Audi magazin Kevad/Suvi 2018

Audi Magazin

Kevad/Suvi 2018

JUHT KIRI

Audi ja Eesti – digiajastu teerajajad Kui Eesti Vabariik peab oma suurt juubelit tänavu, siis Audi tähistas sajandivanuseks saamist juba mitu aastat tagasi.

Audil ja Eestil on peale väärika ea veel nii mõndagi ühist. Ühendavaks märksõnaks ja eeskujuks paljudele on tänapäeval kindlasti digitaliseerimine. Eesti digivaldkonna eduloost saate lugeda ka värskest Audi Magazinist.

Ja muidugi Audi e-tron – täiselektriliste Audide esimene põlvkond on sündinud ja astub avalikkuse ette juba selle aasta sügisel. Tänavusel Genfi autonäitusel ringi sõitnud maskeeritud Audi e-tron andis tema olemuse ja võimaluste kohta esimesi vihjeid. Lähemalt räägime uue mudeli infrastruktuuri ja tootmise tagamaadest ka käesolevas ajakirjas.

Heameel on tõdeda, et käesoleva aasta jooksul täieneb Audi mudelivalik rekordiliselt. Esimeses kvartalis müügile tulnud uues Audi A7 Sportbackis kohtuvad sportliku sõidustiili traditsioonid ja homsed digitehnoloogiad.

Eesti on talentide maa ja meil on hea meel neid ikka ja jälle oma ajakirja veergudel tutvustada. Seekordses numbris võtavad muusikast ja muust rääkida koguni kaks Eesti tippdirigenti – Arvo Volmer ja Kristjan Järvi.

Möödunud aasta sügisel saabus müügile Audi lipulaeva neljas põlvkond – Audi A8 on uue disainikeele ja uuendusliku puutetundliku juhtimise kontseptsiooniga on väga hästi vastu võetud. Mõlema nimetatud mudeliga ootame teid tutvuma ja proovisõidule Audi müügisalongi.

Rubriigis Hea Eesti Asi räägime ettevõttest Digital Sputnik. Paljud meist tõenäoliselt ei teagi, et Digital Sputnik valmistab uue põlvkonna LED-valgusteid, mida hinnatakse Hollywoodist Bollywoodini.

Foto: Sergei Zjuganov

Äsja esitles Audi uut A6 mudelit, selle eduka sedaani juba kaheksandat põlvkonda, mida on täiendatud mitme innovaatilise lahendusega. Olgu tegu kas digitaliseerimise, mugavuse või sportlikkusega – elegantse vormiga Audi A6 on vaieldamatult multitalent luksusklassi autode seas. Uus mudel jõuab Eestisse juba juunikuus.

Juba praegu oleme ootusärevad – tänavu juunis avalikustatakse uus Audi Q8. Selle võimsa mudeliga, mis ühendab Q välimuse ja kupee sportlikkuse, siseneb Audi uude segmenti ja leiab kahtlemata palju sõpru nii Audi kui ka konkurentide klientide seas.

Neid, kes on “neljale rõngale” pühendanud tervelt veerand sajandit, võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Audi Tallinna töökoja juht Villu Vackermann on üks sellistest – ka temast tuleb meie ajakirja veergudel juttu.

Päris algul sai mainitud kaht suurt juubelit. Nüüd olgu mainitud veel kolmaski – käesolev aasta on meie ajakirjale juba 15. ilmumisaasta.

Nauditavaid kilomeetreid Audi roolis!

Peeter Tiitson Audi Eesti

005

Sisukord

024 032 0 0 8 Audi uudised Uued mudelid, uus tehnoloogia.

AUDI AG ja Audi Eesti uudised.

0 1 4 Äriklassi värskendus Kaheksanda põlve Audi A6 Limousine on kohal.

0 2 0 Uue ajastu Gran Turismo Audi A7 Sportback on traditsioonide ja innovatsiooni põnev sümbioos.

0 2 4 Valguse digitaalne ärkamine Audi A7 Sportback räägib progressiivset disainikeelt.

0 2 8 Kaido Soorski proovisõit Päev neljanda generatsiooni Audi A8 roolis.

0 7 4 Ausalt oma muusikat teenides Intervjuu tippdirigent Arvo Volmeriga.

0 3 2 Laadimine 2.0 Audi uus mobiilsuseajastu on alanud.

0 8 0 Vabariigi Naine Moekunstnik Tiina Talumees esitleb juubelikollektsiooni.

0 3 8 Uued tööd Audi uus mobiilsuseajastu on alanud.

0 4 2 Uuendused vajavad asjatundjaid E-riik Eesti välismaalase pilgu läbi.

0 5 4 Jätkusuutlike linnade lummuses Kopenhaagen ja tema sõbralik elukeskkond.

0 8 4 Eesti poisid Hollywoodis Digital Sputniku valgustehnika vallutab maailma filmiekraane.

0 9 2 Veerand sajandit Audiga Sõna saab Audi Tallinna töökoja juht Villu Vackermann.

0 6 6 Audi pood Valik Audi aksessuaare.

0 7 0 Kuldsponsor Audi ERSO uue hooaja säravamad pärlid.

014 006

074

HINE – ainuke konjak, millega varustatakse Briti kuningakoda

HINE’i

finessideni viimistletud küllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci südames asuvas Grande Champagne’is, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi. Ainulaadseks teevad HINE’i maja aga Grande Champagne’i aastakäigukonjakid, mis kuuluvad kõige ihaldusväärsemate destillaatide hulka, mida raha eest üldse saab.

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Audi esitleb esimest täiselektrilist mudelit 008

Foto: Audi

UU DISE D

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Audi esitles Genfi autonäitusel esmakordselt oma täiselektrilise mudeli prototüüpi. Sportlik linnamaastur ühendab luksusautole omase avaruse ja mugavuse igapäevasteks sõitudeks sobiva sõiduulatusega. Enne seeriatootmise algust testitakse kõikjal maailmas ja ekstreemsetes tingimustes umbes 250 arendusautot.

Audi e-troni prototüüp lubab heita pilgu selle margi esimesele täiselektrilisele mudelile. Maskeeringu all on peidus tippklassi linnamaastur, mis mahutab viis inimest ja rohkelt pagasit – ruumikus ja mugavus ei jää alla Audi tüüpilise luksusmudeli omale.

Pikemaid sõite võimaldav sõiduulatus ja lai laadimisvõimaluste valik lubavad klientidel ilma kompromissile minemata ainult elektri jõul sõita. Audi e-troni prototüüpi saab kuni 150 kW-se laadimisvõimsusega kiirlaadimisjaamades laadida – linnamaastur on pikema reisi järgmiseks etapiks valmis vaid 30 minutiga.

Elektriline quattro-mudel lennutab nelikveo uude ajastusse ja tuleb esmaklassiliselt toime igasugusel pinnasel. Audi e-troni seeriamudel tuleb Euroopas müügile 2018. aasta lõpus.

“Audi paneb oma esimese täiselektrilise mudeliga paika ettevõtte tuleviku seisukohalt olulise verstaposti,” ütles AUDI AG juhatuse esimees Rupert Stadler. “Aastaks 2020 kuulub meie tootevalikusse kolm täiselektrilist mudelit, nende seas neljaukseline Gran Turismo (Audi e-tron Sportbacki ideeauto seeriaversioon) ja sportliku linnamaasturiga liituv kompaktklassi mudel.

2025. aastaks oleme lansseerinud üle 20 elektri- ja pistikhübriidauto – kõikides segmentides ja kõikide kontseptsioonidega,” selgitab Audi tegevjuht.

Audi e-troni prototüüp ei kanna tavalist prototüüpautode maskeeringut, vaid illustreerib oma elektrivarustust spetsiaalselt kujundatud kilega. Maskeeritud e-troni tähistus laiub üle terve külje ja näib, nagu oleks see sõna ka ise voolu all. Tagaluugil esitiiva kõrgusel asuv “e” on sõna otseses mõttes elektrifitseeriv. Kõrgepingevõrgustikku sümboliseerivad oranžid elemendid väljendavad Audi e-troni ideeauto täiselektrilisust – näiteks auto alaosa ümbritsevad vaheldumisi oranžid ja mustad jooned.

Väljendusrikkad ukseläved koos värvikate detailidega näitavad, kus asub auto aku ja seega ka energiakeskus.

Enne Audi esimese elektriauto lansseerimist käesoleva aasta lõpus katsetatakse sportlikku linnamaasturit neljal kontinendil toimuvate testsõitude käigus. Täiselektriline linnamaastur peab tõestama oma universaalseid võimeid ekstreemtingimustes toimuvates kompromissitutes praktilistes testides nii külmas Skandinaavias, kuumas Aafrikas, Aasia kõrgmäestikes ja Nürburgringi Nordschleifel, Hiina suurlinnade katkendlikus liikluses kui ka Ameerika kiirteedel. Audi testib eelseeria autosid klientide kasutustingimustes igasugustes kliimavöötmetes temperatuuridel vahemikus –20 kuni enam kui +50 Celsiuse skaalal. Lisaks testitakse erinevates maailma nurkades intensiivselt ka laadimistehnoloogiat, mis on akuga elektriautode turvalisuse seisukohalt väga oluline kriteerium. Individuaalseid laadimisstandardeid testitakse testimiskeskustes ja avalikes kohtades, et valideerida erinevate laadimisvõimaluste täielikku valikut. Kokku testitakse veidi vähem kui 250 Audi e-troni prototüüpi. Testid hõlmavad üle viie miljoni kilomeetri, mis võrdub umbes 125-kordse maakera ümbermõõduga ja 85 000 sõidutunniga.



009

Fotod: Audi

UU DISE D

010

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Audi, Italdesign ja Airbus ühendavad isejuhtiva auto droonsõidukiga 8. kuni 18. märtsini toimunud Genfi autonäitusel esitlesid Audi, Italdesign ja Airbus täiselektrilist ja täisautomaatset horisontaalse ja vertikaalse liikumise kontseptsioonmudelit Pop.Up Next. Kaugemas tulevikus võib see sõiduk linnaelanikke kiiresti ja mugavalt nii mööda teed kui ka läbi õhu transportida ning lahendada samas ka liiklusprobleeme. Sõiduki sisemuses domineerib 49-tolline ekraan. Suhtlus inimese ja masina vahel toimub kõne- ja näotuvastuse, silmajälgimise ja puutefunktsiooni abil. Ülikerge kaheistmelise kabiini võib ühendada kas auto- või lennumooduli külge. Audi toetab seda projekti oma oskusteabega akutehnoloogia ja automatiseeritud juhtimise vallas.

“Loovust on vaja kõiges, mis puudutab uusi mobiilsuskontseptsioone linnades ja inimeste erinevaid vajadusi. Italdesign on uuenduslike tehnoloogiate ja radikaalsete prototüüpide inkubaator.Pop.Up Next on ambitsioonikas visioon, mis võib tuleviku linnaelu jäädavalt muuta,” ütleb Dr. Bernd Martens,

Audi juhatuse liige hangete vallas ja Italdesigni president. Italdesign töötab välja tulevikku suunatud ideeautosid nii Audile kui ka klientidele terves maailmas. Italdesign‘i tegevjuht Jörg Astalosch ütleb: “Mobiilsuse tulevikulinnades määratlevad ära mitmed tegurid. Oleme uhked võimaluse üle teha koostööd kosmosetööstuse liidri Airbus‘iga, et uurida, milliseid lahendusi tulevikumobiilsus pakkuda võiks.” Astalosch näeb Pop. Up Next‘i kui paindlikku vajadusepõhist kontseptsiooni, mis võib avada linnaelanike ees liikuvuse kolmandas dimensioonis.

Italdesign kasutab ära linnade, ülikoolide ja erinevate sidusrühmade võrgustikku, et paremini ennetada linnade mobiilsuse tulevikku. Pop.Up’i esimest versiooni tutvustati juba eelmise aasta Genfi autonäitusel. Pop.Up Next on aga eelkäijast oluliselt kergem ja ka sisemus on uuenenud. Põhjalikumat teavet Pop. Up Next‘i kohta leiate https://www.italdesign.it/geneva2018.



011

UU DISE D

e-kütuste võidukäik Audi on veendunud e-gaasi, e-bensiini ja e-diisli potentsiaalis ning jätkab oma e-kütuste arendamist. Praeguseks on ettevõte saavutanud sünteetilise e-bensiini vallas olulise vahe-eesmärgi – koos arenduspartneriga toodeti esmakordselt mootorite esialgseteks testimisteks piisavas koguses regeneratiivselt toodetud kütust. Koostöös Leunas (Saksi-Anhalt) asuva ettevõttega Global Bioenergies S.A. valmis 60 liitrit e-bensiini, mis on seni suurim toodetud kogus. “Sarnaselt kõigi Audi e-kütustega on ka uuel kütusel mitmeid eeliseid. See ei sõltu toornaftast, ühildub olemasoleva infrastruktuuriga ja pakub suletud süsinikutsükli võimalust,” ütles AUDI AG jätkusuutliku tootearenduse juht Reiner Mangold. Audi e-bensiin on peamiselt vedel isooktaan. Praegu toodetakse seda kütust biomassist kahes etapis.

Kõigepealt toodab Global Bioenergies piloottehases gaasilises olekus isobuteeni (C4H8). Seejärel muundab Leunas asuv Fraunhoferi keemiliste biotehnoloogiliste protsesside keskus (CBP) selle lämmastiku lisamise teel isooktaaniks (C8H18). Selline kütus on väävli- ja benseenivaba ning põleb seetõttu väga puhtalt.

Audi jaoks on e-kütused midagi enamat kui lihtsalt laboratooriumites teostatavate uuringute objekt. Aastast 2013 on ettevõte pakkunud taastuvat Audi e-gaasi. Osaliselt pärineb see kütus Audi “elektrist-gaasiks“ tehasest Werltes (Emsland).

Kliendid saavad oma Audi g-troni ükskõik millises maagaasitanklas laadida ja maksavad selle eest tavahinda. Sisestades teatud koguse Audi e-gaasi maagaasivõrku, tagab Audi oma programmi keskkonnasõbralikkuse, sealhulgas CO2-heite vähenemise.

Audi e-kütuste valikusse kuulub ka Audi e-diisel. Dresdenis töötas 2014. aasta lõpust kuni 2016. aasta oktoobrini Audi koostööpartneri Sunfire‘i e-diislit tootev piloottehas. Werlte pakkus rohelist energiat ning toormaterjalidena kasutati ka vett ja CO2.

Blue Crude-nimeline lõpp-produkt rafineeriti Audi e-diisliks.

Hetkel kavandab Audi tootmist Šveitsis Aargau kantonis asuvas Laufenburgi tehases. Koos partnerite Ineratec GmbH-ga ja Energiedienst Holding AG-ga toodetakse uues piloottehases umbes 400 000 liitrit Audi e-diislit aastas. Esmakordselt on hüdroenergia ainus energiaallikas, mida selleks vaja läheb.



Fotod: Audi

Audi tehnikud tegelevad hetkel testmootorites taastuvkütuse põlemise ja heitmete uurimisega. Audi e-bensiin on ülipuhas sünteetiline kütus väga heade antidetonaatori omadustega ning pakub võimalust mootori kompaktsuse ja seega ka tõhususe tõstmiseks. Keskpikas perspektiivis on projektipartnerite eesmärgiks muuta tootmisprotsessi selliselt, et biomassi enam vaja ei lähekski. Sellisel juhul kasutataks lähtematerjalidena taastuvatest energiaallikatest toodetud CO2 ja lämmastikku.

Audi alternatiivkütustel on juba praegu suur potentsiaal jätkusuutliku liikuvuse tagamiseks ja sisepõlemismootori CO2-heite vähendamiseks – g-troni mudelite CO2-heide on kuni 80 protsenti väiksem sisepõlemismootoritega sõidukite omast.

012

Linna ja maale!

Audi Q3 eripakkumine.

Saadaval nii esiveolisena kui ka nelikveolisena.

Tule proovisõidule.

Audi Q3 sport 1.4 TFSI ultra 6-k, S tronic Tavahind: 41 165 € Erihind: 31 000 €

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee Aasta Auto AS Sepa 24b Tartu Telefon: 730 8000 E-mail: audi@aastaauto.ee www.audi.ee

Audi Q3 basic 2.0 TFSI quattro 7-k, S tronic Tavahind: 49 915 € Erihind: 37 575 €

013

AUDI A6

ÄRIKLASSI VÄRSKENDUS: UUS AUDI A6 LIMOUSINE.

014

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Äsja esitles Audi uut A6 mudelit, selle eduka sedaani juba kaheksandat põlvkonda, mida on täiendatud mitme innovaatilise lahendusega. Olgu tegu kas digitaliseerimise, mugavuse või sportlikkusega – elegantse vormiga Audi A6 on multitalent luksusklassi autode seas. Täisdigitaalne MMI touch response võimaldab intuitiivset juhtimist. Märkimisväärsed lahendused ühenduvus- ja juhiassistentide vallas annavad tunnistust intelligentsusest. Vedrustus ühendab sujuva sõidumugavuse ja stabiilsuse, muutes mudeli veelgi sportlikumaks. Standardvarustusse on suurema mugavuse ja tõhususe huvides lisatud kerghübriidajamiga

Foto: Audi

mootor.

A6 015

AUDI A6

016

Foto: Audi

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Jõuülekanne.

Audi A6 tuleb Euroopas müügile kahe võimsa ja sujuva mootoriga, millest üks on diisel- ja teine bensiinimootor.

Bensiiniauto (kombineeritud kütusekulu 7,1–6,7 liitrit 100 kilomeetri kohta, CO2 heited 161–151 grammi kilomeetri kohta) mootor on 3.0 TFSI. V6 turboülelaaduriga mootor kiirendab selle äriklassi sedaani nullist 100 kilomeetrise tunnikiiruseni 5,1 sekundiga võimsusega 250 kW (340) hj).

Elektroonikaga piiratud tippkiirus 250 km/h on pelgalt tehniline küsimus. 3.0 TDI mootor võimsusega 210 kW (286 hj) pakub bensiinimootoriga autole sarnast tulemust (kombineeritud kütusekulu, l/100 km: 5,8–5,5; kombineeritud CO2 heited g/km: 150-142).

Valgustuse disain – ellu äratatud tehnoloogia.

Valgustuse disain rõhutab A6 tehnilist olemust. Audi pakub kolmes erinevas variandis esilaternaid. Tippklassi HD Matrix LED esilaternates moodustavad viis horisontaalset joont päevatulede signatuuri – need rõhutavad esiosa laiust.

Nende kohal on lähitulemoodulid, mis näevad välja kui silmaavad. Alternatiivselt koosneb tagalaternate iseloomulik signatuur ühest horisontaaljoonest ja üheksast vertikaalsest segmendist. Nende vahele jääva ala täidavad pidurituled. Tippklassi varustusse kuuluvad ka dünaamilised suunatuled. Uste avamisel ja lukustamisel äratab koju saabumise ja kodust lahkumise funktsioon ellu disaini ja tehnoloogia kombinatsiooni, mis on Audile iseloomulik.

Väliskujundus.

Tehniline ja elegantne.

Sarnaselt mudelitega A8 ja A7 Sportback on ka A6 uue disainikeele väljendusrikas toetaja. Pingul pindade, teravate servade ja silmatorkavate joontega äriklassi sedaan toob kohe ilmsiks eripärased jooned – sportliku elegantsi, kõrgtehnoloogia ja keerukuse detailides. Välisilme puhul torkavad silma tasakaalus proportsioonid – pikk kapott, pikk teljevahe ja lühikesed üleulatused. A6 on 4939 millimeetrit pikk ehk seitse millimeetrit pikem kui tema eelkäija. Laiust on 12 millimeetri võrra suurendatud ja nüüd ulatub see 1886 millimeetrini. Kõrgust on uuel mudelil kahe millimeetri võrra rohkem kui eelmisel. Madalal paiknevast laiast Singleframe-iluvõrest, lamedatest esilaternatest ja võimsatest kontuuritud õhusisselaskeavadest õhkub sportlikkust.

Külgvaates vähendavad auto visuaalset kõrgust kolm silmatorkavat joont. Võimsalt pingul kontuurid rataste peal annavad tunnistust Audi quattro geenidest. Siluetti iseloomustab pingul katusejoon, mis aheneb lamedateks C-piilariteks.

Lühike pakiruumi luuk on otstest kumerate servadega, et aerodünaamikat optimaalselt ära kasutada. Silmatorkav kroomriba rõhutab tagaosa kolmemõõtmelist kuju ja ühendab omavahel tagatuled. Uus A6 on saadaval 14 värvitoonis, millest seitse on uued. Lisaks põhivariandile saavad kliendid valida sport- ja disainipakettide ning S line välispaketi vahel.

Paljud detailid on muutunud, näiteks Singleframe või küljel olevad õhu sisselaskeavad. Kõigis joontes ja värvides on kasutatud valguse ja varjude mängu, mis rõhutab veelgi reljeefset muljet.

Audi ambient interjööri valgustuspakett.

Audi pakub salongi jaoks kaht erinevat valgustuspaketti.

Valgustuspakett I “Ambiente Lighting” – ruumiline valgustus armatuurlauas ja ustes (ees ja taga) ning sisenemisvalgustus tagumistes ustes.

Valgustuspakett II “Contour/Ambient lighting” – ruumiline ja kontuurvalgustus kogu autos, võimalik on valida 30 värvitooni vahel.

Interjöör – futuristlik kujundus.

Uue A6 interjööris valitsevad mustad paneelid – lihvitud välimus, mis väljendab selle äriklassi auto tehnilist pädevust ja digitaalset iseloomu. Sellega luuakse pingevaba salongiõhkkond disainikeeles, mis mõjub lakoonilise ja asjalikuna. Elegantne näidikupaneel ning rahulik ja pidev horisontaaljoon loovad õhulise ruumilisuse mulje.

Keskkonsool on suunatud juhile, ka ülemine puudutustele reageeriv MMI touch response on kergelt vasakule poole kaldu. Mustade paneelide keskel kaob see väljalülitatuna alumiiniumsalve peaaegu ära. Kuvar aktiveeritakse ukse avamisel. Selle graafiline kasutajaliides tundub napp ja sobitub kogu sisekujundusega.

017

AUDI A6

Salong on eelkäijaga võrreldes veelgi suurem. Uus mudel jääb eelmise mudeli ja konkurentidega võrreldes peale tagaistmete jalaruumi suuruse poolest. Ees ja taga on nüüd rohkem ruumi ka pea ja õlgade tarvis. Pagasiruum on laiem ning sinna saab horisontaalselt paigutada kaks golfikotti.

Maht on jäänud eelkäijaga võrreldes samaks ehk 530 liitrit.

Tagaluuki saab avada jalaviibutuse abil elektriliselt.

Täiesti uued istmed rõhutavad veelgi Audi A6 kui elegantse pikkadeks sõitudeks mõeldud mudeli karakterit. Kohandatud kontuuristmed on ulatuslikult reguleeritavad ja ülimalt mugavad. Esiistmetele võib tellida ka ventilatsiooni ja massaažifunktsiooni. Tagatud on ka värske õhk – lisavarustuses olev õhukvaliteedi pakett aitab kahe maheda lõhna, ionisaatori ja tõhusa saastefiltriga õhku paremaks muuta. Katusele on võimalik tellida suurte klaasprofiilidega panoraamaken, mis täidab salongi valgusega. Mugavusfunktsioonide seas on veel integreeritud pesujoaga klaasipuhastid ning valikuline esiklaasisoojendus.

MMI touch response – vajadustele kohandatav ja intuitiivne.

Uue Audi A6 MMI touch response loob uue standardi intuitiivse kasutamise ja personaliseerimise vallas. Ulatuslikud nutikad personaliseerimise valikud kohandavad auto juhi vajadustele. Täisdigitaalses operatsioonisüsteemis saab sõiduki kesksed funktsioonid MMI-ekraanil sobivasse kohta lohistada – just nagu näiteks nutitelefoni kasutades. Otseteede ja lemmikute nupud on parim alus individuaalsetele eelistustele ja pealegi väga lihtsad kasutada.

Operatsioonisüsteem MMI touch response annab tunnetatavat ja akustilist tagasisidet ning tagab nõnda kiire ja intuitiivse kasutuse. Kasutaja kuuleb ja tunnetab kinnitavat klõpsatust kohe, kui sõrmega funktsiooni käivitab.

Kui tellitud on MMI navigatsioon Plus, haldab juht ülemisel ekraanil olevat infotainment-süsteemi, millel on 10,1-tolline ekraan. Alumiselt 8,6-tolliselt kuvarilt, mis asub armatuurlaua keskel konsoolis, saab reguleerida kliimaseadet, kasutada erinevaid mugavusfunktsioone ja sisestada teksti.

018

Lisaks projitseeritakse oluline teave tuuleklaasile nii, et juht ei pea selle vaatamiseks pead pöörama. MMI navigatsioon Plus sisaldab ka 12,3-tollise ekraaniga näidikutepaneeli Audi Virtual Cockpit.

Juhiabisüsteemid.

Veelgi mugavam, elegantsem ja turvalisem nii pikkadel kui ka lühikestel sõitudel – uus A6 ning selle uued ja täiustatud juhiabisüsteemid kehtestavad uued standardid luksusautode klassis. Nende seas on parkimis- ja garaažipiloodid, mis aasta jooksul valikusse lisanduvad. Piloodi abil manööverdatakse sedaan iseseisvalt parkimiskohale või garaaži ja sealt välja. Juht võib autost enne nutitelefoni laaditud rakenduse myAudi käivitamist autost välja tulla ja protsessi jälgida. Selleks tuleb all hoida vastavat funktsiooninuppu.

Parkimis- ja garaažipiloodid on osa parkimisabi paketist.

Kokku on pakette kolm. Assistentpaketis City sisaldub uus ristumisabi funktsioon (crossing assist). Assistentpakett Tour sisaldab adaptiivset sõiduabi (adaptive cruise assist), mis täiendab adaptiivset püsikiirusehoidjat ja sekkub ettevaatlikult roolimisse, et hoida sõiduk omas sõidureas.

Samuti kuulub paketti tõhususabi (efficiency assist), mis edendab ökonoomset sõidustiili.

Ulatuslik juhiabisüsteem tugineb Audi kõrgtehnoloogilisel moodulil nimega keskne juhiabikontroller (zFAS). See arvutab pidevalt anduriandmete põhjal detailse keskkonnamudeli. Andurikomplekt võib mudelist sõltuvalt sisaldada kuni viit radarandurit, viit kaamerat, kahteteist ultraheliandurit ning laserskannerit, mis on veel üks oluline uuendus.

Uus Audi A6 Limousine jõuab Eestisse käesoleva aasta juunis.

 Audi A6 Limousine 50 TDI quattro Kombineeritud kütusekulu, l/100 km: 5,8–5,5 Kombineeritud CO2 heitmed g/km: 150–142

AUDI A7 SP O RTB ACK

UUE AJASTU GRAN TURISMO Uues Audi A7 Sportbackis kohtuvad sportliku sĂľidustiili traditsioonid ja homsed digitehnoloogiad.

020

A

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Foto: Audi

A7 Autovaldkonnas sümboliseerib Gran Turismo tasakaalu sportlikkuse ja mugavuse, end juba tõestanud tehnoloogia ja uuenduslikkuse vahel. Sellise austava tiitliga autod muudavad ka pikemate vahemaade läbimise kiireks ja mugavaks.

