Ajakiri Vegan #1 2022 by Ajakiri Vegan

NR 30, 2022 1/4

Hind 2,49 €

20+ RETSEPTI IGAÜKS SAAB UKRAINAT AIDATA!

SPORTLANE VEGANIKS: kas võimalik? Eestisse loodi uus taimsete toodete bränd

Loomkatsete keeld Euroopas on ohus

FC LEVADIA PEATREENER VLADIMIR VASSILJEV: VEGANLUSE POOLTARGUMENTE ON PALJU!

VEGANITOOTED SELVERIS!

Mahe Noëp maapähklivõijäätis vaarikatega, vahvlikoonuses La Muu, 100 ml / 100 g

Gluteeni-ja laktoosivaba vahvli- ja pannkoogi jahusegu Semper, 250 g

Gluteenivaba kaerajook

Valio Oddlygood, 1 L

Gluteenivaba kaneeli- ja kardemonimaitseline kaerajook Valio Oddlygood, 750 ml

Lasanjeplaadid Biona, 250 g

Laktoosivabad taimsed viilud, klassikaline või Cheddari-maitseline Nurishh, 120 g

Maitsestamata, mango- või vanillimaitseline kreekapärane kaerasuupiste Friendly Viking´s, 150 g

Rosolje Kartulikotlet köögiviljatäidisega Marta Kulinaaria, 240 g

Taimne Fraiche kaerast 15% Oatly, 200 g

Mahe lepasuitsu või ürdimarinaadis tofu Yipin, 230 g

Usin, 200 g

EESSÕNA

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

ARMAS LUGEJA! Tahtsin sel korral eessõnas kirjutada maailma jätkumisest ning sellest, kuidas kliimakriisi valguses on selle teema püstitamisega õigupoolest meeletult kiire ... Kuid siis juhtus midagi, mis meie kõigi maailma raputas ja siiamaani hirmuvangis hoiab. Ja olgugi, et jätkusuutlikkus peab saama meie kõigi eesmärgiks, ei ole meil võimalik maailma muuta, kui tegude taha ei jätku silmi. Sõja taustal on tegelikult raske sõnu üksteise kõrvale seada, sest kõik silbid tunduvad kuidagi

tühised. Sõnad on vahendiks, et väljendada seda muret, mida tunneme. Aga nagu kunagi targad inimesed on öelnud, siis vähem sõnu, rohkem tegusid! Järsku tunnengi, et sõnaga palju muuta hetkel ei saa. Et kõige enam aitavad teod, palved ja lootus. Seega kutsun ka sind üles võimalusel toetama Ukraina inimesi ja nende loomi. Kõige parema annetusinfo leiad veebilehelt www.ukra inaheaks.ee ja loomi saad toetada, annetades näiteks Eesti Loomakaitse Liidule.

Kaoses kipume tihti unustama ka iseennast. Teeme endale etteheiteid, kui kõige koleda taustal leiame end viivuks rõõmu tundmas või südamest tähistamas. Ehk peaksimegi tegelikult tähistama kõike, mida tähistada annab?! Igatahes usun ma, et inimlik on olla hirmul, mures ja nukker ning samal ajal südamest õnnelik ja tänulik, et kevadine päike me põski paitab ja meil siin selline rahu on. Kerget kevadet!

Anett Rannamets peatoimetaja

Aleksei Gerassimov Eliis Salm Justina Kolberg Helena Šegedin Maaja Mäll Kirke Männik Kristina-Maria Heinsalu KAANEFOTO

Marleen Muhuste TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis. Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

UKRAINA HEAKS

BON KUTSUB ÜLES UKRAINAT TOETAMA:

SEE ON ISIKLIK!

ärast 24. veebruari kohutavaid uudiseid ilmus veganite seas palavalt armastatud tofutootja Bon sotsiaalmeediasse appihüüe, mis näitab ilmekalt, et sõda Ukrainas puudutab meid veelgi lähemalt. „Eilne päev raputas meid Bonis kõvasti. Raputas seepärast, et see on isiklik,“ alustab arendusjuht Karin Miller oma sõnu Boni kanalites avaldatud kirjas. „Meie Ženja naine ja poeg on Ukrainas – selle sama Ženja, kes on lihtsalt kõige filigraansem jogurtimeister Bonis,“ kirjeldab Karin. Lisaks Ženjale on veel kahe Bonile lähedalseisva inimese – Viktori ja Paveli – perekonnad Ukrainas. „Viktori, kes teeb suurepärast tofut nagu masin. Vova tahtis tegelikult jaanuarist Ukrainasse tagasi ülikooli õppima minna, aga me väga palusime tal jääda, sest me pole näinud kunagi ühtegi noort meest, kes nii kiiresti uusi asju õpiks kui tema. Meil on veel

Pavel, kes oli mitu aastat esmaklassiline tofumeister ja kes möödunud sügisel läks pere juurde Ukrainasse tagasi,“ kirjeldab Karin postituses ning avaldab raske südamega, et see, mis toimub Ukrainas, puudutab Boni väga isiklikult. „Meid on siin Bonis vaid 20 ja iga töötaja on nagu pereliige.“ Bon annab tugevalt mõista, et nad ei ole poliitiline ettevõte, vaid toidutootja, keda lihtsalt sellised hetked, sündmused ja kannatused puudutavad. „Ja seetõttu teeme üleskutse. Palun toetage organisatsioone, kust läheb abi otse Ukraina rahvani,“ kirjutab Karin, kes on tegelikult olnud hetkel ise ka pagulasabi evakuatsioonistaabis abis. „Kogu evakuatsioon käib annetuste peal. Inimesed saavad oma annetustega kindlustada seda, et saame rohkem busse tellida,“ paneb Karin südamele, sest kogu evakuatsiooni korraldamine on vabatahtlike peal ning püsib ainult annetuste toel. 3

BON SOYA KUTSUB ÜLES TOETAMA: 1. PAGULASABI JA EVAKUATSIOON

MTÜ Eesti Pagulasabi annetuskontole EE791010220258852223 (SEB)

2. ABI PÕGENIKELE, MEDITSIINITARVIKUD JA TOIDUABI UKRAINA INIMESTELE: United Help Ukraine (Facebookis)

3. ABI UKRAINA SÕJA ORBUDELE JA TAKTIKALISED ESMAABIKOTID PARAMEEDIKUTELE EESLIINIL: Sunflower of Peace (Facebookis) 4. FONDID, MIS TÖÖTAVAD KOOS UKRAINA VABATAHTLIKEGA ESMAVAJALIKU HANKIMISEKS: Ukraine Crisis Relief Fund – www.globalgiving.org Punane Rist – www.redcross.ee Ukraina Heaks – www.ukrainaheaks.ee

LVIVI VEGANKOGUKOND PANI PÜSTI VEGANSUPIKÖÖGI Veganaktivist Lvivis, Victor Katolyk, pani teiste kogukonnaliikmetega Ukraina lääneosas märtsi alguses püsti täistaimetoidul põhineva supiköögi põgenikele, vabatahtlikele ja territoriaalkaitseametnikele. „Me toidame iga päev kindlasti üle saja inimese ja see arv aina kasvab,“ sõnab Victor ja lisab, et abi on teretulnud ning iga teele pandud hea soov loeb. Supiköök ei 6

ole otseloomulikult mõeldud vaid veganitele, kuid annab samal ajal kindlasti täistaimetoitlastele lootust, kes kriisiolukorras oleks nõus oma toitumiseelistustest muidu ka loobuma.Victorit ja tema Lvivi vegansupikööki on võimalik toetada rahalise annetusega. Samuti on oodatud toiduainete saatmine piirile. Oodatakse konserveeritud või kuivatatud kaunvilju, tatart, riisi, bul-

gurit, kuskussi, kuivatatud sojapalasid või sojahakkmassi, veganpiima, kuivatatud puuvilju, võileivamäärdeid, pika säilivusajaga tofut ning vorste, pika säilivusajaga magustoite (jogurtid, batoonid, šokolaad jms), vitamiine

(D3, B12 – lastele). Kui kellelgi on võimalik piiri äärde sinna sõitvate autodega toitu saata, tuleb ühenduda Victoriga Facebookis (Victor Katolyk), et korraldada toiduainete üleandmine. 3

Pangarekvisiidid rahaliseks annetuseks: IBAN: UA523052990000026208670861559 PayPal: nasenka.maryna@gmail.com Selgitusse lisada märksõna „Lwow“

UKRAINA HEAKS

LOOMAD SÕJA AJAL: MIS ON JUHTUNUD JA MIDA SAAKS TEHA?

krainlased on näidanud tõelist armastust oma lemmikute vastu. Paljud põgenikud on jätnud kõik muu eluks vajaliku maha ning võtnud kaasa ainult oma kallima vara – lemmiklooma. Üldiselt on riikide vahel reisimine loomaga keeruline, ent praegu on paljud riigid lemmikloomaga piiriületamise lihtsamaks teinud ja tingimusi leevendanud, sh Eesti. Teeme ülevaate, millises seisus on loomad Ukrainas ning kuidas saame neid aidata. Mitu lemmikloomadega tegelevat organisatsiooni abistab lemmikloomadega Eestisse saabunud inimesi ja nende lemmikuid, pakkudes neile lemmikloomatoitu ja ligipääsu arstiabile. Kahjuks ei õnnestu kõikidel loomaomanikel oma lemmikuid kaasa võtta ning hulkuvaid loomi jääb tänavatele palju. Varjupaigad ei ole enam suutelised uusi asukaid vastu võtma, kuid appi on tulnud üle maailma organisatsioonid, et evakueerida loomad varjupaikadesse naaberriikides. Suureks probleemiks on ka korterisse lukustatud lemmikloomad, kellel puudub võimalus söögile ja joogile.

Loomus Eesti Loomakaitse Selts

Loomakaitseorganisatsioonid on teinud sotsiaalmeedias üleskutseid teavitada luku taga olevatest lemmikutest. Politsei ning päästeamet päästavad igapäevaselt vaevlevaid lemmikuid. PÕLLUMAJANDUSLOOMAD Põllumajandusloomade kohta uuritakse palju, kuid meedias neist palju räägitud ei ole. Infot on mõne suurema kanala kohta, mis sõjaolukorra tõttu on jäänud elektri ja inimesteta. Näiteks Hersoni suurimas linnuvabrikus oli 14. märtsi seisuga 3 miljonit kana, kes vaevlevad näljas ning on suremas. Linnaosades, kuhu Venemaa on tunginud, puudub elekter ja kanu toitvad masinad ei tööta. Ettevõte proovib võimalikult palju kanu ära anda, kuid puudub võimekus kõikidele kanadele uued elukohad leida. Põllumajandusloomade päästmise ja taastusraviga tegeleva Shelter Ugolyoki keskuses eelnevalt elanud loomad ei ole veel pommitamiste all kannatada saanud. Siiski on suurimaks väljakutseks sööda saamine ning 7

UKRAINA HEAKS

elektrikatkestused. Samuti on varjupaik hakanud põllumajandusloomadele lisaks vastu võtma ka koeri ja kasse ning käiakse päästmas loomi lukustatud korteritest. VARJUPAIGAD JA LOOMAAIAD On kurb, kuid vajalik meelde tuletada, et kodutuid ja varjupaikade loomi Eestisse Ukrainast tuua ei tohi. Soov aidata on ilus, ent sellega võib palju ka kaalule sattuda. Hetkel on keeld seotud marutaudi Eestisse toomise kõrge riskiga. Marutõve leviku tõenäosuse suurenemine head ei too. Ukrainas on marutaud väga laialt levinud, põhjustades ühes aastas tuhandete loomade surma ning üksikjuhtumitega ka inimsurmasid. On mõistetav, miks sooviks teisiti. Samas on oluline öelda, et selliseid otsuseid ei tehta suurest vimmast või hoolimatusest loomade suhtes, vaid selleks, et mitte ohtu seada meil elavate loomade ja inimeste tervist. Ka loomaaiad on saanud kannatada. Teada on, et Harkivis tabas kohe sissetungi alguses mitu mürsku Feldman Ecoparki. Mõned loomad surid, mõned said haavata, mõned põgenesid. Loomaaed on alates sõja algusest järjepidevate rünnakute all olnud. Viimases rünnakus lasti maha ka kaks loomaaia töötajat ning känguru. Loomade puurid on elamiskõlbmatud ning side- ja elektriprobleemid teevad olukorra veelgi raskemaks. Nikolajevi loomaaias maandusid pommid jääkarude ja tiigrite aedikute lähedale. Kiievi loomaaial on aga õnneks olnud võimalik osa oma loomadest varjenditesse viia. Ligikaudu 50 töötajat koos pereliikmetega on kolinud ka loomaaeda, et stressis loomi sõjas mitte hüljata. Kahjuks ei ole mitme loomaaia loomi võimalik evakueerida – see oleks ohtlik nii vabatahtlike kui loomade eludele. AGA KUIDAS SIIS AIDATA? Sõda Ukrainas kestab ja Ukraina loomakaitseorganisat8

sioonid vajavad abi. Infot on liikvel palju ning selle kõige hoomamiseks on vaja aega ning süvenemist. Oleme kogunud siia kokku võimalused, kuidas Ukraina loomi kõige efektiivsemalt aidata. PAKU ELUPAIKA Põllumajandus- ja toiduamet teatas, et Eesti on leevendanud Ukraina sõjapõgenikega kaasa võetud lemmikloomade nõudeid. See tähendab, et nii mõnigi abivajaja Ukrainast võib Eestisse jõuda oma lemmikloomaga. Kui sul on võimalus pakkuda elupaika, kuhu ka loomad on oodatud, anna sellest teada Eesti Pagulasabile läbi nende kodulehel (www.pagulasabi.ee) oleva ankeedi. Nõuded leevenesid eelkõige koertele, kassidele ja valgetuhkrutele, kes ei vasta ühele või mitmele veterinaarnõudele, kuid seda tingimusel, et lemmikloomaomanik teavitab kaasa võetud lemmikloomast nii Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) kui Maksu- ja Tolliametit. Lemmiklooma peetakse Eesti piiril kinni vaid juhul, kui loomal esinevad nakkushaigustele viitavad kliinilised sümptomid või kui looma tervis on ohus. Juhul, kui nõuetele mittevastava lemmiklooma sihtriik on Eesti, jääb loom PTA järelevalve alla. PTA määrab vajadusel nii looma isolatsiooni tingimused kui selleks ettenähtud aja. JAGA INFOT Erinevad loomadega tegelevad organisatsioonid Eestis on asunud ulatama abikätt. Näiteks Loomapäästegrupp tagab Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike lemmikloomadele tasuta toiduabi ja katab vajadusel ravikulud. Nad on valmis ka jooksvalt lahendama teisi loomadega seotud probleeme. Nendega saab ühendust lühinumbril 1414 ja help@animalrescue.ee. Varjupaikade MTÜ annab Ukrainast tulnud abivajavatele loomadele loomatoitu, lemmikloomatarvikuid

