Audi magazin Sügis/Talv 2018

Audi Magazin

SĂźgis/Talv 2018

Luksuse uus tase.

Uus Audi A6, A7, Q8 ja A8.

HINE – ainuke konjak, mis varustab Briti kuningakoda

HINE’i

finessideni viimistletud küllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci südames asuvas Grande Champagne’is, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi.

Ainulaadseks teevad HINE’i maja aga Grande Champagne’i aastakäigukonjakid, mis kuuluvad kõige ihaldusväärsemate destillaatide hulka, mida raha eest üldse saab.

www.finebrands.com

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

JUHT KIRI

Uus põlvkond on kohal Käesolev aasta on olnud Audi jaoks erakordne. Müügisalongidesse on saabunud uus põlvkond teedrajavaid mudeleid. Näiteks lipulaev Audi A8, sportlik Grand Turismo Audi A7, kaheksanda põlvkonna Audi A6 ja A6 Avant ning lõpuks veel ka viimane müügihitt, luksuslik kupee Audi Q8. Tipptasemel MMI touch response puutetundlik ekraan, arvukad intelligentsed juhiabisüsteemid ja innovatiivne nelikroolimine ehk juhitav tagatelg on vaid mõned kõrghetked, mida uue põlvkonna Audi mudelite juures esile tõsta.

Audi Q8 on klientide poolt väga hästi vastu võetud.

Kaheksanda põlvkonna Audi A6 ja Audi Q8 võimeid meie elamussõidul proovinute tagasiside oli samuti väga positiivne. Ootame huvilisi jätkuvalt uute mudelitega proovisõidule, sest värskeimad tehnilised nüansid ja juhiabisüsteemid vajavad kindlasti nö omal nahal tunnetamist ja proovimist.

Foto: Sergei Zjuganov

Tänavu septembris esitleti San Franciscos esimest täiselektrilist mudelit Audi e-tron. Nõnda siseneb Audi uude elektriautode segmenti ning kinnitab oma brändi kõrgtehnoloogilist mobiilsust veelgi. Selles täissuuruses linnamaasturis on sportlikkus ühendatud igapäevase praktilisusega. Kahe elektrimootori käitatav elektriline nelikvedu muudab e-troni uskumatult kiireks ja lihtsasti juhitavaks. Audi e-troni on oodata Eesti teedele alates 2019. aasta algusest.

Veel selle aasta jooksul saabuvad meie müügisalongidesse kaks väiksemat uue põlvkonna mudelit – Audi A1 Sportback ja Audi Q3. Eduka kompaktmudeli teine põlvkond Audi A1 Sportback on ideaalne kaaslane linnas liiklemiseks, ent sobib suurepäraselt ka pikemateks reisideks. Teise põlvkonna edukas mudel Audi Q3 on võimekas ja igati pereautoks sobiv SUV, mis

mõjub enesekindlalt ning seda mitte ainult visuaalselt. Tänu eeskujulikule ruumikusele, täielikule kohanduvusele ja arvukatele detailidele on Q3 tõeliselt praktiline auto.

Audi ja ERSO tähistavad alanud hooajal oma koostöö 15. aastat. Eesti esindusorkester ja Audi kaubamärk kannavad kindlasti samu väärtuspõhimõtteid ning kultuuri toetamine kõrgeimal tasemel on Audi jaoks olnud alati olulise tähtsusega.

Seekordse Audi Magazini persooniloo kangelane on Luminor Grupi juhatuse esimees Erkki Raasuke. Vestleme temaga mitmetest eluvaldkondadest, muuhulgas muidugi Eesti majandusest, pangandusest ja autodest.

Heameel on tõdeda, et Audi Eesti ja odaviskaja Magnus Kirdi koostöö jätkub juba teist aastat. Eesmärgiga aidata meie sportlasel säilitada koht maailma absoluutses tipus. Magnus räägib Audi Magazini lugejatele nii oma teest spordi juurde kui ka elust suures spordis.

Ka külastame moelooja Tiina Talumehe uut Maakri tänava salongi ja vestleme temaga värsketest moetrendidest.

Rubriigis “Meie oleme Audi” teeme seekord juttu koolitustest, mille tähtsust tehniliselt keerukate Audi mudelite müügi ja teeninduse juures on raske ülehinnata. Audi Eesti koolitusjuht Toomas Prikk tutvustab ajakirja veergudel pisut Audi põneva koolitusmaailma tagamaid.

Kaunist sügist ja värvikaid elamussõite Audi roolis Peeter Tiitson Audi Eesti

005

Väljaandja: Audi Eesti / Al Mare Auto OÜ E-mail: audi@audi.ee www.audi.ee

Sisukord

Toimetus: Animaag OÜ E-mail: taavitorim@gmail.com Küljendus: Animaag OÜ Reklaam: Nordicom E-mail: reklaam@nordicom.ee www.nordicom.ee Audi Magazinis avaldatud artiklid, fotod ja illustrat­sioonid on autoriõigusega kaitstud teosed.

Nende reprodutseerimiseks tuleb loa taotlemiseks pöördu­da Al Mare Auto OÜ poole. © 2018 Audi Magazin. Kõik õigused kaitstud.

Audi Tallinn Reval Auto Esindused OÜ Paldiski mnt 100a, 13522 Tallinn E-mail: tallinn@audi.ee Üldtelefon: 611 2000 Autode müük: 611 2011, 611 2012, 611 2013 Kasutatud autode müük: 611 2015, 611 2016 Teenindus: 611 2020 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 19.00 Kasutatud autode salong: tööpäeviti 9.00 - 18.00 Audi Pärnu Reval Auto Esindused OÜ Tallinna mnt 87e, 80034 Pärnu E-mail: parnu@audi.ee Üldtelefon: 444 7130 Autode müük: 444 7135 Teenindus: 444 7140 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 18.00 Audi teeninduskeskus Kuressaares Reval Auto Esindused OÜ Tallinna tn 61a, 93818 Kuressaare E-mail: kuressaare@audi.ee Üldtelefon: 453 0100 Autode müük: 453 0115 Teenindus: 453 0110 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.30 - 17.30 Audi teeninduskeskus Lõuna-Eestis ja Tartus Aasta Auto AS Sepa 24B, 51013 Tartu E-mail: info@aastaauto.ee Üldtelefon: 730 0855 www.aastaauto.ee Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 18.00 Audi teeninduskeskus Virumaal Moller Auto Viru AS Narva mnt 143, 41536 Jõhvi E-mail: viru@moller.ee Üldtelefon: 680 82 00 www.mollerauto.ee Keskus on avatud: tööpäeviti 8.30 - 18.00

052 0 1 8 Võimekas ja enesekindel Teise põlvkonna Audi Q3 on kohal.

0 2 4 Täiuslik kaaslane linnasõiduks Uus Audi A1 Sportback.

0 3 0 Särtsakas teekond Eestisse jõuab Audi e-tron.

0 3 6 Proovisõit Kaido Soorsk uue Audi Q8 roolis.

0 4 2 Tehisintellekt Kuidas õppida armastama roboteid?

0 5 2 Tuleviku superauto Audi PB18-tron on elektriautode uus tase.

0 6 2 Tõrva poiss maailma tipus Kohtumine odaviskaja Magnus Kirdiga.

0 7 0 Kuldsponsor Audi 15 aastat koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

0 7 4 Audi Pood Valik Audi aksessuaare.

0 7 8 Inspiratsioon Intervjuu Luminor Grupi juhatuse esimees Erkki Raasukesega.

0 8 6 Ilulooja Sõna saab moekunstnik Tiina Talumees.

0 9 2 Meie oleme Audi Külas Audi koolitusjuht Toomas Prikil.

006

078

0 0 8 Audi uudised Uued mudelid, uus tehnoloogia.

AUDI AG ja Audi Eesti uudised.

042

AUTAVIA HEUER 02 CHRONOGRAPH

Tag Heuer k채ekellade kollektsioon on m체체gil Viru Keskuse Goldtime kaupluses ja e-poes www.goldtime.ee ning Rocca al Mare juveeli채ris K.U.L.D.

Foto: Audi

UU DISE D

008

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

• • •

Praktiline.

Kaunis.

Sportlik.

See on uus Audi A6 Avant

Rabava disaini ja praktilisuse kooslus: pakiruumi maht 565 kuni 1680 liitrit Esimene uudse disainikeelega Avanti mudel: kaldus D-piilar ja pikk katusejoon Põhjalikud juhiabisüsteemid, kerghübriid ja täisdigitaalne juhtimiskontseptsioon

Funktsionaalne ja dünaamiline ning samas elegantne disain. Ülim mugavus ja samas sportlikkus. Uus Audi A6 Avant ühendab endas mitmed esmapilgul vastandlikud omadused. Uue mudeli efektiivsuse tagavad rohked juhiabisüsteemid koos standardse kerghübriidi jõuülekandesüsteemiga. Vedrustus on ühtaegu nii mugav kui ka sportlik.

Täisdigitaalne MMI puutetundlik juhtimiskontseptsioon on intuitiivne ja pakub auto isikupärastamiseks hulgaliselt võimalusi. Sõidu muudavad veelgi mugavamaks kõikehõlmavad ühenduvuslahendused.

Uus Audi A6 Avant on 4,94 meetrit pikk, 1,89 meetrit lai ja 1,47 meetrit kõrge. Selle salong on veelgi ruumikam kui eelmisel mudelil ning on konkurentidega võrreldes suurem nii eesmise kui tagumise õlaruumi ning samuti ka tagumise jalaruumi osas. Allaklapitav tagaiste on kolmeks jaotatud.

Uus Audi A6 Avant tuli Euroopas müügile kolme turbomootoriga. Baastaseme A6 Avanti viib edasi 2.0 TDI (A6 Avant 40 TDI) neljasilindriline 150 kw (204 hj) võimsusega diiselmootor (kombineeritud kütusekulu 4,9 – 4,5 l/100 km, kombineeritud CO2 heide 129 – 119 g/km). Lisaks kaks V6 3.0 TDI diiselmootorit. A6 Avant 45 TDI mootor on võimsusega 170 kW (231 hj) (kombineeritud kütusekulu 5,9 — 5,7 l/100 km, kombineeritud CO2 heide 155 — 147 g/km) ning A6 Avant 50 TDI mootor võimsusega 210 kW (286 hj) (kombineeritud kütusekulu 5,9 – 5,7 l/100 km, kombineeritud CO2 heide 155 – 147 g/km).



009

UU DISE D

Luksuse uus tase – vaata ja testi!

28. ja 29. septembril toimus Audi Tallinna salongis nõndanimetatud Uue põlvkonna näitus, mille eesmärk oli tutvustada viimasel aastal oluliselt täienenud Audi mudelivalikut. Näitusel eksponeeriti uusimaid Audi mudeleid Audi A6, A7, A8 ja Q8. Bang & Olufsen presenteeris eksklusiivse kodutehnika uusimaid trende.

3.–5. oktoobrini korraldasime Uue põlvkonna elamussõidu uute Audi A6 ja Q8 mudelitega. Elamussõidu üritus algas lühikese teoreetilise osaga, mis tutvustas tähtsamaid tehnilisi uuendusi. Seejärel toimus sõit etteantud marsruudil koos lõunapausiga imeilusas Keila-Joa lossis Cher Ami restoranis. Kokku sai sõidust elamuse 36 inimest. Kõigil neil oli võimalus sõita nii innovaatilise kaheksanda põlvkonna Audi A6 mudeliga kui ka luksusliku kupeemaasturi Audi Q8-ga, võrrelda ja testida uusi juhiabisüsteeme, nautida disainiuuendusi ja Audi Connect-teenuseid.

 010

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Q varjutus.

Kõik Audi Q5 ja Q7 mudelid veerandi võrra soodsamad.

Pakkumine kehtib 2018. aasta lõpuni nii tellitavatele kui laoautodele.

Audi Q7 50 TDI quattro tiptronic, 8-k

Audi Q5 sport 2.0 TFSI quattro S tronic, 7-k

Tavahind

78 090 €

Tavahind

51 795 €

Kampaania erihind

58 700 €

Kampaania erihind

38 995 €

Audi liising kuumakse

587 €

Audi liising kuumakse

389 €

Ka m p a a n i a i n f o w w w. a u d i .e e 011

UU DISE D

Audi e-troni esmaesitlusel esinesid Inteli droonid

Koostöös Audiga korraldas Intel maailmas esmakordselt siseja välisruumi hõlmanud droonide valgusšõu, millega tähistati Audi täiselektrilise linnamaasturi e-tron esmaesitlust.

Esmaspäeva, 17. septembri õhtul tervitati kogu maailmast e-troni esmaesitlusele saabunud 1600 külalist laevareisil Embarcaderost Richmondi ajaloolisesse Craneway Pavilioni suurejoonelise multimeediaetendusega, milles osales kokku 850 Intel®’i drooni. 300 Inteli drooni valgustasid San Francisco lahte, elavdades hoonet ja „laadides” selle ümbrust. Reisijaid kandva laeva saabumisel moodustati selle kohale Audi nelja rõngaga logo.

Craneway Pavilioni sisemuses võisid külalised nautida 550 drooniga sise- ja välisšõud. Droonide jõul korraldatud valgusetenduses joonistus lahe kohal taevasse e-troni logo, millega juhatati sisse Audi uue mudeli esitlus ja demonstratsioon.

Viiekohaline keskmise suurusega linnamaastur Audi e-tron peaks esindustesse jõudma 2019. aasta esimeses pooles.

E-tron on esimene kolmest elektrisõidukist, mille Audi 2020. aastaks turule toob — ettevõtte prognooside kohaselt moodustavad 2025. aastaks elektrisõidukid kolmandiku Ameerika Ühendriikides müüdavatest Audidest.

Eestisse on Audi e-troni oodata 2019. aasta alguses.

Fotod: Audi



012

MINU ELUSTIIL

MINU DUŠINAUDING GROHE SMARTCONTROL

Valige dušijuga, muutke veesurve tugevust ja salvestage seadistused. Kõik ühe nupuga.

Vajutage, et aktiveerida meelepärane dušijuga, ja keerake sama nuppu, et leida sobiv veesurve tugevus.

Tõeliselt uudne kõik-ühes-lahendus, mis teeb duši all käimise tõeliselt nauditavaks. grohe.ee 013

UU DISE D

014

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Heategevuslik Audi Vana-aasta jooks toimub laupäeval, 22. detsembril.

Stamina Spordiklubi poolt juba 16. korda korraldatava talvise jooksusündmuse lahutamatuks osaks on jõuludele ja aastalõpule kohaselt ka heategevus. Audi Vana-aasta jooksu igast osavõtutasust läheb viis eurot heategevusele ning 2018. aasta Vana-aasta jooksul, teatemaratonil ja maratonil osalejad annavad nõnda oma panuse puuetega inimeste kultuurifestivali korraldamise toetuseks.

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele mõeldud kultuurifestivali juba alates 1993. aastast. Sellel pika ajalooga kultuurisündmusel astuvad üles lauljad, tantsijad, instrumentalistid ja näitetrupid kõikjalt Eestist. Igal aastal jõuab publikuni umbes 30 erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul naudivad puuetega inimesed esinemist suurel laval ja eneseteostust kultuuri kaudu, kuid täna napib neil väljundeid oma loomingu tutvustamiseks. Anneli Habicht on siiralt rõõmus Audi Vana-aasta jooksu panuse üle ning lisab “Kultuurifestival on osalejate jaoks pikisilmi oodatud sündmus, sest lisaks kultuurielamusele on festival ka puuetega inimeste iga-aastaseks kohtumispaigaks”.

värskes õhus liikumisrõõmu ning võimaluse panustada üheskoos heategevusse”.

Neljandat aastat on Audi Vana-aasta jooksu programmis kolm distantsi — klassikaline maraton ehk 42,195 km, teatemaraton ja 8,4 km pikkune jooks. Lühem distants sobib läbimiseks ka kõigile kepikõnnisõpradele. Teatemaraton on varasemate aastate põhjal väga hästi vastu võetud. 2017. aastal osales koguni 95 viieliikmelist tiimi, kus iga osaleja läbis ühe ringi ehk 8,4 km.

Võistluskeskus ja start-finiš asuvad Rocca al Mare kooli juures ning jooksuring kulgeb Kakumäe kergliiklusteedel. Pika jooksupäeva avavad kell 9.30 maratoonarid ja teatemaratoni avavahetuse jooksjad. Kell 13.00 antakse start 8,4 km pikkusele jooksule.

2018 Audi Vana-aasta jooksu info ja registreerimine www.stamina.ee/rahvajooks



Stamina Spordiklubi juhi Urmo Raiendi kogemused ütlevad, et Vana-aasta jooks on igal aastal pakkunud osalejatele väga erilisi elamusi. Kui mõnikord on jooksjaid üllatanud paks lumi koos krõbeda pakasega, siis teinekord on joostud korralike plusskraadidega ehk detsembri kohta uskumatult hea jooksuilmaga. Ühes on Urmo Raiend kindel: “Olgu ilm väljas milline tahes, garanteerib Audi Vana-aasta jooks mõnusas seltskonnas ja

015

B A N G & O LUFSEN

016

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Multiroom Bang & Olufsenilt täidab iga ruumi soovitud muusikaga Need ajad, kui koju või kontorisse osteti muusika mängimiseks stereokõlarite paar ja sellest piisas, on möödas. Iga vähegi avaram kodu või kontor vajab mitmeid kõlareid. Ja kui tahad näiteks ühes toas mängida üht ja teises teist muusikat, on selleks kõige mugavam võimalus just multiroom-kõlarisüsteem.

Lühidalt öeldes tähendab see kõigi kõlarite ühendamist võrku ja nende juhtimist üle mobiiliäpi ühestainsast seadmest — tahvlist või mobiilist.

Selleks, et panna oma salongis, kontoris või kodus üles multiroom-helisüsteem, vajad sa põhimõtteliselt kahte asja — vastavaid nutikõlareid ja võrku.

Bang & Olufseni pakutavatest kõlaritest sobivad üle võrgu muusika mängimiseks BeoSound 1, BeoSound 2, BeoPlay A9, BeoSound 35, BeoPlay M3, BeoPlay M5, efektne moodulkõlar BeoShape ja peagi müüki jõudev silindrikujuline nutikõlar BeoSound Edge. Kuid lisaks neile kõlaritele maksab tähelepanu pöörata veel ühele seadmele. Eriti just siis, kui endal pole selliseid nutikõlareid, aga tahaks süsteemi ühendada olemasolevaid mitte nii nutikaid helitekitajaid, tuleb appi BeoSound Core, mis on adapter tavaliste kõlarite võrku ühendamiseks.

Kui kõik kõlarid on võrku ühendatud (selleks sobib nii kaabel, kuna LAN-pesad on enamikul seadmetel olemas, kuid veel mugavam on traadita WiFi), paigalda oma nutiseadmesse Bang & Olufseni mobiiliäpp, mis on saadaval nii Androidile kui IOS-ile.

Sellega saad kontrolli kogu oma kõlaritevõrgu üle ja sõna otseses mõttes orkestreerida kõike, mida igast helitekitajast mängitakse. Mobiiliäpp leiab võrgust üles kõik kõlarid, seejärel saad ära määrata, kus need asuvad ja edasi tuleb valida juba allikas, kus muusikat maha mängida.

Bang & Olufseni multiroom-lahendus toetab kõiki tuntud striiminguteenuseid, mis levivad üle võrgu. Mobiilsest seadmest (tahvlist või nutitelefonist) tuleb vaid määrata, millisest allikast muusika võtta ja kuhu see suunata. Näiteks kui oled suuremate ruumide jaoks grupeerinud mitu kõlarit, siis võid valida Spotify playlist’i ja suunata selle kõikidesse suure ruumi kõlaritesse. Kui aga tahad kööki mingit teist muusikat, siis võid võtta võrku ühendatud meediakeskusest mõne muusikanimekirja ning suunata selle sinna maha mängima. Ka igasse ülejäänud tuppa või kabinetti saab saata eraldi muusikat, samas võib muidugi kõigis tubades lasta kõlada ühel ja samal lool.

Bang & Olufseni multiroom lahendus toetab näiteks selliseid tuntud striiminguteenuseid nagu Deezer, Spotify, TuneIN. Viimane mängib netiraadioid, mille hulgast saad valida sobivaima ükskõik millisest maailma nurgast.

Kus seda multiroom-lahendust kasutada? Näiteks kodus, kui pereliikmed tahavad igaüks samal ajal oma muusikat või raadiojaama kuulata. Kuid ka müügisalongides ja kontorites on multiroom paljudes olukordades asendamatu. Lisaks erinevale muusikale igas salongi osas või kontoriruumis võid ka igasse kõlarisse eraldi teateid või reklaame saata. See kõik on lihtsalt juhitav ühest nutiseadmest ning igaüks saab sellega hakkama, kui kõlarid on kord juba võrku ühendatud. Pole vaja keerukat seadistamist, spetsiaalseid võrguseadmeid ega teab mis keerukaid IT-teadmisi.



017

AUDI Q 3

UUTE TUGEVUSTEGA EDUKAS MUDEL: TEISE PÕLVKONNA AUDI Q3 Uus Audi Q3 on igakülgselt võimekas ja pereautoks kõigiti sobiv SUV. Teise põlvkonna mudel mõjub enesekindlalt ja seda mitte ainult visuaalselt. Tänu eeskujulikule ruumikusele, täielikule kohanduvusele ja arvukatele detailidele on Q3 tõeliselt praktiline. Nagu ka Audi tippmudelitel, on uuel Q3 mudelil digitaalne näidikutepaneel ja suur MMI puutepaneel. Paljud suurtelt mudelitelt tuttavad meelelahutuslahendused on sobitatud kompaktmaasturi keskkonda. Uued abisüsteemid toetavad juhti parkimisel, linnas liiklemisel ja pikkadel sõitudel.

Mugavust aitab suurendada ka täiustatud vedrustus.

018

Foto: Audi

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

019

3

AU DI Q3

020

Jõulisus ja esinduslikkus: välisdisain Uus Audi Q3 näeb välja palju sportlikum kui selle eelkäija.

Esiosa maskuliinsust rõhutavad kaheksanurkne Singleframe iluvõre ja suured õhukanalid. Vertikaalsete ribadega kaheksaks jagatud radiaatorivõret ümbritseb silmapaistev raam, mis kannab SUV iseloomu. Kitsaste esilaternate disain tipneb kiilukujuliste sisekülgedega. Audi pakub esilaternaid kolmes versioonis ning kõikides kasutatakse LED-tehnoloogiat. Tippversiooniks on Matrix LED esilaternad, mille adaptiivne kaugtulede süsteem heidab teele intelligentset valgust. Külgvaade hiilgab sümmeetrilise tulede disainiga, mis seob omavahel esi- ja tagalaternad. Neid ühendav küljejoon lisab stiilsust ja tagab tänu rattakoobaste kohal looklevatele „musklitele“ sportliku üldmulje.

Kontuurid on saanud inspiratsiooni Audi quattro DNA-st, muutes linnasõiduks sobiva SUV visuaalselt veelgi laiemaks; kontrastsetes värvides rattakoopalaiendid rõhutavad jõulist välimust veelgi. Tagaklaasi külgedeni ulatuv pikk katuseserva-spoiler ning järsult tõusev D-piilar väljendavad samuti edasiliikumist. Uue Audi Q3 ostjatel on oma auto konfigureerimiseks palju võimalusi. Näiteks on sõiduki alaosa saadaval kontrastvärvis, mis rõhutab maasturilikku välimust. S line disainipaketi põrkerauad, ukseliistud ja difuusor õhkavad sportlikkust. Valida saab üheteistkümne värvitooni vahel. Interjööri puhul on saadaval kolm paketti, mida on võimalik vabalt välispakettidega kombineerida.

Juhile suunatud ja sportlik: interjöör Sportlik iseloom, õmblused, kolmemõõtmeliselt kujundatud elemendid – interjöör on välisdisaini loogiline jätk ja sarnaneb mitmel viisil Audi suuremate mudelitega. Armatuurlaud on jagatud kaheks. Ülaosa on õhutusavade päralt, alumise täidab suur must kaheksanurkne paneel. Lai kroomiribaga ääristatud paneel matkib Singleframe’i motiivi. Uue juhtimiskontseptsiooni keskset elementi, MMI puuteekraani, ümbritseb must kõrgläikega viimistlus. Koos allpool asuvate kliimaseadme juhtnuppudega paikneb see juhi suhtes kümnekraadise nurga all. Roolist vasakul asuvale paneelile on paigutatud tulede lülitamise surunuppude moodul, mis asendab eelmise mudeli pöördnuppu.

Suur ja kohanduv: ruumi kontseptsioon Uus Audi Q3, mis põhineb Volkswagen AG modulaarsel platvormil, on mõõtmetelt igapidi kasvanud ja paigutub kompaktsete maasturite kõige kõrgemasse kategooriasse. Uus Q3 on 4485 millimeetrit pikk (ehk koguni 97 võrra eelkäijast pikem). Laiuses on auto kasvanud 25 millimeetrit ja ulatub 1856 millimeetrini, kuid kõrgusnäitaja 1585 millimeetrit on 5 millimeetrit madalam kui esimese põlvkonna Q3 mudelil.

Teljevahe on kasvanud 77 millimeetrit ja ulatub nüüd 2680 millimeetrini. Nii pakutakse veelgi rohkem ruumikust – kasvanud on nii põlve-, pea- kui ka küünarnukiruum.

Foto: Audi

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

021

3

AUDI Q 3

Digitaalne maailm: juhtimine ja ekraanid SUV pereauto juhtimis- ja kuvasüsteeme on muudetud kuni pisimate detailideni – Audi ei kasuta enam analoognäidikuid. Isegi standardse MMI raadioga on varustuses 10,25-tollise ekraaniga digitaalne näidikutepaneel, mida saab juhtida multifunktsionaalselt roolilt. Audi virtuaalne näidikutepaneel ja lisafunktsioonid sisalduvad juba esimeses lisavarustuse paketis MMI raadio Plus. Näiteks hõlmab see MMI funktsioone ja kuvab lisaks liikumiskiirusele ja tahhomeetrile teavet ka esitamisel oleva muusika ja Audi connect-teenuste kohta. Kui kasutaja on määranud sihtkoha, kuvatakse ekraanil ka navigeerimiskaart. Juht saab seadistada ekraani vastavalt vajadustele ning kõik andmed on pidevalt tema otseses vaateväljas. MMI raadio Plus süsteem sisaldab armatuurlaua keskel ka 8,8-tollise diagonaaliga MMI puuteekraani. Tippversiooni MMI navigatsioon Plus puhul on selle ekraani suurus 10,1 tolli. Kujutised esitatakse Audi virtual cockpit’i 10,25-tollisel ekraanil. Lisavarustusse kuulub aga koguni 12,3-tollise diagonaaliga ekraan. Juht saab valida kolme erineva ekraanikujunduse vahel, valikusse kuulub ka uus ja eriti sportlik kujundus. Lisaks sellele on Audi Q3 MMI navigatsioon Plus’il uus ja loomuliku kõnega hääljuhtimise funktsioon. See suudab mõista ka vabamat sõnastust. Leidlik vestlusjuht küsib vajaduse korral lisaküsimusi, lubab teha parandusi, pakub valikuvõimalusi ning nõustub, kui teda katkestatakse.

Hea reaktsioon teedel ja maastikul: mootorid ja vedrustus Uue Audi Q3 müüki alustatakse nelja mootoriversiooniga – saadaval on kolm bensiinimootorit ja üks diiselmootor, esivõi nelikveolisena. Võimsus jääb vahemikku 110 kW (150 hj) kuni 169 kW (230 hj). Kõik mootorid on nelja silindri, turbolaadimise ja otsepritsega ning on ühtaegu nii võimsad kui ka

022

efektiivsed. Jõuülekanne toimub kuuekäigulise manuaalkasti või kiire käiguvahetusega seitsmekäigulise automaatkastiga S tronic. Maastikul tagavad sõidurõõmu pidev nelikvedu, optimaalne veojõud ja suurepärane stabiilsus.

