Sihtasutus Archimedes. Aastaraamat 2015 by Sihtasutus Archimedes

EESTI HARIDUSE JA TEADUSE HEAKS

Väljaandja: Sihtasutus Archimedes www.archimedes.ee Tallinn Koidula 13a 10125 Tallinn Tel 699 9399, info@archimedes.ee Tallinn Toompuiestee 30 10149 Tallinn Tel 640 0455, info@archimedes.ee Tartu Väike-Turu 8 51013 Tartu Tel 730 0800, info@archimedes.ee ISSN: 1406-7714 Koostaja: Eero Loonurm Toimetajad: Karol Sepik, Margit Brückel, Merily Remma, Kaidi-Kerli Kärner, Greta Roosaar, Joosep Raudsepp, Annika Teder, Evelin Koppel, Kai Treier Kujundus: Epp Leesik (Ecoprint AS) Trükk: Ecoprint AS

Aastaraamat 2015

Andke mulle toetuspunkt ja ma liigutan maailma. Archimedes

sisukord 7

Eessõna juhatuselt

Eessõna nõukogu esindajalt

Akadeemilise tunnustamise agentuur ehk Eesti ENIC/NARIC

Noorteagentuur (SANA)

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA)

Hariduse rahvusvahelistumise agentuur (HARA)

Struktuuritoetuste agentuur (STR)

Archimedes tutvustab Euroopa kõrgharidust laias maailmas

Millist rahvusvahelist kogemust sooviksid sina?

Sihtasutuse eelarve

Sihtasutuse struktuur

SA Archimedes töötajad seisuga 31.12.2015

Hea lugeja! Aastaraamat on aastatepikkune traditsioon, mis sõnas ja pildis võtab kokku möödunud aasta tegemised – annab ülevaate suurematest projektidest, arengutest ja lähituleviku plaanidest. Võrdlusena on nad mingis mõttes sisult sarnased majandusaasta aruandega, kuid lisatud pildimaterjalide kaudu väljenduvad selles ka emotsioonid ning neid on ikka ja jälle tore vaadata nagu perekonna pildialbumeid. Veel enne kui asuda suuremate tegude juurde, soovime tänada kõiki sihtasutuse ja sihtasutusega seotud inimesi. Archimedese kõige suurem väärtus on suurte kogemustega innustunud töötajad. Nende kaudu saavad alguse kõik meie suhted, sellest sõltub meie omavaheline koostöö ning koostöö partnerite ja sihtrühmadega. 2015. aastat alustasime sihtasutuse uue arengukava raames tehtud struktuuri muudatustega. Põhitegevus on jagatud viide agentuuri ja nendest Akadeemilise tunnustamise agentuur alustas tegevust esmakordselt iseseisva üksusena. Põhitegevuse tööde ümberkorraldamisel lähtusime põhimõttest olla kliendi jaoks paremini nähtav. Asutuseüleselt ressursse ümber paigutades loodi uue struktuuriüksusena Kommunikatsiooniosakond.

Eve Sild

See muudatus peab toetama Archimedese sisemise sünergia saavutamist, mis lõppeesmärgina on samuti suunatud tulemusele olemaks parim partner haridus, teadusja noortevaldkonna arendamisel. Aastaraamat annab hea ülevaate kõigi meie valdkondade olulisematest tegemistest ja kindlasti ei oleks kohane neid kuidagi võrdlusena pingeritta seada. Kuid kõigil neil tegevustel on lühema või pikema perioodina oma etapid ja nii saab mingi tegevus mõnel aastal lihtsalt olulisemalt suuremat tähelepanu.

Rait Toompere

2015. aasta oli Struktuuritoetuste agentuuri jaoks lõpetamiste aasta. Lõppes 2007-2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite periood. Koostöös toetuse saajaga tegutsesime selle nimel, et ühiselt jõuda lõpetada kõik toetatud projektid. Aasta oli nii agentuuri töötajate kui toetusesaajate jaoks erakordselt töömahukas, kuid nüüd võime väita, et saime sellega suurepäraselt hakkama. Välja sai makstud üle 99% kõigist toetustest. Kogu rahastamise perioodil vahendasime eurotoetusi üle 435 miljoni euro ning ellu viidi hariduse ja teaduse heaks 668 suurepärast projekti. Aasta jooksul sai Archimedesest alguse ka täiesti uusi tegevusi. Nii alustas Noorteagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskusega pilootprojekti „Noortekohtumised“. Need on noorte omaalgatuslikud koostööprojektid noorte enda valitud teemadel, milles on olulisel kohal üheskoos õppimine ja õpitu mõtestamine. Projekti eesmärk on noorte koostegevuse abil soodustada Eestis elavate eri emakeelega noorte suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut. Kohtumised on loonud suurepärase võimaluse omavaheliseks tutvumiseks ning on jõutud arusaamani, et esmapilgul näiva kultuurilise erinevuse taga on väga suur sarnasus. Kui midagi põnevat veel välja tuua, siis väärivad kindlasti ära märkimist Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri rahvusvahelised arendusprojektid: käivitus Soome-Eesti Twinning projekt Aserbaidžaanis, algas koostööprojekt Maailmapangaga Tadžikistanis, lõppes projekt „Kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri loomine ja arendamine Moldova Vabariigis“ ning alates 2015 aastast on meie Kvaliteediagentuur esindatud kõrghariduse kvaliteediagentuuride ülemaailmse võrgustiku (INQAAHE) nõukogus. Aastaraamatu ilmumise ajaks on juba 2016. aasta jõudnud poole peale ja mitmed märgid väljapool Archimedest räägivad riigiüleste administratiivse ümberkorralduse vajadustest. Selles olukorras oleme võtnud hoiaku, et ootame edasiviivaid lahendusi. Soovime seista selle eest, et muudatustega ei läheks kaduma Archimedeses seni loodud väga väärtuslikud oskused ja kogemused. Soovime kõigile lugejatele seda raamatut sirvides meeldivaid meenutusi ning toredaid tegusid ja kordaminekuid edaspidiseks! Lugupidamisega, SA Archimedes juhatus

Hea lugeja! 2015. aastale pilku tagasi heites näeme, et üheks olulisemaks märksõnaks oli kindlasti EL struktuuritoetuste 2007-2013 perioodi lõpp. Tänusõnad ja tunnustus sihtasutuse juhatusele ja kõigile töötajatele ja koostööpartneritele, kes perioodi tulemusliku lõpetamise nimel paari sõnaga kirjeldamatuid jõupingutusi tegid! Nimetamata ei saa jätta ka tehtud tööd Euroopa Liidu struktuuritoetuste 2014-2020 perioodi käivitamisel. Rakendamise aluseks olevad õigusaktid on valdavalt allkirjastatud ning kohustuste võtmine on saanud hoogsa stardi. Võtame kaasa eelmiste perioodide kogemuse ja hoiame silmes ees strateegilisi haridus- ja teaduspoliitilisi ning vastutustunnet (Euroopa) maksumaksja raha kasutamisel. Tunnustuse ja tänusõnad anname edasi ka tehtud töö eest Erasmus+ käivitamisel nii noorte kui hariduse valdkonnas ning rahvusvahelistumise suunal. Soovin kogu sihtasutuse tööperele jõudu ja edu Eesti hariduse-, teaduse- ja noortevaldkonna arendamisel ja toetamisel! Kadri Maasik Nõukogu esimees

Akadeemilise tunnustamise agentuur ehk Eesti ENIC/NARIC Baltimaade ENIC/NARIC keskuste õppevisiit Venemaa riiklikku infokeskusesse GLAVEXPERTCENTRE, Moskva 21.-23.09.2015

VÄLISRIIGI KVALIFIKATSIOONIDE HINDAMINE Välisriigi kvalifikatsioonide hindamine ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine on Eesti ENIC/NARIC keskuse üks põhitegevusi. Hindamise eesmärgiks on välisriigi kvalifikatsioonile vastavuse määramine ning tööandjatele, kutsealase tunnustamise pädevatele asutustele ja õppeasutustele tunnustamiseks vajaliku teabe andmine. Keskusele esitati 2015. aastal hindamiseks ja vastavuse määramiseks 2047 kesk- ja kõrgharidust tõendavat dokumenti kokku 100 välisriigist. Enim esitati 2015. aastal taotlusi Venemaa (296 taotlust), Ukraina (266), Nigeeria (195), endise NSV Liidu (156) ja Suurbritannia (102) kvalifikatsioonide hindamiseks. Asutustest on suurimad hindamise taotlejad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Euroakadeemia ja Estonian Business School. Tööandjatest esitavad hindamistaotlusi peamiselt ministeeriumid, Riigikantselei ja Terviseamet.

HARIDUS- JA TUNNUSTAMISALASE TEABE ANDMINE

827

1248

1583

1933

2047

2011

2012

2013

2014

2015

Joonis 1. Eesti ENIC/NARIC keskusele hindamiseks esitatud välisriigi kvalifikatsioonide arv 2011-2015.

1396

1453

1469

1258

1508

2011

2012

2013

2014

2015

Joonis 2. Eesti ENIC/NARIC keskusele esitatud kirjalike päringute arv 2011-2015.

Välisriigi kvalifikatsioonide hindamise ja vastavuse määramise kõrval on Eesti ENIC/NARIC keskuse teine peamine ülesanne anda teavet Eesti ja välisriigi haridussüsteemidest ja kvalifikatsioonidest. Teabe andmine on toimunud läbi koolituste ja seminaride ning päringutele vastamise kaudu. Enim järelepärimisi tehti Suurbritannia (140 päringut), Venemaa (70), USA (34), Soome (34), Hollandi (33), Taani (28) ja Ukraina (22) kõrgharidussüsteemide, õppeasutuste ja kvalifikatsioonide kohta. Paljud tööandjad ja diplomiomanikud pöörduvad keskuse poole, et saada kinnitus varasemas haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni vastavusele. Kutsealane tunnustamine Kutsealase tunnustamise osas täidab Eesti ENIC/NARIC keskus kontaktkeskuse ülesandeid, milleks on kutsealase tunnustamise taotlejate edasisuunamine pädevate asutuste poole ning kutsealase tunnustamise protseduurist teavitamine. 2015. aastal olid olulisemad reguleeritud kutseid puudutavad muutused seotud uue ehitusseadustiku ja seadme ohutuse seaduse jõustumisega, mis tõid kaasa muutused reguleeritud kutsealadel ja nende pädevates asutustes. 2015. aastal esitati keskusele seoses kutsealase tunnustamisega 24 kirjalikku päringut 13 riigist. Sarnaselt eelmistele aastatele moodustasid päringutest olulise osa küsimused tervishoiutöötajate (arst, hambaarst, proviisor) ja õpetajade kutsealase tunnustamise kohta. Rahvusvaheline tegevus Eesti ENIC/NARIC keskuse töötajad osalesid mitme rahvusvahelise organisatsiooni juures tegutseva büroo, töörühma või komitee töös.

12 Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee Keskuse juhataja on Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee büroo liige (president). Büroo ülesandeks on jälgida konventsiooni rakendamist ja valmistada ette konventsiooniga seonduvaid lisadokumente. Büroo viis 2015. aastal läbi Lissaboni tunnustamise konventsiooni rakendamise monitooringu ning esitas konventsioonikomiteele ühiskraadide tunnustamise soovituse kavandi. Teiste maailma regioonidega koostöö edendamiseks osalesid büroo liikmed Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide uue konventsiooni väljatöötamise ja kinnitamise konverentsil, ülemaailmse konventsiooni ekspertrühma koosolekul UNESCO juures ja Aafrika regionaalse konventsiooni väljatöötamise jätkukonverentsil. Regionaalne koostöö automaatseks tunnustamiseks Taani ja Rootsi ENIC/NARIC keskus juhatavad töörühma, mille eesmärk on koostada kõrghariduskvalifikatsioonide lühikirjeldused peamiste indikaatoritega (tase, profiil, maht, õpiväljundid, õpingute jätkamise õigus, kraadide täisnimetused), et võrrelda, kas Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolidel on võimalik kõrghariduskvalifikatsioone automaatselt tunnustada. Projekt käivitus 2015. aasta veebruaris, mil koguti kokku andmed kõrgharidust tõendavate kraadide ja diplomite kirjelduste kohta. Projekti koordinaatorid on Rootsi, Taani ja Eesti ENIC/NARIC keskused. Projekt on lühiajaline ja näeb ette võrdlustabelite koostamist Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolidele,

mille tulemusel saavad vastavate riikide kvalifikatsioonid hinnatud ja tunnustatud lihtsustatud korras ilma vajaliku lisateabe ja muu protseduurita. 2015. aastal jätkus Euroopa Komisjoni kaasfinatseeritav automaatse tunnustamise projekt AURBELL, kus ülesandeks on uurida kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise võimalikkust Baltimaade vahel. Projekti raames võrreldakse kõrgharidussüsteeme ja välisriigi kvalifikatsioonide hindamise kriteeriume. Projekti lõppedes esitatakse ühine nägemus riikide kolmepoolse kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkuleppe muutmiseks või uue kokkuleppe tegemiseks. Koolitused Keskus viis 3. veebruaril läbi kvalifikatsioonide hindamise ja akadeemilise tunnustamise üldpõhimõtete alase koolituse Eesti kõrgkoolide välisüliõpilaste vastuvõtu ja õppetööga seotud töötajatele ning 6. aprillil samasisulise koolituse Tallinna Tehnikaülikooli õppeosakonnale ja teaduskondade töötajatele. Keskuse juhataja osales 3-päevasel TAIEX missioonil Iisraelis. Missiooni eesmärk oli anda teavet ja nõustada Iisraeli pädevaid asutusi välisriigi kvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise küsimustes ning anda nõu Iisraeli ENIC keskuse arendamiseks. Roomas viidi Itaalia ENIC/NARIC keskuse kutsel 11.12. mail läbi 2-päevane koolitus Itaalia kõrgkoolidele Venemaa, Ukraina ja Valgevene haridussüsteemidest ja kvalifikatsioonide hindamisest.