UKRAINA HEAKS

ning muud vajalikku juhtumispõhiselt ja kokkuleppeliselt. Varjupaikade MTÜ pakub ka venekeelset infot telefoninumbril +372 5689 7495. Eesti Väikeloomaarstide Selts pakub tasuta arstiabi põgenike lemmikloomadele. Info saamiseks helista +372 5330 8457 või kirjuta evs@loomaarst.ee. Lisaks soovitame silma peal hoida ka kampaania „Ukraina heaks“ Facebooki lehel, kus jagatakse jooksvalt infot annetamise ja muude abistamisvõimaluste kohta. Rõhutame – enne, kui hakkad informatsiooni jagama, kontrolli sisu usaldusväärsust ja õigsust, et hoida ära paanika külvamine ja valeinformatsiooni levik. ANNETA RAHA Soovitame annetada otse organisatsioonile UAnimals, kes omakorda toetab koordineeritult kõiki teisi organisatsioone. Nad nõustavad abivajajaid kohapeal ning ostavad seal loomadele toitu, ravimeid ja muud vajaminevat. Lemmikloomatoitu jagatakse ka eraisikutele. Sõja algusest on UAnimals suutnud pakkuda rahalist ja humanitaarabi enam kui 200 varjupaigale üle kogu Ukraina. Hakka võimalusel nende püsiannetajaks läbi Patreoni keskkonna: www.patreon.com/uanimals Ühekordne annetus organisatsiooni eestvedajale (välismaksena): IBAN UA 603 2200 1000 0026 2093 1629 2416 Saaja: CHEVHANIUK OLHA (65000, Ukraine, reg. Odeska, c. Odesa, st. Koblevska, build. 18, fl. 20) Pank: JSC UNIVERSAL BANK (KYIV, UKRAINE; Swift: UNJSUAUKXXX) Lisaks toob üle-euroopaline loomakaitseorganisatsioon Eurogroup for Animals välja veel ka Rumeenia loomade varjupaigad, kuhu võetakse vastu Ukrainast päästetud abivajavad loomad. Nende seas on Casa lui Patrocle (Suceava), Association Riga si Berlin (Bucharest), Animal Society, Adapostul Speranta (Hope Shelter, Bucharest), Save Our Paws (Iasi Romania). Otse saab annetada ka ühele suurimale Ukraina varjupaigale Sirius, kus on hetkel 3100 koera ja 700 kassi. Kõik varjupaigad leiab üles otsingumootorit kasutades. Nii LHV, Swedbank, SEB kui ka Luminor on teatanud, et ei võta teenustasu Ukrainasse suunatud annetustelt. Annetuse ülekande selgitus soovitatakse võimalikult üheselt mõistetavalt kirjutada, näiteks „annetus“, „Ukraina toetuseks“ vms. Soovitatakse valida ka kontod, kuhu saab annetusi teha eurodes, et makse kiiremini läbi läheks. Lisaks kogub annetusi Ukraina loomaaedade töötajate ja loomade abistamiseks ka Tallinna Loomaaed. Annetused edastatakse täies mahus Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni päästeoperatsiooni kaudu Ukraina akvaariumitele ja loomaaedadele. 3

VEIDI MARUTAUDIST Oma lemmikuga liikumine ja ka muu loomade transport on väga keeruline nii Eestisse kui ka mujale Euroopas, seda eelkõige marutaudi leviku riski tõttu. Eesti on olnud marutaudivaba aastast 2013. Sellest hoolimata on marutaudi taaspuhkemise oht suur, sest korraga liigub väga palju inimesi oma lemmikutega ning riigipiiride lähedal levib marutaud ka metsloomade seas. Marutaud on oluliselt tõsisem teema, kui paljudele tundub. Tegemist on närvisüsteemi kahjustava viirushaigusega, millesse nakatuvad ning mida levitavad pea kõik loomad, sh lemmikloomad, metsloomad, põllumajandusloomad, ja samuti ka inimesed. Viirus levib süljega, enamasti hammustamise tagajärjel. Sagedamini esinevad marutaudi sümptomid on käitumise muutumine, suurenenud süljevoolus, suurenenud heli- ja valgustundlikkus ja vaaruv kõnnak. Kui haigussümptomid on ilmnenud, st viirus on jõudnud peaajju, lõppeb haigus alati surmaga. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel on Eestis hinnanguliselt 230 000 lemmiklooma, kellest suur osa on marutaudi vastu vaktsineerimata. Tegelikult on lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu seaduse järgi kohustuslik. Lisaks korraldatakse kaks korda aastas Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute vaktsineerimist, et piirata marutaudi levikut metsloomade seas.

Fakte: Haiguse peiteaeg on tavaliselt 1–3 kuud. Kui haiguse sümptomid on juba ilmnenud, on see ravimatu ja lõppeb alati surmaga. Iga 10 minuti tagant sureb maailmas marutaudi 1 inimene, valdavalt lapsed. Lisaks sureb marutaudi igal aastal lugematu hulk kodu- ja metsloomi. Inimene saab haiguse enamasti nakatunud koera hammustuse kaudu. Lemmikloomadel on marutaud vaktsineerimisega ennetatav ja seaduse järgi kohustuslik. Eesti on olnud marutaudivaba 2013. aastast alates. Läti saavutas marutaudivabaduse poolteist aastat pärast Eestit. Marutaudi esineb siiski paljudes riikides, sh Valgevenes, Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Venemaal ja Ukrainas. Koduloomadest esineb haigust enim koertel, kassidel ja veistel ning metsloomadest rebastel ja kährikutel.

Marutaudist lähemalt: www.marutaud.ee

UUDISED

AJAKIRI VEGAN VÄHENDAB ILMUMISSAGEDUST

aailm on muutumas ning sellega seoses toimub palju ümberkorraldusi. Et olla läbipaistvalt ausad, jagame teiega, mis muutused ootavad ees ajakirja lugejat. Ajakirja trükkimise hind on võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga tõusnud 31% ja on teada, et hinnad tõusevad selle aasta jooksul veelgi. Seni suurelt reklaamiga ajakirja toetanud ettevõte teatas eelmise aasta lõpus, et ei saa enam samas väärtuses toetust jätkata. Sellega tekkis ajakirja ühe numbri väljaandmisse u 25%-suurune auk. Selleks, et ajakiri siiski ilmuda saaks ning vegankogukond oma häälekandjat ei kaotaks, oleme sunnitud vastu võtma vastavaid otsuseid ja tegema kärpeid. Samuti saab toimetuse töö suures osas vabatahtlikuks. Edaspidi hakkab ajakiri ilmuma neli korda aastas tiraažiga 8000. Jaotuskohad jäävad samaks. Lisaks on oluline märkida, et veebruarikuus ilmuma pidanud number on ümberkorralduste tõttu nüüdseks ilmunud märtsikuu lõ-

pus ning saanud endale kevadnumbri nime. Järgmine number ilmub suvises juunis. MIS SAAB TELLIMUSTEST? Kuivõrd tellimuste vastuvõtmine Express Posti vahendusel pole ajakirjale enam kasulik, siis alates 2022. aastast lõpetame tellimuste vastuvõtmise Express Posti kaudu. Edaspidi saab ajakirja tellida meie kodulehe vahendusel ja ainult üheaastase perioodiga. Aasta hinnaks hakkab olema 20 €. Kui soovite ajakirja väljaandmist toetada, siis saab seda just tellimuse vormistamise kaudu teha. Anname kõigile märku, kui see võimalus kodulehele ilmub. Muid muudatusi ei toimu ning jaotuskohad ja tingimused jäävad samaks. Aitäh kõigile, kes on ajakirja toetanud ja toetavad seda edasi, loevad kaasautorite kirja pandud ridu ning katsetavad retseptiloojate loomingut. Teeme seda jätkuvalt südamest ning kirest veganmaailma vastu. 3 Ajakirja Vegan tiim

EESTISSE LOODI UUS TAIMSETE TOODETE BRÄND Uus taimse toidu bränd Deary on kohal ning nende ideeks pole lihtsalt olla alternatiiviks, vaid tootagi taimselt ning võimalikult hästi. See tähendab, et Deary võiks sobida kõikidele. Poodide letid on uue tulijaga juba harjunud ning Deary taimsed tooted on riiulivendade poolt sõbralikult vastu võetud. Muidugi olid mõned tooted juba varem ka Tere brändi alt tuttavad, näiteks värske kaerajook ning šokolaadipuding. „Deary ei sättinud end piimatoodete alternatiiviks. Dearyl on oma iseloom, omad maitsed ja see mahub vanade tegijate kõrvale kenasti ära,“ 10

räägib Deary esindaja Katrin Tamm ajakirjale Vegan. „Deary kaerajook, pudingud, taimsed võileivakatted ja määrded ei aja kedagi minema.“ Deary perekonda kuulub ka esimene siin samas Eestis tehtud taimne juust, mis valmis koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega. Lisaks võileivaviiludele, leiab Deary uhiuuest valikust ka võileivamäärded tšilli ja murulauguga. Uute taimsete sõpradega saab tutvust teha kõikides hästivarustatud poodides üle Eesti. 3

KOSMEETIKA

LILU on loomade eestkoste organisatsiooni Loomus algatatud loomasõbraliku ilu töörühm, mille eesmärk on loomasõbraliku ilu teema tähtsuse tõstatamine Eesti ühiskonnas ning eestlaste kosmeetikatoodete ja iluteenuste tarbimiskäitumise loomasõbralikumaks muutmine.

LOOMKATSETE KEELD EUROOPAS ON OHUS

osmeetikatoodete ja nende koostisosade loomkatsed on EL-is keelatud alates 2009. aastast ning loomadel testitud kosmeetikatoodete ja koostisosade müügi keeld EL-is rakendus täielikult 2013. aasta märtsis. Enamik on veendunud, et loomkatsed kosmeetikatööstuses on minevik. Seetõttu on jahmatav, et hoolimata keeldudest nõuab Euroopa Kemikaaliamet jätkuvalt uusi loomadega katseid. Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), keda toetavad ka Euroopa Komisjon ja ECHA apellatsiooninõukogu, soovib taas uusi loomkatseid kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH) raames. Samas neid koostisosi, mida soovitakse testida, on kasutatud kosmeetikatoodetes ohutult juba aastaid. Selline poliitika, mida rakendatakse eksklusiivselt ainult kosmeetikatoodetes kasutusel olevate kemikaalide puhul, õõnestab loomkatsete keeldusid ja on vastuolus seadusandjate eesmärkidega neid keeldusid luues: et loomad ei kannataks kosmeetika ja selle koostisosade väljatöötamise või turustamise eesmärgil ning et ohutuse tagamiseks ka-

MTÜ Loomus

sutataks ilma loomkatseteta teadust. Selleks, et kaitsta loomkatsete keeldu, kutsuvad loomakaitseorganisatsioonid Loomus, Eurogroup for Animals, Cruelty Free EU, PETA UK jt Euroopa Komisjoni kehtestama konkreetseid meetmeid, et töötada välja ja rakendada loomkatsevabasid meetodeid kemikaalide testimiseks. Kampaaniat toetavad ka tuntud brändid, nagu Dove ja The Body Shop. Euroopa Liidu kodanikud saavad anda oma allkirja kodanikualgatusele, näitamaks, et nad toetavad kosmeetikatoodete valdkonnas loomkatsete keelu kaitsmist ja tugevdamist. Lisaks soovivad allkirjastanud eurooplased Euroopa Liidult konkreetset plaani, kuidas liikuda järk-järgult loomkatsetevaba teaduse suunas. Juba rohkem kui 330 000 inimest üle Euroopa on andnud oma allkirja, kaitsmaks loomkatsete keeldu kosmeetikatoodetele. Eestis on oma allkirja hetkel andnud ligikaudu üle 2000 inimese, ent Eesti allkirjade künnise ületamiseks on vaja ligi 5000 allkirja. Kokku on vaja 1 000 000 allkirja ja vähemalt seitse riiki peavad ületama oma riigi künnise. Anna oma allkiri www.savecrueltyfree.eu. 3

ESSEE

Tegemist on ühega Eesti Vegan Seltsi esseevõistluse kolmest võidutööst.

KELLELE KUULUVAD GEENID?

ouglas Adamsi kultuslikus naljaulmeteoses „Pöidlaküüdi reisijuht galaktikasse“ on meeldejääv stseen maailmalõpu restoranist, kus „veisetüüpi loom“ tutvustab end kui peamist Päevapraadi ja kirjeldab einestajatele ise oma kehaosi söögiks pakkudes uhkusega, millised neist on kõige hõrgutavamad … Planeedilt Maa pärit tegelane Arthur on šokeeritud: „absoluutselt kohutav“, „kõige vastikum asi, mis ma kunagi kuulnud olen“, „südametu“, hüüab ta. Kui talt uuritakse, kas tõesti oleks siis parem süüa looma, kes ei taha söödud saada, satub Arthur suurde hingelisse segadusse: „„Asi pole selles,“ protesteeris Arthur. Siis mõtles ta hetke selle üle järele. „Hea küll,“ ütles ta, „võib-olla on asi selles. Mul ükskõik, ma ei hakka sellest praegu mõtlema. Ma lihtsalt … ee …““ Maalane kavatseb tellida rohelise 14

Helena Šegedin

salati, aga kui meie kõndiv õhtusöök teatab, et nii mõnelgi köögiviljal on selles küsimuses oma arvamus ja just seetõttu lahendatigi kogu probleemipundar temasuguste enesetapjate aretamisega, otsustab hoopis klaasi vee kasuks. Ülejäänud seltskond aga asub õige pea naudinguga prae kallale, mis saabub lauale pärast seda, kui loom on minema jalutanud, lubades Arthurile, et laseb end maha igati humaanselt. Nii absurdne kui ettekujutus end ise ohverdama aretatud veisest ka ei tundu, ei olegi see nii kaugel teatud suundumustest tänapäeva loomakasvatuses. Mõned näited ideedest, mis on välja käidud, parandamaks geenmuundamise abil põllumajandusloomade heaolu: kanad, kellel puudub täielikult pea koos ajuga ja kes on seega igasuguse teadvuseta 1; sead, kes teatava neurotransmitteri puudumise tõttu ei taju valu2; silmadeta kanad,

vältimaks nii üksteise nokkimisest kui nokkade kärpimisest tulenevaid heaoluprobleeme3. Kõik need spekulatiivsed geenimanipulatsioonid ilmselt tõesti parandaksid loomade heaolu vastavalt selle mõõtmiseks kasutatavatele parameetritele. Kellel pole teadvust või valutunnetust, ei saa kannatada. Ja milleks intensiivpidamisel kanale silmad, kui vaadata pole niikuinii muud kui stressitekitaval hulgal teisi kanu, keda ise nokkida või nokitud saada? Miks äratavad need ettepanekud siis tõelist õõva ja soovi hüüatada nagu Arthur, „absoluutselt kohutav“, „kõige vastikum asi, mis ma kunagi kuulnud olen“ ja „südametu“? Kas põhjuseks on lihtsalt ähmane ebamugavustunne, mis saadab kõiki radikaalseid tehnoloogilisi muutusi ja väljendub üldsõnalises manitsuses, et inimene ei peaks jumalat mängima?

