LOOSTŠ 2/2021
Henna Aikio:
Kirjeárvuštâllâm: Halla Helle
Henna Tervaniemi:
Mii kulloo sämivárdáámán Nanna Rytkönen:
Kielâoppâm kuáláástmáin Iida Virtanen:
Muulsâuáppee eellim lii huolâttem já älkkee - teikâ lii-uv?
Saammâl Rodgers:
Mučis argâ Tomi Koivunen:
Luuhâmihe nohâ Udmurtenâmist
Fabrizio Brecciaroli:
Anarâškielâ seervist lii sponsor
ve:
kek o
Lo k lR od
mâ
am
Sa
ge rs
LO O
ST Š
2 / 21
2
32
14
20
6
LOOSTŠ 2/21
SISKÁLDÂS 4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
A n a r â š k i e l â s e e r v i s t l i i s p o n s o r, Fa b r i z i o B r e c c i a r o l i
10
L u u h â m i h e n o h á U d m u r t e n â m i s t , To m i K o i v u n e n
14
Muulsâuáppee eellim lii huolâttem já älkkee – teikâ lii-uv? Iida Virtanen
20
Kielâoppâm kuáláástmáin, Nanna Rytkönen
26
M i i k u l l o o s ä m i v á r d á á m â n , H e n n a Te r v a n i e m i
28
Kirjeárvuštâllâm: Halla Helle, Henna Aikio
32
Mučis argâ -kovehástu, Saammâl Rodgers
10
28 26 3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E :
fabrizio brecciaroli
fabrizio.brecciaroli@gmail.com
+358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
Anarâškielâ seervist
lii sponsor Ennuv lii jo kiergânâm tábáhtuđ taan ive. Stuárráámus nubástus lii kielâpiervâlij sirdem seervist Aanaar kieldân, mii lii jo joođoost. Tot ij kuittâggin lamaš áinoo merhâšittee tábáhtus anarâš siärváduvvâst. Stuorrâ uuđâs lii meiddei tot, ete Anarâškielâ seervist lii tääl sponsor. Oy Rova-Rest Ab lii meridâm sponsoristiđ Anarâškielâ seervi ivij 2021 já 2022. Mun lam lamaš ohtâvuođâst toimâttâshovdáin ive aalgâ rääjist, já cuáŋuimáánust mun teivim já sahhiittâllim suu Suáđikylást. Taankiärdáá Lostii vuossâmuš artikkâl muštâl munnuu teivâdmist sehe tast, maggaar irâttâs Oy Rova-Rest Ab lii já mondiet tot haalijd sponsoristiđ Anarâškielâ seervi. Taan Lostiist lii meiddei kuálmád já majemuš uási Tomi maainâsrááiđust, mast sun lii muštâlâm pargostis kuállejeijee suomâkielâ lehtorin Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst, kost uáppei luuhâmihe lii eidu nuuhâm. Ton lasseen nuorâ uáppeekyevtis muštâlává jieijâs feeriimijn uápui ääigi. Luuhâmihe 2018–2019 ij vaarâ lamaš aaibâs táválâš äigi Iida elimist, ko sun lâi muulsâuáppen Szegedist Uŋgarist. Nanna vuod lii Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppee. Kuhes káidusmáttááttâsive maŋa aldamáttááttâs lii
oppeet
máhđulâš,
já
uáppeeh
láá
peessâm
uásálistiđ
juoŋâstemkuursân. Lâi vaarâ suotâs viettiđ ääigi jieŋâ alne! Sämivárdájeijeid lii keevvâm nubenáál ko anarâškielâ uáppeid. Korona keežild sij láá viättám olgon eenâb ääigi ko táválávt. Henna Tervaniemi muštâl mijjân, mii sämivárdáámân kulloo já maid sij láá porgâm majemui aaigij. Tääl ko keesi lii eidu älgimin, te lii kale pyeri äigi vyelgiđ fáárun várdámtooimân! Taan nummeer loopâst Henna Aikio árvuštâl mijjân taggaar kirje ko Halla Helle (2021, Gummerus), mii lii sämmilii kirječällee Niillas Holmberg uđđâsumos tyeji. Tot lii fiijnâ kesiluhâmuš!
Fabrizio Brecciaroli
4
LOOSTŠ 2/21
ALMOTTÂSAH Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Anarâškielâ kandi-, gradu- já náguskirječälleeh eenâb ko kuássin ovdil Oulu ollâopâttuvâst Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist láá tääl 4 kandičällee, 9 gradučälled já 4 náguskirječällee anarâškielâ linjáást. Tot lii čuuvtij eenâb ko kuássin ovdil. Muáddi kandi- já gradučällee láá jo peessâm uáli kuhás, já sij valmâštuveh taan ive peln. Loopah láá eidu aalgâtmin. Vuávám mield sij valmâštuveh majemustáá puáttee ive loopâst. Náguskirje čäällim vuod lii kuhheeb proosees, mast lii vaigâd adeliđ tärhis äigitaavlu. Jyehi tááhust muádi ive siste mij finnip ennuv uđđâ tutkâmušâid maaŋgâlágánijn fáádáin. Fáárust láá eres lasseen kielâtekno, anarâškielâ
sujâttemoppâ,
suomâkielâ
interferens,
jurgâlemčuolmah
já
pedagogiik. Anarâškielâ ovdán korrâ liävttoin! Kove: Wikimedia
Meiddei anarâškielâlii Wikipediast čälleeh eenâb ko kuássin ovdil Meiddei anarâškielâlii Wikipediast (smn.wikipedia.org/) láá čälleeh eenâb ko kuássin ovdil – ige tuše Giellagas-instituutist! Arctic Indigenous Fund lii mieđettâm Anarâškielâ siärván 28 500 USD, mast 8 000 USD lii Wikipediačällei várás. AKS lii jo pálkkááttâm kulmâ kesipargee, kiäh algâttii cuáŋuimáánu loopâst. Vuossâmuuh artikkâleh láá jo šoddâm: happi, vety, voodoo, hurečuhčá, čuhčá, kiärun (lodde), riävská jna. Kesipargei lasseen kyehti INSAKU-uáppee finnijn pargohárjuttâllâmsaje Wikipedia-čällen. Pargohárjuttâllâm piištij kyehti oho (26.4.–7.5.2021), mon ääigi šoddii fiijnâ artikkâleh čaittâleijein já Säämi ellein. Uđđâ pargovyeimi áánsust anarâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán Kove: Wikipedia
jotelávt já siskeeld jo masa 2 900 artikkâlid. Lii vala máhđulâš finniđ kesipargo Wikipedia-čällen keessiv 2021. Pargoaaigijn puáhtá ráđádâllâđ. Pargeeh uážžuh jiejah valjiđ kuás porgâđ. Jis taggaar pargo kiäsut tuu, te vääldi peri ohtâvuođâ Anarâškielâ seervi mediapargei (fabrizio. brecciaroli@gmail.com).
