Audi magazin Kevad/Suvi 2019

Audi Magazin

Kevad/Suvi 2019

Elekter on vallutanud Audi.

Tä h e l e p a n u v ä ä r n e v ä l i m u s , e l e k t r i l i n e q u a t t r o n e l i k v e d u , k o r r a l i k s õ i d u u l a t u s , nutikad laadimisvõimalused ja palju muud.

Tä i s e l e k t r i l i n e A u d i e - t r o n o n k o h a l .

Ootame särtsakale proovisõidule.

L i s a i n f o : w w w. a u d i .e e /e - t r o n

Audi e-tron 55 quattro 265 kW keskmine energiatarve kWh/100 km: 24,6–23,7 (NEFZ); 26,2–22,6 (WLTP); CO2 emissioon g/km: 0

#DontCrackUnderPressure

MONACO CALIBRE 11AUTOMATIC CHRONOGRAPH

Steve McQueen’s legacy is timeless. More than an actor, more than a pilot, he became a legend. Like TAG Heuer, he defined himself beyond standards and never cracked under pressure.

Tag Heuer käekellade kollektsioon on müügil Viru Keskuse Goldtime kaupluses ja e-poes www.goldtime.ee ning Rocca al Mare juveeliäris K.U.L.D.

JUHT KIRI

Uue ajastu algus Me elame muutuvas maailmas ja peame sellega hoogsalt sammu pidama. Alternatiivkütuste võidukäik ja keskkonnateadlik tarbimine on viimaste aastate trendid ning samuti on võtmesõnaks kujunenud elekter.

AUDI AG on teatanud, et juba aastal 2025 sõidab koguni üks kolmandik toodetavatest Audidest just elektrimootoriga.

Tänaseks on algust tehtud esimese täiselektrilise mudeliga Audi e-tron, mis juba edukalt ka Eestisse müügile on jõudnud.

Esimest Audi elektriautot iseloomustavad tähelepanuväärne välimus, elektriline quattro nelikvedu, korralik sõiduulatus, nutikad laadimisvõimalused ja palju muud. Elamus särtsakast proovisõidust on seega kindlasti garanteeritud. Esimesed õnnelikud elektriautode austajad on juba leidnud oma uue lemmiku Audi mudelirivist. Käesoleva aasta lõpus lisandub seeriatootmisse ka Audi e-tron Sportback ning lähiaastatel veel ka Audi e-tron GT concepti ja Audi Q4 e-tron concepti baasil ehitatud e-troni mudelid.

Foto: Sergei Zjuganov

Lisaks keskkonnasäästlikele ja ökonoomsetele elektriautodele jätkub täistuuridel ka AUDI AG sportautode arendus. Audi Sport RS-mudelite rivi on viimasel ajal saanud jõulist täiendust.

Uus Audi R8, Audi RS 5 Sportback, Audi TT RS Coupé ja Roadster panevad kindlasti paljudel adrenaliini- ja kiirusehuvilistel südame kiiremini põksuma. Neist mudelitest saame põgusa ülevaate ka käesoleva ajakirja lehekülgedelt.

Eesti esirokkari Tanel Padari nimi ei vaja pikemat tutvustamist. Samas on tore, et meie ajakirja kaasautor Riina Luik on leidnud teda intervjueerides üles selliseid uudseid nüansse, mille olemasolust polnud aimu isegi Tanelil endal, rääkimata tema andunud fännidest ja rokisõpradest.

Käesolevas ajakirjas teeme juttu ka mitme värvika ja tegusa Eesti naisega. Üks neist on Kristiina Poska, arvukate preemiatega pärjatud ning praegu veel vabakutselisena tegutsev andekas dirigent, kes teeb Euroopas koostööd erinevate mainekate orkestrite ja ooperimajadega. Teine portreteeritav on nüüdiskunstnik Kris Lemsalu, kes esindab omapärase ja värvika loominguga Eestit sel aastal Veneetsia kunstibiennaalil.

Andeka Eesti moelooja Tiina Talumehe käe all on valminud uus ja värske kevadsuvine kollektsioon, millest väike galerii leiab tee ka meie ajakirja veergudele.

Rubriigis “Meie oleme Audi” on hea meel tutvustada tagasihoidlikku noormeest Egert Puuseppa, kes kaks aastat tagasi astus Audi Eesti uksest sisse ja soovis leida tööd. Ehkki raske õnnetus viis mehe ratastooli, on tema pühendumine Audi müügi- ja turundusassistendina paljudele kolleegidele eeskujuks.

Nii nagu muutub maailm, oleme ka meie Audis pidevas muutumises. Audi Magazin on rõõmustanud juba 16 aastat oma lugejaid uudismudelite põhjalike ülevaadete ja tähelepanuväärsete inimeste intervjuudega. Oleme otsustanud käesoleva järjekorras juba 31. eestikeelse numbriga ajakirja teekonna trükiveergudel lõpetada ja jätkata sügisest Audi uudiste operatiivset edastamist digitaalselt veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel.

Jätkuvat sõidurõõmu koos meiega!

Peeter Tiitson Audi Eesti

005

Sisukord

036

0 0 8 Audi uudised Uued mudelid, uus tehnoloogia.

AUDI AG ja Audi Eesti uudised.

0 1 4 Modernse mobiilsuse kehastus Audi e-tron täna ja tulevikus.

0 3 8 Kombinatsioon sooritusvõimest ja elegantsist Uus Audi R8 on kohal.

0 4 2 Tippvormis kompaktne sportauto Audi TT RS Coupé.

038

0 4 4 Sinu järgmine suur unistus Audi RS 5 Sportback 0 4 6 Kuidas läheb, Magnus Kirt?

Välkintervjuu 2018. aasta parima meessportlasega.

0 4 8 Uus sportlik linnamaastur Audi SQ5 TDI. 0 5 0 Digitaalselt assisteeritud tulevik Räägime häältuvastuse arengusuundadest.

0 5 6 Meistriklass Autoajakirjanik Kaido Soorsk uue Audi Q3 roolis.

0 6 2 Audi Pood Valik Audi aksessuaare.

0 6 6 Kolm Järvit ERSO ees Kristjan, Neeme, Paavo.

006

0 6 8 “73” Tiina Talumees tervitab kevadet uue kollektsiooniga.

0 7 2 Oma orkestri leidnud Dirigent Kristiina Poska.

0 7 8 Veneetsia biennaali ootuses Kunstnik Kris Lemsalu.

0 8 4 Müüdimurdja Tanel Padar 20 aastat laval.

0 9 2 Meie oleme Audi Sõna saab müügi- ja turundusspetsialist Egert Puusepp

072

Audi Liising 1% auto hinnast kuus.*

Tutvuge finantsteenuse tingimustega aadressil www.audi.ee/audiliising ning vajadusel konsulteerige asjatundjatega.

Audi Liising aastase fikseerimata intressimäära 2,99% + 3 kuu EURIBOR puhul on 52 200 € maksva sõiduki finantseerimisel kuumakse alates 522 € tingimusel, et sissemakse on 10%, lepinguperiood 60 kuud, jääkmaksumus 38%, läbisõidupiirang 25 000 km/aastas ja lepingutasu 199 €. Kasutusse võetav krediidisumma on 46 980 € ja krediidikulukuse määr on nimetatud tingimustel 2,65% aastas. Krediidi saamiseks vajalik sõlmida kindlustusleping. Krediidi kogusumma on 56 631,31 €, tagasimaksete arv 60. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Finantsteenuse pakkuja on Luminor Liising AS, tegevusluba 4.1-1/98, tegevuskoht Liivalaia 45, Tallinn 10145, tel. +372 710 1300. Tutvuge liisingutingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

UU DISE D

Audi viib Ortopeedia Arstid Audiga turvaliselt Narva

Audi Magazin: Miks Ortopeedia Arstid otsustasid alustada koostööd Narva haiglaga?

Ortopeedia Arstid: Narva haiglas on olemas suurepärased tingimused ortopeedilise ravi osutamiseks – kaasaegne operatsiooniplokk, vajalik instrumentaarium, motiveeritud meditsiinipersonal… Samas napib neil ortopeedia- ja sporditraumatoloogia-alast kompetentsi arstide näol. Koostööprojekt hõlmab mitte ainult kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamist Narva ja selle lähipiirkonna inimestele, vaid ka Narva haigla kompetentsi suurendamist antud erialadel, sh meditsiinipersonali koolitamist. Ortopeedia Arstide põhimõtteks on, et kvaliteetne tervishoiuteenus peaks

008

olema kättesaadav kõikjal Eestis. Lisaks Narvale käivad meie arstid vastuvõtte tegemas ka mujal väljaspool Tallinna – näiteks Kihnu saarel, Haapsalus jne.

Audi Magazin: Kui pikalt plaanite koostööd Narvaga jätkata?

Ortopeedia Arstid: Plaanime koostöö jätkumist seni, kuni mõlemal poolel jätkub huvi ja võimalusi koostööd teha ning kuni on inimesi, kes abi vajavad.

Audi Magazin: Kas on mõttes laieneda analoogse koostöömudeli alusel ka mujale Eestisse?

Ortopeedia Arstid: Suur osa Eesti riiklikest haiglatest on täna ortopeedide ja sporditraumatoloogidega päris hästi kaetud.

Meil ei ole plaanis laieneda sinna, kus on vastavad spetsialistid juba olemas. Mõtteid ja ideid on, aga hetkel on nendest veel vara rääkida. Põhikoormusega on plaanis keskenduda ikkagi Tallinnas asuva Ortopeedia Arstide praksise arendamisele. Seal teenindame patsiente kõigist Eesti piirkondadest ning ka välisriikidest.



Foto: Sergei Zjuganov

Audi Eestil on hea meel osaleda AS Ortopeedia Arstid koostööprojektis SA-ga Narva Haigla. Projekti eesmärk on suurendada ortopeedia- ja sporditraumatoloogia-alast kompetentsi haigla personali seas ning parandada kvaliteetse ortopeedilise ravi kättesaadavust Narvas ja selle lähipiirkonnas. Audi Eesti andis projekti raames ortopeediaarstidele turvaliseks sõiduks Narva ja tagasi kasutada uue Audi A6 mudeli.

DEF Y EL PRIMERO 21

Z E N I T H , T H E F U T U R E O F S W I S S W AT C H M A K I N G

w w w . z e n i t h - w a t c h e s . c o m

UU DISE D

nüüd ka võimsa bensiinimootoriga 010

Foto: Audi

Audi Q8 -

AUDI MAGA Z IN

Audi lisab oma luksusliku linnamaasturi Q8 mootorivalikusse uue V6versiooni. Nüüdsest saavad kliendid tellida uut tippmudelit ka võimsa 3.0 TFSI mootoriga. Audi Q8 ühendab neljaukselise luksuskupee elegantsi ja linnamaasturi praktilisuse. Avar sisemus mitmete panipaikade, tipptasemel juhtimis- ja vedrustustehnoloogiate ning nutikate juhiabisüsteemidega teeb sellest autost suurepärase kaaslase nii töö- kui vabaajasõitudeks.

Tänu uuele mootorile on see suur kupeemaastur veelgi ahvatlevam.

Uuel Audi Q8 55 TFSI-l on kolmeliitrine kuuesilindriline sädesüütega ja otsesissepritsega mootor, millel võimsust 250 kW (340 hj). Maksimaalne pöördemoment 500 Nm on saadaval laias pööretevahemikus 1370 kuni 4500 p/min. Tänu turbobensiinimootorile saavutab Audi Q8 paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruse vaid 5,9 sekundiga. Elektrooniliselt piiratud maksimumkiirus on 250 km/h. Kõigi Audi Q8 mootorite juurde kuulub pehme hübriidsüsteem, mis võimaldab vähendada kütusekulu kuni seitsme liitrini 100 kilomeetri kohta. Süsteemi kõige olulisemateks komponentideks on liitiumioonaku ja rihmülekandega generaator-käiviti (BAS), mis tagavad kupeemaasturi 48 V elektrisüsteemi toite. Pidurdades võimaldab BAS taastada kuni 12 kW energiat, mis akusse salvestatakse. Kiirusel 55–160 km/h sõidab Q8 kuni 40 sekundit ilma sisepõlemismootori abita, kui juht jala gaasipedaalilt tõstab. Seejärel taaskäivitab BAS mootori kiiresti ja ülisujuvalt. Start-stop funktsioon hakkab tööle kiirusel 22 km/h.

Uute mootoritega versioonide jõuülekande eest hoolitsevad kaheksakäiguline tiptronic-käigukast ja quattro nelikvedu. Q8 standardvarustusse kuuluvad 19-tollised veljed ja 265/55 rehvid.

Standardvarustusse kuuluvad ka dünaamiline juhtimissüsteem Audi drive select, samuti tippklassi teabe- ja meelelahutussüsteem MMI Navigation plus ning Audi virtuaalne näidikutepaneel. Juhtimine toimub läbi kahe haptilise ja akustilise tagasisidega puuteekraani. Audi Q8 55 TFSI hind algab 72 100 eurost.



011

UU DISE D

Fotod: Audi

Eripakkumine

012

Audi Tallinna salongis on erihinnaga pakkumisel üks 999-st limiteeritud eriseeriasse kuuluvast tagaveolisest Audi Sporti tuuninguga Audi R8 mudelist Audi R8 V10 RWS Coupé 5.2 FSI S tronic Värv: Ibis-valge Sisu: Nahkpolster “Fine Nappa”, sh värvilised õmblused, punane Tavahind: 201 750 EUR Erihind: 155 000 EUR Audi Sporti tuuning: Audi Sport carbon aerokit (esispoiler punaste elementidega, küljesuunajad ees ja taga, karbilaiendid, suur tagatiib punaste otsaelementidega ja tagadifuusor) Audi Sport “lõigatud” alaosaga Alcantara must nahkrool, punase “kella 12” asenditähisega

013

UUT M MOBII

UU T MO O DI M O BIILSUS

014

MOODI ILSUS

AUDI MAGA Z IN

015

UU T MO O DI M O BIILSUS

JÄRGMINE SUUR UUDIS: MODERNSE MOBIILSUSE KEHASTUS JA OSA TERVIKLIKUST ÖKOSÜSTEEMIST. TEKST: Birte Mußmann, FOTO: Jan van Endert, CGI/JÄRELTÖÖTLUS: RECOM

016

AUDI MAGA Z IN

Meie transpordiviisid on muutuste keerises.

Nende muutuste võtmesõnad on palju andmeid, digitaliseerimine ja ühenduvus. Mobiilsus on juba ammu midagi enamat kui teekond punktist A punkti B. Tänased autod on transformeerunud liikuvateks seadmeteks, mis on juhile toeks paljudes olukordades. Ja selles protsessis mängivad väga olulist rolli alternatiivsed jõuallikad. Elektrisõidukid on üks homsete heitmevabade transpordilahenduste tugisambaid. Ja see leiab ühiskonnas aina enam toetust – mitte ainult sobiva võimalusena lühikesteks sõitudeks, vaid tänu tehnoloogia aren-

Oma korporatiivstrateegiaga “Audi.

Vorsprung.2025.” juhib Audi muutusi, mille toovad digitaliseerimine, jätkusuutlikkus ja linnastumine.

gule ja laienevale laadimisvõrgustikule ka pikkadeks reisideks. Sel muutuste ajal alustab Audi alternatiivsete mudelite lansseerimist, mille hulka kuuluvad ka elektriautod. Uus Audi e-tron, Audi esimene sajaprotsendiline elektriauto, esindab uue laine esimest linnukest – see on homse mobiilsuse innovaatiline saadik. Selle käiguga ei keskendu Audi ainult autole endale, vaid suuremale pildile. See särisev linnamaastur on osa terviklikust ökosüsteemist, mis hõlmab tervet rida era- ja avalikku kasutusse mõeldud laadimislahendusi ja nendega seotud teenuseid.

Audi e-troni keskmine elektrienergiakulu (kWh/100 km*): 26,2–22,5 (WLTP); 24,6–23,7 (NEDC). Keskmine CO2 heide (g/km): 0 (*Kui näidatud vahemikuna, siis sõltub kütuse-/elektrienergiakulu ja CO2 heide valitud varustusest.)

017

UU T MO O DI M O BIILSUS

HÄÄL NAGU VÕIMSUSE SUMMUTATUD

Muljetavaldav pole ainult Audi e-troni ökosüsteem, vaid ka tema võimsus. Kaks elektrimootorit – üks esisilla ja teine tagasilla jaoks – annavad kokku 265 kW, ning lühiajaliselt saab seda numbrit tõsta lausa 300-ni. See tähendab, et Audi e-tron* suudab paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni spurtida vaid 5,7 sekundiga. Võimsus avaldab teile muljet mitte ainult kohalt võttes, vaid ka teel olles. Et sel tasemel dünaamikat pakkuda, peab sõiduki aku olema sobivalt laetud. Ja siin tuleb mängu ökosüsteem. Sõitjateruumi alla paigutatud

018

liitiumioonaku salvestab kuni 95 kWh. Maksimaalselt laetuna ulatub sõiduulatus realistlikus WLTP tsüklis üle 400 kilomeetri*. Audi e-tron on esimene seeriatootmises olev auto, mis on tehniliselt loodud kuni 150 kW laadimisvõimsuse jaoks. Lisaks saab autot laadida alalisvooluga (kuni 50 kW) või vahelduvvooluga – baasversioonis kuni 11 kW ja 2019. aasta jooksul lisavarustusse lisanduva teise laadija (OBC) abil kuni 22 kW võimsusega.

Teenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega www.if.ee ja küsi lisainfot telefonil 777 1211.

JESS! KASKOL NÜÜD UUED HINNAD! Vaata if.ee

Teenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega www.if.ee ja küsi lisainfot telefonil 777 1211.

UU T MO O DI M O BIILSUS

020

AUDI MAGA Z IN

021

UU T MO O DI M O BIILSUS

AUDI KAASASKÄIVAD TEENUSED VIIVAD MUGAVUSE JA PAINDLIKKUSE UUELE TASEMELE.

Sõites saad oma teekonna valida myAudi teekonnaplaneerija või e-troni enda navigatsioonisüsteemi abil. Osana Audi connect Navigation & Infotainment-paketist kuulub kolme aasta vältel hinna sisse teekonnaplaneerija. Hiljem saab seda teenust tasu eest uuendada. Mõlemal juhul näidatakse optimaalset teekonda koos vajalike laadimisjaamadega. Lisaks akude laetusele võtab e-troni teekonnaplaneerija arvesse liiklusolusid ja arvutab saabumisaja välja koos laadimiseks kuluva ajaga. Näidatakse nii alalisvoolu kiirlaadijaid kui ka enamikke vahelduvvoolulaadijaid.

Lisatasu eest pakutav teenus Audi e-tron Charging Service annab juhtide käsutusse üle 70 000 sellise vahelduvvoolu-laadimispunkti. Esialgu on need võimalused kasutada 16 Euroopa riigis, kuid riike lisandub aja jooksul veelgi.

022

Selle teenuse kasutamise alustamiseks läheb tarvis ühtainsat kaarti või myAudi nutitelefoni rakendust. Kliendid registreeruvad myAudi teenuste portaalis ja sõlmivad isikliku laadimislepingu. Arved koostatakse automaatselt.

2019. aasta suvel muutub laadimine veelgi mugavamaks, kui lisatasu eest pakutav plug & charge-funktsioon võimaldab autol end vastavas laadimisjaamas autentida. Audi e-troni disain on samuti ühteaegu nii innovatiivne kui ka progressiivne. See auto kannab brändi uut disainikeelt, mida on kombineeritud vihjetega Ur-quattrole – Audi e-troni efektseid jooni rõhutavad näiteks visuaalselt mõjusad laiendatud rattakoopad. Audi seeriamudelil teevad oma debüüdi virtuaalsed küljepeegild. Tavapäraste peeglitega võrreldes on need palju väiksemad ja muudavad auto 15 sentimeetri võrra kitsamaks.

HINE – ainuke konjak, mis varustab Briti kuningakoda

HINE’i

finessideni viimistletud küllusliku aroomiga konjakit on mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid pagne’i viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit de Champagne’is, kus viinamarjad Ainulaadseks teevad HINE’i maja aga konjakid, mis kuuluvad kõige ihaldusväärsemate destillaatide hulka, mida

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. Foto: Audi

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

UU T MO O DI M O BIILSUS

INNOVAATILINE

AVAB TEEL UUSI VÕIMALUSI.

Nende lamedates korpustes on peidus kaamerad. Autos kuvatakse kaamerapilt OLED-ekraanidele, mis asuvad näidikupaneeli ja ukse vahel. Puutefunktsioon võimaldab juhil pilti kohandada, näiteks muuta vaatenurka või suumida pilti lähemale ja kaugemale. MMI-navigatsioonisüsteem pakub eri sõiduolukordade jaoks kolme vaadet – maanteesõit, pööramine ja parkimine. Virtuaalsed välimised küljepeeglid pole loodud ainult digitaliseerimisajastut silmas pidades. Need lisavad ka ohutust, muutes tavapeeglitega võrreldes pimenurga väiksemaks. Lisaks tagab nende kuju suurepärase akustika – need tekitavad vähem müra ja parandavad sellega sõidumugavust. Ning mis veelgi tähtsam – neil on tähtis roll elektrisõidukitele väga olulisel teemal, aerodünaamikas. Koos selliste faktoritega nagu veeretakistus ja inerts on neil suur mõju sõiduulatusele – sellest

024

tuleneb ka õhutakistuse tähtsus. Vähendades seda ühe sajandiku võrra, lisandub sõiduulatusele tüüpilises kasutuses viis kilomeetrit. Audi e-troni õhutakistustegur on 0,28.

Lisavarustusena pakutavate virtuaalsete välispeeglitega väheneb see näitaja 0,27-le. Selline number saavutatakse tänu paljudele kere optimeerimise meetmetele. Innovaatilised virtuaalsed peeglid on ainult üks faktor, kuid oma osa on ka standardvarustusse kuuluval adaptiivsel õhkvedrustusel. Alates kiirusest 120 km/h laseb see tehnoloogia auto kere 26 millimeetri võrra tavapärasest madalamale. Esiosa aerodünaamikat täiendavad kaks esivõre taga asuvat ja väikeste elektrimootoritega liigutatavat klappi. Juhtmoodul suudab nende abil sulgeda jaheda õhu voolu mootoriruumi paljudes sõiduolukordades, nii et õhk liigub üle mootorikaane.

Foto: Audi

AUDI MAGA Z IN

025

UU T MO O DI M O BIILSUS

AUDI E -TRON: OSA ÜHISKONNAST.

e-troni salongidisaini iseloomustab samuti kõrgtehnoloogia.

Lisaks tõstab juhile suunatud armatuurlaud selgesse fookusesse kasutuslihtsuse. Efektsete ekraanidega armatuurlaua rõhutatud horisontaalsed jooned moodustavad suurejoonelise kaare, mis ulatub skulptuursete uksepaneelideni. Harmooniliseks tervikuks ühendatakse standardvarustusse kuuluv Audi virtuaalne kokpit, mille ekraan näib vabalt hõljuvat, ning lisavarustuse digipeeglite ekraanid. Keskkonsool on kergelt juhi poole pööratud, lisavarustusena pakutava MMI puutetundlikkus on parim näide digitaliseerimisest ning ometi on taoliste kõrgtehnoloogiliste lahenduste kiuste eesmär-

026

giks minimalistlik välimus. Tänu puuteekraanidele kuuluvad pöörd- või vajutatavad nupud (enamasti) minevikku. Puutening libistamisliigutustega juhitav MMI-puutetehnoloogia on sama intuitiivne nagu nutitelefon. Süsteem annab tagasisidet tuntavate, nähtavate ja kuuldavate signaalidega. Tänu spetsiaalsele andmemoodulile ulatub digitaliseerimine sõidukist endast kaugemale ja see võimaldab Audi connect-süsteemil (kolme aasta vältel tasuta, hiljem soovi korral ja tasu eest ka kauem) internetiga ühenduda. See annab nii kasutajale kui ka sõiduki enda süsteemidele ligipääsu reaalajas infole – näiteks vabadele avalike parkimiskohtadele ja teeohutusteadetele.

