http://www.archimedes.ee/File/aastaraamat/aastaraamat_2007 by Sihtasutus Archimedes

SIHTASUTUS ARCHIMEDES AASTARAAMAT 2007

SISUKORD Juhatuse pöördumine................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Sihtasutuse struktuur................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tähtsündmused.. .......................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 VÄLJAANDJA: Sihtasutus Archimedes Tallinn Koidula 13A Tallinn 10125 tel 696 2418 faks 696 2426 arch@archimedes.ee Tartu Väike-Turu 8 Tartu 51013 tel 730 0324 faks 730 0336 tartu@archimedes.ee

Haridusprogrammid..................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Üritused................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Valdkondlikud programmid........................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Haridusdokumentide tunnustamine............................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Kõrghariduse akrediteerimine....................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Akadeemilised mobiilsustoetused................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Uued tegevused 2007. aastal........................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm............................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Riiklik koolitustellimus välisülikoolidesse........................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Välisdoktorantide skeemid.. .......................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Rahvuskaaslaste programmi toetused............................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Euroopa Ülikoolide Instituut (EUI).. ............................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Noore õpetlase stipendium........................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

ISSN 1406–7714

Riikidevaheliste lepingute stipendiumid........................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 Programm Euroopa Noored.. ......................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Programmi tegevused................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Programmi kajastamine.. ............................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

Trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint.

Sissejuhatus

HEA LUGEJA 2007. aasta oli meie jaoks ühelt poolt kokkuvõtete tegemise ning tagasivaatamise aeg – SA Archimedes tähistas oma kümnendat tegevusaastat. Kümme töötajat meie praegusest koosseisust kuuluvad Archimedese algtuumikusse. Teiselt poolt oli see uute suurte alguste aasta – alustasime tööd uute haridus- ja teaduskoostööprogrammidega. Muutus oluliselt ka meie struktuur – aasta alguses loodi Hariduskoostöö keskus ning Teaduskoostöö keskus, poole aasta pärast lisandus Struktuuritoetuste rakendusüksus. Seoses kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kinnitamisega 2007. aasta jaanuaris alustasime Akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse reorganiseerimisega, mis jõuab lõpule 2008. aastal. Archimedesele usaldatud ülesannete hulk on toonud kaasa meie koosseisu suurenemise – seisuga 31. detsember 2007. a oli see 81 töötajat. See tingis vajaduse tõhustada ka meie juhtimisstruktuuri – sisuosakondade töö toetamiseks loodi administratiiv- ja finantsosakond. Alates maikuust on sihtasutuse juhatus kolmeliikmeline, nõukogu otsusega kinnitati uueks liikmeks Eve Sild, kelle põhiliseks ülesandeks on tegeleda struktuuritoetuste rakendusüksuse juhtimisega. 19. jaanuaril kinnitas Archimedese nõukogu meie strateegia aastateks 2007–2013. Teadusprogrammid, tugiteenused ja teaduse populariseerimine.. ................. 28 Teadusprogrammid, tugiteenused ja teaduse populariseerimine........................ 28 Euroopa Liidu T&A raamprogrammid.. .. .. .. .. ................................................. 31 Teaduse ja tehnoloogia alane koostöövõrgustik COST..................................... 31 Eesti ERA-MORE võrgustik... .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ................................................. 32 Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS).. .. .. .. .. .. .. .. ................................................ 33

Meie eesmärgiks on, et Archimedest võetaks kui tõhusat abilist neis teadus-, haridus- ja arendusasutustes, kus tähtsustatakse rahvusvahelist koostööd. Oleme harjunud sellega, et Eesti haritlased ja teadlased on paindlikud ning edukad oma taotlustes. Sellele vaatamata tundsime uhkust, kui selgus, et Eesti teadlased kuuluvad viie edukama taotleja hulka EL 7. raamprogrammis. Loodame, et mingi osa sellest edust on ka Archimedese panus. Archimedes on kasvav ja arenev organisatsioon ning vaatamata oma soliidsele kümnele aastale oleme alles oma tee alguses. Jõudu ja tarkust meile sellel teel!

Teaduskompetentsi Nõukogu büroo.. .. .. .. .. .. ................................................. 34 Teaduse populariseerimise tugiüksus.. .. .. .. .. ................................................. 34 Struktuuritoetuste rakendusüksus.. .. .. .. .. .. ................................................. 36 Majandusaasta aruanne.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ................................................. 37 Bilanss.. . . . . . . . . .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ................................................ 38 Tulemiaruanne.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ................................................ 39 Rahavoogude aruanne.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ................................................ 40

Rait Toompere Juhatuse liige

Ülle Must Juhatuse liige

Eve Sild Juhatuse liige

NÕUKOGU LIIKMED Heli Aru.......................................................... Haridus- ja Teadusministeerium, hariduse ja tööturu valdkonna nõunik Kristjan Haller (esimees).................... Haridus- ja Teadusministeerium, kõrghariduse ja teaduse asekantsler Janar Holm................................................. Haridus- ja Teadusministeerium, haldusala asekantsler Alar Karis..................................................... Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, rektor Indrek Reimand........................................ Haridus- ja Teadusministeerium Jaan Reinson............................................ Eesti Koolijuhtide Ühendus, Tartu Descartes’i Lütseumi direktor Teele Tohver............................................... Rahandusministeerium

ADMINISTRATSIOON Märt Miljan.................................................. kommunikatsioonijuht Toomas Tamme......................................... Tallinna kontori võrguadministraator Raimond Viiding...................................... jurist-juhatuse abi Kirsi Viikholm-Karu............................... kvaliteedijuht

FINANTSOSAKOND

SIHTASUTUSE STRUKTUUR

Helena Allikmaa....................................... raamatupidaja (HKK,ENEB) Liisi Erlang.................................................. raamatupidaja (ENEB) Tiina Haabpiht......................................... assistent-raamatupidaja (TKK) Kadri Klaos................................................. raamatupidaja I (HKK) Sirje Lindau................................................ raamatupidaja (HKK) Viive Oks....................................................... raamatupidaja (AMK/EKAK/HKK) Anne Park..................................................... pearaamatupidaja, finantsosakonna juhataja Liina Thalfeldt......................................... raamatupidaja (STR)

1. jaanuarist 2007

juunis valiti Eesti ENIC/NARIC keskuse juhataja Gunnar Vaht Lissaboni tunnustamise valitsustevahelise komitee esimeseks asepresidendiks ning ta osaleb komitee büroo töös.

- ühinesid SA Archimedes Socrates Eesti büroo ja SA Innove koosseisus tegutsenud Eesti Leonardo keskus hariduskoostöö keskuseks. Ühinemise ajendas Euroopa haridusprogrammide Socrates ja Leonardo da Vinci koondamine integreeritud elukestva õppe programmiks; - sai Euroopa Liidu Innovatsioonikeskus nimeks teaduskoostöö keskus.

3. septembril toimus Tallinnas HERA (humanitaarteadlased Euroopa teadusruumis) konverents „New Technologies in Humanities Research”, kus osalejaid üle 100. Konverentsi korraldas Archimedese teaduskoostöö keskus koostöös Eesti Teadusfondiga.

21. veebruaril 2007 toimus Hobuveskis, Tallinnas raamatu „Noorsootöö võimalikkusest vanglas” esitlus. Raamatu autorid on Euroopa Noorte programmi koolituse ja kaasatuse valdkonna koordinaator Ülly Enn ja vabakutseline koolitaja Elina Kivinukk ning see on valminud Eesti kinnipidamisasutustes ellu viidud koolitusprojekti kokkuvõttena.

13. septembril toimus teaduskoostöö keskuse korraldamisel Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 6. raamprogrammi kokkuvõttev konverents, mille avas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Peakõnelejateks olid Janez Potočnik, Euroopa Komisjoni teadusvolinik ja Richard Villems, Eesti Teaduste Akadeemia president.

28. märtsil toimus Eestis Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogrammi avakonverents. 250 osalejaga tippkonverentsil andsid Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi 14 esindajat ja Archimedese konsultandid sisuka ülevaate 7. raamprogrammi eesmärkidest, struktuurist ja rahastamisskeemidest.