Ja mis saab, kui pikaaegsete autosõidutraditsioonide sümbol ühendatakse tippdisaini, ulatusliku võrgustamise ja täisdigitaalse juhtimissüsteemiga? Vastused leiate loomulikult uuest Audi A7 Sportbackist.

Audi A7 Sportbacki on alati väikeseks disainiimeks peetud. 2010. aastal esmakordselt müügisalongidesse jõudes hämmastas see mudel nii treenitud kui ka treenimata silma kõikide keretüüpide parimate omaduste oskusliku ühendamisega. Ja teine põlvkond, mille esmaesitlus toimus oktoobris ja mis jõudis müügile käesoleva aasta veebruaris, uhkeldab taas kord kupeeliku stiili, sedaani mahukuse ja Avanti mitmekülgsusega. Eelmise mudeliga võrreldes on salong 21 mm võrra pikem ning pakub nõnda tagaistujatele rohkem jala- ja pearuumi. Võrreldes eelmise mudeliga on suurenenud ka pagasiruumi laius, mis on nüüd 1050 mm.

Rohkem ruumi ja mugavamad istmed mõjuvad üllatavalt ja tunduvad uue Audi A7 Sportbacki endisest veelgi atleetlikumat välimust arvestades lausa uskumatu saavutusena. Uus mudel õhkab iga nurga alt vaadates sportlikku energiat – alates teravatest servadest ja trimmis joontest või uue Audi A8 omast laiemast ja madalamast Singleframe-esivõrest ning lõpetades lameda tagaosa ja järsult tahapoole langeva katusejoonega. Neid omadusi rõhutab veelgi auto muskliline vormikas kere – pikk mootorikapott, pikk teljevahe ja lühikesed ülendid. Muljetavaldavad kontuurid tõstavad esile rattaid, mis on lisavarustusena saadaval kuni 21-tolliste velgedega. Suure kupeemudeli välisilmele annab viimase lihvi rabav tulede disain. See disainisaavutus on eriti muljetavaldav uste lukustamisel või avamisel. Tippmudelil on HD Matrix LED-esilaternad koos Audi laser light-tehnoloogiaga.

021

AUDI A7 SP O RTB ACK

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Sportlik esteetika kandub sujuvalt üle ka Gran Turismo interjööri. Minimalistlikult puhas disainikeel, mida väljendavad horisontaalsed jooned ja õhuke näidikuteplokk, pakub põnevuse ja rahulolu ainulaadset tasakaalu. Audi virtuaalne näidikuteplokk on lisavarustusena saadaval varustuspaketiga MMI Navigation Plus. Lisame siia MMI touch response-süsteemiga standardvarustusse kuuluvad kaks suurt puuteekraani, salongis kasutatud peened materjalid, värvid ja iludetailid, samuti lisavarustusena pakutava valgustuspaketi ning tulemuseks on futuristlik lounge-miljöö. Seda muljet täiendab veelgi põhjalik valik ühenduvus-, teabe- ja meelelahutussüsteeme.

Ent silmaga nähtav tehnoloogia ei ole ainus, mis sõitjate turvalisuse ja mugavuse eest hoolt kannab – ka nö kulissidetagused süsteemid mängivad siin oma osa. Lisavarustuse dünaamiline nelikvedu, uus elektrooniline veermikuprogramm (ECP), keskne kontroller veermiku jaoks ja täiustatud õhkvedrustus lisavad mugavust, muutes auto samas ka nobedamaks ja väledamaks. Ka need uuendused aitavad Audi A7 Sportbackil olla täiuslik Gran Turismo – dünaamiline ja kiire käänulistel külavaheteedel, ent mugav pikkadel sirgetel maanteelõikudel.

Ent eelkõige teevad Audi A7 Sportbackist tuleviku ettekuulutaja digitehnoloogial põhinevad tipptasemel uue põlvkonna juhiabisüsteemid. Ostjad, kes valivad kõik kolm saadaolevat juhiabi paketti – parkimisassistendi (saadaval eeldatavalt 2018. aasta keskel), linnasõidu assistendi ja reisiassistendi paketi – saavad oma käsutusse kokku 39 süsteemi, mis muudavad nende sõidud oluliselt lihtsamaks, turvalisemaks ja mugavamaks. Audi digitehnoloogiate taga seisva superprotsessorina ühendab keskne juhiabikontroller (zFAS) arvukatelt anduritelt saadud teabe ja hoiab end selle põhjal pidevalt kursis kõigega, mis auto ümbruses toimub.

Olenevalt varustustasemest edastavad infovoogu viis rada-

randurit, viis kaamerat, 12 ultraheliandurit ja üks laserskänner. Lisaks kasutab car-to-x teenus ära Audi autopargi nn “parve intellekti”, et lisada üldpildile olulist teavet.

Uut Audi Gran Turismot iseloomustab ka tõhusus ja jätkusuutlikkus. Kõikide uue Audi A7 Sportbacki mootorite standardvarustusse kuulub uuenduslik madalpingeline hübriidsüsteem (MHEV). BAS ehk rihm-generaator-starter-tehnoloogia töötab koos liitiumioonakuga, et pidurduse faasides energiat koguda. Kiirusel vahemikus 55–160 km/h võib neljaukseline kupee sõita vabakäigul ning seejärel käivitub mootor uuesti läbi BAS-i. Oluliselt täiustatud startstop funktsioon aktiveerub nüüd kiirusel 22 km/h. Kui auto seisab, taaskäivitub mootor standardvarustusse kuuluvalt esikaameralt saadud info põhjal kohe, kui eesolev sõiduk liikuma hakkab. Reaalsetes sõidutingimustes suudab MHEV-tehnoloogia vähendada kütusekulu kuni 0,7 liitrini 100 km kohta.

Nii nagu esimese põlvkonna mudeli esmaesitlusel aastal 2010, on ka uus Audi A7 Sportback muljetavaldav kooslus disainist, mugavusest ja kõrgtehnoloogiast ning ei ole mitte ainult Gran Turismo tiitli vääriline, vaid äärmiselt võimekas ka linnaliikluses. Sarnaselt uuele Audi A8 luksussedaanile on Audi A7 Sportback tõeline Audi saadik. Või kui tsiteerida disainijuhti Marc Lichtet: “Audi A7 Sportbacki disainides soovisime teha auto sisemuses peituva kõrgtehnoloogia ka väljast nähtavaks.”



023

AUDI A7 SP O RTB ACK

Valguse digitaalne 채rkamine Uue p천lvkonna Audi A7 Sportback esindab Ingolstadti luksusautode progressiivset disainikeelt. S채ravaks n채iteks sellest on tulede disain.

Jan Strahl (tekst) ja AUDI AG (foto)

024

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Kuidas anda moodsa auto keerukatele digitaaltehnoloogiatele äratuntav nägu? Kuidas saaks Audi A7 Sportback tõestada, et tema silmapaistev protsessoritehnoloogia on viinud sõidumugavuse ja turvalisuse täiesti uude dimensiooni – või vähemalt automaatjuhtimise uuele tasemele?

Iga kohtumine uue Audi Gran Turismoga on valgustav selle sõna kõige otsesemas mõttes. Audi A7 Sportbacki tuled edastavad digitaalset sõnumit.

Foto: Audi

“Päevasõidutulede disaini, segmenteerimise ja sellest tuleneva valguse ja varjude mängu abil lõime analoogi kahendsüsteemi nullide ja ühtede jadale,” ütleb Audi tulededisainer Konrad Tröger. “Me anname digitaaltehnoloogiale füüsilise kuju ja loome digitaalse esteetika jaoks keele.”

Ent Audi A7 Sportbacki elektroonilises ajus peituv keerukas tehnoloogia on midagi enamat kui lihtsalt üks tulededisaini poolt kajastatav ja vormitav aspekt. Uues Audi A7 Sportbackis on valgus ise digitaalne ja elektrooniliselt juhitav. Tulededisainerid kasutasid neid omadusi, et laiendada

arusaama autost tervikuna. “On enesestmõistetav, et tuled rõhutavad auto üldist progressiivset iseloomu. Vormika kerekujuga sümbiootilist sidet omavate tulede fokuseeritud pilk rõhutab auto dünaamilist välimust, eelkõige esiosas.

Valgustuselementide paigutus tuleneb kerekujust ning tõstab toonuses ja musklis keredisaini esile,’’ selgitab Tröger. Üle terve tagaosa jooksev tulederiba muudab auto teel silmatorkavaks ning võimaldab sportlikult madalal õlajoonel tagaosas jätkuda. Nõnda määratletakse Audi A7 Sportback kui arvestatav tegija Audi luksusautode klassis.

Eriti pimedas, kui auto rabav väline kuju vähem nähtav on, edastab eksimatult äratuntav tuledesignatuur selge sõnumi, et tegemist on läbi pimeduse sööstva Audi Gran Turismoga.

Esmakordselt kasutatavad digitaal-dünaamilised valgussignatuurid on täiendavaks tipphetkeks. “Esimene mulje on väga oluline nii inimeste kui ka autode puhul,” ütleb Audi tulededisaini eest vastutav César Muntada. “Seepärast tervitab Audi A7 Sportbacki juhti kohe pärast lukustuse avamist tulede digitaalne ’’ärkamine’’. See emotsionaalne val025

AUDI A7 SP O RTB ACK

gusanimatsioon peegeldab auto originaalset karakterit.”

Auto lukustumisel toimub teistsugune dioodide tants. Unikaalsete, ent selgelt Audi geene väljendavate valgussignatuuridega annab Audi igale mudelile individuaalse märgistuse. Ja nüüd on need märgistused dünaamilise kuju võtnud.

“Iseloomuliku valgusmänguga uste lukustamisel ja uuesti avamisel rõhutab Audi A7 oma dünaamilisust. Tegemist on unikaalse lahendusega, tänu millele saab tuledemängust üks Audi autode funktsioone.”

Audi A7 Sportbacki progressiivset iseloomu väljendab mitte ainult tulede disain, vaid ka nende taga olev tehnoloogia. Tippmudelite varustusse kuuluvad horisontaalse jaotusega Audi HD Matrix LED esilaternad koos lasertehnoloogiaga. Kõik tuledefunktsioonid töötavad digitaalselt, seega saab igat päevasõidutulede segmenti eraldi aktiveerida, pakkudes erinevaid efekte nagu näiteks hästi tuntud dünaamiline (nn pühkiv) suunatuli.

Tuledekontseptsioon jätkub sisemuses, kus valgus rõhutab ja järgib täpselt sisekujunduse jooni ja kontuure.

Arvukad valgustuselemendid tõstavad esile salongi selget

026

disaini. Lisavarustusse kuuluv rikkalik meeleoluvalgustus loob avara ja rõõmsa mulje. Uue A7 Sportbackiga pakutakse kaht salongivalgustuse varianti – kontuurvalgustuse ja kontuur-meeleoluvalgustuse paketti. Mõlemad paketid rõhutavad vaevuhoomatavalt ruumi, mahtu ja materjale. Meeleoluvalgustus armatuurlaual ja keskkonsoolil justkui hoiaks massiivset salongi üleval. Ustel võimendab valgustus avarustunnet. “Täpselt paigutatud valgustuselemendid järgivad salongiarhitektuuri, andes sellele dünaamilise väljendusrikkuse ja tõstes esile interjööri kontseptsiooni,” ütleb Tröger. Kontuurvalgustust saab individuaalselt kohandada – juhil on võimalus valida 30 erineva valgustusstsenaariumi hulgast.

“Audi on olnud tulede disaini ja tehnoloogia vallas juba aastaid teenäitajaks,” ütleb Muntada, kirjeldades just seda Audi trumpi, mida demonstreerib suurepäraselt ka Audi A7 Sportback. “Me kasutame valgust, et edastada oma erilist ja progressiivset disainisõnumit ning suunduda uutele radadele oma disainikontseptsioone ja tehnoloogiat arendades.

Ma julgeksin isegi öelda, et Audi – see on valgus!’’



PREMIUM CAR WASH & DETAILING CENTER Maksimaalne tähelepanu igale detailile. Pakume kõrgetasemelisi teenuseid, kasutades uusimat tehnoloogiat ja seadmeid, mis võimaldavad säilitada Teie sõiduki läike ja sära pikaks ajaks.

Kattes oma sõiduki ainulaadse vedelklaasi baasil valmistatud kaitsevahendiga HIKARI Diamond, võite olla kindlad, et tulemused ning kordumatu peegelläige kestavad kuni 5 aastat.

Meie teenuste hulka kuuluvad näiteks mootori keemiline pesu, klaaside töötlemine, alusvankri keemiline pesu ja kaitse, poleerimine, veljekaitse ning palju muud.

Bensiini 3

Poordi 3

E–P 9:00–21:00

Kadrioru Ärikeskus Autoparkla

Promenaadi Maja Autoparkla

www.rayth.ee

Tel. +372 7720090

Tel. +372 7720060

facebook.com/RaythDetailing

Tel. +372 57877660

Tel. +372 57877060

info@rayth.ee

AUDI A8

UUENDUSLIK AUDI A8 Ükski mudel ei vasta Audi tunnuslausele “Vorsprung durch Technik” täpsemalt kui nende uus lipulaev, mis annab omanike käsutusse enam kui nelikümmend juhiabilist, nihutab piire autonoomse sõidu osas ja võimaldab tänu uudsele lähenemisele teha kõik sõidud ka senisest väiksema kütusekuluga.

Tekst Kaido Soorsk, Fotod Laas Valkonen, Audi

028

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Audi tunnuslause pole pelgalt sõnakõlks. See on lubadus ning neljanda põlvkonna Audi A8 on selle ehedaks tõestuseks. Selle 48-voldine elektrisüsteem võimaldas kasutusele võtta “osalise hübriidajami”, mis aitab teha suure sammu edasi väiksema kütusekulu saavutamisel ning auto AIummikuabiline paneb uskuma, et tehisintellekti loomine inimese poolt on ehk siiski võimalik. Ja ehkki nii lühema kui ka pikema telgede vahega uustulnukad on eelkäijast 37 mm pikemad ja pisut kõrgemad – baasmudel 13 mm ja pikema telgede vahega isend 17 mm – näib õnnestunud kujundus auto mõõtmeid pigem kahandavat, olles diskreetselt välja peetud ja valgusaasta kaugusel vulgaarsusest.

See ei ole nii suur ja majesteetlik kui Mercedes-Benzilt pärinev S-klass, ent ka sohvri vaatevinklist näib hetkel olevat parim Saksa päritolu noobelsedaan just A8. Lihtsalt see on mudelina ülejäänutest uuem, hoomatavalt soodsam ja pakub libedal pinnal sedavõrd kaasahaaravat sõitu, et näib oma mõõtudes veel enam kahanevat ja juhi ümber kokku tõmbuvat. Vana mudeliga seovad seda autot vaid kaks kohendatud V6-mootorit – kolmeliitrine turbodiisel ja sama töömahuga ottomootor. Muus osas on aga tegu täiesti uue autoga, millesse kätketud tehnoloogia on A4 ostja päralt ehk alles 4-5 aasta pärast. A8 peegeldab enne Porsche Mission E tulekut kogu VW Grupi tehnoloogilist võimekust ja seda kõike kõrvale heites on tegu ilmselt parima kompromissiga suurest Saksa kolmikust pärinevate analoogide seas.

Nelikümmend üks juhiabilist Olenevalt ostja rahakotist võib auto pardal olla üle 40 juhiabilise, millest osa muutub kättesaadavaks alles käesoleva aasta edenedes. Enam lüüakse lokku kolmanda põlvkonna ummikuabilise ümber, mis võib võtta auto juhtimise

üle juhul, kui suunavööndid on eraldatud füüsilise barjääriga ja autode liikumiskiirus väiksem kui 60 km/h. Juht saab abilise ellu kutsuda vajutades keskkonsoolis olevale AInupule ja kui radareid, kaameraid ja laserskännerit kasutav süsteem ei saa enam omapäi hakkama, siis annab ta sellest helisignaaliga märku. Nende seadmete abil saab autot juhtida ka väljastpoolt – seda võimaldab nutitelefonidele mõeldud myAudi-nimeline rakendus. Näiteks kui on vaja suunata masin nii kitsasse parkimispaika, et uksi pole võimalik avada. Üks juhiabilistest tunneb ära küljelt läheneva ohuallika ja tõstab AI-õhkvedrustuse korral seda külge kõrgemale, et löögi võtaks vastu massiivne lävepakk. Või siis elektrooniliselt juhitav õhkvedrustus, mis valib teeinfot ja GPS-signaale analüüsides trammirööpa ületamiseks sobiliku seade juba enne seda, kui auto ratas füüsiliselt rööbast tabab. Viimati nimetatud lahendust võib käsitleda ka kui tarbetut kurioosumit, sest autode baasvarustusse kuuluv õhkvedrustus ning juhitavad amortisaatorid tagavad eeskujuliku sõidumugavuse igal pool, olenemata kasutatavast sõidurežiimist ja rataste all olevast teekattest. Lisavarustuse hulgast vääriks soetamist vaid nelikroolimine (2190 eurot), mis teeb väikestel kiirustel auto pöörderingi oluliselt väiksemaks.

Ikka veel numeroloogiast Ühena viimastest on ka Audi otsustanud mudeliindeksitega tembutama hakata ja A8 on esimene, mis saab mudelinimesse võimsusklassi markeeriva indeksi. Madalaimaks indeksiks on 30 (81–96 kW) ja kõrgeimaks 70 (üle 400 kW).

Praegu on A8 saadaval kahe V6-mootoriga, mille indeksiteks 50 ja 55. Esimene markeerib kolmeliitrist turbodiislit (210 kW/286 hj) ja teine sama töömahuga bensiinitoidulist, mille võimsuseks on turbokompressori toel 250 kW/340 hj.

Kõik autod on nelikveolised ja varustatakse kaheksakäigulise klassikalise automaatkäigukastiga ning kui turbodiislil 029

AUDI A8

030

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

kulub kiiruse 100 km/h saavutamiseks 5,9 sekundit, siis ottomootoriga analoog on temast 0,3 sekundit nobedam. Ülejäänud jõuallikad lisanduvad koos pistikhübriidiga valikusse käesoleval aastal.

Audi kõnepruugis on “osalise hübriidajamiga” ka mõlemad praegu pakutavad mudelid, sest autosid käivitab rihma abil starterina töötav elektrimootor, mis on 48 voldise elektrisüsteemi n-ö närvikeskuseks ja võimaldab ühtlasel sõidul sisepõlemismootori kuni neljakümneks sekundiks seisata.

Süsteem töötab käsikäes start-stopp-süsteemiga ning kui ottomootori keskmiseks kütusekuluks lubab Audi 7,7 l / 100 km, siis “õlipõletaja” korral on see vaid 5,6 l/100 km. Mina proovisõidu käigus nii väikeseid arvusid ei näinud, kuid enam kui kahetonnise tühimassiga auto kohta olid proovisõidukiks olnud turbodiisli joomakombed meeldivalt tagasihoidlikud. Maanteel kujunes keskmiseks kütusekuluks 6,3, linnas alla üheksa ja lumistel kõrvalteedel hullates veidi üle kümne liitri 100 km kohta.

Sisemine ilu Libistage end juhiistmele ja te leiate end ühest nägusamast interjöörist, mida tänane autotööstus pakkuda suudab. A8 interjöör ei jäta ehk nii pidulikku muljet kui S-klass, ent näib kooste- ja detailitäpsuses viimast isegi ületavat. Baasvarustuses aitavad mugavat sõiduasendit leida elektriliselt reguleeritav roolisammas ja elektriajamitega esiiste, millel saab seadistada kokku 22 (!) elementi. Koostöös seljatoe liigutatavate elementide ning neljas suunas seatava ristluutoe abil saab kujundada endale sobiva pesa, rääkimata siis istmepadja ja seljatoe külgtugedest, mida saab vastavalt kehakujule sisse- ja väljapoole reguleerida.

Näidikutepaneeliks on ka põhivarustuses 12,3-tollise diagonaaliga ekraan, mida täiendavad kaks keskkonsoolis asuvat puutetundlikku ekraani. Ülemine kuulub raadiole ning alumisele on koondatud kliimaseadme ning istmesoojenduste ja ventileerimisega seonduv. Sarnast lahendust kasutab ka Range Rover Velar, kuid A8 teeb viimasega võrreldes sammu edasi nii ekraani resolutsioonis kui ka graafika ja kasutajaliidese kvaliteedis. Menüüdes seiklemine on lihtne ja arusaadav ning omaette vaatepildiks on tagurduskaamera 3D-funktsioon, mis kuvab ekraanile auto kujutise koos seda ümbritsevate takistustega. Süsteem kasutab kujutise loomiseks auto kaameraid ning seda saab oma suva järgi pöörata, et saada kasvõi parkimisel ettekujutus, kui kaugel on auto veljed äärekivist.

Me pole eelmise peatükiga veel lõpetanud A8 on vaikne auto – olenevalt teekattest jääb sõitjate ruumi mürataust maanteekiirustel vahemikku 71–74 dB. Diiselmootori urin on kuulda vaid kiirendustel ja see ei muutu häirivaks ka maksimaalsete pöörete korral. Laias laastus koosneb mürataust vaid hillitsetud rehvimürast, millega liitub katuseluugi suunast kostev kerge tuulevihin. Et aga viimast kuulda, tuleks teil lubatud piirkiirus tublisti lõhki sõita. Lõõgastavat sõidumuljet toetavad ka sujuvalt toimetav käigukast ning vaikne vedrustus, mis triigib pea müdinavabalt siledaks ka kõige hullemad teekatted. BMW seitsmes seeria võib tunduda kohati sportlikum ning kumbki auto ei jäta nii uhkeldavat muljet kui tänane S-klass, ent isegi baasvarustuses näikse A8 olevat mugavaim valik suures Saksa kolmikus.

See ei jäta sõites nii raskepärast muljet kui konkurendid,

ehkki üllatuslikult on auto tühimass suurem kui võrreldaval S-klassil ja seitsmendal seerial (S 350 d 4MATIC ja BMW 730d xDrive). Kõige parem on A8 pakutavaid mugavusi nautida selle tagaistmel ja kui tavaversiooni tagaistme-esine jalaruum teid ei rahulda – minul jäi oma keskmise kasvu järgi seadistatud esiistme taha istudes põlvede ette rusikajagu vaba ruumi – võite tellida 130 mm pikema telgede vahega L-versiooni, mis maksab vähemalt 2100 eurot enam kui samasugune lühike versioon. L-versioonide varustusse kuulub ka käetoesse peidetud pihuarvutit meenutav pult (tavapikkusega mudelitel on see lisavarustuses), millest juhitakse kliimaseadme, seadistatavate istmete ja tagaistujatele suunatud meelelahutuse funktsioone (kui need on soetatud).

Rooli taga Nõudlikuma maitse tarvis valmib A8 nagu rätsepaülikond ja seepärast ei tee ma katsetki kokku lugeda elektriajamitega kahe- ka kolmekohaliste tagaistmete versioone, millega lisavarustuspaketid kliente õrritavad. Selle kõigega saate te ise tutvuda. Tõsi, suvel pole teil kusagilt võtta lumest lahti lükkamata käänulist kõrvalteed, mille kurvides näis A8 muutuvat justkui mõne numbri jagu väiksemaks autoks.

Külluslik momendivaru, astmevaba käigukast ning ülejuhitavust võimaldav nelikvedu lubavad kasutada säärast sõidustiili, mis on omane ühele endale tänases rallimaailmas nime teinud Oti-nimelisele saarlasele. Selle autoga on lihtne kiirelt edeneda, sest turvaline alajuhitav loomus asendub gaasipedaalile astudes hõlpsalt kontrollitava ülejuhitavusega ja üllataval kombel passib see libedal tembutamiseks paremini kui mõni taevani kiidetud luukpära.

Seepärast annan ma A8-le andeks ka roolitunnetuse puudumise, mis oli miinuseks Porsche Panamera puhul. Audi puhul see ei häiri, sest see on esindussedaan, millel puudub Grand Toureri ambitsioon. Tegelikult on nii Panamera kui ka uus A8 sõidumulje osas üllatavalt sarnased, Audi on vaid sujuvam ning sellel pole ette näidata nii dramaatilist sise- ja väliskujundust ning võidusõidust nii läbiimbunud sugupuud.

Ja A8 puhul on see kindlasti kompliment. Seda autot ostes on meeldiv teada, et diskreetse välimuse taga peidab end suutlik ja hõlpsalt hallatav sõiduk, mis keerulistes oludes alati kastanid tulest välja toob. Lisaks uuenduslikkusele on see ka soodsaim ja mugavaim esindusauto suurest Saksa kolmikust ning tema diskreetne välimus töötab justkui autot kadeda silma jaoks nähtamatuks muutev küüntest kübar.



Audi A8 50 TDI quattro Baashind: 88 500 eurot.

Mootor: V6, diisel.

Võimsus: 210 kW / 286 hj @ 3750–4000 p/min.

Pöördemoment: 600 Nm @ 1250–3250 p/min.

Aeg 0–100 km/h: 5,9 s.

Tippkiirus: 250 km/h.

Keskmine kütusekulu: 5,8 l/100 km (20-tolliste rehvide korral).

CO2 pääst: 152 g/km (20-tolliste rehvide korral).

Pikkus/laius/kõrgus: 5172/1945/1473 mm.

Telgede vahe: 2998 mm.

Pakiruumi maht: 505 liitrit.

Tühimass: 2050 kg.

031

L AA DIM INE 2.0

LAADIMINE 2.0 Laadimise vallas saavutatud progress on e-mobiilsuse edu määrav võtmetegur.

Elektriautode või pistikhübriidautode täiustatud lahendused muutuvad järjest mugavamaks olenemata sellest, kas laadite alalis- või vahelduvvooluga.

032

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

E-mobiilsuse puhul on laadimine oluline teema. Lisaks avalikele laadimisjaamadele määratleb seda valdkonda hetkel eelkõige kodus laadimine. Sest 80 protsendi laadimisest on praeguse seisuga toimunud seal, kus auto öösel seisab – teisisõnu koduses garaažis või parklas. Loomulikult kuulub Audi e-troni standardvarustusse vajalik varustus auto kodus laadimiseks ning soovi korral on saadaval ka avalikes laadimisjaamades laadimise juhe (režiim 3).

saab ühendada kas koduses elektrivõrgus või tööstuslikus pistikupesas laadimise juhtme. Standardvarustuses olevat Audi laadimiskomplekti saab soovi korral ka täiendada – kodus laadimise lihtsustamiseks võib seinale paigaldada juhtme kinnitusklambri. Samuti võivad kliendid osta laadimissüsteemi ühenduskomplekti, kuhu kuulub graafiline näidik ja kvaliteetne seinakinnitus. Lisaks sisaldab see süsteem intelligentseid laadimisfunktsioone.

Laadimine kodus spetsiaalse laadimisvarustuse abil

Kui alalisvooluga (DC) laadimise pesa asub pistikhübriidmudelitel esiosas Audi logo all või kütuseluugi vastas, siis alalis- ja vahelduvvooluga (DC/AC) laadimise pesa hakkab tulevastes täiselektrilistes autodes asuma küljel juhi- või kaasreisija ukse ees. Olenevalt mudelist ja riigist võib teisel pool olla lisaks veel ainult AC-laadimispesa. See on äärmiselt praktiline maanteeäärsetes avalikes laadimisjaamades kasutamiseks.

