Ajakiri Vegan #5 2021 by Ajakiri Vegan

Hind 2,49 €

NR 28, 2021 5/6

20+ sügishooajalist retsepti PÄÄRU OJA:

veganlus loob portsu moraalseid ja intellektuaalseid küsimusi

VALIMISED: kes on vegansõbralikud kandidaadid?

Avati Lõuna-Eesti esimene veganrestoran

Kas vegantoit on alati tervislik?

AJAKIRI VEGAN SAAB VIIEAASTASEKS!

VEGANTOOTED SELVERIS! Vegan käsitöö kiviahjupitsa Verdura Veganz, 410 g

Natural vegan proteiinibatoon, brownie või troopiline Puls Nutrition, 40 g

Vitamiinid taimetoitlastele ja veganitele N90 Vitatabs, 42 g

Vegan võileivaviilud, klassikaline Bedda, 150 g

Taimne juustuasendaja Mozarella, riivitud Violife, 200 g

Kaerajook Tere, 1 L

Taimne hapukooreasendaja kaerast 15% Oatly, 200 g

Mustika-või virsikumaitseline jogurtijuurestisega sojatoode Alpro, 150 g

EESSÕNA

HEA LUGEJA!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011

REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Annaliisa Post Eliis Salm Farištamo Eller Kadri Taperson Merilyn Haugas Rein Olesk Stiina Kristal KAANEFOTO

Rain Amur

TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsio onid (nt Academy of Nutrition and Diet-etics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis. Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest. 4

uidas taltsutada sügis(väsimust)? Võib-olla keskendudes sellele, kuidas iseendale umbsõlmi mitte siduda. Nagu möödunud numbris kirjutasin – näidaku meie mõtted ja tunded meie tegudele ja sõnadele suunda. Nii on kergem olla. Me avastame alailma midagi senitundmatut, areneme ikka ja ikka. Samamoodi ka meie meelsus. Meil on õigus oma arvamust ümber kujundada ja seda siis ka esitada. Lauset „Ma muutsin oma meelt, ma ei tunne enam nii.“ ei pea kartma. Samamoodi ka „Ma ütlesin, et mul läheb hästi, kuid tegelikult see pole nii.“ Kui jääme hätta mõnele küsimusele vastuse leidmisega või ei tule millegi elulisega toime, ei tohi end valehäbis marineerida. Ausad ülestunnistused „Ma ei oska.“, „Ma ei tea.“ ning küsimus „Kas sa saaksid mind aidata?“ ei ole piinlikud ega pea tulema vaevaliselt. Haavatavuse peitmine ei vii edasi. „Mulle tegi see haiget, mis sa ütlesid.“, „Mul on täna raske päev.“, „Palun anna mulle andeks.“ või hoopiski puhtsüdamlikud „Sa oled mulle kallis.“ või „Ma armastan sind.“ on oluline endast välja saada. Leian, et ka sotsiaalse surve all tegutsemine on tänaseks moest väljas. „Ma täna ei tule, kohtume mõni teine kord.“ on täiesti normaalne asi, mida reedese-laupäevase kutse peale öelda. Ja alati ei ole vaja enda otsust ka selgitada. Tunnen ka, et meie sõnavaras võiks sagedasemaks külaliseks olla „ei“. Kasutame seda vist reaalsuses vähem, kui tegelikult tahaks. Peaksime teadma – see sõna ei tule vaikuses toime. Muidugi, teoorias tundub kõik justkui käkitegu. Aga vaprust näitab on julgus olla aus. Ja mida rohkem harjutame, seda rohkem suudame. Harjutame seda julgust, et endale mitte vastu töötada. Tähistame sügise algust sel korral taolise lubadusega. Tähistada on tegelikult tänavu sügisel palju muudki. Näiteks seda, et

oleme veganlusega jõudnud paika, kus aina enam inimesi mõistab teema olulisust ning tervitab uusi harjumusi oma argielus. Ka need, kel rohkem kõlavõimu. Näiteks näitleja Pääru Oja, keda veganiks veel nimetada ei saa, kuid kes on siiski selle maailmaga kohanemas. Parasjagu on ta arutlemas erinevate moraalsete ja intellektuaalsete küsimuste üle, mida veganlus temas tekitanud on. Sellest teekonnast ning pinnale tõusnud aruteluküsimustest saab lugeda ka käesolevast ajakirjast. Lisaks saame veganluse levimise valguses tähistada ka Veganmessi (varasema Taimetoidumessi) 11. toimumiskorda. Ajakirja oktoobrinumbriga puhume tordil küünlad ning tähistame ka Vegani viiendat sünnipäeva. Hoolimata sellest, et teekond täiuslikkuseni on igavikuline ning kukla taga kajab tihti mõte, et alati saab paremini, on taolisi edusamme oluline meeles pidada. Seega, löögem klaasid kokku!

Anett Rannamets peatoimetaja

ESITLEVAD:

TEE TEADLIK VALIK! JULMUSEVABA MOESHOW KULTUURIKATLAS 20. OKTOOBRIL 18.00

loomus.ee/valimiskompass

SÜNNIPÄEV

aastat ajakirja Vegan

ui teed asju südamega ning õigetel eesmärkidel, hakkavad need teinekord endalegi ootamatult oma elu elama. Selle parimaks elavaks näiteks on kahtlemata ajakiri Vegan, mida on algusest peale kirega juhitud ning armastusega loodud. Kõik teavad, et päev, mil seeme istutatakse mulda, pole päev, mil sellest sirgub viljakandev taim. Öeldakse ka, et kui teed, mida armastad, ei pea üh-

tegi päeva elus töötama. Nojah, kuigi tegemist on äärmiselt ilusa mõttega ning ajakiri Vegan sünnib suurest kiindumusest valdkonna vastu, ei saa öelda, et päevagi tööd poleks tehtud. Seljataga on keerulisi läbirääkimisi, edasi lükatud tähtaegu, ebamugavaid vestlusi. Magamata ja unetuid öid, kontoris veedetud hilisõhtuseid ja ka varahommikusi tunde. Palju kohvi, šokolaadi, energiabatoone. Viie aasta sisse mahub ka kummalisest ning

Ajakirja asutaja ja turundusspetsialist Kristjan.

Ajakirja Vegan idee sündis 2016. aasta 4. juulil Rakvere Vallimäe lähedal. Ajakirja asutajad Kristjan ja Marimai olid selleks hetkeks olnud neli aastat veganid. Jalutuskäigul visati õhku idee veganajakirjast. Täpselt neli kuud hiljem, 4. novembril sai Eesti esimese veganajakirja esimene number kaante vahele ja valmis. Päev hiljem tutvustati trükileiget numbrit Taimetoidumessil ning pakuti tähistamiseks Sandra Sentjurini torti.

Ajakirja asutaja ja peadisaner Marimai Vegani esmaesitlusel torti jagamas.

Ka sel aastal ootame teid 6. ja 7. novembril Kultuurikatlasse Veganmessile, et koos ajakirja viiendat sünnipäeva tähistada. Märgilisuse ning traditsioonilisuse mõttes pakume kõikidele lugejatele ka tänavu Sandra torti, mis kaunistab sel korral ka meie ajakirja esikaant.

SÜNNIPÄEV

TÄNAME KOOSTÖÖPARTNEREID Aitäh Printall, Selver, Express Post, Loomus, Nähtamatud Loomad ja Eesti Vegan Selts. Suur tänu ka kõikidele reklaamklientidele, kes annavad suure panuse ajakirja ilmumisse.

Vegani peatoimataja Anett Riias vegantoidukohas, kus endalegi üllatusena leidis aknalaualt tuttava ajakirja.

Vega n

i esim

ene n

umbe

ootamatust eriolukorrast tingitud ilmumispaus, mis iseenesestmõistetavalt mõjutas tuju nii tegijatel kui lugejatel. Motivatsioon siiski püsis ning hoolimata keerulisest olukorrast maailmas, said ühiste pingutuste tulemusel sõnad pärast pooleaastast hingetõmbeaega taas paberile. Ka vigu on tehtud. Kirjavigu, näpukaid, topelt

trükitud lehekülgi, trükidefektiga tiraaže. Aga need on vaid märk sellest, et oleme tegijad – sest tegijatel ikka juhtub. Seega valetaksin, kui ütleksin, et tööd pole tehtud ega vaeva-energiat kulutatud. Aga tegelikult pole sel lõpuks üldse tähtsust. Kõik tundub köömes, kui järjekordselt trükisooja ajakirja käte vahel saab hoida ning ilusa töö eest õlale patsutada. Teame toimetusega täpselt, miks ajakirja teeme, ja see ongi olulisim. Enam kui kunagi varem vajavad loomad, meie koduplaneet ja ligimesed empaatiat, hoolivust ning eetilisi

valikuid. Soovime, et inimesed inspireeruks. Et veganmõtteviis jõuaks suuremate massideni ning vähemusest sünniks enamus. Oleme juba tänagi oma edu tunnistajateks. See innustab ja annab tegevusele head hoogu. Igatahes on vett ja päevavalgust viis aastat tagasi istutatud seeme saanud parajalt, sest selle väikese juubeli eel on võimalik meenutada nii mõndagi mainimisväärset. Aastatel 2016–2017 trükiti ajakirja hooajaliselt (kevad, suvi, sügis, talv). Juba 2018. aastal tõusis sagedus ning ajakiri ilmus kuus korda aastas. Selle sama aastaringi sees sai ajakirjast ka tasuta väljaanne, eesmärgiga jõuda rohkemate inimesteni. Ja on jõutud, sest esialgne tiraaž (4000) on tänaseks kasvanud kolmekordseks. 2020. aastal selgus ka Eesti Meediaettevõtete Liidu meediauuringust ELU (Eesti Lugeja Uuring), et ajakirja Vegan loeb umbes 62 000 eesti inimest. See näitab ilmekalt, et 2016. aastal ilmavalgust näinud pisike nišiajakiri on tõesti hakanud oma iseseisvat elu elama ning kasvanud suureks ja tugevaks. Rõõm on ilmatu! Viienda sünnipäeva puhul teemegi sügavaima kummarduse just lugejatele. Aus on, kui ütlen, et teieta poleks sel kõigel mitte mingisugust mõtet. 3 Aitäh-aitäh-aitäh! Ajakirja meeskonna nimel Anett Rannamets peatoimetaja

UUDIS

ALEXELA TANKLAKETT PAKUB VEGANTOITU

eldakse, et Eestimaal on kõik vahemaad väikesed. Siiski saab öelda, et need on piisavalt suured, et vahepeal sõidust väikest pausi ja seljasirutust vajada ning vahepala nautida. Alexela on öelnud, et nende mugavuspoodidest leiab iga klient endale midagi meelepärast. Ka veganid. Alexela tanklaketi mugavuspoed on teinud suure ning väga olulise sammu ning võtnud oma menüüsse üsna värvikad veganvalikud, mida iga inimene vastavalt oma eelistustele kohendada saab. Meil on hea meel, et eestimaise energiaettevõtte Alexela menüüs pakutakse klassikalisi hitte, näiteks friikartulid ning bataadifriikad. Siiski on rõhku pandud ka sellele, et teiste seast silma paista. Iga Eestis tegutsev tanklakett, mis vegantoitu pakub, on oma näoga. Nii ka Alexela. Selle üle on veganitel kindlasti vaid hea meel, sest nii muutub valik rikkalikumaks ning

saadab välja sõnumi, et vegantoit on külluslikum, kui esialgu tunduda võib. Kuigi tanklatoitu saab sageli ebatervislikuks nimetada, on Alexela näinud vaeva, et roogade toiteväärtus oleks siiski kõrgem, kui oleme tavaliselt kiirtoidukohtades harjunud nägema. Alexela menüüst leiab vegan-wrapilla ning veganburgeri, mille saab kliendi eelistuste põhjal sobivaimaks kombineerida. Nii vrapi kui burgeri vahele võib valida sojaproteiinist kõrge valgusisaldusega kotleti või rebitud kaera. Lisaks on võimalik roogasid valmistada erinevate salatitega – vegan-coleslaw või toorsalatiga („Frillice“, tomat, kurk). Burgeri puhul on võimalik valida rukkileib või klassikaline nisukukkel. Ajakirjale avaldas muljet, et klassikalise burgerikukli, sojaproteiinikotleti ning coleslaw kombinatsioon meenutab nostalgilist vana kooli burgerit, mida on veganitel peaaegu võimatu menüüdest leida. Toitudele on võimalik juurde lisada

ka spetsiaalselt Alexelas välja töötatud peedihummust. Kui saia-leiba ei soovi, saab roa valmistada ka praena. Alexela usub, et suhtlus on väga oluline ning küsija suu pihta ei lööda. Nii ongi toite võimalik kohandada vastavalt kliendi soovidele ning maitse-eelistustele. Muidugi on kohvi peale Alexelas võimalik küsida ka kaerapiima. Lisaks on nende valikus trendikaid „kogemata vegan“ kohvijooke ja -kokteile, mis valmistatud külmpressitud kohvist. Alexela kommunikatsioonijuht Marit Liik lubab ajakirjale Vegan, et tulevikus on võimalik veganitel ka letist juba valmis vahepala kaasa haarata. „Õige pea tulevad ka veganvõileib ja salat,“ kergitab ta saladuseloori, mis veganeid kindlasti rõõmustab. Alexela tegeleb hoolega sellega, et kõikidest mugavuspoodidest oleks veganitel midagi võtta. Täna on see võimalus peaaegu kõikides.3 Anett Rannamets

D U U

O O T IS

UUDIS

LOOMKATSETE KEELD EUROOPAS ON OHUS

ove, The Body Shop ja loomaorganisatsioonid, sh MTÜ Loomus, ühendasid augusti lõpus jõud, et üheskoos seista vastu plaanile taas lubada loomkatsete tegemine kosmeetikatoodete valdkonnas ja päästa julmusevaba kosmeetika Euroopas. Selleks kutsusid nad inimesi allkirjastama Euroopa kodanikualgatust. Loomkatsete tegemine kosmeetikatoodetel ja nende koostisosadel on Euroopa liidus olnud keelustatud 2009. aastast. Lisaks rakendus 2013. aasta märtsis keeld müüa loomadel testitud kosmeetikatooteid. Nende keeldude eesmärk oli tagada, et loomad ei kannataks kosmeetikatoodete ja nende koostisosade arendamise ega turustamise käigus. Nendest keeldudest hoolimata soovib Euroopa Kemikaaliamet uusi loomkatseid koostisosadega, mida tarbijad on juba aastaid ohutult kasutanud. Selle valguses algatati 31. augustil Euroopa kodanikualgatus, et loomkatsete tegemisele vastu seista ja näidata toetust julmusevabale kosmeetikale. Allkirjade kogumine lõppes 4. oktoobril ehk ülemaailmsel loomade päeval. Täpne kodanikualgatust toetanud eurooplaste arv selgub pärast allkirjade kontrollimist ning kehtetute toetusavalduste eemaldamist. Kodanikualgatusega kutsuti Euroopa Komisjoni üles tegema järgmist. Esiteks, kaitsma ja tugevdama loomkatsete keeldu kosmeetikatoodete valdkonnas. Algatama õigusaktide muutmise, et tagada tarbijate, töötajate ja keskkonna kaitse kõigi kosmeetikatoodete koostisainete puhul ilma ühelgi põhjusel või ajal loomkatseid tegemata. Teiseks, muutma EL-i kemikaalimäärust. Tagama inimeste tervise ja keskkonna kaitse kemikaalide käitlemisel, lisamata uusi loomkatseid käsitlevaid nõudeid. Kolmandaks, moderniseerima EL-is teadust. Võtma kohustuse esitada seadusandlik ettepanek, milles 10

Foto: Travis Grossen. Unsplash.com

esitatakse tegevuskava kõigi loomkatsete järkjärguliseks lõpetamiseks EL-is enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu. Ohutu kosmeetika ilma loomkatseteta pole tegelikult midagi uut ning paljud ettevõtted on olnud julmusevabad juba aastaid. Võib öelda, et kosmeetika on loomakatseteta isegi ohutum. Loomadel tehtud katsete eelduseks on, et toote või koostisosa mõju loomale annab informatsiooni, mille põhjal saab ennustada, mis juhtub inimese või keskkonnaga, kuid tegelikult pole see nii lihtne. Kui mõelda inimeste ja loomkatsetes kasutatavate liikide bioloogilistele erinevustele, suurtele doosidele, millega loomad kokku puutuvad, ning ebaloomulikele ja stressirohketele oludele, mis neid laboris ümbritsevad,

siis pole ime, et inimestega seotud alternatiivide kasutamine aitaks paremini tarbijaid toodete ja koostisosadega kaasnevate ohtude eest kaitsta. Pealegi on suur osa koostisosi, millel soovitakse uuesti teha loomkatseid, olnud ohutult inimeste kasutuses juba pikka aega. Oleme liikumas järjest loomasõbralikuma maailma suunas ja seni on sihiks olnud kogu maailmas keelustada kosmeetikatoodete loomadel testimine, kuid loomkatsete uuesti lubamisega liiguks Euroopa Liit vastupidises suunas. Ükski loom ei peaks kellegi ilu ega edevuse pärast kannatama. Kodanikualgatuse käigu ja loomasõbraliku ilu teemadega saab kursis olla Loomuse loomasõbraliku ilu töörühma LILU Instragrami konto @loomus.lilu vahendusel.3

VALIMISED

KES POOLDAB VEGANTOITU KOOLIDES?