7. oktoobril korraldas hariduskoostöö keskus Tallinnas rahvusvahelise kontaktseminari „Comenius project – A Tool for Making Teaching and Learning More Attractive“, kus 42 osalejat esindasid 15 Euroopa riiki.

4. aprillil viidi läbi 70 osalejaga arutelukonverents “Teadlasränne ja ülikoolide rahvusvahelistumine – kuidas edasi?” ja uuringu “Teadlaste mobiilsus Eestis ja seda mõjutavad tegurid” esitlus. 12. aprillil toimus Tallinnas, Olümpia hotelli konverentsikeskuses Euroopa Liidu haridusprogrammide avakonverents „Uus hoog õppimisele!“. Konverentsiga tähistati Euroopa elukestva õppe programmi ja noorte kodanikuharidusprogrammi „Euroopa Noored“ algust. Konverentsil osales üle 230 hariduse ja noorsootöö valdkonna spetsialisti Eestist. Ettekandega esines esmakordselt Eestit külastanud Euroopa Komisjoni hariduse, koolituse, noorteküsimuste ja kultuurivaldkonna volinik Ján Figel. Vt: http://www.archimedes.ee/uushoog 3.–10. juunil tähistati kolmandat korda Euroopa Noortenädalat eesmärgiga tõmmata tähelepanu noorte tegemistele ja noortega seotud teemadele Euroopas ning tunnustada projekte elluviinud noorte ettevõtlikkust. Nädala raames tunnustas Euroopa Komisjon teiste hulgas Euroopa Noorteauhinnaga ka Põhja-Eesti Pimedate Ühingu noortegrupi noortealgatusprojekti „Tantsides pimeduses”. Lisainfo: http://www.youthweek.eu

22. novembril toimus Tallinna Lauluväljaku ruumes projektitulemuste näitus Hariduskoostöö EXPRO 2007. Üritust korraldati juba kolmandat korda ning vaatlejatena osalesid ka kolleegid Läti ja Leedu büroodest. Näitusel oli esindatud üle 50 projekti üldhariduse, võõrkeeleõppe, kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnast. 29. novembril akrediteeriti SA Archimedes perioodi 2007–2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena. Menetlema hakatakse T&A valdkonna toetusi. 3. detsembril valiti juhatuse liige Rait Toompere Zürichis ACA nõukogu liikmeks. ACA (Academic Cooperation Association) on 1993. a asutatud katusorganisatsioon, mis koondab kõrghariduse rahvusvahelistumisega tegelevaid organisatsioone. Archimedes on ACA liige alates 2005. aastast. Euroopa Noored Eesti büroo andis välja DVD ja voldiku „Väärtuste kogumik”, mille eesmärgiks on pakkuda noortega töötavale inimestele abivahendit, millele toetudes käsitleda noortega erinevaid teemasid, mis on programmi Euroopa Noored alustalaks ja laiemalt Euroopa põhiväärtusteks. Plaat sisaldab dokumentaalfilmi “Imre” sallivuse ja mitmekesisuse teemal, mobiilifilmi “Zombievõlur” aktiivse osaluse mõtestamiseks, arvuti-animatsiooni “Koostöö”, muusikavideot Euroopa teadlikkuse teemal ja arvutimängu.

Tähtsündmused

TÄHTSÜNDMUSED

juunis valmis ulatuslik uuring EL haridusprogrammide Socrates ja Leonardo da Vinci tulemuste ja mõjude kohta Eestis 2000–2006. Uuringu teostas Poliitikauuringute keskus PRAXIS ning see annab hea pildi EL haridusprogrammide mõjust Eesti haridusasutustele ja Eesti haridusele laiemalt. Uuringu tarbeks tehtud intervjuud toetusesaajatega tõestasid selgelt, et rahvusvahelise koostöö kogemused, mida programmide kaasabil saadi, on olnud igati väärtuslikud ja mõjutasid oluliselt nii asutusi kui ka kogukonda laiemalt.

Hariduskoostöö keskus www.archimedes.ee/hkk

INIMESED: Kristina Aedviir................. assistent (lapsehoolduspuhkusel) Ramia Allev........................... kutsehariduse büroo juhataja Anne Hütt............................. infobüroo juhataja Hannelore Juhtsalu....... täiskasvanuhariduse büroo juhataja Kersti Kaldma.................... Eurydice programmi koordinaator Made Kirtsi........................... üld hariduse büroo juhataja Kätlin Lepa.......................... üld hariduse büroo spetsialist (lapsehoolduspuhkusel) Tiina Lipp.............................. infobüroo spetsialist Terje Paas............................. kõrghariduse büroo spetsialist Annika Roosa...................... kutsehariduse büroo spetsialist Merike Sanglepp............... kutsehariduse büroo spetsialist Asse Sild.................................. kutsehariduse büroo spetsialist Kirsti Sinivee....................... üld hariduse büroo spetsialist Merike Talli........................... üld hariduse büroo spetsialist Sirli Taniloo.......................... nõunik Rait Toompere................... keskuse juhataja Kai Treier.............................. kõrghariduse büroo juhataja Triin Ärma............................. kooliharidus- ja keeleõppeprogrammide spetsialist

Rahvusvaheliste haridusprogrammide ja haridusalgatuste vahendamise ning arendamisega tegeleb sihtasutuse Tallinna kontoris paiknev hariduskoostöö keskus. Üksus loodi jaanuaris varem Archimedese koossseisus olnud Socrates Eesti büroo ja sihtasutuse Innove koosseisus tegutsenud Eesti Leonardo keskuse ühinemisel. Ühendamise ajendiks oli seniste programmide koondumine ühtseks Euroopa Liidu elukestva õppe programmiks 2007–2013. Keskus aitab oma tegevusega kaasa Eesti hariduse arengule ning Eesti hariduse ja inimeste konkurentsivõime kasvule Euroopas ja maailmas.

Aasta möödus eelkõige Euroopa elukestva õppe programmi käivitamise ning eelnevate programmidega järjepidevuse tagamise tähe all. Olulised tegevused olid sihtgruppide informeerimine ja koolitamine, infomaterjalide koostamine ja levitamine, projektide hindajate ettevalmistamine, projektide monitoorimine ning tulemuste levitamine. Juunis valmis ulatuslik uuring EL haridusprogrammide Socrates ja Leonardo da Vinci tulemuste ning mõjude kohta Eestis 2000–2006. Uuring annab hea pildi EL haridusprogrammide mõjust Eesti haridusasutustele ja haridusele laiemalt. Uuringu tarbeks tehtud intervjuud toetusesaajatega tõestasid selgelt, et rahvusvahelise koostöö kogemused, mida programmide kaasabil saadi, on olnud igati väärtuslikud ja mõjutanud oluliselt nii asutusi kui kogukonda laiemalt. Uuringu teostas Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Jätkus töö kahes 2006. aastal alanud olulises rahvusvahelises koostööprojektis. Projekt European Shared Treasures võimaldas liituda virtuaalse andmebaasiga ja kasutada seda Comeniuse ja Grundtvigi projektitulemuste paremaks levitamiseks. European Quality Label (E-Quality) projektis osalemine võimaldas taotleda Euroopa kvaliteetseimate haridusprojektide tunnuskirja. Eestist said tunnuskirja kaks Comenius-koolide koostööprojekti ja üks Grundtvigi õpikoostööprojekt.

Sündmused 12. aprillil toimus Tallinnas, Olümpia hotelli konverentsikeskuses Euroopa Liidu haridusprogrammide avakonverents „Uus hoog õppimisele!“, millega tähistasime Euroopa elukestva õppe programmi ja noorte kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored algust perioodil 2007–2013. 5.–7. septembril korraldasime Pärnus Euroopa haridusprogramme menetlevate Baltimaade büroode koostöökohtumise, mille käigus uuendati sidemeid vanade ja sõlmiti suhteid

Haridusprogrammid

HARIDUSPROGRAMMID

Elukestva õppe alaprogrammide tulemused Üldharidusprogrammi COMENIUS raames laekus 157 koolide koostööprojekti taotlust, toetust eraldati 99 projektile kogusummas ligi 12 miljonit Eesti krooni. Haridustöötajate koolituskursustel osalemiseks esitati 65 taotlust, toetati 62 ning eraldati kokku üle 1,8 miljoni krooni. 11 taotlust laekus üliõpilastelt, kes soovisid oma õpetajapraktikat sooritada mõnes Euroopa riigis, 5 taotlust rahuldati. 11 kooli esitas taotluse saamaks oma kooli võõrkeeli õpetavat praktikanti, 5 koolil õnnestus praktikant leida.