Skandinaavialikult avar ja stiilipuhas kodu vanalinna ja Kalamaja piiril

ENDOVER.EE/KLAUSSONI

UU T MO O DI M O BIILSUS

028

AUDI MAGA Z IN

029

UU T MO O DI M O BIILSUS

Tõenäoliselt lisandub sõiduki ökosüsteemi 2019. aasta sügisest veel üks Audi innovatsioon – nõudefunktsioonid. See on kontseptsioon, mis võimaldab sõidukile teatud funktsioone lisada isegi pärast seda, kui see on juba omaniku leidnud. Niisiis muutub digitaliseerimine aina tuntavamaks kõikides Audi müügisalongides. Audi e-tron pakub vastavat riist- ja tarkvara. Spetsiaalset tarkvara saab aktiveerida soovi korral kas kuu- või aastakaupa või kogu sõiduki elueaks. Sarnaselt arvutitarkvarale on siingi prooviperioodid. Küll aga seonduvad need varustusega, nagu näiteks valgustuspaketid või multimeediafunktsioonid. Nende innovatsiooni-

030

Ekstreemtingimused: Audi e-troni prototüüpe testiti Rootsi Lapimaal.

Rajameister Lenny ja tema meeskond vastutasid täiuslike jääolude eest.

de taga on selge sõnum selle kohta, millises suunas liigub homne mobiilsus. Möödas on ajad, mil kliendid soetasid sõiduki, mille varustuse nimekiri oli kivisse raiutud. Kõrgtehnoloogiline mobiilsus nõuab head ja paindlikku ligipääsu uuele võimalustele. Vajalikud on digitaalsed oskused ja toimetulek võrgustumisega. Ükskõik kus ja ükskõik millal. Neile nõudmistele vastamiseks läheb tarvis enamat kui kõrgtehnoloogiline sõiduk. Selleks läheb tarvis ökosüsteemi – just sellist, milles asub Audi e-tron. 

Foto: Audi

AUDI MAGA Z IN

031

AUDI E-TRO N

: e r i i

p

b i t s l l e fi t i e e d n r u o t r t pm l S e ü se i ü ar d t u to a A o d r p gen le

l te i s r tu stlu s i a on a a võ d f i ö ö t re am mi n m S lin kam sis a e g s en tõu ku ili n r la kt a h ro n a l e k H l t se jad i e- ise i l tä ta ud di a e n es uus a A tse . m s i eg ro õlv äe tus -p es a 5 mn m s 8 u m d . o a se a r le i r v m i e ä d ri E r f a ll e j Au pa . g s a va d u s e k õ i ti a m a a sa ail pe M ra j a s a a t s p u s m g u ra d m i õ l n ku hi eifi sku ri , a a u e le l l S t r i i r la n e a d Ja lva nim set e k a r rd s nõ idu a o d võ e n r a k g e le lle se

032

AUDI MAGA Z IN

“Me panime oma elektrilise linnamaasturi eelmisel aastal mitmel Audi e-troni ekstreemüritusel proovile. Audi e-troni prototüüp tuli toime ka kõige raskemate väljakutsetega nii Pikes Peak’il, Namiibia tasandikel kui ka kõrgepinge testimiskeskuses Berliinis,” ütles toodete ja tehnoloogia valdkonna kommunikatsioonijuht Peter Oberndorfer. “Sensatsioonilise tõusuga Mausefallele nihutasime piire veelgi kaugemale ja demonstreerisime kõiki quattro-tehnoloogia tehnilisi võimalusi elektriautos.”

85-kraadise kallakuga Mausefalle on Kitzbühelis toimuva kuulsa Streifi kiirlaskumisvõistluse kõige järsem osa. Seda nõlva pidi ülespoole liikumiseks oli Audi e-troni prototüüpmudel varustatud spetsiaalse quattro jõuallikaga, mis koosneb kahest tagasillal ja ühest esisillal asuvast mootorist. Prototüüp saavutas koguvõimsuse 370 kW ja pöördemomendi 8920 Nm (6579,1 lb-ft). Need näitajad tagasid suurepärase soorituse järsul nõlval. Lisaks muutis Audi ka tarkvara, et kohandada pöördemomenti ja pöördemomendi jaotust Streifi eritingimustega. Spetsiaalselt selle sõidu jaoks loodud 19-tollised naelrehvid pakkusid lumel ja jääl vajalikku haarduvust.

“85-protsendise tõusuga toime tulemine tundus esialgu võimatu,” ütles Audi e-troni prototüüpmudeli roolis olnud Mattias Ekström.

“Isegi minule avaldas muljet, kui hästi see auto nii raskel maastikul hakkama sai,” lisas rallikrossi maailmameister ja kahekordne DTM-i võitja.



Foto: Audi

033

AUDI E-TRO N GT

AUDI E-TRON GT IDEEAUTO Tuuletunnelist inspireeritud: disain ja kere Audi e-tron GT on 4,96 meetrit pikk, 1,96 meetrit lai ja 1,38 meetrit kõrge. Neljaukseline kupee on multimaterjalist konstruktsiooniga. Katuseosa on valmistatud süsinikust ja mitmetest alumiiniumkomponentidest ning tugielemendid ülitugevast terasest. e-tron GT kaugele tagaossa pikenev Audile iseloomulik kergelt kaldus katusejoon meenutab Sportbacki oma. Tugevalt tahapoole kalduv kabiin torkab teiste praeguste Audi mudelite seas silma. Rattakoopad ja tiivad on väljendusrikka disainiga ning rõhutavad koos elektriauto kohta ebahariliku lameda põrandaga Audi e-tron GT ideeauto madalat raskuskeset ja dünaamilist potentsiaali.

Kere laiad jooned ja arvukad funktsionaalsed elemendid ning rattakoobaste õhuavad ja jõuline tagadifuuser viitavad tuuletunnelile. Selline disain tagab kütusekulu vähendava madala õhutakistuse ja kere stabiilsuse.

Rattakoobaste vahele jääv ukseläve ala ulatub väljapoole, moodustades kabiiniga pilkupüüdva kontrasti. Ukselävi tõmbab pilgu põhjale, kus asub aku ja seega ka Audi e-tron GT energiakeskus. Viie topeltkodaraga velje dünaamiline 034

disain võimaldab piduriketaste maksimaalset ventilatsiooni ja vähendab samal ajal õhutakistust. 285/30 rehvidega 22-tollised veljed on muljetavaldavad.

Esiosa keskel asub Audi Singleframe esivõre. Kahe e-troni linnamaasturiga võrreldes on selle arhitektuur siin horisontaalsem. Ülaosa on kaetud kerevärvi kattega, mille pinnastruktuur kordab Audi RS-mudelite esivõrele tüüpilist kärjemustrit.

Koos kere poolt suunatud õhuvooluga jahutavad suured eesmised õhu sissevõtuavad seadmeid, akut ja pidureid. Disain võimaldab õhuvoolul tihedalt mööda keret liikuda.

Noolekujuline esiosa tõstab esile ka laserfunktsiooniga maatriks LED-esilaternad, andes Audi e-tron GT ideeautole isegi seisu ajal dünaamilise ilme. Sarnaselt teiste Audi praeguste ideeautodega ärkavad ka siin tuled ellu ja tervitavad juhti horisontaalselt liikuva valguslainetusega.

Uus Kinetic Dust-kerevärv – soe tume titaanitoon – on praktiline ja samas mitte uhkeldav. Olenevalt valguse langemisest ja liikumisest muudab see värv erinevad kerepinnad kontrastseteks. Matid soojas toonis alumiiniumelemendid aknaliistudel ja velgedel rõhutavad seda efekti veelgi.

AUDI MAGA Z IN

Keskkonnasäästlik ja kaasaegne sisemus Neli ust, neli istet ja 2,9-meetrine teljevahe — uue Audi e-tron GT ideeauto salong on äärmiselt praktiline ning samas ülikvaliteetne. Juhtseadmed on kogutud esiossa vasakule, ümber juhiistme. Istet raamistavad keskkonsool, ülaosas asuv puuteekraan ning ust ja kokpitti läbiv joon.

Ergonoomilised lülitid ning teabe- ja meelelahutussüsteem on kõik juhi käeulatuses. Keskkonsool ja näidikuteplokk tunduvad justkui õhus hõljuvat. Kokpiti ülaosa heledad toonid, mis põrandale lähenedes sujuvalt tumedamaks muutuvad, muudavad sisemuse visuaalselt laiemaks. Mootorispordist inspireeritud sportistmed nii ees kui ka taga on külgedelt hästi toetavad isegi kiiretes kurvides.

Disainerid on kasutanud ideeauto juures jätkusuutlikke materjale, mis on selge märk kaasaegsest autodisainist. Istmetel ja teistel polsterdatud pindadel on kasutatud elegantset kunstnahka ning istmepadjad, käetoed ja keskkonsool on kaetud taaskasutatud kiust kangaga. Laepaneeli ja aknaposte kaunistab mikrokiust materjal.

Kahe pagasiruumiga Audi e-tron GT ideeauto kasutab ära Gran Turismo rikkalike ressursse. Siin lõikab e-tron kasu elektriautole omaste kompaktsete jõuallikate eelistest.

Suure luugiga tagaosa mahutab kuni 450 liitrit pagasit.

Kapoti alla mahub veel 100 liitrit.

Sooritusvõime ja sõiduulatus Täiselektrilise jõuallika koguvõimsus on muljetavaldav – 434 kW (590 hj). Elektrimootorid asuvad esi- ja tagasillal ning mõlemad on püsimagnetiga sünkroonmootorid. Jõud edastatakse teele läbi kõigi nelja ratta, sest loomulikult on uus Audi e-tron GT ideeauto ka ehtne quattro. Elektrooniline juhtsüsteem koordineerib pöördemomendi jaotust sildade ning vasaku ja parema poole rataste vahel. See omakorda tagab optimaalse veojõu ja täpse libisemise.

Tulevikus peaks see auto kiirendama paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni umbes 3,5 sekundiga ning 200 km/h saavutamiseks kulub aga vaid veidi üle 12 sekundi. Maksimaalse sõiduulatuse tagamiseks on tippkiirus piiratud 240 kilomeetriga tunnis.

Ideeauto sõiduulatus on üle 400 kilomeetri (vastavalt uuele WLTP standardile). Vajalik energia saadakse liitiumioonakuga, mille mahutavus on üle 90 kWh ja mis võtab oma lameda disainiga enda alla esi- ja tagasilla vahelise põhjaaluse ruumi.

Rekuperatsioonisüsteem suurendab Audi elektriautode sõiduulatust kuni 30 protsenti. See hõlmab mõlemat elektrimootorit ja integreeritud elektrohüdraulilist pidurisüsteemi. Kasutatakse väga mitmesuguseid energia taastamise viise. Aeglustusel kuni 0,3 g taastab Audi e-tron GT ideeauto energiat ainult elektrimootorite abil, kasutamata tavalisi pidureid.

Lühem laadimisaeg: 800-voldine laadimissüsteem Audi e-tron GT ideeauto akut saab laadida kas vasakul esitiival asuva luugi taga olevate juhtmega või süsteemi Audi Wireless Charging kontaktivaba induktsiooni teel. Laadimisvõimsusega 11 kW saab Audi e-tron GT ideeauto akud öö jooksul täis laadida.

Tänu neljaukselisele kupeemudelile paigaldatud 800-voldisele süsteemile on juhtmega laadimine palju kiirem. Aku saavutab 80-protsendise laetuse umbes 20 minutiga, mis võimaldab sõita üle 320 km (WLTP). Lisaks saab e-tron ideeautot laadida ka madalama pingega laadimisjaamade võrgustikus.



Foto: Audi

Märtsis toimunud Genfi autonäitusel demonstreeris Audi oma uut e-tron GT ideeautot. Audi Sport GmbH ülesandeks on valmistada see mudel ette seeriatootmiseks.

035

AUDI Q 4 E-TRO N

AUDI Q4 E-TRON IDEEAUTO

036

Foto: Audi

AUDI MAGA Z IN

Audi toob uhkusega publiku ette oma järjekorras viienda täiselektrilise mudeli Audi Q4 e-tron concept. Ka senised saavutused selles vallas avaldavad muljet. Audi e-tron jõudis klientideni 2019. aasta märtsis. Käesoleva aasta jooksul esitletakse veel Audi e-tron Sportbacki ja tootmisliinilt sõidab maha ka Audi Q2L e-tron, mis loodi spetsiaalselt Hiina turu jaoks. 2020. aasta teise poolde on planeeritud neljaukselise võimsa kupee Audi e-tron GT seeriaversiooni esitlus, mida arendab Audi Sport GmbH. Samal ajal algab Audi Q4 e-troni tootmine. Sellise mudelivalikuga katab Audi vaid kaks aastat pärast oma esimese elektrilise auto esitlust elektriautodega kõik olulisemad turusegmendid alates A segmendist kuni täismõõdus luksusklassini.

Uue mudeli kahe elektrimootori koguvõimsus on 225 kW. Nagu Audil ikka, viiakse ideeauto võimsus teele quattro nelikveoga. Tänu suurepärasele haardevõimele võtab kiirendus 0–100 km/h aega ainult 6,3 sekundit. Tippkiirus on elektrooniliselt piiratud 180 km/h juures. Suur 82 kWh aku katab telgede vahel peaaegu kogu põhja. Üle 450-kilomeetrine sõiduulatus – vastavalt WLTP standardile – on omas klassis uus tipptase. Q4 e-tron concept kasutab elektrifitseerimise moodulplatvormi (MEB), mille saavad tulevikus ka paljud teised Volkswagen Grupi elektriautod alates kompaktsetest kuni luksuslike keskmõõdus mudeliteni.



037

UU S AUDI R8

Kuumem kunagi v 038

AUDI MAGA Z IN

Ükskõik millise nurga alt te uut Audi R8 ka ei vaataks, on see suurepärase sooritusvõimega sportauto alati imekaunis. R8 demonstreerib igal sõidul, et võimsus ja elegants sobivad omavahel suurepäraselt. Pärast ulatuslikke uuendusi avaldab supersportauto muljet täiustatud vedrustuskomponentide ja dünaamilisema juhitavusega. Ja tänu senisest veelgi silmapaistvamale välimusele on Audi R8 kõikidest Audi mudelitest võidusõiduautole kõige sarnasem. Ülim täpsus Täiustatud vedrustus pakub veelgi enam stabiilsust ja täpsust. Nii lisavarustusse kuuluva dünaamilise rooli kui ka elektromehaanilise rooli võimendust on seadistatud. Rooli reaktsioon ja tagasiside teelt on nüüd veelgi täpsemad ükskõik millisel kiirusel sõites.

Läbinisti sportlik Audi drive selecti olemasolevatele režiimidele on lisatud kolm programmi — kuiva, märja ja lumise tee jaoks. Need programmid kohandavad peamisi sõiduparameetreid tee hõõrdekoefitsiendiga. Tänu täiustatud elektroonilisele stabiilsuskontrollisüsteemile (ESC) on selle tippmudeli pidurdusteekond sajakilomeetriselt tunnikiiruselt täieliku peatumiseni 1,5 meetrit lühem, kahesajakilomeetriselt tunnikiiruselt aga kuni viis meetrit lühem. Rolli mängivad siin muidugi ka välistingimused.

Uuel Audi R8-l on tehases paigaldatud 19-tollised veljed.

Lisavarustusse kuuluvad ülikerged 20-tollised viie V-kodaraga poleeritud veljed koos uute suve- ja sportrehvidega, mis pakuvad veelgi täpsemat juhitavust. Alternatiivina standardsetele terasest piduriketastele pakub Audi ka keraamilisi pidurikettaid. Eesmine stabilisaatorvarras on valmistatud süsinikkiuga tugevdatud polümeerist (CFRP) ja alumiiniumist, mis vähendab auto kaalu umbes kahe kilogrammi võrra.

Kerge Audi R8 kerge kaalu taga on multimaterjalist Audi Space Frame-kere. Omavahel on kombineeritud alumiiniumist ja konstruktsiooni integreeritud CFRP-st komponente. Esisilla stabilisaator on samuti saadaval CFRP-st ja alumiiniumist. See vähendab uue Audi R8 kaalu veel kahe kilogrammi võrra.

kui arem Foto: Audi

Uus Audi R8 039

UU S AUDI R8

kombinatsioon sooritusvĂľimest ja elegantsist

040

AUDI MAGA Z IN Teravus ja pinge: disain Uute R8 mudelite lihvitud karakter peegeldub ka välimuses.

Singleframe-esivõre on laiem ja lamedam. Jämedad liistud jaotavad suured õhusissevõtuavad osadeks. Kapotis olevad pilud on meenutus kultusmudelist Audi Ur-Quattro. Endisest laiem on uus esispoiler ning madalal asetsev tagaosa õhuvõre. See võre täiendab üsna kõrgele ulatuvat difuuserit.

Uuenduslik tuledetehnoloogia Audi R8 standardvarustusse kuuluvad LED-esituled ja dünaamilised tagumised suunatuled. Soovi korral saab tellida laserfunktsiooniga kaugtulesid koos dünaamiliste esimeste suunatuledega. Kaugemale ulatuva valgusvihuga lasertuli täiendab LED-kaugtulede tööd alates kiirusest 60 km/h ja parandab oluliselt nähtavust. Intelligentne kaamera tunneb ära teised liiklejad ja vähendab vastavalt tulede intensiivsust.

Funktsionaalne: sisemus Audi R8 uuenduste juurde kuulub ka juhile keskendunud sisemus. Uuteks kerevärvideks on hõbedane Pastel Silver kontrastsete hallide Rock Grey õmblustega, pruun Palio Brown hallide Steel Gray õmblustega ja must siniste Utopia-Blue õmblustega.

Juhtimiskontseptsioon ning teabe- ja meelelahutussüsteem Juhikoht keskendub kõige olulisemale — juhile. R8 nahkkattega roolilt saab juhtida mootori käivitumist, sõidudünaamikat, mootori häält, teabe- ja meelelahutussüsteemi ning käiguvahetust. Uuenduslik Audi virtuaalnäidikuteplokk on samuti juhikeskne. 12,3-tollisele TFT-ekraanile kuvatakse mitmesugust olulist teavet nii teksti kui graafika kujul eredalt ja kontrastselt. Juht võib valida kolme vaate vahel. Performancevaate korral asub tahhomeeter keskel ning on ümbritsetud teistest näidikutest ja mõõdikutest, mis edastavad sellist teavet nagu pöördemoment, võimsus, õlitemperatuur, rehvitemperatuur, gravitatsioonijõud ja võidusõiduraja ringiajad.

Audi nutitelefoni liides ja Audi connect Audi R8 standardvarustus on muljetavaldav. Erilist tähelepanu pälvib MMI navigatsioonisüsteem Plus koos MMI nupuga. Seda süsteemi saab juhtida kas roolilt, keskkonsoolil asuva nupu abil või hääljuhtimise teel. MMI navigatsioon Plusi juurde kuuluvad ka Audi connecti riistvaramoodul ning Audi connecti andmeedastusmoodul, mis võimaldavad sõidukis internetiühendust läbi LTE-võrgu. Lisavarustusena pakutakse veel Audi nutitelefoniliidest, mis võimaldab integreerida iOS-i ja Androidi nutitelefone spetsiaalselt neile loodud MMI-keskkonda. Audi phone box ühendab ühilduvad nutitelefonid sõiduki antenniga ja võimaldab Qi-standardiga induktsioonlaadimist.

Bang & Olufseni helisüsteem Standardsele Audi helisüsteemile pakutakse alternatiivina 550 W võimendiga ja 13 kõlariga Bang & Olufseni süsteemi.

Basskõlar asub paremas rattakoopas oleval riiulil. Woofer’id on paigaldatud ustesse anodiseeritud alumiiniumist toendite abil ning pimedas valgustavad neid LED-aktsentvalgustid.

13-st kõlarist kaks on integreeritud nii R8 sportistmete kui ka R8 korvistmete peatugedesse.

Loodud veenma “R8 koht Audi mudelirivis on igas mõttes eriline,” kinnitab Audi Sport GmbH peadirektor Michael-Julius Renz. Uus Audi R8 on kombinatsioon muljetavaldavast sooritusvõimest, sportlikust elegantsusest ja piiritu vabaduse tundest sündinud põnevusest.



Foto: Audi

041

AUDI TT RS CO UP É

Tippvormis kompaktne sportauto Audi TT RS Coupé Senisest veelgi dünaamilisema välimusega uus TT RS (kombineeritud kütusekulu l/100 km: 7,9–8,1, kombineeritud CO2 heide g/km: 181–183) näitab julgelt, mida tal pakkuda on. Mootoril on võimsust 400 hj ning ka hääl on eksimatult viiesilindrilise oma.

Dünaamiline välimus: keredisain TT RS välimus on nüüd endisest veelgi maskuliinsem. Täielikult uuenenud esiosa ja rabav tagaosa annavad sellele mudelile dünaamilise ilme. Matt titaaniumimitatsiooniga quattro logo on paigutatud läikivmusta iluvõre allossa. Külgmisi õhu sissevõtuavasid, mida on taas kord laiendatud, jaotavad seest ja väljast vertikaalsed liistud. Jahutuse eest hoolitsevad RS-mudelitele tüüpilise kärjemustriga võre taga asuvad lisaradiaatorid. Külgmised õhuavad ulatuvad peaaegu esirattakoobasteni ning muudavad uue TT RS visuaalselt äärmiselt laiaks.

Otstes järsult ülespoole suunduv katkematu esispoiler tõmbab esipõlle allapoole, andes nii autole pilkupüüdva võidusõiduauto välimuse. Spoileri äär on standardis kerevärvi, aga lisavarustusena pakutakse ka matti alumiiniumit või läikivmusta. RS uue disainiga läveliistudel on läikivmustad detailid. Küljepeeglikorpused on saadaval kerevärvi, mati alumiiniumimitatsiooniga, läikivmustana või süsinikimitatsiooniga.

Tagaosas püüab pilku uuenenud disainiga tagaspoiler koos küljepikendustega. Aerodünaamikat parandav spoiler suurendab veelgi RS-mudelile tüüpilist sooritusvõimet ja tõhusust. Kahel pool uut RS-difuuserit paiknevad vertikaalsed 042

disainielemendid. Tüüpilist RS-stiili toonitavad kaks suurt ovaalset summutiotsa.

LED esilaternad kuuluvad standardvarustusse. Lisavarustusena pakutavad LED maatrikstuled reguleerivad oma kaugtulefunktsiooni nutikalt ja paindlikult. Lisavarustusena on saadaval ka 3D-disainiga OLED tagurdustuled, mis valgustavad intensiivselt, ühtlaselt ja täpselt ning pakuvad süüte sisselülitamisel erakordset vaatemängu. Auto sisemust värskendab rooliratta ülaosas keskel asuv punane märgistus.

Uue TT RS värvivalikusse kuulub kaheksa erinevat värvitooni, sealhulgas uus eksklusiivne Kyalami-roheline ja uued toonid Pulse-oranž ning Turbo-sinine. Soovi korral saab tellida ka tagaspoilerit esile tõstvat matti alumiiniumitooni või läikivmusta stiilipaketti. Viimane pakub lisaks tagaosa kaunistavat läikivmusta Audi logo ja TT RS-logo.

