Ülevaade

ÕNNELIKKUS UUES KUUES 17

piipari umbes kaheksa korda päevas suvaliste vaheaegade järel tööle. Nädala lõpus annab iga osaleja ära oma rapordi ehk vastavalt valitud hetkedest koosneva filmilõigu oma elust. Nüüdseks on kogutud üle saja tuhande sellise katke kogu maailmast. Selles raama tus tehtavad järeldused põhinevadki nendel kogutud andmetel.

Kulgemise uurimine, millele ma Chicago ülikoolis aluse panin, on tänaseks levinud üle kogu maailma. Seda uurivad teadlased nii Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Jaapanis kui ka Austraalias. Peale Chicago ülikooli on kõige laialdasemalt uurimusi läbi viidud Itaalias, Milano ülikooli Meditsiinikooli psühholoogiainstituudis. Kulge mise mõistest on saanud abi psühholoogid, kes uurivad õnnetunnet, eluga rahulolu ja seesmist motivatsiooni; sotsioloogid, kes näevad selles vastandit anoomiale ja võõrandumisele; antropoloogid, kes uurivad kollektiivseid rahutusi (collective effervescence) ja rituaale. Mõned on kulgemise teooria abil püüdnud mõista inimkonna arengut, teised aga heita valgust religioossetele kogemustele.

Ent kulgemine ei ole pelgalt teooria. Ainult mõned aastad peale teooria avalikustamist hakati seda mitmel pool praktiseerima.5 Kulgemise teooria on abiks elukvaliteedi parandamisel. See on inspi reerinud koostama eksperimentaalseid tunniplaane, koolitama ettevõtte juhte, kavandama vabaajatooteid või looma teenuseid. Kulgemise abil genereeritakse ideid ja luuakse uusi lähenemisi kliinilises psühhoteraapias, alaealiste kurjategijate rehabiliteerimisel, vanade kodu tegevusplaanide koostamisel, näituste korraldamisel ja puuetega inimeste tegevusteraapias. Kõik see on aset leidnud umbes tosina aasta jooksul peale esimesi kulgemise kohta teaduslikes ajakirjades avaldatud artikleid. Näitajad viitavad sellele, et kulgemise teooria mõju suureneb lähiaastatel veelgi.

Kuigi erialakirjanduses on kulgemisest kirjutatud mitmeid artikleid ja raamatuid, tutvustatakse siin optimaalse kogemuse uurimusi laiemale lugejaskonnale esmakordselt ning kirjeldatakse, kuidas need inimese elu mõjutavad. Järgnevalt ei kirjeldata siiski, “kuidas

18 KULGEMINE

seda teha”. Selliseid raamatuid on avaldatud juba tuhandeid ning neid võib raamatupoodidest leida. Neis õpetatakse, kuidas saada rikkaks või kõhnaks, kuidas olla võimukas või armastatud. Nagu kokaraamatutes, antakse ka neis näpunäiteid, kuidas saavutada ühte kindlat, piiratud eesmärki, kuid tegelikult järgivad neid vaid vähesed. Isegi kui need nõuanded toimiksid, mis juhtuks siis, kui kellestki saakski sale, armastatud ja võimukas miljonär? Tavaliselt juhtub see, et inimene on oma uute soovidega nullpunktis tagasi, sama rahulolematu kui enne. Tegelikult ei rahulda inimesi mitte kaalus allavõtmine või rikastumine, vaid oma eluga rahulolu. Õnneotsingutel poolikutest lahendustest ei piisa.

Heade kavatsustega kirjutatud raamatud ei suuda anda retsepti selle kohta, kuidas olla õnnelik. Et optimaalse kogemuse tekkimine sõltub võimest oma teadvust pidevalt kontrollida, peab igaüks omaenese pingutustest ja loomingulisusest lähtudes ise selleks vaeva nägema. Mida aga raamat saab teha ja mis on ühtlasi ka selle raamatu eesmärk, on tuua näiteid, kuidas teooriat aluseks võttes saab oma elu muuta nauditavamaks, anda lugejatele mõtteainet ja aidata teha omi järeldusi.

Käskude ja keeldude asemel minnakse raamatus teaduslike vahendite abiga teadvuse avastamise teekonnale. Nagu kõik põnevad seiklused, ei ole ka see kergete killast. Ilma intellektuaalse pingutuseta, ilma püüdeta peegeldada oma kogemusi ja neid meenutada, ei ole loetust palju kasu.

“Kulgemine” uurib, kuidas oma siseelu kontrollides võiks õnne likuks saada. Alustame sellest, kuidas teadvus töötab ja kuidas seda kontrollida (2. peatükk), sest subjektiivseid seisundeid saame kontrollida ainult siis, kui me mõistame, kuidas need kujunevad. Kõik, mida me kogeme – rõõm või valu, huvi või igavus –, esitatakse teadvuses informatsioonina. Olles võimelised seda infot kontrollima, saame otsustada, milliseks meie elu kujuneb.

