Rahulolematuse juured

ÕNNELIKKUS UUES KUUES 21

on võimalik ainult vahetult oma tundeid kontrollides. See peitub võimes leida rõõmu igas hetkes ja kõiges, mida me teeme.

Esmane põhjus, miks õnn on nii raskesti kättesaadav, peitub selles, et universumi loomisel ei olnud eesmärgiks see, et inimolendid end siin mugavalt tunneksid. Universum on mõõtmatult avar, ja suurem osa sellest on vaenulikult tühi ja külm. See on pinnaseks vägivallale, sest kui aeg-ajalt plahvatab täht, muutub sellest miljardite miilide raadiuses kõik tuhaks. Mõnda üksikut planeeti, mille raskusjõud meie konte ei lömastaks, ümbritsevad eluohtlikud gaasid. Isegi nii idüllilisele ja maalilisele planeedile nagu seda on Maa ei saa kindel olla. Ellujäämise nimel on mehed ja naised pidanud miljoneid aastaid võitlema jää, tule, üleujutuste, metsloomade ja teab kust välja ilmuvate nähtamatute mikroorganismidega, kes tahavad meid välja süüa.

Tundub, et iga kord, kui suudetakse vältida suuremat ohtu, kerkib silmapiirile uus ja veelgi keerulisem. Me leiutame uue aine ja kohe hakkavad selle kõrvalproduktid keskkonda mürgitama. Ajalugu on näidanud, et relvad, mis on mõeldud tagama turvalisust, on pöördunud meie vastu ja ähvardanud oma loojaid hävitada. Ravitavate haiguste asemele tulevad uued. Suremuse langedes hakkab meid kohe kummitama ülerahvastatus. Neli Apokalüpsise ratsanikku on meil alati kannul. Meie ilmselt ainus kodu Maa on täis iga hetk plahvatada võivaid maamiine.

Universum ei ole aga abstraktses matemaatilises mõttes juhuslikult kokku pandud. Tähtede liikumine ja energia muundumine on piisavalt hästi ennustatavad ja seletatavad. Looduses toimuvad protsessid aga ei arvesta inimeste soovidega. Nad on kurdid ja pimedad meie vajaduste suhtes ja on seetõttu meie järjestatud eesmärkidega võrreldes juhuslikud. New Yorgi poole suunduv meteoriit võib küll järgida kõiki universumi reegleid, ent ometi on ta pinnuks silmas. Mozartit nakatanud viirus ei olnud midagi loomuvastast, olgugi et see põhjustas inimkonnale suure kaotuse.

22 KULGEMINE

J. H. Holmesi sõnul: “Universum pole vaenulik, ega veel mitte ka sõbralik. Ta on lihtsalt ükskõikne.”

Üheks müütides ja religioonis kajastuvaks vanimaks mõisteks on kaos. 7 Füüsika- ja bioloogiaseadustele on see suhteliselt võõras, sest nendes kehtivate seaduste kohaselt on sündmused kosmoses täiesti mõistuspärased. Teaduses näiteks üritab “kaose teooria” kirjeldada korrapärasust, mis näib olevat täiesti juhuslik. Psühholoogias ja teistes inimteadustes on kaosel teine tähendus, sest inimeste eesmärke ja soove aluseks võttes valitseb kosmoses lootusetu korratus.

Indiviididena ei saa me universumi toimimise muutmiseks palju ette võtta. Oma elu jooksul mõjutame oma heaolu segavaid jõude vähe. Peame tegema kõik, mida suudame, et ära hoida tuumasõda, kaotada sotsiaalne ebavõrdsus, näljahäda ja haigused. Teeme aga õigesti, kui ei sea suuri lootusi sellele, et väliste tegurite muutmiseks tehtud jõupingutused parendavad kohe ka meie elukvaliteeti. J. S. Mill kirjutas: “Inimkond saab muutuda täiuslikumaks alles siis, kui muudab põhjalikult oma mõtteviisi.”