Auhinnatud sooritus: 2.5 TFSI Viiesilindriline mootor võimsusega 294 kW (400 hj) ja pöördemomendiga 480 Nm ning quattro nelikvedu – Audi TT RS avaldab muljet oma sisemiste kvaliteetide ja erakordse sooritusvõimega. Kupeemudel kiirendab paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni kõigest 3,7 sekundiga. Helitausta eest hoolitseb tüüpiline viiesilindrilise mootori hääl – tänu süütejärjekorrale 1-2-4-5-3 vaheldub süüde kõrvuti ja üksteisest kaugel asuvate silindrite vahel. Tulemuseks on unikaalne muusika, mis paitab paljude võimsat mootorit hindavate fännide kõrvu.

Turbomootori töömahuks on tervelt 2480 cm3, mootori

AUDI MAGA Z IN

maksimaalne pöördemoment 480 Nm on saadaval vahemikus 1950–5850 p/min ja reguleeritud tippkiirus on 250 km/h, soovi korral ka 280 km/h.

Viiesilindrilise mootori jõud edastatakse läbi seitsmekäigulise S tronic käigukasti quattro nelikveole, mis seda vastavalt vajadusele läbi mitmekettalise siduri sildade vahel jaotab. Pöördemoment edastatakse ratastele valikuliselt ja see muudab juhtimise veelgi erksamaks ja turvalisemaks. Juht võib kasutada Audi drive select dünaamilist juhtimissüsteemi, et juhtida quattro nelikvedu ja teisi komponente. Pakutakse nelja režiimi — comfort, auto, dynamic ja individual.

tavad teavet rehvirõhu, pöördemomendi ja gravitatsioonijõu kohta. Manuaalrežiimil sõites soovitab käiguvahetusnäidik juhile õigel hetkel kõrgema käigu valimist. Lisaks multifunktsionaalsetele nuppudele kuuluvad käiguhoobadega RS sportliku nahkkattega rooli juurde veel kaks lisalülitit mootori käivitamiseks ja seiskamiseks ning Audi drive select dünaamilise juhtimissüsteemi lülitamiseks.

Uue RS disainipakett lisab õhuvõresid, turvavöid ja põrandamatte kaunistavate RS-logodega punaseid või siniseid aktsente. Rikkalikumasse RS disainipaketti kuuluvad veel ka istmete ja keskkonsooli kontrasttoonis kaunistused.

Puhas dünaamika: vedrustus Kerge kaal (1450 kg, TT RS Coupé) ja sportlik vedrustus loovad Audi TT RS juhtimiseks esmaklassilised eeltingimused.

Esisillal rabavad tööd teha ventileeritud ja perforeeritud terasest ketaspidurid. Velgi pakutakse 19- ja 20-tollistena.

Standardvarustusse kuuluvad mustad pidurisadulad, lisavarustusena on saadaval ka punased. Samuti pakutakse lisavarustusena RS-sportvedrustust Plus koos Audi magnetic ride-tehnoloogiaga, mis võimaldab vedrustust seadistada.

See tehnoloogia on integreeritud ka Audi drive select dünaamilisse juhtimissüsteemi.

Ajakohane teabe- ja meelelahutussüsteem Audi teabe- ja meelelahutussüsteem pakub mitmesuguseid funktsioone. Valikusse kuuluvad MMI navigatsioonisüsteem “Plus” koos MMI touch-ga, mis pakub vabatektsiotsingut ja loomulikus kõnes hääljuhtimist, WiFi kuumpunkti ja Audi connecti veebimoodulit. Internetiteenuste toomiseks autosse rakendatakse ülikiiret LTE-standardit. Audi nutitelefoni liides ühendab nutitelefonid TT RS-iga ja voogedastab sisu sujuvalt USB kaudu Audi virtuaalsesse näidikuteplokki. Bang & Olufseni helisüsteem võimsusega 680 W pakub erakordset helielamust.

Foto: Audi

 Mootorispordist inspireeritud: sisu Uue TT RS-juhtimisseadmed ja ekraan on täielikult juhile keskendunud. RS-sportistmed rombimustriga Alcantara katetega või lisavarustusena ka kärjemustriga Nappa nahkkatetega ning RS-logodega istmetel, roolil, läveliistudel ja käiguvalitsal rõhutavad 2+2-istmelise sõiduki sportlikkust.

Standardvarustusse kuuluva Audi virtuaalse näidikuteploki spetsiaalsed RS näidikud koos 12,3-tollise ekraaniga edas043

AUDI RS 5 SP O RTB ACK

044

RS5

Esmaklassilised sõiduomadused ja emotsionaalne disain – Audi RS 5 Sportback on nüüd tellimiseks valmis

AUDI MAGA Z IN

Audi Sport võtab nüüd kõikjal Euroopas vastu Audi RS 5 Sportbacki tellimusi. Viieukseline võimas mudel kombineerib omavahel erakordse disaini, silmapaistva praktilisuse ja maksimaalse sooritusvõime. Audi RS 5 Sportbacki uuenduslik välisdisain – pikendatud teljevahe, lühikesed ülendid ja pikk kumer kapott – peegeldab selle mudeli dünaamikat.

Esiosa kaunistavad lai ja lame Singleframe-esivõre musta mati quattro logoga ning RS-mudelitele omase kärjemustriga massiivsed õhu sissevõtuavad. Tagaosa ilmestavad RS-stiilis difuuseri detailid, piklike summutiotstega RSväljalaskesüsteem ja tagaspoiler. RS 5 Sportbacki standardvarustusse kuuluvad 19-tollised sepistatud veljed ning lisavarustusena pakutakse ka 20-tolliseid velgi. Kliendid võivad muuta oma uue Audi RS 5 Sportbacki isikupärasemaks stiilipakettide abil (läikivmust, matt alumiinium või süsinik).

Sonoma roheline metallikvärv on saadaval eksklusiivselt just Audi RS 5 puhul.

Audi RS 5 Sportbacki üleni must sisemus on rikkalikult ja funktsionaalselt varustatud ning pakub samas rohkelt ruumi viiele sõitjale. Sellised detailid nagu peene kärjemustriga Nappa-nahast katetega RS-i sportistmed ja lameda allosaga multifunktsionaalne ning sportlik nahkkattega RS-i rool rõhutavad selle viieukselise tippklassi kupee sportlikku karakterit.

Foto: Audi

RS 5 Sportbacki jõuallikad avaldavad muljet oma võimsuse ja tõhususega. 2,9 TFSI V6 topeltturbomootori võimsuseks on 331 kW (450 hj). Maksimaalne pöördemoment 600 Nm

on saadaval pöörete vahemikus 1900 ja 5000 p/min. Audi RS 5 Sportback kiirendab paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni 3,9 sekundiga ja tippkiiruseks on 280 km/h.

Sportlike seadistustega kaheksakäiguline tiptronic-käigukast kannab 2.9 TFSI mootori võimsuse üle lukustatava keskdiferentsiaaliga quattro nelikveosüsteemile. Jõud edastatakse sildadele asümmeetriliselt (40:60), mis tagab dünaamilise juhitavuse ja optimaalse veojõu ning seega parima võimaliku turvalisuse. Ühe silla rataste libisemise korral edastatakse enamik jõust kohe teisele sillale – kuni 70% esisillale ja kuni 85% tagasillale. Lukustusefekt võimaldab selgelt määratud pöördemomendi jaotust ja täpset koostööd juhtimissüsteemidega. Lisavarustusena pakutav RS-i eriseadistustega sportdiferentsiaal pakub rooli keeramisel ja kiirendades veelgi dünaamilisemat reaktsiooni.

Süsteem jaotab aktiivselt ja valikuliselt pöördemomenti tagarataste vahel.

Tänu viiehoovalisele esi- ja tagavedrustusele naudivad kliendid mugavust ja kompromissitut sportlikkust. RS-i standardvedrustuse korral on RS 5 Sportback seitse millimeetrit madalam kui Audi S5 Sportback. Lisaks pakub Audi Sport RS-i sportvedrustust koos süsteemiga Dynamic Ride Control (DRC), keraamiliste piduritega ja RS-i eriseadistustega dünaamilise rooliga.

Audi RS 5 Sportbacki saab tellida kohe ja see saabub müügisalongidesse 2019. aasta keskel. Viieukselise võimsa kupee hinnad algavad 83 700 eurost.



045

M AGN US KIRT

Kuidas läheb, Magnus Kirt?

Audi Magazin: Palju õnne, Magnus, 2018. aasta parima meessportlase tiitli puhul. Mida see Sinu jaoks tähendab?

Audi Magazin: Millised peamised võistlused ootavad Sind sel hooajal ees?

Magnus Kirt: Tänan! Tiitel on kindlasti väga märgilise tähendusega minu jaoks, sest seda jagatakse parimale ju kõikide spordialade konkurentsis.

Magnus Kirt: Peamised ongi Teemantliiga etapid ning maailmameistrivõistlused. Kindlasti on väga tähtsal kohal ka Eesti meistrivõistlused.

Audi Magazin: Kas uus hooaeg on juba alanud?

Audi Magazin: Millised eesmärgid oled hooajaks enda jaoks ise seadnud?

Audi Magazin: Milline näeb sinu algav hooaeg välja?

Kus treenid?

Magnus Kirt: Hetkeseisuga olen teinud kaks laagrit LõunaAafrikas ja viimase laagri enne hooaega teen Portugalis.

Arvatavasti alustan hooaega 18. mail Teemantliigaetapil Shanghais. Hooaeg kulmineerub aga maailmameistrivõistlustega Dohas.

Magnus Kirt: Ma olen võtnud eesmärgiks olla stabiilne ning teha õigetel hetkedel häid tulemusi.

Audi Magazin: Kas Sinu meeskond sel hooajal on sama või on midagi ka muutunud?

Magnus Kirt: Meeskond on jäänud samaks, sest praegu pole enam vajadust mingite põhimõtteliste muutuste järele.

Audi Eesti on Magnus Kirti sponsor alates 2017. aastast.



046

Foto: Sergei Zjuganov

Magnus Kirt: Hooaega alustan mai keskpaigas, hetkel on käsil veel ettevalmistusperiood.

AUDI SQ 5 TDI

UUS AUDI SQ5 TDI: KOHENE SOORITUS TÄNU ELEKTRILISELE KOMPRESSORILE Sarnaselt esimese põlvkonna mudeliga on ka uuel Audi SQ5 TDI-l võimas V6 mootor pöördemomendiga 700 Nm ja võimsusega 255 kW (347 hj).

Elektriline kompressor tagab selle sportliku linnamaasturi maksimaalse pöördemomendi juba väga madalatel pööretel ning madalpingeline hübriidsüsteem suurendab tõhusust veelgi.

V6 diiselmootor kiirendab sportliku linnamaasturi maanteesõidukiiruseni 5,1 sekundiga ning elektrooniliselt piiratud tippkiiruseks on 250 km/h. NEDC-tsüklis on selle mudeli diislikulu 6,6—6,8 l/100 km ning CO2 heide jääb vahemikku 172—177 g/km. SQ5 TDI mootor vastab Euro 6d-temp heitmestandardile.

Uue SQ5 TDI puhul on Audi süstemaatiliselt täiustanud SQ7 TDI kontseptsiooni. 48-voldine elektrisüsteem sisaldab elektrilist kompressorit (EPC) ja madalpingelist hübriidsüsteemi. Energia salvestatakse pagasiruumi põhja all asuvasse kompaktsesse 10 Ah liitiumioonakusse.

Turbolaaduri uus abiline EPC Elektriline kompressor on turbolaadurile ideaalseks abiliseks, sekkudes iga kord, kui heitgaaside voolu energiast ei piisa turbolaaduri tööks — näiteks paigaltvõtul ja kiirendades pööretel kuni 1650 p/min. Suur pöördemoment on saadaval koheselt ilma turboviivituseta ja alati, kui juht seda vajab — olgu käivitamisel, möödasõidul või kurvist väljudes.

Selle tehnoloogia poolt pakutav varane ja kiire pöördemomendi tõus hoiab pöörded ja kütusekulu igapäevastes sõiduolukordades madalatena.

048

Elektriline kompressor asub vahejahuti taga sissevõtuava juures, mootori lähedal. Kui juht vajutab gaasipedaali intensiivselt alla, aga ülelaadimisrõhk on madal, sekkub EPC. Kompaktne seitsmekilovatine elektrimootor paneb turbiini pöörlema kiirusega 65 000 pööret minutis vaid umbes 300 millisekundiga. Tulemuseks on 1,4-baarine suhteline ülelaadimisrõhk.

Energia taastamine, sisepõlemismootorita sõitmine ja sujuvad käivitamised: MHEV tehnoloogia Uue Audi SQ5 TDI MHEV süsteem (madalpingeline hübriidtehnoloogia) vähendab kütusekulu kuni 0,7 liitrit 100 km kohta. Süsteemi keskmes on väntvõlliga ühendatud startergeneraator (BAS). Pidurdamise ajal taastab süsteem kuni 12kW energiat. Elektrienergia salvestatakse liitiumioonakusse, kust see elektrisüsteemis olevatele voolutarbijatele edastatakse.

Kui juht kiirusel 55 kuni 160 km/h sõites jala gaasipedaalilt tõstab, suudab uus Audi SQ5 TDI olenevalt Audi drive select seadistusest ja sõiduolukorrast kas energiat koguda, sõita tühikäigul lahutatud siduriga või sõita ilma sisepõlemis-

AUDI MAGA Z IN

mootori abita kuni 40 sekundit. Uuesti gaasipedaalile vajutades taaskäivitab BAS mootori oluliselt kiiremini ja sujuvamalt kui tavalise starteriga. MHEV tehnoloogia võimaldab kasutada start/stop-funktsiooni kiirusel kuni 22 km/h. Peatumisel taaskäivitub mootor, kui piduripedaal on endiselt all niipea, kui SQ5 TDI ees olev auto paigast liigub. Ülisuur tõmbejõud ja maksimaalne tõhusus: mootor Seda 3.0 V6 TDI tippversiooni on mitme koha pealt täiustatud ja muudetud. Väntvõlli, kolbe, kepse ja õlisüsteemi on seadistatud spetsiaalselt suurematele nõudmistele vastavaks. Temperatuuri kontrollsüsteem on äärmiselt mitmekesine. Väntvõllil ja plokikaanel on oma jahutussüsteemid, mis võimaldavad mootoriõlil pärast külmkäivitust kiiresti soojeneda. Jahutusvedelik suunatakse vastavalt vajadusele õlijahutisse ning EPC- ja BAS-süsteemi. Suur muutuva geomeetriaga turbolaadur (VTG) tagab 2,4-baarise ülelaadimisrõhu. Väljalaskesüsteemis paiknev heliaktuaator annab TDI-le kõlava hääle.

Foto: Audi

Kiire, sujuv ja tõhus: kaheksakäiguline tiptronic Jõuülekande eest hoolitseb kiire ja sujuva käiguvahetusega kaheksakäiguline tiptronic käigukast. Madalamate käikude ülekandesuhe on lühike ja sportlik ning kõrgemate käikude oma pikem, et piirata pöördeid ja kütusekulu. Uued põhjalikud lahendused võimaldavad tiptronicul MHEV-tehnoloogiaga tõhusat koostööd teha. Kui auto sõidab tühikäigul või väljalülitatud mootoriga, lahutatakse keskdiferentsiaalis asuv sidur ja toide katkeb. Elektriline õlipump võimaldab tiptronic käigukastil väljalülitatud mootoriga sõites käigu valida, et mootorit taaskäivitada. quattro ja sportdiferentsiaal Sarnaselt teistele Audi S mudelitele kuulub ka uue SQ5 TDI standardvarustusse pidev quattro nelikvedu. Normaalsetes sõidutingimustes jaotab iselukustuv keskdiferentsiaal pöördemomenti esi- ja tagasilla vahel suhtega 40:60. Rataste libisemise korral suunatakse enamik jõust suurema haarduvusega sillale. Olenevalt situatsioonist saab esisillale suunata kuni 70 ja tagasillale kuni 85 protsenti jõust.

Nutikas valikulise pöördemomendi juhtimise tarkvara, mis täiendab quattro nelikvedu, on kasutatav igasuguse pinnase puhul. Järsus kurvis pidurdab see funktsioon kergelt kurvi sisekülje poole jäävaid rattaid enne, kui need kohapeal pöörlema hakkavad. Jõud suunatakse läbi diferentsiaali parema haarduvusega rattale. Sportlik linnamaastur läbib kurvi sujuvalt. Juhitavus jääb pikaks ajaks neutraalseks ning käsitletavus stabiilseks, täpseks ja nobedaks.

SQ5 TDI on saadaval ka tagasilla sportdiferentsiaaliga. Diferentsiaal jaotab dünaamilistes kurvides aktiivselt jõudu tagarataste vahel. Sportdiferentsiaal sõna otseses mõttes lükkab auto kurvi, hoides ära alajuhitavuse. Nobeduse parandamiseks suunab diferentsiaal järsust kurvist välja kiirendades rohkem pöördemomenti välisele tagarattale.

Sportlik ja silmapaistev: välisdisain Arvukad välisdisaini detailid annavad aimu Audi SQ5 TDI sportlikust karakterist. Julge ilmega esikaitseraudades on jõuliselt kontuuritud õhuavad ja tagakaitseraudades kärjemustriga võrega difuuser. Singleframe esivõrel on alumiiniumist topeltliistud ja matid hallid kontrastsed iludetailid.

Mitmetesse kohtadesse paigutatud punase rombiga S logo annab lisaaktsente.

Audi SQ5 TDI esi- ja tagalaternad on standardarustusena LED-tehnoloogiaga; dünaamilised suunatuled ees ja taga saadavad eksimatuid signaale. Küljepeeglite korpused ja difuuser on läikiva alumiiniumviimistlusega. Kerevärvi ukseliistud rõhutavad sportlikkust.

Uus Audi SQ5 3.0 TDI saabub müügisalongidesse 2019. aasta suvel.

SQ5 

049

H Ä Ä LT UVASTUS

HÄÄLTU 050

AUDI MAGA Z IN

VASTUS 051

052

“ET VÕIMALDADA TÕELIST DIALOOGI JA VÕRDSETEL ALUSTEL SUHTLUST, VAJAME ME TARKU KAASLASI, KES OSKAVAD ARVESSE VÕTTA TAUSTINFORMATSIOONI JA TEADMISI VÄLISMAAILMAST.”

FOTO: PARAGON SEMVOX GMBH

Dr. Norbert Pfleger, arvutiteadlane ja -lingvist

H Ä Ä LT UVASTUS

AUDI MAGA Z IN

Intelligentne ja mõistev – arvutiteadlane ja -lingvist Norbert Pfleger arutleb inimkõnet päriselt mõistva abisüsteemi programmeerimise võimaluste ja väljakutsete üle.

Steffan Heuer (intervjuu) & Jonathan Castro (illustratsioonid)

053

H Ä Ä LT UVASTUS

Dr. Pfleger, aina rohkematel inimestel on kodus ja autos kõnega juhitavad digiabilised. Mis peab toimuma n-ö eesriide taga, et ma võiksin masinalt küsida: “Mida täna kinos näidatakse?”

Esimene etapp on häältuvastus, mis suudab salvestada heli sagedusomadused – see tähendab sõnad, mida süsteem enda arvates kuulis.

Siin on väga suureks abiks hea mürasummutusfunktsiooniga mikrofonid. See annab esimese aimduse, mida kasutaja võis öelda. Sel põhjusel vajame järgmise sammuna dialoogijuhti, mis tuletab vastavalt kontekstile kõige tõenäolisema tõlgenduse. Ehk selle, mida kasutaja mõtles? Pärast seda vajame me ligipääsu taustainfole – tavaliselt seadmetele, rakendustele ja veebipõhistele teenustele, mille abil saame kindlaks määrata näiteks selle, millises kinos millist filmi näidatakse.

Teisisõnu vajate ligipääsu nii paljudele andmebaasidele kui võimalik?

Täpselt. Tõeliselt nutikas digiassistent peab oskama arvesse võtta konteksti ja taustainfot välismaalimast. Näiteks istun ma praegu Saarbrückenis ja kell on pisut üle kaheksa õhtul. Niisiis – tunnen huvi, et milliseid filme näidatakse umbes kella kümne ajal. Lisaks peab hea assistent kasutama oma valduses olevat muud teavet.

Näiteks teab ta, et ma eelistan romantilistele filmidele märuleid.

Mulle sobivat filmi saab ta soovitada just selle info abil. Kõik see on võimalik ainult tänu intelligentsile ja ainult nii suudab assistent pakkuda lisandväärtust. Päeva lõpuks vajame ka komponenti, mis suudab sellist infot edastada meile kasulikul viisil.

Mida ma soovin kuulda? Mida näha ekraanil? Pole ju mõtet ette lugeda 40 filmist koosnevat nimekirja.

Olgem ausad – praegused kõige levinumad kasutajaliidesed ei suuda reeglina selliseid soovitusi anda. Miks?

Tegelikult on tihti põhjuseks lihtsad asjad nagu kasutaja aktsent või väljendite mitmemõttelisus. Tänased digiabilised pole veel samal tasemel kui pärisassistendid. Lihtsalt seepärast, et neil puudub taustainfo või piisav teave kasutaja kohta. See-eest suudavad head süsteemid hakkama saada nii-öelda ellipsitega – see tähendab poolikute lausete või ebatäielike seostega. Näiteks teab meie süsteem Audi A8-s, et rääkisite äsja kellegagi telefonis ja mõistab, mida öelda tahetakse “Juhata mind sinna” lausega pärast kõne lõppu.

054

Kui me räägime praegusest tipptehnoloogiast, siis millised on peamised takistused tõeliselt intelligentse digiassistendi loomisel?

Siin on kaks selget küsimust. Esiteks ei ole teenused veel piisavalt integreeritud ja ühendatud, et ülesandeid digiassistendile delegeerida. Seda võib kutsuda “ebapiisavaks intelligentsuseks.” Tänased assistendid on sisuliselt erinevate rakenduste kogum. Näiteks pean ma ütlema “Tere, hääljuhtimisteenus, ütle MyTaxile, et ma vajan taksot.” Ma pean kasutajana teadma kasutatava rakenduse nime või tema pädevust ning oskama teda kasutada. Lihtsamalt öeldes pean ma soovitud tulemuse saavutamiseks tegema liiga palju samme. Tegelikult tahaksin ju lihtsalt öelda, et telli mulle takso! Ja süsteem teeb siis ülejäänu. See probleem sarnaneb nutitelefoni omaga – pead aega kulutama, et neist õige rakendus üles leida.

Ja teine takistus?

Siiani on tegu väga tehniliste lahendustega, millel jääb meiega suhtlemisel puudu paindlikkusest. Neil pole kaastunnet, empaatiat…

Ma soovin assistenti, kes mõistaks mind ja vastaks mu tunnetele – sellist, mis suudaks minuga emotsionaalsel tasandil suhestuda. Kui ta suudab kohaneda kasutaja emotsioonidega, on dialoog parem.

Kujuta ette, et ma istun autoga ummikus ja olen endast väljas – tõenäoliselt ei meeldiks mulle näha armatuurlaual teadet, et sõida

poodi ja osta sealt midagi. Kuid kui süsteem teab, millises meeleolus ma olen, oskab see mulle infot edastada mõnel sobivamal viisil.

Häältuvastussüsteeme kasutatakse praegu peamiselt lihtsate ülesannete täitmiseks nagu näiteks valgustuse või helisüsteemi juhtimine ning sõnumite saatmine. Kuid et need süsteemid saaksid meilt üle võtta aina enam igapäevaülesandeid, peavad nad meiega suhtleme muul moel, et vältida pahameelt ja aktsepteerimisprobleeme.

Kuigi arendus on alles varajases faasis, siis võiks ikkagi küsida, kuidas on häältuvastus meie elu juba muutnud?

Keegi ei eita, et neid süsteeme kasutatakse üha rohkem – eriti teevad seda lapsed. Ma näen seda ka oma peres. Mu kuue- ja kümneaastase tütre jaoks on asjadega rääkimine täiesti normaalne – näiteks selleks, et vahetada telekanalit. Nad mõistsid hetkega ja intuitiivselt, et see on asjade tegemiseks efektiivne viis.