4.–7. oktoobril korraldati Tallinnas rahvusvaheline kontaktseminar „Comenius project – A Tool for Making Teaching and Learning More Attractive“, kus 42 osalejat esindas 15 Euroopa riiki. Kutseharidusprogrammi LEONARDO DA VINCI raames laekus neli uuendussiirdeprojekti ja 55 õpirändeprojekti taotlust, millest rahastati vastavalt 2 ja 45. Õpirändevõimalusi kasutas 2007. aasta projektide vahendusel kokku 555 inimest. Aktsepteeritud uuendussiirdeprojektidest on ühe teemaks kuulmispuudega inimeste kutsenõustamine ja teises töötatakse välja meditsiiniõdede e-täiendkoolitusmaterjale.

Lisaks hallati 2007. aastal 104 käimasolevat Leonardo II faasi projekti aastatest 2004–2006. Anti välja ingliskeelne kogumik “Leonardo placement stories”, mis sisaldab valikut vahetusprojektide kajastuste konkursile laekunud praktikakajastustest. Ka 2007. aastal kuulutati välja parima praktikakajastuse konkurss õppuritele ja parima stažeerimisteemalise essee konkurss spetsialistidele. Parimaid kirjatöid tunnustati EXPRO 2007 raames. Kõrgharidusprogrammil ERASMUS oli 2007. aasta märksõnaks programmi 20. aastapäev Euroopas. Sellega seoses kuulutati välja essee- ja fotokonkurss “Erasmusega Euroopas”. Parimaid töid tunnustati koostöös Eesti Üliõpilaskondade Liiduga korraldatud konverentsil „Milleks mobiilsus?!” 22. novembril Tallinna Laululava ruumides.

2006/2007. õppeaastal osales programmis 24 kõrgkooli, esmakordselt Tallinna Pedagoogiline Seminar, EELK Usuteaduse Instituut ja Tallinna Majanduskool. Eesti kuulub jätkuvalt nende riikide hulka, kus nii üliõpilaste kui õppejõudude mobiilsus kasvab aastas üle 10%. Peaaegu on võrdsustunud väljaminevate ja sissetulevate üliõpilaste arv (570/525) ning ka sissetulevate õppejõudude arv on heas tasakaalus väljaminevate õppejõudude arvuga. Erasmuses osales 0,9 % osalevate kõrgkoolide üliõpilastest. Suurt tähelepanu pöörati uuenenud programmi laienenud võimaluste kasutamise ettevalmistamisele 2007/2008. õppeaastaks, mis tähendas kõikidele osalejatele hartade uuendamist, eelarve kasvu ning senist suuremat tähelepanu ülikoolide ja ettevõtete vahelisele koostööle. Täiskasvanuhariduse programmi GRUNDTVIG raames korraldati traditsiooniliselt oktoobri alguses toimuval Täiskasvanud Õppija Nädalal Grundtvigi päev, mille teemaks oli „Põhipädevused elukestvas õppes“. Toompeale Tööandjate Majja kogunenud 50 täiskasvanuhariduses aktiivset inimest said ülevaate Grundtvig programmist, selle eesmärkidest, osalemistingimustest ja tähtaegadest. Tutvustati põhipädevusi elukestvas õppes, jagati praktilisi kogemusi õpikoostööst.

Grundtvigi programmile laekunud 48 õpikoostööprojekti taotlusest toetati 2007. a 20 projekti kokku 2 894 621 Eesti krooniga. Esitati 35 koolitustoetuste taotlust, neist 15 kiideti heaks ja toetati ligi 370 000 krooniga. Haridusjuhtide õppelähetuste programmi laekus 24 Eestile eraldatud stipendiumikohale 49 taotlust. Sügisel 2007 alustas Euroopa Komisjon pilootfaasina endiste CEDEFOPi õppelähetuste liitmist programmiga ja seoses sellega oli võimalik kandideerida veel viiele kutsehariduse valdkonna stipendiumile. Hariduskoostöö keskusele laekus viis taotlust; neid kõiki otsustati toetada.

Haridusjuhtide õppelähetuste programmi raames on võimalik ka ise õppelähetusi korraldada. Eestil on kohustuseks korraldada vähemalt kaks õppelähetust taotlusvooru kohta. Üldjuhul on õppelähetuste korraldajateks endised toetusesaajad. 2007/2008. õ/a taotlusvoorus otsustasid kätt proovida Haridus- ja Teadusministeerium, Rakvere Vene Gümnaasium, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium, Tallinna Merivälja Kool, Trainest OÜ ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium. Haridusteabe võrgustiku EURYDICE programmi töödest toimus traditsiooniliselt Eesti haridussüsteemi ülevaate (National Dossier) ja haridussüsteemi struktuuri ülevaate (Structures of the Education and Initial Training Systems in the European Union) täiendamineparandamine. Kaks korda parandati ja täiendati ka lühikest haridusülevaadet (Summary Sheet). Viidi lõpule Euroopa haridusterminite tesauruse (TESE) eestikeelse versiooni koostamine ja osaleti erinevate väljaannete koostamises. Kõikide nende tööde puhul tähendab “osalemine” vastava valdkonna kohta Eesti andmete edastamist ulatuslikele küsimustikele vastates; seejuures on kasutatud ka ekspertabi.

Haridusprogrammid

uute kolleegidega. Pärnu kohtumisel võeti vastu ühisotsus korraldada sarnaseid kohtumisi kord aastas (seni kahe aasta tagant), viia koostöö konkreetsele tasandile ning korraldada mitmeid ühisüritusi elukestva õppe programmi erinevate allprogrammide raames.

Haridusdokumentide tunnustamine

HARIDUSDOKUMENTIDE TUNNUSTAMINE

Eesti ENIC/NARIC keskus www.archimedes.ee/enic

Haridusdokumentide hindamise ja tunnustamisega tegeleb Archimedese struktuurüksus Eesti ENIC/NARIC keskus. Üksuse peamisteks tegevusteks on välisriigis väljastatud kvalifikatsioonide hindamine ja kõrgharidusalase informatsiooni andmine. Aasta jooksul esitati Archimedesele hindamiseks ja Eesti kvalifikatsioonidega vastavuse määramiseks 631 haridust tõendavat dokumenti 69 välisriigist. Enim esitati hindamiseks Venemaa, NSV Liidu, Hiina ja Ameerika Ühendriikide dokumente. Kirjalikke päringuid tehti 785, sealhulgas 235 päringut välisriikide asutuste ja üksikisikute poolt Eesti haridussüsteemi ja kvalifikatsioonide kohta.

INIMESED: Ülla Kulasalu....................... välisriigi kvalifikatsioonide hindaja Kadri Lindmets................. infospetsialist Tereza Nesterko.............. välisriigi kvalifikatsioonide hindaja Liia Tüür................................ infospetsialist (lapsehoolduspuhkusel) Gunnar Vaht...................... Keskuse juhataja

Olulisemad projektid, millesse keskus kaasati, olid Balti riikide kutsealase tunnustamise infomaterjali Recognition of Professional Qualifications in Baltic Countries koostamine ning Hollandi ja Ühendkuningriigi ENIC/NARIC keskuste juhtimisel läbi viidud kvalifikatsioonide tunnustamist lihtsustava õpiväljundite kirjeldamise alane projekt Competences in Education and Cross-Border Recognition. Keskuse töötajad pakkusid oma teadmisi ja jagasid kogemusi rahvusvahelistel konverentsidel ning seminaridel Lätis, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides. Koostöös Austraalia haridusosakonnaga viidi läbi neli kahepäevast koolitust Austraalia erinevates linnades. Keskuse juhataja Gunnar Vaht osaleb Euroopa Rahvusvahelise Hariduse Assotsiatsiooni (EAIE) koolituskomitee töös ning valiti Lissaboni tunnustamise konventsiooni valitsustevahelise komitee esimeseks asepresidendiks. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis Archimedes Tallinnas ja Tartus läbi infopäevad varasemate Eesti Vabariigi ja endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse, tunnustamise ja kvalifikatsiooninimetuste kasutamise teemal.

