Vanadel headel aegadel ei tormanud veel röövleid nutitelefoniga läbi metsa. Vaevalt ettekujutatav, mis? Kuigi selline nutitelefon võib olla väga kasulik, on ikkagi hea teada, kuidas ilma selleta toime tulla. Mis siis, kui aku tühi on? Kuidas sel juhul jälle koduteed leida? Hea, kui sellises olukorras mõned nipid varuks on.
Mee aalustame M l s nüüd p päris olulisega, i g lj iilmakaarega. l k g Neid d määrata ei ole nimelt nelja sugugi nii raske. Ja juba ongi tehtud esimene samm, et metsikus looduses hakkama saada.
: D A J A V MIDA SA • M it t e
mis
nutti. i d i e v d k i t , va i
KUIDAS SEE KÄIB: See ütlemine on vanem kui Kasperli vanaema: „PÄIKE TÕUSEB IDA SUUNALT, LÕUNAST PAISTAB HÄSTI KUUMALT. LÄÄNES AGA LOOJA LÄEB, PÕHJAS TEDA EAL EI NÄE.“
Miks ma seda sulle jutustan? Päris lihtsal põhjusel: kui sa tead, mis aeg parasjagu on, siis reedab päikese asukoht sulle ilmakaared. – 12 –
Päikesega on see võimalik loomulikult ainult päeva ajal. Öösel saab sind seevastu aidata Põhjanael. See on taeva ainus täht, mis seisab alati ühe ja sama koha peal – täpselt põhjas. Et teda leida, otsi üles Suure Vankri tähtkuju. Siis ühenda selle kaks äärmist tähte („tagatelg“) mõttelise joonega ning pikenda teljega samas suunas viis korda edasi. Saadud lõigu otspunktis, Väikese Vankri „aisa“ lõpus asubki Põhjanael.
Päikesest pole jälgegi ja sa ei taha oodata, kuni pimedaks läheb? Pole probleemi, siis vaata puid: samblikud kasvavad puude ja kändude põhjaküljel. Kui samblik kasvab kogu puutüvel, siis põhjaküljel on seda rohkem. Ka on puude koor põhjaküljel paksem ja krobelisem, eriti hästi hakkab see silma vanadel lehtpuudel.
– 13 –
Täpsemalt kui sambliku ja puude järgi, saab ilmakaari loomulikult kompassiga määrata. Pagana pihta … sul pole ühtegi taskus? Pole probleemi, seda saab väga lihtsalt ise valmistada!
MIDA SA VAJAD:
• sirget, um bes pliiatsip ikk ust puupu lka • kaht k iv ik est • k ui su l on , siis lehte p aberit
kuidas see käib: Otsi endale päikeseline kohake ja pista pulgake seal maasse püsti. Sinna, kus selle vari lõpeb, paned ühe kivi.
– 14 –
Nüüd tuleb olla kannatlik ja oodata, kuni päike taevas edasi rändab ja koos sellega ka vari paigast nihkub. Poole tunni pärast asetad sa teise kivi kohale, kus nüüd varju tipp on.
Kujuta nüüd ette sirgjoont esimese kivi juurest teise juurde. See kulgeb ligilähedaselt läänest itta.
Ja milleks paber? Selle võid sa maha panna, sest sellelt näed sa varju paremini kui rohu või sambla pealt.
– 15 –
Varju kompassi oskad nüüd va l m istada. Aga m ida teha, k u i taevas on pi lves ja varje pole? Või k u i on juba pimedaks läinud? Ka sel leks pu hu ks on hea l Hotzenplotzi l idee: nõel kompass toim ib täpipea lt nag u päris kompass ja joondub maa magnet vä lja järgi.
MIDA SA VAJAD: · õmblu snõela · m ag ne tit eli korg ist · seibi vein ipud · k le e pli nd ir iba kest ve ega · pu rk i või kausi
kuidas see käib: Kinnita nõel kleeplindiga korgiseibile.
– 16 –
1
Tõmba rahulikult magnetiga piki nõela 20–30 korda, alati nõelapeast teraviku suunas. Nii magnetiseeritakse nõela.
2
Aseta korgiseib ettevaatlikult vette ja oota: nüüd saad näha, kuidas seib end pöörab ja lõpuks teatud asendisse püsima jääb. Sinna pööras teda nõel, mis karvapealt põhjast lõunasse näitab.
3
Kumb ots seejuures millisesse suunda näitab, sõltub igatahes sellest, millise magneti poolusega sa nõela magnetiseerisid. Selle väljaselgitamine peaks sulle nüüd kukepea olema –, nüüd, kus sa tunned kõiki trikke ja nippe, et määrata ilmakaari!
– 17 –
Siili jäljed ei reeda sulle, kus on põhjakaar. Ja jänese jäljed ei juhi sind tingimata kõige lühemat teed pidi koju. Jänesed on ju tuntud selle poolest, et nad teevad meeleldi haake. Siiski: mõne loomajälje lugemise oskus ei ole veel kellelegi kahjuks tulnud. Peale selle võib olla vägagi huvitav metsas jälgi avastada ja neile järgneda. Seejuures saab teada nii mõndagi mitmesuguste loomaliikide harjumustest. Kui tahad jälgi lugeda ja tõlgendada, · terava id si lm i siis pead sa kõigepealt · ülevaadet järgmisel oskama neil vahet teha. le lehe hek kü ü llje jel
MIDA SA VAJAD:
Kust on on lläinud äinud m etsk its, Kust metskits, sea lt p eaksid ka ka sina si n a sealt peaksid võsasse kinni k in n i jäämata jäämata võsasse tee leidma leid ma – orava orava puhul pu hu l tee see loomulikult loomu l ik u lt n ii see nii ei ole ole … ei
Jänes Rebane
Orav Metskits
Siil
lgi ti on loomajä s ä h i it r e : e j * Vih nda mu idugi tu ra ä k li a im õ v lume peal. – 19 –