Aga töökohal?

Ka siin muutuvad sarnased süsteemid üha populaarsemaks, sest need võimaldavad säästa raha ja aega. Näiteks siis, kui arstid ja juristid oma kirju dikteerivad. Neid kasutatakse isegi meditsiinitehnoloogias. Üks meie klient toodab robotiseeritud kaamerajuhtimissüsteeme väheinvasiivsete kirurgiliste protseduuride

AUDI MAGA Z IN

jaoks. Kirurg saab kaamerat juhtida oma häälega, samal ajal kui ta mõlemad käed hoiavad operatsiooniks vajalikke tööriistu. See muudab töö palju paindlikumaks, sest kirurgil pole vaja oodata õe või assistendi järele. Peaaegu kõik laod kasutavad kõnesüsteeme, mis ütlevad personalile, kus otsitav toode asub ning nemad saavad oma käsi muuks kasutada. Lühidalt öeldes aitab hääljuhtimine optimeerida paljusid tööprotsesse ja lühendada ooteaegu.

Mida toob tulevik? Kirjeldage palun, kuidas defineerib hääljuhtimine ühendatud maailma viie või kümne aasta pärast?

Ma ei ütleks, et see midagi otseselt defineerib. Pigem see toetab meid meie igapäevaelus. Ehkki need süsteemid on siis alati meie käsutuses, töötavad need paljus taustal, nii et me pole neist pidevalt teadlikud. Ma eeldan, et me suhtleme masinatega vähem ega vaja nii palju erinevaid kasutajaliideseid nagu hääljuhtimine, viiped või tehisintellektiga ekraanid. Need süsteemid ei vaja nii palju käsklusi. Selle asemel on nad meilt ja meie kohta õppinud ning oskavad pakkuda tarka ja seega märkamatut abi. Tavaliste kasutajaliideste asemel tulevad intelligentsed ja võimekad süsteemid, mis toimivad meie igapäevaelus, jäädes taustal märkamatuiks.

Jätame hetkeks kõrvale klaviatuurid, puuteekraanid ja viiped – kas hääljuhtimine on tõesti meie jaoks masinatega suhtlemisel kõige loomulikum viis?

See on kõige efektiivsem, aga mitte ainus viis. See sõltub alati sellest, mida ma parasjagu teha soovin. Võtke näiteks IBAN-koodi dikteerimine. See ei toimi hästi isegi teise inimesega suheldes, sest ma võin öelda vale numbri või midagi valesti kirja panna. Seda sorti infot on hea otse õigesse kohta trükkida või pildistada.

Niisiis räägime me siin kombinatsioonist või multimodaalsest süsteemist, kus kasutajal on valik. Võimalus hääljuhtimise abil tulesid lülitada on täiesti ebaoluline, kui ma seisan kohe lüliti kõrval, kuid väga vajalik, kui ma istun diivanil.

Milliseid futuristlikumaid kasutusvõimalusi näed?

Kui vaadata inimsuhtluse eri võimalusi, siis on võimalusi endiselt palju. Me vahetame infot žestide, näoilmete ja pilkudega.

Kõik need on olulised ka tulevikus. Järgmine suur ja põnev samm millegi järeldamisel sõnade või tegevuste abita on oskus protsesse suunata mõtete abil.

Arvestades, kui paljut on vaja veel arendada, siis kas tõeliselt intelligentsed digiassistendid on veel väga kaugel või tegelikult juba peaaegu kohal?

Vaatamata tohututele edusammudele, mida oleme teinud heli salvestamise ja kõnetuvastuse alal, on see tehnoloogia tervikuna veel lapsekingades. Me peame looma süsteemi, mida võiks nimetada tõeliselt intelligentseks kaaslaseks. Seda tõestavad alati mu loengud, kui palun publikul vastata, et kes kasutab kõnetuvastustehnoloogiat. Käe tõstab 80 kuni 90 protsenti. Kuid kui ma küsin, et kui paljud peavad neid süsteeme tõelisteks abilisteks, ei tõuse ükski käsi.

Masinatel on ükskõik, kas me ütleme “palun” või “aitäh”.

Nad lihtsalt reageerivad käskudele. Kuidas muudab hääljuhtimine inimeste omavahelist suhtlemist?

See on perspektiivi küsimus – mil määral me suudame lisada empaatiat, et süsteem ei täidaks lihtsalt käsku, vaid suhtleks minuga võrdsetel alustel. See mõjutab meie suhtumist masinatesse. See on ka tootedisaini küsimus. Digiassistendid peavad üles näitama teatud viisakust või personaalsust ja siis me peegeldame seda. Teisalt ei tohiks sellised süsteemid olla liiga inimlikud, sest see ainult tõstaks ootusi, millele järgneks kiire pettumus.

Paljud kasutajad muretsevad, et see nende igapäevaelu osaks olev kast kuulab alati ja võib-olla isegi salvestab kogu informatsiooni…

Siin on tarvis kindlaks määrata kindlad reeglid. Ma ei usu, et tänased tsentraliseeritud pilveteenustel on kõnetuvastuse puhul praegusel kujul kohta ka tulevikus. Üha olulisemaks muutuvad näiteks süsteemid, mille puhul on mul olemas kodune server. Mul peaks assistendi näol olema digitaalne esindaja, mille puhul tean, kuhu andmed salvestatakse ja kuidas neid kasutatakse. Tõsi, see tähendab eemaldumist tasuta lahendustest. Kuid see-eest mängib digitaalne assistent mu elus nii suurt rolli, et olen nõus selle eest maksma. Selline stsenaarium kõrvaldaks ka fundamentaalse aktsepteerimisprobleemi – nimelt kasutajate õigustatud hirmu, et nende andmeid väärkasutatakse.

Mis osa tavaelust peaks jääma digiassistentidest vabaks?

See on isegi laiem teema. Sest kahtlemata on kohti nagu näiteks magamistuba või lastetoad, mille peaks üleüldse elektroonikaseadmetest vabana hoidma. See on seotud elektroonikavaba ruumiga, mis on väga oluline vaimse hügieeni tagamiseks.  055

AU DI Q3

MEISTRIKLASS Uus Q3 on kui õpikunäide andekate disainerite vajalikkusest. Erinevalt argise ilmega sõsarmudelitest kohtame siin õnnestunud välimust ja viimistletud interjööri ning see sunnib unustama isegi puisevõitu vedrustuse.

Tekst ja fotod Kaido Soorsk

Audidest on keeruline kirjutada, sest need on suurema emotsioonipalangu tekkimiseks liialt lihvitud autod. Mällu sööbimiseks ja kiindumiseks oleks tarvis mõnda liigutavat ebakõla, mis mõjuks nagu näiteks sünnimärk staarmodelli muidu nii täiuslikus näos. Ideaali küttiv Audi oskab säärased vajakajäämised oma liikuritest üldiselt alati välja juurida.

Säärane pingutus ei pruugi tähendada automaatset edu, sest Audi on üks neist autotootjatest, keda mõnikord süüdistatakse julguse puudumises ning igavavõitu autode valmistamises. Õnneks on selles vallas ka erandeid. Näiteks aasta alguses Eestisse jõudnud teise põlvkonna Q3.

056

Ühtpidi on tegu VW Tiguani kaksikvennaga, mis jääb viimasele telgede vahes alla vaid millimeetriga. Teisalt on Audi saanud disainerilt hoopis sportlikuma ilme, mistõttu erineb see mitte ainult Tiguanist, vaid ka omaenda ülearu klanitud eelkäijast. Macho-muljet võimendavad Q8 vaimus kujundatud radiaatorivõre, kaitseraua nurkades olevad “õhuvõtuavad“ ning rõhutatud vööliin koos jõuliste tiivakaartega, mis on inspireeritud Ur-Quattrost ja annavad autole õnnestunud värvi- ja veljevaliku korral jõulise ilme. Eriti hästi avaldub see heleda värvitooni ja kahe madalama varustuse korral (Q3 ja Q3 advanced), mil auto kere jätab tänu kontrasttoonis rattakoopa- ja karbilaienditele sihvakama mulje kui selle ühevärviline analoog (S-line).

AUDI MAGA Z IN

Seest veel nägusam kui väljast Silma rõõmustava interjööri kokkupanek on Audi jaoks endiselt kukepea ja Q3 ei valmista selleski vallas pettumust.

Tavapäraste näidikute asemel on juhi ees 10,25-tollise diagonaaliga värviekraan, lisaks millele on saadaval veel kaks “televiisorit”. 210 euro eest pakutakse laiemaid seadistusvõimalusi ja 485 lisaeuroga on teie päralt juba 12,3-tollise diagonaaliga monitor, mille kujundus on kasutaja poolt muudetav (teemadeks classic, dynamic ja sport).

Eriti värviküllaseks muutub aga armatuurlaud siis, kui juhi poole pööratud keskkonsoolis on baasvarustuse ekraanita raadio asemel kas 8,8- või 10,1-tollise diagonaaliga puutetundlik ekraan. Siis jäävad armatuurlauale alles vaid kliimaseadme nupud, sest pea kõigi funktsioonide juhtimine käib ekraani vahendusel.

Lisaks nägusale kujundusele toetab meeldivat muljet ka teatav hubasus, sest kuigi juhikoht on kõrgemal kui sõiduautos, võimendavad madalad aknad ja moodsate aegade kohta õhukesed A-piilarid pigem sõiduautolikku üldmuljet, hoolitsedes samal ajal ette ja külgedele avaneva hea vaate eest. Viimase üle ei saa nuriseda ka tahapoole kiigates ja auto gabariidid on manööverdades kergelt hoomatavad.

Kuid keskkonsoolis olev puuteekraan ei taha tunnistada kindas käega antud käsklusi ja sõidu ajal on sellel väiksemaid ikoone päris keeruline tabada. Ehk poleks vaja olnud esiistmete vahelisel konsoolil olnud pöörd/surunupust loobuda…

Muus osas on aga sõitjate ruum esireas mugav ja ergonoomiline. Ukse alaosad katavad ka lävepakud ning nii saab isegi porisel ajal puhaste püksisäärtega autosse istuda.

Kõige enam võidavad tagaistujad 4484 mm pikkust uustulnukat on välja venitatud kõigis suundades. Telgede vahele lisandus 77 mm, mis tähendab oluliselt avaramaid olusid just tagaistujate jaoks. Minul jäi keskmise kasvu järgi seadistatud esiistme taha maandudes põlvede ette tervelt rusikajagu vaba ruumi ja pea kohale peaaegu teist sama palju. Tagaistet saab edasi-tagasi nihu-

tada 150 mm ulatuses ja selle kolmeosalise seljatoe (suhtes 40:20:40) kaldenurk on fikseeritav seitsmes asendis.

Tagaistme seljatuge maha käänates tekib autosse aga pakiruum, mille maht jääb sõltuvalt tagaistme ja pakiruumi põhja asendist vahemikku 530–1525 liitrit. Pakiruumi põhja kõrguse tarvis on kolm asendit ja selle all olevasse panipaika annab silma alt ära panna ka pakiruumi katte.

Selliseid autosid ei osteta muidugi lähtudes panipaikade arvukusest, aga kui jutt nende peale juba läks, siis pole mudelil Q3 küll millegi pärast häbeneda. Roolist vasakul on armatuurlaua alumisel poolel väike mündisahtel, mida täiendavad väiksemapoolne kindalaegas, kaks topsihoidjat esiistmete vahel, käigukangi ees olev lahtine panipaik ja edasi-tagasi nihutatava käetoe all olev “laoruum”. Esi- ja tagaustel on taskud, mis näivad vähemasti eespool mahutavat ka liitrise joogipudeli ning teises reas on reisijate päralt 057

AUDI Q 3 täbaram, sest Q3 on olemuselt jäik ning raputab dynamic-režiimis omajagu. Palju pole abi ka pehmema seade valimisest, sest siis muutub vedrustus konarustel ülearu häälekaks.

Selles on süüdi ilmselt eespool kiidetud disainerid, kelle “töökojast” väljub järjepanu selline kraam, mille rattakoopaid suudavad täita vaid ebaratsionaalselt suured rattad.

Sellega aga kaasnevad reeglina ka madala profiiliga rehvid (antud juhul lamellid mõõdus 255/40 R20). Seetõttu on sõit kõigis režiimides pisut puine ja auto maanteel häälekas (78–81 dB). Kaheliitrine ottomootor teeb end tõsisemalt kuuldavaks küll ainult kiirendustel ja tuulevihinadki on ilusti kinni püütud, kuid rehvimüra jääb alati alles ja seda on auto olemust ja hinnaklassi arvestades liiast. Mugavuse huvides tuleks eelistada kõrgema profiiliga rehve ja kasutada sõites dynamic-seadistust. Siis reageerib käigukast koos mootoriga lünkadeta, rooli ülekanne muutub kiiremaks ning auto käitumine on üheselt etteaimatav.

lisaks neile ja esiistmete tagakülgedel olevatele võrkudele veel käetoe sees kaks topsihoidjat ning väikesed lahtised panipaigad tagaistme külgedel.

Nelja silindriga jõuallikad Tänases mootorivalikus on ainult turbokompressoriga neljasilindrilised. Esiveolist baasmudelit Q3 35 TFSI pakutakse koos 1,5-liitrise ottomootoriga, mis arendab 110 kW/150 hj. Kuuekäigulise käsikäigukastiga saavutab see paigalt kiiruse 100 km/h 9,6 sekundiga ja kulutab kütust Audi sõnul keskmiselt 6,0–6,3 l/100 km. Seda mootorit pakutakse ka koos seitsmekäigulise automaatkäigukastiga (S-tronic), mis lisab hinnale 2000 eurot, teeb auto kiirenduses 0,4 sekundi jagu nobedamaks ning veidi ökonoomsemaks (5,7–5,9 l/100 km). Selliste mootoritega autod passivad linnaoludesse, ent kui sõidate palju ka maanteel, siis näikse olevat alumine piir kaheliitrine ottomootor, sest Q3 pole just ülearu kerge linnamaastur.

Sellist mootorit pakutakse kahes seades – 40 TFSI arendab 140 kW/190 hj ja 45 TFSI 169 kW/230 hj. Mõlemaid varustatakse nelikveo ja S-tronic-käigukastiga. Kui 40 TFSI saavutab kiiruse 100 km/h 7,4 sekundiga, siis võimsamal mootoril kulub selleks 6,3. Keskmine kütusekulu on neil 7,2–7,5 ja 7,3–7,6 l/100 km. Kui need näitajad on liiast, siis tuleb vaadata kaheliitriste turbodiislite suunas. 35 TDI arendab 110 kW/150 hj ja seda saab nii esiveolises kui nelikveolises teostuses. Esimesel juhul on kasutusel automaatkäigukast S-tronic (9,2 s, 4,7–4,9 l/100 km), teisel juhul aga kuuekäiguline käsikast (9,3 s, 5,5–5,7 l/100 km). Turbodiisel, nelikvedu ja “automaat” kohtuvad kolmekesi alles võimsamas versioonis (40 TDI), mis saavutab 100 km/h 8,0 sekundiga ja kulutab 100 km läbimiseks 5,5–5,7 liitrit kütust.

Unustage suured rattad Minu prooviautoks sattus olema nelikveoline 40 TFSI, mis oli varustatud seitsmekäigulise “automaadi”, sõidurežiimide valiku (235 €) ja adaptiivvedrustusega (1360 €). Kõige sportlikumas sõidurežiimis on säärane kombinatsioon igati nauditav, sest kere kaldumised hoitakse kontrolli all, nutikas nelikvedu hoolitseb hea haardevõime eest ja pardaarvuti aitab rataste vahel momenti jagades ka innukamalt kurvi sisse keerata. Rooli vastusurve on hea ja autot annab tänu kiirelt reageerivale käigukastile libedal pinnal ka gaasiga juhtida, eriti dynamic-sõidurežiimis, milles momendijaotus näib eelistavat tagarattaid. Mugavuse osas on aga lugu 058

Kas tõesti?

Jah, sest mugavamate režiimide korral (auto, comfort ja efficiency) ei suuda käigukast ja vedrustus vahel arusaamisele jõuda, kas olla mugav või siis suutlikkusele orienteeritud. See aga kipub väljenduma otsustusvõimetus rabistamises — kord on vedrustus jäik, siis jälle liialt pehme ning käigukastki jääb teinekord ülesvahetustel tuntavalt kohmerdama. Kõige suutlikuma seade korral on aga need vajakajäämised möödanik ja vedrustus vaiksem kui “mugavamate” seadete korral. Q3 on tuntavalt innukam kui näiteks Volvo XC40, olles sama hästi hallatav kui BMW X1/X2.

Maanteel kujunes mudeli 40 TFSI keskmiseks kütusekuluks kiirushoidikuga sõites 6,9–7,4 l/100 km. Linnas oli see aga sõltuvalt liiklusest liitri-pooleteise võrra suurem (8,4–9,1 l/100 km).Kokkuvõtteks — eelkäijast 96 mm pikem kere annab autole paremad proportsioonid ja teeb selle väikevennast Q2 paremini eristuvaks. Pikema telgede vahega kaasneb palju jalaruumi pakkuv tagaiste ja kui tellite sõidurežiimide valiku koos adaptiivvedrustusega, siis on teil ka offroad-seadistus koos mägipiduriga (auto kliirens on 140 mm). Euro NCAP ohutustestis teenis Q3 maksimaalsed viis tärni (täiskasvanute eest 95%, laste ja elektrooniliste abimeeste eest aga 86 ja 85%). Turva- ja mugavusvarustusega ei koonerdata ja ma saan aru, miks neid baasmootoriga autosid just nii palju tellitakse. Koos Porsche Macaniga on see üks nägusamaid linnamaastureid, mille tiivakaared näevad juba üksi nii head välja, et puine sõit on andestatav. Täiuslikuks armastuseks on vaja õige pisut puudusi ning Q3 näib olevat kiindumiseks igati sobiv kandidaat.



Audi Q3 40 TFSI quattro S-tronic Baashind: 38 300 eurot.

Mootor: R4, bensiin.

Võimsus: 140 kW / 190 hj @ 4200–6700 p/min.

Pöördemoment: 320 Nm @ 1500–4200 p/min.

Aeg 0–100 km/h: 7,4 s.

Tippkiirus: 220 km/h.

Keskmine kütusekulu: 7,2–7,5 l/100 km.

CO2 pääst: 164–170 g/km.

Pikkus/laius/kõrgus (17- ja 18-tolliste ratastega): 4484/1849/1585 mm.

Telgede vahe: 2680 mm.

Pakiruumi maht: 530–1525 liitrit.

Tühimass: juhita 1620 kg, koos 75 kg kaaluva juhiga 1695 kg.

Maksimaalne treileri kaal (piduritega/ilma): 2100/750 kg.

Rehvimõõt: 255/40 R20.

KA H JUKÄSITLUSE TÄIST E E NUS

Audi kahjukäsitluse täisteenus Miks eelistada kahjukäsitlusel ametlikku Audi teenindust?

Kliendi õigused kindlustusremondi k ohta valides

Audi esinduses on võimalik klaasikahju, avarii või vandalismi tagajärjel tekkinud olukord kiiresti ja mugavalt lahendada.

•

• Tänu pikaajalisele kogemusele ja koostööle kindlustus- seltsidega, saame oma klientidele pakkuda otse käsitlus- • teenust.

Te ei pea enam ise kindlustusseltsi poole pöörduma, vaid saate kogu kahjuregistreerimise protsessi meie kätesse usaldada - teavitame kindlustusseltse, saadame ise kogu kahjuga seotud dokumentatsiooni, teeme autole põhjaliku avariijärgse kontrolli, esitame kindlustusseltsidele remondikalkulatsiooni ja teostame remondi kvaliteetselt vastavalt margitehase nõuetele.

060

•

•

•

Kahju kannatanul on õigus valida talle sobiv auto- remondiettevõte, sh. ka margiesindus.

Kindlustusandja peab hüvitama mõistlikud kulud, mida on vaja kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks.

Kindlustusandja võib soovitada sõiduki taastusremonti oma koostööpartneri juures, kuid kannatanu on remondikohta valides vaba.

Kui remondiettevõtte valikul tekib erimeelsusi, on oluline, et kannatanu valitud remondiettevõte ja kindlustusandja suhtleksid omavahel.

Kui sõiduk taastatakse kindlustusandja määratud või soovitatud remondiettevõttes, peab kindlustusandja tagama tehtud töö ja kasutatud materjalide kvaliteedi.

Kui kahju kannatanu soovib sõiduki taastamist enda valitud ettevõttes, kuid selle ettevõtte kalkulatsioon ei ole kindlustusandja hinnangul mõistlik, siis hüvitab kindlustusandja remondikulu mõistlikus mahus ja ülejäänud osa jääb kannatanu enda kanda.

AUDI MAGA Z IN

Puksiiriabi saab tellida ööpäevaringselt:

Audi Autoabi 24h +372 6112 006 Kahjuteate saab esitada ka veebis: www.audi.ee/kahjuteade Kasutage julgelt kahjukäsitluse täisteenust ka mõra puhul esiklaasis.

Mida teha liiklusõnnetuse korral?

NB! Hoidke alati autos liikluskahjust teatamise blanketti.

Kui avariis on teine osapool, siis püüdke kohapeal välja selgitada süüdlane.

Lülitage sisse ohutuled ja veenduge, et kõik liiklusõnnetusse sattunud inimesed on terved.

Juhul kui autoga ei ole võimalik ohutult edasi liikuda, siis kutsuge välja autoabi, kes toimetab auto Audi teenindusse, kus hinnatakse kahju ja edastatakse hinnang teie kindlustusseltsile.

Millal teavitada häirekeskust telefonil 112?

•

Kui vigastatuid ei ole ja liiklusõnnetuse osalised on õnnetuse põhjustaja osas ühel meelel, fikseerige võimalusel olukord piltidega ja täitke ning allkirjastage kaasasolev teade liiklusõnnetusest.

• • •

Foto: Audi

Juhul kui autoga on võimalik turvaliselt edasi liikuda, peaks auto viima esimesel võimalusel Audi teenindusse, kus hinnatakse kahju ning edastatakse hinnang teie kindlustusseltsile.

• •

Avarii tagajärjel on süüdlane ebaselge või osapooled ei ole ühel meelel.

Avarii tagajärjel on inimene saanud vigastada või surma.

Avarii teisel osapoolel puudub juhtimisõigus või esineb kahtlus teise osapoole alkoholi- või narkojoobe kohta.

On toimunud kokkupõrge metsloomaga.

Teie sõiduk on langenud vandalismi või varguse ohvriks.

Liiklus õnnetuskohal vajab reguleerimist.

061

AU DI P O O D

Punane mänguauto Junior quattro Tootenumber: 3201810010 Punane mänguauto tutvustab noortele Audi-sõpradele Audi stiili ning pakub mugavust ja sõidurõõmu.

Müügihind: 99.00 EUR

Valge mänguauto Junior quattro Pikes Peak Tootenumber: 3201810030 Valge mänguauto rõõmustab noori Audi-sõpru oma erksa ja stiilse disainiga, Audi A1 Sporbackilt laenatud valgustatud esi- ja tagatulega.

Samuti toob võidusõidumeeleolu autole lisatud kleebistekomplekt.

Müügihind: 169.00 EUR

062

Tellimused www.audi.ee

AUDI MAGA Z IN

Ratastel kohvrid Tootenumbrid: 3151800100,-200, -300 Suurus L: - K 75 x L 51 x S 28 cm -Kaal: 3,4 kg; Maht: 94 l Suurus M: - K 69 x L 46 x S 27 cm -Kaal: 2,9 kg; Maht: 74 l Suurus S: - K 55 x L 40 x S 20 cm -Kaal: 2,2 kg; Maht: 38 l Müügihinnad: 319.00 / 299.00 / 269.00 EUR

Tellimused www.audi.ee

063

AUDI P OO D

Tepitud jope Lunative Tootenumber: 3131600402-07 (Meeste S–XXXL) Tootenumber: 3131600304-05 (Naiste L,XL) Praktiline ja stiilne – pimedas nähtava valgusefektiga tepitud jope Lunative meestele ja naistele.

