Anarâš cuáŋuimáánu 2020

Cuáŋuimáánu 2020 33. Ihekerdi

Ruánáá šliäđgáttâh Kove: Pekka Sammallahti

Taan loostâst (3)

Uáivičaalâ: PARGA KOTE MÁTTÁ, VÂI MÁTTÁ KOTE PARGA

(4-5)

Marja-Liisa Olthuis já Petter Morottaja: PROFETEH JÁ KAMUVVUODDUUH

Uđđâ evangeliumjurgâlusah láá almostuumin anarâškielân

(6-7)

Henna Aikio: VIERMIMÁTTÁÁTTÂS ILOH JÁ HÁÁSTUH – SÄMIKIELÂ MÁTTÁÁTTEM KÁIDUSIN

Henna Aikio čáálá, maht sämikielâ máttááttuvvoo káidusin

(8-12) Taarna Valtonen: Päikkinommâtotkee hundârušmeh: VÄÄRPIH

Mii lii värppi já maht ulmuuh láá taid nommâdâm

(13)

Marja-Liisa Olthuis: RÄHISVUOTÂ

(14-15) Henna Tervaniemi: NUVÂHÁNNÁÁ

Kyehti nooveel rähisvuođâst

(16-19) Henna Tervaniemi: IRJÁN-IJJÂLODDE IÄTÁDUVÁ

Unto Uárree šoddâmpeivijuhle -mainâsráiđu juátkoo; nubbe uási

(20-26) Jukka Mettovaara: ERESLÁGÁN KESILUÁMU: KULMÂ OHO UDMURTIAST

Jukka raportist, maggaar lâi eelliđ luhâmin udmurtkielâ já -kulttuur

(27)

MAAILM ŠODDÂMIST TOVLÁI ULMUI MIELD

Udmurtlâš aalmugmaainâs maailm šoddâmist, anarâškielâlâš jurgâlus Jukka Mettovaara

(28-32) Emilia Nieminen: SUUVÂ HÄVDI

Nooveelhástu juátkoo taan tove inspiraatiosaanijn “suuhâm”

(33)

Petter Morottaja: KUÁIVUP ANARŠ-LOOSTÂID

Anarâš-loostah láá skannajum, mut kavnâp-uv taid liijká?

(34)

Eljas Niskanen: PÄIKKIEEJI AICCÂMUŠAH KYEVTKIELÂGVUOĐÂST

Palsta, mast Eljis muštâl mii suu párnái kielâtááiđun kulloo

(35)

KIELÂČUKKE: TE PYEREBÁID PEIVIIJD JÁ LOŽŽÂSUB OHHOOID!

Palsta juátkoo. Čällen Petter Morottaja.

Parga kote máttá, vâi máttá kote parga Fillejeijeesyndrooma lii taggaar punjâgum vyehi jurdâččiđ, et olmooš ij tuođâi määti porgâđ tom, mon sun lii väljejum porgâđ. Pargest lii taggaar tobdo, et sun lii mahtnii fillim nuubijd oskođ jieijâs táiđoid – mooid sun jieš kuittâg ij osko. Amahân kiinii eres porgâččij vissásávt pyereeb pargo. Kuás tibi te iärásehuv hoksájeh tom?

Kielâ iäláskittempargoost oro tiettuumin synd­ roomast váhá ereslágán versio. Lii älkkee ettâđ olssis, et jiem lah äšši­tobdee. Jiem määti rähtiđ oppâmaterial anarâškielân. Jiem määti čäälliđ tiivtâid anarâškielân.

Mut čuávuvâžžân mielân puátá tot-uv, et máttá-uvks kihheen ereskin. Lii-uv talle koččâmuš filliimist?

Kielâ säggee ubâ ohtsâškode čoođâ. Nuuvtpa ovdâ­ merkkân tuulhah ferttejeh tiettiđ nuuvt laavâst ko talhâs­tiettust-uv tiem já taam – já tiäđust-uv meid tulkkuumist, mii váátá jieijâs škovlim. Tuotâvuođâst jis parga anarâškielâ kiedist, te vääri spesialistuđ ij lah meendu ennuv. Mist iä lah škuávlejum tuulhah, iä tuáhtáreh iäge lahâulmuuh (vala). Mut lahâsäänih já tiervâsvuođâ säänih láá kuittâg mahtnii šoddâm. Škuávlejum äššitobdei váilum uáivild tom, et pargoid por­gâđ ferttee valjiđ ulmuid, kiäin ij lah paargon hámálâš tohálâš­vuotâ ige veltihánnáá ubâ hárjánemgin. Pargee mielâst tot puáhtá leđe šiev äšši-uv. Piäsá keččâliđ pargoid, mooid iäráseh joteh ivij mield škoovlâ. Mut talle lii tot šlaanti sevŋis peeli: ko ij määti ige tieđe. Vistig sreevee jeđe liijká feilee. Uáppá, et ijhân tom návt kolgâm porgâđ. Hárjánmettumis pargee kuulât oovtâkiärdánis pargo piällást puoh taid ekstratiijmijd, maid škuávlejum áámmátlâš čokkái jo škoovlâ jođedijnis.

Mut aašijd puáhtá oppâđ porgâmáin. Lii joba tot-uv máhđulâš, et škoovlâid jođehánnáá pargee kávná čuávdusijd maid pulbetist čokkájeijee ij liččiigin kavnâm. Te tarbâšuvvoo tot anarâšâi pegâlmâs vyelligisvuotâ tubdâstiđ, et jiemhân mun nuuvt pyereest taam määti, mut kale mun oopâm. Tuáivu mield pargoost uáppá muide-uv ko tom et ij koolgâ innig taggaar pargo väldiđ vuástá.

Mij lep eenâb teikkâ ucceeb puohah mottoomlágán pionereh já iskosnjuámmileh. Áármu kannat adeliđ nuuvt olssis ko iärásáid-uv, já lehâstiđ pargouuvsâ jyehi peeivi tego tot ličij oppâkirje.

Profeteh já kamuvvuodduuh – Anarâškielâliih evangeliumteevstah valmâštuumin Márjá-Liisá Olthuis já Petter Morottaja

R

áámmát lii puoh enâmustáá jurgâlum kirje maail­

ko ubâ Uđđâ Testament lii jurgâlum. Jurgâlem­

mist. Tot lii finniimist aldasáid čiččâmčyeđe kie­

proojeekt lii ruttâdâm Suomâ Pipliaservi. Jurgâlmist

lân paijeel viiđâ miljard sárnoi. Uđđâ Testament

láá lamaš fáárust maŋgâ ulmuu jo-uv jurgâleijen tâi

ohtuunis lii jurgâlum paijeel 1 500 kielân.

äššitobden.

Forgâ anarâškielâ lii ohtâ tain. Uđđâ Testament evan­

Proojeekt lii luándulâš jotkâ ráámmátteevstâi jur­gâl­

geliumteevstâi – Matteus, Markus, Luukas já Johan­

mân. Ovdil taam lii jo jurgâlum Piättár vuossamuz

nes kiirjij – jurgâlusah anarâškielân láá valmâš­

kirje (1976). Evangeliumijn anarâškielân láá jo almos­

tuumin, já juurdân lii juátkiđ jurgâlempargo tassaaš

tum Johannes já Matteus kirjeh (Evankelium Johan­

Pargojuávhu jesânijn kuulmâs: Márjá-Liisá Olthuis, Tuomo Huusko já Mervi Sistonen

nes mield ive 1980 já Evaŋgelium Matteus mield

eromâšávt anarâškielân jurgâlem. Tagaráid iše ij

1995). Taan proojeekt ohtâvuođâst meiddei ovdeláá

veltihánnáá kavnuu muide ko pargojuávhu jieijâs

almostum teevstah láá uđâsmittum já ovtâstittum.

suogârdâlmijn.

Ucceeblovokielâ tááhust puáhtá harvii vyerdiđ, et

Eromâšávt sänitääsi koččâmušah pajaneh Ráámmát

ohtâ já siämmáš olmooš ličij sehe eenikielâlâš sárnoo

jurgâlmist älkkeht. Sänikiirjijn iä ain kavnuu vastuuh

et Ráámmát algâkielâi pyeremus äššitobdee. Tondiet

veikkâ saanijd sanansaattaja, lainopettaja, palatsi tâi

pargojuávhust kalgeh leđe fáárust sehe kielâ et

profeetta, teikkâ jis kávnojeh, te toi merhâšume sáttá

teologia já eksegetiik ađai Ráámmát algâkielâi

leđe ereslágán ko Rámáttist. Ohtâ vyehi čuávdiđ

tutkâmuš äššitobdeeh. Anarâškielâ pargojuávkun

taam čuolmâ lii rähtiđ uđđâ saanijd. Kuálusuási saa­

kuleh Ilmari Mattus, Marja-Liisa Olthuis, Mervi

nijd jurgâlmáin šoddii sänisättee já laavâ­mát­táát­tei­

Sistonen já Tuomo Huusko. Ilmar, kote lii hárjánâm

jee. Sämikielâ jienâdâhornijdâhân heivitmáin šoddii

jurgâleijee já koođeest eenikielâlâžžân lii riges

vist paalaac já proffeet.

sánádâh, lii västidâm ruávisjurgâlmist. Tuomo lii keččâm jurgâlusâid teologisii uáinust já Meervi

Motomin ij kannat kejâdiđ tuše suomâkielâlii

spesiaalsyergi lii eksegetiik. Márjá-Liisá lii toimâm

teevstâ. Ovdâmerkkân Jeesus kammui čoonnâm lii

juávhu saavâjođetteijen, jurgâlâm pittáid já váldám

pieijâm jurdâččiđ. Mark. 1:7 suomâkielâlii versiost

pele kielâkoččâmuššáid. Tyelli tälli meiddei Suomâ

lohá: Minä en kelpaa edes kumartumaan ja avaa­

Pipliaseervi jurgâlemhovdâ Seppo Sipilä lii váldám

maan hänen kenkiensä nauhoja. Suomâkielâlii ver­sio

pele jurgâlemčuolmâi čuávdimân Ráámmát algâkielâ

kengän nauhat sátáččij vistig jurgâliđ kamuv­päddin.

uáinust. Veikkâ anarâškielâ ij lah tađe stuárráb kielâ,

Jis totká algâkielâ teevstâid, te huámmáš et

te puáhtá leđe uáli jo čiävláá tast et mist kávnojeh

algâkielâst kammuuh iä lekken paddijn čonnum,

äššitobdeeh návt-uv vátáváá jurgâlempaargon.

mut kiessum. Jurgâlusân šoodâi-uv sämikulttuurist uápis sääni kamuvvuodduuh: Mun jiem tuhhii njeeijiđ

Ulmen lii lamaš jurgâliđ iberdetteht, kielâ jieijâs

nuollâđ suu kamuvvuodduidgin.

iävtuigijn. Raavân lii lamaš jurgâliđ Ráámmát toin naalijn, et rippâškovlâahasâš nuorâ-uv ibbeerd, mast

Pargojuávkku lii vala täärhistmin majemuid pittáid.

lii saahâ. Tehálâš lii kuittâg meid tot, et vuolgâkielâ

Juurdân lii toollâđ evangeliumij anonväldimjuhle

kuávdáš viestâ siäilu nuuvt tärkkin ko máhđulâš.

motomin keessiv teikâ čohčuv 2020, ko peri kalen­

Anarâškielâ teevstah láá jurgâlum Ráámmát suomâ­

derist kávnoo mudágis saje. Ubâ Uđđâ Testament

kielâlii versiost (ive 1992 Ráámmátjurgâlus), mut

sátáččij šoddâđ valmâšin suullân neelji, viiđâ ive

iššeen láá lamaš meid ereskielâliih versioh já meid­

siste. Uđđâ Testament loppâosij jurgâlem lii ovdá­

dei moonnâm ive tavekielân almostum Biibbâl.

nâm suolgâi: eres ráámmátpitáh evangeliumij las­ seen láá ain jurgâlistum táárbu mield, iänáážin

Vädis jurgâlemsajeh iä puáđi olâttâssân Ráámmát

kirkko­ive ráámmátteevstâi mield. Uđđâ Testamentist

jurgâlmist. Toh láá táválávt jo muuneeld tiäđust,

lii tääl jurgâlum jo suullân 60 prosenttid.

tastko toh láá lamaš váddáseh meiddei eres kielâi jurgâlemprojektijn. Tágárijn soojijn láá rahtum šiev

Ubâ Ráámmát anarâškielân uážžu kuittâg vyerdiđ

listoh, main láá pyereh čielgiittâsah. Jurgâlem­čuol­

váhá kuhheeb: koskâmiärálávt Ráámmát jurgâlem

mah láá távjá meiddei meid tagareh, moh kyeskih

tiätu kielân pištá 12 ihheed

Viermimáttááttâs iloh já háástuh – sämikielâ máttááttem káidusin Henna Aikio

L

oveahasiih Elle Kesti já Ella Karjalainen aassâv kuohtuuh Oulust. Suoi iävá jođe siämmáá škoovlâst, mut kuittâg luuhâv anarâškielâ oovtâst. Sämitiijmij ääigi suoi uáiniv nubijdis videokove peht. Máttáátteijee vuod čokkáá Säämist já lii sunnuin ohtâvuođâst Adobe Connect -nommâsii virtualpirrâs vievâst. Tiijmij ääigi uáppeehspelâdávávirtuallijdoppâmspeelâid já pargeldeh digitallij oppâmaterialijguin.

Ucjuuvâ kieldâ já Sämitigge láá pieijâm joton piilothaavâ sämikielâi káidusmáttááttâs várás.

Haahâ fáálá sämikielâ máttááttâs viermist tooid uáppeid, kiäh joteh škoovlâ sämikuávlu ulguupeln – nuuvtko Eelen já Eelan. Máttááttâs lii táválávt kuohtii ohhoost ohtsis kyevti okkotiijme verd.

Elle lii luuhâm sämikielâ Oulust jo kulmâ ive.

Anarâškielâ lii Ele ááhu eenikielâ já suu enni já uábbi še mättiv tom. Ele enni Pirjo Kesti lii tuđâvâš, et máttááttâs lii uárnejum. Siämmáá iätá Ela enni Jaana Kaarret, kii lii kijttevâš, ko eenis eenikielâ uáinoo tääl sii aargâst Ela uápui áánsust. Ella lohá anarâškielâ tääl nube ive.

Návt máttáátteijee uáinust káidusmáttááttâsâst láá sehe šiev já hyeneh peleh. Káidusmáttááttâs uáppeeh pyehtih uásálistiđ máttááttâsân pirrâ Suomâ, já meiddei mun máttáátteijen puávtám máttááttiđ veikkâ päihistân Oulust. Adobe

Connect lii älkkee kevttiđ. Ucebijn uáppein láá luokastis stivrejeijeeh, kiäh išedeh pääihi alne.

Máttáátteijee uážžu vuáijuđ jieš áášán ige taarbâš nuuvt ennuv anneeđ huolâ tast, tuáimáuv tekniik teikâ láá-uv uáppest puoh tävireh maid sun taarbâš.