VALIMISKOMPASS AITAB VEGAN- JA LOOMASÕBRALIKUD

KANDIDAADID ÜLES LEIDA! K

ohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eelhääletamine algab 11. oktoobril ning valimispäev on 17. oktoobril. Otsust, kelle poolt hääletada, aitab teha loomade eestkoste organisatsiooni Loomus koostatud valimiskompass. Tänavuses valimiskompassis on välja toodud kolm küsimust, mis on seotud ilutulestiku, loomade varjupaikade ning vegantoiduga haridusasutustes. Valimiskompassi veebilehel saab kandidaate ja vastuseid sorteerida maakondade, ringkondade ja erakondade kaupa. Kandidaadi nimele klikates saab näha nii tema vastust küsimustele kui ka täpsustavat kommentaari, mille kandidaadid saavad soovi korral jätta. Küsimusega „Kas kohalik omavalitsus peaks kutsuma eraisikuid üles mitte korraldama ilutulestikku aastavahetusel, pidades silmas loomade heaolu?“ pööratakse tähelepanu asjaolule, et aastavahetusel ning selle eel ja järel

Annaliisa Post MTÜ Loomus

võib pea iga päev kuulda ilutulestiku pauke ning näha valgussähvatusi. Need aga võivad loomades tekitada stressi ja panna neid ettearvamatult käituma. Hirmunud lemmikloomad võivad kodust põgeneda või end vigastada. Kõige loomasõbralikum tegu on ilutulestikku mitte lasta ning hoolitseda selle eest, et lemmikloomad oleksid uusaastaööl, mil kõige enam paugutatakse, toas, kuhu müra kostab vähem. Lemmikloomadega on seotud ka teine küsimus, milles päritakse kandidaatide arvamust selle kohta, kas kohalikul omavalitsusel peaks olema koostööleping konkreetse varjupaigaga. Nimelt peab määruse „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 3 järgi kohalik omavalitsus korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika, kuid see ei näe ette, et kohalikul omavalitsusel peaks olema mõne varjupaigaga koostööleping. See võib aga raskendada loomade paigutamist varjupaika. Kolmandaks saavad valijad teada, kas

kandideerijate arvates peaks vegantoit olema haridusasutustes kättesaadav. Mullu sügisel selgus Eesti Vegan Seltsi poolt läbiviidud küsitlusest, et vaid üksikutes Eesti haridusasutustes pakutakse täistaimset toitu. Veganid ning tervislikel või keskkondlikel põhjustel taimetoidu eelistajad peavad söögist loobuma, võtma kodust toidu ise kaasa või tegema järeleandmisi oma põhimõtetes. Varem on Loomus valimiskompassi koostanud nii kohaliku omavalitsuse volikogu kui ka riigikogu valimiste eel. Nelja aasta eest vastas valimiskompassi küsimustikule kuu jooksul ligi 900 kandidaati. Toona oli küsimusi kaheksa. Tänavu andis oma vastuse poole tunni jooksul pärast kirja väljasaatmist juba 100 kandidaati, mistõttu on põhjust uskuda, et 2021. aasta valimiskompass on varasematega võrreldes täpsem ning mitmekülgsem. Valimiskompassiga saab tutvuda Loomuse kodulehel. Valimiskompassi küsimused töötas Loomus välja koostöös Eesti Vegan Seltsi ja Varjupaikade MTÜ-ga.3 11

MEIE MUUDAME

VEGANLUSE LIHTSAMAKS!

 Täisväärtuslik taimne toit avalike asutuste põhimenüüsse  Loomakaitse au sisse ja igapäevaseks

Kandidaadid:

137

KASPAR KURVE, Antsla vald

209

210

ERKKI MARKUS, Harku vald

353

OTT KIENS, Tartu linn

RAIGO LÕBU, Saaremaa vald

370

MARIS PEDAJA, Tartu linn

Tallinn:

375

381

KAAREL PEETERSOO, Kesklinna linnaosa

TÕNIS MALKOV, Kesklinna linnaosa

EGLE OLESK, Mustamäe linnaosa

425

MADLI KARJATSE, Nõmme linnaosa

439

LIINA FREIVALD, Põhja-Tallinn

443

JANA LEVITINA, Põhja-Tallinn

415

445

KADRI SIKK, Põhja-Tallinn

450

MIHKEL TIGANIK, Põhja-Tallinn

HOOLIVAM TULEVIK ON ROHELINE

MOOD

Keskkonnasõbralik mood: LOOMANAHAST JA MUUDEST MATERJALIDEST

Merilyn Haugas MTÜ Loomus

20. oktoobril korraldab loomade eestkoste organisatsioon Loomus Tallinn Fashion Weeki raames julmusevaba moeshow. Selle eel heidame pilgu moetööstuses kasutatavatele materjalidele. Tänapäeva üks suurimaid keskkonnaga seotud probleeme on kliimamuutused, mille oluliseks põhjustajaks on inimtekkeline kasvuhoonegaaside emissioon. Kasvuhoonegaaside tekitamisel on suur osa põllumajandusloomade kasvatamisel ning hilisemal loomsete saaduste töötlemisel. Selleks, et elusorganismist saaks moetoode, on loomulik biolagunemine tarvis peatada. Nahaparkimisprotsess nõuab tohutul hulgal energiat ning tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale. Enamik nahast on kroompargitud, mille tagajärjel satub kantserogeenne kroom veeteedesse. Kuigi Euroopas ja Ameerikas ei ole kroomparkimine enam lubatud, tuleb enamik meil tarbitavast nahast arengumaade nahatööstusest. Keskkonnasõbralikuma alternatiivina kasutatav taimparkimise meetod ei leia suurema aja- ja ressursikulu tõttu sagedast kasutust. Samuti annab kemikaaliderohke parkimine oluliselt parema tulemuse. HIGG Materials Sustainability Indexi järgi, mis mõõdab moetööstuses kasutatavate materjalide keskkonnakulu hällist hauani, on loomne nahk saastavaim nii kasvuhoonegaaside emisiooni, maa- ja veekasutuse kui -saastamise osas. Teisel kohal on loomsed 14

tekstiilid ja siis alles sünteetilised kiud. Aina eetilisemat ja jätkusuutlikumat teed läheb ka suurem osa tuntumaid moemajasid üle maailma, kes on liitunud rahvusvahelise programmiga Fur Free Retailer, mida Eestis esindab Loomus. Sellega kinnitatakse oma loomingus karusnaha mitte kasutamist. 2018. aastal, pärast Versace moemaja loobumist karusnaha kasutamisest põhjendas Donatella Versace seda järgmiste sõnadega: „Karusnahk? See aeg on läbi. Ma ei taha moe loomiseks tappa loomi. See ei tundu õige.“ Arvestades Versace seisukohta, saab vaid loota, et järgmisena loobutakse ka nahast. VILL EI OLE EETILINE MATERJAL Traditsiooniline talveriiete materjal on lambavill. Lambavilla kasutamist peetakse eetiliseks, kuna lammas vajab pügamist. Tegelikult kasvab lammastele suures koguses villa aretamise tulemusel, eesmärgiga olla võimalikult tootlikud. Enne lammaste kodustamist tuhandeid aastaid tagasi said nad elada ka pügamata. Masstarbimise tõttu on lammaste kasvatamine paraku eetilisusest kaugel. Selleks, et meriinolammastele ei kinnituks tuharakarvade külge fekaalid ja uriin, eemaldatakse sealt karvad koos nahaga. Lammaste suure koguse tõttu toimub protseduur tuimestuseta, mistõttu on äärmiselt valulik. Protseduur on vajalik, et vältida surmani viivate parasiithaiguste teket. Mitmed moebrändid, teiste seas näiteks H&M, Zara, Mango ja Gucci, on lõpetanud angoora- ja mohäärvilla kasutamise, kuna loomakaitseorganisatsioon PETA on toonud päevavalgele juhtumid, kus elusloomadel on eemaldatud karva äärmiselt vägivaldsel teel. Tegemist on olnud suurtööstustega,

kust tuleb oluline osa kogu maailma villatoodangust. MILLISED ON ALTERNATIIVID? Loomanahka asendatakse sünteetiliste materjalidega, mille üheks koostisosaks on sageli nafta. Kunstnaha valmistamiseks on levinuim viis plastkatte sidumine tekstiilist alusmaterjaliga. Sel viisil on võimalik toota nii omaduste kui välimuse poolest äärmiselt loomanahasarnast materjali polüuretaan. Tegemist on vastupidava ja vetthülgava materjaliga, mis on elastne ja kerge ning leiab seetõttu laialdast kasutust. Polüuretaanist tooteid on lihtsam puhastada kui loomanahka ning seda ei kahjusta välistingimused, nagu päikesevalgus ja tänavatel kasutatav libedatõrje. Seetõttu kaetakse sageli ka loomanahast tooted õhukese polüuretaanikihiga. Plastitüüp, mida moetööstuses tasuks vältida, on polüvinüülkloriid ehk PVC. Selleks, et PVC oleks sobiv moetoodete tarbeks, on seda vajalik pehmendada keemiliste lisanditega. Tegemist on ainetega, mis eralduvad materjalist juba kandmisega ja kahjustavad nii tervist kui ka keskkonda. PVC soodsa hinna tõttu kasutatakse seda enamasti toodete puhul, mille lõpphind peab olema võimalikult odav. Väga soodsate kiirmoebrändide kunstnahast tooted on tihti tehtud just PVC-st. Tasub maksta pisut rohkem ja eelistada vegantootjaid, kelle jaoks on lisaks loomade heaolule olulised ka teised eetilised põhimõtted. Nii polüuretaani kui ka teiste kunstnahkade probleem on nende pikk biolagunemise aeg pärast kasutusaja lõppu. Samas on teada, et ka loomanahast tooted ei lagune nii kiiresti, nagu on arvatud. Näiteks leidsid arheoloogid 4 aastat tagasi mitmeid paare keskajast pärinenud nahast jalanõusid.

Tänu materjaliteaduse kiirele arengule on tänapäeval lisaks naftale võimalik loomanahasarnaseid materjale toota ka keskkonnasõbralikumaid bioõlisid kasutades, mida saadakse seemnete, sojaoa, kookos- või palmituumaõli baasil. Kasutatakse ka toidutööstuse jääke, näiteks veinitootmisest alles jäänud viinamarjamassi ning mahlatööstuse apelsinide ja õunte jääki, millest toodetud kunstnahk näeb välja luksuslik ning on piisavalt vastupidav isegi jalanõude tootmiseks. Ringmajanduse põhimõtteid kasutades on avastatud põllumajanduse jääkprodukt – ananassilehed, millest toodetakse loomanahaga sarnaste omadustega tekstiili Piñatex. Toormaterjali tootmiseks ei ole vaja kasutada lisamaad, vett, taimekaitsevahendeid ega väetisi. Üks jätkusuutlikum materjal loomanahka asendama on looduslik kork, mis pärineb korgitamme koorest. Korgipuud on võimalik 9 aasta tagant koorida ning hoolikas koorimine puud ei kahjusta. BIOMATERJALID ON TULEVIK Materjalide tootmisel kasutatakse aina enam biotehnoloogiaid. Toorainena kasutatakse mikroorganisme, nagu bakterid, pärm, vetikad ja seened. Biomaterjale saab kasutada erineval otstarbel, näiteks toota neist õhukest siidist aluspesu, vastupidavad jalanõud või hoopis mööbliesemeid. Suurt lootust äratavaks biomaterjaliks on seenenahk, mida toodetakse nii seene spoorist kui -niidistikust. Materjalile on võimalik anda erinevaid omadusi ning kasvatada sobivas mõõdus, mistõttu saab see olla moetööstuse jaoks õhku läbilaskev, sametpehme ning luksusliku välimusega, aga ka mööbli tootmiseks äärmiselt tugev. Biotehnoloogia abil on võimalik valmistada ka kunstsiidi, mida toodetakse pärmi kääritamise teel. Tule-

mus on loomse siidi sarnane materjal, millele on antud suurem tugevus ja lihtsam hooldatavus. Pärmi abil toodetakse ka laborinahka Zoa, mis näeb välja äärmiselt loomse naha sarnane, kuna materjal valmib pärmi rakkudest kasvatatud kollageenist, mis imiteerib loomset kollageeni. LOODUSLIKUD JA SÜNTEETILISED TEKSTIILID Lisaks eelmainitud uuenduslikele tulevikumaterjalidele on endiselt kasutusel looduslikest kiududest tekstiilid, millest tuntumad on puuvill, lina, nõges ja kanep. Looduslikud tekstiilid on vastupidavad ja hea õhuläbilaskvusega, mistõttu leiavad moetööstuses sagedast kasutust. Paraku põhjustab puuvillakasvatus samuti keskkonnaprobleeme. Puuvillataimede kaitsmiseks kahjurite eest kasutatakse keemilisi putukamürke. Mürgised kemikaalid imbuvad pinnasesse ja põhjavette ning osa jääb ka kiududele. Seetõttu tasub võimalusel eelistada mahepuuvillast tooteid. Puuvill vajab kasvamiseks palju vett, mis põhjustab paljudes piirkondades veepuudust. Lisaks looduslikele tekstiilidele kasutatakse riiete valmistamiseks ka palju tehis- ja sünteetilistest kiududest tekstiile. Tuntuim tehiskiust tekstiil on viskoos, mis on puidutselluloosist siidi sarnane materjal. Sünteetilistest tekstiilidest on tuntuim polüester, mis on enimkasutatud tekstiilkiud maailmas. Lisaks ka polüamiid, polüakrüül ja elastaan. Sünteetiliste kiudude tootmiseks kasutatakse toorainena naftat või taaskasutatakse juba olemasolevaid plastmaterjale. Sünteetilistel tekstiilidel on palju häid omadusi, mistõttu tegeletakse aktiivselt nende keskkonnasäästlikumaks muutmisega. Moetööstusel on väga suur mõju. Igaüks meist kannab riideid ja jalanõusid ning oma valikutega saame tööstust suunata. 3

TUUB - õiglasem elu ja rõõmsam planeet

PERSOON

TEEKOND VEGANLUSE SUUNAS Küsis: Rein Olesk Fotod: Marleen Muhuste 18

PERSOON

PÄÄRU OJA: JA MORAALSEID KÜSIMUSI

VEGANLUS LOOB PORTSU INTELLEKTUAALSEID

Pääru, Netflixi hittsarjas „Viikingid“ näitlemine on suur saavutus. Paistab, et sul on jalg ühe suure rahvusvahelise ukse vahel. Või?

Eestist vaadatuna võib nii tunduda küll, kuid tegelikult see päris sedasi ei ole. Minuga sarnaseid näitlejaid on lõputult, kes n-ö jala ukse vahele saavad. Ainuüksi sellest seriaalist käib läbi meeletu näitlejate mass. Suur osa Ameerika ja Inglismaa kino ja seriaalide tegemistest jääb mulle siiski kättesaamatuks, sest inglise keel pole mu emakeel. Brittidelgi on teinekord keeruline aktsendi tõttu Hollywoodi pääseda. Mis siis mul eestlasena veel loota on? „Viikingite“ puhul olid lihtsalt sarja tegelased skandinaavlased ning nende sealne väljamõeldud „skandinaavia“ aktsent on eestlaste omaga mõneti sarnane. Aga muidugi olen ma selle võimaluse eest väga tänulik. Eriliselt on mul hea meel selle üle, et sain juurde palju häid näitlejatest sõpru üle maailma. Rõõm oli veenduda ka selles, et näitlemise keel on universaalne. See keel, mille Elmo Nüganen meile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis andis, on väga sarnane sellega, mida kasutavad kõik head näitlejad üle maailma. Kuidas stseeni lahti mõtestavad ja lahti mängivad ja nii edasi.

Kuidas üldse juhtus nii, et sinust näitleja sai?

Ma unistasin juba lapsena näitlejaks saamisest. Päris väiksest peale sain isaga (Tõnu Oja – toim.) palju teatris käia ja seda asja lähedalt näha. Mäletan aega, mil isa näitles linnateatri kuulsas suvelavastuses „Kolm musketäri“. Mina ja Jaan Tätte poeg, tänane Meisterjaan – noh, see parmupilli mees – jooksime lõputult mõõkadega mööda linnateatrit ringi. Sellel kõigel on kindlasti suur

„Kokkuvõttes on ju ikka kõik samamoodi. Lõpuks on ikka üks mees, kes kogu seda protsessi juhib ja suunata katsub. Teine seisab kaamera taga ja terve ports näitlejaid etleb midagi. Jah, noh, hea küll – seal oli tihti kolm kaamerat. Platsile sõitis ka iga näitleja oma autoga. Eestis sõidetakse tavaliselt kõik koos ühe autoga,“ võrdleb Pääru Oja (32) Netflixi sarja „Viikingid“ võtteplatsi kodumaisega. roll minu kujunemises. Kuskil põhikooli lõpus ja gümnaasiumi alguses oli aga mul sootuks reaalainete huvi. Ennekõike paelus mind füüsika. Toona olin üpris kindel, et lähengi pärast keskkooli füüsikat õppima. Ma õppisin Vanalinna Hariduskolleegiumis reaalharus, aga sain teatriklassi poistega ka läbi. Ja mis siin salata – nad olid tüdrukute seas igavesti populaarsed. Sel ajal oli oskus lugeda luuletust soravalt ja hästi kuidagi ägedam kui oskus lahendada integraalvõrrandit. Käisin ka teatriklassi poiste etendusi vaatamas. Tabasin end siis tihti mõtlemast, et „ah, temast ma teeksin küll paremini“. Nende poiste hulgas olid näiteks mu tänased head sõbrad (ja kolleegid – toim.) Kaspar Velberg ja Priit Strandberg. Ja ega ma siis kaua jaksanudki kibeleda ning läksin Nukuteatri (nüüd Eesti Noorsooteater – toim.) noortestuudiosse seda teatriasja ise ka lähemalt nuusutama. See hakkas külge ja nii ta läkski. Tänaseks olen näitlemisega umbes 14 aastat tegelenud ja füüsika juurde ma enam ilmselt tagasi ei jõua. Võib siis öelda, et näitlemise juurde viis muu hulgas soov paista tüdrukute seas

paremini silma?

Ma olen seda lugu niiviisi rääkinud, jah. See on ju ilus lugu. (Naerab.) Ma olin muideks toona üsna paks ja patsiga poiss. Aga kitarri mängisin – see ikka natuke tüdrukutele meeldis.

14 aastat näitlemist on päris pikk aeg. Kui paljudel eestlastel on „Teneti“ filmi sisu keeruline jälgida, sest aur läheb „appi, see on ju linnahall“ emotsioonile, siis kuidas sinul enda vaatamisega ekraanilt on? Sarnane efekt?

