Azvitrin iyul

İlin äziz qonağı

TÄSİSÇİ “ZAMAN-AZÄR MMC

Baş direktor SÜLEYMAN Ünal

Redaktor RÄCÄB Rzayev

Reklam şöbäsinin müdiri HARUN Aydoğdu

Mäslähätçi Loğman Mämmädov

Reklam menecerläri VÜQAR Quliyev ARİF İsgändärov

Dizayner FÄRİD İsrafilov

Bakı, Tbilisi pr. 1058, İndeks: Az 1078, Tel: (+99 412) 530 85 81 (+99 412) 530 85 82 (+99 412) 530 85 83 E-mail: reklam@zaman.az www.azvitrin.az

Pulsuz älavädir

“AZVİTRİN” jurnalında reklam yerläşdirmäniz üçün älaqä telefonları Tel: (+99 412) 530 85 81 (+99 412) 530 85 82 (+99 450) 480 13 41

Bütün müsälman alämi ildä bir däfä gälän äziz qonağını qarşılamağa hazırlaşır. Gälişi ilä insanları sevindirän, xeyir vä bäräkätä väsilä olan bu qonaq, Uca Yaradanın da däyär verdiyi üçün daha äziz vä ähämiyätlidir. Allah Täala bu müqäddäs qonağın däyärini Qurani-Kärimdä bildirir. İnsanlığa hidayät rähbäri olaraq göndärilän Qurani-Kärim bu müqäddäs ayda lövhü-mähfuzdan dünya sämasına endirilimişdir. Şübhäsiz ki, söhbät insanlara rähmät vä bäräkät ayı olaraq göndärilän Ramazandan gedir. O zaman bu äziz qonağı, Uca Räbbimizi razı edäcäk şäkildä qarşılamaq üçün älimizdän gäläni äsirgämämäliyik.

Räsulullah äleyhissälam vä Onun yolundan gedänlär bu aya çox böyük ähämiyyät vermiş, onun gälişi ilä sevinmiş, onları bu aya qovuşdurması vä ibadätlärini qäbul buyurması üçün Allaha dua etmiş, Yaradanın rizasını ali mäqsäd hesab etmişlär. Bu ayda mänävi dünyalarının zänginläşmäsinä daha da ähämiyyät veräräk Ramazanın sadäcä yemä vä içmädän käsilmä kimi başa düşülmämäsinä cähd etmiş vä bütün müsälmanlara örnäk täşkil etmişlär. Oruclarına xäläl gätiräcäk ämällärdän uzaq durmuş, dillärini dünyävi sözlärlä deyil, ruhlarını saflaşdıracaq ilahi kälamla süslämişlär. İlin digär aylarından färqli olaraq bu ayda ibadätlärini daha da artırmış vä bu ayın nuru olan Qurani-Kärimin tilavätinä xüsusi önäm vermişlär. İnsanın sadäcä mänävi, axirät dünyasını deyil, eyni zamanda bu dünyadakı yaşam tärzini formalaşdıracaq bu ilahi kälamı daha därinlämäsinä idrak etmäyä çalışmışlar.

laha nä qädär yer verdiyinä bax”. Yäni yaradanın bizdän istädiklärinä hansı nisbätdä ämäl edirik? Ämrlärinä vä qadağalarına ämäl edirikmi? Ayäti-kärimdä dä buyurulduğu kimi “o gün (qiyamät günü) heç bir var-dövlätin faydası olmayacaqdır. Yaradanın hüzuruna sadäcä ämäli-saleh, qälbi tämiz insanlar rahatca çıxa biläcäklär”.

Här hansı dünyävi mäqsäd üçün deyil, sämimi olaraq yaradanın rizasını qazanmaq üçün qulluq etmäyimizi idrak etmäliyik. Çünki sämimi olmayan, Allah-Täalanın rızasından uzaq ibadätlärin heç bir däyäri olmaz.

Räsulullah bu mövzuda belä buyurur.

“Här kim Ramazan ayını iman şüuru vä muhasibä duyğusu içärisindä yaşarsa, öncäki günahları bağışlanmış olur”.

Bu aydakı ibadätlärin än önämlisi, şübhäsiz ki, Qurani-Kärimi färqli duyğu vä düşüncä içärisindä mütaliä etmäkdir. Täässüflär olsun ki, cämiyyätimizdä Quranın geniş şäkildä oxunduğu yer yas märasimläridir. Täbii ki, burada da oxunan Quranın mänası insanlara mächul qalır. Bu baxımdan Ramzan ayı boyunca sistemli olaraq İlahi kälamın oxunması mänliyimizdä bu ibadätin davamlılıq qazanmasına gätirib çıxaracaqdır. Bu baxımdan Ramazan ayını fürsät biläräk Quranın mänasını idrak etmäyä cähd etmäli vä Uca Yaradanın bizdän nä istädiyini anlamağa çalışmalıyıq.

Xeyir-bäräkätin bol olduğu bu ay Allahın öz bändälärinä bir armağanıdır.

Belä ki, Qurani-Kärim bu ayda endirilmişdir. Bu ayda günahlar bağışlanır, işlänilän saleh ämällär iki qatına çıxarılır. Cännät qapılarının açılaraq cähännäm qapılarının qapanması, bäräkät mäläklärinin yer üzünä enmäsi, xäbis Kasıblara äl tutmaq, onları iftar süf- qüvvälärin fäaaliyyätlärinä ängäl olunrälärinä dävät etmäk, aclıq duyğusunu ması da bu ayın däyärini artıran xüsudadmaqla kasıblarla eyni sosyal hä- siyyätlärdändir. Daha önämlisi isä min yatı paylaşmaq da bu ayın gözäl xü- aydan xeyirli olan Qädir gecäsinin bu susiyyätlärindändir. ayda yer almasıdır. Bu ay bütün müRamazan ayı tänbällik, yeyib-içib sälmanlara Allahın bir lütfüdir. Yaradagün boyu yatmaq ayı deyildir. Bu ay nın bäxş etdiyi bu lütfä layiq olmaq insanın yaşam tärzini yenidän gözdän üçün bu fürsäti maksimum däräcädä keçiräcäyi, än böyük cihad olan näfs däyärländirmäk arzusuyla Ramazan tärbiyäsinä önäm veräcäyi aydır. Bu ayınızın bäräkätli olmasını vä här bir ayı fürsät biläräk Yaradanla aramızdakı müsälman ailäsinin Allahın nuruyla münasibätin sämimiliyini näzärdän ke- boyanmasını niyaz ediräm. çirmäliyik. Mäşhur bir sözdä deyildiyi kimi “Allahın sänä nä qädär däyär verHarun Aydoğdu diyini bilmäk istäyirsänsä, qälbindä Alh.aydogdu@zaman.az

RAMAZAN

Ramazan ayý R

amazan ayýnýn färd vä cämiyyät üzärindä böyük täsiri vardýr. Mäsäläyä färdi täräfdän baxdýqda, bunlarý görä bilärik: bu ayda oruc tutan färd sanki maddi vä mänävi bir müalicädän keçir. Çünki bu ayda oruc tutanýn mädäsi ilä birlikdä älläri, ayaqlarý, qulaqlarý vä zehni dä oruc tutmaqdadýr. Bu halda färdin äxlaqýnda müsbät yöndä inkiþaf baþlayýr. Bundan baþqa, färd 30 gün ärzindä sahur vaxtýndan iftara qädär ac qalmaqla iradäsinin möhkämlänmäsi yolunda säy göstärir, özünä inam vä hakimiyyät äldä edir.