Anarâš-kalender ihán 2022: livđekalender Ive 2021 Anarâš-kalender lii livđekalender, mon ulmen lii iäláskittiđ anarâšâi livđumäärbi. Kalender tekstâuásán puátih sehe tekstâ já koveh. Teevstâst láá eđâlduvah, tiäđuh livđeest já livđojeijest. Koveuásán puátih koveh livđojeijest já livđe čuosâttuvâst. Taanihásii kalenderist eromâš lii tot, et toos puátá meid jienâ. Livđepäädih iä puáđi kalender fáárun, mut toh piäijojeh digitaallávt seervi nettisijđoid kuldâlemnáál. Maŋeláá toh almostuveh máhđulávt skiärrun teikâ veikkâ Spotifyst. Livđojeijeeh láá maaŋgâs. Ohtâ máánu lii arkkâdâhlivđe, ađai tot lii Ánná Priijtá Mattus máánu. Mudoi lii ohtâ tááláš livđojeijee jyehi mánuppajan. Livđeh päddejuvvojeh Anarist já Helsigist. Projektist västideh Fabrizio Brecciaroli, Ánná Morottaja já Mikkâl Morottaja. Kove: Wikipedia
5
Anarâškielâ seervist lii sponsor:
Oy Rova-Rest Ab Tekstâ: Fabrizio Brecciaroli Koveh: Fabrizio Brecciaroli já Hilla-Rina Palokari
Oy Rova-Rest Ab lii meridâm sponsoristiđ Anarâškielâ seervi. Sponsoristem pištá kyehti ive: 2021 já 2022. Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli sahhiittâlâi toimâttâshoovdâ Hilla-Rina Palokari Suáđikylást cuáŋuimáánust 6. peeivi 2021. Siämmást sun skeŋkkij toimâttâshoovdân Anarâškielâ seervi almostittem kiirjijd.
Maggaar irâttâs lii Oy Rova-Rest Ab?
Muu
peerâ
lii
lamaš
hooteel-
já
raavâdviäsusyergist jo paijeel 50 ihheed. Muu vaanhimeh lává huksiittâm ennuv hotellijd, já sunnust lâi Suomâ stuárráámus ovtâskâs hooteelirâttâs 1980- já 1990-lovoin. Talle toimâ lâi meiddei Ruotâst já Belgiast. Onnáá peeivi Rova-Rest Ab oomâst jieškoteuvlágánijd mađhâšemsoojijd pirrâ Suomâ: Hotelli Sodankylä Suáđikylá markkânist, Kartanohotelli
Karolineburg
Kajaanist,
Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi Kelovilla Pyhätunturist
já Peurasuvanto
Mökit & Camping Suáđikylá kieldâst.
Hilla-Rina já Fabrizio
6
LOOSTŠ 2/21
Kartanohotelli Karolineburg
Budget Hotel Raahe
7
Mii lii tuu roolâ irâttâsâst?
Must láá lamaš hovdâpargoh irâttâsâst ive 2016 rääjist, ko mun värrejim maasâd
Peurasuvanto Mökit & Camping
Suomân. Oy Rova-Rest Ab toimâttâshovdân mun algâttim virgálávt ive 2018. Ovdil tom mun aassim Ranskaast já luuhim kielâid tobbeen
ranskakielâlii
ollâopâttuvâst.
Mun lam ain lijkkum kieláid. Ranskakielâ lasseen mun luuhim eŋgâlâskielâ, ruošâkielâ já
kiinakielâ.
Mun
luuhim
meiddei
almugijkoskâsii käävpi. Uápui maŋa mun meridim maccâđ Suomân juátkiđ já ovdediđ peerâirâttâs. Must láá kyehti stuorrâuábi, mut suoi lává pargoost eres suorgijn. Nubbe lii haldâttâhtiettui maister, já nubbe lii filosofia maister. Ive 2017 mun värrejim Ruávinjaargân. Mun poorgâm tobbeen jyehi peeivi, já mun iälám jyehi toimâsaajeest aainâs-uv ohtii mánuppaajeest. Mondiet
tij
haalijdvetteđ
sponsoristiđ
Anarâškielâ seervi?
Talle ko koronapandemia aalgij, te lâi pyeri äigi orostiđ já smiettâđ puátteevuođâ – maid mij halijdep, maht mij halijdep ovdániđ sehe maht mij pyehtip tiäduttiđ jieččân perruu sämmilâš madduid hooteeltoimâstân. Muu enni lii vuálgus Aanaarjäävri riddoost, Avveel aldasijn. Peerâ lâi styeres: vaanhimeh já 10 pärnid. Sist lijjii meiddei elleeh, tegu kuusah, muáddi poccuu já hiäppušeh, maid perruu enni tipšoi jyehi peeivi. Perruu eeči lâi kuálásteijee, já sust lijjii mottoom verd meccipargoh-uv. Pääihist sist ij lamaš šleđgâ, ige čääcigin puáttám siisâ. Muu enni varrij Kokkolan pargo keežild, já mun lam rávásmâm tobbeen. Lappi lii kuittâg ain lamaš tehálâš saje muu elimist. Párnážin mun eellim távjá vaanhimijdânguin eeni päikkituuveest Avelist kuáláástmin, já mij eelijm mudoi-uv tyellittälli perruu hotellijn pirrâ Laapi. Sämmilâšvuotâ lii ain oinum muu perruu aargâst smavvâ aašijn. Tääl ko mun lam smiettâm mii irâttâs uđđâ strategia, te oovdân lii puáttám koččâmâš, et maht mij pyehtip tuárjuđ já išediđ kielâiäláskittem já kulttuur. Juurdân lii tot, et jyehi ive mij skeŋkkip miäruštâllum sume taggaar siärván teikâ ornijdumán, mii oovded
8
Hotelli Sodankylä
LOOSTŠ 2/21
sämmilii kulttuur já kielâ. Vuossâmužžân mij
Maht tii hotelleh láá piergiimin pandemia
tuárjup jieččân vááimu já perruu kulttuur
ääigi?
alda leijee anarâškielâ já seervi mii parga
Stuárráámus uási äššigâsâin ijâstâlleh mii
kieláin já kulttuuráin. Ulmen lii skeŋkkiđ
hotellijn pargo keežild. Almugijkoskâsâš
10 senttid jyehi hooteelijâstâlmist puoh mii
rijjâäigimađhâšem lii lamaš smavvâ uási mii
hotellijn. Mij skeŋkkip ive ääigi čoggâšum
tooimâst. Koronapandemia ääigi mii kyesih
sume
hooteelijâstâlmij
láá lamaš syemmiliih pargomađhâšeijeeh –
vuáđuld. Koronapandemia keežild taat ihe
já mottoom verd meiddei almugijkoskâsiih
ij lamaš táválâš toimâihe, já tondiet mij
pargomađhâšeijeeh.
sponsoristep Anarâškielâ seervi meiddei
Suáđikylást lii kuáivuttâh, mon pargeeh
puáttee ive. Tastoo mij valjip mottoom eres
ijâstâlleh távjá mii hotellist. Korona lii
seervi tâi ornijdume. Mij halijdep tuárjuđ
tiäđust-uv váiguttâm. Taan ive mii vyebdimeh
täsipiälásávt ubâ sämisiärváduv.
láá lamaš čuuvtij ucebeh ko ive 2019, mut tot
oohtânrekinistum
Ovdâmerkkân
kale lii išedâm, et mii toimâ ij lah vuáđudum Máttá-uv tuu enni anarâškielâ? Nabai eres
tuše
perruujesâneh?