Ma usun, et teatav erutus ei kao ennast ekraanilt vaadates kunagi ära. Aga aastate jooksul on „issand, vaadake, see olen mina“ emotsioon taandunud konstruktiivsele jälgimisele. Ma üldiselt ikka vaatan filmide ja teleseriaalide puhul need kohad ära, kus ise mängin. Jälgin aga seda, mida teen ja kuidas järgmisel korral paremini saaks. Ja kas see, mida ma mõtlesin, ka välja tuleb. Aga et vaataks ennast ja siis oleks hirmus hea meel, seda vast enam ei ole. Enese imetlemine läheb ajaga ära. Õnneks. Näiteks Veiko Õunpuu filmi „Viimased“ suutsin ma niivõrd-kuivõrd, ma usun, terviklikult vaadata, ehkki mul oli seal suurem osa. Ja see film mulle tõesti meeldis. Tervikuna meeldis. Need uskumatult andekad soomlased! Ja noh – Veiko on ikkagi geenius. 19

PERSOON

Nende kõigi tööd ma imetlen väga. Rääkides aga „Tenetist“, siis seda vaatasin algul sellise emotsiooniga, et „oi, kui lahe ja kallis Hollywoodi film“. Ja siis tuli kaadrisse see Tallinna kanal … Ühtäkki muutusid kõik need sajad miljonid dollarid kuidagi odavaks. Järsku mõjus „Tenet“ nagu „Õnne 13“ ning polnud vahet, kas Laagna teel sõidavad Robert Pattinson ja John David Washington või on need hoopis Allan ja Alma, kes pealinnast Mornasse vuravad. Mainisid Veiko Õunpuu filmi „Viimased“ – sa olid seal ühes peaosas, ent kogu filmi tegevus käis soome keeles. Milline suhe sul põhjanaabrite keelega enne selle filmimist oli?

Ma ei rääkinud soome keelt üldse. Mäletan, et lapsepõlves käisid mu vanematel soomlased aeg-ajalt külas ning ma kuulsin seda keelt, aga rääkima ei õppinud kunagi. Filmis osalemiseks oli mul kaks soome keele õpetajat: Olli Ratasepp ja Veera Marjamaa. Nendega õppisin palju. Kolm kuud järjest, kaks tundi päevas. Nüüd on nii, et Tallinnas kuulan ma autos peaasjalikult soomekeelset raadiot. Yle Puhe on mu lemmikraadio, sest sealt tuleb ainult juttu. Ma ei ole autoga sõites eriline muusika kuulaja.

Kuidas teises keeles kõnelemine näitlemist mõjutab?

Võõrkeeles on raske näidelda. Emakeeles rääkida on üks asi, sest see tuleb sinu seest. See on sinu osa. Näiteks inglise keelega on aga nii, et isegi kui ma arvan, et ma seda valdan, siis selles vestlemine pole minu jaoks mugav. Eriti siis, kui seda tuleb teha näideldes, mil iga sõna ütlemine on olemuselt tegu. Ja see tegu peab tulema sügavalt sinu seest. Aga mina olen eesti soome-ugri poiss ja minu sügavalt seest tuleb vaid eesti keel. Seal ei ole inglast.

Pääru, oled soome-ugri poiss, kelle elustiili mahub kuuldavasti ka veganlus. Millal see teekond algas?

Tegelikult ma ranges mõttes ei ole

veel vegan. Mõtet hakata veganiks olin peas veeretanud juba ammu ning vahel proovisin ka olla. Kuidagi jõudsin aga liha söömise juurde alati tagasi. Aga siis ühel hetkel enam ei jõudnud.

mõelnud. Aga kui ma lihakäntsakat näen, siis kaob isu ära.

Aga oled puudust tundnud?

Minu jaoks on veganlus harmooniline mõtlemis- ja elamisviis, mille käigus tekitan ma loomadele

Ma ei oska öelda. Vahel, kui tunnen näiteks šašlõki lõhna, olen sellele

Mida tähendab sinu jaoks veganlus? On see pelgalt toitumine või ka maailmavaade?

JUUKSEK JUUKSEK ASVU ASVU KIIRENDAVAD KIIRENDAVAD VITAMIINIK ARUD JUUKSEK ASVU KIIRENDAVAD VITAMIINIK ARUD VITAMIINIK ARUD Kõigest Kõigest kaks kaks kummikaru kummikaru päevas päevas hoolitsevad hoolitsevad Sinu Sinu juuste ja küünte kauni väljanägemise eest juuste ja küünte kauni väljanägemise eest Kõigest kaks kummikaru päevas hoolitsevad Sinu juuste ja küünte kauni väljanägemise eest

Vaarikamaitselised vitamiinikarud ei sisalda kunstlikke Vaarikamaitselised vitamiinikarud ei sisalda kunstlikke värvaineid, maitsetugevdajaid ega magusaineid värvaineid, maitsetugevdajaid ega magusaineid Vaarikamaitselised vitamiinikarud ei sisalda kunstlikke värvaineid, maitsetugevdajaid ega magusaineid

Saadaval Tradehouse Ilukaubamajas Saadaval Tradehouse Ilukaubamajas

| tradehouse.ee | tradehouse.ee

PERSOON

minimaalselt kannatusi ning panustan keskkonna hoidmisse. Ma olen seda meelt, et intellektuaalselt ei ole ühtegi argumenti, miks loomset toodangut tarbida. Ainuke argument on egoistlik, et „mulle lihtsalt maitseb“. Ma igas mõttes hindan veganlust kui elustiili. Aga liiga äärmuslikult ma sellesse ei suhtu. Igasugune äärmuslik käitumine on mu jaoks pigem arusaamatu ja ohtlik. Näiteks ma tean, et Singapuris toodetakse laboris kasvatatud liha. Aga see pole vist ranges mõttes ikkagi vegan. Ühelegi loomale otseselt viga ei tehta, ent selle tootmiseks kasutatakse looma rakku, et sellest omakorda tehislikku liha luua. Mõistan, et selles protsessis on loomne nüanss sees, ent kellelegi otseselt viga ei tehta. Niisiis – seda „liha“ mina sööksin. Muuseas ma väga loodan, et laboris kasvatatud lihale leitakse ruttu Eestis mõni parem nimetus … Veiniga on samuti nii. Ma tean, et mõne veini tootmisprotsessis kasutatakse looma nahka, ent kui keegi mulle veini pakub, siis ma üldiselt võtan isu korral vastu ega kontrolli selle tootmisprotsessi. Likööri puhul olen juba tähelepanelikum ja jälgin, et selles poleks kasutatud muna. Ja mõtleme nüüd veel edasi, näiteks väetisele. Kui paneme lehma väljaheidetest koosneva väetise põllule, siis ma saan aru, et sellel põllul kasvanud porgand ei ole ranges mõttes enam vegan. Selle protsessi ahelasse on ju kaasatud loom. Ma käin ka vahel isaga kalal. Tõesti. Seda ma teen. Seda juhtub üldiselt mõned korrad aastas. Aga seda ma tõesti teen. Ma usun, et on palju neid, kes on minuga tegelikult samas paadis. Ja annavad endast lihtsalt parima. Noh, jah. Nagu me tegelikult ju kõik teame, lõplikult vegan selles maailmas praegu ja vast ka tegelikult kunagi olla ei saagi. Me saame lihtsalt kõik anda oma parima. Ja see ongi tähtis ja eluterve suhtumine! Kui mõni Vegani lugeja soovib mind neil teemadel valgustada, siis on mind internetist lihtne üles leida ja kätte saada. 22

Kristjan Lüüs ütles mõni number tagasi Veganile, et pigem ole halb vegan kui mitte üldse vegan.

Hästi öeldud! Minu jaoks on veganlus harmooniline mõtlemisviis, mitte soov saada kelleltki teiselt heakskiitu.

Aga oled sa püüdnud teadlikult kedagi teist veganluse poole suunata?

Otseselt mitte. Kui keegi küsib, siis ma selgitan heal meelel, mis see on. Minu arvates on veganlus hästi isiklik asi. Olen seda meelt, et igaüks teeb oma valikud ise. Olen küll karusloomafarmide keelustamise poolt, aga kellegi taldrikult ma liha ära võtma ei lähe.

Mainisid enne, et laboris tehtud liha vajab mõnda suupärast eestikeelset vastet. Meie emakeele jaoks on veganlus ilmselt uus ja suur kontseptsioon, mis vajab veel palju arendamist. Oled sa veel veganluse või taimetoitluse puhul keelelisi veidrusi märganud?

Jah. Mind valdab suur segadus, kui kuskil on silt „vege“. Ma tean, mis on taimetoit ja mis vegan. Aga vege? Selle nimetusega tooteid ma siis ei söö, sest ma ei tea, mida see tähendab. Ja internet pole mind selle küsimuse lahendamisega aidanud ka. Aga ma olen seda meelt, et veganlusega seotud arusaamatuste puhul ei

jaoks mõtestanud veganluse ja keskkonnahoiu seose?

Loomakarjade kasvatamine on lõputu süsihappegaasi ja metaani tootmine. Hiljuti tuli välja ka ÜRO kliimaraport, milles hoiatati, et kui me kohe ja lõplikult enda käitumist ei muuda, siis jääme hiljaks. See on kummaline, kui keeruliselt inimeste jaoks need muutused tulevad. Võib-olla on asi selles, et kümme aastat tulevikus on inimese jaoks liiga pikk perspektiiv, et seda mõistetavalt aduda. Ilmselt saab siin tõmmata sellise paralleeli, et kui inimene oli kütt ja korilane, siis oli vaja ette planeerida umbes kahe kuu jagu. Hea küll, kui me hakkasime küttepuid tegema, siis pikenes planeerimise seos ajalise perspektiiviga umbes poole aasta peale: juba suvel tuli mõelda, kuidas talvel külm üle elada. Mulle tundub, et me pole siiani sellest poolest aastast palju kaugemale jõudnud. Ja kui öeldakse, et kümne aasta pärast on kliima tuksis, siis me justkui ei mõista seda emotsionaalselt. Nii me siis istumegi autosse ja me teame, et see sõidab puusse, aga me istume sellesse ikkagi. Mõtleme vist, et kohe ju ehk ei sõida …

Otsides eeskuju – kuidas sina veel enda ökoloogilist jalajälge vähendad?

maksa pahaseks saada. Aga kuidas Eestis veganlusel sinu arvates üldiselt läheb?

Kenasti. Ja aina paremini. Kunstimaailmas on sellega kuidagi eriti lihtne. Näiteks filmivõtetel saab alati vegantoitu, vähemalt viimastel aastatel. Mul ei meenu, et sellega oleks kuidagigi keeruline olnud. Ka on enamikus toidupoodides üha esinduslikum vegantoodete valik. Samuti tanklates.

Ütlesid ennist, et veganlus on mõtlemis- ja eluviis, millega on seotud ka keskkonna hoidmine. Kuidas oled enda

Näiteks sõidan ma autoga, mille kütus on gaas. Aga ühel päeval tankides mõtlesin just sellele, et ma tangin autot maagaasiga, mis tuleb maapõuest ja mis on vegan. Samas on olemas ka rohegaas, mida toodetakse juba ringluses oleva loomasõnniku süsinikust. Selles mõttes on rohegaas keskkonna mõttes parem valik. Aga rohegaas ei ole vegan. Kuidas on mul siis sellises olukorras moraalsem käituda? Sellise küsimusega ma end ühel päeval lõbustasingi ning valisin lõpuks planeedi hoidmise eesmärgil ikkagi rohegaasi. Nii võingi päris kindlalt öelda, et veganlus on toonud mu ellu portsu intellektuaalseid ja moraalseid küsimusi.3

LOODUSLIK, EESTI TOORAINEL PÕHINEV JUUKSEHOOLDUS

KOKOS KOKOS brändi alla valmistab väike Eesti ettevõte Kodukosmeetika OÜ looduslikku hügieenkosmeetikat – šampoone-palsameid, deodorante, hambapesu pulbreid, keha-ja näokoorijaid. Lemmikuteks on saanud just tahked juuksehooldustooted, sarjas on 4 erinevat šampooni ja palsam. Neist 2 šampooni ja juuksepalsam on vegan koostisega: KOOKOSPIIMA-NÕGESE ŠAMPOON KASEMAHLA-KANEPIÕLI ŠAMPOON ÕUNAÄÄDIKA JUUKSEPALSAM Millega üllatab ja eristub KOKOSE juuksehooldus? Kasutame põnevat Eesti toorainet – kasemahla, õunaäädikat, Haapsalu ravimuda, sinepiõli, kanepiõli, punavetikat, nõgesepulbrit. Lisaks on olulisel kohal koostises veel valge savi, kookospiim ja kookosõli. Tahkel kujul tooted ei vaja säilitusaineid, meie koostised on lihtsad ja selged, ilma sünteetiliste lisanditeta. Pakendiks on mõnusad plekktopsid - väga mugavad kasutada ja kaasa võtta. Kusjuures plekktops on vaid ühekordne ost, edaspidi saad juurde võtta paberis täitepakid. Leiad meid e-poes: www.kokos.ee

ETTEVÕTE

valiteetse veganjalanõu leidmine on pikalt olnud nagu nõela otsimine heinakuhjast. Eriti arvestades hooaegadest tingitud bipolaarseid ilmaolusid. Kord on libe ja jää, kord mudane ja vihmane, siis jällegi umbne ning ebamaiselt kuum. Õnneks on Tallinnas olemas veganjalanõudele spetsialiseerunud butiik Vesh. Ettevõtluse puhul on tihti tavaline, et need saavad alguse isiklikust vajadusest. Nii sündis ka Vesh. Poe omanik Merilyn Haugas on kindel, et stiilne saab olla ka julmusevabalt, eelistades loomasõbralikke ning kvaliteetseid materjale. Merilyn, miks sa veganjalanõude poe avasid?

Mõned aastad tagasi pärast veganiks hakkamist olin mures, millega nahast tooteid asendada. Ka minul olid veganitele sobilike materjalide osas eelarvamused seoses minevikus kasutatud ebakvaliteetsete kunstnahast toodetega. Moetoodete ja tekstiilidega olen tänu oma erialale pikalt seotud olnud, mistõttu oli kvaliteetsete vegantoodete leidmine väga põnev, aga ka praktiliselt vajalik. Kõige suurem mure oli jalanõude leidmisega. Minu üllatuseks selgus, et Eestis eetiliselt toodetud ja ilusaid veganjalanõusid eriti ei olegi. Seejärel leidsin mõned huvitavad brändid välismaalt, kuid ei tahtnud internetist tellida. Tegin turu-uuringu. Tuli välja Eesti tarbija vähene teadlikkus loomatööstuse keskkonnakulu ning alternatiivmaterjalide omaduste osas. Sageli esineb eelarvamus, et loomsest nahast tooted on alati keskkonnasõbralikud, kvaliteetsed ning alternatiivsed materjalid on keskkonnakahjulikud, ei ole vastupidavad ega õhku läbilaskvad. Viisin end erinevate materjalide keskkonnakulu ja omadustega kurssi ning veendusin, et kunstnahk on viimaste aastate jooksul teinud suure arenguhüppe

VEGANJALANÕUDE POE OMANIK: LOOMANAHAST

TOOTED EI OLE KESKKONNASÕBRALIKUMAD!

Anett Rannamets

ja teatud eelarvamused ei pea enam paika. Seetõttu tekkis idee hakata oma lemmikbrände ise maale tooma. Kuidas Veshi missiooni sõnastaksid?

Veshi eesmärk on pakkuda tarbijale eetilisi moetooteid. Veshi kaubavalikus ei ole ühtegi loomsel toorainel põhinevat toodet, kuna olen veendunud, et stiilne saab olla julmusevabalt, ilma et kannataksid ka mugavus ja kvaliteet. Tarbijate teadlikkus ja huvi julmusevaba moe vastu aina suureneb ja minu missioon on jõuda võimalikult paljude inimesteni, et peagi oleksid loomasõbralikud materjalid ülekaalukamalt eelistatud.

Millal Vesh alguse sai ja kas midagi on selle aja jooksul ka muutunud?

Vesh sai alguse kolm aastat tagasi.

Esimesed kaks aastat möödusid e-poena tegutsedes. Algusest peale oli eesmärk avada ka füüsiline pood, kuna jalanõusid on vaja jalga proovida. Füüsilise poe avasin aasta tagasi Tallinna kesklinnas. Lisaks e-poele võtsin esimese kahe aasta jooksul osa erinevatest ilu- ja taimetoidumessidest ja tutvustasin tooteid kaubanduskeskuste pop-up-poodides. E-poest tellides kehtib siiani tasuta transport nii tellimisel kui tagastamisel, et sobiva mudeli ja suuruse leidmine oleks ka väljaspool Tallinnat elavatele inimestele lihtsam. Kindlasti on olnud ka õppetunde.

Õppinud olen eelkõige kannatlikkust. Nišitoodetega turule sisenemine ja tarbija usalduse võitmine vajab aega. Eelkõige väikesel ja küllaltki konservatiivsel turul. Oluline on positiivne

LOOV Organic OÜ (endise nimega Loodusvägi OÜ, www.loovfood.com) missioon on inimestele pakkuda tervist toetavaid mahetooteid läbi teadliku tootearenduse, vastutustundliku tootmise ja turustamise. 2008. a. asutatud kodumaisel kapitalil põhinev ettevõte on pühendunud põhjamaiste loodusandide väärindamisele.

Kui loetud read Sinulgi südame tuksuma panevad ja end siinkohal ning allolevates punktides ära tunned, võid olla meie ühtehoidvas väikeses meeskonnas

AMAZONI MÜÜGIKANALI JUHT RAHUMEELNE SÕDALANE

KEDA ME OTSIME? Jagad ettevõttega samu väärtusi ja sind kõnetab LOOV missioon. Teeme inimestele kättesaadavaks looduse väega mahetooted, mis on head nii inimesele kui loodusele. Vastutad LOOV brändi tootekataloogi esindatuse ja korrasoleku eest Amazoni müügikanalis. Sul on oma rollis suur omanikutunne, iseseisvus, algatusvõime ja võime asju ellu viia. Me ei eelda, et oskad kohe kõike teha, kuid ootame, et Sul oleks eelkõige väga suur huvi ja kiire õppimisvõime areneda pidevalt muutuvas e-kaubanduse keskkonnas. Töö iseloomus on palju ise ära tegemist ja samas tööprotsesside loomist tööülesannete jaotamiseks nii ettevõtte sees olevatele meeskonnaliikmetele kui väljaspool asuvatele (virtuaalsetele) meeskonnaliikmetele. SIND ISELOOMUSTAB:

TÖÖÜLESANDED:

• huvi tervisliku toitumise ja elustiiliga seotud teemade vastu,

• vastutus ärisuuna arengu eest

• suur huvi e-kaubanduse (sh eriti Amazoni müügiplatvormi) vastu, • suur tahe ja valmisolek pidevalt juurde õppida muutuvas e-kaubanduse keskkonnas

• vastutus ärisuuna kasumlikkuse eest • vastutus ärisuuna olulisemate KPIde täitmise eest

Põhjalikum tööpakkumise kirjeldus: www.loovfood.com/amzsuunajuht

Kandideerimine: hiljemalt 17. oktoobril 2021

ETTEVÕTE

meel ja järjekindlus, tänu millele saab ka kriitikat ja teisi tagasilööke võtta õppetunnina, mis pakuvad arengut ja kasvatavad iseloomu.

selgitada?