Ramazan ayýnýn cämiyyätä dä täsiri böyükdür. Bu mübaräk ayda cämiyyät mänävi süzgäcdän keçir. Toplumun güzäraný vä rahatlýðý bir-birilärinä gediþ-gäliþlär, qaynayýbqarýþma artýr. Statistik mälumatlara görä, Ramazan ayýnda digär aylara nisbätän cinayätin säviyyäsi xeyli aþaðý düþür.

Yoxsullara gälincä, bu ayýn kasýb ailälär üçün ayrý bir yeri var. Ramazan ayýnda zängin müsälmanlar “Qonþusu ac

ikän evindä rahat yatan þäxs gerçäk mömin deyildir” hädisinin incäliyini därk etmäklä vä süfrälärindäki yemäyi onlarla bölüþäräk bu bayramýn sevincini dä paylaþýrlar.

Ramazan ayýnýn bu funksiyasý sosial ädalätin müäyyän edilmäsinä dä kömäklik göstärir.

Ramazan orucu R 2

amazan orucu - onun fäzilätinä inanaraq vä mükafatýný umaraq tutan þäxsi kamilläþdirir vä tärbiyä edir. Çünki Ramazan - äfv, mäðfirät, lütf vä ehsan ayýdýr.

Qälbän ällärini häzräti Haqqýn därgahýna açan vä tövbä edän þäxsin günahlarý baðýþlanacaqdýr: könül xoþhallýqla dolacaq, simalarda täbässüm canlanacaq, ällärdän xeyirxahlýq, comärdlik ämälläri äskik olmayacaqdýr. Bu ayda iftarýn sevinci vä rahatlýðý, sahurun bäräkäti vardýr, bu xoþ vä xeyir-dualý, bäräkätli zamaný bütün varlýðý ilä anbaan yaþayan mömin vardýr. O zamanýn içindä äriyän vä könlünü dä haqq yolunda äsirgämäyän, ädadan-lovðalýqdan uzaqlaþýb tävazökarlýða bürünän müsälman vardýr, mömin insan vardýr ki, onun orucu Allah üçündür, özü üçün deyil... Bu säbäblä hesabsýz däräcädä äcrini dä Allaha veräcäkdir.

Bu duyðu vä niyyätlä dolan mömin bu ayda bäxtiyardýr. O, bilir ki, bu ayda cännät qapýlarý açýlmýþ, cähännäm qapýlarý bað-

lanmýþdýr. Bu ayda qälbän, bütün duyðu ilä oruc tutan mömin þeytanýn hiylä torundan uzaqdýr. Adäm oðlu kärimdir, qiymätli varlýqdýr. Ramazan da onun kimi qiymätli aydýr. Qiymätli olan Adäm oðluna qiymätli Ramazan ayý... Necä dä bir-birinä uyðunlaþýr vä bir-biri ilä iç-içädir.

Ramazan ayýnda oruc tutan üçün günah duyðularý qurumuþ, savab hissläri coþmuþdur.

Bu coþqu dairäsi içindä mömin bu ayda xeyrä, doðruya üz tutur. Þärin näfäsi tükänmiþdir. Oruc bir qalxandýr, ona sahib olan üçün än mükämmäl qoruyucudur. Kim istämäz ki, gözälliklärä doðru gedib, pis þeylärdän uzaqlaþdýran bir qoruyucuya sahib olsun, bir müqäddäsliyä sýðýnsýn? Ramazanda qälblär, könüllär oyanmýþ, zehinlär durulmuþ, beynin idrak sähifäläri zänginläþmiþdir. Bu ayda aðýl da aydýnlanmýþdýr. Hansý düþmän bu ayda möminin qarþýsýna çýxa bilär? Hansý günah bu ayda müsälmaný arxasý ilä apara bilär? Buna imkan yeri varmý? Göräsän, Ramazan ayýnda sadäcä mädämiz ac qalacaqmý, yoxsa bir azca istirahät edäcäkmi? Orucun mahiyyäti görän nädir? Yoxsa insanlar bu ayda özlärini mähbus sayaðý çöldän-bayýrdan mährum edäcäklärmi? Orucun mahiyyäti nädän ibarätdir? Mädä ac qaldýðý müddätdä dil yalanla, söyüþlä, iftira ilä, dedi-qodu ilä, qeybätlä mäþðul olmaz. Gözlär äxlaqsýz görüntülärä, harama üz çevirär. Äks täqdirdä ac qalmaq ona ruhi rahatlýq äväzinä yorðunluq vä bezginlik gätiräcäkdir. Ramazýnýn sämasý dualý buludlarla doludur. Bu buludlardan baþýmýza xeyir-bäräkät yaðar. Amma bir þärtlä: kaþ feyzini, bäräkätini duya biläk, saf istäklä bu ibadätä niyyätlänäk vä bu ibadäti ancaq vä ancaq Allah rizasý üçün yerinä yetiräk.

RAMAZAN

Orucun ictimai faydalarý

Birlik vä bärabärliyi tämin edir Yoxsullarýn väziyyätini yada salýr Dilänçiliyin qarþýsýný alýr Birlik vä bärabärliyi tämin edir

O

ruc sayäsindä (xüsusän, ramazanda) eyni anda oruca baþlamaq, axþam iftarý birgä gözlämäk, sahura durmaq, täravihi camaatla qýlmaq, Qädr gecäsini ähya etmäk, bayramý bir yerdä qarþýlamaq vä s. insanlar arasýnda qardaþlýq vä sevgi baðlarýný gücländirir. Beläcä möminlär özlärini Peyðämbärimizin (älyehissalatu vässalam) nurlu bäyanlarýnda buyurduðu kimi: “Möminlär bir-birini sevmäkdä, bir-birinä märhämät vä þäfqät etmäkdä bir vücuda bänzäyirlär.