13 Eesti ENIC/NARIC keskuses olid 7. juulil õppevisiidil Aserbaidžaani haridusministeeriumi spetsialistid, kes tutvusid keskuse töö, kvalifikatsioonide hindamise õigusaktide ja praktikaga Eestis. Septembris olid keskuse töötajad 3-päevasel õppevisiidil Moskvas, kus tutvuti Venemaa ENIC keskuse tööga ja Venemaa haridussüsteemis toimunud arengutega. Kohtuti Venemaa ENIC ja infokeskustega, haridusministeeriumi ja akrediteerimisagentuuri töötajatega. Novembris leidis aset õppevisiit Stockholmi ja Oslosse, mille eesmärgiks oli tutvuda pagulaste kvalifikatsioonide hindamissüsteemide ja protseduuriga Rootsis ja Norras. Visiidi eesmärk oli Rootsi ja Norra kogemusest õppimine Eestis ilma dokumentideta või osaliste dokumentidega pagulaste kvalifikatsioonide hindamissüsteemi loomiseks ja Eesti ENIC/NARIC keskuses vastava tegevuse väljatöötamiseks. Ülemaailmse konventsiooni ekspertrühma koosolek UNESCO juures, Pariis 23.-24.04.2015

Noorteagentuur (SANA)

2015. aastal sai Euroopa Noored Eesti büroost (ENEB) SA Archimedes Noorteagentuur (lühidalt SANA). Uus nimi peegeldab oluliselt paremini ka meie sisu, kuivõrd viimaste aastate jooksul oleme tegevusvälja laiendanud ning viime Erasmus+: Euroopa Noored programmi kõrval ellu ka teisi kohalikke ja rahvusvahelisi noortevaldkonda toetavaid algatusi. Lisaks uuele nimele tõi 2015. aasta teisigi uusi algusi. Käivitasime edukalt kohaliku programmi Noortekohtumised, mis toetab Eestis elavate 11-16-aastaste erineva emakeelega noorte koostööd, omavahelist suhtlemist ja arengut. Samuti sai SANAst üle-Euroopalise infovõrgustiku Eurodesk Eesti partner. Eurodesk võrgustiku liikmena tegeleme rahvusvaheliste õppimis-, töötamis- ja koolitusvõimaluste info viimisega Eesti noorteni.

ERASMUS+ teine tegevusaasta tõi taotluste hüppelise kasvu Erasmus+ programmi teine tegevusaasta tõi Noorteagentuurile eelmisega võrreldes 46%-lise taotluste arvu suurenemise: 182-lt 265-ni. Kõige enam kasvas noortevahetuste ja noorsootöötajate õpirände taotluste arv. Kokku toetasime 126 projekti 2 578 472 euroga, mis teeb toetusprotsendiks 48. Noorteagentuurile laekus taotlusi kõikidest Eesti maakondadest peale Läänemaa. Toetatud projektis osaleb 4310 noort ja noorsootöötajat, kellest 800 on vähemate võimalustega osalejad. Taotlejateringi laiendamiseks ja projektide kvaliteedi tõstmiseks korraldas Noorteagentuur enne iga tähtaega noorte projektikoolituse „Ideest projektini“ ning pakkus võimalust saada oma taotlusele tagasisidet ja häid soovitusi eeltähtajal. Lisaks käivitasime edasijõudnute koolitused noorsootöötajatele, kes on huvitatud noorsootöötajate koolitusprojektide või strateegilise koostöö algatamisest Erasmus+ programmi raames.

Erasmus+ noortevaldkonna taotlused ja toetused 2015 Noortevahetused Euroopa vabatahtlik teenistus Noorsootöötajate õpiränne Hübriid Strateegiline koostöö Noortealgatused Noorte osalusprojektid 0

Taotlused

Toetatud projektid

NOORTEKOHTUMISED TOETAVAD ERI EMAKEELEGA NOORTE KOOSTÖÖD 2015. aastal alustas SA Archimedes Noorteagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskusega pilootprojektiga “Noortekohtumised”. Noortekohtumised on noorte omaalgatuslikud koostööprojektid noorte valitud teemadel, milles on olulisel kohal üheskoos õppimine ja õpitu mõtestamine. Projekti eesmärk on noorte koostegevuse abil soodustada Eestis elavate eri emakeelega noorte suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut. „Kohtumised pakuvad noortele head võimalust tutvuda teineteisega lähemalt ning näha, et esmapilgul näiva kultuurilise erinevuse taga on väga suur sarnasus. Positiivsed kontaktid eri keelekogukondade esindajate vahel on aga põhiline eeldus, et suhted ühiskonnas oleks sallivad, sõbralikud ja koostööaltid,“ ütles Noortekohtumiste projektijuht Triin Ulla.

Noortekohtumistes osalevad põhikoolinoored vanuses 11-16 aastat, kellest pooled õpivad eesti- ja pooled venekeelses koolis. Ühe projekti raames võivad noored kohtuda kuni 3 korda ja ühe kohtumise pikkus on 3-6 päeva, mille jooksul viiakse ellu projekti põhitegevused. Noortekohtumiste populaarsemateks teemadeks 2015. aastal olid tervis, sport, rahvuslikud stereotüübid, kunst, keeleõpe jm. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et kõigi kohtumiste korraldamise puhul oli noortel endil väga aktiivne roll. „See näitab üsna selgelt noorte soovi teisest kultuuriruumist pärit inimestega suhelda ja neid mõista. Lõimumine on edukas siis, kui lõimitavad ise seda soovivad ja leiavad ühiseid tegevusi,“ rääkis minister Jürgen Ligi. Noortekohtumiste tekke ja arengu toetamiseks korraldab Noorteagentuur kakskeelseid projektikoolitusi „Idee45“, nõustamist ning annab tagasisidet ja näpunäiteid eeltähtaegadel.

“Teate, Triin, mina ütlen kohe ära, et mina integratsiooni ei usu. No üldse kohe. Üritasime-üritasime, aga on kaks erinevat kogukonda ja niimoodi on. Aga nüüd, siin, on mul tekkinud teatav usk – et noorema põlvkonna kaudu on see siiski võimalik.” (Kohtla-Järve õpetaja pärast Noortekohtumiste projektikoolitust Idee45)

ISE OH T UM K E T R O NO

iltides D 2015 p

NOORTEKOHTUMISTE PROJEKT TEGELES INTERNETISÕLTUVUSE PROBLEEMIGA 21.-25. oktoobrini toimus Narva-Jõesuus Noortekohtumiste projekt “Mina – tark internetikasutaja”, mis paistis silma noorte initsiatiivi ja teemakäsitluse aktuaalsuse poolest. Kohtumisest võttis osa kaheksateist 12-15-aastast noort Sinimäelt ja Narva-Jõesuust. Teema valiti just seetõttu, et tänapäeva noored unustavad end väga tihti internetiavarustesse suhtlema ning kipuvad “päris maailma” enda ümber unustama. Projekti tugevus seisnes selles, et noored vaatasid kriitilise pilguga enda ümber, leidsid selle teema, mis nende silmis parandamist ja sekkumist vajas ning pöörasid sellele tähelepanu. Projekti tegevused olid jagatud kahte tüüpi ülesanneteks. Ühelt poolt uurisid noored internetisõltuvuse teemat: mis on internetisõltuvus, analüüsisid oma internetikasutust ja kestvust ning joonistasid pildi endast internetikasutajana. Teisalt keskenduti alternatiivide leidmisele, mida saaks internetis istumise asemel teha: näiteks matkamine, fotojaht, sport- ja lauamängud jms. Välja pakutud ideed viidi noortekohtumise raames kohe ka ellu.

Lisaks uuriti, milliseid vaba aja veetmise võimalusi noortel Ida-Virumaa on ning tehti võimalustest nimekiri, millest edaspidigi ideid ammutada. Kurvastuseks selgus, et loetelu ei tulnudki nii pikk kui loodeti – ehk vaba aja veetmise võimalustega polegi Ida-Virumaal kuigi lihtsad lood. Kohtumise vältel hakkasid noored aktiivselt ja avatult internetikasutuse teemal arutlema ja jätkutegevusena tuli noortel idee viia koolis läbi nutiseadmete vaba nädal, mille vältel jagatakse infot internetisõltuvuse kohta ja viiakse klassides läbi temaatilisi arutelusid. Lisaks paljule kasulikule teadmistele internetisõltuvuse kohta omandasid osalejad organiseerimisoskusi, seadma eesmärke ning neid täitma. „Meil kadus hirm sõna “projekt” ees, sest seda läbi viia polegi nii raske, kui varem arvasime. Oluline on varakult planeerida ja seada täpsed eesmärgid. Olime rahul, et meil tekkisid uued kontaktid ning võimalus praktiseerida nii eesti kui ka vene keelt,“ kiitsid projektis osalenud noored. Täna kavandatakse samade koostööpartneritega juba uut projekti.

HOOLIV KLASS TÕSTAB ÕPILASTE KOOLIRÕÕMU 2015. aastal jätkus ka koolidele suunatud projekt Hooliv klass, mis ühendab üldhariduskoolid ja noorsootöö eesmärgiga arendada noorte sotsiaalseid oskuseid ja hoolivust. Programm on loodud abiks 6.-8. klassidele, mis ei toimi ühtse meeskonnana, kus esineb konflikte ja õpilastel on raskusi õppetööle keskendumisel. 2015. aasta osales Hooliva klassi programmis 5 kooli: Mustamäe Gümnaasium, Juuru Eduard Vilde kool, Nõo Põhikool, Rõuge Põhikool ja Tarvastu Gümnaasium. Programmi raames viidi läbi kaks kahepäevast koolitust koolide tugimeeskondadele, kuhu kuulusid lisaks klassijuhatajale ka näiteks aineõpetajad, sotsiaalpedagoog, õppejuht ja huvijuht. Igale osalenud klassile viidi läbi üks kahepäevane ööbimisega noortekoolitus, mille põhieesmärgiks oli õppida hoolivust märkama ja ise hoolivamalt käituma. Programmi alguses ja lõpus koguti andmeid noorte eneseteadlikkuse ja heaolu kohta, et hinnata programmi mõju noorte sotsiaalsete oskuste kujunemisele ja klassi toimimisele hooliva kollektiivina. Uuringu tulemustest ja õpetajate tähelepanekutest selgub, et programmi lõpuks ilmnesid kõige suuremad positiivsed muutused õpilaste hinnangus enda heaolule koolis, tülide rahumeelsele lahendamisele, läbisaamisele klassikaaslastega ja õppimisele kui meeldivale tegevusele. Samuti on õpilaste hinnangute võrdluses näha, et osalejatele muutus programmi lõpuks omasemaks kaaslastele hästi ütlemine ja ühistegevustes osalemine.

HUVIKOOLIDE KAASAMISE- JA ARENGUPROGRAMM TOOB RISKINOORED HUVIHARIDUSSE 2014. aastal jätkus 2-aastane Huvikoolide Kaasamise ja Arenguprogramm ehk HUKK-AP. Programmi eesmärk on teha huvihariduse võimalused riskinoortele kättesaadavamaks ning pakkuda lahendusi riskinoorte süsteemseks kaasamiseks ja osalemiseks huvihariduses. Huvitegevusi pakutakse nii puudest tingitud erivajadustega noortele, maapiirkonna noortele, kelle osalus noorsootöös on piiratud nende elukoha tõttu kui ka noortele, kellel osalemine huvitegevuses on raskendatud majanduslike probleemide või mõne muu riskiteguri tõttu nende elus (nt kooli- või käitumisraskused). Projekt HUKK-AP on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“. Kahe aasta jooksul osales projekti HUKK-AP koolitus- ja mentorlustegevustes (sh avatud arenguprogramm) 1465 noortega töötavat inimest. Lisaks nõustati noorte vajadustest ja pere võimalustest lähtuvalt noorele sobiva huvitegevuse leidmiseks 347 perekonda. Projekti tegevustes osales kahe aasta jooksul üle 2500 riskinoore ning kokku loodi 69 uut huviharidustegevust nende kaasamiseks. HUKK-AP projekti tunnustati 2015. aasta kodanikupäeval selle eest, et programm aitab haridusliku erivajadusega ja riskinoortel läbi muusikalise huvihariduse eluks paremini ette valmistuda.

UURING: 75% 13-21-AASTASTEST EESTI NOORTEST SOOVIKS SAADA RAHVUSVAHELISI KOGEMUSI

Noorte teadlikkus rahvusvahelistest võimalustest

Vahetusõpilasena õppimine Välismaal töötamine

Teadlikkus rahvusvahelistest võimalustest Vähemalt ühest neile suunatud rahvusvahelisest võimalusest on kuulnud 88% küsitletud noortest. Rohkem teatakse võimalusest välismaale õppima või töötama minna. Umbes pooled vastajatest on kuulnud rahvusvahelistest noortevahetustest ja kolmandik Euroopas vabatahtlikuna töötamisest. Nende teemade kohta rohkem teada saada sooviks umbes kolmandik küsitletutest.

Vahetusüliõpilasena õppimine Praktika sooritamine Erasmus+ noortevahetus Euroopa vabatahtlik teenistus Erasmus+ noortealgatus Ei oska öelda Mitte ühestki 0 Tean

Juba rohkem kui kümmekond aastat on Eesti noortel olnud võimalus minna välismaale tööle, õppima, vabatahtlikku tööd tegema või korraldada rahvusvahelisi projekte. 2015. aasta lõpus tellis SA Archimedes Noorteagentuur uuringu, mis näitab, et Eesti noorte huvi erinevate rahvusvaheliste võimaluste vastu on kõrge, aga noored tajuvad osalemiseks ka mitmeid takistusi.

Tahaksin rohkem teada

Huvi rahvusvaheliste võimaluste vastu Uuringust selgus, et ligikaudu kolmveerand vastanutest sooviks saada vähemalt ühte rahvusvahelist kogemust. Umbes kolmandik vastanutest sooviks proovida välismaal töötamist või õppimist, veerand noortest sooviks osa võtta rahvusvahelisest noortevahetusest ja kümnendik vabatahtlikust teenistusest.

Rahvusvahelistes võimalustes osalemise kogemus ja mitteosalemise põhjused Kuigi huvi rahvusvaheliste võimaluste vastu on kõrge, on neid ise kasutanud siiski vaid viiendik noortest. Rohkem on võimalusi kasutanud tüdrukud ning sageli on välismaale minekuks kasutatud mitut erinevat võimalust. Ka on märgata tendentsi, et rahvusvaheliste võimaluste kasutamine kasvab vanuse lisandudes. Kuigi Erasmus+ võimalused on noortele kas tasuta või väikese tasu eest, on üpris levinud arvamus, et rahvusvaheliste kogemuste omandamine on kulukas. Iga kolmas noor, kes ei ole rahvusvahelisi võimalusi kasutanud, toob põhjenduseks, et tal ei ole selleks piisavalt raha. Ligi neljandiku vastanutest ei ole võimalustest kuigivõrd huvitatud, viiendiku jaoks on probleemiks aja- ja infopuudus – ei teata ühtegi projekti või seda, kuidas nendes osaleda saaks.

Huvi rahvusvaheliste võimaluste vastu Töötamine välismaal 37 Vahetusõpilasena õppim... 36 Praktika sooritamine... 35 Vahetusüliõpilasena... 28 Erasmus+ rahvusvahel... 18 Ei oska öelda 15 Erasmus+ Euroopa... 12 Ei soovi üheski osaleda 12 Erasmus+ rahvusvahel... 9 0

5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60

Info hankimine rahvusvaheliste võimaluste kohta Peamiselt on noored rahvusvaheliste võimaluste kohta infot saanud sotsiaalmeediast (80%), kuid lisaks on olulisteks infokanaliteks ka sõbrad, tuttavad ning õpetajad, kelle kaudu on info jõudnud umbes 60%-ni vastanutest. Populaarsed kanalid on veel ajakirjad–ajalehed, vanemad ning 19-21-aastaste seas ka erinevad blogid. Uuringu viis läbi uuringufirma SaarPoll. Uuringus osales 300 noort vanuses 13 -21 üle Eesti.

