza viinavalik. Kuulnud, et Smirnoff nende hulka ei kuulu, hüüatab härra Kunett resoluutselt: “Selge mürk!”... ning läheb poolelt lauselt üle kodusele Smirnoffile. Viimati kui siin käisin, müüsime me 6000 kasti viina aastas. 1949. a läks kaubaks 120 000 ning tänavu müüme kõigi arvestuste kohaselt juba umbkaudu 1 200 000 kasti. See, mis toimus 16 aastat tagasi, oli tragöödia. Õnneks leidus G. F. Hublein & Company’s, mis omandas peale Vladi-
mir Smirnoffi surma kõik õigused kaubamärgile, ausaid inimesi. Nad moodustasid uue, viinale orienteeritud tootmisüksuse ning võimaldasid mul selle presidendina jätkata. Ilmasõja päevil muutus meie olukord sedavõrd nutuseks, et kogu vodkaäri tuli seisma panna. Pärast mõningast toibumist jätkasime: kolm aastat tagasi viisin esimesed partiid Prantsusmaa, Inglismaa ja Mehhiko turule. Kahe aastaga on meie läbimüük seal neljakordistunud! Nüüd liigume edasi Hispaaniasse ja Itaaliasse. Ei tea, millest siingi selline edu, võibolla vennastusid ameeriklased venelastega tänu sõjaaegsele relvavendlusele? Aga ei maksa muidugi unustada, et kui Ameerikas oli burboon, Inglismaal scotch ning Kuubas rumm, siis IdaEuroopas – Venemaal, Ukrainas, Poolas, Bulgaarias, Serbias... seal on alati üksnes viina joodud. Kui ma ise 21-aastasena Odessast Saksamaale õppima läksin, polnud mul õrna aimugi, et peale viina on maailmas teisigi kangeid napse. Üldiselt on ka ameeriklased Venemaa suhtes alati teadmatuses elanud, ja mis puutub vodkasse, siis on siinseid inimesi aastakümnete kaupa valeinformatsiooniga eksitatud. Räägiti, et viin tapab, et see põhjustab enneolematult räiget pohmelust, et seda tehakse mädanenud kartulitest... Vale puha, mitte üks neist juttudest ei vasta tõele! Siin on üks inglise päritolu kirjanik Jack Morgan, kes peab Hollywoodis Cock’n Bulli nimelist restorani. Äri edendamiseks tehti seal algusaastatel imevi-
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
131 Viin
gureid, baarimehed segasid ingveriõllest ja vodkast kokku kümneid kokteile, nimetades neid küll Timošenkoks, Stalingradiks ja Žukoviks. Alles Moscow Mule kujunes täistabamuseks, millest sai üleüldine mood. Kõigi nende ameeriklaste jaoks, ja neid on enamus, kes ei pea lugu jõulise maitsega jookidest, on puhas neutraalse maitsega vodka ainuõige valik. Te teate ju küll: viskile omase maitse moodustab see vähene, mis sinna hoolimata destilleerimisest alles jääb, džinnile annab iseloomuliku lõhna ja maitse kõik see, mis talle peale destilleerimist juurde poogitakse. Õige viin seevastu on puhas nagu vesi, sellest tema venekeelne nimigi: voda, hellitavalt öeldes voditška või vodka, seega – väike vesi... veekene... tiba vett. Kunettil oli õigus – läbimurre oli tõepoolest toimunud. Pöörane idee müüa viina valge viski pähe, millel pole lõhna ega maitset, tõi kauaoodatud edu ning mõne sõjajärgse aastaga sai viinast mitmesuguste kokteilide asendamatu põhikomponent. Just siis sündisid seesama Moscow Mule, Bloody Mary ja Screwdriver ning paljud teised Hollywoodi näitlejate lemmikjoogid, viimaks ometi kanti Smirnoffi viin maailma joogikaardile. 1965. aastal müüdi seda juba enam kui 100 riigis. Sellest, et 21. sajandi alguseks saab nende väikesest veest tõeline suursoosik ja populaarseim alkoholibränd maailmas, ei osanud vennad Aleksejevitšid ega R. Kunett omal ajal unistadagi. Viina valmistamine Teoreetiliselt saaks viina kääritada mistahes orgaanilisest lähteainest, kuid harilikult on selleks siiski teravili (nisu, rukis, oder, mais, riis), vahel ka kartul, suhkrupeet vm. Toorainest valmistatakse kõigepealt meski, mis kääritatakse ja seejärel destilleeritakse. Meskile lisatav pärm käivitab käärimise, mis lakkab niipea, kui alkoholi kogus tõuseb üle teatud piiri või saab suhkur otsa või on temperatuur käärimiseks liiga madal. Puhta etanooli saamiseks tuleb käärinud segu destilleerida ning rektifitseerida, st aurustamise teel lahutada ja puhastada. Protsessi aluseks on vedelike keemistemperatuuride erinevus. Maksimaalselt puhta 96% etanooli saamiseks tuleb piiritust korduvalt destilleerida. Madalamate alkoholide ja nn puskariõlide kõrvaldamiseks destillaadist kasutatakse tänapäeval erinevaid filtreerimismeetodeid, mis võimaldavad piirituse nii neutraalseks muuta, et keemilise analüüsita on selle lähteainet või päritolu võimatu määrata. Puhastatud piiritus segatakse järk-järgult lisatava veega sobivasse joomiskangusesse. Harilikult ulatub see 40%, kuid müüakse ka kangemat viina. Lisatava vee kvaliteeti peetakse piirituse lähte ainest ja päritolust olulisemaks. Mõnel pool kasutatakse selleks ökoloogiliselt puhast kõrgliustike vett, Smirnoffile aga lisatakse tavalist demineraliseeritud vett. Veega segatud toidupiiritus filtreeri-
takse kõrgel temperatuuril läbi metalltankides oleva puusöe, teemanditolmu vm materjali, mis absorbeerib kõik ebasoovitavad kõrvalmaitsed ja lõhnad. Smirnoff – vodkatähestiku A & O Tänapäeval tehakse ja juuakse viina kõikjal maailmas Argentiinast kuni Usbekistanini. Peamised tootjariigid on Poola, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, USA ja Hiina. Ülemaailmsel liidripositsioonil on muidugi Smirnoff, mida toodetakse mitmel pool maailmas. Maitsestamata viinade valikus on: • Punane Smirnoff 40°, • Sinine Smirnoff 50°, • Must Smirnoff 40° – erandlik, ainult Moskvas toodetav viin, mis ainsana Smirnoffidest valmib klassikalisel padadestillatsiooni meetodil. Maitsestamata viinade kõrval leidub Smirnoffi tootevalikus veel vanilje-, mustasõstra-, pipra- ja sidrunimaitselist viina, mis on head baasalkoholid kokteilidele ning pikendatud jookidele, kuid neid sobib pruukida ka puhtalt.
"Viin, see on nagu kameeleon kõigi alkoholide seas... või hoopis nende hing, aga võib-olla mõlemad korraga." Sam Gugino, gourmet'-ajakirjanik, kes alustas restoranipidajana New Yorgis
Viina tarvitamine Nagu eesti keeles kenasti öeldakse, tuleb viina visata, juua võib õlut. Meil võetaksegi viina sageli puhtalt. Niisugusel juhul serveeritakse seda madalal temperatuuril (+3...+6 °C), jahutatud ja härmakihiga kaetud klaasidesse valatult. Sügavkülmutamine pole soovitatav, selle toimel võivad taanduda antud viinale iseloomulikud maitse- ja lõhnaomadused. Viin on ka paljude segujookide asendamatu baaskomponent. Maailmaklassikasse kuuluvad kokteilid: • Vodka Martini, mille muutis surematuks agent 007, Tema Majesteedi parim spioon James Bond, kes tellis seda raputatult, mitte segatult, • Godmother, mis koosneb viinast ja Amarettost ning jääst, • Bloody Mary – pipraga maitsestatud tomatimahla ja viina segu, mis oli Marilyn Monroe lemmikjook, • Screwdriver on lihtne apelsinimahlaga pikendatud viin, kokteil sai nime selle järgi, et lusika puudusel segati see läbi käeulatuses olnud kruvikeerajaga.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 132
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
133 Džinn
Džinn Džinni baasiks on neutraalne, harilikult viljast destilleeritud alkohol, millele annavad spetsiifilise lõhna kadakamarjad. Kõigis džinni nimele pretendeerivates jookides peab olema äratuntav kadakamarja lõhn ja maitse, muud maitseained võivad varieeruda. Täpsed retseptid on iga tootjafirma saladus. Džinni ajalugu Komme maitsestada alkoholi kadakamarjadega on pärit hollandlastelt. Rotterdami sadamast ning selle lähiümbrusest sai mitmeks sajandiks džinnikaubanduse keskpunkt, kust jook mujale Euroopasse, samuti Ida-Indiasse (tänapäeval Indoneesia) ning teistele troopikasaartele rändas. Algselt pruugiti geniévre’ks nimetatud jooki meditsiinilistel kaalutlustel. Näiteks kasutas 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud doktor Franciscus Sylvius de la Boë seda odava ja puhastava toonikumina. Hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsusekeelne geniévre (kadakas) genever’iks, mille inglased hiljem omakorda gin’iks mugandasid ning sellenimelisena tunneb kogu inglisekeelne maailm jooki tänase päevani. Koos kojupöörduvate Briti sõduritega jõudis dutch courage’iks tituleeritud džinn Inglismaale, kus see õllestki odavam märjuke kiiresti ülipopulaarseks sai. Kahtlasest piiritusest valmistatud odav kadakamarjanaps, mille puudujääke püüti varjata suhkru lisamisega, nakatas britid niivõrd massilisse joomatõppe, et seda tuli ohjeldada kuninglike käskudega. 1736-1742 kehtinud Gin Act, mis lisaks karmile hinnatõusule sätestas ka minimaalse 9liitrise ostu-/müügikoguse, jättis vaesema rahva kuivale.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Džinn 134 London Dry Aastal 1769 töötas Alexander Gordon vanade retseptide põhjal välja oma valmistamismetoodika, mis lähtus kõrgekvaliteedilise piirituse kasutamisest. Teistkordse destilleerimise ajaks lisas ta piiritusele naturaalsed maitseained ning sai tulemuseks täiusliku, värske lõhnaga kuiva joogi, mis erines oluliselt teistest tollastest kadakanapsidest. Džinni maine rehabiliteerimisele kulus siiski aastaid ning üksjagu teeneid on sealjuures ka Briti koloniaalarmee sõduritel, kes tegid London Dry tuntuks kogu maailmas. Avastanud, et malaaria vastu aitab hästi India toonikuna tuntud segu gaseeritud mineraalveest, suhkrust ja hiniinist, lisasid nad sellele veel veidi London Dry’d ja said suurepärase värskendava joogi, mis aitas neil trotsida troopikapalavust ning haigusi. Brittide retsept levis kiiresti ja on tänase päevani ülemaailmselt tuntud. Pikapeale muutus Gordoni meetod standardiks, mida järgisid teisedki tootjad. Džinni triumf saabus koos kokteiliajastu algusega I maailmasõja päevil, mil elavnes laevaliiklus Atlandil ning pikki tunde teejoomise ja õhtusöögi vahel sisustasid suurepärased seltskondlikud cocktail-party’d. Varsti pärast seda algas ka Ameerikas džinni õitseaeg. Karm keeluseadus praakis välja kõik joogid, mis ülearu pikka aega laagerduma pidid. Džinn oli salaviinaajajate ning -kaupmeeste seisukohalt hoopis ohutum kraam, mida valmistati sõna otseses mõttes kas või saapasääres – odavalt, käratult ja kähku. Seetõttu pole mingi ime, et ka pärast kuiva ajastu lõppu, täpsemalt kuni vodka pealetungini läinud aastasaja 60ndatel, jäi džinn ameeriklaste lemmikuks. Gordon’s Gordon’s London Dry Gin järgib endiselt oma looja ideoloogiat, olles ka tänapäeval kompromissitu tooraine kvaliteedi osas. Tulemuseks on jook, mida kasutatakse etalonina teiste džinnimarkide hindamisel. Gordon’si kvaliteeti on tunnustatud nii kodu- kui välismaal. Briti kroon on kompaniid juba kaks korda autasustanud Kuningliku Tunnustusmedaliga. Viimane Gordon’si paljudest rahvusvahelistest võitudest pärineb 1996. a Brüsseli üleilmaliselt konkursilt, kus Gordon’s pärjati tiitliga Grand Gold Monde Selection. Nagu ütleb märge etiketil, on Gordon’s ka Inglise Krooni ametlik varustaja. Vaevalt saab ühele džinnile loetletust kõrgemat tunnustust osaks saada. Gordon’si metoodika nurgakiviks on baaspiirituse redestilleerimine koos maitseainetega. Jook ise on keerulise koostisega. Üksikasjalist retsepti ei tea keegi peale firma džinnimeistrite, kes hoiavad seda põlvest põlve pärandatavat saladust erilise hoolega. Kasutatav toidupiiritus peab olema väga puhas ja vähemalt 96% alkoholisisal-
dusega, selle täpne päritolumaa ning tooraine pole sealjuures olulised. Eranditult kõik lisandid on naturaalsed, spetsiifilise maitse annab ehtsatest kadakamarjadest pressitud õli, mis eristab Gordon’sit paljudest teistest džinnidest, kus taimseid lõhna- ja maitseaineid asendavad märksa odavamad sünteetilised lisandid. Gordon’s Dry valmistamisel kasutatakse maailma kalleimaid kadakamarju: saagist valitakse välja vaid parim 10- protsendiline osa. Ülejäänud maitselisandite hulka kuuluvad koriander, lagrits, petersellijuur ja sidruni-, apelsini- ning kaneelikoor. Täna on Gordon’s enimjoodav džinn maailmas: seda müüakse 140 riigis ühtekokku 5,3 miljonit kasti (à 9 liitrit) aastas. Valmistamine Džinni lähteaineks on neutraalne piiritus, mille redestilleerimisel saadud kuiva, puhast ja spetsiifilise lõhnabuketiga jooki lahjendatakse destilleeritud veega sobiva kanguseni, s.o 40–47º. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või teeb tootja ise. Kõigepealt valmistatakse maisi-, rukkivõi odrameski, mille fermenteerimise tulemuseks on 6–7% alkoholisisaldusega virre. Järgneb ühevõi kahekordne destillatsiooniprotsess kolonnmeetodil. Saadud 70–90% alkoholisisaldusega baaspiiritust lahjendatakse destilleeritud veega ning siirdatakse seejärel padadestillaatorisse, kuhu vastavalt retseptuurile lisatakse ka marjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel redestilleeritakse jook lõplikult. Peale kadakamarjade, mis on möödapääsmatud, kasutatakse džinni maitsestamiseks ka koriandrit, aniisi, angeelikaja iirisejuurt, mandleid, nelki, kaneeli jm.Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 4–15 maitseandjaga. Liigitus ja variandid Laias laastus võib rääkida kaht tüüpi – Inglise ning Hollandi džinnidest. Esimene on valdav Suurbritannia ja selle endiste asumaade, USA ning Hispaania toodangus. Teine on valdav lisaks Hollandile ka Belgias ning Saksamaal. • London Dry Gin on värvitu, maitsestatud ja kergesti segunev kuiv džinn. Tänapäeval ei pea see olema valmistatud tingimata Londonis, isegi päritolumaa pole määratud. Iga tootja on retsepti ning maitsebuketi oma arusaamade kohaselt täiendanud. Ja nii paradoksaalne, kui see ka tundub, püütakse džinnile omast kadakamarjade maitset sageli iga hinnaga ära kaotada või seda vähemalt varjata, sest vastavalt tarbijauuringutele eelistatakse sageli džinnile viina just tänu viimase meeldivale “rikkumata” maitsele. Nii võivadki
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
135 Džinn
kaasaegsetes džinnides domineerida hoopis mündi-, ananassi- vms ebatüüpilised ja eksootilised komponendid. Džinnidest on London Dry baarinduses enim hinnatud just kokteilide ja segujookide koostisosana. • Plymouth Gin on maitselt vähem tsitruseline, kuid aromaatne ja vürtsikas London Dry stiilinäide Inglise kanali suudmealalt. Unikaalne ja rangelt lokaalne džinn, mida juba aastast 1793 toodetakse ainult Plymouth’is Inglismaal. • Sloe Gin’i eripära on see, et kadakamarjade asemel kasutatakse maitsestamiseks laukapuu marju. • Old Tom Gin on suhkruga magustatud – nii nagu olid algselt kõik Inglismaal toodetud džinnid. Nimetus pärineb 17. sajandist, mil mõnel pool oli õue, otse pubi ukse kõrvale seatud nn lakkekauss, mida old tom’iks kutsuti. Kõrtsitoas seisval vaadil oli voolik, mis ulatus täpselt selle kohale ja nii võis kõrtsmik janusele möödujale mõne penni eest paar lonksu otse suhu sortsata. Hollandis valmistatakse kaht tüüpi džinne: • Oude Genever ehk vana džinn on kangem ja kirbem, • Jonge Genever ehk noor džinn kergema lõhna ja maitsega.