Foto: Audi

Audi e-troni mudeleid saab laadida kas koduses pistikupesas* või lisaks paigaldatud tööstuslikus pistikupesas**.

Standardvarustusse kuuluv laadimissüsteem koosneb mobiilsest laadimisplokist võimsusega kuni 11 kW ja sõidukisse ühendatavast juhtmest. Juhtplokis on harukarp, millega

033

L A A DIM INE 2.0

Tänu nutikale navigatsioonisüsteemile on kõik nägemisulatuses

Pikemaid sõite võimaldava laadimispunktide infrastruktuuri laiendamine Audi ei keskendu mitte ainult koduse laadimise või linnas asuvate avalike laadimisjaamadega seotud lahendustele, vaid ka pikemaid sõite võimaldavate laadimisjaamade infrastruktuuri laiendamisele. Selleks moodustasid Volkswagen Group ja Audi koos Porsche, BMW Groupi, Daimler AG ja Ford Motor Company’ga 2017. aastal ühisettevõtte IONITY eesmärgiga luua Euroopasse ülitõhus elektriautode laadimisvõrgustik. Sihiks on võimaldada elektri jõul ka pikemaid vahemaid läbida. Esimese sammuna varustatakse 2020. aasta lõpuks 400 punkti võimsate laadimisjaamadega, mis põhinevad kombineeritud laadimissüsteemi (CCS) standarditel. Ühe laadimisjaama laadimisvõimsus on kuni 350 kW. See võimaldab laadida sobivalt disainitud autosid kiiremini kui hetkel kasutatavate süsteemide korral. Neid laadimisjaamu hakatakse järk-järgult rajama Euroopa maanteede äärde ja peamistesse liiklussõlmedesse.

Elektriauto juht tunneb end pikemal reisil oluliselt kindlamalt, kui ta teab, kus asub järgmine laadimisjaam. Audi on sellest teadlik ja hakkab tulevikus oma klientidele ideaalset lahendust pakkuma - navigatsiooniseadme abil marsruuti arvutades mõeldakse erilise hoolega ka AC/DC kiirlaadimisjaamadele. Nutikas navigatsioonisüsteem ei võta arvesse mitte ainult laadimisjaamade võrgustikku, vaid ka aku laetust ning valib nende andmete põhjal parima võimaliku tee.

See tähendab, et juht ei pea muretsema õigeaegselt laadimisjaama jõudmise pärast.

Aastast 2009 anti Ingolstadti elektriautode valdkonna uuendustele ühine nimetus ’’e-tron’’. Audi A3 Sportback e-tron 1 ja Audi Q7 e -tron quattro 2 juba demonstreerivadki elektrimootori ja TFSI- või TDI-sisepõlemismootorite koostöö eeliseid seeriamudelites. Ideeautod Audi e-tron quattro ja Audi e-tron Sportback annavad aimu järgmisest täiselektriliste autode põlvkonnast, mis peaks sellel aastal juba teedele jõudma.

http://www.ionity.eu/ Audi A3 Sportback e-tron Sõiduulatus ainult elektrimootoriga – kuni 48 km / 150 kW (204 hj) / 350 Nm Pistikhübriidsüsteemiga tippklassi kompaktauto sobib igapäevasteks sõitudeks. See mudel kombineerib omavahel elektrilist jõuallikat sisepõlemismootori eelistega ning toob tänu võimsale neljasilindrilisele mootorile e-mobiilsuse valdkonda ka suure sõiduulatuse. Ainult elektrimootoriga saab läbida 48 kilomeetrit. http://www.audi.com/de/models/e-tron_models/a3-sportback.html

034

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Audi Q7 e-tron quattro Sõiduulatus ainult elektrimootoriga – kuni 56 km / 275 kW (373 hj) / 700 Nm Maailma esimene kuuesilindrilise TDI-mootori ja quattroveosüsteemiga pistikhübriidmudel saabus valdavale osale Euroopa turgudest 2016. aasta keskel. Audi Q7 e-tron quattro kombineerib elektrilise jõuallika ja sisepõlemismootori eeliseid. Auto kiirendab nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni 6,2 sekundiga, tarbides kõigest 1,9 liitrit diiselkütust 100 km kohta.

Selle ideeauto pilk on suunatud tulevikku – sinna, kus asuvad täielektrilised luksusklassi linnamaasturid. Selle mudeli kõrghetkedeks on aerodünaamiliselt optimeeritud disain õhutakistusteguriga 0,25, võimas täiselektriline e-tron quattro nelikveosüsteem võimsusega kuni 370 kW ja enam kui 500-kilomeetrine sõituulatus (NEDC-tsükkel). See mudel kiirendab nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni 4,6 sekundiga. http://www.audi.com/de/innovation/futuredrive/e-tron_ quattro.html

Foto: Audi

http://www.audi.com/de/models/e-tron_models/q7_etron_quattro.html

Audi e-tron quattro concept Maksimaalne sõiduulatus – 500 km / 370 kW (500 hj) / 800 Nm

035

L A A DIM INE 2.0

Audi Elaine Maksimaalne sõiduulatus – 500 km / 370 kW (500 hj) / 800 Nm Võimas kupeemudel quattro-nelikveosüsteemiga: 320 kW võimsust (boost-režiimil kuni 370 kW) – annab ideeautole hoo sisse. Audi Elaine kiirendab nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni 4,5 sekundiga. Akuga, millel võimsust 95 kilovatt-tundi, on sõiduulatus tervelt 500 km (NEDC-tsükkel). Audi Elaine’i varustusest leiab nii mõndagi, mis avavad selle ideeauto ees uued isejuhtimise ja assistentfunktsioonide dimensioonid. http://www.audi.com/de/models/showcars/elaine.html

036

*Koduse elektrivõrgu jaoks mõeldud laadimissüsteemi kasutamine oleneb riigist ja tuleb kohalikul tasemel üle kontrollida. ** Tööstusliku pistikupesa paigaldamise võimalust tuleb eelnevalt elektrikuga konsulteerida. Kui paigaldamine on võimalik, tuleb ka see teostada spetsialisti poolt. Eelpool nimetatud kontrollimine ja tööstusliku pistikupesa paigaldamine ei kuulu toote hinna sisse ja sellega võivad kaasneda lisatasud. Põhjalikumat teavet saate oma Audi edasimüüjalt.

UU ED TÖ Ö D

UUED TÖÖD Audi on teatanud, et alustab oma esimese täiselektrilise seeriamudeli tootmist – ja paneb sellega aluse uuele mobiilsusajastule. Ent mitte ainult Audi autod, vaid ka tootmishooned valmistavad end ette tulevikunõuete jaoks. Esimene neist on Audi tehas Brüsselis.

038

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Brüsselist saab Audi uus elektriliste seeriamudelite keskus. Üleminekuga kaasnevad teatud muudatused. See kehtib kahtlemata kõige uuemate sõidukite kohta, mis on hetkel läbimas lausa revolutsioonilisi uuendusi. Olukorda muudavad alternatiivjõuallikad ja tehnoloogia viimane sõna, mis võimaldavad automatiseeritud ja isejuhtimist juba praegu ning tulevikus veelgi enam. Audi uusimad seeriamudelid ja ideeautod on juba välja lastud ning lasevad aimata, milline tulevik olema saab. Ent muudatused ei puuduta mitte ainult Audi sõidukeid. Sama hõlmab ka muud, näiteks meie uut tehast Belgia pealinnas Brüsselis. Linna edelaosas Foresti eeslinnas asuvas tehases hakatakse tootma Audi esimest täiselektrilist seeriamudelit. Just seetõttu alustati viimastel aastatel keretööde, värvimis- ja monteerimistöökodades ümberehitusi. Tehase ruumidesse on ehitatud ka uus akude toomise ala.

Nutikal tootmisliinil teevad enamuse tööst ära masinad.

See tähendab, et akude ja kerede tootmine saab toimuda kahe kilomeetri pikkusel liinil samaaegselt. Sellist korraldust nimetatakse “järjestikuseks” (inglise keeles just in sequence ehk JIS). Valmis akusüsteem transporditakse kere eelmonteerimisliinile. Seejärel järgneb üks etapp teisele.

Esimene suur alakooste, mis detailihoidjale paigaldatakse, on esisild – see on juba poltidega esimese elektrimootori ning selle käigukasti ja jõuelektroonika külge kinnitatud.

Järgmise sammuna paigaldatakse kõrgepingekaablid ja jahutustorustiku ühendused. Seejärel paigaldatakse tagasild ja ülejäänud elektrimootorid. Kui tehnilised komponendid ja jõuallikad on paigas, keevitatakse need elektriliselt.

See toimub Brüsseli tehases täisautomaatselt, nagu ka mitmed teised akude tootmise ja keretööde valdkonna etapid, millest enamus viiakse siin läbi masinate poolt. Lõpliku monteerimise ajal saab täiselektriline seeriamudel ka laadimisvarustuse ja ühendused. Kontrollerid varustatakse andmetega ja n-ö õpetatakse välja. Sõiduk läbib põhjaliku sissesõitmisprogrammi katsestendil, kus simuleeritakse kõiki peamisi sõidusituatsioone. Seejärel saadetakse sõiduk tehase isiklikule katserajale.

Foto: Audi

Brüsseli tehases luuakse jätkusuutlikku energiat.

Lisaks tehase ja täiselektriliste seeriamudelite valmistamise põhjalikule muutmisele on Brüsseli tehases viidud läbi veel üks oluline uuendus – jätkusuutliku energia tootmine, mis varustab tootmisruume võimalikult rohelise energiaga.

Just seetõttu kasutatakse energiavajaduste katmiseks taastuvalt toodetud hüdroenergiat. Viimast toetab veel üks taastuvenergia allikas – tehase katused on kaetud Brüsseli piirkonna suurima fotoelektrilise süsteemiga, mille pindala on kokku 37 000 m². See süsteem toodab aastas umbes 3000 megavatt-tundi elektrienergiat. Taastuvalt toodetud elektri kasutamine vähendab aastast CO₂ heitmetaset 14 230 tonni võrra. Värvimistöökoja keerukas ventilatsioonisüsteem

Audi Brüsseli tehase tootmisjuht Jan Maris võtab teema kokku nii: “Audi pakub tulevikumobiilsust ja Brüsseli tehas mängib selles võtmerolli. Üheks Audi e-troni uuenduseks on see, et aku on täielikult sõiduki põhja kandevkonstruktsiooni integreeritud. Tootmise ajal kaasneb sellega põhjalik ohutusnõuete täitmine ja äärmine täpsus aku monteerimisel, mis juba ise paneb paika uued standardid.”

039

UU ED TÖ Ö D

Audi Brüsseli tehase tehnika- ja logistikavaldkonna peadirektor ning juhatuse liige Patrick Danau selgitab: “Hetkel püüdleb Audi aktiivselt tuleviku vormimise poole, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid ja nutikaid kontseptsioone. Just seepärast on jätkusuutlikkusest saanud ammu midagi enamat kui sõidukite heitmetase. Audi kavandab tervet seeriat mobiilsusega seotud protsesse ja tooteid alates tootmisest kuni juhtimiseni ja taaskasutuseni.’’

040

aitab samuti aastas 8159 megavatt-tundi energiat säästa.

Lisaks on elektrivõrguga ühendatud koostootmisüksus – moodulüksus, mis toodab kaks megavatti elektrienergiat ja kasutab enda poolt tekitatud soojust kuuma vee saamiseks.

Ent isegi pärast kõike seda ei ole Brüsseli tehas veel sihile jõudnud – püstitatud on veel ambitsioonikamaid eesmärke.

Lähiaastatel tullakse välja uuenduslike lisaprojektidega, mis aitavad veelgi keskkonda säästa ja vastavaid näitajaid langetada. Üheks näiteks sellest on jätkusuutlikud logistikaprotsessid. Ümberehitus ei tarvitse veel lõppenud olla, aga Brüsseli Foresti piirkonnas asuv tehas on homseteks vajadusteks juba valmis. Ümberehitus tähendab muudatusi. Tegemist on sujuva protsessiga, mis võtab aega – eriti siis, kui on tegemist on selliste keerukate teemadega nagu mobiilsus.

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Faktid ja numbrid

2010 > Tootmise alustamine, Audi A1

Ajalooline asukoht

2010 > Tootmise alustamine, Audi A1 Sportback

Enne, kui AUDI AG tehase 2007. aastal üle võttis, kuulus see aastast 1970 VOLKSWAGEN AG-le ja seal toodeti Volkswagen Groupi mudeleid. Pärast ülevõtmist hakkas Brüsseli tehas, kus praegu töötab umbes 3000 inimest, Audi Groupi jaoks olulist rolli mängima. Aastal 2010 algas uus ajastu, kui hakati tootma Audi A1 ja seejärel teisi seeriamudeleid.

Aastal 2018 hakkas Audi Brüsseli tehas tootma eksklusiivselt Audi esimesi täiselektrilisi seeriamudeleid maailmaturu jaoks. Osana sellest projektist viiakse Audi A1 tootmine järk-järgult üle Brüsselist Martorelli (Hispaania).

2012 > Tootmise alustamine, Audi A1 quattro 2013 > 37 000 ruutmeetrise fotoelektrilise süsteemi tellimine 2014 > Tootmise alustamine, Audi S1 ja Audi S1 Sportback 2016 > Saksamaa Liitvabariigi president külastab Belgiat: 10. märtsil 2016

tutvusid Joachim Gauck ja Belgia kuningas Philippe I Audi Brüsseli

tehases tulevikuautodega ja täiselektrilise autoga, mida seal 2018.

aastal tootma hakatakse.

 2017 > Tehase ümberehitus: algab majasisene akude tootmine

Foto: Audi

2018 > Audi esimese täiselektrilise seeriamudeli tootmise alustamine

041

TALLINN

Uuendused vajavad asjatundjaid.

KAS TEADMISED VÕIVAD OLLA KÕIGILE KÄTTESAADAV AD?

Tere tulemast tulevikuühiskonda.

042

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

043

Professor Robert Krimmeri e-valitsemine.

TALLINN

“KÕIK UUS, MIS SIIN LUUAKSE, LUUAKSE DIGITAALSENA. JA KUI SEDA EI SAA DIGITALISEERIDA, SIIS SEDA EI TEHTAGI.”

044

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Mitte üheski teises maailma linnas ei ole inimesed nii läbi ja lõhki digitaalse mõtteviisiga kui Eesti pealinnas Tallinnas.

Mil viisil see ühiskonda muudab?

TEKST: Dirk Böttcher, Lea-Marie Kenzler, FOTO: Matthias Ziegler, ILLUSTRATSIOON: Raymond Biesinger

045

TALLINN

Esimene samm Tallinna digitaliseerimise uurimisel viis hoopis Ecuadori. Võtsime Skype’i kõne Marten Kaevatsile tema hotellituppa Quitos. Kõik ütlesid meile, et peaksime vestlema just temaga. 1990. aastatel oli Kaevats jalgrattasõidu propageerija ja aktivist laiemas mõttes. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise haridusega mees tutvustab end kui “tsirkusekaru”. Marten Kaevats töötab Eesti valitsuse konsultandina digitaalteemadel.

Samas sarnaneb sasipeaga ja pleekinud T-särgis mees pigem punkbändi lauljale kui digitaalvaldkonna riiklikule nõustajale. Ühingu Asociación Latinoamericana de Exportadores de Servicios kutsel räägib ta täna Quitos Lõuna-Ameerika teenustepakkujate eliidile digitaalsetest teenustest. Digitaliseerimine on Eesti peamine ekspordiartikkel ja ainus tõeline hitt. e-Estonia esitluskeskuse eesmärgiks on saada poliitilised otsusetegijad, juhid, investorid ja rahvusvaheline meedia e-Eestist innustuma ning suunata neid Eesti juhtivate IT-teenuste pakkujatega sidemeid looma. Tänaseks on

1990. aastatest alates on see vaid 1,3 miljoni elanikuga väikeriik järjekindlalt digitaliseerimise teed käinud. Eesti staatus küberruumis on ammu tema füüsilised piirid ületanud. Kaevats ise nimetab oma tööd “lahedaks värgiks”.

teabekeskust külastanud

Selles loos kohtume mitmete Marten Kaevatsi sarnaste tegelastega ja saame tuttavaks linnaga, mis on digimaailmast täiesti läbi imbunud. Tallinlased töötavad juba teemadega, millele teised pole veel mõelnudki. Kui teised riigid alles hakkavad oma kodanike jaoks dokumendivorme internetti üles panema, siis Tallinn üritab juba vormide kasutamise kontseptsioonist sootuks vabaneda. “Tulevikus kavatseme rakendada töösse suurandmed ja tehisintellekti, et säästa vormide täitmise arvelt inimeste aega,” ütleb Kaevats. “Näiteks suudavad meie süsteemid iseseisvalt tuvastada, kes on kõlblik saama lapsetoetust. Kümme minutit pärast lapse sündi saavad lapsevanemad e-kirjas õnnitluse ja täpsustuse, milline summa ja millal nende kontole kantakse.”

45 000 külastajat 130 riigist.

Novembrikuine Tallinn, esimene lumi.

Klaasfassaadidega kõrghooned sirutuvad taevasse, nende jalge ees kükitab maaliline vanalinn. Kõnniteedel tõttavad inimesed – esmapilgul ei paista selles küberruumi pealinnas midagi erilist olevat. Kaevats rääkis meile, et digiteenused toimivad peamiselt just seal, kus neid näha ei ole. Mingis mõttes võib neid märgata loendamatute bürokraatlike sekelduste puudumises – inimesed ei pea enam oma dokumente riigiasutustesse või pankadesse viima. “Digitaliseerimine annab inimestele tagasi nende vabaduse ja nad saavad oma ajaga teha just seda, mida soovivad,” ütleb Kaevats. Oma püüdlustes Tallinna virtuaalmaailma lähemalt kombata sattume e-Estonia esitluskeskusesse (E-Estonia Showroom). Istume oma giidi oodates sinisele diivanile. Äkki avaneb märkamatus sei046

nas olev uks ja pressiesindaja Federico Plantera astub naeratades tuppa. “Tere tulemast,” ütleb ta, “Kas te olete siin esimest korda?”

Esitluskeskuses on väljas olevikule pühendatud näitus. Just siin käivitub Tallinna küberruum. Ühes ruumis, mis ei jää oma hubasuselt alla elutoale, on suur ekraan ja selle ees viis istmerida. Ruumi on paigutatud laiali erinevad esemed – väike jalgratas, kunstvalguse all kasvavad taimed, digitaalset parkimissüsteemi kujutav miniatuurne mudel.

Väike hall ratastega kast osutub robotiks, mida kasutatakse Tallinnas pakkide kohaletoimetamise testimiseks.

2017. aasta septembris toimunud EL-i digitaalvaldkonna tippkohtumisel pakkusid need robotid kohtumisel osalenud riigijuhtidele kommi. Federico Plantera annab meile põhjaliku ülevaate sellistest e-teenustest nagu näiteks digitaalne ID-kaart, elektroonilised patsiendiandmed, interneti teel hääletamine, digitaalne kodakondsus ja vaid hiirekliki kaugusel olev tuludeklaratsioon. See, mis mujal endiselt ulmevaldkonda kuulub, on siin igapäevane reaalsus. 24-aastane itaallane tuli Tallinnasse Erasmuse programmi raames ja jäigi siia. “Siin on uskumatu kogukonnatunnetus. Hierarhia on siin väga horisontaalne või sootuks olematu.” Kes midagi teha tahab, see seda teebki.

Teises ruumis kohtume “TULUteabekeskuse projektijuhi Indrek Õnnikuga. Ta DEKLARATSIOONI pühib üle nutitelefoni ekraani, logib oma telefoniDIGITAALNE numbriga sisse, klikib veel kaks korda ja ekraaESITAMINE VÕTAB nile ilmub täidetud vorm: tema digitaalne tuludekTÄPSELT KAKS laratsioon. Vaata üle, kinnita, valmis! “Selleks MINUTIT.” kulub täpselt kaks minutit,” ütleb Õnnik naeratades ja hoiab väikest plastikkaarti trofeena käes. ID-kaart on Eesti digitaalühiskonna sümboliks. Eestlased kasutavad seda igapäevaste ostude eest tasumiseks ja boonuspunktide kogumiseks. See kaart on korraga nii sõiduki dokument, juhiluba kui ka digiallkirjastamise vahend. Õnnik näitab meile lihtsalt nalja pärast, kuidas ta saab nutitelefoni kaudu oma autot müüa: “Kõik andmed nagu esmaregistreerimine, läbisõidunäit ja ülevaatused on salvestatud digi-ID alla. Kogu teave on kättesaadav eesti.ee internetiportaalis, kus ostjal tuleb vaid end identifitseerida ja andmed kinnitada ning auto ongi müüdud.’’ Õnnik saab portaali kaudu ka ravimiretsepti tellida.

Ta helistab oma perearstile, kes kontrollib tema patsiendiandmeid ja väljastab retsepti – samuti digitaalse. Kodus saab Õnnik oma ID-kaarti kasutades alati vaadata, kes ja millal on tema tervist puudutavaid andmeid vaadanud. “Internetis ei saa teha ainult kolme asja,” ütleb Õnnik laialt naeratades: “Abielluda, lahutada ja kinnisvara osta.”

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Projektijuht Indrek Õnnik töötab e-Estonia esitluskeskuses linna digitaalses südames. Siin tutvustab eestlane paberivaba asjaajamist, internetiteenuseid ja elu digitaalses linnas.

047

TALLINN

Robert Krimmer töötab Tehnikaülikoolis e-valitsemise professorina. Tema jaoks on Tallinn “täiesti tavaline linn, mis on olemas ka digiversioonina.”

048

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

e-Estonia esitluskeskus asub linna digtaalses südames, Ülemiste kvartalis. See kvartal on tõusnud lausa kultuslikku staatusesse – Skype programmeeriti peamiselt just siin.

Tänaseks on sellel üle 100 kõrvalfirma. On lõunasöögiaeg ja inimesed valguvad oma kontoritest välja, et siis võileibade ja salatitega tagasi tulla. Digitaalvaldkonna tippkohtumise ajal sõitsid siit mitte väga kaugel kaks isejuhtivat bussi. Vaid mõne kuuga loodi süsteem, mis sõidutas tippkohtumise külalisi reisisadamast kesklinna.

Professor Robert Krimmeri jaoks rõhutab see näide üht Eesti rahva peamist omadust: “Siin ei kardeta digirakendusi. Inimesed püüavad alati uusi võimalusi leida. See tähendab, et siin kavandatakse ja tehakse kõik alati digitaalsena. Seda, mida ei ole võimalik digitaliseerida, lihtsalt ei tehtagi.” Austria päritolu Robert Krimmer on elanud Tallinnas juba mitu aastat ja töötab Tehnikaülikoolis e-valitsemise professorina. Ta kirjeldab Tallinna kui “täiesti tavalist linna, mis on aga olemas ka digiversioonina.” Krimmeri arvates on põhjus, miks Tallinna elanikud nii üksmeelselt ja järjekindlalt digitaliseerumist järgivad, riigi suuruses: “Eesti on väga väike riik ja inimesed on siin omavahel alati väga tihedalt seotud olnud. Kõik tunnevad kõiki.”

Krimmer võrdleb digitaliseerimise staatust Mozarti omaga kodumaal Austrias: “Kõik eestlased samastavad end oma riigi digitaliseerumispingutustega.” Teine digitaliseerimisega seotud tähelepanek on kiirus. “Ühiskond areneb välgukiirusel. Eestlasega ei saa teha plaane kaks nädalat ette, sest vahepeal võib väga palju juhtuda.” Üks Krimmeri uurimisvaldkondi on e-hääletamine. Eestlased on e-hääletanud aastast 2005. Seda, kuidas see käib, tutvustab Youtube’i videos aastatel 2014 – 2017 Eesti peaministriks olnud Taavi Rõivas. Hääletusperioodil saavad kodanikud hääletada nii palju, kui soovivad – lõpuks läheb arvesse vaid kõige viimane hääletus.

Krimmer ütleb, et see protseduur on kindlalt kanda kinnitanud, aga valimisaktiivsus ei ole selle meetodi tõttu siiski oluliselt suurenenud.

“Ootus, et see samm poliitilist aktiivsust tõstab, ei ole tänaseks veel täitunud.”

Valdek Lauri ja Risto Hanseni uks on lukus ja uksekell puudub. Külastajad pääsevad hoonesse vaid telefonikõne või sissepääsukaardi abil. Uksel olev väike seade piiksub ja uks avaneb. Kaks “DIGITALIsõbralikku meest juhatavad meid valgesse, puhtasse, SEERIMINE mugava diivani ja kahe tuANNAB gitooliga koosolekuruumi.

EL-i eesINIMESTELE istumistiimi koosseisus Eesti valitsuse heaks töötavad NENDE Laur ja Hansen on noored leiutajad, kellel on Tallinnas VABADUSE oma ateljee. Nad hakkavad otsekohe 3D-printeriga valTAGASI.” mistatud mänguasjadest ja

kultiveeritud lihast rääkima.

Eesti on esimene e-residentsust Muuhulgas vastutavad mehed pakkuv riik. E-residentsus isejuhtivate sõidukitega seotud võimaldab välisriikide kodanikel olenemata oma asukohast rakenduste eest. “Augustis sõitettevõtteid asutada ja neid sid meie isejuhtivad bussid kuu juhtida. Alates aastast 2014 on aega linnas ringi ja neist said üle 27 000 inimese rohkem kui tõelised tõmbenumbrid. Inimes143 riigist e-residentsuse tel oli väga lõbus neid järele saamiseks avalduse esitanud. proovida.” Laur ütleb, et on oluline anda inimestele uute tehnoloogiatega tutvumiseks aega.

“Nüüd ei ole linnas isejuhtivate autode kasutuselevõtmise teel enam olulisi takistusi.” Linnaelanikud on selleks valmis. Samuti usub Laur, et isejuhtimine muudab linnatänavad turvalisemaks. “Ja see ühendab inimesi. Kui praegu sõidab buss maapiirkondadesse vaid kord päevas, siis varsti saavad inimesed isejuhtivate autodega näiteks arsti juurde või sõpradele külla sõita. See muudab ühiskonna ühtsemaks.” Eestlased on valmis vastu võtma väljakutseid, mida mujal takistusteks peetakse: “Hetkel tegeleme isejuhtivaid autosid puudutava õigusraamistiku väljatöötamisega.

Põhimõtteliselt vastutab see, kes istub juhiistmel – olenemata sellest, kas ta juhib ise või laseb autol seda teha.” Eesti ettevõte Guardtime on pakkunud ka plokiahelal põhinevat lahendust, et tuvastada ja vältida juba algstaadiumis võimalikke häkkimisi isejuhtivatesse ja võrgustatud autodesse.

Isejuhtivate autode väljatöötamine annab aimu eestlaste meelestatusest turvalisuse ja uute tehnoloogiate suhtes. Professor Jarno Limnéll, Eesti küberturvalisuse ekspert Helsingi Ülikoolis, eelistab asendada mõiste “turvalisus” mõistega “usaldus”: “Ilma tugeva usalduseta ei saa digitaalühiskonda luua.”