Kell-kronograaf Solar meestele Tootenumber: 3101900100 Esteetiline disain ja kõrgekvaliteedilised materjalid kohtuvad kaasaegse tehnoloogiaga.

Müügihind: 249.00 EUR

Müügihind: 250.00 EUR Soodushind: 175.00 EUR

Tagasipeegeldavad päikseprillid, sobivad nii meestele kui ka naistele Tootenumber: 3111900100

064

Mustad päikeseprillid, sobivad nii meestele kui ka naistele Tootenumber: 3111900200

Päikeseprillid kaitsevad silmi ohtliku päikesevalguse ja välismõjude eest ning sobivad suurepäraselt sportimiseks.

Head nähtavust pakkuvaid Audi Sporti päikeseprille on lisaks ka mugav kanda.

Müügihind: 89.00 EUR

Müügihind: 79.00 EUR

Tellimused www.audi.ee

AUDI MAGA Z IN

Elevandiluuvärvi rahakott Tootenumber: 3151900200

Kell-kronograaf meestele (pruun/valge) Tootenumber: 3101900600

Suurepärane aksessuaar retrostiili austajaile, samas ka ruumikas ja praktiline

Erilise ajalooga aksessuaar, toob kaasa 1980ndate aastate võidusõitude hõngu.

Müügihind: 19.00 EUR

Müügihind: 199.00 EUR

Elevandiluuvärvi kott Tootenumber: 3151900100 Nii mõnigi suvine üritus oleks ideaalne koht selle kaasaegse ja praktilise heritage-disainiga koti jaoks.

Müügihind: 19.00 EUR

Tellimused www.audi.ee

065

E RSO

Kolm Järvit ERSO ees: KRISTJAN,NEEME, PAAVO Möödunud aastal tähistati kõikjal muusikaringkondades suurelt Neeme Järvi 80. sünnipäeva ning maailma ühe mainekama klassikalise muusika ajakirja, Londonis ilmuva Gramophone’i jaanuarinumbri esikaanelugu keskendus just Järvide dirigendidünastiale. Eelolev suvi saab olema eriline, kuna esmakordselt juhatavad kõik kolm Järvit – Neeme, Paavo ja Kristjan – lühikeste vahedega ERSO ees täispikki kontserte.

SAATUSE VASTU EI SAA Kolm dirigendiks saamise lugu Neeme Järvi (7.06.1937): “Minu vend Vallo – ta oli minust 13 aastat vanem – oli dirigendina väga aktiivne. Temagi oli algul löökpillimängija ja seejärel hakkas dirigendiks – täpselt nagu mina. Ma tegin kõik tema eeskuju järgi. Mu ema oli tugeva karakteriga daam ja tema ütles alati: “Vallo tegi nii. Ka sina pead nii tegema!” Vallo oli Estonia teatris dirigent ning just tema algatusel sattusin ka mina esimest korda dirigeerima – juhatasin Estonias avamängu Straussi operetile “Öö Veneetsias”.”

Edasi tuli juba Leningradi konservatoorium, õpingud korüfeede Jevgeni Mravinski ja Nikolai Rabinovitši juhendamisel ning koostööd Estonia teatri, ERSO, Peterburi Filharmoonikute ja paljude teistega.

Paavo Järvi (30.12.1962): “Ma ei ole kunagi tahtnud midagi muud teha – olen alati tahtnud olla just selline nagu mu isa. Ma algul ehk ei tahtnudki dirigendiks saada, kuid vaatasin oma isa ja tema tegemistes oli alati nii palju rõõmu, et ma tahtsin ka sellist elu.” Edasi tulid õpingud New Yorgi Juilliardi koolis, Philadelphias Curtise muusikainstituudis, samuti Salzburgi Mozarteumis ning Leonard Bernsteini ja Michael Tilson Thomase juhendamisel Los Angelese filharmoonilises instituudis.

Hiljem juba koostöö erinevate orkestritega Skandinaavias, Kanadas ja mujal.

Kristjan Järvi (13.06.1972): “Minu põhimõte oli tegeleda millega iganes, kuid ainult mitte dirigeerimisega. Mõtlesin, et Vallo, Neeme, Paavo ja siis … Kristjan. Ei, kolmest tõenäoliselt piisab. Tundus, et nii paljud ühest perest ei peaks sama asjaga tegelema. Ning kui ma Ameerikasse sattusin, mõtlesin: “Vau!, siin on nii palju võimalusi. See, et minust sai dirigent, oli pigem ime, milles tähtsat rolli mängis minu Manhattani muusikakooli klaveriõpetaja Nina Svetlanova.” Edasi tulid dirigeerimisõpingud Michigani ülikoolis Ann Arboris ning Absolute Ensemble’i asutamine.

Tsitaadid ajakirjast Gramophone, 1/2018

066

KRISTJAN JÄRVI: ŠEHEREZADE 24. mai kell 19, Estonia kontserdisaal ELINA NECHAYEVA sopran, ERSO, dirigent KRISTJAN JÄRVI Vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi 175. sünniaastapäevale pühendatud kontserdi nimilooks on tema tuntuim orkestriteos, sümfooniline süit “Šeherezade”, milles on muusikalise kehastuse leidnud kuulsa araabia muinasjutukogumiku “Tuhat üks ööd” tegelased Šeherezade, Šahrijar, julge meresõitja Sindbad jpt. See on värvirikka orkestratsiooni ning võrratute orkestrisoolodega teos.

Lavale astub ka Eesti lauljate noorema generatsiooni tõusev täht Elina Nechayeva, kes alles äsja laulis Saku Suurhalli laval duetti koos maailmakuulsa Placido Domingoga.

Nechayeva on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrantuuri klassikalise laulu erialal, pälvinud tähelepanu konkurssidel “Klassikatähed”, “Neue Stimmen” ning ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus tema esitatud “La forza” tõi Eestile kaheksanda koha. Koos Neeme Järvi ja ERSO-ga on ta esinenud lisaks Eestile ka Gruusias, soleerinud Pärnu muusikafestivalil ja Shanghai Suures Teatris. Seekord kõlavad tema esituses aariad Rimski-Korsakovi ooperitest “Tsaari mõrsja“, “Lumivalgeke“, “Muinasjutt tsaar Saltaanist“, “Kuldkikas“ jt.

Kristjan Järvi on “21. sajandi artisti arhetüüp, laia haardega muusik, kes tegutseb ilma silmaklappide ja piirideta,” kirjutati Prantsuse klassikalisele muusikale ja tantsule pühendatud internetilehel ResMusica. Ta on pälvinud maailma klassikalise muusika lavadel tähelepanu kui “üks osavamaid ja innovatiivsemaid kavade koostajaid” (Reuters). Kureerides ja juhatades eri žanre ühendavaid kontserte ning kasutades selleks väga isiklikku lähenemist ja stiili, saavutab ta alati erilisi tulemusi. Oma innovatiivsete ideede elluviimiseks on Kristjan Järvil väljundeid kõikjal maailmas. Ta on New

AUDI MAGA Z IN

Yorgis resideeriva klassika, hip-hopi ja džässi sulatamisele pühendunud Absolute Ensemble’i asutajaliige ja dirigent ning Läänemere maade muusikuid ühendava orkestri Baltic Sea Philharmonic asutajaliige ja dirigent. Äsja tiirutas viimatimainutud orkester projektiga “Nordic Pulse” mööda Euroopa pealinnu ja esines muuhulgas ka Tallinnas. Suvel on ootamas kontserdikava “Midnight Sun”, mille viimane ettekanne toimub Hamburgi Elbphilharmonie’s. Lisaks on ta isikliku produktsioonifirma Sunbeam Productions ja selle juurde kuuluva bändi Nordic Pulse eestvedaja.

NEEME JÄRVI: SUUR SUVINE KOHTUMINE. SÕBRAD 5. juuli kell 20, Alexela kontserdimaja ZEE ZEE klaver, ELINA NECHAYEVA sopran, ERSO, dirigent NEEME JÄRVI ERSO ja maestro Neeme Järvi ootavad kõiki lähemalt ja kaugemalt Tallinnasse kokku tulnud muusikasõpru XVII üldlaulupeo “Minu arm” eelõhtul Alexela kontserdimajja.

Kontsert “Suur suvine kohtumine. Sõbrad” on osa Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku programmist. Ürituse eesmärk on tänada ettevõtjaid, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks. Kokkutuleku patroonid on president Toomas Hendrik Ilves ja dirigent Neeme Järvi. Solistidena astuvad üles pianist Zee Zee, kes oli ka ERSO 2017/2018. hooaja avakontserdi solist, ning sopran Elina Nechayeva, kes osales 2018. aastal ERSO turneel Armeenias ja Gruusias.

Eesti esimesest üldlaulupeost möödub 2019. aastal 150 aastat, muusikalist kõrgharidust hakati Eestis andma aga täpselt 100 aastat tagasi. Need teetähised on kindlateks nurgakivideks, millele on toetunud Eesti muusikute ja Eesti muusika edulood üle kogu maailma.

Fotod: Kaupo Kikas, Erlend Staub

Zee Zee (kodanikunimega Zhang Zuo) on entusiasmist ja nooruslikust energiast pakatav pianist, kelle loomingulist täiuslikkust on kiidetud “eheda artistlikkuse võimsaks, kirglikuks ja mõjuvaks väljenduseks” (Los Angeles Times). Hiinas sündinud Zee Zee on õppinud klaverimängu lisaks oma kodumaale ka Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides, jätkates praegugi enese täiendamist klaverimängukunsti absoluutse tipu Alfred Brendeli juhendamisel. Ta on võitnud auhinnalisi kohti mitmetel konkurssidel ning teinud peadpööritava karjääri esinedes koos selliste maailma tipporkestritega nagu BBC sümfooniaorkester või BBC, Londoni ja Los Angelese filharmooniaorkestrid. “Zee Zee on üks kõige silmapaistvamaid ja kirglikumaid pianistlikke talente, keda ma olen kohanud,” on öelnud Paavo Järvi, kelle juhatusel on salvestatud ka Zee Zee esimene album.

Neeme Järvit iseloomustab kõige paremini ehk tema enda ütlus: ”Ma armastan kogu aeg, iga päev. Hommikust õhtuni armastan ma muusikat”. Just see piiritu muusikaarmastus on teinud temast superdirigendi, kes oma pika ja ülieduka karjääri jooksul on olnud seotud paljude orkestritega nii siin- kui sealpool ookeani. Alates hooajast 2010/11 on ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent ning kannab 2017. aastast ka eluaegse aupeadirigendi väärikat tiitlit. Ta on Orchestre de la Suisse Romande’i, Haagi Residentie-orkestri, Detroiti sümfooniaorkestri ja Göteborgi sümfooniaorkestri emeriit-peadirigent ning Šoti Kuningliku Rahvusorkestri audirigent. Järvi on ka silmapaistvalt palju plaadistav muusik, kelle diskograafiasse kuulub ligi 500 salvestist firmadele Chandos, Deutsche Grammophon, BIS, EMI jne.

PAAVO JÄRVI: ALPISÜMFOONIA 16. august kell 20, Noblessneri valukojas ERSO, dirigent PAAVO JÄRVI Noblessneri valukoda on oma avarusega ideaalne paik Richard Straussi erakordselt suurele orkestrikoosseisule kirjutatud “Alpisümfoonia” esitamiseks ja nautimiseks. See muusikaloo üks hiiglastest viib kuulajad imelisele jalutuskäigule Alpidesse ning toob helide keeles meieni nii maalilise koidiku kui ka värvika päikeseloojangu. On põnev lisada, et just Straussi “Alpisümfoonia” oli teos, mis salvestati 1981. aastal maailma esimesele CD-le. Selle ajaloolise plaadi esituskoosseis oli sündmuse vääriline – Berliini Filharmoonikud ja nende legendaarne peadirigent Herbert von Karajan.

Kontserdi esimeses pooles kõlab Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, New Yorgi sümfooniaühingu tellimusel komponeeritud “Tapiola”. Soome mütoloogilise metsajumala Tapio ja tema kodu Tapiola järgi nime saanud poeem on inspireeritud Soome loodusest või kui helilooja enda sõnu kasutada “pigemini millestki, mida ei saagi sõnadega väljendada”.

Muusikute muusik – just sellist kuulsust omab Paavo Järvi maailma muusikaringkondades. Tema interpretatsioonidest rääkides tuuakse sageli esile erilist võimet tuua orkestrites välja täiesti uudsed ja senikuulmata kvaliteedid. Praeguseks juba 15 hooaega Saksamaal Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie ja neli hooaega Jaapani NHK sümfooniaorkestri peadirigendina tegutsenud Paavo Järvist saab eelolevast sügisest ka Zürichi Tonhalle-orkestri peadirigent. Lisaks seob teda tihe koostöö juba mitmendat hooaega rahvusvahelistel turneedel käiva Eesti Festivaliorkestriga, samuti oma endiste orkestrite Orchestre de Paris’, Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestri ja Cincinnati sümfooniaorkestriga. ERSO-ga on välja antud arvukalt plaate ning Sibeliuse kantaatide salvestise eest toodi Eestisse ka esimene Grammy-auhind.

ERSO TÄNAB! Aasta alguses tunnustas kultuuriminister Indrek Saar kultuurivaldkonda toetanud ettevõtteid ja eraisikuid. Teiste hulgas pälvis kultuurisõbra tiitli Audi Eesti, kes on olnud pikaajaline ja järjepidev Eesti esindusorkestri toetaja – selle hooaja alguses täitus juba 15. koostööaasta.

Indrek Saar tänab ja tunnustab Audi Eesti juhatuse esimees Peeter Tiitsonit.

067

TIINA TALUM EES

TIINA TALUMEES

“73” 068

AUDI MAGA Z IN

Tiina Talumehe kollektsioon “73” on meenutus, helge tagasivaade disaineri sünniaastasse ning toonasesse ajatunnetusse ja meeleollu. “Minu kõige esimene moemälestus on ajast, kui olin kolmeaastane ja vaatasin suure imetlusega oma ema garderoobi. Seal oli imelisi maksikleite, suuremustrilisi ja värvikirevaid särkpluuskleite, pükskostüüme ja muidugi kuldsed platvormkingad,” sobrab Tiina oma mälestustes. “Kooliminekuga algasid kaheksakümnendad​ja lustakas aeg moes sai ümber. Kirevad emotsioonid ema garderoobist aga jäid mällu tänase päevani. Hiljem lisasid kõigele eelnevale veel volüümi juurde Jane Birkin, Twiggy ja teised tolle ajastu ikoonid ning nüüd, aastakümneid hiljem, on kõik muljed ja eredad mälestused põimunud terviklikuks kollektsiooniks.”​

Kui moemaja eelnenud kõrgmoekollektsioonid olid tavaliselt üles ehitatud teatud konkreetsetele värvigammadele, siis sel kevadel on kutse saanud kõik värvid ja pilt on lõbusam kui kunagi varem.​Värviteraapiana mõjuvas kollektsioonis vahelduvad lillemustrilised puuvillapitsist kokteilkleidid ühevärviliste lendlevate plisseerõhtukleitidega. Julge naise uueks trenditooteks on aga eriliste tikandite ja printidega jumpsuit. Ettearvamatute kevadtuulte eest varjumiseks saavad päästjaks kelmikalt karvased, pehmed ja mahulised või siis hoopis kehajoont järgivad klassikalised mantlid. Kollektsiooni tõeliseks pärliks on aga popkunsti sugemetega signatuurprindid siidile, mis kujutavad 70ndate stiilis elemente.

069

TIINA TALUM EES

070

AUDI MAGA Z IN

071

K RIST IINA P O SKA

KRISTIINA POSKA: OLEN OMA ORKESTRI LEIDNUD

Kristiina Poska ei esinda mitte just kõige harjumuspärasemat dirigenditüüpi. Ta on naine, ta on vasakukäeline ning oma noorusele vaatamata on tal muusikamaailmas juba positsioon, milleni paljud tema (mees)kolleegid ei jõua isegi oma karjääri lõpuks.

Tekst: Riina Luik, kultuuriajakirjanik Fotod: Wouter Maeckelberghe

072

AUDI MAGA Z IN

Kristiina Poska andekus on leidnud äramärkimist paljudel rahvusvahelistel dirigentide konkurssidel, 2012. aastal sai temast Berliini Komische Operi ajaloos esimene naisdirigent ja 2013. aastal pärjati ta tiitliga Saksa aasta noor dirigent.

Kuid edu ja tunnustuse eest peavad võidupärja saajad tihtipeale maksma karmi hinda. Kristiina on vaimustavalt erk vestluspartner, kes julgeb ja oskab sõnadesse vormida nii dirigenditöö helgemad kui ka tumedamad tahud. See, millise avatuse, sügavmõttelisuse ja siirusega ta seda Audile antud intervjuus teeb, iseloomustab teda nii elus kui dirigenditöös.

2015. aastal tekitas Eestis rõõmsat elevust uudis, et klassikalise muusika sündmuste andmebaas Bachtrack nimetas Sind maailma hõivatumaks naisdirigendiks. Mida tähendab tegelikult olla hõivatuim naisdirigent?

Minu jaoks on see kõik juba kauge möödanik. See info pole enam aktuaalne ja absoluutselt oluline! Sellepärast, et muusika tegemisel me ei räägi spordist, kus meil on vaja mingisuguseid numbreid ja võrdlusi. Tänapäeva maailm on aga paraku küll selline, kus üritatakse mõõta ja võrrelda kõikvõimalikku ja võimatutki. Minu jaoks on oluline sellele kõigele sisemiselt vastu seista, sest see ei saa olla muusika tegemisel prioriteet.

Kui ma tagantjärele oma 2015. aasta töökalendrit vaatasin, sain aru, et see oli minu jaoks täiesti ulmeline aasta.

Kuid samas oli see ka alarmiks, et nii enam edasi minna ei saa – tuleb võtta hoogu maha. Ja pigem teebki mind sisemiselt uhkeks see, et ma seda tookord tajusin.

Ehk siis…

Tasakaalu otsimine elus. See on minu meelest väga oluline ükskõik mis erialal ja tasandil. Ka minu enda jaoks on see olnud väga tähtis ja samas ka raske ülesanne. Seesama 2015. aasta seadis mulle sõna otseses mõttes mustvalgel lauale küsimuse: mida ma ise oma tasakaalu leidmiseks teha saaksin?

Ma küsin otse: olid Sa jõudnud läbipõlemise piirile?

Absoluutselt! Ma õnneks päris läbipõlemiseni siiski ei jõudnud, kuid olin tõesti selle lävel. Ma muudkui töötasin.

Aina rohkem oli pakkumisi ja väljakutseid ning otse loomulikult ma tahtsin seda kõike teha. Aga mingi hetk avastasin end olukorrast, kus ma küll töötasin, kuid sain tehtust aina vähem rahuldust. Aina vähem oli kontsertide vahel aega ettevalmistuseks ja järele mõtlemiseks, mis on aga igale kunstnikule tema sisemist arengut silmas pidades väga oluline. Ja mida vähem on aega, seda enam hakkad kõrvale jätma nii sõpru, perekonda, puhkamist kui und. Kõik muutub märkamatult väga üksluiseks. Kuid inspiratsiooni saadakse ju eelkõige elust enesest.

Ja mida Sa otsustasid?

See oligi vist 2016. aastal kui tundsin, et ma seisan paigal ega arene edasi. Või mis veelgi hullem – võib-olla liigun isegi tagasi. Ja samas ma ei tee ometi midagi muud, kui ainult töötan. See oli väga karm moment, sest minu jaoks on nii elus kui muusika tegemisel alati olnud väga oluline kvaliteet. See, et ma tajun, et lagi ei ole veel käes, et ma kogu aeg arenen, et mul on veel hästi pikk maa minna.

See, mis juhtus oli selge märk, et asjad on tasakaalust väljas.

Seda enam, et see hakkas mõjutama ka kõike muud. Ilmselt tulebki inimest vahel n-ö raputada, sest tihti me ise ei näe seda kõike ja kui lõpuks näeme, siis võib olla juba liiga hilja. Mina suutsin pidurit tõmmata enne kui oli liiga hilja.

073

K RIST IINA P O SKA

KONTSERDISAALIS MA NÄEN SEDA, ET PUBLIK SÕLTUMATA VANUSEST VAJAB JA IGATSEB SEDA JUMALIKKU SÄDET, MIDA HINGEGA TEHTUD MUUSIKA SUUDAB INIMESTES SÜTITADA.

Ja ühtlasi tähendas see punkti panemist senisele viljakale koostööle Berliini Komische Operiga, mille kapellmeister Sa olid. Või oli see samm tingitud pigem sellest, et teatri raamid hakkasid Sulle kitsaks jääma?

Jah, need raamid hakkasid tõesti kitsaks jääma, kuigi see ei olnud kuidagi stressiga seotud. Juhatasin hästi palju ja kogu aeg ka teatritöö kõrvalt. Seda võimaldas minu luksuslik positsioon teatris – ma ei pidanud kunagi peadirigenti asendama või olema kogu aeg kohal. Sain teha omi projekte ja kui neid ei olnud, olin vaba ja võisin juhatada mujal.

Ja selle aja ma kasutasin sajaprotsendiliselt ära. Kui ma teatrist lahkusin, tekkisid täiesti uued väljakutsed.

Nii et läksid julgelt vastu tundmatusele ja ebakindlale tulevikule.

Selline pidepunkt teatri näol andis muidugi kindlustunde ja ning kui see ära kadus, olin ma ainult kusagil reisil ja lennus. Kogu mu elu mahtus ühte kohvrisse. See oli väga suur elumuutus. Kolme-nelja kuu pärast polnud ma enam sugugi kindel, kas ma suudan niimoodi pikalt jätkata. Olin olukorras, kus mul puudus igasugune tugi ja kodu mõiste kui niisugune. Elu hotellis, kus esimestel sekunditel pärast ärkamist sa isegi ei tea, kus linnas sa täpselt oled…

Mulle meenub, et kohtusime Sinuga kord just sel perioodil, ilmselt mõnes lennujaamas. Ja ma mäletan, kuidas küsisin Sinu vabakutselise staatusest kuuldes, et kas Sul vähemalt koduleht on ja Sa vastasid, et veel mitte. Pidid oma elu uuesti üles ehitama, nii isiklikus kui professionaalses mõttes.

Ma ei tajunud seda nii, et ma päris nullist oleksin alustanud, sest mul oli varasemast mitmeid häid kontakte ja koostööpakkumisi, mis mind juba ees ootasid. Orkestrite ja teatrite töös planeeritakse asju aastaid ette, nii et seda tunnet, et oi mis nüüd saab, mul ei olnud. Tööd mul jätkus, kuigi need kõik olid üksikud projektid.

Millele Su kindlustunne sellises projektipõhises dirigenditöös toetub?

Kuna ma olen selle küsimusega nii kaua tegelenud, suudan ma täna sellele juba ka vastata. Selles valdkonnas ja sellel erialal töötades nimelt ei olegi võimalik püsivat kindlustunnet leida. Seda lihtsalt ole ega tule. Sellega tegelemine on energia ja oma ressursside raiskamine. Kindlustunne tuleb leida väljastpoolt seda. See ei ole nii ainult muusikas, vaid kõigis valdkondades. Lepingud muutuvad järjest lühiajalisemaks ja keegi ei saa loota sellele, et tal on sama töökoht kuni pensionini. Me peame endale aru andma, et kogu maailm on muutunud ja liigub selles suunas. Palju lihtsam on teha sellega iseendas rahu. Kui pidevalt selle üle muretseda, siis ei jää enam energiat millegi muu jaoks. Ma nimetan seda “usaldusenergiasse minekuks”. Tuleb lihtsalt ilma tõendeid omamata uskuda sellesse, et kõik saab olema hästi.

