Sihtasutus Archimedes aastaraamat 2016

EEstI HArIDUsE JA tEADUsE HEAKs

ar

c

h

ed

es

Õpiränne

m

Akadeemiline tunnustamine

i

Õppekvaliteet Stipendiumid Struktuuritoetused Noored

si

ht

Rahvusvahelistumine

as

u

Elukestev õpe

tu

s

aasta r aa m at 2016

Väljaandja: Sihtasutus Archimedes www.archimedes.ee Tallinn Koidula 13a 10125 Tallinn Tel 699 9399, info@archimedes.ee Tallinn Toompuiestee 30 10149 Tallinn Tel 640 0455, info@archimedes.ee Tartu Väike-Turu 8 51013 Tartu Tel 730 0800, info@archimedes.ee ISSN: 1406-7714 Koostaja: Eero Loonurm Toimetajad: Karol Sepik, Margit Brückel, Merily Remma, Kaidi-Kerli Kärner, Maris Matsi, Karin Laansoo, Priit Pruul, Regina Rähn, Kai Treier Kujundus: Epp Leesik Trükk: Ecoprint AS

Aastaraamat 2016

Andke mulle toetuspunkt ja ma liigutan maailma.

Archimedes

Sisukord 7

eessõna nõukogu esindajalt

8

eessõna juhatuselt

10

sihtasutus archimedes haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas

12

ak adeemilise tunnustamise agentuur ehk eesti enic/naric keskus

16

noorteagentuur (sana)

28

eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur (ekk a)

32

hariduse r ahvusvahelistumise agentuur (har a)

64

Archimedes tunnustas Kuldõunaga haridus- ja noortevaldkonda

66

struktuuritoetuste agentuur (STR)

70

sihtasutuse eelarve

72

sa archimedes töötajad seisuga 31.12.2016

74

sihtasutuse struktuur

Hea lugeja!

Vaadates taaskord tagasi lõppenud aastale, sooviksin eelkõige tunnustada ja tänada Archimedese juhatust ja kogu meeskonda, kes te oma tööd suure pühendumuse ja teotahtega ning tulemuslikult teinud olete.

2016. aastal nägime läbi aegade suurimat kraadiõppe välistudengite arvu, mis sügise seisuga ulatus pea 4000ni. Kasvas kesk- ja kõrgharidust tõendavate dokumentide hindamise vajadus. Sihtasutus on saanud uusi ülesandeid eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe näol ning ka teinud uuendusi luues kutseõppes esmakordselt rahvusvahelise hindamiskomisjoni ning esmakordselt läbi viies kõrg- ja kutsehariduse õppekavade ühishindamise.

2016. aastal hoogustusid EL struktuuritoetuste 2014-2020 perioodist kavandatud tegevused.

Tunnustus ja tänu Teile kõigile nii 2016. aasta kordaminekute kui ka kogu kahe kümnendi jooksul tehtu eest! Olete loonud Archimedesest usaldusväärse ja hinnatud partneri hariduse-, teaduseja noortepoliitika rakendamisel.

k adri ma asik

Soovin teile edukat ja teguderohket juubeliaastat!

Kadri Maasik Nõukogu esimees

7

Head koostööpartnerid ja kallid kolleegid!

Kirjutades täna eessõna 2016. aastat käsitlevasse aastaraamatusse, oleme jõudnud juba Sihtasutuse Archimedes 20. aastaringi. Need aastad on olnud osa meie kõigi professionaalsest eluloost, kus samal ajal on tulnud olla tulevikku vaatav ja innovaatiline ning rutiinitaluv ja täpne.

Juhatuse laual on sihtasutuse aastaraamatud alates aastast 2001. Seal on kirjeldatud meie tegemisi ja õnnestumisi, vähem eksimusi ja probleeme. Läbi aastate võiks üldistada, et seal on kirjeldatud tuhandete inimeste püüdlusi muuta maailma paremaks ja Eestit inimsõbralikumaks ning kavatsusi otsida häid ideid teistest riikidest, mida võiks meilgi kasutada ja kolleegidega jagada.

Ehk iseloomustabki Archimedest enim tulevikku vaatav pilk, sest planeerime oma tegevusi pikalt ette ning püüame mitte takerduda vanas. Kõige aluseks on alati koostöö ning usaldus. Me viime ellu oma tegevusi koos sadade ekspertidega, kes igal aastal panustavad oma oskuste ja teadmistega. Archimedese tegevuste mehhanisme hoiavad töös meie töötajad, kes teavad, et ka keerulisi bürokraatianõudeid tuleb rakendada inimsõbralikult. Usaldus ja endast parima andmine on need printsiibid, mida me järgime. Tahame tänada kõiki sihtasutusega seotud inimesi ja töötajaid, kelle 2016.a. professionaalsest eluloost on kujunenud selle aastaraamatu sisu.