Kõrghariduse akrediteerimine

KÕRGHARIDUSE AKREDITEERIMINE

Eesti kõrghariduse akrediteerimise keskus www.ekak.archimedes.ee

INIMESED: Tiia Bach............................... ekspert Hillar Bauman.................... juhataja kohusetäitja Tiit Laasberg...................... nõunik

Õppekavade hindamisega tegeleb Archimedese Tallinna kontoris paiknev Eesti kõrghariduse akrediteerimise keskus. Aasta jooksul viidi läbi kahekümne viie eri valdkonna rahvusvaheliste ekspertide visiidid Eesti kõrgkoolide õppekavade hindamiseks. Visiitide tulemusena andsid ekspertkomisjonid hinnangu 142 õppekavale ja ühele institutsioonile. Otsuste tulemusena said 119 õppekava täisakrediteeringu ja 23 õppekava said tingimisi akrediteeritud. Aasta jooksul külastasid ekspertkomisjonid 16 kõrgharidust andvat õppeasutust, lisaks paljusid nende kolledžeid. Kokku osales 2007. aastal meie õppekavade akrediteerimisel 97 väliseksperti. Riigiti jagunesid eksperdid järgmiselt:

1) 33 eksperti – Soome; 2) 17 eksperti – UK; 3) 14 eksperti – Läti; 4) 8 eksperti – Rootsi; 5) 5 eksperti – Ungari; 6) 4 eksperti – Taani; 7) 3 eksperti – Holland, Belgia, Norra; 8) 2 eksperti – Saksamaa, Iirimaa; 9) 1 ekspert – Austria, Island, Kanada. Kokku on aastatel 1997–2007 akrediteeritud juba 1207 õppekava (osa neist kaks või enam korda). Täisakrediteeringu on saanud 919 õppekava, tingimisi 249 ning mitte akrediteeritud on 39 õppekava.

Akadeemilised mobiilsustoetused

AKADEEMILISED MOBIILSUSTOETUSED

Akadeemiliste mobiilsustoetuste keskus www.archimedes.ee/amk

INIMESED: Julia Duh................................ konsultant Evelin Einla........................... konsultant Kristel Kivari....................... konsultant (lapsehoolduspuhkusel) Katrin Kiisler...................... keskusejuhataja Tiina Muska.......................... konsultant Kristel Siilak........................ konsultant Tuuli Sood la........................ konsultant Kristiina Vaik...................... konsultant (lapsehoolduspuhkusel) Merilin Vihand................... konsultant (lapsehoolduspuhkusel)

Riiklike algatusi, mille raames toetatakse üliõpilaste-, õppejõudude- ja teadlastevahetust, tutvustatakse Eesti kõrgharidust välismaal ning viiakse ellu mitmeid teisi kõrghariduse rahvusvahelistumist toetavaid tegevusi, koordineerib sihtasutuse allüksus akadeemiliste mobiilsustoetuste keskus.

Uued tegevused Seoses kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kinnitamisega 2007. aasta jaanuaris loodi kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise juhtnõukogu, mis kujuneb järgnevatel aastatel antud tegevusvaldkonnas peamiseks nõuandvaks ja uusi protsesse algatavaks koguks. 2007. aastal jõuti esimeste toetuseraldusteni atraktiivsete võõrkeelsete magistrikavade skeemi raames. „Ägedad” õppekavad peaksid lähitulevikus kujunema väljastpoolt tulijale Eestis pakutava kõrghariduse kvaliteedinäitajaks. Õige hoo sai sisse juba eelmisel aastal käivitatud välisdoktorantide toetusskeem, sest esmakordselt saime taotlusi planeeritud toetustest rohkem. Populaarsust on kogumas ka külalisdoktorantide skeem, kus järgmistel aastatel peame arvestama juba märkimisväärse konkursiga. Uue Euroopa Sotsiaalfondi programmiperioodi planeerimisega seoses on keskus aktiivselt osalenud struktuurivahenditest toetavate riiklike programmide väljatöötamisel, millest mitmeid hakatakse 2008. aastast ka läbi viima. Põhiosa tööajast kulus siiski tavapäraste stipendiumiprogrammide menetlemiseks, kus ühtekokku oli 2007. aastal meie käsutusse antud 75,62 miljonit krooni ning kogu aasta jooksul anti välja enam kui 250 stipendiumi ja toetust.

Programmi eesmärgiks on toetada Eesti kõrgkoolide üliõpilaste välisõpinguid ja akadeemilise personali konverentsikülastusi ning lühiajalist enesetäiendamist välisriikides. Archimedes võtab 2007/2008. õppeaastal Kristjan Jaagu stipendiumitaotlusi vastu kolmes kategoorias: Välissõidud (1,5 mln krooni) – kuni 21-päevased välissõidu stipendiumid magistrantidele, doktorantidele ja õppejõududele

Taotlusi võetakse vastu neljas taotlusvoorus tähtaegadega 1.06.2007, 1.09.2007, 1.12.2007 ja 1.03.2008. 2007/2008. õppeaastal viidi läbi neli taotlusvooru, mille raames esitati hindamiseks ühtekokku 278 taotlust, rahuldada otsustati neist 139.

2006/2007. õa

Akadeemilised mobiilsustoetused

Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm (10 mln krooni)

2007/2008. õa

Kõrgkool

Kokku

Välisülikool

TÜ

TLÜ TTÜ

EKA EMÜ Kokku

Osaline õpe (3,2 mln krooni) – kuni 5-kuulised stipendiumid magistrantidele ja doktorantidele

2007. aastal oli Kristjan Jaagu osalise õppe kategoorias kaks tähtaega: 1.05.2007 ja 1.10.2007. Kuna varasematel aastatel on kevadise taotlusvooru ajal nõukogu töökoormus kujunenud ülisuureks, otsustati varem 1. juunil olnud tähtaeg tuua ettepoole. Arvatavasti just seetõttu vähenes osalise õppe kevadiseks tähtajaks esitatud taotluste ja seetõttu ka eraldatud toetuste hulk eelmiste aastatega võrreldes enam kui 50%. Kokku laekus komisjonile 77 taotlust (2006. aastal laekus 97 taotlust), millest otsustati rahuldada 41. Üks stipendiumisaaja hiljem loobus stipendiumist. Taotluste edukuse protsent jäi seejuures eelmise aastaga võrreldes samale tasemele: 97 taotlusest rahuldati 51, mis teeb edukuse protsendiks 53%. Tasemeõpe (5,3 mln krooni) – kuni 1-aastased stipendiumid magistrantidele ja doktorantidele

Tasemeõpe on traditsiooniliselt kõige suurema konkursiga Kristjan Jaagu stipendiumikategooria, ka toetussummad on siin kõige kõrgemad. Taotlusi võetakse vastu üks kord aastas, tähtaeg on 1. mai. Nimetatud taotlustähtajaks laekus 74 nõuetekohast taotlust, millest otsustati rahuldada 33 (üks taotleja hiljem loobus).

Riiklik koolitustellimus välisülikoolidesse (10 mln krooni) Hindamiskomisjoni ettepaneku kohaselt rahastati 2007. aastal kaheksat uut stipendiaati, kellest üks loobus stipendiumist. Neile lisandus TÜ prantsuse keele tõlkide eriala sulgemise tõttu viie tulevase konverentsitõlgi magistriõpingute toetamine Prantsusmaal. 2007/2008. õppeaastal õpib või ootab artiklite avaldamist ja kraadi kaitsmise võimalust 67 Eesti tudengit välismaal, kellest stipendiumi makstakse 47-le.

Välisdoktorantide skeemid (1,24 mln krooni) Välisdoktorantide skeem käivitus 2007. aastal täiel määral, kõik planeeritud kümme stipendiumi jaotati välja. Koos 2006. aastal alustanud doktorantidega on 2007. aasta lõpu seisuga täisajaga doktorantuuriõpingute stipendium määratud 13 välisdoktorandile.

Akadeemilised mobiilsustoetused

Rahvuskaaslaste programmi toetused Üliõpilastoetused

2007/2008. õppeaastal õpib programmi raames Eestis 27 üliõpilast, 15 programmi õppurit on pärit Venemaalt. Sama programmi raames õpivad Eestis veel näiteks Ukrainast, Valgevenest ja Lätist pärit tudengid.