074

AUDI MAGA Z IN Kui suured on viimaste aastate muutused muusikamaailmas ja milles need avalduvad?

Muusikabisnises on väga palju kirjutamata reegleid, samas aga ka seni kaljukindlalt püsinud reeglite kõrvaleheitmist ja juhuslikkust. Hetkel püüavad kõik aru saada, mida tuleks teha, et olla huviorbiidis, et sul oleks tööd jne.

Samas on selles süsteemis endas nii palju vasturääkivusi ning kui sa üritad kõigest väest sellest aru saada ja ennast sellega kohandada, siis on see minu meelest ummiktee. Esiteks reegleid siiski peaaegu enam ei ole ning kui sa hakkad end artistina igasuguste vooludega kaasa sättima ja üritad näiteks publikule meeldida, kaotad sa ennast lihtsalt ära ja see ei saa hästi lõppeda.

Ja milline võiks olla lahendus?

Ainus võimalus selles süsteemis ellu jääda on vaadata enesesse ja mõelda, kes sa oled ja mida sa tahad. See on juba ise paras väljakutse. Ja siis usalda elu ja iseennast. Ma arvan, et see annabki sisemise vabaduse teha neid asju, mida sa teha tahad ja lasta neil asjadel enda juurde tulla.

Sa mainisid kadunud reegleid. Too palun mõni näide…

Tõe huvides tuleb kohe öelda, et kõik muutused ei ole sugugi negatiivsed. On ka positiivseid. Kui õppisin Berliini ülikoolis, oli vana klassikaline süsteem selline, et alustad repetiitorina mõnes väikeses ooperimajas, siis järgmine aste on teine kapellmeister ja tavaliselt ei ole see tõus võimalik samas majas. See süsteem pole enam nii paindumatu ja minu puhul on selle kinnituseks tõsiasi, et mind kinnitati Komische Operi kapellmeistriks kohe. Aga kui problemaatilise poole pealt näiteid tuua, siis – noortele interpreetidele, kes on alustanud instrumendi õppimist varases lapseeas ja teinud seda pühendunult kogu elu, ei garanteeri tööd mitte miski. Dirigentide osas tahetakse aina nooremaid ja andekamaid, aga igaüks teab, et dirigendiamet põhineb kvaliteedil. Kvaliteet kujuneb omakorda kogemuste baasil, sest see töö nõuab küpsemist. Asjata ei peeta dirigendiametit elu teise poole erialaks. Mäletan, kuidas Paavo Järvi sai viiskümmend ja ütles siis, et “vaikselt hakkab mingi tunnetus tekkima”. Ma arvan, et see on väga normaalne isegi väga andekate ja suure kogemusega inimeste puhul. Selles on selle eriala loogika ja eripära. Loomulikult on olemas üksikuid erandeid, imelapsi ja inimesi, kelle puhul on kohe tajutav suur potentsiaal, kuid 25-aastasel inimesel ei saa sellist kogemust olla. Seda võib näha dirigentide konkurssidel ja ametissemääramistel, kus otsused on tehtud kohati üsna arusaamatutel alustel. Ja kui kogemusteta inimeste kätesse usaldatakse mingeid suurprojekte või -orkestreid ei tule nad asjadega toime.

Ning omakorda tähendab see, et neid, kes juba on n-ö orbiidil, kihutatakse aina enam tagant ja nad töötavad viimase piiri peal. Kui vanasti juhatasid dirigendid väga kõrge vanuseni, siis nüüd ütlevad järjest nooremad dirigendid ja ka lauljad töödest ära. Lihtsalt see süsteem tõmbab nad täiesti tühjaks, nad põlevad läbi. Tolles masinavärgis on väga vähe neid inimesi, kes suudaksid öelda, et sõbrad, võtame nüüd rahulikult. Ühiskond justkui välistab madalama tempo ja asjadele mõistusepärase lähenemise, karjääri rahuliku ülesehitamise.

On Sul mingid oma tehnikad selleks, et vaimselt tasakaalus püsida? Kuna me suhtleme ka sotsiaalmeedias, siis näib mulle, et oled hakanud näiteks üsna sageli Eestis käima.

(Naerab südamest) Muidugi on mul selle jaoks kõikvõimalikke tehnikaid! See töö on algusest peale nõudnud tööd iseendaga ja oma sisemise pendli tasakaalustamise oskust.

Et jääda puuna tormides püsti, on vaja juured kindlalt maas hoida. Mingis mõttes pidin selle teema juurde tagasi pöörduma, kui hakkasin pärast Komische Operit taas vabakut-

seliseks. Toona olin ihuüksi võõras linnas, ei osanud keelt, mul polnud raha ning perekond ja sõbrad olid kaugel. Juba siis mõistsin, et ainus tugi, mis sul on, oled sa ise. Ja kui sa ei saa olla kodus või saad seal viibida üliharva, siis tuleb see kodutunne tekitada enda sees.

On see üldse võimalik?

Jaa, see ongi ainus, mis mulle selle kindlustunde ja rahu annab. See annab ka sisemise vabaduse. See tähendab, et sa ei sõltu välistest asjadest nagu kodust, korterist või kusagil asuvast maalapist, samuti teistest inimestest või tööandjast.

Tänu sellele saan ma olla õnnelik, tasakaalus ja rahulik ükskõik, kus ma olen ja mul on iseendaga hea suhe. Kõik suhted sinust väljaspoole on peegeldus sellest, milline on sinu suhe iseendaga. Kontaktis olemine iseendaga on minu arvates see kõige olulisem võti, mille pinnalt leiavad lahenduse kõik välised probleemid. Vahel piisab mulle vaid ühest pikast jalutuskäigust, et see kontakt jälle tekiks. Ma tõesti veedan aina rohkem aega Eestis ja see kontakt on viimastel aastatel aina olulisemaks muutunud. See on olnud kuidagi väga loomulik protsess. Kui olen Tallinnas, lähen korraks mere äärde ja kõik pinged klaaruvad ära.

Publikut rõõmustab muidugi eelkõige see, et näeme Sind aina rohkem Eestis ERSO ees juhatamas. Ma ei liialda väites, et publik armastab sind – igast Sinu kontserdist on saanud meeletu positiivse energiaga laetud sündmus.

Mis puudutab Eestis antud kontserte, siis on need tõesti olnud väga erilised. Suuresti ka tänu publikule, kelle soojust on tõesti tajuda. Saada selle kõige osaliseks just kodus on midagi väga erilist.

Kui aga laiemalt vaadata, siis – on publik saalides kuidagi muutunud ja kuidas Sa seda tunnetad?

On. Publik on läinud nooremaks, seda ka Eestis. See on väga positiivne ja samas paradoksaalne. Sest aastaid on räägitud, kuidas klassikaline muusika ei kõneta noori, et neid on vaja saali meelitada ja et nad ei suuda kuulata pikki sümfooniaid. Väidetakse, et klassikaline muusika peaks olema atraktiivsem ja et kedagi ei huvita enam n-n kuldne klassika. Mina arvan, et see pole tõsi ja me võiks rohkem sellesse uskuda, et muusika ise n-ö kannab. Kogu ühiskond muutub, see on selge. Aga kontserdisaalis ma näen seda, et publik sõltumata vanusest vajab ja igatseb seda jumalikku sädet, mida hingega tehtud muusika suudab inimestes sütitada. Nad võtavad tänulikult vastu võimaluse tõusta kõrgemale argielu pealesunnitud kiirustamisest. Nii et me ei tohiks alahinnata ei publikut ega ka muusika mõjujõudu.

Kui paindlik või põhimõttekindel oled Sa oma esitatavate kavade osas?

Ma ei ole pidanud tegema palju ja suuri kompromisse.

Seega pole see minu jaoks probleem. Aga paljudes kohtades on kavad nii kindlalt ja ammu paika pandud, et neid ei ole võimalik ka parema tahtmise juures muuta. Või siis võetakse lihtsalt teine dirigent, kes on nõus. Paljudes kohtades ollakse seevastu väga avatud ka kava üle diskuteerimisele.

Ei ole mõeldav lähtuda sellest, et mina tahan seda või teist teha. Dirigent peab arvesse võtma väga paljusid aspekte. See on täiesti elementaarne, et kava peab sobima orkestri kontseptsiooniga.

Kuid ka minul endal pole probleemi olla avatud, sest mind huvitab väga uue repertuaari õppimine. Ma olen juba ammu tähele pannud, et teosed tulevad ise sinu juurde ja ma usaldan seda loomulikku protsessi. Need teosed kõnetavad mind tavaliselt kohe. Samamoodi võib aga juhtuda, et mõni teos, mis mind juba väga ammu on huvitanud, osutub orkestriga töötades problemaatiliseks ja mitte üldse mulle sobivaks. Ainult proovides saadki seda teada. Väita 075

KRISTII NA P O SKA

noore dirigendina, et ma teen ainult seda ja seda, on lihtsalt rumal ja piirav. Sa lihtsalt ei saa kohe teada, mis sulle sobib.

Juhtub ka nii, et teos sobib sulle, kuid antud eluhetkel sa lihtsalt ei resoneeru sellega. Avatus on dirigenditöös väga oluline, kuid eks minulgi ole loomulikult omad eelistused, mida ma püüan kavadesse sisse viia.

Too mõned näited teostest või heliloojatest, kes Sind tänasel ajahetkel enim kõnetavad.

Ma üritan igati vältida nimede nimetamist, sest see on nii piirav. Mind kõnetavad heliloojad, kelle looming on mingi tõe otsingul ning seotud inimhinge kõige eksistentsiaalsemate küsimustega. Nagu näiteks Beethoven, Mahler, Šostakovitš… “Minu” heliloojad klassikalise muusika kullafondist on kindlasti Mozart, Schubert, Schumann ja Brahms. Bruckner on minu jaoks väga atraktiivne, kuid teda on tohutult raske teha. Mind on alati huvitanud ja huvitab ka praegu 20. sajandi muusika. Ja ma arvan ka, et on väga oluline ette kanda ka praegu elavate heliloojate muusikat.

Muusika on alati oma ajastu peegeldus ja kui vanasti võis juba muusikat kuulates ära määratleda selle ajastu, siis tänapäeval on palju erinevaid suundi ja eri ajastute elemendid on segunenud. Mingis mõttes näitab see ühiskonna enese lõhestatust. Väga modernsete asjade puhul ei huvita mind puhtalt intellektuaalsed lähenemised. Ma pean leidma mingisuguse huvitava seose selle kõlapildiga. Kui rääkida mind ennast tugevalt puudutanud teosest, siis tegin näiteks eelmisel aastal Šostakovitši “Leedi Macbethi”. Ma tundsin sellega nii tugevat sidet, et võiksin järgmised viis aastat ainult seda ooperit juhatada! (Naerab) Kas tänaseks on dirigendikonkursside karussell Sinu jaoks lõppenud? Oled suutnud end näidata ja piisavalt tõestada?

Absoluutselt! 2013. aastal osalesin viimati Saksa Muusikanõukogu korraldataval Deutche Dirigentenpreisil, mille ma võitsin.

076

See on äärmiselt märkimisväärne saavutus, kuid ega konkursivõit pruugi tähendada, et kõikjal laotatakse Sinu ees lahti punane vaip.

Jah, seda kindlust tõesti ei ole. Kuid konkursid kindlasti aitavad end nähtavaks teha, pälvida tähelepanu ja see on noortele dirigentidele üks parimaid võimalusi. Suurte rahvusvaheliste konkursside finaale tulevad vaatama agendid just selle mõttega, et leida uusi tegijaid. Aga on ka konkursse, mille võid võita ja selle tulemusel ei juhtu mitte midagi.

Mulle isiklikult tundub, et kõik tahavad juhatada ning aina enam on nende seas orkestrimuusikuid ja soliste. Kuid orkestrite arv on sama või pigem kahanev. Nii et konkurents on aina suurem. Ma tean kahjuks paljusid noori dirigente, kes on väga andekad ja töökad, kuid neid pole kutsutud isegi konkurssidele. Kuigi eelduseks selle eriala puhul on suur töö ja pühendumus, on see kõik ühtlasi ka üks suur loterii.

Ja lõpetuseks räägime kõige värskemast uudisest. Hooajal 2019/2020 ootavad Sind ees uued väljakutsed. Sa alustad tööd Baseli teatri muusikajuhina ning Flandria Sümfooniaorkestri peadirigendi ja kunstilise juhina.

Baselis on minu täpne positsioon teatri muusikadirektor.

Orkester on eraldiseisev institutsioon ja sellel on oma peadirigent. Asun esialgu tööle ühe hooaja pikkuse lepinguga ning olen muusikajuhina vastutav kogu muusikalise tegevuse eest teatris. See ei ole väga levinud süsteem, kuid samamoodi töötab näiteks ka Leipzigi Gewandhaus-orkester.

Flandria Sümfooniaorkestri (Symfonieorkest Vlaanderen) ees olin esmakordselt alles eelmise aasta novembris ja pean tunnistama, et mul pole iial olnud ühegi orkestriga niisugust üksteisemõistmist ja seda juba alates esimesest proovist. See oli justkui õnnelike juhuste kokkulangemine.

Me lihtsalt leidsime teineteist! Ma mäletan, et pärast esimest proovi helistasin oma perekonnale ja ütlesin, et olen oma orkestri leidnud. Me andsime kokku kuus kontserti ja tundsin, kuidas areng selle programmiga kogu kontsertreisi ajal pidevalt jätkus. See oli minu jaoks äärmiselt huvitav ja inspireeriv. Kohtasin muusikute poolt mentaliteeti, mis mulle äärmiselt hästi sobib. Inimesed on vahetud ja ma tajun, et orkester mitte lihtsalt ei tee tööd, vaid tunneb sellest ka rõõmu.

Erinevalt paljudest oma kolleegidest, pean tunnistama, et mul pole kunagi olnud erilist eesmärki saada tingimata peadirigendiks. Aga ilmselt tunnetasin ma kuidagi alateadlikult, et kui ma seda kord teen, siis peab kõik täielikult sobima, peab toimuma mingi teatud äratundmine.

Orkestri kodulinn on Gent, kus on väga maagiline kontserdisaal (De Bijloke muusikakeskus asub 13. saj. pärinevas hoonestus, mida on rikastatud modernses võtmes arhitektuuriga ning seda peetakse üheks huvitavamaks arhitektuuriansambliks linnas – R.L). Ajaloo hõng on seal nii selgelt tunnetatav ja samas saali enese modernsus sümboliseerib väga hästi orkestri enda mentaliteeti – olla väga teadlik oma juurtest, samas püsida uudishimulik, modernne ja paindlik.

Tallinn ja Gent on muide sõpruslinnad!



AUDI MAGA Z IN

KRISTIINA POSKA DIRIGENT

Foto: Sergei Zjuganov

Sündinud: 12.07. 1978. aastal Türil • Õppis Türi Lastemuusikakoolis klaveri erialal • Lõpetas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise eriala (1998) • Lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala Toomas Kapteni dirigeerimisklassis (2002) • Kooridirigeerimise õpingud Berliini Kunstide Ülikoolis Kai-Uwe Jirka juures • 2004-2009 õpingud Berliini H. Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis Jörg-Peter Weigle juures • 2004-2011täiendõpe Berliini H. Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis professor Christian Ehwaldi käe all Aastatel 2006–2011 Berliini Humboldti Ülikooli SO Cappella Academica peadirigent • Aastatel 2012–2016 Berliini Komische Operi kapellmeister • On pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti ja preemiaid paljudel rahvusvahelistel dirigentide konkurssidel Ateenas, Londonis, Saksamaal, Taanis, Norras jne • 2013. aastal rahvusvahelise dirigeerimiskonkursi Deutsche Dirigentenpreis (DDP) I preemia, olles esimene naisdirigent, kes konkursi on võitnud • 2013. aastal valiti Saksamaa aasta nooreks dirigendiks • 2013. aastal sai Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava rahvusvahelise tegevuse eest dirigendina ooperite väljatoomisel • 2015. aastal nimetas Bachtrack ta maailma hõivatuimaks naisdirigendiks • Alustas hooaega 2019/20 Šveitsi Baseli teatri muusikadirektorina ning Flandria Sümfooniaorkestri (Symfonieorkest Vlaanderen) peadirigendi ja kunstilise juhina

077

KRIS LE MSALU

ANDEKAS JA SÄRAV KRIS LEMSALU 078

Kris Lemsalu, foto: Edith Karlson

AUDI MAGA Z IN

Kris Lemsalu “Car2Go” näitusel “Meaning Can Grow Out of Intimacy” festivalil Les Urbaines Lausanne’is 2016. aastal

Kris Lemsalu on andekas noor kunstnik, kes tänavu esindab Eestit Veneetsia biennaalil. Tema ehe, köitev, humoorikas ja piisavalt veider looming on tekitanud juba palju tähelepanu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Tekst: Kaarin Kivirähk

Fotod: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse arhiiv Kuidas kirjeldada Lemsalu loomingut kellelegi, kes sellest kunagi kuulnud pole? Kujutage ette näiteks kahe keraamilise koerapeaga elukat, kelle keha on moodustunud magamiskotist ja kelle tiibadeks on autouksed. Seda omapärast inglit või kratti (kuidas soovite) ümbritsevad pisikesed kivist tegelased, kõigil kollased vihamavarjud näpus. See oli Lemsalu teos “Car2Go” 2016. aastast, mis valmis festivali Les Urbaines jaoks Lausanne’is. Või kujutage ette maailma suurimat kunstimessi Frieze New Yorgis, kus kohal on sajad tuhanded kollektsionäärid, galeristid ja kõikvõimalikud muud kunstimaailma asjapulgad. Ja keset seda möllu hapraid käsi ja jalgu, mis piiluvad välja keraamilise kilpkonna kilbi alt. Need haprad käed-jalad kuulusid Kris Lemsalule, kui ta 2015. aastal esines Frieze’il performance’iga “Whole Alone”, mida veel siiani Lemsalust rääkides ikka meenutatakse.

Portselanist tossud ja ostukärust kleit

1985. aastal sündinud Kris Lemsalu alustas oma kunstnikuteed hoopis moekunstiga, kui võitis 2004. aastal ülekaalukalt moekonkursi Supernoova noorema vanusekategooria. Õpingud viisid Lemsalu aga hoopis Eesti Kunstiakadeemiasse keraamikaosakonda ning edasi Viini, kus ta õppis, elas ja töötas mitu aastat. Kontaktid Viiniga pole tänaseni kuhugi kadunud. Eelmisel aastal oli Lemsalul isikunäitus Viini vanimas galeriis Secession. Algusest peale on Kris seganud keraamikat moega, moodi performance’iga, performance’it omakorda skulptuuri ja installatsiooniga.

Vaade Kris Lemsalu näitusele “4LIFE” Londonis Goldsmiths CCA-s aastal 2018, foto: Mark Blower

079

KRIS LE MSALU

080

Vaade Kris Lemsalu näitusele “4LIFE” Londonis Goldsmiths CCA-s aastal 2018, foto: Mark Blower

AUDI MAGA Z IN

Tema loomingut iseloomustab ka kõrgete ja madalate, tuntud ja tundmatute materjalide kokkuliitmine. Näiteks hinnatud portselani võib ta ühes töös kokku panna vanade jooksutossudega. Eelmise aasta sügisel Tallinnas toimunud Artishoki biennaaliks oli Kris Lemsalu pannud välja Prisma peremarketist varastatud ostukärudest disainitud kleidid.

Teemad, millega Lemsalu oma kunstis tegeleb varieeruvad samuti materjalikesksusest äärmiselt eksistentsiaalsete lugudeni. Inimese surelikkuse tunnistamine ja sellest tulenev pöörane rõõm elu üle on nähtaval ka Eesti paviljoni näitusel Veneetsia biennaalil. Kris hindab kunstnikuna kõrgelt loomevabadust, mis väljendub kõiges, alates kostüümivalikutest kuni kunstilise kompromissituseni tööprotsessis.

Tema elu ja kunst on tihedalt seotud ning kindlasti ei oleks Lemsalu töid olemas ilma elust korjatud kogemusteta. Ta reisib palju ja kõikjal maailmas on tal sõpru, kellega siis ilmuda ootamatult pidudele, kandes seejuures peo kõige meeldejäävamat kostüümi.

“Tekk” (2016) Kris Lemsalu “Father is in Town” (2012)

081

KRIS LE MSALU Esineb kunstnike olümpiamängudel

Seda, millises kostüümis saabub Lemsalu Veneetsia biennaali Eesti paviljoni, me veel ei tea. Tihti kunstnike olümpiamängudeks kutsutud Veneetsia biennaal on rahvusvahelise kunstimaailma olulisim sündmus. Iga kahe aasta tagant maist novembrini avatud supernäitus koosneb kureeritud osast ning riikide rahvuspaviljonidest. Eesti osaleb oma paviljoniga 1997. aastast. Veneetsia biennaalil osalemine tähendab Eesti jaoks, et oleme oma kunstiga esindatud kaasaegse kunsti tippsündmusel. Meie kunstnikud saavad võimaluse tõestada rahvusvaheliselt, et oluline kunst ei tulle ainult Londonist või Berliinist, vaid miks mitte näiteks ka Tallinnast.

Kris Lemsalu Veneetsia installatsioon valmibki Tallinnas, Kunstnike Liidule kuuluva ARS-i maja hoovis asuvas ateljees. Just seal töötab Lemsalu praegu koos trobikonna abilistega, kes aitavad tal Veneetsiaks valmistuda. Kris on küll ühest küljest käsitööd armastav kunstnik – tema keraamilised objektid on kõik käsitsi valmistatud ja keraamikaahjudes hoolega põletatud. Kuid samas kasutab ta alati võimalusel abilisi, et muuta teos veelgi suurejoonelisemaks ja kaasata oma näitustele ka muusikuid, performance’i-kunstnikke või kirjutajaid, kes enamasti on ka tema sõbrad. Nii et Krisi puhul ei saa kindlasti rääkida mingi üksiku kunstnik-geeniuse müüdist.

Aga lõpetuseks – mida arvab Kris Lemsalu autodest?

Kris ütleb, et talle on autost olulisem autojuht: “Mulle meeldivad autojuhid, kelle kõrval on erutav, pingevaba ja lõbus istuda – olenemata sellest, mis juustu nad opereerivad. Ehk siis Austin Powers oma Shaguariga või mu sõbranna Kristina oma Toyotaga,” lisab kunstnik.



Vaade Kris Lemsalu näitusele “4LIFE” Londonis Goldsmiths CCA-s aastal 2018, foto: Mark Blower Kris Lemsalu ostukärust teos “Tühjana edasi” VI Artishoki biennaalil aastal 2018, foto: Dénes Farkas

082

Kris Lemsalu portree

Q makse vaid 250 €* *Audi Liising aastase fikseerimata intressimäära 2,99% + 3 kuu EURIBOR puhul on 27 500 € maksva sõiduki finantseerimisel kuumakse alates 249 € tingimusel, et sissemakse on 10%, lepinguperiood 60 kuud, jääkmaksumus 44%, läbisõidupiirang 25 000 km/aastas ja lepingutasu 199 €. Kasutusse võetav krediidisumma on 24 750 € ja krediidikulukuse määr on nimetatud tingimustel 2,75% aastas. Krediidi saamiseks vajalik sõlmida kindlustusleping. Krediidi kogusumma on 30 027,18 €, tagasimaksete arv 60. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. Pakkumine kestab kuni 31.03.2019. Finantsteenuse pakkuja on Luminor Liising AS, tegevusluba 4.1-1/98, tegevuskoht Liivalaia 45, Tallinn 10145, tel. +372 710 1300. Tutvuge liisingutingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga.