Mis on tulevikuplaanid ja unistused selle äriga seoses? Millised mõtted mõlguvad?

Loodetavasti tekib tulevikus võimalus ka ise jalanõusid toota. Moemaailma eetilisemaks muutmine on minu jaoks väga oluline ja igapäevaselt kliendi tagasisidet kuuldes näen suurt arenguvõimalust. Usun, et eetiline tarbimine muutub aina tavapärasemaks ja nooremad põlvkonnad pole loomade ekspluateerimist enam nõus toetama. Samuti tuleb aina enam välja uusi keskkonnasäästlikumaid materjale, mida tahaks katsetada ja ka Eesti klientidele pakkuda. Eesmärk on leida klientuur ka väljaspool Eestit. Veshi kaupluse on leidnud juba mõned toredad veganid naaberriikidest, kuid viimased poolteist aastat kestnud pandeemia tõttu on riikidevaheline liikumine olnud kahjuks keeruline.

Kuidas tundub – kas veganjalanõude pood on tänases maailmas veel eriline nähtus või on see pigem juba kanda kinnitamas?

Hetkel tundub, et see on siiski midagi erilist. Ja mul on väga hea meel, et just Eestis on 100% vegankauplus olemas. Paljud tootjad tegutsevad vaid e-poena või pakuvad oma tooteid suurematele kauplusekettidele, kus ei ole müügil vaid veganjalanõud.

Paljud kindlasti mõtlevad, millest need veganjalanõud valmistatud on?

Materjalidest on suures osas kasutusel polüuretaan, mis on loomanahale väga sarnane nii välimuse kui omaduste osas. Tegemist on tehisnahaga, mis on siiani olnud toodetud mineraalõli baasil, aga tänapäeva tehnoloogia võimaldab kasutada ka teisi, keskkonnasäästlikumaid õlisid. Näiteks üks Veshi kaubavalikus olev bränd Will’s Vegan Store kasutab ka mahepõllumajandusest pärit seemnetest tehtud õli. Oluline on ka mainida, et varem on

kunstnahk olnud toodetud teist tüüpi plastikust, polüvinüülkloriidist, mis on oluliselt kahjulikum keskkonnale, kuid millel on ka kehvemad omadused jalatsite tootmiseks. Tegemist on oluliselt jäigema ning paksema materjaliga, mis pole ka meie kliimasse nii hästi sobinud. Seoses kliimaprobleemidega on tootjad sunnitud kasutama jätkusuutlikumaid materjale ning jalatsitööstuses kohtab polüvinüülkloriidi veel väga soodsate kiirmoebrändide toodete hulgas. Kas Eestis leiab üldse kuskilt mujalt veel veganjalanõusid?

Kindlasti leiab ka tavalisest kingapoest kunstnahast tooteid, kuid leian, et vegantoode peaks olema lisaks loomsest toorainest vabadele materjalidele ka eetiliselt valmistatud. Keskkonnale väga kahjulikud plastid, mürgised lõpptöötlused või inimesi ekspluateeriv tootmine ei võrdu minu jaoks eetilise vegantootega ja oma poes ma selliseid tooteid ei ole nõus müüma. Lisaks ei saa vegansertifikaatideta brändide puhul kindel olla, et kasutatud pole loomsel baasil liime, värve või teisi jalatsite tootmiseks vajalikke lisaaineid. Igatpidi eetiliselt toodetud veganjalanõusid võib leida veel Slow ja Kira kaubavalikust. Ringleb ikkagi arusaam, et veganmaterjalist riided-jalanõud on keskkonnale koormavad. Kuidas seda inimesele

Nii looma- kui vegannahka on võimalik toota erinevaid tooraineid ja tehnoloogiaid kasutades, mis teeb ka keskkonnakahju erinevaks. Kui eelistada Euroopas toodetud polüuretaani (või veel parem, näiteks õuna- või viinamarjanahka), siis selle keskkonnakoormus on madalam kui arengumaades kroompargitud loomanahal. Vältida tasub kõige keskkonnakahjulikumaid alternatiive nagu eelpool mainitud polüvinüülkloriid. Loomanahast toodete kiire biolagunemine on müüt, kuna loomanahk läbib tugeva kemikaaltöötluse, et see kandmisega lagunema ei hakkaks. Lisaks kaetakse ebakvaliteetsemat loomanahka vastupidavuse parandamiseks ka polüuretaaniga, seega lagunemisaeg peaks olema nagunii sarnane tavalise polüuretaanist jalatsiga. Arheoloogid leidsid vaid neli aastat tagasi mitmeid paare nahast jalanõusid, mis pärinesid keskajast. Eetiliste alternatiivmaterjalide osas töötatakse pidevalt välja aina paremaid lahendusi. Loomanahale sarnast materjali suudetakse juba toota nii toidutööstuse jääkidest kui mikroorganismidest laboris kasvatatuna. Samamoodi nagu toidutööstusettevõtted võistlevad, kellel on rohkem vegantooteid, näevad ka tekstiililaborid palju vaeva, et välja töötada uus jätkusuutlik materjal, mida tootmisettevõtted kasutada soovivad ja mis tarbija vajadusi rahuldaks.

Miks on veganjalanõud etemad?

Tänapäeval toodetud veganjalanõud on sarnaselt loomanahast jalanõudega õhku läbilaskvad, vetthülgavad, elastsed ning mugavad ja kindlasti sobilikud kõikidele inimestele. Aina enam on uuringutega kinnitust leidnud loomatööstuse laastav mõju keskkonnale, mistõttu on vajalik leida alternatiive. Kvaliteetne sünteetiline nahk on väiksema keskkonnakoormusega kui loomanahk. Eelkõige on veganjalanõud paremad seetõttu, et nende tootmiseks ei ole loomalt vägivaldsel teel elu võetud. 3

EETIKA

KESKKONNA PÄÄSTMISEKS TULEB TEISI LIIKE, INIMÕIGUSI JA LOODUSKESKKONDA ARVESTADES ELAMA ÕPPIDA

änavu kevadel elasin läbi ebameeldiva olukorra ühega naabritest. Pean meie külarahvast väga lugu, aga seekord läks asi käest. Ähvardasin minema kolida, justkui see kedagi huvitaks. Ja muidugi ei kolinud. Nimelt hakkas naabrimees endale parki rajama. Meie maatükkidel on ühine piir, tema elab küll kaugemal, aga metsane tükk on siinsamas, mu akende all. Pargi rajamine seisnes metsaaluse „ilusaks“ tegemises, mistõttu kolis enamus linde minu poolele üle ja mootorsae jõrin ei lasknud mul öövahetuste järel magada. Aga kõige rohkem häiris mind tegevuse mõttetus. Ta ei teinud pliidipuid, ei rajanud teed või õueala kodu juurde ega andnud akendesse valgust. Võsa võeti suuremate puude alt maha, põletati sealsamas, minu õiendamise peale küll natuke kaugemal. Eks see oli konflikt põlvkondade ja maailmavaadete vahel. Iseenesest ei teinud ta ju midagi valesti. Kõik seadusega lubatud, tema maa, tema aeg, tema saag ja kütus ka. Just sellise kasutu looduse raiskamise vastu on oma tekstides ka mullu lahkunud Soome keskkonnakaitsja Pentti Linkola. Ta kuulub kõigi aegade mõjukamate Soome mõtlejate hulka, oli n-ö radikaalne keskkonnakaitsja, paduroheline, ökoterrorist, dissident ja mida kõike veel. Linkola programmi järgi peaks inimkond radikaalselt vähenema ja eluks vajaliku hankimine tuleks miinimumini viia. Inimene võiks süüa ainult seda, mida ta kodu ümber kasvatada saab, liiklusvahend on jalgratas, kodusoojus kõige rohkem +18, laenu ei tohi kellelegi anda, lapsi pole tarvis, lemmikloomi ammugi mitte, ka haridust ei ole kõigile vaja, sest enamiku puhul on see täiesti kasutu. Pealegi oli Linkola arvates selleks programmiks juba liiga hilja. Maailma lõpp on tema 28

Kadri Taperson

arvates juba toimunud. Rahvusliku Ehituse Selts andis tänavu eesti keeles välja Pentti Linkola raamatu „Teisitimõtleja märkmed“ ja annab oktoobri lõpus välja Linkola teisegi teose „Ellujäämise küsimus“. Väikesed omakirjastused on hirmus head, aga natuke rohkem sisutoimetamist ei teeks järgmise raamatu puhul paha. Linkola tekstiga on mõnes kohas üsna kergekäeliselt ümber käidud, et asja mõtet eestikeelsele lugejale paremini edasi anda, ja joonealused märkusedki ei ole päris täpsed. Nii näiteks ei soovi Peter Singer oma teoses „Loomade vabastamine“ loomadele inimõigusi ja Leena Vilkka tõenäoliselt ei ole enam ökoanarhismi pooldaja. „Teisitimõtleja märkmetele“ on raamatu kaanel poolehoidu avaldanud mitmed meie nimekad loodusetundjad, nt Kaido Kama, Rein Kuresoo, Valdur Mikita ja hiljuti lahkunud Jaan Kaplinski, kes keskkonnakatastroofist põhjustatud maailmalõppu arvatavasti meist kõigist varem tajus. Kaido Kama kirjutab raamatu eessõnas, et me võiksime vähemalt siin väikeses Eestis väärikaks jääda ja loobuda enesepettusest ja valetamisest seoses kliimakriisiga. Kama kirjutab ka sellest, kuidas teda seob Linkolaga see, et tema nägi oma elu jooksul ära metsad ja siis selle, kuidas neid enam ei ole. Soome ürgmetsadest, nagu ka Eesti omadest, ei ole praktiliselt midagi järel. Linkola on looduskeskkonna hävimisest rääkinud otse ja keerutamata ning on lugupidamist pälvinud sellegagi, et elas oma sõnade ja põhimõtete järgi – kulutas võimalikult vähe, püüdis kala ja kõndis jala. Mõjukaid teisitimõtlejaid ja otserääkijaid on alati kõvasti kritiseeritud ja nii on ka Linkola muuhulgas saanud hävitavat kriitikat sellegi eest, et kuuldavasti pooldas natsismi ja tsiteeris fašiste, ja seda viimast ta tõesti

tegigi. Jättes selle teema mõneks teiseks korraks, meenutan Linkola sõnu, et märkimisväärne osa inimestest ei oska argimuredest kõrgemale tõusta ja väga väike osa inimesi elab väärikalt ja teeb oma valikuid millegi suurema kui iseenda heaolu järgi. Enesehävituslikku pillerkaari saab lõpetada ainult despootlikult ja käsu korras. Inimene ei muutu, ütleb bioloog. Ja eks sellele on raske vastu vaielda. Muidu on Linkola jutus vastuolusid küll. Veganid, kelle maailmavaadet ta paistab ainult pealiskaudselt tundvat, on loodusmehe eritähelepanu all sellegipoolest. Näiteks leiab ta, et veganite argument loomasööda all oleva maa muutmise kohta inimtoidu kasvualaks ei pea vett, sest suurel osal maast ei saagi toitu kasvatada. Samas arvab Linkola, et maanteed peaks üles võtma ja vabanevale alale põllud rajama. Pentti Linkola on muidugi kogu intensiivpõllumajanduse vastu, loomade puuris pidamise vastu, lemmikloomade pidamise vastu ka, erilise viha alla on sattunud kassid, keda ongi looduslikku tasakaalu arvestades liiga palju ja nende kahjulikest kiskjakommetest räägitakse kahtlemata liiga vähe. See on pikk teema, mida võib loomaõiguslase poolt maksimaalselt kokkuvõetuna kirjeldada nii: 1. Kassid on. 2. Kasse peaks olema kümneid kordi vähem. 3. Kassid ei ole kinnises korteris elades eriti õnnelikud, aga saavad hakkama. Järsu mõtlemisega Linkola looduskirjeldustes on palju sümpaatset. Ilma igasuguse sentimentaalsuseta oskab ta kirjeldada loodust ja eriti metsa sellisena, nagu see kunagi oli. Ajalukku vajunud metsamajandusvõtete kirjeldusi võiks nii mõnigi metsaärimees lugeda. Nooremapoolsed ilmselt ei teagi, et oli aeg, mil lageraiet ei tuntud. See oli mõeldamatu. Sümpaatsed on ka harvad austus-

EETIKA

avaldused loomadele, näiteks kaladele, keda kalamees ise tarbib. Aga see on ikkagi võõrastav – mulle tundub, et see õõnes ja paljukorratud austus loomade vastu, kes ära süüakse, on samuti ajalukku vajumas. Linkola arvab, et loomakaitsjaid paneb valesti mõtlema meie kultuur, kus surm on midagi hirmsat ja sellest tuleb igal võimalusel hoiduda, ehkki see pole võimalik. Aastaid ebamugavat ravi saavaid lemmikkasse tundes leian, et Linkolal on õigus. Aga surma ja valu ma ühele pulgale panna ei oska. Ma ei ole kunagi päris hästi aru saanud, miks võib koduloomi valuvaigistusest ilma jätta bioloogide põhjendusel, et metsloomade elu ja enamasti surm on valurikkad. Mulle tundub keskkonnakaitsjate tekste lugedes ikka ja jälle, et tegemist on liiga antropotsentristliku lähenemisega. Selleks, et inimene ellu jääks, mis siis, et ebamugavalt, tuleb päästa planeet. Ja see, et loomad on isikud, kellel on õigused (jah, kassidel ka), kipub kõrvale jääma. Kui keskkonnakaitseliikumised

peale eelmist lainet looduskeskkonna vanüüd uuesti pead tõstjadusi arvesse võttes. ma hakkasid, tekkis Kuulsin suvel ühel loomaõiguslastel loopaljudest kriitilise tus, et ehk see toob loomaõiguse konvekaasa ka loomade rentsidest vajadusest olukorra paranemise, intellektuaalse lookuna suur osa kliimaõigusliku liikumimasoojenemisest on se järele. Ja just seda otsesemalt või väheolekski vaja – liikumimotsesemalt loomane peab lapsekingadest tööstusega seotud. Pentti Linkola „Teisitimõtleja märk- ja stagnatsioonist välja Praegu võib öelda, med“ – Rahvusliku Ehituse Selts, tulema, leidma ühisosa et see lootus luhtus 2021 keskkonnaliikumisja inimese ülemvõim tega (ja vähemalt 80% kestab. seda ühisosa ju ometi Arvatavasti ei jõudnud Linkola koos on) ja tõsiselt inimlikku tarkust (mitte kõigi teiste tema moodi mõtlevate loo- ülemvõimu) kasutama hakkama. duskaitsjatega aru saada, et maailm ja Aga Linkola raamatute juurde tagasi looduskeskkond ei tule enam kunagi tulles tsiteeriksin lõpetuseks üht lühisellisena tagasi, nagu see kunagi oli. kest lõiku. „Ma olen visa. Ravin depresÜrgmetsamassiivide tuhandete kilo- siooni välja ja jätkan,“ kirjutab radikaalmeetrite pikkuste ökokoridoride ja ne mõjuvõimas looduskaitsja, tuletades kalu täis merede ajad on pöördumatult meelde, kui palju võib üks inimene teismöödas. Kui midagi looduskeskkon- te mõtlemist mõjutada süsteemiväliselt, nast veel päästa õnnestub, siis peab kuulumata ühtegi akadeemilisse ringinimene igal juhul uutmoodi elama konda või erakonda, ainult oma looduseõppima. Ja seda teisi liike, inimõigusi ja armastuse ja tugeva isiksusega. 3

BIO4YOU OKTOOBRIKUU

PÜSIKLIENDIPAKKUMISED 1.-31. OKTOOBER 2021 // BIO4YOU.EU

-25% Gluteenivaba brownies jahusegu, 400 g

5,60 € // 4,20

€

-30% Pesugeel lavendel, 1 l

5,95 € // 4,16

€

-30% Erütritoolil põhinev lauamagusaine, 1 kg

13,90 € // 9,73

€

-27% Tseiloni kaneel 250 g

24,90 € // 18,18

€

BIO4YOU.EU & Tallinn: Järve, Arsenal, Foorum keskus; Rakvere: Põhjakeskus; Pärnu: Kaubamajakas

ELAMUS

Viljandis lööb laineid veganrestoran

Villa Maria,

smaspäeva ennelõunaks, mil vestlesin Viljandi uue täistaimset Vahemere kööki esindava kohvik-restoran-kokteilibaari Villa Maria Viljandi juhataja Meeli Liigega, oli koht lahti olnud alles alla nädala. Ise olin selleks hetkeks juba kahel korral seal söömas käinud. Meeli rääkis, et inimesi liigub palju ning kõik kiidavad, kuid mõni on uutest maitsetest ka pisut ehmunud. „Samas on näiteks öeldud, et pakume parimat risotot, mida Eestis saadud. Ja tõesti, on juba püsikliente, inimesed on hakanud käima, paljud rõõmustavad täistaimse toidukoha üle. See kõik teeb tohutult rõõmu,“ jagab ta esimesi muljeid. Villa Maria teeb eriliseks, et tegu on esimese täistaimse restoran-kohvikuga Lõuna-Eestis. „Kui tahad kindel olla, et saad täistaimset toitu, tead, kuhu tulla,“ lausub Meeli, kuid söögikohta silmapaistvaks ja meeldejäävaks muutvaid tegureid on veelgi. „Meil on Viljandi kõige suurem aed! Meil on lauad-toolid vabalt tõstetavad, nii võib neid varju või päikese kätte tõsta täpselt nii, nagu soovi on. Loomulikult on võimalik ka niisama tulla ja olla või kokteile juua. Inimesed, kes