8

r ait toompere juhatuse esimees

eve sild juhatuse liige

Läbi aegade on Archimedes rakendanud sadu programme, üksikute tegevuste pilt on veelgi kirjum. Kuid üksikutest puudest kasvab mets, tilkadest ookean. Kahekümne aasta jooksul oleme rahastanud üle 100 000 inimese õpirännet ning enam kui 1500 rahvusvahelist koostööprojekti on saanud meie toetuse. Oleme hinnanud 16 000 välisriigi haridust tõendavat dokumenti ja enam kui 17 000 päringut haridussüsteemide ja kvalifikatsioonide kohta on saanud meilt vastuse. Eesti kõrgharidus- ja teadusasutused on saanud Euroopa Liidu struktuuritoetustest tuge ca 500 miljoni euro ulatuses. Selle rahaga on kaasajastatud nii õpi- kui teaduskeskkonda.

Meie tänane töökeskkond on kõike muud kui rahulik. Seda mõjutavad Brexit, rändekriis, Euroopa Liidu identiteediotsingud ja rahvusvahelised haridusuuendused. Meie kohustus on uuenenud oludega kaasas käia ning kõigiti kaasa aidata rahumeelse ja inimnäolise Euroopa säilimisele ja arenemisele. Tänase Euroopa avatud piirid ja riikide- ning inimestevaheline sõbralik suhtlemine näivad nii iseenesest mõistetavad. Siinkohal võiks meelde tuletada, et 1998. aastal, kui me alustasime Euroopa haridusprogrammide rakendamisega, olid piirid suletud ja Euroopa Liidust saime vaid unistada.

Erasmuse programm, mille 30. aastapäeva me 2017. aastal tähistame, oli omamoodi vabaduse programm. Ta avas piire ja välisülikoolide uksi. Enne seda oli tasuta välisülikoolis õppimine ulme.

Hoiame neid väärtusi, millest oleme harjunud osa saama ja jagame neid teadmisi ja oskusi, milles oleme tugevad. Head lugemist!

Lugupidamisega, SA Archimedes juhatus

9

Sihtasutus Archimedes Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime.

VALITSUSASUTUSED

Ministeeriumi asutused jagunevad haldusalas järgmiselt:

• valitsusasutused

SIHTASUTUSED JA ÄRIÜHINGUD

RAKENDUSKÕRGKOOLID

• sihtasutused ja äriühingud

RIIGIGÜMNAASIUMID

• riigigümnaasiumid • riigiasutused • kutseõppeasutused • hariduslike erivajaduste õpilaste koolid • teadus- ja arendusasutused • rakenduskõrgkoolid

10

TEADUS- JA ARENDUSASUTUSED

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE KUTSEKOOLID ÕPPEASUTUSED

RIIGIASUTUSED

SIHTASUTUSED JA ÄRIÜHINGUD

Üks Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsevatest sihtasutustest on ka SA Archimedes. Haridus- ja Teadusministeerium asutas Sihtasutuse Archimedes 1997. aastal Eesti haridusja teadussüsteemi ning noortevaldkonna arendamiseks.

Lisaks meile on veel ministeeriumi haldusalas mitmeid sihtasutusi, kes on kõik oma valdkonna kompetentsikeskused.

Ministeeriumi haldusala sihtasutused on:

• Sihtasutus Archimedes • Sihtasutus Kutsekoda • Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus • Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus • Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA • Sihtasutus Innove • Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

Sihtasutus Archimedes on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas Euroopa Liidu ja Eesti haridus-, teadusja noortepoliitika meetmete rakendaja:

• Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur • välisriigi diplomite jt kvalifikatsioonide tunnustamise keskus Eestis

• riiklike haridus- ja noortevaldkonna

programmide koordineerija ja elluviija

• rahvusvaheliste haridus- ja noortevaldkonna koostööprogrammide riiklik agentuur

• noortevaldkonna arendaja riikliku noortepoliitika raames • Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksus kõrgharidus- ja teadusvaldkonnas

11

Akadeemilise tunnustamise agentuur / ENIC /

Välisriigi kvalifikatsioonide hindamine Välisriigi kvalifikatsioonide hindamine ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine on agentuuri üks põhitegevus. 2016. aastal esitati agentuurile hindamiseks ja vastavuse määramiseks 2319 kesk- ja kõrgharidust tõendavat kvalifikatsiooni kokku 107 välisriigist. Enim taotlusi esitati Venemaa (321 taotlust), Ukraina (286), Nigeeria (251), Bangladeshi (233) ja Suurbritannia (118) kvalifikatsioonide hindamiseks.

Asutustest olid suurimad hindamise taotlejad Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Euroakadeemia. Tööandjatest esitavad hindamistaotlusi peamiselt ministeeriumid, Riigikantselei ja Terviseamet.

2319 1933

1453

2047

1508

1469 1258

1234

1583 1248

2012

2013

2014

2015

2016

joonis 1. agentuurile hindamiseks esitatud välisriigi kvalifik atsioonide arv 2012-2016.

12

2012

2013

2014

2015

2016

joonis 2. agentuurile esitatud kirjalike päringute arv 2012-2016.