TA NEL PADAR

Lauljast ja laulukirjutajast Tanel Padarist on meedia maalinud aegade jooksul üsnagi kireva portree, kuid eks ainest ole kakskümmend aastat publikut hullutanud mees selleks andnud ka kuhjaga. Seekordses usutluses Audi Magazinile räägib Tanel oma elust, väärtustest ja prioriteetidest nii, et põrmustuvad paljud müüdid ja stereotüübid.

Tekst: Riina Luik, kultuuriajakirjanik Fotod: Sergei Zjuganov

MÜÜDIM

084

AUDI MAGA Z IN

MURDJA

085

TA NEL PADAR

Taneli elus on olnud rajusid ja säravaid aegu, mil elumere lained lõid üle pea kokku ning ka selliseid, mil jonnakas kompromissitus võis saada talle enesele komistuskiviks.

Kindlasti ei piirdu säravad ajad tema jaoks lauluvõistlusega “Kaks takti ette” ja Eurovisiooni võiduga 2001. aastal.

Sinna ritta mahuvad ka arvukad tunnustused laulja ja laulukirjutajana, välja antud plaadid ja lugematud kontserdid. Kuigi tänavu täitub Tanelil kakskümmend aastat meelelahutusäris, peaks kõigile pärast selle loo läbilugemist selge olema, et Tanelist ei saa kunagi “vana rokkarit”, kes jääbki heietama kadunud kuldsetest aegadest. Ta esindab oma põlvkonnas täiesti uut suunda, kes oskab väärtustada ka elu väljaspool muusikat, kes hindab haridust ja haritust.

Põrmustub stereotüüp, nagu saaks rokkariga rääkida vaid muusikast. Mis selle kõige eriliselt sümpaatseks teeb, on tõsiasi, et Tanel on jäänud nii inimese kui lauljana siiraks ja avatuks. Et ta pole edust joovastununa end loorberitele visanud, vaid tunnistab, et harjutab sama usinasti nagu oma karjääri alguses. Ta ei loobunud oma unistusest (kuigi kõhklejaid oli palju) ja võttis pärast 17 aasta (!) pikkust vaheaega taas ette koolitee, et “see asi” ühele poole saaks ning ta võiks ausa mehena ülikooli astuda. Ning ta ei karda endale esitada aina uusi väljakutseid ja need võidukalt teoks teha – alustada 30ndates eluaastates triatlonitreeninguid ja hakata jooksma poolmaratone. No tehke järele!

086

Alustame sellest, Tanel mis Sind tõenäoliselt ei üllata – Sinu peres on suvel oodata rõõmsat sündmust. Palju õnne! Kuid ma tahaksin selle sissejuhatuse jätkuks küsida hoopis seda, kuidas saab kõmumeedia teada, mis staaride eraelus toimub? Kes seda infot neile jagab?

Teadupoolest on meedia ja eriti veebimeedia puhul n-ö jõujooned arusaadavalt nende kasuks – nad ei korja üles mingit tavalist pressiteadet et á la käisime stuudios ja tegime plaadi, küll aga igasuguseid muid uudised, mis on nii isiklikud kui vähegi võimalik. See oli meie endi (Taneli ja tema elukaaslase Lauren Villmanni – R.L) otsus, et teeme nii oma kihlusest kui eesseisvast lapsesaamisest ise postituse. Ja sellega ongi kõik. Me ei lisanud ühtegi sõna ega kommentaari.

Kuid seepeale tehti meile ettepanek kommenteerida uudist eri meediakanalites, näiteks ka õhtustes uudistes. Meil on hetkel olukord, kus valimised võitnud erakond ei suuda koalitsiooni moodustada, käimas on dopinguskandaal – hoopis neil asjadel peaks olema uudisväärtus. Muidugi ma saan aru, et midagi elulist ja ilusat sinna vahele on tore ja ma tean ka seda, et tänaseks, mil ma olen kakskümmend aastat muusikaorbiidil olnud, on neid inimesi väga palju, kes mulle siiralt kaasa elavad.

AUDI MAGA Z IN

Kui me juba selle teema juures oleme, siis kui privaatse ja puutumatuna Sa tegelikult suudad oma eraelu hoida. Sinu elus on olnud väga pööraseid ja kirglikke aegu, mil Sa oled sattunud vägagi kollase meedia pihtide vahele.

Selline tihe treeninguperiood hakkab vist eeskätt just lähedasi väsitama, sest kõik peavad ju elama Sinu sportlikus režiimis.

15–20 tundi trenni nädalas tähendas jah seda, et elasin

Ühest küljest on sotsiaalmeedia andnud ka avaliku elu tegelastele võimaluse teha täpselt selliseid avaldusi ja just nii palju või nii vähe, kui nad ise soovivad. Teisalt on see enese paljaks rebimine kõigi silme all ning paljud noored inimesed ei oska veel läbi mõelda, milliseid pilte endast üldse tasub postitada. Need fotod aga ei kao mitte kunagi!

Mis neisse pöörastesse aegadesse puutub, siis – kui palju sa lõppude lõpuks siis ikka kirjutad ühest ja samast ning iga nädalavahetus toob ju ajakirjandusele ka üha uusi vihjeid.

juba peaaegu profisportlase elu. Vahel visati kodus tõesti nalja, et mind näeb sama vähe kui siis, kui ma veel pidu panin. (Naerab.) Eks see võistluse-eelne aeg tekitas endal ka stressi. Kui oled oma elus kestvusspordiga hilja alustanud, siis esimene eduelamus on suur ja tuleb kiiresti. Seejärel saabub aga periood, kus enam justkui mitte midagi edasi ei liigu ning selleks et päriselt edasi areneda, tuleks panustada tehnikasse ja paljusse muusse. Hetkel proovin leida eri elu aspektide – töö, kool, kodu, sport – vahel tasakaalu ning proovin ekstreemsustesse mitte langeda.

On Sinu puhul läinud asjad ka nii kaugele, et on tulnud nõuda mingite lugude või piltide mahavõtmist? Või oled loobunud sellisest tühjast võitlemisest?

MA PÜÜAN KODUS OLLA SAMASUGUNE NAGU

See oleks täiesti donkihhotelik võitlus. Seda pole mõtet VÄLJAS JA VASTUPIDI. SEE ON PARIMAS teha, sest kusagil on ikka kellelgi kuvatõmmis. Ma tean seda omast käest. Kui kusagil ilmub mõni kommentaar või pos- MÕTTES ENESEDISTSIPLIIN, SEE ONGI MU titus, või kui meedia paiskab eetrisse kontrollimatuid fakte OLEMUS. (ja paraku kohtab seda sageli), teen ma ise igaks juhuks alati screenshot’i. Mine tea, millal seda vaja võib minna.

Aga see pole mingisugune vasturelvastumine. Ma pigem Aga spordiarmastus – kas selle said kaasa lapsepõlvest?

Ma olin nagu kõik maalapsed. Haljalas, kus ma elasin, arvan, et meedia ja avaliku elu tegelane peavad tegelikult omavahel hästi läbi saama. Isegi kui su elus on raskeid mängisime sõpradega korvpalli – see oli meil spordiala numhetki ja midagi negatiivset, siis mingi vastulause või avaldu- ber üks. Ja niipea kui ilmad soojaks läksid, mängisime se pead sa ikkagi tegema. pimedani õues vutti. Ongi loogiline, et ma alles nüüd õppima hakkasin. (Naerab.)

Kas see, et Sa oled avaliku elu tegelane ja Sinu vastu tuntakse lakkamatut huvi, toob ühtlasi kaasa ka kohustuse ja harjumuse end pidevalt kontrollida?

Reeglina küll. Kuna ma olen juba nii kaua meelelahutusmaailmas liikunud, siis ei ole see minu jaoks enam ammu lisakohustus või -vastutus. Ma püüan kodus olla samasugune nagu väljas ja vastupidi. See on parimas mõttes enesedistsipliin, see ongi mu olemus. Mõnikord kaotan ka mina enese üle kontrolli, kui mõni fotograaf kusagilt pahasoovlikult välja hüppab. Mul pole kunagi midagi pildistamise vastu, kui inimesed tulevad ja küsivad. Aga neile meeldiks ikka saada pilti, kus sul on parasjagu midagi lõugade vahel ja pudrurida rinna peal, et oleks n-ö elulisem kui lihtsalt ilus naeratav pilt.

Aga südame põhjani Sind välja vihastada pole keegi suutnud?

Ma saan hoopis vastupidist väita – tegelikult on mind väga hoitud! Kui mu elus olid väga rasked ajad, pandi isegi mingiks ajaks kommentaariumid kinni, et mind, minu lähedasi ja ka neid, kes kommenteerivad, kaitsta. Et see esimene šokk ja raev üle läheks.

Paras positiivne šokk oli paljudele Sinu fännidele see, kui Sa täiesti olematu sportliku vormi pealt otsustasid asuda treenima triatloniks.

Tegelesin triatlonitreeningutega väga tõsiselt kaks aastat treener Ain-Alar Juhanson juhtimise all. Kuid eelmise aasta juuni alguses, ehk vahetult enne hooaja algust, oli mul rattaõnnetus ja hooaeg jäi pooleli. Selle sekundi murdosa jooksul, mil ma autole tagant täie hooga sisse panin, jõudsin nii palju oma elu üle järele mõelda ja mõista ka seda, kui habras elu üldse on. Küsisin eneselt, mida tõelised väärtused siin maailmas minu jaoks tähendavad.

Mulle ausalt öeldes väga meeldib, et ühel rokkstaaril on kokkusaamiseks raske aega leida seetõttu, et ta õpib ülikoolis ja veel päevases õppes. Räägi see oma koolilugu nüüd lõpuks ära – mis juhtus, millal juhtus ja miks juhtus?

Selle valiku tegi tegelikult minu eest elu ise. Ma hakkasin suhteliselt varakult – olin siis 9.–10. klassis – mängima tantsumuusika-ansamblis, mida vanasti kutsuti süldibändiks. Meil läks väga hästi. Samal ajal tekkis mul tõrge ühe õpetajaga, kellega vaidlused olid nii põhimõttelised, et ma otsustasin mitte minna mulle määratud suvetööle, sest see oli minu arvates ülekohus. Ja see oli hetk, kus ma otsustasin, et mul polegi seda kõike vaja – lähen ja lõpetan keskkooli kunagi hiljem ära ja praegu teen hoopis tööd. Siis tuli üks asi teise järel. “Kaks takti ette”, osalemine taustalauljana 2000. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel ning siis juba võit aasta hiljem Kopenhaagenis. Aga see kooliasi oli ikka niimoodi hingel, et mul oli isegi keeruline käia koolimajades esinemas. Ma ei saanud koolimajja isegi sisse astuda, sest mul oli piinlik ja häbi, et “see asi” on mul ikkagi tegemata.

Ma ei oska täpselt öelda, kuidas see otsus lõpuks sündis, kuid mul on hea meel, et ma lõpuks otsustasin seda teha.

Sest kõige raskem on täiskasvanud inimesel endale tunnistada, et ta on rumal. Et silmaring on kitsaks jäänud tänu sellele, et läksin liiga noorelt tööle. Ja need inimesed, kellega ma lävisin on kogu aeg olnud ühed ja samad – kõik puha muusikud. Samas on nad kõik olnud äärmiselt toredad inimesed ja paljud neist ka väga intelligentsed, kuid valdkond ja teemad, millest me räägime, on kogu aeg ühed ja samad ning üpris piiratud. Ma sain aru, et mingis muus situatsioonis, kohtudes teiste inimestega, ei olnud mul muud teha, kui oodata ära sobiv meeleolu, millal võiksin hakata oma bändinalju viskama ja lugusid jutustama. Siis ma võtsin nö peo juhtimise üle ja kõigil oli hästi lõbus. Lõpuks läksin Tallinna Täiskasvanute gümnaasiumisse, kui olin 32-aastane.

087

TAN EL PADAR Kõik jälgisid hinge kinni pidades, kuidas ja kas Tanel Padar oma koolitükkidega hakkama saab. Ja siin pole muide kübetki irooniat – oligi huvitav teada saada, mis puust mees Sa siis ikkagi oled.

Põhjus, miks ma keskkooli läksin oli veel ka see, et ma olin kogu aeg teadnud, et tahan kunagi minna ülikooli. Ja üks loogiline samm viis teiseni, kuigi ma uurisin ka võimalust, et võtta lihtsalt ülikoolis avatud loenguid ja oma silmaringi avardada. Aga ma sain aru, et sellest jääks väheks ja kui ma oma unistust nüüd kohe teostama ei asu, ei tee ma seda enam kunagi. Ja see oli maailma parim otsus! Kuigi ka ülimalt raske otsus – minna pärast 17 aastat koolipinki ja alustada õppimise õppimist. Esimene poolaasta oli kohutavalt raske, sest kogu mu muu elu, sealhulgas esinemised, läksid ju vanas taktis edasi.

Siiski ma usun, et midagi väga olulist ka muutus – alates oskusest aega planeerida ning lõpetades hoiakute ja väärtuste muutumisega.

Jah, tegelikult küll, sest ennekõike tuli täiesti ümber hinnata oma prioriteedid ja kool muutuski mingil hetkel number üheks, sest muud varianti lihtsalt ei olnud. Kui see oleks jäänud natukenegi tahaplaanile, oleks see mul siiamaani lõpetamata. Ma tegelikult võtsin endale väga tõsise vastutuse. Seda enam, et neid, kes minusse ei uskunud, oli terve hord. Ma murdsin esmalt ühe müüdi ja järgmiste endale seatud väljakutsete puhul oli kahtlejaid juba palju vähem. Pigem küsiti iga kord, et mis siis nüüd järgmiseks? Ega ma ei mõelnud, et ma otse ja ühe soojaga ülikooli lähen, pigem rääkisin kõigile, ka bändipoistele, et kannatame nüüd ära, enam pole palju jäänud, varsti on kõik endine. Aga seda

EESTIS MEIL TEGELIKULT TÕELISI MÄNEDŽERE EI OLE. PIGEM ON TEGEMIST AGENTIDEGA, KES PAKUVAD SULLE ESINEMISI. MIND EI OLE KEEGI LOONUD, MINA OLEN ISE ENNAST LOONUD. oli juba ette teada, et endiseks ei lähe siin enam midagi!

Muide, ajaplaanerimine hakkas mulle väga meeldima ja ma olen tänaseks katsetanud kõikvõimalikke ajaplaneerimise meetodeid.

Ja see kõik hakkas Sulle nii meeldima, et Sa läksid n-ö ühe soojaga ülikooli…

Jah, olen Estonian Business School’is jõudnud kolmandale kursusele – õpin ettevõtlust ja ärijuhtumist tehnoloogiaettevõtluse suunal. Ma tahtsingi õppida eriala, millest ma midagi ei tea ja mis tõesti avardaks ja rikastaks mind.

Koolis on olemas ka loovettevõtluse eriala ja minultki küsiti, et kas ma olen ikka kindel, et ei taha hoopis sinna astuda. Ma proovisin, kuid juba nädala pärast oli mulle selge, et minul, kes ma olen kakskümmend aastat loomeettevõtluses töötanud, on sealt vähe õppida. Ma ei kahetse oma valikut tehnoloogiaettevõtluse kasuks, see on väga lahe eriala! Seal on nii palju huvitavat – kuidas juhtida loovmeeskondi, startup-ettevõtteid üles ehitada ja palju muud. Kuigi meil on ka praegu hästi põnevad ained, on kõige põnevam neist minu jaoks olnud äriõigus – ülivajalikud teadmised, mida soovitan kõigile ettevõtjatele ja mida sain kohe rakenda oma ettevõtluses. Ma olen väga palju kasulikku teada saanud nii müügist, turundusest kui paljudest teistest ainetest. Suure tõenäosusega lõpetan järgmisel kevadel, teen juba praegu võimalikult palju asju suveks ette ära.

088

Sa oled olnud algusest peale ise endale tööandja, kuigi bände on Sul olnud mitmeid.

Ütleme nii, et ma olen olnud kõikide nende bändide liider ka loomingulises mõttes – laule kirjutanud ja nii edasi. Eestis meil tegelikult tõelisi mänedžere ei ole. Pigem on tegemist agentidega, kes pakuvad sulle esinemisi. Mind ei ole keegi loonud, mina olen ise ennast loonud.

Seleta see lugejale pisut lahti ka. Ehk siis kuidas asjad mujal maailmas käivad? Mänedžer loob laulja kui “toote”?

Põhimõtteliselt küll. See pole jah suurt midagi muud kui toote loomine. Mõeldakse välja sinu kuvand, kogu see imagoloogiline pool, töötatakse välja sinu stoori jne. See on tegelikult väga põnev asi ja seda oleks lahe ise teha. Aga ma olen seda kogenud iseenda peal, kui mind üritati “ära väänata” seoses Eurovisooniga. Õnneks olin ma kahe jalaga maa peal ja ütlesin, et mina pole selleks valmis ja kindlasti mitte selle nägemuse järgi, mida mulle tookord välja pakuti.

Milline see kuvand olnuks? Laval lõbusalt kargav poisike?

(Naerab) Ma olin küll kargav poisike, aga rohkem selline bluusimees kitarriga kukla taga. Minu jaoks oli see tol hetkel lihtsalt väike tiivaripsutus popmuusikaga. Mitte keegi ei osanud Eurovisiooniga seoses midagi loota või kaugemale ette mõelda… Ja kuna keegi mingeid samme tulevikuks ei kavandanud, siis sellest midagi ei tulnud ka.

Samas võiks küsida, et ega sa äkki niimoodi oma rahvusvahelist läbilööki maha ei maganud?

Kui võtame ette statistika, siis ma küsin vastu: kui paljudest Eurovisiooni võitjatest on olnud asja kauemaks kui pooleks aastaks või aastaks? Ma nähtavasti ei olnud siiski valmis tegema teise meesartistiga duette ja plaate. Nii lihtne see oligi.

Aga millest Sa siis unistasid, kui 1999. aastal “Kaks takti ette” kinni panid? Mingid tähekesed ikka pea kohal tiirlesid.

Minu jaoks pole näiteks televisioon kunagi prioriteet olnud ja tegelikult pole ma kunagi tahtnud saada frontman´iks, lauljaks. Mul oli unistus, et saaks lihtsalt bändi teha, mängida kitarri ja laulda bäkki. See oli minu maksimum.

Miks nii vähe?

Mul ei ole seda ambitsiooni olnud. Ma tunnen end väga hästi ka praegu, kui meil on käimas tuur, kus on palju erinevaid artiste, üks vingem kui teine. Kui näiteks lauldakse mõnd tuntud laulu, siis ma kunagi ei pretendeeri sellele, et peaksin laulma juhtvokaali. Võin rahulikult laulda näiteks teist häält.

Samas on Sinu tagasihoidlik unistus kestnud edukalt juba kakskümmend aastat. Tänu millele?

Ühest küljest tänu minu kompromissitule jonnakusele.

Teisalt ei ole ma tulnud muusikamaailma täiskasvanuna mõnest teleprojektist. Ma olen tegelikult nii palju vaeva näinud ja tööd teinud, et jõuda sinna, kus ma olen. Ja tänu sellele pikale protsessile on mul olnud võimalus kasvada koos oma kuulajaskonnaga.

Kakskümmend aastat on laulja jaoks pikk aeg. Oled nende aastate jooksul mitu korda stiili vahetanud – nii välimuselt kui muusikas. Ja kuidas Su hääl on vastu pidanud?

Mul ei ole tänaseni hääleseadjat, kuigi huvi on tekkinud ja juba mõnda aega on mul käimas läbirääkimised paari inimesega. Kui olen varasemalt käinud abi küsimas, on mulle öeldud, et sul on looduslik anne, pane edasi! Aga mul on olnud aegu, mil ma vaikisin hääle hoidmise nimel kolm päeva: pühapäevast teisipäevani. Olin kodus, telefon oli sees

AUDI MAGA Z IN

aga ma ei rääkinud kellegagi. Sellest ajast on mul siiani harjumus sõnumeid saata. Aga ma muutusin siis suhteliselt eraklikuks. Aga on ka nii olnud, et häält tõesti ei ole. Siis vaikselt päeva peale proovid ja katsetad… Kui esinemise hetk käes on, võtab organism ennast kokku. Esialgu mõtled, et OK, täna viitteist lugu ei tee, teen kümme. Aga kui need kümme on tehtud, tahad veel teha, sest adrenaliin on juba veres. Lavale astudes ei võta sa kaasa ühtegi oma eraelulist emotsiooni – kõik jääb lava taha.

Kui palju Sa harjutad ja proove teed?

Pean tunnistama, et kodus harjutan ma akustilise kitarriga ka täna sama usinasti nagu karjääri algul. Nii ma enam ei tee nagu omal ajal Haljalas, kui kitarrimängu sai õpitud.

Et kitarrivõimendus oli põhja keeratuna akna peal ja kogu küla kajas. Aga mulle meeldib väga pilli kätte võtta, kuigi on olnud ka aegu, mil ma seda kodus üldse ei teinud.

Sa oled õppinuid saksofoni ja klarnetit – miks need instrumendid unarusse jäid?

See oli laste muusikakoolis. Klarnet tundus mulle selline “matusepill” olevat, aga saksofoni ma tahtsin õppida küll.

Minu onu Virgo Veldi on suurepärane saksofonist ja saksofon näis palju “seksikam” kui klarnet. Sopransaksofon, millega mina alustasin, on aga teadupärast ainuke sirge saksofon. Kui parim sõber kinkis mulle Kenny G plaadi ja ma selle ümbrist nägin, sain aru, et mina nii ilus mees küll olla ei taha… (Naerab.)

Sa oled teinud ka võistlustantsu. Alustasid koos õe Gerliga…

Algul käisime niisama peotantsus ja hiljem kutsuti ka võistlustantsu. Kuid kuna ma tundsin, et olen rohkem n-ö rahvatantsumees (tantsisin kuni 17. eluaastani Lahemaa rahvamuusikute ansamblis), jätsin võistlustantsu pooleli.

Olen käinud esinejana kahel laulu- ja kahel tantsupeol.

Kuna Sul on niisugune etiketi- ja tantsukool selja taga, siis oled Sa piltlikult öeldes igati parketikõlbulik.

Tulles tagasi võistlustantsu juurde, siis on mõned õppejõud pidanud EBS-is slaide ümber vahetama, sest on õpetanud õiget kehahoiakut slaididega, kus mina olen peal. See oskus, kuidas üks härrasmees peab kõndima, kuidas daami saatma – see kõik on võistlustantsust tulnud ja see oskus ei kadunud mul isegi kõige pöörasemate rokiaastate ajal ära.

Niipea, kui panin ülikonna selga, teadsin alati oma väärtust.

Foto: Sergei Zjuganov

Räägime nüüd veidi ka autodest: kui suur on olnud Sinu tehnikahuvi ja Sinu suhe autodega?

Mul on olnud elus erinevaid perioode. Õigemini on erinev olnud suhe autodesse. Sellist koos isa- ja vanaisaga autoputitamist minu lapsepõlves ei olnud. Küll aga mäletan vanaisa Pobedat, mille salongis oli alati tugev bensiiniaurude lõhn. Oli ka üsna pikk periood, mil meil peres autot ei olnud ja ma olin üsna veendunud, et saan ka ilma autota hakkama. 2001. aastal sain load ja auto, aga see oli pealesurutud asi – mulle taheti anda Eurovisiooni võidu puhul tasuta sõitmiseks auto ja ma pidin minema autokooli.

Tagantjärele oli see muidugi väga hea otsus.

Elus on olnud aegu, kus kõik autosse puutuv on mulle olnud väga oluline – milline masin välja näeb, kui võimsa kiirendusega ta on… On olnud koguni periood, kui mul oli kolm autot. 2006. aastal oli mul Ford Mustang – täielik emotsiooniost! Samas sõitsin viis aastat kõige ehtsama pereautoga ja olin igati happy. Aga ühel hetkel sain siiski aru, et kuna ma sõidan nii palju autoga ja vaat et peaaegu elan autos, on mugavus ja turvalisus siiski suur väärtus.