LEVEL-UP ARENGUPROGRAMM AITAB NOORSOOTÖÖS ÕPITUT TEADVUSTADA Kevadel 2015 startis noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline Eesti-Läti arenguprogramm “LEVEL UP! Õppimise toetamine noorsootöös: sügavam mõistmine, kõrgem kvaliteet, rohkem tunnustamist“, mille eesmärgiks oli arendada noorsootöötajate pädevusi noorte õppimise ja õppimise analüüsi juhendamisel kasutades Noortepassi lähenemist. Noortepass (NP) on alates 2007. aastast EL programmis Euroopa Noored ning nüüd ka uues Erasmus+: Euroopa Noored (EN) kasutuses olev õpikogemuse analüüsi- ja tunnustamisvahend. See on viis analüüsida, kirjeldada ja näidata projektides õpitut nii noortele endile kui ka nende juhendajatele, lähedastele, õpetajatele ja ka tulevastele tööandjatele. Noortepassi tähtsaim kasutegur on õppija suurem teadlikkus oma pädevustest ja endast kui õppijast. Rahvusvaheline noortepassi mõju-uuring näitab, et Noortepassi protsess toetab õppijakesksema, teadlikuma, kvaliteetsema, tulemuslikuma ja mõjusama noorsootöö kujunemist (Kloosterman ja Taru 2013). Sellest lähtuvalt soovime pikemas perspektiivis viia Noortepassi kui mitteformaalse õppimise tööriista ka väljapoole Erasmus+: Euroopa Noored programmi. LEVEL UP! arenguprogramm kestis maist 2015 kuni märtsini 2016. Programmis osales 36 noorsootöötajat Eestist (19) ja Lätist (17). Kokku koosnes programm 12 koolituspäevast, mentorlusest, osalejate poolt läbi viidud praktikast noortega ja uuringust arenguprogrammi mõju kohta. Praktika eesmärk oli jõuda ühiselt järeldusteni, kuidas Noortepassi kohaldada, et see võiks saada väärtuslikuks töövahendiks nii Eesti kui ka Läti noorsootöös. Kokku osales praktikaprojektides umbes 250 noort, kellel oli võimalus esmakordselt saada kohaliku tegevuste tulemusena Noortepassi tunnistus. Praktika viidi läbi näiteks noortelaagrites, noortekeskustes, töömalevates ja programmi Noortekohtumised projektides. Arenguprogrammi kavandamine ja elluviimine toimus koostöös Läti bürooga “Agency for International Programs for Youth”, SALTO koolituse ja koostöö ressursikeskuse ja Euroopa Komisjoniga.

25 Programmis osalenud noorsootöötajad muljetavad: - Õppima õppimine minu töös... enne seda ma lihtsalt ei olnud selle peale niimoodi vaadanud. Level Up avas mu silmad: mida ma võin veel oma töös noortega teha ja kuidas ma saaksin Noortepassi lähenemist tuua oma tegevustessse. Õppimine on nagu märkamine. Tegelikult toimub see pidevalt, aga kui seda ei märka, siis ei õpi ka. - Näen, et Noortepass on ikka kasulik ettevõtmine, nii noortele kui tegelikult ju ka õpetajale. Päris tobe on ju õpetada, kui ei tea, kui palju ja mis lapsele kohale jõuab, aga kui ta reflekteerib sinuga koos ja omaette, siis saad teada, mida ta sinu tööst arvab ja mida õppis.

EUROOPA NOORTENÄDAL LÄBI OBJEKTIIVI 4.-10. mail 2015 tähistati üle Euroopa taaskord Euroopa Noortenädalat, mille tegevusi Eestis koordineeris SANA koostöös erinevate kohalike partneritega. Noortenädal keskendus noorte osalusele, tööhõivele ja rahvusvahelistele võimalustele. Kokku toimus Euroopa Noortenädalal 57 üritust (võistlused, arutelud, kontserdid, simulatsioonid) 14-s Eesti maakonnas, kus osales kokku 3019 noort, noorsootöötajat, õpetajat ja lapsevanemat.

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA)

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) on juhtiv kompetentsikeskus õppeasutuste välishindamise alal Eestis. EKKA lähtub oma tegevuses kokkulepetest ja arengutest Euroopa haridusruumis, evib informatsiooni arengutendentsidest ja tulemuslikust praktikast ka väljaspoolt Euroopat ning rakendab ajakohast ja kohalikku konteksti sobitatud oskusteavet ning välishindamise tulemuste analüüsi Eesti haridussüsteemi konkurentsivõime tugevdamiseks. EKKA missioon on koostöös partneritega edendada kvaliteeti hariduse valdkonnas ning suurendada seeläbi Eesti ühiskonna konkurentsivõimet. Kuna EKKAle on vahepeal lisandunud veel üks tegevusvaldkond – kutseharidus – on toimunud väike muudatus ka agentuuri nimetuses. Uueks nimeks on Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur ning ingliskeelne nimetus on Estonian Quality Agency for Higher and Vocational Education. Lühendina on endiselt kasutusel EKKA.

2015. aasta olulisemad tulemused 1. KÕRGHARIDUSE VALDKONNAS viis EKKA läbi järgmised välishindamised: Institutsionaalne akrediteerimine1 Vastu võeti 5 hindamisotsust ning aasta jooksul viidi läbi 3 akrediteerimist (Tartu Ülikool, Euroakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool). Ära jäi Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli hindamine, kuna kõrgkool lõpetas tegevuse. 1 Kõik hindamisotsused ja –aruanded on kättesaadavad EKKA kodulehel: ekka.archimedes.ee

OSAHINNANGUD

Hindamisotsused 28.01.2015

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikakõrgkool

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Organisatsiooni juhtimine ja toimimine Tunnustust vääriv õppekavaarendus

Õppetegevus Teadus-, arendus- ja / või muu loometegevus

OSAHINNANGUD

Ühiskonna teenimine OTSUS

7 aastat

3 aastat

Hindamiskülastused 2015

Tartu Ülikool

Euroakadeemia

Tartu Kõrgem Kunstikool

3 aastat

7 aastat

Organisatsiooni juhtimine ja toimimine

Tunnustust vääriv – rahaliste vahendite ja taristu juhtimine

Õppetegevus Teadus-, arendus- ja / või muu loometegevus Ühiskonna teenimine OTSUS

7 aastat Nõuetele vastav Osaliselt nõuetele vastav

30 Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine1

Eesti

Suurbritannia

Holland

Saksamaa

USA

Taani

Leedu

Soome

Itaalia

Šveits

2015. a. toimunud institutsionaalse akrediteerimise komisjonides osales 29 eksperti 10 riigist.

Aasta jooksul toimus 24 hindamist, vastu võeti 19 hindamisotsust kaheksas erinevas õppekavagrupis ja seitsmes kõrgkoolis. 19 otsusest kuuel juhul otsustas hindamisnõukogu viia järgmine hindamine läbi varem kui 7 aasta pärast. 3 juhtumil lisas hindamisnõukogu 7-aastase hindamistähtaja juurde kõrvaltingimuse, mis tuleb kõrgkoolil täita aasta jooksul. 1 Kõik hindamisotsused ja –aruanded on kättesaadavad EKKA kodulehel: ekka.archimedes.ee

ÕPPEASUTUS

ÕPPEKAVAGRUPP

HINDAMISNÕUKOGU OTSUS

TALLINNA ÜLIKOOL

Sport

7 aastat

TALLINNA ÜLIKOOL

Isikuteenindus

4 aastat

TALLINNA ÜLIKOOL

Bio- ja keskkonnateadused

7 aastat

TALLINNA ÜLIKOOL

Keskkonnahoid

7 aastat

TALLINNA ÜLIKOOL

Humanitaaria

7aastat

TALLINNA ÜLIKOOL

Sotsiaalteenused

7 aastat kõrvaltingimusega

TARTU ÜLIKOOL

Sport

7 aastat

TARTU ÜLIKOOL

Isikuteenindus

7 aastat

TARTU ÜLIKOOL

Meditsiin

5 aastat

TARTU ÜLIKOOL

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia

7 aastat

TARTU ÜLIKOOL

Humanitaaria

7 aastat

TARTU ÜLIKOOL

Sotsiaalteenused

7 aastat kõrvaltingimusega

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Isikuteenindus

7 aastat kõrvaltingimusega

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Bio- ja keskkonnateadused

7 aastat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Keskkonnahoid

5 aastat

EESTI MAAÜLIKOOL

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia

4 aastat

EUROAKADEEMIA

Keskkonnahoid

3 aastat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

Sotsiaalteenused

3 aastat

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia

7aastat

NED

SWE

EST

GER

LAT

BEL

ICE

FRA

ROM

LIT

NOR

1 RSA

POL

SUI

CAN

MOL

MAC

ESP

HUN

BUL

MAL

8 FIN

2015.a toimunud õppekava kvaliteedi hindamise komisjonides osales 58 eksperti 23-st riigist:

Õppekavagrupi esmahindamine Õppe läbiviimise õigust taotles 2015. aastal 2 kõrgkooli. Tartu Ülikool informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi rakenduskõrgharidusõppes ning Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor isikuteeninduse õppekavagrupi rakenduskõrgharidusõppes. Mõlema esmahindamise puhul leidis hindamisnõukogu, et õppe kvaliteet vastab osaliselt nõutavale tasemele ning tegi ettepaneku ministrile anda õppe läbiviimise õigus 3 aastaks. 2. KUTSEHARIDUSE VALDKONNAS viis EKKA läbi 56 akrediteerimist kokku 13 õppekavarühmas. Otsused jagunesid järgnevalt: • akrediteerida kooli õppekavarühm 6 aastaks - 38 otsust; • akrediteerida kooli õppekavarühm 3 aastaks - 17 otsust; • mitte akrediteerida kooli õppekavarühm – 1 otsus (Eesti Iluteeninduse Erakool) 3. EKKA viis läbi esimesed PIIRIÜLESED KVALITEEDIHINDAMISED. Kolmeteistkümnes Moldova kõrgkoolis toimusid 26 õiguse valdkonna magistriõppekava akrediteerimised, neist 3 õppekava said täisakrediteeringu 5 aastaks, 18 õppekava osalise akrediteeringu 3 aastaks ja 5 õppekava kohta tehti ettepanek mitte akrediteerida.

Pildil Soome-Eesti Twinning projekti juhid Helkä Kekäläinen (paremal) ning Heli Mattisen (vasakul)

32 4. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ oli edukas mitmesuguste arendusprojektide osas. • Käivitus Soome-Eesti Twinning projekt Aserbaidžaanis, mille eesmärgiks on sealse kõrghariduse kvaliteedi edendamine. • Algas koostöö Maailmapangaga Tadžikistanis suuremahulise arendusprojekti ettevalmistamisel; • EKKA valmistas ette ASEM riikide agentuuridele mõeldud töövarjuprogrammi, mille käivitamiseks otsustas Haridus ja Teadusministeerium eraldada igal aastal 6000 eurot • Tulemuslikult lõppes EV Välisministeeriumi toetatud arengukoostööprojekt “Kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri loomine ja arendamine Moldova Vabariigis”. 1. septembrist 2015 alustas ametlikult tööd Moldova kvaliteediagentuur ANACIP. • Alates 2015. aastast on EKKA esindatud kõrghariduse kvaliteediagentuuride ülemaailmse võrgustiku (INQAAHE) nõukogus, mille liikmeks valiti EKKA rahvusvahelise koostöö juht Maiki Udam. 5. Uuringud ja publikatsioonid1 • Eesti Haridusteaduste ajakirjas ilmus artikkel “Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma”. Artikli aluseks on 2014. aastal Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuris tehtud institutsionaalse akrediteerimise hindamisaruannete kvalitatiivne analüüs, millega selgitati välja Eesti kõrgkoolide peamised tugevad ja nõrgad küljed. Artikli autoriteks olid Maiki Udam, Riin Seema ning Heli Mattisen • Ilmus Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri uuring kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimisest 2014. aastal. Uuring põhineb 66 õppekavarühma hindamiskomisjoni aruande kokkuvõtete analüüsil ning toob välja võtmetugevused ja arendamist vajavad valdkonnad 2014. aastal akrediteeritud kutseõppe õppekavarühmades. Artikli autoriteks olid Marge Kroonmäe, Riin Seema ning Heli Mattisen. 1 Uuringute kokkuvõtted on kättesaadavad EKKA kodulehel http://ekka.archimedes.ee/trukised/

EKKA sümboolika Moldova kvaliteediagentuuri ANACIP logo taustal

Hariduse rahvusvahelistumise agentuur (HARA)

2015. aasta jooksul ühendati omavahel Kõrghariduse arenduskeskus (KHA) ja Hariduskoostöö keskus (HKK) ning selle tulemusel tekkis Hariduse rahvusvahelistumise agentuur. Aastal 2015 jätkas kõrghariduse büroo toetuste jagamist nii riiklike stipendiumiprogrammide – Kristjan Jaagu stipendiumid, Noore Õpetlase stipendium, rahvuskaaslaste programm, õpetajakoolituse stipendium – kui Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa raames. Kõrgharidusbüroo vahendas ka mitmete välisriikide pakutavaid stipendiume.

3 kõige olulisemat muutust kõrhariduse büroo jaoks 2015. aastal • Organisatsiooni struktuur muutus, moodustati HARA kõrgharidusbüroo • Lõppesid programmid DoRa, Eduko ja Primus ning algasid uue perioodi esimesed tegevused – Dora Pluss ja erialastipendiumid nutikate spetsialiseerumiste valdkonnas. • Valmis Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia, mis seab aluse paljudeks tegevusteks 2015-2020 perioodil.

KHA bürood korraldasid 2015. aastal • kokku 54 stipendiumi taotlusvooru, kuhu esitati 2417 taotlust, millest rahuldati 1225 taotlust sh • riigieelarvest rahastatavatele stipendiumitele 33 taotlusvooru, kuhu esitati 1980 taotlust, toetus eraldati 842 juhul. Täiendavalt toimusid tegevused varasemate stipendiaatidega; • programmi Dora raames 363 stipendiumitaotluse menetlemise, rahuldati 339 taotlust. Täiendavalt toimusid tegevused varasemate stipendiaatidega; • programmi Primus raames erivajadustega üliõpilaste ja nutikate spetsialiseerumiste erialastipendiumite menetlemine (kokku eraldati partnerkoolidele eelarvet 2550 stipendiumi maksmiseks, sh. 546 2014/15 õppeaasta kevadsemestriks ja 2004 2015/16 õa sügissemestriks); • 2 konverentsi, 6 infopäeva; • 11 välisharidusmessil osalemise sh Gruusia, Venemaa, Türgi, India; • 23 Eestit ja meie kõrghariduse võimalusi tutvustavat infoüritust väljaspool Eestit sh Espoos, Salos, Tamperes, Moskvas, Peterburis, Tbilisis, Vantaas, Kuopios, Nalchikus, Ankaras, Kutaisis, Forssas, Helsingis ja Mumbais; • 13 info- ja promoüritust Eestis.