Já tot še lii išedâm, et mist láá láiguvisteh
almugijkoskâsii
Enni kulá tagaráid sämmiláid, kiäh láá
maaŋgâ saajeest já et toh láá uáli jieškote-
monâttâm kielâs lädijduttempolitiik keežild.
uvlágáneh. Ovdâmerkkân keesi lâi hirmâd
Sun muštá pärnivuođâstis tuše muáddi
pyeri
ovtâskâs sääni. Talle ko enni lâi nuorâ, te tile
tááhust,
lâi taggaar, ete lâi pággu leđe syemmilâš. Já
Kartanohotelli
tondiet vaanhimeh šoddâdii párnáid eenâb
Tuáivu mield tile muttuuškuát puáttee keesi
syemmilâžžân ko sämmilâžžân. Tot lâi
maŋa, ko maŋgâseh láá finnim puáhuttâs.
pyereeb párnáid. Lii sorolâš, et enni koolgâi
Mun jiem osko, et mij maccâp aaibâs
assimilistuđ váldukulttuurân já luoppâđ
normaallii tooimân vala čohčuv. Mun kuittâg
jieijâs kulttuurist já kielâst.
tuáivum, et korona kuuloold josijduuččij já
päikkieennâmlii já
tot
lii
luámumaađhâšmân.
rijjâäigimađhâšem oinum
eromâšávt
Karolineburgist
Kajaanist.
et ulmuuh uážuččii oppeet mađhâšiđ, já et Muu eeni lii ain väividâm tot, et lädijduttem
tárbu já teedâ toos šodâččii ubâ ääigi. Mist láá
keežild sun ij puáhtám sirdeđ kielâ munjin
meiddei ennuv ovdánemvuáváámeh, já mij
já obijdân. Muu uábih lává jo luuhâm
halijdiččijm peessâđ ovdâskulij. Moonnâm
mottoom verd anarâškielâ. Nubbe uábbi
ihe lii lamaš uáli hyenes ihe tooimâ tááhust,
lii čođâldittám anarâškielâ vuáđu-uápuid
mut nube tááhust tot lii lamaš pyeri äigi
Oulu ollâopâttuvâst. Já puárásumos uábbi lii
ovdedempargoi tááhust. Kesimáánu aalgâst
luuhâm anarâškielâ pääihist párnáidiskuin.
mij almostittep uđđâ toimânoomâ, ennuv
Muu uábi párnáin lii tääl máhđulâšvuotâ
uđđâ pyevtittâsâid já uđđâ nettisiijđoid
oppâđ sämikielâ vuáđuškoovlâst, já sij
– ovttáin saanijn uđđâ brändi. Korona lii
puohah uáppih anarâškielâ káidustiijmijn.
adelâm mijjân máhđulâšvuođâ ovdániđ, ko
Mijjân lii uáli tehálâš, et mij finnip kielâ
toos lii lamaš eenâb asto já mij lep puáhtám
maasâd mii perrust já et párnááh peesih tääl
kevttiđ eenâb resursijd. Ađai loppâloopâst
luuhâđ tom. Nubbe uábbi áásá Tamperest
ihe lâi pyeri puátteevuođâ huksim tááhust.
já nubbe Kokkolast. Muu mielâst lii hirmâd pyeri, et párnááh pasteh luuhâđ anarâškielâ, veikkâ sij ääsih Aanaar kuávlu ulguubeln. Must
lii
kuhháá
lamaš
ulmen
oppâđ
anarâškielâ. Mun lam jo jottáám algâkuursâ, já tuáivu mield čohčuv mun peesâm Oulu ollâopâttâhân halijdiččim
luuhâđ mottoom
anarâškielâ. peeivi
Mun
savâstâllâđ
anarâškielân jieččân obijguin já sunnuu párnáiguin.
9
Udmurteennâm staatâollâopâttâh (Wikimedia Commons) Iževsk (Wikimedia Commons)
10
LOOSTŠ 2/21
Luuhâmihe nohá Udmurtenâmist Taat lii kuálmád já majemuš uási muu maainâsrááiđust, mast mun lam muštâlâm pargostân kuállejeijee suomâkielâ lehtorin Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst. Mudágávt muu uáppei luuhâmihe lii nuhâmin suullân siämmáá ääigi ko čálám taam teevstâ. Juáđhám tast, moos mun moonnâm Lostiist paaccim.
Tekstâ: Tomi Koivunen Koveh: Tomi Koivunen já Wikimedia commons
6.3. Lájádâs jođetteijee čáálá munjin
et uŋgarkielâ uáppeeh láá keččâm elleekove
šleđgâpostáin, et cuáŋuimáánu aalgâst láá kyehti
televisiost, já tondiet tot ij tooimâ. Sun sárnu
Must kepiduvvojeh kyehti oppâtijme tondiet.
áinoo ohtsâš kielâ, maid uáppeeh iä addii.
oho, kuás kiinii syemmilijd sárnu kirjálâšvuođâst.
Ton lasseen sun almoot, et mun ferttiim rähtiđ
iskosijd uáppeid. Iä lah kulân ennuv vátámâšah, mut ijhân kihheen tieđe ubâ tomgin, et maid
kolgâččij mättiđ taan luuhâmive maŋa. Smietâm, et maht mun puávtám tom rähtiđ nuuvt, et
puohah uáinih oles iskos. Zoomist tot lii väädis, aainâs-uv čäittiđ puoh oosijd siämmáá ääigi.
16.3. Káidusuáppeeh, ađai toh, kiäh láá
munjin uŋgarkielân tondiet, et tot lii munnuu
Syelikielâ saatij leđe tehálâš tondiet, et aainâs-uv ovdil jođetteijee lii máttááttâm uŋgarkielâ.
29.3. Suomâ sirdui kesiááigán oholoopâ ääigi,
mut mun jiem lah tom ennuv murâštâm, tastko Ruošâst taggaar káigáástâllâm láá joskâm jo
áigáá. (Káigáástâllâm meeri oro kuittâg lemin fastâ tobbeen-uv.) Muu pargo lii tiäđust-uv
Udmurteennâm ääigi, mii uáivild tom, et pargo
pargoost iäge tiijmijn, vuolgâtškyeteh munjin
aalgij oovtâ tijme maŋeláá ko ovdil. Zoom lâi
Vaarâ tast maidnii uáppá.
mikrofon kiddâ.
päikkipargoidis. Čálám sijjân olmâ vástádâsâid.
tievâ vieres ulmuin, kiäh iä iberdâm pieijâđ
23.3. Moonnâm oho munjin lâi puáttám
5.4. Zoomist láá tijme aalgâ rääjist nubálov
Vuolgâttâm tom maasâd. Kiergâniš-uv tot
muštâliđ sijjân Zoom čäätist, et taat ij kale
26.3. Luoka televisio lii cuovkkânâm. Uáppeeh
tobbeen kuittâg tijme loopâ räi. Ohtâ muu
oppeet miinii sopâmušâid vuáláčäällim várás.
kemistid, kiäin lii puástu liŋkkâ. Mun irâttâm
Udmurtenâmân ovdil ko luuhâmihe nohá?
lah kemialuvâldâllâm. Motomeh kemisteh láá
iä uáini muu sárnoo uáivi televisioruuvdust iäge kuulâ muu pyereest. Táválávt tot lii nubijkulij. Jurdim ovdil, et mun oinuum monnii vielgis lovdust, mut televisio tot vissâ lâi-uv. Pääihi oolâ puátá toimâtteijeelájádâs jođetteijee,
kote tivo televisio. Sun iätá munjin uŋgarkielân,
uáppein lâi puáccám, já sun-uv lii Zoomist, ko
vist iärráseh láá ollâopâttuv luokkaast. Iärráseh-
uv láá tuše kuulmâs. Monnii suujâst uáppeeh láá távjá muu luokkaast, ige tast šoodâgin stuorrâ kaaos, veikkâ stuárráámus uási uásálistein láá kemisteh já olmâ uáppeeh kost sáttoo.