Meeli. Villa Maria omanikud on Tallinnast, kus Tekst: Farištamo Eller avasid eelmisel Fotod: Anni Betti Noormaa aastal taimse toidukoha. Nad näsöövad muidu liha, saavad võtta kas gid, et taimne toitumine ja keskkonda burgeri, chilli non carne või patata dolce säästev eluviis kõnetab aina rohkem al forno, milles on liha maitse esinda- inimesi ning nad oleksid justkui oodatud. Siinse koha hõng väljendab justkui nud võimalust nautida head taimetoitu. suure südamega inimese imelist kodu Seetõttu võeti plaani laienemine. „Uue ja aeda, kuhu ta iga päev endale sõpru koha otsingutel satuti Viljandis selkülla kutsub ja neid vastu võtab,“ jutus- lesse majja ning armuti ära,“ kirjeldab tab Meeli. Meeli. „Ma arvan, et nad ei kahetse, Villa Maria loomasõbralikkus ei pee- sest vastuvõtt on nii hea.“ Meeli sõnul geldu pelgalt toiduvalikus, vaid söögi- on omanikel silma detailidele ja hea kohta on oodatud ka kõik neljajalgsed tajumisvõime. „Nad on kokku toonud sõbrad. Esimese nädala jooksul külastas väga vahva meeskonna. Väga oluline restorani nii koer kui ka küülik. Lem- on töötada mõnusas kohas, justkui teimikutega on võimalik einestada kas aias ses kodus, koos ilusate ja heade inimesvõi talveaias. Neile, kes loomi pigem tega,“ räägib ta. Meeli kiidab südamest pelgavad, jäävad turvalisteks kohtadeks teenindajaid ning nimetab neid teeninkohvik ja a la carte osa. Eriline on otsus dustalentideks. jätta aed suitsuvabaks, loomulikult on Tallinnas on täistaimsed toidukohad kõik siseruumid samuti suitsuvabad. juba väga tavalised, aga Viljandis on Kogu personali otsus on ka ise eeskuju see esimene. Seetõttu huvitas mind, näidata ning olla tööl suitsuvabad. kuidas on personali hulgas suhtumine Kas lihaga toitu on ka küsitud? „Mõ- vegantoitu. Meeli ütles keerutamata, et ned korrad on ikka küsitud. Üks nen- tal endalgi on vahel keeruline vegandest oli mu enda tuttav. Pakkusin talle luse valdkonnas orienteeruda, aga see siis burgerit ja ütlesin, et teen talle väl- maailm on põnev ja tugevate kogemusja, kui ei maitse. Ta ei lubanud mul seda tega köögipool aitab iga päev uusi asju endale välja teha ning lisas, et see pole õppida. Enamik tööle kandideerijaid küll liha, aga asendab väga hästi,“ ütleb olid avaldanud rõõmu, et Viljandisse

millesugust linnas pikalt oodati

ELAMUS

taimetoitu pakkuv koht tuleb, ning soovisid tööle tulla kas enda elustiili pärast või huvist taimse toidu vastu. „Minu jaoks on see keskkonnasäästliku mõtteviisi ja tervisliku elustiili koht. Viljandis tean nii palju inimesi, kes eelistavad taimset toitu, kes on otsinud kohta, kuhu minna. Siin on nad käinud ja väga rahul olnud. Ühel aastal olin folgil toitlustuspealik. Sealt sain noodi, et on vaja taimset väga head menüüd.“ Küsimusele, mida siis Villa Marias proovima peaks, Meeli päris ühest vastust ei anna. „See, mida menüüst soovitaksin, oleneb inimesest ja sellest, kui tühi ta kõht on. Minu enda lemmikud on In salata caprese, tartar a la peet ja ahjubaklažaan. See viimane on nii hea, et tuleb tihti päeva jooksul juurde valmistada,“ räägib ta. „Villa Maria esindab Vahemere kööki ning lisaks soovime hoida lippu kõrgel kokteilidega. Oluline, et Viljandis on koht, kus saab nautida nii toidukunsti kui hunnituid jooke. Heast espressost, americano’st, caffe latte’st, jääkohvist ja cappuccino’st rääkimata. Kohvijooke valmistatakse ühe parima kaerapiimaga – Oatly Baristaga. Tähtis, et ka lastele leiduks midagi – siiani oleme köögiga kokkuleppel alati leidnud ka pisematele meelepärase roa.“ Magusaletil ootavad maiustajaid näiteks Snickersi kook, death by chocolate ja „juustukook“. Need valmistab kohapeal Cafe St. Maria peakondiiter. Lisaks on iga päev saadaval a la carte magustoit. Alkohoolsete jookide valiku kokkupanemine on aga küllaltki keeruline. Vegan tahab ju veganveini, aga nende valik Eestis veel väga suur ei ole. Seetõttu ongi menüüs ka mitte-veganveine. Villa Maria on seisukohal, et suund võetakse täistaimse joogikaardi poole. SÖÖ SEDA, MILLE EEST KEHA SIND TÄNAB Uurisin ka Markolt, Villa Maria omanikult, kuidas ta ise üldse vegantoiduni jõudis. „Mul avastati kümme aastat tagasi gluteeni-laktoosi-kaseiinitalumatus, misjärel tundsin, et ma ei saagi enam midagi süüa, mis mulle meeldib,“ sõnab ta. Nii hakkas ta sellel rajal liikuma ning jõudis avastuseni, et teatavatest lihadest saab ta toitained küll kompenseeritud, kuid enesetunne pärast toidukorda on siiski raske. „Sain aru, et psühholoogiliselt on omavahel seoses see, mida ma söön ja kuidas end tunnen,“ toob ta välja. See avastus tegi ta elu veel keerulisemaks. Oli päevi, kus Marko sõi vaid riisigalette. Kuna toitumisalal tuli aina rohkem uurimistööd teha, leidis ta end ühel hetkel olukorras, kus väga suur osa tema toidust oli täistaimne. „Me rõhutame, et oleme Vahemere kööki viljelev restoran ja pakume elamust, mille võiks külaline saada kas Itaalias või Hispaanias, mõtlemata kordagi sellele, kas toidus oli liha või mitte. See muutub teisejärguliseks, sest elamus on nauditav,“ räägib Marko. Ta rõhutab, et kui Villa Marias mitmeidki käike süüa, rasket enesetunnet restoranist kaasa ei saa. „Olen südamest õnnelik, et Villa Maria on Viljandis avatud, ja on siiralt hea meel, et väga paljud inimesed oma tee siia on leidnud.“ Viljandis tegutsedes tuleb broneeringuid Tartust ja Pärnust. „Rääkides külalistega, olen jõudnud arusaamisele, et minu väike missioon aidata inimestel teha mitmekülgsemaid valikuid on teoks saanud. Me kõik sööme. Me peame sööma. Aga meil on võimalik süüa seda, mille eest meie keha meid tänab,“ paneb ta südamele, et söömisel tuleb teha õiged valikud just oma keha kuulates.3 32

REISIKIRI

MÄED, KUUMUS, KLOOSTRID JA KOHV – KAHEL JALAL LÄBI ARMEENIA Stiina Kristal

Viimasel aastakümnel on matkaringkondades üha rohkem fänne kogunud just pikamaamatkad – kui peamiselt leidub neid USA-s ja Euroopas, siis idapoolsemate riikide matkaradasid guugeldades ei leia just palju vasteid. Kõik see muutus aga 2015. aastal.

aar britti ning ameeriklast otsustasid 2015. aastal asutada Transkaukaasia Matkaraja Assotsiatsiooni (TCTA), et aja jooksul ühendada Ülem- ning Alam-Kaukaasia olemasolevad matkarajad, ehitada uusi radu, koostada vajalikud kaardid ning rada ka looduses ära märgistada. Tulevikus, kui rada valmib, saab selle kogupikkuseks olema rohkem kui 3000 kilomeetrit: Ülem-Kaukasuse rada kulgeb läbi Gruusia ja Aserbaidžaani, Alam-Kaukasuse rada aga läbi Armeenia ja Gruusia. See on aga tulevik ning hetkel on ehitatud ning märgistatud vaid murdosa neist radadest – eriti väike osa just Armeenias. Mida enamat ühelt seikluselt aga tahta kui etteteadmatus, teiste matkajate puudumine, metsikud mäed ning tõeline füüsiline väljakutse? Just neil põhjustel võtsime juuli alguses lätlasest elukaaslasega ette Armeenia kaardi ning joonistasime esialgse joone, põhinedes TCTA jagatud infokil34

dudel (Armeenia lõigu ametlik rada jõuab avalikkuse ette loodetavasti veel selle aasta lõpus) – ca 800 kilomeetrit. ALGUS ON KÕIGE RASKEM Otsustasime oma rännakut alustada Iraani piiri ääres asuvast linnast nimega Meghri, mis asub 610 meetri kõrgusel merepinnast. Olime TCTA tiimi käest kuulnud, et matka esimesed 10 kilomeetrit on kõige raskemad: lisaks tuhandele tõusumeetrile pole enamasti rada üldse ollagi – on vaid okkalised taimed ja tihe võsa. Kuna alustasime hilisel pärastlõunal (Meghrisse jõudmiseks tuli eelnevalt 8 tundi bussis istuda), jõudsime esimesse laagripaika pilkases pimeduses, sest meil polnud valikut. Järsul mäeküljel asuv allikas oli ainus vesi enne 40. kilomeetrit. Kriimustatud ja veriste jalgadega jõudsime allikani, mille kohta teadsime, et see eksisteerib vaid võib-olla – kuid meil läks õnneks. Teinegi päev ei olnud lihtne – kohe hommikul alustasime ca 50-kraadi-

SOOVITUSI: • Pea kõikides poodides – nii pealinnas kui mujal – on kuivained, kuivatatud puuviljad, oad ning pähklid alati hulgimüügis: kümned metallämbrid, kust saad ise oma pakendisse vastavalt vajadusele tõsta. • Suuremates linnades saab toiduvõimaluste leidmiseks edukalt kasutada HappyCow äppi. Yerevanis asub kaks 100% täistaimset toidukohta: toorvegan-kohvik Life Food ning vegankohvik Dr. Veggie. • Yerevanis, Gyumris, Kapanis, Stepanavanis ning Dilijanis leiab toidupoest ka taimepiimasid, kuid muid poolfabrikaat-vegantooteid (juustud, jogurtid, pihvid) näha ei olnud. • Traditsioonilisematest toitudest tasuks kindlasti proovida näiteks seentega kinkalid (suured pelmeenid), oa- ja läätsesuppe ning Armeenia

REISIKIRI

se tõusuga kõrges rohus, mäeharjale jõudes navigeerisime läbi kivikamakate, üle järsu kalju ning võsa lõpuks läbitavamale pinnasele. Järgmised 20 kilomeetrit tähendas aga veel 2000 tõusumeetrit, sest otsustasime vallutada Baghatsasari-nimelise tipu (3249m). Piirkonna kõrgeima tipu ehk Khustupi (3206 m) tippu me aga ei jõudnudki – ületasime vaid selle kõrval asuva mägipääsu –, sest õhtune äikesetorm oli meil juba kannul. Kolmas päev – mis viis meid läbi esimese toiduvarude täiendamise linna ehk Kapani – oli omamoodi šokk: 17 kilomeetrit allamäge kulgesime mööda neliveolistele mõeldud pinnaseteed, mis oli enamasti 45-kraadi järsk. Võib öelda, et jalgadest jäid alla orgu jõudes järgi vaid nuudlid. Paar tundi hiljem, pärast kehakinnitust ning akude laadimist teele asudes ootas meid 1500 tõusumeetrit üles vihmapilve sisse varjunud mäeharjale, kust pilkases pimeduses ning läbimärgadena jõudsime mäeküljele peidetud iidsete kloostrivaremeteni (Bekh Anapat). Selliseid vaid jalgsi ligipääsetavaid kloostreid (nii tegutsevaid kui mitte) jääb TCT rajale umbes viis. Raja tempo ning hullu kuumusega kohanemiseks kulus meil umbes nädal – magasime hommikuti kuni päikesetõusuni, tegime lõunase kuumuse ajal pika pausi ja uinaku ning matkasime tihtipeale õhtupimeduseni välja. Tehniliselt kergemaks rada ei muutunudki – pärast Syuniki provintsi kadusid ära ka kõik valge-punase-valged märgistused (need ei ole TCT märgistused, ent aitasid meil teede asemel rohkem radadel püsida ning viisid meid õiges suunas edasi), enamus langusi olid jätkuvalt väga järsud, kõik võsad olid okkalised ning meie päevased kilometraažid suured. Kogu matka vältel kohtasime vaid kahte matkajat – välismaalased. Armeenias pole matkakultuur kuigivõrd arenenud, kuigi erinevad Euroopa arenguprojektid on märgistanud mitmed kohalikud rajad selgete viitadega ning vaated ja maastik võiks vabalt võistelda nii Islandi vulkaanide, Kesk-Ameerika

vihmametsade kui Alpi kaljudega. Kõik see aga muutub, kui TCT ükskord valmis saab ning välismaa matkajatele ligipääsetavamaks muutub. Raja kõige ebamaisemaks ning eraldatumaks piirkonnaks võib pidada Geghama mäestikku: 2500-meetrise keskmise kõrguse ning kümnete vulkaanikoonustega piirkonda läbivad küll mõned džiibirajad, kuid enamikul aastast ei leia hingelistki. Suvisel perioodil – juulis/augustis – suunduvad siia oma loomi karjatama nomaadiliku elustiiliga Yazidi mustlased. Vedamise korral kutsuvad need ülisõbralikud ja soojad inimesed matkaja oma telki kohvi jooma ning puuvilju sööma. Armeenias matkates tuleb vene keele oskus tõeliselt kasuks – ühe armeenlase sõnul on see nn ühine keel ainus kasu, mille Nõukogude Liit endast maha jättis. MITMED OHUD JA SUURIMAD HIRMUD Lisaks väga tavapärastele pärastlõunastele äikesetormidele, järskudele ning lahtise kruusa tõttu libedatele langustele ning 40-kraadisele kuumusele võib selle raja suurimaks ohuks pidada karjakoeri. Iga päev möödusime vähemasti kümnest erinevast loomakarjast – lehmad, lambad, kitsed, hobused –, kellega enamasti oli kaasas üks kuni viis koera ning karjus. Kuigi karjakoerad teevad vaid oma tööd, tuleb siiski hoolas olla: hoida distantsi, proovida karjuse tähelepanu saada ning kui koerad tõesti haukumist ja urisemist järele ei jäta, siis maast kivi võtta ning teeselda, et oled valmis seda ka viskama. Olen mitme koerahammustuse tõttu alati koeri kartnud, kuid pärast seda matka ning vähemalt 50 koera peletamist võin öelda, et nüüd olen palju enesekindlam. Nagu arvata võib, kartsime mingil määral, et jääme veganitena Armeenias nälga või jääme kohalikele meie toidueelistusi selgitades hätta. Nagu aga kõigil meie reisidel vähegi ekstreemsematesse sihtriikidesse juba välja kujunenud on, osutusid need hirmud alusetuks. Igas trahtris, kodumajutuses või kämpingus ootasid meid ees inime-

sed, kes absoluutselt meie harjumusi ei kritiseerinud (alati teati, mida tähendab taimetoitlus; suuremates linnades ka veganlus) – lihtsalt küsiti, mida me soovime, ning kokati valmis kõige maitsvamad kohalikud toidud. Lisaks värskele kurgi-tomati-sibula salatile kujunesid meie lemmikuteks baklažaani-aedviljahautis, keedetud värsked oad rohke küüslauguga ning punaste ubade, sibula ning koriandri salat. Värskeid puuvilju ei tasu isegi mainida – suve lõpus on valmis arbuusid, virsikud, ploomid ning viinamarjad; otse raja kõrvalt korjasime aga snäkina metsikuid vaarikaid, aedmurakaid, metsikuid pirne, kirsse ning punaseid pisikesi ploome. Seega võib öelda, et kõige suuremaks ootamatuseks oli armeenlaste külalislahkus – tihti pidime selleks, et ikka mõni kilomeeter ka kõnnitud saaks, karjustest, farmidest ning Yazidi telkidest kaarega mööda kõndima: absoluutselt igaüks kutsus meid endaga kohvi või viina võtma, arbuusi sööma ning tihti pakuti ka peavarju. Ka väikelinnadest läbi käies oli selge, et kohalike ainsaks sooviks oli veenduda, et meil on kõik hästi: alati leiti hetk, et küsida, kas meil on kõik olemas. Teinekord pakuti vett, riideid ja jalatseidki. Armeenias jäi väga selgelt silma suur erinevus Kaukaasia eluviisi ning lääne vahel: inimesed on palju iseseisvamad – igas hoovis kasvavad viljapuud, aedviljad ning marjad. 3 AUTORIST Stiina Kristal ja tema elukaaslane on kaks mehaanikainseneri taustaga seiklejat. Eestlane ja lätlane, kes otsustasid 2017. aasta oktoobris mugavale elule käega lüüa ja asjade kogumise asemel mälestusi püüda. Paar tegeleb (ultra)jooksmise, kaljuronimise ja pikkade kestvusmatkadega.

ÜRITUS

TAIMETOIDUMESSIST VEGANMESSIKS:

TAASKORD TOIMUB BALTIKUMI SUURIM VEGANÜRITUS

õikide taimetoidusõprade ja veganite lemmiküritus on kindlasti olnud juba aastaid Taimetoidumess, mida igal aastal pikisilmi oodata. Messil saab sukelduda kiiresti arenevasse veganmaailma ning saada kokku kõikide teistega, kel sarnased väärtused. Taimetoidumessil on seljataga 11 edukat aastat. Tänaseks on Taimetoidumessist saanud Veganmess ning nii mõnigi asi on muutunud. Uurisime, mis on teisiti. Küsimustele vastab Veganmessi korraldaja ning kommunikatsiooni- ja turundusjuht Annika Lepp.

Anett Rannamets

Esiteks, palju õnne! Taimetoidumessi (nüüd Veganmessi) tegutsemisaastaid täitub 11. See on selline number, mis näitab, et ürituse juured on ikkagi päris kõvasti kinnitunud. Mis tunded valdavad 11 aastale tagasi vaadates?