ESSEE

Tõepoolest ristiti geneetiliselt muundatud toit ingliskeelses ajakirjanduses juba pea 30 aastat tagasi Frankenfood’iks (maailma esimeseks ulmeromaaniks nimetatud Mary Shelley „Frankesteini“ eeskujul), millele järgnes terve tulv sama eesliitega sõnu Franken-õunast Franken-lehmadeni Franken-teadlaste käe all. Eelkõige kumab siit läbi hirm, et jumalat mängida püüdev inimene sünnitab iseendale ohtlikud koletised. Kuid kollektiivne mälu kipub Frankensteini lugu mäletama veidi äraspidiselt. Hullu teadlase loodud olend ei olnud sugugi olemuselt halb. Kättemaksuhimuliseks muutus ta, olles kogenud inimeste tõrjumist ning mõistes, et tema looja on ta määranud oma uudishimu nimel igavesse üksildusse ja põlgusesse. Sellest ajast peale jälitas ta Frankensteini kui halb südametunnistus üle kogu maailma. Selle loo tegelik koletis on inimene ise, mitte tema loodud monstrum. Kindlasti tõuseb Frankensteini koletis silme ette, vaadates fotot nn Vacanti hiirest selja külge kasvatatud inimkõrvaga, mis ringles laialdaselt aastatuhande vahetusel ja sai GMO-vastaste sümbolpildiks. Seejuures ei olnudki kõrvalaadne struktuur tekitatud geenitehnoloogia abil – küll aga selle kandja. Geenitehnoloogia tegelikud tagajärjed on sellel pildil peidus ja kalduvad olema üsna varjatud ka avalikkuse tähelepanu eest. „Kõrvahiir“ kuulus hiiretüve hulka, kellele teatud geenide väljalülitamisega oli tekitatud immuunpuudulikkus. Maailmas on sadu erinevaid hiiretüvesid ja igal aastal toodetakse miljoneid loomi, kelle DNAd on sihilikult muundatud nii, et nad on vastuvõtlikud kõikvõimalikele piinarikastele haigustele ja seisunditele vähist ja südamehaigustest uimastisõltuvuse ja Parkinsoni tõveni. Igal aastal kasutatakse Euroopa Liidus (põhiliselt otsese rakenduseta alusuuringuteks) pea kümme miljonit katselooma, kellest umbes 1,2–1,5 miljonit on geneetiliselt muundatud4. On aga üks teine, veelgi suurem arv, millest vähesed on teadlikud ja mille kohta viimase ajani ei kogutud isegi statistikat: ligi 12,6 miljonit laborilooma, sealhulgas ligi 5,6 miljonit GM-looma tapetakse ilma, et neid kunagi üheski uuringus kasutataks5. See tähendab seitset miljonit elusolendit aastas, kes tulevad ilmale neile sihilikult tekitatud geneetilise haigusega, 16

ESSEE

kellest umbes veerand sureb eksperimentides ja ülejäänud tapetakse lihtsalt üleliigsetena. „Teadusuuringud“ on see võlusõna, millega annab hüveliseks ümber pühitseda ka kõige halastamatuma jumala mängimise, mida fantaasia sünnitada suudab. Üks levinud transgeense katselooma tüüpe on nn onkohiir, keda kasutatakse vähiuuringutes. Juba 1980ndatel sai onkohiir maailma esimeseks patenteeritud imetajaks. Kui USAs taotlusega, kus oli targu täpsustatud, et inimene patenteeritavate imetajate hulka ei kuulu, probleeme ei tekkinud, siis Euroopas käisid arutelud pikemalt. Lõpuks leiti, et taotlus on potentsiaalset kasu (inimesele) ja kahju (loomale) kaaludes õigustatud ning kuigi seadusandlus ei luba loomatõugude patente, ei takista miski patenteerimast loomi üldiselt. Kriitikud nimetasid seda elu kaubastamiseks. Aga loomade elu kaubastamine ei ole loomulikult midagi uut. Geenmuundamine võib tunduda väravana õõvastavasse tulevikudüstoopiasse, kuid on lihtsalt loogiline järg loomade geneetilisele orjastamisele, mida inimene on harrastanud aastatuhandeid. Hiigeludaratega lehmad, liigesehaigustega sead ja broilerid, kelle jalad ei suuda juba mõnekuusena keha raskust kanda, kannatavad igapäevaselt oma vääraretatud kehade vanglas. Kui õigusega ajaloo prügikasti saadetud eugeenika eesmärk oli vähemasti „heade“ geenide kandjatele endile kasulike pärilike omaduste soodustamine, siis loomadele rakendatuna täidab kunstlik valik vaid nende omanike huve. Põllumajandusloomade tervis ohverdatakse tootlikkusele, lemmik-

loomade oma aga puhtale frivoolsusele. Arvutu hulk koeri on täielikult meelevaldsete nõuete tõttu nende välimusele määratud kannatama elu, kus nad ei saa isegi normaalselt hingata, liikuda või sünnitada. Aretus ei ole muidugi suunatud vaid füüsilistele tunnustele. Paljud kodustatud loomad on muudetud üha leebemaks, rumalamaks ja abitumaks. Kui nad ka pääsevad füüsilistest kütketest, on nad tihti aastatuhandete vältel salakavalalt loodud sõltuvusega inimese külge köidetud. Geenimanipulatsioonide tegelik ebamoraalsus ei seisne aga kõigis neis näidetes, kus tagajärjed avalduvad oma kõige räigemal kujul. Neile saaks vastu panna küllalt ka vastupidiseid, kus mõju näib esmapilgul neutraalne või lausa positiivne. Miks siiski on rõõmsal tujul end söögiks pakkuv lehm „Pöidlaküüdi reisijuhist“ nii häiriv? Oleme juba röövinud meie meelevallas olevatelt loomadelt peaaegu igasuguse enesemääramise võime, kontrollides nende elutingimusi, liikumisvõimalusi, söögilauda, paljunemist. See kübeke vabadust, mis on neile jäänud, peitub nende vabas tahtes, kui piiratud selle väljendamise võimalused ka ei oleks. Kõiges, mis jääb väljapoole nende funktsiooni inimese jaoks. Määramatuses, millest kujuneb nende ainukordne isiksus. Tungides geenide kaudu otse nende indiviidide olemusse, võtame neilt viimsegi autonoomia ja ikestame nad juba enne sündi. Frankensteini loodud koletis ei tapnud teda. Ta suri ise, põgenedes õuduses enda kordasaadetu ees. 3

Kasutatud allikad 1 Solon, O., 2012, Food Project Proposes Matrix-Style Vertical Chicken Farms, wired.com 2 Shriver, A., 2009, Knocking Out Pain in Livestock: Can Technology Succeed Where Morality has Stalled?, American Psychological Association 3 Ali, A., Cheng, K. M., 1983, Early Egg Production in Genetically Blind (rc/rc) Chickens in Comparison with Sighted (Rc+/rc) Controls, Science Direct 4 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule: 2019. aasta aruanne Euroopa Liidu liikmesriikides 2015.–2017. aastal teaduslikel eesmärkidel kasutatud loomi käsitleva statistika kohta, 2020, Euroopa Komisjon 5 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule: direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) rakendamise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, 2020, Euroopa Komisjon

EETIKA

PÕHJUST, MIKS KAHEKSAJALAD VÄÄRIVAD PAREMAT

Maaja Mäll MTÜ Loomus

Kaheksajalad on keerulised, ent targad ja tundlikud loomad, keda teatakse nende kaheksa jala ning suurepäraste kognitiivsete võimete poolest. Erinevad uuringud on näidanud, et kaheksajalad on suutelised kergesti õppima, nad suudavad ülesandeid lahendada ja samuti on neil muljetavaldav võime oma välimust muuta. Loodusest püütud kaheksajalgu on traditsiooniliselt kasutatud Vahemere maades, Aasias ja Mehhikos. Viimasel ajal on kaheksajalgade püük suurenenud ka teistes riikides, mistõttu on nende looduslik populatsioon vähenemas. Lisaks on ka paljud teadlased ja toiduettevõtted üles näidanud huvi kaheksajalgade kasvatamise vastu. Ometi toob kaheksajalgade tööstuslik kasvatus kaasa palju loomakaitse- ja keskkonnaalaseid probleeme. Harilik kaheksajalg ehk octopus vulgaris on liik, kelle tööstusliku kasvatamise vastu on kõige suurem huvi praegu Euroopas (põhiliselt Hispaanias), Ameerika Ühendriikides, Mehhikos ja Jaapanis. Kaheksajalgade kasvatamine on aga julm, keskkonnale kahjulik ning nende tööstuslik kasvatamine tuleks lõpetada enne, kui see päriselt alata jõuab.

1 18

KAHEKSAJALAD ON OMA LOOMULT ERAKLIKUD Loomult eraklike loomadena ei sobi nad liigikaaslasi täis kõrge asustustihedusega tingimustesse, mis on

farmide puhul tavalised. Samuti võivad nad muutuda agressiivseks ja territoriaalseks ning laskuda isegi kannibalismi.

NAD ON VÄGA UUDISHIMULIKUD JA INTELLIGENTSED Kaheksajalad on tuntud oma erakordse intelligentsuse poolest. Kuna nad on loomult uudishimulikud ja tahavad oma ümbrust avastada ja kontrollida, on neil vangistuses igav. Tööstuslikus tootmises on kaheksajalgadel suure tõenäosusega tühi, kontrollitud ja steriilne keskkond, mis ei paku neile arengut.

NENDE KARNIVOORNE DIEET EI SOBI TÖÖSTUSLIKKU KESKKONDA Vesiviljelus on sama palju süüdi ülepüügis kui tööstuslik kalapüük. Umbes 20–25% loodusest püütud kaladest kasutatakse selleks, et toita vesiviljeluses peetavaid karnivoorseid kalu. Kuna kaheksajalad on karnivoorid, töötatakse praegu välja kalajahusid ja kalaõli, mis sobiks vangis-

tuses nende toiduks.

KAHEKSAJALGADE VAJADUSTEST EI OLE SIIANI PALJU TEADA Kaheksajalakasvatus on katse kasvatada metsikuid loomi, keda pole varem tööstuslikult kasvatatud. Seega on tõenäoline, et neile ei osata kasvatustes luua vajalikke ja kannatusi vältivaid tingimusi.

NAD ON ÕRNAD OLENDID, KES SAAVAD KERGELT VIGASTUSI Kaheksajalgadel ei ole kaitsvat ei sisemist ega välist luustikku, samuti on nende nahk väga õrn ja kergesti kahjustuv. Tööstuslikus keskkonnas saaksid nad tõenäoliselt vigastusi nii kokkupuutel teiste kaheksajalgadega ja käitlejaga kui ka teiste kaheksajalgade tõttu, kes võivad olla vägivaldsed. Olles vangistatud väikesesse ruumi, võivad nad end kergesti vigastada ka seinte või puuride vastu põrkudes.

SENI PUUDUB TEADUSLIKULT TÕESTATUD VIIS KAHEKSAJALGADE HUMAANSEKS TAPMISEKS Kuigi tapaviise praegu uuritakse, ei ole ühtegi neist veel ametlikult humaanseks kinnitatud. Loodusest püütud kaheksajalgu tapetakse erineval viisil, näiteks pea purustamine, aju viilutamine, lämmatamine võrgus ja jahutamine jääl. Alternatiive, mis tagaksid, et kaheksajalad on enne tapmist uimastatud, pole veel välja mõeldud.

KASVANDUSTES PEETAVATE KAHEKSAJALGADE HEAOLU EI OLE SEADUSLIKULT TAGATUD Kaheksajalad on täielikult kaitseta ebahumaansete tapaviiside eest, sest puuduvad nende heaolu kaitsvad seadused nii Euroopa Liidus, Ameerika Ühendriikides, Mehhikos kui ka Jaapanis, kus nende kasvatust arendatakse.

SEE EI OLE KOOSKÕLAS EUROOPA LIIDU STRATEEGILISTE VESIVILJELUSE SUUNISTEGA Nendes suunistes soovitatakse vesiviljelusettevõtetel vähendada sõltuvust loodusest püütud kaladest toodetud kalajahust ja kalaõlist ning tuuakse välja vajadus mitmekesistuda, lisades liike, kes ei tarbi kalajahu ja kalaõli.

Kusjuures eelmise aasta novembrikuus tehti Ühendkuningriigi loomade heaolu seadusesse muudatus, mis liigitab ka peajalgsed (näiteks just kaheksajalad ja ka kalmaarid) ning kümnejalalised (näiteks krabid, homaarid ja krevetid) tundevõimelisteks olenditeks. Seni tunnistas seadus ametlikult vaid selgroogseid loomi tundlikeks olenditeks, kes kogevad tundeid samamoodi nagu inimesed. Uuendus tuli peale seda, kui Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool (LSE) avaldas valitsuse tellimusel koostatud sõltumatu ülevaate. LSE vaatas läbi enam kui 300 uuringut ja leidis tugevaid teaduslikke tõendeid, toetamaks väiteid tundevõime olemasolust. Ülevaade toob välja konkreetsed soovitused loomadega kauplejatele. Näiteks ei soovitata krabi ühe või mõlema sõra eemaldamist ega krabi sõra kõõluste lõikamist. Teadlased soovitasid keelata elusate kümnejalaliste müügi koolitamata ja asjatundmatutele käitlejatele. Samuti soovitasid nad keelata kümnejalaliste tapmise teatud viisid, nagu nende elusalt keetmine, vee temperatuuri tõstmine ja elusalt tükeldamine. 3 KASUTATUD ALLIKAD Org. Compassion in World Farming. (2021). Octopus Factory Farming: A Recipe for Disaster Webber, J. (2021). UK Government Recognizes Octopuses, Lobsters, And Crabs Have ‘Feelings’ Like Humans. Plant Based News

ESSEE

Tegemist on Eesti Vegan Seltsi esseevõistlusel äramärgitud kirjatööga

LOOMAEETIKA SIDUMINE FILOSOOFIAGA

ÕIGLANE KOOGIJAGAMINE: RAWLS JA VEGANLUS

ui poliitilise teooria üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid isikuid John Rawls oma õigluse teooria lõi, pakkus see kõneainet kogu maailma teooria- ja poliitika kogukonnale kuni tänapäevani. See on lääneühiskonnas tänini liberaalsest riigikorrast ja õiglusest mõtlemise üks alustalasid. Rawlsi nägemuses õigla20

sest maailmast on aga üks fataalne viga, mis saab määravaks selle teooria paikapidavuse üle otsustamises. Nimelt jättis Rawls oma mõtisklustes välja suure osa maailma elanikkonnast: loomad. Sellisel juhul tekib aga küsimus, kas ükski teooria õiglusest saab olla vettpidav, kui see ei arvesta kõigi elusolenditega. Käesolev essee on lühike sisseju-