Haridus- ja tunnustamisalase teabe andmine Välisriigi kvalifikatsioonide hindamise ja vastavuse määramise kõrval on agentuuri teine peamine ülesanne anda teavet Eesti ja välisriigi haridussüsteemidest, kvalifikatsioonidest ja tunnustamise küsimustes. http://www.archimedes.ee/enic/ Päringutele vastamine

www.archimedes.ee/enic/ Välisriikide ja Eesti haridussüsteemide, kõrgkoolide, kvalifikatsioonide, tunnustamist reguleerivate õigusaktide,

Location tunnustamispõhimõtete ja muu kõrghariduse või tunnus-

tamisega seonduva kohta käiva teabe andmiseks vastati All Users ja suulistele järelepärimistele. 2016. aastal tehti kirjalikele 100.00% Sessions keskusele 1234 kirjalikku järelepärimist, sh välisriikide asutuste ja eraisikute poolt Eesti haridussüsteemi, kutsealase Map Overlay tunnustamise või kvalifikatsioonide kohta 234 päringut.

Enim järelepärimisi tehti Suurbritannia (116 päringut), Venemaa (67), USA (33), Taani (32), endise NSV Liidu (32), Hollandi (31) ja Saksamaa (27) kõrgharidussüsteemide, õppeasutuste ja kvalifikatsioonide kohta. Paljud tööandjad ja diplomiomanikud pöörduvad keskuse poole, et saada kinnitust varasemas haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni vastavusele. Üheks oluliseks teabe andmise vahendiks on Eesti ENIC/ GO TO REPORT NARIC keskuse kodulehekülg, millelt leiab  informatsiooni akadeemilise tunnustamise üldpõhimõtete, hindamise Jan ja1, Eesti 2016haridussüs- Dec 31, 2016 taotlemise, kutsealase tunnustamise teemi kohta. 2016. aastal oli keskuse veebilehel üle 15 000 külastuse 128 riigist. Enim külastati keskuse veebilehte Eestist (9862 külastust), Venemaalt (639), Soomest (461), Suurbritanniast (319), Ukrainast (319), Ameerika Ühendriikidest (257), Saksamaalt (215), Prantsusmaalt (162) ja Rootsist (150).

Summary

1

9,862

Agentuuri veebilehte külastati 128 riigist Acquisition Country

Behavior

Conversions

13

Kutsealane tunnustamine Kutsealase tunnustamise osas täidab agentuur tugikeskuse ülesandeid. Koostöös pädevate asutuste ja teiste tugikeskustega antakse teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta Eestis. Tugikeskuse koduleht koondab baasinfo tunnustamise põhimõtete, Eestis reguleeritud kutsete ning pädevate asutuste kohta. Koduleht hoitakse ajakohasena koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

2016. aastal esitati agentuurile 20 kirjalikku päringut 10 riigist. Sarnaselt eelmistele aastatele moodustasid päringutest olulise osa küsimused tervishoiutöötajate (arst, hambaarst, ämmaemand, õde) ja õpetajate kutsealase tunnustamise kohta.

Septembris alustati pagulaste kvalifikatsioonide tunnustamise lisadokumendi kavandi koostamist ning töötatakse välja juhendid ENIC/NARIC keskuste kodulehtede sisu ja infomaterjalide koostamiseks.

Ülemaailmse konventsiooni väljatöötamise komitee Maikuus alustas tööd UNESCO juurde loodud ülemaailmse tunnustamise konventsiooni väljatöötamise komitee, milles osaleb eksperdina ka agentuuri juhataja. Komitee ülesandeks on koostada 2017. aasta lõpuks konventsiooni kavand, mis hõlmab kõiki maailma regioone.

ASEM tunnustamise töörühm

Aastatel 2012-2016 esitati agentuurile kokku 192 kirjalikku kutsealase tunnustamise küsimust. Tervishoiu reguleeritud kutsete kohta esitati sel perioodil 72 päringut ning õpetajate (sh alusharidus) kutsekvalifikatsiooni kohta saadi 47 päringut. Viimasel viiel aastal on kirjalikke päringuid esitatud 37 riigist. Kõige enam on küsimusi esitatud Eestist (76), Ukrainast (20) ning Hispaaniast ja Venemaalt (12). Nimetatud perioodil paistis kirjalike päringute rohkuse poolest silma 2014. aasta, kui keskusele esitati 73 kirjalikku päringut.

Rahvusvaheline tegevus Agentuuri töötajad osalesid mitme rahvusvahelise organisatsiooni juures tegutseva büroo, töörühma või komitee töös.

Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee Agentuuri juhataja Gunnar vaht on Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee büroo liige. Büroo ülesandeks on jälgida konventsiooni rakendamist ja valmistada ette konventsiooniga seonduvaid lisadokumente. Aasta alguses valmistas büroo ette konventsiooni lisadokumendi ühiskraadide tunnustamise kohta ning uuriti Lissaboni tunnustamise konventsiooni täitmist, mille põhjal koostati raport.

14

koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga korr aldas agentuur 14.-15. aprillil tallinnas neljanda aSEM tunnustamise töörühma koosoleku, ametliku nimetusega “the 4th working group meeting for implementation ASEM recognition bridging declar ation”.