"Ma ei käi kunagi jooksmas – see loksutaks mu martiini segamini." Tuntud ameerika filmistaar ja komöödianäitleja George Burns (1896-1996)
Tarbimine London Dry kuulub loendamatute džinnikokteilide koostisesse, puhtalt juuakse seda haruharva. Kõige sagedamini nauditakse džinni just nii nagu Briti koloniaalarmee sõdurid selle omal ajal välja mõtlesid – toonikuga pikendatult. Toonik võib varieeruda, mõnikord asendatakse klassikaline sidrunitoonik neutraalse või greibitoonikuga. Jäätükkide, London Dry ja toonikuga täidetud highball klaas kaunistatakse laimi- või sidrunilõiguga ning lisatakse joogikõrs. Dry Martini’st, mida peetakse kokteilide kuningaks, on koostatud kümneid erialaseid metoodikaõpikuid ning leksikone, retsepti- ja naljaraamatuid. Klassikaline James Bondi shaked, not stirred martiini koosneb 2/3 džinnist, 1/3 kuivast vermutist ja jääst. Jooki serveeritakse martiiniklaasis, kaunistuseks roheline oliiv, sidrunikooreriba või mõlemad.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 136
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
137
Tekiila
Tekiila Tekiila on fermenteeritud agaavimahlast destilleeritud kange alkohoolne jook, mida toodetakse ainult Mehhikos. Selle valmistamiseks sobib vaid üks agaav kõigist teadaolevaist liikidest ning alamliikidest – sinine agaav Agave tequiliana Weber Azul (blue variety). Toorelt on taime viljaliha mürgine, ohutuks ning suhkrurikkaks muutub see alles küpsetamise või kuumutamise käigus. Ajalugu Juba ammu enne Hispaania konkistadooride randumist Mehhikos oskasid sealsed põlisasukad agaavist süüa-juua ning mitmesuguseid tarbeesemeid – paberit, köit ja kehakatteid teha. Just sealt, hispaanlaste poolt Uus-Galiitsiaks ristitud piirkonnast on pärit iidsete maiade pulque, hilisem agaavivein, mezcal ja lõpuks ka tekiila ise. Levinuima käsitluse kohaselt sai jook oma nime Jalisco orus paiknevalt Tequila asulalt, millele anti ametlikud linnaõigused alles 1656. a. Sõltuvalt sellest, milline legend aluseks võtta, võis jook oma praeguse nime laenata ka kohalike tiquilaehk tiquilo-indiaanlaste hõimult või iidsest nahuatl-indiaanlaste sõnapaarist tequitl ja tlan, mis kokku tähendasid tööd ning kohta, kus seda tehakse. Nimetus võib olla tuletatud ka sealsamas asunud ja hellitavalt tetilla’deks kutsutud laavamägedelt. Hispaania-eelsel ajastul nimetasid nahuatl-indiaanlased inimkäe taolist harali lehtedega agaavi kas metl või mexcametl, mis tähistaski kätt. Märksa suupärasem on sellest tuletatud hilisem lühend mezcal, mida tänapäeval kasutatakse kõigi agaavist valmistatud alkoholisisaldusega jookide ühisnimetajana. Kolonisaatorite vahendusel Antillidelt sisse toodud laensõna maguey laienes aja jooksul kõigile agaaviliikidele ning on hispaania keelt kõnelevates regioonides käibel praeguseni.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tekiila 138
Pulque ehk kääritatud agaavimahla destilleerimisega tegid algust hispaanlased, kes tituleerisid agaavi jumalikuks imede puuks ning vaimustusid piimjast joogist, mis hoidis kõhu korras ja tegi meele muretuks. Altamira markiis Don Pedro Sanches de Tagle, keda peetakse tekiila esiisaks,
"Tekiila, see on Mehhiko. Praktiliselt ongi tekiila ainus toode, mis võimaldab meil end tänases maailmapildis kultuurina identifitseerida." Carmelita Roman – tuntud tekiilavabrikandi Jesús Lopez Romani lesk
saabus Jaliscosse umbes 1600. aastal ja pani seal õige varsti käima ka esimese keedukoja. Sajand hiljem kuulusid kõik mezcal’i-laadsed joogid juba maksustamise alla. Valmistamine Rahvusvaheliselt aktsepteeritav range reeglistik, mis seab tootenime kasutamisõiguse sõltuvusse tervest reast tingimustest, kehtib konjaki, šampanja ja herese kõrval ka tekiila puhul. Vastavalt riiklikele DOT (Denomination of Origin Tequila) ja NOM (Norma Officiale Mexicana de Calidad) määratlustele toodetakse ehtsat tekiilat ainult kindlalt piiritletud 200 km² suurusel maaalal Mehhiko edelaosas. Lisaks Jaliscole, mis on parim ja vanim teadaolev sinise agaavi kasvupiir-
kond, hõlmab see veel nelja regiooni: Guanajuatot, Tamaulipast, Nayarit ja Michoacani. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 4–5 meetri kõrguseks, et siis õitsemise, viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja – õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus, vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piña’t –küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Viljeldavatel agaaviväljadel, mille elutsükliks loetakse 8–12 aastat, “nuumatakse” piña’sid sel teel, et nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid. Koristusküps piña on ligikaudu paari meetri kõrgune ja kaalub 40–80, vahel ka üle 100 kg. Nende kogumise ja okkaliste lehtede eemaldamisega, mis on suurt füüsilist jõudu eeldav käsitsitöö, tegelevad vilunud jimador’id, kes on võimelised töötlema üle tonni saaki päevas. Korjatud, puhastatud ja pooleks või neljaks lõigatud piña’sid küpsetatakse 2–3 ööpäeva 90 °C juures, mille toimel suhkrustub neis sisalduv tärklis. Jahtumise järel purustatakse piña’d ühtlaseks massiks, leotatakse ning filtreeritakse. Tulemuseks on aquamiel – meevesi, mis jäetakse peale pärmi, ammooniumsulfaadi (vajalik käärimisprotsessiks) ja suhkru (enamasti roosuhkur) lisamist 2–3, vahel 12 ööpäevaks fermenteeruma. Saadud agaaviveinivirret, mille alkoholisisaldus on 5–9%, destilleeritakse kaks korda. Kasutatakse aktiivsöe- või tselluloosfiltritega roostevabu metallvõi vaskdestillaatoreid. Esimese, kiire destillatsiooni tulemuseks on umbes 20% alkoholisisaldusega ordinario. Teistkordsel ja pikemal destilleerimisel, mille käigus eraldatakse kõik ebasoovitavad jäägid, saadakse juba 55–60% puhas värvitu tekiila. Et muuta joogi alkoholisisaldus optimaalseks, lisatakse sellele destilleeritud või demineraliseeritud vett. Olenevalt sellest, millist tekiilat valmistatakse, lastakse jooki villimise eel seista ja laagerduda. Kasutusel on nii uued söestatud tammevaadid kui vanad Šoti viski ning burbooni vaadid. Sisu & värvigamma Koostise järgi eristatakse tekiilasid: • mixto, milles võib olla kuni 49% roo- või muid suhkruid, kuid peab olema vähemalt 51% agaavisuhkrut,
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
139
Tekiila
• 100% agave, mis on tunduvalt eksklusiivsem ja võib sisaldada üksnes sinises agaavis sisalduvaid suhkruid. 100% agave tequila peab olema igal juhul villitud Mehhikos ning kandma pudelil lisaks NOM 4-kohalisele identifikatsiooninumbrile ka markeeringut Hecho en Mexico. Laagerdumise kestusest ning iseärasustest tulenevalt jaotatakse tekiilad: • Silver ehk blanco, vahel ka plata – noor, max 60 päeva vanune tugeva aroomi ja kareda maitsega värvitu tekiila, mida hoitakse kuni pudelitesse villimiseni kinnises roostevabas mahutis. • Gold ehk oro, vahel ka joven abocado – samuti võrdlemisi noor, kuid värvilt kuldne tekiila. Mixto’le antakse kaua laagerdunud tekiila välimus mitmesuguste lisanditega nagu näiteks karamelliga, 100% agave’t hoitakse kuldse tooni saavutamiseks mõnda aega tammevaadis. • Reposado – seaduse järgi vähemalt kuus kuud, kuid mitte üle ühe aasta metall- või tammevaadis laagerdunud tekiila, millest on taandunud esialgne tugev agaavimaitse ning on lisandunud tammevaadi vaniljesus. • Añejo – väärikas ja eksklusiivne maheda maitsega“parimates aastates” jook. Seaduse järgi peab see olema vähemalt aasta tammevaadis laagerdunud, kuid on sageli küpsenud kauemgi – 3, 5 või 8 aastat.
Tarbimine • Tekiila puhtalt – kuigi eesti tarbija peab tekiilat eelkõige valgeks joogiks, on puhtalt pruugitav väärtkraam siiski vaadis laagerdunud ning omandanud kuldkollase varjundi. Silver ja gold tequila sobivad pigem kokteilidesse. Aja jooksul on tekiila joomisest saanud lõbus seltskondlik mäng, mis sobib hästi Mehhiko muretu ja rõõmsameelse elustiiliga. Tequila shot’i (eesti keeles võiks seda nimetada klähviks) jaoks läheb vaja soola, laimilõiku (mitte sidrunit, nagu paljud arvavad) ja shot’i klaasi (2,5–3 cl). Sool ja laimilõigud serveeritakse taldrikul koos tekiilaga. Laimilõiguga niisutatakse pöidla ja nimetissõrme vaheline lohk käeseljal, sinna raputatakse sool. Kõigepealt limpsitakse ära sool, siis visatakse kurku tekiila ja lõpuks hammustatakse peale laimi. • Tekiila kokteilides – tuntud klassikalisi tekiilakokteile on kaks. Tequila Sunrise: koostisosadeks on apelsinimahl, tekiila ja grenadillisiirup. Jää, tekiila ja apelsinimahl segatakse, siis lisatakse ettevaatlikult siirup, nii et see koguneks kihiti klaasi põhja. Margarita: koostisosadeks on laimimahl, Triple Sec liköör, jääpuru ja tekiila. Et elu oleks lihtsam, võib kasutada Jose Cuervo pakutavat valmissegu. Lisada tuleb ainult jääpuru ja tekiilat.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 140
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
141
Liköör
Liköör Liköör on destilleeritud alkoholil baseeruv 20–60% suhkrusisaldusega 15–55º kange piiritusjook, mille maitsestamiseks kasutatakse erinevaid põllumajandussaadusi alates puuviljadest, marjadest, ürtidest, vürtsidest, seemnetest, pähklitest ning lõpetades mee, muna, rõõsa koore ja mitmesuguste eeterlike õlidega. Ajalugu Likööri tekkeajaks peetakse 13. sajandit ning sünnikoduks Itaaliat, kust on pärit esimesed teated liquore’iks nimetatud jookide valmistamise kohta kloostrites. Alguses kasutati neid raviotstarbelisi eliksiire ja tinktuure küll seedimise edendamiseks, mitmete ihuliste ning hingeliste vaevuste vähendamiseks ja toonuse tõstmiseks, kuid õige pea osati neid hinnata ka tujutõstvate seltskonnajookidena. Hollandlased, kes olid suured meresõitjad, olid ühed esimestest liköörimeistritest. Juba 16. sajandil tegid nad Antilli saartel kasvavatest mõru maitsega curaçao apelsinidest suurepärast magusat napsi. Prantsusmaal peetakse likööriaja arvestust alates Bénétictine DOM’ist, mis sündis Normandias asuva Fécamp’i benediktiinlaste kloostris aastal 1510 auks “Jumalale, parimale ja suurimale” (Deo Optimo Maximo ehk DOM). Umbes samasse või veidi hilisemasse aega kuulub kartusiinlaste kloostriliköör šartröös. Järgnenud paari sajandi jooksul ilmusid üksteise järel maailma joogikaardile amaretto, absint, sambuco, frangelico, kümmel ja mitmed teised tuntud ürdi- ning puuviljaliköörid. Kaupmehed ja viinavabrikandid andsid kloostrivendadelt üle võetud eliksiiridele ahvatlevamad nimed, mis lubasid nii maist kui taevalikku õndsust – Täiuslik Armastus (Parfait Amour, mida toodetakse tänaseni), Veenuse Õli, Haaremi Naudingud jne. Põhjamaadesse ilmusid kaugetest maadest pärit magusad napsid suhteliselt hilja – 19. sajandi algupoolel, kuid alles sajandivahetuseks õppisid kohalikud kondiitermeistrid lõpuks ise likööre tegema. Valmistamine Täpne retseptuur on iga tootja ning toote puhul rangelt hoitud saladus, mida antakse edasi ja täiustatakse põlvest põlve. Sageli ulatub ainuüksi maitsekom-
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Liköör 142 ponentide arv üle saja, rääkimata muudest spetsiifilistest tootmistehnoloogilistest liköörinippidest. 3 tunnuslikku põhikomponenti: • destilleeritud baasalkohol: viski, brändi, rumm, teravilja- või puuviljaviin, tekiila vm, • magustaja: suhkur, siirup, karamell või mesi, • maitsestajad: ürdid, vürtsid, oad, marjad, puuviljad, pähklid, luuviljaliste seemnetuumad, taimede seemned ja seemnekojad, juured, koored või õied jne. 5 tootmise tehnoloogilist faasi: • maitsestamine – naturaalsete likööride puhul leotamise või tõmmistamise teel, odavamate likööride puhul asendavad naturaalseid komponente tehistooted – essentsid ning kontsentraadid, • segamine – baasalkoholile lisatakse magustajad, täiendavad maitse- ja värviandjad, • järelküpsemine – kestab 3–12 kuud, harva ka kauem, ning võimaldab erinevatel maitse-, värvi- ja lõhnakomponentidel harmooniliseks tervikuks sulada, emulsioonlikööride puhul jääb see tehnoloogiline faas vahele, • filtreerimine – võib likööri eripärast sõltuvalt toimuda pärast segamist, järelküpsemise eel või selle järel, • villimine. Naturaalseid likööre maitsestatakse neljal meetodil: • matseratsiooni ehk külmalt leotamise teel, • infusiooni ehk kuumalt leotamise teel spetsiaalsetes trumlites, • perkolatsiooni ehk tõmmistamise teel, mida on samuti võimalik teostada külmalt (läbi pressides) või kuumalt (läbi aurutades). Tugevaid aroome saadakse juhul, kui likööril on kõrge, üle
40% alkoholisisaldus, magustajaid aga kasutatakse minimaalselt, ning vastupidi – kõrge suhkrusisaldusega siirupised liköörid on reeglina madala alkoholisisaldusega. Kergesti leotuvad taimeosad (näiteks õied) matseeritakse, kergesti lenduvate ainete, näiteks eeterlike õlide puhul kasutatakse tavaliselt kas perkolatsiooni- või infusioonimeetodit. Bailey’s Original Irish Cream 1974. a mõtlesid Iiri joogimeistrid maheda Iiri viski baasil välja täiesti uut tüüpi likööri, mille üheks põhikomponendiks sai rõõsk koor. Sensatsiooniline Bailey’s Original Irish Cream oli revolutsioon alkoholitööstuses. Bailey’s Original Irish Cream sisaldab: • 50% värsket koort, • 20% suhkrut, • 17% alkoholi, • 13% naturaalset vanilliini, kakaod ja vett. Iirlaste kooreliköör leidis austajaid kõikjal ning kujunes kiiresti ülemaailmseks trendiks, 1997. a oli see juba maailma 20 enimmüüdud alkoholimargi seas. Muidugi leidis üliedukas uustulnuk arvukalt jäljendajaid, kuid iirlaste oma, mida toodetakse tänini vaid Dublinis, on praegugi ületamatu. Edu saladus peitub maitses, mis on pärit Iirimaa puhtast loodusest. Enam kui 90% koostisosadest on pärit just sealt, imporditakse vaid kakao ja vanilliin, mida pole võimalik kohapeal kasvatada. Bailey’s Original Irish Cream on tõeliselt värske toode – värskest koorest valmib 36 tunniga pudelisse villitud toode. Pudelis säilitab koore värskuse juba viski. Seega võib Iirimaalt pärit viskit pidada täielikult loodustooteks. Liigitus Liköör on mitmepalgelisim tootegrupp – ainulaadne maitsete ja lõhnade vikerkaar, mis ühendab sadu kardinaalselt erinevaid jooke värvitutest kollaste, roheliste, siniste, punaste ja mustjaspruunideni. Suurele varieeruvusele viitab ka nimekasutus – inglise ja prantsuse keele levialal Euroopas ning mujal on üldlevinud liqueur, millest lähtuvad ka tõlketerminid. Ameerikas on likööri sünonüümiks cordial, mis kogu ülejäänud maailmas tähistab hoopis teistsuguseid, sageli isegi alkoholivabu jooke. Prantslased kasutavad teatud mandli- ja pähklilikööride puhul nimetust ratafia, rootslaste üks traditsioonilisi ürdilikööre on punsch. Eksitavat on nimedes enamgi: crème de...
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Liköör 144 (kreemliköör) ei tähenda sama, mida ... cream (kooreliköör), ühed on kreemja konsistentsi ja eriti kõrge suhkrusisaldusega, valdavalt marjaning puuviljaliköörid, teiste valmistamisel on kasutatud rõõska koort või selle analooge. Nimesegadust aitab suurendada asjaolu, et sõna liquor kasutatakse kõigi kangete alkoholide ühisnimetajana nii siin- kui sealpool ookeani, eksitada võib ka teiste liköörisarnaste toodete – schnapps, punch, ouzo, liköörvein, puuviljabrändid, maitsestatud viinad, valmissegud jt rohkus. Õnneks võimaldavad joogi koostisosad ning valmistamise tehnoloogia üht teistest eristada. Erinevused liköörist • Maitsestatud viina ei magustata ning liköörveinile ei lisata kunagi mingeid maitsestajaid. • Ouzo on kreeklaste aniisiviin, mida ei magustata, vaid destilleeritakse viinamarjaveinist ning maitsestatakse tähtaniisi ja mitmete teiste taimsete lisanditega, mis annavadki sellele nii sametiselt magusa maitse. • Sarnaselt viinale või brändile ei tohtinud
"Ka kõige parem liköör olevat inimese halvim vaenlane, kuid eks käsi ju piibelgi meil oma vaenlast armastada." Frank Sinatra (1915–1998), tuntud Ameerika laulja ja näitleja vanasti olla maitsestatud ega magustatud ka traditsiooniline Saksa schnapps, mida destilleeriti erinevatest kääritistest. Tänapäeval on tootenime schnapps kasutamine märksa laiem, seetõttu võib nende seast leida hulgaliselt nii magustamata, magustatud kui maitsestatud napse alates aquavit’ist ja kirschwasser’ist kuni peppermint schnapps’ini. • Punch’il ja punsch’il on vahe: India päritolu punch on tuntud vähese alkoholisisaldusega segujoogina, mis koosneb reeglina viiest kompo nendist: vesi, tee, sidrun (mahl), suhkur ja tradit siooniline hindude ürditõmmis arrack. Ka Skandinaavia päritolu punsch oli algselt arrack’ipõhine kuum jook, mis segati kokku suhkrust, veest ja Jaava saarelt imporditud kangest ürdinapsist. 1845. a hakati punsch’i tootma juba valmisseguna, mida eelistati juua külmalt kuuma tee või kohvi kõrvale, ning tänapäeval defineeritakse nii Carlshamns Flaggpunsch’i, Wasa Punsch’i kui Grönsteds Blå’d (mille põhikomponentideks on neutraalne piiritus, suhkur, vesi ning maitselisandid), täie õigusega likööridena.