Justina M Kolberg

hatus sellele, mis oli Rawlsi teooria, miks seda niivõrd tähtsaks peetakse ja kuidas see aitab meil mõelda õiglusest maailmas. Seejärel vaatame, milles seisneb selle teooria suurim puudujääk. Et olukord siiski üsna trööstitu ei tunduks, võtame lõppeks kasutusele olulisima relva, mis aitab meil kohandada Rawlsi õiglusteooriat nii, et see arvestaks kõigi elusolendi-

ESSEE

tega – veganlus. Mitte ainult ei korrigeeri veganfilosoofia selle teooria puudujääke, aga aitab sellest kujundada uue versiooni, millest lähtudes saame mõelda uutele teedele õigluseni maailmas. Kokkuvõtteks võiks selle essee poolnaljaga eesmärk olla see, et järgmine kord Selveris pead murdes, kas võtta õhtuks lihakäntsakas või porgandikotlett, tunned viimast krabades, et sul on maailma asjadest vähemalt mõnes aspektis parem arusaam kui ühel läbi aegade targimal ja mõjukaimal poliitteoreetikul John Rawlsil. Kujutage ette järgmist „Squid Game’i“ (populaarne Lõuna-Korea telesari – toim) laadset stsenaariumi. Te olete ühes toas paljude teistega. Teistega, kes näevad teistmoodi välja kui teie, räägivad teist keelt ja käituvad teistmoodi. Järsku tuuakse tuppa üks suur kook (täistaimne, loomulikult!). Valjuhääldist kõlab: teie ülesanne on see kook kõigi vahel võrdselt jagada. Mõtled, tore! Kedagi, erinevalt „Squid Game’ist“, maha laskma ei hakata, kuna vastus on ülimalt lihtne – kook tuleb jaotada võrdseteks tükkideks kõigi toas viibijate vahel. Kuid siis hakkavad sisse sadama pretensioonid. Osad aitasid kooki valmistada ja teised sisse kanda. Nad väidavad, et õiglusest lähtudes oleks neil õigus suuremale tükile. Teised kostavad, et neil on kõht rohkem tühi või et alakaalust tulenevalt peaks nemad rohkem saama, et lõpptulemus oleks õiglane. Kolmandad haaravad endale noa, millega kooki lõigata, ja teatavad, et koogijagajatena peaks neile jääma varu, igaks juhuks. Järsku on lihtsast ülesandest saanud täielik kaos. Õnneks tuli üks Harvardi professor eelmise sajandi lõpupoole ideele, mis aitaks õiglase jagamise probleemi lahendada. John Rawls mõtiskles, kuidas jõuda õigluseni maailmas, kus inimesed elavad erinevates tingimustes, on eri päritolu, erinevate vajaduste ja väärtustega. Koogijagamise asemel võime nüüd probleemina käsitleda kogu maailma piiratute ja kahanevate looduslike ressursside jagamist.

Rawls arvas, et ainus viis, kuidas kõik maailmakodanikud saaks neid õiglaselt jagada, oleks panna nad hüpoteetilisse olukorda, milles nad on teadmatud iseenda sotsiaalsest positsioonist maailmas. Selle olukorra tituleeris Rawls „originaalseks positsiooniks“. Selles olles oleks kõik inimesed n-ö teadmatuse loori all ega teaks oma päritolust, kuuluvusest, sotsiaalsetest sidemetest või staatusest. See aitaks inimestel ette kujutada, et nad võinuks sündida ükskõik kellena, ükskõik kus, ning aitaks neil olla erapooletud õiglase korra kehtestamises. „Teadmatuse loori“ all arutleks me tõenäoliselt nii: kõigil inimestel on üsna sarnased põhilised bioloogilised, psühholoogilised ja materiaalsed vajadused. Sellest tulenevalt jõuaks me ratsionaalse arutluskäigu abil arusaamani, et õigluse kehtestamine tähendaks kõigi inimeste põhiliste vajaduste ja õiguste katmist. Sel viisil saaks kõik eksisteerida vabade ja võrdsete kodanikena, püüeldes kõige poole, mis neid õnnelikuks võiks teha. Kokkuvõttes, Rawlsi jaoks on „originaalne positsioon“ parim meetod, kuidas jõuda ühiskondliku lepinguni, mis tagaks õigluse demokraatlikus ühiskonnas, kus kõik inimesed saaks elada vabade ja võrdsete kodanikena. Millele Rawls aga ei mõelnud, oli see, et seal koogiga toas on lisaks inimestele veel palju teisi loomi, kes kõik oma tükki tahavad. Kuna nad aga ei oska end inimkeeli mõistetavaks teha nii, et me nende vajadustest aru saaks, oleks lihtsam nad üldse koogist ilma jätta. See ongi suuresti olnud inimkonna positsioon teiste loomade suhtes. Oleme looduslikke ressursse kasutanud enam kui vaja ja seda teiste liikide arvelt. Veganideoloogia, mis seisab vägivallatuse eest, paneb meid märkama, et kõik otsused, mille võtame vastu, mõjutavad ka kõiki teisi loomi. Ja mitte ainult: kõik need otsused tulevad kaarega meieni tagasi. Jättes teised loomad ilma fundamentaalsetest õigustest, mis kataks nende põhilised vajadused, hävitades nende elukesk-

kondi või neid ennast, jõuab kõik paratamatult tagasi inimeseni, seades ohtu kogu meie eksistentsi. Veganfilosoofia aitab visualiseerida Rawlsi seatud hüpoteetilist olukorda nii, et lisaks inimestele arvestaks me ka teiste loomadega. Veganlus ei ole mitte ainult radikaalne vägivallavastane doktriin: selle suurem ülesanne on rebida meid lahti inimkesksest mõtlemisest ja paisata meid kuskile suvalisse kohta maakera süsteemide ja isendite keskel – samblike, pääsukeste ja seente vahele. Veganlusest tulenev mitte-antropotsentriline mõtlemine aitab vabaneda kujutluspildist, kus inimene asub kõigi maailma süsteemide ja olendite haldajana kõrgeimal kohal. Kuidas muutuks meie pilt sellest, milline on õiglane maailm, kui kujutaksime ette, et me võinuks sündida lehmana, keda igal aastal sunniviisiliselt rasestatakse ja tema kõik lapsed pärast sündi ära võetakse? Sel juhul hääletaks me arvatavasti maailma poolt, kus lehmadele on tagatud valuvaba ja õnnelik eksistents. Uus versioon originaalsest positsioonist, kus kõik isikud on kaetud teadmatuse looriga, võiks seega välja näha nii, et lisaks teadmatusele meie päritolust, ajaloost ja sotsiaalsest kuuluvusest oleme teadmatud ka oma liigist. Nii mõeldes jõuaks me ühiskondliku lepinguni, mis oleks õiglasem ja arvestaks kõigi maailma elusolenditega. Ehkki ühiskondlikul lepingul rajanev poliitiline kogukond on inimkeskne kontseptsioon ning otsuseid langetab siiski ainult inimene, oleks otsuste langetamine õiglasem, kui sellesse hüpoteetilisse kujutluspilti mahuks ka teised loomad. Selline mõtlemine aga ei oleks võimalik ilma veganfilosoofiata, mis aitab visualiseerida maailma, kus me ei ole üksi ja kus mitte kedagi ei jäetaks nende koogitükist ilma. 3 Kasutatud kirjandus: Rawls, J. (1971). A Theory of Justice. Cambridge, MA: Harvard University Press.

ELAMUS

ROHELINE PARADIIS

KESET TALLINNAT –

VEGANPOOD JA -RESTORAN

OASIS P

oole aasta eest tekkis Rotermanni kvartali südamesse üks roheline laik. See on Toomas Laigu veganoaas. Restoran, pood ja kogukonnakeskus, mis avas uksed 6. juunil 2021, sai nimeks Oasis. Idee tuli loovjuhi südamesse India reisil kulinaarseid kogemusi nautides, sest teadagi algaks kõik köögist. „Kui ma esimest korda seda kööki nägin, teadsin kohe, et siia tuleb minu koht,“ meenutab Toomas. „Seal on ruumi ringiratast joosta. On sügavkülmkamber ning üheksa inimest mahuvad tööle nii, et kõik operatsioonid töötaks,“ selgitab ta. Iga suure idee taga on tugev meeskond ja nii on ka Toomasel. Kuldne kolmik visionääre, Sten Roosvald, Margit Ubaleht ja Liisbet Oruste ning ka sõber Tõnis Sõõrumaa olid abiks, 22

Tekst: Kristina-Maria Heinsalu Fotod: Rain Amur

et Oasise kontseptsioon leiaks oma praeguse füüsilise kuju. Köögis juhib vägesid Marokost pärit Hitcham Salami. „Ta on lubanud meile peagi vegansalaamit valmistada,“ muigab Toomas. Tal on kogemus nii fine dining’u kui frantsiiside avamisel. „Meie kokkulepe on, et peakokk loob toitu oma visiooni järgi ning maja on aastaringselt täis,“ on meestel oma diil. Joogivaliku paneb baaris paika aga Karina Tamm, kes on alkoholivabade kokteilide Eesti meister. Oasis rõhub nii maitsetele kui tervisele. MENÜÜ INSPIREERIB „Meie menüü on üles ehitatud nii, et see inspireeriks kõiki sisseastujaid. Uksel ei ole silti, et oleme veganrestoran,“ jagab Toomas. Umbes seitsekümmend protsenti inimestest, kes sisse astuvad, naudib Oasise atmo-

sfääri ning olenemata maitse-eelistustest jäävad nad sööma. Eksootiline menüü on intelligentne. Eelroogade hulgas on gyros, mis on tehtud Vönerist, ning kohalik juust. „Lii Leotoots teeb meil ise valge- ja sinihallitusjuustu. Juustuvaagen on hitt, mis on tänaseks otsas. Need koguvad kaks nädalat hallitust ja siis peavad kaks nädalat veel settima,“ kirjeldab Toomas. Järgmiseks on menüüs supid, salatid ning pearoad. Ahjubaklažaan maitseb mõne kliendi arvates nagu liha ja sobib seetõttu hästi ka segatoidulistele. Burgerid on sellise kliendi lemmikud, kes on toitumises vabad ja kaloreid ei jälgi. „Meie toit annab tunde, et midagi ei jää puudu,“ arutleb Toomas, sest teab, et mitteveganid otsivad täiskõhutunnet tihti lihast. Sellist elamust pakub veidi vürtsine burrito.

ELAMUS

Põhiline klientide lemmik on avokaado-pestopasta. Proovin ka ise seda pearooga intervjuu ajal. Pasta täidab kõhu kreemise, kuid gluteenivaba kergusega. Avokaado-pesto maitseb karges jaanuaris nagu roheline unistus suvest. Oasis soovib pakkuda tervislikku toitu, mis toetab tervist ja annab vitamiinide ning mineraalide laengu – idud, hea bakteriga kapsas ning balansseeritud köögiviljad. Toomase enda lemmikud on spinatipirukas ja peakokk Salami pavlova – kikerhernevedelikust tehtud maius. RESTORAN, POOD, KOGUKONNAKESKUS Oasis näeb end kogukonnakeskusena. See eeldab soovi toetada ja väestada klienti uksest sisenemise hetkest kuni lahkumiseni. Elamust saab kodus jätkata podcast’ide kuulamisega. „Oluline on oma jälgijaskonna harimine, toetamine ja väestamine,“ teab Toomas. Restoran, mis on lubanud kuni aastaseks saamiseni iga kuu oma sünnipäeva tähistada, peab tervistava elamuse juures oluliseks mitmekülgset programmi, mis kliendi hinge toidaks. Kaks korda kuus toimuvad väelaulude õhtud, džässiõhtud ning virgutushommikud. Igal reedel ja laupäeval on majas DJ-d. Toomase nägemuses on Eestist pärit veganfrantsiisi loomine, et anda võimalus teistele üle maailma sarnaseid oaase luua. Hommikune virgumine kaasab erinevaid hingamis- ja kehalisi liikumispraktikaid, et end käima saada. Sound healing või jooga. Vastukaaluks on nädalavahetuse programm, mis tõmbab käima otse õhtusöögilauast. Baariesisest saab tantsuplats, et mõnusa house’i-rütmi saatel end pingetest vabaks tantsida. Nagu klubis, aga palju mõnusamal kellaajal ja keskkonnas. Kui ei jõua restorani sööma, võib läbi astuda veganpoest. Nurgapealne suurte akendega ruum kutsub külla. Valikus on seenelised smuutisse lisamiseks, Chaga ja CBD-baasil tehtud tooted. Letis on magusad ampsud ja võileivakatted. „Soovime oma külalistele pakkuda rohkem 23

ELAMUS

majatoodangut – hummus, kastmed, smuutid, mahlad,“ loetleb Toomas. Poes on saadaval ka suur valik toorkooke. Palju on ka väikeettevõtjatest kogukonnaliikmeid, kes on oma kraami müüki toonud. „Annan ka üleskutse lugejale, kelle vanaema kodus meisterdab või kes ise kuskil Eesti otsas midagi toodab – tooge meile asjad müüki,“ julgustab loovjuht.

Põnev on see, et poel on ka oma kogukonnanurk, kus on müügil Oasise disaineri Okeiko kleepsud ja laste värviraamat, luuleraamat ja muid sarnaseid tooteid. Poe juhataja Heleri Teder võtab asja südamega. Toomasel soovib näha, et veganlus ja selles kasvamine jõuaks igaüheni. Koos peakokk Hichamiga tahavad nad välja anda kokaraamatu. Selle taga on terve kontseptsioon – raamat

koos oma kanali ja kokakoolitusega. Raamatus leiavad koha nii fine dine kui ka lihtsad retseptid. „Teine pool selle juures on ka retsepti valimise protsess ja viis, kuidas seda oma igapäevaellu integreerida,“ selgitab ta. Raamatule lisaks soovivad mehed luua online-kogukonnavõrgustiku, kus saab video vahendusel juurde õppida ja tunde teha. Laiem eesmärk on

ELAMUS

kokaraamat üle maailma laiali viia. Oasise restorani missioon on luua jätkusuutlikum maailm ja seda inimese tasandil. Oasis on käinud käsikäes ka taimedega, mis loovad ruumi ning toidavad seda rahuenergiaga. „Ühel hetkel saime aru, et meil on vaja restorani eraldi töökohana taimede eest hoolitsejat,“ meenutab Toomas. Praegu on vaid nelikümmend prot-

senti olemasolevatest taimedest restoraniruumi välja toodud – veel 120 taime ootab oma koha leidmist. Lisaks külluslikule rohelusele plaanib Oasis ruumi veel mitmeid veesilmu. Tõeline värviküllane džungel omas mahlas. Nii nagu taimed vajavad õiget pinnast arenguks, on seda tundnud ka Toomas. Ta on viimase poole aasta jooksul õppinud, kuidas kasta ja väeta-

da. Kuidas olla tiimi jaoks kohal, neid usaldades ning austades. Toomas on tänulik ning tänulikkus viib edasi. Et anda seda ka teistele, hõikab Toomas välja, et Oasis ootab koostööle kõiki, kes tunnevad kutset, abikäeks terve produktsioon. Olgu see liikumispraktika, teetseremoonia, raamatuesitlus, plaadiesitlus või privaatsündmused sõprade ringis. Oasise uksed ja aknad on avatud. 3

KAANELUGU

FC LEVADIA PEATREENER VLADIMIR VASSILJEVIT SKEPTILISUS EI MÕJUTA: VEGANLUSE POOLTARGUMENTE ON PALJU! Küsis: Aleksei Gerassimov Fotod: Marleen Muhuste

KAANELUGU

Aasta on 2022 ja Eestis on laialt arenenud vegankultuur – palju erinevaid toidukohti, kus mõnusalt einestada, ning vegantooteid, mida poodides iga päevaga aina rohkem leidub. Kuigi tiitlit pole antud, võiks vabalt Tallinn üks Euroopa veganpealinnadest olla. 2016. aastal oli seis teistsugune. Näiteks just siis alustas hetkel Eesti tugevaimaks jalgpalliklubiks kroonitud FC Levadia peatreener Vladimir Vassiljev oma veganseiklust. Rääkisime Vladimiriga tema kogemustest Eestis kui ka vegantoitumise eelistest profispordis.