Nupuvajutusega aktiveerub lisavarustusena pakutav mäest laskumise abi, mis hoiab isegi järsul langusel eelvalitud kiirust.

Mugavus ja ohutus: juhiabisüsteemid Oma klassi tippu kuuluvad ka Audi Q3 juhiabisüsteemid.

Esiletõstmist väärib adaptiivne püsikiirusehoidja, mida saab lisavarustusena tellida koos S tronic-käigukastiga. See sisaldab adaptiivset kiirusehoidjat, liiklusummikutes juhi abistamise funktsiooni ja sõiduradade jälgimise funktsionaalsusi. Nõnda toetatakse juhti nii piki- kui ka külgsuunalise liikluse jälgimisel, suurendades sõidumugavust just pikematel sõitudel. Sama kehtib sõiduraja vahetamise hoiatuse kohta. Kui tagumised radarandurid tuvastavad pimenurgas asuva või tagant kiiresti läheneva sõiduki, süttib vastavas küljepeeglis hoiatustuli.

Uus Audi Q3 jõuab Eestisse 2018. aasta lõpus.



DEF Y EL PRIMERO 21

Z E N I T H , T H E F U T U R E O F S W I S S W AT C H M A K I N G

w w w . z e n i t h - w a t c h e s . c o m

AUDI A1 SP O RTB ACK

024

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

A1 UUS AUDI A1 SPORTBACK – TÄIUSLIK KAASLANE LINNAS Aastal 2010 tegi A1 kujul oma debüüdi uhiuus Audi mudeliseeria.

Ja nüüd veereb stardijoone poole eduka kompaktmudeli teine põlvkond. Just dünaamiline disain on see, mis määratleb Audi A1 Sportbacki. See auto on ideaalne kaaslane linnas liiklemiseks, ent sobib suurepäraselt ka pikemateks reisideks. Suurtelt Audi mudelitelt pärit teabe- ja meelelahutus- ning juhiabisüsteemidega A1 Sportback on tihedalt seotud digimaailmaga. Uued varustustasemed aga lisavad

Foto: Audi

isikupära veelgi.

Väliskujundus: sportliku Ur-quattro rabavad maskuliinsed geenid 56 lisamillimeetriga A1 Sportback on nüüd tervelt 4,03 meetri pikkune. Samas on laius – 1,74 meetrit – peaaegu endine. Kõrgust on uue põlvkonna mudelil vaid 1,41 meetrit (antenniga 1,43 meetrit). Lai rööbe ja lühikesed ülendid süvendavad sportlikku ilmet. Silmapaistvas esiosas domineerivad madalal asetsev lai Singleframe iluvõre ja külgmised õhu sissevõtuavad. Mootoriruumi kaane esiserva all on kolm pilu austusavaldusena Audi 1984. aasta ikoonilisele võidusõiduautole Sport quattro.

Uue A1 Sportbacki sarnasust Audi Ur-quattrole ja Sport quattrole võib imetleda ka külgvaates – lai, lame ja tugevalt kaldus C-piilar justkui lükkaks autot edasi ka siis, kui see parasjagu seisab. Kahes tumedas toonis pakutav kontrastne katusejoon lõpeb C-piilari kohal, mistõttu tundub katus olevat lamedam ja auto ise veelgi madalam. Kõik akna alaserva ja ukseläve vahele jäävad küljejooned suunduvad teel tagaosa poole kiilukujuliselt üles. Silmatorkavad rattad ja neid ühendav madal õlajoon annavad A1 Sportbackile kindlalt teel püsiva ilme. Tiivaservade vahele jääv joon tõmbab tähelepanu veelgi madalamale.

Audi rõhutab oma uue mudeli sportlikku karakterit S line varustuspaketiga, mis sisaldab suuremaid õhu sissevõtuavasid, spetsiaalseid läveliiste, pikemat kahe ribiga pilu mootoriruumi kaane all ja suuremat tagatiiba. Tippklassi mootori tunneb ära kahe summutiotsa järgi.

Lisavarustusena pakutavate LED-päevatulede graafika on inspireeritud tiiburlaevade dünaamilise kujuga tiibadest.

Laevandusest on saanud inspiratsiooni ka esitulede põhifunktsioonide katikud. Tiivad loovad mulje väga laiast autost. Madalal asetsevad keskendunud ilmega esilaternad, mille ülaosa kaunistab väikestest rombidest muster, loovad sportliku üldilme. Dünaamilised motiivid ilmestavad ka tagalaternaid, muutes A1 tulede graafika koheselt äratuntavaks. Läätse 3D geomeetria on samuti muljetavaldav.

Pimedas muudab tule graafika sujuv valgusmuster kaheosalised tagalaternad võrreldamatuiks. Uus A1 Sportback on saadaval kümnes värvitoonis. Lisavarustusena pakutakse A-piilarist kuni spoilerini kontrastses värvitoonis katust.

Kontrasttoonis on saadaval ka küljepeeglite korpused, eesmiste küljespoilerite servad ja läveliistud. S line varustus-paketil põhinev mudel Edition on eriti silmapaistev ja demonstreerib oma arvukate kontrastidega ilmekalt A1 025

AUDI A1 SP O RTB ACK

disainikeelt. Olenevalt välisviimistlusest pronksivärvi, valged või mustad 18-tollised veljed lisavad muljetavaldavaid aktsente. Velgedega samas toonis on saadaval ka auto külge kaunistav Audi logo. Legendaarse Audi Sport quattro jäljendamiseks on LED-esi- ja tagalaternad tumedaks toonitud. Audi logo ja Singleframe iluvõre ning mudelitähis tagaosas on mustad.

Uus ilme: sisekujundus Disaini eesmärgiks oli pakkuda “kompaktklassi kõige sportlikumat interjööri”. Emotsionaalne sisekujundus on keskendunud juhile. Pilku püüavad eelkõige sportlikud kompaktsed õhuavad, armatuurlaud ja digitaalne näidikuteplokk.

Kõik lülitid ja lisavarustusena pakutav MMI touch on selgelt juhile orienteeritud, tõstes juhikoha isikupära veelgi esile.

MMI ekraan ja kaasreisijapoolne õhuavade riba on integreeritud läikivmusta paneeli. Tänu LED-elementidele ja valikusse kuuluvale 30 värvitoonile äratab lisavarustuses sisalduv kontuur- ja miljöövalgustuse pakett interjööri pimedas ellu.

Avaram ja mugavam: ruumikontseptsioon Uus A1 Sportback on senisest palju ruumikam – mugavamalt tunnevad end nii juht ja kaassõitja kui ka tagaistmetel reisijad. Kompaktsetele välismõõtmetele ja sportlikule katusejoonele vaatamata on tagaistmetel rohkelt pea- ja jalaruumi. Pagasiruumi maht on suurenenud 65 liitri võrra.

Tavamaht on 335 liitrit ja allaklapitud tagaistmete korral tervelt 1090 liitrit. Pagasiruumi lävekõrgus on mugavalt madal – 67 sentimeetrit.

Täisdigitaalne: lülitid ja kuvamine Uus Audi A1 Sportback on digitaalseks tulevikuks valmis.

Täisdigitaalne näidikuteplokk koos kõrgresolutsioonilise 10,25-tollise ekraani ja multifunktsionaalse rooliga kuulub juba standardvarustusse. Lisavarustuses aga pakutatakse laiendatud funktsioonidevalikuga Audi virtuaalset näidikutepaneeli (Audi Virtual Cockpit), mis kuvab otse juhi vaatevälja põhjalikku ja mitmekesist teavet – näiteks animeeritud navigatsioonikaardid ja mõnede juhiabisüsteemide graafika. Ühenduses ja alati ajakohastatud: teabe- ja meelelahutussüsteem ning Audi connect A1 Sportbacki teabe- ja meelelahutuskontseptsioon on pärit suurtelt Audi mudelitelt. MMI raadio kuulub standardvarustusse ning seda saab juhtida roolil asuvate multifunktsionaalsete nuppudega ja läbi täisdigitaalse näidikuteploki.

Kõrgeima varustustaseme MMI navigatsioon Plus on saadaval 10,1-tollise MMI puuteekraaniga, mis sulandub märkamatult ümbritsevasse läikivmusta paneeli. Sarnaselt nutitelefonile toimub ka siin juhtimine puutetundlikult. Juhi ja auto suhtlust parandab veelgi uue põlvkonna hääljuhtimine.

Koos Audi connect-süsteemiga pakub MMI navigatsioon Plus A1 Sportbacki juhtidele selliseid funktsioone nagu näiteks hybrid route guidance. See funktsioon arvutab teekonna välja pilves, võttes arvesse liiklusolukorda tervikuna.

Lisaks pakutakse satelliitvaadet ja uusi 3D city mudeleid

026

koos mitmete linnakeskuste täpsete kaardivaadetega. Tasuta ja automaatselt laetakse alla ja paigaldatakse kuni neli kaardiuuendust aastas. Lisaks saab klient kasutada ka Audi connect’i mitmekülgseid veebipõhiseid teenuseid.

Audi nutitelefoni liides tagab uues A1 Sportbackis pideva ühenduvuse. iOS-i ja Androidi nutitelefonid integreeritakse Apple CarPlay ja Android Auto abil spetsiaalselt nende jaoks programmeeritud keskkonda MMI-s. Lisaks on saadaval kaks USB-liidest (1x USB-A, 1x USB-C tugevama laadimisvooluga). Audi phone box tagab tänu LTE-toele kvaliteetsema signaali ja laeb nutitelefoni induktiivselt läbi Qi standardile vastava juhtmeta laadimissüsteemi. Muusika- ja akustikafännid rõõmustavad kindlasti Audi sound system’i ning Bang & Olufseni ülikvaliteetse helisüsteemi üle, mille võimsus on 560 vatti ja mis juhib 11 kõlarit. B&O süsteemi 3D-efekt kasutab helilainete peegeldamiseks esiklaasi.

Ohutus eelkõige: juhiabisüsteemid Audi A1 Sportbacki juhiabisüsteemid pärinevad samuti suurtelt Audi mudelitelt. Juhiabilised hoiavad selle kompaktse auto eessõitvast sõidukist õigel kaugusel, lihtsustavad sõidurajal püsimist ja aitavad parkida.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusfunktsioon, mis aitab juhil kiirusel üle 65 km/h sõites autot teel hoida, kuulub standardvarustusse. Standardvarustusse kuulub ka kiiruse piiraja, mis ei lase A1 Sportbackil valitud maksimumkiirust ületada.

Samuti pakutakse standardvarustuses Audi pre sense front-funktsiooni. Radarandur tuvastab kriitilise olukorra teiste sõidukite, teed ületavate jalakäijate või jalgratturite suhtes isegi halva nähtavuse (näiteks udu) korral. Ohtu märgates edastatakse juhile akustiline ja visuaalne hoiatus.

Samal ajal valmistub süsteem võimalikuks pidurdamiseks ja vajadusel teostab automaatse hädapidurduse, et vältida kokkupõrget või leevendada selle tagajärgi. Vajadusel rakendatakse lisavarustusse kuuluva süsteemi Audi pre sense basic turvameetmeid – aktiveeritakse esiistmete turvavööde elektrilised pingutid, suletakse aknad ja aktiveeritakse ohutuled.

Radaril põhineb ka adaptiivne püsikiirushoidik, mis hoiab Audi A1 Sportbacki eessõitvast sõidukist valitud kaugusel.

S tronic süsteemi olemasolul töötab süsteem kiirusel 0–200 km/h. manuaalkäigukasti puhul kiirusel üle 30 km/h.

Peatustega liikluses pidurdab S tronic süsteemiga A1 Sportback kuni peatumiseni ja jätkab teatud tingimustel automaatselt sõitu.

Võimas ja tõhus: mootorid Võimsad mootorid muudavad uue Audi A1 Sportbacki juhtimise tõeliseks naudinguks nii linnatänavatel kui ka pikematel nädalalõpureisidel. Valikusse kuuluvad tõhusad bensiinimootorid võimsusega 70 kW (95 hj) kuni 147 kW (200 hj).

Turboülelaadur, otsesissepritse ja kübemefilter kuuluvad standardvarustusse. Audi seitsmekäiguline topeltsiduriga S tronic käigukast on saadaval kõikide mootoritega peale tippmootori, mille puhul kuulub standardvarustusse kuuekäiguline S tronic.

Foto: Audi

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

027

A1

AUDI A1 SP O RTB ACK

Sportlik ja tasat vedrustus Uue Audi A1 Sportbacki sillad tagavad nobeda, sportliku ja tasakaaluka sõiduelamuse. Esivedrustus on McPhersoni tüüpi, tagasillal on kasutatud kompaktset ja kerget väändetala. Lisaks standardvedrustusele pakutakse lisavarustusena ka jäigemat sportvedrustust. Iga mootoriversiooni jaoks spetsiaalselt konfigureeritud dünaamilised varustuspaketid sisaldavad valikuid, mis A1 Sportbacki veelgi sportlikumaks muudavad. Dünaamikapakett “Basic” on mõeldud baastaseme bensiinimootoriga versioonidele ning pakub sportvedrustust, punaseid pidurisadulaid ja suuremaid pidurikettaid.

Teiste mootoritega pakub Audi dünaamikapaketti “Performance”. Sellesse paketti kuuluvad samuti punased pidurisadulad ja suuremad pidurikettad ning lisaks veel reguleeritavate amortidega vedrustus, heliaktuaator ja Audi drive select. Lisavarustusse kuuluv kohaltvõtu assistentsüsteem parandab turvalisust kallakutel, takistades auto liikumist pärast peatumist. Veljed on saadaval 15–18-tollistena.

Uus Audi A1 Sportback jõuab Eestisse 2018. aasta lõpus.



028

AUDI E-TRO N

SÄRTSAKAS SÕIT AUDI E-TRON 030

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Elektriajami ning mugava ja väljapeetud salongiga Audi e-tron on mobiilsuse uus kehastus. Parkimine, linnasõidud ja pikemad teekonnad – Audi e-tron muudab juhi elu mitmeti lihtsamaks. Selles täissuuruses linnamaasturis on sportlikkus ühendatud igapäevase praktilisusega. Kahe elektrimootori käitatav elektriline nelikvedu muudab e-troni uskumatult kiireks ja lihtsasti juhitavaks. Mahukas kõrgepingeaku tagab üheainsa laadimisega küllaldase sõiduulatuse. Tänu põhjalikule koduste ja mobiilsete laadimisvõimaluste valikule ei tule elektri jõul liikudes mugavust ohverdada.

Foto: Audi

Võimas elektriajam Kaks elektrimootorit annavad Audi e-tronile piisavalt võimsust. Elektrimaastur kiirendab nullist sajani ülikiiresti, sarnanedes selle näitaja poolest pigem sportautole. Uus elektriline nelikveosüsteem tagab kõigis teeoludes optimaalse veojõu ja juhitavuse. Seega on Audi e-tron igapäevasõitudeks piisavalt praktiline ja mugav, aga ei jäta hätta ka siis, kui maantee peaks otsa saama. quattro nelikveo saab sisse lülitada vastavalt vajadusele – sildade pöördemomente reguleeritakse paindlikult sõltuvalt olukorrast ning sõidurõõmu jätkub igal maastikul.

Muljetavaldav veojõud Audi e-troniga saab nelja rõngaga bränd uue tähenduse – standardvarustuses on uue quattro põlvkonna esindajana elektriline nelikvedu. See jaotab veojõudu pidevalt ja täieli-

kult taga- ja esisilla vahel, reageerides olude muutumisele sekundi murdosa jooksul. Energia säästmiseks kasutab Audi e-tron peamiselt tagumist elektrimootorit ja suurem osa jõumomendist rakendatakse tagasillale. Kui juht nõuab masinalt rohkem võimsust kui tagumine elektrimootor pakkuda suudab, siis jaotab elektriline nelikvedu esisillale rohkem pöördemomenti. Seda tehakse ka ennetavalt libisemise vältimiseks jäisel teel, järskudes kurvides või ala- või ülejuhitavuse tuvastamisel.

Sportliku loomuga Ajamikomponentide paiknemine auto kesktelje läheduses annab e-tronile sportautole omase iseloomu ja suurepärase külgsuunalise stabiilsuse. Kõrgepingeakude süsteem on välja töötatud spetsiaalselt vastavalt Audi e-troni mõõtmetele ning paikneb lameda laia plokina salongi all esi- ja tagatelje vahel. Tänu sellele sarnaneb Audi e-troni raskuskeskme paigutus sedaani omale. Telgede koormusjaotus on peaaegu võrdne.

Suur sõiduulatus Suure sõiduulatuse eest võlgneb e-tron 30% innovaatilisele regeneratsioonisüsteemile. Rohkem kui 90% ajast regenereerib Audi elektrimaastur energiat üksnes läbi elektrimootoritega pidurdamise. Tänu uuele elektrohüdraulilisele täiturikontseptsioonile, mida Audi kasutab elektriajamiga seeriaautos esimese autotootjana maailmas, maksimeerib e-tron süstemaatiliselt oma regeneratsioonivõimekust.

031

AUDI E-TRO N

Nutikas energiataaste Lisaks regeneratsioonitaseme käsitsi reguleerimisele roolil olevate hoobadega saate selleks MMI ekraanilt valida ka automaatrežiimi. Seejärel reguleerib automaatsüsteem regeneratiivset aeglustamist vastavalt vajadusele ja olude muutumist ennetades, näiteks eessõitvaid sõidukeid jälgides. Vajadusel saate regeneratiivse aeglustamise tugevust roolil olevate hoobade abil ka ise reguleerida. See funktsioon jääb aktiivseks, kuni uuesti gaasipedaali vajutate.

Nutikad lahendused koju ja teele: laadimisvõimalused Audi pakub kodus laadimiseks mitut lahendust. Standardne mobiilne laadimissüsteem on kasutatav 230-voldise tavapistikupesaga või 400-voldise kolmefaasilise pistikupesaga.

Lisavarustuses olev kiirlaadimissüsteem pakub kuni 22 kW ehk kahekordset laadimisvõimsust. Kui paigaldatud on kodune energiahaldussüsteem, siis võimaldab see kasutada nutikaid lisafunktsioone, näiteks laadida soodustariifi ajal või ainult päikeseenergiaga, kui majal on päikesepaneelid.

Kõik laadimisprotsessid ning eelsoojendus ja -jahutus on juhitavad nutitelefonist myAudi rakendusega.

Kiire laadimine Üldiselt ei tohiks laadimisjaamas peatumine igapäevasel tavakasutamisel vajalik olla. Pikematel reisidel, näiteks kaugemale puhkusele sõites saab seeriaautode puhul esimest korda kasutada alalisvooluga kiirlaadimisjaamasid võimsusega kuni 150 kW. Audi e-tron on sõidu jätkamiseks valmis umbes poole tunniga. Elektrimaasturit saab laadida ka 032

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

vahelduvvooluga võimsusega kuni 11 kW ning lisavarustuses oleva laadimislahendusega kuni 22 kW.

Rattakoopad ja uksekarbid on maastikuautole omaselt kontrastset värvi.

Audi virtuaalne näidikutepaneel Audi virtuaalses näidikutepaneelis (Audi Virtual Cockpit) on juhil kõik põhiandmed ja e-troni spetsiifilised funktsioonid silma ees, näiteks aku laetustase, jäänud sõiduulatus, sõiduaeg ja läbitud vahemaa. Audi MMI-s saate programmeerida e-troni aku laadimiseks taimeri ja individuaalse laetustaseme.

Särtsakas välimus: eestvaade Audi maasturile omaselt on Audi e-tronil vertikaalribadega kuusnurkne Singleframe iluvõre. Võre ja selle ümbris on plaatinahallid, mis näitab, et tegu on elektriautoga.

LED-maatriks-tuledeploki alumises servas on neli horisontaalriba, mis moodustavad e-troni spetsiifilise päevatulede signatuuri. Esmakordselt on see signatuur integreeritud vahetult esituledesse – järjekordne täiselektrilise ajamisüsteemi eksklusiivne disainielement. Valgust on kasutatud disaini põhielemendina.

Foto: Audi

Valgusküllane interjöör ja puhas õhk Lisaks ruumikusele pakub Audi e-tron sellist mugavuse ja luksuslikkuse taset, mida võiks oodata Audi täissuuruses mudelitelt. Panoraamkatus laseb salongi tavapärasest rohkem valgust ning jätab sellest õhulise ja avara mulje.

Standardvarustuses oleva kahetsoonilise kliimaseadme alternatiivina on Audi lisavarustuses neljatsooniline kliimaseade ja õhukvaliteedi pakett. Viimane parandab salongi õhukvaliteeti, ioniseerides ja lõhnastades õhku astmeliselt valitava intensiivsusega. Õhukvaliteedi andur tuvastab kahjulikke gaase ja vajadusel aktiveerib õhu siseringluse.

Eksklusiivse disainiga maastur Audi e-tron on saadaval 12 värviversioonis, sh eksklusiivne Antigua blue. Selle värviskeemi teevad eriliseks laadimispistiku kattel olev e-troni logo ja lisavarustusse kuuluvad pidurisadulad, mis on silmapaistvalt kõrgepinge-oranžid.

Jõuline kere: külgvaade Küljelt vaadates jääb olulise disainielemendina silma autot ümbritsev murdejoon. See ulatub mööda külgi esituledest tagatuledeni ning aitab Audi e-troni raskuskeset visuaalselt madalamale tuua. Katus lasub jõulisel kerel visuaalselt madalal, jättes koos volüümikate D-piilarite ja põhjakaitseäärtega mulje tõelisest maasturist. quattro-rattakoopalaiendid annavad aimu elektrilisest nelikveost. Põhjaääred on julge kontuuriga ning visualiseerivad koos ukseääre mustade iluliistudega aku asukohta ja sellega ka Audi e-troni energeetilist keset.

033

AUDI E-TRO N

Mugavad istmed ja piisavalt panipaiku igaks reisiks Lisaks piisavale valgusele on salongis ka ohtralt ruumi. Tänu suurele teljevahele mahutab Audi e-tron mugavalt ära viis sõitjat koos pagasiga. Salongi pikkus, eesmine ja tagumine pearuum ning tagumine põlveruum on täissuuruses maasturite segmendis esmaklassilised. 660-liitrisest pagasiruumist piisab, et võtta selle elektrimaasturiga ette ka pikemaid reise. Esiluugi all on praktiline 60-liitrine lisapanipaik, mis mahutab auto tööriistakomplekti ja mobiilse laadimiskaabli.

Kõrgema klassi lisavarustus: virtuaalsed küljepeeglid Audi e-tronil on seeriaautode hulgas esmakordselt lisavarustuses virtuaalsed küljepeeglid. Need ei ole üksnes uued tehnikavidinad, vaid pakuvad mugavuse ja ohutuse osas olulisi eeliseid. Peeglikonsoolide kuusnurksetes otstes on väike süvistatud kaamera, mille pilt töödeldakse digitaalselt ning kuvatakse armatuurlaua ja ukse vahele jäävatele 1200 × 800 piksliga kõrgkontrastsetele OLED-ekraanidele.

Neil seitsmetollistel automaatselt kohanduva heledusega ekraanidel on lähedusandurid. Kui juht viib sõrme ekraani lähedale, ilmuvad sellele sümbolid, millega saab pilti liigutada. Lülitusfunktsioon võimaldab juhil reguleerida ka kõrvalistujapoolset küljepeeglit.

034

Jõudlus, nutikus ja kergus Astmelist armatuurlauda ümbritseva ilukaare rõhutatud horisontaaljooned elavad edasi reljeefsetes ukseliistudes.

Futuristlikku joont jätkab Audi virtuaalne näidikutepaneel, mille stiilne ekraan on ruumis visuaalselt eraldatud, samuti lisavarustuses olevate virtuaalsete küljepeeglite ekraanid.

Navigatsioonisüsteem analüüsib varasemaid teekondi ning soovitab ennetavalt sihtkohti – iga kohtumine on edukas juba enne selle algust.

Nutikate juhiabilistega on sõit lõõgastav Sõidukogemuse mugavamaks muutmiseks on kasutusel hulk abisüsteeme, sh standardvarustusse kuuluv säästliku sõiduviisi abisüsteem. Audi virtuaalses näidikutepaneelis kuvatavad ennetavad nõuanded ja automaatne regeneratsioonisüsteem aitavad säästlikult sõita. Adaptiivne püsikiirusehoidja ning säästliku sõiduviisi abisüsteem võimaldavad elektrimaasturil ennetavalt pidurdada ja kiirendada. Abisüsteemid tuginevad sõiduabi keskkontrollerile, mis modelleerib pidevalt ümbritsevat keskkonda.

Audi e-tron mudelit on oodata Eesti teedele alates 2019. aasta algusest.



KASUTA ÄRIREISIDEKS TURKISH AIRLINES KORPORATIIVKLUBI VÕIMALUSI SOODUSTUSED | PAINDLIKKUS | TURKISH AIRLINES KORPORATIIVKLUBI KAARDID | LISAPAGAS

Turkish Airlines Korporatiivklubiga liitumiseks külastage corporateclub.turkishairlines.com

AUDI Q 8

AUDI Q8 ON SMOKINGUSSE SUSATUD Q7 Mudeli Q7 põhjal ehitatud Audi Q8 on oma “doonorist” pisut lühem ja madalam. See annab koos ülejäänud kujundusnõksudega autole sootuks isesuguse ilme, samas aga on ta piisavalt praktiline. Meie ees on üks nägusamaid mudeleid “disainmaasturite” valikus ning väljalülitatud kaapeväldikuga tasemel meelelahutust pakutakse ka käänulisel kruusateel.

Tekst: Kaido Soorsk, whatcar.ee Fotod: Audi, Kristjan Kostin

036

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Kümme aastat tagasi tõi BMW turule maasturi X6. Selle peale tõusid tagajalgadele üllatustesõltlastest tarbijad ja ühtäkki hakati tormi jooksma linnamaasturitele, mille välimus meenutas irvhammaste väitel üle katuse tagaosa rullunud “iks-viit”. Tänaseks on see ületarbimist iseloomustav edulugu sünnitanud omaette luksuslike „disainmaasturite“ turusegmendi, sest lisaks teise põlvkonna BMW X6-le on meil olemas veel selle väikevend X4, Mercedes-Benz GLE Coupé ning Range Rover Velar (viimase tagaosa küll pääses imekombel lapikuks vajutamisest). Oma laugsaba on varsti turule toomas isegi Škoda, klassi uueks ikooniks on Lamborghini (!) logoga Urus ning sestap pole tarvis imestada, et ka Audi soovib paljulubavast turunišist oma osa haarata.

Foto: Audi

Agressiivse ilmega uustulnukas Q8 korral ei toimi Saksa autotootjatele omane loogika, mille kohaselt iseloomustab suurem mudeliindeks toekamat isendit, sest Q7 põhjale ehitatav Q8 on oma “doonorist” lühem ja madalam. Kuigi vahe pole suur – vastavalt 66 ja 38 mm – annab see uustulnukale teistlaadi hoiaku, mis rõõmustab silma ning on mehisema ilmega. Ühelgi teisel praegu tootmises oleval Audil pole nii jõulise ilmega esiosa, millega mängivad kaasa ka algmaterjalist 27 mm laiem kere, rõhutatud tiivakaared ja aknaraamideta uksed. Ja ehkki Q8 katuse tagaosa on samuti langeva joonega, pole selle „kukkumine“ nii drastiline kui suuremal jaol konkurentidel. Q8 ostjal ei tule ägedama välimuse nimel teha suuri järeleandmisi ei tagaistujate pearuumis ega pakiruumi mahus, sest kuigi viimase vahe on baasmudeliga võrreldes pea 300 liitrit (605–1755 liitrit võrdluses viiekohalise Q7 890–2075 liitriga), jagub kompsudele ruumi ka uustulnukas.