Teistes Euroopa riikides seisab ta sageli silmitsi kartusega, ent Tallinnas on kõik, mida saab digitaliseerida, digitaliseeritud. “Elanikkond on veendunud, et valitsus teeb kõik vajaliku digitaalse infrastruktuuri kaitsmiseks,’’ ütleb ta. Samuti suudetakse panna vastu võimalikele rünnakutele. “See on nii sellepärast, et esiteks me teavitame inimesi kõikidest ohtudest.

Teiseks tagame me selle, et meie kodanikel oleksid vajalikud oskused digitehnoloogiate kasutamiseks.” Marten Kaevatsi sõnul on Eesti mentaliteet enamiku riikide omale risti vastupidine – digiallkirjastatud lepinguid peetakse meil palju turvalisemateks, sest käsitsi paberile kirjutatud allkirju saab võltsida. Linn tunneb end täiesti mugavalt ka beetatestija rollis. “Me tolereerime vigu ja katkestusi.

Täiuslikke lahendusi ei ole olemas. On ainult beetaversioonid, mida me pidevalt täiustame,” ütleb ta. Eestlaste rahvuslikku psüühikat iseloomustab pidev valmisolek millegi uue jaoks.

Ja seda isegi kõige nooremate eestlaste puhul.

Jakob Westholmi Gümnaasium on Kassisaba kvartalis asuv vana kool. Koolimajal on tugevad parkettpõrandad ja krigisevad puituksed, ent peaukse kõrval särab väike kaardilugeja. Hoonesse pääsemiseks peavad 049

TALLINN

õpilased ja õpetajad end siin registreerima.

Tunni ajal töötavad kõik lapsed nii tahvelarvutite, õpikute kui ka täitesulepeadega.

Hetkel õpitav teema on projitseeritud tahvli kõrvale. Tahvelarvutite kaudu ühendatud õpilased kirjutavad oma küsimused arvutisse ning need ilmuvad seinale, kus neid hinnatakse ja kommenteeritakse. Klassi ees seisavad kaks õpetajat: ühiskonnaõpetust õpetav Kettrud Väisanen ja tehnoloogia eest vastutav Aet Mikli, kes kontrollib pidevalt õpilaste tahvelarvuteid, kui ta just klassi ees arvuti taga ei istu ja esitlust ei juhi. “Kui meil on vähegi võimalik digisüsteemidega töötada, siis me seda ka teeme,” ütleb IT-spetsialist.

Nutitelefonid ei ole keelatud, vaid hoopis koolitundi kaasatud. “Õpilased peaksid õppi“HÜPERma, kuidas tehnoloogiat kasutada,” ütleb ta. KlasLOKAALSE sipäevik ja tunniplaan on digitaalsed ning ELUMUDELI lapsevanemad saavad neid läbi interneti vaadaALL ta. eKool on selleks vastava rakenduse loonud.

MÕELDAKSE Äsja kolis eKool oma uude kontorisse Tallinna MAAILMA, Telliskivi loomelinnakusse, kesklinnas asuvasse KUS endisesse tööstuskompleksi. Selles ideede jaoks FÜÜSILINE viljakas paigas asub mitmeid ateljeesid ja stuuASUKOHT EI dioid ning alternatiivsed kohvikud meelitavad ligi OLE OLULINE, noori inimesi. eKooli tegevjuht Tanel Keres tööSEST TERVE tas koos oma meeskonMAAILM ON naga välja pilvepõhise haldussüsteemi koolideKÕIKJALT le. Õpetajad kasutavad seda süsteemi hinnete, KÄTTEkoduste tööde, puudumiste ja õpet puudutavaSAADAV.” te teemade sisestamiseks.

Lapsevanemad tutvuvad nende andmetega, võtavad õpetajatega ühendust ja ei pea oma lapse haigestumisest teatamiseks enam kooli helistama. Keres on ka ise kahe kooliealise lapse isa. Ta teab täpselt, mida tema lapsed parajasti koolis õpivad, millal neil kontrolltöö on või millal toimub järgmine lapsevanemate koosolek. Samuti saab ta sõnumi, kui tema laps koolitundi ei ilmu. Digitaalset klassipäevikut ja tunniplaani kasutatakse aastast 2002 peaaegu igas Eesti koolis. Andmekaitse pärast ei muretse keegi. “Õpetajad saavad vaadata oma õpilaste hindeid ka teistes ainetes. Lisaks registreeritakse iga profiili külastus,” selgitab Keres. Rakendus säästab õpetajate tööaega ning muudab koolipäeva tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

050

Õhtul enne linnast lahkumist külastame Arsi maja kultuurikompleksis tegutsevat Hispaania kunstnikku Mar Caneti. Hoone tundub kuidagi hüljatuna ja hooletussejäetuna. Fassaadil on risti-rästi elektrijuhtmed, torud ei vii kuhugi ja vana prožektor koliseb tuule käes. Stuudio 312 on täis kaste ja kappe ning on kuulda rütmilist kopsimist. Canet asutas koos Varvara Guljajevaga kunstilise duo nimega Varvara & Mar. Ta istub oma laua taga ja vastab e-kirjadele. Toas olev kolleeg pildistab isikuandmeid ostvat ja müüvat poodi sümboliseerivasse installatsiooni “Data Shop” kuuluvaid plekkpurke. Igas purgis on andmekandja kunstniku Facebookist, Google Takeout’ist, Visalt ja Mastercardilt pärit isikuandmetega. Purgi sisu on märgitud sildile. “Meie kunst uurib inimeste ja masinate vahelist suhet,” ütleb Canet. Ta kirjeldab seda, mis andmetega juhtub, kes neid kogub ja kasutab kui “digiühiskonna jõuvälja.” Rütmiline kopsimine valjeneb. Kaks metronoomi liiguvad erinevas rütmis. Nad on ühendatud seadmega, mis salvestas kuue kuu jooksul mõlema kunstniku südamelööke. Kunstnike südamete rütmid määravad ära metronoomi rütmi. Alati, kui tempo aeglustub, ütleb Mar: “Nüüd me magame.”

Küberruumi pealinn paneb ka E-saatkond: Eesti on loomas Luksemburgi maailma esimest südame kiiremini lööma. Talline-saatkonda, et seal digitaalna nähtamatu pool on meie andmeid hoida. Põhieesmärgiks jaoks käegakatsutavaks muutuon tagada konfidentsiaalsete nud. Sellega, et Wi-Fi on tänu andmete kaitse ja puutumatus.

1000 kuumpunktile kättesaadav terves linnas, harjub kiiresti. Tallinn on inspireeriv ja põnev, nooruslik ja energiat täis. Marten Kaevats selgitas meile, et füüsiline kohalolek on siiski ka küberruumis oluline – sõpradega saadakse ikka linnas kokku ja juuakse klaasike õlut. Tema missiooniks ei ole mitte ainult digitehnoloogiate ja teenuste paigaldamine, vaid ka kogukondade loomine nende ümber.

Kaevatsi sõnul on eelarvamus, et virtuaalmaailm vähendab igapäevast reaalset sotsiaalset läbikäimist, mõneti õigustatud. Ent samas on see ka lihtsasti välditav. “Virtuaalmaailmas on näost-näkku kohtumisi palju lihtsam korraldada.” Eriti lihtne on endaga sarnaselt mõtlevaid inimesi oma ideedesse kaasata ja asju ajast ja kohast sõltumatult juhtuma panna. Kaevats on juba pikalt planeerinud laienemist linna piiridest kaugemale. Ta nimetab oma kontseptsiooni “hüperlokaalseks elumudeliks”: “See on maailm, kus füüsiline asukoht ei ole oluline, sest terve maailm on kõikjal kättesaadav.”

Inimesed saavad taotleda Eesti e-residentsust, et asutada Eestis ettevõtet ja võivad kasutada samal ajal Šveitsi tervishoiusüsteemi ning veel mõne teise riigi pangateenuseid. “Me peame endiselt võõraste kogu maailmast pärit inimeste vahel usaldust looma,” ütleb Kaevats. Tallinn on elavaks tõestuseks, et digitehnoloogiad on selleks võimelised. 

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Digilahenduste nõustaja Valdek Laur töötab mobiilsuskontseptsioonidega nagu näiteks isejuhtivad autod. Tehnoloogiafännina on ta vaimustuses ka kultiveeritud lihast ja kodumaise 3D-printeriga valmistatud mänguasjadest.

051

TALLINN

DIGITAALNE EUROOPA

Digitaalühiskond on ka Euroopa Liidu eesmärgiks. Ühtset digiturgu puudutavas dokumendis on kirjas: “Ehitades nutikamaid linnu ja parandades juurdepääsu e-valitsemisele, e-terviseteenustele ja digioskustele loome tõeliselt digitaalse Euroopa ühiskonna.” ec.europa.eu/digital-single-market

Audi Urban Future Initiative

76 Tehnoloogiateenuste pakkuja EasyPark on töötanud välja nutilinnade indeksi (Smart Cities Index), mis järjestab 500 linna vastavalt 19 kriteeriumile nagu transport, keskkonnakaitse, kodanike aktiivsus, autojagamine, internetiühenduse kiirus ja elukvaliteet.

Tallinn on 76. kohal. Esimesel kohal oli Kopenhaagen, talle järgnesid Singapur ja Stockholm.

Digimaailma on kaasatud isegi kõige nooremad. eKooli rakendust kasutatakse peaaegu igas Eesti koolis. Tegevjuht Tanel Keres aitas koolidel selle süsteemi kasutusele võtta ja kasutab seda isana ka ise, et tutvuda hinnete, koduste tööde ja tunniplaanidega.

052

2010. aastal lansseeritud Audi Urban Future Initiative on platvorm rahvusvahelisele interdistsiplinaarsele dialoogile mobiilse tuleviku teemal. See algatus on inkubaator uutele ideedele, mille eesmärgiks on parandada elukvaliteeti meie linnades.

Võimaluste maa Me peame oluliseks, et ettevõtlusega oleks võimalikult lihtne tegeleda igas Eestimaa piirkonnas. Just seetõttu liigume äriklientidele lähemale.

Saab nii, et pank kuulab, mida Sa tegelikult vajad ja aitab omalt poolt igatpidi kaasa, et need mõtted teoks saaksid. Saab head nõu.

Ja saab nii, et pank on lisaks suurematele linnadele kohal ka mujal Eestis ning päriselt olemas siis, kui Sul meid kõige rohkem vaja läheb.

Nii usume meie.

Usume Sinusse.

Usume, et Eesti on võimaluste maa.

Kui neid võimalusi näha.

Ja asju õigesti teha.

Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral pidada nõu spetsialistiga.

Tule räägime võimalustest Sinu ettevõtte arenguplaanide rahastamisel! cooppank.ee/ärieestis

KOPEN HAAGEN

MIKS USUB AUDI JÄ TKUSUUTLIKESSE LINNADESSE?

054

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

055

Linnas liikumise ekspert

Mikael Colville-Andersen

KOPEN HAAGEN

“KOPENHAAGENIL ON UNIKAALNE PILOOTPROJEKTIDE AJALUGU. LINN KATSETAB HÄID IDEID, ET NÄHA, KAS NEIST VÕIKS SÜNDIDA MIDAGI IMELIST.”

056

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Taani pealinna peetakse üheks kõige elanikesõbralikumaks linnaks, kuid aastaks 2025 soovib ta saada ka maailma esimeseks süsinikuneutraalseks suurlinnaks.

TEKST: Daniela Schröder, FOTO: Benne Ochs, ILLUSTRATSIOON: Raymond Biesinger

057

KOPEN HAAGEN

Vaid 3,5 km kaugusel Kopenhaageni rannikust asub Middelgrunden – maailma esimene avamerel asuv kommerts-tuulepark, mille kahekümnest tuuleturbiinist kümme kuuluvad eraisikutest aktsionäridele.

058

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Uue korteri või parima lasteaia otsimisel on piiriks 20 minutit. Või otsustamaks, kas võtta vastu tööpakkumine. Või selleks, et valida kõige mõnusamat baari tööpäevajärgseks klaasikeseks või täiuslikku restorani nädalavahetuse hiliseks hommikueineks. “20 minutit,” ütleb Mikael Colville-Andersen valgelt võidusõidurattalt maha tulles. “Kopenhaagenis jõuab jalgrattaga igale poole 20 minutiga” . Ta naerab. “Või nii see vähemalt tundub.” Päikeseprille juustesse lükates veeretab Colville-Andersen oma jalgratta konteinerit meenutava hoone ees olevasse suurde jalgrattaparklasse. Tema kontor on Kopenhaageni vanas sadamas asuval Papirøeni poolsaarekesel aadressil Trangravsvej 8. Tumehallis särgis, teksades ja valgetes tossudes ColvilleAndersen oli varem filmirežissöör. Praegu tal filmide tegemiseks enam eriti aega pole. Mees on olnud juba mitu aastat Taani juhtiv jalgrattasõidu-lobist ja ta oskab seda teemat lahti rääkida paremini kui keegi teine. Tema konsultatsioonifirma on kavandanud jalgrattateede süsteeme ligi sajale linnale terves maailmas, teiste seas Dublinile ja Detroidile.

“Aga Kopenhaagen võtab jalgrattasõitu tõsisemalt kui ükski Euroopa Keskkonnaagentuuri peakontor teine linn,” ütleb ta. Viimase asub just Kopenhaakahe aastakümne jooksul on genis. Aastast 1994 siin loodud infrastruktuur, mis on see asutus on muutnud jalgratta atraktiivvarustanud poliitilisi seks ja konkurentsivõimeliseks otsustajaid EL-i transpordivahendiks. keskkonna staatust ja

Taani pealinn nimetab end uhkelt jalgratturite linnaks. Roheline mobiilsus mängib Kopenhaageni tulevikuplaanides olulist rolli.

Maailma kõige elanikesõbralikumate linnade nimekirjas alati kõrgel kohal olnud Kopenhaagen soovib näidata teed ka keskkonnakaitse vallas. Selle eesmärgi saavutamiseks soovib linn saada aastaks 2025 maailma esimeseks süsinikuneutraalseks suurlinnaks.

See ei tähenda, et linnaelanikud siis enam üldse kliimat mõjutavat süsinikdioksiidi ei tekitaks. Lisaks CO2-heite vältimisele tähendab see eesmärk kasvuhoonegaase tekitavate kohtade tasakaalustamist keskkonnasõbralike meetmete rakendamisega kusagil mujal.

Selliselt rakendab Kopenhaagen 360-kraadist lähenemist. Liiklusest ja ehitusest kuni energia ja veeni on kogu linnaareng keskendunud roheline ja puhas olemisele – just nõnda rakendab Kopenhaagen 360-kraadist lähenemist.. Aastast 2005 on Kopenhaageni CO2-heide langenud 38 protsenti ning aastaks 2025 loodetakse kõrvaldada veel 900 000 tonni süsinikdioksiidi. See on ambitsioonikas eesmärk. Ent enamik Kopenhaageni elanikest toetab seda plaani ning 87 protsenti kodanikest on rahul, et nende linn süsinikuneutraalseks saab. Lisaks on tegemist millegi enamaga kui linna elukvaliteedi parandamisega, väidab Morten Kabell, Kopenhaageni linna tähtsaim mees tehnika-

muudatusi puudutava

FOTO: COMMONS WIKIMEDIA

teabega.

ka keskkonnateemade vallas: “Võitluses kliimamuutuste vastu mängivad võtmerolli globaalsed suurlinnad, sest just nemad toodavad peamise osa CO2-heitest maailmas.”

Seega on ka Kopenhaagen osaliselt vastutav meie planeedi kliima eest. Kokkuvõtteks ütleb Kabell: „Oma kliimaalaste algatustega soovime rahvusvahelisel areenil liidrirolli mängida ja inspireerida teisi linnu midagi sarnast ette võtma.”

Kiviviske kaugusel jalgrattateede projekteerija Colville-Anderseni kontorist asub unikaalne vana sadamabasseini ületav sild. Aastal 2006 avatud Bryggebroeni sillast sai seitsmekümne aasta jooksul esimene uus sild sadama ja vanalinna vahel. Ehitise disain on Taani stiilile tüüpiliselt funktsionaalne, lihtne ja modernne. Spetsiaalselt jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud sild oli just see ehitusprojekt, mis pani aluse Kopenhaageni jalgrattaliikumisele. Bryggebroen on üks linna arvukatest jalgrattasildadest ning paljud teised on praegu ehitamisel või projekteerimisel.

Kahemiljonilise elanikkonnaga suur-Kopenhaagenis lookleb 1990ndatest aastatest alates on kokku 1000 kilomeetrit jalgratKopenhaageni linna tateid. Lisaks leidub sadu kiloarendamine kulgenud meetreid jalgrattaradu ka maanpidevat jätkusuutlikteedel. Jalgrattaga on Kopenkuse põhimõtet haagenis mugav ja turvaline liijärgides, seda alates gelda. Isegi linnakülalised jõualiikluse planeerimivad kaherattalise sõidukiga sest kuni alterhõlpsasti sihtkohta. Jalgrattanatiivsete energiate teed on autode ja jalakäijate tootmiseni. omadest eraldatud, sümbolitega tähistatud ning piisavalt laiad, et võimaldada stressivaba möödasõitu isegi Taani ekspordihiti ehk kastiga jalgratta kasutajale. Kesklinna viivate peamiste teede ääres olevad valgusfoorid on seadistatud tagama rohelist lainet jalgratturitele, kes sõidavad ühtlasel kiirusel 20 km/h. Asfaldis asuvad LED-tuled kontrollivad ühtlasi ka kiirust.

Vaatamata nendele meetmetele satuvad jalgratturid sageli ummikutesse. 61 protsenti Kopenhaageni kesklinna ja 41 protsenti äärelinna elanikest sõidavad jalgrattaga iga päev.

Kokku läbivad nad päevas keskmiselt 1,4 miljonit kilomeetrit. Kohalikud poliitikud näevad jalgrattasõitu kui linna identiteedi võtmeelementi ja Kopenhaageni kesklinn peaks aastaks 2025 autovabaks saama. Selle saavutamiseks soovib administratsioon laiendada jalgrataste infrastruktuuri. Suurim projekt hõlmab eeslinnu südalinnaga ühendavat 28 jalgrattamaanteed koos eraldi kiirradadega. Ummikute vältimiseks kasutab linn digitehnoloogia abi. Järgmise põlvkonna valgusfoorides on andurid, mis lülitavad läheneva jalgratturite rühma tuvastamisel automaatselt sisse rohelise fooritule.

Kopenhaagen on populaarne ja kasvava populatsiooniga linn. 2015. aastaks peaks selle elanike arv suurenema 14 protsenti. Rohkem 059

KOPEN HAAGEN

Tänu Mode 3 kaablile saab Audi A3 Sportback e-troni avalikes laadimisjaamades umbes 2,5 tunniga täis laadida.

060

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Kopenhaagen muudab kõik oma tänavavalgustid ümber energiasäästlikeks LED-ideks. Valgustitel on andurid, tänu millele põlevad tuled eredalt vaid siis, kui mõni sõiduk läheneb.

061

KOPEN HAAGEN

inimesi tähendab samas ka tihedamat liiklust – rohkem jalgrattaid, aga ka rohkem autosid.

Ametkonnad arvavad, et aastaks 2025 kasvab jalgratturite arv 27 ja autode arv 20 protsenti ning seda peamiselt eeslinnades. Endale püstitatud kliimaeesmärkide saavutamiseks laiendab Kopenhaagen alternatiivsete jõuallikasüsteemide infrastruktuuri – elektriautode laadimine, lämmastikutanklad, uute jõuallikatega autode madalamad parkimistasud… Ametiasutused annavad siin head eeskuju. 64 protsenti administratsiooni autopargist töötab juba lämmastiku või elektri jõul ning uutelt ühistranspordibussidelt nõutakse diiselmootori asemel elektrimootori olemasolu.

Kell saab kohe üheksa ja me oleme Kopenhaageni ülikooli meditsiinikateedris. Teadlaste ja tudengite vool suundub 15-korruselisesse hoonesse.

2017. aasta jaanuaris avatud Tänaval parkimise tulevik: tänavavalgusMaersk Towerit peetakse Taani tid, mis on ühtlasi ka üheks moodsaimaks ülikooliralaadimisjaamad jatiseks. See on täis energiat (nagu Ubitricity säästvat tehnoloogiat, vasega omad), pakuksid kaetud aknasirmid järgivad päilinnades elektriaukese liikumist ja pakuvad varju, todele ulatuslikku kliimaseade töötab ilma elektrilaadimisvõrgustikku. ta. Vask annab hoonele ka eriliSee tehnoloogia on se välimuse. “Ilmastikumõjud tootmisküpsuse põhjustavad aja jooksul värvi varases staadiumis. muutumist,” ütleb Thue Borgen Hasløv Kopenhaagenis asuvast arhitektuuribüroost C. F. Møller, kus Maersk Tower disainiti. Taanlased on tuntud oma lihtsa ja kauni, ent samas ka funktsionaalse disaini poolest. Antud juhul tähendab funktsionaalsus seda, et hoone on keskkonnasõbralik. „Uue elumaja või ärihoone kavandamisel keskendutakse alati energiatõhususele ja jätkusuutlikkusele,” lisab Hasløv. “Rohelised hooned on olnud linna oluliseks prioriteediks juba aastaid ning poliitiline liikumine süsinikuneutraalsuse poole suunab rambivalguse kindlalt just ehitussektorile.” Ka siin annab Kopenhaageni administratsioon head eeskuju: aastaks 2025 peab avalike hoonete nagu näiteks koolide energiatarbimine langema 40 protsenti. Renoveeritavad hooned saavad energiasäästliku valgustuse, uued aknad ja uusima soojusisolatsiooni tehnoloogia. Kui see vähendab ehitussektori CO2-heidet vaid seitse protsenti, siis kõige tõhusamaks heitmetaseme vähendamise viisiks on energia säilitamine. Samas kuulub plaani ka energia tootmine. Lähiaastatel kavatseb linn paigaldada avalikele hoonetele rohkem kui 60 000 ruutmeetri jagu päikesepaneele. See võrdub umbes kaheksa jalgpalliväljaku suuruse alaga. Kopenhaageni rahvusvahelise kooli hoone on hea näide sellest, et päikeseenergiasse investeerimine tasub end ära. Kool asub sadamabasseini kõrval ning on ümbritsetud vanadest laohoo-

062

netest, kajakate kisast ja kaubalaevadele teraskonteinereid tõstvatest kraanadest.

Koolihoone välispind on kaetud 12 000 päikesepaneeliga, mis täidavad 60 protsenti ehitise energiavajadusest. Selles isikliku elektrijaamaga koolis läiklevad päikesepaneelid erinevates toonides türkiissinisest kuni tumesiniseni, seda olenevalt valgusest ja vaatenurgast. Katusel kasvavad erinevad taimed – see on veel üks viis CO2-heite vähendamiseks.

Kopenhaagen on võtnud kõikide uute hoonete puhul kasutusele roheliste katuste põhimõtte. Praeguseks on taimestikuga kaetud juba 20 000 ruutmeetrit katusepinda ja igal aastal projekteeritakse veel 5000 lisaks. Kõikides linna kliimaprojektides teevad administratsioon, teadlased ja ärivaldkond tihedat koostööd. Taani tehnikaülikool ja Kopenhaagenit energiaga varustavad ettevõtted töötavad välja uuenduslikke tehnoloogiaid roheliste hoonete jaoks. Tuleviku tarbeks energiasäästlikke meetodeid uurides teevad võimud koostööd linna juhtivate ehitus- ja kinnisvarafirmadega ning riiklike ja rahvusvaheliste telekommunikatsiooniteenuste pakkujatega. Üheks näiteks sellest on Kopenhaageni lääneosas asuv eeslinn Albertslund. Vana industriaalpiirkond on muudetud vabas õhus asuvaks kõrgtehnoloogiliseks näituseks, kus kaks tosinat ettevõtet testivad ligi 50 uut tänavavalgustussüsteemi. Kõik valgustid muudetakse energiasäästlikeks LED-ideks ja integreeritud andurid juhivad tulesid, mis säravad heledalt vaid siis, kui läheneb mõni sõiduk. Samal ajal toimivad andurid ka andmekogujatena – nutikas tuledesüsteem muutub reaalaja infoallikaks jalgratturitele ja autojuhtidele ning muudab liikluse sujuvamaks. Tehnoloogia aitab optimeerida ka talvist teedehooldust ja võimaldab jäätmekogumist tellida. Kopenhaagen ongi juba LED-idele üle minemas – 20 000 tänavavalgustit on tänaseks ümber ehitatud ning tulemuseks on 57-protsendiline energiasääst.

Taani pealinn jõudis teistest ette ka siis, kui oli vaja mõelda tuleviku ja keskkonna ning energiatootmise suhtele.

Seda, kuidas kõik alguse sai, saab kõige paremini näha Kopenhaageni linnarannas ja puhkealal Amager Beach Park’is, mis asub Raekoja platsist umbes 20 minutilise jalgrattasõidu kaugusel. Kunstlik saar on populaarne jooksjate ja uisutajate seas. Ujujad, surfajad ja kajakisõitjad naudivad vett ning perekonnad peavad liivadüünidel piknikke.

“OMA KLIIMAALGATUSTEGA SOOVIME TEISI LINNU INSPIREERIDA.”

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Amager asub Øresundos, Taani ja Rootsi vahele jäävas väinas ning mitte kaugel kahte riiki ühendavast muljetavaldavast ligi kaheksa kilomeetri pikkusest Øresundsbroen’i sillast. Kiviviske kaugusel Amagerist on vees veel üks kolossaalne konstruktsioon, mille üle tunnevad uhkust nii Kopenhaageni elanikud kui ka kõik teised taanlased – Middelgrunden. 20-st meres asuvast tuuleturbiinist koosnev maailma esimene kommerts-tuulepark asub rannikust vaid 3,5 kilomeetri kaugusel. Kui naftahinnad 1970ndatel aastatel taevasse tõusid ja tööstusriigid alternatiivseid energiaallikaid otsima hakkasid, otsustas Taani valitsus hüljata tuumaenergia ja investeerida hoopis taastuvenergiasse – näiteks tuuleenergiasse. Juba siis oli Taani väga keskkonnateadlik. “Üheksakümnendate keskel tuli grupp Kopenhaageni insenere pöörasele ideele muuta tuuleturbiine selliselt, et neid saaks ka vette paigaldada,’’ selgitab Middelgrunden juht Erik Christiansen.

“Tegelikult ei olnudki see mõte Talisport mere ääres: nii pöörane, sest pealinnas lihtvaid viie kilomeetri salt ei ole rohelise energia lookaugusel Kopenhaamisele pühendumiseks piisavalt geni kesklinnast ruumi. Aga meie läve ees laiub ehitatakse Amegeri jäätmepõletusjaama meri ja me kasutame hoopis katusele arhitekt seda. Middelgrundenist sai mitBjarke Ingelsi te ainult rohelisele tehnoloogiakavandatud 440 le ülemineku rahvuslik sümbol, meetri pikkust vaid ka energiapakkujate ja kosuusamäge. Ehitus danike koostöömudel,” ütleb peaks lõppema 2018.