Vladimir, räägi, kuidas veganlus sinu ellu tuli?

See oli reis Peterburi 2016. aastal. Käisime peresõpradega meistrite liigat vaatamas, Peterburi Zenit mängis Benficaga. Üks sõber palus meil kaasa tuua raamatu – „The China Study“. Tagasiteel bussis oli mul aega see läbi lugeda. Kogu raamat oli pühendatud vegantoitumisele – selle eelistele. Viidati loomsetele valkudele ja sellele, kuidas need inimestele halvasti mõjuvad. Need teemad polnud tol ajal mulle võõrad, sest mu tuttavate seas oli inimesi, kes pidasid kinni vegan- või isegi toortoitumisest. See raamat muutis mind natuke. Koju jõudes mõtlesin, et peaksin proovima. Sel ajal mängisin veel jalgpalli. Minu jaoks oli see eksperiment – tahtsin näha, kas mu keha saab trenniga hakkama ilma liha söömata. Kaks nädalat hiljem tundsin end suurepäraselt ja kuu aega hiljem veelgi paremini. Sel kuul kaotasin umbes

seitse või kaheksa kilo. Tunne oli selline, et kõik üleliigne oli kehast kadunud. Lihaste osas erilist vahet ei näinud ja vastupidavus tõusis. Kuu aega hiljem sain aru, et see on täpselt see, mida ma vajan ja mis mulle meeldib. Millised muutused kehas lisaks vastupidavuse paranemisele veel toimusid?

Ma ei saa öelda, et oleksin drastiliselt muutunud, aga tundsin end suurepäraselt. Pärast mängu lihasvalu ei tundnud, sest suure tõenäosusega hakkas keha pärast treeningut kiiremini taastuma. Käisin alustamise ajal ka palju jõusaalis, hoidsin füüsilist vormi kõrgel ja palju ei muutunud. Suur erinevus oli keha rasvatasemes, mis korralikult langes. Eemaldasin dieedist palju halbu harjumusi. Tulemusena tundsin end suurepäraselt, hakkasin ka rohkem ja paremini magama.

Kui teekonnale tagasi vaatad, kas üleminekuperioodil tekkis ka probleeme?

Tegelikult oli kõige suurem raskus see, et 2016. aastal ei olnud see nii levinud. Toodete otsimine oli väga 27

KAANELUGU

energiakulukas. Tuli tükk aega poes käia, toodete sisu lugeda. Esimene kuu oli suurim väljakutse. Edaspidi läks väga palju lihtsamaks. Alguses oli raske välja mõelda, mida süüa. Kaalulangus tulenes ka sellest, et sõime tatart, kartulit, erinevaid salateid … Põhimõtteliselt kõik, muud polnudki! Sportlaste toitumise puhul on oluline pärast treeningut kiiresti oma jõudu täiendada. Kuna süsivesikuid leidub vegantoidus – nendes samades banaanides ja tatras –, ei olnud see minu jaoks raske. Ma ei ole tundnud toitaine- ega valgupuudust. Rääkisid, et alustasid teekonda 2016. aastal. Mis on selle ajaga võrreldes tänaseks muutunud?

Täna ma ebamugavust ei tunne, kuna poodides on eraldi letid vegantoodetega. Loomulikult on toitumine rikastunud, sest tooteid on tõesti laias valikus, alates paljudest jogurtitest kuni erinevate lihaasendajateni. Tol ajal polnud kotlettegi, pidime ise hakkama saama. Kasutasime palju teravilju, tegime erinevaid smuutisid. Blenderdasime kõike, mis vähegi sobis, et mingisuguseid valgujooke teha … Pidime sedasi need ajad üle elama (naerab). Täna pole üldse keeruline, eriti Eestis. Tean palju kohti, kus saab einestada. Mul on isegi valikuvõimalus! Üldiselt on kõik sellega kohanemas. Isegi kiirtoidurestoranid. Välismaal võib raskusi tulla, aga jällegi – on palju roogasid, mida kõikides riikides ühtemoodi valmistatakse. Salatid, pastad …

Tihti pööravad veganid palju tähelepanu ka keskkonnaprobleemidele ja loomade väärkohtlemisele. Millist muutust oled selles valdkonnas märganud?

Nõustun sellega, et liha tootmine põhjustab suurt CO2 eraldumist, mis hävitab meie planeeti. Loomulikult

KAANELUGU

pooldan, et peaksime võimalikult vähe keskkonda saastama – kasutama näiteks kilekottide asemel paberkotte. Riietust on mul olnud aga raskem kontrollida, kuid veganlusega hakkasin sellele rohkem tähelepanu pöörama. Kas oled aastate jooksul kokku puutunud ka skeptiliste arvamustega? Või on sinu ümber olnud inimesi, kes on püüdnud sind ümber veenda?

Ei. Sest ma tean tugevaid argumente, mis on veganluse poolt. Nalju tehakse aga tänaseni. Kuhu iganes sööma lähed, naljatatakse, et „siin on jälle see vegan, tal on midagi erilist vaja“. Üldiselt on kõik juba harjunud ega pööra sellele nii palju tähelepanu. Aga kui tekib võimalus vegani üle nalja teha, siis loomulikult seda kasutatakse. Ma arvan, et see on normaalne – oleme vähemus ja igas valdkonnas visatakse alati vähemuse üle nalja. Aga ma olen loomult ka eneseirooniline, saan kaasa naerda. Minule see ebamugavust ei tekita.

Kas keegi su tiimist on ka vegantoitumise kohta nõu küsinud?

Jah, kaks-kolm mängijat isegi alustas veganlusega, kuid mingil hetkel nad katkestasid. Arvan, et mitte sellepärast, et tervis oleks halvemaks läinud, vaid ilmselt oli asi milleski muus …

Räägi, kuidas sinu kui sportliku inimese toidukorrad praegu välja näevad.

Tofut kasutan palju. Varem ma ei teadnud, et sellest nii rikkalikult palju toite saab valmistada. Hommikul saab ju tofust isegi munaputru teha. Põhimõtteliselt on menüü peaaegu alati sama. Hommikuti söön putru moosiga, vahel valmistan tofust munaputru. Lõunaks söön suure tõenäosusega pastat – palju pastat … Mulle meeldib see tekstuur. Armastan makarone lapsepõlvest saati. Pastasse lisan kord köögivilju, kord seeni,

tomatipastat, isegi koorekastet! Varem seda polnud, söödi lihtsalt makarone. Nüüd on meil isegi veganjuust! Õhtul söön muidugi tagasihoidlikumalt. Näiteks erinevaid püreesuppe, mida kodus väga sageli teeme – kõrvitsa, porgandi või brokoliga. Või mingi kerge salat ja lisaks vegannagitsad. Aga püreesupp on see, mis on peaaegu alati olemas. See on suuresti tingitud lastest – neile meeldib ja meile ka. Lisaks pasta, mida terve pere armastab. Pasta tofu ja seentega on aga meie peres vist kõige traditsioonilisem roog. Niisiis, mitte ainult sina, vaid kogu su pere on veganid. Kas see juhtus tänu sellele, et veganlus avaldas sulle nii positiivset mõju?

Tegelikult algas kõik samal ajal. Sõitsime naisega Peterburist tagasi. Lugesin raamatu läbi, rääkisin talle, siis luges ta ise ja põhimõtteliselt päeva pealt said meist veganid. Ka meie kaks last pole kunagi mi-

dagi loomset tarbinud. Aga pean kohe ütlema, et me ei sunni kedagi. Kui nad suureks kasvavad ja arvavad, et vajavad loomset, siis me ei pahanda. Saame neile selgitada kõiki plusse ja miinuseid, kuid valik jääb ikkagi neile. Hetkel ei näe ma, et neil millestki puudu oleks. Nad söövad nii nagu meie. Esivanemad on aastaid rääkinud, et kui ei joo piima ega söö liha, siis „ei kasva suureks“. Teie eeskuju näitab, et ka lapsi saab sel viisil terveks ja tugevaks kasvatada.

Just. Ja ma arvan, et veelgi paremini. Meie ringkonnas ka teisi veganeid, kel on lapsed. Ma pole siiani näinud olukorda, kus lapsed selle tõttu kannataksid. Valikutest rääkides, minu arvates on lapsed alati tarbinud seda, mida nende vanemad. Paljud on sel teemal minuga arutlenud ja uurinud, kas veganperes säilib lastel valikuvõimalus. Vegan või mitte, seda „valikuvõimalust“ ei ole enamikus peredes. Olen kindel, et peredes, kus tarbitakse loomset, süüakse

KAANELUGU

ikka seda, mis lapsevanemad lauale on pannud. Kui lapsel on millestki puudus, tuleb vastavalt toitumist kohendada. Aga ma ei näe, mis oleks see lapsele vaja-

lik element, mida veganmaailmas ei leidu. Meie noorem tüdruk pole veel lasteaias käinud, kuid vanem on 4-aastane ja käib juba lasteaias. Olen kuulnud,

et lapsele on võimalik vegantoitu taotleda ja see on mõnes lasteaias juba tavaline. Meie aga valmistame kõik ise – vaatame järgmise päeva menüüd ja proovime toidu selle järgi kohandada. Tõenäoliselt oled kõiki Tallinna vegankohvikuid külastanud. Nimeta oma lemmikuid!

Üks lemmikpaiku on Commune. Lõunat sööme seal tihti – väga lai valik. Olen üritanud sinna saata ka meie treenereid ja kolleege. Kringel, üsna lähedal asuv koht, kus tihti istume – väga maitsvad supid ja saiakesed. Muidugi on lemmikute seas ka Veg Machine – super tänavatoit. Või sealtsamast üle tee Rohe kohvik. Saame enda jaoks kohandada ka Da Vinci või Little India restoranide menüüd. Samuti on My Sushi viimasel ajal veganmenüüd täiendanud – oleme väga rahule jäänud.

Kohandamisest rääkides ... Mainisid enne reisimist. Oled tööalaselt ja ka perega palju reisinud. Räägi nendest kohtadest, kus on olnud suurepärane valik ja kus sa end kuidagi piiratuna pole tundnud, kus pole pidanud palju kohandama.

Mulle meeldis Gruusia väga. Seal on palju taimsetel koostisosadel põhinevaid roogasid. Küpsetatud oad, köögiviljad … Sõin seal viimati väga maitsvaid toite, kui rahvuskoondisega reisisime. Ka Itaalias oli väga hea menüü – enamasti pitsa või pasta, kuid itaallased teevad need maitsekaks, restorani vääriliseks. Mulle meeldis väga ka Poola. Mu vanemad reisivad sinna sageli ja toovad alati uusi asju proovida. Olen käinud ka Serbias, kus pakutakse maitsvaid oa-toite nagu pribranac. See on oapajaroog sibula ja tomatiga – uskumatult maitsev. Põhimõtteliselt on kõikides riikides rahvustoite, mida valmistatakse või kohandatakse veganitele. Usun, et jääksime igal pool ellu. Aga Eestis on valik lausa uhke! 3

TOITUMINE

Sportlane veganiks: kas tõesti võimalik? Eliis Salm toitumis- ja tervisenõustaja

Empaatia ei küsi elukutset. Loomade kasutamisest enda hüvanguks loobuvad väga erinevate elualade inimesed, teiste hulgas tuntud muusikud (näiteks Moby, Billie Eilish, Sia, Ariana Grande, Jared Leto), näitlejad (Joaquin Phoenix, Woody Harrelson, Pamela Anderson, Alicia Silverstone), kirjanikud (Yuval Noah Harari), aga üha enam ka tippsportlased (Lewis Hamilton, Rich Roll, Patrik Baboumian, James Wilks, Venus Williams). Kas loomset päritolu toiduainetest loobudes teevad kehakultuurihuvilised endale (karu)teene? Väidetakse, et elustiil mõjutab meie tervist 50% ulatuses ning selle kõige olulisemateks osadeks on toitumine ja liikumine. Mõlemad on täielikult meie enda kontrolli all ning mõjutavad olulisel määral sportlikku saavu34

tust. Ollakse üksmeelel, et tervisliku toitumise aluseks on vähetöödeldud taimsed toiduaineid ning liikuma peaks keskmise intensiivsusega minimaalselt 150 minutit nädalas (lisaks kaks jõutreeningut).