Eesti keele õppe toetamine (153 516 krooni)

2007. aastal toetati 18 väliseesti lapse osalemist Eestis toimuvates suvistes laagrites. Võrdluseks, 2006. aastal osales laagrites 13 väliseesti last. Lisaks sellele toetati ka välismaal eesti keelt õpetavate õpetajate täiendkoolitusi.

Euroopa Ülikoolide Instituut (2007/2008. õppeaastal 1 mln krooni) Archimedese kaudu rahastab Haridus- ja teadusministeerium Eesti päritolu tudengite õpinguid European University Institute’is Firenzes, Itaalias. Eestile on liitumislepinguga lubatud neli doktorantuurikohta, mis alates sellest aastast on ka kõik täidetud. Uusi doktorante saame saata siis, kui esimesed õppurid on lõpetanud (nominaalaeg lõpeb 2009). Vastuvõetute eest tasub õppemaksu ja stipendiumi Archimedes. Instituudi stipendiumiteks kulus 2007/2008. õppeaastal ligikaudu 1,5 miljonit krooni, mida on oluliselt enam kui eelarves esialgu planeeritud. Ülekulu peamiseks põhjuseks on oodatust oluliselt suurem õppemaks.

Noore õpetlase stipendium Loodud stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides. Kokkuleppe kohaselt eraldab Eesti riik stipendiumiprogrammi toetuseks sama palju, kui suudetakse koguda eraannetajate toetusi, ent mitte rohkem kui 150 000 krooni aastas. 2007. aastal õnnestus annetustena saada 80 000 krooni, ühe stipendiumi otsustas välja panna ka Archimedes. Väljakuulutatud tähtajaks laekus 23 taotlust, mis on positiivseks arenguks pärast 2006. aasta langust (kui laekus vaid 11 taotlust). Kolme aasta jooksul on selle programmi raames toetatud 16 üliõpilast, kellest suur enamus on õppima asunud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.

Riikidevaheliste lepingute stipendiumid Akadeemiliste mobiilsustoetuste keskuse üheks ülesandeks on ka välisriikidega sõlmitud koostöölepingute raames toimuva õpirände toetamine. Eelkõige tähendab see teiste riikide ja organisatsioonide poolt Eesti õppejõududele ja üliõpilastele pakutavate toetusvõimaluste kohta informatsiooni levitamist. Kokku toetab Aarchimedes 2007/2008. õppeaasta sügissemestril 39 tudengit, kellest 15 osalesid Eesti ülikoolide korraldatud suvistel intensiivsetel keelekursustel ja ülejäänud õppisid või töötasid mõne Eesti kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kevadsemestril õpib või töötab riikidevaheliste lepingute stipendiumiga Eestis kolmteist välismaalast.

Programm Euroopa Noored

PROGRAMM EUROOPA NOORED

Euroopa Noored Eesti büroo http:/euroopa.noored.ee

INIMESED: Kaja Ainsalu........................ konsultant Ülly Enn.................................. koolitus- ja kaasamisvaldkonna koordinaator Terje Henk............................. programmi konsultant (lapsehoolduspuhkusel) Mirjam Jänes...................... avalike suhete ja kodanikuhariduse koordinaator Kristi Jüristo...................... programmi konsultant Marit Kannelmäe............. konsultant Reet Kost.............................. büroo juhataja Hannes Lents.................... teabe- ja kommunikatsioonivaldkonna koordinaator Siiri Liiva............................... konsultant Marika Matvejeva........... konsultant Kristiina Pernits............... konsultant Erle Pihelgas....................... sekretär-assistent Kadi Pärn.............................. raamatupidaja Daniel Soomer.................... info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koordinaator Marit Valge.......................... avalike suhete ja teavitustegevuste koordinaator

Uue Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored esimesel tegevusaastal esitati sihtasutusele Archimedesele 255 taotlust, millest 127-le eraldati toetust ühtekokku 22,5 miljoni krooni ulatuses. Programmi elluviimisega tegeleb Archimedese Tallinna kontoris asuv Euroopa Noored Eesti büroo. Pidades oluliseks rõhutada Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengut ja Eestis elavate noorte võrdset ligipääsu erinevatele enesetäiendusvõimalustele, on programmi 2007–2008. a riiklikeks prioriteediks maa- ja väikelinnanoored (Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa), erivajadustega noored ja riigikeelt mittevaldavad noored. Seejuures on prioriteetsed projektid, mille abil kaasatakse ühistegevusse Eestis elavate eri rahvusrühmade noori. Maanoorte kaasatus on kõige edukam olnud rahvusvaheliste noortevahetuste alaprogrammis – 50% toetatuse saanutest on antud sihtgrupist. Et tagada programmi hea esindatus ja venekeelse info kättesaadavus Ida-Virumaal, alustas Archimedes koostööd MTÜga V.I.T.A. Training Association. Vene noorte osalusega noortevahetus-, koolitus- ja võrgustikeprojektid moodustavad 57% kõigist alaprogrammis toetuse saanud projektidest.

2007. aastal Tartu Ülikooli läbi viidud uuring programmi Euroopa Noored mõju Eestis aastatel 2000–2006 tõi esile, et programmis omandatud oskused (suhtlemis- ja enesekehtestamisoskus, keeleoskus jne) ning kogemused on osalenute sõnul aidanud kaasa nende enesekindluse suurenemisele ning konkurentsivõime tõusule tööjõuturul. Väliskogemuse saamine on suurendanud üldist sallivust ühiskonnas. Uurimistulemuste kokkuvõtetega saab tutvuda aadressil http://euroopa.noored.ee/node/533.

Programm Euroopa Noored 27

Mitteformaalse õppimise tunnustamine noortevaldkonnas

Raske on eitada noorsootöös aset leidvate tegevuste õppeväärtust ja mõju noorte isiksuslikule arengule, olgu see siis sotsiaalsete oskuste, võõrkeeleoskuse, projektijuhtimise kogemuse, (rahvusvahelises) meeskonnas töötamise, ettevõtlikkuse, (kultuurilise) mitmekesisuse osas silmaringi laiendamise või muude, edasises töö- ja täiskasvanuelus kasuks tulevate hoiakute ja oskuste arengu näol. Paraku ei ole see mõju alati ilmselge ja kõigile nähtav. Selleks, et antud valdkonnale suuremat tähelepanu pöörata, käivitas Archimedes eelmisel aastal veebikeskkonna mitteformaalne.ee, korraldas rahvusvaheline kohtumise Serbia ja Horvaatia esindajatega mitteformaalse õppimise tunnustamise strateegia väljatöötamiseks ning võttis projektikogemuse teadvustamiseks kasutusele Noortepassi. Koolitustegevus

Kokku on Archimedes Euroopa Noorte valdkonnas 2007. aastal korraldanud 61 koolitust – kohalikud ja rahvusvahelised koolitusprojektid, regulaarsed koolitused rahastatud projektide kvaliteedi toetamiseks ning eriprojektid uuenduslikel ja prioriteetsetel teemadel nagu programmi väärtused, inimõigused, mitteformaalne õppimine ja võtmepädevused. Korraldatud koolitustel on osalenud kokku 900 noort ja noorsootöötajat. Lisaks on 75 inimest Euroopa Noored Eesti büroo vahendusel osalenud 41-l koolitusel erinevates Euroopa riikides. Koolituste teemadering on olnud lai – nii projektide riskiennetuse ja juhtimise kui ka noortevaldkonna prioriteetide ja valuküsimustega seonduv.

Programmi kajastamine

Programmi tegevused on 2007. aastal olnud nähtavad kõikides suuremates päevalehtedes ning maakondlikes ja kohalikes väljaannetes. Samuti on programmi tegevusi kajastanud erialaväljaanded, erinevad uudisteportaalid ning tele- ja raadiokanalid. Tagamaks jõudmist 2007–2008 aastaks seatud prioriteetsete sihtgruppideni, valiti välja 18 eelnevast programmiperioodist kogemust omavat noort ja noorsootöötajat, kelle ülesandeks on programmi esitlemine koolides ning noorte innustamine ja toetamine pakutud võimalustest osa võtma. Lisaks esitlustele koolides on Archimedes programmi tutvustanud infomessidel ja erinevatel noortevaldkonna üritustel.