Messi areng on hea näide sellest, kuidas õhinapõhisest, n-ö põlve otsas tehtud ettevõtmisest kasvab aastatega

professionaalne suurüritus. Samas ei ole professionaalsus messi nurki maha lihvinud, otse vastupidi. Mess toimub jätkuvalt samal põhjusel, miks ta 2011. aastal ellu toodi – soovist muuta maailma. Seda tõestab muuhulgas ka ürituse nimevahetus. Professionaalsus mitte ei tee meid lahjemaks, vaid võimaldab meil olla rohkem meie ise. Kujutan ette, et palju on muutunud. Kui sa paned esimese Taimetoidumessi ja varsti toimuva Veganmessi kõrvuti – mis on kõige rohkem muutunud?

Esimese Taimetoidumessi korraldasime Eesti Loomakaitse Seltsi alt.

ÜRITUS

Teise tuules sai loodud Eesti Vegan Selts, kes oli kambas juba kolmanda messi korraldamisel. Esimese ja paari järgneva messi juures olid korraldajateks ka Kuulikodu ja Loomade Nimel, kellest on välja kasvanud Loomus. Loomus hakkas messi peakorraldajaks kohe, kui ühing ellu kutsuti, ehk 2014. aastal. Kaks viimast aastat on messi peakorraldajaks Vegekspert OÜ. Kaaskorraldajaks jätkuvalt MTÜ Loomus. Teisalt on inimesed laias laastus samad. Siiski on viimasel kolmel aastal tekkinud n-ö põhituumik: Regly Johanson projektijuhina, Grete Millner vabatahtlike koordinaatorina, Karmen Korjus programmijuhina, Jesper Veber tehnikajuhina ja mina kommunikatsiooni- ja turundusjuhina. Ka vabatahtlikud on lojaalsed ja paljud neist on meiega olnud juba aastaid. Ma usun, et iga osaleja ja külastaja teab nii mõndagi neist juba nimepidi. Vabatahtlikud on algusaastatest alates olnud messi alustalad. Loomulikult ei toimu messi ilma osalejateta. Ja siin ongi vast kõige suurem muutus võrreldes algusaastatega. Kui 2011. aastal pidime Solarise keskuses toimuvasse messi otsima osalejaid kaua ja põhjalikult ning saime tulemuseks umbes 25 lauakest, siis aastatega on olukord muutunud. Osalejad pöörduvad ise messi poole ja kahetsusega peame ruumikitsikuse (või pandeemiast tingitud piirangute) tõttu paljudele ära ütlema. See osa ei ole meile kunagi meeldinud, aga paraku ei ole meil siin kuigi palju mänguruumi. Kahtlemata on muutunud ka veganluse seis maailmas. Üks pool on materiaalne (toodete-teenuste küllus ja kättesaadavus), kuid veelgi olulisem on teadlikkuse kasv ja suhtumine veganlusse, vegantoodetesse, veganitesse. Arenguruumi muidugi on, aga see hoiabki meid erksana. Rassime seni, kuni pole enam põhjust eristada vegantooteid ja -toitu. Kas Taimetoidumessi missioon on ka ajas muutunud?

Ei ole. Meie missioon on sünnihetkest saadik olnud veganelustiili tut-

vustamine. Mul on isiklikult väga hea meel, et juba päris alguses tegime otsuse, et mess on läbi ja lõhki vegan, st ei mingeid poolikuid lahendusi. Siinkohal on lõbus meenutada aastat 2013, mil meie peale kaevati tarbijakaitsesse põhjendusega, et eksitame tarbijat. Kaebaja kurtis, et eesti keeles tähendab taimetoit sedalaadi toitu, kus kasutatakse muu hulgas ka piimatooteid ja mett. Meie põhjendus oli lihtne ja selge: Taimetoidumess on veganmess. Just sellise sõnastuse leidsin meie ametlikust pikemast vastusest Tarbijakaitsele oktoobris 2013. Kaebaja kirjutas meile toona, et sellisel kujul messi piirates (ehk tehes seda üksnes veganmessina) ei saavuta me mitte midagi ja kõnetame ainult väga kitsast sihtgruppi. Õnneks ei olnud tal õigus – veganlus on see, mis tagab iga-aastase suure huvi ja toob messile tuhandeid külalisi. Kuidas see tarbijakaitsesaaga lõppes?

Õnneks tarbijakaitse vastus oli positiivne: tarbija eksitamine oleks pigem olnud vastupidine olukord, st kui reklaamitakse 100% taimset messi, kuid pakutakse kohapeal loomseid tooteid – kanamune, lehmapiima ja mett.

Räägi, miks toimus nimevahetus?

Kuivõrd mess on alati olnud pühendatud veganelustiilile ja mitte üksnes toidule, siis tundus loogiline kaotada nimest sõna „toit“ ja olla ametlikult täpselt see, mis tegelikult kogu aeg olnud oleme. Ka meie ingliskeelne nimi on alati olnud Tallinn Vegan Fair. Võiksime kõik julgemalt ja tihemini kasutada sõna „vegan“.

Muutunud on ka logo. Milline on selle saamislugu?

Esitlesime vaal Nelet esimest korda 2016. aastal. Meie disainer Kerstin „Kessu“ Raidma pakkus, et messi kui suurt, uhket ja toredat ettevõtmist võiks tähistada justnimelt vaalaga. Vaal algab juhtumisi ka v-tähega. V nagu vegan. Vaal sümboliseerib meie jaoks võitlust loomade ja keskkonna heaolu nimel. Vaal sai nimeks Nele, kui otsi-

sime korraldajatega sobivat maskotti. Väljavalitud maskott meeldis nõnda palavalt ühele messi tollastest korraldajatest (Nele Pärje), et nimevalik oli ilmselge. Kuna vaal Nele on koos messiga suureks ja täiskasvanuks saanud, oli aeg teha väike värskenduskuur. Nelest on sirgunud rahumeelne ja heatahtlik ookeanide kuninganna. Kas 2021. aasta Veganmess eristub eelnevatest veel kuidagi peale nime?

Korraldusliku poole pealt on uus lahendus erinevad ajavahemikud. Kui eelmisel aastal pidime uue süsteemi juurutama terviseturvalisuse huvides, siis tänavu jätkame, sest selline lahendus meeldis nii osalejatele, vabatahtlikele-korraldajatele kui ka külastajatele. Tänavu on plaanis kaks ajatsooni. Kuigi pandeemia-olukord pole kahjuks muutunud, annavad koroonapassid ja testimine meile kindlustunde, mida eelmisel aastal polnud. Seega suurimad muudatused on ka tänavu peamiselt korralduslikku laadi.

Keda te kõige rohkem messile ootate?

Nagu alati, ootame messile kõiki toredaid ja uudishimulikke inimesi. Mess on kõigile!

Kuidas tundub, milline on Veganmessi tulevikuvisioon? Kas on mingeid kõrgemaid-kaugemaid eesmärke, mille poole liikuda?

Tulevikumõtteid on meil palju. Näiteks soovime messile senisest rohkem elustiilielemente sisse tuua. Looma- ja loodussõbralikke lahendusi on riietest-kosmeetikast-kodukeemiast kasvõi mööbli ja autorehvideni välja. Oleme mõlgutanud mõtteid korraldada Veganmessi ka teistes Eesti linnades. Samuti on kõne alla tulnud lisaks messile teistsuguse suunitlusega üritused, nagu jõuluturud, suvefestivalid, konverentsid jms. Messi siht on aasta-aastalt vähendada koormust keskkonnale, et olla võimalikult väikese jalajäljega üritus. Kui aga üheskoos pandeemia edukalt seljatame, hakkame taga ajama Euroopa suurima veganmessi tiitlit.3

TOITUMINE

Kas vegantoit on alati tervislik? Eliis Salm toitumis- ja tervisenõustaja

ui Eestis võib veel mõne arvamusliidri suust kuulda seisukohta, justkui oleks vegantoitumine puudulik või ebatervislik, siis paljudes teistes riikides hoopis soovitatakse täistaimset toitumist kehakaalu korrigeerimiseks, krooniliste haiguste riski vähendamiseks või koguni juba tekkinud haiguste tagasipööramiseks. Eesti toitumisuuringust lähtudes võib arvata, et keskmise eestimaalase toitainete puudus tavapärasel segatoidul on suurem kui mitmekesiselt toituval veganil. Vegantoitumise kohta on põhjalikke teadusuuringuid avaldatud juba 1970ndatest, mil alustati Seitsmenda Päeva Adventistide uurimist. Selle koguduse liikmed on üldiselt tervisliku eluviisiga: enamik neist ei tarvita alkoholi, tubakat ega kohvi; tarbivad rohkelt puu- ja köögivilju ning paljud on taimetoitlased või täistaimetoitlased. Adventistide esimeses terviseuuringus (1974–1988) osales 34 198 inimest

ning avaldati tosin teadusuuringut. Teine uuring 96 tuhande osalejaga algas 2002. aastal ning kestab tänaseni. Maailma suurima osalejate arvuga toitumise ja tervise vahelisi seoseid vaatleva uuringu haru EPIC-Oxford kaasab 65 500 inimest, kelle hulgas rohkelt ka taimetoitlasi ja veganeid. Need aastakümneid kestnud kohort-uuringud on näidanud, et veganitel esineb liha söövatest inimestest vähem mitmeid kroonilisi haigusi ning haiguste riskitegureid: kõrgenenud verekolesterooli, kõrgvererõhktõbe, diabeeti, ülekaalu ja rasvumist, silmakaed, kilpnäärme ületalitlust, eesnäärmevähki, naistele spetsiifilisi vähiliike, südameveresoonkonna haigusi. TAIMETOIT KUI IMEROHI? Sellised positiivsed tervisemõjud on ilmselt seotud asjaoluga, et veganid tarbivad üldiselt rohkem sellist toitu ja toidu kompo-

nente, millel on leitud haiguste riski vähendav mõju: puu- ja köögivilju, kaunvilju, täisteraviljatooteid, pähkleid-seemneid, sojatooteid, kiudaineid, karotenoide, fütotoitaineid, taimseid valke, mitteheemset rauda. Lisaks tarbivad veganid vähem või üldse mitte toiduaineid või toidu komponente, mille suurem tarbimine tõstab haiguste riski: töödeldud ja punane liha, linnu- ja kalaliha, loomsed piimatooted, munad, loomsed rasvad, heemne raud, loomsed valgud, kolesterool, küllastunud rasvhapped. Kui terviseuuringutes osalejad on rahvastiku keskmisest terviseteadlikumad, näitavad nii Adventistide 2. terviseuuring kui EPIC-Oxford, et veganite toitumine vastab reeglina paremini toitumissoovitustele. Kui keskmine vegan sai nende uuringute järgi liiga vähe D-vitamiini ja liiga palju soola ning Briti uuringus ka liiga vähe B12-vitamiini, kaltsiumi ning tsinki, siis keskm i n e

eestimaalane saab toidust liiga vähe kiudaineid, süsivesikuid, B1-, B2-, C-, D- ja E-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi ning naised rauda, lisaks tarbitakse liiga palju rasva, küllastunud rasvhappeid ja soola. Eelnev näitab, et vegantoitujad ei ole mingil juhul segatoitlastest kehvemas või ohustatumas positsioonis, pigem vastupidi, mis aga ometi ei tähenda, et veganid võiksid toitumisse hooletult suhtuda. TÖÖDELDUD VEGANTOIDU PEALETUNG Nõudluse kasvuga on plahvatuslikult suurenenud ka loomsete toiduainete alternatiivide pakkumine. Letid on lookas taimse koostisega piima, juustu, jogurti, jäätise jmt alternatiividest. Määrded, vorstid, pihvid on järjest lihtsamini kättesaadavad. Kohvikutest leiab saiakesi, kringleid, burgereid ning töötlemata terviktoitudest söökide leidmine ei olegi tingimata väga lihtne.

Kui veel kümmekond aastat tagasi pidid veganid sisuliselt olude sunnil loobuma enamikust kookidest, küpsetistest ning suuremast osast töödeldud toidust, siis täna on erakordselt lihtne teha ka mitte nii tervislikke veganvalikuid. Säästame seeläbi tõesti küll keskkonda ning loomi, kuid olemasoleva teaduse valguses ei saa kindel olla, kas ja kui palju tervist. Täiesti selge on, et tervis on tugevalt seotud just taimsete terviktoitude tarbimisega, ehkki avaldatud on esimesed uuringud kõrgelt töödeldud taimsete alternatiivide positiivsetest tervisemõjudest. Stanfordi Ülikoolis läbi viidud uuringus osalejad asendasid liha kõrgelt töödeldud taimsete alternatiividega (Beyond Meat) ning hinnati nende tervisenäitajate muutust 8 nädala järel. Ilmnes, et paranesid mitmed olulised tervisenäitajad (sh verekolesterooli ja TMAO tase, kehakaal jt). Oleks huvitav näha, millised oleksid tulemu-

sed aga siis, kui tegemist oleks olnud terviktoitudest valmistatud alternatiiviga (nt oakotlett). Tervis tuleb taimsest terviktoidust. Maailma Terviseorganisatsioon toob tervisliku toitumise alustaladena välja taimsed toidugrupid: puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja marjad), täisteraviljad, pähklid-seemned. Mida vähem töödeldud need on, seda suuremad on tervisekasud. Piirata tuleks soola, suhkru ja kõrgelt rafineeritud toiduainete (sh valge jahu ja lisatud rasva) tarbimist. Aeg-ajalt endale maiustamise lubamisega saab keha ilmselt hästi hakkama, kuid valdava osa toidulauast võiks parima tervise huvides moodustada just töötlemata toit. Ära unusta ka B12-vitamiini ning suvisel ajal päikese käes viibimist või D-vitamiini toidulisandit. 3

RETSEPTID

Seenepasteet KOOSTIS • 700 g pruune šampinjone • 100 g Kreeka pähkleid • 2 kollast sibulat • 1 sl taimset võid • 5 küüslauguküünt • 3 loorberilehte • 1,5 tl kuivatatud rosmariini • peotäis värsket peterselli • värsket tüümiani • 2 sl sojakastet • 1 sl värskelt pressitud sidrunimahla • soola • pipart

VALMISTAMINE Puhasta ja viiluta šampinjonid, sibul ja küüslauk. Kuumuta pannil või ning lisa sibul, küüslauk ja loorberilehed. Kuumuta kõrgemal kuumusel ca 3 minutit, alanda pisut kuumust ja lisa viilutatud seened, sojakaste ja rosmariin. Prae ca 10 minutit, kuni seened on küpsed ja peaaegu kogu vedelik seentest on aurustunud. Lisa seentele hakitud tüümian ja petersell ning prae veel 2 minutit. Eemalda loorberilehed ning pane seenesegu, Kreeka pähklid, sidrunimahl, sool ja pipar köögikombaini ja blenderda meeldiva konsistentsi saamiseni, kas täitsa kreemjaks või tükiliseks. Jäta mõneks ajaks külmkappi tahenema ja serveeri krõbedal leival või kasuta pastades, kartulipannkookidel, pirukates või mujal.

RETSEPTID

KOOSTIS • 180 g odrahelbeid • 160 g puhastatud ja riivitud kõrvitsat • 1 sibul • 3 küüslauguküünt • 780 ml köögiviljapuljongit • 40 g riivitud parmesani • 2 sl maitsepärmi • 30 g seedermänni- või kõrvitsaseemneid • 3 sl trühvliõli • 0,5 tl kurkumit • noaotsatäis jahvatatud muskaatpähklit • soola • pipart • värsket tüümiani

VALMISTAMINE Vala potti trühvliõli, lisa peeneks hakitud sibul ja küüslauk ning prae paar minutit, kuni sibul muutub klaasjaks. Lisa riivitud kõrvits ja prae aeg-ajalt segades paar minutit. Lisa puljong ning lase sellel keema minna. Siis lisa odrahelbed, kurkum, jahvatatud muskaatpähkel, sool ja pipar ning keeda putru 5 minutit. Seejärel sega sisse maitsepärm ja parmesan, lülita pliit välja ja lase pudrul kaane all 2–3 minutit järelvalmida. Samal ajal rösti kuival pannil seemned. Serveeri puder seemnete ja värske tüümianiga, nirista peale veidi trühvliõli.

Odrahelbepuder kõrvitsa ja trühvliõliga 41

RETSEPTID

Kinoaga panniroog g2

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

KOOSTIS • 500 g peakapsast • 400 g suvikõrvitsat • 200 g seeni • 75 g kinoad • 2 sl õli • 1 peotäis karulauku • 1 tl soola

VALMISTAMINE Alustuseks loputa kinoa jooksva vee all. Seejärel pane potti 500 ml vett ja kinoa. Aja vesi keema ja keeda kinoad 10 minutit. Tõsta pott tulelt ja pane sellele kaas peale. Lase haududa kaane all 10–15 minutit. Samal ajal kuumuta pannil veidi õli ja vala pannile seened. Soovitan selles retseptis kasutada šampinjone. Prae seeni 5 minutit aeg-ajalt segades. Kuni ootad seente küpsemist, lõika köögiviljad väikesteks viiludeks. Kui seened on valmis, pane need eraldi kaussi ja vala pannile köögiviljad. Haki seened väikesteks tükkideks. Prae köögivilju 5–7 minutit aeg-ajalt segades. Lisa köögiviljadele sool, seened ja kinoa. Sega läbi ja prae veel 5 minutit. Lõika karulauk väikesteks tükkideks ja puista samuti pannile. Sega korralikult läbi. Serveeri taldrikul näiteks adžika ja veganmajoneesiga

SINU TAIMSED LEMMIKUD!

RETSEPTID

36 tk

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

Mangošnitslipirukad KOOSTIS • 3 Naturli šnitslit • 3 lehttainaviilu • 4 sl Felixi mangokastet • 1 sl Keiju veganmargariini

VALMISTAMINE Sulata lehttainas ja šnitslid. Kui šnitslid on pehmed, haki need väikesteks tükkideks ja pane kaussi. Lisa juurde mangokaste ja sega läbi. Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli tainaviilud laiemaks. Lõika väikse joogiklaasi äärega tainasse ringid. Ühest viilust peaks saama 12 ringi. Lisa taina keskele väike kogus šnitslisegu. Murra tainaring üle täidise, servad üksteise peale. Kahvliga suru ääred omavahel kinni. Tõsta pirukad ahjuplaadile. Sulata margariin ja pintselda pirukaid, küpseta ahjus 5–7 minutit. Pirukad on valmis, kui need on ilusad kuldsed. Naudi kohe.