Bu vücudun bir üzvü narahat olsa, digär üzvläri dä yuxusuz qalaraq, bu narahatlýðý bölüþäräk onun därdinä þärik olaraq”(Buxari, Ädäb 27A; Müsilm, Birr 66; Ähmäd ibn Hänbäl, Müsnäd, 4/270) bir vücudun äzalarý þäklindä görürlär. Bu yüksäk düþüncä ilä dä cämiyyät birlik vä bärabärlik täsis edilmiþ olur.

Bir süfrä arxasýnda bütün ailä üzvlärinin iftar vaxtýný gözlämäsi, yäni eyni zamanda eyni þeyi gözlämäk hämin insanlarý bir-birinä daha da baðlayýr. Ýftarý birlikdä gözlämä ailä üzvläri arasýnda sevgini, sayðýný artýrýr, ailänin tämällärini möhkämländirir. Ýslamda bütün ailä üzvlärinin iftar süfräsindä äyläþmäsinin bir hikmäti, bälkä dä, budur. Ýftarý birlikdä gözlämäk ailä üzvläri ilä yanaþý, tanýþlar, dostlar vä hätta yad adamlar arasýnda da sevgi baðlarýnýn güclänmäsinä yol açacaq.

4

Yoxsullarýn väziyyätini yada salýr Oruc ömrü boyu läziz yemäklär yeyän, heç vaxt ac-susuz qalmayan, aclýðýn çätinliyini çäkmäyän, hätta aclýðýn nä olduðunu bilmäyän varlýya onu birbaþa ac vä susuz saxlamaqla aclýðýn-susuzluðun mahiyyätini öyrädir. Beläliklä, varlý kasýbýn väziyyätini anlayacaq, ac-susuz qalmaðýn nä qädär çätin oldu-

ðunu baþa düþäcäk vä möhtac insanlarýn imdadýna täläsäcäk.

Oruc här cür maddi imkaný olanlarý yoxsullarýn halýný anlamaða sövq edir, dolayýsilä, onlara qarþý räftarýný däyiþir, vicdani hissläri oyadýr, yardýma täläsdirir. Varlýlarýn imdada çatmasý yoxsullarda kin vä häsäd hissini yox edir, iki täbäqä arasýnda mübarizä vä ziddiyyäti dayandýrýr vä ictimai sülhü bärqärar edir.

Hätta baþqa cür desäk, kasýb varlýnýn malýnýn qoruyucusuna çevrilir.

Bu baxýmdan oruc bizim dä hiss vä häyäcanýmýzý häräkätä gätirir. Baþqa sözlä, varlýlar mähz oruc sayäsindä özläri kimi maddi imkaný olmayan insanlarýn halýný därk edirlär vä Peyðämbärimizin bu sözünü yada salýrlar: “Özü tox olduðu halda, qonþusu ac qalan insan bizdän deyildir”. (Ähmäd ibn Hänbäl, Müsnäd 1/55) Acýn halýný ac qalanda, susuzun halýný susuz qalanda anlamaq olur. Burada görürük ki, Allah-Täalanýn ämrinä itaät edib oruc tutmaq, rejimä alýþmaq bizi mükämmäl bir toplumun mükämmäl hissäsinä çevirir.

Dilänçiliyin qarþýsýný alýr Orucla näfsini tärbiyä edän, çätinliklärä qatlanan, aclýq vä susuzluða sinä gärän insan äþya vä hadisälär qarþýsýnda sarsýlmýr, hätta meydan oxuyur. Artýq nä aclýq, nä dä susuzluq onu özünä ram edä bilir. Mädäsini düþünmür. Hansý çätinliklä qarþýlaþýr-qarþýlaþsýn, günlärlä ac qalsýn, susuz qalsýn, izzät vä qürurunu ayaq altýna atýb baþqasýna äl açmýr. Hätta yoqalar Allah rizasý üçün olmasa da, yemädän-içmädän altý ay yaþaya bilirlär. Demäk ki, möminlär oruc sayäsindä Allahýn lütf vä ehsanýný hiss edäräk daha çox çätinliyä qatlana bilärlär.

Mähz orucdan xäbärsiz, ömrü boyu bir däfä dä oruc tutmayan, yäni aclýða-susuzluða alýþmayan insan aclýq vä yoxsulluða düçar olarkän qürur vä izzätini ayaq altýna ataraq qapý-qapý dilänmäyä baþlayar.

RAMAZAN

Bu ay sizi gözälläþdiräcäk

R

amazan ayýnýn öz ritmi, gündälik rejimi var. Äsas mäsälä bu ritmä, rejimä girä bilmäkdir. Gäräk gecänin bir vaxtýnda oyanasan, sübh namazýnýn girmä vaxtýna qädär yeyib yýðýþasan, aðzýný yaxþýca yaxalayasan vä oruca baþlayasan. Yäni bu ayda istär-istämäz insanýn yuxu vä yemäk rejimi ciddi þäkildä däyiþir. Bir mäqamý heç unutmayýn: istär sahurda, istärsä dä iftarda heç vaxt artýq yemäyin. Çox yemäk Ramazanýn rejimini pozacaq vä sizin o rejimä uymanýzý çätinläþdiräcäk.

Yuxudan öncä heç vaxt çätin häzm olunan yemäklär yemäyin.

Duru xöräklärä üstünlük verin. Ägär diqqätli olsanýz, düzgün qidalansanýz, än baþlýcasý isä bu ibadätä sämimi olaraq niyyät-

länsäniz, inanýn ki, bu ay sizin üçün bayrama çevriläcäk. Här däfä iftar süfräsinä äyläþändä istär-istämäz könlünüzdä bir rahatlýq duyacaqsýnýz, ruhunuz xoþ bir atmosferä giräcäk. Täsävvür edirsinizmi, bu gün siz Allah-Täalanýn ämrini yerinä yetirmisiniz, indi dä onun verdiyi nemätlärlä orucunuzu açýrsýnýz. Ýnsanýn mänävi tärbiyäsindä orucun misilsiz xidmätläri var.

Hansý yöndän baxýrsansa-bax, Ramazan mänävi tärbiyä vä yüksäliþ ayý kimi görünäcäk. Bu ayda könül rahatlýq tapýr.

Sizä zarafat gälmäsin, bir dostum deyir ki, Ramazanýn son günlärindä damarýnda axan qanýn þýrýltýsýný eþidir. Doðrusu, mänä çox qäribä gäldi. Bilänlärdän soruþdum, dedilär ki, çox yaxþý haldýr. Demäk, bädän o qädär tämizlänib ki, insan damarýnda axan qanýn da säsini eþidir. Bu tibbi yöndän dä qeyri-adi hal hesab olunmur vä hätta qibtä ediläcäk saðlamlýq sayýlýr.

