Viljandimaa koolide lõpetajate kogumik by Unity Media Agnecy

«Sakala» kaasväljaanne 2009

VILJANDIMAA PÕHIKOOLIDE JA GÜMNAASIUMIDE LÕPETAJATE KOGUMIK

www.epiim.ee

VILJANDI MAAKONNA PĂ&#x201E;EVALEHT

Sakala Kirjastuse AS, Tartu t. 8, 71020 Viljandi

www.sakala.ajaleht.ee

100 300 kinkekaardid 500 1000

krooni

Viljandi

Centrumi kaubamaja

Tel. 435 1518

www.rademar.ee

SISUKORD

SISUKORD Abja gümnaasium ............................................................................................................................................................................................................3 August Kitzbergi nimeline gümnaasium .................................................................................................................................................................9 Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium.................................................................................................................................................... 17 Halliste põhikool ............................................................................................................................................................................................................ 25 Holstre põhikool ............................................................................................................................................................................................................ 27 Kalmetu põhikool .......................................................................................................................................................................................................... 29 Kildu põhikool ................................................................................................................................................................................................................ 32 Kirivere põhikool ........................................................................................................................................................................................................... 33 Kolga-Jaani põhikool.................................................................................................................................................................................................... 35 Kõpu põhikool ................................................................................................................................................................................................................ 37 Kärstna põhikool ........................................................................................................................................................................................................... 39 Leie põhikool .................................................................................................................................................................................................................. 43 Mõisaküla kool ............................................................................................................................................................................................................... 45 Olustvere põhikool ....................................................................................................................................................................................................... 47 Paistu põhikool............................................................................................................................................................................................................... 49 Raudna põhikool ........................................................................................................................................................................................................... 50 Saarepeedi põhikool .................................................................................................................................................................................................... 51 Suure-Jaani gümnaasium........................................................................................................................................................................................... 53 Sürgavere põhikool ...................................................................................................................................................................................................... 58 Tarvastu gümnaasium ................................................................................................................................................................................................. 59 Tääksi põhikool............................................................................................................................................................................................................... 65 Viljandi Kaare kool......................................................................................................................................................................................................... 67 Viljandi maagümnaasium .......................................................................................................................................................................................... 69 Viljandi Paalalinna gümnaasium.............................................................................................................................................................................. 73 Viljandi vaba waldorfkool........................................................................................................................................................................................... 81 Viljandi Valuoja põhikool ............................................................................................................................................................................................ 83 Võhma gümnaasium .................................................................................................................................................................................................... 86

Kogumik on pühendatud kõigile neile, kes lõpetavad 2009. aasta kevadel Viljandimaal põhikooli või gümnaasiumi. Suur tänu kõikidele koolidele ja firmadele, kellega koostöös kogumik on valminud. Aitäh!

Väljaandja Sakala Kirjastuse AS Tartu t. 8, 71020 Viljandi Tel. 433 0069. E-post reklaam@sakalakirjastus.ee

Aus amet heast koolist! Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis saab õppida järgmisi erialasid: Keskkooli lõpetanutele, õpiaeg 2 aastat arvutiteenindaja puit- ja kiviehitiste restauraator elektrik ehitaja

Põhikooli lõpetanutele, õpiaeg 3 aastat 6 kuud arvuteenindus kokk autotehnik

Keskkooli lõpetanutele, õpiaeg 1 aasta veoautojuht

Haridustaseme nõudeta (alates 17 eluaastast) keevitaja - 6 kuud müürsepp - 1 aasta 6 kuud abikokk - 1 aasta 6 kuud pehme mööbli restauraator - 1 aasta õmbleja - 1 aasta

Põhikooli lõpetanutele, õpiaeg 3 aastat ehitaja ehitusviimistleja keskkonnatehnika lukksepp ehituspuusepp elektrik automaaler veoautojuht

Õpilaste vastuvõtt on 15. juunist 24. augustini tööpäeviti kella 9 -14, esmaspäeviti kella 9 -18. Soodustused: • õpitoetus 600 krooni kuus, • töörõivad ja õppevahendid poole hinnaga, • keskkonnatehnika, elektriku ja autoeriala õppijatele B-kategooria autojuhi luba, • ühiselamu võimalus, • toidu- ja sõidutoetus.

Kooli astumiseks vajalikud dokumendid: • avaldus (kooli blanketil) • põhi- või keskkooli lõputunnistus • viimase lõpetatud klassi tunnistus (põhihariduseta õpe) • 9. klassi klassitunnistus (põhikooli lõpetajatel) • isikut tõendav dokument • 4 fotot (3x4 cm) • arstitõend • vanema kirjalik nõusolek (alla 18-aastasel) • erivajadusega õppijal rehabilitatsiooniplaan (olemasolul) • suunamis- või garantiikiri ettevõttest (eelis vastuvõtul)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool,

Vana-Võidu, 70108 Viiratsi vald; tel. 435 1020; kool@vykk.vil.ee www.vykk.vil.ee

PÕHIHARIDUSE BAASIL • Autotehnik - 3,5 a. • Üldehitus - 3 a. • Kokk - 3,5 a. • Müüja - 3 a. • Kodumajandus - 3 a. • Põllumajandus - 3,5 a.

¬TÄISKASVANUTE KOOLITUSED (vastavalt soovile osalevad ka kooliõpilased)

• B-, C1-kategooria autojuhi alg- ja lõppkoolituse kursused • C-, D- ja E-kategooria autojuhi kursused • T- ja R-kategooria traktoristide kursused • sotsiaaltöötajate kursused • arvutiõpetuse algõppe ja edasijõudnute ning arvutiraamatupidamise kursused KESKHARIDUSE BAASIL • müüja ja teenindustöö kursused • Üldehitus - 2 a. • koka ja kondiitritööde kursused • Kelner-ettekandja - 1 a. • üldehituse kursused • Müügiassistent 1 a. • ehitustisleri kursus

• müüritöö kursus • plaatimise kursus • ehitusviimistleja kursus • autode ja masinate remondi kursus • keevitaja kursus • põllumajandustootja III ning põllumajandustöötaja I ja II kursus • puhastusteeninduse kursus • klienditeeninduse kursus • lüpsikarja ja teiste põllumajandusloomade söötmise ning pidamise kursused

PÕHIHARIDUSETA NOORTELE KOOS PÕHIHARIDUSLIKE ÕPINGUTE JÄTKAMISE VÕIMALUSEGA PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI PÕLTSAMAA AMETIKOOLI JUURES TEGUTSEVATES KLASSIDES, KOOLIKOHUSTUSEA ÜLETANUD JA KOOLIKOHUSTUSEAS OLEVATELE ALLA 17-AASTASTELE NOORTELE • Autotehniku eriala¬lühikursus 1 a.¬ja VIII või IX klassi läbimine • Abikoka eriala lühikursus 1 a. ja VIII või IX klassi läbimine • Ehituspuusepa¬eriala lühikursus 1 a. ja VIII või IX klassi läbimine • Kodumajanduse eriala lühikursus 1 a. ja VIII või IX klassi läbimine OLULINE ON KINDLASTI KA SEE, ET KOOLIS ON ARENENUD SELTSIELU, TEGUTSEVAD SPORDI- JA HUVIRINGID NING ÕPILASOMAVALITSUS, TUNNIVÄLISEL AJAL ON ÕPILASTELE AVATUD VÕIMLA, AERO0BIKASAAL, ARVUTIKLASSID, RAAMATUKOGU JA AULA NING LAUAMÄNGUDE RUUM. KOOLI NAABRUSES ON PÕLTSAMAA JÕGI JA KAMARI JÄRV. Jõgevamaa, Põltsamaa vald, 48030 Väike-Kamari küla. Tel. 776 8888, 776 8889, e-postiaadress kool@pkpk.ee, www.PKPK.ee

ABJA GÜMNAASIUM

ABJA GÜMNAASIUM IX-a klass, klassijuhataja Linda Vares Tiit Aasna Mihkel Hiob Martin Ilmjärv Gerda Kont Kristi Kõpp Markus Lelle Alina Mihailova Liis Puusaar Piret Rang Sandra Saar Ingmar Saharov Sven Tiit Tõnis Valk Kätlin Viitra Krister Visnapu

IX-b klass, klassijuhataja Christi Lõhmus Kristjan Anijärv Romek Jänes Tuuli Kikkas Peeter Kudrin Annie Leesment Janetta Lille Kaspar Luisk Markus Metste Grete Mägi Anna-Liisa Purtsak Ago Põder Tarmo Roosma Kelly Ruusalu Kristiin Sikka Elary Talu Kalev Tihane

MIDA ON VAJA SELLEKS, ET OLLA ÕNNELIK? Mihkel Hiob IX-a klass Õnn on pöörduv, kord see tuleb, teinekord jällegi läheb. Maailmas on väga palju erinevaid inimesi, igaüks neist vajab erinevaid asju, et olla õnnelik. Mida on aga minul vaja, et olla õnnelik? On mitmeid tegureid, mis teevad õnnelikuks. Neid kõiki ei jõuagi üles lugeda. Aga näiteks mind teeb õnnelikuks see, kui teised on õnnelikud. Kui maailmas ei oleks inimeste vahel viha, siis oleksid inimestevahelised suhted head ning mina ja isegi enamik inimesi maailmas tunneks sellest rõõmu ja oleks õnnelikud. Ütlebki ju vanasõna: «Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et tehtaks sulle endale.» Seega, kui inimesed on õnnelikud, tee nii, et nad saaksid seda nautida võimalikult kaua. Minu õnne kujundavaks teguriks on ka jõukus. Kuigi on levinud arvamus, et raha ei tee õnnelikuks, siis mina ar-

XII klass, klassijuhataja Maie Kallak Ott Hiob Triin Jaks Liisi Järve Liis Kaasik Kadri Kalm Riina Kartau Kertu Kask Liina Mõttus Rauno Okas Gerli Peterson Kaabriel Pilk Reeli Porohov Märt Rang Reigo Rannak Assol Saar Erle Sarv Helen Siht Kristo Sosi Ain-Eduard Suur Carol Särav Ederly Talu Kaisa Tiit Karolin Tohv Taavi Toomla Sandra Vungi

van, et inimene ei ole õnnelik, kui tal ei ole kohta, kus elada, toitu, puhtaid riideid, kuid need asjad on saadavad ainult raha eest. Õnnelik saab olla ka siis, kui tuntakse rõõmu kõigest, ka halbadest sündmustest, sest igas halvas peitub midagi head. Kui inimene ei oska rõõmu tunda, siis ta hakkab teistest eralduma ning muutub kahvatuks. Mina olen õnnelik siis, kui minu perekond ja sõbrad on õnnelikud. Õnnelik olen ka siis, kui mul on eluks vajaminev olemas ning kui ma tunnen ka muust rõõmu. Nagu ka minul, on igal inimesel meelistegevused, mis teevad õnnelikuks. Rahvasuus öeldakse: «Igaüks on oma õnne sepp.» Selles ütluses on tõetera sees.

MILLINE ON EDU VALEM? Anna-Liisa Purtsak IX-b klass Tänapäeva kiires ja rahvarohkes ühiskonnas on väga oluline edu saavutada ja läbi lüüa. Üksteise võidu ihaldame

ABJA GÜMNAASIUM

Abja gümnaasiumi IX-a klass

kõik endale paremat sellest, mis meil praeguseks olemas on. Igal inimesel on oma unistused ja eesmärgid, mida kogu südamest täide tahame viia. Unistame heast ja meelepärasest töökohast, armastavast perest, suurtest võimalustest ja ustavatest sõpradest. Kuid kuidas seda kõike saavutada? Milline on siis edu valem? Mäletan veel päris hästi, kuidas lasteaia mängunurgas nukkudega mängisin, kujutades ette, et kunagi pean ka päris oma laste eest hoolitsema. Nüüdseks on enamik kooliteed seljataga ning praegu mõtlen sellele, mida tulevik toob. Kui lasteaias pidasin tähtsaks nukukleite ja mängukanne, siis praegu panen rõhku oma tulevikule. Arvan, et kõige põhilisem edu valem on kahtlemata haridus. Sest kui ei õpi, siis lihtsalt ei arene edasi ja tarkus on elu alus. Mida rohkem õpid, seda targemaks sa saad. Mida targem ja kogenum sa oled, seda suurem on võimalus elus läbi lüüa. Konkureerida kõrgematele ametikohtadele, paremat töötasu teenida – see kõik on elus väga oluline. Mina tahan oma elus võimalikult palju õppida, ennast arendada ja kogemusi hankida. Alles siis saan pühenduda sellele, mille olen välja valinud ja selgusele jõudnud selles, kes ma täpselt olen ja mida ma teha tahan. Loodan, et

minu saavutusi ja tulemusi hinnatakse ja tunnustatakse hästi. See on minu jaoks väga oluline, sest hea vastukaja annab alati enesekindlust ja tugevust. Kuna elu ei ole ainult lust ja lillepidu, siis tulevad need kindlasti kasuks. On palju põrumisi ning läbikukkumisi. Konkurents on suur ja elutempo kiire. Ahnusel pole piire ja alatud trikid muutuvad üha tavapärasemaks meie ümber. Seepärast tuleb vastu panna ja mitte alla anda, sest ega see edu ju lihtsalt ei tule. Kõik on siiski sinu enda küljes kinni. Samuti ei või kunagi teada, millal head võimalused uksele koputavad ning õnn sülle sajab. Edu valemiks on kindlasti ka osavus ja läbilöögivõime. Tuleb olla julge ja ennast maksma panna. Vahel tunnen ennast küll nõrgana, kuid minu unistused annavad jõudu ning endas selgusele jõudes olen aru saanud, et tuleb hinnata seda, mis sul olemas on. Sest just see tekitab turvalise tunde ja annab jõudu edasiminemiseks. Usk iseendasse on kõige tähtsam. Maailma poleks ilma rahata. Sellel on meie elus väga suur roll. Raha pärast on probleemid maal ja linnas, Eestis ja Ameerikas. Raha pärast teeb inimene tööd ja raha eest saab kõhu täis. Ilma rahata ei oleks justkui midagi. Kuid ometi tuleb tõdeda, et õnne ja hoolivust raha eest ei saa.

ABJA GÜMNAASIUM

Oluline on ju tegelikult ka hingeline edu, mis peitub inimsuhetes, rahulolus ja armastuses. Toetus meie peredelt ja sõpradelt teeb meid tugevaks ja eelkõige õnnelikuks. Mina arvangi, et edul on palju valemeid ja osa neist on kõigile nähtamatu. Praegu pean kõige olulisemaks oma haridust ja loodan, et saavutan elus selle, millest unistan. Olen tänulik inimestele enda ümber ning usun, et põhilisteks edu valemiteks on haridus, õnn, läbilöögivõime ja raha, mis muidugi pole kõige tähtsam. Kuid ka soojad suhted ja armastus muudavad inimesed edukamaks ja paremaks.

ILUS OLED, ISAMAA Grete Mägi IX-b klass Kõige kaunim,rahulikum ja vaiksem paik on meie armas Maarjamaa. Keel, mida me siin räägime, on lihtne, kõlalt ilus emakeel, sellest kaunimat pole. Meie riik on küll väike, kuid sisemiselt vägagi suur. Oma kiire elutempoga me ei pruugigi alati märgata, kui ilusas paigas me elame. Siiski peaksime oma argimuredest vahetevahel vabanema ja nautima kõike seda, mis meie ümber on. Kaunid kõrguvad mäed, rohelised heinamaad, paksud ja tihedad metsad. Looduse mitmekülgsust võib näha neljas aastaajas. Talvel, kui maad katab kohev ja valge lumi, on parimaks kohaks talvepealinn Otepää. Kõige soojemaid kuid on parim veeta suvepealinnas Pärnus. Kuum rannaliiv ja soe merevesi meelitab suvemõnusid nautima ka turiste välisriikidest. Paljude lemmikaastaaeg on siin kevad. Loodus tärkab uuesti ellu ja värsket kevade lõhna on tunda üle Eestimaa. Ka sügisel on siin oma võlud – õunad, marjad, seenerikkad metsad. Eestis on traditsioonid, mida ei saa unustada ja millest peaks iga eestimaalane osa võtma. Need on meeliülendavad laulu- ja tantsupeod, mis loovad oma imeliste laulude ja tantsudega tõelise eesti tunde. Olen ise laulukaare all laulnud ja kogenud eestlaste ühtekuuluvustunnet. Olen väga õnnelik, et pisike Eesti on minu kodu.

MINU KODU LOOD JA ASJAD Liis Puusaar IX-a klass Minu kodu on Abja-Paluojal. Oma teiseks koduks aga võin pidada isakodu Pärnus. Seal elab vanaema koos mu isaga. Kümme aastat tagasi oli vanaemal oma maja, nüüd elab ta kortermaja kolmandal korrusel. Maja tuli maha müüa, kui vanaema enam tööd teha ei jõudnud. Tegeli-

kult on tal olnud kaks maamaja. Eelmisest majast on vanaema kaasa võtnud saviserviisi. Joogi-, koorekannu ja mõned tassid on üks mu vanem õde endale saanud. Ka nemad ostsid vana maamaja. Pööningult leidsid nad täispuidust lastevoodi, milles mu õetütar täna õndsat und magab. Selle voodi ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Minu praeguses kodus on elanud kolm peret: minu ema ja isa, kui nad olid noored, vanaema ja vanaisa koos mu tädiga ja vahel ka onu oma naise ja lastega. Oma esimest mänguasja mäletan ma hästi. Kui ma olin 4-aastane, sain emmelt kingiks portselanpeaga nuku. Seljas olid tal ilusad riided, kuni ma ta kogemata liivakasti kaasa võtsin. Aga ometi on vigu, mida saab parandada. Ema võttis mu pesuruumi kaasa ja me pesime riided koos puhtaks. Kogu selle aja, mil ma olin väike laps, olen armsa nukuga mänginud. Hoian teda siiamaani nagu oma elu. Kindlasti mängivad ka minu lapsed selle leluga edasi. Mulle on veel väga kallid Abja vanaemalt saadud pärlid. Paar aastat tagasi käisin mina temalt keed laenamas. Vanaemagi armastab seda olulistel tähtpäevadel kanda. Oma tulevasse koju soovin kindlasti kaasa võtta armsa nuku ja vanaema kaelakee otse loomulikult. Vanaema on mulle lubanud suure seebiratta. Selle tahan tulevikus panna sauna seinale. Arvatavasti on veel palju asju, mida ma kaasa võtan. Vanadel esemetel on oma ajalugu ja seda peavad nooremad põlvkonnad teadma.

KEERULISED INIMSUHTED Kadri Kalm XII klass Inimesel on palju vajadusi. Üks nendest on kindlasti suhtlemisvajadus. Väga vähe leidub neid inimesi, kes on ülejäänud maailma suhtes üdini passiivsed. Reeglina leiavad ka sellised kas või lemmiklooma näol endale kaaslase, kellega suhelda. Suhtlemise tasandeid on väga mitmesuguseid. Seega pole ime, et vahel on inimestevahelised suhted väga keerulised. On üks teooria, mille kohaselt inimene saab õnnistatud täpselt sellega, mida ta ise sünnitab. Niisiis — kas keeruline inimene võrdub keeruliste suhetega? Ja mis teeb inimsuhted keeruliseks? Leian, et lihtsuses peitub ilu, võlu ja palju muudki positiivset. Milleks ajada elu keerulisemaks,kui see juba niigi on. Milleks tekitada endale lisapingeid ja võistelda millegi sellisega, millest jagusaamine on peaaegu võimatu. Olen laisk inimene ja leian, et vooluga kaasaujumine on peaaegu alati kõige kindlam viis elada rahulikku ja pingevaba elu. Seejuures ei unusta ma kunagi ära oma soove, nägemusi ja prioriteete. Tark oleks osata neid lihtsalt pisut kohandada.

Parem Eesti kõigile

ABJA GÜMNAASIUM

Mõni inimene elab terve oma elu rahulikult ilma igasuguste draamade ja intriigideta. Siiski oleks naiivne uskuda, et sellega ongi garanteeritud puutumatus tülidest ja arusaamatustest. Kõigil on sõbrad või tuttavad, kellega on alailma probleemid. Võrdleksin seda surnud ringiga, millel ei ole lõppu. Mida see tõestab? Võib-olla seda, et vahel ei peagi midagi ära tegema, et keerulisus inimese ise üles leiaks. Millest siiski tulenevad segased ja keerulised suhted? Põhiliselt ikka sellest, et ei osata kuulata kõrvalseisjat. Öeldakse, et inimesele on antud üks suu ja kaks kõrva ning tark oleks neid kasutada ühes proportsioonis. Vahest aitaks just see ära hoida mõttetut nääklemist ja tüli rumalate teemade üle, millel ühene lahendus puudub. Kuid inimene on juba oma loomult pigem isekas kui arusaaja. Teiseks suuremaks «tüliõunaks» pean generatsioonidevahelisi keerulisi suhteid, mis saadavad kõiki inimesi sünnist surmani. Tüüpilised tülid tulenevad sellest, et üks põlvkond ei mõista teist. Erinevatel aegadel on üles kasvatud, rakendatud on erinevaid kasvatusmeetodeid. Kõik see tingibki arusaamatused ja tülid. Siinkohal usun, et lahendus on kindlasti olemas, aga selleni jõudmiseks kulub veel tükk aega. Ning milleks siis üldse tülitseda sellisel teemal, mille lahendus on kõigile veel kättesaamatu. Usun, et enamik inimesi arvab, et nad on targad ja arukad ning valmis otsima kompromisse ja lepitust. Kui see on tõsi, on väga tore. Ja kui see tõsi ei ole, pole ka midagi. Inimsuhted, kas siis keerulised või lihtsad, on üks elu osa, mis annab inimesele ainult midagi juurde. Kogemused aitavad ehk järgmisi ja ülejärgmisi keerukusi kas vältida või vähemalt pehmendada. Tasuta tarkuse ammutamine on igatahes väga tark tegu.

ta otsustas osta meile maja. Alguses ma ei olnud eriti rõõmus selle üle, sest see tõi endaga kaasa tohutu pangalaenu ning palju tööd. Nüüdseks on see saanud südamelähedaseks paigaks, meie koduks, ning ma ei saakski olla õnnelikum. Mina ja mu kavaler moodustame perekonna. Iga perekond saab alguse ju kahest inimesest. Muidugi, suuremas plaanis kuuluvad sinna ka meie endi perekonnad, aga kõige tähtsamad oleme ikkagi meie kaks. Muusika. Kuna muusika mängib minu elus väga tähtsat rolli, siis ma ei saaks olla õnnelik ilma selleta. See on mu hobi, mu tulevik, mu eluaegne armastus. Ma tahan tegelda muusikaga. Ma usun, et kui ma seda ei teeks, siis ma ei saaks rääkida õnnelikkusest. Süda läheb hardaks, kui kuulen mõnda ilusat klaveripala või laulu. See on mu isiklik õnn. Vabadus. See võib tunduda veider: kuidas saab olla vaba ning samal ajal olla seotud teise inimesega? Dalai-laama on öelnud, et õnne nimi on vabadus. Lugesin hingelisest raamatust «Emaarmastus», et tõeliselt vaba oled siis, kui suudad olla õnnelik isegi selle üle, kui sinu armastatu armub kellessegi teise. Vaba ollakse siis, kui rõõmustatakse ka pisiasjade üle, eksisteeritakse nii, et see ei sega teisi eksisteerimast. Vaba olla tähendab olla õnnelik, armastatud. Suurim õnn on tunda, et oled olemas. Mina arvan, et paremini oma olemasolu tunda ei saa, kui armastuse kaudu. Armastus teebki mind õnnelikuks. Minu jaoks on armastus ülim. Seda tuleb hoida, et olla õnnelik. Eile, täna, homme. Igavesti.

ÕNNELIK OLLES TÄNA JA HOMME

ON VAJA MIDAGI, MIS MEID KESET TÜHJUST HOIAKS... (Karl Ristikivi)

Kertu Kask XII klass

Sandra Vungi XII klass

Leslie Caron on öelnud: «Et tunda suurt õnne, pead kogema tohutut valu ja ebaõnne — kuidas sa muidu aru saaksid, millal oled õnnelik?» Ka mina olen saanud tunda õnnetust ning nüüd ma võin, käsi südamel, öelda, et ma olen õnnelik. Tujud vahelduvad, aga sisimas peidab end alati õnnetunne. Mis on õnn minu jaoks? Armastus. Kõige tähtsam minu jaoks. Ilma armastuseta ja armastatuta poleks mu elul vist isegi mõtet. Mul ei oleks sihti mille poole pürgida. Armastus on mul alati olnud. Mul on väga tore ja hooliv perekond. Mind armastatakse ning mina armastan. Viimased neli aastat on mul olnud ka nii palju õnne, et minu kõrval on mu poisssõber. Meil on tulevikuplaanid. Iga kord kui ma mõtlen neile, täitub mu süda tohutu rõõmuga. Mul on tõeliselt vedanud. Kodu ja perekond. Eelmisel aastal tahtis minu armastatu mulle näidata, et ta tahab meie suhet arendada, ning

Hiina vanasõna ütleb: «Igal inimesel siin elus on vaja millegagi tegeleda, kedagi armastada ning millelegi loota.» Siis on inimene justkui tervik. See ütlus on mulle hästi meelde jäänud, kuna lugesin seda just siis, kui mu hing oli juba pikemat aega väga rahutu olnud ning mind valdas, võiks lausa öelda, hingeline kriis. See vanasõna ei rahustanud mind küll täielikult, sest inimloomus on keeruline, kuid natuke aitas küll, sest ma teadsin, et vähemalt keskmine neist variantidest, armastus kellegi erilise vastu, on minus olemas. Juba aastasadu on filosoofid pead murdnud selle üle, mis on üldse armastus ning miks inimene seda nii väga vajab. Usun, et ühtset ja ainuõiget tõde siin ilmas ei ole millegi, ka mitte armastuse kohta. Küll aga võin öelda, et armastus pakub meile parimaid sotsiaalseid väärtusi – sõprust, usaldust ja seltsi ning muid pisemaid boonuseid,

ABJA GÜMNAASIUM

Abja gümnaasiumi IX-b klass

mida see nähtus endaga kaasa toob. Mis peamine – inimene ei ole üksi. Tal on kergem läbida seda käänulist teekonda elus, kui keegi seisab kindlalt tema kõrval. Kui inimene on leidnud armastuse, ei pruugi ta veel õnnelik ja rahul olla. Midagi võib temas veel puudu olla. Mingi tegevus. Eneseteostus. Olen aru saanud, et see on nii tähtis. Minu elu on rikastanud muusikaga tegelemine ning taimetoitlaseks olemine. Bändiga lugude loomine ning kontsertide andmine on mu elule väga palju juurde andnud. Samuti taimetoitlus – see on mõjunud positiivselt mu kehale ja vaimule ning üheks minu suurimaks kireks on uute retseptide katsetamine ja toitude valmistamine oma lähedastele. Miks on tingimata vaja millegagi tegelda? Arvan, et tegevus teeb meist selle, kes me oleme. Nii vaimne kui ka füüsiline tegevus. Inimene saaks teoreetiliselt küll ka niisama vegeteerida, kuid ma ei usu, et see isik enda ja ümbritseva eluga sel juhul rahul ja õnnelik oleks. Võib-olla küll lühikest aega, kuid mitte pikemas perspektiivis. Kui meie elus on armastus ning eneseteostus, ei pruugi me ikka veel muretud olla. Inimesel on vaja lootust. On väikseid ja suuri lootusi. Utoopilisi ning reaalseid. Kuid iga inimene loodab midagi. Ta loodab kas või seda, et tal oleks midagi, millele loota. Lootus, et keegi on täna pä-

rast pikka päeva koju jõudes head toitu valmistanud või eilne kontrolltöö õnnestus. Või lootus, et ma saadan ilmas midagi korda ning ma ei pettu endas ega elus. Lootus on tunne, mis võib meid motiveerida ka kõige raskematel aegadel. Aga mis võiks peale nende kolme tunde ja tegevuse vanasõnas veel hinge toita? Usun siiralt, et selleks on meelelahutus. Vahel on isu kõrgema klassi meelelahutuse järele, nagu teater, kontserdid ning raamatute lugemine. Tihti annavad need tegevused peale pelga meelelahutuse ka veel midagi muud kaasa. Võib-olla midagi, mille üle mõtiskleda. Teinekord tahaks jälle millegi labasemaga meelt lahutada. Näiteks televiisori vaatamisega või mängukonsoolide mängimisega. Eriti pärast pikka ja rasket koolipäeva. See viib vaimu justkui tasakaalu. Ka peod ja perekondlikud sündmused on meelelahutus. Pealegi mõjuvad nad meile sotsiaalselt hästi. Mõnikord kipuvad ka kõik need eelnevalt nimetatud olukorrad, tunded ja tegevused luhta minema aga hoopis inimese iseloomu ja kasvatuse tõttu. Kui inimene on iseloomult nõrk, on tal maailmas väga raske midagi korda saata ning enda ja oma lähedaste eest seista. Raske elu nõuab vastupidavat inimest. Nagu on juba kord looduses määratud – tugevamad jäävad ellu. Karm, aga tõsi.

ABJA GÜMNAASIUM

Abja gümnaasiumi XII klass

Ka kasvatus mängib olulist rolli ühiskonnas hakkama saamisel. Mõtlen siinkohal just elementaarset viisakust ning käitumist erinevates olukordades, samuti empaatiavõimet. Inimene võib olla küll keerulise iseloomuga, kuid arvan, et ta peaks siiski igas olukorras säilitama eneseväärikuse ning suhtlema kaaslastega viisakalt, vastasel juhul ei leia ta varsti enam kedagi, kellega üldse lävida. Ka optimistlik mõtlemine tuleb kasuks. Kuulus poliitik Winston Churchill on öelnud, et ta on loomulikult optimist, kuna miski muu ei ole eriti kasulik. Tegelikult on ju kõik meie endi peas. See, kuidas me väljastpoolt tulevale informatsioonile reageerime, sõltub juba meie iseloomust. Niisiis, kui me oleme leidnud armastuse ja eneseteostuse, kui saame aeg-ajalt meelt lahutada ning meil on millelegi loota ning kui me seejuures proovime ka veel tugevamad olla, vähem halbu mõtteid mõelda ning teistega väärikalt suhelda, siis ei tundugi see suur ja kõle kivimürakas Maa enam nii tühjana.

*** Grete Mägi IX-b klass Särab taevas kuu südames on igatsus tuleks juba päev

*** Kelly Ruusalu IX-b klass Lehed langevad mina mõtlen sinule sügisootus kaob

KAUBAMAJA

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM IX-a klass Marko Aasna Meigo Gorjatško Egle Jaago Kärt Kesküla Marleen Kivimets Edgar Kohjus Siim Kohjus Villem Kütt Erki Maling Mehis Mikk Marti Märtson Rauno Odem Janar Orav Risto Päevloo Gerli Rehemaa Henrette Reinbach Agathe-Marie Saar Eliise-Eva Saar Targo Saarniit Olari Simson Annika Sosi Raido Vaan Kaisa Vallas

IX-b klass Kalmer Ehanurm Kristi Kangur Kerto Kangur Silja Kask Christian Lumpre Mikk Metsa Egert Okas Marek Org Sirli Pärn Janar Rebane Helina Reining Terttu Tammaru Germo Tauts Merle Torim Egert Vaiksoo

INIMENE ON SEE, KELLEKS TA END ISE TEEB JEANPAUL SARTRE Kaido Kadaja XI klass Inimese olemine eelneb tema olemusele – tähendab, et inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Ei ole mingit ettemääratust, saatust, head või halba iseloomu, inimloomust, mis meie elukäiku kujundaks. Meie ise kujundame ennast oma tegudega. Inimese olemus väljendub eelkõige tema tegudes. Targaks peetakse sind siis, kui oled näidanud ennast targast küljest. On ka vastupidi. Argpüksiks peetakse seda, kes on end oma tegudes argpüksiks teinud. Igaüks meist tahab ennast näidata parimast küljest. Püüame jäljendada kedagi teist, võtame eeskujuks toodud isikult üle ainult te-

SINU KODUS.