Vaigâdvuođah šaddeh talle, jis uáppest ij lah mottoom suujâst motivaatio teikâ jis sun ij mašâččii čokkáđ sajestis. Anarâštijmeh láá ehidispeeivi, já niäljádluokkalijd váhá vääivid tot, ko skipáreh peesih pááikán já suoi pääcciv vala škoovlân. Máttáátteijest iä lah meendu ennuv koonstah, ko jieš sáttá leđe 800 kilomeetter keččin uáppest. Káidusmáttááttâsân finnee kuittâg tááláá ääigi viehâ ennuv mulsâšuddâm uđđâ digimaterialij áánsust.

Hitruu-oppâmateriaal lii jo uásild digihäämist.

Taan čoovčâ ääigi láá meid almostum šiev digimateriaaleh párnái várás, nuuvtko Kuobžâ já Riemnjis -kirje já -spellâ já meid Kielâpiervâlspellâ.

Ela škoovlâst láá motomin lamaš čuolmah tekniikáin, mii váhá hettee suu. Suu mielâst lii šaali, jis 45 miinut tiijmest stuorrâ uási mana lappâd ton tááhust, ko nettiohtâvuotâ ij tooimâgin. Uáppeeh já máttáátteijeeh finnejeh teknisii torjuu puhelimáin jis lii tárbu, mut neeti puátkumân totkin ij ain äävti.

Kuohtuuh uáppeeh lává kuittâg tuđâvááh já lijkkuv oppâmateriaaláid já spelláid. Eromâšávt virtualliih oppâmspeelah Quizlet já Kahoot láá sunnuu mielâst hitruuh. Elle lii huámmášâm oovtâ šiev pele tast et tiijmeh láá ehidispeeivi: sun uážžu puurrâđ evvisijd škoovlâst.

stáđásmittiđ káidusmáttááttâs. Ko uáppeeh láá pirrâ Suomâ já kieldah iä mielâstis ornii máttááttâs tuše oovtâ teikâ kyevti uáppee várás, káidusmáttááttâs taha sämikielâ oppâm máhđulâžžân maŋgáid, kiäh mudoi iä pesâččii oppâđ kielâ.

Haavâ koordinaattor Arla Magga iätá, et anarâškielâst láá luuhâmive 2019-2020 kyehtlovkulmâ uápped. Uáppeeh láá juáhásâm čiččâm juávkun ovdâškoovlâst ain oovcád luokan. Haahâ lii pieijum joton jo porgemáánu 2018 já pištá vala ive 2020. Tast maŋa lii ulmen

Arla Magga iilood, et motomijn uáppein láá fáárust vaanhim teikâ ákku, kiäh peesih siämmást oppâđ kielâ. Ella piäsá kevttiđ kielâ áhhoin já motomin sun vuolgât saavâid sii anarâšjuávhu eres uáppeid. Elle vuod puáhtá sámástiđ obijdiskuin.

Päikkinommâtotkee hundârušmeh: väärpih Taarna Valtonen Päikkinommâtotkee lii távjá smiettâm, et puáhtá-uv päikkinoomâin vyettiđ meerhâid ton juávhu kulttuurist, mii taid lii adelâm. Kuhháá moonâi nuuvt, et veik totkee lâi pyeri muudon vises, et tágáreh meerhah láá, te sun ij puáhtám tom čäittiđ. Te päikkinommâtotkee vuolgij pivdomookán, tärhibeht koldemmookán Uccpárnáá Vuoli Ilmar päikkinommâkirje Anarâš päikkinoomah loppâsijđoi värppinoomâi liiston. Ko sun viärdádâlâi taid noomâid Suõ´nnʼjel-sijdâ nuortâlij värppinomâigijn, te sun huámášij, et lâi vijmâg-uv kavnâm tom, maid lâi kuhháá uuccâm: nommâkulttuurij iäruid.

A

narâšâi ärbivuáválii kulttuurist kyelipiivdost lii lamaš kuávdáš rooli. Pehtilis pivdemvyehi lii kol­dem ađai nuáttum, mii luhostuvá keessiv já

tälviv. Ana­râ­šah láá táválávt koldem jaavrijn, mut nyeti puáhtá keessiđ meiddei juuvâin já tiäđust-uv meerâst še. Saje kost kol­deh kočodeh värppin. Puoh

sajeh iä lah hiäivuliih värppin, tondiet ko ovdâ­ merkkân jäävri ponne sáttá leđe taggaar, et nyetti tarvan toos. Tobbeen pyehtih leđe čuhâkeeđgih teik čääsivuálááš viirrâm muorah, moid nyetti kiškodât.

Te­helâš lii vala tot-uv, et saajeest láá pivdemnáál kyeleh.

Pyereh väärpih láá lamaš teheliih. Tondiet toh láá lamaš ärbivuáválii utkevuoigâdvuođâ mield ovtâskâs per­rui omâdâh já toh láá jottáám ärbin suhâpuolvâst nuu­bán. Taggaar vyehi lii meid ohtâ merkkâ tast, et anarâ­šâin láá lamaš siämmáá sullâsâš ärbin jottáám suhâ­enâmeh ko nuorttâlijn lijjii Piäcámist. Värppi puáhtá kuittâg muttuđ nuuvt, et tom ij pyevti innig koldeđ. Ovdâmerkkân

jieŋah lihâttâleh keeđgijd váárpán teik riddoost teikâ juuvâst kolgeh nuuvt ennuv čunnuuh jäävri poonán, et värppi pillâšuvá.

Nuáttumân lohtâseh ennuv tiäđuh já tááiđuh, moh še láá jottáám ärbin suhâpuolvâst nuubán.

Ohtâ tehelâš táiđu lii nyeti valmâštem, moos tarbâšeh ennuv mate­rialijd já moos kuleh ennuv uásih tegu laaigij panneem, viermioosij kođđeem já päinim. Jieš koldemist lii tehelâš tubdâđ jäävri pone já tiettiđ, et maht nyeti ferttee keessiđ jieškote-uv vaarpijn. Lii ovdâmerkkân tehelâš tiettiđ hiäivulii keessimsunde: rido mield, riddoost tavas vâi rido kulij. Lii tehelâš smiettâđ pivdoääigi še tondiet ko kyeleh joteh tiätu ive- já jánduraaigij.

Sänisaalâs Päikkinommâtotkee mielâst lii hirmâd mielâ­kid­ diivâš čielgâttiđ saanij historjá. Tot lii táválávt meid vuosmuš lävkki, talle ko čielgât já ocá kulttuurij koskâsijd iäruid päikkinoomâin. Táán ohtâvuođâst säneh nuáttuđ, nyetti, koldeđ já värppi lijjii kuáv­ dáást.

Pivdoproosees kovvejeh veerbah koldeđ já nuáttuđ. Tain koldeđ lii hirmâd puáris uuraallij kielâi ohtâsâš ärbisääni, mii lii jyehi sämikielâst.

Sääni merhâšume lii kuittâg jieškote-uvlágán eres sämikielâin: tot lohtâs kyelipivdemân tuš uásist.

Ovdâmerkkân nuorttâlâškielâst verbâ kåʹldded meerhâš, et kiinii kuáivu šlumppâ teik paajeed maidnii čääsist. Meid anarâškielâst säänist lijjii čyeti ihheed tassaaš tagareh merhâšumeh, mut táán ääigi tom kevttih iänááš tuš kyelipivdem merhâšuumeest. Sämikielâin suomâkielân luávnejum verbâ kultaa meerhâš, et kiinii pivdá kyele kolgee čääsist kulle-nuottijn. Siämmáá merhâšume lii tavekielâ veerbâst goldit.

Verbâ koldeđ lii tááláá anarâškielâst ain táválub ko verbâ nuáttuđ, mii oro rahtum eres sämikielâi maali mield. Erkki-čeesi (Erkki Itkonen) säni­ kirjeest nuáttuđ-verbâ ij lah ollágin. Tobbeen lii kuittâg sääni nyetti, mast nuáttuđ-verbâ lii suor­ giittum. Nyetti lii toovláš skandinavlâš lovnâsääni (verdid om. ruotâkielâ not), mon láá lovnim puoh sämikieláid já suomâ-, kärjil- ja ruošâkielân še.

Eidu tondiet ij lahkin aaibâs vises, et láá-uv puoh sämi­kielâi sárnooh lovnim sääni njuolgâ skan­ dinavijn vâi lii-uv tot luávnejum nuorttân suomâ-, kärjil- teik ruošâkielâ peht. Saanij häämi ovdâ­ merkkân anarâškielâst oro čuujootmin suomâ- teik kärjilkielâ kulij.

Sääni värppi lii toovláš skandinavlâš lovnâsääni še (verdid om. ruotâkielâ varp). Táát sääni lii aanoost puoh sämikielâin anarâškielâst uárjás.

Nuorttâlâškielâst já tast nuortâs lii kuittâg aanoost aaibâs ereslágán sääni, mon láá lovnim suomâteikâ kärjilkielâst. Ovdâmerkkân nuorttâlâškielân

10

värppi lii laapp, mon puáhtá verdidiđ suomâkielâ verbáin lappaa ‘keessiđ, kuškiđ, nuurrâđ (viermijd, kievđâ, päädi tet.)’.

Suomâkielâ sääni apaja ‘värppi’ ij lah aanoost sämikielâin, mut tot lii historjálávt siämmáš sääni ko vyeppee, mii meerhâš kuhes já kezis luovtâ.

Kuábbáá-uv sääni láá lovnim tovle skandinavlij kielâi vuáđukielâst. Lii eromâš smiettâđ, et saanijn apaja ja vyeppee lii ohtâsâš vuáđusääni, mut nube tááhust vyeppein láá távjá pyereh väärpih, nuuvt et ohtâvuotâ lii kale uáli luándulâš.

Sänisaallâs puiccomin Paajaabel tiäđuh oroh čuujootmin toos, et sämmilij koldem lii muttum aaigij mield. Aalgâst, talle ko säm­milijn iä vala lah lamaš aanoost viljâlum šaddo­ sááiguin, tegu piellivâsâst teik ruáivást ađai haampust, rahtum lääigih, viermih láá lamaš viehâ uceh. Talle koldem lii vissásávt tábáhtum mottoomlágán uccâ seehâlágán viermijgijn. Toin láá kuáivum orroo čääsist kuolijd teik pivdám jottee kuolijd kolgee čaasijn.

Talle ko piellivâs já ruáivá aalgij uážžuđ kävppi­ ohtâvuođâi peht, lâi älkkeb rähtiškyettiđ stuorrâ

vier­mijd já nuotijd. Saanijd piellivâs já ryeivis láá lovnim suomâ- teikâ kärjilkielâst: verdid suomâkiela sanijgijn < pellava já < roivas ‘ryeivisteikâ piellivâskieddee’. Viljâlum šaddosááigui mield pottii kenski meid uđđâ innovaatioh: uđđâlágán koldemvyehi, mast kevttii stuárráb nuotijd. Kuás táát tábáhtui ij lah vises, mut T. I. Itkosii mield 1600-lovo kiemâsämmilijn lijjii jo nyetih. Tađe puárásub käldein iä lah tärkkilis tiäđuh Säämist.

Eres säänih peic värppi čujotteh toho kulij, et

11

pivdem­innovaatioid luávnejii syemmilijn já kärjillijn. Mut mondiet nomâttâs värppi lii skandinavlâš ige nuort­tâ­meerâsyemmilâš lovnâ tegu eres nuorttâ­sämi­kielâin? Kii tiätá. Kenski

tondiet, ko anarâšah uástiškuottii maŋe­láá ruáivá Vaarjâgist taažâ kävppiulmuin. Nuorttâlij kooskâst vuod ohtâvuođah kärjillâš kävppijâssáin láá siäilum kiddâ moodeern aaigij räi.

Kost tot lii?

Päikkinommâtutkâmist láá kyehti vuáđuanalyys, maid läävejeh porgâđ uđđâ nommâmateriaalijn.

Toh lává noomâi kielâlii ráhtus analysistem já nabdemaagâi ađai noomâi fáádái analysistem.

Päikkinommâtotkee lii lamaš viššâl já analysistám táán vyevi mield 204 Vuoli Ilmar almostittem anarâškielâg värppinommâd já 157 nuorttâlâškielâg värppinommâd, maid Karl Nickul ja T. I. Itkonen lává nuurrâm Suõʹnnʼjel-siidâst.

Kuohtuin analyysijn iäruh tai kielâi kooskâst láá merhâšijjee stuárráh. Čielgâ iäru lii ovdâmerkkân, et nuorttâlâškielâst paijeel 90 prosenttist värppinoomâin lii majemužžân uássin, nuuvt kočodum vuáđu-uássin, sääni laapp ‘värppi’.

Anarâškielâst sääni värppi lii vuáđu-uássin tuš 32 prosenttist noomâin. Iäru tyehin láá jieš­kote-

uvlágán vyevih rähtiđ värppinoomâid.

Keevâtlávt tot meerhâš, et nuorttâlâškielâst tává­ lumos värppinommâ tuálá sistees päikkinoomâ teik eres pääihi identifistee sääni já sääni laapp. Tegu noomâin Pooʹǥrevsuâllǥalaapp ‘Kiällársuolluu­ värppi’ já Viõʹlǧ­ǧes­vuõddâzlaapp ‘Vielgisčunnuu­ värppi’. Anarâškielâst värppinoomah láá vuod távjá nuuvt kočodum sirdâšem­noomah. Tot meerhâš, et värppi­nommâ lii identlâš moinnii eres noomáin.

Ovdâmerkkân värppinommân puáhtá leđe ton luovtâ nommâ, kost tot lii teik monnii eres aldasii pääihi nommâ. Tagareh värppinoomah láá ovdâ­ merkkân Pähtiluohtâ, mii lii Pähtiluovtâst já Áábrâmnjargâ, mii lii Áábrâmnjaargâ aldasijn.

Kuohtui vuovij vuáđujuurdâ lii pyehtiđ oovdân, mon pääihi alda nomâttum värppi lii.

Suárápeesi koldemin Väärpi sajattuv lasseen merhâšittee nabdemaagah láá vaarpij jiešvuođah ađai mii tobbeen teik ton aldasijn lii sehe maggaar värppi tot lii. Vuosmuu kovvejeh táválávt substantivijgijn já maajeeb adjek­ tiivijgijn. Tágáreh noomah láá uáli siämmáálágáneh anarâš- já nuortâlâš­kielâst, mut adjektiveh láá paijeel kuohtii táváluboh anarâškielâst, ko nuortâ­ lâškielâst. Substantiveh láá siämmáá ennuv.

Ovdâmerkkân Jieŋâlâsvärppi lii jieŋâlâs, Kuʹǩes­

laapp ‘Kuhesvärppi’ lii kukke, Šaardeeilaapp ~ Šari­dei­jee­väärpist koldedijn kulá uccâ juvvii šari­ dem já Kuonâ­väärpist lii paa haajâ. Čokk-ǩieʹđj­ laapp ‘Čuhâ­keeđgi­värppi’ já Čuhâkeđgi-nommâsâš vaarpij ponneest lii nuátán varâlâš čuhâkeđgi, mut Liettlaapp ‘Čunoivärppi’ já Korrâponnevärppi lává pone peeleest šiev koldem­sajeh. Põrttlaapp ‘Tupe­ värppi’ aldasijn lii tupe, Ulgâ­väärpi aldasijn vuod ulgâ. Viehâ távjá väärpi aldasijn oro lemin eromâš

12

muorâ, tegu uáiná noomâin Kâuʹrr­peäʒʒalaapp ‘Kavraapiässáávärppi’, Säđginâš (säđgin ‘muorâ mii lii pyeri kietâtuojijd’) já Suárápeeci. Muorâ tobdomerkkân muštâl tast, et kuittâg tágáreh värppi­ noomah iä pyevti leđe hirmâd puáráseh.