ASEM (Asia-Europe Meeting) tunnustamise töörühma ülesandeks on luua vahendid regioonidevahelise kvalifikatsioonide tunnustamise deklaratsioonis nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldas agentuur 14.-15. aprillil Tallinnas neljanda ASEM tunnustamise töörühma koosoleku, ametliku nimetusega The 4th Working Group Meeting for Imp-

lementation ASEM Recognition Bridging Declaration. Koosolekul osales 11 esindajat kaheksast riigist: Hiinast, Eestist, Lätist, Leedust, Malaisiast, Suurbritanniast ning esmakordselt - Filipiinidelt ja Rumeeniast. Koosoleku põhiteemadeks olid tunnustamise juhendraamatu koostamine, Aasia koostöövõrgu kodulehe arendamine ja piiriülese kõrghariduse kvaliteedi hindamine.

Projektid ja koolitused Jätkati tööd Baltimaade automaatse tunnustamise projekti AURBELL eesmärkide täitmiseks, milleks oli analüüsida kolme Balti riigi kõrgharidussüsteemide sarnasusi ja leida võimalusi kõrghariduskvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks. Projekt lõppes Riias rahvusvahelise konverentsiga “Automatic recognition: potential and challenges“. Baltimaade ENIC/NARIC keskused koostasid projektiraporti ning esitasid ühised ettepanekud riikide haridusministeeriumitele. Projekti tulemusel valmis ka kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise kokkuleppe kavand.

Agentuur on partneriks kolmele Euroopa Komisjoni NARIC projektile: 1) FRAUDOC, mille ülesandeks on koguda teavet diplomiveskite ja võltsdiplomite kohta ning koostada koostöövõrgustikele juhendmaterjalid; 2) SCAN-D2, mille ülesandeks on täiendada Euroopa kõrgkoolide

diplomite näidiste andmebaasi ja 3) ISOBAQ, mille raames kogutakse Bologna-eelsete kvalifikatsioonide tunnustamise alaseid õigusakte ja dokumente ning koostatakse vastav andmebaas.

Lisaks mitmesuguste komiteede, töörühmade ja projektitegevustele osalesid agentuuri töötajad rahvusvahelises koostöös koolitajate või nõustajatena. Koos Läti eksperdiga osaleti TWINNING programmi raames 5-päevasel ekspertmissioonil Aserbaidžaanis. Missiooni eesmärk oli anda teavet ja nõustada Aserbaidžaani pädevaid asutusi välisriigi kvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise küsimustes ning anda nõu Aserbaidžaani ENIC keskuse arendamiseks. Šveitsi ENIC keskuse kutsel viidi Bernis läbi 1-päevane koolitus Šveitsi kõrgkoolidele Venemaa, Ukraina ja Valgevene haridussüsteemidest ja kvalifikatsioonide hindamisest.

Veebruaris viibis agentuuri juures kahepäevasel õppevisiidil Rootsi ENIC/NARIC keskus, mille eesmärgiks oli saada põhjalikum ülevaade Eesti kutseharidusest ja erinevatel aegadel välja antud kutseharidust tõendavatest kvalifikatsioonidest.

15

NOORTEAGENTUUR / SANA /

Aitame Eestil kasvada!

See tähendab, et panustame oma tegevustega aktiivselt sellesse, et Eestist kujuneks tark, hooliv ning avatud riik, kus igal inimesel on hea elada ning millel on sõpru, mõttekaaslasi ning toetajaid igas maailmanurgas. Sedasama soovime ka igale noorele.

Seda visiooni viime ellu Noorteagentuuri erinevate põhitegevuste kaudu – Nii soodustame „Hooliva klassiga“ noorsootöö väärtuste ja meetodite kaudu hooliva meeskonna kujunemist koolis; „Noortekohtumistega“ toetame Eestis elavate eri kultuuritaustaga noorte ühistegevusi ja teineteise tundmaõppimist, mille tulemusel sünnib sidusam ühiskond; „Erasmus+: Euroopa Noored“ kaudu toetame eeskätt noorte ja noorsootöötajate kultuuridevahelise pädevuse arengut ja maailma mitmekesisuse mõistmist.

Noorsootöötajate täiendõppe arendamise ja korraldamisega aitame kaasa noorsootöös ja ühiskonnas oluliste väärtuste mõistmisele ning noortele võrdsete arenguvõimaluste loomisele.

Noorteagentuuri kahekümnes tegutsemisaasta tõotab tulla tegusam kõigist varasematest seoses Eesti EL Nõukogu eesistumisega ning aktiviseerunud noortepoliitika ja noorsootöö kujundamisega nii Eestis kui Euroopa tasandil, milles Noorteagentuuril nagu ikka on oluline roll.

