avarda oma piire!
kevad 2011
m i m u u k i t s Ee rulat체druk Rulajumal Ryan Sheckler anson z e B w e r D s s 채 x bm naudib Tallinna publikut UURI ASJA:
Sportlandi kevadkollektsioon!
Tossukultuur: korvpallist ketsim채ssuni!
kaanelugu
Rulaprintsess
:
Kristel Orasmae TEKST MARIANNE ARU - FOTOD ARTUR SADOVSKI, ERAKOGU
2
OTSUSTAS KOGU OMA ELU NOORUKE KRISTEL ORASMÄE . EDUKALT – VÕISTLEMISE JA LE DI OR SP VA NA TÄ A AD ND HE PÜ ISE KÕRVAL LÕI TA HILJUTI NOORTE RULATAJATE TREENIM EESTI ESIMESE RULABRÄNDI!
R
ulatamine on 22aastasele Kristelile, kes muuhulgas koju toonud neli võidukarikat ka Soomest, rohkem kui lihtsalt hobi. See on elustiil. Et mitte öelda elu. Kristel peab rulatreeneri ametit, ta on asutanud Eesti esimese rulabrändi High Fly ja Eesti Tänavaspordi Liidu, mille ambitsioonid on leebelt öeldes lennukad.
TÜDRUKUID VÕIKS ROHKEM OLLA!
Kristel avastas rulaspordi enda jaoks ligi 10 aastat tagasi. “Olin päris väike plika,” meenutab ta. “Nägin, kuidas tänaval poisid mööda veeresid. Järgmisel päeval läksin kooli, papp taskus, ning ütlesin klassivennale: “Siin on 35 kulli, laena mulle nädalaks rula.” Ja ta laenas. Hiljem sain endale juba oma rula ja nii see läks.” Nüüd õpetab Kristel ise noori rulahuvilisi sellel kummalisel ratastega laual tasakaalu hoidma ja trikke tegema. Iseenda loodud rulakoolis treenerina töötav neiu alustas ettevõtmisega mullu kevadel. Selle aja jooksul on tema käe alt läbi käinud sadakond õpilast, nendest viis tüdrukut, kellest praegu on järele jäänud vaid üks. Tüdrukute rulatamisega on Kristeli sõnul Eestis veidi kehvasti. “Kui mina väiksem olin, nii 15aastane, siis oli meil päris suur rulatüdrukute punt, aga praeguseks elavad enam-vähem kõik välismaal, kes õpib, kes sõidab lumelauda, kes teeb tööd. Sellest seltskonnast olen alles jäänud vaid mina ja ma ei tea küll väga kedagi, kes siin veel olla võivad,” õhutab Kristel tüdrukuid endast märku andma.
RULATADES ÕNNELIK
“Kõige graatsilisem tüdruk seda sporti ilmselt teha ei saaks,” naerab Kristel, kelle sõnul algab kõik ikka inimese
enda pealehakkamisest. “Ma ei tea, kuidas ma seda nüüd ütlen, aga ega väga paljud vanemad ei tahaks oma tütreid näha kuskilt trepist alla hüppamas ja mööda asfalti rullumas ja, mis seal salata, ka end veristamas.” Rulapiiga lisab aga, et kuigi kukkumisi tuleb ette, on tema luud seda sporti tehes seni terveks jäänud. “See on väga füüsiline ala, nõuab head tasakaalu. Pole lihtsalt nii, et astud laua peale ning veered mõnusasti mäest alla. Põhimõtteliselt lükkad sa ikka vahetpidamata hoogu ja peaaegu kõik lihased su kehas töötavad. Muidugi ei mõtle sa, et treenid nii oma lihaseid. Selle asja ümber on väga palju fun’i. Lihtsalt sõidad, kasvad oma rula järgi ja naudid seda. Rula on hea liikumisvahend, saad minna kuhu iganes. Ma olen rulatades üliõnnelik!”
ÜKSI ALUSTADA ON RASKE
“Paljud vanemad ei tahaks näha oma tütreid end veristamas.”