Motomijn härvinâšâin värppinoomâin láá rav­ vuuh tast, et maht väärpi ferttee keessiđ. Seggee­ njaar­gâst­poođâi lii värppi, mon ferttee keessiđ nuuvt, et nyeti pottâ lii Seggeenjaargâ kulij. Tává­ lávt nyeti pottâ lii riddoost tavas kulij. Čuõʹlde­

lappipaʹldde ‘Čuoldâ­väärpipaaldân’ lii taggaar värp­ pi, mon ferttee keessiđ nube väärpi paaldân. Tá­gá­ reh värppinoomah láá kärjil­kielâst já Kuovdâ­kiäinu tavekielâst še. Viehâ härvinâšah láá värppi­noo­mah, main lii tiätu vyerdittittee salâsist. Taga­reh-uv láá, tegu Kuávžurvärppi, Sáávjáškoddee já Suäʹv­vellaapp ‘Suávvilvärppi’. Eromâš anarâš värp­pi­ nommâ lii Eehidmááláš teik Ehidâsmááláš, mii kávnoo maaŋgâ saajeest: tain vaarpijn láá kol­dám kuolijd ehidâsmáállás ađai eehidpurrâmâš várás.

Šušmekálgu já variaatio Mottoom čielgâ iäruh härvinâšâb nuorttâlâš- já anarâš­kielâ värppinommâtiijpâin-uv láá.

Ovdâmerkkân nuorttâ­lâškielâg noomâin iä lah kuássin ulmui noomah. Anarist toh láá viehâ táváliih, tegu Igávärppi teik Morottijjee. Ulmuu nommâ muštâl, et kii teik kiäh láá väärpi omâs­ teijeeh teik kevtteeh. Nuorttâlâškielâ värppinoomâin iä lah ollágin oovtâuáság noomah, mut anarâškielâst toh láá ennuv, 18 prosenttid. Ohtân suijân lii tiäđust-uv tot, et nuorttâlâškielâ noomâin vuáđuuási laapp lii aldasij págulâš. Nuorttâlâškielâ värppinoomah láá mudoi-uv kale váhá kuhebeh ko anarâškielâst: tobbeen láá valaba viiđâuáság noomah-uv, tegu Peäʹssmõõrâstvuäjjnjääʹlmlaapp ‘Pessimoorâstajânjäälmi­värppi’, ko anarâškielâst neeljiuáságeh láá kuhemusah. Vala ohtâ anarâškielâ eromâšvuotâ láá uáli eromâš uuniiknoomah, tegu

Lipšiš, Ripon-ripon já Šušmekálgu. Tágáreh iä lah nuorttâlâš­kielâ materiaalist.

Anarâškielâ värppinoomáid oro lemin tijpâlâš, et toh láá uáli ereslágáneh koskânis ađai et tain lii ennuv variaatio. Tot lii lamaš máhđulâš, ko ovtâskâs väärpi láá kiävttám ain tuš ohtâ teik enâmustáá muáddi perruu. Tast muštâleh meid tagareh värppinoomah ko Jiägáš, Čuálmááh já Vyeppee. Jiäggááh, čuálmááh já vyeppeeh láá miätá Aanaar, melgâd jyehi táálu aldasijn. Tondiet tagareh noomah iä heivii stuorrâ, tobdos paaihij nommân, mut láá toháliih monnii perruu “jieijâs”, aldemuu jiäggáá, čuálmáá teik vyeppee sehe perruu vaarpij nommân. Veik Suõʹnnʼjel-siijdâ vaarpijn láá lamaš siämmáá uccáá kevtteeh, sist ij lah náávt ennuv variaatio. Tondiet ferttee nabded, et variaatio-uv lii ohtâ tai juávhui värppinommâkulttuurij iäruin.

Luuvâ lase: Álgu-nettitiätuvuáđu <kaino.kotus.fi/algu/> T. I. Itkonen: Suomen lappalaiset, 1. uási, s. 556–558 já 577–588 sehe Koltan- ja kuolanlapin sanakirja, 2. uási, s. 965–1038.

Suomen sanojen alkuperä. Etymologisâš sänikirje.

13

Rähisvuotâ Márjá-Liisá Olthuis

L

âi muáttám jo tommit, et siijdân lijjii eidu lekkum

Vuorâs keejâi munjin čuoigâdijnis já eeđâi:

vorâs čuoigâmlätteeh. Eellim čuoigâmin viiđâ

– Kolážâm. Ele kuldâl suu! Tunjin ij toovâ pyere

kilomeetter lättee jieččân rijjâ pasepeeivi illoon.

uuccâđ rähisvuođâ puástu ulmuin.

Tobbeen čuoigâdij meiddei Kyösti, kote lâi paijeel 90-ihásâš vuorâs. Sun lâi ain hirmâd sävri, tego nuorâ

Mun paaccim smiettâđ. Uuccâđ rähisvuođâ? Puástu

kandâ te. Huáppu sust ij lamaš kuussân, mut liijká

ulmuin? Lijjim-uv mun maka ucâmin rähisvuođâ?

must lâi korrâ pargo pisottâllâđ suu fáárust, tastko

Jiem mun toos máttám västidiđ jieškin. Mut liävus te

sun kuárŋui vieltijd čuuvtij häppilubbooht ko mun.

maht lâi. Mun kuittâg oppim taam smavvâ savâs­

Já nuuvt te muoi čuoigâdáin váháš áigáá oovtfááru.

tâllâm ääigi rähisvuođâst čuuvtij eenâb ko oovtâgin savâstâlmist ovdil. Kyösti kale tast ferttij tiettiđ –

Paifakkist Kyösti čuoigâškuođij hitásubbooht já

sun, kote lâi jo eellim uáinám já lâi jo kuohtii

eeđâi munjin čuoigâdijnis:

karttâm emedis hävdidiđ. Majemuust lâi viehâ

– Takkâ ko tun čuoigah muin! Juurdâš! Muin, kote

uánihâš äigi.

lam jo näävt hiđes!

Muoi čuoigâdáim vala lättee kiäčán, já nuuvt te lâi Ilo lâi tiäđust-uv ain muu peln. Nuuvt tääl-uv. Sust

äigi iärániđ. Mun tuáivuttim Kyöstin hävskis pase­

lijjii ain nuuvt hiärváás mainâseh, et taid lâi suotâs

peeivi. Čuoigâmmokke lâi toohâm munnui kuohtuid

kuldâliđ.

pyere.

Kyösti joođhij:

Munjin eromâšávt taat čuoigâmmokke lâi lamaš pye­

– Tun lah nuuvt pyeri olmooš! Puohah tuu váimustis

ri. Mun meridim maidnii taan savâstâllâm maŋa.

rähisteh!

Täst ovdâskulij mun iskâččim uáiniđ puoh rähis­ vuođâ jieččân pirrâsist. Jyehi puudâst. Jyehi saajeest.

Mun illá uskum peljijdân. Häärvis lijjii munjin nuuvt

Jyehi ulmust kii munjin merhâšičij maidnii. Já tääl

muččâdávt sárnum rähisvuođâst!

aalgâst mun algâttiččim alnaan. Smiettim tom, moin naalijn mun rähističčim jieččân. Já kogo muu jieččân

Mun kijttim suu mučis saanijn. Já siämmást mun

persovnist ličij ain pyeredemmune. Ama tot lâi

čielgejim sunjin, veik jiem kuássin eellimstân

rähisvuotâ? Teikâ kuittâg algâ toos? Já koolgâi-uv

áigumgin tast kiässán maiden jiendâđ:

rähisvuođâ kostnii já mahtnii uuccâđ? Jispa tom ij

– Tiäđáh-uv, iä aaibâs puohah muu räähist... Mun

usâččiigin kosten? Jispa tággáár smavvâ nubástittem

lam eidu kuullâm, et aainâskin ohtâ olmooš taan

jurdâččemvyevist puávtáččij-uv pittáá rähisvuođâst

maailmist ij räähist muu ollágin.

maassâdkulij? Mun nobdim, et eidu taat čuoigâm­ mohe savâstâllâm ličij vissásávt smavvâ láávháš

Jiem raskim tom sunjin ettâđ, et mun jieš lijkkojim

tohokulij. Eidu tääl mun rähistim taam čuoigâm­

eidu taan ulmui hirmâd ennuv. Räähistmist mun

puudâ. Já mun rähistim jieččân čuoigâmskippáár já

puohtim taan tiileest tuš nievdâđ; tot lâi munjin

suu lieggâ jurduid. Já pááikán vyejedijnân mun

aaibâs meendu stuorrâ naver. Mut mun halijdim

tiäđust-uv hundâruššim, mii te lâigin munjin

kale suu rähistiđ.

čuávuvâš rähis äšši.

14

Nuvâhánnáá Henna Tervaniemi

M

áárjá čokkái linjâšautost já keejâi laasâst olgos.

stuorrâ uási pärni- já nuorâvuođâstis sunnuu kulen.

Sun ličij forgâ merisaajeest. Mätki lâi lamaš

Máárján Ánná lâi lamaš ain ko nubbe enni, mut

kukke ige sun lamaš nuuvt viseskin tast, halijdij-uv

tiäđust-uv meiddei eenâb skippáár ko jieijâs enni.

sun ubâ leđe reeisust. Lâi kuullâm kuhes äigi suu

Máárjá lâi vuálgám nuuvt kivkked maassâd pááikán

oovdeb kolliistâlmist. Linjâšautost iä lamaš ennuv

muáddi ive ovdil, já tot lâi vaiguttâm ennuv sunnuu

ulmuuh, tuše muáddi tuurist. Autost lâi kuittâg

koskâvuotân. Máárjá já Ánná láin tuše motomijd

liegâs. Máárjá nierâkeejih já peeljih aaibâs ruápsájii.

keerdijd uáinám uánihávt Máárjá kulen já sárnum

Vyeijee huuihij sunjin, ete forgâ ličij Máárjá siäsá,

puhelimist. Ij sun vissâ liččii täälgin puáttám, mut

Ááná, ratkuuttâh.

ko lâi pággu. Lijjii toh juhleh já Erkki lâi ettâm

Ánná-siäsá lâi maŋgâ ive táttum, ete Máárjá

Máárján, ete tääl kolgâččij puáttiđ. Iä lamaš eres

puáđáččij oppeet. Jiešalnees ubâ ton tove ko sun lâi

muulsâiävtuh. Vuoi ko Máárjá ličij tuostâm ettâđ

lamaš meddâl. Ánná lâi koskâihásâš, mut sust já suu

Áánán olmâ suujâ!

kállást, Eerkist iä lamaš párnááh. Máárjá lâi viättám

Tääl Máárjá talle čuážui luoddâpiällást. Vyeijee

15

seevij sunjin já linjâšauto vuolgij ovdâskulij. Máárjá

koi­jâdij já poođij ucánjáhháá aldeláá. Máárjá tuár­

keejâi táálu kulij já šuáhkádij jiänusân. Lâi algâkeesi

gistij já vaaldij läävhi majaskulij. Piättár karestij

já soovijn lijjii jo loostah. Kostnii kullui kielâviälgu

Máárjá uálgátuáivi.

lávlumin. Máárjást ij lamaš ruokkâdvuotâ. Ličij-uv

– Lam ilolâš ko tun poottih. Lam vuárdám já tuái­

Piättár juhleest? Já jis ličij, maid sun eđâččij sunjin?

vum jo maŋgâ oho, ete uáinám tuu. Lijjim tunjin

Ličij-uv sust kiinii fáárust? Máárjást ij lam lamaš

nuuvt suttâm ko vuolgih, mut tääl mun halijdâm

kihheen ton maŋa ko sun lâi vuálgám meddâl. Mut

tuše, ete tun keejah munjin tego ovdil-uv.

sun lâi smiettâm kale Piättár jyehi peeivi.

– Piättár, mun.. Addâgâs. Mun suorgânim. Lijjim

nuuvt nuorâ-uv. Máárjá irâttij, mut suu jienâ lappui

Máárjá ooinij, ete kiinii vaazij suu oovdeld. Ko

sun ooinij, ete tuot olmooš lâi Ánná, Máárjá orostij

kuus­nii.

já talle kaččâlij. Ko nisoneh kuáhtáin, Ánná saloi

– Vistig mun jurdim, ete tust lii kiinii nubbe mäddin,

Máárjá lieggâsávt.

mut talle mun savâstâllim Ánnáin. Mun ervidim, ete

– Mun lam nuuvt ilolâš! Ánná siihij.

tun suorgânih, tondiet lâi áinoo máhđulâsvuotâ tuše

– Nuuvt mun-uv lam! Máárjá eeđâi já huámášij ete

vyerdiđ. Tiäđáh-uv, Ánná juurdij viehâ kuhháá, ete

sun tuođâi tárguttij tom. – Kal taat lii munjin ko

tuu vyelgim lâi suu suijâ!

nube päikki já lam ahevuššâm taam saje, sun vala

– Tiäđám, Máárjá siihij. – Já lam nuuvt nievris mie­

mieđettij já smietâi, lâi-uv komment sunjin olssis vâi

lâst tast... Jiem halijdâm... jiem tuostâm ettâđ sunjin.

Áánán. Já kalhân sun lâi ahevuššâm taam saje, Ááná

Jiem oskom, ete tungin tuođâi halijdih...

já Eerki.

– Mondiet tun koolgah ain stivriđ puoh aašijd? Tun

– Láá-uv puohah puáttám? Máárjá koijâdij.

lah nuorâ, tun uážuh meiddei eelliđ! Tot lii loválâš!

– Masa puohah láá puáttám, Ánná mieđettij já joođ­

Piättár keesij Máárjá váhá olgoláá táálust. Sun laiđij

hij: – Mut eskin tääl juhleh pyehtih tuođâi älgiđ.

Máárjá rido kulij já Máárjá tiiptij tääl Piättár väldiđ

Puohah láá vuárdám tuu.

suu kieđâst kiddâ. Puoh puáris tobdoh pottii oppeet

– Aaibâs puohah? Máárjá koijâdij, mut ovdilgo Ánná

Máárjá mielân. Sun muuštij maht suái láin vázzám

kiergânij västidiđ, Piättár čuážui sunnuu oovdâst.

taan riddoost já aldatuoddârist-uv.

Máárjá stergâgij sajasis.

– Ij tot lah nuuvt, ete mun halijdâm stivriđ, Máárjá

eeđâi. – Mun tuše jiem haalijd pettâšuđ.

Piättár tuođâi čuážui uuvsâ piällást já keejâi

Máárján. Máárjá irâttij karveđ suu, mut tušij tiet.

