Soome ja Eesti merendusklaster

usad

Viimane prahileping sõlmiti tänavu märtsis Viimane prahileping sõlmiti tänavu märtsis Sotsiaalkindlustusametiga „Isabelle “ prahtiSotsiaalkindlustusametiga „Isabelle“ prahtiSotsiaalkindlustusametiga „Isabelle“ prahtimiseks Ukraina sõjapõgenike majutamiseks miseks Ukraina sõjapõgenike majutamiseks miseks Ukraina sõjapõgenike majutamiseks Vanasadamas. Esialgu 4 kuuks aprillist Vanasadamas. Esialgu 4 kuuks aprillist Vanasadamas. Esialgu 4 kuuks aprillist augustini, kuid võimalusega pikendada lepingut augustini, kuid võimalusega pikendada lepingut augustini, kuid võimalusega pikendada lepingut 2+2 kuu võrra. 2+2 kuu võrra. Foto: Tallink Foto: Tallink2+2 kuu võrra.

põnevam on aga töötamine võõrkeelses keskkonnas ja kultuuris. Mida kaugem kultuur ja keel, seda põnevam,” ütleb ta.

Mets toob välja, et prahtimise väljakutse laevaperele on töökoormuse järsk suurenemine, eriti algul, kui on vaja kõik süsteemid välja töötada ja asjad toimima panna. „Kellele mis raske on – kes vajab harjunud mustrit või on ebakindel, neile on need olukorrad rasked. Tuleb välja tuua, et tiimitöö on oluline, teistega arvestamine ja arusaamine, et nüüd sõidab laev teistel kellaaegadel ja seetõttu on tavaline tööpäevgi teistsugustel kellaaegadel. Või hoopis, et kindlaid kellaaegu polegi, millal saabume või väljume. Või et tuleb juhtida ja läbirääkimisi pidada inimestega teistest kultuuridest. Huvitav on ka näha oma laevapereliikmeid raamist väljas olukordades – mõni üllatab meeletu töövõimega, mõni teine nõrkusega. See kõik on ju tegelikult põnev!”

Soome ja Eesti merendusklaster

Ulla Pirita Tapaninen Tõlkinud Mari-Liis Tombak

Keskkonnasõbraliku meretranspordi arengu toetamiseks on Eesti ja Soome vahelises laevaliikluses vaja rakendada ühesuguseid majanduslikke stiimuleid.

Nii Soomes kui ka Eestis on väike, kuid elav ja riiklikult oluline merendusklaster. Üldjoontes on need küll erinevad, kuid toetavad üksteist oskuste, tööjõu ja arendusprojektide kaudu.

Paljud Eesti meremehed töötavad Soome laevadel ja vastupidi. Soome laevatehased pakuvad sageli tööd Eesti alltöövõtjaile. Eestist pärit asjatundjad, eriti laevaehituses, saavad hariduse tihti Soomes. Soome ja Eesti turistid, tööstussektor ja pendelrändurid kasutavad tihedalt riike ühendavaid laevaliine ja mõlema riigi sadamaid. Riigid on selgelt teineteise merendusklastrite osalised.

Soome ja Eesti ühisel meretööstusel oleks mõlema riigi jaoks tohutu eelis. Mida rohkem spetsialiste, tööjõudu, ettevõtteid, laevafi rmasid, tulevikku suunatud teadusuuringuid ja riikidevahelist koostööd, seda paremad on mõlema merendusklastri väljavaated. Lisaks üks maailma tõhusamaid reisiliine Helsingi-Tallinn. Seal sõidab aastas miljoneid reisijaid valdkonna uusimate laevadega. Liini käitavad laevafi rmad arendavad pidevalt oma laevastikku ja tõhustavad tööd sadamais.

Märtsi algul ilmus seoses Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete 100. aastapäevaga Anne-Mari Virolaineni ja Jaak Aaviksoo koostatud aruanne Soome ja Eesti koostöö arendamiseks: https://vm.ee/sites/default/fi les/ ee-fi _visionary_report.pdf, mille soovitused puudutavad koostööd majanduse, rohepöörde, infotehnoloogia, kultuuri ja hariduse valdkonnas.

Aruandes kirjutatakse, et Eesti ja Soome on mõlemad väikesed, omavahel seotud riigid Euroopa kirdeservas – mõlemad on kõrgel tasemel digiteeritud ning majanduslikult avatud ja sõltuvad usaldusväärsetest rahvusvahelistest sidemetest. Jõutakse selleni, et Soome ja Eesti peaksid tulevikku koos vaatama.

Nii Soome kui ka Eesti on liitunud Euroopa rohelise kokkuleppega, Euroopa kliimaseadusega, mille siduv eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, ja vähendada heitmekoguseid 2030. a-ks vähemalt 55%. Roheline üleminek tähendab olulisi majanduslikke võimalusi puhtale tehnoloogiale ning ringmajandust rakendavatele ettevõtetele ja lahendustele.

Merenduslikust vaatenurgast on aruandes huvipakkuvad teemad. Tähelepanu on pööratud laevandusele, merendusklastrile ja laevanduse rohelisele üleminekule. Suur osa meretranspordist peaks 2050. aastaks olema süsinikuneutraalne, mis nõuab juba praegu tegusid selle saavutamiseks. Laevaehituses ja meretranspordis tuleb leida uusi lahendusi uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtuga.

Nutikad liikluslahendused ja andmete jagamine võivad tuua leevendust negatiivsetele teguritele, mis tulenevad suurest liiklusest üle Soome lahe ja sadamais. Aruandes on ettepanek teha koostööd Soome ja Eesti vahel rohelise laevanduse vallas.

Soome ja Eesti vahelise keskkonnasõbraliku meretranspordi arengu toetamiseks on vaja kehtestada ühised majanduslikud stiimulid. Valitsuste toetused peaksid soodustama rohelist üleminekut ka merel. Muutused üleilmses meretranspordis võivad luua uusi majanduslikke võimalusi Soome ja Eesti merendustehnoloogia ettevõtteile ja laevandusele.

Kuid uued tehnoloogiad võivad kaasa tuua seniteadmata nõrku kohti, millega tuleks samuti koostöös