Mootorivalikus on hetkel üks kolmeliitrine turbodiisel, mille mudeliindeksiks on mootori võimsusest lähtudes Q8 50 TDI. Selline “õliküttel” V6 arendab kuni 210 kW/286 hj ning suurim pöördemoment 600 Nm saavutatakse vahemikus 2250– 3250 p/min. Kõik autod varustatakse kaheksakäigulise automaatkäigukastiga ja ideaalis saavutab tühjalt 2145 kg kaaluv Q8 sajakilomeetrise tunnikiiruse 6,3 sekundiga.

Keskmiseks kütusekuluks lubab tootja 19-tolliste rehvide korral 6,6 l/100 km (linnas 7,0 ja maanteel 6,4 liitrit) ja suurimate (ehk 22-tolliste) rehvide korral võite neile arvudele 0,2–0,3 liitrit juurde liita. Minu kätte sattunud proovisõiduk oli varustatud just selliste jalavarjudega (285/40 R22), ent hoolimata sellest oli maanteel kiirushoidikuga sõites keskmine kütusekulu lubatust isegi väiksem (6,2 l/100 km).

Linnas kujunes selleks aga 8,8–9,2 l/100 km.

välkkiirelt taas käivitada. Samuti saab aeglustamise kõrvalproduktina muundada auto kineetilist energiat elektrienergiaks, mis salvestatakse kahte pakiruumi põhja all asuvasse akusse. Akudest võetav energia aitab lisaks kiiretele käivitamistele siluda ka turbokompressorite viivitusi, mis tähendab, et BAS võib toetada põhimootorit suurte koormuste korral, näiteks kiirendamisel. Audi sõnul säästetakse nii umbes 0,7 liitrit kütust 100 km kohta. Süsteem hakkab tööle kiirusel üle 22 km/h ja sisepõlemismootor seisatakse ühe “seansi” jooksul kuni neljakümneks sekundiks.

Väiksemale kütusekulule aitab kaasa ka lukustuva diferentsiaali sidur, mis lahutatakse olematu koormusega kulgedes, et mitte takistada vaba veeremist. Tavaoludes saadetakse läbi iselukustuva keskdiferentsiaali 40% saadaolevast momendist esi- ja 60% tagateljele, ent vastaspoole rataste läbilibisemisel võivad esirattad saada kuni 70% saadaolevast veojõust ning tagarattad isegi 85%. 1295 euro eest on teie päralt nelikroolimine, mille korral pööravad auto tagarattad väikestel kiirustel esiratastega vastassuunas (kuni viie kraadi ulatuses) ja teevad Q8 13,3-meetrise pöörderingi nõnda meetri jagu väiksemaks. Suurtel kiirustel teevad aga esiratastega samas suunas keeravad tagarattad (maksimaalselt 1,5 kraadi ulatuses) suure linnamaasturi käitumise stabiilsemaks. Sõidukindlusele aitab kaasa ka kõigi autode kaasavarasse kuuluv adaptiivne vedrustus.

Vaikne ja mugav kõigis režiimides Hoolimata raamideta ustest ja suurtest jalavarjudest on Q8 väga vaikne, sest maanteel ühtlase kiirusega sõites püsib interjööri müratase vahemikus 69–72 dB. Mootor on siis peaaegu hääletu ja taustahääled moodustuvad katuse piirkonnast kostvast kergest tuulevihinast ja rehvimürast. Nähtavus on ette ja külgedele väga hea ja ehkki A-piilarid on jämedad, on need paigutatud nii suure nurga alla, et ei sega väljavaadet kuigivõrd. Õhkvedrustusega auto istub tavavedrustusega isendist 15 mm madalamal ja selle kliirens on tavaliselt 220 mm, ent suurel kiirusel laseb auto end dynamicsõidurežiimis ise pisut madalamale (40 mm) ning maastikul ronides annab autot 90 mm ulatuses tavakliirensist kõrgemale vinnata. Q8 käigukast tagab enamasti astmevaba dünaamika, ent stoiliselt kulgemiselt raevukamale ümber häälestudes võib see aeg-ajalt hämmeldunult kohmerdama jääda.

Q8

Tulvil tehnoloogiat Sarnaselt A8-le pakutakse ka Q-perekonna nooblimat liiget nö pehme hübriidina, millel 48-voldine elektrisüsteem ja starteri asemel mootorgeneraator (BAS), mis “suhtleb” väntvõlliga laia rihma abil. BAS võimaldab koormuse puudumisel mootori kütuse säästmiseks seisata, et see vajadusel 037

AUDI Q 8

Viimase vastu aitab kas jõuline gaasivajutus, käikude käsitsi vahetamine või individual-sõidurežiimi kasutamine, milles võib vedrustus olla comfort-seades, käigukast aga dynamic-seades. Viimasel juhul ühendatakse mugav sõit mootori väleda reageerimisega, sest dynamic hoiab pöörded käigukasti unisuse ennetamiseks 2000 p/min lähistel ja kiirendades aitab turboviivitust siluda ka eelpoolkirjeldatud BAS. Erinevaid sõidurežiime on kokku seitse: comfort, auto, dynamic, individual, efficiency, allroad ja offroad. Lähtudes roolisüsteemi vastusurvest ning vedrustuse tööst võiks auto dynamic-režiim jäädagi, ent käigukastile valiksin ma ise tavasõidus mõne malbema seadistuse, sest selline pidev kräunutamine näib loomuvastane ja Q8 reageerib ka ennetavale gaasiandmisele piisavalt hästi. Auto roolisüsteemi vastusurve võiks olla toekamgi, ent mälu usaldades on see siiski pisut parem kui baasmudelis.

Q8

Tulge meie boksi!

Interjööri kujundus rõõmustab silma, selle koostekvaliteet on suurepärane ja materjalidega koonerdamist ei hakanud silma isegi nurgatagustes. Kesktunnelit kattev lai konsool jagab esimese istmerea kaheks eraldi kookoniks ning Q8 põhivarustusse kuuluvad kolm kõrglahutusega digiekraani hoolitsevad nägemismeele nuumamise eest. Juhi ees paikneb 12,3-tolline näidikupaneel, selle kõrval on keskkonsoolis 10,1-tolline puutetundlik värvimonitor info ja navigatsiooni tarvis ning viimase all olevalt ekraanilt käib kliimaseadme ja ventilatsiooniga seonduva juhtimine.

Näidikupaneeli seatakse ümber roolilt ja soovi korral saab nii näidikud kui ka selle vahel oleva infopaneeli liita üheks laiformaadis ekraaniks, millele kuvatakse navigatsioonijuhised. Samuti on lisavarustuses saadaval tuuleklaasinäidik (1565 €), mille “ekraani” suurus on 217 x 84 mm.

Soovi korral on teie päralt digitaalne võti, millega saab Android-nutitelefoni vahendusel autoga kasvõi teiselt poolt maakera suhelda ning lisaks on Audi kinnitusel Q8 kasutajaliideses üle 400 (!) parameetri, mida kasutaja oma suva järgi muuta võib. Digiilma kõrvale jättes on aga tegu ruumika maasturiga, eriti juhul, kui olete võtnud autole lisavarustuse hulgast liigutatava tagaistme (250 €), mida saab edasitagasi nihutada 100 mm ulatuses. Kõige tagumise asendi korral jäi mul enda keskmise kasvu järgi seadistatud esiistme taha istudes põlvede ette rusikajagu vaba ruumi. Peaaegu teist samapalju varu oli ka pea kohal – seda hoolimata ruumi raiskavast “panoraamkatusest”. Muudetava kaldenurgaga kolmeosaline (40:20:40) tagaistme seljatugi kuulub põhivarustusse, seda maha käänates tekib autosse sileda põhjaga pakiruum, mis on tagaistme kohal küll kergelt tõusva nurga all.

038

Foto: Audi

15 A AA ASTAT STAT AUDI AUDI MAGA MAGAZ ZIN INII 15

039

AUDI Q 8

Q8 Audi Q8 50 TDI quattro Baashind: 70 500 eurot, prooviautol 121 140 €.

Mootor: V6, diisel.

Võimsus: 210 kW/286 @ 3500-4000 p/min).

Pöördemoment: 600 Nm @ 2250-3250 p/min.

Aeg 0–100 km/h: 6,3 s.

Tippkiirus: 245 km/h.

Kütusekulu: keskmiselt 6,8 l/100 km (22-tolliste rehvide korral).

CO2 pääst: 178 g/km (22-tolliste rehvide korral)..

Pikkus/laius/kõrgus: 4986/1995/1705 mm.

Telgede vahe: 2995 mm.

Pakiruumi maht: 605–1755 liitrit.

Tühimass: 2145 kg.

Kliirens: kuni 254 mm (õhkvedrustusega).

Kütusepaagi maht: 75 l.

Rehvimõõt: prooviautol 285/40 R22.

Lubatava haagise mass: piduritega 3500 kg.

040

Varustus ja lõppakord Esimesega on keeruline, sest olenevalt ostja soovidest on talle pakkuda 39 (!) elektroonilist abimeest. Kallima varustusega auto küljed on kaetud kaamerapildiga, ta hoiatab teid ükskõik millisest suunast läheneva ohu eest, tema ummikuabiline saab hakkama poolautonoomse sõiduga jne.

Pigem peaks rääkima sellest, mida tuleks võtta ja mida mitte. Kindlasti ei tohiks Q8 olla musta värvi, sest nii lähevad kaotsi uustulnuka vormid ja detailid, nagu radiaatorivõre ümbritsev paneel või auto tagatulesid tervikuks siduv triip.

Raha tuleks leida õhkvedrustuse tarvis, edasi taandub kõik aga ostja maitsele. Panipaikade hulga ja mahu poolest on Q8 võrreldav oma baasmudeliga ning järgmisel aastal ilmuvad valikusse veel kaks mootorit. Olemasolevaist tagasihoidlikum jõuallikas jääks auto liigutamisega ilmselt jänni, ent suurem võimsus on lahkesti teretulnud, sest Q8 veermik saaks hakkama enamaga. Palju enamaga.

Lõpetuseks on mul hea meel, et me ei ela Metsikus Läänes ja mul ei ripu puusal kahte kuuelasulist, sest kui keegi pakuks mulle veel sõita VW Grupi MLB-Evo platvormile ehitatud autoga – lisaks mudelitele Q7 ja Q8 põhinevad sellel veel Bentley Bentayga, Lamborghini Urus, Porsche Cayenne ning Volkswagen Touareg –, siis kasutaksin neid mõlemaid pakkuja mulgustamiseks. Kõik need autod on NII erinevad ja samas NII sarnased, et mul puudub tõemeeli ettekujutus, mismoodi mõni uusväljaanne olemasolevatest drastiliselt eristuda suudaks. Ja teisalt on mul hea meel kogu teemale joon alla tõmmata just selle autoga, sest MLB-platvormile ehitatud autode hulgas on see Uruse ja Cayenne’i järel kindlalt esikolmikus ning pealegi kõigi „disainmaasturite“ hulgas üks nägusamaid valikuid. Q8 ei mõju igavalt, see sõidab hästi ja on piisavalt praktiline, mida polegi nii vähe. Või mida teie arvate?



www.mrcap.ee

MIKS VALIDA MrCAP’i PINNAKATTED? Kuivõrd head head on on kaitsvad Kuivõrd kaitsvad pinnakatted pinnakatted tegelikult? tegelikult? Kas Kas kõik kõikon on sama head head või sama või halvad? halvad? Tahtsime Tahtsime ka kaise iselõplikku lõplikkuvastust vastustsaada saada ning pöördusime pöördusime Rootsi Rootsi Uurimisinstituutide* Uurimisinstituutide* poole poole palvega ning palvega teostada meie ja 13 konkureeriva toote võrdluse. teostada meie ja 13 konkureeriva toote võrdluse.Eesmärgiks Eesmärgiksolioli kindlaks teha, teha, kuivõrd kuivõrd kaua kindlaks kaua püsib püsibiga igapinnakate pinnakatekaitstaval kaitstavalpinnal. pinnal.

Katsetulemused tulemusednäitasid, näitasid,etetMr MrCAP’i CAP’iFormulaU™ FormulaU™Ceramic tooted Katse kaitsevad teistega võrreldamatult Meie pinnakate oli kaitseb teistega võrreldes paremini.hästi.

Meie pinnakate oli umbes 10 10 korda korda kulumiskindlam kulumiskindlamkui kuikonkurentide konkurentidetooted. tooted. umbes Kui tahate tahate oma oma autot autot kaitsta kaitsta turu turuparima parima pinnakattega, pinnakattega, soovisooviKui tame antud uurimuse tulemusi kuulda võtta.

Töötleme teie auto tame antud uurimuse tulemusi kuulda võtta. Töötleme teie auto värvi kaitsva pinnakattega, mille tulemusena saate ilusama värvi kaitsva pinnakattega, mille tulemusena saate ilusama auto, mida mida on on lihtsam lihtsam puhtana puhtana hoida hoida ning ning mis auto, mis samuti samuti säilitab säilitab paremini oma oma väärtust. väärtust. Rohkem Rohkem infot infot aadressil aadressil www.mrcap.ee www.mrcap.ee paremini Teretulemast tulemastMr MrCAP’i!

CAP’i!

Tere * Rootsi Uurimisinstituutides (RISE, Research Institutes of Sweden), eelmise nimega Riiklik Tehniliste Uurimiste * Rootsi Uurimisinstituutides (RISE, Research Institutes of Sweden), eelmise nimega Riiklik Tehniliste Uurimiste instituut, viiakse viiakse läbi, läbi, näiteks, instituut, näiteks, tehnilisi tehnilisi hindamisi. hindamisi. Samuti Samution onRootsi RootsiUurimisinstituudid Uurimisinstituudid akrediteeritud akrediteeritud Rootsi Rootsi Akrediteerimise ja ja Vastavushindamise Akrediteerimise Vastavushindamise Ameti Ameti (SWEDAC, (SWEDAC,Swedish SwedishBoard Boardfor forAccreditation Accreditationand andConformity Conformity Assessment) poolt.

Mr CAP Tallinn I Läike tee 3C, Peetri alevik I T: 650 5400 I

mrcapestonia I

mrcap.estonia

ROBOOTIKA

Loomekonfliktid avavad uusi arenguteid.

KUIDAS ÕPPIDA ROBOTEID ARMASTAMA?

MIS EDA S Tunda? Armastada? Miks toimetab valdav enamik neist inkognito? Christopher Lindinger, kes töötab Linzis Ars Electronica Futurelab’is teadus- ja innovatsioonidirektorina, räägib meile masinatest, mis täidavad tuleviku kujundamises võtmerolli.

UUS TASE ELEKTRIAUTODE SEAS TEKST: Angus Frazer, FOTO: Robert Grischek

INTERVJUU: Jan Strahl, ILLUSTRATSIOONID: Sucuk und Bratwurst

042

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Särinaid tekitav uus tulija maanteel ja võidusõidurajal.

Christopher Lindinger

“ROBOOTIKA ASTUB LÄHIAASTATEL

SI?

SUURI SAMME

EDASI. UUED MATERJALID, PAREMAD AKUD JA TEHISINTELLEKT PRAKTILISELT PIIRAMATUTES PILVESERVERITES – ROBOTITE TULEVIK ON HELGE.”

043

ROBOOTIKA

Selles loos esitavad oma nägemuse robootika tulevikust stuudio Sucuk und Bratwurst graafilised disainerid Alessandro Belliero, David Gönner ning Denis ja Lukas Olgac. Need 3D-graafika ja animatsiooni asjatundjad on loonud kampaaniaid sellistele rahvusvahelistele ettevõtetele nagu näiteks Nike, Adidas ja Axe, ning teevad pidevalt kaastööd ajakirjadele 032c, Indie Magazine, Sleek ja Zeitmagazin.

044

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

045

ROBOOTIKA

Linzis asuv Ars Electronica Futurelab on ühteaegu stuudio ja labor, kus nanotehnoloogia, arusaamad ühiskonnast ja kunst sulanduvad millekski uueks. Tegu on kogu Euroopa turundus- ja innovatsioonijuhtide hulgas tunnustatud kompetentsikeskusega, kuhu pöörduvad ettevõtted, kes soovivad heita pilku tulevikku.

Christopher Lindingeri abikaasa on samuti robootikaekspert.

Martina Mara oli maailma esimene robopsühholoogia professor Linzis asuvas Johannes Kepleri ülikoolis. Internetis on kättesaadav temaga tehtud intervjuu inimeste ja robotite kooseksisteerimise teemal.

Christopher Lindinger, te olete uute tehnoloogiate sotsiaalseid mõjusid uurinud üle 20 aasta.

Kuidas defineerite teie robotit?

CHRISTOPHER LINDINGER: Roboti definitsioone on uskumatult palju ning nad on väga erinevad. Alates ajaloolisest kujutluspildist inimeste eest tööd tegevast tehisorjast, kuni hiljem populaarseks saanud tehisinimese kontseptsioonini. Saksamaa tööstusstandardis on robot defineeritud teataval määral autonoomse masinana, mis on võimeline tõstma teatud raskusi. See on väga tehniline lähenemisviis. Jaapani analoogses dokumendis seevastu kirjeldatakse robotit põhimõtteliselt teatud määral autonoomse masinana, mis parandab inimeste elukvaliteeti. Need definitsioonid tõstavad esile robotite väga erinevaid aspekte. Mina eelistan Jaapani definitsiooni.

THE AUDI MAGAZIN:

Saksa inseneritäpsus ja Jaapani tehnoloogiausk – kas nende definitsioonide erinevuses ilmneb ühiskondade erinev avatus tehnoloogilistele uuendustele?

Jaapani kultuuris on läbiv sintoistlik idee asjade hingedest. See mõjutab viisi, kuidas masinaid, iseäranis roboteid, käsitletakse. Selles osas tasub meelde tuletada olulist ajaloolist tegurit. Kui 1970ndatel esimesed tööstusrobotid kasutusele võeti, peeti Euroopas ja USA-s tuliseid vaidlusi selle üle, mida tähendab see töötajatele, keda uued robotid asendama hakkavad. Lõpuks robotid siiski tulid ja inimesed läksid. Sündis müüt robotist kui töökohtade kaotajast. Jaapanis leppisid ettevõtjad kokku, et iga paigaldatud roboti kohta loovad nad kohti täiendõppeprogrammides ning iga vabanenud töötaja saab uue töökoha. Pole siis põhjust imestada, et Jaapani töötajatel kujunes uutesse robotkolleegidesse heatahtlikum suhtumine. Ka Jaapani kultuuris on pigem keskendutud inimsõbralikule robotile, keda kehastab näiteks tuntud manga-tegelane Astro Boy. Lääne kultuuris kiputakse nägema tulevikku düstoopilisemalt.

Hea näide on film “Terminaator”, milles tehismõistus robotite abiga inimesed allutab.

Audi ja Ars Electronica Futurelabi väljatöötatud Audi Virtual Engineering Terminali kasutatakse elektrooniliste abisüsteemide arendamiseks.

Kas Hollywood on selliste filmidega nagu “Mina, robot” ja “Terminaator” lääne inimeste robotitesse suhtumist mõjutanud?

Kindlasti on need kujundanud seda, kuidas roboteid nähakse, kuid minu arvates ei pruugi see iseenesest halb olla. Igasugune uute tehnoloogiate käsitlemine uue nurga alt on kasulik ja aitab muu hulgas võimalikke ohte ennetada. Robootika puhul ei räägita alati piisavalt probleemidest ja riskidest.

Mida te täpsemalt silmas peate? Terminaatori ilmumine meie hulka pole ju kuigi tõenäoline, kui ta just tõepoolest tulevikust siia ei rända.

Alates ekspressionistliku meistriteose “Metropolis” esilinastumisest 1927. aastal on filmides kultiveeritud humanoidse roboti arhetüüpi.

046

See kujutluspilt on kujunenud eksitavaks. Robotite vormid on ja peavadki olema nii erinevad, kui erinevad on nende poolt tehtavad tööd. Mõelge kasvõi tootmisliinide robothaaratsitele ning lihtsatele robottolmuimejatele ja -muruniidukitele.

Isegi nende puhul kalduvad tootjad antropomorfismile ehk robotitele inimesesarnaste joonte andmisele, olgugi et see ei aita neil oma funktsiooni täita. Näiteks tõi USA ettevõte turule nunnuks disainitud robotmuruniiduki, mida reklaamiti lemmiklooma sarnase pereliikmena. Tulemuseks oli tavalisest rohkem õnnetusi robotiga, kuna selle ohtlikkust hakati alahindama. Seega on uute robotite väljatöötamisel oluline käsitleda funktsionaalsust ja disaini üheskoos, et robotid inimestega edukalt koos töötaksid.

Praegu ei ole roboteid igapäevaelus pea üldse näha.

Kas see muutub varsti?

Esiteks tähendab keskendumine humanoidsetele robotitele seda, et tõenäoliselt jääb robotite järk-järguline ilmumine meie igapäevaellu märkamatuks. Võiks öelda, et nad tegutsevad inkognito.

Kas isejuhtivat autot võib pidada robotiks?

Jah. Peagi meie tänavatel vurama hakkavad tehismõistusega varustatud juhita autod on minu definitsiooni järgi robotid.

Kas ühel päeval, kui arukad robotid autonoomselt ringi liikuma hakkavad, vajame me ühiskonnas uusi reegleid, mis asendaksid Isaac Asimovi kuulsad robootika seadused?

Asimov sõnastas oma kolm vääramatut seadust juba 1942. aastal. Prioriteetsuse järjekorras: robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha, robot peab alluma inimese antud käsule ning robot peab kaitsma oma olemasolu. See ulmest pärinev lähenemisviis on endiselt relevantne ning aitab erialaseid arutelusid ilmestada. Robotite seadustesse kirjutamise üle on ELis juba mõnda aega vaieldud. Asimovi robootika seadused ilmuvad ELi õigusaktides.

Võtsite Futurelab’is esimesena kasutusele sõna robotinity. Mida see tähendab?

See on vaste inimeseks olemise fenomeni tähistavale mõistele humanity ja tähendab seega robotiks olemist, “robotsust”. See on tahtlikult provokatiivne mõiste. Kui soovid taibata millegi välise, näiteks roboti olemust, pead esmalt tunnistama omaenda seisundit inimesena, selle piiritlema.

Alles seejärel on võimalik neid kaht võrrelda.

Samas pole meie eesmärk pelgalt provotseerida või filosofeerida. Kogu projekt on ikkagi tulemustele orienteeritud. See põhineb küsimusel, kuidas inimeste ja robotite koostöö hästi toimima panna.

Pikka aega lähtusid insenerid deviisist “automatiseerida kõik, mida on võimalik automatiseerida”. Kui hakkasime tööstusettevõtetega koostööd tegema ja uurima, kuidas “inimsus” ja “robotsus” koos toimivad ning milliseid ülesandeid inimesed ja robotid kõige paremini täidavad, üllatusid tulemuste üle isegi insenerid. Kui inimesed ja robotid jagavad töövoo ülesanded õigesti ära, siis protsesside tõhusus tõuseb, toodete kvaliteet paraneb ning kasum kasvab.

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Ars Electronica kunsti ja loomingulisust hõlmav interdistsiplinaarne lähenemisviis tehnoloogilistele küsimustele tundub olevat tõeliselt eesrindlik, lausa midagi Silicon Valley vaimus.

Ettevõtted ei saa mitteinnovaatilisust endile enam lubada ning peavad töötajate loomingulisust soosima. Kasutame kunsti, et aidata inimestel asju uutmoodi näha. Meie laboris kasutatakse loominguliste põrgete mõistet – need on minikonfliktid, mis avavad uusi vaatenurki. Loomingulisus on sotsiaalne protsess – mida rohkem erinevaid vaatenurki ja distsipliine omavahel suhestub, seda põnevamaid ja innovaatilisemaid tulemusi me saame. Meie lähenemisviisi puhul on oluline, et katsetame ideid kohe reaalsuses, näiteks prototüüpi ehitades. Ideede praktilisel teostamisel tekib alati uusi küsimusi, mille peale keegi varem ei tulnudki. Polegi nii oluline, kas tulemuseks on uue toote prototüüp või lihtsalt kunstiteos. Kui Silicon Valley põhilist lähenemisviisi kutsutakse Disainmõtlemiseks, siis meie nimetasime enda meetodi kunstmõtlemiseks. Üritan erinevust kirjeldada. disainmõtlemises võib lennukitootja otsustada töötada välja uue mudeli. Nii avatud ja loominguline kui projekteerimisprotsess ka ei ole, eesmärk on ikkagi konkreetne toode. Kunstilises mõtlemises püüame selle asemel käituda vendade Wrightidena ja lendavat masinat ise leiutada. Meie “lennuk” võib välja tulla algselt kavandatust täiesti erinev.

Tehnikaeksperdid suudavad ratsionaalsuse kõrval ka loomingulist külge arendada, aga kuidas on robotitega? Kas ka nemad võivad muutuda loominguliseks? Teil on ju praegu Ars Electronica’s väljapanek teemal “Loomingulised robotid”.

Tõime robotid tehastest välja ja panime nad näitusel loomingulist tööd tegema. Tegelikult on see muidugi nali või äärmisel juhul metafoor. Installatsioone lähemalt vaadates on selge, et robotid esinevad neis inimeste loomingulisuse tööriistana.

Selles osas ei näe ma roboteid konkurentidena ka pikemas perspektiivis. Kunstiline loomingulisus jääb ikkagi inimeste ainupädevuseks. Arvutitele võib anda andmeid selle kohta, mida me peame kauniks, milliseid taieseid peame esteetiliselt meeldivaiks, milliseid sümfooniaid harmoonilisteks. Nende sisendite põhjal võivad robotid anda tulemusi, mis pealtnäha on samavõrd meeldivad, kuid neis puudub siiski loomingulisus. Sama käib emotsioonide kohta. Robotid võivad andurite abil inimesi ja näoilmete põhjal isegi nende emotsioone ära tunda. Android võiks siis neid tundeid matkida või eeldatavaid emotsionaalseid reaktsioone näidata. Kuid ka need on kõigest muutujate ja algoritmide tulem. Lõppude lõpuks ei saa robotite suhe inimestega olla täiesti sümmeetriline.

Emotsioonid jäävad meid alati eristama.

Kui robotid ei saa omandada inimlikkust, siis äkki saavad inimesed muutuda robotlikeks? Kas hakkame oma kehasid tehnoloogiliselt täiustama, teeme endist küborgid?

Ka see on veel tulevikuunistus. Praegu ei tea ma, et keegi oskaks muskuloskeletaalset süsteemi looduslikuga võrreldes täiustada. Mis puudutab aju-arvuti liideseid, siis ka need ei tööta veel rahuldavalt. Aju või isegi teadvuse trükiplaadile kandmisest oleme veel mägede kaugusel. Umbes sama kaugel kui arvelaud nutitelefonist. Hea uudis on see, et uued tehnoloogilised lahendused aitavad juba praegu puudega inimesi. Robootiline välisskelett võib aidata halvatul taas kõndida.

Kuid see ei ole sama, mis inimeste muutumine küborgideks.

Audi ja Linzis asuv Johannes Kepleri ülikool teevad koostööd tuleviku nutikate autode alal.

Selleks asutati süvaõppekeskus Audi.JKU.

Igal juhul areneb robootika kaelamurdva kiirusega.

Milliseid edusamme võime lähitulevikus oodata?

Robootika mõjutab mitut tehnoloogiavaldkonda, kus toimub praegu kiire progress. Oluliseks probleemiks on toitevarustus. Robootika on üks patarei-, laadimis- ja muude mobiilsete toitelahenduste kiire arengu motivaatoritest. Uued nutikad materjalid on toonud kaasa edusammud nn pehmes robootikas ehk selliste robotite ehitamises, mille kehad sarnanevad elusorganismidele. Sellega rajatakse teed uutele ajamisüsteemidele, mis võivad matkida madude või röövikute liikumist.