Christiansen. Meres asuv tuuleaastal. park toimib kohalike omavalitsuste koostööna – see on Taani traditsiooniline majandusmudel, mis on tänaseks laienenud kõikidesse sektoritesse. Kümme tuuleturbiini kuulub Taani energiafirmale Dong ning kümme Middelgrundeni 8600 eraisikust investorile ja aktsionärile. Tuulepark annab neli protsenti Kopenhaagenis tarbitavast elektrist ja see näitaja on tõusmas.

Elektri ja sooja tootmine tekitab endiselt enamiku Kopenhaageni CO2-heitest, mis omakorda tähendab, et see valdkond pakub ka suurimat säästupotentsiaali. Linn on suunanud pilgud 80-protsendilisele eesmärgile, võttes kasutusele uusi energiavorme nagu tuule- ja päikeseenergia ning mis veel olulisem – asendades kivisöe taastuva biomassiga.

Tulevikus hakkavad kaks elektrijaama töötama ainult puidugraanulitel. Uus jäätmetest energiat tootev jäätmepõletustehas varustab sooja ja elektriga juba tuhandeid Kopenhaageni kodusid. Tehase futuristlik arhitektuur meenutab Araabiamaade luksushotelle. Ja sarnaselt igale praktilisele lahendusele Kopenhaagenis ei näe see mitte ainult hea välja, vaid pakub ka lõbu – arhitektid on konstrueerinud selle disain-elektrijaama kaldus katusele suusamäe.

Kopenhaagen on kulutanud peaaegu 1,7 miljardit eurot oma energiasektori ümberkorraldamisele. Üldisesse kliimaprogrammi on investeeritud kokku umbes 27 miljardit eurot. See on investeering, mis end ära tasub, ütleb Morten Kabell, Kopenhaageni linnajuht tehniliste ja keskkonnateemade valdkonnas. Kabelli väitel kasvab juba ainuüksi roheliste tehnoloogiate hulk aasta-aastalt umbes kaksteist protsenti. Ent kõige olulisem on luua töökohti. Ehitus-, enerKopenhaageni gia- ja transpordisektorites ookliimaprogrammi datakse kliimaprogrammi raraames on mobiilsuskendamisega seoses tekkivat üle projektidele 30 000 täisajaga töökoha. Kaeraldatud umbes 175 bell võtab teema kokku nii: miljonit eurot. Need “See, mis keskkonnakaitse seiprojektid peaksid sukohalt mõistlik on, annab vähendama linna tõuke ka majanduskasvule.”

CO2-heidet kaheksa

protsenti.

Middelgrundeni näide demonstreerib, et see strateegia tasub end ära. Nii tarbimise kui ka tehnoloogia mõistes sai uutest turbiinidest kõikide avameres asuvate turbiinide algmudel ning Taani tootjad said selles vallas tuntuks terves maailmas. Kopenhaagenis asuvad ettevõtted spetsialiseerusid lähedal asuva tuulepargi juhtimisele ja hooldamisele.

Samad ettevõtted planeerivad hetkel ka Middelgrundeni regenereerimist. Kakskümmend aastat pärast projekti algust eemaldab kooperatiiv vanu tuuleturbiine ja paigaldab uusi. “Investeeringud rohelisesse energiasse ei paranda mitte ainult linna keskkonda ja elukvaliteeti,” ütleb Middelgrundeni juht Christiansen. “Sellest lõikab kasu ka majandus ja konkurents.”

Ja linnas, mis keskkonnaalaseid ideaale ellu viib, on elu hea. Puhas õhk ja rohkelt rohealasid on tervise seisukohalt väga olulised. Koos atraktiivselt disainitud avaliku ruumiga muudab see linna veelgi ahvatlevamaks. Amageri saarel asuv Kopenhaageni uusim rajoon Ørestad näitab, kuidas see käib. Kavandama hakati seda juba 25 aasta eest ning eesmärgiks seati tulevikku suunatud linnakeskkonna arendamine. Ørestadis domineerivad puidust ja klaasist hooned kõrvuti väikeste aiakestega elumajade, suurte pargialade ja puudega. “Ma elan suurlinnas, aga tundub, nagu oleksin maal,” ütleb Nina Truelsen, kes koos oma perega kolme aasta eest Ørestadi kolis. See linnaosa ei asu päris mere ääres, aga vett on siin siiski kõikjal. Ørestadi läbib kümme kilomeetrit kunstlikke kanaleid. “Vesi on siin aastaringselt külm ja puhas,” räägib Truelsen. Kohalik administratsioon tagab vee puhtuse spetsiaalselt väljatöötatud tehnoloogia abil, mis filtreerib tänavatelt ja katustelt voolavat vihmavett enne, kui see kanalitesse jõuab. Puhas vesi otse ukse ees – teel täiesti rohelise linnani mõtleb Kopenhaagen ka pisidetailidele. Või nagu Morten Kabell ütleb: “Meil peab olema 063

KOPEN HAAGEN

julgust võtta kasutusele mittetraditsioonilisi lahendusi, mis annavad linnale hea maine ja loovad igale linnaosale omad iseloomulikud tunnused ja identiteedi.” Süsinikuneutraalsus on oluline eesmärk ja seda ei ole lihtne saavutada,” ütleb ta. „Ületada tuleb mitmeid takistusi ja väljakutseid. Aga me jõuame sihile.” Ja CO2 teema on vaid esimene samm. Järgmiseks kavatseb Kopenhaagen aastaks 2050 täielikult loobuda kivisöest, naftast ja gaasist. 

Alternatiivsed jõuallikad Audi eesmärgiks on süsinikuneutraalne mobiilsus ja vastuseks sellele väljakutsele on Audi tron. Lisaks elektriautodele (Audi e-tron) keskendutakse Ingolstadtis ka Audi g-tron kontseptsioonile (maagaas, biometaan ja Audi e-gas) ning keskpikas perspektiivis ka kütuseelemendi tehnoloogiale nimega Audi h-tron. audi-technology-portal.de/en

2018 Brüsselis asuvas 5400 ruutmeetrises Audi

tehases töötab 2525 töötajat esimese Audi elektrimootoriga seeriamudeli ning Audi A1 ja Audi S1 kallal. Belgia tehas sertifitseeritakse 2018. aastal kui täiesti süsinikuneutraalne.

Juba aastal 2013 paigaldati sellesse tehasesse Brüsseli piirkonna suurim fotoelektriline süsteem.

CO₂ LIIT

SÜSINIKU JALAJÄLG Süsiniku jalajälg tähistab CO2 heite kogust, mida inimene või toode teatud perioodil, näiteks elutsükli jooksul, tekitab. Toodete puhul tuletatakse süsiniku jalajälg selle toote valmistamiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks kuluva süsinikdioksiidi koguse põhjal. usdn.org/public/page/13/CNCA

2017. aastal valminud 1200 õpilasega Kopenhaageni rahvusvaheline kool ei ole mitte ainult linna suurim kool - rohkem kui 12 000 päikesepaneeli teevad sellest hoonest Taani suurima päikesepaneelide hulgaga ehitise.

064

Süsinikuneutraalsete linnade liitu (CNCA) kuulub praeguse seisuga 20 linna, mis sihivad taolist keskkonnasõbralikku staatust ja soovivad aastaks 2015 vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 protsenti. Liitu kuuluvad teiste seas Kopenhaagen, Stockholm, Oslo, Berliin, London, Washington ja Sydney.

Liidu eesmärgiks on töötada välja ühised lähenemised ning avaldada ka poliitilist mõju.

065

AUDI P OO D

Neli rõngast

Unisex-nokkmüts Tugevdatud esipaneeliga puuvillane Audi nokats Esipaneeli keskel umbes 7 cm Audi rõngad Reljeefsete Audi rõngastega peidetud metallist pannal Materjal: 100% puuvill Värvid: Must, tootenumber: 3131701000 Punane, tootenumber: 3131701010 Valge, tootenumber: 3131701020 Hind: 15 €

Audi T-särk meestele “Nelja rõngaga” T-särk Poolvarrukad ja ümar kaelus Rinnaesisele trükitud Audi rõngad (punasel särgil reljeefsed) Audi rõngad kaelusel (seespool) Materjal: 100% puuvill, kootud silekoes (umbes 200g/m2) Värvid ja suurused: S–XXL Must, tootenumber: 3131701802-06 Hall, tootenumber: 3131701812-16 Valge, tootenumber: 3131701822-26 Punane, tootenumber: 3131701832-36 Hind: 25 €

Audi tass Audi rõngastega punane portselanist tass Graveeritud Audi rõngad Maht: 0,3 l Pestav nõudepesumasinas Materjal: portselan Tootenumber: 3291700400 Hind: 15 €

066

Tellimused www.audi.ee

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Audi Sport jope Tepitud ja kahtpidi kantav Audi Sporti jope Keskmise paksusega polster Välimine pool reljeefsete rombidega mustast nailonist Seesmine pool punane ja horisontaalsete õmblustega Püstine krae Must-punase kontrastiga tõmblukk Lukuga esitaskud Kummist Audi Sporti logo Siseõmbluses Audi Sporti logo ja Audi rõngastega silt Pehmest kummist Audi Sporti logoga lukutõmmits

Audi Sport rahakott Punase kontrastõmblusega mustast nahast Audi Sporti rahakott Suure rahakoti mõõdud: 12,2 x 9,5 x 2 cm Kaks suurt sularahataskut, münditasku, 10 kaarditaskut, võrktasku ID-kaardileToote Tootenumber: 3141700700 Hind: 89 € Väikese rahakoti mõõdud: 8,5 x 10,5 x 1,5 cm Tootenumber: 3141700800

Materjal: Must (väljast): 100% PA nailon Punane (seest): 100% polüester Polster: 100% polüester-fliis

Hind: 59 €

Suurused: Meestele M–XL, tootenumber: 3131702103-07 Naistele S–XXL, toote number: 3131702002-06 Hind: 140 €

Audi Sport tass Portselanist Audi Sport “Comic” tass

Audi R8 koomiksi kujundusega trükitud tass Audi Sporti logo tassi esiküljel Maht 0,3 l Pestav nõudepesumasinas

Materjal: portselan Tootenumber: 3141700800 Hind: 15 € Tellimused www.audi.ee

067

AUDI P OO D

Audi Heritage’i T-särk Retrostiilis elevandiluuvärvi Audi Heritage’i särk meestele Ümar kaelus ja poolvarrukad Ees vintage-stiilis quattro ralliauto pilt Venivast materjalist Heritage Audi Sporti logo, vana punane Audi ovaal varrukal, Heritage’i värvides triibud kaelal, Heritage’i silt kaelal (sees)

Audi Heritage’i nahktagi Vintage-stiilis hall Audi Heritage’i nahktagi meestele Blouson-stiilis õrnalt vahatatud Ees vasakul reljeefsed Heritage’i värvides triibud Sees Heritage’i tumepruun puu villane vooder, vintage-stiilis quattro ralliauto pildi ja ühe lukuga sisetasku, üks sisetasku mobiiltelefoni jaoks Heritage Audi Sporti logo vasaku varruka õlaosal, kaelal pressitud Audi rõngad, Heritage Audi Sporti silt kaelal (sees) Materjal: 100% nappa lambanahk, taimpargitud Kehaosa vooder: 100% puuvill, kootud Varruka vooder: 100% polüester, kootud Suurused S-XXL; tootenumber 3131800202-06 Hind: 299 €

Materjal: 100% puuvill, silekoes, 180 g/m2, ensüümpestud (väga pehme), kootud kangas Suurused S–XXL, tootenumber: 3131800502-06 Hind: 35 €

Audi Heritage’i nokamüts Elevandiluuvärvi Audi Heritage‘i nokats meestele, naistele ja lastele Kuue paneeliga puuvillane müts Esipaneelil 80ndate võidusõidu kombinesoonilt pärit rombimuster Heritage’i värvides triibud nokal Noka alumisel serval Heritage’i hall topeltõmblus Heritage Audi Sporti logo, vana punane Audi ovaal, quattro logo Reguleeritav Audi rõngastega metallist pandla abil Materjal: 100% puuvill, kootud kangas Suurused: Täiskasvanutele (umbes 55-59 cm), reguleeritav.

Tootenumber 3131800100 Lastele (umbes 53-55 cm), reguleeritav “krõpsu” abil .

Tootenumber 3201800100 Hind: 19 €

068

Tellimused www.audi.ee

Audi Heritage’i T-särk lastele Rallipildiga elevandiluuvärvi Audi Heritage‘i T-särk Elevandiluu värvi poolvarrukatega T-särk Heritage’i punased varrukaääred ja kaelus Ees quattro ralliauto pilt Heritage logoga silt kaelal, Heritage Audi Sporti logo ja vana punane Audi ovaal varrukal Materjal: 100% puuvill, silekoes, 180 g/m2,

ensüümpestud (väga pehme), kootud Suurused: 110/116, 122/128, 134/140, 146/152, 158/164 Tootenumber 3201800205-09 Hind: 29 €

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Suur valik Audi originaaltooteid on nüüd saadaval Audi Tallinna salongi aksessuaaride poes.

Mugavaim võimalus tellida tooted e-poest www.audi.ee

069

E RSO

Kristjan Järvi: “Kui midagi teha, siis suurejooneliselt – suure visiooniga, läbimõeldud plaaniga.”

Kristjan Järviga vestles Maarja Kasema

070

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Just selliste sõnadega alustab Kristjan Järvi oma juttu, kui saame kokku, et rääkida mai lõpus Tallinnas toimuvast festivalist “Practical Spirituality”, mis paneb punkti ERSO 91. hooajale. Aga kindlasti mitte Kristjan Järvi ja ERSO koostööle, sest õhus tundub olevat ideid, mille taga kumab pikem perspektiiv. “Orkester ei ole lihtsalt mingi vahend, et esitada juba olemasolevat repertuaari. Pole mõtet teha seda, mida teevad ka kõik teised orkestrid. ERSO ei peaks olema vaid üks neist ajast ja arust nähtustest, mis eksisteerivad ka kõigis muudes riikides. Need, mida hoitakse elus pelgalt kohusetundest. Kui me kutsume ERSO-t Eesti rahvusorkestriks, siis see peakski esindama rahvast, kellel on oma riik. Oma riik, see tähendab, et sul on oma kultuur, oma juured – ja need on täiesti erinevad teiste rahvuste kultuurist ja juurtest.”

Kristjan Järvi idee on, et riigi esindusorkester peaks olema ühiskonnas üks võimas eestvedaja. “Orkester ei saa olla lihtsalt nõuete täitja. Nagu ese, nagu diivan, mille peal inimesed istuvad. See peab olema niisugune, mis panustab, loob, annab lootust… Praegu me orkestri olemust sellisena ei näe. Ma ei räägi Eestist, ma räägin sellest, mis toimub kogu maailmas. Üle maailma on orkestritest kujunenud justkui prestiižiklubid. Eesti on väike, edumeelne ja innovatiivne riik, paljudes asjades teistest ees.

Tahaksin ehitada ühe väikese mootori, mis võib-olla ükskord muutub suureks tehaseks. Tahan võtta klassikalise orkestriinstitutsiooni ja teha sellest ühe väga võimsa eestvedaja ühiskonnas. Ja sellisena võiks ERSO olla eeskujuks paljudele maailma orkestritele.”

Kas tunned muret, et orkester kui institutsioon on justkui vanamoodne, kopitanud?

“Ei, Berliini Filharmoonikud ei ole kopitanud, London Symphony Orchestra, Orchestre de Paris, New York Philharmonic ei ole kopitanud. Aga need on prestiižiklubid.

Inimesed, kes ei kanna Rolexit, ei hooli sinna kuulumisest.

99% inimkonnast ei saa seal osaleda.

Miks sport on nii esipinnal? Miks me kõik oleme huvitatud igasugustest poplauljatest, kergemast meelelahutusest? See annab energiat ja särtsu laiadele massidele. Minu meelest orkestrimuusika ja orkester kui vahend – selline loom nagu orkester – on palju huvitavam, kui inimesed arvavad. Stereotüüp ja eelarvamus on aga tugev – arvatakse, et inimesed peavad teadma, mida nad lähevad kuulama. Peavad teadma, mis see orkester on. Peavad istuma kõik reas saalis, mis näeb väga kiriku moodi välja. Nad ei tea ehk isegi, kuidas seal käituda. Välja arvatud need, kes kuuluvad prestiižiklubisse – nemad teavad.”

EI OLE MÕTET OLLA SELLINE ORKESTER, MILLESARNASEID ON PALJU – ERSO PEAKS ERISTUMA KÕIGIST TEISTEST MAAILMA ORKESTRITEST! dentsuse järele – muusika kui vahend religiooni, kosmilise vibratsiooni ja harmoonia tunnetamiseks.

Festivali kunstiline juht ja dirigent Kristjan Järvi rõhutab, et me tõstatame nende kontsertidega terve rea küsimusi: “Kes me oleme? Mis on eksistents? Mis eesmärgil inimene üldse teeb oma asju? Kas me kasutame oma aega millegi tõelise loomiseks? Mis on üldse tõeline? Ja muide – festivali nimi on “Practical Spirituality”. Aga mis see spirituaalsus on? Kas vaimsus? Mugavus? Osalus? Kas vaimsust saab üldse praktiliselt ellu viia? Festivali ülesanne ongi küsida neid küsimusi, mida me igapäevaelus endalt ei küsi.

See on arutlus iseenda ja ühiskonnaga. Mida me siin maailmas teeme ja miks? Kas seda on vaja? Kui on vaja, siis mis on meie tegevuse eesmärk?”

Kristjan Järvi rõhutab korduvalt ideede olulisust ning seda, et asjade teostamiseks peab olema põhjus, käivitav jõud, impulss… “Ainukesed asjad, mis elus edasi viivad ja mis raha tekitavad, on ideed. Kui sa võtad mingi uue asja ette, oled sa nagu leiutaja. Sa pead vägevalt ja nutikalt kõik läbi viima – algul vaid iseenda käsutuses olevate vahenditega, sest ei saa ju kelleltki toetust küsida asja eest, mida veel ei eksisteeri. Iseenesest ei avane ükski uks, kõik astmed on vaja ise leiutada. Hea idee ja selle teostamine on nagu ehitusprojekt, mis kogub toetajaid ja kaasamõtlejaid – inimesi, kes mõistavad seda, usuvad sellesse ning tahavad omalt poolt kaasa lüüa. Need on inimesed, kes näevad seda sündmust kui esitlusobjekti mitte ainult neile endale, vaid kogu Eestile.”

ERSO hooajalõpu festival ühendab omavahel tänapäevase popmuusika ja klassika. Lisaks Kristjan Järvile ja ERSO-le on festivalil kandev roll kahel suurepärasel muusikul, kes meie kontserdilavale jõuavad esmakordselt – need on Islandi pianist Víkingur Ólafsson ning Saksa helilooja ja elektronmuusik Sven Helbig. Igal kontserdil on teoseid, mis kõlavad Eestis esmakordselt. “Me toome siia midagi sellist, mis on maailmakultuuri osa, aga mis ei ole meieni varem jõudnud,” põhjendab Järvi esinejate ja kavavalikut.

Festivali avakontsert “Century Rolls”

Foto: Franck Ferville

Kas Su sõnum on, et tulge kontserdile avatud mõttega?

“Meie töö on toetada avatud mõtlemist. Mitte nii, et meie oleme väga tõsised ja teeme väga tõsist tööd. Ma ei räägi praegu ERSO-st, vaid kõigist orkestritest. Olin just Gos-orkestriga (Московский государственный академический симфонический оркестр) Hiinas. Nad ütlesid, et sa oled nii eriline dirigent, sa kogu aeg naeratad. See kutsub aga esile samasuguse reaktsiooni – nad naeratavad vastu! Seal orkestris on tõesti kurjad vennad, aga kui ütled neile: “Kuulge, kas ei saa natuke rõõmsamalt?”, siis – saab küll!

Ja lõpuks on nad nii lahtised ja rõõmsad, sest tegelikult inimesed ongi lahtised ja rõõmsad.”

Festival “Practical Spirituality”

Sel kevadel lõpetab ERSO hooaja suurejoonelisemalt kui tavaliselt. Iga-aastase hooaja lõppkontserdi asemel toimub lausa neljast kontserdist koosnev ühtse sõnumiga festival.

Festivali lähtepunktiks on igatsus tähenduse ja transtsen-

Avakontsert sai nime Ameerika ühe enim esitatud helilooja John Adamsi klaverikontserdi järgi. Seda tuleb mängima Víkingur Ólafsson, keda New York Times on nimetanud lausa Islandi Glenn Gouldiks. “Adamsi kontserdi õpib ta ära just minu palvel,” rõõmustab Järvi. “See on väga mitmekihilise tähendusega teos. “Century Rolls” – üks sajand veereb teise sajandisse, lisaks kajastub selles teoses klaveri areng klavessiinist kuni süntesaatorini välja läbi kõigi tehnoloogiliste vaheetappide. 20. sajandi alguses olid muide väga popid isemängivad klaverid. Ja Víkingur Ólafsson ise on ka väga huvitav kuju – suurepärane pianist, kellega meil on väga sarnased muusikalised maitsed.”

Richard Straussi meeleolukas ja piltlik “Sinfonia domestica” ehk “Kodune sümfoonia” on omanäoline teos, mis kajastab ühte päeva helilooja perekonna elus. Peategelasteks on Richard Strauss ise, tema abikaasa Pauline ning nende poeg Franz. Kristjan Järvi valgustab ka teose loomise tagamaid: “Strauss kirjutas oma “Sinfonia domestica” 071

ERSO

ettekujutusega sellest, milline on tema arvates Ameerika.

See on Saksamaal kirjutatud teos, kuid kogu teose loomise aja mõtles ta uuest ameerikalikust kõlamaailmast. Teose esiettekanne toimus Carnegie Hall’is helilooja ainukesel reisil Ameerikasse. Ta esindas selle teosega oma rahvast, aga oli sellega nii progressiivne, et näitas ameeriklastele midagi sellist, mis oli isegi Ameerikas uus.

Meie arvame, et Ameerika on progressiivne. Jah, erasektoris ehk tõesti, aga valitsuse tasandil pigem väga konservatiivne. Eestit näen ma väga progressiivsena. Kõik meie sotsiaalküsimused, keeleküsimused, ühiskonna- ja keskkonnaküsimused on tegelikult lahendatud palju pragmaatilisemalt kui paljudes teistes riikides. Tulen just Hongkongist. Seal on raha kohe kosmeetiliselt näha – kõik need pilvelõhkujad ja sära. Aga samas peab oskama vaadata ka fassaadi taha. Selle luksuse saavutamisel on olnud palju ohvreid, kes ise ei saa neist väärtustest kuidagimoodi osa.”

Kogu festivali avateos on Max Richteri “Infra”, mida Kristjan Järvi hindab fantastiliselt ilusaks teoseks ning pakub kohe Youtube’i vahendusel ka katkendit kuulamiseks.

“See algab elektroonikaga, alles siis hakkavad lisanduma orkestrihääled. See on nagu ebaselgusest selguse või kaosest korra tekkimine. Nagu kevadine tärkamine. Infra on justkui kõige alus, põhiline vundament – see, mis on kõige-kõige rohkem päris. See, mille peale kõik ülejäänu rajatakse. Nagu infrastruktuur. Siit edasi saamegi küsida, mis on meie jaoks päris. Iga inimese jaoks on see erinev.”

SEE FESTIVAL PEAKSKI ANDMA IGALE INIMESELE VÕIMALUSE MÕTISKLEDA OMA IDENTITEEDI ÜLE, VAADATA ENDA SISSE.

tegevuse ja -kujunduse, kostüümide ning valguse koosmõjust vaatajale – toim). Mina püüan saavutada umbes sama, aga vahendid on tänapäevased – ma panen kokku sümfooniaorkestri, laserid, elektroonika... Helbig on kirjutanud orkestratsioone Rammsteinile, ta töötab koos Pet Shop Boys’iga. Väga popmuusikalembene kuju, kes samas on süvamuusika üks tippheliloojaid. Ta kuulub selliste heliloojate hulka, kes tegelevad uue muusikaesteetikaga. See suund sai alguse Philip Glassi, Steve Reichi, isegi Arvo Pärdi ja teistega, kes kirjutavad pigem kergemas vormis, aga sügavat, ilusat ja inimestele hästi arusaadavat muusikat.

See on vaimulik helikunst, mis ei ole samas religioosne – pigem spirituaalne, vaimne.

Helbigi “I Eat the Sun and Drink the Rain” kannab sama filosoofiat nagu Wagneri “Ring”. Ring – see tähistab lõpmatust.”

Sõpradel on Audid, kuid Kristjan Järvi peamine transpordivahend on lennuk

Küsija sissetoodud autoteema lahendab Kristjan Järvi elegantselt, öeldes kohe alustuseks, et talle isiklikult ei ole auto üldse tähtis, kuid ta mõistab, et paljudele on. Tänu liikuvale eluviisile ja suurtele vahemaadele, mida tal läbida tuleb, kasutab ta ise väga olulise transpordivahendina hoopis lennukit. Linnades tavatsetakse aga dirigente ikka sõidutada. Ning sujuvalt viib ta ka autoteema taas vaimsuse peale. “Autoteema sobib väga, kui me räägime vaimsusest. Auto ei ole ainult praktiline vahend, millega ühest kohast teise liikuda. See näitab sinu suhet iseendaga, oma eluga, teistega. Disaini mõttes on autodes esindatud ka esteetiline külg. Ma ei räägi nii palju brändi prestiižist. Sa võid omada Fordi, mida sa väga armastad, või Bentley’t.

Kõikidel minu sõpradel – ja ma ei valeta praegu! – on Audid. Minu vanematel ei ole, aga minu sõpradel on. Just need A7-d. Ükskõik, kus riigis sa oled, kas Saksamaal, Ameerikas või Venemaal. Põhiline on ikka Audi, BMW, Volkswagen, Mercedes – autokultuur ongi Saksa kultuur, no natuke ka Jaapanit, Ameerikat, Itaaliat.”

Kammerlik “From ICE to EST”

Island ja Eesti on kaks väikest põhjamaist riiki, mis on ühtpidi omavahel väga seotud – tunnustas ju just Island esimesena Eesti iseseisvust 1991. aastal. Geograafiliselt oleme aga väga erinevad, asudes Järvi sõnul “absoluutselt kahel erineval Põhjamaade piiril. Island kuulub ju ka Läänemereriikide hulka. Ka nende iseseisvus tuli tegelikult sada aastat tagasi. Just 1918 tunnustas Taani neid küll oma osana, kuid siiski eraldatud osana. Tõelise vabaduse sai Island alles pärast II maailmasõda.”