2015

34 Büroo olulisemad tegevused tabeli kujul: 2015. aastal läbi viidud stipendiumivoorud ja stipendiumite taotlejad

Stipendiumi skeem 1

Kristjan Jaak Tasemeõpe Osaline õpe Välissõit Doktoriõpe välismaal

Rahvuskaaslased Tasemeõpe Keeleõpe Lastelaagrid

3 4

6 7 8 9

Noor õpetlase stipendium Riiklik stipendiumiprogramm Välismagistrandid Välisdoktorandid Välisüliõpilased (baka) Suvekoolides osalemine Külalisteadlased Riikidevahelised lepingud välja Ameerika Ühendriigid Tšehhi Hiina Ungari Kreeka Läti Valloonia Egiptus India Šveits Saksamaa Õpetajakoolituse stipendium Asenduskodulaste stipendium Erivajadustega üliõpilaste stipendium DoRa stipendiumid DoRa tegevus 2.2 DoRa tegevus 2.3 DoRa tegevus 5 DoRa tegevus 6 DoRa tegevus 8 Programm Primus Kokku sh ESF programmid sh riigieelarvest rahastatavad skeemid

Esitatud taotlused

Määratud stipendiumid

Stipendiumisaajate osakaal taotlejatest

603 54 95 441 13 35 13 7 15 38 331 220 22 16 56 17 54 6 5 2 4 2 3 1 1 7 5 24 686 27 236 363 12 9 48 37 257 74 2417 437 1980

341 28 48 258 7 28 9 4 15 20 40 20 4 1 8 7 14 6 3 2 4 0 3 1 1 7 selgub 2016 selgub 2016 188 19 192 339 12 9 48 31 239 44 1225 383 842

57% 52% 51% 59% 54% 80% 69% 57% 100% 53% 12% 9% 18% 6% 14% 41% 26% 100% 60% 100% 100% 0% 100% 100% 100% 100% 27% 70% 94% 93% 100% 100% 100% 84% 93% 59% 51% 87% 43%

ESF PROGRAMMID DORA, EDUKO JA PRIMUS Programmide 2015. aasta eelarved kokku olid 5 348 271 eurot. 2015. aastal jõudsid lõpule ESF programmid Primus, Dora ja Eduko. Programmide tegutsemise viimasel aastal muudeti veel programme ning neid täiendati vastavalt muutustele, nt viidi programmi Primus alla nutikate spetsialiseerumiste erialastipendium. Programmi Primus raames jätkati stipendiumite maksmist erivajadustega üliõpilastele ning arendati edasi erialastipendiumite maksmise süsteemi riigile prioriteetsete valdkondade üliõpilastele. Kokku eraldati programmi Primus raames partneritele erialastipendiumiteks 2014/15 õppeaasta kevadsemestriks eelarvet 546 üliõpilasele ja 2015/16 sügissemestriks 2004 üliõpilasele. Erivajadustega stipendiumite raames esitati 2015. aastal kokku 236 taotlust 207 üliõpilase poolt (toimus kaks taotlusvooru). Õppeaasta kevadsemestril maksti erivajadustega üliõpilastele 44 stipendiumi ja sügissemestril 192 stipendiumi. Programmi Eduko raames jätkus 2015. aastal tegevus 7, eesmärgiga toetada pedagoogide professionaalset arengut. Kokku korraldati tegevuse raames 139 täienduskoolitust pedagoogidele erinevatel teemadel kus osales kokku 3023 inimest. Partnerid esitasid tegevuste kohta suurepärase tagasiside. Programmi Dora raames jätkusid tegevused plaanipäraselt. Programmi tegevust 1 – Study in Estonia – pikendati aasta lõpuni, mistõttu muudeti ka eelarvet ning suurendati tegevuste mahtu. Tegevus 2 raames jätkasid Eesti ülikoolides tööd 16 välisprofessorit, tegevus 2.2 raames esitati 12 taotlust külalisõppejõu Eestisse tulekuks (kellest 4 loobus erinevatel põhjustel) ja tegevus 2.3 raames esitati 9 õppejõu taotlust enesetäiendamiseks välisriigi kõrgkoolis (1 õppejõud loobus). Tegevus 4 raames jõudis kaitsmiseni 16 doktoranti. Tegevuse 5 raames esitati 48 külalisdoktorandi taotlust, mis tunnistati kõik tingimustele vastavaks (erinevatel põhjustel loobus toetusest 6 doktoranti). Tegevuse 6 raames viidi läbi üks taotlusvoor, milles esitati 37 taotlust uurimistöö või ainekursuse läbimiseks välismaa ülikoolis/teadusasutuses, kokku kinnitati 31 doktorandi välislähetuse rahastamine, kellest hiljem loobus 2. Tegevuse 8 raames esitati partnerite poolt 257 taotlust lühiajaliseks visiidiks, millest toetati 239 taotlust. Tegevuse 9 raames jätkati 2014/2015 õa stipendiumite maksmist 43-le magistrandile, uusi stipendiume välja ei antud.

Kristjan Jaagu programm

Programmi eesmärgiks on toetada Eesti kõrgkoolide üliõpilaste või Eesti päritolu välisülikoolide üliõpilaste välisõpinguid ja akadeemilise personali konverentsikülastusi või lühiajalist enesetäiendamist välisriikides. 2015.a programmi eelarve on 1 143 626,00 eurot. Kristjan Jaagu stipendiaadid meist:

„Võimaluse korral jätkake välismaale õppimise toetamist, ja just sellise täisstipendiumi süsteemiga. Minul oleks läinud väga raskeks kui ma poleks teie poolt rahastust saanud.“ „Olen äärmiselt rahul enda valikuga ning leian, et suutsin näha ja kogeda kõrgtasemelist ülikoolielu ning Türgi uskumatut ajalugu ja kultuuri vapustavate uute inimeste keskel. Aitäh minu toetuse eest!“ „Rootsis veedetud aeg oli kõige parem aeg minu elus, kus ma õppisin ennast ja inimesi ümber paremini tundma ning leidsin sõpru terveks eluks.“ „Õppetöö vahepealt sain ka LääneEuroopat veidi rohkem tundma õppida, seda nii kultuurilises, kui ka teaduspõhises mõistes. Üldkokkuvõttes olen väga tänulik, et antud võimalus tekkis ning et oli ka võimalus antud stipendium saada ning see heasse kasutusse panna.“ „Suur tänu stipendiumi eest! See oli mulle tõesti väga suureks abiks!“

Välissõidud (3 kuni 21-päevased välissõidud) 2015 toimunud 4 voorus määrati stipendium kokku 254 taotlejale 426-st, kellest valdav enamus olid doktorandid (190). Magistrante oli 25, teadureid 24 ja ülejäänud 6 olid noored õppejõud, arst-residendid ning integreeritud õppekavadel õppivad üliõpilased. Enim stipendiaate on valinud õppimiseks füüsikalised loodusteadused, bioteadused, sotsiaal- ja käitumisteadused. Välissõidu stipendiaatide seas olid 2015 õppeaastal populaarseimad sihtriigid Ameerika Ühendriigid (38 stipendiaati), sellele järgnes Suurbritannia (25) ja Saksamaa (15 stipendiaadiga). Osaline õpe (kuni 5-kuulised välisõpingud) Osalise õppe stipendiumiskeemis on taotluste koguarv aastate lõikes olnud üldiselt stabiilne, jäädes 100 nõuetekohase taotluse juurde. Nõuetekohaseid taotlusi laekus 2015. aastal toimunud taotlusvoorudes kokku 96, mida on pisut rohkem kui eelmisel õppeaastal (91). Toetus eraldati 41 stipendiaadile (2014. aastal – 44). Õppesuundade lõikes on endiselt populaarsed füüsikalised loodusteadused, bioteadused ja arvutiteadused. Populaarsemad sihtriigid olid Rootsi, Ameerika Ühendriigid ja Hispaania. Tasemeõpe (Kuni 1 akadeemiline õppeaasta ulatuses) Tasemeõppe stipendiumi 1. mai tähtajaks esitati ja saadeti hindamisele 54 taotlust. 17 taotlust oli doktorantidelt ja 37 taotlust magistrantidelt. Populaarsemad sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Stipendiaatideks valiti 28 taotlejat, kellest hiljem 1 loobus. Hüppeliselt on kasvanud füüsikaliste loodusteaduste valdkonna stipendiaatide arv. Kõige enam toetusi eraldati lisaks kunstide, sotsiaal- ja käitumisteaduste ja humanitaaria valdkonna stipendiaatidele. Kristjan Jaagu doktorantuur välismaal 2015. aasta taotlusvoorus laekus vaid 13 taotlust. Võrdluseks 2014. aastal esitati 22, 2013. Aastal 12, 2012. aastal 16 ning 2011. aastal 27 taotlust. Programmi rakendamise algusest 2002. aastal kuni tänaseni on toetatud kokku 146 tudengi välisõpinguid, lisaks 11 Euroopa Ülikoolide Instituudi doktoranti, kokku 157. Õppesuundade jaotuses olid uute stipendiaatide hulgas edukaimad sotsiaal- ja käitumisteadused õppesuuna taotlejad . Teised õppesuunad on esitatud võrdselt (õigus, füüsikalised loodusteadused, humanitaaria, bioteadused ja tervis). Aastate jooksul on populaarsemad riigid olnud Suurbritannia (43), Soome (35) ja Prantsusmaa (14). Kokku on toetatud doktorantuuri läbimist 15 erinevas riigis. Keskmine üliõpilasele makstud stipendium (s.h õppemaks) on 15/16. õppeaastal 16905 eurot.

Doktorantuur Euroopa Ülikool-Instituudis (EUI) EUI-sse õppima võetud doktorantidele maksab Eesti riik stipendiumi Kristjan Jaagu Doktorantuur välismaal põhimõtetel. Alates 2005. aastast on toetatud 11 doktorandi õpinguid, kellest 6 on tänaseks doktoritöö kaitsnud.

Noore õpetlase stipendium Noore õpetlase stipendium on Eesti eraettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös loodud stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides. 2015. aastal koguti eraettevõtjatelt annetustena kokku 40 000. Riik panustas 40 000 eurot, mis võimaldas välja jagada kaks stipendiumi planeeritust enam – kokku 20 stipendiaati. 2015. aastal olid enim esindatud õppesuunad: kunstid (5), füüsikalised loodusteadused (3), bioteadused (2), matemaatika ja statistika (2), sotsiaal- ja käitumisteadused (2), tehnikaalad (2), humanitaaria (1) ja õigus (1).

Õpetajakoolituse stipendium 2015. aastal õpetajakoolituse stipendiumi väljaandmist korraldab Sihtasutus Archimedes koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Stipendiumi eesmärk on motiveerida ja väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. 2015. aastal esitati kahes taotlusvoorus stipendiumile ühtekokku 614 taotlust, millest valiti 188 stipendiaati.

Erivajadustega üliõpilaste stipendium Erivajadustega üliõpilaste stipendium on mõeldud kõigile puudega tudengitele erivajadustest tulenevate ning õpingutega seotud lisakulude katteks. 2015. aastal esitati kokku 236 taotlust kokku 207 üliõpilase poolt. Kevadsemestril eraldati 44 stipendiumit ja sügisel 192 stipendiumit.

Asenduskodulaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium Alates 2014. aastast toimub stipendiumi maksmine vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise tingimused” kehtestatud tingimustel. Lisaks asenduskodudes viibivatele üliõpilastele saavad stipendiumi taotleda ka perekonnas hooldamisel viibivad üliõpilased. Stipendium määratakse 10 kuuks. 2015. aastal taotles stipendiumi 27 isikut, nendest 19 sai stipendiumi kümneks kuuks.

RIIKLIK VÄLISRIIKIDE PROGRAMM Alates 2015. aastast pakub Eesti välislepingute stipendiume riikliku välisüliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programmi alusel, mis põhineb riikidevaheliste lepingute programmil. Programmi eesmärk on luua ühtne raamistik, mis sätestab välislepingute alusel stipendiumide ja lähetustoetuste määramise põhimõtted ning anda täiendavalt võimalus pakkuda stipendiume nendest riikidest pärit välisüliõpilastele, teadlastele ja õppejõududele, kellega Eestil haridus- ja teadusvaldkonna lepingut ei ole. Stipendiumid on avatud bakalaureuse-, magistrija doktoriõppeks (nii vahetus- kui ka tasemeõpe), osalemiseks suvekoolides ning õppejõududele ja teadlastele, kes soovivad õppida või teha uurimus- või koostööd Eesti ülikoolide juures.

Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programm Riikliku välisüliõpilaste, -teadlaste ja -õppejõudude stipendiumide programmi vastu oli erakordselt suur huvi. 2015. aasta tähtajaks laekunud 331 taotluse hulgas olid populaarsemad päritoluriigid Türgi (41 taotlejat), Nigeeria (36), India (26) ja Ukraina (23). Türgi, Ukraina ja India on nimetatud prioriteetriikideks ka „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“. Umbes 80% taotlustest esitati õppimiseks, ca 15% suvekoolis osalemiseks ja ca 5% teadusja õppetööks. Lähtudes komisjoni otsusest on stipendium määratud 40 taotlejale. Stipendiaadid on pärit näiteks Lätist, Ukrainast, Gruusiast, Saksamaalt, Ungarist, Hiinast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest, aga ka Filipiinidelt, Mehhikost, Kasahstanist ja mujalt. Populaarsem sihtkoht on Tartu Ülikool (23 stipendiumi).