Robootika suurim vastamata küsimus ei puuduta siiski mehaanikat, vaid seda juhtivat tehisintellekti.

Siin ei ole suundumuseks üksnes tehismõistuse integreerimine robotisse endasse, vaid selle paigutamine võimsatesse pilveserveritesse, mis asuvad juhitavast robotkehast hoopis kaugel.

Nii et teie arvates on robotite hegemooniani veel aega küll? Kas arvate, et inimesed ja robotid elavad tulevikus õnnelikult koos?

Olen suur ulmefänn ning mulle isiklikult meeldib mõelda, et robotid päästavad meid väljasuremisest. Nad tulevad toime töödega, mis käivad meie habrastele surelikele kehadele üle jõu. Kes teab – ühel päeval võivad nad aidata meil ka teistele planeetidele jõuda. 

047

ROBOOTIKA

048

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Selleks, et tehisintellekti (artificial intelligence, AI) kasutataks üksnes ühiskonna hüvanguks, lõi Audi üle kahe aasta tagasi algatuse Beyond, mis koondab mitme AI-ga seotud valdkonna mõtteliidreid – Audi spetsialistid, tarkvarainsenerid, filosoofid, psühholoogid, õiguseksperdid ja iduettevõtjad püüavad leida paremaid viise inimese ja masina koostöö korraldamiseks.

049

ROBOOTIKA

Neljanda tööstusrevolutsiooni ehk tööstus 4.0 ideaaliks on nutikas tehas, kus töötavad vaid robotid. Selline tootmis- ja logistikasüsteeme hõlmav iseorganiseeruv tootmiskeskkond ei vajaks üldse inimese sekkumist. Brüsselis asuvas Audi tehases on

050

sellele teele juba asutud ning praeguseks võib mõnda selle tootmistsehhi pidada omaette arukaks tehaseks.

ELEKTRISÕIDU UUS TASE

MIS EDA UUS TASE ELEKTRIAUTODE SEAS TEKST: Angus Frazer, FOTO: Robert Grischek

052

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Särinaid tekitav uus tulija maanteel ja võidusõidurajal.

Foto: Audi

SI?

053

ELEKTRISÕIDU UUS TASE

O N AUTENTSET SÕIDUKOGEMUST PAKKUV NÄGEMUS TULEVIKU SUPERAUTOST Juhiiste ja kokpit on ehitatud ühtsesse kesta, mida saab külgsuunal liigutada. Juhiistme võib paigutada üheistmelisele mudelile omaselt salongi keskteljele. Selle teeb võimalikuks rooli ja pedaalide täiselektrooniline by-wire-lahendus: juhtseadised ei pea ülejäänud autoga mehaaniliselt ühendatud olema.

054

Foto: Audi

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

055

ELEKTRISÕIDU UUS TASE

Uus väljavaade: tänu reguleeritavale kesk-kokpitile, madalale isteasendile ja suurele esiklaasile on juhil üle aerodünaamilise mootorikaane täiuslik vaade eesolevale teele. See aitab kurvides ideaaltrajektoori järgida ning masinast viimast võtta. Juhi vaatevälja on paigaldatud poolläbipaistev OLED-ekraan.

056

Sellel saab kuvada järgmise kurvi ideaaltrajektoori, mille auto juhtarvuti arvutab navigatsiooniandmete põhjal.

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Taga on kogu auto laiuses punane tulederiba, mis rõhutab sõiduki kere horisontaalset orientatsiooni. Eesosas annavad Audi PB18 e-tronile omanäolisust laiad kitsad digitaalmaatriks-tuledeplokid ning laserkaugtuled. Ja veel üks teadmisekilluke, mis ühtlasi näitlikustab mitmesuguste valdkondade oskusteadmiste koondamist selle ideeauto väljatöötamisel — tohutut nähtavusulatust pakkuvad laserkaugtuled võeti esmakordselt kasutusele Le Mans’il Audi R18 e-tron quattrol. Öösel suurel kiirusel sõites on maksimaalne valgustugevus ohutuse jaoks

Foto: Audi

kriitilise tähtsusega.

057

ELEKTRISÕIDU UUS TASE

Kuhu te läheksite, kui teile pakutaks võimalust ajas rännata?

Millisesse ajastusse? Mulle meeldiks kiigata minevikku. Seda on raske tunnistada, kuna ajakirjanikuna peaksin pigem otsima uut ja uudset. Kuid kas poleks vägev vaadata, kuidas Michelangelo Sixtuse kabeli laemaali viimistleb, või kuulata Johann Pachelbeli teose “Kaanon D-duuris” esmaesitust? Kõige enam aga tahaksin kaasa elada mõningatele mootorispordi ajaloo tähtsündmustele. Esimene peatus oleks 1914. aasta Austria, kus Audi asutaja August Horch võitis Alpide ralli Audi Type C roolis. Või siis 1930ndate Nürburgring, et näha Bernd Rosemeyerit ja tema mürisevat Auto Union Type C-d. Enim ootaksin aga hoopis lühikest 34-aastast hüpet 1984. aasta Ulster Rally’le, kui Audi lühikese teljevahega Group B Sport quattro ralliauto esmakordselt Ühendkuningriiki viis. Tollal polnud keegi midagi sellist näinud. Walter Röhrli kollane auto õgis Ulsteri maanteid päeval ja öösel uskumatu kiirusega. “Ma olen siin vaid katsetamas,” selgitas Röhl. “Katsetamise huvides ei hoia ma ennast tagasi. Ma ei säästa autot, vaid pigistan sellest viimase välja.” Auto lausa lendas rajal, nii et kaardilugeja Christian Geistdörfer pidi märkmeid lühendama, sest kõike polnud enam aega ette lugeda. Olin Röhrli uljast sõidustiilist vaimustuses.

Noorena ja naiivsena olin kindel, et sellise auto roolis tuleksin samaga toime. Isesõitvate autode seeriatootmine on tegelikkuseks saamas, kuid tollal oli see pelk tulevikuunistus. Audi Sport quattro ralliauto ainsaks superarvutiks oli Walter Röhli aju. Sada protsenti inimoskusi, null juhiabitehnoloogiat.

058

Teel tagasi tänapäeva peatuksin ehk veel 2013. aasta Le Mans’il.

Milline rõõm oleks jälle vaadata, kuidas Audi Sporti mehaanikud valmistuvad Audi R18 e-tron quattro boksi saabumiseks ning palavikulise kiirusega tangivad ja rehve vahetavad ning kuidas piloodid Allan McNish ja Tom Kristensen akrobaatilise täpsusega kohad vahetavad. Selleks ajaks olin juba mõistnud, et minust ei saa kunagi pilooti. Ometi võib igaüks rooli käes hoides unistada. Kindlasti tasub unistada ka sellisest autost. Autost, mis tuletab meelde Audi saavutusi motospordis, iseäranis neid kuulsaid Le Mans’i võite. Ja mis on samas oluline verstapost Audi teel tulevikku, vähemalt ühes tähtsas arengusuunas. Räägin Audi PB18 e-tronist – Audi Sport GmBH loodud ideeautost, mida näidati esimest korda selle suve Pebble Beach Automotive Weekil Californias Montereys. Nime PB18 e-tron sai auto oma esmaesitluskoha Pebble Beachi ning tehnoloogilise eelkäija Audi R18 e-tron quattro järgi, millega Audi võttis viimased kolm oma 13 Le Mans’i võidust. Asjassepühendamatu võikski kergesti arvata, et tegu on Audi uue tulekuga World Endurance Championshipi sarjas. Laia ja lameda aerodünaamilise ninaga ning traditsioonilisele keskmootoriga sportautole omaselt kaugele taha paigutatud salongiga Audi PB18 e-troni ettevalmistamiseks 2019. aasta Le Mans’iks näib vaja olevat vaid numbreid ustel.

Tegelikult sobib see murranguline masin nii maanteele kui ka ringrajale. Kaugelt tagaosast algava sujuva katusejoonega, toekate C-piilaritega ja suure, peaaegu vertikaalse tagaaknaga Audi PB18 e-tron toob ajaloolise shooting brake’i kontseptsiooni

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Kokpitiosa ümbritsevad laiad rattakoopad paistavad silma iga nurga alt. Need rõhutavad Audi PB18 e-troni äärmiselt suurt rööbet, mis piltlikustab auto ringrajaomadusi ning on quattro nelikveo firmamärgiks.

homsesse päeva. See omalaadne kaheukseline sportuniversaal pakub piisavalt ruumi juhile, kõrvalistujale ja nende pagasile — isegi grand turismo stiilis teekondadeks, kui vaja läheb kiivrist ja kombinesoonist enamat. Kui seada Audi PB18 e-tron kõrvuti Audi R18 e-tron quattro, Le Mans’i võistlusauto Audi Sport quattro ralliauto, 30ndate Auto Unioni ringrajaauto ning 1914. aasta Audi Type C-ga, jääks ilmselt kohe silma vähemalt üks sarnasus — nende kõigi loomisel on ületatud oma aja tehnoloogilisi võimalusi. Nad kõik on midagi enamat kui oma osade summa, nad kõik on midagi tõeliselt eepilist. Olen kindel, et iga Audi insener haaraks kinni võimalusest kiigata aegadesse, mis meid ees ootavad. Pole ime, et Audi PB18 e-troni jõuallikas sobib ideaalselt lähitulevikku — kolm võimsat elektrimootorit, üks ees ja kaks taga, mis pakuvad küllaldaselt võimsust quattrole iseloomuliku jaotusega. Audi PB18 e-troni pöördemoment ja kiirenduskõver ei jää uusimale Le Mansi prototüübile LMP1 palju alla. Selline auto võib ka kõige kangekaelsema traditsionalisti elektriusku pöörata. Õigupoolest oligi see üks projekteerijate sihtidest. Malibus asuva Audi disainibüroo juhataja Gael Buzyn selgitas: „Soovime pakkuda sõidukogemust, mida tavaliselt saab vaid võidusõiduauto, näiteks Audi R18 e-tron quattro roolis. Seetõttu lähtusime salongi disainimisel ideaalsest piloodiasendist, mis on keskteljel. Samas teadsime, et Audi PB18 e-tron peab pakkuma küllaldaselt praktilisust, närvikõdi ja sõidumõnu ning seda mitte üksnes juhile, vaid ka võimalikule kõrvalistujale.” Sportautofännidele jäi Buzyni tsitaadist kindlasti kõrvu kaks olulist sõna: närvikõdi ja sõidumõnu. Sarnaselt kõigile varasematele Audi mudelitele on Audi PB18 e-tronil rool.

2018. aastal ei ole see enam sugugi iseenesestmõistetav.

Mõelge näiteks Audi Aiconile, isesõitvale ideeautole, millel puudub täielikult rool ja pedaalid ning mis peaks näitama teed luksuslike ja loodussäästlike pikamaasõitude tulevikku, kus reisijad võivad end lõdvaks lasta, raamatut lugeda, filmi vaadata või lausa silma looja lasta. Audi PB18 e-troni elektrimootorid ning suur osa disainipõhimõtetest on Audi Aiconiga ühised.

Samas on Audi PB18 e-tron pühendatud juhile, kes istub kindlalt kokpitis, rool pihus.

Esimene Audi Type C osutus oma ajast ees olevaks — Alpiralli absoluutne valitsemine ei jätnud selles kahtlustki. Seejuures tuleb meenutada, et August Horch ei olnud üksnes insener, vaid ka suurepärane piloot. Või siis Auto Union Type C — vaatamata selle masina tohutule võimsusele ja selgele üleolekule konkurentidest läks võitmiseks vaja Bernd Rosemeyeri oskusi ja südikust.

Audi Sport quattro oli tõenäoliselt kõigi aegade võimsaim ralliauto, mis aga peaks panema meid veelgi enam hindama Walter Röhli ja teiste pilootide välkkiiret reaktsiooni. Audi insenerid projekteerisid küll parimad Le Mans’i võidusõiduautod — maailma kurnavaima ringrajasarja võitmiseks ongi vaja esmaklassilist tehnilist lahendust. Kuid ei tohi unustada, et Ingolstadt pani rooli ka maailma parimad piloodid. Ilma sellise meheta nagu Tom Kristensen, kelle üheksa järjestikuse Le Mans’i võidu rekordit ei purustata tõenäoliselt niipea, ei oleks need triumfid olnud võimalikud. Kui insenerid julgevad võimsat autot arendades piire ületada ja rooli taha leitakse õige juht, siis juhtub vahel ime ning inimene ja masin moodustavad terviku. Audi PB18 e-troni puhul loobus Audi teadlikult juhiabisüsteemide segavast mõjust. Inseneride pühendumust sellele eesmärgile

059

ELEKTRISÕIDU UUS TASE

Audi PB18 e-troni pikkus on 4,53 meetrit, laius 2 meetrit ja kõrgus vaid 1,15 meetrit. Juba mõõtmetelt meenutab see klassikalist sportautot. Teljevahe on 2,7 meetrit ja ülendid väikesed. Küljelt vaadates jääb silma sujuv ja kaugelt sõiduki tagaosast algav katusejoon ning toekad C-piilarid.

näitab projekti ettevõttesisene nimi Level Zero, mis eristub selgelt Audi praegustest sõiduautonoomia tasemetest 3, 4 ja 5.

Selleks, et auto oleks jäägitult juhi kontrolli all, astuti veel üks samm edasi — juhiiste on koos kokpitiga küljesuunal liigutatav ning keskele fikseeritav, et soovi korral oleks võimalik tunda end nagu tõelises ringrajaautos. Pärineb selle auto vedrustus ju põhimõtteliselt klassikaliselt Le Mans’i võitjalt Audi R18 e-tron quattrolt. Kas kujutate ette, kuidas oleks temaga kurvides viimast võtta? Kui perfektselt ta rooli kuulaks? Ei? Mina ka mitte.

Selline kogemus on maailmas käputäiel inimestel ning nad kõik kandsid Le Mans’is Audi Sporti puna-valgeid kombinesoone.

Jääb veel viimane küsimus: mida teeksite, kui saaksite vaid ühe võimaluse ajas rännata? Kuna ajas tagasi võin rännata ka vaimusilmas, suunduksin ise pigem edasi. Kui kaugele? Äkki aastasse 2080? Selleks ajaks võivad olla Kuul kolooniad. Või vaataksin, kas 2120. aastal käiakse Marsil turismireisil? Ei, mulle piisaks vähemast. Võtaksin ette 2021. a kalendri. Sel aastal läheb vapustav Audi PB18 e-tron (loodetavasti) seeriatootmisesse.



Mootorikaane kalle on järsk — visuaalses mõttes on tegu auto nina ületava sillaga laiade rattakoobaste vahel, aerodünaamilises mõttes aga võhudeflektoriga. Ka see detail peaks olema võidusõidufännidele tuttav.

060

Where endless imagination meets limitless inspiration.

The difference is Gaggenau.

90 cm of pure potential. The full surface induction cooktop removes the rules: the possibilities appear limitless.

Every Gaggenau piece is distinctively designed, crafted from exceptional materials, offers professional performance, and has done so since 1683.

Expand your imagination: gaggenau.com

M AGN US KIRT

MAGNUS KIRT – TÕRVA POISS MAAILMA TIPUS

062

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Eesti odaviske rekordiomanik, tänavune Euroopa meistrivõistluste pronksimees Magnus Kirt on parimas mõttes nagu “mees metsast” – rahulik, tasakaalukas, keskendunult ja sihikindlalt oma asja ajav.

Enne olgu tegu, ütleb Magnus, eks siis ole näha, kas on üldse põhjust sellest tagantjärele rääkida. Sedakorda on põhjust olnud kuhjaga ning Magnus räägibki Audi lugejatele nii enda teest spordi juurde kui ka elust suure spordi sees.

Tekst Riina Luik, Fotod Sergei Zjuganov

Foto: Sergei Zjuganov

2016. aastal tulemusega 90.30 Rio de Janeiros odaviske olümpiavõitjaks kroonitud sakslane Thomas Röhler andis pärast suurvõistlust intervjuu, milles konkurentidest rääkides märkis, et ühel andekal mehel nimega Magnus Kirt tuleb ka temal tulevikus silm peal hoida. Midagi oli Röhleri asjatundlik silm juba siis märganud, kuigi 2018. aasta 3. juunini, mil Magnus Kirt Kohila alevistaadionil tulemusega 88.45 Eesti rekordit uuendas, kulus veel kaks aastat. Tänavune hooaeg tõestas, et 2003. aastast Andrus Värniku nimel püsinud odarekordi esmakordne värskendamine polnud juhuslik sähvatus. Järgnesid veel kaks rekordiuuendust ja Berliini EM-il kaela riputatud pronksmedal.

Kergejõustikku mitte just igapäevaselt jälgivate inimeste jaoks tuli ei-tea-kust välja ilmunud noore odaviskaja jõuline läbimurre maailma tippu tõelise üllatuspommina.

Enne EM-i oli ta veel pigem tundmatu suurus – ei andnud eriti intervjuusid, isegi pressifotosid oli ilmunud vähe.

Ning kui palju oli õigupoolest neid, kes olid teda üldse elusuuruses staadionil võistlemas näinud? Kuigi jah, oli ka neid, kes teadsid Kirti medalisoosikuks pidada.

Väikesest Tõrva linnas pärit ja seal kasvanud Magnus Kirt on rahulik, tasakaalukas, keskendunult ja sihikindlalt oma asja ajav sportlane, kes lähtub sellest, et enne olgu tegu ning alles siis on põhjust millestki üldse rääkida.

Pärast Berliini EM-i märkis Kirt, et see oli tema jaoks esimene tiitlivõistluste medal ja seepärast ka väga oluline.

Treener Heiko Väät lisas emotsionaalselt juurde, et karukoopast medal ära tuua on ikka vägev! Väät pidas silmas seda, et sakslased Thomas Röhler, Andreas Hofmann ja Johannes Vetter võinuks kodukamaral peetud võistlustel vabalt tasku pista kõik medalid. Aga tundub, et nii täna kui lähiaastatel on seda väga raske teha, sest üks medalinõudleja, eestlane Magnus Kirt, on juures. Ja on alust arvata, et vägevatele hetkedele saame ka tulevikus kaasa elada.

Nii palju ühest Berliini EM-i järgsest intervjuust siiski välja tuleb, et päris tühja koha pealt Sinu saavutused sündinud ei ole – Su isa oli kelguspordi nö maaletooja ja kelgukoondise pikaaegne treener Peeter Kirt. Selle foonil oli vist juba enne Sinult küsimist otsustatud, et poiss hakkab sporti tegema.

(Kirt muigab) Jah, selles mõttes tõesti, et nagu igale väikesele poisile, oli ka mulle isa suureks eeskujuks. Koos isaga kelgutamislaagrites käimised lõppesid siis, kui olin kaheksa-aastane. Ilmselt sealt see spordipisik külge hakkas. Kui ma juba ise otsustasin, et tahan minna kooli sporditrenni, oli isa väga põhimõttekindel: kui tahan käia, siis ei tohi ma trennist kordagi puududa. Isegi kui olin pisut haiglane või nohune, pidin ikkagi kohale minema, et rutiin ei katkeks. See tekitas tugeva harjumuse ja olen trennidest saanud endale palju sõpru.

Kes oli Sinu esimene teenäitaja kergejõustikus? Või kas Sinu esimene huvi üldse oligi kergejõustik?

Ma läksin trenni juba esimeses klassis ja minu esimeseks treeneriks oli kooli kehalise kasvatuse õpetaja Urmas Uhtjärv, kes ise oli jooksja taustaga ja armastas ka väga ka korvpalli. Ega mind ei tahetud väga trenni võtta, sest olin väga noor ja väikest kasvu. Olin aastaid trennis kõige noorem poiss. Meie treeneril oli väga huvitav ja töökindel metoodika – tema gruppidest kasvas välja mitmeid tublisid jooksupoisse, kuigi jooksmine polnud sugugi peamine, millega me tegelesime. Treeningud olid huvitavad ja mitmekülgsed, tegelesime mitmete aladega ja mängisime ka korvpalli. See kõik oli algaja sportlase jaoks oluline ABC. Mina isiklikult olin aga suhteliselt aeglase arenguga. Pean just Urmast koolitreeneriks, kelle teene suuresti on see, et ma olen täna sportlane. Ühel hetkel saab aga paratamatult mingi ring täis. Meie grupist lahkusid paljud ja mina suundusin Tõrvast Valka Raimond Lutsu käe alla. See sai võimalikuks ainult tänu isale, kes oli nõus mind igapäevaselt Tõrva ja Valga vahet sõidutama. Treener Lutsu juures läks rõhk juba ainult kergejõustikule. Hakkasime aladele lähenema väga tehniliselt ning nii odavise kui kõrgushüpe olid kogu aeg pildil.

Tegelikult tegin trenni nagu kümnevõistleja ja sel ajal sain kätte ka mitmed täitsa arvestatavad tulemused. Kuid ma pole kunagi kahetsenud, et ma ei valinud kümnevõistlust.

063

M AGN US KIRT

Kusagil oled Sa maininud ka suusatamist ja seda, et Sinu esimene ala polnud sugugi odavise, vaid hoopis kõrgushüpe.

Kõrgushüppes võitsin Eesti täiskasvanute meistrivõistluste medali enne kui odaviskes. Tulin 2009. aastal 18-aastasena Eesti meistrivõistlustel kõrgushüppes tulemusega 2.10 hõbemedalile. Samal ajal viskasin natuke kergema odaga kui nüüd Eesti juunioride rekordi 78.40.

See kõlab uskumatult. Tavapäraselt me eeldame, et odaviskaja on tugev mees, kel kõrgushüppesektorise asja ei ole. Milline oli toona Sinu võistluskaal?

Tol hetkel oli kaal väga väike, pakun et kusagil 78 kg.

Nüüdne võistluskaal on 92 kg, võistluspingega kaal langeb.

Berliinis olin ma finaali ajal ehk juba 89 kg. Põhjus, miks ma suutsin kohe noorteklassis odaviskes tulemusi teha, tuleneb ilmselt sellest, et mul on kogu aeg olnud nö head jalad.

Tavainimesele võib odaviset vaadates jääda mulje, et kõige olulisem on hea viskekäsi, kuid näiteks Norras kutsutakse ala “odajooksuks” – see ongi pigem jooksuala, sest just jalgade töö on kõige olulisem.

Kui oluline on õige kaalu küsimus odaviskaja jaoks? On see teema, mille ümber mõtted kogu aeg keerlevad?

Mida kergem olla, seda parem. Kuid olulisem on see, et jõud ja võimsus oleksid tasakaalus. Minu märksõnad on pigem kiirus ja kergus.

TAVAINIMESELE VÕIB ODAVISET VAADATES JÄÄDA MULJE, ET KÕIGE OLULISEM ON HEA VISKEKÄSI, KUID NÄITEKS NORRAS KUTSUTAKSE ALA “ODAJOOKSUKS” – SEE ONGI PIGEM JOOKSUALA, SEST JUST JALGADE TÖÖ ON KÕIGE OLULISEM.

Vaatajale näib odavise väga elegantse, samas tehniliselt keeruka ja maskuliinse spordialana. Kui keeruline on Sinu jaoks olnud õige tehnika omandamine?

Ma olin hilise arenguga ja isa hoidis mind väga tagasi, et ma ennast üle ei forsseeriks. Näiteks ei lubanud ta mul noorena jõusaalis käia. Mul ei jäänudki muud üle, kui püüda olla väga tehniline. Ja just see, et odavise on nii tehniline, mind ala juures enim paelubki. Samas on tehnilisus ka põhjus, miks samal suvel viskan ühel võistlusel 83 ja teisel 89 meetrit. Aga see teebki odaviske huvitavaks! Mis puudutab elegantsi, siis seda tunnet on mul väga raske sõnastada, aga kui sa tunned seda, kuidas suudad kogu oma jõu odasse panna ja näed selle lendu, siis lisada sinna juurde 30-40 000 pealtvaatajat, kogu see melu ja õhustik … see on see, mille pärast sporti teha. Kõik muu, ka rahaline pool, kahvatub selle hetke ees, mida sa väljakul koged.

Kas on nii, et kui oled oda teele saatnud, siis Sa juba tegelikult tunnetad, mis hakkab juhtuma? Et kas tuleb hea vise või mitte?

Jah, enamjaolt küll.

Kui olulised on heitealadel ilmaolud? Üsna olulised. Mulle endale meeldib kas mõõdukas taganttuul või hästi kerge vastutuul. Ja mulle meeldib soe ja päikseline ilm, seda tegelikult mitte ainult võistlustel, vaid üleüldse.

Kui Sinu sportlikud saavutused ritta panna, siis näib nagu oleksid edasi liikunud kahe meetri kaupa.

Tegelikult ei ole see tee nii sirgjooneline olnud, pigem ikka up-and-down (üles-alla). Oluline tagasiminek oli siis, kui tulin Tallinnasse ülikooli. See kestis kaks aastat – jäin pidama 79 meetri peale.

Kas seda tunnet ei tekkinud, et on sel kõigel ikka mõtet? Või oli Sinu eneseusk siiski nii tugev, et see kriis üle elada?

Ma teadsin väga täpselt, miks neid tulemusi siis ei tulnud. Kui Tõrvas polnud mul peale trenni muid kohustusi, siis kodusest rutiinist suurlinna tulemine tähendas, et kogu elu

064

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

oli äkitselt mu enda korraldada. See kõik lõi korraks lained pea peal kokku. See polnud mingi hull elunautimine, pigem läks sporditegemise jaoks oluline rutiin käest. Sportlane peaks olema kell kümme voodis ja puhkama, meie mängisime vahel hommikul kella nelja-viieni arvutimänge ja keskpäevasest trennist ei tulnud nii midagi välja. Tollele ajale tagasi mõeldes olen aru saanud, et see kõik kasvatas mind päris palju ja õpetas tegema vahet olulise ja ebaolulise vahel. Kaotasin ühe aasta spordis, kuid sain sellest õppetunni, millest mul on kasu veel tänagi. Järgmisel aastal üritasin siis kõike kaotatut usinalt tagasi teha ja pingutasin üle, vigastades oluliselt ka selga. See tähendas, et olin tegelikult kaotanud teisegi aasta ning pidin siis alustama praktiliselt nullist – ma olin seljatrauma tõttu ainult lebanud ning ei jõudnud enam isegi joosta-hüpata. See oli väga raske aasta.

Millal tekkis Sinu ümber tänane toetav kolmik – Heiko Väät, Indrek Tustit ja Marek Vister.

Kui ma Tallinnasse tulin, alustasin Toomas Merila käe all, olin tema juures kaks aastat. Meie koostöö oli väga hea, kuid siis tuli vahele mõnede halbade asjade kokkulangemine ja seejärel hakkasin treenima koos Risto Mätasega, kes oli toona võistlev treener. Kuid me suhtleme Toomasega tänaseni ning ma austan teda väga. Koostööst Ristoga õppisin samuti väga palju, eelkõige seda, kuidas ise oma asju analüüsida ja mõtestada. Ka Ristoga olen jätkuvalt väga heades sõbrasuhetes. Indrek tuli minu kõrvale 2015. aastal ja Marekiga oleme sõbrad sünnist saati. Kui Risto treeneritööst loobus, leidsin hea abilise Heiko näol. Minu oma tiim sündis 2016–2017. aastal. Indrek teeb treeningpaanid ning Marek aitab neid ellu viia. Mina ise tuure maha ei võtaks, kuid just Marek on see, kes suhtleb treeneritega ja annab neile märku, kui koormust oleks vaja vähendada.

Paljud endised ja tänased sporditipud on käinud läbi Audentese spordikoolist, sest seal on sportlastele loodud turvalised ja mugavad elu- ja treeningutingimused. Sina seda teed ei valinud?