Klassika ja popi ühendamise meistriklass: “Ring” ning “I Eat the Sun and Drink the Rain”

Saksa helilooja, produtsent ja arranžeerija Sven Helbig kuulub sellesse põlvkonda, kelle jaoks enam klassikalise ja popmuusika vahel piire ei eksisteeri. Tema “Taskusümfooniad” (“Pocket Symphonies”) on tosin umbes kolme minuti pikkust teost, kus helilooja on püüdnud klassikalise sümfooniavormi sisukuse ja sügavuse mahutada kompaktsesse laululikku vormi, suurt orkestrit toetamas elektroonika. Helbigi “Ma söön päikest ja joon vihma” tegeleb aga inimeste ja looduse vaheliste suhetega, kulmineerudes masinate ajastu lõpuga. Teos on kirjutatud koorile ja elektroonikale ning see on festivali ainuke kontsert, kus ERSO muusikud ei osale, küll teeb aga kaasa kammerkoor Voces Musicales. “Üks kõige huvitavamaid ja paremaid praeguse aja Saksa heliloojaid Sven Helbig on samas programmis Wagneriga. Muide, Wagneri eesmärgiks oli Gesamtkunstwerk (sünteeskunstiteos, mille idee lähtub muusika, teksti, lava072

Ära taha olla keegi teine

Teistest erinemine ja omanäoline olemine on ilmselgelt teemad, mis Kristjan Järvi jaoks on üliolulised. “Ei ole mõtet võrrelda ERSO-t Berliini Filharmoonikutega. ERSO-st ei saa kunagi Berliini Filharmoonikuid. Hea et on olemas ERSO, hea et on olemas Berliini Filharmoonikud.

Ei ole vaja tahta olla keegi teine. Aga kui sa tahad olla teistest erinev, siis sa teed hoopis täiesti oma brändi, mis on võib-olla isegi parem ja kallim kui teised. Just selles suunas võikski ERSO liikuda.

Minu arvates on see provintslik mõtlemine, kui kõik peab olema sama nagu teistel. Kui peame olema kõik ühes pundis, ühesugused. See on nagu keskkoolimentaliteet, et peame kellegi klikki kuuluma, kellegi järgi joonduma. Tõeliselt globaalne lähenemine on aga see, kui sa julged olla omanäoline, julged erineda.

Sinu oma saavutused tõestavad ennast ise ja need on see päris värk, mida ka teised inimesed tunnustavad. Need on saavutused, mida just sina isiklikult oled saavutanud, mitte mingid kollektiivi üldised tulemused.”

Tuleb julgeda olla eriline

“Orkestris on 100 inimest – selle massiga on väga raske midagi saavutada, kui sa hakkad suusõnaliselt asju arutama.

Ainuke vahend nendega suhtlemiseks on muusika.

Minu arvates tuleb tekitada orkestrile või elanikkonnale keskkond, mis võimaldab saavutada palju kõrgema visiooni ja asjadest arusaamise. Tuleb julgeda olla eriline.

Ilma selleta oleme me lihtsalt üks rahvas, järjekordsed Euroopa elanikkonna liikmed, sama finantssüsteemiga, aga lihtsalt teise nimega.

Kuna meil on selline väike riik, siis on meil võimalus hoopis teistmoodi kõigele läheneda. Ka orkester peab olema midagi väga erilist – pakkuma siinsele publikule innovatiivses kontekstis seda, mis on maailmas parim. Aga kui me välja läheme, siis on meie esindusplatvorm Eesti.

Samamoodi on Audiga – kõik räägivad, et Saksa auto, aga sellest on juba ammu kujunenud rahvusvaheline standard.

Audi on olnud ERSO-le väga hea eeskuju ja suurepärane partner.”



HOOAJALÕPU

FESTIVAL

erso.ee

18. mai

CENTURY ROLLS Kristjan Järvi • “21. sajandi artisti arhetüüp, laia haardega muusik, kes tegutseb ilma silmaklappide ja piirideta.” (ResMusica) • “Üks osavamaid ja innovatiivsemaid kavade koostajaid.”

(Reuters) • Tema kontserdid on “elu paremaks muutvad.” (Herald Scotland) • Sündinud 13. juunil 1972 Tallinnas • Õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist ja täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistina • Oma innovatiivsete ideede elluviimiseks on Kristjan Järvil väljundeid üle kogu maailma: ta on Leipzigi Raadio (MDR) sümfooniaorkestri peadirigent, New Yorgis resideeriva klassikale, hip-hopile ja džässile pühendunud Absolute Ensemble’i asutajaliige ja dirigent, Baltic Sea Philharmonic’u asutajaliige ja dirigent ning isikliku produktsioonifirma Sunbeam Productions juht.

• Külalisdirigendina juhatab ta orkestreid üle maailma, tema käe all on mänginud London Symphony Orchestra, Orchestre national de France, Orchestre de Paris, Berliner Philharmoniker, Washingtonis tegutsev National Symphony Orchestra, Minnesota Orchestra, NHK sümfooniaorkester Jaapanis jpt.

• Ta on salvestanud muusikat enam kui 60 albumile alates Hollywoodi filmimuusikast ning erinevaid auhindu pälvinud salvestistest mainekatele plaadifirmadele Sony ja Chandos kuni omanimelise sarjani “Kristjan Järvi Sound Project” (Naïve Classique).

ERSO VÍKINGUR ÓLAFSSON KRISTJAN JÄRVI

20. mai

FROM ICE TO EST

VÍKINGUR ÓLAFSSON ERSO KAMMERKOOSSEISUD

22. mai

I EAT THE SUN AND DRINK THE RAIN

SVEN HELBIG VOCES MUSICALES KRISTJAN JÄRVI

Ligi veerandsada aastat tagasi alanud koostöö ERSO-ga on toonud kaasa mitmed erakordsed projektid 1995 – debüüt ERSO ees 2006 – kontsert ERSOga Kihnu rahvamajas 2015 – “Pärt ja Mahler”, mille kandis üle

rahvusvaheline telekanal Mezzo 2016 – “Luikede järv” Tallinnas 2016 – viis kontserti Hiinas (Shanghai,

Wuhan, Peking, Dalian) 2017 – “Regular Crisis” Tallinnas 2018 – “Nordic Pulse”, “Practical Spirituality” Tallinnas

24. mai RING

SVEN HELBIG

www.kristjanjarvi.com www.sunbeamprods.com

ERSO

KRISTJAN JÄRVI

PRACTICAL

SPIRITUALITY KULDSPONSOR

HOOAJA PEASPONSOR

TOETAJAD

MEEDIAPARTNER

E RSO

ARVO VOLMER – AUSALT OMA MUUSAT TEENIDES Arvo Volmer on üks tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse aga ka paljudel maailma kontserdilavadel ja muusikateatrites.

Hiljuti naasis maestro koos ERSO-ga õnnestunud Ameerika turneelt ning see andis põhjust rääkida nii muusika tegemisest kui muusikas olemisest.

Tekst Riina Luik, Fotod Sergei Zjuganov

074

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Esimene asi, mis maestro Arvo Volmeri puhul temaga jutule saajat võlub, on kahtlemata soe huumor ja aval naeratus. Kuid mitte ainult! Volmer on äärmiselt nauditav vestluspartner, kes suudab nii muusika tegemist, selles elamist-olemist kui ka kõrgkultuuri ühiskondlikku mõju äärmiselt nauditavalt lahti seletada. Ta pikib oma juttu sisse anekdoote, teeb siksakilisi kõrvalepõikeid, kuid jõuab alati tagasi jutu ivani. Ise ta ütleb, et armastab nii elus kui muusikas struktuuri – tugevat alust, millele asi üles ehitada. Et vajab selgust eelkõige seepärast, et kaldub ise olema tundeline ja emotsionaalne. Nagu kõik tänapäeva dirigendid, veedab ka Volmer oma elust palju lennukis ning aega tuleb jagada mitme orkestri ja teatrilava vahel. Samas pakub see maestrole suurt rahuldust – elus on vaheldust! Pendeldamine Estonia maja eri tiibade, teatri ja kontserdisaali vahel, ei tekita Volmeris mitte stressi, vaid teeb teda pigem õnnelikuks. “Ühest küljest vormiline rangus, mis on vajalik sümfoonias. Teisalt on nii kergendav, kui saad end lasta kanda dramaturgilisel impulsil,” võtab ta olukorra elegantselt kokku.

Istume sinuga Rahvusooper Estonia dirigentide toas, kuid samahästi võiksin Sind intervjueerida maja teises tiivas – seal juhatad Sa enamasti ERSO-t ning naasid orkestriga hiljuti edukalt Ameerika turneelt. Kas enda jagamine nende kahe saali vahel on paratamatus või teadliku valiku küsimus?

Kui vaadata muusikaelu seisukohalt, siis on Eesti nii väike, et vaevalt leiabki kedagi, kel poleks selle maja ühe või teise tiivaga mingit seost. Muidugi on ka neid, kelle muusikaline tee on käinud läbi Vanemuise teatri, kuid neid on oluline vähemus. Tallinnas lihtsalt on rohkem tööd ja see on Eesti muusikute jaoks olulisim rahvusvaheline värav. Minu esimene etendus oli Estonias 1985. aasta maikuus – Händeli ooper “Alcina”. Olin siis kakskümmend kaks aastat vana (naerab). See oli toona suursündmus – esimene katse tuua Estonia lavale barokkooper. Etendus läks küllaltki ladusalt ja ma ei mäleta, et oleksin väga närveerinud. Dirigeerimine on võrreldes pillimänguga suhteliselt erinev ning kui mõtted on peas selged, on dirigendil mõnevõrra lihtsam kui mängijatel.

Miks?

Sest isegi kui muusikul on mõte selge, aga käsi erutusest väriseb, on väga raske hästi mängida. Tean seda omast käest, sest minu erialapilliks oli klaver ja eksamil läks vahel ärevus nii suureks, et see puhtfüüsiliselt segas ja süda oli paha. See kõik oli nii jube, et dirigeerimine tundub pärast seda väga lihtne. Kuid eks minulgi oli esimest korda juhatades veidi närv sees. Muide, kogesin sama tunnet alles eelmisel aastal, kui pidin Estonias ühegi proovita juhatama Dontizetti ooperit “Armujook”. Muidugi olin ma loo ära õppinud, kuid pulti tuli siiski minna ühise lavaproovita.

Mis puhul teatris selliseid asju ette tuleb?

Eks teatritel ole tihe ajakava – lavaproovid planeeritakse aasta aega ette. Hooajal mängitakse nii juba repertuaaris olevaid tükke kui uuslavastusi ning nii lava, orkester kui ka lauljad on väga hõivatud. Kui on võimalik teha midagi ilma proovita, siis repertuaariteatris see nii tavaliselt

lähebki – prooviressurssi pole üheski teatris raisata. Kuid uute solistidega tehakse üldiselt siiski lavaproov. Dirigendi jaoks tähendab see seda, et sul ei ole võimalik midagi n-ö oma käe järgi ümber teha, sest keegi pole seda varem kogenud. Muidugi on teatud käele reageerimise võimalused olemas - st orkester, koor ja lauljad tulevad sellega kaasa.

Kuid kusagil tuleb piir vastu – liiga palju oma nägemust ja segadust ei saa dirigent lavastusse sisse tuua.

Kas Sa pead end suureks töörabajaks?

Ma naudin tööprotsessi, see on tõsi. Kuid tegelikult olen ma kõige laisem inimene maailmas (naerab nakatavalt). Üllatav avaldus! Milles see laiskus avaldub?

Mul on terve kuhi teoseid, millega ma väga tahaksin tegeleda. Ning tihti taban end sellelt, et kui pean õppima mingit orkestrikava, uurin ma selle asemel näiteks hoopis seda, kuidas on kirjutatud Brahmsi Viiulikontserdi klaveripartii ja kas ma saaksin sellega ka ise hakkama. Ma justkui kaldun teemast kõrvale, kuid samas tean, et seal kusagil alateadvuses toimuvad õiged protsessid.

Kuidas Sa töötad? On sul väljakujunenud töörutiin?

Just eelnevast lähtudes tean ma, et esimene suur töö tuleb mul teha ära võimalikult vara, mitte jätta tutvumist materjaliga viimasele hetkele. Alustan varakult, seejärel jätan materjali n-ö täiesti laokile, mis aga ei tähenda, et minu sisemuses midagi ei toimuks. Mingisugusel hetkel teose juurde tagasi tulles tajun ma, et sellega on vahepeal midagi toimunud, et see on minus edasi arenenud. Ja muide – on raskeid teosed, kus on nii palju noote, et seda ei jaksagi ühe korraga ära õppida.

Too näiteks mõni teos, millega oled pidanud pikalt maadlema. Messiaeni “Turangalîla”?

Ma pole seda küll juhatanud, kuid see on iseenesest täiesti tavaline teos. Tema ümber valitsev müstika ei pea paika.

Aga minu jaoks oli müstiline materjal, mida oli raske nullist õppima hakata, Wagneri “Tristan ja Isolde”.

Wagneri juurest sukeldumegi ooperimaailma. Millised on üldisemad tendentsid viimasel kümnendil, mida Sina oled seal tähele pannud?

Selle küsimuse haare on nii lai, et sellele võiks vastata tunde (naerab). Kuid ma hakkan peale väga lähedalt ja kuna ma töötan ka sümfooniaorkestritega, räägiksin esmalt seal toimuvast. Sümfooniaorkestrite puhul on üldine tendents fookuse laiendamisele – see tähendab muu hulgas ka popja rokkmuusika ning crossover´ite kavva võtmist. Põhjuseks on soov hoida mingi turuosa enda käes ja võidelda sõna otseses mõttes aina raskeneva majandusliku olukorraga. Mingil hetkel oli kultuur saavutanud väärtusliku positsiooni ja oli iseenesest mõistetav, et seda heldelt finantseeriti. Nüüd oleme tagasi 18. sajandis, mil moosekandid pingutasid hommikust õhtuni selleks, et napilt ots-otsaga kokku tulla. Bach ju sisuliselt tappis end tööga ära. Sajandite lõikes on olnud aegu nii- ja naasuguseid. Praegusel ajal on vajadus mitmekesiselt esineda väga suur. Kui räägime väga abstraktsest muusikalisest tasandist, on visuaalne 075

ERSO

KUI RÄÄGIME VÄGA ABSTRAKTSEST MUUSIKALISEST TASANDIST, ON VISUAALNE POOL JA TURUNDUS LAIEMALE KUULAJALE PAREMINI MÕISTETAV KUI VÄGA DETAILNE KÕRGTASEMELINE SISU.

pool ja turundus laiemale kuulajale paremini mõistetav kui väga detailne kõrgtasemeline sisu. Seetõttu võime näiteks mängida barokki piisavalt hästi ka ilma, et kasutaksime seejuures ajastutruudel pillidel mängivat orkestrit. Ning kuna see muusika on äärmiselt põnev, tulevadki inimesed hoopis meid kuulama ega pea vajalikuks autentse muusikalise elamuse nimel sukelduda sinna päris “tolmusesse” barokimaailma.

Ameerikas, kus orkestrid on isemajandavad, tuleb eelkõige meeldida sponsoritele. Eesti orkestreid peetakse ülal maksumaksja raha eest ja meie peame midagi pakkuma ka neile, kes klassikalise muusika kontsertidel ei käi.

Kõik, mis puudutab visuaalteatrit, sealhulgas ooperit, liigub minu arvates kergelt vastupidises suunas – toimub spetsialiseerumine. Näiteks kui Pariisis lavastatakse barokkooperit, siis suure tõenäosusega mitte Bastille´ ooperimajas, vaid Palais Garnier´s ja seda ei esita kunagi nende oma orkester, vaid tellitakse ajastu pillidel mängiv orkester. Neil on raha ja võimalus seda endale lubada, sest Jaapani turistid ostavad nagunii kõik piletid ära. Spetsialiseerumise taga on selliste lavaproduktsioonide tootmise kõrge hind, ja seda ei ole mõtet teha vaid paariks etendu076

seks. Väga ultramoodsate lavastustega tuleb aga olla ettevaatlik, sest siis hakkavad kohalikud nina kirtsutama ja turistid lähevad pärast esimest vaatust ära.

Aga tulu on taskus!

See on väga libe tee, sest mingil hetkel viib see renomee alla. Kuid teater peab hoolitsema selle eest, et olla publiku jaoks püsivalt huvitav. Selge on see, et ükskõik missugune suur spektaakel ei tasu end ära piletihinnas. On palju debatte, kus räägitakse, et miks me raiskame raha, ooperiteater või sümfooniaorkester ei tooda ju midagi! Aga unustatakse hariduslik ja emotsionaalne aspekt. Me võime vastu küsida – miks me raiskame raha, et õpetada lapsi kirjutama. Nagunii nad ei kirjuta ju enam käsitsi. Siis öeldakse, et ühiskond läheb käest ära. Läheb jah, aga läheb ka siis, kui me ei õpeta kauneid kunste! Kunsti- ja kirjaoskus on ju harituse-hariduse eri tahud. Nad ei välista ega asenda üksteist. Panustades liialt ühele, näiteks humanitaarvaldkonnale, oleme jõudnud sinnamaale, et meil ei jagu insenere, sest see eeldab huvi reaalainete vastu. Kõik tahavadki vaid joonistada, pilli mängida – eelistatakse valdkondi, kus ei

pea piltlikult öeldes käsi mustaks tegema. Aga eks ma ise ole ka terve elu vaeva näinud, et jumala eest oma käsi mitte mustaks teha (naerab nakatavalt).

Aastatel 2004–2012 olid Sa Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Kuidas Sa seda perioodi iseloomustad?

Kaheksa aastat oli täpselt nii sobilik aeg, et anda teatepulk rahuliku südamega üle Vello Pähnale. Kahtlemata oli see huvitav eneseteostuseperiood, kuid samas ka väga raske, sest töötasin samal ajal (2004–2013) ka Austraalias Adelaide’i Sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina.

Kuidas Sa Adelaide´i Sümfooniaorkestri juurde sattusid?

Nad otsisid endale Euroopast kunstilist juhti. Või kui päris täpne olla – nemad ei otsinudki, hoopis Tasmaania Sümfooniaorkester ja Perthis asuv Lääne-Austraalia orkester otsisid Euroopast kunstilist juhti ning mind kutsuti sinna juhatama.

Kuna keegi oli Adelaide´is juhatamisest ära öelnud ja seal oli veel mitmeid asjaolude kokkulangemisi, pakuti mulle võimalust juhatada kaks nädalat ka seal. Ju see siis avaldas mingit muljet, mind kutsuti korra veel tagasi ja seejärel pakuti lepin-

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

gut. Samal aastal alustasin peadirigendina ka Estonias. Üldiselt käib peadirigendi ja kunstilise juhi otsimine maailmas kinnise konkursina. Sellele kutsutakse osalema dirigendid, keda soovitakse orkestri eesotsas näha. Maestrod kutsutakse juhatama, see on see n-ö dirigentide trikoovoor, kus tõesti midagi varjata ei ole võimalik.

Vahemaid ja koormust arvestades – kuidas Sinu töökorraldus reaalselt välja nägi?

Nii, et Adelaide´is olid algul nädalapõhised asendused ja siis sai seda sujuvalt kombineerida. Kuid kui hakkasin Sydney´is rohkem oopereid juhatama, tuli Estonias otsi kokku tõmmata, sest endises rütmis jätkata polnudki enam võimalik. Kui Austraaliast Eestisse juhatama tulin, ei saanud ma õigupoolest teatrimajast väljagi.

Kus Sinu pere sel ajal elas, kui Sina maailmale tiire peale tegid?

Minu pere on alati elanud Eestis ja kodu on alati olnud siin. Elan ka praegu püsivalt Eestis, kuid üks pidepunkt on mul ka Pariisis.

Mõtet äkki üldse Austraaliasse jääda Sul ei tekkinud?

Ei, mitte kordagi! Austraalia periood oli iseenesest väga tore ning inimese elukaart vaadates oli see füüsiliselt kõige võimsam periood. Kuigi kvalitatiivselt olen praegu loodetavasti palju parem (naerab), olin toona palju noorem ja nii mõnedki asjad olid teisiti. Tegelikult on nii, et endal on sisemuses tunne, et kõik läheb kogu aeg paremaks – hakka või nutma!

Volmer naerab muhedalt ja küsib, kas ma tean, millal vana juut nutab. Ma ei tea, ja Volmer ütleb: “Siis kui kõik on hästi!” Sest karta on, et kohe hakkab halvasti minema.

Aga liigume nüüd Estonia maja teise tiiba – kontserdisaali, kus Sa samuti oled suuri asju korda saatnud. ERSO kauane peadirigent Nikolai Aleksejev on öelnud, et on Sulle väga tänulik, et suutsid hoida orkestrit neil ülirasketel aegadel täiesti laiali jooksmast. Kui Sind poleks olnud, poleks tal olnud ka tõenäoliselt orkestrit, mida üle võtta.

Aastad 1993–2001 oli tõesti väga keeruline aeg. Põhiküsimus oligi see, kas orkester üldse jääb püsima. Polnud palka, polnud pille, polnud vahendeid… Olukord oli võimatu! Kui sa tahtsid muusikuna jätkata, siis tuli hakata kas FIE-ks, taksot sõitma või nuputada jumal teab mida välja, et lapsed koolitada, arved maksta ja leib lauale saada. Paljud muusikud siirdusid välismaale. Jäid need, kel oli lisasissetulek pedagoogitöö näol, kes tapsid end siin mitmel töökohal rabeledes või kelle elu lihtsalt ei võimaldanud võõrsile kolida. See oli aeg, mil viiendast puldist sai esimene pult (pillirühma esimängija). Hakkasime noori otsima ja võtsime tööle Tallinna Muusikakeskkooli õpilasi. Samasugune võitlus ellujäämise eest uutes oludes toimus ka publiku poolel. Kontserdisaal pole mingi omaette nähtus, mingi “oaas kõrbes”. Selles peegeldub tegelikult kogu ühiskond. Kui inimestel on peamine mure elus hakkama saada, sõna otseses mõttes toidu hankimine, siis jääb meelelahutus kõrvale. Käima jäid need, kel neid muresid ei olnud või oli neile vaimutoit tähtsam. Inimese elukvaliteet ei sõltu ju tegelikult sellest, mida ta sööb või seljas kannab. Elukvaliteet sõltub minu arvates sellest, mida me iseenda jaoks kvaliteediks peame, millega me sisustame oma mõtteid ja aega.

Ma samas ei eita, et mugavused lisavad elule kvaliteeti. Ma hindan näiteks kõrgelt sõitmist hea autoga. Mulle meeldib kuulata hea kvaliteediga muusikat ja nautida privaatsust, mida autoga sõitmine annab.

Millega sa ise sõidad?

(Naerab) Pariisis metrooga ja Tallinnas sellega, mis ette juhtub. Autot mul ei ole, sest ma olen nii liikuv, et pole jõudnud isegi auto soetamisele mõelda. Pole ka õiget vajadust.

Millise orkestriga Sa täna kõige tihedamat koostööd teed ja oma muusikalised ideed ellu viid?

Minu praegune orkester on Itaalias – alates 2014. aastast olen Haydni Orkestri peadirigent. Neli aastat koostööd on näidanud, et asi toimib. Isegi kui orkester on hea, siis erinevate dirigentide käekiri jätab erineva jälje. Kuid nüüd ma juba näen, et töö, mis ma olen nendega ära teinud, on hakanud vilja kandma. Et ma ei pea alustama iga kord jälle nullist, kui ma neid juhatan. See on mõnus tunne, nii lihtsalt jõuab muusikas kaugemale ja sünnib parem kvaliteet.

Mulle on alati meeldinud ilusad meloodiad, kuigi ma ei väida, et selleks, et rääkida heast muusikast, peab sel olema ilus viis – ka “kole” ja “õudne” on kunstilised kujundid. Me ju teame, et õudusfilmid vapustavad meid palju enam kui meelelahutuslikud filmid. Muusikasse ei saa neid kategooriaid aga üks-üheselt üle kanda, sest esteetilisi kategooriaid on rohkem. Aga ilus viis on see, mida inimene suudab ka järgi ümiseda ja laulda. Laulmine on aga inimese ürgomadus ja oma õrnemaid tundeid väljendab ta ju ikka mitte trummipõrina, vaid romantiliste viiside saatel.

Mis mulle oma Itaalia orkestri juures väga meeldib, ongi see, et nendega on meloodilise liini kujundamine väga lihtne, sest nad on ise emotsionaalsed.

Mis Sulle muusika tegemise juures veel oluline on?

Mind köidab konstruktiivne koostöö. Ma ei vali esitamiseks muusikat mitte selle põhjal, mida mulle meeldib juhatada, vaid lähtuvalt sellest, mida minu arvates on vaja, et me koos orkestriga areneksime. Ja siit tulebki, et kui me siis teeme seda, mida me väga tahame teha, oleme me selleks juba ette valmistatud. Peadirigendina tulebki tegeleda sellega, et juhatada ise ära see n-ö vaherepertuaar.

Olemegi jõudnud sujuvalt kontserttegevuse juurde. Mis muljetega naasid ERSO Ameerika turneelt, mida juhatasid koos maestro Neeme Järviga?

Väga hea turnee oli, orkester mängis väga hästi ja kui üks kord välja arvata, olid ka saalid väga head. Jah, tegu ei olnud suurlinnade ja esimese kategooria saalidega, kuid neil kõigil on oma kultuurilooline tähtsus ja seal käivad esinemas ka kõik suuremad kohalikud orkestrid. Nii näiteks on võimsa arhitektuuriga ja väga hea akustikaga Stephens Auditorium Ames´is Iowa osariigis mänginud New Yorgi Filharmoonikud Leonard Bernsteini juhatusel. Hoopis teistsugune tunne tekkis aga sama osariigi Mason City ülikooli saalis – saal kõlas hästi ja publik oli tore, aga seal oli küll tunne, nagu asuksime in the middle of nowhere… Kui üks kuulaja pärast kontserti tänama tuli, hakkasin ma peale jutuga, et vaat milline tore saal teil siin in the middle… kuid taipasin kiirelt, et ma ei saa neid solvata öeldes, et nende saal asub “keset eimiskit”. Õnneks tabas vestluspartner minu kimbatust ja lõpetas ise lause: “… in the middle of the cornfields?” (eesti k. keset maisipõlde. Iowa on USA olulisim maisikasvatuspiirkond - R.L). “Just! Sa võtsid mul sõnad suust!” olin ülirõõmus selle elegantse lauselõpetuse üle.

077

ERSO

Adelaide´i orkestriga oled Sa esinenud ka Carnegie Hallis.

Kas oli teistmoodi tunne?

Millised on olnud kõige suuremad kapriisid, millega oled solistide puhul kokku puutunud?

See oli üks omamoodi segakontsert, pühendatud Austraalia päevale. Tegu ei olnud klassikalise muusika kontsertiga, kuigi me muidugi andsime oma parima. Seal oli mul kõige kuulsam solist, kellega mul on olnud au laval koos musitseerida – mitmete Grammydega pärjatud Austraalia popja kantrilaulja Olivia Newton-John. Aga kuna ta polnud varem orkestriga koos esinenud, oli tal suur mure – millal ikkagi ta peab oma lauluosaga sisse tulema. Leppisime omavahel teatud silmsidemärgid kokku, proovisime paar korda läbi ja kõik õnnestus kenasti.

Ausalt öeldes midagi erilist polegi. Tundub, et mida paremad on muusikud, seda vähem on neil ka kapriise. Diivasid ja pisut keerulisi olukordi võib ikka ette tulla, kuid neil on ka omad põhjused. Üheks on näiteks tippviiuldajate või -tšellistide puhul see, et nad on enamasti alustanud instrumendi õppimist väga varases eas, neil on lapsepõlv ära jäänud ja see avaldub hiljem mõrases isiksuses.

Seda, kui oluline on muusikaline ja inimlik üksteisemõistmine, räägivad kõik muusikud. Kas võid tuua välja mõned nimed, kellega Sul on laval tõesti olnud ülihea klapp?

