Ideaalne ilu ja tervise käsiraamat, kust leiab erinevatele probleemidele lahendused ja palju tõhusaid koduseid hooldusnippe. Kauni ja noorusliku naha saladus ei peitu vaid kosmeetikatoodetes, aga ka meie igapäevastes valikutes. Hea meeldetuletus, et tervislik eluviis on kõige kindlam tee särava naha ja vaimse heaolu poole.
Buduaari saatejuht ja iluekspert Reet Härmat
Tundlik
Peanahk
Sagedasemad
Juuste
Juuste
Juuksehooldus
Dekoltee
Intiimpiirkonna
Käed
Miski pole inimesele lähemal kui oma nahk –suurim organ, mida on igaühel enam-vähem 4 m².
Nahk kaitseb organismi väliskeskkonna mõjude, mehaaniliste vigastuste, bakterite ja põletike eest ning reguleerib kehasoojust. Et kõigi nende ülesannetega toime tulla, on nahal üsna keeruline ehitus.
Nahk on osa organismi vastupanusüsteemist. Terve ja tervikliku pindmise kihi kaudu kaitseb see organismi väliste ärritajate eest, nagu näiteks päikesekiirgus, mikroobid, kemikaalid jne. Nahal on oluline roll hingamisel ja toksiinide eritumisel. Kui neerud, kopsud, jämesool ja maks satuvad viimaste elimineerimisega kimbatusse, tuleb nahk neile aktiivselt appi.
Naha läbimõõt on umbes 1,5–3 millimeetrit: eri kohtades on see isesugune. Kõige paksem on nahk jalataldadel ja kätel, mis saavad kõvasti vatti; kõige õhem kulmudel, näol, munanditel ja nahavoltide vahel. Nahal on omadus vajaduse korral ka pakseneda – näiteks märkab algaja kitarrimängija, et paari nädalaga on näppudele tekkinud paksem nahk.
Kõige pealmise kihi moodustab marrasknahk ehk epidermis, mis on nahakihtidest kõige õhem: 0,05–0,2 millimeetrit. Tavaoludes uueneb see täielikult 1–2 kuu jooksul. Kuigi epidermis on õhuke, kaitseb see meid väliskeskkonna mõjude eest, seepärast peab hoolitsema, et ta oleks terve.
Epidermise all on pärisnahk ehk 0,5–1,5 mm paksune dermis, mille sidekoeline ehitus muudab naha just selliseks, nagu ta on: vastupidav ja elastne. Dermise tähtis koostisosa on kiuline proteiin kollageen. Selle kiud on väga vastupidavad ja annavad nahale n-ö karkassi, hoolitsedes ka selle eest, et nahk venitamisel hõlpsasti ei rebeneks. Teine tähtis koostisosa on elastiin, mis tagab, nagu nimigi vihjab, naha elastsuse. Kolmas rühm, glükoosamiinglükaanid, seob nahas vett ja hoolitseb ainevahetuse eest.
Aastate jooksul glükoosamiinglükaani hulk nahas väheneb, seetõttu on eakate inimeste nahk kuivem. Vanuse kasvades kaotab nahk tasapisi ka kollageeni ja elastiini ning muutub õhemaks. Noor nahk on umbes 2 mm paks, keskeas on sellest järel vaid pool.
Naha vananemine sõltub ka naha tüübist, mitte üksnes seljataha jäävate sünnipäevade arvust. Õhuke, nn pabernahk, mis on nooruses ilus, kaotab kiiremini niiskust ning kortsud on kergemad tekkima. Rasvane näonahk on paksem ning kuigi teismeliseeas on sellisel nahal alailma vistrikke, peab see ajahambale paremini vastu ja seisab kauem sile.
Ei tasu unustada sedagi, et nahal peegelduvad inimese eluviisid.
Normaalse naha niiskusindeks jääb 75 ja 100 vahele, atoopikutel on sellest vaid 1/3, niisiis peavad nemad naha niisutamise eest rohkem hoolt kandma. Näos on nahk kõige õhem silmade ja suu ümbruses. Kuna nägu on avatud väliskeskkonna mõjutustele, peab selle kaitsmisele pöörama erilist tähelepanu.