XII klass Kadi Berštein Kristjan Järvik Kaido Kadaja Mart Kadak Heli Kirik Aadu Kunimägi Keit Kupstis Liisi Laanemets Leeve Lepla Kentis Loi Diana Paluoja Tiina Pork Krista Salujärv Eivo Sepp Kristiina Siirus Laura Sipelgas Tauno Sõmmer Elis Tiidu Greete Vaher Olavi Villemson Martin Õun Eneli Õun

male omased tunnused ja püüame neid enda juures rakendada. Selline teguviis on hea, sest igal inimesel peab olema iidol, eeskuju, kelle poole püüelda. Halvaks muutub see siis, kui unustame iseenda ja elame vaid kujutlustes. Tänapäeval võib sageli kohata selliseid inimesi, kes pole oma seisundiga ühiskonnas rahul. Keda nad süüdlaseks peavad? Loomulikult teisi inimesi, kes on paremas olukorras, kuid tegelikult peaksid nad mõtlema sellele, miks nad nii madalasse seisundisse on langenud. Iga inimene töötab ennast ise üles. Me kõik alustame nullist ja püüame saavutada midagi tähtsat. Paljudel see lihtsalt ei õnnestu. Mõni inimene on väga intelligentne ja arukas ning püüab näidata ennast vaid sellest küljest. Samal ajal võib ta olla paljudes asjades täielik võhik. See, mida ta ei oska, pole tema silmis paraku oluline. Tema tähtsustab seda, mida valdab. Paljud seevastu ei suuda väärtustada seda, mida oskavad, vaid pigem nurisevad selle üle, mida nad ei oska. Suurt rolli mängib ka ümbruskond. Elades rahulikus vaikses looduslähedases kohas, ei pruugi me üldse mõel-

www.anttila.ee

3Ă&#x160;Ă&#x160;HV 5BMMJOO 5FMFGPO BMBUFT JOGP UFMFGPOJM 'BLT & QPTU UQT!UQT FEV FF LPEVMFIFLĂ MH XXX UQT FEV FF

IT sĂźsteemide administreerimine (pĂ¤evaĂľpe ja kaugĂľpe)

2009/2010. Ăľppeaasta

OLULINE TĂ&#x201E;HTAEG! â&#x20AC;˘ 29. juuni â&#x20AC;&#x201C; 15. juuli 2009 vastuvĂľtt riigieelarvelistele Ăľppekohtadele â&#x20AC;˘ 29. juuni â&#x20AC;&#x201C; 22. juuli 2009 vastuvĂľtt riigieelarvevĂ¤listele Ăľppekohtadele â&#x20AC;˘ 14. â&#x20AC;&#x201C; 23. september 2009 vastuvĂľtt kaugĂľppesse IT KURSUSED â&#x20AC;˘ www.itcollege.ee/taiendope

Akrediteeritud rakenduskĂľrghariduse Ăľppekavad: t LPPMJFFMTF MBTUFBTVUVTF Ă&#x153;QFUBKB LĂ&#x153;SWBMFSJBMB TPCJUVT KB FSJSĂ INB Ă&#x153;QFUBKB

t OPPSTPPUĂ&#x161;Ă&#x161; LĂ&#x153;SWBMFSJBMBE NVMUJNFFEJB KB EJTBJO SBIWVTWBIFMJOF OPPSTPPUĂ&#x161;Ă&#x161;

t TPUTJBBMUĂ&#x161;Ă&#x161; Kutsehariduse Ăľppekavad: t MBQTFIPJEKB t TPUTJBBMIPPMEVT

IT sĂźsteemide arendus (pĂ¤evaĂľpe ja kaugĂľpe) InfosĂźsteemide analĂźĂźs (ĂľhtuĂľpe) Tehnosuhtlus (ĂľhtuĂľpe)

www.itcollege.ee UUS Ă&#x2022;PPEHOONE! Raja 4C â&#x20AC;˘ 12616 Tallinn Tel 6285 830 E-post: info@itcollege.ee Skype: callto://info_itcollege

5Ă&#x160;JFOEVTLPPMJUVTF LBWB WBBUB XXX UQT FEV FF

TULE JA OMANDA RAKENDUSLIK KĂ&#x2022;RGHARIDUS KODUKOHAST LAHKUMATA! EttevĂľtluse instituut ď&#x161;š majandusarvestus ja ďŹ nantsjuhtimine ď&#x161;š projektijuhtimine ď&#x161;š pangandus ď&#x161;š turundus ď&#x161;š logistika ď&#x161;š ettevĂľtte juhtimine ď&#x161;š turismiettevĂľtlus

Juhtimise instituut ď&#x161;š personalijuhtimine ď&#x161;š teenindusjuhtimine

Infotehnoloogia instituut pakub vĂľimalust Ăľppida jĂ¤rgmistel erialadel: ď&#x161;š IKT haldamine ja administreerimine ď&#x161;š veebitehnoloogiad ď&#x161;š multimeedia ď&#x161;š IT tugiisik ď&#x161;š tarkvara analĂźĂźtik ď&#x161;š tarkvara arendaja

Disaini instituut pakub vĂľimalust Ăľppida jĂ¤rgmistel erialadel: ď&#x161;š sisekujundus ď&#x161;š graaďŹ line disain ď&#x161;š rĂľivadisain

TASUTA Ă&#x2022;PPEKOHTADELE VASTUVĂ&#x2022;TU KATSED AINULT 29. JUUNIL KELL 15. Dokumentide vastuvĂľtt tĂśĂśpĂ¤eviti kella 10â&#x20AC;&#x201C;16 Mainori KĂľrgkooli Viljandi Ăľppekeskuses Tallinna t. 19/21 III korrusel. TĂ¤psem info tel. 433 3193; markus.stein@mk.ee; www.mk.ee

@-i-tude

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

da, kuidas saada rikkaks, kuulsaks, vaid oleme rahul sellega, mida oleme saavutanud, ja üritame elada seniste arusaamade järgi. Suurlinnas, kus elutempo on ülikiire ja inimesi on miljoneid, tekib tahes-tahtmata soov pürgida «ülespoole». Nii võib mitmekümneaastase tööstaažiga ehitajast ühtäkki saada kuulus pianist, muusik. Teoreetiliselt on kõik võimalik. Sandist võib saada sportlane, patusest preester ja vastupidi. On suur valikuvabadus. Osa inimesi pole võib-olla rahul sellega, mida on suure osa oma elust teinud, ja avastab ühtäkki, et valitud tee polnud ikkagi sobiv. Eesti on küll väike maa, kuid ometi on meie hulgas maailmas tuntuid sportlasi ja muusikuid. Näiteks võib tuua endise ralliässa Markko Märtini või praegu rallimaailmas laineid lööva Urmo Aava saavutusi. Vahel võib tunduda uskumatu, et Eestist on pärit maailmakuulsad rallisõitjad. Samas pole tegemist millegi muu kui nende inimeste suure tahtejõuga – tahtega kuhugi jõuda. Nad on oma eesmärgile pühendunud ning saavutanud väga head tulemused. Kunagi olid nemadki probleemi ees: mida teha, keda järgida ja eeskujuks võtta? Nüüd on nad teistele eeskujuks. Igal inimesel on võimalik ennast muuta ja olla keegi teine. Argpüksil on võimalus käituda vapralt – nii nagu ka kangelasel on iga hetk võimalus araks lüüa. Hea tahtmise korral võib inimene olla ükskõik kes. Inimene kujundab ennast ise nii, nagu paremaks peab – kas kellegi eeskuju järgi või mitte. Mida suurem on tahtejõud ja tugevam isiksus, seda vähem sõltume välistest teguritest. Iga asja puhul on ka piirid, millest tuleks kinni pidada nii enda kui ümbruskonna huvides. Üldiselt tahetakse üksi ja võimalikult kiiresti tippu pürgida. Selline mõtteviis tagab edu vaid mõnel erandjuhul. Targem on teha tulevikuplaanid teiste nõuandeid kuulda võttes ja kompromisse leides. Näiteks võib andekas muusik leida kiiresti sponsorid, et luua edasise arengu võimalused ja lõpuks tippu jõuda. Kui kauaks tippu jäädakse, sõltub inimesest endast. Paljusid pimestab kuulsus ja rahvasõbralikust artistist saab ülbe masside vihkaja. Igaüks on oma saatuse sepp ja õnne valaja. Igaüks võib saavutada midagi väga suurt. Elu on täis muudatusi ja me ise peame valima õige tee. Siiski ei tohi unustada, et kõik meie otsused muudavad ümbrust, nii nagu ümbritsev muudab meid. Inimene on ikkagi see, kelleks ta end ise teeb.

mängivad olulist rolli ideaalid, olgu need millised tahes. Igaühel on oma ja keegi ei tohiks nende üle nalja heita. Kui inimene on rahul iseendaga, on see igati hea. Ka mina olen iseendaga rahul, olgugi et mul on ka mõned vead. Tõde on, et mitte keegi pole ideaalne. Seepärast ongi hea, kui on, mille poole püüelda. Inimene vajab ideaale, kuid neid peab kujundama – ainult nii saab tekitada parema elukeskkonna rajamiseks uusi võimalusi. See, kel on ideaalid ja kes on valmis nende eest võitlema, pole kunagi kibestunud. Kui ideaalid purunevad, ei tohi sattuda masendusse, vaid tuleb mõelda selgelt. Vanemad inimesed on elukogenumad ja teavad, kuidas käituda, aga noorukid ei anna endale tihtipeale aru, mida nad teevad. Ideaalide purunemisele järgnevad pahatihti kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. Selleks, et nii ei juhtuks, pakuvad tuge perekond, sõbrad. Arvan, et isiksuse areng on nii võimalik kui võimatu ilma ideaalideta, sest näiteks budismi üks seisukoht ütleb: loeb isiklik areng – ükskõik mis kujul, peaasi, et oleksid pühendumus ja suunitlus. Igaüks vastutab ise enda eest, kui tal läheb halvasti. Kui inimene tahab midagi, peab ta selle eest võitlema. Kui on piisavalt tahtejõudu, pole ideaale vajagi. Kui inimesel on lisaks tahtejõule ideaalid, siis tuntakse entusiasmi ja igal asjal on olemas mõte. Kel need puuduvad, muutub pessimistlikuks ja ebakindlaks. Kui rääkida inimese arengust, siis tuleks rääkida ka ühiskonna arengust ja sellega seonduvatest ideaalidest. Ühiskonna ideaalide ja tavade mõistmine võimaldab ühiskonna elus täisväärtuslikult osaleda. Elujõuline rahvas ja rikas riik elavad ning kasvavad väärtustele ja ideaalidele toetudes. Perekond on ühiskonna tähtsaim üksus, sest mängib iga isiku elus väga tähtsat rolli. Maailmas on palju idealiste, kes usuvad võimatuna näivasse puhtusesse, vaimsusesse, perspektiivikusse ja inimesse. Sageli nad taotlevad ideaale, kuid neil ei jätku püsivust ja nad loodavad, et kõik tuleb lihtsalt kätte. Selleks, et tulemusi näha, tuleb vaeva näha. Ideaalid ja idealism on see rohi, mis hoiab meid kurja eest ja lahustab selle, pakkudes meile perspektiivi ka seal, kus me seda muidu ehk ei näekski.

IDEAALID INIMESE ELUS

Kevad on küll, rõske ja kõle. Mõnikord ilus, mõnikord kole. Ilus on siis, kui lilled tärkavad, Kole on siis, kui tuuled sind märkavad. Tuuleiilid puhuvad, inimesi rusuvad. Vaadates vihma, on tunne, et keegi annab päikesele rihma. Ilusalt lilled nüüd tärkavad ning loomad unest ärkavad. Päikesekiir nii soe sinule põue nüüd poeb.

Kristiina Siirus XI klass Bengali-india luuletaja ning ühiskonnategelane Rabindranath Tagore on öelnud: «Inimese tõelised kaitsjad on ideaalid, mis seostuvad tihedalt tema eluga ja kasvavad koos temaga.» See annab tunnistust, et inimese elus

KEVADE OLEMUS Terttu Tammaru VI-b klass

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi IX-a klass

Talv on möödunud, kevad on käes. Kui tuuled on puhunud, varsti suvegi näed.

Siis ma veel ei tea, Et elu koos teise inimesega Piirab mu enda – VABADUST!

KUI …

LEIB

Kristiina Siirus X klass

Henrette Reinbach V-a klass

Kui ma kaotan sõbra, Siis ma märkan, Et kõige kallim mulle Oligi mu sõber!

Põllumees ja pagar – ühtviisi agar. Leivaks ei kõlba agan, seda teab ka pagar.

Kui ma kaotan vabaduse, Siis ma avastan, Et maailmas tähtsaim Ongi meie vabadus.

Kui tahad maitsvat leiba, tuleb viljast jahu treida. Puhtast jahust, puhtast veest taigen kerkib mõhu sees.

Kui ma seon end kellegagi,

Päeva hakul varavalgel,

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

leib see küpseb ahju koldel. Vaja läheb vägimeest, kes kakud võtab ahju seest. Iga leib on ise nägu, see ei ole käkitegu. Leivast lugu pidage, leivategu hinnake.

TELEVISIOON ON AKEN MAAILMA Heli Kirik XI klass Hiline õhtupoolik. Toa seintel tantsib lõbusalt hallikassinine hõbeekraanilt kiirgav valgus. Kogu pere kuulab kikkiskõrvu päevauudiseid. Lapsed kummarduvad kastile veelgi lähemale – sellist pilti võib näha arvatavasti paljudes kodudes. Lõppude lõpuks on ju televiisor igas majas olemas. Mõnikord ei ole veel korralikku eluasetki, kui juba televiisor nurgas sahiseb. Mõnda aega on pildikast olnud esmane kui mitte tähtsaim visuaalse informatsiooni allikas. Vahel öeldakse, et televiisor on aken maailma. Mis mind siinkohal vaevab, on küsimus, millisesse maailma. Kelle maailma? On ju tuntud tõsiasi, et juhuslikult ei satu telekanali päevakavasse miski. Kõik programmid, saated ja isegi tähtsamad uudised on kellegi teadlik valik. Muidugi on õige, et professionaali valitud ja kõiki vaatajagruppe silmas pidada püüdev saatekava võib olla asjalik ja laiahaardeline. Aga alati ei ole miski väga palju parem kui mitte miski. Ja iga kord ei ole saate, filmi või programmi tegijad erapooletud oma ala spetsialistid. Eks seesama asi käi muidugi ka muude meediakanalite kohta, kuid teler on enamikus maailma paikades kõige laialdasema tarbijaskonnaga. Kui jätta korraks kõrvale asjaolu, et me elame suhteliselt ausas Eesti Vabariigis, mil määral saab üldse kindel olla, et ekraanil näidatav on päevakohane informatsioon ja mitte propaganda. Üldiselt on ju lihtne aknale kardin ette tõmmata. Siinkohal tulebki esile televisiooni ja interneti vahe. Interneti teavet ja kasutamist on palju raskem piirata ja ümber teha kui teleprogrammi. Samas nõuab arvutist informatsiooni leidmine teatud algteadmisi, mida telerist uudiseid vaadates vaja ei lähe. Nimelt uudistesaated annavad kindlal kellaajal valiku kõige aktuaalsematest maailma juhtumustest ja sellest võivad osa saada kõik televiisoriomanikud, kuid neti lõputu võrk on ükskõik mis kellaajal nii tähtsaid kui tarbetuid andmeid täis. Kes teab, mida otsida, võib internetist leida kõige üllatavamaid asju, mida televisioonis võib olla ei kajastatagi. Kõik see tõestab, et akent, mille televisioon meile tekitab, ei saa lahti teha ja selle mänglevat pilti oma suva järgi üksipulgi läbi uurida. Televiisori üks tähtis omadus on see, et kui oled oma huvidele vastava saate juba kord telekavast välja valinud,

siis ei ole muud teha kui õigel kuupäeval ja kellaajal pildikasti ette ilmuda ja silmad lahti hoida. Ekraan ise, olgu see suur või väike, mängib vaatajale kas või terve ooperi jagu meelelahutust ette ja kodune publik ei pea end isegi plaksutamisega vaevama. Andunud tugitoolisportlased muudkui «treenivad» lihaseid telekapulti tõstes ja kõhu peal küpsisekaussi tasakaalus hoides. Aga on see siis akna süü, et mõni unustab end välismaailma kaugustesse piidlema? Nagu kõik leiutised siin maailmas, on teleri loonud targad inimesed, kes ei osanud leiutamistuhinas paraku ette näha, kuidas lollid nende leiutist kasutada võivad. Tegelikult on televisioon haritud, uudishimulikele inimestele igapidi informatiivne. Kui rääkisin teleprogrammide paljususest ja sellest, et vaatajat saab kergesti mõjutada, siis peaksin lisama, et tark suudab tõel ja valel vahet teha ning üsna täpselt otsustada, millise näoga on riik või organisatsioon, mille meediat ta jälgib. Polegi ju raske eristada aknaklaasil olevaid plekke ja peegeldusi sellest, mis on klaasi taga. Televisioon on tõesti aken maailma, ainult et ei käi kinni ega lahti.

RAHA VASTU VAHETATUD TUNDED Elis Tiidu XII klass Rahal on kindel väärtus. Sellega saab kaubelda, seda saab vahetada asjade vastu. Tunnete väärtus on mõõtmatu. Nendega ei tohiks keegi äritseda, veel vähem neid maha müüa. Ometi juhtub sageli, et väline rikkus saavutatakse sisemise vaesusega. Kõige sagedasem on mehe ja naise vahelise armastuse vahetamine raha vastu. Sellise tehingu puhul jääb kahjumisse ostja, sest tõelist armastust ei saa müüa. Kuulus prantsuse kirjanik Stendhal pidas armastust ülimaks kireks. Kedagi armastada, olla armastatud – see on midagi ülevat, midagi maapealsest elust kõrgemat. Sellist tunnet müüa ei saa. Ostmiseks võib pakkuda vaid omakasupüüdlikku armastust. Niinimetatud rahaabielude puhul astub üks osapool abiellu vaid teise osapoole raha tõttu. Kui tänapäeval selliseid abielusid taunitakse, siis XIX sajandi Pariisis oli selline nähtus tavaline. Seal abielluti vaid raha pärast ning oma kirgi rahuldati armukestega. Äriarmastusega on lihtne: tuleb olla vaid osav teeskleja ja mõnikord pole seegi oluline, sest tihti on rikkam osapool nõus silmakirjaliku armastusega, lootes tulevikus saada tõelise armastuse osaliseks. Tihti kaupleb inimene ka autundega. Au mahamüümiseks on palju viise, alates vargusest ning lõpetades reetmisega. Näiteks riskib inimene kaotada väärikuse, kui sooritab mingi kuriteo, ent on ometi valmis seda raha pärast tegema. Nii juhtus Balzaci tegelase Vautriniga. Varguste ja pettusega kaotas ta teiste silmis kogu väärikuse.

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi IX-a klass

Koos väärikusega müüakse ka väärtushinnanguid. Näiteks võib tuua Prosper Mérimée jutustuse «Mateo Falcone». Falcone poeg Fortunato vahetas kurjategija Gianetto Sappiero kauni kella vastu, müües mehe ametivõimudele maha. Nii hülgas ta enda ja oma isa põhimõtte kaitsta omasuguseid, sest tegelikult polnud ka Falcone puhas poiss. Kaubaks saab muuta ka eneseväärikuse. Kõige kergem on seda teha, müües oma keha. Nagu öeldakse, on prostituudiamet maailmas kõige vanem: naised müüsid ennast juba Vana-Egiptuses. Mina arvan, et eneseväärikuse müümine on sõna otseses mõttes hinge müümine. Kui mehe ja naise vahelist armastust müüa on üsna kerge, siis vanema ja lapse armastusega on palju keerulisem. Ema või isa armastust ei ole võimalik müüa, sest see saab tulla ainult südamest. Müüa on võimalik lapse armastust vanema vastu. Me peame loomulikuks, et lapsed armastavad oma ema ja isa küsimusteta. Tavaliselt see ongi nii, kuid on juhtunud sedagi, et sellist armastust pole tekkinud. Selline olukord võib tekkida kodudes, kus vanemad üritavad oma lastele kõike anda, nõudmata vastu midagi – isegi mitte austust. Näiteks võib tuua Balzaci teose «Isa

Goriot». Isa andis oma tütardele Anastasie’le ja Delphine’ile kõike, kui nood olid tema vastu lahked. Selle tagajärjel tekkis tütardel armastusest vale arusaam: nad uskusid, et vanemaid tuleb armastada vaid raha pärast. Tütred andsid oma isale armastust vahetuskaubana raha eest. Nii uskumatu kui see ka poleks, on võimalik müüa ka rõõmutunnet. Seda tehakse sageli teadmatusest. Soovides suurendada oma õnne, muututakse vahel hoopis õnnetuks. Sellisesse olukorda satuvad inimesed, kes peavad raha õnne aluseks. On tõsi, et rahata ei saa hästi elada, kuid elada ainult raha saamiseks on mõttetu. Mõni üritab teenida aina rohkem ja rohkem, arvates, et muudab nii kaaskondlased õnnelikuks. Samal ajal unustab ta tööd rügades pühendada perele väärtuslikku aega. Selle tagajärjel inimestevahelised sidemed katkevad ning perekond laguneb. Endise õnne ja vähese raha asemel on õnnetu «rahakott». Raha võib vahetada ka ühtekuuluvustunde ja sõpruse vastu. Sellisel juhul jääb kaotajaks taas ostja, sest tõelist sõpust müüa ei saa. Ka tänapäeva koolides on vahel nii, et rikkamad õpilased on populaarsemad. Miks see nii on? Aga kes meist ei tahaks, et sõber talle kohvikus välja

KAUBAMAJA

AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi XII klass

teeks, tema kinopileti kinni maksaks? Tänapäeval siiski mõistetakse, et selline sõprus on väär, ning seda sorti sõprust üldiselt ei hinnata. Ajaloos on niisugune sõprus tähendanud väga palju. Võtame kas või jälle XIX sajandi Pariisi seltskonna. Pealinna koorekiht võis olla su sõber, kui sul jätkus raha uhkete riiete ja tõlla jaoks. Tõsi, tol ajal luges seisus, kuid ka tutvused kõrgemal seisvate isikutega olid olulised. Neid tutvusi võis aga omakorda saada raha kaudu. Harva müüvad inimesed ka vabadust, kuigi mitte täielikult. Vabadus on õigus midagi teha. Vabadustunde poole püüdlevad kõik, seepärast ma ei usu, et keegi oleks valmis müüma end orjaks. Küll aga piiratakse enda õigusi väiksemal määral. Näiteks võib tuua laenamise. Laenu võttes seome end laenuandjaga. Alates laenu võtmisest peame andma oma rahaasjadest aru kellelegi teisele. Juhul kui laenu võtmiseks on vaja ka tagatist, pole me enam oma vara otsesed peremehed. Näiteks võib tuua H. Ibseni teose «Nora». Nora võttis laenu ning see piiras ja varjutas tema elu veel mitu aastat. Tal ei olnud vabadust kasutada raha, nagu tema seda soovis, sest ta pidi tasuma võlga.

SINU KODUS.

Hoolimata sellest, et tavaliselt müüakse võltstundeid, jätab see siiski kaupleja hinge jälje. Kui inimene müüb päevast päeva ja aastast aastasse vaid võltstundeid, ei tea ta varsti, millised on tõelised. Näiteks Balzaci teose «Isa Goriot» tegelased Anastasie ja Delphine müüsid isale armastust ega osanudki enam isa tõeliselt armastada. Inimesed, kes ei ole kunagi tundnud tõelisi tundeid või on need endasse sulgenud, jäätuvad ning muutuvad tundetuks. Nad ei tea enam, mis on tõde ja mis vale, vaid peavad teeseldut tõelisuseks. Minul on sellistest inimestest kahju: nad ei saa iial tunda midagi meeliülendavat, mis tõstaks nad maapealsest elust kõrgemale. Hoolimata sellest, et tõelisi tundeid ei saa müüa, kaubeldakse hulgi omakasupüüdlike ja räpaste tunnetega. Selliseid tunnetega kauplejaid on palju. Et äri põhineb kahel osapoolel, on järelikult palju ka neid, kes rahulduvad võltstunnetest või on liiga rumalad taipamaks, et neile pakutud tunded pole tõelised. Inimesed ei tohiks tundeid raha vastu vahetada, sest hing on tähtsam kui vara. Kui raha saab otsa, on seda võimalik teenida, aga müüdud tundeid tagasi osta ei saa.

www.anttila.ee

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2009/2010 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistele erialadele:

Põhikooli baasil

Dokumentide vastuvõtt: 29.06.- 12.07. Internetis aadressil www.sais.ee 29.06.- 10.07. Lennuakadeemia õppeosakonnas Vaata lisaks www.eava.ee

Mehhatroonik Autotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega arvjuhtimisega (CNC) (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

H E A S T K O O L I S

3,5 a. * Mehhatroonik 2,5 a. (kooli- ja töökohapõhine õpe) 3,5 a. Autotehnik 2,5 a. 3,5 a. Arvjuhtimisega 2 a. 3 a. * (CNC) metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe) Keevitaja (poolautomaat) 1 a. Juuksur 1,5 a. Rätsep - stilist 3 a. 2 a. Automaaler 3 a. 2 a. A. keskkooli baasil 3,5 a. B. auto eriala lõpetanutel 1 a. Müügikonsultant * rõivaalal 3 a. 1,5 a. A. töökohapõhine õpe B. õmbleja eriala lõpetanutel 0,5 a. (Kutsekeskharidus)

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

Eesti Lennuakadeemia, Kreutzwaldi 58A, 51014 Tartu tel 744 8100, faks 744 8101 e-post: eava@eava.ee

K U T S E

Keskkooli baasil

TASEMEL KUTSEHARIDUS Sõpruse pst 182, Tallinn 13424 Telefon 65 42 833, 65 45 026 e-post: info@tthk.ee, www.tthk.ee

Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu, telefon 442 7871 parnumaa@hariduskeskus.ee

www.hariduskeskus.ee

PÕHIHARIDUSE BAASIL Kokk Pagar-kondiiter Laomajandus Müüja Rõivaõmblemine Arvutid ja arvutivõrgud Majutusteenindus Metsamajandus Tisler Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

KESKHARIDUSE BAASIL Ehituspuusepp Ehitusviimistlus Autotehnik Elektroonikaseadmete koostaja

Ärikorraldus Sekretäritöö (personalitöö lisaoskusega) Juuksur

PÕHIHARIDUSE BAASIL

Toitlustusteenindaja Müügikorraldus Hooldustöötaja (lapsehoidja lisaoskusega) Majandusarvestus Hotelliteenindus

(hariduslike erivajadustega) Majutusteenindus Ehituspuusepp

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT

KESKHARIDUSE BAASIL SESOONÕPE

25. juunist 27. juulini (erialad põhihariduse baasil) 25. juunist 19. augustini (erialad keskhariduse baasil)

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM IX-a klass Andrus Dräbtsinski Henri Fatkin Riina Hanson Kristiana Hein Tõnis Hommik Kertrud Jaeski Simo Jõe Tanel Kiis Katrina Klein Merilin Konrad Stella Kruusamägi Steven-Karl Kõiv Rait-Ragnar Kõrgmaa Riina Liiv Peeter Lossmann Priit Luik Kristo Mangelsoo Jason Mätas Liisa Orumets Sander Palmiste Sten Puskar Mark Saarnik Meelis Salumaa Dmitry Sidorov Jaan Šapran Liis Talimaa Eliise Tammekivi Kirke Tasane Fred Truu Ove Tuvike Vallo Vahenurm Jaanika Valmsen Heldur-Kaspar Varik Mariliis Veskimäe Kristina Viznovitš

IX-b klass Ülari Hansen Kadi Igandi Helen Janson Gerty Kallak Ken Kõvask Kirsti Kähar Liina Lattik Kristiine Lehes Liisa Liesment Allar Lint Liis Lääts Marilin Maarjakõiv Mariliis Martin Grete Must Eva Männigo Mesike Männik Anna-Stina Mühlberg Britta Nurme Liisa Olev Triin Oper Margot Park Henri Pedanik Randel Pomber Agne Porila Mirelle Preismann Taavi Puude Sven Raba Merilin Salben Artur Salder Robert Salong Aleksandra Tšoba Kätlin Tõllasson Merily Uppin

KATKENDEID ÕPILASTE TÖÖDEST Anto Mätas XII-a klass Tundub, et alles äsja jõudsin gümnaasiumi. Aasta läheb linnutiivul, ainult hetk on pikk. Iga tund ja minut elades on kui sekund mälestustes. Seetõttu jookseme ja hullame, naerame ja möllame nüüd. Tasub kohe teha seda, mis meeldib, sest vaid hetkel on see suurepärane tunne

IX-c klass Aurelia Aasa Rivo Allik Berit Asuküla Ivo Hein Kristjan Karik Kerli Kivilaan Janika Kleemann Anu Koppel Mari-Liis Kotsar Tõnis Kuningas Hannes Lige Liisa-Andra Lohu Ragne Maranik Marek Mikk Carmen Mäe Tanel Normann Marco Oolo Siim Pabunen Laura Paluoja Triin Puusaar Kadri Raag Nora Raimo Karl Robam Rihard Rohtla Lisbeth Roos Hannes Rüütel Meri-Katre Siim Erik Sumeri Greete Tillo Tiivi Toom Lauri Tubarik Margit Vaik Gert Valdek Kristiina Vilberg Kaili Viljak

kestmas justkui igaviku. Nautigem hetke ja uskugem tulevikku, minevik – see on läinud ja muutumata. Sellest maksab ainult õppida, mitte jääda pidama! Carpe diem!