Likööride puhul ühene klassifikatsioon puudub, neid eristatakse koostise, baasalkoholi või valmistusviisi järgi. Vahel jagatakse need lihtsalt vanaaegseteks ning kaasaegseteks, kuid kõige sagedamini lähtutakse likööride grupeerimisel tüüpilistest maitseandjatest: • Bitterite ja teiste ürdilikööride hulka kuuluvad mitmesugused koirohuliköörid, aniisi- ja lagritsaliköörid, kümmelid, mündiliköörid, punsch’id jt. • Puuvilja- ja marjalikööride seas, mille maitsestamiseks kasutatakse nii leotisi kui mahlu, odavama hinnaklassi toodete puhul ka essentse, on traditsioonilisi kirsi-, vaarika-, maasika-, jõhvika- ja mustasõstralikööre ning troopilis-eksootilisi banaani-, passioni- jt likööre, näiteks taanlaste Cherry Heering või jaapanlaste Midori, samuti suur valik analoogilisi kreemlikööre nagu crème de cassis,crème de fraise jt. • Täiesti omaette grupi moodustavad tuuma-, mandli ja pähkliliköörid, nagu amaretto, frangelico, samuti ratafia, aga ka kohvi-, kakao- ja šokolaadiliköörid, mida enamasti käsitletaksegi iseseisvate tooterühmadena. Sõltuvalt ülejäänud maitseandjatest ning komponentidest võivad need kuuluda ka ürdi-emulsioonlikööride hulka. • Tsitruseliköörid valmistatakse valdavalt sidruni-, apelsini-, pomerantsi- jt tsitruseliste koorte leotisest, vahel lisatakse neile vähesel määral ka mahlakontsentraati. • Emulsioonliköörid on sametiselt pehmed, täidlased ja kaloririkkad koore- ja munaliköörid, nagu iirlaste Bailey’s Original Irish Cream või Sheridan’s ja hollandlaste Warninks Advocaat, mida algselt tehti avokaado viljalihast, samuti erinevad kookos(piima-)liköörid. Nende valmistamisel kasutatakse maitsestajate kõrval ka emulgaatoreid nagu rasv, koor, kookospiim, munakollased jt valgurikkad ained. Et vältida valkude kalgendumist, ei ületa emulsioonlikööride alkoholisisaldus tavaliselt 17%. Tarbimine Likööre, mis on reeglina võrdlemisi magusad, nauditakse tavaliselt: • söögi järel seedimist soodustavate digestiividena, • kohvi, tee ja kakao kõrvale või nende komponendina, • värvi-, maitse- ja aroomiandjana kokteilide koostisosana, • toonikuga pikendatult, • jääl või purustatud jääl (frappe). Sageli kasutatakse likööre magustoitude valmistamisel ning kommide, kookide jt kondiitritoodete täidises.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
145
Vein
Vein Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7–15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Ajalugu Vein, mille sünnidaatum paigutatakse erinevate arheoloogiliste leidude järgi 3500–12 000 aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast – Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum’i, kreekakeelse οίνος’i kui heebreakeelse yayin’iga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäija. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Vein 146
Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: • viinamarjade korjamine ja sorteerimine, • pressimine-purustamine, • fermenteerimine ehk kääritamine, • filtreerimine ehk selitamine, • laagerdamine ehk järelküpsetamine, • villimine. Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda tituleeritakse suureks üksikuid, mille kvaliteet on teistest peajagu üle. Heledatest sortidest kuuluvad väljavalitute hulka: • Riesling e Gentile Aromatique, • Pinot Blanc, • Chardonnay, • Chenin Blanc, • Semillon, • Sauvignon Blanc, • Gewürtztraminer, • Ruländer, • Muscat Blanc.
sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islami usuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning UusMeremaale. Skandinaaviasse saabus vein muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti – kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale üle jõu, lihtsurelikest rääkimata.
Tumedate sortide esiritta kuuluvad: • Pinot Noir, • Malbec, • Merlot, • Cabernet Sauvignon, • Cabernet Franc, • Syrah, • Grenache, • Tempranillo, • Sangiovese, • Nebbiolo, • Gamay. Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
147
Vein
minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Rosé veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest, mis kõigepealt purustatakse, siis leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub analoogiliselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljase maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini mait-
seomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. Suurt osa punastest veinidest laagerdatakse tammevaatides, mis parandab nende kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse. Järelküpsemise kestus, mis ulatub mõnest kuust mitme aastani, oleneb joogi struktuurist ja iseloomust ning soovitavast lõpptulemusest. Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljased nüansid, küpsemist mööda areneb välja elegantne ja tasakaalukas bouquet. Veini elukaar jaguneb mitmeks etapiks: fermentatsioonile järgneb arengu- ehk laagerdumisperiood, mis kulmineerub täisküpsuse saavutamisega, aja toimel võib vein veelgi täidlasemaks muutuda, kuid lõpuks ta siiski vananeb ning sureb. Valge vein on noorena hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein on nooruses sinkjas-punase tooniga, mis aegamööda asendub pruunimaga, kuni kolletub lõpuks.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus /Vein 148
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
149
Vein
Veini iseloom Veini olemuse ja tasakaalustatuse määravad ära neli põhikomponenti: happe-, tanniini- ja alkoholisisaldus ning puuviljasus. Esimene neist on n-ö veini skelett, mis annab teatud rühi; teine küpsusega kaasnevat täidlust; alkoholisisaldus, mis annab veinile jõulisuse, sõltub viinamarjade suhkrusisaldusest, kasutatud viinamarjade küpsusastmest, konkreetsest sordist jne. Enimhinnatud magusad veinid valmivad kas osaliselt kuivanud, väärishallitusega nakatatud ja/või külma näpistatud viinamarjadest. Iseloomustamisel lähtutakse veini: • välimusest – kirkus, värvus, voolavus, • aroomist – marja- ja käärimislõhnad, laagerdumisel tekkinud bouquet, väärlõhnad, mis viitavad võimalikule riknemisprotsessile, • maitsest, mis koosneb omakorda: • algmaitsest, luues ettekujutuse joogi intensiivsusest ja täidlusest, • keskmaitsest, näidates mahlakust ning puuviljasust, • järelmaitsest, mida iseloomustab selle pikkus,vürtsisus, happesus, tanniinisus, alkoholisisaldus jm. Tarbimine Veini maitse puhul räägib kaasa kõik: optimaalne serveerimistemperatuur, pudeli õigeaegne avamine, sobiv klaasivalik, samuti see, millist tüüpi toidu/suupistete juurde antud veini pakutakse. Õige temperatuur: 6–8 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud valge vein, 10–12 ºC rosé, tammes küpsenud valge vein, 12 ºC kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud valge vein, 14 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud punane vein, vähese tanniinisisaldusega punane vein, 16 ºC noor täidlane punane vein, 18 ºC hästi küpsenud ja väljaarenenud lõhnabuketiga punane vein, kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud punane vein, 18–20 ºC noored ja tanniinised veinid, üle 20 ºC muutub veinis sisalduv alkohol agressiivseks dominandiks. Sobiv klaas • Parim veiniklaas on jalaga ning veidi koonduva ülaäärega. Laia äärega klaasist juuakse madala, ahtast kõrge happesusega veine. • Kõhukam klaas, mis taandab veini magusust, toob paremini esile selle vürtsisust, happesust ning tanniinisust. Saledam klaas taandab veini happeid ning toob välja magususe.
• Sirgeseinalises klaasis taandub jook neutraal seks ja ilmetuks, mõjudes lõhnatu ning maitsetuna. • Kangestatud dessertveini jaoks on paras väiksem, u 12 cl mahuga klaas. Valge ja rosé veini jaoks sobib ühesugune, u 19 cl klaas. Punane vein tahab suuremat, u 24 cl klaasi. Toidu ja veini sobivus Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus. Kui toidu komponentide maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsenüanssidel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus. • Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane toidu lõhna ja maitse. Ka külma toiduga serveeritavat täidlasemat veini tuleks jahutada. • Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja
"Vees võib igaüks näha oma näo peegeldust, veinis peegeldub kellegi teise süda ja hing." Prantslaste mõttetera
puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürtsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena. • Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus. • Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi soolaste juustudega. • Mõru maitsega toiduainete (redis, artišokk, roheline paprika, tsitruselised, suitsutatud tooted, must šokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks. • Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein. • Toit, mis sisaldab magusat – mett, tarretist, keedist, taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljane. • Rasvu sisaldavate magustoitude juurde tuleks pakkuda magushapusid veine, mis kiirendavad toidurasvade seedimist.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 150
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
151 Vahuvein
Vahuvein Vahuveiniks nimetatakse veini, mis taotluslikult sisaldab süsihappegaasi. Avatud veinipudelist ning klaasidesse valatud veinist erituv süsihappegaas ongi selle veinikategooria eripära. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele võib tootenime champagne kasutada ainult nende vahuveinide puhul, mis on valmistatud Kirde-Prantsusmaal Champagne’i maakonnas traditsioonilisel meetodil Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay viinamarjasortidest. Ajalugu Vahuveini valmistamise kunst on pärit Kirde-Prantsusmaalt. Champagne’i kui Prantsusmaa põhjapoolseima veinipiirkonna joogimeistrid olid hädas sellega, et sügisel käärima pandud vein kippus talvel külmas keldris käärimist lõpetama. Veinimeistrit, kes arvas, et vein on valmis ja villis veini pudelisse, tabas ilmade soojenedes halb üllatus – jook hakkas uuesti käärima ja täitis pudeli süsihappegaasiga. Benediktiini munk Dom Pérignon eksperimenteeris Champagne’is edukalt eri veinide segamisega ja näitas, kuidas mõjutavad veini kvaliteeti viinamarjade hoolikas koristamine ja saagikuse piiramine. Ponnistused andsid muljetavaldava tulemuse – munga näpunäidete järgi valmistatud veine müüdi ümbruskonnas teiste veinivalmistajate omadest poole rohkem. Legend Pérignonist kui šampanja leiutajast tekkis pärast tema surma. Tegelikult suudeti vahutav vein pudelisse taltsutada alles siis, kui inglise klaasimeistrid 17. sajandil õppisid tootma tugevaid klaaspudeleid. Vahuveini kuulsus jõudis tagasi oma sünnimaale, kui šampanja leidis koha Louis XIV õukonna luksust nautivas elustiilis. Kõrgelt hindas šampanjat ka Louis XV lemmikkurtisaan Marquise de Pompadour, kes ütles, et see on ainus joovastav jook, mille tarvitamine jätab daamid kauniks. Tõsine šampanjaäri algas 19. sajandil, kui vahuvein suudeti äsjaleiutatud remuage protseduuri abil vabastada setetest ja kasutusele võeti korralik kork.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Vahuvein 152 Pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni võimule tulnud Napoleon ei pidanud paljuks isiklikult külastada Moët & Chandon’ šampanjafirmat. Pärast keisri lüüasaamist muutus vahutav vein moejoogiks ka Vene tsaari õukonnas. Kus toodetakse? Tänapäeval toodetakse vahuveini pea kõikjal, kus kasvab viinamari ja valmistatakse veini. Parimad vahuveinid tulevad Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Suuremad tootjamaad on veel Itaalia, Ukraina, Ameerika, Austraalia, Saksamaa. KirdePrantsusmaal Champagne’ piirkonnas toodetava šampanja osakaal maailma vahuveinitoodangust on 8%. Valmistamine. Traditsiooniline šampanjameetod Baasvein ja cuvée. Kvaliteetsed viinamarjad pressitakse võimalikult kiiresti pärast korjamist, et mahla kokkupuude õhuga oleks üürike. Pressitakse õrnalt terveid kobaraid – nii saadakse kätte vaid parim osa viinamarjast. Enamasti kasutatakse paari-kolme viinamarjasorti, millest igaüks kääritatakse veiniks. Saadud baasveinidest segatakse vastavalt maja stiilile kokku cuvée. Süsihappegaas. Cuvée villitakse pudelisse ning lisatakse suhkur ja pärm. Pudel suletakse
kroonkorgiga. Suhkru ja pärmi käärimise tulemusena tekib vahuveini süsihappegaas. Teise kääritamise ajaks paigutatakse pudelid horisontaalselt. Surnud pärmirakud settivad pudeli seintele. Rõhk šampanjapudelis on 5–6 atmosfääri, mistõttu pudelid peavad olema tugevast klaasist. Laagerdumine. Enamikus tootjamaades nõutakse, et vahuvein peab settel laagerduma vähemalt üheksa kuud. Aastakäigu šampanjad laagerduvad aga aastaid. Just pikk laagerdumine annab traditsioonilisel meetodil valminud vahuveinile imelise kvaliteedi. Tantsitamine ehk remuage. Pärast laagerdumist pannakse vahuveinipudel kaelapidi spetsiaalsesse raami, kus algab setete väljutamine ehk tantsitamine. Pudelit pööratakse järsult, samal ajal selle põhja ülespoole tõstes. Nii tuleb sete pudeli seinalt lahti ja koguneb kaela. See külmutatakse ja pärast kroonkorgi eemaldamist lendab külmunud settest jääklomp pudeli sisemise rõhu toimel välja. Tasakaalustamine. Enne pudeli sulgemist lisatakse vahuveinile veini ja suhkrusiirupi segu, mis aitab valminud jooki tasakaalustada ja saavutada soovitud magusust. Teised meetodid Charmat-meetod. Erinevus traditsioonilisest meetodist seisneb selles, et teine kääritamine toimub
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
153 Tootekoolitus / Uus maailm
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Vahuvein 154
suures survetankis. Pärast teist kääritamist jook jahutatakse ja selgitatakse. Peale suhkru lisamist villitakse vein surve all pudelisse. Maitserikkus ja täidlus, mis on omane pudelis kääritatud (setetel laagerdunud) vahuveinile, jääb puudu, see-eest on veini hind märkimisväärselt odavam. Jätkuvmeetod. Endise Nõukogude Liidu inseneride leiutatud meetod, mida kasutatakse praegu ka näiteks Saksamaal ja Portugalis. Protsess toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse tooraine (baasvein, suhkur ja pärm) ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Protsessi kestel toimub mõningane laagerdumine ka setetel, mistõttu võib tulemus olla isegi parem kui Charmat-meetodil valmistatud vahuveinil. Veini gaseerimine. Gaseeritud veini võib vahuveiniks nimetada vaid tinglikult. Õigem nimi oleks mullivein. Gaasi seotus joogiga on minimaalne ning peale klaasi valamist haihtub kiiresti. Ainus, millega need veinid silma paistavad, on madal hind. Vahuveinid erinevad üksteisest: Värvi poolest – valged, roosad (saadud punase veini lisamisel cuvée’le), punased.
Magususe poolest – dry šampanja on poolkuiv jook. Päris kuivade vahuveinide sildil seisab Brut või Extra brut (Brut nature). Leidub ka magusaid vahuveine. Alkoholisisalduse poolest – nt Asti alkoholisisaldus on u 8 mahuprotsenti, šampanja ja teiste klassikaliste vahuveinide kangus u 12,5 kraadi. Pudeli suuruse poolest – tavaline on 0,75 cl pudel, ülejäänud pudelid on selle tuletused. Viinamarjade poolest – igas piirkonnas on omad sordieelistused (sageli seadusega paika pandud). Tavaliselt on osa viinamarjadest tumedakestalised. Kui tegemist on ainult valgetest viinamarjadest valmistatud vahuveiniga, märgitakse pudelile Blanc de blanc’s (valge valgest). Sordiveine vahuveinimaailmas ei harrastata. Valmistamisviisi ja koha poolest. Tähtsaimad sordid Šampanja – šampanjameetodil Champagne'i piirkonnas valmistatud vahuvein. Arhetüüpne, vahuveinidest hinnatuim ja kalleim. Crémant – nii nimetatakse alates 1980ndate lõpust mitmeid teisi Prantsuse päritolu šampanjameetodil valmistatud vahuveine. Seotud kindlate Appellation d'Origine Contrôlée nõuetega.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
155 Vahuvein
Cava – Hispaanias klassikalisel meetodil valmistatud vahuvein. Suurem osa pärineb Katalooniast (95%). Sekt – Saksamaal, Austrias ja teistes Saksa veinikultuuriga seotud maades kasutatakse vahuveini kohta nimetust sekt. Tavaliselt tarvitatakse jätkuv- või Charmat-meetodit. Spumante – Itaalia vahuveinide üldnimetus, kasutatakse nii Charmat- kui ka šampanjameetodil valmistatud vahuveinide kohta (viimaste puhul on sildil märge Metodo classico). Asti – Itaalia Piemonte maakonna kolme provintsi Alessandria, Asti ja Cuneo aladelt pärit Moscato Bianco viinamarjadest tehtud kerge magus vahuvein. Valmistatud Charmat-meetodil. Astide alkoholisisaldus on madal (7–9,5 mahuprotsenti). Ka rõhk pudelis on madalam (3,5–4 at) kui vahuveini puhul (u 6 at). Domineerib tugev muskaadilõhn. Mousseux – vahuveini üldnimetus Prantsusmaal, valmistamismeetod reguleerimata.
Tarbimine Kuiva vahuveini loetakse universaalseks joogiks, mida võib igal kellaajal pakkuda mis tahes roa juurde. Siiski peab see olema kuiv, seega Brut või Extra brut. Ka vastuvõttudel sobib tervituseks pakkuda vaid kuiva vahuveini. Demi-sec, mis on toitude kõrvale liiga magus, maitseb ideaalselt järelroa juurde. Kergeks piknikuveiniks või dessertveiniks võiks proovida Astit.
"Võidu puhul oled sa oma šampanja auga ära teeninud, lüüasaamise korral on see ainus, mis aitab sul edasi elada."