Kristel Orasmäe käe alt on jõudnud läbi käia väga paljud algajad rulatajad, kes seni olid seda sõiduvahendit ehk vaid eemalt näinud. Nüüd annavad trenni püsima jäänud noored aga juba skatepark’is nii mõnelegi endast vanemale silmad ette. Eriti arvestades, et oskused on kätte õpitud vähem kui aastaga. “Tule rulakooli ja ma teen sinust hea sõitja. Lihtne!” julgustab Kristel ning tõdeb, et omal käel alustamine on tundu-
valt keerulisem. “Trikkide ja tehnika õppimisega läheb väga kaua aega. Ma kujutan ette, et kui mul oleks kunagi alustades olnud keegi kõrval õpetamas, kes seletanuks, kuhu tasakaal panna ja mida üldse jalgadega teha ning kuidas trikid töötavad, mida täpselt tegema peab... Ma oleksin siis praegu v ä g a kõva sõitja. Tõsiselt.” Rulatamises maailmatasemele jõudmine ei ole veel maha maetud mõte. Mullu suvel käisid Kristel ning tema mees3
kaanelugu
konnakaaslased Hendrik Gross ja Edgar Kiisa esimeste eestlastena Euroopa meistrivõistlustel Šveitsis. “Tahtsime ennast Euroopaga võrrelda. Tüdrukute koha pealt oli tase väga kõrge. Mõnes mõttes isegi üllatavalt kõrge. Samas selle võistluse kinni pannud 26aastane naine ei teinud midagi sellist, mida mina ei suudaks tulevikus nii-öelda kinni püüda,” arutleb Kristel, kes piirdus 27 naisrulataja seas esialgu 20. kohaga.
EESTI OMA RULABRÄND
Koos rulakooliga tuli Kristel omal algatusel, nõul ja jõul turule Eesti esimese rulabrändiga High Fly. “Idee tuli sellest, et rulad olid poes liiga kallid ja põhiline, mis seal maksab, on turundamine. Mõt4
lesin, et teeks ise brändi ja paneks turuhinna odavamaks. Lisaks odavamale rulale saab oma ostuga ka Eesti rulatajaid toetada. Kvaliteedilt on meie laud seejuures täpselt sama hea ja tuleb samast tehasest Hiinast, kust on pärit need kallid USA lauad, mille eest tuleb poes välja käia ligi 60 eurot ning lisaks soetada juurde muu varustus, nagu rattad, trukid, rula kate jms.” Kristel ei ostnud põrsast kotis, vaid võttis ühendust mitme Hiina tehasega. Ta lasi endale testimiseks saata mitmesuguseid laudu ning langetas otsuse parimaks osutunud laua kasuks. High Fly rulalaua moodustab seitse kihti Kanada vahtrast tehtud ristvineeri ja valmistamisel on kasutatud spet-
siaalselt Norras toodetavat liimi. Kogu suhtlemine, laudade katsetamine ja parima variandi väljavalimine võttis aega pool aastat. Testimisprotsessis osalesid High Fly team’i liikmed Hendrik Gross, Dmitri Igolkin, Toomas Jakobson, Sergei Semitsev ja mõistagi Kristel Orasmäe ise.
SUURTE MUUTUSTE AASTA
Eelmine aasta oli Kristelile üldse suurte muudatuste aeg, sest neiu hakkas aktiivselt tegelema ka Eesti Tänavaspordi Liidu arendamisega. Liit loodi küll juba 2009. aastal, kuid esimeseks reaalseks ettevõtmiseks sai Solarise alumise korruse põrandapinnale suure rulatamiseks sobiva vineerist basseini ehitamine.