11
6.4. Kirjálâšvuotâluvâldâlmeh älgih.
***
Helsig ollâopâttuvâst. Sun tuálá luvâlduvâid
Uáppein láá vala monniilágáneh loppâiskoseh, mut
sun lii čáállám eŋgâlâškielân še. Vaarâ
Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst keksee munjin
kuldâleijei kooskâst ušom kihheen ij ibbeerd
lah tiätu. Virgálávt luuhâmihe nohá eskin kesimáánust.
saanijd eŋgâlâškielân. (Aainâskin muu uáppein
Mun jiem vala tieđe, et juátkoo-uv muu pargo
sist tast.) Motomin diain láá pitáh monnii
nuuvt kiävá. Talle sáttá leđe, et pesâččim jieš-uv
jurgâlusâigijn, mii ij iššeed kiämmán. Jiemba
ferttiđ leđe Udmurtenâmist moonnâm ive porgemáánu
iberdiđ säne teikkâ kyehti. Luvâlduvah láá kuttâ
vuossâmuš ihe ive 2011 maŋa, ko jiem iällám ohtiigin
Máttáátteijee lii kiinii kirjálâšvuođâ totkeid
Taas taat nuuvâi, sehe luuhâmihe já taat maainâsráiđu.
suomâkielân, mut motomijd “vädis” saanijd
toh iä kuoskâ munjin. Sáttá tiäđust-uv leđe, et kiinii
kihheen ij lamaš muštâlâm máttáátteijei, et
maidnii lasepargoid vala, mut tuáistáážân tagarijn ij
eŋgâlâškielâ nuuvt pyereest, et addiiččij taid kihheen ij määti eŋgâlâškielâ, ko koijâdim
čohčuv, mut vááldám tom kuittâg vuástá, jis
romanist, novellist teikâ tiivtâst eŋgâlâškielâlij
Udmurtenâmân. Lii hiärváás juurdâ, et ko lijjim
mungin tast maiden eeđâ. Sáttáhân tast kiinii
loopâ rääjist taan ive kesimáánu räi, te ihe 2020 lâi
kyevti oho ääigi.
Udmurtenâmist jiemge ubâ Ruošâstkin.
13.4. Ohtâ lájádâs pargee koijâd must VK:st (tot lii sosiaallii media kanava, váhá tego
Facebook), et lam-uv mun uážžum poostâ
Udmurteennâm ollâopâttuvâst. Västidâm, et lam kale já lam meiddei vuolgâttâm reeivâ maassâd kulmâ oho tassaaš, mut postâ ij mudoigin lah lamaš jotteel.
15.4. Lájádâs jođetteijee čáálá munjin
VK:st, et uážum orniđ iskosijd, maht halijdâm.
Konsultaatio várás sun kuittâg ráhtá Zoom-liiŋkâ. Koijâdâm, et mii taggaar konsultaatio lii. Tot lii
kulloo taggaar tilálâšvuotâ, mast mun puávtám muštâliđ já uáppeeh uážžuh koijâdiđ iskosist.
23.4. Uáppeeh uážžuh viste nurheest leijee
tiättur mikrofon toimâđ pyerebeht. Hitruu, ko taan peeivi lii mii majemuš tijme.
Taan luuhâmive láá lamaš motomeh háástuh, mut toh kuleh elimân. Eromâšávt väädis lii lamaš máttááttiđ káidusin, ko kihheen ij lamaš hárjánâm toos, jiem ubâ mungin. Mahtnii mij kuittâg ain čoovdijm čuolmâid. Veikkâ mun jiem lah formaallávt tohálâš máttáátteijee, te lam vises, et udmurtliih ääših puávtáččii leđe ennuv hyenebeht-uv. Tobbeen ij lamaš oovtâ ive ohtâgin eenikielâlâš suomâkielâ máttáátteijee. Já amahân äšši lii nuuvt, et “ollâopâttuvâst ij taarbâš leđe pedagogisâš”, te toin naalijn mun jiem lekken epitohálâš. Mun lam kuittâg jieš luuhâm váhá máttááttâstiettuu taan luuhâmive ääigi já halijdiččim motomin luuhâđ ollâopâttâhpedagogiik še, veikkâ ij muu máttáátteijeeidentiteet valagin lah nuuvt nanos.
26.4. Keevâtlii kielâtááiđu kuursâ konsultaatio.
Čááitám uáppeid iskos. Sij koijâdeh muáddi ääši. Tastmaŋa kihheen ij tieđe, maid mij talle porgâp,
nuuvt et mun luáštám uáppeid moonnâđ kuus ihánâs. Vuolgâttâm iskosijd tállân uáppeid já
adelâm oovtâ oho ääigi, ko jiem tieđe, maht sij
táválávt pargeh. Lijjim meridâm, et ráhtus tom päihistis.
28.4. Lehâstâm VK já huámmášâm, et maaŋgah uáppeeh láá jo macâttâm iskos, veikkâ ličij vala viiđâ peeivi verd äigi.
29.4. Teoreetlii suomâkielâ kuursâ konsultaatio.
Iä must valagin lah ennuv ääših. Ohtâ uáppee puátá maŋeláhháá luokan, mut mun lijjim jo
ettâm puoh, maid aigum-uv. Te eeđâm uđđâsist.
12
Válburpeivi Iževskist ive 2015 (Tomi Koivunen)
LOOSTŠ 2/21
Tomi já kissá Udmurtenâmist ive 2013 (Tomi Koivunen)
13
Muulsâuáppee eellim lii huolâttem já älkkee – Vâi lii-uv? Ij taat lah mihheen uáppeekoortâid. Mun finnejim tiem, ko lam uáppen tääbbin. Mut ij taat tuođâšt, ete tun lah uáppen tääbbin. Tiet lii áinoo korttâ, mon mun finnejim. Na čääiti talle pävirtuođâštâs. Ij must lah, mut mun puávtám čäittiđ viermist –– PÄ-VIR-TUO-ĐŠ-TÂS! Tekstâ já koveh: Iida Virtanen
Mun keččim konduktöörân vávjálávt já
tuáimá váhá eres loogiik mield, ige kihheen
ettim, ete jiem mun kuodâš jyehi sajan puoh
talle iberdâm čielgiđ aašijd munjin ovdilgo
maailm pápárijd, maid mun lam motomin
lijjim jo porgâm puástud.
finnim. Luhhoost muu uŋgarlâš mätkikyeimi huámmášij tile, koskâldutij muu já moijái
Muu uŋgarlâš mätkikyeimi povvâstij já
nuuvt nánnáht, ete konduktöör ij adelâmgin
hoksái tállán šiev fáádá, mast sárnuđ:
munjin 10 000 forint sááhuid.