Mut Piättár culidij suu piälján:

Ánná vaaldij suu kieđâst já laiđij njuolgist Piättár

– Mun jiem kuássin joskâm tuu räähistmist. Mun

kuuvl.

lam vuárdám já vuárdám tuu. Keččâlim kale váhá

– Tunnust láá vissásávt ennuv ääših savâstâllâmnáál,

ääigi irguustâllâđ, mut kihheen ij lah siämmáálágán

mun kuáđám tunnuu váhá ááigán já uusâm Eerki

ko tun. Tuu mun rähistâm, já tuin mun halijdâm

kost­nii, Ánná huihádij já talle sun lâi jo meddâl.

naaijâđ. Mun tuáivum, ete mottoom peeivi tun-uv

Máárjá paasij keččâđ suu maajeeld räđittum mieláin.

lah siämmáá mielâst.

Váháš áigáá kuohtuuh láin joskâ. Piättár tuš keejâi

Piättár keejâi njuolgist suu čolmijd já vala joođhij:

Máárján siämmáánáál ko sun lâi maŋgii ovdil

– Muái láán tääl muáddi ive puárásuboh, maid arvâ­

keččâm. Máárjá noskáttij.

lah?

– Ele keejâ muu tienuuvt, Máárjá šuáhkádij.

– Kale mun halijdâm, Máárjá šuáhkádij já njuškij

– Na maht mun puávtám talle keččâđ tuu? Piättár

Piät­tár čiäpáttân. – Mun rähistâm tuu nuváhánnáá!

16

Irján Ijjâlodde iätáduvá Čälleeh: Henna Tervaniemi, Marja-Liisa Olthuis

1.

Irján Ijjâlodde kirdelij pyecceiviäsust Unto Uárree

parttâšuin. Sulo, kii lâi lamaš joođoost pyeráin, lâi

kuuvl. Untost lijjii onne šoddâmpeivijuhleh. Sun

vuáijám vahâgist Niijlâs oolâ, kii lâi lamaš joođoost

aasâi markkân alda, jiešalnees markkân roobdâst,

cancon. Irján lâi lamaš eidu kiirdâšmin tast já lâi

togo kogo mecci álgá. Pyecceiviäsust kirdemluodâ

uáinám päärti. Sun lâi moonnâm išán. Sun lâi

mield mätki ij lamaš kukkegin, já Irján lâi uáli jotelis

tuálvum kuáhtá pyecceiviäsun já toho kyevtis láin

kirdee. Nuuvtpa sun arvâlij, ete muádi miinut

meiddei pááccám tarkkuustâlmân. Nuuvt tast lâi

keččin sun ličij jo naavdâšmin šoddâmpeiviheerskuin.

keev vâm, já tääl Irján lâi kirdemin Unto

Váhá ääigi tassaaš piegâi vala, mut tääl ehidist jo

šoddâmpeivijuuhlán. Sun lâi lopedâm tuálvuđ Sulo

ložžij.

skeŋkkâširottâs Unton. Sun oonij kunneeäššin tom ete skeŋkkâ toimâttui.

Irján smietâi kirdedijnis, mon unohávt lâi keevvâm Sulo Säpligân já Niijlâs Njuámmilân.

Veikkâ iššeedmân lâi kuullâm ääigi, sun lâi vala

- Kal sevŋâdâsâst sáttá keevvâđ veikkâ maht, sun

puorijn aigijn joođoost. Sevŋâd kale lâi, mut

smietâi.

luhhoost sust lâi pyeri uáinu. Ton tááhusthân sun lâi meiddei uáinám mii lâi tábáhtum.

Meiddei Sulo já Niijlâs láin lamaš monâmin šoddâmpeivijuhlijd ko lâi sattum hirmos pärtti. Suoi

Ige kuhháágin ko Irján jo kiirdij uárreeperruu

kuohtuuh láin lamaš joođoost markkânist

päikkimuorâ kulen. Sun täärhistškuođij, kost Unto

širottâsâittáá iäváge uáinám kyeimis. Nuuvtpa suoi

skeŋkkâ lâi. Sun lâi nahettâm tom čevelavkkâsis já

17

pieijâm lavhii puálu pyereest kiddâ.

hij. - Na, mut Irján, maid immâšijd tun tääbbin čurtoh? Lah-uv tun läpittâm maidnii?

Mut maid immâšijd? Lavkkâhân lâi áávus! Puállu lâi

- Kale mun lam!! Mun pessiuáivi lam läpittâm Unto

lekkâsâm, já skeŋkkâširottâs ij kavnum innig kosten!

skeeŋkâ! Ige tot lamaš muu jieččân skeŋkkâ mut

Kost ármugâsâst tot širottâs lâi?

Sulo skeŋkkâ Unton. Maid immâšijd mun tääl poorgâm?

Irján poltoi lavhii veikâ mon kollii mut kuárus tot

- Nááh, kaa-pevk! Rávnár Riävská skeeihij.

lâi. Lavhii siste koočâi tuše kevttum njunelijne.

Mut Irján Ijjâlodde joođhij nievrin: Irján Ijjâlodde hundârušâi. Jis tot skeŋkkâširottâs lâi

- Sulost lii lamaš mudoi-uv nuuvt vaigâdis eehid. Já

koččâm enâmân? Mut ij sun tom uáinám. Sun lâi jo

mun lopedim išediđ skeŋkkáin!

viehâ toskástum.

- Na kula, nabai jis muoi occeen tom oovtâst?

Rávnár iävtuttij.

Paifakkist sun kuulâi jienâ seelgi tyehin. Rávnár

- Takkâ, tot kale lii pyeri! Kale munnust lii vala asto

Riävská tobbeen kaačâi tegu cuáŋuiriävská kuás-uv

uuccâđ tom, Irján ilodij.

já huámmášij Irján.

Já nuuvt suái vuod lappuin sevŋâdâsân, uuccâđ - Kaa-pevk-ka-pevk-ka-pevk! Rávnár Riävská skeei­

širottâsskeeŋkâ.

2.

Siämmáá ääigi Piäkká Puásui lâi puáttám markkâ­

Návt Piäkká lâi aaibâs jurduidis siste. Kivkked sun

nân. Sun lâi puurrâm kuobbârijd luoddâpiällást.

tuubdâi ko miinii imâš tiiŋgâid koočâi suu čuárván.

Táválávt sun juuđij čurruu fáárust, mut onnáá peeivi

Sun puuštij uáivis, mut tot tiŋgâ tarvanij toos já pisoi

sun lâi suttâm jieijâs ustevij oolâ já lâi njolgestâm

čuárvist kiddâ. Piäkká suorgânij já iätádui nuuvt et

ohtuu markkânân. Ij sun kale innig olmâ suujâgin

ruotâškuođij pirrâ pirrâ. Sun ruovgâi nuuvt

muštám toos, et mondiet sun lâi suttâm. Tääl sust

korrâsávt, ete Liäiná Lädikuávská, kii lâi eidu

lâi jo uáli nievris mielâ ko sun lâi aaibâs ohtuu. Sun

kirdemin tast lappâd, huámášij suu.

smietâi:

- Ká-ká-ká.. Na maid tun Piäkká, tarbâšah-uv tun

- Kalba mun oppeet ucceest sutettim... Vissâ tot lâi

iše?

ton­diet ko mun halijdim tohâluddâđ váhá stuár­ráá­

- Vuoi takkâ!! Iššeed muu!

bin ko mun lam. Ain tot lii nuuvt. Mut mun nuuvt

- Na moin naalijn?

halijdiččim, ete puoh ihástâlâččii muu.

- Miinii koočâi muu oolâ! Vissâ tot lii alme tääl koččâmin! Tääl mun finniim jieččân áánsu mield!

18

- Káá-ká-ká-ká… Naa, rávhuduuba tääl, pyeri puásui!

älkkee, nuuvtko vissásávt puohah tietih kiäst lii motomin lamaš miinii uáivist kiddâ. Ain ko Liäiná

Liäiná Lädikuávská keejâi Piäká čorvijd:

moonâi aldeláhháá Piäká čoorvijd, Piäkká lihâdij

- Ij tust kal oinuu mihheen almepittáid čuárvist…

nuuvt, ete Liäiná ferttij ubâ ääigi karveđ pastelis

Tiehân hiäŋgáá aaibâs táválâš pakkeet! Tot lii váhá

čoorvijd.

kiškum.

- Mii pakettijd tot lii? Piäkká Puásui koijâdij.

Mottoomnáál Liäiná kuittâg luhostui toppiđ kiddâ

- Miinii tagarijd mii kildá.

pävirpitá roobdâst, já tehân te tot koočâi enâmân.

Päddipittááš vala paasij čorvijd, mut Liäiná toppij

Liäiná poođij aldeláá:

tast-uv kiddâ já viijmâg finnij tom meddâl Piäkká

- Jis tun tääl rávhuduuh, te mun puávtám keččâđ mii

Poccuu čoorvijn.

tiiŋgâid tuu čuárvist lii.

Piäkká irâttij rávhuduđ nuuvt pyereest ko kiinii jo

Piäkká Puásui kale lâi ilolâš já tutâvâš, mut kiästnii

iirât tien tiileest ko pala hirmâdávt. Tot ij lamaš

iärásist lâi stuorrâ eeti.

3.

Ton siämmáá puudâ Irjánkyevtis Rávnáráin láin

- Ji- jiem mun tieđe, Irján eeđâi.

kuorâmin Irján kirdemluodâid. Veikkâ suoi kuohtuuh láin šiev kirdeeh, ij lam älkkee kirdeđ

Mut liijká suoi tuostáin kirdeđ váhá aldeláá nuuvt et

sevŋâdâsâst.

suoi oinijn pyerebeht.

- Tiet kale lii Piäkká Puásui kote ruávgá! Irján

Rávnár koijâdij paifakkist Irjánist:

Ijjâlodde tuubdâi.

- Na nuuvt kustoo lii-uv! Rávnár miäđuštij.

- Muštáh-uv tun, Irján, lehâstih-uv tun tom laavhâ monnii muddoost?

Eetihân Piäkást oroi lemin ko sun nuuvt korrâsávt

- Na jiem eissigin lehâstâm! Peic vyerdilistpa... Vâi

ruovgâi! Já mottoom kooskâst kullui meiddei “ká-

lâi-uvks tot jo ovdil? hmm... Na tääl mun jiem lah

ká-ká”. Lâi älkkee ervidiđ, kii huáđđoid Piäkká

aaibâs vises.

Poccust lâi skipárin.

Irján keččâlij mušteđ mut ij sun muštám vissásávt.

Liäiná Lädikuávská tiäđust-uv!

Siämmást Irjánkyevtis Rávnáráin kuuláin suámálii jienâ. Kullui tuše “Ov-ov-ovvv”. Tot jotkui já jotkui.

Liäiná lâi eidu toppiimin pakkeet Piäká čuárvist ko

- Mii jienâid tot lii? Rávnár suorgânij.

puoh neeljis kuáhtájii.

19

4.

Irján Ijjâlodde ilosmij:

mut oppeet sevŋâdâsâst ij lamaš älkkee kavnâđ

- Muu pakkeet!!! Tunhân lah kavnâm tom, Piäkká!

maiden, eennâm lâi tevkkâd.. Luhhoost sij lijjii

Mon suotâs!

neeljis.

- Maid? Pakkeet? Tuu pakkeet? Maid immâšijd tot

Liäiná, Irján já Rávnár uccii širottâs jyehi miestust

muu čuárvist poorgâi? Piäkká koijâdij.

tast alda, já Piäkká enâmist.

Irján ij kiergân ettâđ maiden ko siämmást Rávnár

Kivkked Rávnár skeeihij korrâ jienân:

huihádij: - Keejâ Irján, tothân lii kuárus...

- Hei, tovben uáinoo miinii kildee tiiŋgâid!

Já tobbeenhân tot širottâs oinui, já aaibâs

Tuš kiškum pakkeet oinui enâmist já päddipittááš

herskukuobbâr paaldâst.

Liäiná lodenjuuneest. Liäiná já Piäkká keijáin Irjánkuáhtá. Irján já Rávnár keijáin maassâd.

Puohah lijjii iloliih, mut puoh ilolumos lâi kuittâg

Mottoom puudân kihheen ij ettâm maiden. Tastoo

Irján, kote tääl čáárvui širottâs lodenjunestis nuuvt,

Irján sárnuškuođij vuosmužžân. - Vuoi pennuu

ete Rávnár jo poolâi ete tot cuovkkâničij forgâ.

seibi! Oppeet-uvks tot lappui?

Skipáreh paketistii skeeŋkâ uđđâsist já Irján piejâi tom huolâlávt čevelavkkâsis. Sun vala tärhistij, ete

Já muádi miinut keččin Irján lâi selvâttâm meiddei

puállu lâi pyereest kiddâ.

Piäkán já Liäinán mast lâi koččâmuš.

Piäká sun muuštij kijtteđ. - Amahân mun jiem liččii Pakkeet lâi kavnum, mut kost lâi širottâs?

kavnâm ubâ širottâs tuuttáá Piäkká. Lâiba lukko, ete tun lijjih eidu tääbbin! Mun lam tunjin nuuvt

- Káá-ká-ká! Ij tot pyevti leđe hirmâd kukken, mun

kijtolâš! Irján šuáhkádij.

vissásávt oinim maidnii kildeid talle ko poottim Piäká kuuvl. Liäiná eeđâi. - Ličij-uv tot kirdelâm

Loppâ pyereest, puoh pyereest. Loddeskipáreh

kuusnii ko Piäkká puuštij uáivis já ruotâi nuuvt

kiergânii vala pyereest Unto šoddâmpeivijuhlijd já

korrâsávt? Tääbbinhân tot viehâ alda kalga leđe, iän

Piäkká meridij vyelgiđ puásuiustevijdis uuccâđ. Sun

hirmâd kuhás lah sirdum.

lâi ilolâš ko lâi puáhtám išediđ kiännii. Sun iberdij tääl, ete jis haalijd ihástâllâm, tot šadda aaibâs

Nuuvt toh puoh neeljis usâškuottii širottâs. Piäkká

táválijn aašijn. Juáháš puáhtá leđe sáŋgár talle ko

lâi kuáttum, ko kuhes, lieggâ čoovčâ tiet lijjii ennuv

kiästnii lii eeti.

vala kuobbâreh-uv. Vijđodâh ij lamaš hirmâd viijđes,

20

Ereslágán kesiluámu: kulmâ oho Udmurtiast Jukka Mettovaara Maid porgâđ jis lii oovtâ mánuppaje pargottáá? Taan koččâmâšân mun kolgim västidiđ ovdil keesi. Muu pesti Säämi máttááttâskuávdáást nuuvâi vyesimáánu loopâst já kesimáánust lijjim áigumin kyevti konferensân olgoenâmáid. Mut syeinimáánu lei ain áávus. Mun meridim vyelgiđ Udmurtian luuhâđ udmurtkielâ já kulttuur.

Mii kesiškoovlâid?