Serveerimine Klaas. Ameerika filmidest nähtud laiapõhjaline saucer-tüüpi klaas on küll etiketikohaselt lubatud, kuid paraku kaovad sellest kiiresti mullid. Flöödikujuline klaas on siiski parim. Selle puudumisel võib kasutada ka tavalist valge veini klaasi. Pokaal täidetakse maksimaalselt 2/3 ulatuses. Klaasi hoitakse jalast või tallast. Jahutus 6–8 °C. Veini jahutatakse külmikus või spetsiaalses jahutusnõus. Nõu (ämber) täidetakse kolmandiku osas jää ja veega, pudel pannakse sinna sisse ning nõu kaetakse rätikuga. Avamine. Vahuveinilt eemaldatakse korki kattev foolium, seejärel keeratakse lahti korki kinni hoidev traat ning pöidlaga veidi korki toetades eemaldatakse see pudeli kaelalt. Hoides ühe käega korgist ja teise käega pudeli põhjast, lastakse kork veidi liikuma. Survet käega tagasi hoides tuleb korgil lasta liikuda kuni pudelisuuni ning siis korki veidi külje peale väänates lasta tekkinud pilust gaas vaikse vusinaga välja. Seejärel eemaldatakse kork täielikult. NB! Kuna šampanjapudelis on tugev rõhk, on pauguga pudeli avamine mitte ainult vulgaarne, vaid ka ohtlik. Valamine. Klassikalisel meetodil valmistatud vahuveini pudeli põhjas on õõnsus, kuhu saab panna pöidla. Pudel toetub ülejäänud sõrmedele. Kaelast hoidmine on matslik ja solvab šampanja väärikust. Kui valaja pole oma oskuses kindel, võib pudelikaela veidi teise käega toetada.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Napoleon Bonaparte
Tootekoolitus / Uus maailm 156
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
157
Kohv
Kohv Kohv on kohvipuu seemneist ehk kohviubadest valmistatud virgutava toimega aromaatne jook. Ajalugu Legendi järgi avastas kohvi värskendava jõu Etioopia kitsekarjus, kes märkas, et tema kitsekari muutus kohvipuult toitu napsates väga reipaks. Etioopiast liikus kohv edasi Türki, kus ube esmakordselt ka tules röstiti. Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi teisel poolel. Ameeriklased aga said kohvi maitsta 18. sajandil. Espresso kui uuendus kohvivalmistamisviisis sai alguse 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid prantslaste väljamõeldist ning hakkasid espressomasinat esimesena tootma. Tänapäeval on kohvitootmisest saanud hiigelsuur tööstusharu, mis kasutab rohkem kui 20 miljoni inimese tööjõudu. Käibe poolest jääb see alla vaid naftatööstusele. Liigid Arabica – kõige levinum ja kvaliteetsem kohviuba. Arabica kohvipuu on nõudlik taim, mis vajab niisket, sügavat ja viljakat mulda. Kasvab mäejalamitel (2000 m kõrgusel) ja platoodel. Arabica kohviuba sisaldab poole vähem kofeiini kui Robusta uba. Robusta – kasvab madalamatel kõrgustel. Seda on lihtne kasvatada, sest taim ei ole nii tundlik ega haigustele vastuvõtlik. Liberica – annab üsna madala kvaliteediga kohviube ning omab kohviturul vähetähtsat positsiooni. Kasvatuspiirkonnad Kohvi kasvatatakse umbes viiekümnes riigis, mis asuvad maakera troopilises vöötmes (Ladina-Ameerika, Kariibi mere saared, Aafrika, Araabia, Indoneesia). Kohvi kasvatamine nõuab kannatlikkust, sest puu hakkab müügikõlbulikku saaki andma alles 2–5 aasta möödudes. Aastas saab ühelt taimelt sobilikku toorkohvi umbes 500 grammi. Valmistamisprotsess Kohvi vilja sees on kaks uba, mis kohe pärast õitsemist küpsema hakkavad. Kohvipuu on sellepoolest eriline, et samas taimes võib esineda kolm küpsemise etappi: õied, toored viljad ja küpsed viljad. Seetõttu peab saaki korjama sageli käsitsi. Ubade eraldamine viljadest Seda protseduuri tehakse kahel viisil: • kuiv meetod – kohviviljad jäetakse päikese kätte 2–3 nädalaks kuivama, • märg meetod – valminud viljadelt eemaldatakse masinate abil enamik viljaliha ja seejärel kääritatakse suurtes mahutites lahti ülejäänud viljaliha. Kääritamine kestab umbes 24–36 tundi. Seejärel suunatakse kääritatud kohvioad kuivatamisele. Märg meetod annab toorkohvile meeldivalt hapuka maitse.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Kohv 158 Röstimine ja segamine Kvaliteetse kohvi tootmise tähtsaimad faasid on ubade röstimine ja segamine. Hea röstija on kui teadlane ja kunstnik, kes hoolitseb selle eest, et säiliks ubade kvaliteet ja konsistents. Kaks levinumat röstimisviisi: • trumlis röstimise korral pannakse kohvioad pöörlevasse trumlisse, mida köetakse gaasi või puudega; • kuuma õhuga röstimise korral röstib ubasid 200-kraadine kuum õhk. Luxus kohv Üks tassitäis ergutavat kuuma kanget kohvi hommikul on pea samaväärne päeva algus kui päikesetõus. Nii kummaline kui see ka poleks, aitab selle kannustava joogi müstiline mõju meeltel erksana püsida. On aga oluline, millistest kohviubadest on jook valmistatud. Ekspertide hinnangul saab parima maitseelamuse arabica kohviubadest segatud kohvist. Luxus on valmistatakse eranditult 100 % arabica kohviubadest. Luxuse peenemaitselisse ja täiuslikku aroomibuketti on põimitud piisavalt vürtsi, et teha sellest joogist unustamatu naudinguhetk. Luxus segab oma kohvi maailma parimate istanduste saagist. Pehme aroomiga Brasil kohviuba, peenemaitseline Colombia uba ning Keenias ja KeskAmeerikas kasvavad aromaatsed kohvisordid teevad Luxuse aroomi täiuslikuks. See on kindlasti üks põhjus, miks just Luxus on juba pikka aega Eesti kohvijoojate lemmik. Kannustavat jooki pakutakse nii tavalise filtrikohvina kui ka spetsiaalselt presskannu jaoks jahvatatud seguna. Luxus kohvi valikus on nii keskmise röstiga kui ka tumeda röstiga kohv. Luxus kohvi müüb Eesti turul AS Prike juba10 aastat. Luxus kohvi toodetakse Soomes, Viking Coffee tehases (asutatud 1930) alates aastast 1991. Röstimisviisidest kasutatakse nii trumlis kui ka kuumas õhus röstimist. Tarbimine • Maailmas juuakse iga päev üle miljardi tassi kohvi. • Eestis tarbitakse 3,6, Lätis 2,3 ja Leedus 2,5 kg kohvi inimese kohta aastas. Soomes seevastu 10–12 kg aastas. Nii uskumatu, kui see ka pole, juuakse Soomes kohvi rohkem kui õlut. Kuidas valmistada head kohvi? • Kasuta puhtaid vahendeid, loputa kannu kuuma veega. Tarvita ühekordseid paberist kohvifiltreid.
• Valmista kohv alati külmast värskest veest. Lase kraaniveel enne seista, et mullikesed ära kaoksid. Vesi mõõda puhta kannuga. • Vali õige jahvatus. Kui teed kohvi kohvimasinaga, vali filterjahvatus. Presskannu puhul kasuta jämedama kannujahvatusega kohvi. • Mõõda täpselt: 60 g kohvipulbrit ühe liitri vee kohta või kohvimõõdulusikatäis (7–8 g) tassi kohta. • Serveeri kohvi värskelt. Kohv on kõige parem viis minutit pärast valmimist. Õige kohvijoogi säilitustemperatuur on 80–85 kraadi. Kui kohvi tuleb säilitada üle poole tunni, vala see termoskannu. • Ära iialgi sega vana ja värsket kohvi! Vana kohvi kibekas maitse rikub värske kohvi maitse ära. Erikohvid Espresso – tumeda röstiga ubadest espressomasinaga pressmeetodil valmistatud aromaatne ja intensiivse maitsega kange klassikaline kohvijook. Õige espresso tunnuseks on joogi pinnale moodustuv kuldpruun vahukiht crema, mille tihedus hoiab kinni isegi peensuhkrut. Ühe tassi espresso jaoks võetakse 3 cl vee kohta 7,5–8,5 g espressokohvi (1 kohvimõõdulusikatäis on 7,8 g). Café Crema – seda valmistatakse nagu espressot, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett (0,5–0,6 dl vee kohta 7,5–8,5 g espressokohvi). Cappuccino – tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Eelsoojendatud, u 1,5 dl tassi valatakse espressokohv, seejärel vahustatud-kuumutatud piim. Tassitäieks joogiks arvestatakse 6,5–7 g espressokohvi, 0,5–0,6 dl vett ja 1 dl piima. Võib kaunistada kakaopulbri või šokolaaditükkidega. Caffè Latte – Itaalia-tüüpi piimakohv, mis sisaldab 1/3 espressot ja 2/3 kuumutatud piima. Jooki serveeritakse piaalist või klaasist. Espressomasinaga valmistatakse espressojook, see valatakse klaasi ja lisatakse vahustatud-kuumutatud piim. Tassitäieks mõõdetakse 12–14 g espressokohvi, 1,2 dl vett ja 1,2 dl piima. Võib kaunistada kakaopulbriga. Café au Lait – Prantsuse piimakohv, mida valmistatakse kangest Prantsuse röstiga filtrikohvist. Valmis jook koosneb ühest osast kangest kohvijoogist ja ühest osast kuumast piimast. Ühe tassitäie saab 12-14 g kohvist, 1,2 dl veest ja 1 dl piimast. Esmalt valmistatakse kange kohvijook, soojendatakse piima keemiseni ning valatakse kohvijook ja piim üheaegselt piaali või klaasi. Serveeritakse peensuhkruga. Caffè Americano – tavaline espresso valatakse suuremasse kohvitassi ja lisatakse sinna vastavalt tassi suurusele kuuma vett. * Teksti koostamisel on kasutatud Eesti ajakirjanduses ilmunud materjale.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
159 Tootekoolitus / Uus maailm
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Uus maailm 160
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
161 Tee
Tee Tee on teepõõsa tipmistest lehtedest ja pungadest tehtud jook, mille maitse sõltub selles leiduvatest alkaloididest (kofeiin), parkainetest ja eeterlikest õlidest. Ajalugu Tee joomise komme pärineb arvatavalt Hiinast (mõne allika järgi Indiast Assami provintsist), kus seda kasutati algselt ravijoogina ja usulistel tseremooniatel. Sealt levis tee 6. sajandi lõpus Jaapanisse, kus seda kõigepealt hakkasid jooma zeni mungad. Üldlevinud joogiks muutus tee Jaapanis 13. sajandil, kui tekkis eriline teetseremoonia, mida kasutatakse tänini. Esimest korda pakuti Euroopas avalikult teed ühes Londoni kohvikus 1657. aastal. Eestis on teed esmakordselt mainitud 1695. a Tallinna Raeapteegi ravimite nimekirjas. Tee kasvatuspiirkonnad Teed kasvatatakse paikades, kus on soe troopiline kliima ning piisav sademetehulk. Enamik inimesi seostab teekasvatamist India, Hiina ja Sri Lankaga – need kolm riiki annavad 60% kogu maailma toodangust. Aafrika riikidest tuleb üle 11% (põhitootjaks Keenia). Teed kasvatatakse ka Venemaal, Lõuna-Ameerika riikides ja Austraalias. Üle 30 riigi toodavad keskmiselt 2,5 miljardit kilogrammi teed aastas. • Hiina on tee sünnipaik. Sadade aastate jooksul olid Hiina teed ainukesed, mida läänemaailmas teati ning neid kasutati laialdaselt segudena. Ka tänapäeval on tuntud Hiina teesegud, näiteks Keemun, Lapsang Souchong ja Olong. • Indias kasvatatakse u 30% maailma teest, kusjuures tee kultiveerimiseks kasutatakse 400 000 hektarit maad. Assam on peamine kasvatuspiirkond ning see katab terve Bragmputra oru. Regioonis on 655 teeistandust (180 000 hektarit) ning hooaeg vältab märtsist oktoobrini. Darjeelingus kasvatatakse teed 18 000 hektaril 100 istanduses, mis asuvad Himaalaja nõlvadel. Sealsed teelehed on ainulaadsed ning neid korjatakse aprillist oktoobrini. Darjeelingu teelehtede kvaliteet on sedavõrd hea, et need on pälvinud “Teede šampanja” tiitli. • Sri Lankal, mis kandis kuni 1972. aastani nime Tseilon, on üle 240 000 hektari teeistandusi, mis annavad rohkem kui 200 000 tonni saaki. Sri Lanka teed jaotatakse kolme kategooriasse: madalal kasvanud (kuni 2000 jalga merepinnast), keskmised (2000–4000 jalga) ja kõrgel kasvanud (üle 4000 jala merepinnast) teed. Madalal kõrgusel kasvavad teed saare troopilistes vihmametsades. Keskmisel kõrgusel Tseiloni teed on teada kui keskmaa teed ning neil on hea värv ja tugevus. Kõrgel kasvanud teed (nt Dimbula) on tuntud oma kerguse ja aromaatsuse poolest. Tee kasvatamisel on kolm olulist faktorit: • kliima sobivus, • pinnase sobivus – tee kasvamiseks on vaja happelist pinnast, • piisavalt odav tööjõud.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tee 162 Teepõõsad vajavad kasvamiseks kliimat, kus on nii päikesepaistet kui vihma. Üks hektar teepõõsaid imeb pinnasest kümme tonni vett päevas. Seepärast on sobilikud troopilise ja subtroopilise kliimaga maad. Mõnes piirkonnas kasvab tee terve aasta jooksul, teistes paikades hooajati. Näiteks Põhja-Indias on kasvatus sesoonne, Sri Lankal ja Lõuna-Indias aga kasvab tee kogu aasta. Tetley teed Tetley tee on segatud vaid parimatest teesortidest.Üks Tetley teepakk võib olla segatud kuni 30-st erineva teeistanduse lehtedest, mis asuvad muu hulgas ka Aafrikas, Sri Lankal ja Indias. Aafrikas kasvatatud teelehed annavad Tetleyle tema värvi ja ereduse, Tseiloni tee maheduse ja pehmuse ning Põhja-India teelehed tiheduse. Tetley teede valik on lai, valikusse kuuluvad mustad teed, rohelised teed, punased teed, ürdi teed, maitsestatud teed, valged teed ja puruteed. Tee valmistamine Tee valmistamise etapid: • Teelehtede korjamine – teeistanduse üks mahukamaid töid, sest seda tehakse käsitsi. Teelehti korjavad tavaliselt naised. Teepõõsas võib kasvada 1–3 meetri kõrguseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse need vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed on peamine saagiallikas ning neid kasutatakse teepuru valmistamiseks. • Purustamine – toimub masinate abil. • Fermenteerimine – rullimise käigus väljunud rakumahla oksüdeerimis- ja käärimisprotsess, mis kutsub esile värvi muutumise ja iseloomuliku aroomi tekke. • Kuivatamine – maksimaalselt 100 kraadi juures, kuni teeleht värvub mustaks. • Kuivatatud teelehtede sorteerimine.
Kvaliteet Tee kvaliteet erineb riigiti, kus see kasvanud on. Suur osa tee kvaliteediomaduste väljakujunemisel on konkreetsel pinnasel ja kliimal. Tee kvaliteedi määramise üks tähtsamaid tingimusi on õige koristamise aeg. Samuti mõjutab tee kvaliteeti fakt, mitu teepõõsa võrse ülemist lehte nopitakse. Mida rohkem võrse tipu poole, seda kvaliteetsem on saak. Tee kategooriad: • must tee – fermenteeritud tee, • roheline tee – fermenteerimata tee, • maitsestatud tee – valmistatud musta tee baasil, kuhu on lisatud marjatükke ja aroomiaineid, • taimetee – valmistatud looduslikest komponentidest, ei sisalda teepuu lehti. Koosneb näiteks eri taimede õitest, marjadest, koorest või lehtedest. Hiinas toodetakse ka punast teed ehk olongi, milles on ühendatud musta ja rohelise tee parimad omadused ning kollast teed. Valge tee on ligi 1000 aastase ajalooga tee, mida jõid juba iidsed Hiina imperaatorid. Tegu on äärmiselt puhta teega, kuna seda valmistatakse noorimatest kevadistest teelehtedest, mida korjavad spetsiaalse väljaõppe saanud töölised. Autentne valge tee kasvab vaid Hiina Fujani provintsi kõrgetel mägedel. Arvestades lühikest korjeaega ja väikest sobivat kasvuala, on tegu ühe maailma kõige eksklusiivsema ja kallima teesordiga. Peale korjamist aurutatkse ja kuivatatakse teelehed väga ettevaatlikult, kasutades muistseid Hiina töötlusviise. Kõige selle tulemusena on iidne teesort väga kerge ja puhta maitsega ning sisaldab rikkalikult antioksüdante. Valge tee valmistamisel on soovitatav kasutada äsja keedetud vett, soovitatav tõmbeaeg on 2–4 minutit. Tee kasulikkus Tee sisaldab flavonoide – need on tugevad antioksüdandid, mis aitavad tõkestada vabade radikaalide tekitatud oksüdatsioonireaktsiooni. Tuntuimad antioksüdandid on A-, C- ja E- vitamiinid. Vabad radikaalid on tervistkahjustavad ained, mis tekivad kiirgusest, saastatusest ning tubakasuitsust. Kuidas juuakse? Teed juuakse lisanditeta (Hiinas ja Jaapanis) või lisanditega. Lisanditena tarvitatakse peamiselt suhkrut, sidrunit, mett, piima või koort (Inglismaal) ning keedist (Venemaal), vähem soola ja võid (Kesk-Aasias).
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Leia oma tee. 163 Tootekoolitus / Uus maailm
Tervislik roheline tee TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tootekoolitus / Tubakas 164
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
165 Tubakas
Tubakas Piibutubakad Alsbo Alsbo Black koosneb tasakaalukast segust, mille iseloomu määrab vähese Virginia tubaka kogusega täiendatud Black Cavendish. Vaimustav vanilliaroom garanteerib maitse täidluse ja suurepärase värskustunde. Alsbo Goldi segu valmistatakse Aafrika ja Brasiilia parimatest istandustest pärinevatest Golden Virginia tubaka lehtedest, millele lisatakse mahlaka maitsega Burleyt. Black Cavendish lisab kontrasti ja maitsele pehmust. Alsbo Cherry on meeldiva kirsiaroomiga tubakasegu, mille koostisse kuuluvad Black Cavendish, mõned Burley variatsioonid ning kõige kõrgema kvaliteediga Virginia tubakas. Segule annab aroomi musta kirsi ja metskirsi kooslus. Unikaalse segu retsept on tubakatoodete seas üks vanimaid.
W.O. Larsen W.O. Larsen 1864 on viimistletud segu kolmel kontinendil kasvanud Virginia tubakast. Koostisse kuuluvad Ameerikas ja Malawis kasvanud Virginia tubakas, Black Cavendish ja American Burley Mehhikost, lõigatud loose cut ja ready rubbed meetoditel. W.O. Larsen Signature on väljapeetud segu American Virginia, Mexican Burley ja magusast Malawis kasvatatud Virginia tubakast. Mahlakuse andmiseks lisatakse segule Black Cavendishi. tubakas on lõigatud loose cut ja ready rubbed meetoditel.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tubakas 166
Suitsetamistubakas Falcon Falconi sigaretitubakas on loodud spetsiaalselt tarvitamiseks roll-yourown meetodil. Saadaval kahes variandis: Falcon White ja Falcon Original.
Taste Taste Vanilla on vanillimaitseline suitsetamistubakas, mis annab segule meeldivalt ümara ja magusa maitse. Taste Cherry on kirsimaitseline suitsetamistubakas, milles on kasutatud parimaid päikeseküpseid kirsse, et anda segule nauditavat kirsiaroomi ja -maitset. Taste Kir Aromatic on suitsetamistubakas, milles domineerib musta sõstra ja troopiliste puuviljade maitse. Must sõstar annab segule magususe, puuviljad aga värske maitse. Taste’i suitsetamistubakate segud on valmistatud kõrgekvaliteedilisest tubakast, mille varred on käsitsi eemaldatud, et saavutada parim tulemus.