– Iida, maid tun vajedah tääbbin Uŋgarist?
10 000 forintid lii suullân 30 eurod. Veikâ mun lijjim-uv kievhis muulsâuáppee, te 30 eurod ij liččii toohâm stuorrâ rääigi muu budjetân.
lamaš vuossâmuš ige nubbegin kerdi, ko must lijjii čuolmah Uŋgarist. Siämmáá ohhoost mun lijjim nágáttâllâm sehe pyecceitipšoin já ollâopâttâhmáttáátteijein, tastko must lijjii lamaš jyehi saajeest liijkás uccáá pápáreh já koortah, já toh, moh must lijjii fáárust, lijjii tiäđust-uv puástutiiŋgah.
uv – halijdeh äŋgirávt kuullâđ, maid
Suomâst,
mut
sist
jurdeh.
Aainâs-uv
Uŋgarist must oroi, ete sij ain koijâdeh tom negatiivlávt: maid mun vajedâm, ij kuássin, maid mun rähistâm. Já ain ko mun ettim, ete ij tobbeen mahtengin hyeni lamaš, te tot lâi sii mielâst hirmâd oomâs. Mun aassim Uŋgarist oovce mánuppaijeed, ko lijjim Szegedist muulsâuáppen luuhâmive 2018–2019. Ovdilgo mun algâttim uápuidân
Amahân te byrokratia lii lussâd já väädis aainâs-uv
mun
tiäđám, maht tot Uŋgarist tuáimá. Puoh
14
Ulmuuh Uŋgarist – aaibâs tego Suomâstolgoeennâmliih
Ubâ hommá kuittâg iärdudij muu. Tot ij
meiddei
Mun šuáhkádim, já sun povvâstij njálgáht.
tobbeen, te maaŋgah skipáreh já skipárij skipáreh Suomâst váruttii, ete lam kale hirmâd hyenes eennâm valjim.
LOOSTŠ 2/21
15
16
LOOSTŠ 2/21
Oroi, ete puohah tiettii paifakkist mielâttes ennuv Uŋgarist: Ollâopâttuvah
láá
ennuv
hyenebeh
ko
Suomâst, nuuvt et ij lah mihheen jiermijd tobbeen maiden luuhâđ. Uáiniđ lâš, jis ubâ peesah Uŋgarist meddâlgin, vaarâ sij piejih raajijd kiddâ já leggisteh tuu faŋgâlân. Skipárijd tun jieh aainâskin finnii, ko jieh lah tuárvi ruoinâs já lijkkuuh meid nisonáid! Já maht te keevâi? Na must lâi tiäđust-uv mielâttes hitruus ihe! Vädisvuođah kale lijjii, tego aalgâ konduktöörteivâdem, mut mun finnejim ennuv skipárijd, peessim luuhâđ aašijd, maid jiem liččii puáhtám luuhâđ Suomâst, já máttááttâllim tiäđust-uv lase uŋgarkielâ. Veikâ byrokratia lâi-uv vaigâd, te eellim oroi lemin hirmâd älkkee kukken pääihist. Uŋgarist
ulmuuh
lijjii
sosiaalluboh
ko Suomâst, já sij čaittii kieresvuođâ čielgâsubbooht
ko
tääbbin.
Lâi
aaibâs
táválâš faallâđ skipárân käähvi teikâ vuolâ luvâldâlmij maŋa teikâ váhá maŋanuđ škoovlâst, jis lâi veikâ šiev savâstâllâm joođoost. Jis mun liččim máttáátteijen tobbeen, te kenski jiem toos lijkkuuččii, mut ko lijjim muulsâuáppee, te oroi, ete lâi mielâttes älkkee kavnâđ skipárijd. Tot,
mii
lâi
kenski
puoh
pyeremus
muulsâuáppee elimist, te lâi tot, ete kihheen ij vuárdám must maiden. Mun kale luuhim veikâ mon ennuv kuursâid, mut ohtâgin ij
lamaš
págulâš.
Lijjim
vaarâ
áinoo
muulsâuáppee, kote maatij uŋgarkielâ nuuvt pyereest, ete juuđij siämmáid kuursâid ko uŋgarliih-uv, mut toin naalijn mun porgim tuše tondiet ko tot lâi muu mielâst hitruu. Loppâloopâst eellim sirdui viehâ älkkeht olgoenâmáid: skipáreh já peerâ lijjii ain fáárust, jis peri kavnim wifi, já kolliistâlleeh puohtii
fárustis
ruvâšleeibi,
mon
mun
ahevâššim ennuv. Šoŋŋâ lâi meiddei pyereeb ko Porist teikâ Tuurkust. Tobbeen šleetij-uv tuše ohtii ton ive!
17
Ko mun muštâlim uŋgarlâš mätkikuáimásân,
Mun keččim mätkikuáimásân já keččâlim
magareh šooŋah Suomâst sättih leđe, te sun
smiettâđ, maggaar vástádâs sun halijdij
hirmástui.
kuullâđ. Muoi iän tubdâm kuáimán nuuvt
– Tothân lii kaavhâd! Mut tun jieh valagin
pyereest, ete liččim tuostâm muštâliđ, ete
muštâlâm,
maid
tun
vajedah
tääbbin
Uŋgarist. – Jáá joo, tuotâ. Na, muu mielâst lii mielâttes hardâšuttee, ete käävpist sättih leđe tääbbin veikâ vittâ kasa, mut tuše ohtâ teikâ kyehti tain tuáimih. Rááiđuh láá jiermittes kuheh! – Na mut tothân lii uccâ áášáš. Vaarâ tun maidnii iärrás-uv ahevâšah tobbeen Suomâst ko maidnii čapis leeibijd já uánihub rááiđuid?
sii demokratia lii ohtâ stuorrâ vicci. Kostnii ain kuittâg kavnui kiinii, kote jienâstij haldâttâspiäláduv, jiemge mun halijdâm iskâđ lukkom Balaton-määđhi vuossâmuu peeivi. – Jiem mun tieđe, maid mun Suomâst nuuvt ennuv ahevâšâččim. – Na mondiet tun talle vuálgáh maassâd tohon? Mun smiettim váháš ääigi. Veikâ tiettim,
Uŋgarist must ij ain lamaš taggaar tobdo, ete
ete eellim ij liččii siämmáá hitruu, jis jiem
puávtám leđe tot, kote lam. Ovdâmerkkân
liččii innig muulsâuáppen, te kuhes keesih,
arvetävgieellim
mielâkiddiivâš
peeleest
Szegedist
ij
aainâskin talle lamaš ennuv, maid faallâđ.
kulttuur
já
puoh
uđđâ
skipáreh kale kiäsuttii pissoođ tobbeen.