Eesti ja välisriikide vahelised programmid Endiselt korraldame kehtivate Eesti riigi poolt välisriikidega sõlmitud üliõpilas- ja teadlasvahetust sisaldavate koostöölepingute rakendamist. Kõige populaarsem on DAAD pakkumine, mille raames pakutakse stipendiumi õppimiseks magistri ja doktoriõppes, suvekoolis osalemiseks või uurimistöö tegemiseks. Keskmine stipendium on 750-2000 eurot. Kõikide riikidevaheliste lepingute puhul katab kulud vastuvõttev pool ja stipendiaat, sihtasutus aitab korraldada konkursi ning vajadusel hindame taotlusi. Sihtasutus hüvitab reisikulu Fulbright stipendiaatidele Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöölepingu raames. 2015. aastal sai välja saata 2 üliõpilast ning 4 õppejõudu. Välja läks 2 antropoloogi Tallinna Ülikoolist (magistrija doktoriõppesse). Sel aastal saime välja saata neli eesti teadlast: keemik Tartu Ülikoolist UC Berkeleysse, juuradotsent Tartu Ülikoolist Duke University’sse, Tartu Ülikooli Kliinikumist kohtumeditsiini alal University of Florida College of Medicine – Jacksonville’I ning Tallinna Ülikoolist keskkonnateaduste alal UC Davis, Kaliforniasse. Vastu tuleb kaks üliõpilast – astrofüüsika doktorant, kes läheb Tartu Ülikooli ning ühiskonnateaduste magistritudeng, kes uurib e-valitsuse lahendusi, saabub aastaks Tallinna Ülikooli. Samuti on tulemas kolm õppejõudu –poliitikateaduste ekspert spetsialiseerumisega Lõuna-Ameerikale ja Kuubale ning kaks teadlast Tartu Ülikooli - õppejõud ajalooosakonda ning majandus - , ärihaldus – ning maksundusõppejõud.

Rahvuskaaslaste programmi stipendiumid 2015. aasta keele- ja tasemeõppe stipendiumite konkursile esitati 19 taotlust. Stipendiaatide päritoluriikide osas on eesotsas olnud Venemaa, ehkki stipendiaate on erinevatest piirkondadest, näiteks ka Kanadast, Luksemburgist, Austraaliast jne. 2015. aastal lõpetas ülikooli 7 stipendiaati, nendest üks katkestas keeleõpingud. 2015/2016. õppeaastal õpib stipendiumi toel Eesti ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutsehariduskeskustes kokku 28 noort. Eestis korraldatud väliseesti laste keelelaagrites osalemiseks laekus 16 taotlust, millest toetuse said 15.

Hõimurahvaste programm Hõimurahvaste programmi põhieesmärk on toetada hõimurahvaste, so uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride säilimist ning arengut. Programmi raames toetame Eesti ülikoolides õppivaid eestlaste sugulasrahvaste doktorante (2015/2016 - EMTA - 1 doktorant ja TÜ - 7 doktoranti).

Study in Estonia Välisturunduse büroo ehk Study in Estonia tegevused on kaasa aidanud Eesti kõrgkoolides tasemeõppes vastu võetud välistudengite arv tõusule, Eestis õppivate välisüliõpilaste aastane juurdekasv on alates 2008. aastast stabiilselt suurenenud. 2015. aastal valmis ja kiideti Eesti Kõrghariduse ja Teaduse Rahvusvahelistumise juhtnõukogu poolt heaks Eesti rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2015-2020, mis seab raami antud perioodi tegevustele. Strateegia sõnastab eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks Eesti tudengkonnast 10% välisüliõpilased; 30% magistrija doktoritaseme õppe lõpetajatest töötab peale õpingute lõppu Eestis. Välisüliõpilaste vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse 2005-2015

VASTUVÕTT

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

bakalaureuseõpe

178

147

124

127

107

171

296

395

404

486

531

magistriõpe

102

143

189

210

201

304

473

602

integreeritud õpe

doktoriõpe

303

229

258

295

340

457

617

698

824

rakenduskõrgharidus

KOKKU

1100 1295

Eesti kõrgkoolide tasemeõppesse vastu võetud ja õppivad välisüliõpilased 2005-2015

vastuvõtt juurdekasv (%) õpib juurdekasv (%)

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014 2015

303

229

258

295

340

457

617

698

824

1100

1295

-24%

13%

14%

15%

34%

35%

13%

18%

33%

18%

840

901

885

908

1072

1282

1573

1876

2230

2887

3476

-2%

18%

20%

23%

19%

29%

20%

41 Üheks olulisemaks sündmuseks 2015. aastal peab Study tiim Work in Estonia messi olulisuse ja kasuteguri kasvamist. Mess ühendab välisüliõpilasi Eesti tööandjatega ning osalejate arvu suurenemisest võib märgata suurt arengut töötamise vastu: nimelt kasvas 2015. aastal huvi nii tööandjate kui ka välistudengite poolt töömessi vastu kolmekordselt ning messi tulemusena palgati mitmeid välistudengeid Eesti ettevõtetesse tööle. 2015. aastal korraldas Study in Estonia 23 Eesti kõrgharidust tutvustavat info- ja turundusüritust väljaspool Eestit, sh infotunnid, vilistlasüritused, vastuvõtud ja muud üritused. Nendest üheks edukaimaks võib lugeda Tbilisis toimunud infosessiooni, kus osales ligi 300 Eestis õppimise huvilist. Lisaks osaleti 11 haridusmessil ja korraldati 12 info- ja promoüritust Eestis. Potentsiaalsetele välistudengitele ja koostööpartneritele jagamiseks toodeti erinevaid turundusmaterjale ja meeneid. Muuhulgas jagati meeneid kõikidele Eestisse saabuvatele välistudengitele tervituskottide näol. Study in Estonia jaoks oli 2015. aasta väga aktiivne internetiturunduses. Näiteks korraldati koostöös 6 erineva Eesti kõrgkooliga 3 webinari. Igal webinaril viidi läbi videoesitlus Study in Estonia esindaja poolt, mil tutvustati õppimisvõimalusi Eestis ning vastati huviliste küsimustele. Sarnane webinar viidi läbi ka EHEF India virtuaalmessi raames.

Kodulehel ilmus 50 uudist (2015 jooksul külastati veebilehte üle 170 tuhande korra), viidi ellu kodulehe arendused (FAQ ja Calendar arendused jne). Erinevatel sihtturgudel toimusid internetiturunduse kampaaniad, mille käigus kuvati Eestis õppimist tutvustavaid reklaame üle kahe miljoni korra. Lisaks tegutseti aktiivselt Study in Estonia sotsiaalmeedias: Facebookis, Twitteris, LinkedIn´is, Instagrammis, Pinterestis, VK-s. Study in Estonia arendas edasi SA Archimedese esimest ja seni ainsat mobiilset aplikatsiooni Survival Guide for International Students, kuhu lisati bucket-listi nädala ülesanne, hääldused eesti-inglise sõnastikku, integratsioon sotsiaalmeediaga, Eesti interaktiivne kaart ja ühildavus kasutajate mobiilsete kalendritega. 2015. aastal avalikustati ka Study in Estonia poolt tellitud rahvusvahelise uuringu iGraduate tulemused Eesti kõrgkoolides õppivate välisüliõpilaste hoiakute kohta. Uuringust selgus, et probleemkohaks on tudengite jaoks vähesed töötamise- ja praktikavõimalused ning siinsete õppejõudude inglise keele tase. Väga positiivseks võib pidada seda, et 89% välistudengitest on rahul oma õpingutega Eestis.

Õpiränne Erasmus+ hariduse valdkonnas esitati 2015. aastal kokku 123 taotlust Euroopa-siseseks õpirändeks ning 13 taotlust kõrghariduse üleilmseks õpirändeks. Võrreldes eelmise aastaga oli Euroopa-siseste taotluste arv vähenenud viiendiku võrra, kuid taotletud õpirännete koguarv jäänud samaks. Toetuse saanud 86 Euroopa sisest õpirändeprojekti võimaldavad õpirändes osaleda vähemalt 2822 osalejal. Üleilmseks õpirände kahes taotlusvoorus eraldati 11 projektile 749 730 eurot 269 inimese õpirändeks. Taotletud 4570 õpirändest said toetuse 3091 õpirände lähetust (68%). ESTILC (Estonian Intensive Language Courses) - Augustis korraldasid Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maaülikool intensiivsed eesti keele ja kultuuri suvekursused (ESTILC) Eestisse 2015/2016 õppeaasta sügissemestriks õppima/praktikale tulevatele Erasmuse vahetusüliõpilastele. Erasmus Mundus Joint Master Degrees - Erasmus+ programmiga sai toetuse Tallinna Ülikooli osalusega magistritaseme ühisõppekava „International Master in Adult Education for Social Change“. Ühisõppekava koordinaator on Univeristy of Glasgow (UK). Partneritena on projekti kaasatud ka Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras ja Eesti Vabaharidusliit. 2015. aastal avas Erasmus+ üleilmse õpirände toetusvõimaluse. Selle eesmärk on toetada töötajate ning üliõpilaste õpirännet kolmandate riikide (mitte Euroopa Liidust) ja Euroopa kõrgkoolide vahel. Erasmus+ üleilmse õpirände tegevused: • õppimine partnerülikoolis (3-5 kuud); • õpetamine ja töötajate koolitus partnerülikoolis; • partnerite poolt õpetamine ja töötajate koolitus.

Strateegiline koostöö Erasmus+ haridusvaldkonna strateegilise koostöö peamisteks eesmärkideks on koostöö edendamine Euroopa partneritega, üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine ning uuenduslike ja vajalike lahenduste või toodete loomine, ellu rakendamine või ülevõtmine hariduses. Strateegilise koostöö projektide taotluste esitamise tähtajaks esitati kokku 49 taotlust enam kui 10 miljonile eurole. Toetuse sai kokku 15 strateegilise koostöö projekti rohkem kui 2,56 miljoni euro ulatuses (2014. a. 2,37miljonit eurot). Taotlejatest said toetuse 30% (võrdluseks, 2014. aastal oli sama protsent 25). Capacity Building - Eesti koordineeritavatest projektidest sai rahastuse TLÜ projekt „Introduction of part-time and short cycle studies in Serbia“. Jean Monnet - Tartu Ülikooli Jean Monnet moodul „Jean Monnet Module on The EU›s Engagement with Russia and post-Soviet neighbors“ ja Jean Monnet võrgustik „Developing the European Studies in the Caucasus“ said Euroopa Komisjonilt rahastuse.

Strateegilise koostöö projektide taotluste ja toetuste jagunemine valdkonniti 2014. ja 2015. aastal.

taotlused 2014 (60) taotlused 2015 (49) toetused 2014 (15) toetused 2015 (15)

üldharidus

kutseharidus

kõrgharidus

täiskasvanuharidus

Veebiseminar ei „röövi” kuulajalt tervet päeva Detsembris korraldas Archimedes esmakordselt Erasmus+ programmi teemalise veebiseminari+, kus tutvustati programmi üldiselt ja kõiki alltegevusi. Seminari ettekannete avaldamisel hoiti ajakavast täpselt kinni, nii said kuulajad-vaatajad planeerida enda ajakasutust. Eelnevat kinnitas ka tagasiside. Kadri Oja Tartu Ülikooli rektoraadi büroost: „Vebinar oli väga asjalik! Aitäh teile sellise uudse ja põneva korralduse eest, mis võimaldas vahepeal vabalt oma tööasju teha, sai minutipealt oma tööd korraldada, ning vähem olulisemad ettekanded vahele jätta.” Veebiseminari jälgiti 138 arvutist, kuid tegelik osalejate hulk on suurem, sest mitmed asutused võtsid ette ühisvaatamise. Ettekanded on järelloetavad ja -vaadatavad Erasmus+ kodulehel erasmuspluss.ee.

Archimedese töötajad Erasmus+ vebinari ettekandeid ettevalmistamas. Pildil: Merike Talli, Kerli Liivak, Viktoria Toomik ja Hannelore Juhtsalu.

Algas kampaania “Miks minna Erasmusega välismaale õppima?” 2015. aasta sügisel algas üliõpilaste õpirände toetamiseks seni meie üks suurimaid sotsiaalmeediakampaaniaid läbi aegade: kampaania nimeks sai „Miks minna Erasmusega välismaale õppima?“. Valmistasime animeeritud infograafikaga ingliskeelse ja eestikeelse videoklipi ning alustasime sotsiaalmeediakampaaniat Facebookis, kus endised ja praegused vahetustudengid said avaldada oma arvamust, vastates kampaania pealkirjas leiduvale küsimusele, ning lugejad said omakorda anda „meeldimisi“ enim meele järgi olnud avaldustele. See kampaania viidi paralleelselt läbi eesti ja inglise keeles. Kampaania algas sügisel ning jätkub 2016. aastal.

Riiklik programm „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist. 2015. aasta konkursile laekus 16 kavandit kaheksast ainevaldkonnast. Ekspertkomisjonide hinnangutest lähtudes otsustati toetada neist 10 õpikukavandit. 2014. aasta parima kõrgkooliõpiku auhind läks jagamisele kahe õpiku vahel – parimateks tunnistati tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, vastutav toimetaja Tõnis Kanger (keemia ja molekulaarbioloogia) ja Vello Otsmaa “Betoonkonstruktsioonide arvutamine” (tehnikateadused).

Vello Otsmaa kõrgkooliõpik “Betoonkonstruktsioonide arvutamine” Foto: Eesti Betooniühing.

2015. aastal ilmusid järgmised õpikud: • Tõlkeõpik „Psühholoogia“, vastutav toimetaja Tõnis Arro • Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal „Materjalitehnika“ (I-II osa) • Epp Moks „Eesti imetajad“ • Alar Leibak „Kompleksmuutuja funktsioonid“ • Karl Ingermann „Soojustehnika mõõtevahendid“ • Maido Remm „Bioinformaatika“ • Raivo Uibo „Immunoloogia“ • Jüri Olt “Põllumajandustehnika I. Põllundusmasinad” • Elmar-Jaan Just „Puitkonstruktsioonid“

Räpina Aianduskooli õpilane Prantsusmaal: võsajupp on neil “mets” ning poed suletakse keset päeva! Räpina Aianduskooli õpilane Eliisabet Ojar käis Erasmus+ õpirändeprojekti projekti raames Prantsusmaal puukoolis praktikal.Oma kogemusest kirjutatud lugu “„Appi, kus ma olen?“ ehk kuu aega üksinda Prantsusmaal” võitis Archimedese praktikalugude konkursil esimese koha. Avaldame sellest katkendi.

Tunni aja möödudes olin näljane ja väsinud, kuid ütlemata õnnelik, silmates kauguses paistva maja ees turismi-infopunkti silti. Liginedes märkasin maja ümber ehitustõkkeid ning üsna kiiresti mõistsin, et maja on tühi ja pime ning mingisugust informatsiooni jagamist ei toimu. Otsisin mõndagi silti või muud märki, mis juhataks mind asutuse ajutisse asupaika, kuid asjatult.

Inimene planeerib, jumal naerab Hoolimata hirmust, teadmatusest ning minu „väga olematust prantsuse keelest“, otsustasin oma esimesel vabal nädalavahetusel sõita omapäi ookeani äärde. Olin valinud välja linna, saanud koolist abi bussipeatuste ja –aegadega ning pannud paika päevaplaani. On olemas ütlus: „Inimene planeerib ja jumal naerab“. Sellel päeval said peale minu, naerda mitu inimest. Võimalik, et kogetud absurdikomöödia pakkus nalja ka jumalale.