Bir fikri dä demädän sözümü tamamlaya bilmiräm. Ramazanýn här günü bir ömrä bärabärdir. Bu ayýn här saatýnýn, här anýnýn qädrini bilmäk lazýmdýr. Mänä elä gälir ki, ägär insan bütün iradäsini, gücünü säfärbär edib özünü pis adätlärdän, värdiþlärdän, xasiyyätlärdän uzaq tuta bilsä, onun däyiþmäsi, gözälläþmäsi üçün Ramazan ayý kifayät qädär yetärli bir müddätdir. Yäni bu ayda gözälläþä bilän qalan on bir aylarda da bu gözälliyin hamýsýný olmasa da, bir hissäsini canýnda, ruhunda saxlayacaq. Bir söz dä var, deyirlär ki:

“Här gäläni Xýzýr bil, här gecäni Qädr bil”.

Ramazana mähz bu duyðu, bu düþüncä ilä baþlasaq, heç þübhäsiz, qazancýmýz da daha çox olacaq.

Ramazan nädän on bir ayýn sultanýdýr?

O

6

n bir ayýn sultaný adlanan Ramazaný digärlärindän färqländirän bir çox özällikläri, önämli färqläri var. Sosial baxýmdan yanaþdýqda Ramazan ilk növbädä cämiyyätdä kasýbla varlýnýn, acla toxun, imkansýzla imkanlýnýn, xästä ilä saðlamýn, kändli ilä þähärlinin, çadýrda yaþayanla villada yaþayanlarýn bir-birinä yaxýnlaþdýðý, äl uzatdýðý, qarþý täräfin halýndan, därdindän xäbär tutduðu aydýr. Bu ayda qäribä mänzärälär ortaya çýxýr. Ziddiyyätlär bir-birinä yaxýnlaþýr, qonþu olur vä çiyin-çiyinä yoldaþ olub bir niyyätä, bir ünvana yola çýxýrlar. Bu ay dinimizin dä ämr etdiyi kimi, varlýnýn öz malýndan kasýblara pay verdiyi aydýr. Bu ay xäsis, malýnýn vä canýnýn zäkatýný vermäyän, imkansýza äl tutmayan, qazandýqca gözü doymayan, maddi baxýmdan varlý, mänävi yöndän dilänçi olanlara “käfänin cibi yoxdur” gerçäyinin anladýldýðý aydýr. Bu ay çox gözäl duyðularýn vä gözälliklärin mövsümüdür. Ramazan insanýn özünün belä xäbäri olmadan içindä gäzdirdiyi gözälliklärin, saf düþüncälärin, duyðularýn, mänävi zänginliyin üzä çýxdýðý mübaräk bir zaman dilimidir. Bu ayda oruc tutan zänginlär yoxsullarý xatýrlamaqla kifayätlänmäz, könlündä onlara qarþý þäfqät duyðusu hiss edär.

Bu ayda biz kimsäsiz buraxýlmýþ, här gün yolumuzdan keçän, bänizi solðun uþaqlarýn därdini bütün çalarý ilä bizä anlayýr, baþa düþürük. Bäli, Ramazan färqli mänävi bir iqlimdir. Bu iqlimä özünü hazýrlayanlar, heç þübhäsiz, oradan xeyir qazanacaq, fay-

dalanacaq. Ramazan cämiyyätdä yoxsulluðun, aclýðýn aradan qaldýrýlmasý üçün çox gözäl vasitädir, fürsätdir. Bu gözäl ayda könül xoþluðu qazanmaq üçün saðýmýzýn-solumuzun därdini öyränmäyä, bütü qonþularýmýzla hal-ähval tutmaða, onlarýn aðrý-acýlarýný paylaþmaða çalýþmalýyýq. Bu ayda varlýlar kasýblarý düþünürlär, bir yol tapýb äldän tutmaða, yardým etmäyä çalýþýrlar. Ötän illärdä müþahidä etmiþdim ki, imkanlýlar Ramazanda müxtälif þadlýq evlärindä yüzlärlä insana iftar süfräsi açýrlar. Bu häqiqätän dä çox sevindirici mänzärädir. Artýq Türkiyädä bir änänä halýna gälmiþ Ramazan çadýrlarý Azärbaycanda da görünmäyä baþlayacaqdýr. Ýnanýram ki, xeyirsevär Azärbaycan iþ adamlarý, imkanlýlarý bu imkaný qaçýrmayacaqlar. Bir qädär öncä dediyimiz kimi, Ramazanýn bir gözälliyi dä elä bu mänzärälärdir: birisi verir, o birisi alýr, ortada da kimsänin kimsäyä minnäti yoxdur.

Här þey Allah rizasý üçündür. Bäli, mähz bu düþüncä, bu duyðu insana könül rahatlýðý gätirir, färähdän gözlärini yaþla doldurur.

Amma unutmayaq ki, bu ay här þeydän öncä Allah-Täalanýn ayýdýr, Qurani-Kärim ayýdýr. Allah-Täalanýn märhämätinin biz bändälärin baþý üzärindä daha gur çaðladýðý aydýr. Ýnsanýn insana qarþý daha þäfqätli davrandýðý, därdläri paylaþdýðý, paylaþdýqca da azaldýðý zaman dilimidir. Ramazaný digär aylardan färqländirän vä on bir ayýn sultaný ünvanýna layiq görän amillär mähz bu mänzärälärdir.

RAMAZAN 8

Duaný äsirgämä A

llah-Täalaya nä qädär täslim ola bilsän, o qädär azadsan; nä qädär inana bilsän, o qädär xoþbäxtsän.

Mübaräk günlär içindä axýb gedirik. Här anýnda neçä imkan, neçä fürsät gizlänib. Þair necä demiþdi: Här gäläni Xýzr bil, Här gecäni Qädr bil.

Bu mübaräk ayda yaþadýðýn här günü, här gecäni Qädr gecäsi kimi qarþýla, Qädr gecäsi kimi dä yola sal. Ramazan ibadät ayýdýr. Bu ayda möminlär dünya iþini könlündän çýxarýb ruhu ilä Allaha yönälär. Klassik ädäbiyyatýmýzda “masiva” adlý bir anlayýþ var. Bu ifadä dünya malý, dünya iþläri, dünya zövqü, qýsasý Allahdan aþaðý, saðýmýzdaký, solumuzdaký qayðýlar, problemlär anlamýna gälir. Dediyimiz o möminlär bu ayda masivadan qurtarar, dili döndükcä þükrlä, zikrlä yaþayar.