“Elasin mõni aeg Küprosel ja mõtlesin, mida ma oma eluga teen. Kuna armastan rulatamist väga, siis tahtsin, et keegi korjaks selle teema Eestis üles, sest siin ei toimu ju mitte midagi. Meil puuduvad isegi Eesti meistrivõistlused tänavaspordis,” räägib Kristel. Nii otsustaski ta ise haarata härjal sarvist ning puhuda tänavasportlasi koondavale liidule elu sisse. Tänu Kristeli aktiivsele tegutsemisele toimuvad tänavu augustis esimesed Eesti meistrivõistlused. Liidu suuremad eesmärgid on aga eestlaste viimine välismaistele võistlustele ja siinse tänavaspordi tugev arendamine. Nii tuleb näiteks rajada korralikud harjutusvõimalused, sest Eestis puudub suur ja hästi välja arendatud sise-skatepark, kus rulapoisid ja -tüdrukud saaksid oma oskusi lihvida. “Siiani olen seda liidu rida ajanud üksinda. Paar kuud tagasi võtsin juhatusse Hannes Paldroki, kes on väga aktiivne organiseerija ja noor lahe semu. Temaga koos me nüüd kõike teemegi. See on minu elu ja töö ja hobi, kõik kokku. Tuleb palju tuleb ja teeb nii palju, kui jaksab, aga teha tahaks palju,” lausub Kristel lõpetuseks.
“Sellest n seltskonnast oleid alles jäänud va ” mina…
5
d o o m a v a n Ta hooaeg
:
LLAS (KLIIFF FOTOD AIVO KA
Risto Vansi kaabu 31.95 Vansi T-särk 25.95 Vansi pusa 59.95 Vansi teksad 64.95 Vansi ketsid 99.95
DIO)
JA KLAUS STUU
Kersti Nike 6.0 müts 34.95 Nike 6.0 T-särk 34.95 Nike 6.0 pusa 59.95 Nike 6.0 püksid 59.95 Tõukeratas 34.95 Gerd Nike 6.0 pusa 64.95 Nike dressipüksid 44.95 Nike tossud 84.95 6
7
ässad
Ryan Sheckler.
Jutud KAHE
A G A L A M JU EL SESSION TEKST MARIANNE ARU - FOTOD SIMP
S SPORTLAND MAGAZINE VESTLE RULA- JA BMX-MAAILMA ABSOLUUTSETE TIPPUDE RYAN IGA. SHECKLERI JA DREW BEZANSON VUSE NEED KUTID PANID KINNI TÄNA SIMPEL SESSIONI.
Drew Bezanson.
8
STAARIST HEATEGIJA
RYAN SHECKLER
võistluse Global Assault. 2009. aastal tuuritas ta ümber maailma ning lõi muuhulgas isikliku rõivafirma RS.
JUBA 13AASTASELT RULATAMISE OMA ELU MÕTTEKS VALINUD AMEERIKLANE RYAN SHECKLER ON NÜÜD, 21AASTASELT RULAMAAILMA IKOON JA EBAJUMAL.
KEDA IIDOL FÄNNAB?
Ryani armastus ristvineerist sõidulaua vastu on nii suur, et ta lasi selle ka oma käele tätoveerida. Pole ime, sest just suuremasse seljakotti mahtuv laud on Ryani viinud sinna, kuhu jõudmisest saab enamik ekstreemspordihulle vaid unistada. Ryan Sheckleri auhinnakapis leidub lugematul hulgal trofeesid, teiste seas XGamesi, Gravity Gamesi, Vans Triple Crowni ja Slam City Jami võitude eest. Ta on pärjatud rula MK-sarja World Cup of Skateboarding rahvusvaheliseks tänavasõidu meistriks ja AST Dew Touri aasta sportlaseks. 2006. aastal võitis vaid 16aastane Sheckler Austraalias
Ryan Sheckler tunnistab, et tema suurimaks eeskujuks on olnud freestyle motokrossija ralliäss Travis Pastrana. Adrenaliinihull, kelle teod ja saavutused saab võrduma panna tema kehas aegade jooksul murdunud luude arvuga. Just Pastrana on Ryani sõnul teda kannustanud ja inspireerinud jõudma sinna, kus ta nüüd on – tipus. Ryan ja Pastrana said tuttavaks 2003. aastal. Ryani sõnul uskus tema tollane iidol juba siis tõusva tähe Sheckleri suurde tulevikku. Tänaseks on neist saanud sõbrad. Koos on kihutatud nii mootorratastel, kiirpaatidel kui ka näiteks keset linna möllanud orkaani ajal jetidel. Nagu Travis Pastrana, nii tahab ka Ryan Sheckler kunagi ala vahetada. Ta on pannud aluse Sheckler Racingule, et
aidata andekaid motokrossisõitjaid ning luua oma meeskond.