Enesekindel ja positiivne inimene saab üle igast mäest, kinnitasin endale ja asusin uuele missioonile – saada kõht täis. Igaüks teab, et tühja kõhuga häid ideid ei tule. Sisenenud esimesse restorani, sain aga taaskord üllatuse osaliseks – süüa enam ei antud. Mõtlesin et tegu on üksiku imeliku juhtumiga, kuid pärast mitme kohviku, pitsarestorani ja baari külastust, oli selge, et pärast kella kahte päeval polegi enam võimalik midagi toitvat tellida.

Ainuüksi bussipileti ostmine venis kümneminutiliseks piletiautomaadiga maadlemiseks. Abi küsimine oli välistatud, kuna pühapäevale kohaselt vaikis linn inimtühjuses ning ka klienditeenindajad puhkasid. Väsimatult nuppe vajutades ja keerates sain lõpuks mõni minut enne bussi saabumist pista taskusse edasi-tagasi pileti Saint Hilaire de Riez’i.

Kogu naljakate äparduste rada lõppes muidugi õnnelikult. Sain veeta ookeani ääres mitu tundi, korjates kive ja kastes varbaid vette. Sõin väikesest poest ostetud singijuustu-võisaia, mida jätkus veel tagasisõidukski. Jah, ma jõudsin ka bussile. Läbi linna seigeldes ning koopainimese moodi kätega vehkides ja inimestele oma häda selgitades sain sellega hakkama, teenides ära, vähemasti enda silmis, mitu medalit julguse eest.

Mõni hetk pärast Saint Hilaire de Riez’i saabumist ilmnes uus ning seekord keerukam probleem - õhtul tagasi sõitev buss väljus huvitaval kombel täiesti teisest kohast. Peatuse nimi küll sama, kuid asukoht teine. Otsustasin jätta linnas jalutamise hilisemaks ning leida koheselt lähima turismi-infopunkti ning küsida sealt nõu. Linnakaardi lähemal silmitsemisel selgus, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige kaugem. Alustasin kuue kilomeetri pikkust jalutuskäiku ookeani äärde.

Pood kinni kell üks päeval! Mitmeid kordi tegin Machecoul’s katseid poodides kolamisega, mis muidugi haledalt läbi kukkusid. Olen harjunud, et suured marketid püsivad lahti poole ööni ning väikesed poed vähemalt õhtuti ega osanud arvatagi, et on üldse võimalik nii vara poode sulgeda. Veel imelikumana mõjus pühapäevane haudvaikus, isegi supermarket sulges oma uksed juba kell üks päeval. Kell üks päeval! Kui esimest korda sellist silti silmasin, arvasin, et tegu on veaga või

47 olen ise peast sassis. Tööpäeval pidin ostude tegemiseks toimetama nagu keeristorm, kuna töölt vabanesin kell viis ja kõik poed suleti kell kuus. Kiiresti-kiiresti jalgrattaga vändata ühiselamusse, pesta maha muld ja tolm, kott õlale ja siis jooksuga poodi. Õnneks pakuti koolis kolm korda päevas üsnagi viisakat toitu, seega rahakotti palju tühjendama ei pidanud. Plusspunkte andis toidule selle sarnasus kodumaisega. Kalmaarijalgu või muud eksootikat taldrikule ei jõudnud. Aga õppetunnist ei jäänud ma ilma sööklaski. Kord oli pandud lauale kaks kaussi, mõlemal suur lusikas sees – ketšup ja mingi hele kaste, mis meenutas majoneesi. Armastan igasuguseid külmi kastmeid ning kuhjasin muidugi taldriku poolenisti heledat kastet täis. Istusin lauda, pistsin esimese ampsu suhu ja tundsin, kuidas mõne sekundiga suu põlema läks ja pisarad voolama hakkasid. See oli minu esimene tutvus prantslaste kuulsa kibeda sinepiga. Range režiim Lisaks linnale ja toidule sain ühe-kahe nädala möödudes tutvuda ka endavanuste noortega. Esimestel nädalatel oli koolis ainult varateismeeas tüdrukuid ja poisse, sest nende kutsekooliõpe on korraldatud õppimise ja praktika pideva vaheldumisega. Lisaks alustavad nad eriala omandamisega palju varem. Olin ülimalt õnnelik, kui vanemad kursused kooli jõudsid. Nendest enamik oskas mingilgi määral inglise keelt ja oli julgelt valmis suhtlema. Oleksime ehk koos linna jalutamagi läinud, aga koolis oli hämmastavalt range režiim ja isegi täisealisi õpilasi väravate tagant ilma hea põhjuseta välja ei lubatud.

Tunnid kestsid kella kaheksani õhtul ja tegelikult on üsna arusaadav, et õpilasi pimeduse saabudes linna uitama ei taheta lubada. Nädalavahetustel sain võimaluse oma uusi tuttavaid külastada ja veeta aega nende perekondadega. Näha nii-öelda reaalset eluolu ja süüa tõelist prantsuse koduküpsetatud toitu. Me käisime festivalil, rannas, kala püüdmas, suur- ja väikelinnu külastamas, turul ning sõprade suvekodus Saint Jean de Monts’is puhkamas. Kirsiks koogi peal viis ülemuse perekond mind lahkelt restorani sööma, kus sain maitsta konnajalgu! Kõige kaunimad mälestused luuakse ikka inimestega koos - emotsioone jagades, poole ööni jutustades, koos jäätist süües ja võsarägastikes ekseldes. Ilma heade inimestega koosveedetud ajata poleks vist ühelgi reisil mõtet. Kus mets on? Ühel kaunil päikeselisel päeval uute sõpradega mere äärde sõites küsisin lõpuks matkavõimaluste kohta. Varem olin oma suurt soovi, Prantsusmaa mägedes matkamist,

vaka all hoidnud, kuna puudusid tuttavad, kellega minna. Lisaks ei pakkunud lage ja sile maastik palju lootust. Olin kujutanud ette, et seal on metsa minek sama hõlpus kui Eestiski – hakkad astuma ja lõpuks oledki kohal. Oma eksimusest sain tõeliselt aimu alles pärast seda vestlust. „Kuulge kas te vahepeal matkamas ka käite?“ pärisin Baptiste’lt ja Eloise’lt. „Matkamas? Mis mõttes?“ küsiti vastu. „Noh, metsas. Kas siin kuskil lähedal on metsa või mõnda rahvusparki?“ täpsustasin. „Ikka, seal on ju…“ vastas Baptiste, osutades käega läbi autoakna teeäärsele võsajupile. Võite ette kujutada, kuidas pingutasin, varjamaks oma üllatust. Loodust armastava ja lausa pühaks pidava inimesena hakkas mul neist nõnda kahju, et oleks tahtnud nad kallistustega üle küllata. Sel hetkel mõistsin ma, mis luksus on meil, eestlastel, elada oma kaunite metsade, rabade ja niitude keskel. Privileeg, mida tuleb hoida iga hinna eest!

Viis Eesti kutsekooli sai rahvusvahelist koostööd toetava tunnustuse Viis Eesti kutsekooli sai 2015. aastal esimestena Eestis Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta omanikeks. Hartaga tunnustamine tähendab võimalust lihtsustatud korras esitada taotlus õpilaste ja töötajate rahvusvaheliseks õpirändeks. Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu sügisseminaril said Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta omanikuks Narva Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool ja Tartu Kunstikool. „Euroopa ühtne haridusruum baseerub õppejõudude ja õpilaste vabal liikumisel. Ülikoolid on juba väga pikka aega oma mobiilsust harta põhiselt organiseerinud. Mõned aastad tagasi tekkis Euroopa tasandil mõte, et seda võiks kõrghariduse ja teaduse juurest laiendada kutsehariduse valdkonnale,“ selgitas hartasid üle andes Sihtasutus Archimedese juhatuse esimees ja Erasmus+ programmi Eesti riikliku büroo direktor Rait Toompere

Selline koostöö ei tähenda ainult õppimise soodustamist mõnes Erasmus+ programmis osalevas riigis või kvaliteetse õpirände lisamist õppekavadesse, vaid hõlmab ka rahvusvaheliste lähenemisviiside arendamist õpirändes osalevas organisatsioonis, näiteks koostöövõrgustike loomist, võõrkeelte õppimise edendamist ja oma meetoditest ning mõtteviisist kaugemale vaatamist. Harta omanikel on võimalus alates 2016. aastast esitada taotlus kutsehariduse õpilaste ja töötajate Erasmus+ õpirändeks lihtsustatud korras. Selle eesmärk on toetada saatvate organisatsioonide õpirände korraldamise suutlikkuse kasvu, jätkates samal ajal õpirände kvaliteedi tunnustamist ning arendamist. Kutsehariduse õpiränne on jõudsalt kasvamas, 2015. aastal moodustas Euroopa õpirände koguarvust ligikaudu kolmandiku (32%). Kutsehariduse õpirände harta kehtib kogu Erasmus+ programmi aja (aastani 2020).

„Sisuliselt tähendab harta omanikuks olemine seda, et enam ei pea projekte kirjutama. Institutsioon, mis on hartaga rahvusvaheliselt tunnustatud, saab omale õiguse taotleda mobiilsuse toetust lihtsustatud korras,“ lisas ta. Erasmus+ kutsehariduse harta omanikuna võtab kool pikaajalise kohustuse panustada jätkuvalt rahvusvahelise õpirände edendamisse ja rakendab strateegilist lähenemist rahvusvahelise õpirände lõimimisel kooli tegevustesse. Harta eesmärk on julgustada organisatsioone, kes on saavutanud oma õpilaste ja töötajate õpirände korraldamisel häid tulemusi, arendada strateegiaid, mis toetavad koostööd Euroopa riikidega.

(vasakult) Rakvere Ametikooli direktor Kuno Rooba, Narva Kutseõppekeskuse direktor Riina Veidenbaum, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp, Sihtasutus Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere, Tallinna Teeninduskooli direktor Meeli Kaldma, Tartu Kunstikooli direktor Kadi Kreis

Uudisteportaali Delfi Tudengiblogis vahendavad parasjagu õpirändes olevad tudengid oma eluolu ja õpinguid. 2015. aasta lõpuks oli blogi külastatud pea 80 000 korda.

Aasta parim tudengiblogija Dain M. Muru: saadud kogemuste pagasiga rändan veel mitu head aastat ringi! Aasta parim blogija Dain M. Muru Eesti Lennuakadeemiast valiti noorte seast, kes on avaldanud oma Erasmuse õpiperioodi lugusid Delfi “Tudengiblogis”. Žürii hindas kõrgelt Daini postituste detailirohkust, emotsiooni edasiandmise oskust ja järjepidevust. Lisaks tunnustusele sai parim tudengiblogija 450 euro suuruse preemia. “Aeg läheb ikka kohutavalt kiiresti. See tundub justkui eile kui sai Belgias Vene jõusaali külastatud, kabriolette uuristatud, kohalike traditsioonidega tutvutud ja loomulikult ka kõvasti õpitud. Facebook on väga agar mulle minu tolleaegseid pilte näitama justkui kinnitades, et näe, vaata, kus sa kõik käisid ja mis sa kõik tegid. Peaksid uhke olema. Olengi,” kirjutab Dain. „/.../see Erasmus kogemus oli kõike seda väärt. Natukene karm, kuid ma ei kahetse midagi.“ Kirjutasin kokkuvõtvalt 25. jaanuaril 2015. Minu elufilosoofia, mille sain oma isa käest, on: „Kui on alati võimalik minna, näha, teha, siis mine, näe ja tee. Kunagi ei tea, mis kõik juhtuda võib.“ Nii ka selle kogemusega. Sealt saadud maailmapildi ja kogemustepagasiga rändan veel mitu head aastat ringi.” “Ma kasutan siinkohal võimalust ja ütlen ühe suure „aitäh!“ nii Erasmus programmile, mis tegi selle üleüldse võimalikuks, Archimedesele ja Delfile, kes otsustasid tudengeid kirjutama utsitada, kui ka kõikidele neile kodustele ja sõpradele, kes minu seiklustele kaasa elasid.

Maailm on tõesti kirju ja ta on pidevas muutumises ja sulelisi ning karvaseid on väga palju erinevaid sorte. Seda enam tuleb sellest viimast võtta ja avardada oma silmaringi nii palju kui võimalik. Võib-olla siis tuleb ka arusaam ja see tõeline teadmine.” “Kõikidele, kes ikka veel mõtlevad, ütlen: „Ärge mõelge, minge!“. Maailm on peopesal, infot on igal pool, kogemused on juba järgmise ukse taga. Minge ja lammutage ning tulge tagasi ja jagage oma kogemusi ka teistega.”

Parim tudengiblogija Dain. M. Muru ja SA Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere

Loe Delfi Noorte Hääle ja Archimedese tudengiblogi.

Euroopa keeleõppe tunnuskirja programm

Euroopa keeleõppe tunnuskiri on Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustus. Tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele. Muuhulgas tunnustatakse erinevate tehnoloogiate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist. Konkursi septembrikuu tähtajaks laekus kokku 4 taotlust. Žürii otsustas toetada rahalise preemia ja tunnuskirjaga Tallinna Heleni Kooli projekti eest, mille tulemusena lisati eesti keel ja eesti viipekeel vabakasutuses olevasse rahvusvahelisse online-sõnaraamatusse Spread the Sign. Eesti viipekeel on ametlikult Eesti teine riigikeel. Viipekeele projekte pole varem esitatud, tegu oli uuendusliku ja konkreetsel vajadusel põhineva projektiga. Projekti tulemus loob võimaluse Eesti viipekeele kasutajatel rahvusvaheliselt suhelda.