Kiire ja lihtne tomatisupp

KOOSTIS • 1 purk valgeid ube tomatikastmes • 1 purk seeni • 1 purk tomatipüreed • 1 purk tükeldatud tomateid • 1 purk keedetud ja tükeldatud porgandeid • 1 purk tükeldatud hapukurki • 2 küüslauguküünt • 1 tl sidrunipipart • 1 tl tšillipipart

VALMISTAMINE Pane kõik koostisosad suurde potti. Kuumuta keemiseni. Seejärel vähenda kuumust. Kata pott kaanega ja lase 10 minutit madalal temperatuuril keeda. Lase 5 minutit jahtuda. Serveeri kausis koos sojajogurti ja basiilikuga.

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

U S E S T. E E

E AM IT

SOO V

RETSEPTID

.A R M

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Sügisehõnguline puder PUDER • 2 dl täisterakaerahelbeid • 3 dl kaerapiima • 1 dl vett • 1/3 tl soola • 1 dattel (Armastusest Inspireerituna)

PUDER • 1 tl kookosõli (Armastusest Inspireerituna) • 1 õun • 1 tl kaneeli (Armastusest Inspireerituna) • 1/3 tl jahvatatud kardemoni • 1 dl kaerajooki • 200 g kõrvitsaseemneid (Armastusest Inspireerituna)

VALMISTAMINE Kõrvitsaseemnevõi valmistamiseks kuumuta ahi 150 kraadi juurde (pöördõhuga). Laota kõrvitsaseemned küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Rösti seemneid ahjus 8–10 minutit. Lase jahtuda ja töötle köögikombainis kreemiseks võiks (vajadusel lase masinal vahepeal veidi jahtuda). Pane kõik pudru koostisosad potti ja keeda 11–13 minutit madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Dattel annab pudrule magusust (enne serveerimist eemalda datli nahk). Puhasta ja tükelda õun. Sulata pannil kookosõli. Prae õunakuubikuid õlis paar minutit. Seejärel lisa kaneel, kardemon ja kaerajook ning sega. Hauta madalal kuumusel, kuni õunad on meeldivalt pehmed, u 10 minutit. Serveeri puder õunakuubikute ja kõrvitsaseemnevõiga. Soovi korral lisa ka kaerajogurtit. 46

RETSEPTID

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Punane riis KOOSTIS • 100 g seeni • 1 tl Himaalaja soola • 1 tl küüslaugupulbrit • 1 porgand • 1 tl kuivatatud punet • 2 dl punast riisi • 5 dl keevat vett • 1 dl taimset koort • õli

VALMISTAMINE Haki seened. Kuumuta õli ning lisa seened ja sool. Prae, kuni seentest on vesi eraldunud. Riivi porgand ning lisa see seentele koos küüslaugupulbri ja punega. Prae paar minutit. Pese punane riis ning lisa seentele koos keeva veega. Hauta madalal kuumusel, kuni riis on pehme, umbes 25–30 minutit.

Tomatine köögiviljasupp pärlkuskussiga KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1 sibul • 2 küüslauguküünt • 1 sellerivars • 1 porgand • 1 tl punet • 1 väike kaalikas • 1 dl pärlkuskussi • 1 kartul • 2 peotäit hakitud brokolit • 1 dl punaseid läätsi • 2 külmutatud spinatikuubikut • 1,6 l vett • 1 purk hakitud tomateid • 2 tl soola • pipart • õli

Haki sibul, küüslauk, seller, porgand, kaalikas ja kartul väikesteks tükkideks. Prae õlis sibul ja seller, kuni sibul on kuldne. Lisa küüslauk, pune, porgand, kaalikas ja pärlkuskuss ning prae paar minutit. Lisa vesi ning keeda 5 minutit. Lisa kartul, brokoli ja pestud läätsed, keeda pehmeks. Lisa hakitud tomatid, sool ja spinatikuubikud. Maitse ja lisa vajadusel veel soola ja pipart.

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

RETSEPTID

6.⎼7. novembril toimub Tallinnas Kultuurikatlas Veganmess. Ajakiri Vegan tähistab seal oma viiendat sünnipäeva ning pakub huvilistele torti!

g 6-8

Cakery by S www.cakery.ee

VANILJEBISKVIIT • 200 g nisujahu • 200 g suhkrut • 1 tl küpsetuspulbrit • 1 tl soola • 240 g vett • 70 g meelepärast õli

VANILJEKREEM • 200 g mandlijooki • 20 g maisitärklist • 30 g suhkrut • 1 vaniljekaun • 100 g veganvõid

LISAKS • 200 g veganvahukoort • 300 g vaarikamoosi • paar peotäit vaarikaid

VALMISTAMINE Tordi valmistamiseks kasuta 18⎼20 sentimeetrise diameetriga tordivormi. Sega omavahel kuivained, lase segu läbi tiheda sõela. Vala juurde vesi ja õli ning vispelda korralikult läbi. Vala tainas silikoonist ahjuvormi ja küpseta 175 kraadi juures (pöördõhuga) 20⎼30 minutit või vala see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 15 minutit (saad hiljem sobiva suurusega biskviidid välja lõigata).

Lihtne vaarikavaniljetort Samal ajal valmista vaniljekreem. Sega külma mandlijoogi hulka kuivained, pane keskmise kuumusega pliidile ja vispelda, kuni kreem pakseneb. Eemalda tulelt ja vispelda hulka või. Jäta kreem jahtuma. Kui biskviit on jahtunud, lõika see kolmeks õhukeseks kihiks (kui kasutasid ümmargust koogivormi). Laota üks biskviidikiht tordivormi põhja. Maitsesta 200 g vahukoort vaarikamoosiga ja määri kreem esimesele biskvii-

dile, laota peale vaarikad ja ülejäänud moos. Aseta peale teine biskviidikiht ja määri peale vaniljekreem. Kõige peale pane viimane biskviidikiht. Hoia torti üle öö külmkapis. Soovi korral kata tort enne serveerimist vahukoore ja värskete vaarikatega. Selle retsepti järgi saab valmistada ka naked cake’i. Tegemist on lihtsustatud versiooniga kondiitristuudio Cakery by S vaarika-vaniljetordist.

friendlyvikingseesti

Leia meid: Selver, Prisma, COOP, Kaubamaja, Stockmann

RETSEPTID

g 4-5

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Sügisene läätse-köögiviljasupp KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1,2 kg aedviljapuljongit • 300 g vett • 3 sl läätsesid • 0,5 varajast väikest kapsast • 1 porgand • 0,5 punast paprikat • 3 sl tomatipüreed • 2–3 sidruni mahla • 1 peotäis tilli • soola • pipart

Leota läätsesid vees ca 10 minutit. Aja puljong keema. Viiluta kõik köögiviljad õhukesteks ribadeks ja kalla need potti. Keeda keskmisel tulel 10 minutit, seejärel lisa läätsed ja keeda veel 5–10 minutit. Vahepeal maitsesta soola ja pipraga. Lõpus lisa tomatipüree, sidrunimahl ja peeneks hakitud till. Hoia pliidil veel 3 minutit, seejärel tõsta tulelt ja jäta veel veidikeseks kaane alla tõmbama.

Tofu-spinatisaiakesed VALMISTAMINE KOOSTIS • 600 g lehttainast • 100 g värsket spinatit • 250 g tofut • 2 sl maitsepärmi • 40 g sojakoort • 1 sl õli • soola • seesamiseemneid • taimset piima määrimiseks

Sulata lehttainas. Täidise valmistamiseks purusta sõrmede vahel tofu. Kuumale pannile vala õli, lisa tofu ja prae, kuni ääred kuldsed (5–7 minutit). Lisa pestud spinat, maitsepärm ja sool. Sega läbi ja prae paar minutit. Lisa koor, hoia veel 2 minutit pliidil, seejärel jahuta. Soojenda ahi 200 kraadini. Rulli lehttainas jahusel laual veidi laiali ja jaga 12 ruuduks. Igale ruudule pane 1 sl täidist. Kleebi ääred kokku, pintselda piimaga üle, soovi korral pudista seesamiseemned peale ja tee noaga paar jälge. Tõsta saiakesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 16–20 minutit.

RETSEPTID

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Hakksojakaste KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 200 g Bon Soya hakitud soja tomatikastmes • 4 šampinjoni • 1 hapukurk • 1 küüslauguküüs • 170 g sojakoort • 100 g vett • 2 sl maitsepärmi • 2 sl toiduõli praadimiseks • peotäis hakitud tilli • soola • pipart

Pese ja lõika šampinjonid viiludeks. Haki peeneks hapukurk ja küüslauk. Kuumuta pannil toiduõli, prae selles šampinjone, kuni ääred on kuldsed. Lisa hapukurk, küüslauk ja prae veel paar minutit. Lisa hakitud soja, sega läbi ja prae 2–3 minutit. Vähenda kuumust, vala sisse koor, vesi, lisa maitsepärm ja peenestatud till. Maitsesta soola ja pipraga. Sega kõik läbi ja lase kastmel pakseneda veel 3–5 minutit. Serveeri keedukartuli, riisi või juurviljadega.

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Võileivakate Notuna

KOOSTIS • 240 g kikerherneid • 10 g kappareid • 2 nori lehte • 0,5 sibulat • 2–3 sl õunaäädikat • 2 sl veganmajoneesi • 2 sl sojakastet • 0,5 tl soola • pipart

VALMISTAMINE Haki sibul peeneks, pane kaussi ja vala peale õunaäädikas. Jäta 5 minutiks seisma. Nõruta kikerherned. Kaalu kõik komponendid ning blenderda ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa rohkem soola-pipart.

RETSEPTID

520 ml

Facebook: NURK

Õunaga supipõhi või pitsakate KOOSTIS • 1 suur õun • 1 suur sibul • 1 paprika • 1 suur tomat • 1 sl äädikat • 0,5 sl soola • 2 sl suhkrut • õli Facebook: NURK

Kaerahelbeõunakook KOOSTIS • 300 g kaerahelbeid • 200 g veganmargariini • 100 g suhkrut • 2 sl vett • 4 suurt õuna • 2 sl pruuni suhkrut • kaneeli • kardemoni

VALMISTAMINE Kaalu kaussi kaerahelbed, suhkur, väikeste tükkidena margariin ja vesi. Mudi kõik kätega tainaks ja pane külmkappi, kuni täidist teed. Taina võib ka päev varem valmis teha. Õunatäidiseks sega riivitud õunad suhkruga ja valitud lisandiga. Keeda keskmisel tulel pidevalt segades 5 minutit. Jaga tainas kaheks. Pool pane vormi põhja, suru pisut ühtlasemaks. Kata õunaseguga. Pudista peale teine pool tainast. Küpseta eelkuumutatud 200-kraadises ahjus 35 minutit. Lase enne lõikamist jahtuda.

VALMISTAMINE Kuumuta hakitud sibul paksupõhjalises potis klaasjas. Tükelda kuubikuteks õun, paprika ja tomat. Lisa kõik muu sibulale, ka maitseained. Äädikas ei lase õunal ega muul pudiks keeda, nii jäävad mõnusad tükid. Keeda 15–20 minutit ja pane kuumalt purki. Kasuta supipõhja, pirukakatte või salatina.

Lif󰈩󰈩 I󰈻󰈻 W󰈋󰈋at 󰇳󰇳󰈡󰈡󰉊󰉊 󰈱󰈱ak󰈩󰈩 O󰇾󰇾 󰈾󰈾󰉄󰉄

Rib󰈩󰈩󰈗󰈗󰈘󰈘󰇽󰇽

n󰈸󰈸. 1 󰈋󰈋um󰈚󰈚󰉉󰉉󰈼󰈼 ko󰈇󰈇󰉉󰉉 K󰇽󰇽󰈈󰈈u-E󰉉󰉉r󰈢󰈢o󰈥󰈥󰈀󰈀󰈼󰈼 Kag󰉉󰉉-E󰉊󰉊󰈸󰈸o󰈡󰈡󰈦󰈦󰇽󰇽 ju󰈊󰈊󰉄󰉄󰈎󰈎v󰇽󰇽 köö󰈇󰈇i󰉐󰉐󰈎󰈎l󰈑󰈑󰇽󰇽󰈛󰈛ääre󰉃󰉃󰈩󰈩 󰉄󰉄󰈢󰈢ot󰈑󰈑󰈀󰈀 R󰈏󰈏󰇻󰇻el󰈗󰈗󰈀󰈀 󰈋󰈋󰉊󰉊m󰈚󰈚u󰈼󰈼󰈩󰈩d 󰈢󰈢󰈝󰈝 󰈞󰈞üüd Ee󰈻󰈻󰉄󰉄󰈎󰈎s! Rib󰈩󰈩󰈗󰈗󰈘󰈘󰇽󰇽 on 󰉃󰉃󰉉󰉉󰈞󰈞t󰉊󰉊󰇷󰇷 󰈕󰈕u󰈎󰈎 mä󰈻󰈻󰈼󰈼󰇽󰇽ja, 󰉃󰉃󰉉󰉉󰉊󰉊e󰈼󰈼 󰈩󰈩n󰇷󰇷󰇽󰇽󰈈󰈈a k󰈀󰈀󰇽󰇽󰈻󰈻a 󰈛󰈛󰉉󰉉󰉊󰉊tu󰈻󰈻󰈩󰈩 - 󰉄󰉄󰇵󰇵r󰉏󰉏i󰈼󰈼l󰈎󰈎󰈔󰈔󰉊󰉊󰈛󰈛 ja 󰈚󰈚󰈀󰈀󰈏󰈏󰉄󰉄s󰉏󰉏a󰈛󰈛 t󰈡󰈡󰈏󰈏󰉃󰉃, 󰈦󰈦ar󰈩󰈩󰈚󰈚󰇽󰇽󰇶󰇶 to󰈎󰈎󰉃󰉃󰉊󰉊󰈛󰈛is󰈊󰈊󰈀󰈀󰈹󰈹j󰉊󰉊󰈚󰈚u󰈼󰈼󰈩󰈩d 󰈑󰈑󰇽󰇽 󰈹󰈹õõm i󰈇󰈇󰈀󰈀󰈘󰈘 t󰈢󰈢i󰇷󰇷󰉉󰉉󰈕󰈕󰈢󰈢r󰈸󰈸a󰈘󰈘! La󰈎󰈎󰇽󰇽 va󰈗󰈗󰈎󰈎󰈕󰈕󰉊󰉊 Rib󰈩󰈩󰈗󰈗󰈘󰈘󰇽󰇽 hu󰈚󰈚󰈛󰈛󰉉󰉉s󰇵󰇵i󰇷󰇷: I󰉄󰉄󰈀󰈀l󰈏󰈏a󰈝󰈝󰈡󰈡, P󰈏󰈏󰈕󰈕an󰉃󰉃󰈞󰈞󰈩󰈩, Kõr󰉏󰉏i󰉄󰉄s󰈀󰈀󰈻󰈻󰇵󰇵e󰈛󰈛n󰈩󰈩 󰈝󰈝󰈏󰈏󰈞󰈞g Kar󰈀󰈀󰈚󰈚󰇵󰇵󰈘󰈘li󰈻󰈻󰈩󰈩󰇵󰇵󰈹󰈹it󰉉󰉉󰇷󰇷 󰈕󰈕üüs󰈗󰈗a󰉉󰉉󰈈󰈈󰉊󰉊ga 󰈗󰈗󰈩󰈩󰈏󰈏a󰉄󰉄󰈩󰈩 S󰇵󰇵l󰉏󰉏e󰈹󰈹󰈎󰈎 k󰇽󰇽u󰈥󰈥󰈘󰈘󰉉󰉉s󰉃󰉃󰇵󰇵󰈼󰈼t ü󰈗󰈗e E󰈩󰈩󰈼󰈼t󰈏󰈏. Rib󰈩󰈩󰈗󰈗󰈘󰈘󰇽󰇽 te󰈩󰈩󰇼󰇼 󰉄󰉄󰇵󰇵i󰈩󰈩 󰇵󰇵lu󰈻󰈻 󰉄󰉄õ󰈩󰈩l󰈏󰈏󰈻󰈻e 󰈛󰈛󰉉󰉉󰉊󰉊tu󰈻󰈻󰈩󰈩 󰉐󰉐õ󰈏󰈏ma󰈗󰈗󰈎󰈎󰈕󰈕󰉊󰉊k󰈻󰈻! Juh󰈎󰈎󰈝󰈝󰇶󰇶󰉊󰉊de󰈻󰈻 󰈛󰈛õ󰉅󰉅󰈩󰈩s󰉃󰉃, 󰇵󰇵󰉄󰉄 el󰉉󰉉 󰈢󰈢󰈝󰈝 󰈼󰈼e󰈩󰈩, m󰈏󰈏󰈗󰈗󰈘󰈘is󰈩󰈩󰈔󰈔󰈼󰈼 t󰇵󰇵 󰈻󰈻e󰈘󰈘l󰈩󰈩 󰉃󰉃󰇵󰇵e󰉄󰉄󰈩󰈩, ku󰉃󰉃󰈼󰈼󰉉󰉉b R󰈏󰈏󰇼󰇼e󰈘󰈘l󰈀󰈀 󰉃󰉃󰇵󰇵i󰇶󰇶 s󰈩󰈩󰇷󰇷󰇽󰇽 ü󰈋󰈋es󰈔󰈔󰈡󰈡󰈢󰈢󰈼󰈼 pa󰈸󰈸󰈩󰈩󰈛󰈛󰇽󰇽k󰈻󰈻 󰉄󰉄eg󰈩󰈩󰈚󰈚󰇽󰇽. Koh󰉃󰉃󰉉󰉉󰈛󰈛󰈏󰈏se󰈝󰈝󰈎󰈎 S󰇵󰇵󰈘󰈘ve󰈸󰈸󰈎󰈎󰈼󰈼.

w󰉒󰉒󰉓󰉓.ri󰇼󰇼󰈩󰈩󰈘󰈘l󰇽󰇽.󰈝󰈝e󰉄󰉄

RETSEPTID

Facebook: NURK

Brokoli-suitsutofupirukas TAINAS

TÄIDIS

• 200 g jahu • 2 keedukartulit, riivitult • 150 g margariini

• 250 g suitsutofut • 400 g külmutatud brokolit • 1 sibul • 349 g siiditofut • 3 sl kikerhernejahu • 100 ml vett • suur peotäis külmutatud herneid • soola

VALMISTAMINE Sega või blenderda siiditofu, kikerhernejahu ja vesi ühtlaseks ning sega hulka kõik muud täidisained ja hakitud brokoli, sibul ja herned. Jäta kõrvale. Taina jaoks näpi kõik ained kokku. Vajadusel lisa natuke vett. Suru tainas lahtikäiva vormi põhja ning eelküpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit. Vala täidisesegu põhjale ja küpseta veel umbes 30 minutit. Lase enne serveerimist vähemalt veerand tundi taheneda.