Ma ei mäleta täpselt, kas ma sain kutse sinna õppima asuda või mitte. Ilmselt ikka sain, kuid mu perel olid olemas nii logistilised kui ka majanduslikud võimalused, et tagada minu spordiharrastus kodukohas. Ma andsin endale ise selgelt aru, et ma olin hilise füüsilise arenguga ja isa oli sama meelt, et last ei tohi üle forsseerida. Kuigi ma pole hetkegi kahetsenud, et Audentesesse ei läinud, ei kahtle ma samas, et see on suurepärane noorsportlaste kasvulava. Kuid ma arvan ka seda, et see on õige koht vaid teatud tüüpi sportlastele. Mina nende hulka ei kuulunud ja ma ei tundnud, et pean teismelisena tegema kaks korda päevas tipptasemel trenni. Põhimõtteliselt hakkasin tõsiselt trenni tegema alles täiskasvanuks saades, 18-aastasena.

Täna oled Sa profisportlane. Tänu EOK stipendiumile, osalus- ja auhinnarahadele võid endale lubada pühendumist ainult spordile. Kas on tõsi, et enne Berliini EM-i oli Sinu stipendium siiski vaid 600 eurot kuus?

Kuni 2014. aastani oli mul valdavalt ainult minu oma pere toetus. Kui seda poleks olnud minu kõige raskematel aastatel, siis ei oleks mul täna ka põhjust anda intervjuusid ja hõisata Berliini medalist. Hiljem olen hakkama saanud ka tänu oma sõpradele – nii võin nimetada ka kõiki toetajaid ja sponsoreid, kes on minusse uskunud ja minus perspektiivi näinud. Marek on selles osas ära teinud suure töö. Minu esimesed toetajad olid mu oma kodulinna Tõrva ettevõtjad.

Berliini EM-i odaviske finaali ajal pandi Tõrva keskväljakule suur ekraan ja rahvas kogunes kaasa elama. See jääb mulle eluks ajaks meelde.

065

MAGNUS KI RT

OLEN HÄSTI TÕSINE JA SEE VÕIB JÄTTA MULJE, NAGU OLEKSIN ÜLBE. MUL EI OLE TEIST VÕIMALUST, SEST MA EI SUUDA HÄSTI VÕISTELDA, KUI VISKAN NALJA JA LOBISEN.

066

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I Mis ajast Sa Audiga sõidad?

Audi tuli minu toetajaks pärast Londoni MM-i, 2017. aastal.

Ava palun tausta – milline näeb välja tippsportlase argipäev aktiivsel treening- ja võistlusperioodil.

Sportlase treeningtsüklid on erinevad. Kui rääkida aktiivsest treeningperioodist, milleks on võistlustele eelnev ettevalmistus, siis sel ajal käib tõeliselt rutiinne ja nüri töö.

Minu puhul kestab see novembrist aprilli alguseni. Nende treeningute sisu on üsna monotoonne ja korduste arv suur.

Võtad näiteks topispalli ja loobid seda trennis 500 korda vastu seina. Aga hoolimata sellest, et see on tohutult nüri töö, tuleb seda teha mõtestatult ja keskendunult. Kui see periood on läbi, algab välislaagrite aeg, mis teeb juba iseenesest meele rõõmsaks. Aprillilaager on mul juba viimased kaksteist aastat olnud ühes ja samas kohas – Hispaanias, Albiri linnas. Seal algab juba täiesti teine elu. Igal hommikul jalutan poolteist kilomeetrit randa, ujun, kuigi vesi on veel karge, siis söön hommikust ja lähen esimesse trenni. Seejärel olen taastumiseks veidi jäävannis…

Jäävannis!?

Kuumas kliimas on see väga hea. Ostame kohalikust poest suured jääkuubikute kotid ja puistame need vannivette. Olen selles jääsupis ca 10 minutit. Tunne on mõnus, värskendav ja taastav. Pärast seda lõunasöök, uinak ja siis lähen teise trenni. Seal läheb juba kogu energia sellele, et kohe-kohe on võistlused ukse ees.

Aga võistlushooajal?

Võistlushooajal ei ole füüsiline koormus enam suur, kuid vaimselt on seda raskem. Minul on võistluste-eelne tsükkel kuuepäevane. Iga päev tead sa täpselt, mida sa teed ja mida mitte. Kõige raskem on minu jaoks kaks päeva enne võistlust. Raskeks teeb selle see, et sa ei tohi teha midagi, mis sind väga väsitaks, kuid lihtsalt diivanil vedeleda ei ole ka hea.

Mis toimus Sinu elus kuus päeva enne Berliini odaviske finaali?

Asja lihtsustamiseks oletame, et võistlus on laupäeval. Esmaspäeval teen viimased visked. Teisipäeval teen kergemaid hüppeid, jooksen, teen kergeid harjutusi kuuliga. Kolmapäeval ma tavaliselt puhkan, neljapäeval teen korraliku soojenduse, teen natuke kangiharjutusi, venitan hästi palju. Kui võistlus on alles õhtul, nagu Berliinis, tuleb kuidagi sisustada ka see päev. Võistluspäeva hommikul käin alati jooksmas ja venitan end hästi korralikult lahti. Seejärel hoian tõesti energiat kokku, ei liigu isegi hotellis ringi, loen või vaatan filme. Telefon on väljas ja kaks nädalat enne Berliini ei lugenud ma ühtegi meediaväljaannet.

Foto: Sergei Zjuganov

On see Su elukogemuslik tarkus või on olnud head õpetajad?

Mu isa ütles alati, et tema pole piisavalt tark ja peab ikka veel õppima. Üritan tema mõttelaadi järgida. Ma ei pea ennast odaviskes targaks inimeseks, aga kindlasti olen valmis paljutki juurde õppima. Igas laagris ja võistlusel üritan mingeid tarkusi noppida. Gerd Kanter on mu hea sõber ja õpin ka tema kogemustest. Olen väga õnnelik, et minu ümber on nii palju inimesi, kellelt ma saan õppida.

Kirjelda palun seda, mis tegelikult tippvõistluste ajal call room´is ja staadionil toimub.

Näiteks Berliinis tuli olla nn call room’is poolteist tundi enne võistluse algust. Finaali pinge on õhus ja väga kerge on minna kaasa teiste sebimisega. Aga sa pead jääma endale ja oma rutiinile kindlaks. Ma olin veel pikali muru peal, kui

mõned juba tegid odaga soojenduskatseid. Kodus või hotellis on mul võistluste eel närvipinge väga suur, ent kui jõuan harjutusväljakule või staadionile, rahunen ma kohe maha, eriti kui juba jooksma hakkan. Seega teed oma soojenduse ära ja siis on veel laias laastus poolteist tundi võistlusteni aega. Berliinis viidi meid golfiautodega staadionihoone alla, kus kontrolliti iga sportlane ükshaaval läbi – kogu su isikut uuritakse, vaadatakse naelikud üle, või et sul poleks kaasas mingeid tehnikavidinaid jne. Siis viidi meid väljakule, kus antakse igaühele vaid kaks proovikatset. Kui olin noorem, siis tundus, et seda on nii vähe ja püüdsin siis heita nii palju kui tuli, nüüd hoian isegi neil kahel katsel end tagasi, et mitte energiat kulutada. Siis toimub sportlaste tutvustamine ja võistlus läheb lahti. Kui tuled medalile, järgneb pärast võistlust dopinguproov ja seal sa siis istud, nii kaua kui oma uriiniproovi tehtud saad (muigab). Aga puhta spordi jaoks on see vajalik.

Sa kuulud täna nende tippsportlaste hulka, kes peavad olema dopinguküttidele iga hetk kättesaadav?

Jah, selleks pead täitma pidevalt oma netipäevikut ja olema päevas ühe tunni jooksul kindlalt kättesaadav. Ütlesid, et mitukümmend tuhat pealtvaatajat on Sulle ühest küljest pingeallikas, teisalt annab see melu väga mõnusa tunde.

Jah, see on hea tunne – emotsioon, mida sa suurest publikust tagasi saad on väga mõnus ja ma täiega naudin seda. Mulle meeldib ka muusikaga võistelda. Kuid ma mäletan ka oma esimest EM-i, kus tohutu staadion ja publiku hulk mind esialgu isegi ehmatas.

Kas Sa tegelikult kuuled ja näed, mis tribüünidel toimub – näiteks Eesti fänne – või oled staadionil n-ö omas mullis?

Ma üritan olla oma asjas niivõrd sees, et tõesti – ega väga tähele ei pane, mis toimub. Berliinis oli väga raske isegi treeneritega suhelda, sest me ei saanud üksteisele lähemale kui kaks meetrit. Pärast võistlust ei olnud mul üldse häält, sest olin selle nendega suheldes ära karjunud (naerab).

Millised on odaviske tippude omavahelised suhted, missugune õhkkond valitseb viskesektoris?

Olen hästi tõsine ja see võib jätta mulje, nagu oleksin ülbe. Mul ei ole teist võimalust, sest ma ei suuda hästi võistelda, kui viskan nalja ja lobisen. Minu jaoks ei ole vahet, kas tegu on väikese võistlusega Tõrvas või EM-i finaaliga. Ma pean olema tõsine ja tõmbun endasse juba võistluspäeva hommikul. Ma ei räägi mitte kellegagi peale oma treeneri või Mareki. Aga soojendusväljakul ja pärast võistlust on odaviskajate maailm väga sõbralik. Olen viimaste aastate jooksul leidnud endale sealt palju häid tuttavaid. Isegi need, keda pidasin veidi ülbeks, osutusid tutvumisel väga toredateks inimesteks. Võin öelda, et kõigiga praegusest odaviskajate eliidist saan väga hästi läbi.

Kaamera ei pruugi n-ö näkku sõita, vaid pigem suumib sind lähedale. Kogu tippvõistlustega kaasneva rütmiga kohanemine võttis mul pisut aega. Olümpia oli selles mõttes väga pingeline kogemus ja isegi Berliinis ei suutnud ma avaheitest enam rohkem visata – ma lagunesin laiali ega suutnud oma head rütmi säilitada. See näitab, et mul on veel vaja küpsemaks saada.

Kõrvaltvaatajal tekib küsimus, kuidas on võimalik, et tuhandeid heiteid-viskeid teinud sportlane tõdeb võistlustel, et näe – tehnika lagunes koost! Milles tegelikult asi on?

(Muigab) Nagu golfiski – sa harjutad ja harjutad palli auku löömist, kuid igakord see paraku ei lähe sinna. Odaviske osas toon näite. Kui sul on 90 meetri võimsus käe sees 067

MAGNUS KI RT

ja sa pead viskama vaid viiskümmend meetrit, siis tõenäoliselt sa viskadki sajast sada. Kuid kui me räägime maksimumtulemusest ja iseenda ületamisest, siis tuleb mängu tohutult nüansse, mis kõik mõjutavad tulemust. Piisab kasvõi ühest eksimusest ja asi hakkabki lagunema.

Mis on kõige halvem, mis staadionil Sinuga juhtuda võiks?

Tugevad tuuled, eriti külgtuuled ja ega mulle vihm ka väga ei meeldi. Põhimõtteliselt siis see, kui võistlus on oluliselt mõjutatud välistest teguritest ja juhusest. Aga näiteks vihmaga ma kunagi visketrenni ära ei jäta, sest see annab väärt kogemusi.

Missuguse spordivarustusega Sa võistled ja millist oda kasutad?

Meeste oda kaalub 800 grammi ja mina viskan enamasti Rootsi firma Nordic odasid. Spordirõivastest ja -jalanõudest olen kandud viimased kuus aastat Adidast. Adidas on üks väheseid firmasid, kes toodab universaalseid naelikud, mis sobivad nii vasaku- kui paremakäelistele viskajatele. Enamus spordijalatsite firmadest toodab naelikuid, mis on mõeldud paremakäelistele ja see tähendab, et naelikud ei ole oma olemuselt identsed.

Tänaseks on Sinu hooaeg läbi. Mida see Sulle tähendab?

Kui kaua Sa endale üldse puhkust lubada saad?

Kui hooaeg lõppes, siis lubasin endale pea kolm nädalat aktiivset puhkust. Ehk siis mängisin palli, tennist, jalutasin metsas. Ma ei ole kunagi väga pikalt puhanud, sest ma ei ole hooaja lõpus tegelikult väga väsinud, Pigem on vaim see, mis väsima kipub ja kui tunnen, et olen valmis taas alustama, siis alustangi.

Kas Sa treeningpäevikut pead?

Jah, alates 2011. aastast. Ma ei pane sinna kirja ainult seda, mida ma trennis tegin, vaid see on ka koht, kus ma nii treeninguid kui võistlusi analüüsin. Samuti panen kirja vigastused, meeleolu. Treeningpäevik peaks olemas olema igal sportlasel, eriti noorel. See on väga oluline just siis, kui tunned, et lähed omadega rappa (Muigab).

Kuidas Sa toitud? Ega praegu Sinu taldrikul olev kohupiimakook ei ole ometi üliränk patustamine?

Kooki on mulle alati meeldinud süüa! Kuid arvan, et üks minu hilise arengu põhjus oli vale toitumine. Võtsin siis toitu kui “kütet”, nüüd väärtustan seda hoopis enam. Üks minu sponsoritest on Tallinnas asuv restoran Armudu, kus pakutakse väga head liha. Kui trenni teen, ma kaloreid ei jälgi. Ma teadvustan endale, et kui on väga rasked treeningperioodid, siis pean palju sööma ja kaal võib sel ajal ka pisut tõusta.

Suveperioodil hoian tagasi, püüan süüa väga kvaliteetselt ja teadlikult. Võistluspäeval ma eriti ei söögi, tarbin ainult lihtsalt omastavaid süsivesikuid. Mulle meeldib võistelda kerge tundega. Umbes neli tundi enne võistlust ma enam ei söö. Võistlustel tarbin mineraalvett.

Tuleme korraks spordi materiaalse poole juurde. Me kõik teame, milliseid müstilisi summasid makstakse näiteks tippjalgpalluritele, aga kas Sina elatad end tippsportlasena ära?

Jah, sest raha on oluline, et sporti teha ja end ka hilisemaks eluks kindlustada, Kuid ainult selle nimel pole sporti küll mõtet teha. Kergejõustikku kohe kindlasti mitte, sest seal liikuvaid summasid ei saa jalgpalli, korvpalli, tennise või veel mõne muu spordialaga võrrelda! Ja veel – üks summa on see, mis meediast läbi käib, hoopis teine asi aga see, mis sellest lõpuks sportlasele kätte jääb. Tuleb maksta riigimaksud, tasuda oma taustajõududele, abilistele…

068

On Sul olnud spordis mõni iidol?

Mul ei ole kunagi kindlat iidolit olnud. Lapsena oli minu eeskujuks isa. Tallinnasse Toomas Merila käe alla minnes, vaatasin talle alt üles. Samuti oli minus suur lugupidamine maailma 90-meetri meeste ja Eesti kõvade tegijate Andrus Värniku ja Risto Mätase vastu. Inspireerijaid on olnud nii spordis kui väljaspool seda. Nopin kokku paljude tarkused ja väärt omadused ning loon oma mõtteis neist ideaali.

Aga kas Sa ise pole tundud, et Sinust on saanud väikeste poiste-tüdrukute innustaja?

Ma väga loodan! Minu meelest on iga sportlase missiooniks anda lastele ja noortele inspiratsiooni. Võistlen seepärast meeleldi Tõrvas, kus korraldame koos juba viiendat aastat minu isa mälestusvõistlusi. Oli nii lahe vaadata, et tänavu oli meil rekordarv lapsi – 170 – ja kõigil neil silmad särasid! Õhtul oli meeste võistlus ja tegi rõõmu, et kogu staadion oli rahvast täis.

Missugused on Sinu järgmised suuremad väljakutsed?

Tahad Sa välja öelda, kui kõrgele Sa spordis üldse sihid?

Oma arengus soovin olla jätkuvalt stabiilne ja tõusta tasemelt veelgi kõrgemale. Konkreetsemalt on järgmine tippvõistlus Teemantliiga karusell, mis algab kevadel ja mille esimene võistlus on Dohas. See on väljakutse sellepärast, et pean olema tippvormis juba mais, kuid hooaja kõige olulisem võistlus on samuti Dohas – oktoobris toimub seal MM. See tähendab, et pean suutma hoida tippvormi väga pikka aega. Ma olen kuulnud paljusid juba väga noores eas ütlemas, et tahavad saada olümpiavõitjaks. Mina pole söandanud seda kunagi teha. Ma tahaksin lihtsalt nautida oma sportlaseaega, mis ei ole ju kahjuks väga pikk, ja võtta sellest maksimum. Jaan Talts on öelnud välja mõtte, et miks inimesed peaksid rääkima sellest, mida nad hakkavad tegema. Tee ära ja siis räägi! Eesmärk on nagu leek, mis sind sütitab ja kui sa selle endast välja lased, see ind kaob. Seepärast ei räägi ma kunagi oma eesmärkidest või tulemustest. Las need jäävad tegudeks, mitte pelgalt sõnadeks. Kui tegu on tehtud, siis on ka millestki rääkida.



Magnus Kirt Eesti odaviskaja ja Eesti rekordi omanik Sündinud: 10. aprillil 1990 Pikkus: 192 cm Kaal: 89 kg Spordiklubi: Tallinna Tehnikaülikooli SK Olulisemad sportlikud tulemused: 2018 EM Berliinis, pronksmedal (85.96) 2017 MM Londonis, 11. koht 2015 Suveuniversiaad Gwangjus 8. koht Magnus Kirt püstitas 2018. aastal odaviskes kolm Eesti rekordit. Värskeim rekordiuuendus sündis 13. juulil IAAF-i Teemantliiga etapil Marokos Rabatis tulemusega 89.75. Ühtlasi on ta vasakukäeliste odaviskajate maailmarekordi omanik.

2018. aastal valiti Magnus Kirt Euroopa kergejõustikuliidu (EAA) poolt juulikuu parimaks kergejõustiklaseks.

Laupäev, 22.detsember 2018

Audi

Vana-aasta jooks / maraton /teatemaraton

Start

Rocca al Mare kooli juures 9.30 - Maraton ja teatemaraton 13.00 - Jooks / 8,4 km Eelregistreerimine 20.detsembrini!

Info ja registreerimine www.stamina.ee/rahvajooks

Heategevus Igast osavõtutasust läheb 5 € heategevusena puuetega inimeste kultuurifestivali korraldamise toetuseks

Sport toetab kultuuri ja terve inimene toetab puudega inimest!

ERSO

1

2

3

4

ERSO ja Audi Eesti 15. ühine hooaeg algas pressikonverentsiga Reval Auto Tallinna salongis 4. septembril esitles Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Audi Tallinna esinduses oma 92. hooaega. Pressikonverentsil võtsid sõna maestro Neeme Järvi (fotodel 1,2,3), ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik (2,3), Audi Eesti tegevjuht Peeter Tiitson (2) ja müügijuht Lauri Ligi (4) ning ERSO teiste toetajate esindajad. Muusikalise etteaste tegi ERSO klarnetirühma kontsertmeister Signe Sõmer (5) ning orkestri kuldsponsor Audi pakkus kõigile huvilistele võimaluse külastada Audi Tallinna töökoda.

5

070

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Fotod: Viktor Burkivski, ERSO

Maestro Neeme Järvile anti Londonis üle ajakirja Gramophone elutööpreemia Neeme Järvi töögraafikud ei ole praegu küll nii tihedad kui kümne aasta eest, kuid selle hooaja algus oli muljetavaldav.

Hooaja avapressikonverentsile, kus maestro astus üles särava kõnega ning andis arvukalt intervjuusid, järgnes ERSO hooaja avakontsert Tallinnas ning seejärel sõit üle lahe ja kontsert Eesti esindusorkestriga Lahtis, Sibeliuse festivalil. Kontsertide vahele jäänud päevad kulusid aga proovitegemisele. Järgnenud nädal oli veelgi pingelisem.

Nädala alguses toimusid proovid, kolmapäeval kontsert Tallinnas, neljapäeva hommikul lend Londonisse ning juba samal õhtul, 13. septembril, ootas ees maineka rahvusvahelise ajakirja Gramophone auhinnagala Londonis, kus Neeme Järvile anti üle Gramophone’i elutööpreemia. Õhtu muusikalise osa täitis ERSO kammerkoosseis, dirigentidena astusid pulti Kristjan Järvi ja Neeme Järvi.

Fotol on Neeme Järvi koos Gramophone’i peatoimetaja James Jollyga. “Neeme Järvi on dirigent, kes inspireerib orkestrante endast parimat andma ja on võimeline alati üllatama. Ta on sündinud muusik, kes suudab ka plaadistades luua stuudiosse sellise põneva ja laetud õhkkonna, mida muidu kogeb ainult kontserdisaalis.” (James Jolly intervjuust ajakirja Muusika peatoimetaja Ia Remmelile, Muusika 10/2018).

071

E RSO

“Peeter Lilje. Elu kui paljutõotav algus” Autorid Tiina Mattisen, Maia Lilje, Ene Pilliroog Väljaandja ERSO Äsja jõudis raamatupoodidesse ERSO endise peadirigendi Peeter Lilje elulugu, rohke fotomaterjaliga illustreeritud raamat, mis toob lugejateni ühe kirgliku kunstnikunatuuri hullumeelses tempos kulgenud ja otsast otsani muusikaga täidetud elu. “Partei asemele valis ta partituuri, intriigitsemise asemele interpreteerimise. Tundlik, haavatav, õrn. Ja äge, kui muusika asemel kiputi noote mängima. Selline oli Peeter Lilje. Aga Peeter, keda ma naabrina tundsin, lihtsalt Peeter, ei olnudki muusik, ta oli muusika ise,” on Mikk Mikiver tabavalt iseloomustanud Eesti üht legendaarseimat dirigenti. Peeter Lilje (1950–1993) käe all on ERSO andnud üle 400 kontserdi ja salvestanud Eesti Raadiole ligi 200 eesti helitööd.

Lilje repertuaari kuulus üle 40 vokaalsümfoonilise teose ja 30 ooperi. Tema meelisheliloojateks olid Brahms, Sibelius, Tšaikovski, Mahler, Šostakovitš. Lilje jõudis oma 43 eluaastaga “absoluutse muusika tuuma juurde ja tuhandetesse südametesse,” on öelnud Paul-Eerik Rummo.

Raamatu saatesõnas kirjutab Tiina Mattisen: “Peeter Lilje aktiivsed dirigendiaastad 1979–93 olid Eestile (laiemalt Nõukogude Liidule) ühiskondlikult keeruline aeg – järsk allakäigutrepp, millest noor muusik pidi iga hinna eest üles tormama, et teenida muusikat, muusikuid ja muusika vajajaid. Ajalugu on siin raamatus puudutatud küll napilt ja laiemat kultuuritaustagi üksnes riivatud, ometi ei saanud paberile üksnes Peeter Lilje lugu. Omamoodi on see ka tema ea- ja teekaaslaste, uute tuulte põlvkonna lugu ning kindlasti sissevaade meie esindusorkestri tormilisse kümnendisse”.

Tõnu Kaljuste, dirigent

“Ma mäletan, kui ta Mravinski orkestriga käis esimest korda Euroopas. Pärast seda oli ta justkui teine mees – õitsev, rahulik, päikseline, sädelev. Tema lihtne loomus oli loodusega võrreldav. Ta oli nagu üks taim, juurtest õiteni mahla tais; taim, mis muusikat täis.”

Mikk Mikiver, näitleja ja lavastaja

“Aastaks 1989 oli asi ikka juba katastroofiline. Minu jaoks olid juhtunu juured juba 1980ndate keskpaigas, kui viimased vana kooli mehed hakkasid pensionile jääma. Mina näen asja nii, et südametunnistusega mängijad läksid eest ära, asemele tulid tegelikult samuti head mängijad, aga nende mentaliteet oli hoopis midagi muud. Laval hakati viina jooma, mida enne ei tehtud, sest need härrasmehed ei lasknud sellisel jamal juhtuda. Nähes Lilje valmisolekut prooviks ja seda küpsust, millega ta teoseid läbi viis – kuid tüübid laval lihtsalt haigutavad või sõna otseses mõttes joovad viina –, muidugi oli dirigent frustreeritud ja enamik mängijaid samamoodi. Kui ikka oled viis korda öelnud, aga tuimad näod vahivad vastu ega reageeri, võis ta lõpuks ägestuda. “Seakari” oli see sõna. Üks kord on minu praktikas olnud, kui ta lõi noodikaaned kinni – “Minul on lugu selge!” – ja lõpetas proovi ...”

Mati Lukk, ERSO kontrabassimängija 1981–90, kontrabassirühma kontsertmeister alates 2000

“Teil kõneldakse Peetrist sageli kui traagilise tundetooniga inimesest ja kunstnikust. Mina ei mäleta midagi traagilist ei tema olekus, meie vestlustes ega musitseerimises. Nägin teda pigem vastupidises valguses – sageli lõbusa, peaaegu huligaanlikuna. Ta oli elus inimene ja jumal tänatud. Mida elavam inimene, seda elavam on ta ka laval.”

“Kui ma [1979. aastal – toim] ära läksin, jäi ERSO vaeslapse ossa, teatris oli ju mitmeid dirigente. Võin käe südamele pannes öelda, et Peeter hoidis alles meie rahvusorkestri. Ma ei kujuta ette, mis oleks olnud ja saanud ilma temata! Ja tal olid tõsised ja rasked kavad – noore mehe kohta. On kuulda olnud, et vahel tekkinud tal orkestriga tööpingeid. Mõistan seda dirigendina täiesti – kui sa ikka oled juhatanud ja olnud koos Kirovi teatri või siis Mravinski orkestriga ja võib-olla veel üht-teist näinud ja kogenud, siis oled ju ära tabanud selle nende eripärase töödistsipliini, mängukultuurist rääkimata. Ja tahad ju loomulikult kõike seda ka kodus kogeda. Muidugi oli tollase orkestri ja praeguse ERSO suhtumistes ikka ka üksjagu erinevust. Praegu on väga hea orkester. Igas mõttes. Aga tollal piirdus mängijate vaateväli enamasti koduste seintega. Nii et Peetrile tänu, et hoidis alles ERSO! Milline aeg see oli! See on tõesti ülekohtune, et ta nii vara pidi minema. Tal olid ju kindlasti suured plaanid ja kõik teed lahti. Aga võib-olla siin peitubki saatuslik põhjus. Tean, kuidas loovinimesed võivad kunstiliselt põleda ja kahjuks ka läbi põleda. Võib-olla oleks pidanud tervislikumalt elama. Valus seda muidugi öelda … Igal juhul olen isiklikult talle väga tänulik ERSO eest.”

Nikolai Aleksejev, ERSO peadirigent 2001–10

Neeme Järvi, ERSO peadirigent 1963–79 ja alates 2010

Valik katkendeid raamatust: “Ammust aega kütkestavad autovõidusõidud. Oma autogagi kisub pidevalt kihutama, mõni talongiauk jälle taltsutab. Vist räägib kaasa kutsetöö omapära: orkestri ees on kiire reaktsioon hädavajalik, hinnang ja korrigeerimine peavad käima välkkiirelt, natuke edasi jääb juba hiljaks. Autosõit pakub ootamatuid olukordi ja nende lahendus – mõnu. Nii ühte kui teist jätkub küllaga ka dirigeerimisel.”

Peeter Lilje, ERSO peadirigent 1980–90

072

“Kümme aastat ERSO ees olid Peetri kujunemisaastad, mil ta pidanuks orkestriga tegema kolm-neli kava aastas, mitte töötama nii meeletult, kulutades ennast asjade peale, mis pärast hakkavad arengut pärssima. Ta puhkas küll Leningradi orkestrite ees, kui sai vaid üksikuid väljasõite teha, see aga viis depressiooni vahel suuremakski – tuled oma orkestri juurde ega leia sellele võtit! Ega üks noor dirigent seda suuda ja kõike ei määra ju tema üksi ...