Bu ay qänaät ayýdýr. Bu ayýn qänaätindän bäräkät töräyär. O bäräkätin özü ehtiyacý olanlara yönälsä dä, kölgäsi ruhumuza düþär, ömrümüzä yazýlar. Bu ayda verilän sädäqänin qarþýlýðý daha çox olar.

Ramazan dua ayýdýr. Bu ayda çox dualar mäqsuda yetär. Bu ayda möminlär mäläkläþär, üzlärä nur qonar.

Härdän könlünüzä boylanýn. Oruc ibadätinin ruhunuza gätirdiyi rahatlýðý doya-doya yaþayýn. Däniz dalða-dalða qayalarý döyüb äritdiyi kimi, bu mübaräk anlar da canýmýzdaký günahlarý, xätalarý äridär, silär, yoxa çýxarar. ”Här aðýzda bir dua var, här tikädä bir ovsana” deyiblär. Kim bilir, sänin aðzýndaký dua ilä neçä xeyirin qapýsý açýlacaq. Äsirgämä, qardaþým. O duaný bizdän äsirgämä. Çünki bändänin bändäyä verä biläcäyi än xeyirli þey dä elä sänin dilindäki o duadýr.

Näfs nä dir?

Näfsdir säni yolda qoyan, Yolda qalýr näfsä uyan.

düþmüþ böyük ülämalar, þäxsiyyätlär, täsävvüf alimläri yetiþmiþlär. Bir mäsäläni xüsusilä vurðulamaq lazýmdýr ki, böyüklük elä näfsin tärbiyäsi ilä üzvi þäkildä baðlýdýr. Bir kälamda buyrulmaqdadýr ki, näfsini bilän Allahý tanýyar. Yunus Ämrä dä baþqa bir þerindä Yunus Ämrä deyir ki, elm özünü bilmäkdir. Demäk, aydýn olur ki, insan öz duyþaqlýqdan bu sözü tez-tez eþidärdim: Adamýn baþýna nä ðularýný, arzu vä istäklärinin qayðýsýný, häväsini, þövqünü, bu düngälirsä, näfsi ucbatýndan gälir. Neçä-neçä on illär adla- yaya nä qädär baðlý olduðunu, axirätä inamýný vä nähayät, Allah yandan sonra män el-obanýn sýnaðýndan keçmiþ bu hik- sevgisini qälbindä araþdýrýb öyränärsä, dünyaný anlamýþ olur. Bu mäti bir daha anladým. Ýnandým ki, bir insan özünü zülmä layiq mänada näfs müäyyän qädär þäxsiyyätlä, böyüklüklä tärs mütänaetdikdän sonra Allah-Täala ona zülm göndärär. Demäk, baþýmýza sibdir demäk mümkündür. Yäni näfsi kiçilänin imaný böyüyür, näfgälän bälalarýn, zülmlärin çoxunu biz öz ämällärimizlä qazanmýþ si böyüyänin imaný kiçilir. Harama äl uzatmaq da näfsä mäðlub oluruq. Äksäriyyäti dä, köhnä kiþilär demiþ, näfsimizin ucbatýn- olmaqdýr, azla keçinmäyin mümkün olduðu halda, çoxa äl qoydan. Näfs nädir? Dinimizä görä, näfs insanlarýn yaþamasý, böyü- maq da. Dinimizä görä, näfs özü dä iki märhälädä izah olunur: hamäsi, inkiþaf etmäsi, çoxalmasý üçün güc vä enerji qaynaðý kimi lal näfs vä haram näfs. Yazýnýn ävvälindä Allah Täalanýn bizä Allah-Täala täräfindän verilän bir varlýqdýr. Bizlärä düþänsä o näfsi verdiyi halal näfsdän söhbät gedirdi. O näfsi böyüdä-böyüdä bairadämizä tabe etmäk, näzarät altýnda saxlamaqdýr. Näfsi öldür- þýmýza aða etmäyimizsä öz qäbahätimizdir. El arasýnda tapmacamäk deyä bir þey yoxdur. Bir çox islam alimläri “näfsin dä boynu- vari belä bir söz dä var: Bu dünyada näyä, ya da kimä zülm muzda haqqý var” fikrini iräli sürürlär. Yäni, näfs sadäcä tärbiyä edirsänsä, axirätdä sänin pisliyinä þahid duracaq. Amma näfs yeolunub näzarätdä tutulmalýdýr. Ýslam tarixi boyunca adý dildän-dilä ganä qüvvädir ki, bu dünyada sahibindän nä qädär çox zülm görsä, axirätdä o qädär yaxþýlýðýna þahid olacaq.

U

8

RAMAZAN

Sevdiklärinizä “Täþäkkür ediräm!” demäkdän çäkinmäyin

Ý

10

kicä kälmädir, amma üräklä deyildikdä bu iki kälmänin qarþý täräfi necä duyðulandýrdýðýný, insaný necä yumþaltdýðýný sözlä ifadä etmäk mümkün deyil. Täsävvür edin ki, qapýsýn döydüyünüz mämur sähärdän bäri o qädär yorulub ki, qalxýb yanýndaký räfdän qovluðu almaða belä ärinir. Üstälik dä keçirdiyi stress, kimdänsä eþitdiyi acý sözlär ovqatýna soðan doðrayýb. Amma bütün bunlara baxmayaraq o mämur sizin iþinizi häll edir, mäsälän gätirdiyiniz sänädä qol çäkib nömrä qoyur.

Bütün bunlardan sonra sizin ona uräkdän “täþäkkür ediräm” demäniz inanýn ki, bälkä dä onun yorðunluðunu çýxarar, stresini alar.

Allaha þükr etmäk här käsin insanlýq borcudur. Häm dä insan dili vä qälbi ilä þükr etmäyi özünä väzifä etmälidir. Allaha þükr etmäklä bändäyä täþäkküt etmäk arasýnda bir älaqä var. Ýnsaný bütün mahiyyäti, duyðu vä düþüncäsi, istäyi ilä yaxþý tanýyan Peyðämbärimiz Häzräti Mähämmäd (s.ä.s.) belä buyurmuþdur: “Ýnsanlara täþäkkür etmäyi bilmäyän Allaha da þükr etmäyi bilmäz.”

Bäli, Allaha þükr etmäk insan üçün çox gäräkli, çox önämli ibadätdir. Çünki bizi O yoxdan var edib; Bizä can verib; Bütün digär yaratdýqlarýndan daha üstün imkanlar verib. Aðac da canlýdýr, ancaq o bir yerdän häräkät edib baþqa yerä gedä bilmäz.