Mun oinim Facebookist almottâs, et puátimin lii

nubbe máhđulâšvuotâ lii porgâttiđ uuccâmhomá

udmurtkielâ kesiškovlâ já et ucâmušâi majemuš

mätkitoimâttuvâst teikkâ Suomâ-Ruoššâ-seervist.

vuolgâttempeivi lii vyesimáánu loppâ. Must lei jo

Mun vuolgâttim pápárijd já paasâ toho postáin já

váhá ääigi lamaš mohtâ oppâđ mottoom uđđâ

pelnub oho keččin finnejim paasâ viisumáin maasâd.

syemmilâš-ugrilii kielâ, te meridim vuolgâttiđ ucâmuš. Tot šleđgâpostâ taaiđij vyelgiđ aaibâs

Udmurtia uáivikaavpug lii Iževsk, udmurtkielân Iž

majemuu minuttist, já masa čuávuváá peeivi poođij

tâi Ižkar. Toho piäsá jo-uv kirdemmašináin teikkâ

jo vástádâs: tiervâpuáttim! Tothân moonâi hiälpust,

junáin, moin mun loppâloopâst meridim jotteeđ.

mun smiettim.

Mun lijjim lamaš ovdil tuš ohtii Ruošâ junást já tääl mun halijdim keččâđ, et maht toh láá ihelovveest

Mun kolgim rahttâtškyettiđ máátkán. Kostkis tot

muttum. Mut vistig kalga peessâđ Ruošâ pel já

Udmurtia täsiväldi ubâ liigin? Mun tiettim ovddist

Moskovan. Tot ornâšuvá ovdâmerkkân Tolstoi-

tuš tom, et tobbeen rähtih Kalašnikov-kiverijd já et

ijjâjunáin, mii jotá Helsig já Moskova kooskâ ohtii

Euroviisuin pegâlmin šoddâm Buranovo ááhuh láá

peeivist. Juná vuálgá Helsigist tijme kuuđâ maŋa

tobbeen vuálgus. Kárttáást oinim et Oulust tot lii

ehidist já lii Moskovast čuávuváá iiđeed.

suullân 3000 kilomeetter keččin, vááijuv 500 kilomeetterid Ural-vaarijn viestârkulij Euroop

Ubâlohán kalga ettâđ, et Ruošâ junáh láá šiev oor­

robdâkuávluin. Mun suogârdim et magaráin fiävroin

nigist. Puoh tuáimá pyereest, hiivsigeh láá čurgâ­deh

toho ubâ pesâččij já maid toho kuulmâ oho várás

já purrâmâš puáhtá uástiđ nuuvt ravintolaváávnust

taarbâš.

ko vávnuhoittájeijest. Sust uážžu meid koopâid já kume čääsi teejâ tâi käähvi várás. Helsig–Moskova-

Ruoššâ lii taggaar päikki, kuus iä tuše heervâ tiet

junáliipu haadan kulá meid uccáá purrâmâš.

moonâ pic toho taarbâš viisum. Tom finnee nuuvt et

Enâmus mađhâšeijein urruu kuittâg lemin jieijâs

iälá tevdimin ucâmuš Ruošâ ambassaadist teikkâ

evviseh fáárust jo junán monâdijn. Helsigist

viisumkuávdáást. Viisum labdosin taarbâš povdiittâs

Moskovan munjin poođij hyttiskipárin ohtâ ryešilâš

Ruošâst. Muu tábáhtusâst tot ferttij leđe Udmurtia

kandâ, kii lei lamaš pargomääđhist Suomâst. Sun

staatâollâopâttuvâst, tastko mun lijjim monâmin

sáárnui pyereest eŋgâlâskielâ já išedistij muu

toho uáppen. Aldemus ambassaad kuus Oulust piäsá

konduktöörijguin, ko mun jiem vala tuostâm

hiälpumusávt lii tiäđust-uv Helsigist. Luhhoost

ennustkin pulžođ jieččân hyenes ruošâkielân.

21

Čällee Iževsk elleikäärdist kolliimin muuršâi kulen.

Helsig sundeest puáđidijn juná loppâorostâh lii

Jotteem Moskovast lii älkkeemus metroin: tot tuálvu

Leningradskij vokzal adai Leningrad sajattâh, já juná

pyereest jyehi sajan ige peivilippu máksám ko váhá

Iževsk kuávlun vuálgá vist Kazan sajattuvâst, mii lii

paijeel kulmâ euro. Iđedist já eehidpeeivi tobbeen

eidu mudágávt nube peln luodâ Leningrad sajattuv

láá kale ennuv ulmuuh, ko paargon jotteeh já

puotâ. Juná ij kuittâg vuálgáččii vala käävci tiijmán.

pááikán mäcceeh puákkejeh vávnoid. Motomeh

Nuuvtpa mun tolvum mätkilaavhâ Kazan sajattuv

metrosajattuvah láá hirmâd fijnáseh, nuuvt et ton-

vuárkkumskaapin já vuolgim kejâdiđ Ruošâ uáivi­

uv tiet metroost kannat eelliđ.

kaavpug Moskova kost jiem lamaš ovdil iällámgin..

Tijme neelji maŋa mun elâččim käävpist uástimin Moskovast lii nuuvt ennuv uáinámuš et ohtâ peivi ij

evvisijd já moonnim Kazan sajattâhân vyerdiđ juná

mahten pijssáá. Mun liččim halijdâm kolliđ Lenin

vyelgim. Váávnuin lijjii kyehti keerdi já oroi et jyehi

kulen, mut tot vyerdee turistij ráiđu, mii muuvrâ

saje lei vuobdum. Taan tove mun lijjim väridâm

kuáŋŋud maigârdij, lei kukke tego nelgi-ihe. Nuuvt

pajeseeŋgâ hyytist, kost mij leim neeljis: mun, ohtâ

mun jiem viiššâmgin toho pääcciđ čuážžuđ ubâ

nuorâ almai, nissoon já äijih. Kihheen ij tubdâm

piäiván. Jis lijkkoo mučis rakânâssáid, te Ruopsis tori

nubijdis, epke mij kal hirmâdávt savâstâmgin. Äijih

lii kuittâg uáinim verttâ, siämmáá ko VDNH, oovdeb

ličij vissâ lamaš huálššáá mut adelij piärán ko

Sovjetlito aalmugekonomia juvsoi čááitus, mii tääl

huámášij, et iärráseh halijdii leđe jávuttáá.

tobdoo noomáin Ruošâeennâm čáituskuávdáš. Tob­ been lii fiijnâ paviljoŋgij lasseen hitruus uccâ museo,

Veik junáh lijjii enâmustáá makkuuh, te oovtâ ääši

kost láá sovjetáigásiih šlanttispellâ­automaateh, maid

mun kuittâg läittilistám: Iževsk junást ličij kolgâm

piäsá meid jieš keččâliđ.

leđe áimumolsom, mut tot ij orroom toimâmin.

22

Hyytist lei iho nuuvt hirmâd kume et lei pággu

kiäsuttižžii kiämmán tommit, et tot ličij taid viiššâm

kyeđđiđ uuvsâ kuávhild. Aalgâst mun lijjim váhá

rievediđ. Viijmâg nahareh-uv rottejii, já iđedist mij

huolâst, mut arvâlim et iä muu tävireh kuittâg

leim-uv jo Iževskist.

Art-rezidencija lii Iževsk nuorâ taiđârij já kulttuurulmui kuávdáš.

Pááppárääših Muu vuástávälden Iževsk sajattuvâst lei Ljova, ohtâ

toho peesâi virgálávt asâduđ, te ferttij eelliđ uáivi­

Udmurtia staatâollâopâttuv uáppein kii sáárnui

konttorist tevdimin mottoom pááppár, mast munjin

ruošâ- já uŋgarkielâ mut ij ennustkin eŋgâlâskielâ.

adelui lope orodiđ asâttuvâst tiätu ääigi. Talle tom

Nuuvtpa mun-uv ferttejim älgiđ piergiittâllâđ

tevdum pááppár muoi tuálvoim maasâd asâttâhân,

ruošâkieláin. Puáttimpeeivi šoŋŋâ lei kal šiev: lei

kost asâttuv jođetteijee toppij tom já táátui must

liegâs, piäiváš paaštij, já lei ain váhá laavtâs oovdeb

vala kulmâ passâkove. Luhhoost mun lijjim váldám

iijâ arve maŋa. Muoi Ljovain valdijm taaksi já eelijm

fáárun puoh nelji paijeelmiärálii passâkove, moh

vistig asâttuvâst tuálvumin mätkitävirijd toho. Te

pääihist lijjii kavnum, já adelim kulmâ sunjin.

ferttijm tállán älgiđ tipšođ byrokratia-aašijd, moh

Moossun taid nyevt ennuv taarbâš, mun smiettim.

peggih lemin Ruošâst ennuv.

Oovtâ sun tarvettij asettes pááppár­pitážân, nube mottoom stuorrâ kiirján já kuálmád moonâi kuusnii,

Udmurtia ollâopâttuvâst láá ennuv asâttuvah miätá

jiem innig muštegin. Tot asettes pááppár lei muu

kaavpug, já toi uáivikonttor lii ollâopâttuv alda

jotolope, propusk, moin asâttâhân peesâi siisâ. Talle

vááijuv kilomeetter keččin muu asâttuvâst. Ovdil ko

jođetteijee keigij munjin uáđá­duvâid já viste čovduu

23

já táátui muu tärhistiđ, et ton leejeest tuođâi láá

Ljova eeđâi et tot majemuš niäljád passâkove kalga

puoh čiččâm tiŋgâd, já vuálá­čäälliđ jyehi tiiŋgâ sierâ

ollâopâttuv toimâttâhân, kost rähtih munjin vala

ton stuorrâ kiirján.

oovtâ jotolove. Ollâopâttuv vyelikeerdi aulast čokot­ tellii pevdipiällást almaah čuovjis uniform pajalist

Viijmâg mun peessim purâdiđ já tastmaŋa vuosmuu

tärhistmin ulmui propuskijd, ige luokkaviistán peesâ

tiijmán, mon fáddán lei laiđiittâs udmurt kulttuurân.

lovettáá.

Kurssâ álgá Vuosmuu peeivi loopâst lei uápásmemeehid mast

tijmij maŋa lei peivimäälis, já škovlâpeeivi loopâst

puoh uáppeeh teivii sehe nubijdiskuin já tuutor­

lei jo-uv kulttuurluvâldâh teikkâ ekskursio ađai mok­

uáppeiguin. Tastko mij leim udmurtkielâ kuursâst

kemätki kuusnii. Reeisuin lijjii ain fáárust meiddei

tuš viiđâs, te mist lei távjá ohtsâš ohjelm ruošâkielâ

ruošâkielâ kesiškoovlâ uáppeeh. Mij eelijm jieškote-

kesiškoovlâ lohheiguin, kiäi kurssâ lei joođoost

uv soojijn, ovdâmerkkân Ludorvai-olgomuseost kost

siämmáá ääigi ko mii. Uápásmemehidist mij káhvás­

puáhtá uáiniđ ärbivuáválii udmurtlii siijdâ, Karamas-

tâlâim já speelâim lyevdispeelâid mottoom kähvi­

Peĺga udmurtkulttuur kuávdáást já Votkinsk

viäsust, já tastmaŋa moonâim vala olgos muorâs­tâ­

kaavpugist Pjotr Iljič Čaikovskij päikkimuseost.

hân sierrâđ ärbivuáválijd udmurtlij rieggeeleeihâid.

Ekskursioin lâi hitruu, ko peesâi keččâđ maidnii Kielâtijmeh algii nube kurssâpeeivi. Mij vittâ udmurt­

muide-uv ko tuš luokkaviste seeinijd. Kulttuur­

kielâ uáppee leim juohhum kyevti täsijuávkun: mun

kuávdáást mijjân čäitistii et magareh láá udmurt

já eestilâš Erkki láim kuávttáá algâtääsi juávhust.

heejah: uážuim purrâmâššân perepeč, mii lii váhá

Nube juávhust vist lijjii jo ovdánâm uáppeeh, kiäin

tego udmurtlij kärjilpiirakka mon tievâdâssân puáh­

ohtâ, Ditta Uŋgarist, lii meid čälimin jieijâs nágus­

tá leđe veikkâ mii (siipuul, kuobbâreh, piärgu jno.),

kirje udmurtkielâst.

já tabań, mii lii ärbivuáválâš pánnukááhu sullâsâš pajalâš. Mij keejâim, ko ááhuh lavluu já tánssájii, já

Jyehi škovlâpeivi čuávui eenâb tâi ucceeb siämmáá

juuvâim pöśatem, maaizâs viijne. Tastmaŋa peesâim

minstâr: iđedist puurâim iiđeedpurrâmâš ollâopâttuv

vala eelliđ udmurtlij säävnist, munč́ o ost. Muu

purâdemvisteest já tastmaŋa luuvâim kielâ. Kielâ­

mielâst oroi et tot lei kumásub ko syemmilij sävni.

Sijdâkyessin Oholoopâi ohjelm še lei mielâkiddiivâš. Jyehi lávur­

lijjii udmurtliih, ij ohtâgin ryešilâš aassâm tobbeen.

dâh­iiđeed mij vuolgijm ain mottoom udmurt siijdân

Mun rekinistim et oinim siijdâst tuš kyehti luodâ,

kolliđ. Siijdâst lei peerâ, kiän kulen mij eelijm já

Lenin-kááđu já Sovjetskaja-kááđu. Maŋeláá ko lijjim

ijjâdijm. Mijjân ettui, et tuše táálunkuávlust siijdâin

uáinám jieškote-uv paaihijn jo vaarâ love Lenin-

uáiná olmâ Udmurtia. Vuosmuš päikki kost mun

kááttud, te smiettim et leš-uv Ruošâ jyehi siijdâst

eellim lei-uv taggaar uccâ siijdâš kost puohah kulloo

ucemustáá ain ohtâ Lenin- já ohtâ Sovjetskaja-káátu.

24

Vuosmuu siijdân monâdijn mun lijjim luuhâm kielâ

puohlágán heerskuid. ”Śie, jue!” adai ’puurâ, juuvâ’

eskin kyehti peeivi, te savâstâlmist ij kal šoddâm

páhudii ohtânmaanoost. Ko juhle lei peessâm

mihheen, mut luhhoost fáárust lei meiddei Ditta, kii

olmânáál joton, te muu tattuu lávluđ sijjân mottoom

sáárnui uáli jo pyereest. Nuuvtpa mun enâmus

suomâ lavluu, já siemin julástuv maŋa mun

kuldâlim já viggim toin naalijn váhá máttáđ kielâ.

oskeldettim lávlustiđ Vanhojapoikia viiksekkäitä.