Sigarid Henry Wintermans Välimuselt miniatuurse kunstiteosega sarnanevad Half Corona sigarid hämmastavad samavõrd nii oma tasakaalustatud maitse kui viimistletud aroomiga, milles on oskuslikult ühendatud Kuuba tubaka pehme maitse, Jaava tubaka ergas aroom ja Brasiilia tumeda kattelehe mõrkjas magusus. Corona de Luxe’i sigarid on tõeline klassika väljapeetud vormi, koostise ja suitsetamisest saadava naudingu poolest. Tubakatööstuse parimad meistrid on need loonud haruldastest tubakasortidest, mis on kasvanud maailma legendaarseimates istandustes. Willem II Corona Willem II Corona sigarid on kuninglikud sigarid Hollandist. Pehme ja aromaatse maitsega sigari valmistamisel on kasutatud erakordseid segusid parimatest tubakatest.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
167 Tubakas
Sigarillod Café Crème Café Crème’i sigarillosid toodetakse alates 1963. aastast ja need on maailmas ühed enam müüdud igapäevasigarillod. Café Crème’i sigarillode unikaalse maheda maitse saladuseks on kvaliteetseimate tubakasortide hoolikas segamine. Parima maitse nautimiseks on soovitatav hoida suitsu suus, seda alla tõmbamata. Café Crème’i sigarillodes kasutatakse tubakasegu, mis koosneb Brasiilias, Jaaval, Kolumbias ja Dominikaani Vabariigis kasvatatud tubakalehtedest, mida ümbritseb Ecuadoris kasvatatud naturaalne tubakaleht. Café Crème Arôme kuulub tooteperekonda alates 1999. aastast, pakkudes uuenenud suitsetamiselamust. Saadaval Café Crème, Café Crème Blue, Café Crème Arôme ja Café Crème Filter Arôme.
Hofnar Hollandi päritoluga sigarillod on pehmed, aromaatsed ja elegantsed. Prike tootevalikus on saadaval Hofnar Lilliput, Hofnar Vanilla ja Hofnar Aroma Filter.
Café Crème Filter & Flavour Café Crème Filter & Flavour’ (F&F) sari loob filtriga allatõmmatavate igapäevasigarillode maailmas uut sensatsiooni. Filter & Flavour’ sarjas on saadaval kolme tüüpi sigarillosid: Vanilla Honeyswirl, Espresso Rumtwist ja Caramel Cream. Filtriga sigarillodes on kasutatud Kaug-Idast, Aafrikast ja Brasiiliast pärit tubakasegu, mida ümbritsevad heledad Ecuadori tubakalehed. Nii sigarillo ümbrisleht kui tubakas on rikastatud õrna maitsega, mis mõjub suus meeldivalt pehme, magusa ja kreemjana. Oma pehme maitse, nüüdisaegse välimuse ja uuendusliku pakiga vastavad uued Café Crème’i sigarillod tänapäevaste suitsetajate soovile kogeda meeldejäävat tubakaelamust.
Colts Colts Filter Vanilla. Ületanud Mehhiko piirid, on vanill vallutanud terve maailma, puudutades meie meeli õrna ja eripärase aroomiga. Selle aroomi iseärasused ilmestavad Colts Filter Vanilla sigarillode tubaka ja vanilli kooslust. Colts Filter Cherry. Kirsipuud tunnevad peaaegu kõik maailma rahvad. Erksavärvilised ja magusad kirsid on ammusest ajast populaarsed lisandid kõikjal, kus luuakse vaimustavaid aroome. Colts täiendab sigarillosid selle õilsa marja pehme puudutusega. Colts Filter Rum. Kui on olemas lõhn, mis seostub Metsiku Läänega, siis on selleks viskiaroom. Just seetõttu on Colts koostanud vallatu segu suurepärasest viskist ja kvaliteettubakast, luues sigarillo, mis kannab endas tõelist salooniatmosfääri.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Uus maailm 168
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
169 Veinid / Uus maailm
Lahedat lugemist
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Veinid / Uus maailm 170
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
171 Moët & Chandon
Naine, kes toidab unistusi Täidlased huuled. Tumeblondid juuksed. Rohelised silmad. Naiselikult ümarajooneline kehakuju. Scarlett Johansson (26) on näitleja ja laulja, keda tähtsad ajakirjad on mitut puhku maailma seksikamate hulka valinud. 2009. aastal sai temast šampanjatootja Moët & Chandon reklaaminägu.
Näitlejanna Scarlett Johansson on eestlastele tuntud ennekõike filmidest “Tüdruk kõrvarõngaga” ja “Tõlkes kaduma läinud” ning muidugi Woody Alleni filmidest “Matšpall”, “Kõmulugu” ja “Vicky Cristina Barcelona”. Aastal 2009 sai temast populaarse Prantsuse šampanjatootja Moët & Chandon reklaaminägu. Ja võib öelda, et ka jalg, sest ühel fotol hoiab ta šampanjaklaasi võrgutavalt varvaste vahel… Selle kihiseva ja romantilise joogi reklaamimine pole Hollywoodis midagi uut – seda on teinud Eva Mendes, Salma Hayek ja Jessica Alba. Kõik kuulsad ja seksikad naised. Moëti juht Frédéric Cumenal on Scarlett Johanssoni kohta öelnud, et näitlejannal on nagu Moëtilgi rääkida oma maagiline lugu, mis paneb inimesed unistama. Scarlett olla nagu tõeline pidude ikoon – värskendavalt spontaanne, helde, glamuurne. Naine, kes elab täiega nii ekraanil kui väljaspool seda. Edulugu algab “Hobulausujaga”. Scarlett Johansson on sündinud New Yorgis 22. novembril 1984. Tema ema Melanie Sloan on aškenaazi juut, isa Karsten Johansson on pärit Taanist. Isapoolne vanaisa Ejner Johansson oli stsenarist ja režissöör, ema Melanie töötab produtsendina, isa Karsten arhitektina. Scarlettil on kaksikvend Hunter Johansson, kes sündis temast kolm minutit hiljem. Veel on peres vanem õde Vanessa ja vend Adrian. Scarlett alustas oma näitlejakarjääri 1994. aastal ema õhutusel, tehes mitmeid väiksemaid filmirolle. Läbimurre sündis siiski alles 1998.
aastal filmiga “Hobulausuja”, mis tõi esmakordselt kriitikute kiituse ja rahvusvahelise tuntuse. Sealtpeale jagus talle osi küllaga, nt filmis “Ghost World” (2001) ja seejärel Sofia Coppola filmis “Tõlkes kaduma läinud” (2003), kus ta esines koos Bill Murrayga.
Näitlejannal on nagu Moëtilgi rääkida oma maagiline lugu, mis paneb inimesed unistama. Filmis läheb Murray tegelane Tokyosse viskireklaami tegema ja kohtub seal noore naise Charlotte’iga, kes on maha jäetud. Kaks ameeriklast, kes tunnevad ennast võõral maal ja kauges kultuuris üksildasena, leiavad lühiajalise üksteisemõistmise – selle, mida neil pole ilmselt ka kodumaal.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Moët & Chandon 172
Filmist kujunes lausa hitt, ja Charlotte’i rolli tehes oli Scarlett vaid 18aastane! Sofia Coppola sai selle filmi eest originaalstsenaariumi Oscari. Samal aastal tuli välja ka Peter Webberi “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga”, kus Scarlett kehastab kunstnik Vermeeri modelli. Vermeeri mängib Colin Firth. See aeglaselt kulgev pildiliselt kaunis ja väljapeetud film tõstab keskmesse Scarletti mängitud tütarlapse – tal ei ole palju repliike ja sageli saab määravaks just suur plaan, mille täitmisega Scarlett väga hästi hakkama saab. See on eelkõige tema, mitte niivõrd Vermeeri film. 2003 oli Scarlettile hea aasta, Kuldgloobuse nominatsioon tuli nii filmi “Tütarlaps pärl-
kõrvarõngaga” kui ka linateose “Tõlkes kaduma läinud” eest. Koostöö Woody Alleniga. Legendaarse New Yorgi režissööri Woody Alleni “Matšpallis” (2005) sai Scarlett rolli pärast seda, kui algselt sellesse mõeldud Kate Winslet osast ära ütles. Film on mehest, kes tennisemängijana teab, et elus sõltub paljugi õnnest – kuhu tee keerab või kummale poole võrku pall kukub. Võistlusspordist loobunud, hakkab ta otsima oma kohta elus. Elutarga mehena teab ta, kuidas ja kelle toel jõuda elustandardini, mis teda rahuldab. Kuid sellest ei
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
173 Moët & Chandon
piisa. Ta pilk jääb pidama naisevenna pruudile Nolale (Scarlett Johansson) ja lugu muutub keeruliseks. Kuidas oma naisest vabaneda? Kas kuritöö saab karistatud? Põnevust jagub. Pärast “Matšpalli” oli vanameister Woody Allen Scarlettist vaimustuses ja kirjutas oma järgmises filmis “Kõmulugu” (2006) rolli spetsiaalselt talle. Scarlett mängib siin algajat ajakirjanikku Sondra Pranskyt, kes asub kontrollima vihjet, nagu oleks lord Peter Lyman (Hugh Jackman) prostituute ridamisi tappev tarokaardi-mõrtsukas. Siin on taas ka Woodyl endal väike kõrvalosa – ta mängib illusionist Sid Watermani. Mõistatust lahendada püüdes armub Sondra Peterisse. Aga tõeline ajakirjanik on kaval ja tark ning saab igas olukorras hakkama. Mõrvaril ei ole pääsu, kuigi algul võib tunduda, et noor naiivitar ei saa arugi, millega ta tegeleb. Seegi film õnnestus ja Scarlett, kes vahepeal tegi veel paljudes teistes filmides kaasa, sai osa ka Woody filmis “Vicky Cristina Barcelona” (2008). See rohkem romantilises laadis film pühendub kahe Ameerika kaunitari Vicky (Rebecca Hall) ja Cristina (Scarlett Johansson) seiklustele, kes veedavad suve Lõuna-
Pärast kohtumist Woodyga teatas Scarlett, et suhtleb nüüd ainult vanemate meestega, kuid õnneks ei mõelnud ta seda tõsiselt ja leidis endale kena poisi ikkagi nooremate hulgast. Kanada päritolu näitleja Ryan Reynolds on temast kaheksa aastat vanem. Nad abiellusid 2008. aastal üsna vaikselt ja asusid elama uude majja Los Angeleses. 2010 valis ajakiri The People Ryan Reynoldsi maailma seksikaimaks meheks. Enne teda oli sama tiitli saanud Johnny Depp. “Loomulikult on näitleja pilkupüüdvad kõhulihased miljoneid naisi minestama pannud, kuid tänavune seksikaim mees armastab neid ka naerma ajada,” kirjutas People. Reynolds naeris, et nüüd saab abikaasa talle öelda: “Seksikaim mees, vii prügi välja!” Kaks seksikat ei jäänud aga pikalt kokku. Juba 2010. aastal viis paar lahutuspaberid sisse, õnneks avalikkuse ees musta pesu ei pestud. Suhted jäid sõbralikuks ning neid on koos nähtud ka pärast lahutust. Filmitähe elu ei soosi paraku püsivaid peresuhteid ega olnud needki noored ja seksikad erandiks.
Scarlett olla nagu tõeline pidude ikoon – värskendavalt spontaanne, helde, glamuurne. Naine, kes elab täiega nii ekraanil kui väljaspool seda.
Aastal 2009 sai Scarlett Johanssonist populaarse Prantsuse šampanjatootja Moët & Chandon reklaaminägu.
Euroopas. Nad kohtavad (elu)kunstnikku Juan Antoniot (Javier Bardem) ning tema imekaunist, ent vaimselt ebastabiilset eksabikaasat Maria Elenat (Penélope Cruz). Juan on kena mees, kes võlub ära mõlemad, ent Maria Elenata ei saa ka hakkama. Selles filmis võib üheks peaosaliseks pidada Barcelona imekaunist linna ja see kuulub koos kahe eelmise linateosega, mis üles võetud Londonis, veendunud newyorklase Woody Euroopa-filmide perioodi. Noored ja seksikad. Vaatamata sellele, et Woody andis Scarlettile oma kolmes filmis peaosa, kinnitas ta, et näitlejanna pole tema muusa ega armuke. Vanameister on öelnud, et tunneb end tänulikuna, kui Scarletti peetakse tema muusaks, aga see ei ole tõsi. Scarlett ei olevat võrreldav tema nooruspäevade armastuse Diane Keatoniga, kellega tal oli eriline side. Kuid muidugi meeldis Woodyle Scarlettiga töötada ja ka vastupidi.
Scarlett on ka muusikaga sina peal. 2008. aasta mais avaldas ta debüütplaadi Anywhere I Lay My Head Tom Waitsi lauludega, kus kahes palas lööb kaasa ka David Bowie. Näitlejanna hakkas Tom Waitsi kuulama juba 11-12aastasena. Waits meeldis talle kaunite meloodiate ja laulja erilise hääle pärast. Scarlett saatis talle oma algusjärgus katsetusi kuulata ja mees ütles, et lasku aga edasi. Kriitika oli albumit vastu võttes üsnagi kahevahel, leidus nii kiitjaid kui laitjaid. 2009 ilmus Scarletti ja Pete Yorni ühine album “Break up”, mis on inspireeritud Serge Gainsbourgi duettidest Brigitte Bardot’ga. Scarlett Johanssoni lugu läheb edasi, loodetavasti saame nautida veel paljusid põnevaid osatäitmisi nii filmides kui Broadwayl ning tema uusi laule ja plaate. Tõstkem Moëti klaas särava Scarletti terviseks. Et unistused täituksid nii temal kui ka meil!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Hennessy 174
Väärikas ja moodne Hennessy Läbi ajaloo on Hennessy olnud number 1 konjakibränd maailmas: kui räägitakse konjakist, mõeldakse just Hennessyt. Kuna Hennessy on perefirma, on selle areng olnud tugevalt seotud pere ajalooga. Praegu täidab Hennessy visiitkaardi rolli firma asutaja järeltulija 8. põlvest Maurice-Richard Hennessy.
Hennessyte perekonna juured on Iirimaal, kuid juba aastasadu elab pere Prantsusmaal Cognacis, kus asuvad konjakitehas ja viinamarjakasvandused. Hennessy konjakifirma sai seal alguse 1765. aastal, kui Robert Hennessy pärast Prantsuse armee Iiri brigaadis võitlemist perega Prantsusmaale Cognacisse otsustas jääda. Alguses saatis
ta endatehtud konjakeid üksnes Iirimaale, kuid hea vastuvõtu osaliseks saades otsustas tootmist laiendada. Sellest ajast alates on firma juhtpositsioonil olnud keegi Hennessyte pereliikmetest. Monsieur Hennessy. Viimaseid aastakümneid on konjakifirma reklaaminägu olnud Maurice-
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
175 Hennessy
Richard Hennessy, kes on sündinud 1950. aastal Pariisis, kuid suurema osa noorusajast veetnud Cognacis. Maurice’i isa perefirma vastu huvi ei tundnud ja pühendus teadusele. Ka Maurice sattus pereärisse juhuslikult – kuigi ta konjaki valmistamisest ei huvitunud, vajas noor Maurice kooli lõpetamiseks töökogemust. Maurice’i onu Kilian, tolleaegne firma tegevjuht, suunas ta turundusosakonda praktikale. 1975. aastal tuli Maurice päriselt tööle Hennessy avalike suhete osakonda, alustades kaubamärgi tutvustamist mujal maailmas. Hennessy promomiseks Inglismaal ja Iirimaal kolis ta 1979. aastal viieks aastaks Londonisse, kuid on joogi populaarsuse nimel töötanud ka Kanadas ja USAs, kus tänapäeval juuakse muu maailmaga võrreldes kõige rohkem Hennessy konjakeid. Selleks ajaks oli Maurice muutunud Hennessy reklaaminäoks üle maailma ja
perefirma, pole enam nii oluline, et kindlasti keegi pereliikmetest firmat veaks, aga ma olen õnnelik, et minu osalus meie pärandusele viitab,” räägib Maurice, vihjates, et tema tütred ei tunne huvi Hennessy konjakifirma igapäevaste tegemiste vastu. Praegu on LVMH maailma suurim luksustoodete firma, mis ühendab ligi 60 luksusbrändi ja teenib aastas üle 1,973 miljardi euro. Suurde gruppi kuulumisest hoolimata on Hennessy säilitanud oma identiteedi ja eripära. Moodne peojook Hennessy. Konjakist on harjutud mõtlema kui väljapeetud luksusjoogist, mis on lemmik pigem vanematele inimestele, kes hindavad konjakiga kaasas käivat traditsioonide hõngu. Hennessy konjak on seda kõike ka vaieldamatult väärt, kuid et olla samas nooruslik, paindlik ja uuele avatud, soovitab Hennessy oma
Praegu on LVMH maailma suurim luksustoodete firma, mis ühendab ligi 60 luksusbrändi ja teenib aastas üle 1,973 miljardi euro. Maurice Hennessy südameasi on õpetada inimesi konjakit õigesti jooma ja seda vääriliselt hindama.
teeninud endale hüüdnime Monsieur Hennessy. 1984. aastal kolis Maurice tagasi Cognaci häärberisse, mis on kuulunud perekonnale aastakümneid. See asub suursuguse 90hektarilise viinamarjaistanduse keskel, kus valmistatakse Hennessyle konjaki tegemiseks veini. Hennessyst saab luksustoodete grupi liige. 1971. aastal mõistis perefirma tegevjuht Kilian Hennessy, et püsimaks tipus rahvusvahelisel turul, on vaja tugevaid partnereid. Konjakifirma liitus 1971. aastal šampanjatootjaga Moët & Chandon. 1987. aastal loodi uus luksustoodete grupp Louis Vuitton Moët Hennessy (LVMH), kus Kilian oli nõukogu liige kuni oma surmani 103aastaselt. “Kuna Hennessy pole nüüd pelgalt
konjakeid proovida ka kokteilide põhialkoholina, näiteks jõhvika- ja õunamahla või Ginger Ale’iga. Ei ole juhus, et Hennessy konjakeid on oma lemmikuna nimetanud ka noored esiräpparid Snoop Dogg, Busta Rhymes, P. Diddy ja Kanye West, kes joonduvad trendidest. Konjakeid XOst ülespoole soovitab konjakifirma nurgakivi Maurice juua puhtalt ja ilma jääta, et vääriliselt hinnata konjaki maitsenüansse. “Konjak sobib hästi ka toidu kõrvale, kuid kindlasti mitte samas koguses mis vein. Konjakit juuakse väikeste sõõmudega, just nagu lisatakse lihale pipart,” soovitab Maurice, kelle südameasi on õpetada inimesi konjakit õigesti jooma ja seda vääriliselt hindama. Konjak noortele. Hennessy konjaki
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Hennessy 176
stampidest väljamurdmist ja nüüdisaegsust tähistab ka Hennessy kõige uuema konjaki Black tutvustamine 2010. aasta septembris Frankfurdi kõige populaarsemas ööklubis NuSoul. Mõned tunnid enne pidulisi olid kutsutud uue konjakiga tutvust tegema 150 baarmeni, kokka ja ajakirjanikku, et üheskoos miksida Black konjakist kok-
Hennessy traditsiooniline konjak pole enam asi iseeneses, vaid seda turustatakse kõikvõimalikes variantides – mahlasegudena ja cooleritena.