Teadusprogrammid, tugiteenused ja teaduse populariseerimine

TEADUSPROGRAMMID JA TUGITEENUSED

Teaduskoostöö keskus www.archimedes.ee/teadus

Tõnis Eelma.......................... võrguadministraator Maria Habicht.................... raamprogrammi konsultant, transport (sh lennundus, energia, keskkond sh kliimamuutused) Kalev Kaarna..................... ettevõtluskonsultant Meelis Kadaja..................... raamprogrammi konsultant: biotehnoloogiad Aavo Kaine........................... raamprogrammi konsultant: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning nanoteadused ja -tehnoloogiad Laura Kaur.......................... assistent Kristin Kraav...................... raamprogrammi konsultant, ERA-MORE võrgustiku koordinaator Riina Kristal........................ koristaja Kristi Kukk............................. Eesti Teadusinfosüsteemi konsultant Niina Kuldmäe.................... koristaja Anu Kõrv................................. Teaduskompetentsi N õukogu büroo assistent Margit Lehis........................ infojuht Indrek Mahla....................... konsultant: riiklikud ja stuktuuritoetused Marika Meltsas.................. raamprogrammi konsultant: teaduse infrastruktuurid, ETISe üksuse juhataja Einar Mikson........................ raamprogrammi konsultant: julgeolek ja kosmos Ülle Must................................ keskuse juhataja, raamprogrammi riiklik koordinaator, raamprogrammi konsultant: sotsiaal- ja humanitaarteadused, rahvusvaheline koostöö, COST Eesti koordinaator Liina Raju............................. pressiesindaja, ETIS teadusportaali administraator (lapsehoolduspuhkusel) Liina Saar............................ raamprogrammi konsultant: keskkond sh kliimamuutused; teaduse populariseerimise üksuse assistent Madis Saluveer.................. Teaduskompetentsi N õukogu büroo juhataja Meelis Sirendi...................... raamprogrammi konsultant: toit, põllumajandus, kalandus ja biotehnoloogiad Argo Soon.............................. raamprogrammi konsultant: tervis Taavi Tiirik............................ ETISe programmeerija-analüütik Epp Tohver-Bulavs.......... raamprogrammi konsultant: väike- ja keskmise suurusega ettevõttetele suunatud tegevused, teadmiste piirkonnad Terje Tuisk............................. teaduse populariseerimise üksuse juhataja, raamprogrammi konsultant: teadus ühiskonnas

Archimedese peamisteks ülesanneteks teaduse tugiteenuste vallas on vahendada Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele Euroopa Liidu poolt pakutavaid erinevaid T&A toetusvõimalusi. Samuti pakkuda administratiivset tuge Eesti teaduse rahastamise taotlus- ja otsustamisprotsessis. Oluline osa keskuse tegemistes on noorte kaasamine teadusse ja teaduse tutvustamine erinevate konkursside korraldamise kaudu. Teaduse valdkonna arendamisega tegeleb Archimedese allüksus teaduskoostöö keskus. Aasta oli lisaks Archimedesele tervikuna juubelihõnguline ka teaduskoostöö keskusele – täitus kümme aastat Eesti liikmelisust Euroopa teaduse ja tehnika alases koostöövõrgus COST, sama pikalt on ilmunud ka keskuse poolt väljaantav T&A uudiseid kajastav infokiri Innovaatika, mille sajanda numbri ilmumist aasta algul tähistasime. Tegemist on kõige pikaajalisema ühe organisatsiooni poolt väljaantava selle valdkonna väljaandega Eestis. Keskuse töötajad organiseerisid aasta jooksul 49 üritust, esinesid 82 ettekandega, mida kuulas 3321 osalejat, trükis ilmus 57 artiklit ja publikatsiooni. Aasta jooksul võeti osa 29 rahvusvahelise ning 16 Eesti tasandil komisjoni, komitee ning töögrupi tööst ja osaleti kümne rahvusvahelise projekti konsortsiumis. Neist kolmes oli Archimedesel juhtroll. Koordineeritavates projektides nõustati Gruusia haridus- ja teadusministeeriumi, toetati Kesk-Aasia riikide humanitaar- ja sotsiaalteaduste uuestisündi ning juhendati Moldova, Valgevene ja Ukraina teaduse tugistruktuuride loomist Euroopa Liidu teaduse abiprogrammide vahendamiseks. Keskus oma nelja põhisuunaga (rahvusvahelised koostööprogrammid, Eesti Teadusinfosüsteemi administreerimine, TKN büroo, teaduse populariseerimine) on väga lähedale jõudnud sellele koostöö ning vastastikuse sünergia tasandile, mis neid üksusi planeerides mõttes oli. Loogiliselt on ühendatud Euroopa programmidest saadav teave ja lisaväärtus Eesti-siseste tegevustega.

Archimedes on Eestis kontaktorganisatsiooniks Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogia arendamise raamprogrammidele ning Euroopa teaduse ja tehnoloogia alasele võrgustikule COST, nõustades ja koolitades programmides osaleda soovivaid organisatsioone. Antud programmid on olulised teaduse rahastamise instrumendid Euroopas.

6. raamprogramm (2002–2006)

Suuremad toimunud üritused Archimedese poolt organiseeritud üritustest võib esile tõsta viit: • 28. märtsil toimus Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogia arendamise 7. raamprogrammi (2007–2013) avakonverents Eestis, kus esines lisaks Eesti ettekandjatele 12 Euroopa Komisjoni esindajat. Osalejaid 260. • 4. aprillil korraldati ERA-MORE võrgustiku raames arutelukonverents “Teadlasränne ja ülikoolide rahvusvahelistumine – kuidas edasi?” ning uuringu “Teadlaste mobiilsus Eestis ja seda mõjutavad tegurid” esitlus. Osalejaid 70. • 3. septembril korraldas Archimedes koostöös Eesti Teadusfondiga rahvusvahelise HERA (humanitaarteadlased Euroopa Teadusruumis) konverentsi „New Technologies in Humanities Research”. Osalejaid 104. • 5. ja 6. septembril pidas Tallinnas Archimedese võõrustamisel oma koosolekut Euroopa Teadusuuringute nõukogu teadusnõukogu, kes kavandab eesliini-teaduse rahastamise strateegiat. Osalejaid 60. • 14. septembril osales Euroopa Komisjoni teadusvolinik Janez Potočnik ühe peakõnelejana Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 6. raamprogrammi kokkuvõtval konverentsil Tallinnas. Osalejaid 120.

Aasta 2007 oli kuuendast raamprogrammist (2002–2006) kokkuvõtete tegemise aeg – ametliku statistika järgi sai Eesti teadus sellest programmist lisaraha 518,2 mln krooni. Sügisel ilmus Eesti osalust kokkuvõttev trükis „Eesti osalemine 6. raamprogrammis”.

7. raamprogramm (2007–2013) Seitsmenda raamprogrammi vahendamisel Eesti teadlaskonnani tegutseti paralleelselt kolmel suunal: - 7RP Eesti tugistruktuuri töölerakendamine ning arendamine – kinnitati raamprogrammi konsultantide ning programmikomitee liikmete ja ekspertide nimekirjad. - programmis osalemise võimalustest teavitamine – korraldati 41 infopäeva ja seminari kõigis suuremates Eesti ülikoolides ning teadusasutustes. Suurimaks ürituseks oli 28. märtsil toimunud 7RP avakonverents, kus osales enneolematult suur arv (12) Euroopa Komisjoni esindajaid. Konverentsil osales 250 inimest, lisaks jälgiti üritust interneti teel 20 riigist. Aasta jooksul anti 211 silmast-silma konsultatsiooni, lisandusid telefoni ning e-posti teel saabunud päringud. - alustati Eesti osaluse kohta statistilise informatsiooni kogumist ning selle analüüsimist – esimesel aastal toimunud projektikonkursside esimeste tulemuste põhjal on Eesti teadusesse tulemas 148,6 mln krooni. Eesti osalusega on esitatud 227 taotlust 261 Eesti organisatsiooni osalusel, millest praeguse seisuga on edukaid 45, kus osaleb 52 Eesti organisatsiooni. Eesti edukuse määr seega 19,9%, mis on mõnevõrra kõrgem üldisest keskmisest (19,6%).