Heyvan da canlýdýr, ancaq bizä verilmiþ aðýl kimi bir nemätdän mährumdur. Müsälman olduðumuz, saðlam, rahat yaþadýðýmýz üçün dä nä qädär þükr etsäk, yenä azdýr.

Ona görä dä insanlara täþäkkür edärkän äsl täþäkkür edilmäli olaný unutmamaq lazýmdýr. Üstälik, täþäkkür etmäli o qädär sävvätlärimiz var ki, saymaqla qurtarmaz: Acanda doyunca yeyä bilmäk özü dä bir nemätdir; üräyin istäyändä durub gäzmäk özü dä nemätdir; qaçmaq, oynamaq, üräkdän gülä bilmäk, här sähär äl-qolunu yelläyä-yelläyä iþä gedä bilmäk.., hamýsý nemätdir, hamýsý särvätdir. Amma bu qädär nemätin, bu qädär särvätin färqinä vara bilmirsänsä, onda özündän küs. Ýnsana täþäkkür mänasý daþýyan bir xeyli deyimlärimiz var.

Bäzän bir “sað ol!”, bäzän “çox sað ol!”, “Allah kömäyin olsun!” deyäräk qarþý täräfä öz täþäkkürümüzü, sämimiyyätimizi bildiririk. Amma bütün bunlarla yanaþý baþqa bir ifadä dä var ki, häm dä än þirin, än sämimi dua yerinä keçär: “Allah sändän razý olsun!” Ýnsanýn än böyük qazancý elä Allah-Täalanýn rizasý, yäni räðbäti, razýlýðýdýr. Sän dä qarþý täräfä mähz o þäräfi, o säadäti arzulayýrsan, häm dä dua þäklindä. Bizä görä, insana täþäkkürün än uca mäqamý bu deyimlä ifadä olunur. Çünki Allah bir käsdän razý olarsa, o adam artýq här þeyi qazanmýþ olur.

Yerdä qalan här þäy onun üçün çox bäsit, çox kiçik gälir.

Bäzän bir täbässüm dä täþäkkür ifadä edä bilir. Bir xoþ baxýþda, sämimi bir mimikada da täþäkkür çalarlarý tapmaq mümkündür.

Täþäkkürü candärdi, baþdangetdi ifadä etmäk elä täþäkkürün özünü urvatdan salýr. Dilin täþäkkür edir, üz-gözündän zähär-zährimar yaðýrsa, daha bünün harasý täþäkkür oldu? Än kiçik, än adi yaxþýlýða belä täþäkkürlä cavab vermäk häm o iþin bäräkätini artýrýr, häm dä o insaný här zaman yaxþý olmaða sövq edir. Unutmaq olmaz ki, bir insana Allah-Täalanýn verdiyi nemätlärin getdikcä artmasý häm dä o insanýn

älindä-ovcunda olan nemätlärä þükr etmäsinä baðlýdýr. Bu barädä Qurani- Kärimdä belä buyurulmaqdadýr: “Ägär þükr etsäniz, Män nemätlärimi daha da artýraram” (Ýbrahim suräsi-7).

Allah-Täala sükr edänä nemätlärini artýrdýðý üçün gäräk insanlar da sämimi täþäkkür edänlärä qarþý räðbätini, märhämätini çoxaldalar. Verilmiþ nemätin qädrini bilmäyänä nankor deyirlär. Ýnsanýn väzifäsi, Peyðämbärimizin dä bir hädisi-þärifindä buyurduðu kimi, müsibät baxýmýndan özündän daha pis väziyyätdä olana olana baxmaq vä þükr etmäkdir. Rahatlýq vä zänginlik baxýmýndan da þükr edä bilmäk üçün özündän daha çätin väziyyätdä yaþayanlara baxýb sahib olduðu nemätlärin däyärini bilmälidir. Ýnsan nemätin qädrini bildikcä Allah da onun bäräkätini artýrar. Þükr etmäyi bacaraq ki, Allah-Täala da bäräkätini baþýmýzdan yaðdýrsýn.

Peyðämbärimiz Häzräti-Mähämmäd (s.ä.s.) buyurmuþdur: ”Saðlýq, zänginlik vä mäqam kimi nemätlär nöqtäsindä sizdän daha yaxþý väziyyätdä olanlara deyil, daha geridä vä aþaðýda olanlara baxýn ki, Allahýn sizä vermiþ olduðu nemätlärini kiçik vä bäsit görmäyäsiniz.”

RAMAZAN Ünvan: Bakı ş. Akad. Häsän Äliyev pr-5, Falez Plaza, 5-ci märtäbä Tel: (+994 12) 595-29-76 Fax: (+994 12) 595-29-75 E-mail: info@snt.az www.snt.az

Ramazanda qidalanma B

u il ramazan ayý isti vä uzun günlärä rastlayýr. Bu günlärdä oruc tutmaq nisbätän çätin ola biläcäyi üçün ävväla ciddi saðlýq problemläri olanlarýn ägär orucla sähhätindä problemläri artma ehtimalý varsa tutmamaq barädä düþünmälärini tövsiyä edirik.

Xüsusi ilä käskin beyin qan dövraný pozðunluðu olan, üräk çatmamazlýðýndan äziyyät çäkän, aðýr däräcäli vä nizamlana bilmäyän qan täzyiqi olan, sabit intervalla därman qäbul edän, çätin tänzimlänän vä sýx insulin alan þäkär xästäläri oruc tutmaða häkiminin icazäsi olmadan baþlamasýn. Häzm sistemi xästälikläri olan reflüks, qastrit, mädä vä 12 bb xoralarý vä s kimi xästäliklärdän äziyyät çäkän xästälär mümkünsä oruca baþlayana qädär müalicä olunsunlar. Xästäliklär oruclu günlärdä özünü biruzä vermiþsä o zaman häkiminin mäslähätinä uyðun þäkildä diet vä därman müalicäsinä ämäl edäräk tuta bilärlär.

Näzärä almaq lazýmdýr ki, oruclu olmadýðý zaman xästälik-

lärdä mäslähät görülän qidalanma tövsiyyäläri ramazandada davam edilmälidir.

Yeni gündä bir väya iki däfä qäbul edilä bilän därman vasitälärinin çoxluðu hazýrda imkan verir ki, bäzi xästälär orucunu tutaraq müalicäsinidä davam etsinlär. Äsas problemlärdän biri ramazan ayý müddädtindä çäki almaqdýr. Bäzi insanlar ramazanda kilo almaða baþlayýr ki, bu da diyetlä tänzimlänä bilir.

Ramazan ayýna qädär çäki vermäk üçün diyet saxlayanlar diyet proqramlarýný ramazan ayýna uyðun þäkildä tänzimläyäräk diyetlärinä davam edä bilärlär.