Epidermis ehk marrasknahk koosneb mitmetest kihtidest. Kõige pealmise ehk sarvkihi moodustavad surnud naharakud. Sarvkiht on pidevas uuenemises, vahetudes täielikult 6–10 nädala jooksul.
Dermis ehk pärisnahk, mille tähtsaimad koostisained on kollageen, elastiin ja glükosamiinglükaanid. Terve naha kuivkaalust moodustab umbes 70% kollageen. Naha kollageenitase taastub 1–2 aastaga.
Subkuutis ehk naha aluskude koosneb peamiselt rasv- ja sidekoest; kõige alumine nahakiht kaitseb organismi löökide eest ja on sidemeheks naha ja teiste kudede vahel.
ERITAB
Nahk on inimese suurim organ, mis hoiab kõik koed koos ja kaitseb siseelundeid väliste ohtude eest; imeb ja eritab vedelikke, reguleerib organismi temperatuuri.
Nahka võivad kahjustada nii välised kui ka sisemised tegurid.
Nahahaigused võivad olla pärilikud, põhjustatud keemilistest või füüsilistest kahjustustest, häiretest vereringes, rolli võivad mängida ka bakter- ja viirusinfektsioonid, samuti psüühilised häired.
Nahk on inimese suurim elund. Ta on nii kaitse- kui ka tundeelund.
Nahk takistab keemiliste ainete tungimist organismi.
Nahk takistab vedelike aurustumist, osaleb organismi termoregulatsioonis.
Naha kaal on umbes 5% kehakaalust.
Normaalse terve naha happetase (pH) on 5,5.
Rasunäärmete eritatav rasu hoiab naha pehme ja elastsena.
Nahal avalduvaid haigusi on rohkem kui 400.
Igal kolmandal eurooplasel esineb allergiat kosmeetikatoodete suhtes.
Kosmeetika- ja parfümeeriatööstuses kasutatavate ainete seas on üle 500 tuntud allergeeni. Pole olemas täiesti allergiavaba kosmeetikat.
Normaalse terve naha pinnal on alati „bakterivaip”. Käsivarre nahal on u 5000 mikroorganismi ruutsentimeetri kohta, kaenla all isegi kuni viis miljonit.
Nahal on umbes kolm miljonit higinääret.
Naha kaudu väljutatakse tavalisel päeval kolmveerand liitrit vedelikku. Kuumas kliimas võib see hulk olla 2‒3 liitrit.
Igas minutis sureb keskmiselt 30 000‒40 000 naharakku.
Kõige õhem on nahk silmalaugudel, kõige paksem jalataldadel.
Kevadisel ajal tahame kõik end värskendada ja kosutada, sest näeme ennast justkui uues valguses. Talve jooksul on meid räsinud temperatuuride kõikumine, külm tuuline ilm ja kuiv keskkütteõhk, võib-olla ka mõned terviseprobleemid. Kindlasti on otsakorral ka vitamiinivarud. Kõike seda kogeme sõna otseses mõttes oma nahal. Nüüd on aeg oma nahaga taas tuttavaks saada, uurida, mis on muutunud ja mida ihu vajab. Väga tõenäoline, et nahal on puudu niiskusest, mis annab endast märku ketendavate, justkui narmendavate laikudena. Või siis on nahk talve jooksul tundlikumaks muutunud, punetust on rohkem. Kevadel kipub paljudel näonahk punetama, ägeneb kuperoosa ja mitmed põletikulised seisundid, näiteks akne ja vistrikud. Kes selliste probleemidega kimpus, võiks kevadel kas või korra kosmeetiku juures näopuhastuses ja konsultatsioonil käia.
Ent üht-teist saab enda heaks teha ka kodus. Kasulik on nahka korralikult koorida ja hoolitseda naha niiskustasakaalu tagamise eest.