Aasta võõrkeelealane tegu on Tallinna Heleni Kooli viipekeelse sõnaraamatu projekt Haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Komisjon tunnustasid aasta parimat võõrkeele õpetamise uuendajat. Aasta võõrkeelealase teo vääriliseks tunnistati Tallinna Heleni Kool, kes lisas eesti keele viipekeelsesse sõnaraamatusse Spread the Sign. Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu sügiskonverentsil anti Tallinna Heleni Koolile üle Euroopa keeleõppe tunnuskiri ja 3000 euro suurune preemia. „Sõnaraamat annab suuremad võimalused õppimiseks ja töötamiseks nii Eestis kui ka välismaal. Kui aastate eest olid kuulmispuudega mehed peamiselt puusepad ja naised õmblejad, siis tänapäeval on erialade valik tohutult laienenud. Nii on tekkinud ka vajadus spetsiifilisema sõnavara järele. Sõnaraamatut on hakatud aktiivselt kasutama, mille üle on meil loomulikult väga hea meel,” rääkis Tallinna Heleni Kooli õpetaja Raili Loit. Sõnaraamatut kasutavad eesti viipekeele õppimiseks aktiivselt nii üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes õppivad kurdid õpilased, nende õpetajad, kurtide laste pereliikmed, viipekeeletõlgid kui teised keelehuvilised, samuti mõne muu rahvusliku viipekeele õppimiseks välismaale tööle, elama või praktikale suunduvad viipekeelsed inimesed. Kolme aasta jooksul kogus töörühm kokku, talletas ja kindlustas kõigile huvilistele vaba ligipääsu ~15000-le eestikeelsele ja eesti viipekeelsele märksõnale. Viibete videosalvestamiseks oli igal projektipartneril sisustatud stuudionurk, kasutati ühtmoodi riietust ja taustapaneeli ning järgiti samu kvaliteedinõudeid. Spread the Sign on maailma mahukaim vabakasutuses olev viipekeelte sõnaraamat. „Projektile andis lisaväärtuse see, et kui tavaliselt oleme harjunud vaikselt omaette tegutsema, siis nüüd saime luua rahvusvahelisi kontakte ja teha aktiivset koostööd teiste erialaspetsialistidega,” lisas Loit.

Eesti tiim jätkab tööd järgmised 3 aastat, mille käigus sõnaraamatut täiendatakse, parandatakse, lisatakse väljendeid, sünonüüme ning viipekeelseid selgitusi, muudetakse sõnaraamatu kodulehte kasutajasõbralikumaks, lisatakse õppematerjale ja illustratsioone. Projekti lisandub ka uusi riike ja erinevate riikide viipekeeli üle maailma. Spread the Sign projekti koordineerib Örebro Ülikool ja Euroopa Viipekeele Keskus Rootsist, rahastus on saadud Leonardo da Vinci Elukestva õppe programmi kaudu. Euroopa keeleõppe tunnuskirja peaeesmärk on tunnustada ja populariseerida keeleuuenduslikke algatusi, nüüdisajastada keeleõpet ja tõsta õpetamise kvaliteeti. Esile tõstetakse algatusi, millega õpetatakse uuenduslikult võõrkeeli, väärtustatakse ja tutvustatakse teisi keeli ja kultuure. Programmi eestvedaja on Euroopa Komisjon, Eestis on koordineerijateks Sihtasutus Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium.

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra stipendiumiprogramm Programm toetab Eesti ja Norra kõrgkoolide vahelist õpirännet ning koostööd Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide ja Eesti keskkoolitasandi õppeasutuste vahel aastatel 2013-2016. Programmi kogueelarve on 1,6 miljonit eurot, millest ligikaudu 2/3 on mõeldud kõrgkoolidevaheliseks ja 1/3 keskkoolitasandil toimuvaks koostööks. Stipendiumiprogrammi viiakse ellu koos Norra-Eesti teaduskoostööprogrammiga. Lisaks suurtele ülikoolidele esitasid taotlused esmakordselt ka Tartu Kõrgem Kunstikool, Tallinna Tervishoiukõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor ning Eesti Kunstiakadeemia. Projektide Kõrghariduse tasandi õpirändeprojektidele laekus taotlusi 11 kõrgkoolilt, kes kokku taotlesid toetust ligikaudu 1,36 miljoni euro ulatuses. Programmi eelarve 2015. aastaks oli ligikaudu 580 000 eurot. Valikukomitee otsusega toetati kõiki taotlusi: kaks taotlust sai toetuse täies mahus, üheksa sai toetuse osaliselt.

Aravete Keskkooli direktor: odavam on ravida puu otsast kukkunud last kui hiljem tervet põlvkonda! Aravete Keskkool alustas 2014. aastal EMP/Norra stipendiumiprogrammi projektiga „Promoting Healthy Lifestyles in School“ koostööd Norra Lillehammer videregående skole’ga. Projekti eesmärgiks oli eelkõige arendada kaasaegseid õppemeetodeid, kus õpetajad saavad integreerida erinevaid õppeaineid tervislike eluviiside propageerimiseks. Teoks said muu hulgas aktiivsed vahetunnid koos õue- ja sisemängudega, liikumist soosivad mobiilirakendused ja tervisliku koolitoidu juurutamine. Kui Aravete õpetajad läks Lillehammeri kolleegidele külla, oli esmamuljeks ehmumine ja imestus, sest kooli õuel ilutsevate kõrgete kuuskede okstel ronisid... lapsed! Kui eestlased uurisid norrakatelt, mis juhtub, kui mõni õpilane peaks alla kukkuma, vastati: „Sõltuvalt vigastuse raskusastmest kutsume vanemad või kiirabi“. Teistpidi imestasid Eestit väisanud norrakad, et koolide ümbruses on kõik nii vaikne. „Kus on lapsed? Miks nad õues ei mängi? Teil on ümber koolide nii ilusad pargid-väljakud ja hingelistki pole näha!“ „Mulle meeldis Norra kolleegide öeldu, et sealne ühiskond on aru saanud sellest, et odavam on ravida ühte puu otsast kukkunud last kui pärast tervet põlvkonda. Meie oma projektiga oleme selle koha pealt juba natukene ees. Eesti ühiskond hoiab meil hetkel nii-öelda sabast kinni ja ei lase edasi,“ sõnas Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk. „Eestis minnakse tihtipeale õuetegevuste tagajärjel saadud vigastuste puhul meediasse, sildistatakse ja otsitakse süüdlast,“ lisas ta. Kurioosseks teeb asja see, et siseruumides (näiteks treppidel joostes) võib vigastuste saamise oht olla suurem kui õues mängides. Projekti lõpuseminaril tõdeti, et õpilased ja õppejõud on praeguseks teostatud liigutama ahvatlevad võimalused ja mängud üllatavalt hästi omaks võtnud. „Nüüd ootame, millal ühiskond järgi jõuab,“ lausus Tilk.

Nordplus programm 2015. aasta oli Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus Eestile edukas. Kasvas nii taotluste arv kui ka nende edukus. Nordplus Juniori taotluste koguarvust moodustasid Eesti koolide poolt esitatud projektid 8%, mis oli oluliselt rohkem, võrreldes eelmise aastaga. Kõigist toetatud projektidest (134) moodustasid Eesti koordineeritud projektid 9%. Eesti koolide poolt koordineeritud projektitaotlustest sai toetuse 75%, mis viitab nende heale kvaliteedile. Lisaks osalesid 28 projektis 29 erinevat Eesti kooli ja lasteaeda partneritena. Nordplus Higher Educationi taotlusvoorus esitati kokku 191 taotlust. Balti riigid on Nordplus kõrghariduse allprogrammis saavutanud võrdse partneri positsiooni Põhjamaade kõrval, võttes üha suuremat vastutust nii võrgustike koordineerimise kui alltegevuste läbiviimise eest. Eesti paistab Balti riikidest silma jätkuvalt suurima aktiivsusega – 2015. aasta taotlusvoorus oli Eesti asutused kas koordinaatori (18) või partnerina (105) esindatud 123-s taotluses ning 97-s toetust saanud projektis, samal ajal kui Läti puhul on vastavad numbrid 86 ja 74 ning Leedu puhul 97 ja 83. 2015. aasta oli Eesti jaoks edukas, toetust sai 13 Eesti koordineeritud projekti ja 84-s projektis osalevad Eesti kõrgkoolid partnerina (edukuse protsent vastavalt 72% ja 80%). Nordplus Adult programmi kahte taotlusvooru esitati Põhja- ja Baltimaades kokku 166 taotlust, mis on 24% enam kui eelmisel aastal. Eesti asutuste koordineeritud projekte esitati kahe vooru peale kokku 20, mis on olulisel määral enam kui 2014. aastal (8 taotlust). Toetus eraldati neist lõpuks kokku 7 projektile . Nordplus Adult allprogrammi taotlusvoorudes osales kokku 81 Eesti täiskasvanuhariduse asutust, millest toetust said lõpuks 30. Valdavalt osaletakse partneritena Läti, Leedu ja Soome koordineeritud projektides. Ka taotlemise aktiivsuse poolest on Eesti programmis Leedu ja Läti järel 3. kohal. Nordplus Horizontali allprogrammile esitati kokku 47 taotlust, neist 9 Eestist (19% koguarvust). Võrreldes eelmise aastaga oli Eesti asutuste huvi allprogrammi võimaluste vastu oluliselt suurem. Kokku toetati 23 Balti- ja Põhjamaade projekti, neist 5 Eesti koordinaatorite projekti. Nordplus Nordic Languages on mõeldud taani, norra ja rootsi keele õppimise toetamiseks Põhja- ja Baltimaades. Eestist ühtegi taotlust ei esitatud ning üks kool on Soome koordineeritavas projektis partnerina.

Katrin Saks: Nordplus on kõige lihtsam programm „Oleme Balti Filmi- ja Meediakoolis (BFM) erinevatele programmidele projekte kirjutanud päris palju. Ühed on rahastuse saanud, teised mitte, aga Nordplusi projektidega on olnud kõige lihtsam. Nordplus on olnud paindlik ja alati sobinud ka meie vajadustega,“ räägib BFM-i direktor Katrin Saks. Ise projektis juhtiv partner olles saab palju detaile määrata. Partnerite leidmine ei olnud alguses kõige lihtsam, meil ega teistel ei olnud Nordplusi kogemust ja/või meiega koostöö tegemise kogemust. Tänaseks ei ole meil enam selliseid probleeme, pigem vastupidi. On juba koostööprojekte, mida me oleme olnud sunnitud ära ütlema, sest kõigele ei jõua pühenduda. Partneri leidmise juures on esimene samm konkreetse inimesega kontakti saavutamine. Kõiksugused digitaalsed suhtlusvahendid on küll väga hästi arenenud, aga endiselt töötab inimliku suhtluse reegel. Kui lähed programmi toel kontakte otsima ja saad isiklikult kellegagi tuttavaks, siis pärast on kõik juba hoopis lihtsam. Programmide toetatud mobiilsusvõimalusi on rohkem kui neid kasutatakse. Eesti üliõpilane ei taha tihtilugu pikemaks ajaks välisõpingutele minna, seda erinevatel põhjustel. Lühiajalist välissuhtluse võimalust (näiteks, ei taha semestriks välismaale minna, vaid koos mõnda projekti teha) tahavad aga kõik kasutada. Nordplus on andnud meile just sellise suhtluse võimalusi. Oleme teinud juba päris palju õpitubasid näiteks koos Helsingi Metropolia Ülikooliga, kellest on saanud meie väga hea partner.

Nordplus lõi võimaluse, aitas luua sidemeid ja täna on näha, kuidas see kõik on edasi arenenud, juba Nordplusist väljapoolegi. Loome oma endiste ja praeguste Nordplusi partneritega erinevate programmide all projekte ning see on muutunud tavaliseks, loomulikuks. Kui sa tuled täna BFM-i õppima, siis sa viibid rahvusvahelises keskkonnas, kus on õpilasi 44-st riigist ja Nordplus on suuresti aidanud meil seda luua.

Struktuuritoetuste agentuur (STR)

Targemana uude perioodi 2015. aasta oli struktuuritoetuste agentuuri jaoks lõpetamiste aasta. Lõppes 2007-2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite periood ja lõppesid toetatud projektid. Aasta oli nii agentuuri töötajate kui toetusesaajate jaoks erakordselt töömahukas, kuid nüüd võime kergendustundega väita, et saime sellega suurepäraselt hakkama. Välja sai makstud üle 99% kõigist toetustest. Kogu rahastusperioodil vahendasime eurotoetusi üle 435 miljoni euro ning ellu viidi 679 suurepärast projekti. 27. novembril korraldasime oma toetusesaajate ja partnerite auks Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis tänusündmuse “Hariduse ja teaduse heaks”. Võtsime kokku üheskoos saavutatud tulemused Eesti kõrgharidus- ja teadusmaastikul ning tänasime oma partnereid koostöö ja kannatlikkuse eest. Uude rahastusperioodi läheme juba targema ja kogenenumana. Võtame kaasa ainult head ja väga head praktikad. Soovime kõigile taotlejatele ja toetusesaajatele jätkuvalt nutikaid ideid ja raudset närvi! 2007-2013 perioodi toetusesaajad 27. novembril Haridus- ja Teadusministeeriumis

2007-2013 ARVUDES Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamiseks teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu vahendati toetust summas 346 262 006 eurot. Tulemused: • Eesti T&A on fokusseeritud kõrge teaduse kvaliteedi ja ettevõtluspotentsiaaliga temaatilistele valdkondadele; • T&A asutuste ja kõrgkoolide teadusja õppetöö keskkond on kaasajastatud; • T&A rahvusvaheline konkurentsivõime on tõusnud. Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamiseks vahendati toetust summas 110 503 740 eurot. Tulemused: • Lisandus teadmistepõhisele ühiskonnale vajalik uus põlvkond teadlasi ja insenere; • Tugevnes kõrghariduse kvaliteet ning suunatus lisandväärtuse loomisele.

Struktuuritoetuste agentuuri tegemisi: • Teostatud väljamakseid summas – 435 177 905,45 eurot • Menetletud väljamaksetaotlusi – 3728 tükki • Tehtud paikvaatlusi – üle 360

KAS TEADSITE, ET… • ühtekokku viidi läbi 78 kasulikku alus- või rakendusuuringut? • „TerVE“ programmi üheks oluliseks tulemuseks on tervishoiu T&A&I strateegia 2015–2020, mis on Sotsiaalministeeriumile aluseks edasise T&A tegevuse kavandamisel? • kaasajastati või rajati 7 kõrgharidusobjekt ja 11 teadusobjekti, milles on ühtekokku 6450 õppekohta ja 1336 teadlase töökohta? • kõrghariduse omandamiseks kaasajastati kokku 40 634,5 m² pinda ja tippteaduse tegemiseks 78 047,4 m² kasulikku pinda? • 2015. aastal avaldati andmebaasis Thomson-Reuters Web of Knowledge 1270 tippkeskuste teadlaste artiklit? • ”DoRa” programmis toetati kokku 21 välisprofessori tööd ja “Mobilitase” programmis anti aastate lõikes välja 18 teadusgranti? • kokku juhendati aastate lõikes “DoRa” programmis 107 erinevat magistranti ja 113 doktoranti ning “Mobilitase” programmis juhendati 40 erinevat magistranti ja 44 doktoranti? • programmi “TuLe” toel võeti vastu 1169 jätkuõppurit? • täiendkoolitustel osales 1808 õppejõudu? • e-kursuste arv oli 2015. aasta lõpuks 3111? • aastatel 2008-2014 tõusis välistudengite arv 908 tudengilt 2887 tudengini?