TÜHISTEL TIBIDEL ŠANSSE POLE
Ryan Sheckler ütleb, et on keskendunud karjäärile, võtmaks kõik võimaliku. Ta teab, et kellegi aeg ei kesta igavesti. Noormees nimetab oma prioriteetideks Jumalat, rula ja perekonda. Ja kuigi Ryani ümber on pidevalt tema järele keelt limpsavaid tüdrukuid, üritab ta pigem suhteid vältida. Vähemalt seni, kuni ei leia naist, kes on piisavalt ambitsioonikas ja tahab ennast teostada, selle asemel et noormeest tema 5000ruutmeetrises kodukino ja ookeanivaatega majas päevad läbi diivanil vedeledes oodata. Selle maja ette on pargitud ka tipprulataja tiitlitega sobiv Ferrari F430, millega Shecklerile meeldib ringi kihutada. Ehkki Ryanil pole püsisuheteks erilist isu, meeldib talle kenade naisolevuste seltsis pidutseda. Kellele ei meeldiks? Eks see oli ka üks põhjusi, miks juba mullu Tallinna külastanud staar tuli Simpel Sessionile tagasi.
UNIKAALNE SIMPEL SESSION
Nali naljaks, aga tõsisem põhjus Ees9
ässad tisse naasmiseks peitub selles, et eelmisel aastal ei saanud Sheckler vigastuse tõttu Tallinnas võistelda. Nagu noormees Sportland Magazine’ile tunnistab, tekkis tal vastupandamatu soov oma oskused Saku Suurhallis, maailma ühes unikaalsemas võistluspargis proovile panna. Unikaalne on Simpel Sessioni võistluspark Sheckleri silmis selle poolest, et üldjuhul ei panda kahte nii erinevat spordiala ühte skatepark’i kokku. Tallinna pargi disain on olnud paras pähkel ja pool raketiteadust selle disainerile Nate Wesselile, kelle arvutist lähevad teele failid ka näiteks X-Gamesi ja Dew Touri parkide ehitamiseks. Ryan Sheckler tuli, nägi ja võitis, pakkudes pealtvaatajatele meeldejääva show, mis tipnes kohtunikelt kõrged punktid toonud backflip’i ehk tagurpidisaltoga. Äss lõbutses enda sõnul Saku Suurhalli skatepark’is mõnuga, nagu ka tema sõber, samuti teist korda Simpel Sessionile tulnud Tony Panici. Kuna väike Eesti on nende meeste südames leidnud erilise koha, soovisid nad võimalusel tagasi tulla ka järgmisel aastal.
STAAR JA HEATEGIJA
Drew tunnistab, et 2010 oli talle üldse väga hea aasta. Ta pani ülekaalukalt kinni tippklassi elamusspordivõistlused, nagu Simpel Session, Toronto Jam ja Jomo Pro.
EDU TALLINNAS TEGI ÕNNELIKUKS
DREW BEZANSON KAIFIB EUROOPAT
21AASTANE KANADALANE DREW BEZANSON ON BMX-TALENT, KES VEEDAB ROHKEM AEGA TRIKIRATTA SELJAS KUI MAAS.
Ryan Sheckleril on muusikakanalis MTV isiklik reality-sari “Life of Ryan”, mis jookseb juba kolmandat hooaega. Lisaks on ta mänginud filmides “Grind”, “Dishdogz” ja “MVP 2: Most Vertical Primate”. Veel figureerib Sheckler Tony Hawki videomängudes “Tony Hawk’s Underground 2”, “Tony Hawk’s American Wasteland”, “Tony Hawk’s Project 8” ning “Tony Hawk’s Proving Ground”. Ryan ei piirdu superstaaristaatuse ja oma saavutuste nautimisega, vaid annab üht-teist ühiskonnale tagasi. Ta asutas hiljuti heategevusorganisatsiooni Sheckler Foundation eesmärgiga aidata puudustkannatavaid lapsi, ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Nii pani Ryan Sheckler heategevusoksjonil müüki oma Range Roveri, teenides sellega hädas olevatele lastele 200 000 dollarit. 10
Ent ka tänavune aasta algas Drew’le imeliselt. Juba teist korda Simpel Sessioni võitnud Drew on saavutuse üle üliõnnelik ja lubas tiitlit kaitsma tulla ka järgmisel aastal. Lisaks Tallinna ekstreemspordifestivalil valitsenud üldisele meeleolule ei jõua Drew ära kiita siinset publikut. “Eurooplased on parim publik. Nad elavad sulle kaasa isegi siis, kui see trikk, mida sa teed, ei ole võib-olla midagi erilist. Aga see on sinu trikk, mille sa oled välja mõelnud ja tahad puhtalt ära teha, ning publik tuleb sulle oma toetusega sada protsenti selja taha. See on nii hea tunne, aitäh kõigile!”