Meie kliimas tahab nahk eri aastaaegadel vaheldust. Talvisel ajal kosutasime oma ihu täidlaste, rasvarikaste ja kaitsvate kreemidega-võietega, nüüd tuleks ringi vaadata kergemate iluvahendite järele. Kui õues enam pakast pole, ei vaja me ju nii rohkesti kaitset külma vastu.
Talvest väsinud nahk soovib turgutamist
Nüüd võiks valida õrnema konsistentsiga, niisutavamaid tooteid. Kõige paremad on vitamiinihooldused, ka igapäevasteks toodeteks võiks valida ikka need, mis sisaldavad vitamiine. Hea oleks, kui kevadistes kreemides-geelides sisalduks midagi virgutavat – näiteks natukene C-vitamiini, mis nahatooni heledamaks muudaks, või pisut puuviljahappeid, mis uute naharakkude sündi ergutaks. C-vitamiin on tõeline kevadetooja, seda võib leida nii kreemides, ampullides kui ka seerumites. See klaarib kiiresti jumet, kaotab talvejärgse halluse ja toetab naha uuenemist, pannes selle elama ja särama.
Kevadel võiks ettevaatlikum olla tugevatoimeliste retinooli (A-vitamiini esiastet) sisaldavate kortsukreemidega. A-vitamiin on küll naha nooruse vitamiin, aga retinooli sisaldavate kosmeetikumide kasutamisel päikese käes peab olema ettevaatlik – UVkiirgus võib nende koostoimel kergemini esile tuua mõned pigmendihäired. Kui soovid ka kevadel ikkagi retinoolikreemi tarvitada, siis peaks selles leiduma päikesekaitsefilter või tuleks SPF-i sisaldavat toodet lisada näole pärast päevakreemi.
Kevadel ja suvel ei maksa ette võtta äkilisi salongiprotseduure, nagu näiteks mikrolihvimised ja happekoorimised, mis muudavad naha päikese suhtes ülitundlikuks.
Loodetavasti ei pea suure kevade pealetungil enam päikesekaitset näohooldustoodetes eraldi mainimagi. Hea oleks kasutada SPF-i sisaldavat päevakreemi juba alates veebruarist-märtsist, kui päike kõrgemalt käima hakkab. Tavapärastes noorendavates päevakreemides on sageli SPF 15 juba olemas.
Paljudes professionaalsetes kosmeetikasarjades hoitakse niisutavad ja päikesekaitsetooted siiski eraldi – seda puhuks, kui näiteks kreemi soovitakse näole kanda ka muul ajal kui päikese kätte minnes, näiteks talvel. Soojemal-valgemal aastaajal lisatakse aga niisugusele kreemile veel kerge konsistentsiga päikesekaitsevahend. Siin on arvestatud asjaolu, et SPF on nahale ikkagi teatud koormuseks, ehkki päikese käes on sellest rohkem kasu kui kahju.
Me armastame päikest, kuid paraku toob päikesekiirgus esile pigmendilaigud ja teeb naha vanaks. Nii et selle vastu on tarvis end kaitsta. Ehkki kosmeetikumides võib leiduda kõrgenumbriline kiirgusfilter, ei anna see veel põhjust end päikese käes pikalt praadida. Ettevaatlik tasub olla kogu aeg. Sageli ei tekigi silmaga nähtavat põletust, nahk aga saab kiirguse kahjuliku toime ikkagi kätte.
Suu vajab eraldi päikesekaitset
Talvel muutusid huuled kuivaks ja karedaks, pakatasid ja hakkasid ketendama. Üdiselt paraneb huulte seisund niipea, kui ilm soojemaks läheb ja kütteperiood lõpeb. Siis võib kohe näha, kuidas huuled niiskust juurde saavad. Nüüd võib ka rasvased kaitsvad huulevõided unustada ning kasutada pigem niisutavaid huulepulki.