Facebook: NURK

Seenesupp kruupidega

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 0,25 klaasi kruupe • 1 suur kartul • 1 porgand • 500 g šampinjone või muid metsaseeni • 10 cm jupp porrut • 1,5 liitrit vett • 1 loorberileht • 1,5 tl soola

Pane vähemalt 4 tundi varem kruubid likku. Prae poti põhjas seened ja porru, kuni vedelikku on vähemaks jäänud. Lisa loputatud kruubid ja vesi, loorberileht ja sool. Keeda 15 minutit. Lisa ratasteks lõigatud porgand, keeda veel 10 minutit. Viimasena lisa kuubikutena kartul ning keeda, kuni kruubid pehmed. Serveerimisel jahvata supile värsket pipart ja soovi korral lisa taimset hapukoort või hapukurgikuubikuid.

BAKLAŽAAN • 2 keskmist baklažaani • 1 suur brokoli • peotäis koriandrit • peotäis seesamiseemneid • soola • pipart • tšillihelbeid

MISOKASTE • 4 sl misopastat • 1 laimi mahl • 1 sl riisiäädikat • 3 sl seesamiõli • pöidlasuurune tükk ingverit

Vürtsikas baklažaani- ja brokolisalat misokastmega VALMISTAMINE Tükelda baklažaan ja õisikuteks brokoli. Haki koriander. Kuumuta ahi 240 kraadini. Kastme jaoks blenderda miso, laimimahl, äädikas, seesamiõli, kooritud ning tükeldatud ingver, veidi soola ja pipart. Sega suurel küpsetusplaadil tükeldatud baklažaan valmistatud kastmega

ja rösti 30-35 minutit. Eemalda plaat ahjust ja lülita ahi grillifunktsioonile. Sega brokoliõisikud baklažaaniga ning aseta ahjuplaat veel 10 minutiks ahju, et brokoli pealt kergelt pruunistuks. Aseta küpsenud köögiviljad serveerimisnõusse ja puista enne serveerimist üle tšillihelveste, koriandri ja seesamiseemnetega.

TRADITSIOONILISED JAAPANI

MISOD

P Ei sisalda nisu ega piimatooteid P Suurepärane valguallikas P Hea kiudaineallikas P Vegan Miso on traditsiooniline Jaapani toit ja maitseaine, millest on üle 1300 aasta rõõmu tundnud nii buda mungad, samurai sõdalased kui jaapani rahvas. Clearspring pakub laia valikut traditsioonilisel viisil kääritatud Jaapani mahemisosid, mis on valminud meistrite käe all. Neid valmistatakse parimatest mahepõllumajanduslikult kasvatatud koostisosadest: terved sojaoad, viljaterad, ainulaadne koji pärmikultuur ja meresool.

Leia misod E-poest:

www.valete.ee

Clearspringi misod on müügil: Valete Ökokaupades/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmas/ Ökosahvris.

RETSEPTID

Jelizaveta Kudrjašova Taimsed Valikud @vegchoco_factory

16 tk

Lene Otenurm Taimsed Valikud @lene_otenurm

Kõrvitsaseemne-vürtsikaramelli batoonid PÕHI • 150 g kõrvitsaseemneid • 80 g kookoshelbeid • 100 g pehmeid kivideta datleid

KARAMELL • 165 g kookoskreemi • 65 g kookossuhkrut • 65 g kookosõli • 85 g pähklivõid • 1,5 tl piparkoogimaitseainet • 0,5 tl kaneeli • 300 g tumedat šokolaadi

Mahlane õunapurukook PÕHI

TÄIDIS

• 200 g nisujahu • 150 g suhkrut • 150 g õli • 300 ml taimset piima • 1 tl äädikat • 1 tl soodat • 1 kikerhernekonservi vedelik • näpuotsaga soola

• 800 g tükeldatud õunu • 200 g suhkrut • 250 ml taimset koort • 1 tl kaneeli

VALMISTAMINE Purusta kõrvitsaseemned, kookoshelbed ja datlid blenderis ebaühtlaseks, kuid kleepuvaks massiks. Suru segu vormi põhja (kasutasin 18 x 18 cm vormi). Karamelli jaoks soojenda kõik koostisosad peale šokolaadi veevannil, kuni suhkur on sulanud. Blenderda ühtlaseks ning vala karamell põhja peale. Pane vorm mõneks tunniks või ööseks sügavkülma. Lõika paraja suurusega batoonikesed ning kata need veevannil sulatatud šokolaadiga. Säilita külmkapis.

PURUKIHT • 200 g nisujahu • 50 g suhkrut • 130 g margariini • 50 g mandlilaaste

VALMISTAMINE Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Keeda kikerhernevedelikku keskmisel kuumusel u 5 minutit, kuni järel on umbes pool. Jäta jahtuma. Sega taimne piim äädikaga. Lisa kõik koogipõhja jaoks vajalikud kuivained kaussi ja sega. Kui kikerhernevedelik on jahtunud, vispelda see nii tugevaks vahuks, et saad kausi tagurpidi keerata, ilma et vaht välja kukuks. Sega kuivained kokku õli ning taimse piimaga, seejärel lisa kikerhernevaht ja sega, kuni tainas on ühtlane. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 20–25 minutit. Kui põhi küpseb, sega purukihi jaoks omavahel nisujahu, suhkur ja toasoe margariin. Sega sõrmedega, kuni tekib puru. Seejärel lisa mandlilaastud ja sega veel. Täidise valmistamiseks vala potti suhkur ja kuumuta aeglaselt keskmisel kuumusel. Kui suhkur on sulanud, lisa ettevaatlikult juurde taimne koor ja sega ühtlaseks. Seejärel vala potti õunatükid ja kaneel ning keeda koos suhkruseguga mõni minut. Kui põhi on küpsenud, kata see ühtlaselt õunaseguga ning seejärel puista peale purukiht. Küpseta veel 10–15 minutit ja jälgi, et purukiht liiga pruuniks ei läheks.

RETSEPTID

KOOSTIS • 2 sl õli • 1 sibul • 3 küüslauguküünt • 2 värsket paprikat • 200 g teokarbikujulist pastat • 1 puljongikuubik • 3 tl paprikapulbrit • 1 tl pipart • 1 tl Vahemere ürdisegu • 1 tl soola • 2–3 peotäit beebispinatit • peotäis basiilikut

KASTE • 1 purk kookoskreemi • 4 päikesekuivatatud tomatit • 1 tl Dijoni sinepit • 1 kuhjaga tl kartulitärklist • 3 tl sidrunimahla • 4 sl maitsepärmi

Pikantne röstpaprikaga pastaroog VALMISTAMINE Esmalt rösti paprikad. Pane terved paprikad või poolitatud (ja puhastatud) paprikad 200–250-kraadisesse ahju 40–50 minutiks, kuni paprikad on tõmbunud mustaks. Seejärel lase neil fooliumi või muu katte all jahtuda. Lisa blenderisse kõigepealt päikesekuivatatud tomatid ja pisut kookoskreemi ning blenderda enam-vähem ühtlaseks. Seejärel lisa kõik muud komponendid ja blenderda veelkord. Kui paprikad on jahtunud, eemalda kilejas nahk ja lõika need väikesteks tükkideks. Pane potti õli ja hakitud sibul ning prae, kuni sibul muutub klaasjaks. Lisa

g 2-3

Sanne Org Taimsed Valikud @sanneorg

potti toores pasta, hakitud küüslauk, röstitud paprika, puljongikuubik, paprikapulber, sool, ürdisegu ja pipar. Vala peale piisavalt vett, et pasta oleks enam-vähem kaetud. Sega korralikult ja kata pott kaanega. Lase pastal u 6 minutit valmida. Kui pasta valmimiseni on mõned minutid jäänud, lisa hakitud spinat, basiilik ja kaste. Sega ning lase pastal veel mõned minutit valmida. Vahepeal proovi, kas on vaja veel maitsestada.

Taavi Heinoja Taimsed Valikud @absaek

Kaerajuust KOOSTIS • 150 g peeneid kaerahelbeid • 250 ml filtreeritud vett • 3 sl sidrunimahla • 1 sl rohelisi oliive • 2 sl oliivikonservi vedelikku • 3 sl kookosõli • 2,5 sl maisitärklist • 3,5 sl tapiokipärleid või -tärklist • 2 sl maitsepärmi • 2 tl küüslaugupulbrit • 2 tl sibulapulbrit • 1 tl soola • 0,25 tl musta pipart

VALMISTAMINE Pane kaerahelbed, vesi, sidrunimahl, oliivid ja oliivivedelik blenderisse. Töötle mõni minut kõrge kiiruse peal, kuni kaerahelbed on võimalikult palju tärklist vabastanud. Vala saadud vedelik läbi pähklipiimakoti (või marli) segamiskaussi. Soovitud konsistents on justkui paks ja limane kaerapiim. Jahvata maitsepärm peeneks pulbriks. Seejärel lisa see koos kookosõli, küüslaugupulbri, sibulapulbri, soola ja pipraga kaeramassile ning sega kahvliga ühtlaseks. Vajadusel

jahvata tapiokipärlid peeneks pulbriks. Lisa pulber või tapiokitärklis segamiskaussi ning sega kahvliga uuesti ühtlaseks. Pane juustusegu potti ja kuumuta keskmisel tulel. Keera juustu silikoonspaatliga pidevalt ümber, et see ühtlaselt küpseks ja ära ei kõrbeks. Jätka, kuni juust on enam-vähem tahkeks muutunud. See protsess peaks võtma 1–2 minutit. Aseta juust õliga vooderdatud kaussi ning pressi pealt ühtlaseks. Lase maha jahtuda ja aseta siis mõneks tunniks külmikusse.

RETSEPTID

g4 taimneteisipaev.ee

Kõrvitsaraamen KOOSTIS • 600 g tugevama maitsega kõrvitsat • 500 ml köögiviljapuljongit • 250 g kookospiim • 50 g heledat misopastat • 35 g ingverit • 35 g küüslauku • 1 laimi mahl • 1 Habanero tšilli • 0,5 tl köömneid • 0,5 tl koriandriseemneid • 1 tähtaniis • 2 nelki • 0,5 kaneelipulka • 15 g muscovado-suhkrut • 2 tl seesamiõli

VALMISTAMINE Koori kõrvits. Tükelda kuubikuteks ja rösti ahjus 180 kraadi juures. Veerand kõrvitsakuubikutest eemalda umbes 6–7 minuti pärast, kuni need on keskelt veel natuke krõmpsud (neid kasuta serveerimise juures). Ülejäänud kõrvitsat küpseta edasi, kuni täiesti pehme. Blenderis lase kõik kreemiks, vajadusel lisa natuke vett, et kergem oleks. Koori ingver ja küüslauk ning haki natuke väiksemaks. Prae need väheses õlis pannil koos tšilliga läbi, et maitsed

SERVEERIMISEKS tugevamad oleksid. Lõpuks lisa ka kõik vürtsid ja kuumuta läbi. Pane ühte potti kõik asjad kokku (v.a varem kõrvale pandud kõrvitsakuubikud), kuumuta keemiseni ja keeda vaiksel tulel u 30 minutit. Läbi sõela kurna välja kõik köögiviljad ja maitseained, et jääks alles ilus puljong. Vajadusel maitsestada soola, suhkru ja laimimahlaga. Serveeri koos nuudlite, seente, köögiviljade, kõrvitsa, rohelise sibula, koriandri ja seemnetega.

• nuudleid • seeni • ube • värskeid köögivilju • rohelist sibulat • koriandrit • seemneid

Retsepti autor on Chefs for Change’i saadik, restorani Kaks Kokka peakokk ja restoran Ö sous-chef Aldur Soosalu (aldursoosalu.com). Foto autor: Alina Birjuk 60

EHTSAS SUITSUAHJUS VALMINUD SUITSUVORSTID!  Sojavabad  Palju valku  Käsitsi valmistatud Saadaval Tallinnas kohvikus VegB12, veganmarketis Rohevalik ja restoranis Oasis. happyvworld@gmail.com

RETSEPTID

taimneteisipaev.ee

TAINAS • 250 g jahu • 125 ml vett • 1,5 sl oliiviõli

KÕRVITSATÄIDIS • 225 g kõrvitsapüreed • 130 g kikerherneid • 1 sl kookoskoort • 3 küüslauguküünt • 1 sl maitsepärmi • soola • pipart

VALMISTAMINE Pane kaussi jahu, vesi ja oliiviõli. Sega kahvliga, kuni tekib tainas. Sõtku tainast u 2 minutit, kata puhta köögirätikuga ja pane tunniks külmkappi. Auruta või keeda kõrvitsat u 25 minutit või kuni piisavalt pehme, et püreestada. Purusta kahvliga. Võid kasutada ka poest ostetud püreed. Pane kõik täidise koostisosad blenderisse ja

g 4-6

Kõrvitsaravioolid purusta ühtlaseks ja kreemjaks. Võta külmkapist varem tehtud tainas ja rulli õhukeseks (kuid mitte liiga õhukeseks, et ravioolid katki ei läheks). Kasutades klaasi, lõika tainast välja keskmise suurusega ringid. Allesjäänud tainas pane kokku, rulli uuesti ja lõika veel. Pane 1–2 tl täidist iga ringi keskele. Õrnalt tee ringi ääred kokku veega

ja keera ring pooleks. Ääred vajuta kinni kahvliga. Pane suur pott veega keema. Kui vesi keeb, pane ravioolid ettevaatlikult potti ja keeda, kuni ravioolid tõusevad pinnale (2–3 minutit). Kui ravioolid on valmis, võib neid veel natuke krõbedaks praadida.

KOOSTIS taimneteisipaev.ee

Porgandiingverisupp

• 1 sl oliiviõli • 1 hakitud sibul • 2 küüslauguküünt • 2 sl hakitud ingverit • 5 tassi hakitud porgandit • 900 ml puljongit • 1 tl kuivatatud tüümiani • 400 ml kookospiima • 0,5 laimi mahl • soola • pipart

VALMISTAMINE Prae suurel pannil sibulat oliiviõlis keskmisel kuumusel, umbes 5–6 minutit. Lisa küüslauk ja ingver ning prae 62

veel 1–2 minutit. Lisa porgand, puljong, sool, pipar ja tüümian. Kuumuta umbes 20–30 minutit, kuni porgand on peh-

me. Blenderda ühtlaseks püreeks. Sega sisse kookospiim ja laimimahl. Serveeri ürtide või maitserohelisega.

RETSEPTID

Gluteenivaba karamelli-õunakook PÕHI

SISU

KATE

• 50 g margariini või veganvõid • 40 g suhkrut • 0,5 tl küpsetuspulbrit • 90 g kikerhernejahu • näpuotsaga soola

• 250 g maitsestamata kõva tofut • 200 g vaniljepiima • 150 g kookossuhkrut • 1 sidruni mahl

• 4 õuna • 1 sl kaneeli • 1 sl kookossuhkrut

VALMISTAMINE Sega põhja koostisained hoolikalt läbi. Parim on segada kätega, aga saab ka lusika või kahvliga. Pane tainas mõneks ajaks külmikusse tahenema, et see kõvemaks läheks. Seejärel riivi tainas jämeda riiviga koogivormi põhjale. Nii saad koogile õhulisema põhja. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 15 minutit. Pane sisu koostisosad köögikombaini ja blenderda ühtlaseks. Vala segu küpsetatud põhjale. Sega kaneel ja suhkur viilutatud õuntega. Aseta maitsestatud õunad koogile. Pane 180-kraadisesse ahju 40 minutiks küpsema. Kook võib ahjust tulles tunduda vedel, jahtudes see tahkub. Lase koogil täielikult jahtuda.

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

RETSEPTID

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

Astelpaju-piparmündi kõrvitsapüreesupp KOOSTIS • 170 g sibulat • 190 g porgandit • 1,1 kg muskaatkõrvitsat • 130 g astelpajumarju • 700 g vett • 3 sl kookospiima paksemat osa • peotäis värsket piparmünti • paar peotäit kukeseeni • oliiviõli • sibulat • soola

VALMISTAMINE Haki sibul, kõrvits, porgand ning prae vähese õliga poti põhjas. Seejärel lisa vesi ja lase köögiviljadel pehmeks haududa. Lisa astelpajumarjad, piparmündilehed, kookospiim, sool. Lase hetkeks keema ja võta pott tulelt. Purusta saumikseriga mõnusalt kreemjaks. Soovi korral lisa vett või taimset piima juurde. Lõpuks lisa maitse järgi soola. Seejärel prae hakitud sibul ja kukeseened koos soolaga. Lisa need supile serveerimisel. Veel võid supi peale panna värskeid astelpajumarju ja krutoone.

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

Gluteenivaba šokolaadi-metspähklipiparmündikook PÕHI

SISU

• 50 g margariini või veganvõid • 40 g suhkrut • 0,5 tl küpsetuspulbrit • 90 g kikerhernejahu • näpuotsaga soola

• 200 g kookospiima paksemat osa • 200 g Bitteri 56% šokolaadi • 100 g metspähkleid • 20 g Vana Tallinna kookoskoore veganlikööri • 100 g kookossuhkrut • peotäis värsket piparmünti

VALMISTAMINE Sega põhja koostisained hoolikalt läbi. Parim on segada kätega, aga saab ka lusika või kahvliga. Pane tainas mõneks ajaks külmikusse tahenema, et see kõvemaks läheks. Seejärel riivi tainas jämeda riiviga koogivormi põhjale. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus 15 minutit. Sulata šokolaad. Purusta köögikombainis pähklid koos piparmündilehtedega. Seejärel lisa kõik teised koostisosad. Töötle ühtlaseks kreemiks. Pane kreem koogile ning lase 3 tundi tahkuda või hoia üleöö külmkapis. 66

Märka rohelist!