Ma nagunii valetan, kui ma sellest räägin (naerab), sest alles hiljuti kogesin seda, kui erinevalt inimesed samu sündmusi mäletavad. Minu vanaema avastas, et mul on hea muusikaline kuulmine (ma ei kurda selle üle ka täna mitte) ja avaldas arvamust, et ma võiksin muusikaga tegelda.

Vanaema õpetas mulle natuke kodus klaverit ja suunas mind Tallinna Muusikakeskkooli ettevalmistusklassi, kus minust oleks saanud viiuldaja. Kuid kuna kool koliti Kivi-

Neid väga häid kontakte on olnud väga paljudega. See oli vist Inglise dirigent Sir Adrian Boult, kes ütles, et vaadake, dirigendid, iga teie poolt selle teose tarvis panustatud tunni kohta on solist panustanud tuhandeid ja seda arvesse võttes võiksime me nende soove tõsisemalt tähele panna. See

ei tähenda muidugi seda, et solistile tuleks suu ammuli otsa vaadata ja oodata korraldusi – nii ei sünni iialgi koostööd.

Selleks, et koos musitseerida, peab orkester tajuma, mis hakkab juhtuma. Kui ta seda kuuleb alles siis, kui see on juba juhtunud, on tal lootusetult hilja reageerida. Siin tulebki välja dirigendi ja solisti vahelise koostöö ja üksteisemõistmise olulisus. Kui koostööd ei teki või üksteisemõistmine puudub, jääb kuulajale mulje, et orkester n-ö lohiseb solisti järel.

Dirigendil peab silmade nägemisraadius olema küll 360 kraadi! On see harjutamise või pigem ande küsimus?

See on harjutamise küsimus, kuid ka kogemuse küsimus.

Sest variante on lõpmatult palju, kuid need lahterduvad teatud viisil. Ma tajun juba proovis ära, kuhupoole asi tüürib ja mis stiil solistil on. Dirigendil peavad olema kogu aeg tundlad püsti, et tajuda, mis ümberringi toimub. Nende solistidega, kellega pole millestki rääkida, ei ole reeglina ka kuigi huvitav koos musitseerida.

078

Kuidas Sinu enda valikud kujunesid ja kuidas jõudsid muusika juurde? Oli see Sinu või Sinu vanemate soov või soosiv kasvukeskkond?

mäele, siis oli kodule lähemal hoopis Lastemuusikakool.

Hakkasin seal õppima klaverit, minu õpetajaks oli legendaarne klaveripedagoog Veera Lensin. Tema käe alt ei ole küll tulnud ühtegi tipp-pianisti, kuid see-eest on õppinud mitmed meie silmapaistvad koorijuhid. Ta oleks minult võinud natuke rohkem nõuda, sest kuna tegin ka sporti (purjetamist), siis käisid eriti murdeeas mõtted klaveriõpingute nurka viskamisest sageli peast läbi. Eriti raske on siis, kui sa tegelikult ei ela oma harrastust soosivas keskkonnas, nagu see minu puhul oli. Samas innustasid jätkama esinemised, millele muidugi eelnes meeletu harjutamine ja ka natuke hirmu hakkamasaamise ees. Sest kui see kõik korda läks, oli väga hea tunne. Konservatooriumisse astumine oli teadlik valik, sest ma olin aru saanud, et erinevalt oma inseneridest vanematest mina sama eriala valida tahtnud.

Minu jaoks oli põhimõtteliselt kaks varianti: sport või muusika. Valisin muusika, sest see oli minu jaoks midagi väga erilist. Nii sport kui muusika pakkusid võimalusi toonasest suletud ühiskonnast välja pääseda.

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Ja erialaks valisid klaveri?

Kuna olin klaveriõpinguid alustanud teistest hiljem ja lisaks veel sporti teinud ning et sel aastal soovis sisse astuda väga palju häid pianiste, ei olnud klaverieriala sugugi enesestmõistetav valik. Konservatooriumi astumise eel sain konsultatsioone professor Arvo Ratassepa käest, kes valmistas mind ette sisseastumiseksamiteks. Helilooja Harri Otsa juures käisin eratundides, et täita lünka teoreetilistes ainetes, mida muidu õpitakse muusikakeskkoolis või muusikakoolis. Konservatooriumis pääsesin Olev Oja dirigeerimisklassi. Olen talle ülitänulik ja võib-olla kõige enam võlgu selle eest, et ma orkestreid dirigeerin ja üleüldse juhatan.

Konservatooriumis tundsin esimest korda, et see on minu jaoks õige koht – mind ümbritsevad inimesed, kes mõtlevad nii nagu minagi. Aga mulle meeldis, ja meeldib siiani, väga ka arhitektuur ja üks minu unistus oli saada arhitektiks. Kuna pean end üsna emotsionaalseks inimeseks, on selge struktuuri, vormi ja proportsiooni olemasolu muusikas mulle vajalik.

Millal Sa ise publiku seas istudes viimati tõelist vau-elamust kogesid?

Näiteks Manfred MIMi käsikirja alusel Estonias lavale toodud ooper “Ehmatusest sündinud rahvas” – see oli nii hea huumoriga tükk! Mulle valmistas selle kuulamine-vaatamine väga suurt lusti. Samasugust naudingut pakkus mulle ka 1996. aastal Pariisis Palais Garnier´s nähtud Robert Wilsoni lavastatud “Pelléas et Mélisande”. See oli esimene kord, kui ma Pariisi sattusin ja mulle jättis ka linn ise kustumatu mulje. Võib-olla on see tükk just seepärast mulle nii südamelähedane ja ma tahaksin selle kord ka ise lavale tuua.

Mida Sa lennukis loed? Peale partituuride, ma mõtlen.

Vanasti ma lugesin palju rohkem, viimasel ajal vähem. Aga kuna olen otsustanud, et peaks ikka prantsuse keele ära õppima, siis loen “Väikest printsi” ning lehitsen käänete ja verbide tabeleid. See on huvitav meelelahutus (naerab).

Lõpetuseks täiesti pateetiline küsimus – millised mõtted ja tunded seonduvad Sul Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga?

Mul on tohutult hea meel, et me elame täna Eesti Vabariigis. Ja minu vastus küsimusele, et kas me sellist Eestit tahtsimegi, on kindel jah! Ta võiks küll mõnes asjas veel parem olla, kuid selleks peaks igaüks meist peegli eest läbi käima.

Me saime selle, mis me ise oleme. Mul ei ole Eestile mingit konkreetset kingitust, kuid ma usun, et ka see on hea, kui meis on lugupidamine, pieteeditunne ja pidev hool selle eest, et meist jääks maha veel parem Eesti. See võimalus on meil kõigil oma valdkonnas tegutsedes. Mina olen ülimalt õnnelik ja tänulik, et see Eesti meil olemas on! Ma olin kunagi väga skeptiline. Ma ei uskunud, et see üldse juhtuda saab ning olukord, milles me olime enne taasiseseisvumist, oli ikka äärmiselt murettekitav. Aga täna on mul koht, kus olla ja elada ja eesti keeles rääkida. Ma olen saatusele väga tänulik, et see võimalikuks sai.



MUL EI OLE EESTILE MINGIT KONKREETSET KINGITUST, KUID MA USUN, ET KA SEE ON HEA, KUI MEIS ON LUGUPIDAMINE, PIETEEDITUNNE JA PIDEV HOOL SELLE EEST, ET MEIST JÄÄKS MAHA VEEL PAREM EESTI. Arvo Volmer, dirigent • Sündinud: 4. novembril 1962, Tallinnas • Õppinud dirigeerimist Tallinna konservatooriumis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) professor Olev Oja ja professor Roman Matsovi juhendamisel (1980–1985); Peterburi konservatooriumis professor Ravil Martõnovi juhendamisel (1985–1990) ning täiendanud end USA-s Helmuth Rillingi meistrikursustel • Dirigendikarjääri alustas 1985. aastal Rahvusooperis Estonia, aastatel 2004-2011 teatri loominguline juht ja peadirigent • Esimest korda juhatas ERSO-t 1987. aastal, aastatel 1993 – 2001 orkestri peadirigent ja kunstiline juht • 1994 – 2005 Oulu Linnaorkestri kunstiline juht ja peadirigent • 2000-2004 Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri dirigent • 2004-2013 Adelaide’i sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent • Alates hooajast 2014/15 Põhja-Itaalias Bolzano ja Trento Haydni Orkestri (Orchestra Haydn di Bolzano e Trento) peadirigent • Külalisdirigendina juhatatud orkestrid: BBC Philharmonics (Manchester), Birminghami SO, Prantsuse Rahvusorkester, Berliini Raadio SO, Tšaikovski nim. Akadeemiline SO, Moskva SO Russkaja Filharmonia, Stockholmi Kuninglik Filharmooniaorkester, Rootsi Rahvusorkester, Soome Raadio SO, Helsingi Linnaorkester, Kopenhaageni Filharmoonikud, Hollandi Raadio SO, Islandi SO, Porto Rahvusorkester, Sydney, Melbourne’i Uus-Meremaa, Lääne-Austraalia, Queenslandi, Tasmaania ja Auklandi SO-d ning erinevad orkestrid Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Hollandis, Taanis, Šveitsis, Saksamaal, Tšehhis, Poolas Iisraelis jm.

Lisaks on Volmer juhatanud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis, Norra Rahvusooperis, Oulu Linnateatris, Malmö Ooperi- ja Muusikateatris • Pälvinud muusikateatri aastaauhinna (1989 ja 2006), Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali aastapreemia (2000), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2002, 2007) ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2002). Eesti Teatri Muusikalavastuste auhinna Rahvusooper Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde“ haarava muusikalise tõlgenduse eest (2009) • A. Volmeri loometeed illustreerib mitmekülgne plaadistamistegevus.

• Dirigenti esindab mainekas kontserdiagentuur Harrison Parrott

079

T IIN A TALUM EES

080

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Tiina Talumees esitleb juubelikollektsiooni Vabariigi Naine Tiina Talumehe värske kevadsuvine couture-kollektsioon on inspireeritud 20-30-ndate aastate võluvalt naiselikust moest.

Kollektsiooni “Vabariigi Naine”, mis on väärikaks tähistuseks nii Eesti Vabariigi sajandale juubeliaastale kui ka moestuudio enda 20. aastapäevale, esitletakse 19. aprillil ajaloolises Maarjamäe lossis.

“Seekord vaatasin kollektsiooni luues tagasi esimese Eesti Vabariigi aega. Eesti iseseisvumine langeb ju kokku 1920-ndate aastate vabama lõikega naistemoe tekkega, mille tõid kaasa Coco Chanel ning tema kaasaegsed moeloojad. Rõivad jäid endiselt väljapeetult naiselikuks, kuid kleidid muutusid oluliselt lühemaks, lihtsamaks ja kantavamaks. Tolle aja moodsad naised olid julgemad ja spontaansemad ning rõivamood pidi ajaga kaasas käima, lubama naistel end mugavalt tunda ning olla nemad ise.

Just sellise sundimatu naiselikkuse lugu jutustab ka uus kollektsioon,” rääkis moelooja Tiina Talumees.

“Vabariigi Naine” sulandab elegantselt ühed võluvaimad moekümnendid ning juubeliaastale kummardust tegeva rahvusteema, kuid teeb seda stiliseeritud ja kõrgmoele omases võtmes, tänapäeva naisele kohandatud lõigetega.

Valdavalt õhtu- ja kokteilikleitidest ning nende juurde sobituvatest jakkidest ja mantlitest koosneva kollektsiooni üheks signatuurelemendiks on stiliseeritud rukkilillemotiiv, olgu siis hapra pärltikandina, täiuslikkuseni viimistletud käsitööaplikatsioonina või Tiina Talumehe enda disainitud unikaalse printmustrina, mida kandvad kangad valmivad eritellimusena Itaalias.

Kollektsiooni värvigamma on Eestimaale omaselt tagasihoidlik ja vaoshoitud. Näeme trikoloorist inspireeritud sinise, musta ja valge varjundeid, aga ka koidikutaeva roosat ning klassikalist beeži. Materjalidest kohtame kollektsioonis näiteks siidsatääni, viskoosi ning siidi- ja villakreppi. Kollektsioon valmib käsitööna parimate rätsepate käe all Tiina Talumehe Rotermanni moestuudios.

“Vabariigi Naise” esitlus toimub Maarjamäe lossis, mille kuulsusrikas ajalugu algas Vene aadelkonna suveresidentsina ning jätkus väljapeetud seltskonna öölokaalina esimese Eesti Vabariigi ajal. Etendust toetab Audi. Larsen Estonia 100 konjakiga kostitab Altia, värskendavat vett pakub Värska Vesi ning magusanaudingut Lindt. Modellide kaunid meigid teostab Max Factor ning soengud seab Wella Professionals. Rõivakollektsiooni täiendavad laval Riina O disainitud käsitöökindad. Etendusel aitab teoks saada Stiilikanal.

Tiina Talumees Moestuudio on Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid kõrgmoodi viljelevaid moemaju, mis on valmistanud eritellimusel naisterõivaid nüüdseks juba 20 aastat. 

081

TIINA TALUM EES

082

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

083

DIGITAL SPUTNI K

EESTI DIGITAALNE SPUTNIK FILMIMAAILMA ORBIIDIL Kultuurkapitali 2018. aasta Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemiad p채lvisid vennad Kaur ja Kaspar Kallas tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti.

K채epigistusega kaasnes 1000 eurot preemiaraha. Kuid mis panus see siis ikkagi oli, mis 탑체rii Digital Sputniku nime kandvast firmast vaimustuma pani?

Tekst Riina Luik, Fotod Sergei Zjuganov, Digital Sputnik

084

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

085

DIGITAL SPUTNI K

Mul õnnestub Digital Sputniku asutaja ja tegevjuhi Kaspar Kallasega kohtuda alles pärast tõelist ajujahti – no Kasparit ei saa lihtsalt kätte ja tal pole minutitki vaba aega! Valmistan end selleks kohtumiseks siiski hoolikalt ette ja guugeldan nagu jaksan. Väheste ilmunud artiklite põhjal saan aru ühest – Digital Sputnik valmistab mingeid superuuenduslikke valgusteid, millest filmimaailm on sillas. Ehk siis uue põlvkonna LED-valgusteid, mida hinnatakse Hollywoodist Bollywoodini. Kuid huvitav pole Digital Sputniku puhul ainult see, kui säravaid filmitähti nende lambid on soojendanud. Põnev on seegi, kuidas vennad Kallased on selle kõigeni välja jõudud. Käesolev lugu just sellest räägibki.

Kahepuru ja piiramatu vabadus Kaspar ütleb, et kasvas koos vend Kauriga (kes hoolitseb Digital Sputniku hea käekäigu eest USA-s) avatud koduses keskkonnas ja kuna nende tööga väga hõivatud vanematel polnud nende jaoks just üleliia aega, oli neil vennaga seetõttu aega käes piiramatult. “Püüan nüüd oma lastega sedasama praktiseerida, kuid aega-ajalt haarab mind julm süütunne sellepärast, et ma ei hoia neil ööpäevaringselt silma peal. Aga küllap on vajalik, et nad oma kogemuste najal korraks ka näppu põletaksid, sest muidu juhtuks see täiskasvanuna,” teeb Kaspar humoorika sissejuhatuse.

Keskkooli lõpetas Kaspar Tallinnas Arte Gümnaasiumis ja peab üheks toonaseks mõjukamaks õpetajaks keraamik Georg Bogatkinit. “Ülikooli ma ise poleks läinud – olin täielik laiskur. Aga vanemad sundisid! Ma lihtsalt ei teadnud, kelleks ma tahan saada ja keskkoolis oli mul ainult kahepuru,” ei püüagi Kaspar end näidata paremas valguses.

“Olen täna 36 aastat vana, aga pole päevagi palgatööl käinud. Sellest hoolimata algavad kõik mu tööpäevad kell neli hommikul ja lõpevad kell kaheksa õhtul.” Kuigi võiks arvata, et Kaspar hõljub koos Digital Sputnikuga ainult filmimaailma kosmilistes kõrgustes, mahub tema päevaplaani ka perele hommikupudru valmistamine. Poegade Knutija Eriku koolitükkidel hoiab silma peal ema Aune. Ja pole ime – on ta ju Tallinna Inglise Kolledžis füüsikaõpetaja.

“Tagantjärele kahetsen, et ise koolis lulli lõin ja nii palju väärtuslikku aega kaotasin. Seepärast tahan lastele õppimisharjumuse maast madalast sisse juurutada. Kui lapsed on magama läinud, teen igal õhtul vennale Ameerikasse kõne, et Digital Sputniku asjad sünkroonis püsiksid. Nii käib see viis päeva nädalas, laupäeva magan sisuliselt maha.”

Kaspar tõdeb, sellise tempo juures jääb uneaega napiks.

Ja see annab end ka tunda, sest töömõtted ei anna tihti rahu isegi voodis. “Ega ma enne neist mõtetest ei vabane, kui olen kas lahenduse leidnud või teinud ühe pika metsajooksu. Kui olen jooksnud umbes 7-8 km, jääb peas vaikseks ja tunnen, et olen end vaimselt välja puhanud.”

Kuna ülikooli siiski minna tuli, valis Kaspar Concordia Ülikoolis filmieriala. See oli tore kool ja tore eriala, kuigi hiljem selgus, et leiba on sellega Eestis väga raske teenida.

Ajad olid toona lihtsalt sellised. Kaspar sattus tööle filmioperaatori ja lavastaja Arko Okki juurde ning tänaseks on tal ühtekokku ette näidata umbes kakssada filmi, mille juures ta erinevates ametites tegev on olnud. “Viimane produtsenditöö oli 2015. aastal PÖFF-il parima operaatoritöö auhinna pälvinud Läti film “Ausma” (“Koit”), kus ma olin subtiitrites kirjas kui kaasprodutsent Poolast.” Ja just Poolast kõik algaski.

086

Elu võimalikkusest Poolas “Kõlab eksootiliselt, aga ma elasin tõesti viis aastat perega Poolas ja tegin seal oma filmiasja. Põhjused olid puhtpraktilised. Tegin Eestis filmidele postproduktsiooni, kuid selleks, et ära elada, tulnuks aastas teha vähemalt kümme mängufilmi ja kolmkümmend dokfilmi. Eesti on aga nii väike, et isegi kui kogu turg olek olnud minu käes, poleks ma ikkagi omadega plussi jäänud,” meenutab Kaspar ammuseid aegu.

Mõttele teha mitte filme, vaid võttetehnikat filmide tootmiseks, tekkis Kaspari sõnul otsesest vajadusest. Tallinnfilmi labori sulgemise järel pidid filmitegijad hakkama filme töötlema Soomes, Poolas ja Tšehhis ning digitehnika ei olnud veel nii arenenud, et keegi oleks julgenud sellele panustada. “Aga noor filmitegija nagu ma olin – raha ei olnud, huvi ja tahet aga see-eest kõvasti. Hakkasin proovima-katsetama videokaameraga filmi tegemist ja postproduktsiooni. Tekkis omapärane nihestus - kui muu maailm alles kaalus seda mõtet, siis meie siin juba tegime.”

Esimese tõsise tõuke digikaameraga filmitegemiseks andis töö Kadri Kõusaare skandaalse filmiga “Magnus” (2007), mille esilinastus toimus Cannes´is, kuid mis Eestis kohtu poolt ära keelati. Kaspar oli selle filmi monteerija.

“See tundus mõeldamatu, et oleme filmimaailmas teerajajad, aga nii see oli. Kaks aastat hiljem pälvis samasuguse digikaameraga vändatud Danny Boyle´i film „Rentslimiljonär“ kaheksa Oscarit! Ja selleks oli filmi operaator Anthony Dod Mantle – üks maailma parimaid kaameramehi - küsinud nõu meie, Eesti tudengite käest!”

Kuid läbimurret see teerajajatele enestele siiski ei toonud. “Keegi ei tundud rohkem vähimatki huvi ja rahaliselt läks meil väga halvasti.” Millest elasite, küsin. “No ei elanudki – saime kusagilt raha, maksime võlad ära ja hakkasime jälle nullist peale. Ostsin esimese digikaamera võlgu ja maksin seda tagasi kaks aastat! Aga kunagi ei tea, mis nurga taga ootab ja võib juhtuda, et kaevad ja kaevad, kuid väsid just veidi enne seda, kui sinu suurpäev kätte jõuab,” jätkab Kaspar. Vennad Kallased ei väsinud, kuid samas sai ka selgeks, et väikeses Eestis nad nii edasi toimetades kuhugi välja ei jõua.

Poolas elas “Magnuse” operaator Pawel Sobczyk, kes kutsus Kaspari koos perega sinna suvel külla. “Tavaliselt kirjeldatakse Poolat kui külma ja kõledat riiki, kust tuleb autoga nii kiiresti kui võimalik läbi sõita, kuid meile tundus see kui täielik idüll! Üürisime Eestis korteri välja, rentisime sama raha eest Varssavi lähistele maja. Kuigi elu oli kaks korda odavam, tööd paraku ikka ei olnud.” See oli esimene kord, mil Kaspar hakkas tõsiselt mõtlema millegi loomise peale.

Koopakohtumine Werner Herzogiga “Ühel vihmasel Poola õhtupoolikul helistas mulle kaameratootja ja ütles, et tal oleks mulle tööd pakkuda. Et on üks probleem Lõuna-Prantsusmaal, ja ma peaksin järgmisel hommikul lennukisse istuma.” Kohapeal selgus, et probleem oli lihtne. Kaspar sai selle poole tunniga korda. “Sõin parasjagu oma croissant’i, kui saabus võttegrupp. Ja ma ei tundnud ära, et nende seas oli ka kuulus Werner Herzog!

Selgus, et just tema võtabki üles dokumentaalfilmi “Unustatud unelmate koobas” (Jutt käib filmist, mis jutustab Lõuna-Prantsusmaal asuvatest ja maailma suurimate ja

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

„JA KÕIK, MIDA MEIE VANAEMA SUUDAB KASUTADA, SUUDAB KASUTADA KA KOGU ÜLEJÄÄNUD MAAILM.“

087

DIGITAL SPUTNI K

088

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

paremini säilinute sekka kuuluvatest paleoliitikumiaegsete kaljujoonistega Chauvet´ koobastest – R.L). Nende paari päevaga saime aga Herzogiga headeks sõpradeks ja koostöö päädis sellega, et tegin filmile postproduktsiooni ning hiljem tegime koos veel kolm filmi, neist filmi “Kaosesse” juures olin üks kaamerameestest.”

Kaspar puistab filmimaailma kuulsuste nimesid nagu varrukast, kuid rõhutab, et teda ei huvita mitte kuulsused, vaid võimalus kellegagi huvitavatel teemadel vestelda. “Eriti huvitavad on vestlused teadlastega – filmi “Kaosesse” puhul näiteks vulkanoloog Clive Oppenheimeriga. Kohtumine Herzogiga andis meile aga esmakordselt julguse ja põhjuse minna rahataotlusega EAS-i jutule. Nüüd olid meie selja taga filmimaailma autoriteedid Herzog ja tema operaator Peter Zeitlinger, kes ütlesid, et seda, mida me teeme, on vaja. See sai neile selgeks juba seal koobastes, kus ei tohtinud kasutada soojust andvaid valgusteid. Tuli kasutada olemasolevaid LED-valgusteid, kuid nende valgus oli kohutav.

Kuna ma olin filmi kolorist ja pidin postproduktsiooni käigus taastama normaalsed värvid, oli see kõik ka minu jaoks kohutav peavalu.”

Too kogemus panigi vennaste jaoks uue fookuse paika – jätta 3D-kaamera täiustamine sinnapaika ja võtta ette prožektorid. Aastail 2011-2012 said Kaur ja Kaspar oma LED-valgustite tootmisele keskendunud äriprojekti valmis.

Otsustajate mõjutusvahendina kasutati nii filmimaailma autoriteetide soovitusi kui Kaspari sõnul ka lausa “münchhausenlikke trikke” ning tulemuseks oli 600 000 eurot stardiraha. Asi võis alata!

Suur Idee Vanasti käisid operaatoriassistendid võtteplatsil ringi värviliste kiledega ja toppisid neid prožektorite ette. Kiledele põlesid augud sisse ja kärsahaisu olid kõik kohad täis. Kuigi juba leidus ka uuetüübilisi filmiprožektoreid, olid need loodud büroolaua taga, mitte nende poolt, kes platsil töötasid ja teadsid, mida tegelikult vaja oleks. Kauri ja Kaspari Suur Idee seisnes selles, et luua uue põlvkonna LED-lampidel põhinevad valgussüsteemid, millega oleks ühtaegu nii lihtne kui ka efektiivne töötada ning mis annaksid maksimaalse tulemuse juba võtteplatsil. “Me ei tahtnud võtta olemasolevaid HMI-prožektoreid ja sinna lihtsalt LED-pirne asemele kruvida. Tahtsime korraga mitut asja – et valgustid oleksid kompaktsed ja paindlikult komplekteeritavad, annaksid väga head valgust ja oleksid mugavalt reguleeritavad nõnda, et juba platsil oleks ideaalilähedane valgus ja värvid paigas.”

“Meie esialgne plaan nägi mooduli müügihinnaks koos kõikide lisadega 3000 dollarit, kuid läks nii, et omahinnaks kujunes hoopis 9000! Kohe oli selge, et ega Eestis neid keegi ostma ei hakka. Nii ma istusin ja konutasin, konutasin ja nukrutsesin, kuni appi tuli Werner Herzogi kaameramees Peter Zeitlinger. Kasutades oma tutvusi, sokutas ta meie lambid Marokos üles võetud filmi “Keelatud naine”.

See oli meie valgustitele esimene tuleproov. Ning seejärel pandi lambid täisvõimsusel huugama samuti Marokos vändatud filmis “Kõrbekuninganna”, mille peaosas oli Nicole Kidman.“ Samal aastal sai alguse ka “Tähesõdade” epopöa, kuigi filmi produtsent oli varem öelnud, et tore on, poisid, kuid kuni ükski Hollywoodi stuudio pole neid lampe kasutanud, ei julge ka meie riskida. “Võttepäevad maksavad sõltuvalt

filmist kuni mitu miljonit dollarit, selge see,” on Kaspar mõistev. Ta ütleb, et õnneks leidus siiski härrasmehi, kes olid näinud Poolas filmifestivalil Cameraimage nende valgusteid ja olid ühel ilusal päeval oma tellimusega platsis.

Greig Fraser vajas neid oma filmis “Lõvi” ja Markus Förderer filmis “Iseseisvuspäev: Uus rünnak”. Viimases oli kasutusel nelikümmend Digital Sputniku valgustit, alt need ei vedanud ja esimene nö Hollywoodi tempel oligi olemas.

Tutvused ja sidemed maksavad Kaspari sõnul filmimaailmas tohutult, eriti kui tegu on mõjukate eestkostjatega.

“Kunagi käisin investorite juures jutuga, et me teeme lambi ja pange tähele – ühel päeval kasutatakse neid “Tähesõdades”. Ja siis see juhtuski,” naerab Kaspar.