RED BULLI UNISTUSTE TIIM Drew kasvas üles Truros, Nova Scotias. Elu Kanadas tähendas pikki talvi ja eraldatust ülejäänud BMX-maailmast. Sellest hoolimata viisid suur teotahe ning loomulik anne ja kirg rattaspordi vastu Drew’d edasi. Tänu fanatismile on ta oma sportlasekarjäärile sisse saanud lausa peadpööritava hoo.
EDUKAS 2010
Drew seniseks suurimaks tähetunniks on BMX-maailma Oscar ehk mullu BMX Nora Cupil saavutatud aasta sõitja tiitel, mille saaja valivad välja BMX-maailma võtmeisikud ja profisõitjad.
Drew ammune unistus oli saada Red Bulli meeskonna liikmeks. Ja see läks täide. “Ma ei uskunud oma suurimates unistustes kuni tänase päevani, et ma üldse BMX-maailmas nii kaugele jõuan, ja selle tiimiga liitumine on mulle nii suur au ja õnn, et ma ei suuda seda siiani uskuda,” pajatab Drew. “Red Bull hoolitseb oma sportlase eest otsast lõpuni, nad ei kirjuta sinuga lepingut alla lihtsalt selleks, et jätta sind kuhugi nurka istuma. Nad tõesti investeerivad oma sportlastesse ja hoolitsevad selle eest, et meil igal pool ja kogu aeg kõik toimiks. Mul on ülihea meel, et nad minus potentsiaali nägid.”
stoori
MITTE AINULT
jalavarjud TLAND MAGAZINE TEKST JAAN JAAGO - FOTOD SPOR
PELGALT SPORDIJALATSID AM EN MU AM BA JU LE PO UD SS TO RI EEST KAITSEKS. NEIST ON VÕI MISKI, MIS MEIE JALGU PO ESEVÄLJENDUSVIIS JA SAANUD OMAETTE KULTUUR, EN KULTUS. PALJUDEL JUHTUDEL KOGUNI
J
alanõud, mida vanaemad nimetavad endiselt botasteks, on lahutamatu osa meie igapäevaelust ja riietumisstiilist. Siiski on paljudele ebaselge, millal ja kuidas tossud niivõrd oluliseks on muutunud. Selguse saamiseks tuleb ajas tagasi minna 1970. aastate alguse New Yorki, kus vähehaaval, aga kindlalt hakkas pead tõstma tänapäeva ilmselt kõige olulisem ja suurem subkultuur hiphop. Selle elustiili juurde kuuluvad lisaks muusikale teised tegevused, nagu grafiti ja breiktants. Just breikarid olid ühed esimestest, kes hakkasid tantsimiseks kasutatud jalanõusid, milleks sel ajal olid eelkõige Adidase Superstarid ja Puma Clyde’id, kandma ka n-ö vabal ajal. Põhjuseks loomulikult jalatsite mugavus ja cool väljanägemine.