Teaduse ja tehnoloogia alane koostöövõrgustik COST COST on teaduse ja tehnika alane koostöövõrk, mis võimaldab rahvuslikult rahastatava uurimistegevuse koordineerimist Euroopa tasandil.

Teadusprogrammid, tugiteenused ja teaduse populariseerimine

Euroopa Liidu T&A raamprogrammid

• trükise „Teadlaste mobiilsus Eestis ja seda mõjutavad tegurid” / „Researcher Mobility In Estonia And Factors That Influence Mobility” väljaandmine ja levitamine; • arutelu „Teadlasränne ja ülikoolide rahvusvahelistumine – kuidas edasi?” ja uuringu „Teadlaste mobiilsus Eestis ja seda mõjutavad tegurid” esitluse korraldamine 4. aprillil Teaduste Akadeemia saalis; Sel aastal täitus kümme aastat Eesti liikmelisust COSTis. Eesti ühines juubeliaasta jooksul kuue uue projektiga, kokku osalevad Eesti teadlased 46 projektis. Avatud konkursside ja projektidega liitumisvõimaluste kohta edastati infot pidevalt erinevates listides ning infolehes Innovaatika.

• välisteadlastele mõeldud käsiraamatu „The ERA-MORE Visiting Researcher’s Guide to Estonia” uue trüki väljaandmine;

Lihtsustunud on COSTi projektidega ühinemise protseduur – projekti käivitumiseks on vaja vähemalt viie liikmesriigi osalemissoovi. Edaspidi kirjutavad vastastikuse mõistmise memorandumile (MoU) alla ainult viis esimest projektiga ühinejat. Teiste riikide puhul piisab, kui EL Nõukogu COSTi bürood osalemissoovist kirjalikult teavitatakse. Keskmiselt osaleb igas projektis 20 riiki.

• osalemine üle-euroopalistes töögruppides ja koolitustel.

Aasta jooksul toimunud suuremad COSTi üritused: • COST projekti “The Evolving Social Construction of Threats” raames kõrgetasemeline rahvusvaheliste suhete alane teadusseminar “European Union as a Global Actor”; • COST Eesti erialakomiteede ning juhtkomiteede liikmete traditsiooniline seminar Haapsalus, mille põhiteemaks oli nn Monfret’ raporti arutelu; • 17. detsembril korraldasime COSTi kümnenda aastapäeva puhul Tallinn-Tartu vahelise video-ümarlaua.

Eesti ERA-MORE võrgustik Eesti ERA-MORE võrgustik on osa Euroopa Komisjoni koordineeritud üle-euroopalisest ERAMORE võrgustikust, mille peamiseks tegevuseks on anda mobiilsete teadlastele ja nende pereliikmetele praktilist nõu ja abi kõigis teadlasrännet puudutavates küsimustes. ERA-MORE liikmeteks Eestis on SA Archimedes, Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool. 2007. aastal toimus Eesti võrgustiku jaoks murranguline sündmus: 14. aprillil lõppes EL 6. raamprogrammist rahastatud kolme aasta pikkune projekt võrgustiku käivitamiseks ning võrgustik jätkas tegevust Eesti riigi toel ning SA Archimedese koordineerimisel.

• portaali www.smartEstonia.ee täiendamine;

Teaduse populariseerimise tugiüksus SA Archimedese Teaduse populariseerimise tugiüksus korraldab Eesti õpilaste ja üliõpilaste teadustööde riiklikke konkursse, koordineerib Õpilaste Teadusliku Ühingu tegevust ja korraldab Eesti teaduse populariseerimise auhinna konkurssi. Samuti valmistatakse ette ja toetatakse Eesti õpilaste osalemist Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ja teistel rahvusvahelistel konkurssidel ning üritustel. Lisaks korraldame me õpetajatekoolitusi ja infopäevi uurimistööde juhendamisest koolis. 2007. aasta olulisemad kordaminekud:

• Eesti noor (Victor Alari Gustav Adolfi Gümnaasiumist) osales esmakordselt Intel ISEFil (International Science and Engineering Fair) USAs ja tema töö leidis seal oma erialaliidu (mereuuringud) poolt äramärkimist. ISEF on maailma suurim gümnaasiumiealiste õpilaste uurimistööde konkurss (1500 osalejat 48 välisriigist ja kõigist USA osariikidest). • Hillar Liiv Saaremaa Ühisgümnaasiumist pälvis Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil eripreemia – nädalase stipendiumi uuringuteks Valencia ülikooli välibaasis. • Positiivne on see, et kõigi meie poolt korraldatud konkursside (õpilaste, üliõpilaste ja teaduse populariseerimise auhinna) osalusnumbrid on püsinud stabiilsena ja üliõpilaste puhul isegi pea kolmandiku võrra suurenenud. Põhjust võib otsida auhinnafondide olulises suurenemises võrreldes eelemiste aastatega. Õpilaskonkursi auhinnafond 50 000 krooni, osalejaid 51, auhinnatuid 7, lisaks 6 eripreemiat; üliõpilaskonkurssi auhinnafond 528 000 krooni, osalejaid 336, auhinnatuid 36; teaduse populariseerimise auhinna auhinnafond 160 000 krooni, osalejaid 28, auhinnasaajaid 9.

Teadusprogrammid, tugiteenused ja teaduse populariseerimine

Võrgustiku põhitegevusteks 2007. aastal olid:

Teadusprogrammid, tugiteenused ja teaduse populariseerimine

• Üliõpilaste teadustööde konkursi laureaatide hulka on jõudnud mitmed õpilaste konkursi endised laureaadid. 2007. aastal pälvis Margus Niitsoo 1. preemia bakalaureuse tasemel (3. preemia 2005. aasta Euroopa noorteadlaste konkursil) ja Dan Bogdanov 2. preemia magistritasemel (esindas Eestit 2002. aastal noorte teadusmessil ESE2002 ja pälvis seal 1. preemia infotehnoloogia valdkonnas). Varem on 2. preemia pälvinud Liina Saar (eripreemia 2002. aasta Euroopa noorteadlaste konkursil). • Õpilaste huvi Õpilaste Teadusliku Ühingu ürituste vastu on oluliselt suurenenud – suvelaagris Viitnal osales ligi 60 noort ja 4. aastakonverentsil Tartus üle 150 noore. Rekordiline oli ka ÕTÜ aastakonverentsil noorte poolt peetud ettekannete arv – esitleti 35 uurimistööd. Samuti oleme ÕTÜ kaudu leidnud juhendajad paljudele huvilistele ja ka õpilaste teadustööde konkursile jõuab üha enam teadlaste poolt juhendatud töid. • Koostöös HTMi ja AHHAAga on algatatud noorte leiutajate konkursi korraldamine, mis on suunatud ka noorematele õpilastele alates algkoolist ja seeläbi seoks ka nemad innovatsiooni ja teadusteematikaga. Konkurss saab teoks 2008. aasta sügisel.

Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) Olulisim töölõik ETISe üksuse töös oli kasutajatoe pakkumine, seda nii telefonitsi, e-posti teel kui ETISe siseste kasutajateadete vastamisel. Alates 1. maist 2007 lõpetas töö ETISe realiseerija poolne tehniline tugi – abitelefon ning kogu vigadest teada andmine on toimunud SA Archimedese vahendusel. Aasta jooksul on vastatud tuhandetele e-posti teel laekunud kirjadele ning konsulteeritud ETISe kasutajaid telefoni teel. Kuna see osa ETISest, mis peaks asutustel ja finantseerijatel võimaldama oma soovi järgi päringuid koostada, ei tööta arendaja tõttu ikka veel, loodi alternatiivne ETISe-väline lahendus, mille abil saame koostada keerukaid päringuid kõigi ETISe andmete kohta. Seda võimalust kasutasid kõik suuremad ülikoolid, ETF, HTM, TKN ja Riigikontroll erinevate päringute tellimiseks. Teadusasutuste administraatoritele tehti dünaamiliste päringute koolitus Tallinnas ja sihtfinantseerimise taotlejatele tutvustati taotluste esitamist läbi ETISe infopäevadel Tartus ja Tallinnas. Bibliomeetrilised analüüsid ETISes

Kirjeldati tarkvaranõuded ja telliti spetsiaal-tarkvara ISI publikatsioonide sidumiseks ETIS-e isikute registris olevate Eesti autoritega. Kirjeldatud tarkvara abil võeti ette mahukas töö ning seostati 8520 1997–2007. aastal ilmunud artiklit Eesti autorite ja asutustega (40 000 seost). Loodud andmebaasi kasutades teostati vastavalt TKN-i soovidele sihtfinantseerimist taotlevate teadlaste ja töögruppide bibliomeetriline ülevaade.