Huuli võib hooldada ka värvilise pumati või huuleläikega. Kindlasti ei tohi kuivavaid huuli limpsida, sest siis muutuvad need päikese käes veelgi tundlikumaks. Aeg-ajalt võiks huuli koorida, et eemaldada surnud nahk ning parandada vereringet.
Jumestus ja juuksed
Värske kevadilma ja kirka päikesega tasub välja vahetada ka talvine jumestusarsenal. Nüüd tuleks eelistada kergust ja heledust. Tummisema koostisega puuderkreemidele võiksid vaheldust pakkuda kerged jumestajad, BB- ja CC-kreemid, mis nahapinda õrnalt katavad-kaitsevad ja samal ajal optiliselt klaarivad. Need sisaldavad valgustpeegeldavaid pigmente, korrigeerivad jumet väga loomulikult ning samal ajal ka hooldavad nahka.
Samal ajal maksab mõelda ka juustele, mis nüüd mütsi alt välja pääsevad.
Talvel kosutasime kiharaid toitvate õlidega, nüüd oleks aeg neid niisutada. Juukseid on aeg-ajalt hea pesta sügavpuhastava šampooniga ja kasutada rohkesti niisutavaid viimistlusvahendeid, mis juustele värskust ja elujõudu annavad. Paljudes niiskust lisavates spreides on ka SPF sees. Kevadel pole vaja juukseid nii hirmsasti toita, vaid neid rohkem virgutada, täpselt nagu nahkagi.
Keha tahab äratamist
Läbi talve riiete alla mattunud keha väärib samuti äratamist. Just kevadel on kasulik oma ihu põhjalikumalt üle vaadata. Hea on teha keha koorimise kuure, näiteks paar korda nädalas, see elustab vereringet ja uuendab nahka. Lisaks muidugi kõikvõimalikud salendavad ja pinguldavad, sügavniisutavad tooted. Kõik tahame ju suve saabudes siledad ja trimmis välja näha.
Miks valida iluhooldustooted nimelt apteegist pärit kosmeetikumide hulgast? Aga sellepärast, et apteegikosmeetika tagab nahahoolduse tippkvaliteedi nii imikutele, lastele, teismelistele kui mis tahes eas täiskasvanutele.
Kaupluste kosmeetikalettidel igat sorti kreeme, ihupiimasid ja geele uurides saame igalt karbilt või pudelilt lugeda ainult positiivset. Oleme kuulnud küll, et seebid kuivatavad nahka – aga nii hästi lõhnavad teised ja lubavad meid nii puhastada kui kreemitada ühekorraga. Värviliselt sillerdavaid, lõhnavaid ja vahutavaid ilutooteid pakutakse suurte lubadustega, et need olla nahale kõige hellitavamad, sageli on ka beebidele ja väikelastele mõeldud hooldustooted värvilised ja lõhnastatud. Ja samas odavad. Kas lubadust saada ühtaegu nii odavat kui head, tasub ikka uskuda?
Korralik tootja peaks rahvusvahelise kokkuleppe järgi pakendil ära märkima kõigi koostisosade täieliku loetelu. Ja see teave on küllalt pikk. Vaata vahel pakendeid ja seda, mis seal kirjas on.
Ainult apteekides müüdav n-ö apteegikosmeetika on teistlaadi tooteliik. See ei meelita ostma pilkupüüdva sädeluse, peibutavate aroomide ega sageli kaugeltki mitte odava hinnaga. Selle ülesanne on nahahooldusega hakkama saada teadusele tuginedes, turvaliselt, tervislikult, riskivabalt ja mõnusalt. Apteegikosmeetika tagab nahahoolduse tippkvaliteedi nii imikutele, lastele, teismeliste probleemsele nahale kui ka mis tahes eas täiskasvanutele.
Selliseid kosmeetikume toodetakse ravimifirmades või farmaatsialaborites. Neid töötavad välja keemikud, dermatoloogid, farmatseudid, toetudes uusimatele teadusuuringutele ja järgides ühtlasi vanu usaldusväärseid tõdesid. Põhitähelepanu on pööratud tõhusatele toimeainetele, mis tagavad naha efektiivse kaitse ja hoolduse. Dermatoloogiliselt välja valitud hooldussubstantsid tagavad hea imendumise, niiskuse sidumise jm nahahoolduses esmavajaliku.