Urmas Talimaa XII-a klass Väiksena armastasin puslesid kokku panna: esmalt pakkus suurt naudingut ääretükkide hoogne tagaajamine, hiljem, mil mu käte all oli vormi võtmas kaanelgi ilutsev pilt, saatis mind äratundmisrõõmust tiivustatud tuhin. Aga kui meistriteos sai valmis, siis oli süda vaid hetkeks

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM

XII-a klass Mirjam Almre Sandor Elias Eerik Ennemuist Meelis Härmas Katre Kipper Taavi Klaos Kädi Kolga Gert Kulla Kaur Kuslap Kadi Külasalu Arti Kütt Jaagup Luhakooder Taisto Markus Mart Meos Marko Mikk Raili Mõim Eha Mäesalu Sven-Erik Mändmaa Anto Mätas Siim-Ilmar Nopri Maris Palo Teet Praks Liisa Saare Anu Saarva Siim Sibrits Andres Soosaar Kairi Sülla Urmas Talimaa Kea Toi Liina Viru

XII-b klass Anneli Akel Gunnar Andresson Sille Ardel Raigo Birnbaum Epp Ennok Geio Heil Mariana Hint Mati Jänes Taavi Jürimäe Kadi Kallas Heleen Kallaste Antti Kangro Tuuli Kohv Annely Koorits Raivo Kruusamäe Maarja Laur Sirli Lellep Grete-Liis Lepp Mihkel Liesment Kätlin Lohu Margit Loo Aksel Müür Nele Naris Elina Niinemets Tiit Rattasep Reelika Rosin Cathy Saarm Birgit Saviauk Nele Sõstra Leana Šumski Kaisa Tillo Eveli Trofimov Marilin Tuulemets Karl Uibo Helen Viir Andres Villem

XII-c klass Marilin Aasoja Reelika Allik Piret Alvre Jana Guzanova Janika Hendrikson Kelli Ilves Aleksander Jakubelovitš Mari Koppel Katri Korbun Kätlin Kummer Kaspar Lehesmets Kristel Lellep Henri Lohk Torhalla-Maarja Metsniin Andres Olbri Kaisa Orav Piret Pukk Helen Raadik Birgit Roosi Lisann Saaremets Maris Tamm Egle Tuuksam Rainer Uussalu Erki Veikar Kadi Volkova

XII-d klass Avo Aasmäe Jörgen Bergmann Gert Guriev Jekaterina Ivanova Stefani Jakuš Monika Janson Priit Joasoo Kersti Juurik Jaak Kõuts Liana Lips Madis Loik Maarja Lustus Vahur Lükk Rauno Metsa Katrin Mihkelson Teet Mutli Marily Pedosson Ragne Pihl Karel Pilt Mati Ploompuu Taavi Ploompuu Egle Püvi Annika Ristov Rait Rotšan Stella Sillamaa Lilian Sillaots Marin Taal Kärt Tera Helena Tiivel Kristi Vaher

õnnelik ja rahulolev, sest töö tühipaljas vaatamine ei pakkunud endist rõõmu ega tuhinat. Inimesel on ikka tarvis pidevalt midagi kokku panna, luua, korda saata.

suuri ideid, potentsiaalseid pärle jääbki vaid uitmõteteks, hetkevälgatusteks. Ma uitan mõtteradadel ja konstateerin fakti: iga päev läheb minu jaoks jälle midagi väärtuslikku kaotsi.

Kädi Kolga XII-a klass Juurdlen, analüüsin. Siis taipan. Kui üüratult palju uitmõtteid – plaane, nalju, mõtteterasid – on inimesel ühe päeva jooksul. Veel rohkem nädalas, aastas. Vaid häbiväärsesse ossa neist vaevume süüvima, nende üle arutlema. Me selekteerime enda jaoks ideed ja filosoofiad, mis meie arvates on väärt edasi arendamist, peas veeretamist ja alleshoidmist. Kui tohutu hulk mõtteid jääb aga talletamata. Kui palju

Marko Mikk XII-a klass Nooremana oli mul tahtmine saada kõike võimalikult ruttu, kuid õige pea mõistsin, et mäest üles joostes väsib kiiresti. Nüüd saan aru, et tuleb vaadata enda ümber ringi, et tippu jõudes ei ole vajadust tagasi poole mäe peale pöörduda ja seejärel uuesti ronima hakata. Tean, et mitte ühtegi eesmärki ei saavutata rutates, vaja on kannatust ja kainet mõistust, et tippu jõudes oleks jaksu kaks korda kõrgem mägi ületada. Ei ole mõtet üritada hüpata üle enda varju.

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM

Mari Koppel XII-c klass Lapsed tahavad ruttu-ruttu täiskasvanuks saada. Aga milleks? Et makse maksta? Et iga päev kaheksast viieni tööl käia? Et kõigi öeldud sõnade ja tehtud tegude eest vastutust kanda? Küll võivad lapsed ikka rumalad olla…

olen see kes lõpuni läheks ja olen see kel vastuseid pole vaja küsimused on need mis lasevad magada kui leian et algus on lõpmatult kaugel siis otsin ma lõppu ja sealt jälle alget olen see kes pimeduses näeb tähti täht on täht ja minu jaoks tähtis mina olen astronoom

LAABANI JÄLGEDES

AUTOPORTREE

Kädi Kolga XII-a klass

Kairi Sülla XII-a klass

Ma olen rajupilv ja äike Ma olen kustuv päike, Jäine tuuletõmbus sügiseses ilmas Ma olen iha välkuvas silmas Ma olen asfalt mõttetul teel, autobuss Kiirusepiirang 50 pluss Ma olen näljas

AUTOPORTREE

Mina olen vene keele dialoog Davno že mõ ne videlis! Mina olen muusika kõrvaklappides Mida ei saa kuulata Mina olen õhtupoolik Soovides tulla kiirelt, kuid kadudes veel kiiremini. Ma olen tarkused, Mida veel ei teata. Jah, kui tahad, võin olla ka sina. Kuid vaid natukeseks, sest mina pean olema mina.

Anu Saarva XII-a klass

***

Ma olen leht, mis peagi värvub punaseks. Ma olen täht, mis võib langeda, kuid jääda ka püsima. Ma olen ilm, mis vahel tujutseb, kuid naeratab jälle. Ma olen mõte, mis tuleb ja läheb, kuid jätab jälje.

AUTOPORTREE Sven Eerik Mändmaa XII-a klass mina olen pomm mina olen see kes olemas on mina olen vale ükskõiksele suur ja rõõmsale male mina olen jumal ja saatan ja teised olen see kes minnes jääb teiseks olen loogika ja vastuolu olen kõiksus ja see teine asi olen segadus ja selgus olen segaduses ei tea kes ma olen olen see kes pimedas seistes näeb valgust olen see kes sealt otsib algust otsin ma seda kaugelt ja lähedalt

Liisa Saare XII-a klass mööda lõpmata teed astub võtaks end kokkugi või midagi aga ei sööb jänesekapsast ja on üdini õnnelik ja jalg jala ees jõuab kohta mida enne ei näinudki teepervel on kraav kuhu sisse praegu hüpata ei saa sest jää peale on valus kukkuda *** Võtan viltpliiatsi ja värvin maailma just selliseks, nagu mina tahan: natuke sinist, veidi rohelist, tsipa kollast, tiba punast, peaasi et hea oleks

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM

pärast oma maailmas elada ja et must värv ei astuks üle lävepaku. *** Kas tead, et seal kaugel, kus kedagi ei ole, on keegi, kes vaatab meid, ja mõtleb, miks me rohelised pole. *** On olulisemaid asju kui Mercedes maja ees, Snaige külmkapis võiks vorsti ikka leiduda, tumesinised Hilfigeri teksapüksid võiksid jalgu ikka katta, Philipsi CD-mängija/köögiraadio võiks uudiseid ikka edastada, Samsungi laiekraan võiks väärtfilme ikka näidata, Nokia mobiiltelefon võiks ebasobivatel aegadel ikka heliseda, I-Pod võiks uusimat poplaulu ikka mängida, jah, on olulisemaid asju kui Mercedes maja ees.

Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi IX klassid

SEEN Piret Alvre XII-c klass kükitan üksi võserikus olen sind oma kübara alt piilunud sinu tugevad jalalihased on lugematuid kordi minust möödudes pinguldunud-lõtvunud tule nüüd ometi korja mind üles lõika välja sellest niidirägastikust luban olla sulle maitsev

AUTOPORTREE Taisto Markus XII-a klass Ma olen saaki jälitav kiskja. Ma olen roostekarva imelik tool. Ma olen eluringteel ristuja. Ma olen patareiga Amori nool. Ma olen raskusest lapik pall. Ma olen vana kooli juhtmehiir. Ma olen lõputult pikk sall. Ma olen polütipne metsapiir.

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM

Ma olen mõttetu monoromantik. Ma olen ebaõnne kondensaator. Ma olen viitsütikuga tuletikk. Ma olen traadist amortisaator.

iga koplilane oma hinges pälviks kuid mis antakse hoopis eurolaulikutele

Ma olen ülisirge küsimärk. Ma olen elust väsinud blaamat. Ma olen okastega must teesärk. Ma olen võõrkeelne raamat.

***

TLN Piret Alvre XII-c klass raudruun käivitub jäänud on vaid loetud minutid et see keskklassi vagun mind siit linnast viiks ära linnast mis meie riigi sünnipäeval pakub suppi eluheidikutele ära linnast mille liköör noorele elanikule hästi mekiks kui ometi oleks õigus virutada jalaga alkoholiseadusele ära linnast mille tunnustust

Kairi Sülla XII-a klass kuid minevik oli, meenub ja ähmastub mõtete selgus ning peenar mis oli ääretu tema ääres olid kasepuud tormihõngused tuuled ja jänesed vastutuult kepslesid ringis ehk püüdsid tulutut siis lõbusalt pargis lumehelbest tegin maja sul nüüd tulevik jõudis oota vähe kaugemal sest kahe jalaga olevik laulab ja jalutab paljajalu jooksen järele võib, sind saadan ma?

REIN GRÜNBACH

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM

VOODOO Erki Veikar XII-c klass kaks nõida kisavad teineteist nõiuvad loitse hõiguvad maa väriseb taevaluuk käriseb säriseb müriseb pillub sädemeid lademeis silmad säravad

tootemid vanguvad skeptrid välguvad tulemõõgad langevad nõiad hoos karvupidi koos igavikuni soiuvad manavad, neavad tuld pritsib suust kisub kahe käega ürgse unustatud väega lõikab läbi lihast, luust maa kilbiks muudab puud ellu äratab

Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi XII klassid

KAUBAMAJA

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM

kiljudes sõtta juhatab surma teed suunab

voodoo nõiad jäävad igavikku näevad

ainsa möirgega appi põrguvägesid liigutama mägesid surma tahet täitma

voodoo loitsud korduvad surelikud murduvad

sõjatuld läitma murduvad puud purunevad luud nõiad nakatunud raevust

kunagi kõik katkeb kas see on vaid uue ringi algus? aitab püüe või palvus? voodoo... voodoo

voodoo kordub lahing ja surm kalk ja külm

REIN GRÜNBACH

SINU KODUS.

www.anttila.ee

Olete oodatud õppima

TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse! RAKENDUSKÕRGHARIDUSKõigile päevase õppe ÕPPEKAVAD sisseastumiseksamitele info- ja dokumendihaldus* tuleb registreeruda raamatukogundus ja infokeskkonnad* 1.–26. juunini huvijuht-loovtegevuse õpetaja* internetiaadressil kultuurikorraldus* tantsukunst* www.ut.ee/sisseastumine. teatrikunst teatrikunsti visuaaltehnoloogia (vastuvõtt 2010. aastal) džässmuusika pärimusmuusika rahvuslik ehitus rahvuslik tekstiil (vastuvõtt 2010. aastal) BAKALAUREUSEÕPPEKAVA koolimuusika* MAGISTRIÕPPEKAVAD muusikaõpetaja* kasvatusteadused (sotsiaalpedagoogika erialamoodul, 40 AP)

w.k u

ltuu

r.ed

u.e

*2009. aastal vastuvõtt ka avatud ülikooli õppesse

EUROÜLIKOOL

To i m e t u l e k h a r i t u d E u r o o p a s

Bakalaureuseõpe

Magistriõpe

11 akrediteeritud õppekava

t Keskkonnakaitse t Ärijuhtimine t Rahvusvahelised suhted t Sisekujunduskunstnik-disainer t Moekunstnik-disainer t Tõlk/tõlkija, ﬁloloog

t Keskkonnakaitse t Ärijuhtimine t Regionaalsed rahvusvahelised uuringud t Kunstiteadus t Tõlk/tõlkija, ﬁloloog

Infopäev 28. mail kell 17 Mustamäe tee 4 saalis

Lisainfo tel. 611 5801 või euro@eurouniv.ee Euroülikool, Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn

HALLISTE PÕHIKOOL

HALLISTE PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Tiiu Savi Kätti Allik Mari Eller Aigar Jürise

Astrid Kallisto Juss Kuur Teele Meel Liis Ojaloo Kaspar Paimla

HAIKU Mari Eller Hallikast taevast lumehelbed langevad – käes on jälle talv.

MEIE KLASS Kätti Allik Oeh, küll see aeg läheb ikka ruttu. Kõigest mõni kuu ning ongi põhikool lõpetatud. Aga loomulikult on enne seda

Reet Puks Desiree Reva Liis Rüütel Aivo Saar Rivo Taim

Toomas Tasang Madis Tellis

veel kolm eksamit, kus tuleb anda endast maksimum. Ning lõpupeo ettevalmistused. Ja meie klass. Nii kahju on pärast üheksat koos oldud aastat laiali minna. Oleme ju üksteisega nii harjunud. Kõik on saanud mingil tähtsal moel kalliks, on kujunenud tugevad sõprussidemed. Meid on nii läinud kui juurde tulnud, suurem osa on õnneks ikka koos püsinud. Klassis on kaheksa tüdrukut ja seitse poissi, kõigil erinev iseloom, oma anded ja välimus. Reet on hästi jutukas, tore ja kena ning saab kõigiga väga hästi läbi. Liis oskab hästi klaverit mängida, on hea lauluhäälega, igati sõbralik ja abivalmis. Mari on hea kunstiandega, tugev kirjanduses ning eesti ja inglise keeles. Liisu on meie klassi energiapomm, klassi hing. Desiree-suguseid on vähe. Väga abivalmis, viisakas, tore kaas-

Halliste põhikooli IX klass

HALLISTE PÕHIKOOL

Liis Ojaloo

laste vastu ja omapärase välimusega. Teeles meeldivad mulle ausus ja avameelsus. Astrid on klassi pisim, omamoodi riietumisstiili ja välimusega, vaikne ja sõbralik. Nonii, poisid. Nende kohta on natuke raskem midagi kirjutada. Läheks liiga pikaks. Nad kõik on tublid spordis ja hea huumorimeelega. Vahepeal naera, nii et pisarad silmis. Erilise naljasoonega on Juss. Annab ikka selliste asjade peale tulla! Mina olen oma klassiga igatahes 110% rahul. Paremat ei saa ega oska tahta.

Tea, et kui lumevallid sulavad ja ojakesed vulavad, soe päike sul naeratab, siis kevad vaikselt su poole astub.

HALLISTE KOOLI KOLLEKTIIV Rivo Taim

KEVAD Mari Eller Kui kuuled esimest linnukest laulmas, siis tea, et kõle talv on möödas. Kui esimene õis mullast tõstab pea, see tähendab soojust ja see on hea. Kui esimene liblikas lendab õuele, olgu siis ta kirju või kollane, sa tea, et päike äratas ta ja varsti lööb õites särama maa.

Anneli klassis sõnu käänab, Leo võimlas poisse väänab. Tiiu hoiab akvaariumis tigu, direktor kõigis näeb vigu. Peeter teeb klassis suure paugu, Endel mõtleb uue laulu. Martin väljas lund roogib, Jelena klassis ainult räägib. Reeda eriala ajalugu, Marita peab ainult venest lugu. Jaanus keldris puitu saeb, Eevi kunstiteose üles seab.

HOLSTRE PÕHIKOOL

HOLSTRE PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Marika Kivistik Raimond Asu Reelika Berzin Harley Heinastu

Piret Kikerpill Janar Loite Sander Pihlak Janno Pikamäe Jaanika Pukovski

SINNA TAHAKSIN TAGASI... Helerin Song IX klass Kui olin noorem, tundus elu palju kergem. Päevad olid pikemad ja vaba aega oli rohkem. Pidevalt mängisime hilisõhtuni väljas igasuguseid mänge. Meil oli nii palju tegevust. Meil olid omad salakohad ja onnid. Olid paigad, kus saime rahus viibida fantaasiamaailmas, nii et keegi meid ei seganud. Kohtadele oli mõeldud erilised nimed, mis on seniajani meeles. Suved olid siis kõige toredamad. Sai päev läbi olla järve ääres, ujuda ja päikest võtta. Seal olime tavaliselt õhtuni, kuni pimedaks läks. Vahel tegime metsas lõket ja praadisime vorstikesi. Lõkke tegemisega läks tavaliselt palju aega ja me olime kõik üleni tahmased, aga see ei rikkunud meie head tuju. Suveilmad olid palju soojemad kui praegu. Talvel käisime kelgutamas, ehitasime lumememmesid ja lumelosse. Lumesõda tegime ka. Lund oli siis palju rohkem. Meil oli ka üks salajane koht, kus sai uisutamas käia. See koht on praegugi meeles. Kevadel olid ilmad porised. Mäletan, kuidas kevadel esimest liblikat nägin. Või kuidas lilled tasa tärkasid. Kõik oli nii hea. Aeg läheb edasi, aga mälestused jäävad. Kohad, kus vanasti mängisin, sosistavad tasa: «Sa tead.» Südames tahaksin olla jälle see väike tüdruk, kelle elu oli muretu. Kelle päevad olid pikad. Olla tüdruk, kes varajasel suvehommikul läks koos koeraga mere äärde jalutama ja merd vaatama. Vaatama, kuidas meri vahutab ja on nii sinine. Olla tüdruk, kes seikles pidevalt oma maailmas. Maailmas, kus kõik oli täiuslikult hea ja kus kurjust ei eksisteerinud. Polnud õelaid, reeturlikke sõpru. Keegi ei teinud kellelegi haiget. Polnud kurbi hetki, ei olnud üksindust ja vaeva. Tahaksin olla tüdruk, kes ei teadnud, mis on armastus ja haigetsaamine. Tüdruk, kelle iga minut oli sisustatud millegi hea ja meeldejäävaga. Annaksin kõik, et saaksin olla jälle see väike tüdruk, kelle maailmas muresid ei olnud. Tahaksin minna tagasi. Minevikku. Teha kõik õigesti sealt kohast, kus sassi läks. Teeksin

Anneli Pärtma Maiko Sinimets Helerin Song Pille Soopa Helena Taim

Tarmo Uibopuu Tanel Vendelin

kõik, et oleksin praegu parem, tublim ja hoolivam inimene. Tahaksin...

MÕTTEID UUE ÕPPEAASTA ALGUL Reelika Berzin IX klass Täna on 2. september. Suvi on lõppenud ja on aeg hakata õppimisele mõtlema. Algus on raske, sest hetkel pole võimalik mõelda muule, kui et tahaksin suve tagasi. Kohutav on mõelda, et olen juba üheksandas klassis ja nüüd tuleb pingutada. Peas tiirlevad võõrad mõtted. Esimesena tuleb pähe suvi! Meenuvad toonased tegevused. Hea on mõelda sünnipäevale ja kontsertidele, kus

Holstre põhikooli IX klass

HOLSTRE PÕHIKOOL

käisin. Suve viimastel päevadel mõtlesin ka koolile. Mõtlesin sellele, et ees on põhikooli viimane klass ja peab hakkama kõvasti õppima. Olen mõelnud sellele, et saame proovida õpetajate päeval, mis tunne on tundi anda, meil tulevad tutipidu, eksamid ning lõpupidu. Mõnes mõttes on kõigele sellele tore mõelda, kuid ma ei või iial kindel olla, kas saan seda kõike nautida. Varsti tuleb mõtlema hakata ka sellele, mida ma pärast üheksandat klassi teen, mis kooli lähen, kelleks tahan saada. Kurb on mõelda, et kui kool saab läbi, läheme kõik oma teed. Ma ei näe oma klassikaaslasi enam nii tihti. Kuid võib olla ka vastupidi: ehk hakkan neid hoopis tihedamini nägema. Loodame.

VÕIT ISEENDA ÜLE Janar Loite IX klass Iseendast võitu saada on päris raske, kuid mõnel inimesel tuleb see nagu iseenesest. Minu suurim eneseületus on igapäevane õppimine. Kodus ei saaks mind mingi nipiga õppima panna, sest üksi õppida on väga raske. Koolis ma pean ennast kõvasti kokku võtma, et hästi käituda: mitte tunni ajal juttu ajada, mitte hilineda. Vahel on raske tunnis kaasa töötada ja õppida. Praegu innustab mind see, et on viimane aasta põhikoolis, aga varsti pean tõsiselt mõtlema, mida kavatsen edasi teha. Vahel tundub, et on lihtsam elada, kui ennast ei kontrolli. Hilisemas tulevikus võib see end siiski valusalt kätte maksta, sest kui oled nooruses palju lollusi teinud, ei pruugi sa saada mõnele ihaldatud töökohale või istud pool elu vangis. Eneseületamine on küll raske, kuid ka seda saab treenida. Alustad lihtsatest asjadest: näiteks selle asemel et sõpradega välja minna, koristad hoopis oma tuba. Hiljem aga selle asemel et juua või narkootikume tarbida, otsid sõbrad, kellele meeldib kaine olla ja midagi asjalikku teha, näiteks sportida või reisida. Lõpetuseks ütlen, et endast võitu saada on küll jube raske, aga enamjaolt tuleb see sulle endale kasuks.

MINU KOLM SOOVI Helena Taim IX klass Maalimas on palju inimesi, inimestel on palju soove. Kõigi soovid on erinevad, igaühel täiesti omamoodi. Kui mul täidetaks kolm soovi, tahaksin arvatavasti mi-

dagi vajalikku ja kasulikku. Need soovid poleks tüliks ka teistele inimestele, kellega iga päev kokku puutun. Omakasupüüdlikke soove oleks ka, ma usun. On inimesi, kes elavad vaevalt talve üle, sest neil pole kodu. Neile võiks soovida midagi sellist, mis muudaks nende suhtumist maailma, inimestesse, kes neid aidata püüavad, ja ka iseendasse. Kui oleksin võlur, täidaksin inimestel ainult eriti lahedaid soove. Aga on kuidas on. Sellist asja või olevust pole, kes soove täidaks – see on ainult muinasjutt. Aga kes teab, äkki vahel saavadki unistused, muinasjutud ja uskumused tõeks. Õnn on igaühe enda teha. Õnnelikel inimestel, kellel on kõik olemas, pole ehk midagi vaja, kuid siiski ihkab iga inimene kas või südamepõhjaski oma soovide täitumist. Kes usuvad soovide täitumisse ja oma unistused ellu viivad või püüdlevad selle poole, ongi sammukese oma õnnele lähemale astunud.

KOLM SOOVI Anneli Pärtma IX klass Mul on väga erilised soovid. Kui oleks olemas õnneingel, kui see ingel üles otsida, täidab ta sinu kolm soovi. Sooviksin kõige kallimad soovid. Esimese soovina sooviksin, et mul oleks oma kruiisilaev, mis oleks suur ja uhke. Unistuste valge laeva kirjeldus: pikkus 250 m, korruseid (tekke) 14, aluse serval on pikk punane joon. Kajutid on nagu hotellitoad, kalleimad kajutid oleksid uhked kui seitsme tärni hotellis. Üldruumid oleksid järgmised: uhked restoranid, baarid, diskoteek, show-baar, teater. Ma ei taha mingeid kasiinosid, kus raha peale mängitakse, vaid selliseid, kus saab rahata mängida. Selle laevaga saaksin ristelda seal, kus hing ihaldab. Võtaksin sõbrad kaasa ja lõbutseksime kusagil troopikamerel. Kui õnnehaldjas tuleks, tahaksin seda kõigepealt. Kui see soov täituks, sõidaksin koos sõpradega troopikamerel ja peatuksime kusagil asustamata saarel. Teiseks sooviksin, et mu laeval oleks hea meeskond: kapten, kes vaataks, et laevaga midagi ei juhtuks, tüürimees, kes juhib laeva õigel teel, kokad, kes teeksid häid toite, ja teised teenindajad. Nõnda saaks see laev sõita seal, kus mina tahan. Viimaseks sooviksin, et mu elu oleks hästi pikk ja saaksin kaua oma laevaga kruiisigurmaanidele rõõmu teha. Kui õnneingel mu elu igaveseks teeb, saaksin kaua oma kruiisilaevaga sõita ja see saaks harulduseks, kui mitu tuhat aastat säiliks.

KAUBAMAJA

KALMETU PÕHIKOOL

KALMETU PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Allar Jakobson Marina Buralkova Dolores Freiberg Rauno Hollo Priidu Joosing

Annika Jõemaa Priit Kaasik Laura Kalam Arvi Karu Risto Kivisild Andre Kõiv

MINU UNENÄGU Dolores Freiberg IX klass Kord, kui läksin õhtul halva tujuga magama, nägin kõige paremat unenägu, mis mul kunagi on olnud. See algas nii, et sõitsin lennukiga Hispaaniasse. Istusin esimeses klassis koos Gerli, Liisa, Heidi, Berle ja Annikaga. Kõigil oli väga hea tuju, aga mina olin masenduses. Istusin koos Gerli ja Annikaga. Vaatasin aknast välja ja nägin Vahemerd. Mõtlesin, et elu enam halvemaks minna ei

Elen Leemet Berle Mees Diana Mogiš Rauno Pettai Tanel Rebane Heidi Reial

Allan Ristov Sander Roosimaa Mari-Liis Saar Anita Sims Liisa Soovere Sirly Valgiste

saa. Maandusime Malagas ja meid ootasid sugulased. Nad ütlesid, et võiksime minna kõik Madridi. Kõik olid õnnelikud, aga mul oli ükskõik. Kui olime autoga Madridi jõudnud, ütles tädi, et läheksime linnaga tutvuma. Nad ise tahtsid hotelli jääda. Liisa, Heidi ja Berle otsustasid minna Real Madridi (Hispaania jalgpalliklubi) kodustaadionile. Mul oli jälle ükskõik, kuid tegelikult tormaksin kohe sinna. Nemad sammusid väljaku poole. Küsisin veel Annikalt ja Gerlilt, kas nemad ei taha kaasa minna. Nad vastasid, et kui lähevad, siis koos minuga. See oli ainuke asi, mis mind rõõmsamaks muutis. Annika arvas, et võiksime restorani sööma minna. Gerli

Kalmetu põhikooli IX klass

SINU KODUS.

www.anttila.ee

TULE

RIIKLIK KÕRGKOOL RAKENDUSKÕRGHARIDUS

Neli aastat, 240 Euroopa ainepunkti

LÄÄNES!

ÕPI

Võtame keskhariduse baasil vastu üliõpilasi tasuta ja tasulistele õppekohtadele.

• Autotehnika • Hoonete ehitus • Masinaehitus

Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia • Raudteetehnika Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia • Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus • Teedeehitus • Tehnomaterjalid ja turundus Tehnoökoloogia • Transport ja logistika

TULE ÕPI INSENERIKS JA ARENDA EESTIT!

• Saab õppida kaugõppes.

Päevaõpe (tasuta ja tasulised õppekohad): Klassiõpetaja, põhikooli inglise keele õpetaja (integreeritud bakalaureuse– ja magistriõppekava)

Rakendusinformaatika (rakenduskõrgharidus) Tsükliõpe (tasulised õppekohad): Haldus– ja ärikorraldus (bakalaureuseõpe) Tervisejuht (rakenduskõrgharidus) Liiklusohutus (rakenduskõrgharidus)

Avalduste vastuvõtt 26. juunist 8. juulini. Avaldusi saab esitada SAIS-i kaudu aadressil www.sais.ee Pärnu mnt. 62, tel. 666 4569, vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee, http://vastuvott.tktk.ee

Info

Tel 472 0240 kolledz@hk.tlu.ee www.hk.tlu.ee

võtab ka 2009. aastal vastu õpilasi üldklassi ja sisekaitsealase eelkutseõppe klassi. Pakume •häid sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi •uut ja nüüdisaegset õpilaskodu •piirivalveametniku kutsetunnistust Testid ja kehalised katsed on 22. juunil. X klassi astumise avaldus esitada hiljemalt 19. juuniks. Vaata lähemalt www.abjag.vil.ee või küsi tel. 436 0111.

Lugematul hulgal lugemist

Rahva Raamatust. Rahva Raamatus on linna suurim valik j võõrkeelset kirjandust. j eesti- ja

Kingiiddee KingiideeRahva Raamatu kinkekaart. Viljandi Rahva Raamat

Tallinna mnt. 19/27 (Mainori keskuse II korrusel)

www.rahvaraamat.ee

KALMETU PÕHIKOOL

ütles ka, et võiks proovida, millised hispaania toidud on. Olin nõus ja läksime kesklinna restorani. Astusime sisse ja kõik tulid kohe tervitama. Vaatasime üksteisele otsa ja imestasime. Restorani omanik Dani Martin tõi meile isiklikult tellimuse kohale. Mingil hetkel ta ütles, et keegi soovib meiega liituda. Vaatasime jälle imestunult üksteisele otsa, aga Annika ütles, et lasku käia. Nägime, et blondide juustega pikk poiss tuleb. Järsku Annika ütles, et see on Fernando Torres. Ma ei uskunud teda, aga siis sain ise ka aru. Ta istus lauda ja ütles rõõmsalt: «Hola! Como estas?» Muidugi me ei suutnud alguses talle midagi vastu öelda, sest olime hämmeldunud. Ta tutvustas end ja küsis meie kohta. Natukese aja pärast helises mobiil ja kui vastasin, rääkis Heidi nii kiiresti, et ei saanud midagi aru. Algul arvasin, et midagi on juhtunud, aga siis kuulsin Sergio Ramos ning taipasin, et pigem on see hea uudis. Palusin tal aeglasemalt rääkida ja ta ütles, et on staadionil koos Sergio Ramosega (kes on ta lemmikjalgpallur), Iker Casillasega (kes on Liisa lemmikjalgpallur) ja Cristiano Ronaldoga (kes on Berle lemmikjalgpallur). Kuid kõne katkes. Fernando rääkis, et võiksime kõik hiljem kokku saada. Teised jalgpallurid tahtsid mulle midagi öelda. Uudishimu kasvas ja ma olin nõus. Annika, Gerli, Liisa, Heidi ja Berle olid väga elevil. Õhtul pidime staadioni kõrval restoranis neid nägema. Kõik olid kohal, kui meie sisse astusime. Seal oli kohe tervitamas Cesc Fabregas (Annika lemmikjalgpallur). Istusime lauda ning rääkisime ja naersime. Kuid siis tahtis Fernando midagi öelda. Ta küsis, kas ma tahan hakata Hispaania juunioride jalgpalliklubi treeneriks. Jäin mõtlema, aga olin nõus. Teised tüdrukud tahtsid ka midagi teha. Xavi pakkus, et nad võiksid olla abitreenerid. Kõik olid nõus ja õnnelikud. Kui pidu sai läbi, suundusime hotelli. Järgmine päev nad helistasid ja ütlesid, et võime hakata tööle kohe, kui tahame. Pärast seda unenägu lõppes. Ärkvel olles olin välja puhanud ja tuju oli hea. Ainult et see kõik oleks võinud olla tegelikkuses.