Eesti Teadusportaal

2007. aasta jooksul toimus 270 eestikeelse ja 11 inglisekeelse uudise lisamine portaali. 2007. aastal lisati portaali kalendrimoodulisse 65 sündmust.

Teaduskompetentsi Nõukogu büroo Teaduskompetentsi Nõukogu (TKN) büroo tegevused 2007. a olid seotud eelkõige TKNi teenindamisega: koosolekute ettevalmistamine ning läbiviimine, 2006. a lõppenud sihtfinantseeritavate teemade lõppretsenseerimise korraldamine ning 2007. a sihtfinantseerimise taotlusvooru korraldamine. 2008. a sihtfinantseerimise taotlusi vaatas läbi ning osales taotluste retsenseerimisel lisaks TKNile 88 tippteadlastest koosnev ekspertide kogu, sealhulgas 42 väliseksperti. Kuna 2007. a lõppes 132 sihtfinantseeritavat teemat 214-st ehk 61,6% kõigist sihtfinantseeritavatest teemadest, siis oli 2008. aastaks esitatud uute taotluste arv erakordselt suur: kokku 149 uue sihtfinantseeritava teema taotlust. TKN soovitas sihtfinantseerida 115 uut sihtfinantseerimise taotlust ning sihtfinantseerimise jäägist rahastada 3 uut teemat. Rahastamata jäeti 31 uut taotlust. 2008. a rahastatavatest teemadest kuulub 43,1% loodus- ja tehnikateaduste valdkonda, 26,4% bio- ja keskkonnateaduste valdkonda, 15,4% ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda ning 15,1% terviseuuringute valdkonda Büroo juhataja Madis Saluveer oli ka Eesti-Gruusia projekti „Teaduse administreerimise efektiivse mudeli loomine: ülevaade EL kogemustest ning soovituste väljatöötamine Gruusia Haridus- ja Teadusministeeriumile T&A poliitika ellurakendamiseks” Eestipoolne koordinaator. Projekti raames viidi 2007. a Gruusias läbi kaks seminari ning avaldati viis publikatsiooni (vt http://www.archimedes. ee/teadus/index.php?leht=103). Lisaks andis büroo välja igakuist elektroonilist T&A suundumuste uudiskirja ning osales edukas kolmeaastases ERA-Net projektitaotluses „ERA-Instruments”, mis algab aprillis 2008.

Majandusaasta aruanne

STRUKTUURITOETUSTE RAKENDUSÜKSUS INIMESED:

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Bilanss

www.archimedes.ee/struktuurifondid

31.12.2007

31.12.2006

115 561 530

101 262 738

78 276 593

47 795 581

VARAD

INIMESED: Eiko Keeman........................ T&A majanduskeskkonna arendamise büroo koordinaator Alice Liblik............................. juhataja asetäitja Annemari Päll..................... T&A inimressursi arendamise büroo koordinaator Eve Sild.................................... struktuuritoetuste rakendusüksuse juhataja 29. novembril akrediteeriti sihtasutus Archimedes perioodi 2007–2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena. Sellele eelnes kuus kuud ettevalmistusi vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja rakendusüksuse tegevuse käivitamiseks – üksuse struktuuri loomine, personali värbamine ja koolitus, valdkonnaga seotud info levitamine, koostöö struktuuritoetusi rakendavate asutustega. Rakendusüksusena hakkame vahendama Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmiseks ning inimressursi arendamiseks suunatud struktuuritoetusi, mida antud perioodiks on planeeritud 8,6 miljardi krooni ulatuses. Täpsemalt on toetuste kasutamine määratletud struktuurivahendite strateegia raames koostatud rakenduskavade kaudu: majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise” kaudu ja inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine” osas. Rakendusüksuseks olemine tähendab, et meie ülesanneteks on toetuste taotluste menetlemine, toetuse saajate nõustamine, väljamaksete tegemine ja väljamaksetaotluste ning kulude abikõlblikkuse kontrollimine.

Käibevara: Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku:

3 634

606

193 841 757

149 058 925

469 350

489 498

Põhivara Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara kokku: VARAD KOKKU

896

2 228

470 246

491 726

194 312 003

149 550 651

KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised kohustused kokku

107 956

102 353

191 842 035

146 117 866

191 949 991

146 220 219

52 633

160 589

Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Põhivara sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku

491 726

52 633

652 315

Netovara Akumuleeritud tulem Aruandeperioodi tulem Netovara kokku KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU

3 169 843

495 028

-860 464

2 183 089

2 309 379

2 678 117

194 312 003

149 550 651

Aruandeperioodi tegevustulem

Tulemiaruanne Sihtotstarbelised annetused ja toetused Sihtotstarbelised annetused ja toetused põhivara finantseerimiseks Tulu ettevõtlusest Muud tulud Kokku tulud:

Korrigeerimine põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlusega 2007

2006

139 278 022

125 009 072

Korrigeerimine põhivara sihtfinantseerimise amortisatsiooniga Korrigeeritud tegevustulem Muutus nõuetes ostjate vastu Muutus viitlaekumistes Muutus nõuetes toetuste ja siirete eest

212 731

235 140

20 988

50 400

2 214 845

141 726 586

125 294 612

Muutus muudes nõuetes

-22 560 583

-17 739 056

Jagatud annetused ja toetused

-95 110 228

-85 250 814

Sotsiaalmaksud Tööjõukulud kokku Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud kulud Kokku kulud:

-20 320 585

-15 842 698

-7 031 943

-5 360 739

-27 352 528

-21 203 437

-201 882

-235 140

-7 010

-683

-145 232 231

-124 429 130

-3 505 645

865 482

Finantstulud ja -kulud: Muud finantstulud ja -kulud Kahjum valuutakursi muutustest Aruandeaasta tulem

2 762 631

1 420 513

-117 450

-102 906

-860 464

2 183 089

-235 140

-3 251 457

1 269 369

408 919

-315 345

-3 182

-5 457 868

-1 016 552 -824 -7 151 095

Muutus muudes ettemaksetes

-54 371

-23 088

-30 001 314

-8 510 086

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku Muutus võlgades tarnijatele Muutus maksu-, lõivu- ja trahvikohustustes Muutus toetuste ja siirete kohustustes

-557 811

896 013

1 441 550

1 014 969

44 863

354 285

208 788

48 904

1 475 627

-12 248

1 192 115

414 530

Muutus saadud toetuste ettemaksetes

41 919 037

24 382 532

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus

45 724 169

27 098 985

Rahavood põhitegevusest kokku

12 471 398

19 858 268

-180 402

-139 189

139 189

Tasutud põhivara eest Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Korrigeerimine kapitalirendi tingimustel soetatud põhivaraga

139 189

Laekunud intressid ja muu finantstulu

2 236 508

1 418 825

Rahavood investeerimistegevusest kokku

2 056 106

1 558 014

-102 353

-118 681

-10 699

-11 766

Tagasi makstud kapitalirendikohustused Makstud intressid

Põhitegevuse tulem

235 140

98 749

Muutus muudes kohustustes Palgakulu

201 882

-24 996 743

Muutus viitvõlgades

Tööjõu kulud:

2006 1 269 369

Muutus toetuste ettemaksetes

Muutus võlgades töövõtjatele Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

2007 -3 453 339

Makstud muud finantskulud

-115 660

Rahavood finantseerimistegevusest kokku

-228 712

-130 447

14 298 792

21 285 835

Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses

101 262 738

79 976 903

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus

115 561 530

101 262 738

14 298 792

21 285 835

Raha ja pangakontode muutus

Majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne