Almottâsah

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Kove: smn.wikipedia.org

Kove: Márjá-Liisá Olthuis

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian?

Porgemáánu loopâst anarâškielâlii Wikipediast (smn.wikipedia.org) lijjii aldasáid 4 550 artikkâlid, já meeri lassaan ubâ ääigi. Siämmást puáris artikkâleh peividuvvojeh já vijđeduvvojeh. Artikkâlij meeri lâi 4 111 njuhčâmáánu loopâst, 4 216 cuáŋuimáánu loopâst, 4 298 vyesimáánu loopâst, 4 455 kesimáánu loopâst já 4 491 syeinimáánu loopâst. Oppâmateriaalvuáváájeijee tuoivuu keežild syeinimáánust šoddii ovdâmerkkân uđđâ artikkâleh trombist já Fujita-ciäkkáduvâst sehe čuđemainâsist já Lavrukkáást. Majemui peeivij vuod láá šoddâm el. artikkâleh Suomâ eennâmkuudijn, Aanaar kieldâ jaavrijn, tennisturnaamijn, luudijn, videospeelâin, kiärppáin, John F. Kennedyst já Silbo Gomerost, mii lii kielâ, mon viestâdem tábáhtuvá njurgiitmáin.

Roovvâdmáánu 16. peeivi lii anarâškielâlii Wikipedia nubbe šoddâmpeivi. Ličij pyeri peessâđ 5 000 artikkâlân ovdil tom. Tot váátá tiäđust-uv puoh čällein uáli jo ennuv pargo, tastko čohčâmáánu aalgâst roovvâdmáánu pelimuudon ferttejeh šoddâđ ucemustáá 10 uđđâ artikkâlid jyehi peeivi, mut mij pyehtip aainâs-uv irâttiđ. Já kiitiätá tot sáttá joba luhostuđ-uv.

Sämmilâš maddâreh hävdiduvvojii uđđâsist

Sämimuseo Siidast kuhháá siäiluttum sämmilâš maddâreh luáštojii uđđâsist háávdán. Hävdidemtilálâšvuođah lijjii kulmâ: pasepeeivi 7.8.2022 Aanaar Jaamišsuollust já vuossaargâ 8.8.2022 Ucjuv Maadâjäävri puáris hävdienâmist sehe Njellim ortodoksilii hävdienâmist. Jaamišsuollui hävdiduvvojii ive 1934 tobbeen koivum täävtih, moi kuáivumân Antropologlii toimâkode mätkikodde lâi finnim love máttááttâsministeriöst. Talle tuáhtár Väinö Lassila já eres totkeeh koivuu suollust ohtsis 69 hävdid. Häävdist váldojii sehe uáiviskáálžuh ete kuhes täävtih. Taankiärdásij hävdidmij maŋa Siidan pääcih vala mottoom verd täävtih, moi macâttemproosees lii jo algâttum. Siida tuáivu, et toh macâttuvvojeh jo taan čoovčâ Ruotân, Kittâlân, Ruávinjaargân já Suovâkuoškâ Mukkala hävdienâmân.

CIFU XIII -konferens Wienist

Porgemáánu 22.–26. peeivij uárnejui CIFU XIII -konferens uuraallijn kielâin Wienist, Nuorttâriijkâst. Táválávt CIFU-konferens uárnejuvvoo jyehi viiđâd ihe, mut oovdeb konferens lâi čiččâm ihheed tassaaš koronapandemia tiet. Taat lii uáli jo tehálâš konferens, tastko tot addel kielâtotkeid máhđulâšvuođâ nanosmittiđ oovtâstpargo já uápásmuđ toos, magareh tutkâmušah láá joođoost jieškote-uvlágánijn ollâopâttuvâin pirrâ maailm. Taan tove fáárust lijjii ennuv anarâškielâ sárnooh, já anarâškielâ lâi korrâsávt uáinusist. Anarâškielân kyeskee sahâvuáruid tollii Márjá-Liisá Olhtuis, Taarna Valtonen, Annika Pasanen, Jukka Mettovaara já Tuomas Koukkari. Márjá Liisá oovdânpuovtij Anarâškielâ seervi tooimâ, Taarna sáárnui anarâškielâlijn päikkinoomâin, já Annika muštâlij sämikielâi iäláskittem puátusijn sehe tast, mon ennuv onnáá peeivi Suomâst sarnum sämikielah sirdâšuveh suhâpuolvâst nuubán. Jukka já Tuomas vuod kieđâvušáin kielâ- já sujâttemopâlijd aašijd.