EESTI RAHVA MURE: LIIGA PALJU ALKOHOLITARBIMIST. Laura Kalam IX klass Eesti rahva üks suuremaid muresid on kindlasti see, et tarbitakse liiga palju alkoholi. Millest see tuleb? Kas sellest, et eestlane on nii töökas ja enesesse sulgunud, et ei lase oma muresid ja pingeid endast välja, vaid uputab viinaga alla? Või sellest, et on terve elu tööd rüganud ja perekonda üleval pidanud, kuni tuleb murdepunkt: ta jääb töökohast ilma või jätab abikaasa ta maha? Nii ei saa jätkuda! Eestlane peab ükskord endale sel-

geks tegema, et alkohol ei ole probleemide lahendaja, vaid hoopis nende tekitaja või suurendaja. Noortele tehakse alatasa selgeks, et alkoholi ei tohi tarbida, sest see on mürk. Miks peaks laps sellele reageerima või seda tõsiselt võtma, kui ta näeb täiskasvanud inimesi ohtralt alkoholi tarbimas. Isegi kui see ei ole seadusega keelatud, peaksid täiskasvanud inimesed endale selgeks tegema, et alkoholi tuleb tarbida mõõdukalt, ja nad peaksid olema noortele heaks eeskujuks. Tegelikult on alkohol tõesti mürk ning mitte ainult lastele ja noortele, vaid ka täiskasvanutele. Eestlasi on niigi vähe ja kui tahame eestlasi ja Eesti riiki säilitada, peame endale selgeks tegema, et meil tuleb vähem alkoholi tarbida. Palju inimesi, sealhulgas noori, sureb autoõnnetustes, sest läheb täis peaga autorooli ega pane turvavööd peale. Vähe sellest, et alkoholijoobes juht paneb enda ja kaasreisijate elu ohtu, vaid ta paneb ohtu kõik, kes samal ajal juhtumisi autoga sõidavad. Sageli juhtub, et joobes juht teeb suure avarii, ise pääseb ühe kriimuga, aga teises autos olevad inimesed on raskesti vigastatud või koguni surnud. Tavaliselt alkoholijoobes inimene, kes autorooli istub, sellele ei mõtle. Eestlane hakkab sellele mõtlema alles siis, kui on juhtunud õnnetus ning tema sugulased või koguni ta ise on kannatada saanud. Alkoholitarbimise probleem pole mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Meie olukord on lihtsalt silmapaistvam, sest meid on nii vähe. Miks ei võiks just Eesti olla see riik, kes oleks teistele riikidele eeskujuks selles, et siin tarbitakse vähe alkoholi – mitte selles, et oleme maailmas alkoholitarbimise edetabeli eesotsas ja otsime endale eeskujusid, keda järgida. Kui saaksime riigiks, kus tarbitakse vähem alkoholi, siis tuntaks Eestit kui kultuurset ja väga ilusat riiki ja turistid käiksid siin Eesti, mitte odava alkoholi ja pidude pärast. Mida rohkem sporti ja trenni teed ja mida vähem alkoholi jood, seda kauem elad ja seda kauem elab ka Eesti Vabariik. Mitte kunagi pole sellele hilja mõelda. Enda avamise, tervislikult mõtlemise ja positiivsusega saame liigsest alkoholitarbimisest jagu ning eestlased ja Eesti Vabariik jäävad püsima veel väga kauaks.

ÕUDUSUNENÄGU Priidu Joosing IX klass Ükskord nägin unes, et läksin kooli, olin seal mitu tundi ja siis algas inglise keele tund. Kohe, kui tund alanud oli, hakkas õpetaja mind pinnima ning iga küsimuse peale, millele ma vastata ei osanud, pani kohe kahe. Pärast tundi oli mul päris palju kahtesid. Algas järgmine tund ja see oli joonestamine. Seal oli õpetajaks suurte punaste poksikinnastega gorilla. See oli hirmus, sest ta vehkis kogu aeg kinnastega. Järsku ärkasin üles. Lamasin voodis ja vaatasin, et on kell kolm öösel. Läksin kööki, jõin klaasi vett ja heitsin uuesti magama. Järgmine päev oli laupäev.

KILDU PÕHIKOOL

KILDU PÕHIKOOL IX klass Laura Drozdova Andres Ehala Kadi Jürisson Paul Kalmann

Helena Kobin Kaie Kolumbus Eisi Kõiv Aivo Lehtla Priit Linder

EILE OLI KÕIK VEEL LIHTNE

Taavo Murd Kadri Nurmik Marti Stepanov Katri Teever Gerda Tomson

Sa armastad siis minu silmi, kui nendes on maailma sära. Tahan näha nutu varjus naeru, taga kõhkluste kindlat meelt.

Gerry Mäekivi Ma seisan üksinda aasal, ja uudistan seda maailma. Üle raba, jõe ja järve, ma lähen alati vooluga kaasa. Täna sündis päike nagu eilegi, aga mina olen suuremaks saanud. Ainus valgus, kindel soojus, veidras päevas, külmas öös. Üle võõravõitu ilma, üle jooksude ja jahi. Naeru varjus näen ma nuttu, kindla meele taga kõhklust. Tule ikka mu rõõmude juurde, et koos võiks olla me kaks.

Kui kruusatee kraabibki taldu, tule ikka mu rõõmude juurde. Üle lambi silmapiiril, milles lootus süütab tahi. Kustumatu tulekahi, on võimust võtmas öös. Tule ikka mu rõõmude juurde, et koos võiks olla me kaks. Eile oli kõik veel lihtne, siis olin ma alles laps.

MEIE KOOL Laura Drozdova Meie kool on väike Kuid särab nagu päike, Ruume on tal vähe Meile see ei mahu pähe. Seinad on tal kollased Ja katki alatihti need, Trepiastmed mullased Ning kraanist jooksevad veed. Lapsed on meil tragid Nagu väiksed riidenagid, Tantsivad ja laulavad Hiljem suure suuga naeravad. Õpetajaid meil on palju Ranged nagu suured kaljud, Saada tahavad meil palju Kuigi vahest viskavad ka nalju.

Kildu põhikooli IX klass

Valter Vendla Gerry Mäekivi

KIRIVERE PÕHIKOOL

KIRIVERE PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Hilda Leppik Kristjan Kipper

Kriste Koss Syret Kärt Leila Luik

KUI MA OLEKSIN JALGPALL Kristjan Kipper Kui ma oleksin jalgpall, siis ootaksin alati, et keegi taoks mind, lööks mind, et ma kõrgele taevasse lendaksin – kui ma pall oleksin. Kui oleksin pall, sooviksin, et mind hoitaks puhtana ja ka korralikuna, et mind ei jäetaks õue, sest halb ilm võib mu ilusat pallinahka rikkuda. Kui ma oleksin pall, saaksin trennis sõpradega kokku, lobiseksin, lendaksin väravasse ja keerleksin, pöörleksin ringi – kui ma pall oleksin. Tahaksin, et mul oleks ilus muster, sest siis oleks mind isegi niisama ilus vaadata. Vahel harva, kui hakkan tössikeseks jääma, tuleks mulle mõni pumbalöök anda, sest siis hakkaks mu südameke taas kiiremini põksuma ja kõik oleks jälle korras. Kui ma oleksin pall, siis oleks kõige ilusam hetk see, kui tuhisen väravasse ja väravavaht ei suuda mind kinni püüda. Tore oleks kuulata ka vanu palle, sest neil on alati häid ja halbu lugusid laiast pallimaailmast. Kui oleksin pall, ei tahaks ma katki minna. Sooviksin tuua oma meeskonnale võimalikult palju võiduväravaid – kui ma pall oleksin.

Kristel Martsepp Triinu Miller Jüri Pukman

Merlis Riipus Maria Roosileht Harald Turjakas

ma endale armastuse ehk südame kuju. Kui ma oleksin pilv ja lendaksin üle lahinguvälja, muutuksin väga kurvaks. Ma läheksin hästi tumedaks ja suureks sellest kurbusest. Minus hakkaksid kostma kõuemürinad ning sähvatama piksenooled. Annaksin endast kõik, et see jubedus lõpetada. Kui mul ükskord saaks sellest lendamisest villand, läheksin keset ookeani, et ekvaatori lähedal vanaduspõlve veeta. Mõnikord siirduksin niisama reisima. Kord aastas tuleksin ikka Eestisse, muul ajal lihtsalt hõljuksin taevas, võtaksin päikest ja mõnuleksin, kui ma pilv oleksin.

HINDED Jüri Pukman Koolis hindele viis, õppida ju pole piin. Vahel sekka tuleb neli, pole lugu, asi seegi. Aga kui on hindeks kolm, õpi nii, et järel tolm. Vahest juhtub, et saad kahe, tuju siis on väga vähe.

KUI MA OLEKSIN PILV Syret Kärt Kui ma oleksin pilv, siis lendaksin üle taeva. Just nimelt lendaksin. Seda on inimesed tahtnud juba sajandeid teha igasuguste abivahenditeta. Lendaksin üle maa ja mere, üle mandrite ja ookeanide. Kui ma oleksin pilv, viiksin oma vihmapiisad savanni või kõrbesse, kus on pikka aega olnud põud ning inimesed rõõmustaksid ja tänaksid mind selle eest. Oma lumehelbed tooksin ma Eestisse, et saaks tunda tõelist talve. Seda teeksin talvel. Suvel, kui sattuksin mõnda rahvarohkesse kohta ja ka Päike oleks kohal, tibutaks minust vaikselt vihma, täpselt nii palju ja nii vähe, et taevasse tekiks vikerkaar ning inimesed, kelle meel on nukker, saaksid väikese rõõmu oma morni päeva. Kui oleksin pilv, siis lendaksin vaikselt üle riikide, uuriksin loodust ja vaataksin rahvaste töid. Kui nad puhkepausil taevasse vaatavad, olgu siis noored või vanad, väikesed või suured, võtaksin endale armastatud looma kuju, keda olen maapinnal näinud. Noorpaaride kohal võtaksin

Kui nüüd juhtub, et saad ühe, siis on olla täitsa jube. Hullemaks ei saagi minna, sest see hinne pole mulle.

MINA ISE Maria Roosileht Elu möödub kikivarvul, kui pikkust meeter viiskümmend kaks. Jah, pikkust pole mulle palju antud, kuid see ei tee mind nukramaks. Madalat profiili hoida on hea, mis sest, et kaugele ei näe. On mõtteid täis mu sassis pea ja suuvärk võidab kahurväe.

KIRIVERE PÕHIKOOL

Kirivere põhikooli IX klass

IX KLASS ARVAB NII * Mida naljakam on koolitund, seda rohkem meile aine meelde jääb. * Mida vanemaks me saame, seda kiiremini tundub aeg mööduvat ja seda väärtuslikumaks ta meile muutub. * Mida lähemal on eksamid, seda lühemaks on näritud meie küüned. * Tarkus pole häbiasi, kuid ta on raske koorem. * Õppimisega ei pea kunagi liialdama.

JÄNKU JUTA JAAPANIS Harald Turjakas VIII klass Jõuluks jõuab jänku Juta Jaapanisse jäätiseautoga «Jätsiabi». Jänku Juss juhib jäätiseautot. Jänku Juss jõudis juba jaanipäeval Jaapanisse ja jumaldab Jaapanit. Jänku Juta jõudis Jaapanisse juulis. Jänku Juta joob Jaapanis jogurtit ja järab jänesekapsast. Jaanalind Janega jälgib Juta jäätisereklaame. Jaanalind Jane jagab juba jäätisesorte ja julgeb jagada jäätiseautost jäätist. Jänku Juss juhib, jaanalind Jane jagab jäätist ja jaapanlased juubeldavad. Jänes Juss ja jänku Juta julgustavad Jütimaa jäneseid juba jää-

tist jagama. Jäätist jõhvikajogurtiga! Jänku Juta julgustas Jussi: «Jäta Jaapan, jõuame jõuluks «Jätsiabiga» JärvaJaani jänkude jõulupuule jäätist jagama.» Jaanid, Jukud, Joosepid jumaldavad jäätist! Jänku Juss jättis jänku Juta jutu jõusse. Jääge jäätise ootele!

KUIDAS KIRJUTADA LUULETUST? Maria Roosileht VII klass Käsi on väsinud, pastakas langeb, nii see inspiratsioongi kõngeb. Hirmunud silmad aina ringi vilavad, pildid seintel justkui kirjutajat pilavad. Silmile voolab külma higi, kuid paberil ei ridagi! Mõtlemine valmistab põrgupiinu, mitte ükski sõna peas ei riimu. Ehk abi saab naabrilt – ei aita seegi. Plagiaati ei armasta keegi. Aga ehk? Ei, kirjutan ise. Nii kritseldangi paberile oma soperdise.

KOLGA-JAANI PÕHIKOOL

KOLGAJAANI PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Maret Närripä Janar Kiis

Kersti Luik Tauben Metsalu Greete Orgusaar

KOOLIAASTAD Mari-Liis Paabut Algkool, kesk- ja ülikool, neid on Eestis igal pool. Kolga-Jaanis põhikool, koolis käia minu hool. Klass sehkendab kui kehkenpüks, uksel silt on number üks. Õpetaja peab aru, miks lapsed nagu mesitarus. Hea õpetaja õpetab, jagab kiitust, pahandab. Kõik, mis kästud, tehke hästi, siis saate tarkust lahedasti. Ei miskit või teha rutuga, hinnet vastu võta nutuga. Kui kaks satub päevikusse, siis mure poeb lapse südamesse. Äsja uksel oli number üks, see kasvanud on üheksaks. Lapski kasvand raks ja kaks, aina muutub targemaks. Tipa-tapa astub mees, sama teeb ka plikake. Korda viis nad nädalas tarkust taga nõudmas. Kevad varsti saabumas, kooliaeg on lõppemas. Enne eksamid veel kallal, ei me ühti anna alla. Tööd on palju, pole mahti lustida ja ringi vahti. Eksam pole mitte teps nagu kummipaela keks.

Mari-Liis Paabut Markus Parm Reelika Pigul

Õnnela Raidmäe Karol Tamm Jaanus Unt

Tunnid algasid kell üheksa. Kool oli algul kaheksaklassiline, aga kui süsteem muutus, siis üheksaklassiline. See oli aeg, kui algklassis tuli kirjutada sulepeaga. Vahel olid kõik tindist sinised, sest sulepead olid viletsad ja ega lapsed siis ettevaatlikud olnud. Vene keelt hakati õpetama juba teise klassi juntsudele. Ei osatud veel õieti emakeeltki, kui juba tuli õppida tundmatuid ja raskesti hääldatavaid tähti. Vaba aega sisustati pioneeriorganisatsiooni tegemistega. Algklasside õpilased olid oktoobrilapsed ja alates neljandast klassist said pioneeriks. IX klassis kutsuti neid aga komnoorteks. Pioneerid korraldasid oktoobrilastele koondusi. Käidi ühiselt vanureid aitamas ja koristamas. Olid ka rühmadevahelised võistlused. Võitjad said ekskursioonile sõita. Arvesse läksid igasugused asjad: näiteks kontrolliti hommikuti, kas õpilasel on taskurätt, kamm ja käterätik kaasas ning käed, kõrvad ja riided on puhtad. Vaadati, kui palju tegid lapsed ÜKT (ühiskondlikult kasuliku töö) tunde. Neid sai koristamise, korrapidamise, puuvedamise ja muu niisuguse eest. Kooli, kus ema õppis, köeti algul puudega ning siis pidid suuremad õpilased puid tassima. Oli ka suur aed, mille eest hoolitses bioloogia ja geograafia õpetaja. Kevadel lasti lapsed tundidest ära, et nad saaksid aias vajalikke töid teha. Kevaditi ja sügiseti käidi sovhoosis tööl. Selle eest sai koolis tasuta süüa ja maksti ka natuke palka. Väga

MINU EMA KOOLIMÄLESTUSED Õnnela Raidmäe Küsisin oma emalt, millised mälestused on talle jäänud kooliajast. Ema läks kooli 1980. aastal. Ta sõitis iga päev kooli kaheksa kilomeetrit bussiga ja kaks kilomeetrit käis jala.

Kolga-Jaani põhikooli IX klass

KOLGA-JAANI PÕHIKOOL

lahe oli olnud koos klassiga kartulipõllul lõket teha ja kartuleid küpsetada. Alates neljandast klassist olid igal aastal eksamid, et saada edasi järgmisesse klassi. Kui eksamit ära ei teinud, jäid klassi sisse. Õpetajat ei tohtinud eesnimega kutsuda. Direktorit kartsid kõik. Vahetundidel tuli koridoris ringiratast kõndida, ilusa ilmaga pidi õue minema. Seda tehti hea meelega, sest õues sai istuda maja seina ääres või mängida palli. Paljud kasutasid vahetunde selleks, et tunniks antud õppetükki korrata. Kõigil pidi koolivorm seljas olema. Nii olid kõik võrdsed ja kedagi ei narritud riiete pärast nagu praegu. Algklassides oli tüdrukute koolivorm sinine, vanemates klassides olid aga ruudulised seelikud. Ehteid ei tohtinud olla ja juuste värvimisest ei osatud unistadagi. Ema ajal jõule polnud, nende asemel olid näärid. Minu arvates olid ema kooliajal väga jubedad reeglid. Ei kujuta ette, et terve kool kannaks ühesuguseid riideid ja kontrollitakse, kas ikka kõrvu pesed. Jube!!! Näete siis, meil on ikka palju parem koolis käia. Samas ei või iial teada, mida arvavad kord meie lapsed praegusest koolikorrast.

Lähed homme kooli? Istud oma tooli? Kurvastusega mõtled vabadusest, oled küll koolis, kuid mis sest. Kui mööduvad esimesed tunnid, siis õppetööle ennast sunnid. Varsti koju tahaksid juba, selleks vaja arstiluba. Tahaks lahkuda siit koolist, saaks minema sellest toolist. Veel jäänud eta ja vene keel. Vene keel? See ka veel? Lõpuks ometi päev on läbi. Kaheksa tundi? On vast häbi! Saabki lõpuks ära koju, väsinud kui pudulojus.

MIKS SIILID ÖÖSITI RINGI TOIMETAVAD Markus Parm

SÕBER Jaanus Unt Sõber on keegi, kes kuulab mind ära, keegi, kes mõistab mind ja mu häda. Iga apsaka pärast palju ei kära, silmis ei puudu iial tal sära. Ei taha ta ajada mõttetut plära ega kellelgi tuju rikkuda ära. Alati on ta lahke ja aval, kuid mitte kunagi salakaval. Hea sõber on kallim kui raha. Raskustes ta ei jäta mind maha. Lõpetuseks pean ütlema seda, et selle eest pean tänama teda.

KOOL Karol Tamm Enne kui lähed magama, pea veel matet peab jagama. Oled väsinud kui vähihaige, alati südamel on läige. Vaatad õpikusse, näed – murrujooned, ajus lõhkema hakkavad veresooned. Mida sa mõtled, õpetaja? Ära matega hauda meid aja!

Elas kord siilipere. Nende kodu oli suur ja ilus känd, kus nad elasid neljakesi: siiliema, siiliisa, siilipoiss ja vana elunäinud siil ehk siilivanaisa. Känd asus vaikses metsanurgas, kus keegi neid ei tülitanud. Neil oli ka üks väike põld, millel nad endale toitu kasvatasid. Siilipoiss õppis teises klassis. Teda narriti iga päev okaste pärast. Norija oli väike Rebase-Rein. Koju tulles oli siilipoiss alati kurb. Ta rääkis oma loost siilivanaisale. Too kuulas poisi ära ja andis talle nõu, et kõigil on omad plussid ja miinused ning tal ei tasu narrimisest välja teha. Järgmisel päeval kordus sama lugu: jälle pilgati siilipoissi. Ta ütles selle peale, et norige, kui tahate, mina olen endaga rahul. Kuid see ei aidanud, norimine jätkus päevast päeva. Sama toimus ka siiliemaga. Ka teda noriti ja mõnitati okaste pärast. Ta ei saanud isegi poes käia, et leiba ja saia osta. Sellepärast hakkaski siiliema leiba ja saia ise küpsetama. Lõpuks sai siilidel kõigest kõrini ja nad otsustasid minna metsatarga öökull Kusti juurde. Too töötas ainult öösiti ja seega pidi siilipere külastama teda öösel. Öökull andis nõu, et nad võiksid hakata tegutsema öösel ja päeval magama. Ta pakkus seda varianti sellepärast, et teda oli kunagi noritud suurte silmade pärast. Siilipere otsustas seda proovida. Esimene päev oli raske. Nad ei saanud päeval und ja olid seetõttu öösel unised. Teisel päeval otsustas siiliema õmmelda paksust riidest kardinad, mis ei lase väljast tulevat valgust läbi. Mida aeg edasi, seda rohkem nad ööeluga harjusid. Et öösel kooli ei polnud, hakkas siilipoiss öökull Kusti juures õppimas käima. Sellest ajast peale tegutsevadki siilid öösiti.

KAUBAMAJA

KÕPU PÕHIKOOL

KÕPU PÕHIKOOL IX klass Lisann Aarsoo Merlin Joa

Janno Lind Kertu Mägi Oliver Salumets

AKROSTIHHON IX klass Meeldivad, Edukad, Ilusad, Edasipüüdlikud, Üheksandikud, Hoolsad, Erksad, Kohusetundlikud, Sõbralikud, Abivalmis, Sihikindlad, Kokkuhoidvad, Lõbusad,

Raiko Soots Margus Talts Heinar Vaine

Andekad, Segased ja Südamlikud.

MEIE KOOL Kertu Mägi Üheksa aastat käidud varsti Kõpu mõisakooli radu. Käega katsuda on jäänud eksamid ja väike pidu. Kauneid hetki meenutavad oma klass ja õpetajad. Armsaks saanud kõik see kool, mõisapark ja mõisakool.

Kõpu põhikooli IX klass

SINU KODUS.

www.anttila.ee

KÕPU PÕHIKOOL

Oma klass on meil tore, nalja saab, nii mis kole. Kahju lahkuda on siit, sest me oleme üks tiim.

KUI MA OLEKSIN ÕPETAJA Oliver Salumets Õpetaja töö on raske. Kui mina oleksin õpetaja, siis kas kehalise kasvatuse või tööõpetuse õpetaja. Nende ainete õpetamine on minu arvates lihtsam ja ka huvitavam. Õpetada matemaatikat või füüsikat on sellepärast raske, et neid aineid on keeruline õpilastele selgeks teha. Selleks et õpilased aru saaksid, peab väga palju seletama ning püüdma teha asjad lihtsaks ja loogiliseks. Iga inimene ei ole suuteline õpetama. Õpetaja peab olema rahuliku iseloomuga, aga enamasti lähevad inimesed närvi, kui seletamise kiuste ikka keegi millestki aru ei saa. Tunde huvitavaks teha on samuti raske. Arvan siiski, et ka kõige igavamat ainet saab huvitavalt seletada. Tunde saab lahedamaks muuta kas või nalja ja hea tujuga. Kui tundides peab õppima, siis ei ole võimalik kõike huvitavaks teha. Õpetajad peaksid olema sõbralikud ja abivalmis. Kui keegi ei saa millestki aru, siis õpetaja ei tohiks kohe närvi minna, vaid peaks uuesti seletama, kuni õpilane aru saab.

KUI MA OLEKSIN ÕPETAJA

KUI MA OLEKSIN ÕPETAJA Heinar Vaine Õpetaja olla on üsna raske. Ise ma kindlasti ei tahaks õpetaja olla, sest see amet pole minu jaoks. Kuid kui oleksin õpetaja, peaks see amet mulle väga meeldima. Need, kes on õpetajad, töötavad sellel ametil, sest neile meeldib selle juures midagi. Mõnele näiteks õpetamine ja lastega töötamine. Paljud lapsed tahavad õppida õpetajaks, sest see tundub olevat tore amet. Kuid tegelikult pole see nii huvitav, kui pead terve päev vihikuid kontrollima või laste karjumist ja sõnakuulmatust taluma. Aga kellele see amet väga meeldib, suudab sellega toime tulla. Ma ise ei suudaks kontrollida päev otsa vihikuid ja veel koolis lärmi taluda. Mulle õpetajaamet ei sobiks ja seetõttu ei oska ma ka selle kohta rohkem rääkida.

*** Merlin Joa Päike kõrgelt käib, laste naeru tuba täis, on jälle suvi.

*** Lisann Aarsoo Lund langes maha, kattis kõik majad ja puud ja külm näpistas.

Raiko Soots Kui oleksin õpetaja, siis võib-olla muudaksin koolis midagi. Arvan, et õpetajate elu on üsna raske. Kui oleksin õpetaja, siis üritaksin olla nii hea õpetaja kui võimalik. Arvan, et õpetajate elu on väga raske ja närviline, sest nad peavad vastu pidama sellele kisale, mis koolides on. Õpetajana muudaksin koolis võib-olla tundide ja vahetundide aega. Prooviksin tunnis hästi palju õpetada, et koju nii palju õppida ei jääks. Klassiga võiks vahel õuesõppel käia, sest siis ei käiks väiksemate laste kisa väga närvidele. Mõnel päeval võiks käia ekskursioonil looduses, kus saaks ka õppida ega peaks klassiruumides istuma. Hea on see, et õpetajatel on poole pikem puhkus kui tavatöötajatel ja tänu sellele peavadki õpetajad hästi vastu. Koolis võiks olla nii, et kui on eksamid, saab kasutada lisamaterjale. Arvan, et õpetajaamet on raske ja ma ise ei tahaks õpetaja olla.

*** Lisann Aarsoo Kevad on õitseaeg, õietolmu täis aed, me armume taas.

*** Lisann Aarsoo Kooli poole teel, algab raske koolitee, õppida on hea.

KÄRSTNA PÕHIKOOL

KÄRSTNA PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Jaan Roht Arvi Anton

Madis Kotov Andres Meltsus Tony Mäger

MEIE KLASS. NOPPEID KIRJANDITEST Meie klass on koos üheksandat aastat. Mõni on juurde tulnud, mõned on ära läinud ja tänaseks päevaks on meid alles üheksa – seitse poissi ja kaks tüdrukut. Klassis on Tony, Madis, Pirkko, Eve, Velmo, Kadi, Arvi, Marek ja Andres. Meie teekond koos algas aastal 2000. Istusime kooli ees väikeses kaares ja ootasime oma esimesi aabitsaid. Üheksa aastat tagasi alustades tahtsime kõik uut eluvaldkonda, õppimist tunda saada, et luua elule ilus aluspõhi, aga sel ajal me haridusele loomulikult ei mõelnud.

Eve Pari Pirkko Pent Velmo Põld

Kadi Tiganik Marek Ungerson

Suuremad õpilased meid eriti ei sallinud, sest olime lärmakad, jooksime koolimajas ringi ega teinud kellestki välja. Esimesel koolipäeval olime kõik sellest suurest roosast ja ilusast koolimajast võlutud. Esimestel kooliaastatel saime tihti pragada, sest tegime koerustükke ega tahtnud kellegi elutarka nõu kuulata. Klassi iseloomustavad energilisus ja hea huumorisoon. Igas tunnis juhtub midagi naljakat, vahel võtame ka mõnes ainetunnis lauluviisi üles. Ka muusika on meie klassis väga populaarne, sest kõigile meeldib laulda. Meil on kaks liidrit. Üks on parima õpiedukusega, hea suhtleja, hästi aktiivne poiss; teine meie klassivanem ja eeskuju – spordipoiss, korralik ja samas ekstreemne poiss. Meil on ka kaks säravat tüdrukut, kes alati aitavad, kui kellelgi midagi viga on.

Kärstna põhikooli IX klass

KÄRSTNA PÕHIKOOL

Otsas on minu mõtted kõik, ning väike tuli see lõik. Nägemist pean nüüd ütlema, sest kohe lähen magama.

TALVEMÕNU Pirkko Pent Talvel tuleb lumi maha, See ei ole üldse paha. Soe ilm meilt läheb ära, Lapsed eal ei tõsta kära. Suusatajail rõõmus meel, Lumi maas on nende teel. Sõidavad nad uisku, Ei nad karda tuisku.

Oleme aktiivne osavõtlik taibukas ja kokkuhoidev klass. Alati kuulame üksteist ära, aitame ja täiendame, kui vaja. Me hoiame, aitame, hoolime ja austame oma klassiõdesid, keda on vaid kaks, väga Meie klassi õpilastel on palju huvialasid, alates tehnikaga tegelemisest kuni pillimängimiseni. Paljud tegelevad spordiga ning on saanud häid tulemusi. Meie klass on tore ka selle poolest, et oleme väga sportlikud. Meist saab väga hea spordimeeskonna. Kõik meie klassis on milleski head. Meie klass on väga huvitav – igaüks on erinev ja igaühel on oma huvialad. Oleme klassiga mitu aastat osalenud projektis «Suitsuprii klass» ning saanud ka preemia ekskursioonitoetuseks; praegu on käsile võetud energiasäästliku kooli projekt. Möödunud kevadel lõime aktiivselt kaasa valla töömaleva tegemistes ning plaanis on seda teha ka tänavu. Meil on oma klassiga tõsiselt vedanud. Koos oldud aastad on olnud väga toredad ja ma jään neid väga igatsema. Olen oma klassist saanud ainult häid ja väga häid sõpru, kes jäävad mulle kogu eluks.

SÜGISMÕTISKLUS

Eve Pari Valge on maa ja sinine taevas, puud on raagus ja loomad on vaevas. Raske on saada toitu ja vett ning karu ei leia kuskilt ju mett. Õues on külm ja krõbe on tuisk, jää on nii libe, et libiseb uisk. Keha lööb krampi, kui tuul tuiskab tagant, lumi on kuhjas, kui öösel sa magad. Päev on nii vaikne ja öö nõnda rahulik, talv aga siiski on mõnele valulik. Kes magab koduta külmas talvises öös ja kes talve tõttu on kaotanud töö. Talv pole ainult ju külm või valus, talv ju kõigile kordki on ilus. Kes saab vanemaks või alustab elu, kes tänu talvevõlule on unustand valu.

Arvi Anton

MÄLESTUSED AITAVAD ELADA

Alles tundus suvi algavat, kui nüüd juba kooli peab minema. Koolis vanu sõpru kohtan, ukse peal ütlen teisele : «Tere sina ka!» Koolis väga ei viitsi käia ja tunnid aeglaselt mööduvad. Ja kokkadel on palju lapsi, keda nad nüüd söödavad.

Marek Ungerson

Sügisel, kui lehed maas, riisuma neid pingsalt peame, väiksemad lehti kokku ajavad, me neid prügiauku veame. Varsti talv saabub ning maa kattub valge tekiga, kõik noored ootavad, millal saavad jõulukooki mekkida.

TALVE ILU JA VALU

Mälestused on mõtteseigad sündmustest, ajaloost, lähisugulastest ja tegudest, mille üle ollakse õnnelik või õnnetu. Igal inimesel on oma mälestused. Need seigad aitavad tulla toime igas olukorras, nii kurvas kui rõõmsas. Mälestusi on erinevaid. Omavahel jagatakse ja arutatakse tihti minevikusündmusi. Kindlasti on peredes min-

KÄRSTNA PÕHIKOOL

gid mälestused, mis neid rasketel aegadel aitavad ja mida pärandatakse põlvest põlve. Inimene, kellel on palju mälestusi lähikondlastest ja ajaloos toimunud tähtsatest tegevustest, saab alati endaga elus hakkama ja võib näidata, kui palju ta teab minevikust, ilma et keegi talle vastu saaks vaielda. Mälestused on eluteel ühed tähtsamad informatsiooniallikad. Neid võid korrata, jätta enda teada, et need aitaksid sind nõrkusehetkel, nii et suudad ennast kokku võtta. Minu jaoks on mälestused minevikust ja lähedastest väga tähtsad ning kavatsen neid pärandada ka järglastele. Vanaema surm oli mulle väga raske, sest ta hoolis minust ja meie perekonnast tohutult. Alati, kui mul juhtub midagi iseäralikku või saavutan häid tulemusi, mõtlen talle ja tema õpetatud asjadele. Tihti soovin, et ta oleks minuga, rõõmustaks ja kurvastaks koos meiega ning aitaks ja suunaks meid eluteel. Usun, et paljud on saanud oma mälestustest uusi ideid ja tulnud rasketest olukordadest välja just nende abil. Nagu öeldakse: «Inimene, kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta».