Hennessy konjakite kollektsioon • Hennessy V.S • Fine de Cognac • Hennessy X.O • Hennessy Paradis • Paradis Imperial • Richard Hennessy
teile ja otsida kõige mõnusamaid pikki konjakijooke. Hiljem pääsesid klubisse 300 pidulist, et nautida uudseid jooke ja kõige popimaid klubilugusid. Samas esitleti ka viie DJ kokku miksitud spetsiaalset Hennessy Black Remixi. “Meie firmamärgi all viljeldakse tipptasemel näiteks hip-hoppi, korraldatakse diskorite festivale jne. Nii et suund on võetud noortele. Ka Hennessy traditsiooniline konjak pole enam asi iseeneses, vaid seda turustatakse kõikvõimalikes variantides – mahlasegudena ja cooleritena. Nii et joogid ise on samuti nooruslikumaks muutunud,” kinnitas konjakipere esindaja Maurice 2010. aasta alguses Eestis käies. Üks luksuslikumaid kokteile, mida ta soovitab proovida, on Hennessy konjak õunalikööri, suhkrusiirupi ja Moët Brut Imperiali šampanjaga. Maurice ise proovis esimest korda konjakit 22–23aastasena. Varem polnud selleks võimalust, kuna vanemad olid alkoholi suhtes väga ranged. Praegu on Maurice’i lemmikud kaks ajaloolist konjakit 1931. ja 1932. aastakäigust. “Ühe lõi minu emapoolne vanaisa ja teise minu isapoolne vanaisa. On väga eriline tunne, kui võtan sõõmu konjakist, mille on teinud inimesed, keda ma tunnen – see on maitse ja emotsiooni kombinatsioon.”
Mis on konjak? Konjak on saanud nime Prantsuse linna Cognac järgi, mille ümbruses konjakit valmistatakse. Prantsusmaa regioonipõhise kvaliteedisüsteemi järgi võib konjaki nime kanda vaid jook, mis vastab kindlatele nõudmistele. Vein, millest konjakit destilleeritakse, peab olema tehtud 90% ulatuses Ugni Blancist, Folle Blanchest ja Colombardist ja 10% ulatuses Folignani, Jurançon Blanci, Meslier St-François’, Sélecti, Montilsi või Sémilloni viinamarjadest. Vein peab olema kaks korda destilleeritud vasest destillaatorites ja laagerdatud vähemalt kaks aastat spetsiaalsetes Prantsuse tammevaatides. Konjaki valmistamiseks mõeldud vein on väga kuiv ja happeline ja tavaveini mõistes joodamatu, kuid ideaalne destilleerimiseks ja laagerdamiseks.
Olulised verstapostid Hennessy ekspordiajaloos • 1794 viiakse esimesed Hennessy konjakid Ameerikasse. • 1818 jõuab esimene partii Hennessy konjakeid Venemaale. • 1856 saab Hennessyte perevapp Hennessy konjaki sümboliks. • 1859 viiakse Hennessy konjakid Hiinasse. • 1865 luuakse konjakite kvaliteedi hindamiseks tähesüsteem. • 1868 jõuab esimene last Hennessy konjakeid Jaapanisse. • 1905 alustab Hennessy ülemaailmset kampaaniat loosungiga “Hennessy, nimi, mis tegi konjaki kuulsaks”. • 1967 valmistatakse 12 miljonit ptudelit konjakit aastas. • 1971 on Hennessy esimene konjakifirma, mis müüb 24 miljonit pudelit konjakit aastas. • 2001 müüb Hennessy 35 miljonit pudelit aastas. • 2010 müüakse Hennessy konjakeid ligi 50 miljonit pudelit aastas.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
177 Hennessy
Tänu Hennessy toetusele saab traditsioonilis tele uusaasta kontsertidele kutsuda esinema väga häid artiste. Laval on Annely Peebo.
Hennessy ja Eesti kultuur Hennessy on maailmas tuntud kultuurisündmuste toetaja. Hennessy on õla alla pannud ka Eesti olulistele muusikasündmustele, näiteks iga-aastaseks traditsiooniks saanud Hennessy uusaastakontserdile Estonia kontserdisaalis. Maurice Hennessy on mitmel korral käinud Eestis ja kohtunud ka Aivar Mäega, kes oli Eesti Kontserdi direktorina koostöö sünni juures. Kuidas algas koostöö Hennessyga? Eesti Kontserdi ja Hennessy koostöö algas 1994. aastal. See oli aeg, kui kroon oli alles tulnud ja kontserdisaalid olid tühjad. Hakkasin otsima sponsoreid ja sain kokku Prike omaniku Priit Kessaga. Siis leidsime ühiselt Hennessy, kes oli muusikamaailmas juba tuntud toetaja. Tegime koos esimese uusaastakontserdi, siis teise ja saime juba teleülekande kontserdist – kõik hakkas minema ülesmäge. Praegu müüakse uusaastakontserdi piletid paari päevaga läbi. Mulle endale meeldib konjak väga. Kindlasti on sellel mingi panus, miks toetaja on just Hennessy. Kui alustasime koostööd, olid Hennessy konjakid väga eksklusiivsed. Milles koostöö täpselt seisneb? 1. jaanuaril kontserti teha ei ole lihtne – selleks päevaks on raske esinejaid leida ja see on väga kallis. Tänu Hennessy toetusele saavad siia tulla väga ekstravagantsed artistid. Meie poolt on saalis 1000 inimest, kes on ostnud endale üpriski kalli pileti ehk need inimesed saalis on konkreetne sihtgrupp. Teleülekannet vaatab 160 000 inimest,
lisaks on kontserdi nimi Hennessy uusaastakontsert, Pärnus ja Jõhvis on Hennessy vana-aastakontsert. Praegu, pärast 16 aastat koostööd Hennessyga on meil välja kujunenud partnerlus. Arvan, et anname teineteisele täpselt sama palju. Me ei ole enam vaene kultuuriasutus, kes noolib raha. Kui palju te ise konjakit joote? Alkoholi joon harva, aga kui, siis vaid Hennessy konjakeid. Kindlasti on margieelistusele kaasa aidanud Maurice Hennessyga kohtumine ja Hennessy huvitava ajaloo teadmine. Teades lugusid Maurice’i vanaemast ja vanaisast ja mõeldes sajanditepikkusele traditsioonile, maitseb see konjak teistmoodi. Ma pole gurmaan, aga oskan hinnata, mis on hea. Kui olime koos Maurice’iga Glorias, siis degusteerisime erinevaid Hennessy konjakeid. Neid kõrvuti proovides sain aru, kui erinevad need tegelikult on. Olen proovinud isegi Hennessy konjakikokteile ja ka need on väga head, näiteks konjak õunamahlaga.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Lauri Uuspõld, Prike aktsiisilao vanem Omal ajal tähendas pudel Hennessyd n-ö kergemat karistust: kui sul oli pudel Hennessyd, said kõik eksamid sooritatud, testid läbitud, järjekorras said esimese koha. Hennessy tekitas oo! efekti, kuna oli niivõrd prestiižne ja on seda tegelikult tänapäevani.
Kokteilid 178
Nauding kokteilidest Kuigi viin mahlaga on kahtlemata lihtsaim variant kokteili segamiseks, pakub joogimaailm tunduvalt enamat – piire võib seada vaid baarmeni fantaasia. Muidugi on mõned reeglid, mida hea joogimeister võiks teada, et tulemus saaks nauditav. Või selleks, et osata reegleid rikkuda. “Kokteil ei tähenda vaid viina mahlaga ja enese purjujoomist. Kokteil – see on joogi nautimine,” kinnitab Tarmo Lehtla, Eesti Baarmenide Assotsiatsiooni asepresident. Kokteilides kasutatakse põhialkoholina kõige sagedamini viina. Seda lihtsal põhjusel – viinale iseloomulik maitse kaob kokteilis ära. “Kangetel alkoholidel on oma iseloomulik, eripärane maitse, mis näiteks džinni või viski puhul jääb alles ka siis, kui seda kokteilis teiste maitsetega tasakaalustada. Viinale iseloomulik maitse aga kokteilis kaob,” kirjeldab Tarmo Kiudorv, Rahvusvahelise Baarmenide Assotsiatsiooni akrediteeritud koolitaja. Milline on maailmas enim müüdud viin? Muidugi Smirnoff. Tema eripära võrreldes teiste kvaliteetviina kaubamärkidega seisneb selles, et viina on kolm korda destilleeritud, see on läbinud 57 kvaliteedikontrolli ja filtreeritud 10 korda läbi 42 tonni söe.
Milline on maailmas enim müüdud viin? Muidugi Smirnoff. Kokteil = põhialkohol + magustaja + värskendaja. Põhiline kokteilivalmistamise reegel on lihtne: alkohol tasakaalustatakse teiste maitsetega. Üldiselt koosneb enamik kokteile järgmistest komponentidest: põhialkohol, magustaja, värskendaja, pehmendaja või pikendaja ning jahutaja. Praktikas näeb see välja nii: võtke kanget alkoholi, tasakaalustage see magustaja ja värskendajaga, soovi korral lisage maitsetaimi, värskeid või
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
179 Kokteilid
külmutatud vilju, pehmendajat või pikendajat – ja kokteil ongi valmis. Tarmo Kiudorv mainib, et üldiselt ei kasutata kokteilides kaht põhialkoholi korraga – näiteks viina ja viskit, viina ja rummi. “Kokteili valmistamise eesmärk on siiski põhialkoholi tasakaalustamine,” põhjendab Kiudorv. Kui tahetakse lisada huvitavat maitsenüanssi, võib kokteili segada maitsestatud alkoholist. “Näiteks Cosmopolitanis, mida tavaliselt valmistatakse maitsestamata viinast, võib ju vahelduseks kasutada hoopis vaarika- või sidruniviina – maitse saab kohe teine,” jagab Kiudorv nippe. Ta soovitab ideede leidmiseks šnitti võtta ka kokandusest ja sellest, millised maitsed toiduvalmistamisel kokku sobivad. Näiteks teavad ju kõik, et vanill sobib õunaga – miks mitte kasutada siis seda retsepti ka kokteili valmistamisel – võtta vanilliviina ja lisada sellele õunamahla. Hea maitse, hea välimus, head sõnad. Kui mõni klient palub Kiudorvil endale segada üks hea kokteil, alustab 20aastase kogemusega baarmen omamoodi ristküsitlusega: kas klient sooviks
pigem midagi magusamat või hapumat, gaseeritud või gaseerimata, pikendatud või pikendamata jooki. Vastuste põhjal saab hakata inimesele välja pakkuma, millistest koostisainetest tema hea kokteil koosneda võiks. Lisaks oskuslikule maitsete kokkusegamisele peab jook ka hea välja nägema ning Kiudorv teab, et vähemalt naised joovad peale silmade ka kõrvadega. “Kui teha olukorraga sobiv kompliment – näiteks, et see jook sobib väga hästi teie huulevärviga –, on kindel, et inimene
Äsja valmistatud kokteili lauale jätta ja ise tantsupõrandale kaduda ei maksa! saab nii hea maitse- kui ka teeninduselamuse,” leiab Kiudorv. Ööklubis kokteile tellides tasub teada, et see jook “sureb” paraku kiiresti – koostisained vajuvad n-ö kokku ning joogi välimus ja maitse pole juba paarikümne minuti pärast enam need, mis värskena. Nii et äsja valmistatud kokteili lauale jätta ja ise tantsupõrandale kaduda ei maksa!
Roosa kokteil
Cosmopolitan
3 cl Smirnoffi maitsestamata viina
3 cl Smirnoff Lemoni viina
2 cl De Kuyperi arbuusilikööri
2 cl De Kuyper Triple Seci likööri
1 cl suhkrusiirupit
0,5–1 cl laimimahla (NB! Värskelt pressitud!)
3 cl rõõska koort
3 cl jõhvikamahla
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Kokteilid 180
Millest koosneb kokteil? Kui maitsta puhast kanget alkoholi, tundub see tavaliselt liiga kange. Maitseelamuse parandamiseks hakati juba 18. sajandil alkoholi lahjendama – alguses veega, hiljem mahlade, siirupitega jms. Muide, soomlased joovad tänapäevani hea meelega viina mineraalveega. Lahjendamise eesmärk on maha võtta kange alkoholi teravust, tasakaalustades seda ühelt poolt magusate siirupite (ka likööride, suhkru, meega) ja teiselt poolt hapukate mahladega. Hiljem hakati kombineerima erinevaid alkohole, magustajaid ja värskendajaid omavahel. Põhialkoholiks võivad olla viin, džinn, rumm, viski, tekiila, konjak jm. Kui tahate joogile huvitavamat maitsenüanssi, võib kasutada näiteks maitsestatud viina – vanilli, mustasõstra, sidruni oma – Smirnoffi valik on üsna lai. Magustajatena tarvitatakse suhkrut, mett, siirupeid, likööre. Suhkur ja suhkrusiirup on peamiselt neutraalsed magustajad, mis toovad teiste koostisainete maitsed rohkem esile. Likööride ja maitsesiirupitega lisatakse kokteilile magusust ning samas antakse ka soovitud maitsenüanss – kellele meeldib meloni, kellele kookose või hoopis banaani mekk.
Värskendajateks on kokteilis värsked mahlad ja mahlakontsentraadid. Kindlasti tasub laimi ja sidruni puhul kasutada üksnes nende värskelt pressitud mahla, mitte pudelisse villitud mahlakontsentraati! Pehmendajatena on head piima- ja kooretooted. Pehmendaja lisatakse kokteilidesse alati viimasena, et see kokkupuutes alkoholiga ei kalgenduks. Samuti tuleks hoiduda piimatoodete kokkusegamisest hapude mahladega. Pikendaja ehk lahjendaja ülesannet täidavad mahl ja mitmesugused gaseeritud joogid alates veest kuni vahuveinideni. Jahutajateks sobivad jääkuubikud ja -killud. Jääst sulanud vesi võib täita kokteilides nii pehmendaja kui ka pikendaja rolli. Muide, ei maksa arvata, et baarides pannakse palju jääd klaasi selleks, et sinna vähem alkoholi mahuks (alkohol mõõdetakse ju mensuuriga klaasi) – jää ülesanne on jooki jahutada ja pehmendada, kuid vaid paar jääkuubikut selle tööga hakkama ei saa.
Rhubarb Martini 3 cl Smirnoff Orange’i viina 2 cl De Kuyperi rabarberilikööri 0,5 cl laimimahla (NB! Värskelt pressitud!) 3 cl jõhvikamahla 1 cl suhkrusiirupit
Aivar Riiet, Ida-Virumaa müügiesindaja Kui haaran kapist jääkülma Smirnoffi ja keeran korgi krõksuga maha, on alati ka naabrid kohe platsis!
Fantaasiakokteil 4 cl Smirnoff Raspberry viina 1 cl De Kuyper Blue Curacao likööri 1 cl laimimahl Sprite’i
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
181 Barton & Guestier
Kuidas Kivikas veinimõisas käis
Retk Bordeaux’ lähistel asuvasse Barton & Guestieri veinimõisa Château Magnol muutis veinipõlgurina tuntud Alari Kivisaare maailma. Õige pisut, aga siiski. Alari Kivisaare elamusterohkeim kokkupuude veini ja veinitööstusega jääb pooleteise aasta taha, kui ta koos lauljate Inese, Rolf Roosalu ja Piret Järvise ning moeasjatundja Ženja Fokiniga osales Barton & Guestieri veinimõisas filmitud realitysaates “Elu veinimõisas”. 1725. aastal asutatud B&G ühtlasi veinikoolina toimiv esindusresidents Château Magnol pakkus eestlastele võimalust proovida ehtsat talupojatööd ja omandada kõrgeimal tasemel veinitarkust. Mida Kivisaar õppis? Veiniskeptik Kivisaar lootis, et just seal, veinipühamus, avastab ta enda jaoks lõpuks ometi veinimaailma naudingud, rõõmud ja ahvatlused. Elu veinimõisas oligi põnev ja silmaringi laiendav, aga asjatundjat temast siiski ei saanud. Võimalik, et Kivisaarele on karu kurgu peale astunud. Ta kuulis, et sama veini eri aastakäikudel
“Võib-olla on vein ja veinimaailm nagu arvutimängud, mis on äärmiselt igavad ja nõmedad seni, kuni sa neid mängida ei oska.” on maitsevahe, aga neist vahedest ta jooke proovides aru ei saanud. Isegi punased, roosad ja valged veinid suutis mees pimetestis omavahel lootusetult sassi ajada. Siiski – niipalju ütleb Kivisaar nüüd end veiniteadusest taipavat, et suudab vahet teha, kes on veinijuttu ajades niisama luhvtivend ja kes asjast ka tegelikult midagi teab. “Võib-olla on vein ja veinimaailm nagu arvutimängud, mis on äärmiselt igavad ja nõmedad seni, kuni sa neid mängida ei oska,” arutleb Kivisaar. “Aga kui sa sinna sisse lähed ja hakkad eris-
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Barton & Guestier 182
tama kõiki neid maitseid, bukette ja nüansse, köidab see sind aina rohkem.” Kivisaar võrdleb mõisarahvast ja veinikoolitajaid IT-meestega, kes “muudkui seletavad oma kosmost ega suuda kuidagi mõista, kui teised nende asjadest aru ei saa”. Veinimõisnikele jäi arusaamatuks, kuidas üks õige Eesti mees mehemoodi veini ei joo, eriti veel toidu kõrvale. “Kuidas nii!? Mis sa jood siis toidu juurde? Kuidas see võimalik on?” teeb Kivisaar veinimõisa töötaja häält. “Vastasin, et ma ei tea, ma joon toidu juurde näiteks kokakoolat. Selle peale nad minestasid ära!” Veinihullud prantslased. Kivisaar ütleb, et Château Magnol on veinimõis, kus töötavad heas mõttes hullud inimesed, kes on isegi väga veiniteadlike tavaprantslastega võrreldes nagu tulnukad teisest maailmast. “Vein on kogu nende elu ja see, kuidas nad põlevate silmadega aastakäikudest, maitsetest ja nüanssidest räägivad… Nad teevad seda sellise heldimusega ja sedavõrd hardunult, et ilmselt nad ei räägiks isegi oma beebist nii!” Kivisaar kratsib kukalt. “Äkki on neil kogu aeg väike vein sees?” küsib ta ja vastab: “Põhimõtteliselt ongi neil pudel kogu aeg näpus. Tõsi, hommikusöögi kõrvale nad vist veini ei võta. Aga lõunavein, kella viie vein, väike õhtuvein, unevein, öövein…” Käsitööd proovimas. Kivisaar osales veinivalmistamise protsessis ka ise, viinamarjade kor-
jamisest ja jalgadega sodikssõtkumisest märjukese valmissegamiseni välja. See oli põnev. “Tänapäeva tööstuslikus veinitootmises ei ole kellelgi enam aega idüllilise loodusvaate taustal õrnalt tammevaadikest veeretada. Aga siin valmistati ehtsat veinimõisa margiveini. Algusest lõpuni kohapeal, nii-öelda käsitööna,” pajatab Kivisaar. Kui reisikaaslased Piret Järvis ja Ines kurtsid veinimõisa armutute tööpäevade üle, siis Kivisaare arvates ei olnud selles midagi rasket. Isegi lihtsa viinamarjakorjaja palk olevat tema sõnul Eesti mõistes enam kui korralik. Pigem eeldavat töö veinimõisas aga vaimset vaeva, sest kõiki protsesse järgitakse-jälgitakse erakordse hoolega.