Inimene tunneb end kõige paremini siis, kui teadvuses valitseb kord. See juhtub siis, kui psüühiline energia – või tähelepanu – on suunatud reaalsetele eesmärkidele6 ja kui oskusi tegutsemiseks on piisavalt. Eesmärgi järgimine loob teadlikkuses korra, sest inimene peab keskenduma konkreetsele ülesandele, unustades hetkeks kõik

ÕNNELIKKUS UUES KUUES 19

muu. Sellised väljakutsetega toimetulemise hetked ongi inimeste arvates kõige nauditavam aeg nende elus (3. peatükk). Inimene, kes on saavutanud kontrolli oma psüühilise energia üle ja on suunanud selle teadlikult valitud eesmärkidele, muutub tahes või tahtmata täiuslikumaks. Oskuseid laiendades ja kõrgemaid väljakutseid vastu võttes saab sellest inimesest ülimalt erakordne isiksus.

Mõistmaks, miks ühed asjad on nauditavamad kui teised, vaatleme kulgemise kogemise tingimusi (4. peatükk). Kui alateadvuses valitseb harmooniline kord, kirjeldavad inimesed oma meelte seisundit “kul gemisena”, tahtes jätkata seda, mida nad teevad, tege vuse enda pärast. Vaadeldes mõnda pidevat kulgemapanevat tegevust, nagu sport, mängud, kunst ja hobid, on lihtsam mõista, mis teeb ini mesi õnnelikuks.

Pelgalt mängudele ja kunstile toetudes ei saa aga oma elukvaliteeti parandada. Teadvuses toimuva kontrollimiseks on meil naudingut pakkuvaid võimalusi lõputult, näiteks füüsilised ja sensoorsed osku sed, ulatudes spordist muusika ja joogani (5. peatükk) või sümboolsed oskused, nagu luule, filosoofia või matemaatika (6. peatükk).

Enamik inimesi veedab suurema osa oma elust töötades ja suheldes teiste inimestega, eriti pereliikmetega. Seetõttu on oluline muuta töö kulgemisttekitavaks tegevuseks (7. peatükk) ja leida võimalusi muuta suhted vanemate, abikaasade, laste ja sõpradega meeldivamaks (8. peatükk).

Paljude elus on juhtunud traagilisi õnnetusi ja isegi kõige õnnelikumatel meist on erinevaid stressirohkeid perioode. Sarnased löögid aga ei pruugi ilmtingimata õnnetunnet vähendada. Kas inimesed saavad õnnetusest või kurbusest kasu, sõltub sellest, kuidas nad stressile reageerivad. 9. peatükis kirjeldatakse viise, kuidas ebaõnnest hoolimata elu nautida.

Lõpetuseks kirjeldame, kuidas inimesed ühendavad kõik kogemused tähenduslikuks mudeliks (10. peatükk). Kui see on selge ja inimene omab kontrolli oma elu üle ning ise seda mõistab, polegi muud vaja. Saledusel, rikkusel või võimul pole enam tähtsust. Suurenevaid ootuseid pole, rahuldamata vajadused ei koorma enam meeli. Ka kõige monotoonsemad tegevused muutuvad nauditavaks.

20 KULGEMINE

“Kulgemine” uurib, kuidas neid eesmärke saavutada. Kuidas teadvust kontrollida? Kuidas korraldada seda nii, et kogemine on nauditav? Kuidas terviklikkus saavutatakse? Lõpuks, kuidas luua tähendust? Teoorias on nende eesmärkide saavutamine suhte liselt lihtne, praktikas aga üsna raske. Reeglid on piisavalt selged ja kõigile käepärased. Ent mitmed jõud, nii sisemised kui väli mised, on sellele vastu. See on nagu kaalus alla võtmine: igaüks teab, mis selleks vaja on, igaüks tahab seda teha, ainult paljude jaoks on see pea võimatu. Siin on aga panused kõrgemad. Küsimus ei ole mitte mõne liigse kilo kaotamises, vaid võimaluses elada täis väärtus likku elu.

Enne kui kirjeldada, kuidas optimaalsete kogemuste kulgemist saavutada, tuleb heita põgus pilk inimese olemusest tingitud takis tustele. Muinasjuttudes pidi kangelane, enne kui ta sai elada õnnelikult kuni elu lõpuni, võitlema draakoni või tigeda nõiaga. See metafoor kehtib ka oma psüühika avastamise kohta. Erinevalt inimkonna poolt enese veenmiseks loodud müütidest, seisneb peamine põhjus, miks õnneni on nii raske jõuda, selles, et universum pole loodud meie vajaduste rahuldamiseks. Pettu mus on meie elukanga üks lahutamatu osa. Iga kord, kui mõned meie vajadused saavad ajutiselt rahuldatud, tahame kohe jälle midagi enamat. Rahulolutunde teiseks takistavaks teguriks on krooniline rahul olematus.

Nende takistuste ületamiseks on iga kultuur aegade jooksul leidnud oma vahendid. Usundid, filosoofiad, kunst ja mugavused – kõik need kaitsevad meid kaose eest. Need aitavad uskuda, et me kontrollime kõike juhtuvat, ja leida põhjendusi oma saatusega rahul olemiseks. Ent sellise kaitsekilbi mõju on ajutine. Usk või veendumused kaotavad mõne sajandi või aastakümne möö dudes oma jõu ning ei anna enam sellist hingejõudu nagu vanasti.

Kui inimesed püüavad õnne saavutada ilma usust tuge otsimata, üritavad nad suurendada naudingut, mis on kas programmeeritud nende geenidesse või on antud ühiskonnas atraktiivne. Peamisteks eesmärkideks nende püüdlustes saavad rikkus, võim ja seks. Elukvaliteeti aga sellisel moel parandada ei saa. Takistuste ületamine