Arvan, et kui maailm olnuks Peetrile lahti, tekkinuks tal ka hoopis teistsugune käitumismall. Vangla on vangla, võid ju väljas kolm ringi teha, aga määrab see, et oled trellide taga.”

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

ERIPROJEKT: ERSO MUUSIKUTE 100 KONTSERTI EESTILE 16.–24. XI 2018 Novembris astub ERSO välja oma tavapärasest keskkonnast ning annab nädala jooksul erinevate koosseisudega 100 kontserti üle Eesti. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aasta lõppu planeeritud kontserdireisil esinetakse taas saalides, kuhu ERSO ei ole juba pikka aega jõudnud ning külastatakse ka orkestri jaoks täiesti uusi kontserdipaiku.

16. novembril Tallinnas koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga algav nädal kulgeb üle Eesti, ulatudes Lääne-Eesti saartest Viru-, Võru- ja Valgamaani. Erinevate koosseisude ja kavade hulgast leiab iga kuulaja endale sobiva kontserdi, valik ulatub hõrgust kammermuusikast teosteni barokk-, kammer- ja sümfooniaorkestrile. Nädala lõpuks jõutakse Läti piiri äärde, kus ERSO ulatab sümboolse juubeliaasta tõrviku oma lõunanaabrile – novembris 100. sünnipäeva tähistavale Lätile. Turnee lõppakord kõlab 24. novembril Riias, kus ühel kontserdil esinevad ERSO, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester ja Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, kontserdi lõpus on laval kõigi kolme Balti riigi esindusorkestrite muusikud.

Täpne info interaktiivsel kaardil: 100kontserti.erso.ee UUS FORMAAT ERSO HOOAJAS: SÜMFOONILINE LÕUNA Alanud hooaeg toob ERSO kontserdigraafikusse kaheksa põnevat päevast kontserti ehk “Sümfoonilist lõunat”. Mõnus ühetunnine lõunapaus neljapäeviti kell 13 annab hea enesetunde ja tugeva annuse inspiratsiooni tööpäeva jätkamiseks.

Lausa kahel korral on võimalik hinge kosutada Gustav Mahleri muusikaga, ettekandele tulevad nii tema kolmas kui neljas sümfoonia. Rahmaninovi kolmas klaverikontsert kõlab äsja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga pärjatud Mihkel Polli esituses, Tšaikovski esimene klaverikontsert aga maineka Tšaikovski konkursi hiljutise võitja, noore virtuoosi Dmitri Maslejevi soleerimisel. Solistidena on orkestri ees ka metsosopran Helen Lepalaan ja möödunud hooajal populaarsel telekonkursil “Klassikatähed” II koha ja ERSO eripreemia pälvinud oboesolist Ingely Laiv.

Advendiaja kontserte juhatavad multitalent Joseph Swensen – Ameerikas sündinud ja kasvanud dirigent, helilooja ja viiuldaja, kelles voolab ühelt poolt jaapani ja teiselt norra veri – ning mõni aasta tagasi maailma hõivatuimaiks naisdirigendiks valitud Kristiina Poska, kes paralleelselt eduka rahvusvahelise karjääriga aina sagedamini ka ERSO ette jõuab.

Esmakordselt jõuab Eestisse aastakümneid maailma lavadel tähelepanu pälvinud Jun Märkl, saksa ja jaapani juurtega dirigent, kelle käe all on alates 1990ndatest tegutsenud mitmed Euroopa ooperiteatrid, sh Viini, Berliini ja Müncheni riigiooperid ning Dresdeni Semperoper. Koos ERSO-ga atraktiivset Beethoveni ja Schumannni kava esitav Märkl on olnud Lyoni Rahvusorkestri, Leipzigi MDR sümfooniaorkestri ja Baski Rahvusorkestri peadirigent ning juhatanud paljusid maailma tipporkestreid.

Sümfoonilised lõunad I: RANDALU JA ALEKSEJEV 20.09.2018 kell 13 Grieg. Klaverikontsert Šostakovitš. Sümfoonia nr 15 KALLE RANDALU klaver ERSO, dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV II: BRUCKNERI NELJAS 6.12.2018 kell 13 Bruckner. Sümfoonia nr 4 ERSO, dirigent JOSEPH SWENSEN III: POSKA JA MAHLER 20.12.2018 kell 13 Mahler. Sümfoonia nr 5 ERSO, dirigent KRISTIINA POSKA IV: RAHMANINOVI KOLMAS 10.01.2019 kell 13 Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3 Ravel. “Valss” MIHKEL POLL klaver ERSO, dirigent MIHHAIL GERTS

Piletid 8 € / 6 € müügil Piletilevis ja Piletimaailmas Lisainfo: erso@erso.ee, 614 7788

V: REINI SÜMFOONIA 17.01.2019 kell 13 Beethoven. Avamäng “Leonore nr 3” Schumann. Sümfoonia nr 3 ERSO, dirigent JUN MÄRKL VI: TŠAIKOVSKI ESIMENE 7.02.2019 kell 13 Pjotr Tšaikovski Klaverikontsert nr 1 Orkestrisüit nr 3 DMITRI MASLEJEV klaver ERSO, dirigent DMITRI LISS VII: MAHLERI NELJAS 14.02.2019 kell 13 Mahler. Sümfoonia nr 4 HELEN LEPALAAN metsosopran ERSO, dirigent ARVO VOLMER VIII: MOZART JA MENDELSSOHN 14.03.2019 kell 13 Mozart. Oboekontsert Mendelssohn. Sümfoonia nr 5 INGELY LAIV oboe ERSO, dirigent GIORDANO BELLINCAMPI

Sümfoonilise lõuna piletiga kehtib samal päeval Solaris Deli Reval Cafés 20%-line soodustus kõigile Reval Café takeaway-salatitele, -võileibadele ja -magustoitudele.

073

AU DI P O O D

074

Audi võtmehoidja naistele Tootenumber: 3181700200 Hind: 25,00 €

Audi väike nahast rahakott Tootenumber: 3141700200 Hind: 49,00 €

Audi päikeseprillid naistele Tootenumber: 3111800200 Hind: 89,00 €

Audi Sport nahast rahakott meestele Tootenumber: 3141700700 Hind: 89,00 €

Audi rahakott naistele Tootenumber: 3141700600 Hind: 89,00 €

Audi Sport väike nahast rahakott meestele Tootenumber: 3141700800 Hind: 59,00 €

Tellimused www.audi.ee

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Audi käekell naistele Tootenumber: 3101800300 Hind: 119,00 €

Audi kootud müts Tootenumber: 3131701100 Hind: 29,00 €

Audi Sport käekell meestele Tootenumber: 3101600800 Hind: 85,00 €

Audi kootud sall Tootenumber: 3131701200 Hind: 39,00 €

quattro käekell meestele Tootenumber: 3101800200 Hind: 99,00 €

Audi kootud kindad, S–L Tootenumber: 3131701302-04 Hind: 29,00 €

Tellimused www.audi.ee

075

AUDI P OO D

Audi seljakott Smart Urban Tootenumber: 3151600900 Hind: 130,00 €

quattro fliisjakk meestele S–XXL Tootenumber: 3131700602-06 Hind: 89,00 €

Audi õlakott Smart Urban Tootenumber: 3151601000 Hind: 110,00 €

quattro dressipluus meestele S–XXL Tootenumber: 3131700702-06 Hind: 59,00 €

Audi spordikott Smart Urban Tootenumber: 3151601100 Hind: 140,00 €

076

Tellimused www.audi.ee

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Audi Sport Racing pidžaama lastele 86/92–134/ Tootenumber: 140 3201500903-07 Hind: 40,00 €

Audi Sport T-särk ja püksid lastele 62/68–122/128 Tootenumber: 3201400501-06 Hind: 40,00 €

Audi R8 Coupé Dynamiitpunane kaugjuhitav mudelauto Tootenumber: 3201700010 Hind: 29,00 €

Kokkupandav Vegas-kollane mudelauto Audi R8 V10 Tootenumber: 3201600300 Hind: 36,00 €

Tellimused www.audi.ee

077

E RK K I R AASUKE

ERKKI RAASUKE: AINUS KIIRTEE EDASI ON HEA TÖÖ “Minu puhul on edasiminek toimunud põhimõttel: keskendu sellele, mida teed ja ole sellest huvitatud.

Tee head tööd. Kõik muu tuleb siis pahinal sinu suunas,” sõnastab oma eduka karjääri juhtmõtte Luminor Grupi juhatuse esimees Erkki Raasuke, kes lapsepõlves unistas saada hoopis pikamaa-autojuhiks.

Tekst: Ingrid Veidenberg, LP peatoimetaja Fotod: Sergei Zjuganov

078

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

079

ERK K I R AASUKE

080

Hansapanga Grupi juht, Swedbanki Grupi finantsjuht asukohaga Rootsis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik, maanteeameti peadirektori kohusetäitja, LHV Grupi juht, Eesti Energia ja Estonian Airi nõukogu esimees, Luminor Grupi tegevjuht. 47 eluaasta kohta on Erkki Raasukese nime taga muljetavaldav nimekiri vastutusrikastest ametitest, mis kulutavad samavõrra kui inspireerivad ja motiveerivad. Töö tuleb ära teha, on Raasukese elumoto. Usaldust tuleb õigustada ja vastutust Raasuke ei karda. Kui ta üldse midagi pelgab, siis on need avalikud esinemised, kõned suuremale auditooriumile ja ka isikuintervjuud, sest arvab, et pole selles nii hea. Avalikkuse huvi toob tema sõnul reeglina kaasa ka asjatut müra ja seda pole Raasukesel tema ametis vaja. Ta teeks selle asemel parem tööd. Seepärast tuleb hinnata kõrgelt võimalust vestelda Erkki Raasukesega maast ja ilmast tervelt poolteist tundi Luminor Eesti peakontori 14. korrusel, imelise vaatega linnale. Kõik küsimused, alates lapsepõlvest, lõpetades panganduse arengutega, said ammendava vastuse. Nii avatud ja ladusalt kulgenud vestlust lähiminevikust ei mäletagi.

Veenduge ise!

mulle iga kord probleem, lausa kartsin seda, sest see tähendas mulle alati pahandust. Käitumine ei olnud mul Lagedi kooli ajal mitte kunagi eeskujulik. Tagantjärele mõeldes ei saa ma öelda, et oleksin olnud kuri või vägivaldne. Pigem olid need uudishimu-koerused. Kui mingi jama kuskil toimus, olin ma kaasas ja üsna nähtav. Kuuenda klassi lõpuks olin sellest kõigest üsna väsinud. Kandideerisin Tallinna 21.

Kooli spordiklassi, läbisin edukalt katsed ja mind võeti seitsmendasse klassi vastu. Pärast seda sain teada, et 17-st meie klassi lapsest olid 13 vanemad käinud minu peale kooli juhtkonnale kaebamas. Põhjusega. Küll oli väike pahandus siin, üleannetus seal. Minnes aga 21. Kooli, suutsin poole aastaga oiviku kuulsuse saada. Ka trennid tulid peale, huvid muutusid.

Teie karjäärilugu vaadates tundub, et olete terve elu olnud oivik ja eeskujulik. Kas olite juba kooliajal silmapaistev õpilane, kes oli teistele eeskujuks?

Kas on midagi, mida lapsepõlvest oma lastele Robertile (17) ja Mariile (13) hoiatuseks toote: vaadake, lapsed, ärge teie nii tehke!

Vastupidi. Minust oli ühtmoodi kuvand kuuenda klassi lõpuni, seitsmendas toimus oluline muutus. Kasvasin üles Saha-Lool ja käisin neli kilomeetrit eemal Lagedi kaheksaklassilises koolis, kus oli 16–17 last klassis. Õppisin hästi.

Mul on üheksa aastat noorem ja ka kaks aastat vanem vend, kes õppis kogu kooliaja puhastele viitele. Mina nii kõva ei olnud – olid ka mõned neljad, ent põhikooli lõpuni polnud mul ühtki kolme. Aga ma olin paha poiss. Minuga oli kogu aeg jama. Eks see oli kombinatsioon aktiivsusest, ka valesti kanaliseeritud eestvedamisest ja kindlasti uudishimust, mis oli segatud ninatarkusega. Võtsin sõna ja lõin kaasa asjades, kus ma ei oleks pidanud kaasa lööma. Need olid kõikvõimalikud pahandused. Lastevanemate koosolek oli

Ma ei ole nii rääkinud. Ega see ei ole ka uhkustamise koht. Samas ei ole ma otseselt ka midagi varjanud. Tegelikult pole vaja olnud rääkida, sest nad on iseloomult rohkem emasse – sõbralikud ja rahulikud ning pigem konservatiivsed. Oma pead nad kuhugi tulle ei lükka.

Kui oleksite jäänud Saha-Loole, poleks vist kogu järgnenud karjääri olnudki?

(Muigega) Raske öelda. Kui mõelda tollasele keskkonnale, oleksid asjad võinud minna oluliselt halvemini. Kui vaatan oma tolleaegseid kaaslasi, siis on terve hulk inimesi, kes ei ole täna enam elavate hulgas.

Millised on Teie laste kasvatamise põhimõtted?

Pean ütlema, et olen laste kasvamise aja olnud valdavalt tööreisidel või ära. Kogu aeg on hästi palju reisimist. Tavaliselt on mul neli kuni kuus lendu nädalas. Eelmisel nädalal olin näiteks viis päeva Eestist eemal. Aga minu üks uskumusi on, et ega juttudest palju abi ei ole. Väga vähe mäletan, et mu ema ja isa oleksid mulle midagi tarka öelnud. Lapsed

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

õpivad – täpselt samuti toimib see ka organisatsioonis – eeskuju kaudu. Käitumine jääb külge. Nii heas kui ka halvas. Laps saab aru, et nii ei tahaks kunagi käituda. Või teistpidi: vau, ta tegi seda väga hästi, tahan teha järgi!

Jutuvada sinna juurde ei tähenda midagi.

nikas tekkis kartus, kas oleme piisavalt tugevad, et ellu jääda. Selle kolme nädalaga jäime pangas kõik viis kuni seitse aastat vanemaks.

Teie lapsed omavad LHV aktsiaid. Mismoodi olete õpetanud oma lastele raha väärtust hindama ja investeerima?

Ei, sellega on nii, et tänaseks olen peaaegu täiskarsklane.

Ma ei ole kunagi teinud kodus punast veini lahti. On olnud varasemalt külmutuskapis mõni õlu, aga kui need hakkasid järjekindlalt halvaks minema, olen ka õllest loobunud. Ma ei ole alkoholist kunagi lohutust ega lõõgastust leidnud.

Parim lõõgastus on tunnine jooks või jalgrattasõit, kust tagasi tulles on nägu naerul. Ja pärast seda võtan morsi.

Meie suhtlusringis on suitsetamist ja alkoholi hästi vähe.

Ma ei näe seda enda ümber ega puutu kokku nokastanud, veel vähem purjus inimestega. Seda juhtub väga-väga harva.

Ma ei ole suutnud sellele head vastust leida. Öeldakse, et kui perel läheb keskmisest paremini, siis teine põlvkond on suur riskigrupp, heaolu kandub liialt palju üle lastele.

Kui pereärides asi teise põlvkonna käest ilusti kolmandale edasi liigub, on kõige suuremad riskid maas. Sest koht ja aeg, kust me tuleme – ja et meil midagi ei olnud – seab alati ohu, et ülekompenseerime seda oma lastele. Eesti on edukas riik, siin on lastel hea elada, ma ei ole tundnud, et neil millestki puudus oleks. Aga ega ma ei ole leidnud ka head lahendust, kuidas rahateemat neile õpetada. Robert tegi vahepeal päris palju sporti ja pidi seetõttu hästi sööma.

Andsin talle toiduraha kuu kaupa ja ta pidi ise navigeerima ning välja tulema. Meie peres ei saa raha prügiämbri väljaviimise eest või ammugi mitte heade hinnete eest. Selline tasustamine on töö lörtsimine. Kui on õige töö, on ka õige palk. Robert käis suvel jalgrattaga Wolti kullerina tööl ja ta tegi ka töid, milleks oleks muidu pidanud töömehe värbama – näiteks värvis kodus kuuri ära ja selleks kulus terve nädal.

Selle eest sai ta loomulikult tasu.

Mis on määranud, et Teist on saanud rohkem numbriinimene? Teie elavat loomust ja lapseea aktiivsust arvesse võttes võinuks teist saada kasvõi näitleja?

Ega mu valikud ei ole olnud teadlikud. Minu aktiivsus ei ole kunagi olnud enese eksponeerimine. Mind huvitavad teod ja tulemused. Uudishimu on küll siiani päris suur – tahan teada, miks asjad on just nii ja mis neis sees on. Aga mul on alati ebamugav, kui pean olema kusagil lavaolukorras. Kõik mu avalikud esinemised tulevad suure valuga. Ei saa kuidagi öelda, et neid naudiksin.

Mis on pangajuhi töös raskem – juhtida numbreid või juhtida inimesi?

Ikka inimesi. See on kordades raskem. Numbritega on lihtne. Kogu stress ja raskused tulevad mu töös ainult inimestega töötamisest.

Mitu korda olete oma enam kui 20-aastase panganduskarjääri jooksul läbi põlenud või olnud selle lähedal?

Ma arvan, et ma pole kordagi läbi põlenud. Olen näinud kahjuks kolleegide hulgas kõrvalt korralikke läbipõlemisi, mis on kaasaegse elu osa. Mul ei ole seda kunagi olnud, aga ma ei tea, kui palju olen piiri peal flirtinud. Vahel uhkustan iseendale, et ükskõik kui raske on, ma ei katkesta! Kui hoiad sellist mentaliteeti, siis ei saa endast alati maksimumi välja panna. Kunagi palli mängides teadsin, et korvpallimatš kestab 40 minutit, aga alati võis tulla lisaaeg. Ükski asi ei ole läbi enne, kui ta on läbi. Mulle on sisse ehitatud teatava varu hoidmine. Ma ei ole ka väga optimistliku maailmavaatega – asjad saavad alati kehvemaks minna ja seetõttu pead olema valmis, et homme võib olla veel raskem. Hoia täna väike varu.

Mis on olnud senises karjääris kõige raskem aeg?

Üks paljudest oli täpselt kümme aastat tagasi, kui Ühendriikide finantsettevõte Lehman Brothers lendas tükkideks. Meie olime Swedbankiga küll turu liider – olin sel ajal pangas Balti panganduse juht – aga ka meil tekkisid pangas järjekorrad. Kolme nädala jooksul võeti pangast massiliselt välja hoiuseid. Maailma vallutanud finantspaa-

Mis teid stressi puhul aitab? Klaas punast veini kodus kamina ees?

MA EI OLE KA VÄGA OPTIMISTLIKU MAAILMAVAATEGA – ASJAD SAAVAD ALATI KEHVEMAKS MINNA JA SEETÕTTU PEAD OLEMA VALMIS, ET HOMME VÕIB OLLA VEEL RASKEM. HOIA TÄNA VÄIKE VARU. Teie vanuses on rohkem teemaks tulemussport. Paljud keskeas mehed osalevad triatlonidel ja maratonidel, et saavutada võitu iseenda üle. Kuidas on lood Teiega?

Olen selle kõik mingil kujul läbi teinud. Sattusin tänu oma endistest suusatajatest sõpradele tegelema vastupidavusaladega. Nad tirisid mind kaasa ja hakkas meeldima.

Vastupidavusspordiga on aga nii, et kui paned sinna teatud tunnid sisse, tuleb lõpuks kõigil välja. Talendi osakaal on palju väiksem, kui näiteks tennist või golfi mängides. Mul oli plaan enne 40. eluaastat, kui olin jooksnud mõned maratonid, teha täispikk triatlon. Aga see jäi ära – tööd oli liiga palju ja ettevalmistus tahtis liiga suurt panustamist. See on mu elus üks väheseid asju, mida olen mõelnud, et võiks teha. Aga jäi tegemata. Hiljem ei ole sellist kihku tagasi tulnud. LHV-s töötades oli mul vähemaktiivne töö ja liigutasin end rohkem ning plaanipäraselt. Sain huvitava kogemuse. Pannes tunnid ja distsipliini sisse, saab ka füüsiliselt suhteliselt andetu inimese päris kiiresti liikuma. See on suur rõõm. Teisalt – kui isekas ja mõttetu see tegevus on! Investeerid sellesse tunde ja tunde ning ajad ainult sooja õhku suust välja. Peale kulunud rattaketi ei ole sellest ei sulle ega kellelegi teisele mitte mingit tolku. See jõudis ühel hetkel väga teravalt minuni. Tean, mida tähendab plaani järgi treenimine, distsipliin ja piiride nihutamine. Teisalt tean, et see ei ole tasakaalupunkt. Tasakaal on palju lähemal sellele, kuidas praegu treenin. See on tervise korrashoidmine ja lõõgastumine, mis ei tohi hakata domineerima su igapäevast elu. Stiilis, et ei, sõbra juurde külla minna ei saa, sest mul on treeningplaanis sõit või jätan paadiga merele minemata, sest pean lõigu trenni tegema. Käisin selle piiri peal ära ja sain aru, et selline elu on mõttetu.

Mitu korda nädalas praegu ratta koduväravast välja ajate?

Hea nädal on siis, kui saan neli korda välja. Kaks korda nädala sees ja nädalavahetusel kummalgi päeval. Aga see ei õnnestu alati. Teen trenni tavaliselt kaks tundi. Laupäeviti, kui on ilus ilm, kolm tundi.

081

ERK K I R AASUKE

Töötasite kaks ja pool aastat Swedbanki Grupi finantsjuhina Stockholmis. Milliseid Rootsist saadud kogemusi täna oma töös kasutate?

Minnes teise keskkonda, ei õpi mitte nii väga keskkonna kui just iseenda kohta. Kes sa oled ja kuhu maailmas paigutud, selle sain sealt kõik kätte. Kogemusena võtsin kaasa hoomamise, et inimsuhted võivad olla palju rohkem kihilised. Sealne suhtlemine on nii palju keerulisem minu tömbi silma ja kõrva jaoks, et sain aru: selleks, et hakata seda raamatut lugema, peab olema seal viisteist aastat elanud või seal kasvanud. Pead tegema tõsiseid pingutusi, et allhoovustest aru saada. Teine kogemus oli kommunikatsiooni jõud. Tunnen end alati avalikus esinemises ebamugavalt, aga see, kuidas tolleaegne juht meid enne iga kvartaliaruannet üles rivistas, kuidas tegime läbi eeltreeningu ning mõtlesime läbi sõnumid avalikkusele – see oli väga hea kool. Kui sul on enesekindlus, julgus ja mingilgi kujul väljendusoskus, saab ka väga rasketel teemadel avalikkusega rääkida nii, et kõik osapooled rahule jäävad.

Rootsi teema juurde tagasi tulles: mis on Eestis parem kui Rootsis?

Kahtlen, kas meil on siin üldse midagi, mis on parem.

Maailmas peab käima ja kogemusi omandama, aga mul on austus juurte vastu täitsa olemas. Tahan, et mu baas oleks siin. Kas mul on valmisolek minna ja töötada kunagi järgmine raund välismaal? Kui elu peaks nii minema, siis hea meelega. Aga alati selle fooniga, et tulen tagasi. Selles ei ole mingit kahtlust ega kõhklust. Mis on Eestis parem ülejäänud Euroopaga võrreldes? Meis on positiivset autentsust. Meil ei pea elama pingutatult, ka kõigi oma vulgaarsete vigadega saad siin toimetada, talume üksteist päris hästi. Rootsi on olnud küll pikalt vaba ühiskond, aga seal valitseb teatav konformism ja selle jõud inimeste käitumises on hästi suur.

Kui sa seda ja toda oma lastega ei tee, siis kukud pildist välja. Meil on kõik vabam. Igasugused keelud hakkavad ka meil muidugi peale tulema ja ülereguleerimist ma õigeks ei pea. Eesti on mõnusalt vaba. Kommi ei saa ainult laupäeval, nagu Rootsis, vaid siis, kui laps tahab või kui ema-isa nii otsustavad.

Kuidas olete neid oskusi hiljem kasutanud?

Kui olin Estonian Airi nõukogu esimees ja ettevõte sattus raskustesse, raporteerides rohkem kui 50-miljonilisest kaotusest, siis tagantjärele vaadates kasutasin avalikkusega suheldes neidsamu parimaid praktikaid, mida olin Rootsist õppinud. Keegi ei löönud meid pikali. Ajakirjanikud tulid kohale, kuulasid ära ja ütlesid, et küll on tore – nüüd me saame aru. Hästi läbi mõeldud ja professionaalselt tehtud kommunikatsioon võib olla väga võimas.

TIHTI ON TÖÖS 70% ASJU, MIDA PEAD HAMBAD RISTIS TEGEMA. AGA ÜLEJÄÄNUD 30% KAALUB SELLE KÕIK ÜLES.

Sellise Rootsiga mul kokkupuudet ei olnud. Pooldan mitmekesisust. Mul oli õnn töötada 1990ndate teisel poolel Hansapanga Marketsis mitmekesises kollektiivis. Meil oli venelasi, ameeriklasi, lätlasi, leedukaid ja üks soomlane.

Suhtlesime omavahel puises inglise keeles. See kohutavalt rikastab. Tulles Rootsist tagasi tunnen, et Eesti on pigem ühekülgne ja Rootsi on tänu oma värvilisusele pigem rikkam. Kuskil läheb muidugi piir, kus tasakaal läheb katki ja ka Rootsi on viimasel ajal neid piire puutunud. Samas arvan, et Eesti on teises servas. Eesti oleks parem koht, kui meie elanikkond oleks natuke rohkem sigri-migri.

Ometi eksivad ka kõige tugevamad. Eriti kui suhtluspartneriks satuvad nn mölakad. Äripäeva Kirjastus on tõlkinud lausa ellujäämisõpiku “Kuidas mölakatega toime tulla” – kas olete seda lugenud? Kuidas Teie teravas konfliktsituatsioonis käitute?

Kui tänastele noortele mõelda, siis väga vähesed saavad alustada karjääri tippametites alla 30- aastasena, nagu Teiega juhtus, sest vana d tegijad on ees ega kavatse veel niipea püssi põõsasse visata. Kuidas lohutada noori, kes tahaksid ka kunagi pangajuhid olla?

Kindlasti on olnud olukordi, kus ma ka ise kvalifitseerun päris selgelt sellekssamaks mölakaks. (Muigab) Tahaks, et selliseid situatsioone oleks vähem ja õnneks neid ei ole olnud liiga palju. Aga see on hea küsimus. Kui teha on palju ja stress on suur, siis süütenöör on hästi lühike. Ikka vihastan.

Ma arvan, et see paistab ka välja. Mu kehakeel on selline, et varjata ei suuda ma mitte midagi. On see kortsus kulm või pingul põselihased – kõik paistab hästi välja. Kujundlikult võib öelda küll, et on olnud olukordi, kus tahaks võtta tooli ja sellega inimesele vastu pead koputada, aga tean ju väga hästi, et pahameele ja ängi juures tuleb suuta jääda rõhutatult rahulikuks. See on kümme korda tõhusam, kui hakata oma pinget ventileerima ja käte-jalgadega vehkima.

Situatsioone, kus olen diskussioonis endast välja läinud, on olnud väga harva. Alati on vabadus tõusta püsti ja öelda, et mine tee sa oma asja, ma teen oma. Osad diskussioonid on ka sellised, kus pole mõtet edasi minna, sest see ei vii kuhugi. Ei ole mõtet hakata kedagi ümber veenma.