Rolf Roosalu, Piret Järvis, Ženja Fokin, Ines ja Alari Kivisaar osalesid Barton & Guestieri veinimõisas filmitud realitysaates “Elu veinimõisas”.
“Saime seal sadade liitrite kaupa seda hävitamisele kuuluvat veini maa sisse kallata.” Prantsuse kvaliteet. Elamuse osaliseks sai Kivisaar ka veinimõisa laboris, kuhu saadetakse kvaliteedi kontrollimiseks hulga kaupa Barton & Guestieri veinide näidiseid. “See on ikka väga julm. Kui pudelis ujub kas või mingi mikrokorgitükike, siis visatakse kõik minema,” kirjeldab Kivisaar. “Saime seal sadade liitrite kaupa seda hävitamisele kuuluvat veini maa sisse kallata.” Üliranged kvaliteedinõuded kehtivad kogu Prantsusmaal. “Seal ei käi asjad nii nagu kusagil
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
183 Barton & Guestier
Rumeenias, et paneme lihtsalt suhkrut natuke juurde ja saamegi magusama joogi,” seletab Kivisaar õhinal. “Seal ei lasta lisada veinisse asju, millega saaks muuta joogi vastavalt vajadusele kangemaks, magusamaks, värvilisemaks või aromaatsemaks.” Veinimõisas nähtu ja kuuldu põhjal usub Kivisaar, et poest Prantsuse veini ostes võib inimene olla alati 100% kindel, et saab tõelise, naturaalse ja ajaloolistele traditsioonidele tugineva joogi. Pidu pandi käima. Suurima naudingu sai Kivisaar veinimõisa köögist. Sealsed kokad, tema sõnul “peast gurmaanid”, valmistasid hõrgutisi nii hästi, et Kivisaar sõi koguni avokaadot! Vilja, mille neelamise asemel ta on muidu valmis pigem ojja hüppama. Nagu eespool öeldud, ei joo Kivisaar toidu kõrvale veini. Sest tema jaoks on toit koos mis tahes alkoholiga välistatud. “Ma ei suuda endale ette kujutada, et võtan ampsu mingit maitsvat šnitslit ja rüüpan selle peale alkoholi. See on kõige hirmsam asi maailmas, mida ma tean,” seletab Kivisaar. “Küll ma olen proovinud nii- ja naapidi, ajanud toidu ja veini ühendamisest mingeid maitsebukette ja nüansse taga, aga ei. Mul ei lähe need asjad millegipärast kokku.” Kui saabus eestlaste viimane mõisaõhtu, koukis Kivisaar kohvrist välja
oma lemmikjoogi Vana Tallinna, teatas: “Okay, ma olen nädal aega teie jooke joonud, nüüd joote teie meie oma” ja pakkus külakosti. “Oh sa juudas!” naerab ta veel nüüdki, kui talle meenub erakordselt väljapeetud olekuga veinimeister, kes õhtu edenedes ja “vanakese” mõjul pintsaku nurka heitis, tont teab kust tekkinud valged kindad kätte rebis ja keset tuba robottantsu tegi. “Meie ja nende joogi vahe ongi see…” tõstab Kivisaar tähtsalt sõrme, “…et meie jook tõmbab peo käima kohe, aga nende joogiga saab enne õhtu otsa, kui pidu algab!”
Maitse mõisted erinevad. Miks Kivisaar siis ikkagi veini ei armasta? Esiteks – see on tema jaoks liiga lahja. Ja teiseks – veinil on tema arvates mõrkjas maitse. “Maitse pärast ei sünni tegelikult ükski alkohol suhu pista,” täpsustab Kivisaar. “Kui tahan midagi maitse pärast juua, joon limonaadi või mahla. Kui ma tarbin alkoholi, mida juhtub viimasel ajal üha vähem, on sellel ainult üks eesmärk, milleni ma jõuan näiteks Vana Tallinnaga palju lühemaid teid pidi.” Kivisaart on meelitatud alustama magusatest veinimarkidest, et küll siis pikapeale ka harjumus ja armastus tulevad.
“Maitse pärast ei sünni tegelikult ükski alkohol suhu pista.” Kuid paraku on tema ja veinirahva arusaamad magususest väga erinevad. “Need veinid, mis minu meelest on magusad, ei ole veiniinimeste arusaamist pidi enam veinid. Näiteks Põltsamaa Kuldne, minu mõõdupuu järgi väga magus ja hea vein.” Samas tõdeb Kivisaar, et pole head ilma halvata. Kord toonud Kuldsega liialdamine talle kaasa põrgulikke hommikusi piinu. Veinitalu Eestis? “Jah, iseenesest on veinimaailm ju väga kihvt, aga kui saabub hetk rüüpama hakata, siis ma väga suur huviline ikka ei ole,” võtab Kivisaar otsad kokku. Ühe veinitüübi – Pinot Noir – ta siiski enda jaoks avastas ning on seda joogi kerguse tõttu hiljem Eestiski “aeg-ajalt võtnud”. Ka portveini suhtes on Kivisaar korrektuure teinud. “Tõsine veiniinimene hüüataks seepeale, et issand, sa paned peeti!? Aga vot portvein on hea magus, ja kraadi on tal kah sees,” kiidab ta. Kivisaar mõtiskleb, et võib-olla oleks pensionipõlves tore kusagil Lõuna-Eesti kuplite vahel väikeses isiklikus veinitalus viinamarjapõõsaid kõpitseda ja päris oma majaveini pruulida. Ent tõelise veini võimalikkusesse kodumaal ta ei usu. “Marjad peavad saama kasvades õiget niiskust, õiges koguses päikest, kasvama õiges kliimas, pinnases ja õige kallakuga õigel mäenõlval…” Kas Alari Kivisaar leiaks Eestis veinitalule ideaalse asukoha, kui ta selle rajada otsustaks? “Koha leiaks kindlasti. Aga õiget kliimat kahjuks mitte.”
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Guiness 184
Guinnessi edulugu Kõige, kõige, kõige! Seda ülivõrret saab Guinnessi õlle puhul tihti kasutada, sest tegemist on Iirimaa kõige kuulsama õllega, Iirimaa müüduima alkohoolse joogiga ning Guinnessi muuseum on Iirimaa kõige populaarsem turismiatraktsioon. Muidugi ei peaks Guinnessist ainult rääkima – seda tuleb maitsta. Juba kaks sajandit tagasi maailmakuulsuse saavutanud ning seda siiani edukalt hoidnud õlle isa on Arthur Guinness, kelle pruulikojas Dublinis see märjuke 18. sajandi keskel sündis. Kuigi Arthur
Legend jutustab, et Guinness aitas isegi sõjamöllus viga saanud sõdureid. Guinness oli koos vennaga õlletootmises käe valgeks saanud väikeses Leixlipi linnakeses asunud pruulikojas, algas maailmakuulsa Guinnessi õlle lugu 1759. aastal Dublinis. Just siis allkirjastas Arthur Guinness Dublinis St. Jamesi värava juures tühjana seisnud pruulikoja rendilepingu. See
maksis talle 100 naela pluss iga-aastane 45naelane rendikulu. Just seal hakkas Arthur Guinness pruulima porterit ja heledat õlut. Tõsi, heleda õlle ehk Dublin Ale’i tootmisest loobuti 1799. aastal, et keskenduda ainult porterile, mille populaarsus oli kõvasti kasvanud. Guinness Extra Stout ongi niisiis õlu, millest kõik alguse sai ning mida armastatakse siiani. Sellele omase magusmõru maitseelamuse annab kombinatsioon karge röstitud odra ja värske humala mekist ning i-le paneb täpi joogi eksimatult äratuntav sügav ja tume värvus. Praegu on levinumad margid lisaks Guinness Extra Stoutile (4,2%) värskendav, mahe ja kreemine Guinness Draught (4,2%) ning magus ja mõru Foreign Extra Stout (7,5%).
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
185 Guiness
Tee maailmakuulsuseni. Kodumaal mõne aastakümnega saavutatud edu tiivustas õllemeistreid viima oma loomingut ka Iirimaalt kaugemale. Nii alustati 1769. aastal Guinnessi õlle eksporti – laevaga asus Inglismaa poole teele kuus ja pool barrelit õlut. 19. sajandi esimesteks kümnenditeks oli Guinnessi õlu saavutanud veelgi suurema tuntuse, võib lausa öelda, et maailmakuulsuse, sest seda eksporditi peale Inglismaa näiteks Portugali ja isegi nii eksootilistesse paikadesse nagu Sierra Leone, Barbados ja Trinidad. 19. sajandil lisandusid Guinnessi nautivate maade sekka ka USA, Austraalia ja Lõuna-Ameerika. Tänapäeval müüakse Guinnessi üle 150 riigis. Muide, legend jutustab, et Guinness aitas isegi sõjamöllus viga saanud sõdureid. Nimelt olevat üks Waterloo lahingus haavata saanud sõjamees tundnud erakordset isu Guinnessi järele. Kui ta oli arstilt saanud loa juua üks väike klaasitäis õlut, olevat sõdur öelnud, et tal oli tunne, nagu poleks ta kunagi varem midagi nii nauditavat maitsnud. Küllap oli tol Waterloo-sõduril õigus, sest Guinnessi pruulimeistrite sõnul eristab nende õlut ülejäänud õlledest kuus olulist tegurit. Guinnessist teevad Guinnessi röstitud oder ja humal, spetsiaalne pärm, Wicklow’ mägede vesi, täiuseni timmitud laagerdumisprotsess, kuulus kreemjas vaht ning lõpuks muidugi pruulimeistrite sajanditepikkuse kogemusega omandatud nipid. Sõnum pudelis. Guinnessi edu taga on kahtlemata ka osav turundus, sest nagu öeldakse: toota oskab igaüks, aga katsu sa oma toodang maha müüa! Nii ongi Guinnessi turundusvõtete arsenali peale tavapärase reklaamtegevuse kuulunud aastasadade jooksul ka ebatavalisi võtteid. 1954. aastal korraldati esimene kampaania “Sõnum pudelis”. Maailma eri ookeanidel seilavatelt laevadelt heideti vette 50 000 nummerdatud ja pitseeritud õllepudelit. Pudeleid leiti Liverpooli sadamast, Bahama saartelt, Tahitilt, Assooridelt, Mehhikost ja mujalt laiast maailmast. Huvitavaid fakte • Kuidas Guinnessi valada? Võta õlleklaas ja täida see 45kraadise nurga all ettevaatlikult kolmveerandi ulatuses – näed, et joogi sees hakkavad mullid pulbitsema ja tekib vaht. Pane klaas lauale ja oota 119,5 sekundit, kuni õlu settib ja vaht jõudu kogub. Seejärel vala klaas täis.
• Parim serveerimistemperatuur on 6 ˚C. • Guinnessi looja on Arthur Guinness (1725– 1803). Pärast Arthur Guinnessi surma pärandus õllepruulimine tema pojale Arthur Guinness II-le. • 1833. aastaks oli Guinness edukalt seljatanud sõjajärgsed rasked ajad ning saavutanud Iirimaa suurima pruulikoja ja aamisseppade suurima tööandja tiitli. • 1840. aastal läks esimene laadung Guinnessi teele New Yorki. • 1861 sündis Londonis Black Velvet. Kui Inglise kuninganna Victoria abikaasa prints Albert 1861. aastal vaid 42aastasena suri, leinas teda terve Inglismaa. Legend räägib, et Londoni Brooks’s Clubi baarmenile tuli ebatavaline idee – ta leidis, et isegi šampanja peab kroonitud pead leinama ja lisas kihisevale joogile Guinness Extra Stouti. Sellega oligi Black Velvet sündinud – jook, mida nauditakse tänapäevalgi. • 1886 – “vedel” investeering Guinnessist sai esimene suurem pruulikoda, mille aktsiad noteeriti Londoni börsil. • 1963. aastast hakati Guinnessi säilitama ja transportima metallist õllevaatides seni kahe sajandi jooksul kasutatud puidust vaatide asemel. • 2007. aastal nauditi iga päev üle maailma 10 miljonit klaasi Guinnessi õlut. • Praeguseks müüakse Guinnessi üle 150 riigis ja toodetakse 50 riigis.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Guinnessi muuseum on Iirimaa kõige populaarsem turismi atraktsioon.
Hannes Aedla, Tallinna Horeca müügiesindaja Minule tähendab Guiness kvaliteeti ja traditsioone, häid sõbrannasid ja kvaliteetaega! Kui sõbrannad ei sula minu hõrkude kodu-grillribide peale, siis tuleb võtta kõrvale klaas Guinnessi...
Kohv 186
Hea kohvi saladused Kohvi valmistamist võib pidada omamoodi kunstiks ja teaduseks, kus on ühendatud nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised kogemused. Baristad ja kohv. Kui mõnel viktoriinil küsida, kes on baarmen või sommeljee, teavad vastust küllap paljud. Kuid kes on barista? Itaalia keelest pärit nimetust barista kannavad kohvi ja kohvijookide valmistajad ehk kohviku-baarmenid. Hea barista peab kohvi tundma läbi ja lõhki – milline on kohvi kasvu- ja tootmisprotsess, kuidas valmistada erinevaid kohvisid ja kohvijooke ning kuidas neid serveerida.
Röstitud kohvis on üle 70 aroomiaine, mis annavadki kohvile harjumuspärase maitse ja aroomi. Maailma tuntumad kohviliigid on Coffea arabica ning Coffea canephora (rahvakeeli robusta). Araabika moodustab kohvi kogutoodangust maailmas kuni 65%, robusta ligi 35%. Paremaks peetakse araabikat, kuna see on aromaatsem, pehmemate maitseomadustega ja väiksema kofeiinisisaldusega kui robusta. Robusta on nime saanud maitseomaduste järgi, kuna ta on robustsem! Erinevas kliimas ja pinnases annavad kohvipuud eri maitseomaduste ja lõhnaga seemneid.
Kui toorkohvi ube röstitakse, kutsub see esile füüsikalis-keemilised muutused. Röstitud kohvis on üle 70 aroomiaine, mis annavadki kohvile harjumuspärase maitse ja aroomi. Maitset mõjutab ka röstimise tugevus. Tavaliselt eristatakse kolme röstimise astet: heledat, keskmist ja tumedat. Kohvi maitset mõjutavad kohvioa kvaliteet, rösti tugevus ja vee keemiline koostis, kuid väga oluline roll on ka kohviga ümberkäimisel ja joogi oskuslikul valmistamisel. Barista Helger Aava rõhutab, et kohv on tundlik ning tema kõige suuremad vaenlased on õhk, niiskus ja valgus. Seepärast pole asjata soovitus, et kohvi tuleb pärast avamist hoida originaalpakendis, pressida sealt õhk välja ning sulgeda pakend võimalikult õhukindlalt. Kohv imab väga hästi kõrvalisi lõhnu. Kohvijookide kirju maailm. Paljude kohvijookide aluseks on espresso, mida serveeritakse väikeses, 30–35 ml mahutavas tassis. Espressot valmistatakse tumeda röstiga ubadest 9atmosfäärilise surve all, hästi pakitult ja tambitult. Helger Aava teab, et kui espresso on õigesti valmistatud, on selle pinnal õhuke, kuid tihke punakaspruun kuldne crema ehk vahukord, mis isegi suhkru kinni peab. Espresso kõrvale serveeritakse alati klaasike vett, nii paari-kolme lonksu jagu.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
187 Kohv
Espresso baasil tehakse ka teisi tuntud kohvijooke, nagu cappuccino ja caffè latte. Cappuccino koosneb 1/3 espressost, 1/3 aurutatud piimast ja 1/3 piimavahust. See valmistatakse tavaliselt suurde eelsoojendatud kohvitassi. Caffè latte ehk Itaalia tüüpi piimakohv sisaldab 1/3 espressot ja 2/3 auruga kuumutatud piima. Caffè lattet serveeritakse piaalist või klaasist. Tuntud kohvijook on ka café au lait’d ehk Prantsuse piimakohv. Café au lait’d valmistatakse kangest Prantsuse röstiga filtrikohvist. Selles on üks osa kanget kohvijooki ja üks osa kuuma piima. Peale nende maailmakuulsate jookide nautimise võib lasta fantaasial lennata ja valmistada ka teistsuguseid kohvikokteile. Tuleb vaid teada, et domineerima peaks kohvi maitse ja kohvikokteili “vundamendiks” tasub teha hästi kange, vähemalt kahekordse kangusega kohv. Helger Aava tutvustab mõnda võimalust: • Paarile-kolmele joojale. Valmista kange kohv. Löö tugevalt vahtu 2–3 munakollast ja 2–3 sl mett, et tulemus oleks helekollane nagu kogelmogel. Lisa munakollase ja mee segu kohvile. Serveeri väikestest kohvitassidest. • Lisa kohvile mõnda moosi – näiteks muraka-, mustasõstra- või mustikamoosi. Punastest marjadest moosid võiksid jääda pigem pannkoogi peale. • Väga hea väsimuse ja peavalu leevendaja on sidrunimahlaga espresso. Pigista espresso sisse 2 viilu sidruni jagu mahla ja lisa väike espressolusikatäis suhkrut. Huvitavaid fakte • Kohv on pärit Etioopiast, kus üks 850. aasta paiku elanud kitsekarjus avastas, et kohviubadel on ergutav toime. • Espresso valmistamise viis on pärit 19. sajandi alguse Itaaliast. Praegu on Itaalias umbes 200 000 espressobaari. • Maailma esimene kohvik avati Istanbulis. • Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul. • Maailma suurimad kohvijoojad on soomlased. Aastas juuakse meie põhjanaabrite juures 12–14 kg kohvi ühe inimese kohta (imikud ja raugad kaasa arvatud), Eestis on sama näitaja umbes 4,7 kg inimese kohta. • Baristade maailmameistrivõistlusi peetakse 2000. aastast, Eesti on osalenud alates 2004. aastast.