Reet Kost

Noorteagentuuri juhataja

16

SA Archimedese noorteagentuur

SANA uus nägu Kui 2015. aastal muutus Euroopa Noored Eesti büroo SA Archimedese noorteagentuuriks, ehk nagu meile meeldib öelda - SANA, siis 2016. aasta oli Noorteagentuuri jaoks sõna otses mõttes märgilise tähendusega. Miks? Sest just eelmisel aastal sai koostöös loovagentuuriga Rakett valmis Noorteagentuuri uhiuus visuaalne identiteet, mis peegeldab märksa paremini seda nooruslikku vaimu ja vaimsust, millega me igapäevaselt kokku puutume. Sõnamärk SANA peidab endas Archimedese kruvi ja värvilahenduse aluseks on võetud tuli, mis annab identiteedile jõulisust ja aktiivsust. Tänaseks on SANA uus väljanägemine väga hästi vastu võetud ning on kahtlemata meile töös väga suureks abiks.

17

2016. AASTA NUMBRITES 66

Koolitustegevust, sh 8 rahvusvahelist

1860

Koolitustel osalenud noort, noorsootöötajat, noortejuhti

130

Noort ja noorsootöötajat saadetud 59 väliskoolitusele

6310 122 44

Erasmus+ programmi kolmandal tegevusaastal püsis Noorteagentuurile esitatud taotluste arv sarnane eelneva aastaga. Kokku laekus 282 taotlust kõigist Eesti maakondadest peale Lääne-Virumaa. Kahe viimase aasta lõikes on kaasatud kogu Eesti. Suurem kasv on toimunud Tartumaal ja Ida-Virumaal, seda ennekõike Harjumaa ja Pärnumaa arvelt.

Kokku toetati 2016. aastal 122 projekti üle 2,6 miljoni euroga. Toetusprotsent on seega 43%. Endiselt on populaarseimad tegevusvaldkonnad noortevahetused ja noorsootöötajate õpiränne. Eesti akrediteeritud Euroopa vabatahtliku teenistuse organisatsioonide arv kasvas 24 uue organisatsiooni võrra. Toetatud projektides osaleb 3850 noort ja noorsootöötajat.

Osalejat Erasmus+ infoüritustel Toetatud Erasmus+ noortevaldkonna taotlust Toetatud Noortekohtumiste taotlust

Koostöös Erasmus+ esitlejate, Eurodesk võrgustiku ja Europeersi noortega korraldasime infosessioone kõigis maakondades, et rahvusvahelised pakkumised ning projektivõimalused oleksid kättesaadavad ka vähemate võimalustega noortele. Noorte oskuste ja projektide kvaliteedi tõstmiseks on alustatud ettevõtmisega “Rahvusvaheline projektiõpe koolidesse”, millega hakatakse põhikooli noortele pakkuma valikainet, kus õpitakse kirjutama ning teostama Erasmus+ noortevaldkonna projekte. Osalemas on 15 pilootkooli üle riigi.

18

Erasmus+ projektitegijad on aktiivsed terves Eestis

117 Harju maakond

Hiiu maakond 7

Lääne maakond

Rapla maakond 4

Järva maakond

5

Pärnu maakond 15

Ida-Viru maakond 43

Jõgeva maakond 3

3

2 Saare maakond

Lääne-Viru maakond 0

Viljandi maakond 13 Valga maakond 4

57 Tartu maakond Põlva maakond 8 Võru maakond

1

NOORTEKOHTUMISED Kes oleks osanud aimata, et 2015. aastal alguse saanud Noortekohtumiste programm osutub sedavõrd menukaks, et seda võib täna juba täie tõsidusega üheks Eesti toimivamaks lõimumisprogrammiks pidada. Oma teisel tegevusaastal viis Noortekohtumise programm 45 projekti raames kokku 1700 Eestis elavat erineva emakeelega noort. Kokkuliidetuna vältasid üle Eesti toimunud kohtumised tervelt 363 päeva.

Kuigi Noortekohtumiste peamiseks sihtgrupiks on põhikoolinoored ning projektis osalejate vanus jääb üldiselt vahemikku 12-16 eluaastat, siis möödunud aastal võimaldasime kohtumistesse kaasata ka gümnaasiuminoori. 2016. aastal toimunud projektidest olid 60% jätkuvalt suunatud põhikoolinoortele, 30% projektides olid kaasatud ka mõned gümnasistid ja 10% kohtumistest olid suunatud ainult gümnaasiumiastme noortele.

Kui 2015. aastal olid peamised projektitegijad pärit Harjumaalt, Virumaalt ja Lõuna-Eestist, siis eelmisel aastal korraldati juba tervelt 40% projektidest teistes Eesti maakondades. Nii lisandus mitmeid noortekohtumisi näiteks Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Hetkel on noortekohtumiste poolt kaardistamata veel Kesk-Eesti, kuhu loodetakse jõuda 2017. aastal. Kõige tublima panuse esitatud taotlustest andsid erinevad koolid (42%) ja noorteühendused (33%), ülejäänud taotlejad tulevad noortekeskustest ja huvikoolidest.

“Et Noortekohtumise eesmärgiks on soodustada Eestis elavate erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut, siis oleme mõistagi uhked selle üle, et koolitus- ja nõustamistegevuste abil oleme toetanud nii õppimise kvaliteeti kui ka noorte harjumust oma mitteformaalse õppe kogemust mõtestada. Ühtlasi oleme märganud, et suhtlemine ja sõbrunemine toimub isegi juhul, kui keeleoskus mõnevõrra takistab.