Ma ei ole kunagi mõelnud, mis asi on karjäär ega teadlikult selle poole pürginud. Kui tulin 1990. aastate keskel Hansapanka tööle, küsisin noore inimesena suuremat palka, kui minu värbaja Rain Lõhmus oli valmis sel hetkel maksma. Alates 1994. aastast kuni tänaseni pole ma pidanud kordagi palgaläbirääkimisi. Mitte kordagi! Olen olnud rahul sellega, mis on pakutud. Ma ei ole ühtki ametit võtnud vastu nii, et oleksin pidanud kasvõi üht fraasi kauplema.

See, kes ma olen, on olnud nähtav ja suhteliselt läbipaistev ning tingimused, mis mulle on pakutud – kui need on tõsised, siis pole midagi rohkem kaubelda.

Minu puhul on edasiminek toimunud põhimõttel: keskendu sellele, mida teed, ja ole sellest huvitatud! Tee head tööd. Kõik muu tuleb siis pahinal sinu suunas. Sa ei pea mõtlema sellele, mis on järgmine samm või kuidas teha õigeid valikuid. Inimeste mõtlemist hägustatakse igasuguse voodoo’ga, aga kiirtee edasi – olgu see eneseteostus või finantsvabadus – on ainult hea töö. Sind nopitakse üles nii kiiresti, et sa ei jõua “ei” öelda. Mul on ka vedanud äärmiselt positiivse keskkonnaga, kus olen töötanud. Võib ju juhtuda, et satud lollpeast juhi juurde ja kogu aeg teed, aga seda ei märgata – siis tuleb muidugi edasi liikuda. Ma ei ole kunagi pidanud kusagile kandideerima. Pigem sikutatakse enne minema, kui oled ise valmis liikuma.

Kummale poole konfliktis rohkem kaldute – huumorisse või irooniasse?

Ilmselt on see segu neist kahest: huumor on kõvasti iroonia ja sarkasmiga segatud. Need, kes mind tunnevad, teavad seda. Neile, kes ei tunne, võib see tunduda väga otsekohese pealelendamisena. Hea huumor on suur lõdvestaja. Mitte et ma ise selles hea oleksin, aga ma hindan seda kõrgelt.

082

Praegust Rootsit vaadates, kus valimistel võidutsevad rahvuslikud jõud ja sisserändajate vastased parteid – mida sellisest Rootsist arvate?

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Tänapäeva noored ei näe töörabamisel tihti mõtet. Nad oskavad väärtustada rohkem vaba aega ja iseennast. Milleks pingutada ja end tööga tappa, kui elu on nautimiseks?

Nõus. Edu ei peagi tulema läbi higi ja valu, oluline on teha seda, mis sind huvitab. Täna võin öelda, et armastan seda valdkonda ja tööd, mida teen. Tihti on töös 70% asju, mida pead hambad ristis tegema. Aga ülejäänud 30% kaalub selle kõik üles. Rootsi paralleeli tõmmates on seal tegemist hästi rahuliku olemise, vanade, kinni settinud organisatsioonidega, kus puhkepause peetakse sageli mitu tundi päevas, räägitakse kohvinurgas, süüakse oma saia. Sellest hoolimata – ka selles ühiskonnas on 3-5% inimesi, kes panevad heas mõttes nii, et tükke lendab. Need ongi inimesed, kes asju edasi viivad. Tänane põlvkond seda suhtumist ei muuda. Ikka satub hulka selliseid poisse ja tüdrukuid, kes on nii põnevil sellest, mis neil parasjagu nina ees on, et nad ei loe tunde ega mõtle, kuidas oma elu hirmsasti tasakaalustada. Nende tasakaalupunkt on teises kohas. Heas mõttes kõige kõvemad tegijad on praegused 35-sed – kel silm särab, on kogemust ja energiat ning kes pole end kinni mõelnud. Ühelt poolt meil Luminoris inimeste arv väheneb, teisalt värbame palju, sest on hulk funktsioone, mida varasemalt suuremas grupis ei olnud. Tahtmata üldse vanemaid diskrimineerida, aga kolmekümnendate keskpaigas olevate inimeste hulgast tulevad täna kõige kõvemad tegijad.

Foto: Sergei Zjuganov

Tahame või ei taha, tehnoloogia tungib peale igal elualal.

Millal pangasaalid töötajatest tühjaks jäävad ja inimesed robotitega asenduvad?

Ei tea. Ühelt poolt on finantsvahenduses kogu aeg inimeste arv vähenenud. Vaatasin just Rootsi andmeid, kus võrdluspunktiks oli 1990. aastate algus ja 2008. Selle ajaga oli Rootsis pangatöötajate arv vähenenud täpselt kaks korda – 50 000-lt 25 000-le. Kümme aastat tagasi töötas tolleaegses Swedbankis 10 000 inimest, täna on neid veidi üle 6000. Trend kindlasti jätkub. Rohkem kui pangasaale mõjutab see aga tagatoa tööd. Et keegi toksib numbreid ühest Excelist teise – selline töö kaob tänu tehnoloogia arengule kiiremini ära. Aga võtab veel väga pikalt aega, enne kui kaob inimestepoolne nõustamine, komplekssete olukordade ja probleemide lahendamine. Täna julgen arvata, et ka 10–15 aasta pärast on meil pangakontorid, mis on, tõsi küll, pigem nõustamiskeskused, ja ilmselt on neid vähem.

Millal hakkavad laenuotsuseid, ka ettevõtete omi, tegema seniste laenukomiteede asemel robotid?

See on hästi hea küsimus. Laenuotsused on väga sarnased investeerimisotsustega ja siin on jõutud arusaamisele, et parim praktika on ühine otsustamine. Teed küll vähem teravate nurkadega otsuseid, aga suudad siiski sõeluda välja halvad õunad. Eraisikute masslaenudes tuleb tehnoloogia kiiresti peale. Veel kolm aastat tagasi oleksin öelnud: ettevõtete laenude puhul pole masinatega midagi teha! Täna olen selles üsna ümber pööratud. Krediidiotsuse juures on kaks tähtsat komponenti: üks on äriplaan ja teine, isegi suurem protsent, on laenuvõtjad. Mis on nende riskialtisus, distsipliin, senine finantskäitumine jne. See on asi, mida peaksime suutma inimestena hinnata ja otsustada, aga täna määratleb digitaalne jalajälg selle palju täpsemalt ära. Mõtleme, et oleme nagu psühholoogid – vaatame silmadesse ja saame aru. Aga digitaalne jalajälg defineerib kõik meie eest palju täpsemalt. Lähme siit edasi! Krediidiotsused on kindlasti need, kus masinad teevad inimestele pika puuga ära.

Meie oleme subjektiivsed, masinad objektiivsed.

Millal saan minna poodi ja maksta kaupade eest mobiiliga nagu mujal maailmas?

Üks tubli konkurent, Swedbank, alustas just hiljuti – küll Androidi-põhiselt, aga siiski – oma pilootprojekti ses küsimuses. Väga tublid, et nad seda teevad! Ütleksin, et see on üks meie pangandussektori häbiplekke, kui vähe oleme viimase kümne aasta jooksul tehnoloogiliselt arenenud. Meil oli kõik olemas – võimekus, väike turg ja finantsasutustel tugev mõju inimeste käitumisele, aga kümme aastat oleme sisuliselt jalgu kõlgutanud. See on osaliselt persoonides ja turu dünaamikas kinni. Millest on hästi kahju. Täna oleme Luminoris tehnoloogiliselt võimekuselt rivi alumisel pulgal.

See on asi, kus tahame väga kõvasti kaasa lüüa. Meil on nii palju teha! Kui räägime kasvõi viipekaardist, mis on tulnud kasutusse alles viimase 18 kuu jooksul. Poolas oli see juba viis aastat tagasi. Seal maksavad kõik juba mobiilidega.

Kuidagi on olukord kujunenud nii, et jäime täielikult tukkuma, aga loodan, et asjad muutuvad.

083

ERK K I R AASUKE

Mitu aastat läheb veel, et saaksin oma iPhone-iga poes maksta?

Ma arvan, et 12 kuud. Tehnoloogia on olemas, tarvis on see süsteemidesse püsti panna. Oleme nii positiivses majanduskeskkonnas, et raha taha see asi kuidagi ei jää.

Kas ka Teie arvates on Eesti e-riik natuke haip? E-riigi edulugu on ilus rääkida, aga mujal maailmas tundub tehnoloogia palju rohkem edasi arenenud olevat kui Eestis.

Olete veendunud Audi-sõber, aga mis automarke teil elu jooksul veel on olnud?

See haip on superhea, Eesti kuvandile ja brändingule ei ole see kuidagi halb. Aga meil võiks ja peaks olema selle kõrval rohkem head sisu kui meil täna on. Kõik võimalused on ju olemas. Eesti e-bränd võiks olla veel parem. Kui me sinna taha rohkem sisu ei pane, hakkab bränd murenema.

Alustasin Ladaga. Käisin Soomes tööl ja värvisin ühes ehitusbrigaadis seinu ning sellest piisas, et sain endale osta Eestist oma esimese Lada. Autode arv on olnud elu jooksul väga suur. Iga kahe aasta tagant vahetasin, nüüd vahetan iga nelja tagant. On olnud ka Volvo, Toyota ja Opel.

Ka rahaülekandeteenuseid osutava Transferwise-i edulugu on fenomen, mis paneb küsima, kas kümne aasta pärast on pankadel üldse mõtet ja pangandus kui tööstusharu on äkki sootuks hääbumas?

Miks Audi?

Ma ei ütleks, et hääbumas. Küll aga suures tormituules.

Kui pangandussektorit vaadata, siis ega me ei tea, kus me kümne aasta pärast oleme. Palju kokutamist on selle üle.

Olen käinud mitmetel tehnoloogiakonverentsidel, kus on rääkinud maailma suurte pankade parimad pead, aga nende esitlused võib võtta kokku ühe sõnaga: kokutamine. Ka väga suured proovivad hoida mitut palli õhus ja mängida mitmel frondil kaasa. Teadmist, et kuhu tänase tehnoloogia arengu puhul see asi välja jõuab, ei ole. Tuleme ka konservatiivsest maailmast, kus kõik kliendid käitusid ühtmoodi.

Täna näeme, et noored tehnoloogiaoskustega inimesed liiguksid hea meelega ära ühte serva. Teisalt on meil suur hulk digitaalselt väga konservatiivseid inimesi ja nemad ongi platvorm, mis lubab jalgu kõlgutada ning mitte areneda.

Kui täna uuendaksime kord kvartalis näiteks internetipanka, tekitaksime suurele hulgale klientidele rohkem pahakui heameelt. On omamoodi oskus teha uuendusi nii, et need on väga head. Mitte nii, et see nupp, millega olin internetipangas harjunud, on nüüd kadunud ja kust ma selle üles leian? Luminoris paneme palju rõhku teenusedisainile. Kliendid ei pea olema insenerid. Asjad peavad olema õiges kohas ja pead saama pihta – seda saavutada on suur kunst. Headele asjadele on alati ruumi tulla ja kasvada, aga kui sa ei ole selles kindel, siis ära parem tee, sest tekitad klientides ainult müra ja segadust.

Kui tehnoloogiajutuga nüüd autodeni jõuda, siis mis oli Teie esimene auto?

Zaporožets. See oli mu vanemate auto ja kohe kui sain 18, sain ka juhiload. Mu ema oli poemüüja ja isa tavaline autojuht – sõitis kalluriga ja hiljem oli tal ka pikamaa-veoauto. Mäletan, et mu jalad ei ulatunud veel pedaalidenigi, kui isa sülest rooli keerasin. Isa oli hästi lubav, täna oleks see vist kuritegu. Linnas me ei sõitnud, aga ka mitte piiratud platsil. Olen sõitnud paljude isa veoautodega – GAZ66, ZIL, Kolhida. Ilmselt sealt on pärit ka mu mõõdukas autohuvi. Lapsepõlves oli mu vastus küsimusele, kelleks saada tahan: pikamaa-autojuhiks. See oli kombinatsioon isa tööst ja tema eeskujust ning Soome televisioonist nähtud filmidest, kus rekajuhi elu tundus väga romantiline – kantrimuusika mängib ja autos on oma voodi, kus magada ning näeb palju maailma. See oli väiksena kõva sõna.

Valetaksin, kui ütleksin, et auto ei huvita mind olemuslikult rohkem kui transpordivahend. Mulle meeldib joon ja elegants, kuidas see on lahendatud. Hiljem on tulnud juurde teadmised ja austus kogu tööstuse vastu. Nii detailideni automatiseeritud ja läbi mõeldud valdkondi kui autotööstuses on tänases elus vähe. Väga korralik jalgratas

084

maksab praegu viiekohalise numbri – üle 10 000 euro. Sama raha eest võid osta väga korraliku auto, kus on sees enamik kaasaegseid asju ja sõita sellega 20 aastat. Need on täiesti võrreldamatud oma keerukuses ja see on kõva kompliment autotööstusele, kuidas sellise raha eest on nii palju saavutatud.

Tänaseks on see juba traditsioon. Sattusin Audi peale 17 aastat tagasi, sest meeldis. Ühelt poolt on Audi vähe pretensioonikas, teisalt ajalooga, tehnoloogiliselt alati esirinnas. Audi tasakaalupunkt on paigas. Jah, finantsiliselt oleks kõige mõistlikum valik ilmselt Toyota Corolla, aga elad ju vaid ühe korra. Kõiki asju ei pane Excelisse. Käin palju Saaremaa suvekodu vahet ja sõidan pikemaid otsi ning on väga nauditav, kui on hea auto.

Kas lemmikloom mahub ka autosse?

Meil on West Highlandi väike valge terjer, kes ei ole autos puuris, vaid magab mõnusalt tagaistmel, paelaga kinni.

Mis on Teile auto puhul oluline? Miks valge Q7?

Küllap turvalisuse komponent on kõige tähtsam. Olen põhjustanud ise liiklusõnnetuse, sõitnud teisele autole ette.

Inimesed õnneks viga ei saanud, aga autost ei jäänud midagi järele. Meil Eestis on mingi periood aastas väga kehvad teeolud jää ja lumesopa tõttu, seepärast sobib meie kliimasse väga hästi nelikvedu. Mulle meeldib ka, kui auto ei istu vastu teed, vaid on natuke kõrgem.

Millist muusikat autos kuulate?

Alati mängib midagi, kas raadio või mõni podcast. Ma ei ole muusika suhtes väga valiv ja see sõltub tujust. Hea meelega kuulan noorusaja üheksakümnendaid, selle aja poppi. Kuulan Spotifyst ka täitsa hea meelega kaasaegset popkantrit, mille päritolumaa on Ameerika.

Kas lapsed tagaistmel karjuma ei hakka: isa, lõpeta ära, pane Nublut!

(Naerab) Lastel on klapid peas ja nad kuulavad oma asju. Tõsi, maitse meil ei ühildu. Poeg kuulab palju räppi ning šõutantsuga tegelevale tütrele meeldib Ariana Grande ja muu tantsumuusika, mis minu jaoks on selgelt liiga tempokas.

Saan aru, et investeerite teadlikult mugavusse, sest nagu ütlesite – elad vaid ühe korra?

See ei ole kindlasti mu üks peamisi põhimõtteid, aga olen seda meelt küll, et asju olgu pigem vähem, aga need, mis on, olgu head ja korralikud. Luksuse eksponeerimine staatusesümbolina ja suurelt brändinimede esiletoomine mulle ei istu. Hoopis teine on kvaliteetselt tehtud asjad, kus tunnetad meistri head kätt. Need mulle tõepoolest meeldivad.



15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Eesti hinnatuim elukeskkond Saue valla mändide all Kõikide kommunikatsioonidega varustatud ehitusvalmis krundid

159 kinnistut ja 91 ridaelamuboksi

Võtmed kätte majad al. 350 000 €

Vali oma unistuste kodu, meie teeme teoks!

Koru põik 1 ridaelamud al. 214 000 €

Sissemakse vaid 15%

Foto: Sergei Zjuganov

Parimad ehitusvalmis krundid Eestis al. 84 900 € veskimöldre.ee info@nordicbrokers.ee

085 www.nordicbrokers.ee

TIINA TALUM EES

086

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

LUUES ILU, ÜLISTADES NAISELIKKUST Tiina Talumehe nimi ei vaja neile, kes moest vähegi huvituvad, eraldi tutvustamist – Tiinat ja tema asutatud ning tänavu 20. tegevusaastat tähistava moemaja loomingut teatakse hästi. Vabariigi presidendi vastuvõttudele on Tiina pikkade aastate jooksul loonud sadu kleite, millest enamik võiks vabalt leida koha mõnes maailma moe- või disainimuuseumis – need on kaunid, omanäolised, maitsekad ja perfektselt teostatud.

Tekst: Riina Luik Fotod: Sergei Zjuganov, Tiina Talumees

087

TIINA TALUM EES

088

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Tänavune presidendi vastuvõtt lõi aga moemajas rekordi – kakskümmend kaheksa lugupeetud eesti daami kandis sel aasta tähtsündmusel just Tiina loodud õhtukleiti. Kuigi Tiina võiks piirduda ainult oma nö leivanumbrite, õhtu- ja pruutkleitide loomisega (mida tema käest enim tellitaksegi), ei anna otsiv vaim ja soov katsetada uusi ideid hingele rahu.

Nõnda toobki moemaja kaks korda aastas välja oma kõrgmoe kollektsioonid. Need on tähtsündmuseks Tiinale ja tema tiimile ning samas ka moehuvilistele ja kriitikutele.

On, mida vaadata, on mille järele õhata! Kuigi moelooja ise väidab, et pikkade aastate jooksul on tema loominguline käekiri läbi teinud olulisi muutusi, on selles siinkirjutaja arvates alati äratuntav Tiina ilmeksimatu maitsekus, ülim naiselikkus ja suurepärane sobivus kandja isikuga. Kuid mida tähendab tegelikult olla moelooja väikeses Eestis? Kui pikk võib olla mõnikord moeloome tööprotsess? Kas on kurb näha peene käsitööoskuse kadumist ja mida arvab ta üldse moemaailmas toimuvast. Sellest kõigest seekord Tiinaga räägimegi.

Me teeme intervjuud Sinu moestuudio uhiuues kodus Maakri tänaval. On sel Sinu jaoks märgiline tähendus?

Oleme siin tänaseks olnud kolm kuud ja võin tõesti öelda, et olen väga õnnelik. On täitunud üks minu suuri unistusi – leida moestuudiole suurte vaateakendega ja hea asukohaga kodu esimesel korrusel. Mulle meeldib väga ka meie ajalooline hoone ise. Ma tulen igal hommikul suure rõõmuga tööle!

Kui läheme ajas kakskümmend aastat tagasi, siis kuidas ikkagi kõik algas? Mis Sul peale õhina ja hea tahte veel oli?

(Naerab) Ega palju muud ei olnudki! Tänapäeval, kui noored ettevõtjad alustavad, saavad nad taotleda laenu või muud tuge. Toona neid võimalusi ei olnud. Kuigi teisalt – kui nüüd on võimalused alustamiseks avaramad, on ka konkurents märgatavalt tihedam. Mina alustasin sellest, et hakkasin kodus õdedele, sõpradele ja ema sõbrannadele riideid õmblema. Nii tekkisid ka esimesed rahalised võimalused.

Pean aga ütlema, et tegelikult mulle õmmelda ei meeldi, sest olen loomult väga kärsitu ja tahan tulemust väga ruttu.

Minu ideaal on see, et viis inimest teostavad minu ideid – siis olen ma oma sõiduvees. (Naerab). Samas meeldib mulle vahel väga tikkida. Lapsena tegin ma nukkudele ka riideid, kuid palju enam köitis mind joonistamine – sukeldusin siis oma kujuteldavasse maailma…

Milla sai Sulle selgeks, et võidki ainult sellest ära elada?

Julgen arvata, et Eestis ei ela keegi ainuüksi moeloomest ära. Muidugi sõltub kõik sellest, kes kuidas elada tahab, aga mina pidin küll algul disainimise ja õmblemise kõrvalt ka palju muud tegema. Tegin nii stilisti- kui reklaamitööd ja paljut muudki.

Mis on kõige kummalisem asi, millega oled pidanud tegelema selleks, et saaksid pühenduda olulisemale – moeloomingule?

Neid asju, millega tuleb selle nimel tegeleda, teen veel tänagi. Seoses moestuudio uue koduga, olen ma viimase poole aasta jooksul kõige vähem tegelenud disaineritööga.

Kõike, mis puudutab ehitust ja sisekujundust on olnud üksjagu. Kuid see on olnud omamoodi väga nauditav protsess!

Kui suur Sinu meeskond täna on?

Hetkel mõned inimesed vahetuvad, aga ideaalis on meil kuus tööde teostajat ja kaks inimest, mina sealhulgas, kelle kanda on maja juhtimise erinevad valdkonnad.

Uues moestuudios on ühe katuse all nii butiik kui ka tootmine. Või paned Sa sõna “tootmine” antud kontekstis äkki pahaks?

Ei pane, sest see ongi tootmine, kuigi ma tulen selle sisu juurde meie puhul hetk hiljem. Enamik asju valmivad Maakri tänaval, kuid mõned asjad valmivad majast väljaspool. Tootmine tähendab üldiselt seeriaviisilist toodete valmistamist ja me oleme ka seda teinud. See bränd kandis nime TIINA by Tiina Talumees. Tänaseks oleme jõudnud arusaamisele, et hoolimata sellest, et tegime üht mudelit vaid viiskuus eksemplari, oodatakse Tiina Talumehelt originaalsust ja seda, et naabrinaisel poleks sama kleit seljas.

Kui raske on tänapäeval leida inimesi, kes suudaks teha rätsepatööd sellisel tasemel nagu Sina seda ootad?

Praktiliselt võimatu, sest meil pole enam oskustöölisi.

Minu põlvkonnale räägiti, et kui tahad midagi saavutada, tuleb kohutavalt palju endal pingutada. Vanematelt said kaasa heal juhul ainult julgustava sõna. Kõik tuli endal saavutada ja ise teha. Mulle tundub, et tänased noored on sündinud kuldlusikas suus ja ainus mis neil on, on suured ambitsioonid ja oskus küsida palka. Vähe on neid, kes teavad, et kui tahad midagi saavutada, tuleb endal pingutada ja alustada redeli alumiselt pulgalt. On veel ka selliseid inimesi, kes küll oskavad, kuid ei julge kandideerida, kuna kardavad põruda. Neil on hirm, et see töö on liiga raske.

Laias laastus kummitab sama mure kõiki maailma moemaju ja tipptegijad liiguvad järjest enam itta ehk sinna, kus nende loomingu teostamine on märkimisväärselt odavam ning kus kelleltki ei nõutagi mingit kvalifikatsiooni.

See on tegelikult suletud ring ja sel on mitu tahku. Ühest küljest kaovad ära kvaliteetse käsitöö oskajad, teisalt tingib nende kadumine taoliste oskuste mehhaniseerimise. See omakorda tekitab olukorra, et oskajaid ei vajatagi, sest efektiivsus ja kasumlikkus on äris esiplaanil. Teine aspekt on see, et tänapäeva ostja või klient ei oskagi enam väärtustada tippkäsitööd – seda, et sulle õmmeldud kleit valmib siinsamas, aga mitte Hiinas. Selleks, et see ideaalselt istuks, mõõdetakse kogu su keha üle. See rõivas on tehtud ainult sulle ja see on kvaliteetne. Eks küsimus olegi selles, kes mida hindab – kas seda, et tal on kapis kümme kahekümne-eurost kleiti või üks kahesajane.

On see tõesti kõik nii lootusetu?

Õnneks tuleb oskus ja soov väärtustada koos vanusega.

20–30-aastane naine tahabki katsetada ja rõivaid vahetada, 40–50-aastane tahab kappi vaadates tõdeda, et tal on kvaliteetsed rõivad.

Kas see ei või olla probleem, et moelooja ees, eriti just proovides, on inimene sunnitud lahti rõivastuma? Proovid on omamoodi väga intiimsed protseduurid…

Tõsi, nii on. Aga moeloome algabki soojast ja usaldavast suhtest. See on lähtepunkt. Kui klient on oma keha ja iseendaga pahuksis, siis ei saa sellest head asja. On palju naisi, kes pole oma kehaga rahul ja neid tuleb aidata. Püüame koos neid probleeme lahendada, sest elama peab. Paljudel on juba tööalaselt kohustus esinduslikult riietuda.

Kui suure osa Sinu klientuurist moodustavad naised, keda n-ö seisus kohustab?

Enamuse. Isegi kui oled näiteks advokaat või notar, tuleb oma rõivastusele rõhku panna, et mõjuda oma ametis soliidselt. Ja neil naistel, keda seisus kohustab, ei ole reeglina palju aega. Seega peame ka meie olema väga ökonoomsed.

089

TIINA TALUM EES

Tiina Talumees moedisainer sünd. 28. septembril 1973 Tallinna Reaalkool (1991) Eesti Kunstiakadeemia, moekunsti eriala (1997) Tiina Talumehe 20-aastase loomekarjääri lahutamatuks osaks on kaunid pruutkleidid ja iga-aastased presidendi vastuvõtule mõeldud tualetid Kaks korda aastas annab moemaja välja couturekollektsiooni, mille esmaesitlus on alati suurejooneline moevaatemäng Tiina Talumehe looming on aegade vältel olnud armastatud nii presidendiprouade kui paljude Eesti avalikus elus silmapaistvate naiste seas Lisaks rõivadisainile, on Tiina Talumees loonud oma kollektsioonidele ka unikaalseid kangadisaine

090

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Milline on Sinu n-ö ideaalne klient? Kas see, kes annab Sulle täiesti vabad käed või see, kes jääb ka asjatundliku nõuande suhtes kurdiks, kuid saab täpselt selle, mida tahab?

(Naerab) Ei kumbki! See pole sugugi lihtne, kui tuleb klient, keda ma ei tunne ja ütleb, et tehke midagi.

No aga näiteks on ta esimest korda kutsutud presidendi vastuvõtule ja ta ei teagi, mida ta kandma peaks.

Siis hakkame esmalt katsetama mingite valmistoodetega – proovime selga, vaatame, mis ja kuidas töötab. See on aeganõudev protsess. Iga tööprotsess erakliendiga ongi väga pikk ja näiteks õhtukleitide puhul võtan ma appi ka konstruktor-juurdelõikaja, kellega me teeme mulaaže ja mõõdame figuuri täpselt üle. Uurime välja, mida esile tõsta, mida varjata, kuidas hakkavad tööle värvid ja kangad. Aga see on ka põnev ja väga suur väljakutse! See pole uue maine loomine, sest ma ei usu sellesse – täiskasvanud inimene on ju juba välja kujunenud. Kui ta ei suuda näiteks kanda punast, siis ükskõik, kes ja kui palju seda talle soovitab, ta ei peagi seda kandma. Igaüks loob siiski ju oma imago ise. Ma ei tahaks rääkida rahast, kuid just selle eeltöö mahust kuni loomingu enese valmimiseni, ei saada iga kord arve tasumisel aru. Muidugi on hulga lihtsam teha kollektsioone, kus ma ei pea kellegagi arvestama.

ka palju muud, isegi moevälist. Minu täditütar on modell Tiiu Kuik, ja temaga paljudel show´del kaasas käinud ema (minu tädi) oli samuti hämmelduses – te teete ju Eestis täpselt samu asja ja samal tasemel! Meil pole puudu ei andest ega töökusest. Lihtsalt rahvusvahelise läbilöögi ja tunnustuse pälvimiseks on vaja tunda õigeid inimesi ja kohutavalt palju raha. Kui sul pole kellegi juurde otseteed, kulub läbilöögiks mitu inimpõlve (Naerab). Need eesti moeloojad, kes kusagil maailmas lavadele pääsevad, maksavad selle ju kõik ise kinni ja see on kohutavalt kulukas. Kui väga tahad, võid sinna välja jõuda ning lisaks rahale on vaja palju aega, sihikindlust ja tugevat seljatagust tiimi. Lavale saamine on üks asi, teine asi on oma loomingule ka ostjad leida. Mina oma väikese poja kõrvalt seda ette ei võta. Olen end niigi oma tööle pühendanud ja ma ei ole nõus oma poja arvelt midagi lisaks ohverdama.