Koijâdim ohtii, lii-uvks tobbeen veikâ Pride teikâ mottoom servi. Muu skipáreh smiettii
Konduktöör vaazij munnuu lappâd, moijái
kuhháá, já talle ohtâ västidij:
káigáht muu skipárân já keejâi talle munjin
- Lii tääbbin ohtâ András, já sun lii vissâ taggaar homo teikâ naa. Jáá. Jiem koijâdâm sist lase.
tego mun liččim lamaš stuorrâ-uv rikolâš. Keččâlim
leđe
ruáháshánnáá,
já
muu
skippáár-uv povvâstij. – Aainâs-uv Suomâst muu uáppeekorttâ
Jis mun liččim aassâm tobbeen kuhheeb ääigi, te jiem vaarâ liččii puáhtám moskodiđ čolmijdân Uŋgar puoh čuolmâin. Mađe kuhheeb ääigi mun lijjim tobbeen, te tađe eenâb mun huámmášim čuolmâid. Ettâmrijjâvuođâ tile lâi tuođâi nuuvt oomâs, ete muu skipáreh iä ovdâmerkkân halijdâm luuhâđ oovtâgin loostâ tondiet ko toh lijjii tievâ staatâ propagandast. Tagarijd lâi kuittâg älkkee leđe smietâhánnáá, ko tiettim, ete vuálgáččim jyehi tááhust meddâl.
18
tuáimá.
LOOSTŠ 2/21
19
Kielâoppâm kuáláástmáin Ko piäiváš páštá lieggâsávt, te lii kal suotâs viettiđ ääigi jieŋâ alne. Muotâ lii suddâm jotelávt majemui ohoi, mut Rivdulist Muddusjäävri jieŋâ lii vala assaa. Mij Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppeeh lep puáttám teehi oppâđ juoŋâstem.
Tekstâ já koveh: Nanna Rytkönen
Korona tiet mij lep porgâm ennuv káidusin epke mij vala njuhčâmáánust tiättám, ete olášuvá-uv taat kurssâ taan ive ollágin. Luhhoost cuáŋuimáánu pyereeb koronatile kuittâg toovâi aldamáttááttâs máhđulâžžân, já
mij
peesâim
uásálistiđ
media-,
mälistem- já juoŋâstemkurssáid. Oovtâst porgâdijn kielâoppâm tábáhtuvá váhá tego huámmášhánnáá já kielâtáiđu nanosmuvá pyerebeht ko tuše ohtuu pääihist luhâmáin. Olgon
piegâškuát,
ko
mij
väzzilep
juoŋâssajan. Jieŋâ alne ij lah ollágin čääci, já sijvo lii mudoi-uv pyeri. Juoŋâstemkuursâ máttáátteijen lii Kuobžâ-Piäká Ánná, Ánná Morottaja, kii máttááttij mijjân viermij suáppum já kuohâm jo moonnâm čoovčâ. Vuosmužžân
mij
kolgâp
sáhháđ
rune
jieŋâsááháin. Tot lii korrâ pargo, tastko jieŋâ lii uáli assaa.
20
LOOSTŠ 2/21
Mirja Sarre kiäččá, ko Susanna Lyöri pohá rääigi jieŋân
21
Ylva Hakovirta kuáhá viermi, Susanna Lyöri, Mirja Sarre, Heli Sarre já Ánná Morottaja keččih
22
Mirja Sarre sáhháá rune, máttáátteijee Ánná Morottaja rävvee suu já Ylva Hakovirta, Heli Sarre já Susanna Lyöri keččih
LOOSTŠ 2/21
Heli Sarre ocá vuojâttemlyevdi päädi ruákkimuoráin Ánná Morottaja iššeed Heli Sare čuolmáin
23
Heli Sarre lyeddee puško
24
LOOSTŠ 2/21
Vaigâdub pargo lii kuittâg vuojâttemluovdijn. Ánná oigá lyevdi runneest jieŋâ vuálá já mij irâttep kuldâlmáin kavnâđ, kogobeht tot lii. Pieggâ lii tääl nuuvt koorâs, ete forgâ mij ep kuulâ maiden muide ko ton jienâ. Muádi iskâm maŋa mij meridep, ete tääl mij kal toollâp jo kähvipuudâ. Škovlâskipárijguin lii hitruu tulâstâllâđ já navdâšiđ šiev šooŋâst. Mij vuoššâp käähvi, passeep määrfi já savâstâllâp váhá tast, maid mij áigup porgâđ tai kielâuápui maŋa. Aainâsuv motomeh halijdeh juátkiđ anarâškielâ uápuid ollâopâttuvâst puátteevuođâst. Taan ive uápuh láá lamaš ucceeb ko táválávt já taat lii mudoi-uv lamaš viehâ ereslágán tälvi, ovdâmerkkân
kielâmiäštárteivâdmeh
iä
olášum korona tiet. Mij lep kuittâg peessâm pyereest aalgân kielâuápuigijn, já täst lii uáli pyeri juátkiđ. Äigi mana jotelávt tulâstâldijn, já forgâ mij huámášep, ete lii jo ehidispeivi já mij kolgâp maccâđ Anarân. Vistig mij kuittâg kuohâp Ááná juoŋŋâsijd, mut mist ij lah kyelilukko onne. Siämmáá ääigi juoŋâstemkurssáin mist lii meiddei mälistemkurssâ. Mij lep márfum já
kumpâstâm,
vuoššâm
kozzâmáállás
já liäibum sämikááhuid Ánnáin. Nube kuálástempeeivi
aalgâst
lii
koškepuško
vuáru. Juáháš uážžu máttááttâllâđ puško čollim, talle mij kyeđđip puškoid salttâšuđ já puurrâp jiävttáá kozzâmáállás. Tuáivu mield mij peessâp smakkiđ koškepuškouv vala taan kiiđâ. Ehidispeeivi mij kuohâp oppeet juoŋŋâsijd já taan tove mij finnip saallâs: viermist lii ohtâ kuávžur. Tuđâvâžžân mij vala tulâstâllâp já motomeh kiergâneh uágguđ ovdil ko mij kolgâp vyelgiđ pááikán. Mist lii lamaš uáli hitruus okko, já mij lep oppâm uđđâ saanijd já tááiđuid. Jispa kiinii mist movtáskičij juoŋâstiđ puátteevuođâstuv.
Laura Korhonen puškoin
25
Mii kulloo sämivárdáámân? Tekstâ já koveh: Henna Tervaniemi
Okkotoimâ Veikkâ korona lii-uv hástám meiddei várdámtooimâ, láá juávhuh liijká puáhtám teivâdiđ taan toimâive ääigi ohtii ohhoost. Mij lep ovdâmerkkân hárjuttâllâm kompassij kevttim já sundástem. Várdámtooimâst puáhtá oppâđ luándujotteemtááiđui lasseen meiddei argâpiäiválijd várdámtááiđuid, ovdâmerkkân VI- adai vuosâišetááiđuid. Sämivárdámtooimâst tooimâ vuáđđun lii ain sämikulttuur. Ton tááhust várdámlavluid-uv puáhtá lávluđ sämikielân.
Sämivárdámtooimâst lii vuáđđun ain sämikulttuur. Já tiäđust-uv puáhtá lávluđ várdámlavluid sämikielân.
Mij lep máttááttâllâm várdámsánáduv meid eres sämikielân (tave- já nuorttâlâškielâin)
26
Moonnâm čoovčâ kove. Ennuv lep lamaš olgon korona tiet taan ive.