INIMENE ON ISEENDA VANG Eve Pari Inimesi on igasuguseid, erinevate iseloomuomaduste ja erineva välimusega. Ei ole kedagi, kes takistaks inimesel midagi tegemast või kuhugi minemast. Ainus takistus on inimene ise. Alatasa virisetakse ja hädaldatakse, et jälle ei lastud kusagile minna või midagi teha. Kas hädaldamise põhjus on see, et keegi hoiab sind kinni, et sa ei saaks lahkuda? Kas sul on suu lukku pandud, et sa ei saaks oma arvamust avaldada? Ei! Ainus, mis takistab, on vähene tahtejõud või ebakindlus. Kui inimene midagi ise väga ei taha, siis ta seda ka ei saavuta. Endal peab olema piisavalt tahtmist, et midagi teha. Paljud tunnevad end ebakindlana, kui tahavad õppida mõnd inimest tundma. Nad kardavad teise reaktsiooni. Kardavad, et neile öeldakse ära või vaadatakse neid pilkavalt. Need on enamjaolt põhjused, miks ei mindagi tutvust sõlmima, ja niimoodi on võimalik, et jäädakse ilma heast tuttavast või koguni südamesõbrast. Kui sisendada endale, et kõik läheb hästi, ei lähe ka tutvuse sõlmimisel midagi valesti. Kui elame nii, et ei lase ebakindlusel ennast mõjutada, ja kasvatame tahtejõudu, on enam kui kindel, et meie elu hakkab muutuma oodatust paremaks. Inimene on vaid iseenda vang ja sedagi ainult siis, kui ta laseb sellel juhtuda. Nagu on öelnud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac: «Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.»

Kärstna põhikooli IX klassi õpilaste tööd

ARMAS KOOL IX klassi kollektiivne õnnitlus kooli sünnipäevaks 28. septembril 2008 Käes jälle kooli sünnipäev see meelest meil eal ei läe. Ses koolis veedetud on häid aegu nii oli kunagi ja on ka praegu. Meil on koolimaja roosa laste lemmikteos on proosa. Kooli ees meil kasvab tamm uksel mõisa sümbol kamm. Kooli kõrval Adamsoni kivi, sügisel seal laste rivi. Park meil ilus, kallis on tiigi kaldal krooksub konn. Õpetajaid vanu, noori lapsi väikeseid ja suuri. Pinget pakub Kärstna kool kuhu kulub kõik me hool.

LEIE PÕHIKOOL

LEIE PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Julia Dovõdenko Marten Hirv

Marilis Jõgi Paul-Richard Moks Riho Mägi

Kätlin Põdra Even Rander Helerin Türkson

Agnes Urbla Janika Vaht

KUI MUL OLEKSID TIIVAD

Ning kui mul tõesti oleksid tiivad, siis otsiksin ma vabadust.

Janika Vaht IX klass

JUKU PÄEV

Kui mul oleksid tiivad, siis lendaksin ära, et leida see, mida otsinud. Olgu see õnn või tuuled, mis viivad mind pilvile, millel varemgi tantsinud. Lendaksin sinna, kus oleks kõik parem ja taga ei kiusaks pettumus. Kuid lahkuks sealt hiljem või varem, sest see siiski ei ole see, mida olen trotsinud. Tahan hingerahu või iseennast ja meeletul hulgal armastust.

Paul-Richard Moks IX klass Ühel hommikul läks poiss kooli. Päike heitis üle puude latvade oma heledaid kiiri. Poisil oli kindel soov saada kirjanduses hea hinne. Selle eest olnuks ta valmis pea pandiks andma. Nooruk oli erutuse tõttu vara üleval. Poissi kutsuti Jukuks, sest ta käitus nagu Juku anekdoodis. Juku tõmbas punased traksidega püksid jalga, sõi ja tahtis hakata kooli poole vantsima. Uksel tuli talle meelde, et särgi ja muude rõivasteta oleks nadi kooli minna. Juku pani end ilusti riidesse ja asus teele. Poiss ei olnud koolis just eriti populaarne. Oli aasta 2007 ning keegi ei

Leie põhikooli IX klass

LEIE PÕHIKOOL

kanna VII klassis traksidega pükse. Aga Juku ei teinud sellest välja. Narrimine oli talle nagu hane selga vesi. Kui Juku kooli ette jõudis, ohkas ta suure häälega ning astus vaikselt koolimajja. Ta oli ärevuses, sest tahtis üle kõige saada kirjanduses head hinnet. Juku ootas tundide algust. Süda põksus kiiresti. Kui kell helises, langes poisi süda saapasäärde. Kirjanduse tund oli viimane. Teised tunnid olid tavalised, 45 minutit pikad, Juku murdis pead matemaatikas, füüsikas ja keemias ning maadles võõrkeelega. Viimaks kuulutas koolikell viimase tunni algust. Juku istus hiirvaikselt oma väikesel pingil ja ootas õpetajat. Klassis oli nii vaikne, et isegi udusule kukkumine oleks olnud kuulda. Klassiuks avanes. Kuid sisse astus hoopis direktor, kes ütles kõva ja selge häälega, et kirjanduse õpetaja lahkus nende koolist ja tund jääb ära. Juku unistus selle päeva heast hindest purunes tuhandeks killuks.

KAS EESTIMAA VÕIB LOOTA MINULE JA MINU EAKAASLASTELE? Kätlin Põdra VIII klass Mõni vanem inimene kurdab, et tänapäeva noorus on hukas. Kas kõik noored teevad Eestimaale häbi? Kõik me oleme erinevad isiksused oma soovide ja huvidega. Kuid sageli kiputakse üldistama. Kui mõni noor millegi halvaga hakkama saab, oleme kõik selles süüdi. Kuid kui mõni noor midagi head saavutab, ei märgata seda nii palju. Minu üks sõbranna oleks Eesti nimel valmis isegi sõtta astuma. Ta kirjutab eesti keeles luuletusi ja jutte ning räägib meile, kuidas ta oma kodumaad hindab. Pidevalt meenutab ta, kui tore on elada Eestis. Üks tüdruk seevastu soovib niipea kui võimalik Eestist ära kolida. Ma ei mõista, miks. Võib-olla ei oska ta hinnata seda, mis tal on. Kuid olen kindel, et kusagil mujal meenuksid talle ikka sõbrad ja eesti keel. Tema minevik on ju seotud Eestiga. Arvan, et Eesti võib mulle ja mu eakaaslastele loota. Võib-olla ei näita me seda välja, aga oleme oma isamaa üle uhked. Iga kord, kui mõni eestlane kusagil midagi saavutab, tunneme, et ta on meile au toonud. Vaatame ju telerist suusatamist ja elame «omadele» kaasa. Eestis oleme sündinud ja kasvanud. Meie vanemad on meile õpetanud eesti keelt, millest me ei kavatse loobuda. Oleme õnnelikud, et meil on emakeelsed koolid. Milleks me õpime? Eks ikka selleks, et tulevikus Eestit teenida. Kas hakkab arstiks, kes poliitikuks. Neid kõiki on vaja. Kui nende sihtide poole püüdleme, võib kodumaa meile loota. Praegu, kui oleme noored, ongi meie kohustus õp-

pida. Siis saame tulevikus ise riigi eest vastutama hakata. Paljud noored tegelevad eri asjadega, et vanu Eesti traditsioone edasi kanda. Laulupeol tunneb iga noor uhkust, et on eestlane. Laulukaare all eesti keeles laulda on väga võimas tunne. Rahvatantsijad kannavad ebamugavaid rahvarõivaid, kuid nendes esinedes tunnevad end tõelise eestlasena. Muidugi on ka negatiivselt mõtlevaid noori, kes tahaksid Eestist ära kolida. Kuid olen kindel, et kui nad lahkuvad, tahavad nad ühel hetkel tagasi tulla. Lõpetuseks tahan öelda, et kui mõni hakkab noori halvustama, võiks ta mõelda laulupeole. Kas seal pole siis noori, kes on uhked Eestimaa ja eesti keele üle ning kellele võiks loota?

LUMETROLLID Marilis Jõgi VI klass Lund sajab, sajab, Sajab, sajab. Lakkab vaid korraks Nagu oleks me Norras. Norra suurtes mägedes, Kus trollide nägudes Näeb kavalust Ja natuke-palju pahurust. Ei ole neil kunagi nii soe, Kui lõunamaal moes. Ei saa nad päikest võtta, Vaid ainult nutta, nutta. Tekkis mõte lumetrollidel, otsustasid minna Päikesetrolle otsima. Võtsid oma kompsud selga, Toidu, et ei tunneks nälga, Küttepuid ka saaniga Vedasid kaasa. Paksud joped, karupüksid, Kindad, sallid, tutimütsid. Hakkavad nad minema Suure tuisu, tormiga. Astuvad kuis jõuavad, Tublid trollid vastu peavad, Osad rege järgi veavad. Poolele maale pole veel jõudnud, Torm viimased jõuvarud nõudnud. Kõige vanem, targem troll Kõigist kõige parem koll Pööras ringi, Sättis kingi, Kõndima hakkas kodu poole, Teised kohe järgi talle. Ei jõudnud lumetrollid lõunamaale, Jääma pidid Lapimaale!

KAUBAMAJA

MÕISAKÜLA KOOL

MÕISAKÜLA KOOL IX klass, klassijuhataja Enn Raieste

Andres Jugala Reivo Keng

EESTI VABARIIK 90 Henry Rebane Jällegi on käes aeg, kui Eesti Vabariik saab aasta vanemaks. Selle ajaga on palju muutunud: on vastu võetud uusi seadusi. Nüüd saavad kõik kooliõpilased tasuta sööki, sest riik maksab selle eest. Kui käime võistlustel, ei pea me sõitude eest ise maksma. Ka majanduses on Eesti ainult paremuse poole liikunud. Kindlasti on olnud eesmärke, mida ta täita pole suutnud. Juubeli puhul tuleks suurendada austust oma riigi vastu ning süvendada ühistunnet. Mina omalt poolt soovin oma isamaale kõike head. Olen käinud Eesti Vabariigi eest võistlemas Lätis ning Leedus. Märtsis osalesin tõstevõistlustel. Trenni teen iga päev, et võistlustel paremaid tulemusi saada. Eesti on teiste riikidega võrreldes väike. Töökohti on puudu ja palgad on väga väikesed. Sellepärast lahkuvad

Vladislav Onistšenko Henry Rebane

Eliise Sermann Karl Õigus

paljud inimesed ning asuvad mujale elama. Eestlasi on niigi vähe ja kui mujale tööle ning elama minnakse, jääb meid veel vähemaks. Samas on tuldud Eestisse elama teistest maadest, aga mitte nii palju, kui siit lahkunud on. Eestis ei leidu väga kalleid maavarasid, mida teistele müüa. Küll on aga Eestis palju metsi, mis hoiavad õhu puhta.

SÜGISEHTEIS KODUPAIK Karl Õigus Välkkiirelt mu kodupaika jõudnud sügis võlub inimesi oma maagilise iluga. Koduümbrus on täis pehmeid ja mõnusaid puulehti. Puud on lehtedest puhtaks roogitud ning seisavad nagu raagus vitsad.

Mõisaküla kooli IX klass

SINU KODUS.

www.anttila.ee

MÕISAKÜLA KOOL

Neile, kes autoga läbi metsa sõidavad, avaneb aga kõige ilusam vaatemäng, eriti kui raagus puude vahel peitub mõni punalehtedes vahtrapuu. Samasugust ilu näeb pargis, kus on eriti mõnus läbi tihedate okste taevast vaadata. Põllud on viljast puhtaks roogitud ning laiuvad täienduseks ahvatleva metsa ees. Isegi mõnda toredat looma võib metsatukas märgata. See toob silme ette pildi metsariigi asukatest. Linnud hakkavad ennast pikale teekonnale sättima. Küll on tore, kui suur linnuparv pea kohalt üle lendab! Kodus on meeleolu eriti mõnus, sest iga päev algab imelise sügistundega. Pärast hommikusööki on aeg minna aeda. Toas lõõmab ahi sooja tervesse elamisse. Vaadates, kuidas korstnad suitsevad, võib järeldada, et sügiskülm tungib isegi uhkeimatesse majadesse. Õues on ilus ja päikeserohke ilm. Kui pistad nina uksest välja, tekib tunne, nagu külmuks see kuubikuks. Aga see on mõnus. Küll on loodus alles keeruline ratas. Kord kasvatab kõik ilusti roheliseks, seejärel aga langetab taimed mulda. See peabki nii olema ja jääma.

vad tavaliselt mitu päeva. Muul ajal on elu siin väga vaikne ja tavaline.

MEIE KOOLIL ON SÜNNIPÄEV Henry Rebane Minu kodukohas on üks tillukene kool. Teda nüüd saatmas kõigi laste hool. Jälle möödunud aasta ja kool sünnipäeva peab. Meie armas klasski torti saab, kui veab. Tuleb saalis aktus ja luuletused reas vaja ette lugeda. Kas nad ikka peas?

MEIE ARMAS PERE Eliise Sermann Meie pere on 7-liikmeline: ema, isa, mina ning veel neli õde. Mu kõige vanem õde omandab tulevast elukutset Pärnu kutsehariduskoolis. Talle meeldib töötada hotellinduse erialal. Ema sõidab tööle Abja sööklasse. Ta on oma ametiga rahul, sest töökaslased ja ülemus on väga üksmeelsed ning abivalmis. Isal on oma firma. Tal on alati kiire ning palju tööd. Hommikuti tuleme neljakesi koos kooli. Noorim õde õpib teises klassis, keskmised aga viiendas ja seitsmendas. Vabal ajal armastan tegelda käsitööga või abistada teisi. Meie pere on väga üksmeelne.

MINU KODULINN Reivo Keng Minu kodulinn on pisike, aga kaunis. Siin elavad toredad inimesed. Vaikne linn on see Mõisaküla, võrreldes Viljandi või mõne teise suurema linnaga. Autoliiklus on hõre ja bussiliiklus muutub järjest harvemaks. Meie linnas on kolm poodi, neli kirikut, apteek, perearstikeskus, spordisaal, aktsiaselts Talleks, kus tegeldakse rauatööga, kool, lasteaed, muuseum, hooldekodu, kultuurimaja, linnavalitsus ning postkontor, kus asub ka postipank. Linnas käib paar korda kuus ka pangabuss. Siin võiks olla söökla, kus rahvas saaks käia keha kinnitamas. Praegu on linna ainuke söögikoht kooli söökla. Eriti vajalik oleks see siis, kui toimuvad Mõisaküla kodukandipäevad ning jaanipäevapidustused. Need peod kesta-

Direktriss siis reipalt tänusõnu saab, võtab vastu lilli – ta koolist kõike teab. Soovin, et me koolil jätkuks jaksu kauaks veel.

OLI TORE SUVI… Andres Jugala Kevadel, kui tunnistuse kätte sain, pakkisin kohvri, et sõita Prantsusmaale. See bussireis kestis üheksa päeva. Enne kui Pariisi jõudsime, sõitsime läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Belgia. Leidsin sellelt reisilt endale palju uusi sõpru, kellega suhtlen interneti kaudu. Ööbisime suurtes hotellides – kõige etem oli Poolas. Pariis on imetore linn. On, mida mäletada ja teistelegi rääkida. Jõudnud tagasi, sain kodus viibida vaid üheksa päeva. Mu õed töötavad Iirimaal ning käisin neilgi külas. Seal oli tänavu väga halb suvi: sadas pidevalt vihma ja oli pilvine. Jäin lõppenud suvega väga rahule, sest sain käia kahel huvitaval ning lõbusal reisil.

OLUST VERE PÕHIKOOL

OLUSTVERE PÕHIKOOL IX klass Merilin Ailt Karoliina Koovit

Juuli Kukk Martin Lebedev Liina Läne

KAS INIMENE SAAB OLLA TÄIESTI VABA? Stevely Soomets Inimestele on antud palju õigusi: neil on õigus avaldada oma arvamust, õigus kaevata, õigus teha peaaegu kõike. Rohkete õiguste tõttu unustavad inimesed oma kohustused. Kui meil kohustusi poleks, siis oleksid kõik vabad tegema, mis pähe tuleb. Täielik vabadus oleks hea, aga ainult mõneks ajaks. Vanemad ei kohustaks lapsi millekski. Lastel puuduksid kohusetunne ja distsipliin. Loomulikult unistab peaaegu iga noor inimene vabast, kohustusteta elust. Kuid kas see oleks õige? Kujutada ette maailma, kus puuduvad kohusetunne ja distsipliin, on kohutav. Paljud noored elaksid oma emotsioonid välja kaaslaste peal, mõtlemata, kuidas see neile mõjub. Kiiresti leviksid kuritegevus ja narkomaania. Terve maailm oleks täis «vabasid» isikuid. See oleks tõeline nooruse hukkaminek. Senikaua kui leidub mõjukaid ja kohusetundlikke täiskasvanuid, on maailm päästetud. Igal noorel tuleb aeg, mil ta tahaks olla vaba kõigist käskudest ja keeldudest ning vihkab oma vanemaid. Sellest peavad isa ja ema aru saama, kannatama raske aja välja, uskudes ja lootes, et see läheb üle. Kui noored on juba ise selles eas, et neil on pere ja nad mõistavad kohusetunde ja distsipliini vajadust, tänavad nad oma vanemaid. Nad on õnnelikud, et ei käinud peol, mis lõppes kohutavalt. Nad on südamest tänulikud ja mõistavad, kui väga vanemad neid hoiavad ja kaitsevad. Inimesel peavad olema kohustused, mida ei tohi unustada. Täielik vabadus oleks võrdne täieliku kaosega.

Aare Neeme Reelika Neeme Alvar Onno

Arle Onno Carmen Pau Stevely Soomets

Mulle on meeldinud rattasõit ja laulmine, meeldinud on lamamine karikakarde sees. Emadepäeva varahommikune kullerkuppude otsimine ja isaga

MA ARMASTAN... Juuli Kukk Mulle on meeldinud suvi, kevad, talv ja sügis, jäätis ja marjapõõsad, kust olen tikreid noppinud. Loomad ja linnud, vesi ja puud, mesilased isegi ehk.

Olustvere põhikooli IX klass

JAANUS SIIM

OLUST VERE PÕHIKOOL

ujumine sügavas vees. Meil oli üle pea! Lendamine, jooksmine, kiikumine, naermine. See kõik on meeldinud. Aga armastan ainult SIND! ... ja jäängi armastama.

Ja elu, mis täis on rõõmu ja väärt on elamist. Ma armastan seda kõike, mis on siin – mu elu, mu pere ja säravad silmad.

MIDA MA ARMASTAN...

Liina Läne

Reelika Neeme

Mida olen armastanud: merekohinat, sooja kiirgavat päikest, juukseid sasivat tuult, paljajalu joosta porilompides, lilli täis rohelist niitu, lindude laulu, päikeseloojangut, säravaid tähti taevas, perega aega veeta koos, mu elu tähtsamaid hetki, mis ei unune eal.

Armastan muusikat, mis heliseb mu kõrvus, tähistaevast, tuulevaikseid öid, suve, mis alati on imeline, erinev kõikidest teistest, lilli, mida kingitakse inimestele, kellest sa hoolid nii palju, et see teeb haiget, lilli, mida kingitakse inimestele, keda enam ei ole, aga sa tead, et nad armastasid sind.

MIDA OLEN ARMASTANUD...

MA VIHKAN...

Karoliina Koovit

klassi tüdrukute ühislooming

Olen armastanud kevade lõhnu ja sügise kirjusid lehti puudel, kelgusõite ja uisuliuge, kuuma rannaliiva oma jalge all. Armastanud igat Eesti nurka, kus olen sõpradega olnud. Oma perega oldud aegu ja kirjeldamatult palju naeru. Kuid päikesest, lumest, lehtedest ja mõnusast kevadlõhnast kõige enam jumaldan südant, mida pole veel, veel minu südame kõrval.

ma vihkan valetamist vihkan taevast alla sadavaid miljardeid pisaraid ma vihkan inimesi, kes armastavad ainult väliselt ma vihkan, et ma pole vaba ma vihkan ka valesid, mis ilusad vihkan külma mannaputru valget limast riisiputru ilusaid lauseid ja sõnu, mis ei vasta tõele ma vihkan ema moraali vihkan igapäevaseid puust pinke ma vihkan tõde, mis teisel hetkel on nii vale ma vihkan, et ei saa seda, mida tahan ma vihkan, et suvi pole veel käes vihkan oma vanu parimaid väikseid siplevaid putukaid ma vihkan igavust sõnu kallimate suust, mis võivad kogu maailma kokku kukutada ma vihkan sinu nägu, mis on nagu öö ja päev – kahepalgelisus vihkan, et mu unistused ei teostu nii, nagu tahan inimesi, kes vihkavad palju vihkan, et uni lõpeb nii ruttu vihkan, et mu peale karjutakse vihkan põlastavaid inimesi, kui öeldakse iga asja kohta: «Ma vihkan!»

MIDA OLEN ARMASTANUD... Merilin Ailt Ma armastan seda kõla ja viit, mis paitab mu kõrvu kevadisel hommikul. Ma armastan külma südame paitust, kui tuul minust mööda puhub, istuda ja hingata õhku, mis nii soe ja maitsev, et täidab mu kõhtu, lebada sinisel aasal, mis mind neelab. Ma armastan kõla, mille tekitab puudutus. See ainuke klahv võib muuta kõik.

MIDA OLEN ARMASTANUD...

PAISTU PÕHIKOOL

PAISTU PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Viive Sarv Jorma Aasmäe

Allan Järvesoo Enelin Laansoo Sigrit Mihkelson

Tanel Peep Rene Pill Sirli Pill

Erki Vilido

TUNNE

LUULETUS KOOLIST

Enelin Laansoo IX klass

Sigrit Mihkelson IX klass

Su meeltes kõlamas üks kordumatu noot, miks küll eksitavalt niivõrd selge,

Sultsi külas valge maja Siia toovad laste rajad Maja nimeks Paistu kool Teadmishimu siia toob

tähenduslikult mõistatuslik, kaootilistes tunnetes põhjalikult tõene. Iseend justkui hetkeks unustamas, kui unistustes lõputult rändamas

Meie koolis mitu klassi Ei me siin niisama passi Klassis tahvlil tunniplaan Õppides ma targaks saan

hinges peidus vaikselt kui hüüdmas, salapärasuses seletamatult säramas.

Paistu põhikooli IX klass

RAUDNA PÕHIKOOL

RAUDNA PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Erika Udaltsova Ade Aasmäe Meelis Geba

Ragnar Kiik Angela Kivilaan Herbert Kongo Arvi Laarman

ME OLEME SELLISED! ADE. Sõbralik, jutukas, hea huumorisoonega, kõige punapõsksem. MADE. Rõõmsameelne, sõbralik, suure tahtejõuga edasipürgija. AIVI. Heatahtlik, sõbralik, naerusuine, õpihimuline. ELIS. Jutukas, positiivse ellusuhtumisega, parim matemaatik, sportlik, kena, tark. ANGELA. Pikajuukseline, sõbralik, naerusuine. ARVI. Rõõmsameelne, humoorikas. RAGNAR. Abivalmis, naerusuine taibu, kellele võib loota; korralik, intelligentne. MEELIS. Naljakas, viisakas, heasüdamlik. TAAVI. Lahke, pikkade juhtmetega, pikk, sportlik. SANDER. Nats närviline, muidu koomik, seltskonnas jutukas, üksi vaikne. TONY. Ilus, abivalmis, tegeleb tunniväliste asjadega. TAUNO. Sõbralik, tore, sportlik, püüdlik, vaikne, laisk. HERBERT. Laisk, viisakas, sõbralik, käegalööja, peadpidi pilvedes. REMO. Ilus, usaldusväärne, vaba mees vabal maal; huumorisoont on, õpihimu mitte.

Elis Nõgel Tony-Anttony Ott Sander Pajumägi Made Raudkivi

Remo Sosi Tauno Tikko Taavi Tomp Aivi Õunap

NIMEJUTT Made Raudkivi Oli kord üks küla, kus elas kamp valevorste, kes armastasid kiidelda väljamõeldud vägitegudega. Et linn oli täis sosserdisi, sai küla nimeks SOSI. Iga mees oli saanud nime oma kõige suurema vale järgi. Üks mees oli kiidelnud, et keetis sellise laari suppi, mida kolm küla nädal aega sõid. Sellest sai ta nimeks LAARMAN. Teine kiitles, et jookseb kiiremini kui gepard. Sellest tema nimi GEBA tuligi. Kolmas uhkustas, et kuuleb üle aasade ja mägede. Tema nimeks sai AASMÄE. Neljas kuulutas, et suudab karu tantsima panna, nii hakati teda kutsuma OTIKS. Viies kinnitas, et murrab suuri puid nagu tikke. Jõumeest hakatigi kutsuma TIKKOKS. Kuues kinnitas tõemeeli, et suudab tooliga kiikuda nädalate kaupa, ilma et kukuks. Kiikuja nimi ongi nüüd KIIK. Seitsmes mees väitis end oskavat kividest rauda sulatada. Sulataja nimeks sai RAUDKIVI. Kaheksas kiitles tegudega, mida ta Aafrikas Kongo jõe ääres korda oli saatnud, ning muidugi hakati teda kutsuma KONGOKS. ÕUNAP oli kiidelnud, et suudab korraga ära süüa sada õuna. NÕGEL aga hooples, et suudab iga nõela heinakuhjast üles leida. TOMBI-nimeline mees sai nime lubadusest mahtuda igasse kasti. Viimane mees olevat elanud aasta aega kõrgel mäel paju otsas, tema nimi oli PAJUMÄGI. Üks mees luiskas, et suudab terve laane kivisid täis loopida. Sellest saadik sai tema nimeks KIVILAAN. Nii nad luiskavad tänapäevani, kui pole veel ära surnud.

*** Ade Aasmäe Meil on klassis Made ja Ade, Aivi on selle peale kade. Ragnar, Arvi ja Meelis ka koroonat aina mängivad. Taavi, Remo ja Elis pinksivad Tony, Herbert ja Sander kooli taha kiksivad. Angela ja Tauno on niisama, arvavad, et sellest peaks piisama.

Raudna põhikooli IX klass

SAAREPEEDI PÕHIKOOL

SAAREPEEDI PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Elina Kiilaspä Elis Akk

Kädi-Liis Hunt Aleksander Klousen Siim Leiter

Viorica Oja Janne Palits Ardi Tenno

MEIE KLASS Elis Akk Meie seitsmeliikmeline klass on kooli vanim – põhikooli viimane, üheksas klass. On tunda palju ärevust, kuid teadmatust lõppeva etapi eel. Püüdleme kooli eduka lõpetamise poole. Kevadel peame sooritama kolm lõpueksamit. Matemaatika eksamit kardame kõige rohkem, kuid oleme kindlad, et läbi ei kuku meist keegi. Mõtleme ka sellele, mida pärast põhikooli lõpetamist edasi teha. Uurisin oma klassikaaslastelt, millised on nende tulevikuplaanid. Enamik meist soovib jätkata õpinguid kutsekoolis. Ametitest mõlguvad klassi tüdrukutel meeles fotograafia, sekretäritöö ning turismimajandus. Poisid on mõelnud toitlustustehnoloogiale. Kaks klassikaaslast loodavad viimase klassi lõpetada edukalt ning jätkata õpinguid gümnaasiumis. Nende unistus on pääseda ülikooli. Oleme koolis kaasa löönud paljude põnevate ürituste korraldamisel. Usume, et meie järeltulijad Saarepeedi koolis on sama aktiivsed tegutsejad koolielu põnevaks muutmisel. Ootame, et kevadel saame kõik koos viimasel aktusel oma vanemate, sõprade ja koolipere ees seista. Soovin meile kannatlikkust ja tarkust ning kõikide unistuste täitumist!

Elis Akk

Saarepeedi põhikooli IX klass

Tule õppima maaülikooli! Aiandus Iluaiandus Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Põllumajandusettevõtete majandamine Taimekasvatus Loodusturism Maastikukaitse ja -hooldus Linna- ja tööstusmaastike korraldus Taastuvenergia ressursid Loodusvarade kasutamine ja kaitse Rakendushüdrobioloogia Maastikuarhitektuur Majandusarvestus ja finantsjuhtimine Ökonoomika ja ettevõtlus Metsatööstus Metsamajandus Geodeesia Kinnisvara planeerimine Maakorraldus Veemajandus Maaehitus Veterinaarmeditsiin Kalakasvatus Loomakasvatus Liha- ja piimatehnoloogia Tootmistehnika Energiakasutus Taastuvenergeetika Ergonoomika

Eesti Maaülikool edendab teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi ning maaelu tarka ja tasakaalustatud korraldamist. Tel. 731 3048

vastuv@emu.ee

Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM

SUUREJAANI GÜMNAASIUM IX-a klass, klassijuhataja Varje Aule Angela Adamson Ave Eerma Gunnar Haritonov Kuno Ingermann Birgit Koks Raigo Koodres Janek Kukk Meeli Laan Kelly Männik Kristjan Neumann Mihkel Notta Karmen Olesk Sirli Pelt Rando Reinaru Karl Rusi Kristhi Sassiad Sirkka Sepp Riin Subi Ott Toomsalu Liisa Veldemann

IX-b klass, klassijuhataja Tiiu Kitsemets Nele Fuchs Piret Henn Hell Kais Karl-Jürgen Kivi Maiken Kivisoo Sander Kotsar Lennart Kütt Eve-Liina Laane Sander Maisalu Martin Miil Liisa Mäger Kerttu Pakkonen Janno Rannala Mariana Ränk Deivys Tirmaste

MAAILM ON VALLA  MINNA VÕI MITTE? Sirkka Sepp IX-a klass Eesti on väike riik ja kindlasti ihaldavad paljud eestlased minna kuskile palju suuremasse riiki, kus saaks õppida ja töötada. Aga kuidas saab täiskasvanud inimene või kooliõpilane hakkama laias maailmas ja kas seal on kerge või tekib tal eri raskusi? Tänapäeval on üsna kerge reisida või õppima/elama minna, kuhu hing ihkab. Sealjuures on nii negatiivseid kui ka positiivseid asju. Mõnel inimesel on raske kodumaalt ja lähedastest lahkuda, sest neil on halb kohanemisvõime. Teised kardavad, et ei saa hakkama võõra riigi keele õppimisega. Kolmandaid hirmutavad võõramaine toit ja kombed. Aga on neidki, kes arvavad, et saavad edukalt hakkama ka kõige suuremate raskustega, mis võivad ette tulla, kui maailma avastama minna. Paljud kooli lõpetanud noored kaaluvad, kas jääda õppima kodumaale või minna välismaale. Võõrasse riiki õppima minnes on väga raske kohaneda uute kommete,

XII-a klass, klassijuhataja Vello Aleksejev Silver Aule Britt Elbing Kaisa Fuchs Triin Henn Liis Kobin Taavi Käba Kristjan Käär Anni Laan Mari Lovjägin Einar Mahl Daile Mill Andres Oss Triinu Pihlak Madis Pindsoo Merilin Ruusalu Annika Sauga Tanel Sepp Marta Särk Kadri Takk Taavi Tikker Erika Vendelin Maanus Vinni Juta Virk Tanel Voormansik

XII-b klass, klassijuhataja Reet Mutso Andreas Adamson Laura Aidak Kristjan Alles Triin Kangro Leo Laane Marilis Miil Merly Ohno Kerly Papp Märt Pentson Garri Raba Lauri Rannala Reili Reisenbuk Marko Roots Martin Siniroht Mari-Liis Toobal Ats Toomsalu Danel Udu Meelis Virkus

reeglite ja keskkonnaga. Üsna suur probleem on muidugi ka võõras keel. Kui tahaksin, saaksin minna õppima Soome, aga ma kardan, et ei saa keele õppimisega hakkama ja ei leia kergesti uusi sõpru. Mul on ka hirm, et ma ei tule toime võõras keeles eksamite tegemisega. Olen kindel, et paljudel teistel on täpselt samad mured. On ka positiivseid asju. Näiteks on välismaal õppides suuremad võimalused ennast arendada ja saab ka kogemusi, mis tulevad elus kasuks. Kindlasti tekib palju uusi tutvusi, mis võib-olla hiljem tulevad kasuks töö otsimisel. Maailm on suur ja lai, tööpõld on üüratu. On fakt, et välismaal on kordi suurem rahateenimisvõimalus kui Eestis. Kindlasti on üsna paljud kaalunud võimalust minna tööle välismaale. See tundub olevat hea võimalus palju raha teenida, aga tegelikult kaaluvad halvad asjad head asjad üles. Muidugi on Eestis äraelamiseks vaja palju raha, eriti veel praeguse majanduslanguse ajal. Sageli ei mõeldagi, et välismaal olles jäetakse unarusse oma perekond ja sõbrad. Halb on ka see, et kui liiga paljud otsustavad välismaale minna, siis Eesti rahvaarv kahaneb. Muidugi mõeldakse tulla Eestisse tagasi, aga kui juba võõras riigis eluga harjud ja hästi teenid, siis ikka nii kergesti Eestisse tagasi tulla ei taha. Enne laia ilma minemist tuleks sügavalt kõik positiivsed

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM

Suure-Jaani gümnaasiumi IX-a klass

ja negatiivsed asjad läbi kaaluda. Võõrasse riiki minemine on suur asi, eriti kui oled pärit Eestist, mis on maailmakaardil väga väike. Ei tohiks mõelda ainult enda peale, vaid ka oma lähedaste inimeste ja asjade peale, mis sinust maha jäävad!