Uþaqlarý oruc tutmaða zorlamamaq lazýmdýr. Amma istäkli olanlarýnda tutmasýnda tibbi här hansý äks göstäriþ yoxdur.

Fäsadsýz keçän hamiläliklärdä xanýmlarýn vä süd verän analarýn oruc tutmasýnda yetärli araþdýrmalar olmasada här hansý ciddi bir problemlä qarþýlaþýldýðý qeyd edilmämiþdir.

Bu isti günlärdä aðýr vä pis þära-

xästälikläri provakasiya edä bilär.

Sähär yemäyini qaçýrtmamaða diqqät edin.

Az, rahat häzm oluna bilän vä alýþdýðýnýz qidalardan seçmäyä üstünlük verin. Çox duzlu qidalar gün boyu susuzluq çäkmäyä säbäb olur. Çox yeyib vä arxasýndan yatmaqda arzu edilmir. Bäzi insanlarýn sähär qalxmamaq üçün axþamdan yeyib yatmalarý isä saðlýq üçün zärärli ola bilär.

Maye qäbulu gün ärzindä 1-1.5 litri keçmäsi tövsiyyä olunur.

Yemäk üçün yetärli vaxt çox ähämiyyätlidir.

Qýsa vaxtda yetiþdirmäk üçün sürätlä vä kifayät qädär aðýzda mexaniki emal etmädän yemäk narahatlýða säbäb olur.

Qäbizlikdän äziyyät çäkänlär lifli qidalar almaða vä maye qäbulunu lazými säviyyädä tutmalarýna diqqät etmälidir.

Vitamin vä mineral balansýný tämin etmäk üçün mövsümünä uyðun säbzä vä meyvälärä üstünlük verilmälidir.

Rafinä edilmiþ qidalar az alýnmalýdýr.

Konservä edilmiþ qidalardan qaçmaq lazýmdýr.

Orucu açarkän mümkünsä su väya xurma ilä açmaq itdä iþläyänlärin oruc tutmalarý üçün iþ vä istirahät saatlarýnýn düzgün seçilmäsi, mäzuniyyät günlärini ra- vä bir müddät gözlädikdän sonra äsas qidaya keçmäk mazan ayýna salmalarý vä enerji vä maye ehtiyacýna lazýmdýr. Äks täqdirdä sürätlä vä çox miqdarda qida almýþ uyðun mütäxässislärdän mäslähät alaraq qidalanmasý oluruq ki, buda mädä baðýrsaqda spastik aðrýlarýn meymäslähät görülür.

Saðlam insan bädäni oruc müddätindä älavä aðýr- dana gälmäsinä säbäb olur.

Mümkünsä iftarý da iki märhäläli etmäyä diqqät laþdýrýcý iþ vä ortamlarda olmazsa bu günläri rahat keedin. çirä bilär.

Yemäk vä çay arasýnda yetärli zaman buraxýn. Ýnsan orqanizminin komfortlu þäraitdä bir aya qäÝftardan sonra gäziþmäk faydalý ola bilär. där ac, bir häftäyä qädär susuz qala bilmäk ehtiyatýna Sähär yemäyini än gec, iftarý isä än tez vaxtda qäbul etmäk sahib olduðu araþdýrmalarla sübut edilmiþdir. än doð ru olanýdýr.

Ona görä aclýq vä susuzluq qorxusundan sähärläri Al lah ibadätlärinizi qäbul etsin. (Amin) ehtiyacdan çox çox artýq bäslänmä näinki yardým etmäk, tam äksinä o günü daha çätin vä narahat keçir“Saðlamlýq Naminä Täbiblär” mäyä säbäb olur. Hätta gözlänilmädän müxtälif ictimai birliyi

RAMAZAN

Ramazan duyðularý çäkli baðçaya çevirär vä onlarý var olma zövqüylä coþdurar.

R

AMAZAN ayý Quran ayý olduðuna görä, yäni müqäddäs Qurani-Þärif ilk däfä bu ayda nazil olduðu üçün uzun illär boyu Qurandan uzaq düþänlär belä, bu ayda özlärini nur saçan iqlimdä hiss edärlär... vä Quranýn onlarýn baþýna tökdüyü ruh, mäna, sirr, rähmät baþdan-baþa könül dünyalarýný güllü-çi-

RAMAZAN ayý mübaräk vä savablý baxýmdan o qädär zängindir ki, kölgäsinä sýðýnan här käs onun särvät vä fäzilätindän bährälänä vä yüksäk mäqamlara yetiþä bilär. Gänclär, qocalar, dälilär, aðýllýlar, bir iþä yarayanlar, yaramayanlar, baþqalarýnýn hesabýna yaþayanlar, häyatýný yemäk, içmäk vä yatmaða görä müäyyänläþdiränlär vä ya häqiqi insanlar...

Bäli, bütün bu bir-birindän färqli, bir-birindän ayrý färdlär müxtälif miqyasda da olsa, Ramazanda aydýnlýq iqlimindä mütläq baþqalaþar, yäni saflaþar vä yüksäk mäqama çatarlar.

RAMAZANda xeyirxah duyðular yaþanar, pis duyðular vä istäklär näzarätä alýnar. Här käs märtäbäsinä görä bir cür mäläkläþmäyä baþlayar. Bäli, Ramazanda insanlar Allaha o qädär yaxýn, ibadätdä o qädär etinalý vä münasibätlärindä o qädär incä olarlar ki, bunu görüb sezmämäk mümkün deyil.

RAMAZAN ayý kimi gecäsi vä gündüzü Quran nuru ilä aydýnlanan ikinci bir mübaräk ay yoxdur. Ramazanda yenidän Quranýn ilahi märifätini vä onun müxtälif mäkanlarda canlý älamätlärini, Allah sevgisini vä onun imanlý simalarýndaký þäffaf izlärini görär, duyar vä sezärik.

Oruc ömrün süzgäcidir A

llah-Täala “Ramazan mänim ayýmdýr” buyurmuþdur.

