Luvâttuvâst ollâopâttâhân – Saammâl Suominen, Fabrizio Brecciaroli

Luvâttuvâst ollâopâttâhân – Saammâl Suominen

Tekstâ: Fabrizio Brecciaroli Koveh: Saammâl Suominen já Tytti Bräysy

Saammâl Suominen lii nuorâ anarâškielâ sárnoo, kii čaalij pajeuáppen Avveel luvâttuvâst kiđđuv 2022. Sun lâi áinoo, kote čaalij anarâškielâ eenikiellân kiiđâ pajeuáppeeiskosijn. Maid Saammâl arvâl pajeuáppeeiskosijn já jieijâs feeriimijn Avveel luvâttuvâst? Nabai mii lii čuávuvâš lävkki suu elimist? Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli sahhiittâlâi suu syeinimáánu aalgâst.

Magareh lijjii tuu pajeuáppeeiskoseh?

Pajeuáppeeiskoseh láá siämmááh ubâ Suomâst. Uáppeeh ferttejeh čäälliđ aainâs-uv nelji amnâs. Mun čaallim ohtsis käävci amnâsid: kemia kiđđuv 2021, eennâmtiäđu já ruotâkielâ čohčuv 2021 sehe anarâškielâ, suomâkielâ, eŋgâlâskielâ, matematiik já fyysiik kiđđuv 2022. Mun čaallim sehe anarâškielâ já suomâkielâ eenikiellân.

Anarâškielâ iskos siskeldij esseekoččâmâšâid, moid ferttij västidiđ jieijâs aapij mield. Anarâškielâ iskosist lijjii adelum käldeeh, maid uáppeeh kolgii kevttiđ essei várás. Fáddán must lâi anarâš kulttuur puátteevuotâ.

Iskosij tääsi mulsâšuvá váhá ain jyehi ive. Eŋgâlâskielâ iskos lâi älkkeb ko táválávt. Fyysiik já kemia iskoseh vuod lijjii vaigâduboh ko táválávt. Matematiik iskosist motomeh hárjuttâsah lijjii älkkeebeh, mut fáárust lijjii vaigâduboh hárjuttâsah-uv. Puohnâssân mun lam uáli jo tuđâvâš loppâpuátusáid.

Magareh lijjii tuu máttáátteijeeh?

Máttáátteijeeh lijjii hirmâd ustevliih já mattii pyereest jieijâs pargo. Ko Avveel luvâttâh lii uccâ škovlâ, te máttáátteijeeh tubdii puoh uáppeid já mattii išediđ sii pyereest. Págulij kuursâi luokain lijjii suulân 20 uápped. Jis kurssâ ij lamaš págulâš, te uáppei meeri lâi ucceeb – táválávt 5 já 15 kooskâst. Spiekâstâhhân lâi anarâškielâ luokka: mun lijjim tobbeen ohtuu.

Kost tun aassih škoovlâ ääigi?

Muu peerâ áásá Anarist já Rivdulist. Rivdulist ij pyevti eelliđ jyehi peeivi Avelist, tastko mätki lii liijkás kukke (suulân 50 km). Ton lasseen mun liččim tarbâšâm sáátu Rivdulist Aanaar bussisajattâhân. Tondiet mun aassim argâpeeivij asâttuvâst Avelist já oholoopâi mun moonnim maasâd pááikán Anarân teikâ Rivdulân. Eellim asâttuvâst lâi hitruu. Stuárráámus uási muu skipárijn lijjii tobbeen, já mij vietijm ennuv ääigi oovtâst.

Moh tábáhtusâid láá pááccám mielân?

Pajeuáppeeiskoseh láá merhâšittee já jiäráskittee äšši. Taid mun vissásávt ááigum mušted kuhháá. Mielân láá pááccám meiddei muáddi hävskis tábáhtus, ovdâmerkkân talle ko máttáátteijee eeđâi tâi poorgâi maidnii hitruid.

Já vissásávt nuuvt kočodum “Puárásij taansah”, moid uásálisteh luvâttuv nube ive uáppeeh. Já tiäđust-uv meiddei “Peŋkkarpeivi”. Talle uáppeeh kárvudeteh naamijâšpihtâsáid já turgedeh škoovlâ. Mun kár-

Pajeuáppee Saammâl Suominen. Kove: Tytti Bräysy

vudâttim David Bowie -naamijâšpihtâsáid, tastko mun lijkkuum čuuvtij suu muusikân.

Vaidâlittee kale mist ij lamaš ohtâgin mokke. Vaarâ korona tiet teikâ mottoom eres suujâst. Ličij lamaš suotâs eelliđ kostnii luokkaskipárijguin.

Maid tun ááiguh porgâđ kesiluámu maŋa?

Mun lam kesipargoost Sämitiggeest oppâmmateriaalij rähten. Ton lasseen mun poorgâm ohtsis 108 tijmed Wikipedia-čällen, mut taid puáhtá porgâđ ive loopâ räi. Mun lam jo čáállám muáddi artikkâl já ááigum čäälliđ lase tastmaŋa ko pargo Sämitiggeest lii nuuhâm.

Mun lam peessâm Oulu ollâopâttâhân, já porgemáánu loopâst mun luvâškuáđám fyysiik tobbeen. Tot lii tiäđust-uv stuorrâ nubástus muu elimist, mut mun lam vaalmâš uđđâ háástun já lam uáli moovtâ oppâđ uđđâ aašijd. Ličij pyeri juátkiđ meiddei muu anarâškielâ uápuid. Jis must lii asto, te mun sáátám čođâldittiđ muáddi anarâškielâ kuursâ-uv. Mun jiem veltihánnáá halijdiččii aassâđ kaavpugist, mut amahân tot lii pággu. Fyysiik ij pyevti luuhâđ Säämist. Mun jiem vala tieđe, kost mun ááigum aassâđ Oulust. Mun halijdiččim kuittâg aassâđ ohtuu. Tuáivu mield mun kaavnâm mottoom uccâ viste, mii ij lah liijkás tiivrâs.

Aainâs-uv vuossâmuu ive mun lam Oulust ohtuu. Kihheen mun luokkaskipárijn ij lah puátimin čohčuv. Stuárráámus uási sist láá moonnâm suátiviehân. Mun jiem puáhtám vala moonnâđ toho, tastko mun lam oovtâ ive nuorâb ko muu luokkaskipáreh. Já sáttá meid keevvâđ nuuvt, et mun jiem ubâ taarbâš moonnâđ ollágin suátiviehân tâi siiviilpalvâlusân.

Mii tust šadda valmâštum maŋa?

Mun jiem tieđe, mii ličij muu mielâpargo. Must lii vala muádi ive verd äigi meridiđ, maid mun halijdâm porgâđ valmâštum maŋa.