Teaduse huvi täistaimse toitumise ja spordi seoste suhtes on kasvanud tänu veganliikumise levikule ja laiahaardelisusele. Avaldatud on hulgaliselt teadusartikleid ja ülevaateid vegantoitumise mõjust sportlaste ter-

visele, lisaks mitmeid põnevaid dokumentaalfilme, millest ilmselt tuntuim „The Game Changers“. Täistaimselt toitujaid leiab igalt spordialalt, alustades vastupidavusaladest (ultrajooksjad, triatleedid, mägi- ja kaljuronijad) ja meeskonnaspordist ning lõpetades jõuspordiga. Vegansportlased võidavad võistlusi ja püstitavad maailmarekordeid. PARANENUD SOORITUS JA TAASTUMINE Esimesed teadusuuringud taimetoitlastest sportlastega tehti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Paljud uurijad leidsid samaaegselt, et rangete taimetoitlaste vastupidavus ning jõud ületasid lihasööjate oma kahe- kuni kolmekordselt (Wirnitzer 2020). Samuti leiti märkimisväärseid erinevusi taastumisel – mõnel juhul koguni vaid viiendik lihasööjate taastumisajast. Sarnaseid tulemusi näitavad ka kaasaegsed uuringud – ranged taimetoitlased (vegantoitujad) suudavad

taluda suuremaid koormusi pikema aja vältel ning taastuda füüsilisest koormusest kiiremini. Ka Eesti tuntuim ultrasportlane Rait Ratasepp, kes möödunud aasta sügisel läbis 60 päeva jooksul 60 täispikka triatlonit (iga päev 3,8 km ujumist, 180 km jalgrattasõitu ja 42,2 km jooksu), toitub peamiselt taimselt. Taimetoitluse mõju sooritusele – nii vaimsele kui füüsilisele – teati aga juba antiikajal, mil rangel taimetoidudieedil oli nii hulgaliselt filosoofe ja teadlasi kui ka gladiaatoreid. TREENINGUST ÜKSI EI PIISA On tõsi, et aeroobne liikumine parendab südame-veresoonkonna toonust, suurendab energiakulu ning vähendab seeläbi riski haigestuda levinud elustiilihaigustesse nagu infarkt, insult, diabeet, kõrgvererõhktõbi, mõned vähkkasvajad ja ülekaal. Ometi ei ole suure füüsilise koormusega inimesed (nt tippsportlased,

sõdurid jne) südamehaiguste eest kaitstud, kui suurenenud energiakulu on kaetud loomset päritolu toiduainetega. Enamasti on need suure küllastunud rasvhapete ja kolesterooli sisaldusega ega sisalda kiudaineid ega fütotoitaineid. On leitud, et väheaktiivsetel vegantoitujatel on arterite läbilaskvus märkimisväärselt parem kui segatoidulistest vastupidavussportlastel (Wirnitzer 2020). Ateroskleroos (arterilubjastus) ohustab lisaks südameveresoontele ka ajuveresooni ning perifeerseid artereid (sh suguorganeid). Parima tulemuse saamiseks peaks seega kombineerima vähemalt kaht strateegiat: igapäevast tervislikku toitumist – ideaaljuhul terviktoitudel põhinev taimne toitumine – ja keskmise intensiivsusega treeningut. Parima tulemuse saamiseks tuleks tarbida heas tasakaalus kõiki vajalikke toitaineid ning varustada keha piisava toiduenergiaga. Parimad in-

TOITUMINE

dikaatorid, mõistmaks toiduga saadava energia piisavust, on kehakaal ja kompositsioon. Üleliigne toiduenergia talletatakse rasvana ja ebapiisavuse korral võib väheneda lihasmass. Mõlemad on ka vegantoitumise puhul võimalikud. VALK Sageli arvatakse, et valk on sportlastele olulisim toitaine ning seda tuleks tarbida nii palju kui võimalik. Tegelikkuses on keskmise aktiivse inimese valguvajadus u 0,9 g kehakilogrammi kohta päevas. Aktiivselt treenivale kestvusala sportlasele soovitatakse 1,2–1,4 g/ kg/p ning jõualade sportlastele 1,2– 1,7 g/kg/p. Vegansportlased võiksid taimse valgu pisut väiksema seeditavuse tõttu suurendada valgu kogust veel 10% (vastavalt 1,3–1,5 g ning 1,3–1,9 g/kg/p). Valgurohked on kaunviljad, tofu (jt sojatooted), tempeh, mida võiks tarbida igal toidukorral. Veganvalgupulbri lisamine smuutidele teeb soovitusliku koguse saamise veelgi lihtsamaks. RASV Oluline energiaallikas ning asendamatute rasvhapete allikas, mis osaleb rasvlahustuvate vitamiinide (A, E, D, K) ja fütotoita inete tra nspordil. Soovita tavalt võiks 25–35% toiduenergiast tulla tervislikust rasvast. Eelistama peaks terviktoitudes olevat rasva (pähklid, seemned, avokaado, oliivid, sojatooted), sest need sisaldavad lisaks ka valke, süsivesikuid ning vitamiine, 36

mineraalaineid ja fütotoitaineid. Rafineeritud õlid võivad olla kasulikud neile sportlastele, kellel on ülisuur energiavajadus. SÜSIVESIKU Peamise energiaallikana võiks eelistada kõrge kvaliteediga süsivesikuid (täisteratooted, köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, pähklid, seemned), mis sisaldavad lisaks ka valke, rasvu ja mikrotoitaineid (vitamiinid, mineraalained, fütokemikaalid). Sportlastele soovitatakse 5–12 g süsivesikuid kehakilogrammi kohta päevas sõltuvalt treeningust. Mida pikem ning intensiivsem on treening, seda suurem on soovitatav süsivesikute kogus. RAUD Vastupidavusalade sportlaste kõrgenenud rauavajaduse tõttu (eriti naistel) võiks raua piisavale saamisele tähelepanu pöörata. Soovitus naistele 32 mg ja meestele 14 mg päevas. Rauarikkad on kõik seemned (kaunviljad, teraviljad, pähklid), soovituslik tarbida koos C-vit a miini rohkete toid u a inetega (nt tsitruselised, marjad, brokoli). Rauapuuduse korral on ilmselt vajalik ka toidulisand. TSINK Intensiivne treening ja väga kõrge süsivesikute ja madala valgu osakaaluga toitumine suurendab tsingi kaotust. Vegansportla-

sed võivad vajada kuni 50% suuremat tsingi kogust: 16,5 mg meestel, 12 mg naistel. Parimad allikad on kaunviljad, tofu, pähklid, seemned ning täisteratooted. KALTSIUM Kaltsium on oluline lihastöös, närviimpulsside edasikandmises ja luude tervislikuks arenguks. Vegansportlased võiksid tarbida päevas 1000–1300 mg, naissportlased, keda ohustab osteoporoos, 1500 mg päevas. Selle saavutamist lihtsustab oluliselt rikastatud piimaalternatiivide ja kaltsiumirikaste toiduainete (nt brokoli, rohelised lehtköögiviljad, oad jt) tarbimine. Vajadusel kasutada toidulisandi abi. MAGNEESIUM Intensiivne treening suurendab magneesiumivajadust 10–20%. Alakaloraaži puhul ohustab defitsiit, kuid enamasti tarbivad veganid piisavalt magneesiumi (pähklid, kaunviljad, lehtköögiviljad, täisteraviljad). Oluline on ka piisav vedeliku tarbimine (elektrolüüdid), eriti kuumas kliimas ja pikaajalise intensiivse treeningu korral. TERVISLIK VEGANTOITUMINE Maailma suurimad toitumisorganisatsioonid (nt WHO) kinnitavad, et läbimõeldud vegandieet on tervislik, tagab kõik vajalikud toitained, olles vastavuses toitumissoovitustega, vähendab mitmete levinud elustiilihaiguste riski ja võimaldab neid kontrollida või tagasi pöörata ning on sobilik kõikidele inimestele olenemata vanusest ning elustiilist (sh sportlastele). Vajalik on vaid vitamiini B12 ja meie laiuskraadil ka vitamiini D toidulisandi või nendega rikastatud toiduainete tarbimine. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Wirnitzer, C.K. (2020). Vegan Diet in Sports and Exercise – Health Benefits and Advantages to Athletes and Physically Active People: A Narrative Review. Davis, B., Melina, V. (2014). Becoming Vegan.

REISIKIRI

Rumeenia – mustlased, mäed ja kohvikud Kirke Männik

„Mis värk nende mustlastega on?“ küsisin kohaliku kohvigurmaanist barista Sebastiani käest. Väikese Humans coffee shop’i aknast paistis Brasovi üks peatänavaid ning üle tee seisev Sică Alexandrescu teater. Nende kolme kuu jooksul, mis ma Rumeenias veetsin, jõin ma rohkem kohvi kui kõikide eelnevate aastate jooksul kokku. Kui Iisrael oli minust specialty coffee austaja teinud, siis Rumeenia, kus selliseid kohvikuid on jalaga segada, süvendas kiindumust veelgi. MIS VÄRK SIIS NENDE MUSTLASTEGA ÕIETI OLI „Mustlased jagunevad siin kahte kategooriasse,“ seletas Sebastian, „need, keda sa tänaval kerjamas või lilli ja raamatuid müümas näed, kuuluvad 38

esimesse gruppi.“ Ta selgitas, kuidas mitte ainult turistid, vaid ka kohalikud selliseid mustlasi põlgavad. Mõni aasta tagasi töötas Sebastian Brasovi peatänaval ühes restoranis kelnerina. Ei olevat sugugi erandlik olnud, et viie-kuueaastased mustlaspoisid nurga taga ootasid ning pärast kliendi lahkumist laua pealt jootraha näppasid. „Rongijaamas hoian alati seljakotti enda ligidal. Ükskord sain ma poole varastamise pealt mustlasnaise kätte. Ta oli juba lukud lahti teinud, käsi minu seljakotis. Karjusin ta peale, õn-

neks ma raha kotis ei hoia.“ Kokku on mustlasi riigis veidi üle 3%, kuid kõik neist ei ole kerjused. Teise kategooriasse kuuluvad Sebastiani sõnul need, kes käivad koolis ja leiavad tasuva töö nagu enamik rumeenlasi. Hea kohv ei olnud ilmselgelt põhjus, miks minust Humansi püsiklient sai. Käisin seal Sebastianiga peaaegu ülepäeviti rääkimas nii kohalikust kultuurist, muusikast, valitsusest kui ka paljust muust. Rumeeniasse jõudes sain ma kultuurišoki osaliseks. Olin viimased kolm kuud veetnud värvikas Iisraelis. Viisa lõppedes jõudsin otselennuga Bukaresti, kus vaatasid mulle vastu veneaegsed hallid kortermajad, ühesugused tüdinud nägudega inimesed ja vihm. Tegelikult ei olnud olukord muidugi nii hull. Kuigi plaanisin esimese bussi, rongi või lennukiga Rumeeniast põgeneda, jäin ma lõpuks sinna kolmeks

kuuks. Bukaresti asemel leidsin kodu Brasovis – mägedevahelises väikelinnas, kus avastasin, et rumeenlased on ühed kõige armsamad inimesed. Nii sain ma sõbraks pea igaühega, kellele tänaval naeratasin. Kuigi alguses pidasid piirkonna inimesed mind pelgalt mööduvaks turistiks, siis üsna varsti saadi aru, et niipea ma minema ei hakka ning olen päriselt nende kultuurist ja keelest huvitatud. Ühe teise kohviku, Meron Specialty Coffee suurel tugitoolil leidis vahetult enne minu riigist lahkumist aset mitmetunnine vestlus koha omaniku, 25-aastase Naomiga. Ta rääkis, kuidas pealtnäha ideaalsel kohvikul on raske ots otsaga kokku tulla: viirus on mõjutanud kogu väikelinna elu. „Pealinnas Bukarestis ja üliõpilaslinnas Cluj-Napocas olevatel kohvikutel läheb paremini,“ seletas Naomi. „Brasovi inimesed ei oska aga veel specialty coffee kultuuri hinnata.“ Turiste, kellelt varem enamik kohviku sissetulekust saadi, on viiruse tõttu väheseks jäänud. Ta oli huvitatud minu elustiilist, kuigi oli näha, et idee vabalt reisimisest ei olnud tal mõttessegi tulnud. Naomi oli vaid aasta eest kirjutanud alla lepingule, mis seob teda kohviku-

ga viieks aastaks. „Kui saaksid ajas tagasi minna, kas nõustuksid samamoodi kohvikut juhtima?“ küsisin. „Ei,“ vastas ta mõtlemata ning naeratas kurvalt. „Soovin, et ma poleks kunagi seda otsust vastu võtnud.“ „KAS RUMEENIAS AINULT LIHA EI SÖÖDA?“ Minu Airbnb võõrustaja Miriam sai väga hästi aru, kui talle oma sõprade üllatunud reaktsioonist rääkisin. „Vegan Rumeenias? Kas seal ainult liha ei sööda?“ küsiti minult muudkui. Erinevalt paljudest rumeenlastest, kes täistaimetoitlusest kuulnudki ei ole, on Miriam vegantoidu peal. Tänu sellele sain mitmeid soovitusi restoranide ning kohvikute kohta ning maitsta tema küpsetatud muffineid ja küpsiseid. Brasovis ei ole tõesti nii lihtne täistaimset toitu leida kui Iisraelis ja veganpealinnas Tel Avivis. Küll aga on lihtsam kui Gruusias. Rumeenias käisin söömas näiteks vegan-toor-suhkruvaba-gluteenivaba märgisega kohvikus Delicious Raw, mille juhuslikult kodu lähedalt leidsin. Muul ajal sõin enamasti kohalikke ubade ja juurviljadega hoidiseid, millest kähku minu lemmikud said. Elu tegi kõvasti lihtsamaks ka Saksa pood DM, kus müüdi

KLAARA

puhastuspulbrite koostises on traditsioonilised ja läbi aegade kasutusel olnud puhastavad ained - söögisooda, sinepipulber, pesupähkel, õunhape jt. Täpsed koostised sai välja töötatud koostöös TTÜ biokeemia laboriga. Praegu on pere kolmeliikmeline - nõudepesu pulber käsitsipesuks, köögi puhastuspulber ja tualettruumi puhastuspulber. Nõudepesu pulbris on toidukvaliteediga ained, mistõttu on sobib ka näiteks puu- ja köögiviljade pesemiseks. Ka pakendid on igati loodussõbralikud taaskasutatav metallpurk ja täitekogused pappkarpides. Esimeseks katsetamiseks on võimalik tellida ka testerpakkide komplekt. Vaata lähemalt: www.kokos.ee

REISIKIRI

erinevaid täistaimseid tooteid. Seda tuli ikka ette, et sõbrad välja sööma minnes mulle enda taldrikult riisi või salatilehti pakkusid, sest „seda sa ju saad süüa“. Keeldusin iga kord viisakalt ja ütlesin, et sõin juba kodus. METSAD JA MÄED Ühes asjas olid kohalikud alati ühel meelel: valitsus ei kõlba mitte kuhugi. See tuli vestluse käigus välja ka siis, kui tegu oli vaiksema inimesega. Kord ühe 2,5-tunnise autosõidu ajal rääkis kohalik juht enamiku teest, kuidas valitsus ei mõtle oma rahvale ning kuidas riik on korrumpeerunud. Sama kurtis mitmete pikkade vestluste jooksul ka Miriam, kes kaebas selle üle, kuidas ebaseadusliku metsade mahavõtmisega kasumit teenitakse. Miriami sõbranna, kes kord Brasovisse külla tuli, seletas mulle tulihingeliselt, kuidas ametlikult oleks nagu kõik korras. Kord läks ta aga rühma loodusehuvilistega paika, kus mets paberi peal veel täiesti ühes tükis oli. Ringi vaadates selgus aga, et sel maalapil polnud mitte ühtegi elusat puud. Brasovi kõrval ilutseb aga peaaegu 1000 meetri kõrgune Tampa mägi. Selle otsa viib mitu erinevat matkarada, millest mõni on turistirohkem ning mõni salajasem. Tippu saab sõita ka köisraudteed pidi, kust väikese Coca-Cola reklaamiga kasti seest paistab ära terve vanalinn. Tampa otsast alla vaadates näeb Brasov välja nagu mudel. Inimesi ei paistagi, küll aga on näha tibatillukesed autod ja bussid, mis pisikestel mudeltänavatel ringi sõidavad. Pärast seda, kui ma esimest korda mäe otsa läksin, olin looduse imedest nii võlutud, et võtsin mitmetunnise matka ette ka kohe järgmisel päeval. Nii kõrgelt tundub elu liikuvat hoopis teises tempos – tunned ennast nii väikese ja suurena üheaegselt, nii tähtsusetu ja tähtsana. Võimalust olla loodusega nii luulelises suhtes nagu Tampa mäe otsas ei vahetaks ma küll mitte millegi vastu. 3 40

Retseptiraamatu e

elmüük on alanud

Raamatust leiad viie aasta jooksul ajakirja kaante vahel ilmunud parimad 200 retsepti, toitumise ABC, nädalamenüüd ja Terviseameti poolt heaks kiidetud lasteaiamenüüd. 15 € suuruse eelmüügi hinnaga saadaval 10. maini. Tellijateni jõuab 10. juuniks 2022. Eeltellimuse vormistamiseks külasta meie kodulehte www.ajakirivegan.ee. Seal on võimalik tutvuda ka täismahus raamatu digitaalse versiooniga.