Hea näide sellest on ühe Paldiski noormehe lause projektikülastusel, kui ta küsimuse peale: “Kuidas läheb?”, kõige siiramalt vastas: “Oi, väga hästi, NII lõbus on, suhtlen kõigiga, kuigi midagi ei saa aru”. Seega pakuvad Noortekohtumised positiivseid kogemusi ka siis, kui keeleoskusest teinekord vajaka jääb,” lausus Noortekohtumiste projektijuht Triin Ulla.

noortekohtumised

2016 NUMBRITES

44

Toetuse saanud projekti

74

Toimunud noortekohtumist

1601 158 600

Osalenud noort

Toetuseks välja makstud eurot

19

NOORTEKOHTUMISED SÕNAS JA PILDIS “Õppisin, et rahvus ei näita inimese olemust. Õppisin kirjutama projekti koos teistega ning selle järgi organiseerima laagrites planeeritud tegevusi.”

Projekti korraldanud noor, Iisaku

“Kõik selle projekti kirjutamise juures tasus end ära alates keelepraktikast, uutest sõpradest kuni super kogemuseni välja!

Teeksin seda iga kell uuesti.”

Projekti korraldanud noor, Tallinn

“Ma tean nüüd, et saan hakkama venekeelses keskkonnas ja ei karda suhelda teistega, kuigi ei valda nii palju vene keelt. Ma usun enda võimetesse nüüd rohkem ja ei karda uusi asju juurde õppida, millest ma võib-olla pole isegi midagi kuulnud.”

Projekti osaleja, Kuressaare

20

archimedese tunnustussündmus kuldõun, toimus 2016 a asta detsembrikuus. nii jõhvi kui k a laulasma a noortekohtumiste projektid said kuldõuna auhinnagalal tunnustuse.

Hoolivad väärtused Üks Noorteagentuuri uuemaid ettevõtmisi on Hoolivate väärtuste programm, mis käivitus 2016.aasta sügisel. Tegevuskava rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning selle eesmärgiks on juhtida rohkem tähelepanu positiivsetele väärtustele nagu mitmekesisus, avatus, austus, hoolivus ja sõbralikkus ning aidata noorsootöö kaudu kaasa nende väärtuste mõistmisele ja süvenemisele Eesti noorte seas ja ühiskonnas laiemalt. Ühtlasi on tegemist rahvusvahelise kõlapinnaga No Hate Speech kampaania häälekandjaga Eestis.

Lühikese aja jooksul on Hoolivate väärtuste tegevuskava juba tublisti käima läinud. Üheks oluliseks verstapostiks oli esimene Hoolivate väärtuste baaskoolitus, mille lõpetas 18 Tallinna noorsootöötajat.

Tallinna koolitusgrupp täiendas 12 õppepäeva jooksul oma praktilisi oskusi ja teadmisi kultuurilisest mitmekesisusest, tõrjutud gruppidega töötamisest ning väärtuspõhisest noorsootööst. Koolitusprogramm sisaldas muuhulgas ka õppekäike sünagoogi ja islami palveruumidesse ning Stockholmi noortekeskusesse Fryshuset’isse.

Hoolivate väärtuste projektijuhi Maari Põimi sõnul jäid osalejad baaskoolitusega väga rahule ning adusid, et varasemad teadmised ja oskused vastavatel teemadel vajasid oluliselt täiendust. Baaskoolitustega, mis pakuvad spetsiifilisi meetodeid ja näpunäiteid, kuidas noorte kultuuriliste ja etniliste eripäradega toime tulla ning kuidas käsitleda konfliktseid teemasid, jätkatakse 2017. aastal erinevates Eesti piirkondades.

21

Kultuur purki tutvustas 400 noorele erinevaid kultuure ja nende toiduvalmistamise tavasid Koostöös EANKiga toimus 7.-13. novembrini 20 noortekeskuses ja koolis kultuuridevahelise kokkamise töötubade sari „Kultuur purki!“, mille käigus ühiselt süüa valmistades õpiti tundma erinevaid kultuurikombeid ja tavasid. 400 osalenud noort 10 maakonnast annab tunnistust sellest, et huvi sääraste ettevõtmiste vastu on suur. „Kultuur purki!“ sündmustel valmistasid üheskoos toitu Eesti noored ja Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) vabatahtlikud. Valmistati gruusia, türgi, filipiini, horvaadi, ungari, armeenia, vene, ukraina, inglise, itaalia, hispaania, leedu ja saksa roogasid.

„Kultuur purki“ tõi noortekeskustesse maitseid üle ilma „Kultuur purki!“ toimus Kuusalu, Kristiine, Kesklinna, Põltsamaa, Iisaku, Imavere, Väätsa, Räpina, Sipa/Märjamaa, Kuressaare, Rannu, Alatskivi, Tõrva, Karula, Valga, Puka, Taheva ja Vastseliina noortekeskustes ning Valga põhikoolis ja Valga gümnaasiumis.

Sama kontseptsiooniga ürituse korraldas ka Konstantin Pätsu Vabaõhukool.