POPULAARSUSE KASV
Kus tegijaid, seal ka nägijaid, ning vaikselt hakkas New Yorgi linnaosades tekkima arvestatav kogukond, kes pööras oma jalavarjudele senisest märksa suuremat tähelepanu. Tollest ajast pärinevad ka legendaarsed kombed kanda kaasas hambaharja, et oma ketse vajadusel värskendada ja puhastada, või siis hunniku erinevate tos12
supaelte omamine, et anda oma ainsatele kalli raha eest soetatud sneaker’itele iga päev uudsust ja omapära. Muidugi ei saa unustada ka tossude kandmist üleüldse ilma paelteta. Viimane on otseselt seotud vanglaeluga, kus kinnipeetavatelt konfiskeeriti enesetappude ja teineteise vastu suunatud rünnakute vähendamiseks rihmad ja paelad. Taas vabadusse pääsedes aga jäidki paljud endised vangid kandma oma jalavarje ilma paelteta. Sest tundus mugav ja nägi ka põnev välja. Sellelgi stiilil leidus hulganisti järgijaid, eesotsas kolme noorhärraga NYC-i Hollise linnajaost, keda hiljem hakati tundma räpigrupi Run DMC nime all.
ESIMENE MILJONILEPING
Run DMC on ilmselt üks enim tossukultuuri mõjutanud jõude. Nemad olid ka popkultuuri ja muusika seisukohalt pretsedendi loojad, sest esimest korda ajaloos sõlmis spordijalatsite tootja lepingu oma tegevusalast väljaspool ja kohe miljoni dollari väärtuses. Hiljem on Adidase esindajad tunnistanud, et just Run DMC tõi Adidas Superstari mudeli varjusurmast välja ja aitas selle muuta üheks äratuntavamaks jalanõuks läbi aegade. Adidase otsus sõl-
mida leping Run DMC-ga on seda tähelepanuväärsem, et Saksa sporditarvete tootja oli pikkade ja jäikade traditsioonidega ning miljonidollariline diil alles populaarsust koguva räppmuusikastiili esindajatega nõudis neilt kindlasti suurt julgust.
MICHAEL JORDAN MUUTIS MAAILMA
Run DMC tähelennuga samal ajal toimusid drastilised muudatused spordiareenidel, kui varem n-ö valge mehe sörgibrändi kuulsust omanud Nike otsustas võtta riski ning panustada noorele ja talendikale Chicago Bullsi rookie’le Michael Jordanile. Kuigi Nike korvpallitosse kandis juba tol ajal suur osa NBA mängijaid, ei olnud tegemist kultusbrändiga, sest turgu valitses Converse oma ajatu mudeliga Weapon, mida kandsid sellised legendid nagu Larry Bird ja Magic Johnson. Esimest hooaega maailma tugevaimas korvpalliliigas mänginud Michael Jordan keeras aga kõik pea peale. Näiteks maksis Nike põhimõtteliselt iga mängu eest, kus Jordan väljakule jooksis, kuni 10 000 dollarit trahvi, sest Air Jordan I kets ei vastanud ametlikele NBA
IKOON. Michael Jordan korraldas Nike-revolutsiooni korvpallimaailmas.
TOSSUMEHED. Muusikud ansamblitest Run DMC ja Beastie Boys on mänginud suurt rolli tossukultuuri jõudmises massidesse.
AJAS MÄSSAMA. Nike Dunk SB Pigeon jalatsid ajasid rahva pööraseks.
spordirõivastuse reeglitele. Loomulikult muutis kogu triangel just need tossud plahvatuslikult populaarseks. Nike valas õli tulle ka reklaamikampaaniaga, mis teatas, et “õnneks ei saa NBA keelata teil Air Jordan I kandmast”. Jordani teisel NBA-hooajal põrmustati aga kõik seni jalatsitööstuses kehtinud arusaamad, kui Air Jordan II kets ilmus turule sootuks ilma Nike logota. Oma brändi kõige äratuntavama elemendi eemaldamine tootelt tundub hullumeelne, kuid Air Jordani saaga oli alles algamas. Air Jordan III ketsi, mis on paljude arvamusliidrite, muusikute ja muude elukunstnike arvates kõige ilusam jalanõu läbi aegade, disainis endine arhitekt Tinker Hatfield ning telereklaamide režissööriks asus suurepärane filmilavastaja Spike Lee.