RETSEPTID

Borš

(борщ) g 4-5

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 1300 ml köögiviljapuljongit • 300 g keedupeeti • 200 g kartulit • 100 g porgandit • 240 g punaseid ube • 2 sl tomatipastat • 2–3 sl õunaäädikat • 2 tl soola • pipart • värsket tilli • veganhapukoort

VALMISTAMINE Koori ja lõika kartul keskmisteks kuubikuteks, porgand ja peet ribadeks, nõruta oad. Aja puljong keema ja viska sisse kartul ja porgand, keeda 10 minutit. Lisa peet, tomatipasta, sool, keeda 5 minutit. Lisa oad, pipar, õunaäädikas, till ja keeda veel 5 minutit. Lülita pliit välja ja jäta 10 minutiks kaane alla tõmbama. Serveeri värske tilli ja hapukoorega.

RETSEPTID

Deruny

(деруни) ehk kartulipannkoogid 10-15 tk

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 950 g kartulit • 2 sl nisujahu • 1 tl soola • 1 tl küüslaugupulbrit • toiduõli • veganhapukoort

VALMISTAMINE Riivi pestud ja kooritud kartulid peeneks, kalla kaussi koos eraldunud vedelikuga. Lisa juurde nisujahu ja sool, sega läbi. Tõsta tainas supilusikaga kuumale õlisele pannile (suur pannkook – 1 sl kuhjaga, väike – 0,5 sl). Prae mõlemalt poolt keskmisel tulel kuldpruuniks. Serveeri veganhapukoore või külma jogurtikastmega.

RETSEPTID

Kihiline

vaarikajogurtitort g6

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

MANDLIPURU • 200 g mandlijahu • 100 g röstitud mandleid • 150 g digestiivküpsiseid • 70 g kookosõli

KREEM • 300 g maitsestamata jogurtit • 150 g kaeravahukoort • 160 g külmutatud vaarikaid • 50 g agaavisiirupit • 5 g vanillisuhkrut • 3 g agar-agarit

VALMISTAMINE Kasuta 16 cm läbimõõduga vormi. Kaalu 100 g vaarikaid koos kaeravahukoorega potti ja aja keskmisel tulel keema. Võta pliidilt ära ja lase kaane all 20 minutit tõmmata. Purusta küpsised ja röstitud mandlid. Suuremad mandlitükid võivad jääda, annavad tekstuuri. Sulata kookosõli. Sega kausis kõik mandlipuru komponendid. Mass peab kleepuv olema. Valmista kreem. Sega kokku jogurt, agaavisiirup ja vanillisuhkur, lisa ka pool keedetud vaarikakoorest. Ülejäänud koorele lisa agar-agar, sega läbi ja

aja keema. Kuumuta u 1 minut pidevalt segades. Lase jahtuda 5 minutit, seejärel vala jogurtikreemile ja sega hoolikalt läbi. Jäta veel 5 minutiks seisma. Jaga kreem kolmeks, mandlipuru neljaks. Esialgu tee põhi valmis. 1/4 purust suru vormi põhja. Peale läheb 1/3 kreemi, seejärel puru ja jälle kreem. Vahele lisa ka ülejäänud 60 g vaarikaid ja jätka kokkupanekut nii, et viimase kihina jääks mandlipuru. Jäta tort vähemalt 6 tunniks külmkappi tahenema. Raputa peale tuhksuhkur ja kaunista värskete või külmkuivatatud marjadega.

RETSEPTID

Šokolaadivahudessert g1

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 80 g kaeravahukoort • 20 g Valsoia šokolaadipastat • 8 g tuhksuhkrut • 2 g agar-agarit • 1 sl maasikamoosi

VALMISTAMINE Vahusta vahukoor tuhksuhkruga tugevaks vahuks, lisa šokolaadipasta ja sega ühtlaseks. Tōsta 40 g sellest potti, lisa agar-agar, sega läbi ja aja keema. Kuumuta pidevalt segades, kuni mass muutub tumepruuniks (nagu kõrbenud karamell). Lase paar minutit jahtuda, seejärel vala vahukooresegule ja sega õrnalt läbi. Lisa vaheldumisi vahukoorekreemi, moosi ja šokolaadipastat klaasi ning hoia enne serveerimist vähemalt kaks tundi külmkapis. 45

RETSEPTID

Brokoli-

nuudlivorm g3

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 300 g brokolit • 85 g sobanuudleid (keetmata) • 40 g päikesekuivatatud tomateid • 2 tomatit • 200 g siidist tofut • 100 g taimset piima • 12 g maisitärklist • 20 g maitsepärmi • 0,5 tl soola • toiduõli

VALMISTAMINE Eelsoojenda ahi 190 kraadini. Keevasse vette lisa hakitud brokoli ja keeda 3 minutit. Lisa nuudlid ja keeda veel 3 minutit. Nõruta. Haki päikesekuivatatud tomatid peeneks. Värsked tomatid lõika ratasteks. Sega kokku tofu, piim, maisitärklis, maitsepärm, sool ja blenderda läbi. Lisa kõik peale tomativiilude ja sega läbi. Vala toiduõliga määritud ahjuvormi ning lao tomatirõngad peale. Küpseta 190 kraadi juures 30–40 minutit. Serveeri värske salatiga.

RETSEPTID

Gluteenivabad kookoseküpsised

12-14 tk

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 100 g riisijahu • 40 g mandlijahu • 100 g kookoshelbeid • 50 g pruuni suhkrut • 12 g maisitärklist • 3 g küpsetuspulbrit • 70 g kookospiima purgist • 70 g sulatatud kookosõli

VALMISTAMINE Sega kokku kõik kuivad koostisosad, lisa juurde vedelad ja sega kätega. Tainas peab vormitav olema. Kileta ära ja pane 20 minutiks külmkappi. Vormi küpsised: veereta pallike, suru käte vahel pätsiks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jäta ahjuplaadil küpsistele 5 cm vahet. Küpseta 180 kraadi juures 14–17 minutit või kuni küpsised on kuldsed. Lase 30 minutit jahtuda.

RETSEPTID

Rooskapsas ubadega teriyakikastmes

g 3-4

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 500 g rooskapsast ehk Brüsseli kapsast • 240 g punaseid konservube • 2 cm jupp värsket ingverit • 2 küüslauguküünt • 3 sl teriyaki-kastet • 2 sl sojakastet • 2 sl sidrunimahla • 4 sl vett • 2 sl seesamiseemneid • 2–3 sl toiduõli

VALMISTAMINE Pese kapsad ja lõika otsad ära. Keeda soolvees u 10 minutit. Puhasta ingver ja küüslauk, haki peeneks ja prae kuldseks. Sega kokku seesamiseemned, teriyaki- ja sojakaste, sidruni48

mahl ja vesi ning vala pannile. Kurna rooskapsad ja oad, sega need kastmega kokku. Hauta kaane all u 5 minutit. Serveeri riisiga.

RETSEPTID

Gruusiapärane salsa

g 3-4

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 4 küüslauguküünt • 1 sellerivars • 2 tl soola • 1,5 tl Khmeli-Suneli vürtsisegu • 1,5 tl suhkrut • 400 g purustatud tomateid • 150 g vett • 150 g punaseid ube purgist • 1 tl sidrunimahla • 5 g kappareid • näpuotsaga Cayenne’i pipart • õli praadimiseks

VALMISTAMINE Haki küüslauk ja seller peeneks, prae kuumal pannil õlis, kuni küüslauk on kuldne. Lisa sool, suhkur, Cayenne’i pipar. Prae veel paar minutit, kuid ära unusta segada. Vala hulka purustatud tomatid ja vesi, sega läbi ja keeda 5 minutit. Lisa oad, keera kuumus madalamaks ja lase kastmel veel 5 minutit pakseneda. Lisa purustatud kapparid ja sidrunimahl, lase podiseda veel mõned minutid ning siis lase veidi jahtuda. Ära kiirusta soola-pipra lisamisega, sest kastme tõeline maitse avaneb jahtudes.

RETSEPTID

KOOSTIS • 100 g tumedat veganšokolaadi • 50 g datleid • 2,5 dl mandlijahu • 2 sl espressot • 0,5 dl mandlijahu pallide katteks

VALMISTAMINE Sulata šokolaad veevannil ning aseta ootele.

Kohvimaitselised energiapallid

15 tk

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

Köögikombaini kasutades purusta datlid koos mandlijahuga peeneks. Kui kasutad saumikserit, vala datlitele peale keev vesi, lase liguneda 10 minutit, kurna ning püreesta datlid saumikseriga. Valmista espresso. Sega kausis kokku sulatatud šokolaad, mandlijahu, purustatud või püreestatud datlid ning espresso. Rulli käte vahel umbes 15 palli ning veereta neid veel mandlijahus. Jahuta palle külmkapis vähemalt 30 minutit, et need muutuksid tahkemaks.

RETSEPTID

Maasika-

punapeedikook g6

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

PÕHI: • 130 g mandlijahu • 30 g datleid • 1–1,5 sl kookosõli

TÄIDIS • 300 g veganhapukoort • 4 sl agaavisiirupit • 2 tl agar-agarit • 150 g külmutatud maasikaid • 60 g aurutatud punapeeti

VALMISTAMINE Sulata külmutatud maasikad soojas vees ja nõruta sõelal. Peale maasikate sulamist pane kõik täidise koostisained blen-

derisse ning töötle ühtlaseks. Vala segu potti ning keeda madalal tulel 5 minutit. Lase täidis toatemperatuurini jahtuda. Põhja valmistamiseks töötle kõik põhja koostisained blenderis ühtlaseks massiks. Kui puru ei hakka hästi kokku, lisa veel pool sl kookosõli. Suru küpsetuspaberiga kaetud leivavormi või väiksemasse koogivormi ühtlaseks põhjaks ning vormi ka ääred veidi kõrgemaks. Pane põhi külmkappi ootele. Vala jahtunud täidis koogipõhjale ning hoia külmkapis üle öö. Enne serveerimist kaunista soovi korral kookoshelvestega ja lisa värskeid marju või piparmünti.

RETSEPTID

Ahjupeedid pestoga

g 4-6

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

PÕHI: • 400 g aurutatud peeti • 100 g pestot

VALMISTAMINE

Pestopasta g4

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

PÕHI: • 200 g pastat • 3 sl hakitud päikesekuivatatud tomatit

PESTO • 40 g värsket basiilikut • 5 sl oliiviõli • 6 sl päevalilleseemneid • 1 tl Himaalaja soola • 2 sl sidrunimahla • 1 sl kõrvitsaseemnevõid

VALMISTAMINE Keeda pasta vastavalt juhendile. Püreesta kõik pesto koostisosad köögikombainis. Sega keedetud pasta päikesekuivatatud tomatite ja pestoga ning serveeri kohe. 52

Pane ahi 190 kraadi juurde soojenema. Sega ahjuvormis peet ja pesto (valmista pestopasta retseptis oleva juhendi järgi). Soovi korral võid suuremad peedid pooleks lõigata. Küpseta ahjus 25 minutit ning serveeri kinoaga või kõrvalroana.

RETSEPTID

Roheline

smuuti spirulinaga g2

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

KOOSTIS • 1,5 klaasi kaerapiima • 0,5 banaani • 1 klaas külmutatud mangot

VALMISTAMINE • 1 tl spirulinat • 2 külmutatud spinati kuubikut • 0,5–1 laimi mahl

Blenderda kõik koostisosad ühtlaseks smuutiks. Soovi korral lisa veel laimimahla. Serveeri kohe.

RETSEPTID

Vürtsikas

gyoza-kookospiimasupp g 4-6

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

KOOSTIS • 4 küüslauguküünt • 1,5–2 tl punase karri pastat • 2 sl tomatipastat • 1,5 tl Himaalaja soola • 100 g brokolit • 1 purk kookospiima • 1 kookospiimapurgitäis vett • 1 purk võiube • 1 pakk gyoza’sid • õli • maitserohelist • laimi

VALMISTAMINE Haki küüslauk. Puhasta brokoli ning lõika väikesteks õisikuteks. Kuumuta potis õli ja prae küüslauk kergelt kuldseks. Seejärel lisa tomatipasta, punase karri pasta ja Himaalaja sool ning prae minut. Siis lisa puhastatud brokoliõisikud, kookospiim, võioad ja vesi ning keeda 3 minutit. Nüüd lisa ka gyoza’d ning keeda 2 minutit. Serveeri kohe maitserohelise või laimisektoriga.

RETSEPTID

Kukeseenesatsivi

Saara Mildeberg

g 4-6

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 300 g suuri kukeseeni • 2 keskmist sibulat • 2 sl õli (praadimiseks) • 100 g Kreeka pähkleid • 200 ml vett või aedviljapuljongit • 4 keskmist küüslauguküünt (või vähem) • 1 sl veini- või õunaäädikat • 1 tl tšillipipart • 0,5 tl kaneeli • maitse järgi soola ja pipart • 2 sl Hmeli-Suneli maitseainesegu • granaatõunaseemneid • värsket koriandrit

Haki mõlemad sibulad peeneks. Prae üks sibul õlis pruuniks ning blenderda koos Kreeka pähklite, küüslaugu, äädika ning maitseainetega. Lisa pidevalt segades vett või taimset puljongit, et segust saaks pasta ja siis kaste. Lisa maitse järgi soola ja pipart. Puhasta kukeseened ja rebi väiksemateks tükkideks. Puhasta pann, vala sellele õli ja prae kukeseeni koos teise hakitud sibulaga mõned minutid, et nii seened kui ka sibul oleksid läbi kuumutatud, kuid poleks oma tekstuuri veel täielikult kaotanud. Võta pann tulelt ja kalla Kreeka pähkli kaste seene-sibulasegule. Sega ja lase jahtuda. Traditsiooniliselt serveeritakse satsivi’t granaatõunaseemnete ja värske koriandriga soojalt või külmalt, valge nisuleiva, maisipudru (gomi) või maisijahust küpsetatud leivakeste (mtšadi) kõrvale. Sobib hästi ka riisi ja tatraga.