Kuidas me endid tunneme ja elu naudime, sõltub otseselt sellest, kuidas meie meeled igapäevaseid tundmusi filtreerivad ja tõlgendavad. Meie õnn sõltub sisemisest harmooniast, mitte aga sellest, kui hästi me suudame universumi jõude kontrollida. Loomulikult tuleb meil väliskeskkonnaga toimetulemise õppimist jätkata, sest sellest võib sõltuda meie füüsiline eksistents. Ent nendest oskustest ei ole mitte üks piisk abi selles, kui hästi me end inimesena tunneme või kuidas me maailma kogedes suudame kaost vähendada. Selleks peame õppima teadvust ennast kontrollima.

Igaühel meist on oma kujutelm selle kohta – olgu see kui ähmane tahes –, mida me enne surma soovime saavutada. Elukvaliteeti mõõdetaksegi selle järgi, kui lähedale me sellele eesmärgile jõuame. Kui see jääb meist kaugele, muutume tõrjuvaks ja eraklikuks. Seda kas või osaliselt saavutades kogeme me õnnetunnet ja rahulolu.

Enamiku jaoks siin ilmas on elueesmärk lihtne: ellu jääda, jätta endast maha lapsed, kes omakorda peaksid elus hakkama saama ja võimalusel teha seda kõike teatud mugavuse ja väärikusega. Lõuna-Ameerika linnu ümbritsevates favela’tes, Aafrika põuastes

ÕNNELIKKUS UUES KUUES 23

piirkondades ja Aasias, kus miljonid inimesed seisavad iga päev silmitsi näljahädaga, polegi palju muud, millele loota.

Niipea aga, kui need ellujäämisprobleemid leiavad lahen duse, ei rahuldu inimesed enam toidu ja mugava eluasemega. Tekivad uued vajadused ja uued soovid, ehk vajaduste hierarhia.8 Külluse ja võimuga kaasnevad suurenevad ootused. Rikastumise ja kasvava mugavusega meie loodetud heaolutunne üha kaugeneb. Kui Kyros II-l oli toidutegemiseks kümme tuhat kokka, valitses ülejäänud Pärsias nälg. Tänapäeval on “esimeses maailmas” aga erinevate maade retseptid kõigile kättesaadavad ja igaüks võib nautida aja looliste keisrite pidusööke. Toob see meile siis rohkem rahuldust?

See suurenevate ootuste9 paradoks näitab, et elukvaliteedi parandamine võib olla teostamatu ülesanne. Probleem ei ole mitte meie soovis seada endile järjest kõrgemaid eesmärke, kui meile meeldib nende poole püüelda. Probleem tekib siis, kui inimesed on oma eesmärgile nii keskendunud, et nad ei suuda olemasolevat nautida. Nii minetavad nad oma võimaluse rahuolule.

Kui enamik inimesi rügab rutiinselt suurenevate ootuste lootusetus rattas, on paljud siiski leidnud mooduse sellest ringist väljuda. Need on inimesed, kes oma materiaalsest heaolust hoolimata on suutnud parandada oma elukvaliteeti, kes on endaga rahul ja kes suudavad ka lähedasi inimesi veidi õnnelikumaks muuta.

Nendel inimestel on suur elujõud, nad on kogemustele avatud, nad õpivad kuni surmani, nad on pühendunud ning nad on tugevalt seotud teistega ja elukeskkonnaga. Nad naudivad kõike, mida nad teevad, ka siis, kui see on igav või raske. Nad tunnevad harva igavust ja saavad hakkama kõigega, mis neile ette satub. Ehk on nende tugevaimaks relvaks see, et nad kontrollivad oma elu. 10 Hiljem vaatame, mida nad on selle saavutamiseks teinud. Aga enne peame rääkima mõnedest vahenditest, mis on aegade jooksul loodud meid kaose eest kaitsma, ja vaatama, miks see väline kaitse sageli ei tööta.