Mun jiem lah mihheen nuottiis ulmuid, mut toh

Jyehi siijdâst meiddei tábáhtui siämmáš äšši: aaibâs

urruu lijkkuumin.

sätináálá tobbeen uárnejui ain mottoom juhle, kuus mij še leim tiäđust-uv puávdejum. Vuosmuu siijdâ

Kuálmád oholoopâ mij uásálistijm oppeet sijdâ­

kulttuurtáálust lei etnofuturistlâš hyelkkiaalmug­

juuhlán. Taan tovváá toho lijjii nurâdâttâm puoh

juhle, kost lávdástii om. eesti já seto lávlum- já

tobbeen ässee suuvah. Jieškote-uv suuvâ jieijâs merk­

tánssámjuávhuh. Ko mij poođijm, te udmurtááhuh

kâ já nommâ lijjii pieijum uáinimnáál lippuid miätá

lijjii eidu pasemin perepečijd. Mij čokkááttuim tállán

juhlekiedi. Taan juhleest lei meid almolâš ohjelm,

pevdipiällás já kuásuim: peevdi oolâ ittii teejâ,

tego muusik, lávlum já tánssám. Mottoom kooskâst

perepečeh, vorrâmäärfih, sälttikurkku já vissâ vala

jođetteijee mainâšij et pääihi alnehân láá meid

ennuv muh-uv. Já tiäđust-uv vijne. Tobbeen siijdâin

kyesih Uŋgarist, Eestist já Suomâst, já mij koolgâim

kulloo läävejeh vuoššâđ jieš pontik, já tothân ij oovtâ

čuážžuliđ já seevviđ puohháid. Ulmuuh urruu lemin

eehid ääigi nuuvâ. Kalhân tot lei pontikkin aaibâs

moovtâ tast et nuuvt kukken láá puáttám kyesih sii

njäälgis, mut hirmâd ennuv ij koolgâ kuittâg

juuhlán. Mun-uv lijjim máttám talle jo tommit ud­

ciärkkádiđ. Mij leim ovdeláá finnim ravvuu, et

murtkielâ et puohtim ucánjáhháá savâstiđ ulmui­

mottoom kooskâst kannat tuš ustevlávt mut

guin, adai ettâđ et kii já kost mun lam já et purrâmâš

nággárávt kiäldádâttâđ. Tot lei-uv kal vaigâdub ko

lii uáli njäälgis: ”Мынам нимы – Юкка. Мон

lijjim jurdám, tastko kuásutteijeeh lijjii aainâs-uv

Филнляндиын. Сиён туж ческыт!”

siämmáá nággáreh faallâđ lase viijne.

Juuhlijn lei fáállun vala muh-uv. Must já muu Nube oholoopâ ääigi eelijm Pič́i Purga -siijdâst, mii

skipárist koijâdii vaarâ kuohtii, et lii-uvks munnust

lii Iževskist 30 km máádás. Tot lei váhá stuárráb sijdâ

vala myerssee já onnâdii, et jis ij te taan siijdâsthân

ko tot vuosmuš. Toho-uv mij poođijm šiev ääigi:

liččii mučis já nánnáás nieidah. Mun västidim, et

tobbeen lijjii orniimin eidu talle jyehi-ivváá kátu­

kale mun tom uáinám mut vaidâlitteht must láá jo

juhle mii lei iššeedperruu táálu paaldâst. Oppeet

tuárvi. Muu skippáár vist palaskij ko ooinij jieijâs

kostnii pottii ááhuh kirjáás udmurt­mááccuheh

vuoppâsaasâ já meid kiäldádâđâi ustevlávt.

pajalist já puohtii kááđu paaldân peevdijd já toi oolâ

Asâttâheellim Ohtâ mielâkiddiivumos aašijn lei kale tot ollâopâttuv

olmooš taarbâš: seeinih, káttu, lättee, seŋgâ, hiivsig

asâttâh, mast mij kurssâliih aasâim. Pyeri peeli lei

já uksâ mon puáhtá lukkâdiđ. Jyehi vázáttuv ässein

tot et jieš viäsu lei uuđâs – tot ij lamaš aaibâs tállán

lei ohtsâš kievkkân, mut toho ličij jieš ferttim

muurrânmin kietân – mut mudoi tot lei viehâ

pyehtiđ puoh anotiiŋgâid; asâttuv peeleest iä lamaš

askeetsâš. Kale tobbeen muu mielâst lei puoh maid

ko kuárus ilddeeh já hellá. Nuuvtpa käähvi lei vaigâd

25

vuoššâđ kähvivuoššânttáá já purrâmâš lieggiđ

kal enâmus ääigi halijdii-uv uáiniđ taid luuvijd, mut

mikrouvnâttáá. Tađe vaigâdub málásijd tobbeen ij

motomin iho toh iä viiššâm taid keččâđ tâi nukkii

liččii puáhtámgin rähtiđ. Luhhoost skaapi nurheest

stoovlist, kuás mij tuš njaavâim sii lappâd

kavnui kuittâg kiemni, moin saatij vuoššâđ čääsi

pajekiärdán.

huáppukäähvi várás.

Oovtâ eehid keevâi nuuvt, et ohtâ muu kurssâ­ Jyehi oholoopâ, ko ep aassâm asâttuvâst, mij liččijm

skippáár, Márk, vájálditij jieijâs čovduu vistásis já

kolgâm áánnuđ love toos et uážžup ijâstâllâđ oovtâ

moonâi elâččiđ kostnii. Ko suu visteskippáár poođij,

tâi muáddi iijâ eres saajeest. Vistig mij omâšijm tom

sun huámášij kuárus viste, lukkâdij uuvsâ já vuolgij

čuuvtij, mut maŋeláá mun iberdim, et asâttuvah lijjii

kaavpugân. Te Márk paasij uuvsâ ulguubel t-päiđi

vissâ mottoom Ruošâ laavâ mield mist ovdâsvás­

pajalist já šoorcih já sandaaleh jyelgist, eidu ko mij

tádâsâst. Vuosmuu oholoopâ maŋa mij kuittâg

ááiguim kääzis vyelgiđ mottoom baarin. Motomeh

vájálditijm ubâ lopeääši, ege tast kihheen karttâm

arvâleddii, et koijâdep vahtâäijihijn iše, amahân sist

iätán tâi vissâ ubâ perustâm.

láá väričovduuh. Jiem tieđe ležeh-uv lamaškin, mut iä toh kale perustâm mii čuolmâin. Ettii tuše et

Asâttuv uksâpiällást čokkái 24 tijmed pirrâmpeeivist

kolgâvetteđ vyerdiđ tassaaš ko visteskippáár puátá

mottoom äijih, kiän pargon lii tärhistiđ et puoh

kaavpugist. Tággáár hommá ij kuullâm sii paargon.

siisâpuáttein lii jotolope. Tonttáá asâttâhân ij

Luhhoost čuávdus kavnui, ko nubbe kurssâlâš

pesâččii, ađai tom ferttij anneeđ ain fáárust. Vaavtah

luoihâi Márkân pihtâsijdis.

Kátujuhleh älgimin Pič́i-Purga siijdâst. Udmurtlij nisonij aalmugmááccuheh láá kirjááh.

26

Vyelgimpeivi puátá Maassâd pááikán mun kolgim reissiđ siämmáánáál

et jieŋâskaapi puolâšloová-uv ferttee putestiđ

ko toho-uv, kyehti peeivi junáin. Tondiet ko juná­

jieŋâst, veik muoi iän ubâ liččii tom kiävttámgin, já

mätki piištij nuuvt kuhháá, te mun kolgim jottáđ

et loppâčurgim tärhisteijee ij liččii kuássin tuđâvâš

Suomâ kuuvl jo kuursâ nubben majemuu peeivi

vuosmuu tove pic ain laitâččâđâččij moinnii. Talle

ehidist. Mun jo jurdim, et jiem kiergâniččii oovdân­

tom ääši kolgâččij tivvoođ já táttuđ tärhisteijee

pyehtiđ jieččân loppâpargo, mut máttáátteijeeh

uđđâsist keččâđ, ovdil ko tot piästáččij suddoost já

toledii oovdânpyehtimijd muu tiet ovttáin peivijn,

adeličij vyelgimlove.

vâi mun-uv peesâm fáárun. Tilálâšvuođâst lijjii kuldâlmin máttáátteijei já tuutoruáppei lasseen

Ko lijjim kađvâdâttâm jieččân mielâst tuárvi, mun

ušom mottoom virgeolmooš ollâopâttuv njunošist,

eellim vyelikeerdist etâmin, et hommá lii vaalmâš.

mondiet lei tehálâš rammuđ kuursâ, vâi tot uárne­

Paaloost mun talle vuordim, et maidsun tot eđâččij,

juuččij puátteevuođâst-uv. Loopâst mij finnijm

mut lijjim vaarâ nuuvt tárkká porgâm, et ij tot

kurssâtuođâštusâid še.

kavnâmgin masa maiden; tuše sudes čääci puolâ­ šloovást lei pááccám uccáá jieŋâskaapi vyeli-ilddee

Siämmáánáál ko ollâopâttuv asâttâhân asâidum lei

oolâ, já tom sun pááhui čurgiđ mut adelij kuittâg jo

pááppárpargoi tyehin, te ij tobbeen nuhtán puáhtám

lopepááppár. Tom-uv ferttij vala tuálvuđ jieš

meddâlgin varriđ. Veik muu visteskippáár paasij-uv

uáivikonttorân tuođâštussân, et puoh lii oornigist já

munnuu viistán vala muádi piäiván, te tom ferttij

et mun peesâm varriđ meddâl. Smiettim maŋeláá, et

kuittâg čurgiđ lättest káátu räi. Meiddei hiivsig já

maid toh liččii porgâm jis mun liččim tuš kuáđđám

lávgumviste, veik muu mielâst tobbeen eelij čorge­

puoh já vuálgám. Liččim-uvsun mun rääji alne

jeijee moddii ohhoost. Ohtâ kurssâskippáár váruttij,

tuulist fattiittâttâm čurgiihánnáá viste tiet?

Jurduuh škoovlâ maŋa Kuursâ ääigi muu udmurtkielâ táiđu ovdánij hirmâd

Mun puávtám kal pyerrin mielâst avžuuttiđ kuursâ.

jotelávt: jo kuulmâ oho maŋa mattim savâstâllâđ já

Máttáátteijeeh lijjii čeepih já luvâlduvah mielâ­

suulân iberdim, mast lii saahâ. Ohtâ uáppeeaavis

kiddiivááh. Enâmus sist sarnuu suomâkielâ já sij

toimâtteijee sahhiittâlâi muu kuursâ maŋa já koijâ­

tiettii, et maht máttááttiđ Euroop ulmuid. Ruošâst

dij, et maht mun ááigum puátteevuođâst ávhástâllâđ

ko sättih máttááttemvyevih távjá leđe váhá eres­lágá­

kieláin. Talle mun västidim, et konkreetlávt jiem

neh ko mist. Tuutoruáppeeh še lijjii hirmâd ustevliih,

tieđe, mut amahân jyehi kielâst lii ulmui miinii

išedii ain puoh vädisvuođâiguin ja tolvuu jieškote-uv

aavhijd. Tääl mun kuittâg puávtám västidiđ toimât­

paihijd. Já lasseen finnee vala uáppučuággáid-uv.

teijee koččâmâšân pyerebeht: kielâtááiđust lii ävkki tast ko mij ornip Oulu ollâopâttuv Giellagas-insti­

Jis lii mielâ luámustâllâđ váhá eresnáál ko táválávt,

tuutist kiđđâluuhâm­paajeest 2020 udmurtkielâ

te vuolgât puáttee kiäsán ucâmuš mottoom kielâ­

kuursâ.

kuursân. Tun peesah uápásmuđ kielân já kulttuurân čuuvtij kieŋâlubbooht ko táválii määđhist.

27

Juuhlijn fallii ain jyehimuáđusijd heerskuid.

Maailm šoddâmist tovlái ulmui mield Enâmus aalmugijn lii ušom jieijâs maainâs tast, et maht maailm lii šoddâm. Čuávuvâš čaalâ puátá udmurtlij mytologiast: immeel vuolgât kiännii čääsi vuálá viežžâđ eennâmpitá, mast šadda loopâst maailm.

Siämmáásullâsâš maainâs lii motomijn eres-uv maailm aalmugijn. (originaaltekstâ: ”Дуннелэн кылдэмез сярысь вашкалаослэн верамзы” [Duńńelen kyldemez śaryś vaškalaoslen veramzy])

Taan maailm saajeest ij aalgâst lamaš mihheen:

Šaitan moonâi uáli jo kuhháá vuáluskulij já vijmâg

kosten ij lamaš mihheen eres ko tuše siämmáš čääci.

juuvsâi pone. Sun vaaldij tobbeen čunnuu njálmásis

Inmar juuđij ton miätá stuorrâ kárbáin. Ohtii sun

já aalgij pajaniđ. Inmar pááhui čulgâđ čunnuu

eeđâi: “Mahtsun mun rááhtám teehin maailm?” Talle

njäälmist olgos já eeđâi: “Ele kyeđe oovtâgin

poođij Šaitan. Inmar kočoi tom: “Tun, puohčâl taan

čunoičalme njálmásâd!” “Mondietsun tuot Inmar ij

čáácán, uusâ maidnii ponneest já pyevti njälmistâd

tipte kyeđđiđ oovtâgin čunoičalme njálmásân?”

munjin!” Šaitan puohčâlij čäcipone kuuvl. Kieŋâlis

Šaitan eeđâi ege čulgâdâm čunnuu ollásávt meddâl.

čääsi poonán ij orroom mahten pesâmin. Hirmâd

Talle čääsi oolâ čulgâdum čunnust šodâškuođij

kuhes ääigi keččin sun teeivâi rapu. “Kuuskis tun lah

eennâm, já njáálmán pááccám čunoi-uv aalgij

monâmin?” rapu koijâd sust. “Čääsi poonán mun

stuárruđ. Inmar ooinij Šaitan paddâm nierâid já

puovčâm. Jis tobbeen miinii kavnuš te mun tuálvum

eeđâi: “Mondiet tun jieh kuldâlâm muu sääni,

tom njälmistân čäsuáiván”, Šaitan eeđâi. “Maid tun

munhân kieldim kyeđimist oovtâgin čunoičalme!” Já

jurdâččah!” rapu eeđâi, “mun lam taan čääsist

nuuvt Inmar pááhui Šaitan čulgâdiđ eennâm

aassâm jo kyehtnubáloh ihheed, jiemge kuássin lah

njälmistis meddâl. Jis Šaitan ij liččii čulgâm olgos

uáinám ton ponneest maiden.” “Na te liävus, mun

taam eennâm, te ubâ maailm ličij täässiv. Iä liččii

kuittâg moonâm,” Šaitan eeđâi.

koorsah, iä rogeh iäge stuorrâ väärihkin.

28

Nooveelhástu: Suuvâ hävdi Emilia Nieminen “J’ai oublié presque tout ce que je t’ai dit quand je suis venu te voir, la dernière fois, mais je me souviens de tout ce que je ne t’ai pas dit. D’une manière générale, quand je repense au passé et à notre vie commune, je me souviens avant tout de ce que je ne t’ai pas dit, mes souvenirs sont ceux de ce qui n’a pas eu lieu.” Édouard Louis, Qui a tué mon père.

“Mun vájáldittim masa puoh, maid mun ettim tuin, ko poottim uáiniđ tuu majemuu keerdi, mutâ mun muštám puoh, maid mun jiem ettâm tuin. Ko mun muštástâlâm moonnâm aaigijd já mii ohtâsâš eellim, táválávt mun muštám ovdâl puoh tom, maid mun jiem ettâm tuin. Muu muštoh láá aašijn, moh iä lah tábáhtum.” Édouard Louis, Kii kuudij muu eeji.

O

ppâtijme lii masa jo nuuhâm, ko škoovlâ kanslist skuálkut uuvsâ laasân.