Kohvi ajaloost Kohvi avastamise kohta on levinud mitmeid legende, kuid üks tuntumaid neist jutustab järgmist. 850. aasta paiku elas Etioopias kitsekarjus, kes märkas, et pärast ühe puu marjade söömist muutusid tema kitsed eriti elavaks. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostri elanikele, kes otsustasid asja uurida. Mungad proovisid marju, kuid pettusid nende kibedas maitses sedavõrd, et viskasid marjad tulle. Peagi tungis nende ninasõõrmetesse meeldiv aroom. Mungad olid nii uudishimulikud, et keetsid röstitud viljadest joogi. Selle mõju osutus üllatavalt ergutavaks. Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul. Esialgu levis kohvijoomise komme kõrgemas seltskonnas ja linnarahva seas. Linlaste, mõisarahva ja -teenijate ning ajakirjanduse kaudu jõudis teadmine neegrite joogist ka maarahvani. Kõigepealt hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutunud kiht. Laiemalt hakkas kohv meil levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. 1920. aastate lõpul soovitati Taluperenaise ajakirjas kohvi pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul, 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini. Kohvijoomine suurenes järk-järgult: algul joodi kohvi suuremate pühade ajal ja pidudel: pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse minekut, talgutel. Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine, seejärel hakati kohvi jooma ka argipäevahommikuti, kuni normaalseks sai vähemalt paar tassi päevas. (Allikas: http://www.erm.ee/vanast/naitus/kohvi/)
Kohvipuu kasvatamine Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega igihaljas troopiline taim. Looduses võib puu kasvada 5–8 meetri kõrguseks, aga istandustes lõigatakse need tavaliselt 2–4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalamate mägede nõlvad, mis asuvad 1000–2000 meetrit üle merepinna. Kohvipuu ilusate suurte lumivalgete õite lõhn meenutab jasmiini. Puu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Alguses on viljad rohelised ja värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Ühe “kirsimarja” sees on kaks seemet – kohviuba. Õitsemisest kohvioa valmimiseni kulub umbes 9 kuud ja ühelt puult saab kuni 3 kilo toorube.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Johnnie Walker 188
Lewis Hamilton ja Mika Häkkinen, kampaania “Never Drink and Drive”saadikud. Nende sõnum kogu maailmale kõlab: “Kui sõidad autoga, ära mitte kunagi joo.”
Johnnie Walker: kui jood, ära sõida! Kes meist ei teaks hüüdlauset “Kui jood, ära sõida!”. Vähesed aga teavad, et kampaania taga ei seisa keegi muu kui Johnnie Walker, üks maailma tuntumaid viskibrände.
Reigo Randmets, müügidirektor Johnnie Walkeriga meenuvad esimesed „vabamad“ koolipeod, kus sai jooki ohjeldamatult tarbitud. Nüüd on Johnnie Walker Black Label minu jaoks viskide tipp!
Johnnie Walkeri ajalugu ulatub aastasse 1820, mil Šotimaal taluniku pojana sündinud John Walker asus 15aastasena juhtima isalt päritud väikest koloniaalkauplust Kilmarnocki linnakeses. Tee, vürtside, veini ja majapidamiskaupade müügi kõrval proovis ta kätt ka linnaseviskide segamisega. Peagi sai sellest tema tõeline kirg. Johni poega Alexanderit, kes äri isa surma järel üle võttis, võrreldakse tänapäeval Bill Gatesiga. Laiendanud hulgimüügi osakaalu, keskendus ta sajaprotsendiliselt viskile. Just tema oli see, kes võttis esimesena kasutusele kandilised viskipudelid ning edendas igal muul võimalikul moel
oma kaubamärgi müügitööd. 1889. aastaks oli Walkerite väike vürtspood muutunud tõeliseks rahvusvahelise tegevusraadiusega viskiäriks. Alexanderi surma järel jäi äritegevus peamiselt tema kahe poja kanda, kellest üks jätkas segamiskunsti täiustamist, teine aga pühendus aktiivsele müügitööle. Sponsorleping F1-ga ja uus kampaania. 2005. aastal sõlmis Johnnie Walker koostöölepingu F1 Vodafone McLaren Mercedese meeskonnaga, kelle sõitjateks olid tol hetkel Mika Häkkinen ja Lewis Hamilton. Koostöölepinguga kutsuti
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
189 Johnnie Walker
ellu kampaania “Never Drink and Drive”, mis eestikeelse mugandusena kõlab: “Kui jood, ära sõida!”. Kampaania eesmärk on kutsuda inimesi mõistlikule alkoholitarbimisele ja hoidma seda autosõidust lahus. Mika Häkkinen ja Lewis Hamilton said kampaania peamisteks saadikuteks kogu maailmas. “Meie nõuanne on: kui lähed välja ja soovid teha väikese dringi, siis mine ilma autota! Võta takso või kasuta ühistransporti. Aga kui sõidad autoga, ära mitte kunagi joo,” oli Hamiltoni ja Häkkineni sõnum kogu maailmale. Kampaania käigus kutsuti inimesi kogu maailmas liituma vastavasisulise lepinguga: “Join the pact to never drink and drive”. Johnnie Walkeri samanimelisel Facebooki kontol on lepinguga praeguseks liitunud juba ligi veerand miljonit inimest üle kogu maailma. Kampaania tutvustamiseks korraldati suurejoonelisi üritusi Londonis, Lõuna-Ameerikas ja Singapuris, kus Mika Häkkinen esitles 2009. aasta sügisel spetsiaalselt loodud superautot Caparo T1 Join The Pact. Singapuris toimunud kampaania pärjati 2009. aastal maineka auhinnaga Promotion Marketing Award of Asia. Võidu üleandmisel rõhutati teema aktuaalsust Aasias, kus igal aastal hukkub autoõnnetustes keskmiselt 600 000 inimest. Nagu me kõik teame, ei jäädud ka Eestis kampaaniast eemale. Johnnie Walkeri maaletooja Eestis, AS Prike, alustas programmiga “Tarbi targalt”, mille üheks osaks sai 2011. aastal kampaania “Kui jood, ära sõida!”. Koostöös maanteeametiga jagatakse rahvale vastavasisulisi kleebiseid ning Prike meeskond lööb juba aastaid aktiivselt kaasa Kuku raadio ellukutsutud kampaanias “Selge grupijuht!” Kampaania elab oma elu edasi. Ehkki Mika Häkkinen on aktiivsest tegevspordist eemale tõmbunud, on tema asemel Mercedes McLaren F1 meeskonnas sõitev Jenson Button koos meeskonnakaaslase Lewis Hamiltoniga endiselt sõnumi edastamisega aktiivselt ametis. Kuid kampaania tipphetked jäid siiski Häkkineni-Hamiltoni koostööaegadesse, mil meeskonna eesmärk oligi see kampaania ellu kutsuda ja vastutustundliku alkoholitarbimise sõnumit kogu maailmale edasi anda. Et see siis ise igas riigis oma elu elama hakkaks. Selle ülesandega said Häkkinen ja Hamilton suurepäraselt hakkama.
Mika Häkkinen • Sündinud 28. septembril 1968 Soomes Vantaas. • Kahekordne vormel 1 maailmameister (1998, 1999). • 1998. aastal valiti Soome aasta sportlaseks. • 2005–2007 võistles Saksamaa sarjas DTM. • Teatas motospordist loobumisest 4. novembril 2007. • Praegu elab Monacos ja töötab noorte vormelipilootide mänedžerina.
Lewis Hamilton • Sündinud 7. jaanuaril 1985 Stevenage’is Inglismaal. • Afrokariibi päritolu, isa mustanahaline, ema britt. • Sai oma nime poksija Carl Lewise järgi. • Hakkas võistlema viieaastaselt, esmalt automodellismis, hiljem kardispordis. • 1997. aastal tuli esmakordselt kardispordi Briti meistriks. • 1998. aastal, pärast teistkordset tiitlivõitu, kutsuti 13aastaselt McLareni sõitjate arenguprogrammi. • 2007. aastal liitus F1 McLareni meeskonnaga. • Ta on esimene vormel 1 uustulnuk, kes on tõusnud sarja üldliidriks. • Esimene, kes lõpetas oma debüüthooajal 9 esimest sõitu. • Läbi aegade esimene mustanahaline, kes on sõitnud vormel 1-s. • 2008. aasta hooajal krooniti Lewis Hamilton F1 maailmameistriks. • Praegu elab Šveitsis Genfi järve kaldal asuvas villas.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tarbi targalt! 190
Maitsenauding, mitte joove AS Prike väärtustab kultuurset alkoholitarbimist, lähtudes põhimõttest, et eesmärk on pigem kvaliteediga saavutatud maitsenauding kui joove. 2008. aastal käivitas Prike projekti “Tarbi targalt”, et propageerida vastutustundlikku joomist. Et alkohol teeks meie pidulikud hetked mõnusamaks, mitte ei tumestaks ega hävitaks neid. Ega asjata öelda, et alkohol on tarkade inimeste jook. Õiges keskkonnas ja koguses on see suurepärane tujutõstja ning hõrkude maitsekoosluste pakkuja. Vähene alkohol on isegi tervisele kasulik, kuid piire ületades võib see kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Kuidas aga pidutseda nõnda, et järgmisel päeval poleks piinavat pohmelust ja alkoholiuimas ei sooritataks tegusid, mida ei tahaks hea meelega mäletada või mis mõjutavad koguni kogu järgnevat elu? Alkoholi ajalugu ulatub 10 000 aastani eKr. 360 aastat eKr seadis Platon sisse vastutustundliku alkoholitarbimise reeglid. Esimene trükireklaam, kus alkoholitootja Joseph E. Seagram & Sons kutsus oma kliente üles targalt tarbima, ilmus USAs
1930. aastatel. Teema pole aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi. Võta pits ja pea aru, ütleb vanarahvas. Tarbi targalt! Seega – vaja on tunda alkoholi, oma organismi ja teada, kuidas alkohol mõjub. Alkoholi, mida kasutatakse joogitööstuses, kutsutakse etanooliks. Ei ole olemas ohtlikumaid või ohutumaid alkoholjooke, küsimus on ennekõike koguses, kui palju juuakse. Kuidas targalt tarbida? Alkoholi toime inimesele oleneb kehakaalust, vanusest ja soost – noortele ja naistele on selle mõju enamasti suurem kui vanematele meestele. Pohmelust põhjustab alkoholi vett väljaviiv toime, mistõttu organism kaotab palju vett. Kuna naiste organis-
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
191 Tarbi targalt!
mis on vett vähem kui meestel, mõjub alkohol naistele kiiremini. Peo ajal on seega mõistlik tarbida rohkesti vett või alkoholita jooke, teha vahepause, mille ajal juua üksnes vett. See säästab liigtarbimisest tulenevatest vaevustest. Alkohol vähendab ka vere suhkrusisaldust, mistõttu on selle leevendamiseks kasulik süüa. Kui enne pidutsemist kõht korralikult täis süüa, aeglustab toit alkoholi imendumist ja nii kujuneb peoõhtu pikemaks. Tühja kõhu peale võttes saabub joogi mõju kiiresti ja see võib kavandatud kena õhtu kogunisti ära rikkuda. Aga isegi kui oleme korralikult söönud ja joome palju vett, tasub mõõdukaks jääda. Mõistlik on teada oma piire ja neid mitte ületada. Alkoholiuimas võime teha tegusid, mida järgmisel päeval kibedalt kahetseme. Halvimal juhul võivad neil kogunisti olla saatuslikud tagajärjed.
Alkoholiühik ehk drink on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. Dringi suurus oleneb alkoholi kangusest: mida kangem alkohol, seda väiksem kogus moodustab ühe dringi. 1 drink on näiteks: • pool viinapitsi (20–25 ml), • pool kannu õlut (280 ml), • 1 klaas veini (120 ml). Joodud drinkide arvu saad teada, kui korrutad joogi alkoholisisalduse mahuprotsendi joodud alkoholi hulgaga ja jagad selle 1000-ga. Joonud ära ühe pudeli (500 ml) 4,8% õlut, oled saanud umbes 4,8 x 500 / 1000 = 2,4 drinki. Joonud ära ühe klaasi (120 ml) 12% veini, oled saanud umbes 12 x 120 / 1000 = 1,4 drinki.
Peo ajal on mõistlik tarbida rohkesti vett või alkoholita jooke, teha vahepause, mille ajal juua üksnes vett. Meeles peab pidama sedagi, et alkoholi ei tohi juua ravimite võtmise ajal, sest nende koosmõju võib olla ettearvamatu. Peoõhtul ei maksa kindlasti jooki vastu võtta võõralt inimeselt, samuti ei ole mõistlik oma jooke järelevalveta jätta, et keegi ei saaks sinna midagi lisada. Pidutsema minnes peab auto koju jätma. Joobes juhtimisele kehtib nulltolerants! Keegi ei taha riskida enda ega teiste eluga, sellepärast tuleb tellida takso või kasutada kaine autojuhi abi. Autojuhtimine alkoholi mõju all on seadusega keelatud ja karistatav. Liigjoomisele järgneb pohmelus ehk alkoholimürgitus ja see on selge märk, et oleme alkoholi valesti tarbinud. Siis tuleb juua palju vett. Banaan, teraviljatooted või muna sobivad hästi peojärgseks hommikusöögiks. Pohmeluses autorooli istumine pole samuti lubatud. Alkohol kaob verest aeglasemalt, kui arvame. Seetõttu tuleks kindlasti kasutada alkomeetrit, enne kui rooli istuda.
Alkoholi liigtarvitaja on tööealine mees, kes joob nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut või 2,9 l veini) või korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, 840 ml veini). Ka tööealine naine, kes joob nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini) või korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina või 600 ml veini), peaks kindlasti alkoholitarvitamist vähendama. Samas on inimesed erinevad ja mõnele mõjuvad laastavalt ka väiksemad kogused.
Kui palju on liiga palju? Liigne tarbimine viib alkoholismini ja selle tagajärjed on inimesele hukatuslikud, kusjuures kannatavad ka tema lähedased. See on sõltuvus, mida peab ravima. Aga kuidas sellest hoiduda, millal on ohtlik piir ületatud? Küsimus on ennekõike alkoholi hulgas.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Tarbi targalt! 192
Kui jood, ära sõida! Kui sõidad, ära joo! AS Prike turundab ja müüb maailma suurimaid ja tuntumaid alkoholibrände. Meie positsioon turul seab meile kohustuse arendada üldist toidu- ja joogikultuuri. Oluline osa joogikultuurist on tark ja vastutustundlik alkoholitarbimine. Liialdamine ei ole kunagi hea, eriti liialdamine alkoholiga. Seepärast peame tähtsaks alkoholi tarbimise ja eriti liigtarbimisega kaasneda võivate ohtude ennetamist nii firmas kui ka väljaspool. Projektiga “Tarbi targalt!” kutsume meie partnereid ja laiemat üldsust ühiselt tegutsema joogikultuuri arengu nimel. Liikumine “Kui jood, ära sõida!” oli algselt suunatud AS Prike töötajatele. Igapäevaselt alkoholimaailmas tegutsedes teame ja teadvustame riske, mis kaasnevad alkoholijoobes liiklusvahendi juhtimisega. Meie uus eesmärk on viia liikumine “Kui jood, ära sõida” ettevõttest väljapoole. Prike kindel seisukoht on, et alkohol ja sõiduki juhtimine ei käi kokku! Soovitame tarbida alkoholi vastutustundlikult ja hoolitseda selle eest, et ka sinu lähikondlased teeksid sedasama! Liiklusvahendi juhtimine joobes võib olla ohtlik nii sulle kui ka kaasliiklejatele. Liiklusseaduses on karistused alkoholijoobes väärteo eest karmid. Tee kindel otsus – ära juhi alkoholi tarvitanuna autot või mõnda teist liiklusvahendit. Ole üks saadikutest, kes järgib alati põhimõtet “Kui jood, ära sõida!” ning vii see mõte ka töökaaslaste, sõprade ja tuttavateni.
Prike kindel seisukoht on, et alkohol ja sõiduki juhtimine ei käi kokku!
Kelly Kuur, personalijuht Juba rahvalik salm ütleb: Kui sa tahad vanaks saada, ole ikka kasin sa: süües, juues, rõõmus, mures, töös ja hingamises ka. Kui sa tervist targast kaitsed, siis sa kaua teda maitsed. Ühesõnaga - tarbi targalt, kui jood, ära sõida! Me teame ja oskame lõbutseda: väärtustame kultuurset vastutustundlikku alkoholitarbimist!
Oma seisukohta saad väljendada ka Facebooki lehel “Kui jood, ära sõida”.
Kui jood, ära sõida!
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!
Punane vein u u u
T채idlane Keskmise t채idlusega Kerge
Valge ja roosa vein u u u u
Magus Poolmagus Poolkuiv
Tootekataloog 2011
Kuiv
Serveerimine Aperitiiv Dessert Eelroad Idamaine roog Iseseisvalt nautimiseks Juust Krabilised Lambaliha Linnuliha Loomaliha Pastaroog Pizza Rasvane kala Salatid, taimetoidud Sealiha Seltskonnavein Ulukiliha V채herasvane
kala AS Prike
Teostus: Menu Kirjastus Fotod: Prike, Scanpix, Corbis
Peterburi tee 92g, 11415 Tallinn tel: +372 622 4900, faks: +372 622 4901 e -mail: prike@prike.ee www.prike.ee
Punane vein u u u
T채idlane Keskmise t채idlusega Kerge
Valge ja roosa vein u u u u
Magus Poolmagus Poolkuiv
Tootekataloog 2011
Kuiv
Serveerimine Aperitiiv Dessert Eelroad Idamaine roog Iseseisvalt nautimiseks Juust Krabilised Lambaliha Linnuliha Loomaliha Pastaroog Pizza Rasvane kala Salatid, taimetoidud Sealiha Seltskonnavein Ulukiliha V채herasvane
kala AS Prike
Teostus: Menu Kirjastus Fotod: Prike, Scanpix, Corbis
Peterburi tee 92g, 11415 Tallinn tel: +372 622 4900, faks: +372 622 4901 e -mail: prike@prike.ee www.prike.ee