Nii tooraineid kui ka valmistooteid testitakse allergikutel nahaarstide järelevalve all. Kõik nahahooldusvahendid on toodetud farmakoloogilistele preparaatidele esitatud nõudmisi järgides ja läbinud range kvaliteedikontrolli. Pakendeile on alati on märgitud tootmis- ja säilivusajad. Valmistamisprotsessi puhtuse aste võimaldab säilitusainete kasutamise toodetes viia miinimumini, kindlustades ühtlasi toodete kõrgeima kvaliteedi.
Selline kosmeetika on enamasti värvitu ja lõhnatu, rääkimata värv- jm lisaainetest. Vahel toodetakse ühest tootest nii lõhnatut kui ka õige vähe lõhnastatut, kasutades hüpoallergeenset lõhnaainet.
Reeglina on need tootesarjad nii kliiniliselt kui ka dermatoloogiliselt testitud. Sageli kasutatakse looduslikke taimeekstrakte, tõmmiseid, vitamiine ja õlisid. Ka vajalikud lisaained leitakse loodusest. Erinevate nahaprobleemide all kannatavatele inimestele on olemas eraldi tootesarjad ning iga tootesari ja iga toode sarjast on varustatud põhjaliku infoga.
Apteekrid saavad pidevalt asjaomast koolitust, oskamaks apteegikosmeetikat tutvustada ja soovitada kliendi vajadustele vastavat. Teinekord müüakse apteegikosmeetikatooteid ka väikestes pakendites, et ostja saaks sobivuses veenduda. Enamjaolt on apteekrid saanud koolituse käigus tutvuda ka näidistega.
Osa raviva toimega apteegis pakutavaid tooteid on mõeldud kasutamiseks kuurina nahaprobleemide ägenemisel, osa aga sobib pidevaks tarvitamiseks, näiteks ka ravikuuride vahepeal. Apteegikosmeetika hulgast leiab leevendavaid vahendeid näiteks dermatiidi, psoriaasi, ekseemi, akne ja kuperoosa seisundite puhul. Omaette tooted on mõeldud juuste- ja peanahaprobleemide raviks ning hooldamiseks. Tegemist on enamasti spetsiifiliste kosmeetikumidega, seepärast pea enne toote ostmist tingimata nõu apteekri või vastava dermakosmeetilise sarja konsultandiga.
Konsultandile tasub rääkida ka muudest, iluhooldusega otseselt mitte seotud harjumustest: kuidas sa toitud, millised on liikumisharjumused, milliseid ravimeid tarvitad. Mitmed haigused väljendavad end naha kaudu, nõnda siis oleks arukas rääkida ka nendest, kui need erilist ihuhooldust nõuavad. Apteegikosmeetika konsultant aitab teadvustada olukorda ja abistab esmasel probleemikäsitlusel.
Järgmine etapp tõsisema nahaterviseprobleemi puhul on juba nahaarst.
Käsiraamat „Imeline nahk” on väärt abimees pea kõikide naha ja iluga seonduvate murede ja rõõmude tarvis. Käsiraamatu täiendatud trükki on püütud koondada kõik terviseajakirjas Kodutohter ilmunud viimase aja teadmised ja tarkuseterad naha kohta alates sellest, kuidas see meie suurim elund talitleb ja vananeb, lõpetades haiguste ja muude probleemidega, mis teda kimbutavad. Siit leiad nii koduseid hooldusnippe kui ka meie esivanemate taimetarkust, nii arstide nõuandeid kui ka ilumaailma spetsialistide soovitusi. Raamat annab ka ülevaate moodsatest koostisosadest kosmeetikas –uue põlvkonna tehnoloogiatega soovib kosmeetikatööstus tulevikus välja arendada seninägematuid terapeutilisi viise dermatoloogias.