Sinu kollektsiooni säravamaid pärleid näeb eesti rahvas presidendi vastuvõtul. Mitu kleiti eelmiseks aastaks õmmelda oli vaja?

Kakskümmend kaheksa!

Kust ja kuidas jõuavad Sinuni need imelised kangad, mida kasutad?

Päris alguses, sest lemmikvärvid on igal inimesel. Kuigi alati võib teha ka uusi avastusi.

Varem käisin neid tekstiilimessidel ise valimas, nüüd jõuavad need enamasti juba otse Tallinnasse. Kuigi kangatööstus on tohutult edasi arenenud, pannakse luksuskangaste pärlid ja poolvääriskivid endiselt peale käsitsi. Nende meeter maksab 300–400 eurot.

Nii palju kui moepildis näha on, oled Sa loominguliselt väga aktiivne, tood igal aastal catwalk’ile kaks kollektsiooni.

Kas moemaailmas on inimesi, kes on Sulle sügava mulje jätnud loojate või isiksustena?

Kui mitte rohkem! (Naerab) See on tingitud sümbioosist loomingu ja äri vahel. Moestuudio on ju eelkõige äriettevõte, mille raames saab loomingut teha. Kuid neist kollektsioonidest hoian ma väga kinni. See on see, mille pärast ma seda äri pean ja mis mind edasi viib. Kui hoiad oma mõtted erksad, hoiad end ka loominguliselt vormis.

Võib-olla kõlab see klišeena, kuid midagi pole teha – Coco Chanel. Tema naise ja naise keha tunnetus ja see kuidas ta sellele lähenes, on geniaalne. Samuti imetlen jätkuvalt Karl Lagerfeldi – milline vitaalsus ja loovus veel selles vanuses. Ma vaatan alati huviga ringi ja ahmin endasse kõike, mida teised teevad. Jälgin huviga uute kollektsioonide väljatulekut. Mulle meeldivad väga Hispaania moeajakirjad, kuid üks kindel ost on alati olnud Vogue USA September Issue. Mul on ka Vogue’i äpp, kus on saadaval kõige värskem info. Kui käime Hispaanias puhkamas, ostab mees mulle alati terve meetri jao ajakirju.

Mitmendas etapis jõutakse õige värvi leidmiseni?

Millal me näeme Sinu järgmist kollektsiooni?

Juba novembris! Nime sel veel ei ole, sellega olen hetkel jännis. Ma eelistan eestikeelset nime, kuigi alati see ei õnnestu. Eelmine kollektsioon kandis nime “Vabariigi naine”, mis oli inspireeritud esimese vabariigi ajast. Tahtsin teemaga edasi minna, kuid tundsin, et vajan midagi muud. Nüüd on tegu ürgnaiseliku jõu ja võlude teemaga, mille lähtekoht on 40ndate aastate moes ja sellele annab aktsenti 80ndate power ja iseteadliku naise natuur. Naine, kellest keegi mööda ei vaata ja kellega sa kohtudki võib-olla kord aastas.

Värvidest kasutan palju musta. Minu kollektsioonidest jooksevad ikka läbi musta-beeži segu ja varjundid. Nüüd lisandub tumesinine, mul on endal tekkinud mingi kiindumus sellesse värvitooni. Disaini osas mängin üsna jõuliste vormidega.

Kui lihtne või kerge oli Sul leida moes oma käekiri?

Olen kahekümne aastaga väga palju muutunud, ja muutunud on ka minu loominguline käekiri. Ajaga tuleb kaasas käia. Kuid kliendid ootavad tihti seda, mida nad on minu loomingus näinud 10–15 aastat tagasi. Seda näitab ka see, et kui olen väga julgelt katsetanud, ei võta nad seda omaks.

Kuigi moekriitikud aplodeerivad, võivad kliendid hoopis ära ehmuda.

Kas islamikultuuri pealetung avaldub juba ka moes?

Väga! Turbanid, kõikvõimalikud peakatted ja katmised, hõlstilaadsed rõivad… Kui küsida naiselt tänaval, kas ta seda muutust tajub, vastab ta tõenäoliselt eitavalt, kuid mina vaatan palju moodi ja märkan seda kohe. Sel sügisel on muutused jõuliselt pildil.

Milline saab olema moekevad 2019?

Võimsalt konkureerivad värvid, nende jõuline kokkupõrge ja suured pinnad. Näiteks roosa kleit, roheline kott ja punane jakk! Väga 80ndad, kuid niipea see meile ei jõua.

Me oleme üldse väga konservatiivsed. Eestis kannavad viimast moodi reeglina need, kes liiguvad ise maailmas palju ringi ja kel on jõudu viimast moodi ja kalleid brände osta.

Kuid viimast moodi saab osta ka Zarast. Paljud moemaailma säravad ideed ja pöörased ideed ei jõua samas meile kunagi.



Kui tihti Sa ise käid laia maailma moe-show´del?

Ma olen käinud London Fashion Week’il, kuid mitte tõelistel couture show´del. Londonis ma kogesin, et Eestis ei tehta midagi teisiti ega halvemini. Me teeme asju sama hästi, kuid selleks, et maailma moelavadel läbi lüüa, on vaja 091

TOOM AS PRIKK

KOOLITUSJUHT TOOMAS PRIKK: Audi koolitusjuht Toomas Prikk töötab ettevõttes alates 2010. aastast ning just tema on see, kes näeb esimesena Audi kõige uuemaid mudeleid. Koos oma kahe kolleegiga on neil ühtaegu nii privileeg kui ka kohustus teha kõigile koolitatavatele uue turuletulija hingeelu üksipulgi selgeks ja vajadusel lammutada selle korpus nii laiali, kui vähegi annab. Kuid see pole kaugeltki kõik, millega Toomas koolitusjuhina kokku puutub.

Tekst: Riina Luik Fotod: Sergei Zjuganov

092

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

093

TOOM AS PRIKK

Täismehed koolipingis

Esimene asi, mis meile fotograaf Sergei Zjuganoviga Audi koolituskeskuse õppeklassi sisenedes silma hakkab, on suur kast Kalevi kommidega seminarilaual. Seina ääres on toekas patarei kõikvõimalikke karastusjooke, selle kõrval kohvi- ja teemasin. Seinu kaunistavad suured värvilised autoplakatid.

Audi koolituskeskus on raudselt koht, kuhu tahetakse tulla – siin on alati huvitav! Just siin kohtuvad nii Audi front- kui back desk´i inimesed esmakordselt Audi uhiuute mudelitega, saavad teada uuendustest müügi- ja turundusvallas ning värskendavad muidki teadmisi ja oskusi. Ja muide – see on ka koht, kus saab esmakordselt istuda uue mudeli rooli ja teha proovisõitu. Mitmed Audi Magazini veergudel sõna saanud Audi inimesed on korduvalt esile tõstnud seda, kui olulisel kohal nende töös on ettevõtte korraldavad koolitused. Seega on mitu põhjust, miks koolituskeskuse ukse vahelt sisse piiluda ja välja uurida, millega siin õigupoolest tegeletakse.

094

Audi Eesti koolitusjuhi Toomas Priki ning tema kahe kolleegi Toomas Lätte ja Veiko Aaviste valdused asuvad Tallinna linna piiril, keset endisi talukarjamaid püsti pandud Tänassilma Tehnopargis. Siin on nii teoreetilisteks koolituseks mõeldud õppeklassid, kui ka kogu alumist korrust enda alla võttev tehniline õppeklass, kus mitte ainult ei kergitata üles järjekordse uue automudeli kapotikaant, vaid lammutatakse see mudel täpselt nii laiali kui vaja.

Toomas muigab, kui ütlen, et peremehena on tal siin avar mängumaa. “Peremees ma siin siiski ei ole. Peremees on ikka firma omanik, kuid mina olen see, kes siinse majapidamise peab korras hoidma.” Audi avas Tänassilma Tehnopargis oma koolituskeskuse 2014. aastal. Enne seda viidi müügikoolitusi läbi hotellides või konverentsikeskustes, tehnilised ja teeninduskoolitused toimusid aga ettevõtte teenindusruumides. “Miinuseks oligi see, et kui tegime koolitusi päeval, käis kõrval igapäevane töö ja autonduses on see vahel üsna mürarikas. See oligi peamine põhjus, miks firmas hakati mõtlema oma koolituskeskuse loomisele.

Süvenes vajadus vaiksete ja eraldatud ruumide järele,” selgitab koolitusjuht.

Keskmine koolituspäev kestab Toomase sõnul kuus tundi ja jaotub teooriaosaks ja praktikaks. “Üks koolitustsükkel võib kesta viis-kuus päeva ühtejutti ning olla üsna väsitav,” tõdeb ta. “Aga kui tunned, et oled ise pärast koolituspäeva surmväsinud, pole kahtlustki, et nõnda tunnevad ka koolitatavad. Seega tuleb materjali rohkusele vaatamata osata piiri pidada ja keskenduda kõige olulisemale.”

Koolitaja koolitamine

Toomas muheleb ja ütleb, et ta on “ühe suurema osakonna juht” – tal on meeskonnas tervelt kaks töötajat. “Mina viin läbi müügi- ja mittetehnilisi koolitusi ehk siis seda poolt, mis on seotud rohkem klientidega ja mõeldud teeninduse ja front desk´i töötajatele. Kui koolitusi parasjagu ei ole, tegelen tõlketöö ja koolitusmaterjalide ettevalmistamisega.

Minu kolleegid Toomas Lätte ja Veiko Aaviste vastutavad tehniliste koolituste läbiviimise eest.”

15 A A STAT AUDI MAGA Z IN I

Suurim maht on koolitusprogrammis Audi uute mudelite koolitusel, ütleb Toomas ja lisab, et kõik muu – kliendisuhtlus ja müügitöö – on Audi tavapäraselt püsiva kaadri puhul mõnevõrra keeruline. Lihtsalt raske on saada kokku uut koolitusgruppi, kes poleks kavas olevaid standardkoolitusi juba läbinud.

“Uue mudeli koolitus algab tehasest Saksamaalt, kust saame esimesed teadmised selle kohta, kuidas oma töötjaid välja koolitada. Koolitus algab ajaplaani koostamisest. Teeme selgeks, mis on koolituse sisu, kuhu sellega peab välja jõudma ning mitme päeva peale koolitus jaotada.” Toomas ise saab väljaõppe Saksamaal. Seal käimise sagedus sõltub mitmest asjaolust, kuid suures plaanis toimuvad koolitused kuus korda aastas. Neist kuuest korrast, mil ta Saksamaad külastab, on kolm suunatud talle kui Audi sisekoolitajale ja kolmel ülejäänud korral käib Toomas Saksamaal koolitamas oma Audi Eesti kolleege. Toomase sõnul on need koolitused seotud uute mudelite turuletulekuga ning on organiseerituselt regulaarsed ja suured üritused, mis kestavad kaks-kolm kuud järjest. “Sinna tulevad kokku Audi esindajad kõikjalt maailmast. Enam kui kümme tuhat inimest käib sealt kindlasti läbi.“ Enamasti toimuvad koolitused Münchenis – Audi mitmehooneline koolituskeskus asub Müncheni lennujaama valdustes. Kui mainin, et Müncheni lennujaam on üldse üks tore koht ja et seal asub maailm ainus lennujaama territooriumil toimiv õllepruulikoda Airbräu, muigab Toomas ja täpsustab, et Audi koolituskeskus asub otse selle taga.

Koolitused Saksamaal toimuvad nii inglise kui ka saksa keeles, kuid Toomas eelistab saksa keelt: “Saksa keeles on lihtsam, seda enam, et see on ka Audi firma sisekeel. Ma polnud varem üldse saksakeelne, kuid kuna elasin aasta Saksamaal, hakkas ka keel olude sunnil külge. Täna võin öelda, et räägin saksa keelt isegi inglise keelest pisut paremini.” Toomas lisab, et kuna Audi koolitajad on saksa taustaga (mis ei tähenda küll, et nad kõik oleksid sakslased), on neil endal lihtsam Audist rääkida just saksa keeles.

Koolitusprotsess ise näeb välja nii. Toomas saab uue mudeli koolituse kutse ja käib ära. Siis käivitub koolituse

ettevalmistus Eestis, mis tema jaoks tähendab eelkõige koolitusmaterjalide tõlkimist eesti keelde. (Audiga kaasas olevad manuaalid tõlgib kontsern ise.) Koolitusruumi laual on Toomase poolt tõlgitud ja kokku pandud materjale paras virn, paksemad neist 150-leheküljelised. “Jah, see on päris suur töö, aga huvitav ka,” tõdeb Toomas. Ta võtab kätte Audi Q8 mudeli iseõppeprogrammi: “Need materjalid on mõeldud eelkõige teeninduse poolele, kuid olen soovitanud heita neile pilk peale ka front desk´i inimestel. Mööda külgi see maha kindlasti ei jookse.“

ÜKSKÕIK KUIDAS KLIENT OMA SOOVE KA VÄLJENDAKS, MÜÜGIMEES PEAB OSKAMA KAUGEMALE NÄHA. Uus mudel — suurte poiste suur pidu

Toomas ütleb, et kui autofirmas on loomisel uus mudel, on see mõistagi suur saladus. Konkurentide eest varjatud infot jagatakse ka koolitustel, kuhu ta läheb koos Eesti grupiga.

“Siis korjatakse kõik pildistamist võimaldavad seadmed ära ja lisaks allkirjastad paberi, mis sätestab, et kui teed foto, on trahv 10 000 eurot. Aga ma ei oska öelda, kas näiteks kellaga tehtud foto hind on samas vääringus. See reeglistik kehtib eelkõige toodetele, mis on valmis, kuid mida veel pole lubatud pildistada.” Küsin seepeale, et mida kõige rohkem kardetakse. “Neil üritustel, kus meie käime, oleks kõige lihtsamini kopeeritav disain, aga mitte tehnoloogilised uuendused. Minu isiklik arvamus on see, et pigem püütakse vältida seda, et foto ei läheks majast välja enne, kui ettevõte on otsustanud selle ise välja saata. Kiusatus uut mudelit jäädvustada tulenebki sellest, et oled esimene väljaspool siseringi, kellel see ülesvõte olemas on.”

Toomase sõnul on tema esmane huviobjekt uue mudeli puhul enamasti disain. “Mul pole ju lootust, et keegi lõikab selle auto esitlusel “lõhki” ja ma näen seda uut tehnoloogiat.

095

TOOMAS P RIKK

Pigem huvitab mind esmakohtumisel tõesti disain – see, kuidas mudel mulle meeldib, kuidas tundub… Ja samuti värvid. Sellele, mis värvides uut Audi mudelit esitletakse, eelneb pikk ja põhjalik eeltöö.”

Rohkem värve!

Küsin, kas praegusel hetkel võime rääkida pikemat aega püsinud lemmikvärvidest. “Audi nö lipuvärv sõltub sellest, mida me kliendile ise peale surume,” naerab Toomas. Kuid me tunneme huvi ka selle vastu, et kui auto on paar aastat vana ja klient seda müüa soovib, siis kas ta sellest siis lahti ka saab. Endiselt on esikolmikus must, valge ja hõbedane.”

Toomas tunnistab, et talle endale meeldivad värvilised autod. “Aga front desk´i inimestele õpetan, et kliendilt tuleb küsida, mis just talle meeldib ja mitte suruda peale oma maitset. Ükskõik kuidas klient oma soove ka väljendaks, müügimees peab oskama kaugemale näha.”

Küsimusele, kui kerge või keeruline on müüa tänapäeval tuliuut premium-klassi autot, vastab Toomas naerdes, et tema ei tea. “Mina pole ühtegi müünud! Mina ainult õpetan, kuidas müüa. Rõhutan koolitusel alati, et me ei müü autot, vaid rahuldame neid kliendi soove, millega ta meie juurde on tulnud. Kui oled midagi jõuga peale surunud või “kaela

AUTOD LÄHEVAD ÜHEST KÜLJEST JÄRJEST LIHTSAMAKS, KUID TEISALT KEERUKAMAKS NING KÕIGI FUNKTSIOONIDE TUNDMA ÕPPIMINE VÕTAB AEGA. määrinud”, saad endale suure tõenäosusega rahulolematu kliendi. Varem või hiljem ta taipab, et see kõik polnudki tema enese soov.”

Koolitusjuht möönab, et teenindus- ja müügitiimid on totaalselt erinevad. “Nad kohtuvad küll sama kliendiga, aga täiesti erinevates situatsioonides. Müügitiim on õnnelikus olukorras – elevil klient soovib osta uut autot ja ta käib selle eest meelsasti raha välja. Teeninduses kohtutakse aga kliendiga, kellel on mure ja ta peab samuti raha välja käima, ehkki eriti ei tahaks (Naerab). Neid kaht tiimi ühendab aga üks oluline asi – mõlemad saavad teha kliendi õnnelikuks!”

siiski üks asi, millega kõik tootjad aeg-ajalt katsetavad ja siis võib selguda, et klient on veel konservatiivsem kui tootja.”

Mis aga puudutab vaoshoitud mainet ja konservatiivset joont, ütleb Toomas, et tema arvates võiks ka Audi pisut vabamalt võtta. “Küllap ootab klientki seda, et müüja ei ole mustas ülikonnas, valge särgi ja lipsuga. Soliidsus küll, kuid veidi vabamas vormis. Praegu pole Audis sellesuunalisi mõtteid veel välja käidud. Pigem leiab uut mujal. Hetkel liigume näiteks digirevolutsiooni rütmis. Hästitoimivad kodulehed pole turunduses midagi uut. Kuid mind huvitab see, milliseid võimalusi pakub koduleht kliendile siis, kui ta juba on auto ostnud. Kuidas ta saab oma tehnikat autoga ühendada?

Mida ta saab autoga seoses oma telefoniga teha? Ehk siis kogu see mugavuselektroonika maailm.”

Kuidas koolitada kliente?

“Enne, kui anname kliendile uue Audi võtmed kätte, eelneb sellele tunnipikkune koolitus. Kuid ilmselgelt on seda vähe.

Ja ärgem unustagem, et uue auto ostuga kaasneb omajagu elevust. Sa oled just saanud uue, ilusa ja kalli auto omanikuks ja siis üritab sulle keegi veel midagi seletada… No tõepoolest ei ole kerge keskenduda,” Ja Toomas lisab, et ka Audi peakontorist on tulnud soovituslik ettepanek – lasta esimestel emotsioonidel vaibuda ja kutsuda klient paari päeva pärast tagasi, et siis kõigest olulisest juba üksikasjalikumalt rääkida. „Autod lähevad ühest küljest järjest lihtsamaks, kuid teisalt keerukamaks ning kõigi funktsioonide tundmaõppimine võtab aega. Tunnist kindlasti ei piisa. Oma autot on aga soovitav tunda, et selle funktsioone ja pakutavaid mugavusi maksimaalselt ära kasutada. Ma tahaks siinjuures väga kliente julgustada oma auto kohta küsima, seda põhjalikumalt tundma õppima. Nüüd ei ole enam terminit “täisvarustus”, sest erinevatel mudelitel tähendab see erinevaid asju. Ja veel üks tähelepanek – isegi kui kliendil ei ole rahapuudust ja ta soovib tellida autole maksimumpaketi, jookseb kusagilt tema enda suutlikkuse ja vajaduste piir.

Tänapäeval ei vajata enam lisavarustusena kõike, mida autotootjal pakkuda on ning nö vidinate rohkuse osas pole vaja naabrimehega võistelda.”

 Koolitusjuht Toomas Prikk Audist:

Uudsus versus konservatiivsus

“Esiteks tuleb tunnistada, et premium-autode tootjad, Audi sealhulgas, on üsna konservatiivsed,” tõrjub Toomas minu irriteeriva vihje sellele, et maailma autonäitused ei saa tänini hakkama ilma siredasäärsete, rinnakate ja nappides rõivastes näitsikuteta. “Ei, mitte ainult Audi, vaid usun, et kõik premium-autode tootjad ütlevad, et see neile ei sobi. Kui meie koolitusruumis ringi vaadata, võib märgata palju monokroomsust ja isegi kui autode puhul kasutatakse värve, on üldmulje kogu esitlusest siiski väga väljapeetud.”

Kui vanasti öeldi nii, et valge autoga sõidab see, kes ei raatsinud värvi eest raha välja käia, siis nüüd on valge auto väga popp. “Valge oli jah kunagi täiesti nagu “vale auto”, aga siis ühtäkki tuli seda turule tohutu laviinina ja nüüd on ta väga in. Kuigi minu isiklik arvamus on, et värve võiks rohkem olla, kasutatakse Audi seeriatootmises värve siiski suhteliselt vähe. Küll aga on värvivalik avar kliendile, kes auto tellib.” Oma lemmikvärvi auto valmimine võtab Toomase sõnul kauem aega ja tähendab ka 3000–4000-eurost lisakulu. “Aga mitte hind, vaid aeg saab määravaks – inimesed lihtsalt ei soovi kuid oma uut autot oodata. Auto värv on 096

• •

•

Tööautoks on sinine Audi A4 2010. aasta mudel.

Audi suurim pluss: “Üritan alati aru saada, kuidas auto sõidab, kuidas ta käitub. Ma ei saa öelda, et üks automark on parem kui teine. Kuid kui udupeente ja ägedate automudelite peale tavainimese rahakott ei hakka, siis Audil on ka tavamudelid väga head.”

Mugavus, millest Toomas autoroolis ei loobuks on kliimaseade.

Vihma sajab. Aga nähtavus on endiselt sama hea: Audi Originaalosad.

Selleks, et vaade oleks puhas: Audi originaal klaasipuhasti harjad, -klaasipesuvedelik ning -tuuleklaas - tagavad parima nähtavuse ka vihmasel sügisel ja äärmuslikes ilmastikutingimustes. Vali alati originaal.

Originaal klaasipuhastiharjad:

-20%*

* NB! Pakkumine kehtib Audi esindustes ja e-poes koos märksõnaga „sügiskampaania“ kuni 31.12.2018.

Audi Originaalosad

MEIE OL EM E AUDI

Audi Magazin tutvustab 15. juubeli puhul oma toimetust.

Maarja Küla, Audi Eesti turundusjuht ja Audi Magazni peatoimetaja 15 aasta jooksul pole olnud ühtki kevadet ega sügist ilma selle toreda päevata, mil saab avada kätevärinal värske trükilõhnalise Audi Magazini. Mõnikord oleme tabanud end mõttelt, kas digiajastul on mõistlik ajakirja trükiversiooniga jätkata. Aga tänulike lugejate positiivne tagasiside on alati selle mõtte minema ajanud. Ja kui on millest, kellest ja kellega kirjutada, siis see on ju puhas rõõm.

Olen ääretult tänulik Kadrile, Taavile, Sergeile, Riinale, Tõnisele ja Kevinile koostöö eest.

Ilma nendeta ei oleks Audi ajakiri selline nagu ta on. Jätkame samas vaimus ja pühendumises!

Taavi Torim, disainer

Taavi on Audi Magazini tegevkujundaja olnud selle esimesest numbrist saadik. Kui esimesed ajakirjad meenutasid pigem vihikuid, siis praeguseks on Audi Magazinist saanud üks Eesti mahukamaid ja soliidsemaid autobrändi tutvustavaid ajakirju. Nagu kogu Audi, on ka ajakirja kujunduse stiil kvaliteetne ja vaoshoitult innovatiivne, jättes disainile samas alati mõnusat loomingulist mänguruumi. Lisaks graafilisele disainile tegeleb Taavi veel 3D animatsiooni ja 3D modelleerimisega ning leiab, et igati kordaläinud päev on see, mis on andnud mingi uue teadmise või oskuse.

Kadri Vahe, tegevtoimetaja

Kadri on koos Audi Magaziniga peaaegu et üles kasvanud ja olnud ajakirja toimetamise poolega seotud juba selle esimesest numbrist alates. Lisaks tööle Audi ajakirjaga naudib ta Eestimaa metsi ja seenelkäiku, looduses sportimist, maailmas rändamist ja kunstiajalugu. Audi Magazini kokkupanemise juures meeldib talle kõige enam koostöö oma ala tõeliste professionaalidega ehk meeskonnatöö, mis tänaseks töötab tõepoolest sama õlitatult nagu uhiuus auto.

Tõnis Kahu, keele- ja stiilitoimetaja

Tõnis vastutab Audi Magazini hea tekstilise stiili eest juba 15 aastat ehk selle sünnist saadik. Ükski väiksemgi uudisnupuke ei pääse ajakirja ilma, et Tõnis selle keeleliselt heaks kiidaks. Tõnise nimi on tuntud ka ajaleheveergudel, raamatulehekülgedel ja loengusaalides. Ta on hinnatud muusikakriitik ning popkultuuriõppejõud, kelle etteasted kõlavad nii Tallinna Ülikooli kui ka Kunstiakadeemia auditooriumites. Vabal ajal kuulab Tõnis loomulikult muusikat. Või käib sõpradega kinos.

Riina Luik, ajakirjanik

Riina koostöö Audi Magaziniga on kestnud pea kümme aastat, mil ta alustas kirjutamist rubriigis "Inspiratsioon" ning inspireeriv on see koostöö tema sõnul tänaseni. Naist köidavad loomeinimesed, oma valdkonna tõelised profid ja kirglikud natuurid – inimesed, kelle teod räägivad ise enda eest ja kelle mõtetel on kaalu ja sügavust. Ning just nendest inimestest Audi Magazinis räägitaksegi. Oma vaba aja ohverdab ta kõige meelsamini muusikale ja teistele kaunitele kunstidele. Ta on eksklusiivseid kultuurireise korraldava reisiettevõtte omanik.

Sergei Zjuganov, fotograaf

Sergei on autoentusiastist visuaalkunstnik.

Koostöö Audi Magaziniga annab talle võimaluse luua huvitavaid tutvusi, avastada enda jaoks uusi põnevaid (elu)lugusi ja külastada neid kohti, kuhu tavaliselt ei pääse. Vabal ajal meeldib taasavastada linnatänavaid ja jäädvustada nende muutumist ajas. Meelt aitavad värskena hoida head raamatud, muusika ja pühapäevased sõidud autotööstuse tippteostega.

Kevin Press, reklaamiekspert

Sinu arvamus on meile tähtis!

Hea lugeja! Kõik ettepanekud ja ideed selleks, et muuta ajakiri huvitavamaks ja teemavalikult sisukamaks on oodatud meiliaadressile audimagazin@audi.ee Audi Magazin asub internetis: www.audi.ee/magazin. Kontaktandmete muutusest palume teatada e-posti vahendusel aadressil audimagazin@audi.ee.

098

Kevin juhib agentuuri Nordicom, mille meeskonda seob Audi Magaziniga koostöö reklaami- ja trükivaldkonnas juba 10. aastat. Vabal ajal tegeleb ta peamiselt reisimisega ning vastutab teistegi Eesti korporatiivkirjastamise tippu kuuluvate elustiiliajakirjade reklaamitoimetamise eest.

BULOVA.COM and Bulova are registered trademarks. © 2018 Bulova Corporation. 98R248.

A History of Firsts

Your First Expression Introducing the Rubaiyat Collection. Celebrating a century past, fusing modern design with longstanding roots in the art of true craftsmanship — and empowered femininity.

AVAILABLE AT Šveitsi Kell - Roosikrantsi 11, Tallinn GoldWatch - Estonia pst 9 (Solaris Keskus), Tallinn GoldWatch - Tartu mnt 87 (Sikupilli Keskus), Tallinn GoldWatch - Narva mnt 8 (Jewe Keskus), Jõhvi