RETSEPTID

Kartulisalat g7

VALMISTAMINE KOOSTIS • 8 keskmist kartulit • 2 porgandit • 0,5 hakitud sibulat • 3/4 tassi konservherneid • 2–3 marineeritud kurki • 2–3 taimset viinerit

• 350 g taimset majoneesi • 200 ml kaera- või sojakoort • 1 tl sinepit • peotäis tilli • soola • pipart

Keeda kartulid ja porgandid koorega ning lase neil täielikult maha jahtuda. Koori ja tükelda kartulid ning porgandid väikesteks tükkideks, haki sibul ning marineeritud kurk peeneks, lõika viinerid kuubikuteks. Pane kõik hakitud köögiviljad ja viinerid kaussi ning lisa herned. Maitsesta salatit soola, pipra, tilliga ja lisa sinep, taimne salatikaste ja koor ning sega hoolikalt. Hoia enne serveerimist tund aega külmas.

Bataadi-

odrakruubipuder g6

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1 kg bataati • 100 g odrakruupi (keetmata) • 50 g taimset margariini või koort • 2 sibulat • 4 küüslauguküünt • õli või kookosrasva • soola • pipart

Pese odrakruubid külma veega korralikult läbi, pane vesi pliidile ning aja keema. Pane pestud kruubid keevasse vette, lisa 1–2 sl soola. Selliselt kruupe keetes jäävad need sõmerad. Kruubid keevad 60–80 minutit. Koori ja tükelda bataat kuubikuteks ning pane soolaga maitsestatud vette keema. Keeda umbes 15 minutit, kuni bataaditükid on pehmed. Lisa või ning maitseks sool ja pipar. Tambi ühtlaseks. Haki sibul ja küüslauk, pruunista pannil kuldseks. Lisa pannile ka keedetud kruubid ja rösti krõbedaks. Sega kõik kokku.

EESTI VEGAN SELTSI E-POOD!

RETSEPTID

Suitsutofuporrusalat Facebook: NURK

KOOSTIS • 10 cm jupp porru valget osa • 2 purki punaseid ube • 250 g suitsutofut • 6 sl majoneesi • 3 sl taimset koort või 2 sl piima

VALMISTAMINE Viiluta porru õhukeselt. Loputa ja nõruta oad. Tükelda suitsutofu väikesteks kuubikuteks. Sega omavahel kõik koostisained. Enne serveerimist lase seista.

Mida pakkuda veganitest külalistele? Helista või kirjuta - aitan rõõmuga :-)

veganurk@gmail.com 58

5808 6166

Vilde 3 44314 Rakvere

RETSEPTID

Kama-

küpsised Facebook: NURK

KOOSTIS • 200 g margariini • 200 g pruuni suhkrut • 2 sl vaniljesuhkrut • 200 g jahu • 100 g kama • 3 sl tavalist suhkrut • 1 sl kama • 2 tl kaneeli

VALMISTAMINE Sega kokku 1 sl tavalist suhkrut, 1 sl kama ja 1 tl kaneeli. Kuumuta ahi 180 kraadini. Hõõru kokku pruun suhkur, toasoe margariin, vaniljesuhkur, 1 tl kaneeli. Kui suhkrusegu on hele ja õhuline, sega juurde jahu ja kamajahu. Võta kuhjaga supilusikatäis tainast, rulli palliks ja veereta kaneeli-kama-suhkrusegus. Kui tainast ei saa hästi rullida, hoia seda eelnevalt natuke külmkapis. Küpseta 180-kraadises ahjus 11 minutit. Jahtudes muutuvad küpsised kõvemaks.

Soovid lastele snäkke?

Helista või kirjuta - aitan rõõmuga :-) veganurk@gmail.com

5808 6166

Vilde 3 44314 Rakvere 59

RETSEPTID

Tofupirukas

marineeritud baklažaaniga ehk tofu-gilupirukas 20 tk

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

MARINEERITUD BAKLAŽAAN • 2 baklažaani • 1 sl kiluvürtsi • 1 sl soola • 6 sl oliiviõli • 1 sidruni mahl • 5–6 norilehte • vett

TOFU • 300 g pehmet tofut • 1 tl musta soola • 0,5 tl kurkumit • õli

TAINAS • 25 g pärmi • 250 g käesooja vett • 1 tl soola • 3 sl oliiviõli • 300 g nisujahu

VALMISTAMINE Koori koorimisnoaga baklažaanid ja seejärel viiluta selle sama noaga need ribadeks. Pane viilud potti ning seejärel lisa oliiviõli, sidrunimahl, sool ja kiluvürts. Lisa vett nii palju, et baklažaaniribad oleksid napilt veega kaetud. Võid arvestada, et kuumutades vajuvad ribad kokku ning läbi kuumutatult saavad ka kõige pealmised ilusti marinaadi. Keeda baklažaaniribasid marinaadis, kuni need on peaaegu pehmed. Seejärel võta pott pliidilt. Kui sul jäi potti liigselt vett, vala see ära. Lõika norilehed väikesteks tükikesteks ja sega läbi baklažaaniribadega. Jäta jahtuma ja maitsestuma terveks ööks. Prae tofu maitseainetega läbi nii, et

jääks pisikesed kollased munapudi meenutavad tükikesed. Pane kaussi pärm ning vesi. Lahusta pärm segades. Seejärel lisa muud koostisosad ning sõtku tainapalliks. Tainas peab olema selline, et ei jää enam käte külge kinni. Vajadusel lisa jahu. Seejärel rulli tainas laiali. Kasuta ümarat küpsisevormi või tassi, et välja lõigata ringikujulised tainakettad. Seejärel võta üks tainaketas enda peopesale. Lisa sellele lusikaga maitsestatud tofut ja marineeritud baklažaani. Aseta peale teine tainaketas ning vajuta kahvliga ääred kinni. Võid õrnalt veega ääred niisutada, et pirukas lahti ei läheks. Küpseta 190–200 kraadi juures kuldpruuniks.

RETSEPTID

Lihtne

kamamaius KOOSTIS • 200 g veganvahukoort • 349 g siidist tofut • 200 g veganhapukoort • 2 sl rukkikama • 1 sl sidrunimahla • 5 sl kookossuhkrut • näpuotsaga soola

SERVEERIMISEKS • Kreeka pähkleid • digestiivküpsiseid

VALMISTAMINE

NISUVABAD TOOTED LEIBURILT Leiburi missiooniks on aidata oma tarbijatel teha igapäevaselt lihtsaid ja tervislikke valikuid. Viimastel aastatel on suurenenud nende tarbijate osa, kes soovivad teatud põhjustel nisu või gluteeni vältida. Seetõttu toome turule nisu- ja gluteenivabade toodete sarja, mis on valminud koostöös Soome tunnustatud gluteenivabade pagaritoodete tootjaga Moilas. Sarjas FREE FROM on saadaval neli meie populaarsemat toodet: seemneleib, täistera kaerasai, kuklid ja palad. Maitselt on need kõik tuttavad! Leia rohkem infot: www.leibur.ee

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

Alusta magustoidu valmistamist vahukoore vahustamisega. Kui vahukoor on saanud tugevaks vahuks, lisa suhkur ja sool. Lisa tofu, hapukoor ja sidrunimahl. Serveeri meelepärasega, näiteks hapu pohlamoosi, purustatud Kreeka pähklite ning purustatud küpsistega.

RETSEPTID

KOOSTIS

Taimne

munamääre g6

KOOSTIS • 300 g rukkileiba • 100 g rosinaid • 3 sl suhkrut • 1 klaas õunamahla • 0,7 dl vett • taimset piima serveerimiseks

VALMISTAMINE Viiluta leib ja pane potti 15 minutiks ligunema. Seejärel lisa rosinad, suhkur ja õunamahl. Vispelda supp ühtlaseks, kuumuta keemiseni ja lase paar minutit podiseda. Samal ajal sega, et see põhja ei kõrbeks. Serveeri taimse piimaga.

• 1 pakk tofut • 1/2 tassi taimset majoneesi • 1 sl sinepit • 1/3 tl musta soola • 50 g rohelist sibulat • näpuotsatäis pipart

VALMISTAMINE Pane tofu kaussi ja purusta see kahvliga. Lisa taimne majonees, sinep ja must sool ning sega läbi. Raputa peale rohelist sibulat ja pipart.

Leivasupp rosinatega g2

RETSEPTID

Juustuvaba juustukook

Lene Otenurm

KOOSTIS • 200 g veganküpsiseid • 50 g taimset margariini • 200 g veganhapukoort • 100 g India pähkleid • 500 g maitsestamata veganjogurtit

• 350 g siidist tofut • 50 g tärklist • 250 g suhkrut • 1 tl vaniljepastat • peotäis marju või paar tilka toiduvärvi

VALMISTAMINE Purusta päev enne India pähklid 100 ml veega ning sega kokku jogurtiga. Aseta sõel kausi kohale ning pane sõelale kahekordne kiht marlit nii, et ääred ulatuvad üle sõela. Vala jogurti-pähklisegu marlile, tõsta riide ääred keskele kokku ja keera sõlme. Jäta külmkappi nõrguma ööpäevaks. Vahepeal tee riie lahti ja sega, seejärel sõlmi uuesti kinni ja jäta nõrguma. Järgmisel päeval eelsoojenda ahi 180 kraadini. Purusta küpsised, sulata margariin ning sega kokku küpsisepuruga. Aseta 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaber ning määri äärtele õhuke kiht margariini. Vala vormi küpsisepuru ning suru kätega kinni. Sega kokku nõrutatud jogurti-pähkli-

mass, siidine tofu, 200 g suhkrut, tärklis ja vaniljepasta. Vala segu koogivormi ning küpseta ahjus 50–60 minutit. Kuumuta väikses potis 5–10 minutit marju, et saada paks kontsentraat. Sõelu välja seemned. Kui kook on küpsenud, võta see ahjust, jäta mõneks minutiks jahtuma, kuid ära ahju veel kinni keera. Sega kokku hapukoor ja 50 g suhkrut. Tõsta eraldi kaussidesse paar lusikatäit hapukooresegu ja lisa marjakontsentraati või toiduvärvi, kuni saad soovitud tooni. Vala värvimata hapukoor koogile, lisa ringidena lusikaga juurde värvisegu. Tõmba söögipulgaga ringides edasi tagasi, et saada ilus muster. Pane kook ahju tagasi umbes 10 minutiks. Kui kook on valmis, lase sel enne serveerimist täielikult jahtuda. 63

RETSEPTID

Jelizaveta Kudrjašova

PÕHI • 100 g Kreeka pähkleid • 80 g kuivatatud viigimarju • 2 sl agaavisiirupit • 2 sl toorkakaopulbrit

TÄIDIS • 300 g India pähkleid • 125 ml värskelt pressitud apelsinimahla • 125 ml sulatatud kookosõli • 100 ml agaavisiirupit • 0,5 tl kurkumit • 2 apelsini riivitud koor • tumeda šokolaadi glasuuri • purustatud kakaoube • kuivatatud apelsiniviile

Apelsinitoorkook

VALMISTAMINE Leota Kreeka ja India pähkleid 6–8 tundi külmas vees. Seejärel leota viigimarju 15 minutit kuumas vees. Kuivata India ja Kreeka pähklid ning viigimarjad korralikult. Pane kõik põhja koostisosad blenderisse ning purusta, kuni mass on nätske ja suhteliselt ühtlane. Soovi korral võid sisse jätta ka väikeseid pähklitükke. Kui blender ei saa korralikult hakkama, lisa veidi taimset piima. Kata massiga koogivormi (läbimõõt 16–18 cm) põhi. Täidise jaoks pane kõik koostisained blenderisse ning püreesta, kuni saad kreemise ja ühtlase tekstuuriga massi. Vala segu koogipõhjale ning pane 3–4 tunniks sügavkülma. Võta kook vormist välja. Kui kasutad metallvormi, siis on kõige parem variant vormi väljastpoolt veidi fööniga soojendada. Nüüd kaunista kook, selleks võid kasutada näiteks šokolaadiglasuuri, purustatud kakaoube ja kuivatatud apelsiniviile. Pane kook külmkappi vähemalt 6 tunniks.

RETSEPTID

Vetikatega lameleivad tofu-tahiini dipiga

8 tk

LAMELEIB • 150 g nisujahu • 2 tl küpsetuspulbrit • 1 tl soola • 150 g sojajogurtit • 2 sl merevetika salatit

DIPIKASTE • 150 g siidist tofut • 2 sl tahiinit • 1 sl külmpressitud oliiviõli • 1 tl sidrunimahla

VALMISTAMINE Pane kuivained lameleivaks kaussi ja sega korralikult läbi. Sega jogurt ja 1 sl merevetika salatit omavahel, lisa jahule ning sega ühtlaseks tainaks. Tõsta jahusele pinnale ja sõtku ühtlaseks massiks. Jaga kaheksaks. Vormi pallid ja rulli seejärel ringikujulisteks vormileibadeks. Küpseta lapikuid leibu mõned mi-

nutid mõlemalt poolt kuival praepannil keskmisel kuumusel ühe korra keerates, kuni kuldsed ja kergelt paisunud. Dipikastmeks pane kõik koostisosad kaussi ja sega ühtlaseks massiks kästitsi või blenderis. Lisa ka alles jäänud 1 sl merevetikasalatit, kuid tee seda kõige viimasena.

MAHE ESMAKLASSILINE

TAHIINI

P 3. PÕLVKONNA TOOTJA P PALMIÕLI VABA

UUS Kasuta kastmetes, dipikastmetes ja määretes

www.valete.ee

RETSEPTID

Kohevad

pannkoogid Sanne Org

KOOSTIS • 400 g nisujahu • 20 g küpsetuspulbrit • 5 sl (kookospalmi)suhkrut • 400 g maitsestamata veganjogurtit • 300 ml taimset piima • 1 tl vanillisuhkrut • õli praadimiseks • näputäis soola

VALMISTAMINE Sõelu jahu ja küpsetuspulber läbi peene sõela kaussi, lisa ülejäänud koostisosad ja sega, kuni mass on ühtlane. Tainas on suhteliselt paks, aga piisavalt vedel, et see kulbilt või lusikalt pannile voolaks. Vajadusel lisa juurde jogurtit ja/või piima. Kui tainas on kokku segatud, lase sel u 10 minutit seista. Kuumuta pann keskmisel tulel, vajadusel kasuta praadimisel õli. Soovitus: valmista üks pannkook korraga ja ära neid väga suureks tee. Kuna tainas on paks, on kõige mugavam kasutada jäätisekulpi. Kui pann on kuum, kalla kulbiga tainast pannile ning oota, kuni peale tekivad mullid ning pannkook tõmbub alt kuldpruuniks. Siis keera pannkook ümber ja prae ka teine pool kuldpruuniks. Serveeri oma lemmikmoosiga.

Aitäh, et eelistad kohalikku!