LOOSTŠ 2/21
Sämivárdámmerkkâ
Materiaalpargo Okkotooimâ lasseen Tiina já Henna lává toimâm meiddei
sämivárdám
pargojuávhust,
mii
lii
Meerhâ čuovjis ivne kovvee čääsi já ruopsâd tuulâ. Ruánáá
ivne
kovvee
luándu.
Várdámtooimâst
pyevtittâm lase materiaal. Pargojuávkku lii puáhtám
luándu lii tehálii roolâst. Meecist jotemân kulá meid
jurgâlittiđ
sämikielân
láávustâllâm, já tondiet meerhâst-uv lii láávu. Fiskis
100 uutta tapaa -proojeekt ruđâigijn. Juávkku lii
ivne láávu paajaabeln kovvee piäiváá já láávu oovdâst
jurgâlittám materiaal anarâš- já tavekielâ lasseen
tuulâ. Meerhâst uáinojeh meiddei várdámsymboleh
uásild nuorttâlâškielân, veikkâ várdám ij tooimâgin,
liljá já muoskâš. Meerhâ roobdâst čuovjis já ruopsis
aainâskin vala, nuorttâlâškielân. Ovdil čoovčâ
kuárvih láá valdum sämiliipust. Toh kovvejeh máánu
párnááh kolgâččii-uv finniđ várdámkiirjijd jieijâs
já piäiváá.
ennuv
várdámmateriaal
eenikielân. Olmâ várdámkirjeh láá teddilmist tääl anarâš- já tavekielân. Ennuv eres materiaal sämikielân
Várdámtooimân puáhtá puáttiđ fáárun veikkâ kaskoo
kávnoo Partio.fi -siijđoin já toho lii tárguttâs lasettiđ
ive. Jis lah kiddiistum sämivárdáámist,
vala lase materiaal taan ive ääigi.
ruokkâdávt ohtâvuođâ Tiinan (tiina.lehmuslehti@ gmail.com)
Ive 2020 sämivárdájeijeeh finnejii meiddei jieijâs
teikkâ
Heenan
te vääldi
(henna.tervaniemi@
gmail.com).
várdámmeerhâ. Meerhâ lii vuávám Laapi várdájeijei Kimmo ”Kipe” Vääriskoski. Sämivárdám meerhâ uážžu kevttiđ jyehi várdájeijee, kiän lippukoddeest sämivárdám lii valdum huámášumán.
27
28
LOOSTŠ 2/21
Kirjeárvustâllâm: Jieŋâlâsân já čeepiht ulmuu já aalmug mielân Niillas Holmberg: Halla Helle Gummerus, 2021.
Holmberg roomaan lii noomâs mield tievâ paradoksijn: puolâš já pakkâ, Suomâ já Säämi, tááláá äigi já moonnâm äigi, ärbiviäru já moodeern eellim, nahareh já symboleh versus jiermi, já majemužžân mut tergâdumosin sämmilij mielâtiervâsvuotâ.
Tekstâ: Henna Aikio Koveh: Gummerus já Helsinki Agency
Harvii mun sirdám uđđâ kirje luuhâm ain
tiervâsin, vâi lii-uv etnostressi teikâ joba
ovdâskulij já ovdâskulij, mut mottoom suujâst
psyykkilâš illávaijeem hadde tast, ete viggá
lii vaigâd algâttiđ tihtâčällee, kirječällee,
eelliđ kyevti maailmist?
muusikrähtee, aktivist – ađai sämmilij uomo universale, Leonardo da Vinci – vuossâmuu
Holmberg lii valjim uáivipersovnin ij-
roomaan Halla Helle. Suijâ lii vaarâ tot,
sämmilii, mut syemmilii kirjerájupargee
ete poolâm siämmáin tobdoin moh šoddii
Samu, kote tiätá kal ennuv eenâb sämmilijn
Suvi West Hiljainen taistelumme dokument
ko syemmiliih táválávt tietih. Suu pappâeeči
kejâdijnân. Lii-uv sämmilijn maggaargin
ana áárvust tovláid paapâid, kiäh vuolgii
tuáivu peessâđ meridiđ jieijâs aašijn, vâi
Sämienâmân, já Samu lii kustoo luuhâm
merideh-uv iärráseh mii peeleest? Holmberg
puoh kiirjijd, moh kieđâvušeh sämmilijd.
roomaan lii noomâs mield tievâ paradoksijn:
Tyellittälli lii viehâ lussâd luuhâđ roomaan,
puolâš já pakkâ, Suomâ já Säämi, tááláá äigi
mii čuujoot távjá já ennuv eres kirjijd já
já moonnâm äigi, ärbiviäru já moodeern
kirječälleid. Nube tááhust toh láá vaarâ
eellim, nahareh já symboleh versus jiermi,
teháliih syemmilâš lohhei várás, já must oro-
já majemužžân mut tergâdumosin sämmilij
uv, ete Halla Helle lii uáivildum syemmilijd,
mielâtiervâsvuotâ. Lii-uv ubâ máhđulâš
kiäh iä lah finnim tuárvi tiäđu sämmilijn
eelliđ tááláá ääigi maailmist sämmilâžžân
om.
škoovlâst.
Syemmilii
uáivipersovn
29
čoolmij čoođâ syemmilâš lohhee äddee
fárusis tagaráin vuoimijn, ete vala-uv kalga
tuáivu mield pyerebeht, maggaar maailmist
orostiđ tutkâđ, kuus mun ubâ vuolgimgin
sämmiliih eellih. Kirje kieđâvuš tááláá
Ele já Samu fáárust. Mun jiem tuubdâ
ääigi
šoŋŋânubástus,
sämmilij mytologia tuárvi pyereest, nuuvt et
sämmilij jiešmeridem já vuoigâdvuođâid,
stuorrâ
kriisijd:
puávtáččim tulkkuđ Holmberg miäštártaiđuu
mielâtiervâsvuotâčuolmâid jna.
jyehi tääsist, mut sun káidá lohhei čoolmij oovdân
rašes
já
mučis
mainâs,
mast
Samu uáppá eenâb sämmilijn ko sun
koččâmuš ij lah tuše Ele mielâtiervâsvuođâst
rähistuvá taaidâr Elle Hellen já värree
peic puohâi sämmilij pyereestvajemist. Lii-
Ucjuuhân. Samu huámmáš, ete kirjeh iä faalâ
uv syemmilâš teikâ uárjimaailm vyehi ollágin
ubâ tuotâvuođâ já sun piäsá uáiniđ, magareh
olmâ vyehi tipšođ mielâtiervâsvuođâ?
ruossâlâs tobdoh Eelest láá sämmilâžžân. Elle jaska paifakkist taidârâšmist já haalijd
Roomaan ij lah mihheen keppâ kiirjijd, mut
tuoijuđ
sämmilij
huámmášhánnáá puoh čuolmâi kooskâst itá
ärbivuovij mield. Samu ij addii, mondiet
já
eelliđ
mudoi-uv
tuáivu já meiddei huumor, mon mun uáinám
čepis taaidâr hilgo puoh já vuálgá suuvâs
meid jieččân puáris huolhijn. Roomaan nuorâ
puáris pááikán patârâsân moodeern maailm.
ulmuuh láá ruokkâdeh já mielâkiddiivááh,
Leš-uv tot čuolmâ, mii kuoskât Holmbergân-
mut munjin puoh mielâsumos persovn
uv: taidârâšmân kevttum äigi lii ain meddâl
lii puáris šoŋŋâ-Jovnâ, kiän kuáhtáámijd
tuoijuumist, kuáláástmist, miäcástmist jna.