“Taat lii tunjin”, kanslist keigee puhelin munjin.

“Hei”, iätá muu čeeci, “Must lii ahevis uuđâs.

Tuu eeči lii jáámmám.”

Mun lam váhá ääigi joskâ já talle västidâm: “Ij mihheen olâttâsâid. Kuás?” Jiem tuostâ koijâdiđ, moos sun jaamij.

“Kyehti oho tassaaš jo. Sun lii Hyvinkääst rumâš­visteest. Pyecceeviäsust irâttii finniđ tuu viiljâ já tii kiddâ, mutâ sist láá vissâ lamaš puáris puhelintiäđuh. Haalijdvetteđ-uv tij anneeđ huolâ hávdájáin vâi ornip-uv mij aašijd?”

Jiem halijdiččii.

“Mun puáđám veikkâ kolliđ loppâohhoost”, páhu­distâm talle. “Moonâm tääl, must lii val oppâtijme”, juáđhám já adelâm puhelin maasâd kanslistân. Čuorviistâm uáppeid liävsuid já piejâm tiättur kiddâ. Muu kieđah láá masa tobdottemeh. Almottâm rehtorân, et vuálgám pááikán já muštâlâm majemuu tiijme várás

hárjuttâsâid. Olgon lii kalsâdis čohčâ­máánu loopâ piáivádâh. Čokkáám autoost kuhháá, ovdil ko starttaam moottor já vuálgám. Smietâm tom, maht eeči lii karttâm pyecceeviäsun, puáris, šliämmoo juhhee, vaarâ seevvist-uv já jáámmám tobbeen. Hoittájeijeeh já tuáhtáreh iä lah toommâm uuccâđ suu perruujesânijd, kiiba taggaar almaa aibâšičij. Tipšooh liččii kavnâm mii puhelintiäđuid, jis liččii viiššâm. Teikkâ aainâs-uv mii čujottâsâid, vuolgâttâm poolis pyehtiđ tiäđu. Sij láá usâškuáttám esken, ko sajeh láá nuuhâm rumâšvisteest. Tääl tot lii muu pargo almottiđ jiemge vajaččii. Pääihi šiljoost tedâččâm viestâ viiljân já uábán: “Eeči lii jáámmám.” Jurdâččâm ääši já vuolgâttâm siämmáá viestâ meid iännán. Talle piejâm puhelin jienâttemmin já kuá­dám muorâid já čääsi kááivust sáávnán. Čuávu­váá peeivi moonâm táválávt paargon. Pargoid ain kalga hoittáđ, eeji laavij ettâđ. Jiem viišâ vuástálistiđ rohe. Eeči lâi ain nuuvt räämist tast, ete suu nieidâ lâi maister, suuvâ vuosmuš maister. Čokkáám Lauri-čeesi hävdidemtoimâttuvâst

29

vástuppeeivi ehidist. Siävŋus toimâttâh lii kaskoo Järvenpää kuávdáá, mutâ kaavpug jienah het-het kullojeh. Mun kejâstâlâm áárhuid, moh láá pinodum čurgádávt. Lauri koijâdâl já tiävdá pápárijd. “Mag­gaar kisto tun halijdiččih?” já “Kuás láá hávdájááh?”. Tiäđám, ete eejist ij lah pááccám ruttâ, nuuvt ete mij kolgâp mäksiđ puoh. Valjiim hälbimus kisto, 440 eurod. Jiem halijdiččii káhvástâllâđ hävdidem maŋa, mutâ Tauno-eehi haalijd mäksiđ káhvástâllâmtilálâšv uođâ. Jiem halijdiččii maiden numerijd toohâđ tast, te adelâm piärán. Mun halijdiččim tuš kuáivuđ roge, stelliđ rummâš toos já vyelgiđ pááikán.

“Mun talle viežâm rummâš Hyvinkääst,

kárvut­tâm tom, piejâm kiiston já fievridâm Mäntsälän hävdidem várás”, luvâttâl čeeci já čuujoot siämmáá ääigi haddelisto. Vilpâstâm listo: “Fievridem 30 eurod /10 km, kárvuttem já kiiston pieijâm 35 eurod.” Čeeci áigu pivdeđ viiljâs rummâš káárvutmist já fievridmist máávsu. Veikkâ eeči lovnij sunjin ruuđâ talle, ko Lauri irâttâs toovâi koŋkurs. Talle ko eejist vala moonâi pyereest já sust lijjii usteveh. Kaivaam pááp­pár, mutâ jiem eeđâ maiden muide ko: “OK.” Halijdiččim ettâđ, ete vuájám tom rummâš veikkâ monnjâloovást já kárvuttâm jieš eči­rohe.

Valjiim iäčán kukkáid muu uárbimpele, eeji ristnieidâ kukkákäävpist. Ooraans, fiskis já

30

ruopsis stuorrâ kukkávihko, ruške iivnijd muorâkárdárân. Tot lii majemuš äšši, maid mun uástám iäččásân, tot já kinttâl háávdán. Eeči lijkkui kukkáid, tulppaanáid, hyasint­táid, kärjilnieidáid, pelargoniaid, puoh maid suu eeči jo šoddâdij muorâkäärdist. Äijih lâi meid muorâkárdár, kote julástâlâi já kođe oovce pärnid já kálgu nelguu. Eeči aasâi majemuid iivijd tobbeen muorâkäärdi ráánjást jieijâs pärnivuođâ tuuváást, kost piegâi siste. Šaddo- já kukká­käävpi koŋkurs maŋa sun juvâsškuođij uđđâ­sist čiččâm ive juvâhánnáávuođâ maŋa.

Enni vuolgij muin, muu uccviiljáin já -obbijn.

Mist ij lamaš kuás­sin ruttâ. Luvâttuvâst mun jiem ain suittám uástiđ kirjijd, mist iä lamaš puđâldâsah, ain enni koolgâi rekinistijd peenijd ovdil pälkkipeeivi. Kihheen ij išedâm muu eeni peic suu eeči. Mun liččim tarbâšâm čalmelaasâid já muu eehi pahudistij, et mondiet jieh uásti. Ij lamaš ruttâ. Saatij kuullâđ maŋgâ mánup­paje nuuvt, ete eejist ij kullum mihheen. Sun ij puáttám muu viiljâ konfirmaation ige muu uábi nieidâ kastâjuuhlán. Motomin sun sooitij uáivist já šumpârdij maidnii. Jiem liččii halijdâm kuldâliđ suu, mutâ jiem ettâm maiden, jiem halijdâm luávkkáđ suu. Já lijjim kuittâg ilolâš tast, ko kuullim sust.

Majemuu keerdi ko oinim eeji, mun puohtim sunjin käävpist purrâmâš já tubbáák. Tiettim, et sust ij lamaš ain ruttâ purrâmâš várás, ko ij juhâmist kiergânâm ain paargon muorâkáárdán.

Muoi čuáž­žoim kaskoo muorâkäärdi šiiljo já savâstâláim muu máttáátteijeepargoost já mii uđđâ aautost. Muu kyevti-ihásâš nieidâ oođij aautost. Eeči čaaitij mun­jin suu pottáákpiäldu, mii lâi kyevti stuorrâ šaddo­käärdi kooskâst. Eeči lâi kuáránâm já illá puovtij väzziđ. Sárnoim suu mielâ pottáákšlaajâin. Ovdil ko vuolgim, muoi solâstáim. Muštâlâm taid puoh paa­pân, kote

sivned eeji. Nissoonpappâ koijâd, uážžu-uv sun muštâliđ meid juhâmist. Mun eeđâm, et muštâl peri. Muštâl puoh.

Hávdájái iđedist mun šolliim čapis rássáás vuálpu, mon ostim suámsurtorist. Vahâgist tiädám ryevdi nuuvt, ete polyesterkággá ertpiälán šadda räigi. Kuárum tom huápust.

Poolâm tast, ete oppeet mun, muu uccviljâ já uábbi lep ko kievhis táálu šaveh eeji huol­hij mielâst. Lam uástám muu nieidân uđđâ pihtâ­ sijd, tevkis pihtâsijd uccâ nieidân. Sun paan­cârd eejis askeest. “Mondiet mun jiem lah kuássin uáinám tuu eeji perruu?” imâštâl muu ávuskyeimi. “Tääl vyelgip!” huihádâm. Meridâm, et jiem čiäru. Ájáttâlâm Mäntsälä kirho parkkisaajeest autoost, maka uusâm maidnii. Viljâpeeli Ville skuálkut auto laasân: “Tiervâ!” Väzzeen suin poortâst siisâ kirkko­šiiljon, lappâd mii suhâhäävdi. Neelji ränis kiäđgán láá skuáčurdum äijih, ááhu, madâreejij já -eenij noomah.

Vuosmuuh láá šoddâm 1700-lovvoost. Muu äijih já ááhu paaldân lii koivum 2,60 jieŋŋâl rogge. Čuávuvâš hävdi kuáivoo ton paaldân, 1,50 jieŋâlin. Kii lii čuávuvâš? Muoi huátisteen Villein suu uápuin. Sun ibbeerd leđe koijâdâlhánnáá, taggaar jienâttes sopâmuš munnust lii ain lamaš. Et sun, riges já torvolâš perruu kandâ ij koijâd muu eejist ige muu perrust. Muu ávuskyeimi kuáddá munnuu nieidâ já sárnu muu viljáin. Lep masa majemuuh kirhoost.

Vielgis kisto lii jo alttar tyehin, salmâtaavlust lohá “517”. Eeji viiljah já uábih perruidiskuin nuáigisteh tiervâttâssân. Čokánâm nube piälán, tiälláám kukkávihko peeŋkâ oolâ. Muu enni ij keksii, kuus čokáničij, siävám suu mii paaldân.

Muu uccuábbi tuámá majemužžân sajan suu kulmáin párnáin já kandâskipáráin. Karoliina

31

cullâguát šieđâlum jie­náin: “Moonnâp-uv oovtâst tuálvuđ raašijd?” Mun nuáigistâm. Mun jiem tieđe, kost muu uábbi tääl áásá. Sun lii vissâ huureest viežžâm párnáid sii eejijn já vuáijám hurgettâm moottormaađij mield Orimattilast Mäntsälän.

Muu rippâškoovlâ leeirâ styeres lii pappâ­ hárjut­tellen, sun čuážžu kirho luptâstuvâst čuovjis pakkâ­káátu vyellin. Eeči juvâškuođij oppeet muu rippâ­keesi. Eelijm ááhu já äijih kulen Kärjilist, eeči paasij pááikán porgâđ. Ko poođijm maasâd, muu viste lätteeráánust lâi ruánáá vuoksnjâš já kievkkân lavuaar lâi tievâ puttâlijn.

Pappâ puátá salin algâmuusik ääigi. Sun muštâl eejist puoh. Talle sun váldá čunnuu já sárgu vielgis kisto oolâ ristâ. “Enâmist tun lah šoddâm, enâmin tun koolgah vuod šoddâđ.”

Tego kompost, mun šmietâm já majettuum. Eeji mielâst tot ličij hävskis maainâs. Talle mij ruhâdâllâp já mun pivâstuum polyestervuálpust.

Lii äigi tuálvuđ kukkáid kisto oolâ. Vááldám muáđuidân siämmáá kejâstuv, mii must ain lâi juovlâi ääigi, ko eeči poođij uáivist pááikán ehidist maŋŋeed skeŋkâittáá. Jiem ááigu čäittiđ jieččân pettâšume kiässân. Čyežžilep siämmáá ääigi, mun, viljâ já uábbi. Enni ij fiettii vyelgiđ miiguin, luptiim suu peeŋkâst kieđáin. Muu kyeimi já nieidâ puáttiv maajeeld, pääcciv muáddi läävhi muu tuáhá. Muu viljâ pivâstud, sun lii ruopsâd. Mun hepânâšâm eeji jäämmimsuujâ. Mij hepânâššâp tom. Táválij párnái vaanhimeh jäämih purâstaavdân teikkâ puárisvuotân, iä viijnán. Táválijn párnáin lii suijâ muštâliđ sii vaanhimijd puorijn. Luptiim kukkávihko päädi já luuvâm: “Muštâl, kost kárbáh mietâpiegâ purjâsijdis finnejeh, pyehtihuv munjin viestâ val kostnii kukken.” Jiem uáini teevstâ, mun máátám tom paajeeld, et kihheen

ij puávtáččii läittiđ muu, alkoholist päärni. Tast lii muáitus jo valmâšin. Jávuttuum já kuulâm uábi sikkemin. Jiem tieđe, čuážžup-uv mij kisto paaldâst kunnee vâi vástádâsâi tiet. Eeči ij västid, te vyelgip.

Iärráseh komerdeh áárhu já mii tuođâlâžžân, skircáttâlmáin. Taat lii tego mieđetteijee vástádâs tuámustoovlist. Tuođâšteijeeh nuáigisteh, ko uáinih ášálijd. Tuoh toh láá ton suuvâ čapis saavzâ párnááh. Puohah tiettii mii eđe, mutâ kihheen ij muštâlâm tast kuássin jiänusân. Tego tot ličij lamaš ubâ suuvâ rikos.

Mii lep muštottâssân tast.

Pappâ čáittá kyeddeid meerhâ, viljâ vuálgá.

Sun, čeeci, eevih já puárásumos viljâpeleh kurppoh áárhu. Loppâsuáittu álgá, tääl eeči vuálgá já máhđulâšvuotâ ettâđ suin puoh, maid jiem ettâm. Olgon lii arvam, kiäluh čyejih. Čievrâ skoovijd muu stevilij vyellin. Vááldám muu nieidâ kieđâst já nubbijn suu eeji. Kyepi roobdâ kulen kyeddeeh juáhádeteh kuábbáá piälán várugávt. Viljâ lii tääl nuuvt ruápsudâm, ete aaibâs tego sun ii finniiččii haapi. Paanik väldid suu. Sun tuárgist já pivâstud. Kyeddeeh lyeštih kuáddámuš vuáluskulij miälgui. Poolâm, ete viljâ kolmâštuvá, tuápudâđâm suu siles taaki heelmist kiddâ. Viijmâg kisto lii ponneest.

Pappâ avžut leggistiđ val čunnuid já kukkáid.

Iännám siiveld áárkun fiskis freesia, siämmáá kuká, ko suu hejâkiästust lâi. Enni, kievhis táálu nieidâ, ij kuássin tuhhim eeji myerssen ááhu m i e l â s t . Ta u n o - e e h i a l m o o t , e t e muštotilálášvuotâ lii servikodetáálust. Mun punjâsâm já páhudistâm muu ávuskuáimán já nieidân, et vyelgip.

Juuhâp ucckoopâin käähvi, taldrikijn láá serveteh. Smietâm eeji viste, kost eellim viežžâmin pápárijd já rekigijd ärbičäällim várás.

Eejist lijjii pááccám 16 Pirkka-vuollâd

32

juvâhánnáá. Kuárus puurkih lijjii lättee alne, jieŋâskaapist ohtâ märfipakkeet. Vááldám leibikááhu já lase käähvi.