2007-2013 PILDIS

Fotod ülevalt vasakult-paremale: 1. Tallinna Ülikooli Loovalade õppehoone ehitus 2. Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (Tartu Ülikool) 3. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone 4. Pärandtehnoloogia rakenduskeskuse väljaarendamine “PÄRTEL” (Tartu Ülikool) 5. Eesti Maaülikooli ligipääsetavuse suurendamine 6. Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine 7. Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine 8. Tallinna Ülikooli Narva mnt 27/29 teadusmaja ehitamine 9. Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus 10. Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm “TerVE” (2010-2015) 11. Eesti Lennuakadeemia õppekeskus 12. Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeinfrastruktuuri arendamine 13. Uusmeedia labor (Tartu Ülikool) 14. Eesti Maaülikooli tehnikavaldkonna infrastruktuuri kaasajastamine ja ruumiprogrammi optimeerimine 15. Kosmosetehnoloogia labor (Tartu Observatoorium) 16. Tartu Ülikooli füüsikum.

2007-2013 PILDIS Fotod ülevalt vasakult-paremale: 1. Tartu Ülikooli Narva Kolledž 2. CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas (Tallinna Tehnikaülikool) 3. Kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise programm “PRIMUS” (2008-2015) 4. Tartu Ülikooli keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus 5. Simulatsioonikeskus õdede ja ämmaemandate õppeks (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) 6. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programm „TiPS“ (2011-2015) 7. Programm “Teaduse rahvusvahelistumine” (2010-2015) 8. Teaduse populariseerimise programm “TeaMe” (2009-2015) 9. Eesti Mereakadeemia õppeinfrastruktuuri arendamine 10. Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja tehnikateaduste hoonestik 11. Teadlasmobiilsuse programm “Mobilitas” (2008-2015) 12. Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm “Eduko” (2008-2015) 13. Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm “DoRa” (2008-2015) 14. Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus 15. Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia rahvusvahelise ühisõppekava „Disain ja tootearendus” väljatöötamine ja käivitamine 16. Tallinna Tehnikaülikooli teadusraamatukogu.

2014-2020 plaanid

Institutsionaalne arendusprogramm teadusja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) – 129,4 miljonit eurot Toetatavad tegevused: • Hoonete projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine ja sisustamine; • Struktuursete ümberkorralduste läbiviimine; • Õpikeskkondade ja kursuste arendamine e-õppe vormis õppe läbiviimiseks, erialapõhised sisseastumiskatsed; • Doktorikoolide tegevused, stipendiumid;

Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine “Mobilitas Pluss” – 35,4 miljonit eurot

• Õppe- ja teadusaparatuur ja seadmed;

Elluviija: SA Eesti Teadusagentuur

• Inglisekeelsete õppekavade arendamine, välisõppejõudude kaasamine, akadeemilise personali välislähetused õpetamise ja teadustöö eesmärgil;

Toetatavad tegevused:

• Teenuste väljatöötamise või arendamise kaudu õppe- ja teadustöö infrastruktuuri ühiskasutamise võimaldamine ja rakendusuuringute läbiviimise võimekuse kasvatamise tegevused.

• Toetused Eestis teadustöö tegemiseks; • Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi taotlemise edukuse tõstmine; • Tippteadlaste toetamine; • Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Horisont 2020 algatustes osalejate toetamine; • Eesti EL algatustes osalemist toetav kontaktbüroo; • Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“; • Rahvusvahelised koolitused ja õppevisiidid teadlastele.

61 Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks – 39 miljonit eurot Teaduse tippkeskus on mitme oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö kaudu tõsta läbiviidavate teadusuuringute taset ja tulemuslikkust. Tegevust alustavad järgmised tippkeskused: • Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes, toetuse saaja Eesti Maaülikool; • Tume universum, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut; • Kontrollitud korrastatus kvant- ja nanomaterjalides, toetuse saaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut; • Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele, toetuse saaja Tartu Ülikool; • Genoomika ja Siirdemeditsiini tippkeskus, toetuse saaja Tartu Ülikool; • Molekulaarse Rakutehnoloogia tippkeskus, toetuse saaja Tartu Ülikool; • Eesti-uuringute tippkeskus, toetuse saaja Eesti Kirjandusmuuseum;

Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) – 28 miljonit eurot Elluviija: SA Eesti Teadusagentuur Toetatavad tegevused: • Strateegilise TA tegevuse toetamine; • Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine;

• Teadmistepõhise ehituse tippkeskus, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool;

• Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides;

• IT tippkeskus EXCITE, toetuse saaja Tallinna Tehnikaülikool.

• Infosüsteemide arendus;

• TAI poliitikaseire; • Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine.

62 Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel – 19 miljonit eurot Toetatavad tegevused:

Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“ – 22,6 miljonit eurot Elluviija: SA Archimedes Toetatavad tegevused: • Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses; • Välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine; • Suve- ja talvekoolide korraldamine; • Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine.

Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades – 25,3 miljonit eurot Elluviija: SA Archimedes Toetatavad tegevused: • Erialastipendiumid kõrghariduse I ja II astmel; • Erialastipendiumid kõrghariduse III astmel.

• Riiklikult oluliste teaduse infrastruktuuri üksuste projekteerimine, soetamine, kompleksne väljaarendamine või kaasajastamine; • Teaduse infrastruktuuri abil pakutavate teenuste väljaarendamine või olemasolevate teenuste parendamine ja teenuste pakkumiseks vajalike tingimuste loomine, sh infrastruktuuri ühiskasutusreeglistiku väljatöötamine; • Rahvusvaheliste teaduse infrastruktuuride, ja nende võrgustike (hajusate teaduse infrastruktuuride), mis paiknevad väljaspool programmipiirkonda, loomises ja nende töös osalemiseks vajalikud tegevused.

Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ – 3,2 miljonit eurot Elluviija: SA Eesti Teadusagentuur Toetatavad tegevused: Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades – 9 miljonit eurot

• Teadusteemade tutvustamine meedias; • LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine;

Toetatakse TA asutuste poolt kasvuvaldkondades läbiviidavate rakendusuuringute või tootearenduste rahastamist. Identifitseeriti kasvualad, kus on tugev potentsiaal teaduse ja ettevõtluse koostööks.

• Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine, koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine;

Valitud kasvualad on:

• Teadusajakirjanduse edendamine;

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite (sh IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine); • Tervisetehnoloogiad- ja teenused – nõudlus on globaalselt kasvamas koos elanikkonna vananemisega (sh biotehnoloogia (tugev teaduslik baas), e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks)); • Ressursside tõhusam kasutamine(sh materjalide väärindamisega seotud tööstus, teadmistepõhine ehitus („targa maja“ kontseptsiooni arendamine (ITlahendused ja efektiivsem ehitamine)), tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine)).

• Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine; • Teaduse populariseerimise edendamine; • Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga.

Archimedes tutvustab Euroopa kõrgharidust laias maailmas

Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud hanke Euroopa kõrghariduse ülemaailmseks turundamiseks võitis kuueliikmeline konsortsium, kuhu kuulub ka sihtasutus Archimedes. Lisaks Eestile viivad projekti “Study in Europe” läbi veel teiste seas Ühendkuningriik, Holland, Saksamaa, Prantsusmaa ja Brüsselis resideeruv üle-Euroopaline mõttekoda ACA. Projekti eesmärk on tutvustada ülemaailmselt õppimis-, teadusja Euroopa Liidu poolt pakutavaid stipendiumivõimalusi Euroopas ning näidata Euroopat kui maailma atraktiivseimat õppimispaika. Projekti kogumaksumus on ligi 3,5 miljonit eurot. Study in Europe projekt kestab kolm aastat ning peamised tegevused toimuvad 2016. ja 2017. aastal. Projekti eesmärk on uuendada Euroopa Komisjoni portaali Study in Europe, arendada “Study in Europe” brändi, viia läbi kümnes välja valitud prioriteetses piirkonnas Euroopa kõrgharidusruumi tutvustavad messid, ja koolitada välja promootorite võrgustik.

Eesti tegevused viimase kümne aasta jooksul on pälvinud Euroopa suurimate kõrgharidusturgude tähelepanu. Eelkõige seetõttu, et Eestis õppivate kraadiõppe välistudengite arv on lühikese aja jooksul mitmekordistunud ning riigi süsteemsete tegevuste tõttu meid ka Euroopa tegevustesse kaasati. Ka ei saa jätta mainimata Eesti e-teenuste ja IT-valdkonna edulugusid. SA Archimedes roll projektis on luua ülemaailmsete haridusmesside registreerimiskeskkond, Study in Europe konsortsiumi kommunikatsiooniplatvorm ning aidata välja töötada Euroopa kõrghariduse turundussõnumid. Kõrgharidus on üks peamisi majanduskasvu liikumapanevaid jõude ning tudengite mobiilsus toob Euroopa tööturule ja ühiskonda kaasa olulise tähtsusega oskusi ja pädevusi. Andekate tudengite, teadlaste ja akadeemikute kaasamine Euroopasse on üks kriitilise tähtsusega tegureid, et Euroopa saavutaks oma eesmärgi olla tark, jätkusuutlik ja kõrgetasemeline majandusruum. Study in Europe konsortsiumi partnerid on British Council (UK), EP-NUFFIC (Holland), Sihtasutus Archimedes, Campus France (Prantsusmaa), DAAD (Saksamaa) ja üle-euroopaline mõttekoda ACA (Academic Cooperation Association). Projekti vedamist alustas sihtasutuse kommunikatsiooniosakond koostöös Hariduse rahvusvahelistumise agentuuri, administratiivosakonna ja finantsosakonnaga.

Millist rahvusvahelist kogemust sooviksid sina?

Archimedese 2015. aasta eelarve

Tulud finantseerimisallikate lõikes (eurodes)

Struktuuritoetused

Riigieelarveline toetus

Euroopa Komisjon ja muu välisabi

Majandustegevusest laekuv tulu

Tulud kokku

88 666 224

4 588 875

14 591 850

170 400

108 017 350

Kulud tegevuste lõikes (eurodes) Tunnustatud kvaliteet

Teadmistel ja koostööl põhinev arendustegevus

Sihipärased investeeringud

Professionaalne ja tõhus organisatsioon

Kulud kokku

888 702

20 504 088

82 244 129

4 380 430

108 017 350

Struktuur

Auditikomitee

NĂľukogu

Siseaudiitor

Juhatus

Administratiivosakond

Finantsosakond

Kommunikatsiooniosakond

Eesti Akadeemilise Hariduse KĂľrg- ja tunnustamise rahvusKutsehariduse agentuur vahelistumise Kvaliteediagentuur agentuur

Noorteagentuur

Struktuuritoetuste agentuur

SA Archimedes töötajad seisuga 31.12.2015

Kirsi Viikholm-Karu Raimond Viiding Eve Toomsalu Kaire Allas Reti Merila Maria Lindman Jaak Evert Tõnis Eelma Hillar Bauman Liia Lauri Tiia Bach Heli Mattisen Maiki Udam Lagle Zobel Marge Kroonmäe Margit Puik Joosep Raudsepp Gunnar Vaht Ulvi Maamees Marina Klementjeva Margit Brückel Siret Salm Liina Kukkur Kadri Klaos Liina Thalfeldt Erika Kolk Hely Leppik Aire Karhu Taivo Kurvits Anu Angerjas Malle Peedo Regina Borissova Ene Palgi Katriin Ranniku Marge Kuningas Ülle Kase Ene Kalmets Pirje Pant Helena Paal Tuuli Reiljan Viive Oks Katrin Senkevitš Liisi Erlang Made Kirtsi Kätlin Lepa

Hannelore Juhtsalu Ramia Allev Asse Sild Anne Hütt Merike Sanglepp Merike Talli Annela Hendrikson Kerli Liivak Liis Uulman Silva Viilup Katrin Kiisler Julia Duh Raul Ranne Anu Lepik Ülle Altnurme Elina Krause Merili Reismann Maarja Karjaherm Kaidi-Kerli Kärner Sander Kirsel Priit Kiilaspä Evelin Einla-Polluks Kai Treier Viktoria Toomik Carmen Raudsepp Tuuli Soodla-Tikkerbär Piret Koll Maris Saar Rait Toompere Eve Sild Tiina Lipp Eero Loonurm Karol Sepik Reet Kost Marit Kannelmäe-Geerts Kaja Ainsalu Sandra Räim Anna Kuzina Nele Mets Karin Öövel Annika Teder Siim Värv Evelin Koppel Mirjam Kodi Anastassia Putškova

Kristi Raudlepp Siiri Sisas Marko Vene Ülly Enn Kadrin Kergand Alice Liblik Annemari Muru Tiina Kähara Kristel Meesak Lili Veesaar Kairi Lamp Anu Laumets Urve Vool Priit Vassiljev Mariann Saaliste Tea Tassa Jaana Lump Margit Toomsalu Liis Siimon Marge Teder Sandra Toim Kaja Sõmer Kaie Tamm Helen Jõesaar Iivika Krillo Maaja Pontus Merike Tõruke Triin Brenner Annela Oona Inga Lubi Maire Vaask Kari Treial Marika Meier Svetlana Zirnask Maris Pärsikivi Merily Remma Kadri Kuus Peeter Suislepp Anne-Ly Võlli Pille-Triin Saarma Kaidi Kenkmann Vambola Kesselmann Tiina Raa Katre Merimäe

SIHIPÄRANE JA EFEKTIIVNE RAHAKASUTUS

FINANTSID

PROTSESSIDE VASTAVUS NÕUETELE NING ORGANISATSVIOONI TOIMEVAJADUSTELE

PROTSESSID

ORGANISATSIOON

Sihtasutuse Archimedes eesmärk ühiskonnas Eesti eesmärgid

EESTI KONKURENTSIVÕIME KASV

Haridus-, teadusja noortevaldkonna eesmärgid

Meie eesmärk ühiskonnas

Meie tegevussuunad

EESTI ÜHISKONNA HEAOLU KASV

EESTI HARIDUS , TEADUS JA NOORTEVALDKONNA KVALITEEDI KASV, ORGANISATSIOONIDE JA INIMESTE KONKURENTSIVÕIME KASV

TUNNUSTATUD KVALITEET

KVALITEEDI HINDAMINE

KOOLITUS TEGEVUS

TEADMISTEL JA KOOSTÖÖL PÕHINEV ARENDUSTEGEVUS

TUNNUS TAMINE

TOETUSTE JA INVESTEERIN GUTE VAHEN DAMINE

TEABE AVALIKUSTA MINE JA JAGAMINE

PROFESSIONAALNE JA TÕHUS ORGANISATSIOON

SIHIPÄRASED INVESTEERINGUD

NORMIDE VÄLJA TÖÖTAMINE

NÕUSTAMINE

www.twitter.com/ ArchimedesEE www.facebook.com/ Archimedes.ee www.youtube.com/ sihtasutusarchimedes

A H

t e

a h

u u

n a

d u

u m

h a s

n d

s m u

n o o

N d U

n g u d

EESTI HARIDUSE JA TEADUSE HEAKS