Samuin láá ain hitruu luuhâđ. Mun mottoom
Holmberg jieijâs tihtâčälleepersovn sáttá
kooskâst povvâstâm aaibâs jiänusân, ko
oinuđ meid tast, ete Elle kuáđá Samun
Holmberg mááláá čoolmij oovdân uápis kove
tiivtâid, maid sun čáálá naharijnis. Toin
puáris sämmilâš savâstâllâmvuovijn.
naalijn Samu viggá iberdiđ, mii Eelen tábáhtuvá. Sigmund Freud teoria naharij
Holmberg lii čeppi. Veikkâ tyellittälli oro, ete
tulkkuumist läiđee Samu ain čieŋâlubbon
kirjeest lii liijkás ennuv puoh, addiim kale,
já čieŋâlubbon Ele mielân. Veikâ Samu lii
mondiet sun lii valjim puoh. Kannat adeliđ
roomaan jienâ, sämmilâžžân mun uáinám
ääigi taam kirje luhâmân. Tuáivu mield
Ele kuittâg-uv roomaan uáivipersovnin.
mij uáinip Halla Helle čohčuv Finlandiaiävtukkâssân, vâi tot finnee vala eenâb
Veikâ teoriah psykologiast já filosofiast láá
huámmášume syemmilâš lohhei kooskâst.
uásild lussâdeh luuhâđ čaabâkirjálâšvuođâst,
Mun kale halijdâm luuhâđ Holmbergist lase
luhostuvá Holmberg čäälliđ maidnii, mii
čaabâkirjálâšvuođâ.
addel smiättámuš syemmiláid já sämmiláid. Jis must piištij aalgâst viehâ kuhháá peessâđ roomaan maailmân, te loppâ toppij muu
30
LOOSTŠ 2/21
31
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ já koveh: Saammâl Rodgers
Mun lam Saammâl Rodgers. Mun lam 19-ihásâš nuorâ almai já aasâm Anarist. Mun čaallim pajeuáppen moonnâm ive loopâst já lam eidu algâttâm siiviilpalvâlus. Jiem lah val vises, kuus mun halijdâm vyelgiđ luuhâđ, te tääl lii pyeri ko must lii ive verd äigi smiettâđ ääši.
Keesi lii munjin mielâsumos iveäigi. Mun lijkkuum lieggâ šooŋân sehe toos, et olgon ij taarbâš kevttiđ tälvipihtâsijd. Muu mielâst lii meid suotâs, ko piäiváš páštá já luándust láá fijnâ ivneh. Ton lasseen lii hitruu vyeijiđ tuolmâmpyeráin já eelliđ vuoijâmin.
Mun lijkkuum vyeijiđ pyeráin. Hitruumus lii vyeijiđ keessiv, ko piäiváš páštá. Tast finnee lihâdem já šiev mielâ. Mun laaviim vyeijiđ keesi ääigi pyeráin meiddei tondiet ko jiem lah vala finnim vyeijimkoortâ. Mun vuájám távjá pyeráin Aanaar markkânist. Mun lam meid keččâlâm šleđgâpyerá Hailuotost, já tot lâi aaibâs hävski. Mun lijkkuum kuittâg eenâb normaal tuolmâmpyerán, ko tast finnee eenâb lihâdem.
32
LOOSTŠ 2/21
33
Tälvi lii muu mielâst aaibâs ok. Veikkâ jiem nuuvt hirmâd ennuv lijkkuu táálván, te skammâääigi sättih leđe fiijnâ iiđeed- já ehidâskuoksuuh. Taam kove mun valdim 14.01.2021, muáddi peeivi ovdil skaamâ loopâ.
34
LOOSTŠ 2/21 Ohtâ puoh hävskimuin tälviaašijn lii tot, ete piäsá vyeijiđ moottorkiälháin. Pyeremuuh sijvoh láá kiđđuv, ko piäiváš páštá já lii vala ennuv muotâ.
35
Mun lam kiddiistum kietâtiimijn. Muu mielâsumos kietâtijmemerkkâ lii Rolex. Mun lijkkuum Rolexkietâtijmijn tondiet ko toh láá hirmâd fijnáh já pyereest tuoijum. Toiguin lii meid hävski vuoijâđ, ko stuorrâ uási Rolex-kietâtiijmijn láá čääsivuálááštijmeh. Must lii masa jyehi peivi kiävtust Rolex Submariner -kietâtijme.
Mun lijkkuum meid muusikân. Muu jiellâhmuusikšlaajah láá rock, rap já country. Mun laaviim kuldâliđ muusik masa jyehi peeivi. Moonnâm keesi mun ostim Airpods pro -peljipilttoid. Toh láá pyereh, tastko taid puáhtá kevttiđ ain ko halijdâm kuldâliđ muusik. Ton lasseen toh láá nuuvt uceh, ete taid puáhtá pieijâđ veikkâ faarkui luumon.
Ain tyellittälli lii mottoom juhle. Must lijjii moonnâm ive pajeuáppeejuhleh. Juuhlijn mun finnejim tiäđust-uv vielgis kappeer já uđđâ juhlevuodduid, maid Kristiina Ranttila lâi čuáldám.
36
LOOSTŠ 2/21
37
38
LOOSTŠ 2/21
Táválávt mij juuhâp mii pääihist tuše teejâ, vaarâ tondiet ko muu eeči lii vuálgus Englandist. Mun juuvâm meid käähvi – vissâ moddii ohhoost – já talle táválávt kähviviäsust teikkâ olgon ko lam tulâstâlmin. Kuábáš-uvsun lii njálgásub?
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
39
RÄHTEEH
40
FABRIZIO BRECCIAROLI
SUSANNA KAARTINEN
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
HENNA AIKIO
TOMI KOIVUNEN
SAAMMÂL RODGERS
Henna áásá perruinis Oulust, mut aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâjá sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
Tomi Koivunen lii jotkâuáppee Tuurku ollâopâttuvâst já kuállejeijee suomâkielâ lehtor Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst, jis Ruošâ rääji motomin lekkâs.
Saammâl áásá Anarist, kuus sun varrij uccâ párnážin. Sun lii lamaš kielâpiervâlist já lii jottáám škoovlâ anarâškielân. Sun valmâštui luvâttuvvâst moonnâm ive loopâst já lii eidu algâttâm siiviilpalvâlus.
NANNA RYTKÖNEN
HENNA TERVANIEMI
IIDA VIRTANEN
Nanna lii SMK anarâškielâ uáppee. Sun lii meddâl Ruávinjaargâst, mut áásá tääl Suáluičielgist. Sun čuáigá ennuv já lijkkoo jotteeđ meecist.
Henna lii tääl päikkiennin Anarist, veikkâ lii-uv meddâl Kuopiost. Astoääigi sun iirât čäälliđ anarâškielân, tuoijuđ já leđe fáárust várdámtooimâst.
Iida lii porilâš čällee. Teikâ turkulâš. Meddâl Porist. Já áásá Tukholmast. Teikâ Tuurkust. Pyeri jis jieškin muštá. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