UUS ON UNUSTATUD VANA
1980. aastate lõpuks omas iga kolmas ameeriklane vähemalt ühte paari Air Jor-
dani tosse. See omakorda tekitas uue suuna ja liikumise sneaker’-kultuuris, kus peavoolust erineda soovivatest teadlikumatest inimestest said maailma esi esimesed tossukollektsionäärid. Tossukol Tossukoltoslektsionääridest said fanaatilised tos sude jahtijad, kes pühendasid väga palju aega ja vaeva leidmaks näi näiteks tootmisest juba maas ole olevaid või eksootilistes riiki riikides valmistatud jalatseid. Jalatsitootjad aga pupu husid tolmu oma vanadelt hittmudelitelt ning asusid neid taas tootma, kirjutades seejuures “retro-eksklusiivide” hinnasiltidele tavamudelitega võrreldes vähemalt kaks korda priskemad numbrid. Eksklusiivsus on argument ja seda taotledes dollareid ei loeta. Tootjad on hakanud müüki paiskama üha limiteeritumaid tosse, millega seoses tekitatakse üha tugevamat meediamüra ja tehakse koostööd järjest kõmulisemate artistidega.
TOSSUMÄSS NEW YORGIS
Tossuhullus kulmineerus 2005. aastal maailma ajaloo esimese tossumässuga (!), kui Nike valmistas vaid 200 paari Dunk SB Pigeon skeidijalanõusid, mida sai osta kahest poest New Yorgis. Kõlab uskumatult, aga eriti radikaalsed tossufännid hakkasid poe ees kohti sisse võtma juba neli päeva enne müügi ametlikku algust, püstitades telke ja ööbides poe ukse taga. Müügipäeval tuli kohale kutsuda politsei eriüksus, sest soovijaid oli tunduvalt rohkem kui jalatseid, ning õnnelikud tossupaari omanikud pidi politsei ükshaaval ta-
gauksest välja eskortima, kuna kogu kvartal kubises haruldasi ketse endale himustavatest jõukudest. Nüüd on ilmselt kõik 200 paari leidnud koha kollektsionääride trofeekappides luku ja riivi taga, kuid veel mõni aasta tagasi liikus neid jalanõusid internetioksjonitel hinnaga kuni 2000 dollarit paar. Kollektsionääride kogud ulatuvad mõnel puhul mitmetesse tuhandetesse paaridesse. Näiteks aastal 2005 annetas DJ Clark Kent oma kollektsioonist üle 2000 paari Nike Air Force One jalanõusid USA-d tabanud orkaan Katrina ohvritele. See aga oli vaid umbes pool tema kollektsioonist, mis hõlmas ainuüksi Air Force One mudelit.
KOOSTÖÖ POPSTAARIDEGA
Kõvema kaliibriga tossukandjad on jõudnud aga ka nii kaugele, et suurkorporatsioonid on neile usaldanud täiesti omaette tootesarjad. Sellise au osaliseks on saanud näiteks muusikud Jay-Z, 50 Cent, Missy Elliott ja Pharrell Williams, kelle toodangule on õla alla pannud Reebok ja Adidas. Suur ketsisõber on ka Jay-Z kunagine koostööpartner Damon Dash, kellele ei piisanud mõne kaubamärgiga koostöö tegemisest, vaid tema otsustas kõige täiega ära osta PRO-Kedsi jalatsibrändi.
TOSSUD ÜHENDAVAD INIMESI
Kuigi tossutööstus liigub järjest uutele tasemetele ja võtab üha suuremaid mõõtmeid, on mõned asjad jäänud aegade jooksul siiski muutumatuks. Alati on leidunud neid, kes on osanud kõrgelt hinnata tossude mugavust, kvaliteeti ja ilu, ning ehkki uusi tooteid tuleb peale rohkem, kui keegi kunagi jälgida jõuaks, on säilinud läbi aastakümnete muutumatul kujul mõned klassikalised mudelid. Nende kandjaid on ühendanud sarnased tõekspidamised, maailmavaated ja lugupidamine tossude ning nende pärandi ja ajaloo vastu. Seega pole tossud ammu enam pelgalt miski, mis meie jalgu pori ja koleda ilma eest kaitseks, vaid nende taga peituvad mitmed huvitavad ja uskumatud lood, erinevad tossud omistavad oma kandjatele erinevaid staatusi ning on saanud mitmes mõttes väga suurte võimalustega eneseväljendusvahendiks. 13