SÕNAD Kerttu Pakkonen IX-b klass Sõnad on ühed imelikud asjad. Nende abil saavad inimesed suhelda. Nende abil valmistatakse üksteisele heameelt, kuid samas tehakse sõnadega tihti ka haiget. Ei kujuta ette, et meil ei oleks sõnu, millest vormida lauseid ja lausetest juttu. Siis oleksime nagu loomad. Suhtleksime peamiselt kehakeele ja ilmete abil, vahel üksikuid häälitsusi kasutades. Aga õnneks me oleme inimesed ja lisaks loomadega sarnasele käitumisele oskame meie rääkida ja sõnu kasutada. Nii me saame üksteist palju paremini mõista ja arusaamatusi vältida. Veel saab sõnade abil teist inimest rohkem tundma õp-

pida. On ju selge, et erinevatel inimestel on erinev sõnakasutus ja sõnavara.

EESTLANE  KES TA ON? Mari-Liis Toobal XII-b klass Hemingway on ühes oma teoses öelnud, et igas sadamas on vähemalt üks eestlane. Seega on eestlased jõudnud rännata üle terve maailma. Nad on suutnud end maailmakaardil nii heas kui halvas nähtavaks muuta. Kes on see inimene, kes vallutab maailma? Kes on eestlane? Eesti on väike, maailm on suur, ja eestlane valib väikese asemel suure. Kes tahab jõuda teisele poole maakera, peab olema edasipüüdlik ja tahtejõuline. Seda eestlane ka on. Ta ei lõpeta enne, kui on saanud selle, mida tahab. Võib öelda, et ta on ka pisut jäärapäine ja järeleandmatu, kuid ainult selleks, et saavutada oma eesmärgid. Nii lõpetame põhikooli, keskkooli ja astume ülikooli, et kogeda midagi uut. Mul on tuttav, kes tahtis pärast gümnaasiumi õppida

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM

Suure-Jaani gümnaasiumi IX-b klass

koreograafiks. Ta läbis katsed, aga ülikooli siiski ei pääsenud. Aga ta ei andnud alla. Praegu käib ta kursustel end täiendamas, et järgmisel korral ülikooli sisse saada. Kas pole hea näide edasipüüdlikkusest ja järeleandmatusest samal ajal? Eestlane teab, mida tahab, ja ta peab selle saama. Öeldakse, et eestlased on üks külm rahvas. Jah, pean minagi tõdema, et olen kokku puutunud ükskõiksuse ja tunnete varjamisega. No miks mitte karjuda rõõmust, kui näed ammust tuttavat, keda pole mitu kuud trehvanud?! Miks mitte nutta, olla vihane, kui oled haiget saanud?! Ma ei mõista neid inimesi, kes ei julge oma tundeid välja näidata. Eestlane kardab – kardab näidata, kes ta tegelikult on. Milleks? Selleks, et meeldida kellelegi, kes sinust välja ei tee, kui oled sina ise? Ma ei saagi kõigile meeldida ja olen sellega rahul. Ega mullegi ole kõik inimesed sümpaatsed. Oma püüdlikkusega saavutame seda, mida tahame. Töökusega hoiame seda, mida saavutasime. Eestlane on väga töökas. Ta teeb kõik, et perel oleks hea ja mugav. Eestlane on uhke selle üle, mis tal on, ja kade selle pärast, mida tal pole. Ollakse uhke selle üle, mis on oma teenitud raha eest soetatud. On ju tänavatel märgata, et üks auto on teisest ilusam, kallim ja võimsam. Me näitame, et meil

on oskusi, raha ja võimalusi. Kes ütles, et eestlase toit on teine eestlane? Ei ole ikka küll! Eestlane hoiab kõike, mis on talle oluline, tähtis ja armas. Ta ehitab perele maja, mis on soe, et naisel ja lastel hea oleks. Ta aitab naabrinaisel kaevust vett tuua, mitte midagi vastu saades, vaid heasoovlikkusest. Mis peamine – ta hoiab teist eestlast! Eestlane ei mõtle ainult endale, ta hoolib oma riigist, kultuurist, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes, pea ees, tundmatusse vette hüppavad. Eestlane ei osta põrsast kotis. Ta kaalub põrsast ja uurib selle suguvõsa, enne kui ära ostab. Eestlane on erutavalt põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Ta on saladuslik ning kindlate põhimõtete ja prioriteetidega inimene, kes hoiab ja hindab seda, mida on saavutanud raske tööga. Ta ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlased üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas. Olen uhke, et olen eestlane, ja ma ei karda seda öelda!

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM

Suure-Jaani gümnaasiumi XII klassid

NAISTEMAAILM JA MEESTEMAAILM Marta Särk XII-a klass Selleks, et luua toimivat ühendust mehe ja naise vahel, on vaja tarkust, taipamaks, mis on naiselikkus, mis mehelikkus ning kuidas neid omadusi vastastikku üksteist ja oma suhet rikastavalt ja tugevdavalt kasutada. Milles seisnevad naise ja mehe erinevused? Kui kõrvale jätta füsioloogia, siis erinevad nad suuresti selles, kuidas nad kogevad elu ja suhtuvad maailma. Kuid millistes olukordades tulevad naistemaailma ja meestemaailma iseärasused ning sarnasused eriti esile? Pole kodu, kus ei tekiks eriarvamusi. Mees soovib enamasti tegutseda probleemi likvideerimise suunas, aga naine pigem probleeme lahti rääkida. Väidetavalt tekib sellest enamik kodutülisid.

Mehe ja naise vahelise koduvägivalla küsimus on väga päevakajaline. Eestiski on umbes 10-20% mehi, kes kasutavad vägivalda oma naise või elukaaslase suhtes. Üks põhjus võib olla patriarhaalne maailmavaade, mille järgi mees on perekonnapea, kes kehtestab reegleid, ja naine alam, kes peab alluma. Vägivaldsete abikaasade ja elukaaslaste rohkuse tõttu kinnistub stereotüüp mehest kui probleemide kätega lahendajast. Igas mehes on naiselikke ja samuti igas naises mehelikke jooni. Vaja on neid endale teadvustada ja kasutada vastavalt olukorrale. Sageli ei julge mehed oma naiselikku poolt tunnistada ega näidata ning tahavad tõestada, et nad on piisavalt mehed. Me peame tihti mehetegudeks enesehävituslikke tegusid. Kui Katku Villu sooritas A. H. Tammsaare teoses «Kõrboja peremees» enesetapu, siis tema isa ütles poja teguviisi kohta, et Villu tegi ometi ühe meheteo. Selline käitumisviis tõestab, et nn tugevam sugupool teenib enda meelest oma tiitli välja ainult hävituslike tegudega. Samamoodi on naistega, kes peavad vahel ennast ka

KAUBAMAJA

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM

füüsiliselt meestega võrdseteks. Tundub naeruväärne, sest on juba aegade algusest looduse poolt paika pandud, et enamik mehi on jõu poolest siiski naistest üle. Vargamäe Krõõt tappis ennast tööga ja ei tunnistanud, et tema jõud ei hakka tegelikult hästi tööle peale, ning jättis oma naiseliku poole varju. Oma füüsilise allajäämise eiramine teeb naise lõpuks ohvriks ning ohver hävineb alati. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad on sündinud naise või mehena. Erinevaid sugupooli pole aga alati võrdsetena koheldud. Soolist diskrimineerimist on kaua aega olnud näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus naised said valimisõiguse alles aastal 1994, ning Kuveidis pole naistel seniajani mingisugust hääleõigust riigiesindajate valikul. Sooliste eelarvamustega keskkond soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaal-majanduslikus, poliitilises ning pereelus. Olenemata sellest, kas oleme sündinud mehe või naise kehas, on meis kõigis see, mis meid ühendab: ühised universaalsed vajadused. Nii mehed kui ka naised vajavad lähedust, armastust, mõistmist, toestust ja turvalisust. H. Hesse romaanis «Stepihunt» oli peategelases kaks poolt – nn üksik hunt ja inimene, kellele meeldib mõelda ilusaid mõtteid, kuulata Mozartit ja armastada. Harry jäi aga lõpuni üksikuks ja ainus lahendus tema probleemidele oli enesetapp. See näitab, et inimene üksi ei suuda kõigega toime tulla, vaid vajab enda kõrvale ikkagi kedagi veel, olgu ta siis mees või naine. Oleme küll kõik erinevad nii välimiselt kui ka sisemiselt, kuid siiski on meil – meestel ja naistel – väga palju ühist. Olukordi ja maailma võime mõista teisiti, aga on ikkagi olemas üldised universaalsed vajadused, ilma milleta elus edasi minna on, olenemata soost, väga raske. Inimsuhete toimimiseks on vaja arvestada üksteise iseärasusi meeste ja naistena. Meeste- ja naistemaailma harmoonia kunst seisnebki selles, et luua erinevuste ühtsust: aktsepteerida üksteise erinevusi ja põimida need ühiseks, kas siis kooseluks, sõpruseks, partnerluseks või ükskõik milliseks mehi ja naisi ühendavaks suhteks.

SINU KODUS.

MEILE, KES ME OLEME TEEL... Juta Virk XII-a klass Meie igapäevane elu on täis pidevat ruttamist ning paanitsemist, et me ei jõua oma tegemistega õigeks ajaks valmis. Kõigel on ju tähtaeg ning lõppkuupäev. Meie tõeline mina vajab aga pidevat aeglustust ning järelemõtlemist, et kuulda ja kuulata oma tõelisi vajadusi ning soove. Seda aega saame ainult me ise võtta ning ei keegi teine. Ajalugu ning ka olevik on täis juhtumeid, et inimene lükkab ja sunnib end viimse piirini ning siis murdub, saades infarkti või mõne surmava haiguse. Või sõidab inimene autoga kuhugi kiirustades, muutudes nii mõtlematuks, hooletuks ning ohtlikuks nii endale kui ka kaasliiklejatele. Kiirustamisega ei võida midagi. Näiteks Viljandisse on Suure-Jaanist 24 kilomeetrit. Kui sõita lubatud kiirusega ning ettevaatlikult, jõuab Viljandisse 25 minutiga. Kui aga sõita lubatust kiiremini ning hooletult, äkilisi pidurdusi ja manöövreid tehes, võidad sa kõigest kaks minutit. Kas tõesti on kaks minutit väärt elu ohverdamist? Ei ole ju. Igapäevane rabelemine ja üle jõu pingutamine lõhub meid ning takistab meie edasiliikumist oma teel. Et end säästa ja tervena hoida, peame võtma enese jaoks iga päev aega, et olla omaette, lasta lahti mured ning kuulata, mida me just sel hetkel teha soovime. Selle tunniga, mil me enesele aega pühendame, ei juhtuks maailmas midagi drastilist, mis meiega seotud oleks. Nii et me ei pea tundma süütunnet, justkui oleks see aeg olnud raisatud. Teelolijatena peame ennast hoidma, et jõuda oma sihtpunkti. Me peame suutma sigimise ja sagimise sees ka ennast ning teisi märgata, et mitte ennast hävitada. Aega on kõigeks, kui seda usume ja tahame. Kõik, mis vaja, saab tehtud.

www.anttila.ee

SÜRGAVERE PÕHIKOOL

SÜRGAVERE PÕHIKOOL IX klass Toivo Aadu Arko Akenpärg Kerli Brafmann

Jarvo Jakobson Joel Järvik Henri Keerberg Kristel Kukk

MULLE MEELDIB EESTIS ELADA Margus Teearu Eesti – meie kodumaa, emakeel, isamaa. Väike riik Läänemere serval, mida ümbritseb ühest küljest veel Venemaa ja teisest küljest Läti. Mujalt oleme ümbritsetud merega. Meie põhjanaabrid on soomlased, kellega meil on väga sarnane kultuur. Meie emakeel on eesti keel. Pindala on veidi üle 45 000 km2 ja rahvaarv kõigest 1,4 miljonit. Need omadused on kõik üsna head: palju ruumi ühe inimese kohta, oma keel, oma riik, omad kombed. Ainuke, mis nii kutsuv ei tundu, on arvatavasti kliima, kuid ega

Sürgavere põhikooli IX klass

Triin Laas Ragne Leiten Jane Lohu Tairo Mikk

Karl Putnik Raiko Puu Pille-Riin Rego Margus Teearu

see ka kõige hullem ole. See, kas ja kui palju kellelegi meeldib Eestis elada, on tema enda asi. Kõik inimesed on ju erinevad. Mina oskan kõnelda vaid enda eest ning olen Eesti eluga rahul – juba sellepärast, et esivanemad on võidelnud meie vabaduse eest. Eesti on olnud mitme riigi koosseisus ja meil oli ka halvemaid päevi, aga me ei andnud alla ning suutsime vabaneda. Meil on omad kombed, ilus loodus, kena rahvus ja hästi kõlav keel. Loomulikult on ka halbu asju nagu igal teisel riigil: rahvaarvu kahanemine, vägivald, alkoholiprobleemid. Eesti on väike, kuis see-eest vapper ja tugev riik. Mina julgen end täiel rinnal eestlaseks pidada ning jah, mulle meeldib Eestis elada!

TARVASTU GÜMNAASIUM

TARVASTU GÜMNAASIUM IX-a klass, klassijuhataja Helle Soots Maire Eerma Andro Ilves Minni Janson Kert Juhanson Elvis Juus Epp Krusenvald Liis Kuldsaar Keio Kütt Marju Mirka Siret Olev Lukas Pertel Olev Siim Kätlin Sild Reeli Student Siret Veiper Tuule Vilgelm Elis Ülenurm

IX-b klass, klassijuhataja Oliver Tobro Kaimo Hanni Martin Heier Gert Ilves Kerli Karussaar Martha Kikas Aire Kobak Helen Kuningas Magnus Lauri Meelis Lauri Taavi Mattis Kertu Noodla Aimar Pissarev Ingrit Pless Gerli Raugmäe Ristjan Ristisaar Kreete Rõõm Karoliina Tobro Ken Uibo

XIII klass, klassijuhataja Mai Vilgelm Meelika Allik Jelena Jasnova Diana Järv Maarja Kahro Keio Kits Allar Klein Kristjan Lattik Kaidi Lilloja Siim Piirak Elisa Rannala Liis Ritson Ragnar Roosipuu Grete Sankovski Silja Sild Gunnar Svarval Mari-Liis Tulp Anu Varik Helen Vunder Kristjan Õmblus

ELAME ILU, NOORUST JA EDU KUMMARDAVAS ÜHISKONNAS Helen Vunder XII klass Viimaste aastakümnete jooksul on välimus ja edukus muutunud meie ühiskonnas üheks määravaks teguriks. Nende nimel ollakse valmis tegema kõik endast olenev. Tahetakse sarnaneda kuulsustega, kelle järgi on kujunenud välimuse mõõdupuu. Raha tähtsus on tunduvalt suurenenud ja enamik inimesi püüdleb edukuse poole. Soovitakse saada tuntuks ja saavutada elus püstitatud eesmärk, ehkki tihti pole see nii kerge, kui tundub. Kas tõesti on ilu, igavene noorus ja edu meie ühiskonnas kõige tähtsamad? Ümbrusest vastuvõetud informatsiooni abil kujundame endale iluideaalid. Püüame teha kõik, mis on meie võimuses, et sarnaneda reklaamplakatitel olevate kuulsate ja kaunite modellidega. Käies poes, märkame kõigepealt rõivaid, aksessuaare ja jalanõusid, mida oleme näinud tuntud inimestel. Nõustume loobuma isegi söögist, et suudaksime nende kallite rõivaste eest tasuda. Paljud ohverdavad unistuste figuuri nimel ka tervise. Oma peegelpildiga ei ole me sageli rahul, vaid näljutame end nõrkemiseni. Alles siis, kui oleme läbi elanud midagi sünget, saame aru, et loodud iluideaal ei olegi nii kaunis, kui algul arvasime.

Lukas Pertel, IX klass

TARVASTU GÜMNAASIUM

Tarvastu gümnaasiumi IX-a klass

Silja Sild, XII klass

Ilu väärtustatakse üle. Leidub ametiasutusi, kus keeldutakse inimest tööle võtmast, kui ta on kogukas, kummaliste näojoonte või ebatavalise pikkusega. Tänapäeva ühiskonnas pole olukord õnneks enam nii lootusetu, kui esmapilgul võib tunduda. Pikka kasvu mehed ja naised tunnevad rõõmu korvpallist. Täidlasematele korraldatakse tõsieluseriaale. Hiljuti nägin Kanal 2 saatest «Reporter», et ainulaadsete ja kummaliste näojoontega inimestele on loodud isegi oma moeagentuur. Kui ümbritsevas keskkonnas pöörataks rohkem tähelepanu «teistsuguse» välimusega inimestele, avastaksid paljud oma koha siin maailmas ning hakkaksid iseennast armastama. Edukaid inimesi austatakse, kadestatakse ja imetletakse. Neil, kes viibivad ühes ja samas seltskonnas kuulsa inimesega, tekib sageli tahtmine temaga tuttavaks saada. Nad arvavad, et tutvuste abil jõuab karjääriredelil kõrgele. Nüüdisaegses elukeskkonnas võib seda arvamust põhjendatuks pidada. Olen puutunud kokku inimestega, kes nooruses õppimisele ja koolis käimisele suurt tähelepanu ei pööranud, vaid viibisid tarkuse omandamise asemel seltskonnas ning sõbrunesid uute ja huvitavate isikutega. Hiljem kasutasid nad saadud tutvusi karjääriredelil kõrgemale astmele pürgimiseks, kuni olid ise silmapaistvalt edukad. Edukaks on võimalik saada ka õppides. Kui meil on

TARVASTU GÜMNAASIUM

Tarvastu gümnaasiumi IX-b klass

teadmisi, hakkavad kaasinimesed meisse lugupidavalt suhtuma. Nad teavad, et tarkus tuleb tasapisi ja selle nimel peab vaeva nägema. Tihti pingutavad noored õppimisega paraku üle, soovides tunda kolleegide austust ja kadestavat pilku. Tuleks rohkem mõelda enese heaolule ja tervisele, sest kui võimete piir on ületatud, võivad tekkida stress ja terviseprobleemid. Elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus noorus muutub aina olulisemaks teguriks. Soovitakse näida igavesti noor. Kuid endale eesmärke seades peaksid inimesed arvestama nende saavutamise võimalikkust. Oscar Wilde on öelnud: «Hea olla tähendab olla kooskõlas iseendaga.» Ei tohi lasta ennast häirida teiste inimeste arvamustest, vaid tuleb pöörata rohkem tähelepanu sellele, kes me ise tahame olla. Ilu, nooruse ja edu tähtsus oleneb meist endist, sest rahvas loob ühiskonna.

*** Siim Piirak XII klass Vahel päev, vahel on öö,

vahel ei taha, vahepeal söön, mõnikord vaba, aga mõnikord tööl, kas siis sabas või siis vööl. On nii kole kui ka ilus, keset platsi või siis vilus, suur kui vaal või väike kilu, kare või üsna silus. Tasakaal! Tasakaal! Kaaluta värvita maitseta… Tunneta seda, et SA ELAD Pime ÕNN! Ühel kindel naine, teisel mitu meest, mõni näeb väljast, mõni uurib seest. Seekord kandiline, tookord ümar, see on tark, aga see on rumal. Päikse käes või vihma sees.

TARVASTU GÜMNAASIUM

Tarvastu gümnaasiumi XII klass

Kuule, möku, ole nüüd mees! Aadam ja Eeva – rahulik ja keev ka. Tasakaal!

MINU KÕIGE KALLIM MÄNGUASI Aire Kobak IX klass Minu kõige kallim mänguasi on pisike mustade lontis kõrvadega koer. Ta on pruuni ja valge laiguline ning lõua all on tal pisike punane süda. Isa tõi selle Soomest, kui olin kõigest kaheaastane. Mulle meenub üks pisike seiklus. Olin siis kolme- või nelja-aastane. Hakkasin õhtul magama minema, aga mu koer oli kadunud. Ma ei suutnud temata kuidagi uinuda. Ema pakkus mulle kaissu teisi mänguasju, aga mina aina jonnisin ja jonnisin ning tahtsin vaid oma kutsut. Hakkasi-

me otsima. Otsisime toolide alt ja riiulitelt, mänguasjakastist ja diivani tagant, kuni lõpuks ronisin kapi taha. Seal see oligi. Uinusin õnnelikult, sest mu lemmik oli leitud. See pisike koer on mul praegugi alles. Ta istub kapil südamekujulisel padjal. Kui ma tuppa astun, on ta kohe näha. Ükskõik, kes mulle külla tuleb, sugulane või klassikaaslane, lihtsalt tuttav või parim sõber, kõik märkavad seda imearmast mänguasja. Ja kui nad küsivad, siis jutustan neile, kuidas ma ta sain ja kuidas ei suutnud temata magama jääda. Mul on hea meel, et see lapsepõlvest kalliks saanud mänguasi mul alles on.

KÕIGE KALLIMAD MÄNGUASJAD Epp Krusenvald IX klass Igal inimesel on miski, mis on talle hindamatult kallis ja väärtuslik. Selle hind ja väärtus ei peitu üksnes rahas, vaid

KAUBAMAJA

TARVASTU GÜMNAASIUM

südames. Mõni peab selleks raamatut, kingitust, tarbeeset, kirjatükki või midagi hoopis eriskummalist. Lastele on väärtuslikud mänguasjad. Igal lapsel on mõni lelu, mida ta hoiab enam kui midagi muud. Üks minu kallimaid mänguasju oli suur karvane mängulõvi, mille sain kümnendaks sünnipäevaks. Hoidsin teda väga. Alati kammisin tema kohevat lakka, sättisin sinna juuksekaunistusi ning võtsin ta magama minnes enda kõrvale. Ma pole päris kindel, kuid arvan siiski, et südamelähedaseks muutis selle looma asjaolu, et olen Lõvi tähtkujus sündinud ja loomakese kinkisid mulle vanemad. Väiksena ei osanud ma mänguasju eriliselt väärtustada. Nende olulisus on ilmsiks tulnud hoopis hiljem. Minu südames on kindel koht ühel naljakal punasel mänguloomal, mille kinkis mulle väga kallis sõbranna. Kui vajutada loomakese kõhu peale, hakkab see valjult naerma ja teeb tuju heaks, ükskõik kui kurb mul ka poleks. Väiksena meeldisid mulle ka autod. Tihtipeale mängisin oma väikeste mudelautodega. Oli isegi võidusõidurada, millel nendega uljalt põristasin. Nagu igal väikesel tüdrukul, olid ka mul Barbie-nukud, kuid need pole olulised. Igal inimesel, nii suurel kui ka väiksel on asjad, millel on nendele sügav tähendus. See on olnud läbi aegade nii ja on ka tulevikus. Ajad muutuvad, asjad muutuvad, kuid inimesed on südamelt alati samad.

Martha Kikas, IX klass

et näen neid linde ja värvirikkaid liblikaid veel. Kuid siis jälle usun: kui saan tunda lillelõhna, võin ma olla õnnelik.

MIS ON RIKKUS? *** Minni Janson IX klass Kevad südames. See kevadine lillelõhn, mis kumab minu ümber on kui lohutus minu kurvale südamele, mis tahab lõhkuda kõik ilusa mu sees. See kevadine lillelõhn aitab mul keskenduda olulistele asjadele, inimestele, kõige kallimale. See annab jõudu edasi minna. Kuulen, kuidas linnud laulavad, ja näen värvirikkaid liblikaid kõikjal mu ümber. Kuid siis tuleb must- hall pilv mu pea kohale ja rikub minu roosilise fantaasiamaailma. Vahel ei tea, kas julgengi unistada ja loota,

SINU KODUS.

Martha Kikas IX klass Sõnal «rikkus» on mitu tähendust. Inimene võib olla rikas mitmes mõttes. Rikkus ei pea olema ainult materiaalne, inimene võib olla rikas ka vaimselt. Kui inimesed kuulevad sõnu «rikkus» ja «rikas», seostavad nad neid ikka rahaga. Kuid rikkus ei peitu ainult rahas. See ei pea tähendama suurt basseiniga maja ja kümmet autot uhke villa ees. Inimesed, kel on palju raha, võivad küll endale palju lubada, aga suur rahaahnus võib viia ränkade tülideni. Raha muudab inimesed ahneks ja paneb arvama, et nad on paremad kui teised. Inimene võib olla rikas sõprade poolest. Kuid kõige suurem rikkus, mis olla saab, on pere – ema ja isa, vennad ja õed. Ka haridus on rikkus. Kui koolis korralikult õppida, saab inimene hea hariduse. See võimaldab saada korraliku töökoha. Kui pole haridust, tuleb leppida kehvemaga. Iga inimene on millegi poolest rikas. Mõni hindab materiaalseid väärtusi ning tahab saada aina rohkem varandust, teised lepivad nende väärtustega, mis neil juba olemas on.

www.anttila.ee

VILJANDI KAUBAMAJA

Laias valikus • • • • •

rõivaid, jalanõusid, kuld- ja hõbeehteid, parfüüme ja lõhnavett palju muud kingituseks sobivat koolilõpetajale ja tema perele

Viljandi kaubamajast!

Koolitame • A-, B-, BE-, C- ja CE-kat mootorsõidukijuhte • jalgrattureid ja mopeedijuhte Korraldame • liiklusteemalisi sportlikmeelelahutuslikke üritusi • noorte liiklusohutusalast õpet koolides. Info ja kirjapanek tel 507 8477 e-post lrk@liiklusklubi.ee www.liiklusklubi.ee

FOORI AUTOKOOL B-kategooria 5700 kr. õpilased 5500 kr. BC1 7500 kr.

Saadaval 500- ja 100-kroonised kinkekaardid, mis kehtivad kõigis Viljandi Tarbijate Ühistu ja ETK Grupi kauplustes.

E–R 9–18, L 9–16

LRK Autokoolitus

Alati kasulik!

Kursused algavad iga kuu teisel nädalal

Registreerimine tel. 507 2305 või e-postiaadressil fooriautokool@hot.ee

A-, B-, BE-, C- ja CE-kategooria koolitus. Lõppastmekoolitus. Tallinna t. 3, kaubamaja III korrus. Tel. 523 0800, www.madel.ee E-post madel@madel.ee

Autokool Autom Info tel. 502 2322 ja 433 3797. .

www.hot.ee/viljandiautom

Info tel. 433 5434 või 505 3269,

www.alopex.ee, Väike-Turu t. 3.

OÜ Autra Koolitus R- ja T-kategooria (traktoristid) ja ekskavaatorijuhi kursused. Info tel. 523 0167.

TÄÄKSI PÕHIKOOL

TÄÄKSI PÕHIKOOL IX klass, klassijuhataja Marje Brauer Hedi Aan

Kelli Hein Kuuno Kalvik Liis Lohu

MEIE MÕTTEID Klassikaaslaste mõtteid kogusid Kretel Orgmäe ja Hedi Aan Liis Lohu: Meie klassis on üheksa õpilast – neli tüdrukut ja viis poissi. Tüdrukud on vaiksed, rahulikud ja enamasti korralikud. Poisid on sportlikud, räägivad palju ja nalja saab ka alati. Hedi Aan: Meie klass on väike ja kokkuhoidlik. Vahel on küll lahkarvamusi, kuid need lahenevad ja kõik on hästi. Meie klassi kuuluvad andekad sportlased, tublid lauljad ja osavad nuputajad.

Kretel Orgmäe Siim Rannamäe Rein Raudmets

Deiwin Sarjas Andres Tamm

Kretel Orgmäe: Poisid on meil suhteliselt lärmakad, kuid kui neid ei oleks klassis, siis oleksid tunnid igavad. Tavaliselt on just nemad need, kelle peale õpetajad häält tõstavad, sest poisid võtavad kõike naljaga. Tüdrukud on meil vaiksemad, nendega saab alati paremini asju arutada. Deiwin Sarjas: Mis sellel kevadel täpselt toimuma hakkab ja miks, seda ei tea keegi. Siiski on kõigil omad ootused ja lootused, kuidas kõik kulgeb, sest ikkagi viimane aasta selles koolis ja vaevalt keegi tahab siia üheks aastaks veel istuma jääda.

Tääksi põhikooli IX klass

TÄÄKSI PÕHIKOOL

Siim Rannamäe: Meie esimene klassijuhataja oli õpetaja Sirje Raudmets, ta oli väga tore ja heasüdamlik, vahel ka kuri, kui olime pahandust teinud või tunnis rääkinud. Alates viiendast klassist on meie klassijuhataja Marje Brauer, väga hea õpetaja. Kelli Hein: Me saame kõik suhteliselt hästi omavahel läbi, kuigi vahel tekib sõnasõdasid, kus kedagi solvatakse, kiusatakse või haavatakse. Vahel võib tunda, et me pole ühtegi korda tülis olnud, ent juba viie minuti pärast võib kõik muutuda. Kuuno Kalvik: Tulin siia kooli IV klassis, see tundus eelmisest koolist palju tagasihoidlikum ja väiksem. Samamoodi oli ka minu uue klassiga. Olles jõudnud IX klassi, olen aru saanud: see, et klass on väike, ei tähenda, et ta on halvem kui suured klassid, vaid on just parem üksteisega suhelda.

HAIKU Deiwin Sarjas Ärkab nurmenukk, lumi juba sulanud, lõoke lõõritab. Päike lõõmab ja maasikas juba valmis, õues on nii soe. Õues porilomp, lehed juba langevad, seeni küllaga. Pakane paugub, lumi on tulnud maha, külma toob tuul.

Andres Tamm: Loodan väga, et meie klassi õpilased pingutavad rohkem, jõuavad kaugele ega lase ennast käest ära. Ma loodan, et vähemalt pooled meie klassi õpilased omandavad kõrghariduse. Rein Raudmets: Kõik algas 2000. aastal. Videolindilt on näha, kuidas sammun klassi, hirmul ja segaduses. Näen üheksat last, kellega puutun peaaegu iga päev kokku. Nüüd, üheksandat klassi lõpetades, olen nendega veetnud oma elu parimaid hetki. Klassikaaslased on mulle väga kalliks muutunud ja ei oska mõeldagi, et kevadel peame lahku minema.