Täna sõidan Audi allroadiga ja mulle meeldib, et saan sellega ka oma ratta kaasa võtta. Rattasõitu naudin endiselt.

089

TAN EL PADAR Milline on Sinu suhe klassikalise muusikaga, kas Sa kontserditel käid?

Mulle väga meeldib klassikaline muusika aga ütleme nii, et kontserditel võiksin rohkem käia. Aeg-ajalt suhtlen ma Eesti dirigentide ja heliloojatega ning olen alati palunud, et andke teada, kui midagi toimub. Ma sõidan enamasti autos üksinda, mõtlen omi mõtteid ning kuulan muuhulgas ka klassikalist muusikat.

Kuidas Sinu enda muusika sünnib? Oled loonud väga palju laule ja need on leidnud ka tunnustavat äramärkimist. Nii näiteks pälvis “Unistus” Eesti popmuusika auhinnagalal Kuldne Plaat aasta raadiohiti auhinna.

Laulu meloodia kirjutasid rootslased, sõnad kirjutasin mina. Minu lood (Tanel on kirjutanud umbes 200 lugu) ei sünni niimoodi, et jalutan metsas või toimub mingi emotsionaalne sündmus. Ma pigem hakkan täiesti teadlikult lugu kirjutama, asun tööle.

On Sul absoluutne kuulmine?

(Naerab) Mul on väga hea kuulmismälu aga ma pole kindel, et see on absoluutne kuulmine. Samas kui keegi ütleb, et hakka laulma, siis ma alustan küll kohe õigelt noodilt.

Sündinud: 27. oktoobril 1980 Haridus: õppinud Haljala keskkoolis, lõpetanud Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (2015). Alates 2016. aastast õpib EBS-is ärijuhtimist ja ettevõtlust.

• Aastal 1999 võitis noorte lauljate konkursi “Kaks takti ette”. Aasta hiljem osales taustalauljana Eda-Ines Etti Eurovisiooni-laulus “Once in a Lifetime”.

• 2001. aastal võitis koos Dave Bentoniga lauluga “Everybody” Eurovisiooni lauluvõistluse.

• 2003. aastal võitis Tanel Padari lugu “Unistus (As my life goes on)” Eesti popmuusika auhinnagalal Kuldne Plaat aasta raadiohiti auhinna.

• 2006. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel võitis Tanel Padar & The Sun viieteistkümnest auhinnast viis, saades muuhulgas aasta albumi ja aasta ansambli auhinna. Veel saadi parimaks rokkartistiks, parima hittloo valmistajaks ja edukaimaks uueks tulijaks. Samal aastal pärjati Tanel Padar & The Sun galal Kuldne Plaat aasta uustulnukaks.

• 2007. aastal võitis Tanel Padar & The Sun Eesti muusikaauhindadel aasta albumi, aasta rokkartisti ning aasta ansambli auhinnad albumiga “100% rock‘n‘roll”. Kuldne Plaat tunnustas bändi ka aasta albumi ja aasta meesartisti auhinnaga.

• 2009. aasta tõi Eesti muusikaauhindade jagamisel auhinnariiulisse aasta rahvalemmiku auhinna ning Kuldse Plaadi galal tunnistati album “Unisex” aasta albumiks.

• 2013. aasta kevadel osales TV3 tele-show’s “Su nägu kõlab tuttavalt” ja jõudis finaalis teisele kohale. Finaalsaates kehastas oma õde Gerli Padarit.

• 2014. aasta kevadel osales Kanal 2 kevadises suursaates “Laula mu laulu”.

• 2014. aastal võitis kategoorias “Aasta meelelahutaja” Eesti meelelahutusauhinna.

• 2016. aastal pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi.

• 2016. aasta auhinnagalal Kuldne Plaat pärjati Aasta meesartistiks ning Tanel Padar & The Sun nimetati aasta ansambliks.

• 2017. aastal alustas soolokarjääri.

• 2018 sügisel osales taas TV3 paroodiasaates “Su nägu kõlab tuttavalt”.

• Koos erinevate koosseisudega on välja andnud kaheksa helikandjat, loonud ligi 200 laulu.

090

See on ilmselt väga raske küsimus, kui palun Sul nimetada mõned oma laulud, mis on Sulle eriliselt hingelähedased.

See on tõesti raske… Mul ei olegi sellele head vastust.

Võib-olla “Lootusetus”, millele olen kirjutanud nii sõnad kui viisi. See lugu hakkas mind alles viisteist aastat hiljem kõnetama, siis kui ma oma elus järjekordset suurt kannapööret tegin. Siis ma sain aru, et valetan iseendale, et ma ei saa enam sellises koosseisus lavale minna, et ma ei ole aus oma publiku suhtes ja tundsin end väga ebamugavalt …Ma rääkisin sellest Tõnis Mäele kes ütles, et harju ära, ka tal on selliseid lugusid, mis hakkavad hiljem hoopis teist moodi toimima ja kõnetama. Teine niisugune lugu on “Niisiis jääbki”, millel on täiesti ajatu tekst.

Kellelt Sinu muusikaanne pärineb?

See loomepool tuli ilmselt isalt, ema oli pigem kahe jalaga maa peal, kuid andekad olid nad kahtlemata mõlemad. Isa oli see, kes muusikat lõi ja ema ütles: “See on ju jälle ABBA lugu!”

Palju räägitakse muusikas plagiaadist. Kui tõsine teema see on?

Ma arvan, et see on tõsine teema nende jaoks, kelle lugu on plagieeritud. Teiste jaoks see pole probleem. On ka neid, kes on kadedad ja neid, kes kogu aeg neid võrdlusi otsivad.

Popmuusikas kasutatakse neid kolme järgnevust kogu aeg, midagi pole teha. Ja kui keegi tuleb millegi värske ja uuega, on see ju väga tore!

Kuidas Sa oma lood kirja paned?

Kitarri peal ma nooti ei tunne, ma mängingi kuulmise järgi. Aga ma töötan sellega! Kui saan ülikoolidiplomi kätte, siis õpin kitarri selgeks. Siis ma olen juba piisavalt palju erialavälist õppinud, oleks ehk aeg ennast ka muusikavallas täiendada. (Naerab.)

Mida suvi Sulle toob?

(Muheleb) Ma loodan, et ühe hästi toreda perekondliku sündmuse. Aga usun, et saan ka mõned rattavõistlused kaasa teha, poolmaratoni joosta, anda palju ägedaid kontserte…

Sel aastal täitub mul 20 aastat lavalaudadel – tähtpäeva puhuks on plaanis üks väga vinge kontserttuur, mille raames esitan laval läbilõiget oma loomingust. Ja kindlasti plaanin leida suvel aega ka puhkamiseks.



Foto: Sergei Zjuganov

TANEL PADAR

Unusta aevastamine ja sõida.

Kui aevastad, siis tõenäoliselt sõidad kuni 100 meetrit silmad kinni. Audi originaal antiallergeensed salongifiltrid aitavad aevastamist vältida.

Audi Originaalosad

Audi Originaal antiallergeensed salongifiltrid koos paigaldusega Alates

50,00 €

E GERT PUUSEPP

EGERT PUUSEPP – MEES, KES EI ANNA KUNAGI ALLA Kaks aastat tagasi Audi müügi- ja turundustiimiga liitunud Egert Puusepp (29) on seal üks nooremaid liikmeid. Tavaliselt kliendid Egertiga ei kohtu, küll aga saavad osa tema tööst.

Seda siis, kui külastavad Audi Eesti veebilehekülge, mille eest tal hoolitseda tuleb. Lisaks näevad ja loevad nad tema tehtud sotsiaalmeediapostitusi Audi tegemiste kohta. Elumuutev õnnetus lumelauaga sundis Egerti ratastooli, kuid tema positiivne ellusuhtumine, sportlik vaim ja visa meel on avanud talle elus uued uksed.

Tekst: Riina Luik Fotod: Sergei Zjuganov

092

AUDI MAGA Z IN

093

E GERT PUUSEPP

094

AUDI MAGA Z IN

Kui ma koos fotograaf Sergeiga Audi müügiesindusse saabun, valitseb väljas kohutav märtsiilm. Võtan teenindussaali diivaninurgas istet ja jään ootama. Ootan Egertit, kes peaks kohe-kohe kõrvalmajast (Audi Eesti peamaja büroost) intervjuuks kohale tulema. Kui olla päris täpne, siis Egert sõidab minuni. Ratastooliga. Tema sportlik välimus, päevitunud jume ja rõõmus meel ei anna aga hetkekski võimalust asju kaksipidi võtta – see on mees, kes läheb elus julgelt edasi. Kolleegid viipavad Egertit nähes rõõmsalt tervituseks käega ja küsivad: noh, nüüd on siis sinu kord fotograafile poseerida.

Audi tiim – nagu oma pere

Egert asus Audi müügi-ja turundusassistendina tööle 6. juunil 2017. Mees teab seda kuupäeva une pealt ja põhjus on lihtne – see oli töö, millest ta oli seni vaid unistada julgenud. Töö mehises valdkonnas, huvitav ja talle tema liikumispuuet silmas pidades ka jõukohane. Noore mehena ratastooli sattumine seab paratamatult piirid nii tulevase töö sisule kui vormile – kõik lihtsalt ei ole tehtav, isegi kui väga tahaks. Aga Egert tahtis ja ka suutis, sest ta pole kunagi olnud allaandja tüüp.

Kui Egert 2013. aastal (ehk aasta pärast lumelauaga juhtunud õnnetust) veebiportaalile Fitness intervjuu andis, unistas ta kahest asjast – tervenemisest ja meelepärasest tööst. “Hetkel tööd leida pole mul kerge, kuid sellest hoolimata panustan aega, et saada töökoht graafilise disainerina või mõnes muus sobivas valdkonnas taastusravi ja trenni kõrvalt,” ütles ta toona. Portaal oli Egerti nö ette võtnud kui mehe, kes ei löönud käega ega andud alla, vaid jätkas juba harjumuseks saanud jõusaalitreeninguid ka pärast traagilist õnnetust. Egert oli ringkondades tuntud kui tõsine tegija ning tema suurepärast füüsilist vormi võib märgata igaüks, kes temaga kokku puutub.

KUIGI NOORED EELISTAVAD INSTAGRAMI, ON AUDI-OMANIKUD PARIMAS MÕTTES UUDISHIMULIKUD JA INFOJANUSED NING NEID HUVITAB KA SISULINE INFO, MIDA JUST FACEBOOKIS HÄSTI JAGADA SAAB. Kuid tugev tahtejõud ja sihikindlus viisid Egerti ka teise väga olulise eesmärgini – temast sai Audi tiimi liige. Egert tõdeb, et töötab nüüd valdkonnas, mis on väga mehine, huvitav ja köitev. “Audis võeti mind väga hästi vastu, see on nagu oma pere,” ütleb ta. Egerti töölaud on Audi peamajas, kus tööruumid asuvad läbi kahe korruse. 16. korrusel asuvasse büroosse liigub ta liftiga, kuid oma töölaua juurde jõudmiseks tuleb nii käte ramm kui tahtejõud mängu panna, sest trepist ratastooliga üles ei saa. “Saan hakkama, üleval ootab mind teine ratastool. Audi on tööandjana mind väga palju aidanud, kõik töövahendid ja abivahendid muretsenud. Sealhulgas ka ratastooli töö juurde,” tunnustab ta ettevõtet.

095

EGERT P UUSEPP

096

Põnevate uudiste keskmes

Visa hing

Egerti igapäevatööks on koos müügijuhi Ahto Veiksaarega autode tellimis- ja hinnakirjade koostamine, turundusmaterjalide ettevalmistamine turundusjuht Maarja Külale, samuti Audi veebilehe haldamine ning sotsiaalmeediakanalitesse postituste tegemine. Esmapilgul mitte just peadpööritav ülesannete hulk, kuid valdkonna laiahaardelisus tähendab seda, et kogu aeg tuleb vilkalt toimetada. “Igav ei hakka hetkekski,” tõdeb Egert ja lisab, et see just ongi tore.

Varem Egert turundusega kokku puutunud ei olnud, see-eest oli tal kogemus informaatika ja graafilise kujunduse vallas.

Egert muigab ja lisab, et õnneks ei pea ta vastama küsimusele, missugune on Audi turundusstrateegia (sellega tegeleb Maarja), sest tema tööks on kaasa aidata juba välja töötatud turundusplaanide elluviimisele. Üks osa Egerti tööajast kulub Audi veebilehekülje haldamisele ning sotsiaalmeediapostituste tegemisele. Audil on aktiivseid sotsiaalmeediakanaleid kolm: Facebook, Instagram, Linkedin, lisaks YouTube, kuhu laetakse üles efektsed videod. Infot, mida jagada, jagub – alates uute mudelite tutvustamisest ning Audi pressiteadete ja uudiste vahendamisest kuni Audi Eesti tiimi uute liikmete tutvustamise ja meeskonnaürituste kajastamiseni välja. Kõige populaarsem sotsiaalmeediakanal on Egerti sõnul Facebook.

“Kuigi noored eelistavad Instagrami, on Audi-omanikud parimas mõttes uudishimulikud ja infojanused ning neid huvitab ka sisuline info, mida just Facebookis hästi jagada saab. Aga Instagrami populaarsus kasvab kiiresti,” möönab ta. “Ideaalne oleks kas iga päev või üle päeva midagi huvitavat üles panna. Olgu selleks pressiteade, põnev infokild või niisama lahe lugemine-vaatamine – peamine on hoida sotsiaalmeediakanalite jälgijate huvi üleval.”

Egert otsib ise materjalid välja, teeb neist valiku ja tõlgib ära. Peamine infoallikas on Audi korporatsiooni pressikanal, kus lisaks asjakohasele tekstimaterjalile on olemas ka suurepärased fotod ja videod. Tänu pressiteadete regulaarsele monitooringule on ta majas üks esimesi, kes kõigi värksete uudistega kursis on. Egert on õppinud koolis nii saksa kui inglise keelt. Materjale tõlgib ta enamasti inglise keelest, kuid muidugi tuleb Audi Saksa päritolu arvestades ka selle keele oskus ainult kasuks. “Eks tule tänada oma eesti ja võõrkeeleõpetajaid, sest neilt saadud teadmisi on nüüd töös palju vaja,” muheleb ta. Egert ütleb, et kuigi ta arvas teadvat Audi kohta nii mõndagi, sai ta alles ettevõttesse tööle asudes aru, kui vähe tal seda teadmist esialgu tegelikult oli.

“Audi mastaabid kogu maailmas on sõna otseses mõttes rabavad ja sellest saab kõige paremini aimu Saksamaal koolitustel käies. Kõik autodesse puutuv läheb aina keerulisemaks, toimub pidev areng digitaliseerimise suunas. Kuid minu kui tehnikahuvilise jaoks, on see kõik väga huvitav. Üheks viimaseks vau!-elamuseks oli Audi e-tron mudel. See on täiselektriline ja selle lisavarustuses on täisvirtuaalsed peeglid. See tähendab, et väljaspool autot on kaamera ja juht ei pea selleks, et näha mis tagapool toimub, vaatama mitte peeglisse (mida polegi!) vaid uksepolstrisse paigaldatud ekraanile.”

Tallinna külje alt Laagrist pärit Egert käis koolis Nõmmel ja on lõpetanud Pääsküla gümnaasiumi. Egert ütleb, et tehnikahuvi on teda kannustanud juba lapsest saati. “Eks ma olen selle huvi ja oskused isalt pärinud, tema oli mulle eeskujuks. Suudan oma kätega mida iganes valmis teha, ka autoga hakkama saada. Eriti meeldib mulle elektroonika ja üldse tehnika pool – kõik, mis nõuab nutikust.” Pärast gümnaasiumi suundus Egert Mainori Majanduskooli ärijuhtimist õppima, kuid mõistis peagi, et see pole siiski tema ala. Erialavahetus viis Tallinna Ülikooli informaatikat õppima, kuid tegelema hakkas noormees lõpuks hoopis graafilise disainiga. Egert asutas oma äri ning kuigi ettevõtlusega alustamine ei nõudnud erilist julgust, oli majanduslik pinnalpüsimine siiski raskem kui ta ette oli kujutanud.

Egerti kireks ja hobiks oli aastaid lumelauasport, kuid kahjuks tõmbas üks õnnetu kukkumine sellele harrastuselele kriipsu peale ja muutis kogu tema edasist elu. “Filmisime 2012. aastal Tallinna vanalinnas Toompea jalamil lumelauasõitu ja siis see juhtus – murdsin hüppejärgsel maandumisel selgroo. Olin haiglas kolm kuud, seejärel Haapsalus taastusravil ja hakkasin siis omal käel trenni tegema.” Jõusaalis käib Egert tänaseni – ühest küljest on tegu lihtsalt toreda harjumusega, teiseks on see vajalik ka selleks, et oleks jõudu ratastooliga liikuda. Kuid tähtsaim eesmärk on siiski seljatada oma trauma. “Olukord on läinud paremaks, mul on tulnud juurde nii osavust kui stabiilsust.

Oma sisemise enesekindluse ja veendumuse, et elu läheb ja peabki minema edasi, taasavastasin enda jaoks suhteliselt ruttu. Juba kuu aega pärast haiglat üritasin olla maksimaalselt aktiivne ja iseseisvalt hakkama saada.”

Seda, et miski pole võimatu, tõestab ilmekalt ka see, et Egert sõidab jätkuvalt autoga – loomulikult Audiga! – ega ole pidurit tõmmanud ka oma suurele reisikirele. Tema musta värvi Audi Q7 on täiendatud MENOXi käsijuhtimise süsteemiga ning koos elukaaslasega on ta Euroopas palju ringi tiirutanud. “Minu lemmiksihtkohad on Itaalia ja Horvaatia – seda nii kliima, kultuuri kui palju muu pärast.

Hiljuti naasime kolmenädalaselt puhkuselt Tais.”

ERSO kontserdile pole Egert veel jõudnud, aga mine sa tea… Audi meeste muusikalembus võib olla väga nakkav.

“Praegu pühendan oma vaba aja peamiselt treenimisele ja nokitsen ka ühe projekti kallal – üritan nimelt luua mäesuusa ja lumelaua hübriidi. Tõuke selleks andis soov olla ise aktiivsem ja minna mägedesse puhkust veetma. Praegu käivad prototüübi viimased keevitustööd”. Pole kahtlust, et Egerti “imerelv” ühel päeval tõesti ka valmis saab.



Soodne teeninduspakett enam kui 5 aasta vanustele autodele.

- Remondi- ja hooldustööd

-20%*

- Sildade geomeetria reguleerimine

-20%*

- Originaalosad (v.a. kereosad)

-10%

- Originaaltarvikud

-10%

Audi 5+ Service on soodsaim võimalus tagada oma sõiduki töökindlus parimal võimalikul viisil – kasutades tippkvaliteediga originaalosi ning järgides Audi kõrgeid teenindusstandardeid. * Audi Pärnu ja Audi teeninduspartner Kuressaares -10%

Audi Teenindus

V IIM A NE L EHEKÜLG

Väljaandja: Audi Eesti / Al Mare Auto OÜ E-mail: audi@audi.ee www.audi.ee Toimetus: Animaag OÜ E-mail: taavitorim@gmail.com Küljendus: Animaag OÜ Reklaam: Nordicom E-mail: reklaam@nordicom.ee www.nordicom.ee Audi Magazinis avaldatud artiklid, fotod ja illustrat­sioonid on autoriõigusega kaitstud teosed.

Nende reprodutseerimiseks tuleb loa taotlemiseks pöördu­da Al Mare Auto OÜ poole. © 2019 Audi Magazin. Kõik õigused kaitstud.

Audi Tallinn Reval Auto Esindused OÜ Paldiski mnt 100a, 13522 Tallinn E-mail: tallinn@audi.ee Üldtelefon: 611 2000 Autode müük: 611 2011, 611 2012, 611 2013 Kasutatud autode müük: 611 2015, 611 2016 Teenindus: 611 2020 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 19.00 Kasutatud autode salong: tööpäeviti 9.00 - 18.00

Audi teeninduskeskus Kuressaares Reval Auto Esindused OÜ Tallinna tn 61a, 93818 Kuressaare E-mail: kuressaare@audi.ee Üldtelefon: 453 0100 Autode müük: 453 0115 Teenindus: 453 0110 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.30 - 17.30 Audi teeninduskeskus Lõuna-Eestis ja Tartus Aasta Auto AS Sepa 24B, 51013 Tartu E-mail: info@aastaauto.ee Üldtelefon: 730 0855 www.aastaauto.ee Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 18.00 Audi teeninduskeskus Virumaal Moller Auto Viru AS Narva mnt 143, 41536 Jõhvi E-mail: viru@moller.ee Üldtelefon: 680 82 00 www.mollerauto.ee Keskus on avatud: tööpäeviti 8.30 - 18.00

Audi Tallinna keskuse uus juhataja on Toomas Pärna Alates märtsi algusest töötab Audi Tallinna keskuse juhatajana Toomas Pärna.

Toomas Pärna on hariduselt Tallinna Tehnikaülikooli autode ja autonduse eriala lõpetanud mehaanikainsener. Oma karjääri selles vallas alustas Pärna BMW automüüjana ASC AS-is, seejärel tegutses samas ettevõttes müügijuhina, müügi- ja turundusjuhina ning hiljem turundusjuhina United Motors AS-is. Viimased 12 aastat töötas ta BMW Tallinna esinduse juhatajana.

Kokku on tal 26 aastat kogemust autonduse valdkonnas.

"Mul on hea meel, et saan oma pikaajalisi kogemusi rakendada nüüd Audi kaubamärgi ja klienditeeninduse edendamisel Eestis. See progressiivne ja kõrgetasemeline bränd inspireerib kliente kõikjal maailmas ning väärib kõrgeimat positsiooni

premium-klassis ka Eesti autoturul. Pean oluliseks eesmärgistatud tegevust, struktuurset lähenemist ja suure pildi nägemist. Esmase ülesandena uues ettevõttes näen nii töötajate motivatsiooni kui klientide rahulolu tagamist kõrgeimal tasemel", kommenteeris oma uuele ametipostile asumist Toomas Pärna ise.

Audi Eesti tegevjuht ja nõukogu esimees Peeter Tiitson lisas: “Mul on erakordselt hea meel, et Eesti suurimat Audi edasimüüjat asub juhtima just Toomas Pärna. Olen veendunud, et Toomase pikaajalised kogemused premium-klassi autovaldkonnas on hindamatud ning tema asumisega Audi Tallinna uueks juhiks võidavad nii Audi kaubamärk Eestis kui ka meie kliendid. Audi on heades kätes ja ma soovin Toomasele jõudu ja edu uues ametis.”

Sinu arvamus on meile tähtis!

Hea lugeja! Kõik ettepanekud ja ideed selleks, et muuta ajakiri huvitavamaks ja teemavalikult sisukamaks on oodatud meiliaadressile audimagazin@audi.ee Audi Magazin asub internetis: www.audi.ee/magazin. Kontaktandmete muutusest palume teatada e-posti vahendusel aadressil audimagazin@audi.ee.

098

Foto: Sergei Zjuganov

Audi Pärnu Reval Auto Esindused OÜ Tallinna mnt 87e, 80034 Pärnu E-mail: parnu@audi.ee Üldtelefon: 444 7130 Autode müük: 444 7135 Teenindus: 444 7140 Keskus on avatud: tööpäeviti 8.00 - 18.00

BOCONCEPT MÖÖBLISALONG, Pärnu mnt. 158/1, Tallinn, +372 6009 903, info@vepsalainen.com, www.boconcept.ee

www.pariisivesi.ee