Vanaema ja äpp Aga selleks ajaks, kui “Tähesõjad” omadega nii kaugele jõudsid ja meie vastu huvi tundma hakkasid, oli Digital Sputnikus valmis saadud iPhone-rakendus. Siingi mängis rolli varasem platsikogemus. “Võtteplatsil peab kõik töötama robustselt ja kindlalt, aga mobiilirakendusega tuleb hakata esmalt mõtlema, kas on WiFi või ei ole ja nii edasi.

Lisaks on Hollywoodi filmil teatavad käitumistavad – näiteks see, et kui staarid on juba platsil, siis tehnilisi asju enam ei näpita. Siis on ainult action. See aga paneb operaatori väga pingelisse positsiooni, sest ta ei saa enam valgust nihutada. Meie idee oli, et operaator saaks valgust reguleerida äpiga otse oma iPadist, ilma platsile minemata. “Tähesõjad” oli esimene kord, kus äpiga kaugjuhitav RGB ehk liitvärvimudeli abil teostatav värvikontroll läbimurde tegi.

See tähendas operaatorile seda, et ta sai color grading´ut teha platsil, ise seal olemata. Ega me ise ka ei uskunud, et see tööle hakkab, aga hakkas,” kirjeldab Kaspar murrangulist hetke. Üks mure siiski jäi. Operaator töötab koos tehnikuga ja just viimane määrab, millist valgustit reguleerida saab.

Valgustipark võib olla aga tohutu. Näiteks kasutati “Tähesõdades” 720 valgustit, igal neist oma number. “Võtsime eesmärgiks teha nii, et lambid end ise mobiiltelefonist üles leiaksid. Selleks tuli luua lamp, mis töötaks kui autonoomne pult, millel pole juhtmeid ja milles on sees WiFi moodul.

Kui teha lambist oma mobiiliga foto, tunnevad nad üskteist ära ja lampi saabki otse telefonist reguleerida. Järgmine samm oli sünkroniseerida operaatori ja valgustaja töö ning tulemuseks oli see, et kui mõlemal on lambid oma telefonis, on igasugune muudatus näha ka teisel osapoolel.” Seda äppi hakati välja töötama 2017. aasta septembris ning tänavu kevadeks on esimesed 2500 juhtmevaba ja mobiiliäpiga reguleeritavat LED-valgustit Pärnus asuvas Oshino Electronics`is valmis saanud ja juba ette maha müüdud.

“Meil pole tööl ühtegi tarkvarainseneri ega programmeerijat, see-eest leidub filmitegijaid, matemaatikud, füüsikud ja ka teiste elualade inimesi. Mul on väga raske palgata programmeerijat, sest kui mul on idee juba olemas, lahendavad mu oma käed selle probleemi nobedamalt kui teiste omad. Ei, ma ei karda intellektuaalse omandi vargust, sest olen seisukohal, et ideede kiivas kaitsmine takistab arengut. Kui keegi teeb sama asja paremini kui mina, siis peakski just tema seda tegema. Tänane patendisüsteem minu meelest karistab teisi autoreid, mitte ei kaitse autoriõigusi,” kõlab Kaspari seisukoht.

089

DIGITAL SPUTNI K

KUNAGI KÄISIN INVESTORITE JUURES JUTUGA, ET ME TEEME LAMBI, JA PANGE TÄHELE – ÜHEL PÄEVAL KASUTATAKSE NEID “TÄHESÕDADES”

090

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Muidugi jääb alati õhku küsimus, kas filmimaailmas tahetakse uuendustega kaasa minna ja õppida ära uusi tehnoloogiaid. “Euroopas saab valgustaja päevas kätte umbes 300 eurot pluss korralik toitlustus, transport ja elamine – seda selle eest et paneb valgustid kuhu vaja ja reguleerib nagu vaja. Valgustajad ei ole huvitatud oma töö kaotamisest. Filmitootmine on nii mõneski mõttes ikka veel omadega möödunud sajandis. Aga kõik, kes oskavad kasutada mobiilitelefoni, oskavad käsitleda ka seda äppi. Isegi minu vanaema oskab seda kasutada! Ja kõike, mida meie vanaema suudab kasutada, suudab kasutada ka kogu ülejäänud maailm,” on mees kindel.

Elu suurim mugavus Kui küsin Kaspari käest, mis valdkonnas toimub tema arvates järgmine tehnoloogiline läbimurre, alustab ta kaugelt: “Me räägime tehnoloogilistest läbimurretest väga sageli, kuid mis on õigupoolest need uuendused, mis meie elu kvaliteeti on parandanud? Kas näiteks telefon on seda ka tegelikult teinud? See, et oled 24/7 ühenduses oma mailbox´iga, Facebook’i ja Instagram’i kontodega, et saad lakkamatult netis surfata – kas see ka tegelikult elu kvaliteedile midagi lisab? Või see, et kannad kõiki oma sõpru pidevalt endaga kaasas ja nad kõik hindavad igat sinu tegevust? Kui täiskasvanul on veel mingi selekteerimise võime, siis lapsi, eriti teismelisi, puudutab valusalt iga sõna, mida teised tema kohta arvavad. See muudab meie ühiskonda juba lähiajal ja üldse mitte paremuse suunas.”

Kaspar jutustab seepeale loo sellest, kuidas ta sattus filmi “Kaosesse” võtete ajal Etioopiasse. “Kui kellelgi on võimalus seal ära käia, käige kindlasti! Kõik, mida sa maailmast tead, satub seal surve alla. Kuna seal pole väljaspool suurlinnu tänavavalgustust ja kohe pärast päikese loojumist läheb kottpimedaks, sain ma aru, kuidas LED-valgustid on muutnud inimeste elukvaliteeti! Kõigil olid käes mingid ilged Indias toodetud saastalambid või valgustatud nuti-

telefonid. Sama filmiga sattusin Vanuatule – enamik on seal endiselt poolkirjaoskamatud, kuid kõigil on nutitelefonid ja Facebook´i kontod, kus piltide vahendusel üksteisele oma tegevustest teada antakse. Mina panustaksin arengus AI ehk tehisintellekti valdkonda, sest otsustusprotsessid lähevad aina enam üle masinatele – nad on otsustajatena lihtsalt paremad kui inimesed.”

Kõige suurem mugavus Kaspari elus on voodi ja sel pole kindlasti midagi pistmist infotehnoloogiaga. “Telekas on meil kodus lastele, mis aga ei tähenda, et ma meediat ei tarbi – teen seda isegi keskmisest rohkem. Aga filme vaatan lennukis, seepärast ostsin ka Netflixi. Raamatute lugemine on vajalik selleks, et lihtsalt inimesena ellu jääda. Lapsepõlves mind see üldse ei kõnetanud, kuid täiskasvanuna lugesin läbi kogu Terry Pratchetti “Kettamaailma” sarja (kokku 41 raamatut!). Kui ma lennukis seda lugesin, siis vaheldumisi nutsin ja naersin ja see pani stjuardesse küsima: kas minuga on ikka kõik korras?”



Digital Sputniku valgustitega tehtud filmid: • „Queen of the Desert“ (rež. Werner Herzog, 2015) • „Lion“ (rež. Gart Davis, 2016) • „The Huntsman: Winter’s War“ (rež. Cedric Nicolas-Troyan) • „All These Sleepless Nights“ (rež. Michal Marczak, 2016) • „Independence Day: Resurgence´i (rež. Roland Emmerich, 2016) • „Into the Inferno“ (rež. Werner Herzog, 2016) • „The Neon Demon“ (rež. Nicolas Winding Refn, 2016) • „Ghost in the Shell“ (rež. Rupert Sanders, 2017) • „Red Sparrow“ (rež. Francis Lawrence, veebruar 2018) • „The Terror“ (rež. Dave Kajganich, märts 2018)

091

V ILLU VACKERMAN N

VILLU VACKERMANNI VEERAND SAJANDIT AUDIGA Neid, kes on “neljale rõngale” pühendanud tervelt veerand sajandit, võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Audi Tallinna töökoja juht Villu Vackermann on üks sellistest - paljud on läinud, kuid tema on jäänud. Alustanud tööde vastuvõtjana, juhib ta täna nagu dirigent kogu töökoda. Võrdlus dirigendiga pole juhuslik – kui palju te teate automaailmas mehi, kes on mänginud puhkpilliorkestris? Üllatusi on Villul varuks teisigi.

Tekst Riina Luik, Fotod Sergei Zjuganov

092

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

093

V ILLU VACKERM ANN

Villu Vackermann on tagasihoidlikkus ise, kuid nagu paljudel väliseid efekte ja tühja kenitlemist pelgavatel meestel, on tal mõnus huumorimeel, kujundlikud väljendid ja soe olek.

Me võiksime Villuga rääkida vaat et kõigest – nii autodest kui mootorratastest, trompeti mängimisest ja korvpallist.

Maal kasvanud poisina teab ja tunneb ta ka näiteks sealset elu läbi ja lõhki.

Villu on üks väheseid, kes mitte ainult ei mäleta, millal avati esimene Audi esindus Tallinnas Staadioni tänaval, vaid kuulub nende sekka, kes just seal oma tänaseni kestvat Audi-karjääri alustas. “Siis oli kõik teistmoodi, ja ajad olid põnevad!” läheb Villu nägu muhedalt naerule. “Kuigi olen selles vallas töötanud juba 25 aastat, tundub mulle ikkagi, et areng on olnud kiire, tormiline ja põnev. Piisab kasvõi sellest, kui võrrelda, millised olid autod siis ja millised on nad praegu. Suurimad erinevused avalduvad eelkõige tehnoloogia vallas.”

Suurte murrangute tunnistaja Audi on olnud kiire edasiliikumise jumaldajate jaoks imetlusobjekt juba oma eksistentsi algusest peale. Juba aastast 1911, mil nägi ilmavalgust Audi Type C ehk Alpensieger (eesti k Alpide vallutaja) ja hakkas vallutama mitte ainult mägesid, vaid ka adrenaliinijanuste meeste südameid. Villu toob näiteid suurtest murrangutest, mille tunnistajaks ta ise on olnud. “1995. aastal tõi Audi turule mudeli A8, millel oli täisalumiiniumist kere. Enne seda oli kasutatud terast ja erinevaid terasevalusid. Järgmine suur muutus tuli koos uue põlvkonna A8-ga, mis lansseeriti aastal 2003. Kõrgtasemel elektrooniliste lahenduste kasutuselevõtt tähendas, et lihtsalt autoelektriku teadmistest enam ei piisanud – nüüd tuli samal ajal olla ka IT-mees. Teisalt tähendas see sedagi, et kliendid ei saanud enam autot oma teadmiste abil parandadaputitada ning probleemid tuli usaldada oma ala tippasjatundjate lahendada.”

See murrang tähendas Villu sõnul autovaldkonnas töötavatele erialainimestele seda, et ka neil tuli pingsalt õppima asuda. Nüüd on regulaarsed koolitused muutunud kogu automaailmas igapäevaseks asjaks, sest muidu ei püsiks konkurentsis. Audi maaletoojal on Eestis olemas väga heal tasemel koolituskeskus ning iga uue mudeli tulekuga läbivad töötajad alates mehaanikutest ja lõpetades nn lipsuga meestega vastava koolituse. Tavaliselt kaks päeva kestev koolitus hõlmab nii uue mudeli põhjalikku tutvustamist, vahetut oma käega proovimist ning ka hilisemat teadmiste kontrolli.

“Aga enne igat koolitust pead olema ka kodutöö ära teinud,” lisab Villu. “Sul peavad olema põhilised asjad juba selged ja mudelit tutvustavad materjalid läbi loetud. Pärast koolitust tuleb läbida kontrolltest, et näha, kas ka midagi külge jäi,” ütleb Villu muiates ja lisab: “Aga see kõik on väga põnev ja vajalik!”

ÖELDAKSE ISEGI, ET ENAM EI OLE TEGU AUTOTEENINDUSE VAID KLIENDITEENINDUSEGA. 094

Muide, põhimõtteliselt on see nagu muusikul – enne kui minna esimesse proovi, pead olema ära teinud kodutöö ja teose selgeks õppinud. Muusiku eksam on kontsert, automaailmas on eksamiks töökorda saadud auto ja rahulolev klient.

Mootorrattakollektsioon kodugaraažis Tehnikaga puutus Villu kokku juba varases lapsepõlves vanematekodus, mis asus Tallinna lähistel Laagris. Punane “põka“ ehk väiketraktor Vladimirec ja GAZ 51, mida paljud Villu põlvkonnakaaslased väga hästi omagi lapsepõlvest mäletavad, olid esimesed neljarattalised, mille rooli tal istuda lubati. Samas tundusid motikad juba siis palju ägedamad.

“Nii-öelda korralikult ma võssa sõitnud pole, kuid eks haiget ole ikka veidi saadud,” naerab Villu. Kirg mootorrataste vastu pole lahtunud tänaseni – kodus on tal kaheksast mootorrattast koosnev minikollektsioon! Miks nii palju, kui sõita saab ju korraga ainult ühega? “Need mootorrattad on kuidagi ise minu juurde jõudnud,” muheleb Villu. “Olen ju maapoiss ja alguse sai see huvi kraad lahjematest pillidest – enne mootorrattaid oli ikka punnvõrr. Mu praeguses mootorratastekollektsioonis on neli erineva põlvkonna Jawat ning kuigi ma pole ammu nendega sõitnud, on nad kõik täiesti töökorras. Siis on veel üks Suzuki, kaks rollerit Yamaha ja Aprilia ning suviti lõbustan end Harley-Davidsoniga. HD klubi liige ma ei ole. Pigem üksik hunt, kes hindab vabadust.” Küsimusele, et kas naine ka ikka vahel tagaistmele võetakse, või kas naisele üldse tagaistmel koht ette on nähtud, vastab Villu naerdes: “Ega tegelikult kohta ette nähtud ei olegi, aga paar korda on seda siiski juhtunud.”

Villu ütleb, et tahtmine sõita tuleb peale siis, kui ilm on ilus ning ainuüksi teadmine, et see “pill” tal garaažis olemas on, annab hea tunde. “Kuna mul on palju sõpru ja vanu koolikaaslasi, kes on üle Eesti laiali, siis võtangi vahel ette ja teen tiiru siin või seal. Lõpuks jõuan ikka koju ka!” Kuid Villu rõhutab kohe, et ta on oma loomult siiski tagasihoidlik ning ei istu sadulasse mitte uhkustamiseks, vaid ainult iseendale hea enesetunde loomise pärast.

“Suur juhus” on alati platsis Kui küsin, mis eriala Villu õppinud on, muigab ta kavalalt ja ütleb, et räägiks sellest hea meelega siis, kui diktofon on kinni. “Eriala, mida kõrgkoolis õppisin, on väärikas ja huvitav, kuid väga kaugel sellest, millega ma juba veerand sajandit tegelenud olen. 1984. aastal, mil ma kõrgkooli astusin, oli teine riik ja teised ajad ning noore inimese valikud olid nagu nad olid. Õppisin valet asja, mida mul tänapäeval enam vaja ei lähe.”

Villu räägib mulle muhedalt siiski off-the-record oma loo ära ja me naerame pisarateni, mida kõike noorel spetsialistil oma valitud erialal nõukaaegses elus läbi teha tuli. Kui Villuga kunagi jutu peale saate, äkki ta räägib teile ka. ☺ “Nagu paljud asjad elus, oli ka minu sattumine Audi juurde üks suur juhus,” nendib Villu. “Hea sõber ja klassivend töötas firmas AS Auto Matkar, mis rajas esimese Audide esindussalongi Staadioni tänavale. Me kõik alustasime nullist, sest teadmisi oli kõigil vähe.” Et välismaa autode peent

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

KÕIKE ON NÄHTUD. Villu teab ja mäletab kõike, mis seondub Audi Eestisse tulekuga. See on hindamatu mälestuste ja kompetentsipagas.

MEDALISADU. Villu mobiilis on tore foto, mis kuuluks justkui olümpiavõitjale – seal on kamaluga medaleid.

IKKA PLATSIL. Vabal ajal mängib Villu seeniorite korvpallitiimis “Wombat”. 2017. tuldi Eesti meistriks.

095

V ILLU VACKERM ANN

hingeelu tundma õppida, tuli Villu sõnul väga palju juurde lugeda ja uurida. Kuid seda tuli teha kõigil ja mitte ainult automaailmas – toona olid kõik valdkonnad oma uute turumajandusereeglitega meie jaoks nagu hiina keel.

Täna Villu enam otseselt klientidega peaaegu kokku ei puutugi, sest sellega tegelevad tema vastavatel ametikohtadel olevad kolleegid. “Kuid kuna mu kliendibaas on aastate jooksul väga suureks paisunud, siis aeg-ajalt tuleb ette ka kõnesid otse mulle. Loomulikult on mul alati hea meel, kui mõni klient helistab – minu jaoks on see eelkõige usalduse küsimus. Ja kasutangi siinkohal võimalust tervitada nii oma vanu, tänaseid kui tulevasi kliente!”

Villu lisab, et kuna häid autosid leidub lisaks Audile teisigi, on üks võimalus hoida vanu ja saada juurde uusi kliente just eeskujulik teenindus. “Öeldakse isegi, et enam ei ole tegu auto- vaid klienditeenindusega. Tipptasemel autoteenindus ja remont peavad ju niikuinii olema.” Alluvaid on Villul kokku kakskümmend viis, remondiosakonna alla kuuluvad nii otseselt autode hoolduse ja remondiga tegelevad diagnostikud, elektrikud, mehaanikud, tehnikud, garantiimeister ning ka pesula. Mingist rutiinist pole Villu sõnul juttugi: “Kõik päevad on erinevad ja toovad endaga kaasa uusi väljakutseid! Päev algab sellega, et vaatan, kas meeskond on komplekteeritud. Ja kui pole, siis tuleb töös teha vajalikud ümberkorraldused. Samas peab olema paljudes küsimustes paindlik, et tagada tööprotsessi sujuv laabumine ja selle tulemusena kvaliteetne teenus. Kliendi ootusi petta ei tohi.”

Abivalmis mehena on Villu valmis kolleege aitama ka siis, kui asi otseselt tema tööülesannetesse ei puutugi. Peaasi, et kogu majas kõik kenasti sujuks. Põhjuseid, miks Villu Audile nii pikalt lojaalseks on jäänud, on mitmeid – hingelähedane valdkond, toredad kolleegid ja kliendid. Üldse hindab ta Audit kui tööandjat väga kõrgelt. “Palk on korralik, ettevõtte on soliidne ja kõik omapoolsed lubadused täitnud.

Kindlusetunne on see, mis loeb.” Nagu auto puhulgi.

NII-ÖELDA KORRALIKULT MA VÕSSA SÕITNUD POLE, KUID EKS HAIGET OLE IKKA VEIDI SAADUD. Trompetimängijast korvpallur Villu otsib midagi mobiilist ja ekraanile satub foto, mis kujutab seinatäit medaleid. Mis see siis tähendab? „Jälle juhus! Ma ei tea, kas seda üldse tasubki kirja panna, kuid et mõista minu nii pika spordiharrastuse tagamaad, tuleb minna tagasi selle juurde, et olen õppinud ja päris kaua orkestris mänginud trompetit. Olen mänginud nii J. Tombi nim. Kultuuripalee Poiste Puhkpilliorkestris, Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkestris, EPA „Popsides“ ja isegi sõjaväeorkestris. Aga see karjäär sai läbi, sest sain trauma, mis ei võimaldanud enam puhkpilli mängida.“

096

Trompetimängu puhul peab Villu kõige olulisemaks pidevat harjutamist ja möönab, et kuna ta pole ligi kakskümmend viis aastat enam mänginud, tuleks tal nüüd sisuliselt nullist alustada. “Noote sa muidugi ei unusta, isegi sõrmed võivad kuidagi liikuda, kuid hingamine ja peenmotoorika ei tule enam järele,” valgustab Villu trompetimängu nüansse.

Lastemuusikakoolis Villu käinud ei ole,. “Algõpetuse sain isa näpunäidete järgi ja meil oli kodus mitmesuguseid teisigi pille. Noodid sain selgeks hiljem orkestris dirigendi käe all mängides. Kui peaksin täna pilli kätte võtma ja mängima hakkama, suudaksin une pealt esitada ilmselt vaid neid viitteist marssi, mida ma Vene sõjaväes söögi alla ja söögi peale mängima pidin,” naerab Villu.

Villu trompetistikarjäär jäi 25 aastaselt katki. Kuid kuna loodus teadupärast tühja kohta ei salli, hõivas tekkinud vaba aja sport. Täpsemalt korvpall, mille juurde meelitati 192 sentimeetri pikkune Villu juba ülikoolipäevil. Kolm aastat järjest tuli ta oma teaduskonna tiimiga Eesti Põllumajanduse Akadeemia meistriks ning tänaseni jätkuva korvpalliharrastuse tulemusena ongi seinale kogunenud muljetavaldav medalikollektsioon. Villu kuulub rahvaspordiklubisse “Kuuse” (nimi tuleb klubi asukohast Laagris Kuuse tänaval), kuid lööb kaasa erinevates võistkondades - näiteks seenioride meistrisarja võitjameeskonnas “Wombat” (treener Hannes Reinola). Kokku tuleb nädalas kaks, vahel ka kolm treeningut ning võistlusgraafik on seenioritel tihe. Seenioriks kvalifitseerub Eesti Meistrivõistluste sarjas juba 35 aastaselt ning seenioride Eesti meistrivõistlustel on Villu sõnul koos kogu kunagine Eesti korvpallieliit.

Viimane medal, mis Villule kaela riputati, oli 45+ ja 50+ vanusegrupis hooajal 2016/2017 saavutatud võidu eest.

“Ega ma mängus väga osav ei ole, aga mõningates elementides olen nö omal kohal,” jääb Villu lõpuni tagasihoidlikuks.



Audi Q7 eripakkumine.

Valik hea, parema ja veel parema vahel.

Audi Q7 3.0 TDI quattro tiptronic, 8-k, 160 kW Varustuspakett I Tavahind: 76 890€ Erihind: 59 990€

Audi Q7 3.0 TDI quattro tiptronic, 8-k, 200 kW Varustuspakett II Tavahind: 90 200€ Erihind: 69 990€

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee AASTA AUTO AS Sepa 24b Tartu Telefon: 730 8020 E-mail: audi@aastaauto.ee www.audi.ee

Q7 Audi Q7 3.0 TDI quattro tiptronic, 8-k, 200 kW Varustuspakett III Tavahind: 101 990€ Erihind: 79 990€

Eripakkumise pakettide kirjelduse leiate www.audi.ee/Q7eripakkumine

V IIM A NE L EHEKÜLG

Väljaandja: Audi Eesti / Al Mare Auto OÜ E-mail: audi@audi.ee www.audi.ee Toimetus: Animaag OÜ E-mail: taavitorim@gmail.com Küljendus: Animaag OÜ Reklaam: Nordicom E-mail: reklaam@nordicom.ee www.nordicom.ee Audi Magazinis avaldatud artiklid, fotod ja illustrat­sioonid on autoriõigusega kaitstud teosed.

Nende reprodutseerimiseks tuleb loa taotlemiseks pöördu­da Al Mare Auto OÜ poole. © 2018 Audi Magazin. Kõik õigused kaitstud.

Audi Tallinn Reval Auto Esindused OÜ Paldiski mnt 100a, 13522 Tallinn E-mail: tallinn@audi.ee Üldtelefon: 611 2000 Autode müük: 611 2011, 611 2012, 611 2013 Kasutatud autode müük: 611 2015, 611 2016 Teenindus: 611 2020 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 19.30 Kasutatud autode salong: tööpäeviti 9.00 - 18.00

Audi teeninduskeskus Kuressaares Reval Auto Esindused OÜ Tallinna tn 61a, 93818 Kuressaare E-mail: kuressaare@audi.ee Üldtelefon: 453 0100 Autode müük: 453 0115 Teenindus: 453 0110 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.30 - 17.30 Audi teeninduskeskus Lõuna-Eestis ja Tartus Aasta Auto AS Sepa 24B, 51013 Tartu E-mail: info@aastaauto.ee Üldtelefon: 730 0855 www.aastaauto.ee Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 18.00 Audi teeninduskeskus Virumaal Moller Auto Viru AS Narva mnt 143, 41536 Jõhvi E-mail: viru@moller.ee Üldtelefon: 680 82 00 www.mollerauto.ee Keskus on avatud: tööpäeviti 8.30 - 18.00

Palju õnne!

Rõõmustame koos saarlastega! Võrkpalli Balti liiga võitis Saaremaa kodupubliku ees Pärnu Võrkpalliklubi 3:2. Väljakuperemehed läksid kohtumist 2:0 (25:21, 25:19) juhtima, kuid seejärel suutis Pärnu võita järgmise geimi 25:23 ning oli võidukas ka neljandas tulemusega 25:20. Kuressaare spordihalli 1400-pealine publik ei pidanud aga pettuma – otsustav geim tuli jälle väljakuperemeestele 15:9.

Urmas Tali: Ettevalmistus Final Fouri turniiriks algas juba paar nädalat tagasi. Oli näha et detailid olid lõpuni paika pandud ja kõik toimis suurepäraselt. Suutsime meeskonna sujuvalt tööle panna ning pakkusime publikule uskumatu elamuse! Tunded on kindlasti väga ülevad, sellepärast on ka väga raske neid sõnadesse üle kanda!

Audi Magazin: Kuidas Te kommenteerite koostööd Audiga?

Audi on Saaremaa Võrkpalliklubi koostööpartner.

Saaremaa Võrkpalliklubi peatreener Urmas Tali emotsioone tagasi ei hoidnud ning tunnistas, et on võidu üle väga õnnelik.

Audi Magazin: Palju õnne võidu puhul! Millised tunded valdavad teid mõned päevad pärast seda suurt saavutust?

Urmas Tali: Audi Kuressaare esindusega on senine koostöö sujunud väga edukalt. Kuna Saaremaa Võrkpalliklubi meeskonna võistluskalender on väga tihe ning sõitmist saare ja mandri vahel on palju, siis minu kasutuses olev A5 on tõesti iga päev liikluspildis näha.

Sinu arvamus on meile tähtis!

Hea lugeja! Kõik ettepanekud ja ideed selleks, et muuta ajakiri huvitavamaks ja teemavalikult sisukamaks on oodatud meiliaadressile audimagazin@audi.ee Audi Magazin asub internetis: www.audi.ee/magazin. Kontaktandmete muutusest palume teatada e-posti vahendusel aadressil audimagazin@audi.ee.

098

Foto: Irina Mägi

Audi Pärnu Reval Auto Esindused OÜ Tallinna mnt 87e, 80034 Pärnu E-mail: parnu@audi.ee Üldtelefon: 444 7130 Autode müük: 444 7135 Teenindus: 444 7140 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 18.00

RADO.COM

RADO HYPERCHROME AUTOMATIC CHRONOGRAPH PLASMA HIGH-TECH CERAMIC. METALLIC LOOK. MODERN ALCHEMY.

TIME IS THE ESSENCE WE ARE MADE OF

ŠVEITSI KELL, ROOSIKRANTSI 11, TALLINN ∙ GOLDWATCH, ESTONIA PST 9, TALLINN ∙ GOLDWATCH, TARTU MNT 87, TALLINN GOLDWATCH, LIIVALAIA 53, TALLINN ∙ TALLINNA KAUBAMAJA, GONSIORI 2, TALLINN ∙ K.U.L.D., PALDISKI MNT 102, TALLINN