Kuusalus ja Alatskivil toimunud kokkamistöötubades osales grusiinlanna Nana (22). Nana tuli Eestisse EstYesi EVT koordinaatori Diana kutsel. 2016. aasta sügisest alates on Nana ülesandeks olnud Kuristiku Gümnaasiumis toetada sotsiaalpedagoogi Mailist ning teisi õpetajaid septembrini 2017. Enne Eestisse tulekut tudeeris Nana Tbilisis sotsiaalpsühholoogiat ja sotsioloogiat. EVT kasuks otsustas ta, et enne magistriõpinguid laias maailmas midagi suurt ära teha ning omandada eluks kasulikke kogemusi ja oskusi. „Kultuur purki!“ kogemusest rääkides ei ole Nana kiitusega kitsi: „Kokkamistöötoad olid vahvad ja meil oli lastega koos lõbus!“ Ka meeldis talle noortekeskuse töötajate toetav suhtumine ning osalenud laste huvi.

Nanal oli hea meel näha, et lastele toidud maitsesid.

Ka Kuusalu valla noortekeskuste noorsootöö koordi-

22

naatoril Krista Allikul jätkub vaid kiidusõnu: „Oli väga vahva üritus. Nana oli super tore ja noortega väga vahetu. Ta sai noortega nii hästi kontakti ja Gruusia tähestiku ette lugemine tekitas mõnusat elevust, kuna see on meie omast nii erinev.

Nana valmistas nii Kuusalus kui Alatskivil gruusia köögi kõige olulisemaid toite nagu hinkaali ja adžaruuli hatšapuri.

Põnevaid kokandusnippe Filipiinidelt Väätsal algas sündmus tutvustusringiga, et saada külalisega lähemalt tuttavaks. Meie külalisteks olid filipiinlane Daffodil koos oma 5. aastase tütre Destiny Hope`iga. Nad on Eestis elanud nüüdseks juba 11 kuud, kõige raskem on neil kohaneda meie kliimaga.

Tutvumisele järgnes põnev kokkamine, kes lõikas liha, kes kooris kartuleid, kes kattis lauda.

Toiduks valmistasime filipiinide pajarooga afritada, mille koostisesse käib liha ja erinevad köögiviljad ja riis. Kui meile üllatuseks kasutati toidu valmistamiseks limonaadi Sprite , siis Daffodili üllatas, et me eelistame kasutada kottide sees olevat riisi, mis lihtsustab tunduvalt riisi keetmist. Niisama vesteldes saime teada, et filipiinlased kasutavad riisikeeduvett, vistrike raviks. Seekord me seda proovima ei hakanud, vaid võtsime selle teadmise koju kaasa.

Õhtusöögilt ei puudunud ka magustoit. Magustoiduks valmistasime ise komme, aga see retsept on salajane, kõiki koostisosasid ei saanud ka meie teada. Kõige põnevamaks osutus söömine, sest nemad ei kasuta söömiseks nuge ja kahvleid. Peaks mainima, et kätega söömine oli põnev tegevus nii täiskasvanutele kui ka noortele.

Daffodili sõnul oli eestlastega veedetud õhtu suurepärane ja lõbus: “Sain jagada filipiinide toidukultuuri ja oli lahe jälgida, kuidas inimesed sõid kätega, mis pole Eestis just tavapärane - üks erinevusi Filipiinide ja Eesti toidukultuuris ongi vist see, et meie sööme hästi palju riisi ja kommetekohaselt ei kasuta me selleks kahvlit ega lusikat, vaid oma käsi. Üleüldiselt oli rabav, et inimesed kõigest rõõmuga osa võtsid.

Ma tänan kõiki neid, kes tulid, näitasid Eesti inimeste külalislahkust ning võtsid aega minu kultuuri tundmaõppimiseks!”

23

Euroopa Vabatahtlik Teenistus sai 20!

Euroopa vabatahtliku teenistuse 2016. aasta möödus paljuski sünnipäevapidustuste tähe all, sest kõikjal Euroopas tähistati just möödunud aastal Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) 20. sünnipäeva. Eestisse jõudis EVT aastal 2000 ning tänaseks on selles osalenud juba üle 1100 Eesti noore ning ligi 200 Eesti organisatsiooni.

Sünnipäeva tähistamine toimus aasta jooksul erinevate tegevuste kaudu. Kohe jaanuaris alustati foto- ja jutuvõistlusega „Vabatahtlikul juhtub“, kuhu saabus võistlustöid nii neilt, kes Eestisse vabatahtlikuks olid tulnud kui ka neilt Eesti noortelt, kes välisriigis ennast avastamas ja proovile panemas käisid.

Võistlusele laekus mitmeid põnevaid töid, kuid kahtlemata oli üks erakordsemaid Saksamaalt pärit välisvabatahtliku poolt puhtas eesti keeles kirjutatud lühijutt, milles ta selgitab, miks ta eesti keele ära õppis: „Miks mitte? Korralikul mehel peab olema üks korralik üliinimlik võime“.