Vä Allah-Täala öz bändälärinä bu ayda oruc tutmaðý da ämr etmiþdir. Bir Hädisi-Þärifdä dä Räsulullah (s.ä.v.) belä buyurdu: “Här kim yalan söylämäyi tärk etmäzsä, o kimsänin yemäsini-içmäsini tärk etmäsinä Allahýn heç bir ehtiyacý yoxdur”. (Buxari, Sävm: 6,)

16

Bu kälamlara diqqätlä fikir versäk, yekdil räyä gälärik ki, Allah-Täala bütün ibadätlärdä bändälärindän här þeydän ävväl sämimiyyät gözläyir. Ramazanýn bändä üçün nä qädär ähämiyyätli olmasýný yenä bir Allah bilir. Amma bu bir aydýn häqiqätdir, daha doðrusu, dünya elminin täsdiq etdiyi bir reallýqdýr ki, oruc insaný häm cismän, häm dä mänän süzür, tämizläyir. Ýl ärzindä orqanizmdä yerläþmiþ gäräksiz vä zärärli maddälär aclýq yolu ilä orqanizmdän xaric olduðu kimi, qeyri-insani duyðular da bu gizli ibadätlä korþalýr vä insan aðlýna, iradäsinä tabe olur. Vä insan da o zaman äsl insan märtäbäsinä yüksälä bilir.

Bäli, oruc äxlaqýn, düþüncänin süzgäcidir. Allah rizasý üçün bu dünyanýn naz-nemätlärinin yanýndan laqeyd keçä bilän insan mänän yüksälir. Bu ibadät müsälmanlar arasýnda häm dä yaxýnlýq, doðmalýq düþüncäsinin inkiþafýna, cämiyyätdä hämräyliyä vä nähayätdä, dostluq, qardaþlýq münasibätlärinin täntänäsinä xidmät edir. Allah-Täalanýn “Bu mänimçün edilän ibadätdir” deyä buyurduðu orucluðun mahiyyätindä häm dä

onun cämiyyätdä ämniyyätin vä sülhün inkiþafýna bir vasitä olmasý durur.

Hä, sevimli oxucular, söhbätimizin sonunda bir daha o mäsäläyä qayýdýrýq ki, Allah-Täala bändälärindän bütün ibadätlärindä ilk növbädä sämimiyyät gözläyir vä onlarý yalandan, riyadan uzaq durmaða çaðýrýr. Hädisi-Þärifdä açýq ifadä edilir ki, bütün gününü yalanla yaþayanýn orucuna Allah-Täalanýn ehtiyacý yoxdur. Bu mövzuda söhbäti yetärincä uzatmaq da olardý. Amma bu mälum häqiqäti bir daha xatýrlatmaq kifayätdir ki, cämiyyätimizdäki bütün naqisliklär yalan vä riyadan, näfsä uymaqdan vä sämimiyyätsizlikdän qaynaqlanýr. Qollarýnýzý geniþ açýn, süfränizdä nä var, nä yox, utanmayýn, qonaq çaðýrýn, qonaq gedin, könül açýn, qälb sevindirin, ätrafýnýzdan täbässümünüzü äskik etmäyin (täbässüm dä sädäqädir.

Hädisi-Þärif). Unutmayýn ki, yaradýlaný sekmäk Yaradaný sevmäklä, Yaradaný sevmäk yaradýlaný sevmäklä olur.

RAMAZAN

Ýbadätdä sämimiyyät Bütün ibadätlär insanýn özü üçündür. Oruc isä ancaq Allah üçün tutulur. Bunun hikmäti nädir, bilmirik. Onu bilirik ki, Allah-Täalanýn heç bizim orucumuza da ehtiyacý yoxdur.

Amma näyä görä bu ibadäti mähz mänim üçün tutun demäsi bizä bälli olmaz.

Dindä, ibadätdä sämimiyyät çox ciddi mäsälädir. Peyðämbär Äfändimiz bir Hädisi-Þärifindä buyurmuþdur ki, Mäkkänin baþýna dolandýðýn anda günahlarýnýn baðýþlanmayacaðýný düþünmäk çox aðýr günahdýr. Äslindä o cür ibadät zamaný, o cür düþünmäk här þeyi däyärsizläþdirir. Allah-Täalanýn märhämätinä þübhä ilä baxýlýr. Ona görä dä bu mäsäläni dönä-dönä vurðulamaðý özümüzä borc bilirik ki, insan ibadät zamaný çox sämimi olmalýdýr. Ýbadätinin qäbul olunacaðýna inanmalýdýr. Onun savabýný göräcäyinä ämin olmalýdýr. Yoxsa, elä belä candärdi, kimisä täqlid elämäk xatirinä yerinä yetirilirsä, o ibadätdän çox böyük fayda gözlänilmäz. Ýnanmaq, ämin olmaq ibadätin tämäl duyðularýndandýr. Gecä saat 5-dä yataðýmýzdan qalxýb bir stäkan su ilä dä olsa, qarþýdaký Ramazan gününä hazýrlaþýrýqsa, älimiz-ayaðýmýz üþüyä-üþüyä dästämaz alýb, sonra da yönümüzü qibläyä çevirib “Allahým, sänä þükürlär olsun” deyib iki rükät namaz qýlýrýqsa, imsaqdan iftara qädär aðzýmýzý dünya nemätlärinä baðlayýrýqsa, mütläq bu ibadätlärin mükafatýný alacaðýmýza ämin olmalýyýq. Bir dä ki, ämin olmasaq, dünyanýn nä läzzäti olardý ki...

Ramazanýn iki läzzäti Ramazanýn iki läzzäti var. Birincisi, gün boyunca aðzý oruclu gäzdikdän sonra, axþam namazýnýn girmäsi ilä iftar süfräsinä äyläþmäk. Bu anda ävvällär damarýmýzda dadýnýn belä färqinä varmadýðýmýz bütün nemätlär daha läziz, daha xoþ gälir bizä.

Ramazanýn ikinci läzzäti isä bu dünyada dadýlmýr. Axirätdä bu ibadäti yerinä yetiränlär haqq därgahýnda öz mükafatlarýný aldýqda, Ramazanýn äsl läzzätini dadýrlar.

Ya Räbb!

18

Xästä olduq, aciz qaldýq, ÞAFÝ Sänsän!

Ac qalanda anladýq ki, RÄZZAQ Sänsän!

Günahlar çox, peþman olduq, TÄVVAB Sänsän!

Ehtiyac çox, imkan bäsit, MÄLÝK Sänsän!

Dost väfasýz, qärib qaldýq, ÄNÝS Sänsän!

Düþmän zalým, bizlär aciz, SULTAN Sänsän! Üzüm qara, qüsurum çox, SÄTTAR Sänsän!

Bu mübaräk Ramazaný fürsät verdin, män günahkar qulun bunu fürsät bildim.

Açdým ällärimi, budur, därgahýndayam!

RÄHMAN Sänsän, RÄHÝM Sänsän, AFUV Sänsän, QÄFFAR Sänsän!

Bütün bu ismi-þäriflärinlä Sänä yalvarýram, Sändän gälän här nä olursa-olsun, baþýmýz, gözümüz üstünä! Bizä nä verirsänsä, xeyirlisindän ver!