HAIKU Siim Rannamäe Jälle kevad on, murul istub väike konn - mis see haiku on ? Jälle suvi on tiigis ujub väike konn - kus ta kodu on? Jälle sügis on tiigist lahkunud ju konn - kus ta kodu on? Jälle tali on magab meie väike konn - näeb, et suvi on.

VILJANDI KAARE KOOL

VILJANDI KAARE KOOL IX klass, klassijuhataja Annika Mumm Agnes Asu Margus Golovin

Andre Ind Kristjan Kuusk Kalev Lahesalu Janno Lembavere

SEDA JUTUSTAS MULLE VANAEMA Evely Rebane On sügis oma tormide ja vihmadega. Taevalaotust katavad hallid pilved, on lindude ränne. Õhus kaiguvad lindude hüüded ja hõiked. Tuul ulub korstnates. Meil on aga soe ja õdus olla, sest kamin köeb ja minu kõrval koob memm sokke. Ka minul on käsil roosa salli kudumine. Oma käsitööoskused ja -armastuse olen saa-

Kristjan Naarits Elari Ranna Evely Rebane Ivar Remmelgas

Sander Saks Rainer Sülla Ardo Tammoja Raiko Vokk

nud just memmelt. Igav meil pole, sest vanaemal on alati mõni jutt varuks, mõni heietus minevikust- olevikust. Mõnus on kududa ja teda kuulata... ... Kasvasin üles viie vennaga. Olin ainus ja vanim tütar. Vennad hoidsid mind väga. Koos tegime tööd ja koos laulsime. Kevadel käisin ma leeris ja astusin ellu. Käes oli kevadlaada aeg. Isa pani mind taimi müüma. Üks naaberküla poiss käis muudkui edasi ja tagasi ja tegi lõpuks minuga ka juttu. Tutvustas ennast, et tema on Paul naaberkülast Kaharpealt. Äkki oli ta kadunud, aga kui laat läbi sai, tuli ta taas rattaga kohale ja saatis mind koju. Kartsin, et minu venda-

Viljandi Kaare kooli IX klass

VILJANDI KAARE KOOL

dele ta ei meeldi, sest Paul oli pärit Tallinnast ja alles hiljuti Kaharpeale elama tulnud. Rebaste pere oli kõrgklassist, kuid meie olime lihtsad ja töökad talunikud. Kõik läks õnneks hästi. Paul palus mu isa käest luba mind õhtul peole viia. Siis see juhtuski. Paul tuli mulle kosja. Ta ütles, et tema ilma Helgata siit ära ei lähe ja , et tema tahab seda pisikest ja ilusat tüdrukut oma tallu miniaks. Ämm oli mul karm ja harjunud käsutama. Varsti sündis meile esimene tütar Liia, siis Malle ja lõpuks saime maha pojaga. Poeg sai nime vanaisa järgi – Ain-Jaak. Elu oli ilus. Siis aga tuli riigipööre. Pauli Pihkva suvemõis võeti ära, ise pidi ta metsas redutama. Vana ämm suri. Pidev Pauli jahtimine õpetas meid venelasi narrima, kuid varsti saime palga. Ühel õhtul oli auto koos vahimeestega ukse ees ja meid viidi rongile ning sealt Siberisse. Ain oli alles kolmeaastane. See oli kole aeg, aga tänu oma optimismile saime hakkama. Elasime väikeses onnis. Lastega harisime väikest maalappi ja laulud saatsid meie tegevusi. Õhtuti koguneti meie majja, kus arutati Eesti sündmusi ja lauldi eesti lugusid. Pidasime ka jõule. Lapsed käisid vene koolis. Sööki nappis. Õnneks said laste kõhud alati täis ja endast ma ei hoolinudki. Varsti kuulsin, et ka papa on kinni võetud ja on kõrval hõbedakaevanduses sunnitööl. Kevadega saabus õnn meie tänavale. Paul ja mina saime kokku. Meile anti võimalus koos lastega koju sõita. Meid vabastati. Kuigi Siberis oli raske ja saime näha ja tunda palju nälga, külma ning surma, jäi meelde ikkagi ka palju head. Seal oldud aastate jooksul tekkis palju sõpru, ka venelaste seas. Algas sõit koju Eestisse ja kõik mu kallid olid mu kõrval. Et Kaharpea talu oli laastatud ja ära võetud, pidime minema sinna, kuhu meid viidi. Viljandi ligidale Vana-Võitu saime väikese toa. Olime vintsutatud tervisega, aga elus! Oi! Lõng on otsas ja söögiaeg käes. Lähme süüa tegema! See oli üks paljudest memme mälestuskildudest. Temast jäi maha tohutu suur tühimik ja paks mälestuste päevik. Sügisesed lehed ja lilled katavad ta hauda. Alati optimistlik ja suure südamega oli mu memm.

huvitav teha ja ka lugeda. Just sellest koolist olen selgeks saanud, et igal inimesel on õigus oma arvamusele. Olen õppinud paremini suhtlema ja mul on rohkem pealehakkamist kui varem. Kas keegi on tähele pannud, et mulle meeldivad pliiats ja paber? Mulle ei meeldinud kirjutamine üldse, aga nüüd võiksin kirjutada kas või raamatu. Me oleme nühkinud koolipinki juba üheksa aastat. Nüüd on kätte jõudnud aeg mõelda kooli lõpetamisele ja oma tulevikule. Kummaline, et varsti räägime oma koolist minevikus. Tänu õpetajatele, kes meid innustasid ja inspireerisid, tagant tõukasid ja tõrelesid, kiitsid ja tunnustasid.

MEIE KLASS Janno Lembavere, Kalev Lahesalu, Kristjan Kuusk Meie klassis neliteist last, õpetajal abi nii mõnestki vast. Teeme sporti, laulame Vahest sõna kuulame. Mängime me bowlingut, mis on meie lemmikuks. Koolis õppima peab kah! Õppimine vahva, jah! Raskused meid ei murra selgeks saame koolikorra. Õpsid on meil toredad, ise oleme usinad. Hea on käia koolis, kui sa sellest hoolid. Kui koolis teeme kõik, mis kästi, läheb tulevikus hästi!

MINU SUURIMAD ÕNNESTUMISED KAARE KOOLIS Margus Golovin Kaare koolis olen kõige enam õppinud viisakust, distsipliini ja töökust. Minu koolis õpetatakse eluks vajalikke asju. Ma olen saanud proovida tiimitööd. See on andnud mulle suurepäraseid kogemusi ja uusi sõpru. Juba mitmendat aastat anname välja oma klassi ajalehte. Seda on

KAUBAMAJA

VILJANDI MAAGÜMNAASIUM

Viljandi maagümnaasium

MAAGÜMNAASIUMI ÜHEKSANDIKE KOOLILÕPUMÕTTEID * Koolis nagu eluski tuleb ette nii tõuse kui mõõnu. Oluline on mõõnadest üle olla. Dagmar * Üheksa aastat koolis on olnud kui teater, kus iga päev on eri näidend, kuid näitlejad ikka samad – rõõmsad ja kurvad, ettearvamatud, väljakannatamatud, kuid siiski head ja omased. Grete * Mõtlen lõpetamisest, vanadest klassikaaslastest, ilusatest mälestustest. Tekib tunne, et olen mõelnud millestki

SINU KODUS.

ELMO RIIG

heast. Kui see hetk kaob, tulevad uued mõtted järgmisest algusest. Küll saab seegi algus kunagi lõpumälestuseks, sest miski peale mälestuste pole igavene. Indrek * Ja nüüd olen ma suur. Peaaegu. Nüüd on mul vaja endal elus otsuseid teha. Kahju, et see lõbu läbi sai. Kristina * Kool õpetas mind hindama, kui pikk on 45 minutit ja kui kiiresti kaob üheksa aastat elust. Siim * Koolile mõeldes tulevad kohe meelde kaardimängud, teekond Kaare kooli ja õnnelik lapsepõlv. Kahju, et see kõik kohe läbi saab. Põhimõtteliselt peaksin nüüd suur olema. Anett

www.anttila.ee

VILJANDI MAAGÜMNAASIUM

* Nende üheksa aasta jooksul on saanud palju nalja, on olnud lõbus. Mihkel * Tagasi vaadates meenub palju. Iga hetk sellest üheksast aastast on mäletamist väärt, kuid arvan, et ükski asi ei ole tähtsam ega mälestusväärsem kui klassikaaslased, kes nende aastate jooksul on väga kalliks saanud. Mäletan, et paar aastat tagasi ei oodanud ma midagi rohkem kui seda, et põhikool läbi saaks. Nüüd hakkan igatsema kõiki oma klassikaaslasi. Kui koolilõpule mõtlen, meenuvadki aastad täis tõuse ja mõõnu, aga miski polnud ületamatu, sest olime kõik koos. Soovin kõigile edu edaspidiseks ning loodan, et me üksteist ei unusta. Margret * Kaua oodatud lõpp on lõpuks käes. Oli tüütu, oli tore. Õnneks sai see läbi. Gunnar * Koolirõõm ei ole seotud ainult õppimise ning heade hinnetega, vaid ka sõprade, tuttavate ja õpetajatega. Kui meenutame pärast lõpetamist kõiki toredaid seiku, on küllap kahju, et oleme juba nii vanaks saanud. Enne üheksandat klassi võib-olla ei mõtlegi nii väga koolirõõmule, millest kõik need aastad oleme osa saanud. Signe * Mõnikord tusasena olen mõelnud, et enam ei tahaks koolis käia. Aga nüüd, kui lõpetamine ees seisab, mõtlen, et see tuleb liiga vara. Tahaksin olla veel väike laps, kes ei tea maailma probleemidest ega pea ise midagi otsustama. Marie * Kui mõelda üldises plaanis, siis tegelikult on ju koolis päris tore käia :). Siin on palju toredaid inimesi ja iga päev saab nalja. Enelin

palju häid mälestusi ja kunagi kohtume kõik uuesti. Katriin * Koolist on kõik saanud palju tarkust ja kogemusi kogu eluks. Ei ole olnud lihtne end hommikul vara üles ajada ja miinuskraadidega kooli vantsida, kuid tagasi vaadates on kõik olnud seda vaeva väärt. Mul on hea meel, et olen saanud põhihariduse, palju sõpru ja õppetunde. Siiski valmistab mulle kõige rohkem rõõmu mõte, et see etapp on lõppemas ning peagi algab vaheaeg. Janeli * Sõna «koolirõõm» ei tekita arvatavasti enamikul õpilastel mitte mingisuguseid positiivseid emotsioone. Nad käivad koolis, sest peavad – kool on siiski kohustuslik. Enamik õpilasi ei mõtle kooli tulles ega kodutööd tehes sellele, et haridus on oluline. Kool on ka omamoodi elukool, sest siin näed, kui palju pead pingutama, et ennast tõestada. Laura-Liisa * Koolirõõm on peidetud rõõm. Enne kaheksat voodist tõusta ning seejärel kooli poole kõndima hakata on üpris vaevarikas. Kui möödunud üheksa aasta peale mõelda, meenuvad mulle ainult head juhtumid. On olnud palju pikki tunde ja rasket tööd, kuid sellest enam oleme saanud nalja ning kogenud rõõmu. Kooliaeg pidi ju olema kõige toredam aeg. Kai * Hästi tore on, kui vaatad klassiaknast välja ja näed, et lund sajab. Või kui päike paistab ja linnud laulavad. Või kui lähed sööklasse ja avastad, et toiduks polegi kalaseljanka ega karamellkissell. Või kui on vahetund ja aken on lahti ja tuul puhub ja muusika mängib ja kõik on õnnelikud. Meil on ikka olnud neid toredaid hetki siin koolis. Heleene

HINGELIND * Kunagi arvasin, et kõige suurem koolirõõm on rõõm lõpetamisest. Praegu ma enam nii ei arva. Kristiina * Minu arust pole olemas «koolilõpumõtteid». Kui kool tähendab õppimist, siis sel ei ole ju lõppu. Kõik alles algab. Sirkka Johanna * Viierõõm on suur rõõm. Kes tööd ei tee, see viit ei saa. Ragnar * Arvan, et ma pole ainus, kellel on kahju, et kool läbi saab. Kui olime väikesed, olime kõik sõbrad ja saime läbi, aga viimaste aastate jooksul oleme kõik eriti lahku kasvanud. See on tõesti kurb, sest meil oli tore klass. Enam ei suuda me midagi koos otsustada, sest oleme suureks saanud ja kõigil on oma maailmavaade. Loodan, et meil on

Triin Eerme Võib-olla on just hing see, mis määrab meie saatuse ja elutee. Kui on olemas saatus, siis kes seda juhib? On olemas HINGELIND, kes elab meie sees. Väiksena meeldis mulle väga üks raamat, mille nimi oli «Hingelind». Isa luges seda mulle õhtuti ette, sellest ajast alates tean, et iga inimese sees on oma lind, kelle eest peab hoolt kandma. Muidugi ei pruugi seda uskuda, kuid ilus on niimoodi mõelda. Usun, et inimene kasvab koos oma hingelinnuga ja mida vanemaks ta saab, seda rohkem tema ja hingelind teineteist mõistavad. Vahel teeb inimene kahetsusväärseid asju ja siis ei saa ta oma hingelinnuga enam hästi läbi. Sellepärast peabki oma hinge hoidma, pakkuma talle haridust muusika, kunsti ja kirjanduse, aga kõige rohkem armastuse kaudu. Sest kui hingelind meie sees on õnnelik, oleme meie täis

VILJANDI MAAGÜMNAASIUM

hingeilu. Mõnikord on inimesel nii raske, et hing oleks nagu seest kistud. Siis tuleb hinge ravida, sest tema on meie saatus. Saatus on meie elutee.

KLASSIPILT...

Ja neid ringe koguneb palju. Liiga palju, et suudaks lugeda. Aga me ei loegi, sest aju on loobunud rippumast kadumise serval.

AFORISME

Martin Koitmäe see ei ole lihtsalt üks klõps, mille teeb fotograaf korra aastas. See on pilt, mis kujuneb ja loob end ise pidevas muutumises. Sellel on palju värve, igaüks on siin oma värvi, mõni hall, mõni punane, aga mitte kunagi must-valge, isegi seepiatooni mitte. Iseasi muidugi, kui ilus see pilt on. Peale värvi on igal õpilasel pildil mingi koht. On need, kes moodustavad esiplaani ja näo, ning leidub ka neid, kes jäävad tagaplaanile, ja neid, kes on osa oma kampsunimustrist. Muidugi on ka selliseid, kes, ise kui teravad okkad, on teistele pinnuks silmis ning lükatakse täiesti tagaplaanile või jäetakse üldse kaadrist välja. See pilt on pidevas liikumises, kord on keegi ees, kord taga. Vahel mõni lahkub pildilt või tuleb juurde. Iga kooliastme lõpul peab pilt laiali minema ja igaühel tuleb leida endale uus pilt, kuhu ta sobib. On vaja ümber harjuda, leida endale uus positsioon. Ja kui vana pilt jälle üle pika aja kokku saab, on see tundmatuseni muutunud. Eriti oluline koht klassipildis on silmadel, vaataja näeb just neid esimesena. Pildi teeb elavaks silmade sära. Igal pildil seda ei ole või on see tuhm. Silmade sära ei kuulu silmadele ega inimesele. See ei ole tema oma. See on mingi seletamatu valgusallika peegeldus, mis peegeldub silmadelt vastu. Ta on nagu kuskilt mujalt pärinev olend. Nagu ingel. Keegi maaväline. Elujõud, eluallikas, püüdluste tung, avastamise avarus. Pildi suurusega võrreldes nii väike, ometi nii ere. Pildile nii vajalik... Kes loeks kokku need pildid, need silmad, need muutused 130 aasta kestel siin punases koolis?

Koolitöö on kui intervalljooks, päevikus valitseb nädalaid tühjus, kuid siis äkki jääb ruumi puudu. Grete Ots Tegelikult ei lõpeta me kooli kunagi, elukoolis käime edasi. Helen Raudsepp Õpetaja on kui paabulind, kes klassi ees tähelepanu püüab, et siis kanaema kombel tarkust jagada. Kadri Villem Õppimine on raske. Arusaamine veel raskem. Õpitu meeldejätmine tuleviku jaoks – kõige raskem. Maria Alesma Õpetada on sama mis sööta õunu lõvidele, kes ei mõtlegi taimetoitlaseks hakata. Kaur Leemets Õpilane on kui sõdur: ta õpib nii palju, kui jõuab, ja veel nii palju, kui kästakse. Taavi Orgusaar Õpilase laiskus on pöördvõrdeline õpetaja nõudlikkusega. Rauno Mets Õpilase mälu on kui tahvel: kõik ebaoluline kustutatakse sekunditega. Liis Kalmet

TIKKTAKK... Debbi Purtsak Kella tiksuvad seierid sõuavad kuhugi, jõudmata edasi. Alguspunkti ja lõpp-punkti vahel, kohtudes veerandite ja kolmveeranditega. Tikk-takk, tikk-takk, tikk-takk... Ta loeb nii sekundeid ja minuteid, mis muutuvad kaugeks rännakuks. Tikk-takk... Me ripume sekundiseieri küljes krattipidi, püüame seda takistada. Aga meil pole selleks võimu. Mahajäänud lasevad ühe ringi lihtsalt mööda.

Head õpilased on nagu õunad, millest parimad korjatakse ära ja halvad jäävad puu alla teist võimalust ootama. Janar Kulp Kool kutsub ja peletab, kuid ennekõike siiski õpetab ja kasvatab. Leino Algmaa Õpetaja ja õpilase suhe on nagu ilmateade: mõnikord selge, mõnikord pilvine... Seda ei tea kunagi ette. Birgit Kikerpill Tarkuse hind on vabadus, vabaduse eeldus on tarkus. Jaan-Juhan Oidermaa Õpetaja ja õpilase suhe sarnaneb looduse seisukohalt

VILJANDI MAAGÜMNAASIUM

Viljandi maagümnaasium

kommensalismiga: õpilane saab kasu ning õpetaja ei saa kasu ega kahju. Erki Bekker Õpilane on kui väike kutsikas, kes õpib ja mõtleb end aina suuremaks. Meelis Mütt Õpetaja on tugisammas õpilase haridustemplis. Kati Ojaloo

MÕTTEKILDE PUNASEST MAJAST Henri Käärik Kool on maja, mis avab hommikul uksed. See täitub uniste, rõõmsate, kurbade, õnnelike, natuke vähem õnnelike, virkade ja natuke vähem virkade noortega. See on koht, kus on sõpru ja tuttavaid, kus tekivad suhted, siin on koht, kus olla ja areneda – justkui teine kodu. Siin on suuri saladusi, jutukõminat, kilkamist, jooksmist, vahel karjumist, pahandusi. Kooliuks, millest tullakse ja minnakse, ootab õhtul, et sealt hommikul jälle tuldaks. Ja nii aastakümneid. Rutiinne kiirus kõiges, trepist üles-alla käimine – see kõik kuulub selle vana maja juurde, on tema olemuses, annab, hoiab ja kannab edasi tarkust. Nii on olnud see põlvest põlve. Ja tahvel, mis pestuna oleks päris mõttetu, tühine, hoiab endas valemeid, arve, võrrandeid, mida aeg-ajalt teatavale klassile kirjutatakse, et meelde jätta – milleks muidu.

ELMO RIIG

Vahetund tuleb vahel liiga kiiresti, vahel nagu aeg jälle seisaks, liiguks kui teosammul, vahetund viivitab tulemisega. Koridor juhatab, viib sõpru kokku, on koolimaja lahutamatu osa. Ja õpetajad, kes käivad, pea laiali otsas, ei märka teinekord teregi vastu võtta. Miks küll? Sest kool areneb, püsib, eksisteerib tänu õpetajatele. Meie punane tellistest maja teab kõike. Tema ei liigu, tal pole kuhugi kiiret. Ta võtab vastu kõik, kel vähegi tahtmist. Tulevikus, ka nüüd ja praegu. Kui väsib see vana maja, aidatakse tal uuesti virguda, remonditakse, restaureeritakse ja suur maja elab. Jälle puhub ta tuult tiibadesse tuleviku põlvkondadele.

USALDA, AGA KONTROLLI! Leino Algmaa Elus tuleb ette olukordi, et soovitud tulemuse saavutamiseks peab paratamatult koostööd tegema mitmesuguste inimestega. Selleks on vaja usaldust, aga see ei teki kergelt. Senikaua, kui usaldust pole tekkinud, on vaja kontrollida, sest keegi ei taha teiste pärast oma näppe kõrvetada. See seos on vastandatud vanasõnas, mida esimest korda kuulsin maagümnaasiumis: «Usalda, aga kontrolli!» Mind hämmastab selline sõnade ühendus. Pole (olgem ausad) suuremat lollust vanasõnade seas kui see. Midagi nii kokkusobimatut annab otsida. Inimest kontrollides ei saa ju rääkida usaldusest ning kui teist usaldatakse, pole kontrolli vaja. Inimest kas usaldatakse või ei usaldata. Usalduse ja kontrolli vahel puudub kuldne kesktee. Sa kas usaldad või kontrollid.

VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM

VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM IX-a klass, klassijuhataja Signe Ristisaar-Orlov Pillerin Aavik Mariell Aren Mark Hanschmidt Merli Hanschmidt Teet Hendrikson Merili Härginen Hedvi Kink Mati Kraavi Liisa Leetma Liis Lillmaa Hanna-Laura Luik Erlend Läne Karol Mets Mairi Närripä Erika Ofitserova Keith Orasmäe Krister Pirn Pille Poola Cätlin Puhkan Raido Pullmann Anna-Stina Pähk Rando Rooberg Cathy Ruus Andres Tammesalu Mikk Tootsi Siim Tubli Siim Veide Oliver Viikmaa Kaari Vilberg Liina Väli Janne Õunap Mari-Ann Ütt

IX-b klass, klassijuhataja Kaja Lepla Greta Ainsalu Tõnis Anton Bruno Auspere Janne Bergmann Claid Ježov Kristi Juks Kerdo Junolainen Elen Kangilaski Oskar Kivilaan Karin Kruusimäe Kerttu Kukk Kaspar Laanisto Gert Laas Martin Laidma Kessu Leesmend Anne-Mai Liigand Agris Linnaste Hando Linnaste Sirkk Luks Kristo Maileht Merilin Metsamaa Kermo Mõru Merilin Pool Juss Pärnaku Laura Rätsep Stina Saarik Peeter Sikk Sander Sülla Elery Taimsaare Karl Toi Kaur Tomson

ARTIKKEL KAIRI RAABEST Liis Reiter Maris Tšikin Kairi on imetlusväärselt hästi kasvatatud neiu, kellel on siht silme ees ning kes jääb oma põhimõtetele rangelt truuks. Esmamulje järgi võib tunduda, et tüdruk on tagasihoidlik, kuid tegelikult peitub temas suur süda, kus on alati kohta perele ja sõpradele, ning ta võimeline üllatusi pakkuma. Kairi haridustee algas pisikesest Kõpu koolist, kus ta

IX-c klass, klassijuhataja Riina Haugas Martin-Rudolf Jaeger Hannela Kurvits Andre Kustavus Kristen Rooden Madis Salu Eneli Soitu

käis kuni seitsmenda klassini. Alates kaheksandast klassist on Kairi Viljandi Paalalinna gümnaasiumis. Neiu ei arvanud, et teenib kohe ka klassi tarkpea tiitli. Tema õpitulemused jäid heaks ning seda on need olnud kuni XII klassi lõpuni, mil ta saab peale suurepärase lõputunnistuse uhkusega vastu võtta ka kuldmedali. Tema saavutuste hulka kuuluvad olümpiaadidel saadud märkimisväärsed kohad. Neist parimaks võib ehk pidada vabariikliku inglise keele olümpiaadi teist ning maakondliku esimest kohta. Peale selle on tüdruk osalenud eesti keele ja matemaatika olümpiaadidel, kusjuures emakeeles on ta juba kaks aastat järjest saanud maakonnas teise koha. 2008. aasta sügisel esindas Kairi koos kahe klassikaaslasega oma kooli saates «Keele vägi». Esimese

VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM

XII-a klass, klassijuhataja Hiie Allvee Jaanika Allik Erki Heinaste Erle Janke Elika Kaibijainen Liis Karelson Kaisa Kiil Gertu Kipper Margarita Kopteva Elar Kosseson Kalli Kübar Andra Kütt Egle Matsalak Kristiine Melotškova Elis Mets Jaanika Parm Sander Priks Katre Suits Kerstin Särev Mati Tubli Maigi Uri Cristina Uripea Pille Veidenberg

XII-b klass, klassijuhataja Margit Nuija Kaijo Aaring Indrek Allvee Joonas Alvre Märten Haugas Susanna Jurs Ailar Jüriado Kaupo Kokamägi Ave Kuusk Jaanus Liigand Tauri Lillemaa Madis Lond Birgit Maaten Mikk Muru Martin Männamaa Gretlin Prukk Kairi Raabe Merilin Rannamäe Liis Reiter Indrek Rõigas Risto Susi Kristine Teder Sven Teppart Kadri Tomson Siim Tootsi Maris Tšikin Kaspar Vitsur

telekogemuse oli ta saanud juba teises klassis mälumängus «Memoriin». Tavapärasele õppetööle lisaks on Kairi kolmel aastal osalenud Tartu ülikooli teaduskooli töös. Seal on ta pidevalt tegelnud matemaatikaga, kuid tutvunud ka filosoofia ja keeleteadusega. Keeltega on seotud ka Kairi peamine huviala. Sellest ajast peale, kui ta juba kaheaastasena lugema õppis, on kirjandus tema elus alati tähtsat rolli mänginud. Viimasel ajal on lugemisest välja kasvanud huvi tõlkimise vastu, mida soodustab väga hea inglise keele oskus. Esmalt oma lõbuks ning sõpradele tõlgitud juttude abil on ta nüüdseks jõudnud nii kaugele, et internetis on müügil esimene tema tõlgitud ja trükis avaldatud raamat «The Will of Fate». Kairi on tubli abiline igat sorti grupitöödes. Oma saavutustest hoolimata ta siiski nina püsti ei aja ega arva, et temal on õigus, kuigi enamasti see just nii on. Kaaslased usaldavad tema arvamust ning hindavad tema kogemusi ja teadmisi. Neiu nõrgimaks küljeks võib nähtavasti pidada keemia loogikaseaduse mõistmist, kuid see tõestab vaid, et oma iga arvestades üsna paljude teadmistega tüdruk on samuti kõigest inimene, ning see innustab teda muudkui rohkem ja rohkem tarkuseteri koguma. Tuleviku osas pole Kairi päris kindlalt veel selgusele jõudnud, kuid plaan jätkata õpinguid Tartu ülikoolis on

XII-c klass, klassijuhataja Ave Vitsut Mari Eensoo Diana Hendrik Helina Kangro Annika Kangur Leen Käsper Rain Laan Maret Luts Mari Maala Kerli Ott Maris Paas Mikk Pärnaku Teele Pärnmäe Teele Raja Janne Širikova Mario Tammoja Gerli Viidas

kindel. Eriala valiku teeb raskeks see, et tänu mitmekülgsusele ning ühtlaselt hedele tulemustele nii reaal- kui humanitaarainetes on neiu ees avatud väga palju uksi. Nii tähtsaid otsuseid langetades mõtleb ta hästi järele ega hüppa pea ees tundmatus kohas vette. Iseloomult on Kairi tagasihoidlik, aga samas väga abivalmis ning jagab oma teadmisi meelsasti teistega. Samuti on ta äärmiselt usaldusväärne inimene ning sõbrannana asendamatu. Kuigi Kairi on oma vanuse kohta väga asjalik ning mõistlik, ei tähenda see, et ta ei oskaks noorust nautida. Temaga on võimalik väga lõbusalt aega veeta ning kuigi tema prioriteedid on kenasti paigas, oskab Kairi lõõgastuda. Neiu peab tähtsaks vaba aega, mida jagab kooris laulmise, võrkpalli ja sõpradega millegi vahva tegemise vahel.

DAS DEUTSCHE SPRACHDIPLOM Gretlin Prukk Alates 1999. aastast on Viljandi Paalalinna gümnaasiumis sooritanud DSD-eksami 34 õpilast, sellel aastal lisandub neile veel kolm: Jaanus Liigand, Birgit Maaten ja Gretlin

VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Tõnismägi 14, Tallinn

Majandusarvestus Kinnisvara haldamine Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus; võimalik spetsialiseeruda rahvusvahelisele majandusele ja ärikorraldusele äriõigusele Kvaliteetne rakenduslik kõrgharidus, mis aitab ja hõlbustab leida tööd. Õppetöö on eesti keeles. Sügisest saab rahvusvahelist majandust ja ärikorraldust õppida ka vene keeles. Tublimatel üliõpilastel on võimalik läbida osa õpet vahetusüliõpilasena välismaal. Võimalik on õppida statsionaarses või kaugõppes rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavadel. Õpe on tasuline, kuid see on investeering sinu tulevikku. Konkreetseid riigieksamitulemusi ei nõuta. TTÜ Tallinna Kolledžis saate TTÜ diplomi.

Ootame teid!

Eesti muusika- ja teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2009/2010. õppeaastaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse. Bakalaureuseõppekavad on klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, laul, kannel, akordion, dirigeerimine, koolimuusika, instrumendiõpetaja, kompositsioon, elektronmuusika, muusikateadus,džässmuusika ja pärimusmuusika. Magistriõppekavad on klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, laul, kooridirigeerimine, orkestridirigeerimine, koolimuusika, interpretatsioonipedagoogika, kammeransambel, saateklass, kompositsioon, elektronmuusika, muusikateadus, džässmuusika, pärimusmuusika, improvisatsioon. Doktoriõppekavad on muusika (interpretatsioon, kompositsioon), muusikateadus, muusikapedagoogika, teatrikunst. Dokumente võetakse vastu 15.–26. juunini tööpäeviti kella 10–16 Rävala pst. 16 ruumis A 103. Sisseastumiseksamid on 29. juunist 2. juulini. Lähemat infot vastuvõtutingimuste ja eksaminõuete kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/ Info telefonidel 667 5709, 667 5762 või e-postiaadressil vastuvott@ema.edu.ee

Dokumentide vastuvõtt 25. juunist 12. augustini Tõnismägi 14, Tallinn. Kui kahtled ikka veel… …külasta meie kodulehte http:// tk.ttu.ee või helista tel. 6272 686.

EESTI KOSMEETIKUTE JA JUUKSURITE ERAKOOL DIARISS

Kosmeetik — algus 24. augustil Juuksur — algus 1. septembril Maniküürija/pediküürija — algus aprillis

www.parlin.ee

E EHIT HITU USE SE PE PEAT ATÖÖVÕ ÖÖVÕTT TT U U SE HIT ISE D U U SE HIT ISE D KAPITA KAPITA ALREMONT ALREMONT R RE ESTAU STAUR RE EE ER RIM IMINE INE VIIMISTLUSTÖÖD VIIMISTLUSTÖÖD KAT KATU US SE ED D,, FASSA FASSA AD ADID ID

Küünetehnik — algus aprillis Info Tondi 8-a,11313 Tallinn. Telefon 655 6185, e-postiaadress ekjek@mail.ee www.ekjek.ee

PÄRNU KOLLEDŽ OOTAB ÕPPIMA Rakenduskõrgharidusõppesse: • Ettevõtlus ja projektijuhtimine • Sotsiaaltöö korraldus • Turismi- ja hotelliettevõtlus Kõiki erialasid on võimalik õppida ka avatud ülikoolis. Bakalaureuseõppesse: • Majandusteadus (avatud ülikool) Magistriõppesse: • Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine (inglise k., päevane õpe) • Turismigeograafia (avatud ülikool) • Ärijuhtimine (teenusedisainile spetsialiseerumisega, avatud ülikool) Lisainformatsioon tel. 445 0527; www.pc.ut.ee

PANNKOOGID, LASTEEINE, PÄEVAPRAED. Telli koju või kontorisse tel. 433 3906. Tallinna t. 8, Männimäe Selver.

VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM

Prukk. Deutsches Sprachdiplom annab tunnistust kõrgkoolis õppimiseks vajalikust keeleoskusest. Kui abiturient sooritab DSD-eksami hästi ning on punktide summaga rahul, arvutatakse need ümber riigieksamiks. Kui kümnendas klassis otsiti huvilisi, oli neid kuus, sel talvel kahanes arv kolmele. Kõik kolm õpilast said ootuspäraselt head tulemused: Jaanus ja Gretlin kogusid 95 ja Birgit 93 punkti. Kõik kolm õpilast on käinud ühist kooliteed alates esimesest klassist ning kooliväliselt on kõigil mitu huvitavat hobi. Jaanus tegeles kaheksa aastat võistlustantsuga ja pärast seda kaks aastat rahvatantsuga. Birgit on lõpetanud Viljandi muusikakooli klaveri erialal ning nüüd tegeleb show-tantsuga. Gretlin käis kaks aastat Viljandi kunstikoolis ning tegeleb juba viiendat aastat aktiivselt Viljandi spordikoolis laskespordiga. Jaanus Liigand on edukas aktiivne 18-aastane noormees, Birgit ülienergiline kontaktialdis neiu, Gretlin aga mõnevõrra mõistlikum abiturient. Kõik kolm õpilast on mitmel aastal osa võtnud õpilasvahetusest Saksamaa Eckhorsti gümnaasiumiga ning osalenud projektis, kus tutvustati mõisaid ja nende pargikomplekse. Koos teiste koolikaaslastega käisid nad sellega seoses Saksamaal Oerlinghausenis. Jaanus ja Birgit on osa võtnud Deutsche Schülerakademie suvekursustest Torgelow’s. Kolmel sõbral on varnast võtta hulk suurepä-

raseid saavutusi nii maakondlikelt kui vabariiklikelt olümpiaadidelt. Eelmisel aastal jõudsid nad koos ka vabariiklikku poolfinaali võistlusel Jugend Debattiert. Nii Jaanusel, Birgitil kui Gretlinil on plaanis minna pärast gümnaasiumi edukat lõpetamist edasi õppima Tartusse. Jaanusel on silme ees kindel siht jätkata magistrantuuriõpinguid Saksamaal. Kevadel loodavad saada kõik kolm noort koos lõputunnistusega kuldmedali.

JAANUS LIIGAND Birgit Maaten Esmapilgul tundub Jaanus samasugune kui iga teine koolinoor, aga tegelikult on temas peidus väga mitmekülgne inimene. Paalalinna gümnaasiumis on Jaanus käinud esimesest klassist alates. Teisest klassist alustati ühiselt saksa keele õpinguid ning seda rada on noormees käinud väga edukalt ülejäänud üksteist aastat. 2008/2009. õppeaastal sooritas ta väga edukalt DSD (Deutsches Sprachdiplom) eksami, samuti on ta osalenud olümpiaadidel. Olümpiaadid – alustades saksa keelest ning lõpetades keemia, matemaatika ja füüsikaga – on suur osa Jaanuse elust. Tema tulemused on alati keskmisest kõrgemad, oma viimasel kooliaastal sai ta näiteks

KAUBAMAJA

VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM

maakonna keemiaolümpiaadil esimese koha. Jaanus tegeleb ka kooliväliselt enese täiendamise ja harimisega. Viimased viis aastat on ta matemaatika, füüsika, programmeerimise ja keemia valdkonnas väga tulemusterohkelt lisamaterjali hankinud Tartu ülikooli teaduskoolist. Iga koolipoiss ei suudaks nii edukate õpitulemuste kõrvalt veel lisaõpingute ja treeningutega toime tulla. Ent Jaanus pole mingi tavaline oivik. Temast ei saa rääkid, mainimata tsiklit, millel ta kevadest sügiseni ringi kihutab. Kunagi ei jäta ta oma arvamust välja ütlemata, olgu see missugune tahes – eriti kui arutatakse mõnd tema lemmikteemat. Teisalt suudab ta suurepärase õppimise kõrvalt olla abivalmis ning sõbralik kaaslane, kes teisi kunagi hätta ei jäta. Tema lemmiklause on teisi tihtipeale veidi pahaseks ajav: «Füüsika on ju sama lihtne kui matemaatikas seoste leidmine.» Kriitilisus on ilmselt ainus iseloomuomadus, mis kedagi tema juures häirida võib: kui miski ei meeldi, siis väljendab Jaanus end üpris otse ja arusaadavalt. Võib-olla teeb ta seda mõnikord veidi liiga karmilt, ent lähedased isikud on harjunud võtma teda sellisena, nagu ta on. Spordipoisiks võib teda samuti nimetada: peaaegu kaheksa aastat edukat võistlustantsu, pärast seda veel kaks aastat rahvatantsu, talvel loomulikult suusatamine (kolm korda on ta

SINU KODUS.

osalenud Tartu maratonil) ning muudel aastaaegadel jooksmine. Kokkuvõtteks võib öelda, et hästi kasvatatud ning viisakas Jaanus on teeninud paljude klassiõdede emade (ja vanaemade) lemmiknoormehe tiitli.

PAALALINNA GÜMNAASIUMI SÜDID JALGPALLIPOISID Viljandi Paalalinna gümnaasiumi jalgpallivõistkond on olnud edukas ning saanud häid tulemusi. Neli kõige pühendunumat noormeest, Karol Mets (IX-a), Kaur Tomson (IX-b), Claid Ježov (IX-b) ja Oskar Kivilaan (IX-b) on mänginud kõige kauem. Poisid alustasid jalgpallitreeninguid 2000. aastal Tarmo Palmiste treeningurühmas. Vahepeal on neid treeninud Anti Rosenberg ning viimastel aastatel Paalalinna kooli vilistlased Raiko Mutle ja Aivar Lillevere. Peale Eesti meistrivõistluste on need jalgpallipoisid oma treenerite juhendamisel väga edukalt esinenud ka koolispordis. Nad on VPG võistkondade koosseisus saavutanud märkimisväär-

www.anttila.ee

VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM

Paalalinna gümnaasiumi südid jalgpallipoisid

seid tulemusi Viljandimaa koolidevahelistel võistlustel ja Eesti koolispordi liidu (EKSL-i) üleriigilistel võistlustel. Karol, Kaur, Claid ja Oskar on oma kooli eest võistelnud õpetaja Riina Alvre juhendamisel juba algklassidest peale rahvastepallis ja teatevõistlustel «Tähelepanu, start!». Põhikoolis olid nad väga edukad jalgpallis, saalihokis ja korvpallis. Parimad tulemused. 2004. aastal EKSL-i saalijalgpallis I koht, 2005. aastal EKSL-i saalijalgpallis III koht, 2006. aaastal EKSL-i jalgpallis III, EKSL-i Nike Cupi korvpalli piirkonnavõistlustel I koht, 2008. aastal EKSL-i saalijalgpallis I koht, 2009. aaastal EKSL-i saalijalgpallis II koht, lisaks arvukad tiitlivõidud ja auhinnakohad Viljandimaa koolide vahelistelt võistlustelt. Claid on jalgpallis ründemängija, kellel on hea mängutehnika ja väravavaist. Ta on tihti suutnud otsustaval hetkel värava lüüa ja mängu oma võistkonna kasuks pöörata. «Jalgpalli mängima hakkasin seitsmeaastaselt, kui sõber mind trenni kutsus. Praegu treenin neli korda nädalas, kahel korral neist on jooksutrenn.» Oskar on kaitsemängija. Tema jõuline mängustiil, omaealistega võrreldes suur kasv ja tugev kehaehitus annavad talle vastaste ründemängijate ees eelise. Sageli on tema kaugelt sooritatud pommlöögid päästnud võistkonna. «Nõelab» ootamatult ja valusalt. Oskari soov on jõuda

mängima Tulevikku. Praegu mängib ta Tulevik II-s. Kaur on samuti kaitsemängija. Tal on väga rahulik ja keskendunud mängustiil ja ta eksib kaitses harva. Tema ja Oskar on maakonna saalijalgpallis arvatavasti parim kaitsepaar. Vajaduse korral suudab Kaur hästi mängida ka ründes ja tal on samuti ohtlik kauglöök. Kaur hakkas jalgpalli mängima esimeses klassis, kui kehalise kasvatuse tundi tuli Tarmo Palmiste, kes kutsus teda võistkonda. Praeguseks on Kaur mänginud seitse aastat. Karol on kahtlemata võistkonna liider – väga tulemuslik, ennastsalgav ja kompromissitu võitleja, kes innustab oma mänguga tervet võistkonda. Piltlikult öeldes on ta võistkonna mootor, tehniliselt väga tugev ja universaalne mängija – võrdselt hea nii ründes, kaitses kui keskväljal. See omadus muudab ta võistkonnale väga väärtuslikuks, sest lubab olenevalt mänguolukorrast ja hetkeseisust kasutada teda just sellel kohal, mis parasjagu oluline on. Karol on ka U17 Eesti jalgpallikoondise kandidaat. Ta on jalgpalliga tegelnud kaheksa aastat. Talle meeldib mängida, sest see on meeskonnatöö ja nõuab ühtset võistkonnavaimu. «Mulle meeldib ka see punt, kellega koos olen mitu aastat treeninud,» lisab ta.

VILJANDI VABA WALDORFKOOL

VILJANDI VABA WALDORFKOOL IX klass, klassiõpetaja Aurika Karus Taaniel Karus

Palju on inimese saatusesse sisse kirjutatud – need paigad, kuhu me satume, inimesed, kellega me kohtume, olukorrad, mida me läbi elame. Teel olemine on enamasti olulisemgi kui eesmärgi saavutamine. Sihtkohta jõudes tuleb valida uus eesmärk ja algab uus teekond. 9. lennu lõpetajad koolikaaslaste pilgu läbi: RIIDO alati aktiivses tegevuses suur naljamees vahel veidi ulakas abivalmis ja sportlik

Riido Kurg Cätlin Tomson

rahulik ja usaldusväärne tark ja vaikne TAANIEL muljetavaldav kunstnikunatuur stiilne mitmekülgne ja tark uhke ja otsekohene musikaalne, mängib kitarri Koolikaaslased soovivad üheksandale klassile palju tarkust, mõttelendu, kannatlikkust ja rõõmsameelsust edasistel ettevõtmistel ning õigeid valikuid eluteel!

CÄTLIN tagasihoidlik, ta on üsna uus koolikaaslane, ei tunne teda veel

Viljandi vaba waldorfkooli IX klass. Taustaks on vitraaž «Ilmapuu», mille valmistasid lõpetajad Heiki Vahteri juhendamisel.

DR. TIMPSON

Kalmetu Põhikool

hambaravi

HAMBARAVI, KIRURGIA, PROTEESIMINE

dr. Kaja Tiit dr. Merike Pennar dr. Ruta Timpson

on arenev lapsesõbralik väikeste klassidega maakool.

Tel. 433 4250 Lossi t. 22 III korrus

Info www.kalmetu.vil.ee. Tel. 432 7119.

Põhikool või gümnaasium

hakkab läbi

saama?

Tutvu edasiõppimisvõimalustega: www.rajaleidja.ee/abiksotsustajale

Keskkooli lõpetanutele õpetatavad erialad Eriala

Lisainfot vaadake aadressilt

www.ivk.edu.ee

Põhikooli lõpetanutele õpetatavad erialad Eriala Automaatik Arvutiteenindus Arvutiteenindus Elektrik Laborant Keemiaprotsesside operaator Mäetööd Autotehnik Autotehnik Tisler Ehitusviimistlus / s.h. Eri/ * Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Ehituspuusepp Keevitaja Kokk Toitlustusteenindus Pagar-kondiiter

Õpiaja kestus 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,6 a. 3 a. 3,6 a. 3,6 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,6 a. 3 a. 3 a.

Õppekeel vene keel eesti keel vene keel vene keel vene keel vene keel vene keel eesti keel vene keel eesti keel vene keel eesti keel vene keel vene keel vene keel vene keel eesti keel vene keel

* Erialale võetakse vastu ka kümme erivajadustega õpilast.

Õpiaja kestus

Arvutiteenindus Elektrik Keemiaprotsesside operaator Tööstustehnoloogia Andmetöötlus Müügikonsultant** Majandusarvestus Veokorraldus Ärikorraldus / lisaks eesti keel/ Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Keevitaja Hotelliteenindus/toateenindaja Rätsep

2 a. 2 a. 2 a. 2,6 a. 2 a. 1 a. 2 a. 1 a. 2,6 a. 2 a. 2 a. 1 a. 2 a.

Õppekeel vene keel vene keel vene keel vene keel vene keel vene keel eesti keel vene keel vene keel vene keel vene keel eesti keel vene keel

* * * * * * * * *

* Õpe paindliku graafiku alusel. ** Põhimoodulite õpe eesti keeles. Õppima asumiseks on vajalik eelnev kutseõpe.

Informatsioon dokumentide vastuvõtu kohta 25. maist 28. augustini võetakse dokumente vastu ruumis A126 kella 9-15. Tel. 332 1519. 25. maini võetakse dokumente vastu õppekorraldustalituse ruumis C108 igal tööpäeval kella 8-16. Tel. 332 1527 Nõutavad dokumendid on järgmised: • sisseastuja avaldus • haridust tõendava tunnistuse originaal • passi / ID-kaardi koopia või sünnitunnistus • 4 fotot (3×4 cm) • arstitõend

VILJANDI VALUOJA PÕHIKOOL

VILJANDI VALUOJA PÕHIKOOL IX-a klass, klassijuhataja Vilma Härmik Kady Adrat Madis Allik Helery Gurjev Siret Härm Joel Jürgens Sander Kallissaar Liis Kalvi Keio Kerme Kristjan Leemet Rait Lillepuu Mart Maksimov Leanyka Malmre Ken Midri Liisi Muoni Katri Ottep Vambo Paju Liis Palmiste Piret Pohl Randar Porisammul Gabriel Põdra Tarmo Rand Armis Raudsepp Siim Raudsepp Vahur Saar Carola Tsäro Vahur Õunap

NOPPEID ÕPILASTE KIRJANDITEST MÕNUSAID MEENUTUSI KOOLIAJAST Sven Gröön IX-b klass Kool on eluetapp, mille peame põhiseadusliku kohustuse järgi kõik läbima. Ainus erinevus kooliskäijate vahel on, et osa käib koolis lihtsalt kohustusliku üheksa aasta ärakulutamiseks ja teised käivad koolis õppimas. Üheksa aastat koolielu läheb kiiresti, vahest liigagi kiiresti. Tundub, et alles eile õpiti korrutama, lugema või mõnda lollust tegema. Kiiresti läheb aeg tõesti ja seda kõike tänu toredatele kaaslastele, kes muudavad koolirutiini lõbusamaks. Lõpuklassi jõudes hakkad ennast järjest täiskasvanulikumalt tundma ja saad aru, et ei sobi rooma-

IX-b klass, klassijuhataja Virve Neerot Kaisa Almre Maksim Arslanov Edle Eha Erik Ekbaum Sven Gröön Ken Haavel Kristjan Iter Cätlin Jürise Karl Kitse Mari Kuljus Deelia Käba Merlyn-Mai Leiaru Andre Lätte Alar Mardla Madis Paju Jaanika Pall Martin Peips Taavi Peters Kreete Põlme Rait Pärna Ragnar Ratas Sander Sillaots Jaroslav Syroid Brita Zulin-Tarelkin Laura Taul Steven Tensing Keili Tornius

ta mööda põrandaid või koridoris palli mängida. See tundub vale – parema meelega lihtsalt istuks ja ajaks sõpradega paar sõna juttu. Järjest arukamaks muutudes hakkad mõtlema oma tulevikule ja sellega seoses ka minevikule, tuletad meelde vanu luuletusi, mis kunagi olid koduste ülesannetena õppida antud, või muid koolis õpitud vajalikke asju. Kindlasti on kõige paremini meelde jäänud need ulakused ja rumalused, mis selle kaheksa aasta jooksul korda on saadetud. Igal normaalsel poisil või tüdrukul on kindlasti nii mõnigi lollus seljataga. Kõige meeldejäävamad pahandused on olnud need, mille eest oleme saanud õiendada ja karistada, ning kõige magusamad on need, millest keegi pole teada saanud. Rumaluste tegemise kõrgaeg on kuues või viies klass. Selles vanuses vajab laps tähelepanu. Siis selguvad vaimsed liidrid, kes suudavad teisi mõjutada. Kuuendas klassis on peaaegu alati olnud kõige tegusam talv, kui hakatakse müüma ilutulestikku. Muidugi on lastel lõbu laialt, kui vanem vend või õde ostab tulevärki, mis neile on keelatud. Iga talv on kindel, et mõni pauk või vile või pragin puhkeb koolimajas ja süüdlane ei pruugigi selguda. Ulakused on koolielu oluline osa, kuigi need ei ole kõige mõnusamad meenutused.

VILJANDI VALUOJA PÕHIKOOL

Viljandi Valuoja põhikooli IX-a klass

Parimad mälestused on sellest, kui on tehtud midagi koos, nii et terve klass osaleb võistlustel või millegi meisterdamisel üksteist abistades ja vastastikku nõu andes. Samuti on mällu sööbinud õpetajate ja õpilaste humoorikad esinemised aktustel ja koolipidudel. Kindlasti mäletatakse, kuidas Martin ja teised esitasid kankaani, nii et kõik said hea kõhutäie naerda, ning õpetajate õhupalli puruks istumise võistlust jõulupeol. Üle pika aja tegid ka õpetajad midagi vaimukat ja lahedat, mis meeldis kõigile väga. Õpetajad võiksid kogu aeg olla aktiivsed ja lõbusad, kuid sellises keskkonnas ei oleks vist enam võimalik õppida. Kooliaasta parim aeg on alati tutipeod. Siis on koolimaja täis veepüstolitega pritsivaid õpilasi. Asi on mitmel korral nii ülekäte läinud, et direktsioon on olnud sunnitud koolimajas vee kinni keerama. Ka sellest kooliaastast on juba ägedaid mälestusi. Alles hiljaaegu ehitasime Valuoja kooli taha lumememmesid. See oli mõnus, sest rahvast oli abiks palju – tundus, et pool kooli koos direktoriga askeldab väljas lumememme kallal. Reeglid olid lihtsad: üheksandikud ei tohtinud lumesõda pidada, sest nende lumepallid tundusid lausa klaaskuulidena. Kõige paremaks teevad koolis käimise sõbrad, kellega oled juba pikka aega tuttav olnud, nii et tead nende soove ning huve. Üheksa aasta jooksul leiame väga palju sõpru, kellega suhtleme ka hiljem. Küllap kõige mõnusamad põhikooli mälestused jäävadki sellest, mida oleme teinud sõpradega – sündmustest, mida me pole planeerinud, vaid mis on juhtunud kogemata. Paljudel on hea meel, et saavad lõpuks põhikooli lõpetada, kuid nad ei tea, mis neid ees ootab. Tegelikkuses on nii, et üheksa aastat tahame koolist minema saada ja üle-

jäänud elu ihaldame seda aega tagasi, sest koolis oli nii lihtne. Meist jäävad maha kõik need mälestused ja tunni ajal salaja laua peale kirjutatud nimetähed. Valuoja on olnud meie armas ja väike teine kodu, alati on mõnus siia tagasi tulla.

Liis Palmiste IX-a klass Kooliuks, mida olen avanud nüüdseks juba üheksa aastat, tundus algul nii raske ja nägi välja nii suur. Koridor, mida mööda tuli kõndida alla klassi, paistis väikesele inimesele hirmus pikk ja kõrge. Ning need üheksandikud, kes näisid toona nii targad ja hirmuäratavad, olid tegelikult samasugused kui mina praegu. Mäletan, kuidas jooksin abituna, oma koolikotist vaevu suurema jõmpsikana ruttu mööda koridori, vältides üheksandike pilke ja püüdes jumala pärast hoiduda neile jalgu jäämast. Kui praegu sellele mõtlen, kipub vägisi muie suule. [---] Algklassides peeti koolis igasügisene mihklilaat, millest alati osa võtsin. Müüsin vanaema tehtud kooke, mis maitsesid kõigile. See tore traditsioon kestab seniajani ja kui sel aastal ostjana laadal käisin, meenus, kuidas kunagi pisikese tüdrukuna tähtsa näoga laua taga maiustusi müüsin. [---] Hästi mäletan oma esimest popiviskamist, mis juhtus muidugi «kogemata». Süümepiinad olid pärast nii suured, et nutsime sõbrannaga (kaasosalisega) lossimägedes ega julgenud enam järgmisessegi tundi minna.

VILJANDI VALUOJA PÕHIKOOL

Viljandi Valuoja põhikooli IX-b klass

Kristjan Leemet IX-a klass [---] Kolmandas klassis mängisime klassivennaga mängu «Pea või tahvel?» Idee seisnes selles, et kes lööb kõvemini peaga vastu tahvlit, on võitja. Mäng lõppes tavaliselt väga kiiresti ja muhk oli pärast veel päevi otsmikul. Võitja enam ei meenu, aga spordis ongi ju osavõtt tähtsam kui võit. Neljandas klassis pidime värvima guaššidega. Meie klassis käis toona üks hea isuga poiss. Ta mõtles, et proovib, milline värv on kõige maitsvam. Pärast degusteerimist oli tema nägu üsna kirju, kuid kuskilt värvi seest kostis, et pruun olevat kõige maitsvam. Kahjuks ei julge ma seda ei kinnitada ega ümber lükata, sest mina nii suur gurmaan ei olnud.

Katri Ottep IX-a klass Üks mälestus ajab mind seniajani naerma. Õppisime siis kolmandas või neljandas klassis ja meie tunnid olid esimesel korrusel. Kellelgi tuli mõte, et võiksime klassijuhatajat kuidagi üllatada. Pakuti välja, et terve klass ronib aknast õue ja piilub, mida õpetaja tühja klassi nähes teeb. Kui õpetaja klassi tuli, piilusime teda aknast ja kihistasime naerda. Õpetaja muidugi märkas meid, sai kurjaks ja käskis meil klassi tagasi tulla. Mõni tuli aknast, aga enamik naasis siiski korralikult uksest. Õnneks lahtus õpetaja pahameel üsna ruttu ja hiljem naeris temagi meie vembu üle.

Ken Haavel IX-b klass [---] Neljandas klassis kehtestas õpetaja Katrin koduste tööde tegemiseks vahvad reeglid. Kui olid nädala jooksul kõik kodused ülesanded ära teinud, said kolm kommi, kui üks kord oli tegemata, kahanes kommide arv kahele, paar korda tegemata ülesandeid tähendas ühte kommi ning kui olid kolm või rohkem korda laisk olnud, võisid kommidest suu puhtaks pühkida. See oli päris hea reegel, sest pakkus koduste tööde tegemiseks mõnusa stiimuli.

Taavi Peters IX-b klass Koolis juhtub peaaegu iga päev midagi uut ja põnevat, aga on seiku, mis jäävad meelde, nii et olles näiteks 70-aastane, räägin oma lastelastele neist huvitavaist ja mõnusaist asjust, mis koolis kunagi korda saatsin. Tähtis koht nendes mälestustes on sõpradel, sest koos nendega tegin igasuguseid vigureid. Kool ongi paik, kus noore inimese elus juhtub kõige rohkem ja kõige huvitavamaid asju. Algklassides oli muru rohelisem ja taevas sinisem. Inimesed ja kool olid siis hoopis teistsugused. Siis oli rohkem mängimist ja vähem õppimist, tänu sellele oli ka stressi vähem ning kaasõpilased ja õpetajad olid rahulikumad ja sõbralikumad.

VÕHMA GÜMNAASIUM

VÕHMA GÜMNAASIUM IX-a klass, klassijuhataja Rita Säde Kati Allik Valdo Essmann Brenda Ilmjärv Kristel Koort Kerli Kuik Geit Kundla Martin Männik Raili Pettai Elmar Pärs Manuel Riga Lilia Tamm Mart Vingissar

IX-b klass, klassijuhataja Peeter Püvi Alo Grenman Liis Hunt Randar Karimov Sigmar Karu Andres Kreitsman Aino Kroonimäe Kevyn Mäekivi Siret Müür Rivo Ojalill Kermo Paju Kenno Soo Magnus Tiitus Marek Tõnisson

BUSSI OOTAMAS

UNISTUS

Kristel Koort IX-a klass

Martin Männik IX-a klass

Ripsmetušš voolab mööda põski alla, lakkamatult vihma kallab, varbad külmad, näpud põhjas kohvrid ülestikku kuhjas.

Unistus on mõte, eesmärk, mille poole püüelda. Mõnel püsib üks suur unistus kogu elu. Inimesed on unistuste nimel valmis palju korda saatma. Unistades on tunne, et kõik maailma mured on sinust kaugel ning kõik on hästi. Unistused ei täitu iseenesest. Selleks on vaja vaeva näha, vahel isegi terve elu. Unistuse täitumine on väga eriline tunne. Sa tead, et oled selle nimel vaeva näinud ja palju tööd teinud. Kui see täitub, tead, et su töö pole luhta läinud. Kõik unistavad: kes kallist inimesest, kes heast töökohast, mõni koguni olümpiamängudele pääsemisest. Unistusi on palju ja kõigil on need erinevad. Kes me oleksime unistusteta? Oleksime eesmärgita inimesed ja elaksime oma elu kuhugi jõudmata.

Vanad kohvrid ei seisa püsti. Naljatamiseks ei ole lusti. Bussi pole veel. Mu meele pahuraks see teeb.

LAPSEPÕLVESÕBER Brenda Ilmjärv IX-a klass Igaühel on lapsepõlves olnud mõni lahutamatu kaaslane. Minul oli selleks Mõmmi. Ta oli hästi pehme ja armas. Ilma temata ei saanud ma uinuda. Igal pool oli Mõmmi mul kaasas. Ta oli mu väike parim sõber, kuigi ei saanud minust alati aru, sest oli vaid mängukaru. Nüüd, mil olen suur, tundub uskumatu, et midagi sellist üldse olla sai. Kõik oli nii tore sel ajal, isegi päike oli säravam ja muinasjutud tundusid tõesed. Nüüd on Mõmmi kadunud ega ole enam ka niisugust päikest, mis tollal nii eredalt paistis. Ning muinasjutud jäävad alati muinasjuttudeks.

XII klass, klassijuhataja Ellen Lints Jane Aasmäe Riina Aksenenko Liina Hunt Kristo Kalistratov Kätlin Kase Julia Kirpu Kadri Koort Nele Kõli Marju Lindmets Jaana Lints Elar Treiman Kaia Ulk Riko Vill Lidia Volkova

KUI... Elar Treiman XII klass Kui interneti kiirus sind piinab, Siis kõrist ei tohiks alla kallata viina. Vaid peaks jalad sind ISP juurde viima, Ning probleemi korda saad siis sa. Kui CDMA ainsaks valikuks on sul Ning ISP su vastu on julm,

VÕHMA GÜMNAASIUM

Võhma gümnaasiumi IX-b klass

Ei luba P2P ega non-stop stream’i, Vastasel juhul näed 2Mbitist vaid dream’i. Kui arvuti kiirus sind alt veab, Siis oma aju kasutama sa pead, Kirjutama script’ina mõned read Ja parandama NTFS-is kõik vead. Kui ikka ei ole raaliga rahul, Nii et suu nagu marutõbisel vahul, Siis clock’i prose ära sa Kõrbehaisu tundmata. Kui kõrbehaisu tunned, siis asi on hull, kannatamatus on võimust võtnud sul Ja kohe näed sa elavat tuld, ning su kompuutrist on peagi saamas muld.

ARMASTUS Marju Lindmets XII klass Ta tuleb siis kui tahab, Sa ei saa tema eest põgeneda, Sul pole mitte kuhugi joosta. Ta ei küsi sinult küsimusi, Ei küsi, kas sa tahad, Ei küsi vanust, Ei küsi nime. Ta lihtsalt tuleb, kui tahab,

Võhma gümnaasiumi IX-a klass

Ja läheb... Ta läheb, kui sa teda ei hoia, Kui sa tema eest ei hoolitse. Aga kui ta tuleb, ära lase tal põgeneda! Võitle ja hoia teda, sest see on parim tunne!

VÕHMA GÜMNAASIUM

Võhma gümnaasiumi XII klass

***

SÜGIS

Liina Hunt XII klass

Jaana Lints XII klass

Ma ei taha olla Sinu vastu karm Ega kohelda Sind halvasti. Ma ei taha, et Sinust saaks parm, Ega soovi, et Sul lood oleks kehvasti. Ma ei taha Sind maha teha Ega Sind naeruvääristada. Ma ei taha olla nagu näkku astutud reha Ega Sinu jalgealust õõnestada. Ma ei soovi Sulle süstalt veeni Ega suurt rahatrahvi. Ma ei soovi Sulle joogi sisse tareeni Ega koju lägastavat ahvi. Ma ei taha, et Sul oleks tõsine tervisehäda, Ega soovi tühja rahakotti. Ma ei soovi Sulle muna, mis oleks mäda, Ega sahvrisse suurt rotti. Ma ei taha, et sa komistaksid välja endal hamba, Ega soovi Sinu vastu õhutatud vaenu. Ma ei soovi, et keegi peaks Sind lambaks, Ega maksmata jäänud korterilaenu.

Mäletan, kuidas eile õhtul magama heites kujutlesin ees seisvat hommikut. Manasin endale silme ette pildi ärkavast Jaanast, kes naeratab maailmale ja alustab päeva kui kevadel tärkav lilleke. Ema lõi hommikul ukse lahti ning kostis tuttav hääl: «Ärka üles.» Automaatselt avasin silmad, lükkasin teki kõrvale ja tõusin. Ujusin kuidagi ebamääraselt oma rõivastesse ning lonkisin kööki. Avasin külmkapi ning üritasin sealt leida juustu, kui äkki libises pilk aknale. Väljas koitis imekaunis hommik ja taevas oli moodustunud trikoloor, milles domineeris helesinine. Märkamatult oli mu suul naeratus ja hinges tunne, et tuleb ilus päev. Raadios konstateeris diktor: «Täna õhtul algab sügis.»

Üleüldse, Ma ei soovi Sulle iialgi halba, AGA ainult siis, kui Sina ei soovi halba mulle.

*** Riina Aksenenko XII klass Äkki meenus, et see on mu viimane sügis Võhma koolis. Alles ma tulin gümnaasiumi. Olen kahe aasta jooksul palju läbi teinud. Ikka ei tunne end täiskasvanuna. Ehk tuleb see hirmust peatselt algava uue eluetapi ees. Igatahes järgmisel sügisel pole ma arvatavasti enam siin.

TUULT TIIBADESSE! Keskerakond aitab Sul enda eest seista!

Esimesena Eestis: LEIBUR ELA 100% t채isterasaiad!