Kuldâlâm, ko eeji viljâpeeli muštâl eeji nuorâ­ vuođâst, muu viljâpeeli Mikael vuod tast, maggaar kukkákävppijâs eeči lâi. Kihheen ij muštâl paaid. Kihheen ij kiijte muu eeni tast, et sun ohtuu oonij mist huolâ. Muoi huátisteen viljáin jyelgipáálu­spee­lâst, maid lijjim Espanjast keččâmin. Pappâ iävtut, et lávlup saalmâ 490, tast veerstâ “Mun šaddo lam tuu käärdist”.

Olgon lii jo kiämádâh. Mun solâstâm muu nieidâ já muu kyeimi, suoi vyelgiv vyeijiđ tavas Ana­rân. Mun páásám máádás paargon. “Hei, pesseen-uv muoi Jounijn tuu kuuvl ijâstâllâđ amas ferttiđ vyeijiđ jo onne Kuopion?” koijâd muu uábbi. “Puáttee peri, kal mist láá seeŋgah ääitist”, västidâm. Te iälám kijttemin eevijd já čeesi, solâstâm val muáđáid, lope­dâm eelliđ muorâkäärdist keessiv káhvástâlmin. Puo­rijd taavijd ij uážžu vájáldittiđ, ij ubâ hávdájáin.

Olgon lii muu puárásumos viljâpeeli porgootmin. “Uáineen!” mun huihádâm já vuálgám.

Ehidist mij moonnâp eelliđ páihálâš pubist obbijn já suu kandâskipáráin. Tobbeen lii karaoke, láávlum Badding Somerjoki pitá

“Tääsnih, tääsnih”. Eeči laa­vij suáttiđ suu lavluid ain automaađhij ääigi. Ruokâs­mâm čuorviđ, et taat lii iäčán. Uábbi lii vuáijám suu párnáid pááikán. Sun lii kuáđđám taid jo maŋgâ ive tassaaš ejijdis, ko ij vaje leđe ennin. Jiem viišâ koijâ­diđ suu párnáin maiden. Pärnin já nuorrân uábbi ain keksij iäčán fijnâ ámáttijd já rigesvuođâid, muštâlij skipárijdid, et eeči lii riges autokävppijâs. Iälám hiivsigist já uábbi lii kiergânâm jo juuhâđ jieijâs uáivistvuotân.

“Kolgâččijm-uv vyelgiđ pááikán?” koijâdâm sust já Jounist. Jouni nuáigut, mutâ uábbi mullârd munjin: ”Tun jieh ibbeerd maiden, muu eeči lii jáámmám!”

Mun vuálgám, vááldám taaki heŋgâstuvâst já suái­tám taaksi olgon. Iho mun kuorriim jieŋâskaapi, njom­miim tuve lätteid já pakkaam reepu. Jiem keejâ, lii-uvks ääitist kihheen.

Iđ e d â sve e i gi m u n č a skâ d â m š l e e đ g â uáivipuátkunist já vyeijilâm tavaskulij. Vuál­gám toho, kost muu suuvâ nommâ ij meerhâš kiäs­ sân maiden. Vuálgám, amas mun karttâđ suuvâ hááv­dán. Piejâm radio oolâ, čiärum jo, ko jorgettâm ču­noi­luodâst väldikiäinu oolâ. Must lii tuhháát kilo­meet­terid äigi čiärruđ. Jiemge muštástâl kiässân maid mun ettim, jiemge tom, maid jiem ettâm.

Nooveelhástu lii nooveelráiđu, mii hástá ulmuid čäälliđ uánihis novelijd tiätu fáádást. Taam nooveel čällee Emilia Nieminen addel čuávuváá nooveel fáádá já Anarâš-loostâ toimâttâskis vuárbád, kotemuš ruokkâdis čällein čáálá čuávuváá nooveel.

Häästi jieijâd já almottât nooveelháástun! Nooveelháástu njuolgâdusah láá seervi nettisiijđoin čujottâsâst https://anaraskielaservi.fi/anaras-losta/.

Anarâškielân jurgâlum pitáh Édouard Louis kirjeest Qui a tué mon père já Rauli Badding Somerjoki “Laivat”-pittáást láá Emilia jieijâs jurgâlusah.

33

Kuáivup Anarâš-loostâid Petter Morottaja Anarâš-loostah láá almostum paijeel čyeđe – čyetikyehtnubáloh, jis aaibâs täärhih lep. Loostâst láá almostum muštâlusah, mainâseh, tiivtah, novelleh já äššiteevstah. Ton lasseen lostâ lii almostum suullân siämmáá äigipaje ko anarâškielâ lii iäláskittum. Nuuvtpa tot puáhtá anneeđ sistees uáli šiev kove, maht ääših láá ovdánâm.

Tun kote lah loostâ uđđâ lohhee teikkâ mudoi

nuuvt rijjâsiälusâš et jieh lah staavim, arkkâdistám já kategoristám puoh loostâid styeredemlaasáin: kogobeht tun kolgâččih algâttiđ Anarâš-loostâi kuáivum?

Anarâš-lostâ lii almostum ive 1988 rääjist. Ton

teikkâ Anarâš-loostâ toimâttâsâst jieijâs muštosäggi

ääigi loostâ toimâtteijee išepiergâseh lijjii váhá

kuámmirist. Máhđulávt maŋeláá loostâid puávtáččij

ereslágáneh ko tääl, ige loostâin veltihánnáá

vala “čonâstiđ” PDF-vuárhá siisâ, jeđe toi várás

pááccám arkkâdâhân ko tot pááppárversio. Váhá

puávtáččij vuáđudiđ arkkâduv.

maŋeláhháá tiätureh já siämmást loostâ toimâttem

ovdánij tommit, et loostâin paccii pdf-vuárháh

Kuvâttâllâp et mun halijdiččim kavnâđ Vuoli Ilmar

toimâtteijei haaldun, maid puovtij kale jo jyehiđ

aiccâmpeivikirje njuámmil njomâttemtaavijn.

digitallávt ovdâskulij, mut toh iä lamaš uáivildum

Loostâid lađâmáin tot kale kávnoo, mut lii meid

almolii olgosadelem várás. Eskin ive 2017 lostâ

nubbe vyehi. Anarâškielâlii wikist Nettisaajeest lii

almostuuškuođij meiddei neetist issuu.com -

sijđo Anarâš-loostâ várás, já tobbeen lii listo puoh

siijđoin.

Anarâš-loostâst almostum teevstâin. Nuuvtpa jis

Jis ij lah tiilám loostâ aalgâ rääjist teikkâ luhostum

tiätá, mon teevstâ lii ucâmin, te “Njuámmil

skappuđ ihekeerdijd maŋeláá, puárásub loostah

peerâeellim” kávnoo taan listoost älkkeht

sättih leđe váhá piäđgui finniimist. Luhhoost lii

juovlâmáánu 2005 nummeer peht. Siämmáá listoost

taggaar piergâs ko skanner. Vuoli Ilmar, loostâ

puáhtá jotelávt rekinistiđ, et Vuoli Ilmar lii čáállám

kuhesáigásâš toimâtteijee, lii tiptám skanner kiljođ

Anarâš-loostân paijeel 200 tekstâd.

masa jo iijâ peeivi. Nuuvtpa tääl puoh loostah láá

finniimist njuolgist tiäturân. Skannajum loostah láá

loostâst almostum teevstâi šlajâttâllâm ovdâmerkkân

kovehäämist já tagarin väldih nuuvt ennuv saje, et

tekstâšlaajâ já fáádá mield. Talle ličij älkkee kavnâđ

taid ij suite pieijâđ njuolgist neetin luođimnáál, mut

jotelávt novellijd, párnái mainâsijd tâi veikkâba

taid puáhtá muččâdávt koijâdâllâđ Vuoli Ilmarist

faktatiäđuid luudijn.

Moh eres tiäđuid arkkâduvâst puávtáččii leđe?

Puátteevuođâst ličij hitruu juátkiđ Anarâš-

Anarâš-lostâ Nettisaajeest: nettisaje.wikidot.com/anaras-losta

34

Palsta:

Aiccâmušah Kyevtkielâgvuođâst Tekstâ: Eljas Niskanen

M

otomin hundâruššim, et mon kielânsun kyevtkielâg páárnáš almoot tom, et miinii vahâgijd lii keevvâm, já et tääl čuácá hirmâdávt.

Vástádâs taas poođij Eino uásild muáddi oho tassaaš, ko sun vieggâsij pääihist, já nuládij uáivis oovtâ muorâloován nuuvt, et čalme vyelni liške aaibâs sápustij.

Ko taat vaahâg šoodâi, te suu visteest kullui hirmos ruáškám, jeđe párgum aalgij. Moonnim tiäđust-uv koijâdiđ, et mii tábáhtui, te sun čielgij hirmâdávt čiärudijnis sämikielân ubâ “tábáhtume­salvân”.

Must lâi alnestân taggaar munejuurdâ, et tyeggáár vaahâg ohtâvuođâst sátáččij ääši čielgim tábáhtuđ älkkeht suomâkielân-uv meid muin, mut kustoo jurdâččim puástud. Kiinii psykologijd maatiš taam-uv miäruštâllâđ pyerebeht, mut sämikielâ oro lemin nuuvt vuáhádum suu já muu koskâsâžžân kiellân, et sun ij molso tom eeđeestkin. Mudoi sun kale sáttá taan ääigi tyellittälli suomâstiđ ovtâskâs celkkuid, jeđe juátká táválávt sämikielân, ko mun jieš savâstâlâm tuše sämikielân.

Ohtâ mielâkiddiivâš äšši oro lemin jienâdem.

Ležžeem-uv jieš-uv oppâm jienâdiđ täst iivij mield váhá pyerebeht sämikiel jienâduvâid, mut Einost motomeh jienâduvah láá čielgâsávt vala kievrâbeh ko stuorrâuábistis, kote šoodâi ko

lijjim sárnum jieš-uv tuše váhá vááijuv kyehti ive. Ovdâmerkkân sääni “meddâl” lii Einost taggaar, et “e” já “â” oroh puátimin kostnii kukken Aanaar markkân taavaabeln.

Vala jis maainâš oovtâ äšši, mii ij oro lemin párnáid vala aaibâs čielgâs: Veerbâi preteritihaamij (moonnâmääigi) vookaal­ nubástusah láá tagareh, moh iä ain puáđi aaibâs luándulávt. Ovdâmerkkân uážžuđ – mun ožžum oro lemin taggaar nubástus, mon ij lah ain nuuvt älkkee mušteđ. Hildagis lii hävskis nieidâ, ko sáttá jieš hoksáđ sárnudijnis uccâ feilijdis, povvâst toid, jeđe iätá ääši olmânáál.

Hävski taam ovdánem lii čuávvuđ. Luhhoost návt digiääigi šadda meid puhelimân mottoomlágán videovuárkká, te täid aaigijd puáhtá meid kielâtááiđu ovdánem uásild macâttiđ maŋeláá mielân.

35

Kielâčukke: Te pyerebáid peiviijd já ložžâsub ohhooid!

Petter Morottaja

I

llativ uáivild häämi mon kevttip ko kuvvip

teeivâm ááhuid, jeđe mun vuošâm áhhoid käähvi. Láá

jotteemčuosâttuv, nuuvtko ovdâmerkkân celkkust

kale ennuv säänih, mooid taat njuolgâdus ij kuoskâ,

Mun vuálgám pááikán. Siämmáá celkkuu puáhtá

nuuvtko tupe: Mun huksejim áhhoid tuuvijd, já

hammiđ meid maaŋgâlohon: Mun vuálgám paihijd

ááhuhhân värrejii tállân tuuvijd. Koččâmuš lii ollá­

(jis must sattuuččii leđe siämmáá kuávlust eenâb ko

sávt tast, maggaar ton sääni konsonant lii.

ohtâ päikki).

Häämis peeleest maaŋgâlovo illativ sulâstit

iäru. Maaŋgâlovo akkusativist lii kuálmád stavâlist i

mottoom nube häämi, nomâlâsân maaŋgâlovo

mut illativist lii-uv á: Mun povdiim äijihijd siisâ já

akkusativ. Akkusativgis kovvee tavo čuosâttuv ađai

vuošâm äijiháid kyele.

objekt, nuuvtko celkkust Mun tuubdâm täid paaihijd

tego jieččân lummoid. Älkkeht kiävá, et siämmáá­

maaŋgâlovo illativst lii táválávt nube stavâlist kuh­

hámásii kiäččus keežild taah kyehti häämi, paaihijd

heeb vookaal ko akkusativist. Jis mij halijdiččijm too­

já paihijd, siähánává koskânis.

hâđ čielgâsub iäru täi hamij kooskâ meid čäli­mist, te

Ohtâ táválâš iäru taan kyevti häämi kooskâ lii tot,

mij puávtáččijm älgiđ čäälliđ návt: Mun vuošâm

et maaŋgâlovo akkusativist lii maddust uánihis

áhhooid já äijiháid käähvi jeđe vuolgâttâm sii jieijâs

konsonant já maaŋgâlovo illativist vist kukke: Mun

tuuviijd.

Parâttesstaavvâlsijn saanijn tiättoo nubelágán

Lii kuálmád-uv iäru, mii ij oinuu čälimist ollágin:

Koveh Ovdâ- já tyehilokke: Pekka Sammallahti 3 (uáivičaalâ): Hannu Hurme 4 (ráámmát): Mervi Sistonen 7 (viermimáttááttâs iloh já háástuh): Henna Aikio 9 (päikkitotkee hundârušmeh): Pentti Heilala, Suomalais-ugrilainen kuvakokoelma SUK431:5, Museovirasto. CC BY 4.0.

10 (päikkitotkee hundârušmeh): Jorma Heinonen, Suomalais-ugrilainen kuvakokoelma SUK487:22, Museovirasto. CC BY 4.0.

14 (nuvâhánnáá): Susan Cipriano (Pixabay) 16 (Irján Ijjâlodde): Ruut Tervaniemi 21 (Ereslágán kesiluámu), koveh: Jukka Mettovaara 29 (Suuvâ Hävdi): Anna Askala 33 (Kuáivup Anarâš-loostâid): Ag Ku (Pixabay) 34 (aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst): OpenClipart-Vectors (Pixabay)

Anarâš

Siskáldâs Ruánáá šliäđgáttâh Uáivičaalâ: Parga kote máttá, vâi máttá kote parga Profeteh já kamuvvuodduuh Viermimáttááttâs iloh já háástuh Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Väärpih Rähisvuotâ Nuvâhánnáá Irján-Ijjâlodde iätáduvá Ereslágán kesiluámu: kulmâ oho Udmurtiast Maailm šoddâmist tovlái ulmui mield Nooveelhástu: Suuvâ hävdi Kuáivup Anarâš-loostâid Päikkieeji aiccâmušah kyevtkielâgvuođâst Kielâčukke: Te pyerebáid peiviijd já ložžâsub ohhooid!

Täsni-ijjâ ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván!

ISSN 0788-0561

1 3 4 6 8 13 14 16 20 27 28 33 34 35 36

Toimâtteijee, toimâttâsčällee: Petter Morottaja Puhelinnummeer: 045 23 55 395 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Petter Morottaja Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd.

Teddilem: Waasa Graphics Oy

Täsni-ijjâ Kove: Pekka Sammallahti