Põnevaks ettevõtmiseks kujunes EVT 20 juubeliaasta pidustuste raames ka Koolituur. Aprillis külastasid 36 praegust ning endist EVT vabatahtlikku üle Eesti kahekümne viie kooli enam kui neljakümmet klassi. Just nii sai ligi 700 noort teada, et Euroopa vabatahtlik teenistus ei ole midagi kauget ja võimatut, vaid siinsamas, nende käe ulatuses, nende endi võimalus minna ja avastada maailma ning iseend.

Eestis oli sünnipäeva aasta kõrghetkeks oktoobris toimunud sünnipäevapidu, millel osales üle 200 noore ja organisatsiooni esindaja. Nende hulgast võis leida nii esimene Eestist vabatahtlikku teenistusse läinud noore kui ka need välisvabatahtlikud, kes alles hiljuti olid Eestis oma teenistust alustanud. Värvikas ja rahvusvaheline seltskond jõudis sünnipäeva tähistamise kõrvalt vahetada mõtteid ka selle üle, mida Euroopa vabatahtlik teenistus nende jaoks tähendab.

Süvenenumalt vaagisid sarnasel teemal aga aasta lõpus Leedus kogunenud Balti riikide kogenenumad EVT organisatsioonid. Nii sellel arutelul kogutud mõtted EVT tuleviku ning arenguvõimaluste üle kui ka teistes Euroopa riikides toimunud arutelude ettepanekud on üheks sisendiks 2017. aasta juulis Eesti EU eesistumise raames toimuvale rahvusvahelisele konverentsile „EVS future search conference“.

24

25

Noorteagentuuri koolitusprogramm on uuenduslik ja mitmekesine Noorteagentuuri koordineerimisel korraldatakse aasta jooksul hulgaliselt erinevaid arenguprogramme ja sadu koolitusi noortele, noorsootöötajatele ja noorteorganisatsioonidele. Koolituste läbivaks eesmärgiks on nii kogemuste jagamine kui kõigi nende pädevuste tõstmine, kes igapäevaselt oma töös noortega tegelevad.

Võimalusi uusi teadmisi ja oskusi omandada, on noorsootöötajatele rohkelt. Eelmisel aastal toimus Erasmus+: Euroopa Noored programmi rahastamisel 20 noorsootöötajate õpirände projekti, kus osales kokku 522 noorsootöötajat, nendest viis projekti toimus koostöös partnerriikidega.

26

Lisaks sellele korraldas SANA eelmisel aastal ESF tegevuse raames 6 arenguprogrammi ja 34 koolitust, kus osales ühtekokku tervelt 1339 õppijat. Koolitusi korraldati ka TCA ja Eurodeski võrgustiku raames.

Uusi koolitusi ja arenguprogramme välja töötades püütakse esmajärjekorras kaardistada huvikooli juhtide ja spetsialistide vajadusi enesetäienduseks.

SANA koolitustegevuste kvaliteedijuht-koordinaator Marko Vene sõnul on koolituste puhul järjest enam fookusesse tõusnud kultuuritaustatundlik noorsootöö, kuid valdkonnas leidis 2016. aastal esmakordselt uue teemana tutvustamist ka nutikas noorsootöö. “Õppimisalased pädevused on midagi, mis tänapäeval määratult olulised mitte ainult noorsootöötajatele, aga meile kõigile,” lisab Vene.

Muusikakoolide arenguprogramm 2015-2016 viis Noorteagentuur läbi põneva pikaajalise arenguprogrammi muusikakoolidele „Muusikakool – huvitunud õppija ja pühendunud õpetaja kohtumiskoht“, millest võttis osa 24 muusikakoolide juhti ja õpetajat 14 muusikakoolist üle Eesti.

Arenguprogrammi eesmärgiks oli aidata kaasa noorte võimeid, vajadusi ja valmisolekut arvestavate kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste avastamisele ning arendamisele muusikalises huvihariduses.

Viiest 2-päevasest koolitusest ja suvekoolist koosnenud arenguprogrammis käsitleti aasta jooksul kõikvõimalikke erinevaid teemasid, millega muusikakoolid noortega töös kokku puutuvad - teemad olid nii muusikakoolispetsiifilised kui käsitlesid ka üldisemaid noorsootöö suundi. Nii said muusikakoolid õpetust näiteks sellest, kuidas noori paremini kaasata ja motiveerida, kuidas paremini tegeleda vähemate võimalustega ning erivajadustega noortega muusika huvihariduses, milles seisneb muusikakooliõpetaja roll innovatiivse looja ja väärtuskasvatajana, kuidas lõimida formaalset ja mitteformaalset muusikaharidust. Arenguprogrammi juurde käis ka praktiliste ülesannete lahendamine ja õpiolukordade läbimängimine, kogemustest õppimine ja refleksioon.

Oluline on, et muusikakoolide arendajad peavad küsimusi, millele arenguprogrammi erinevatel koolitustel vastuseid otsiti, väga aktuaalseteks. Eriti tähtsaks peeti osalenute hulgas huvikooli juhtimist nii, et selle tegevus oleks noore jaoks huvipakkuv ja edasiviiv, et huvikooli spetsialistid oleksid kaasatud tänapäevase õpikeskkonna kujundamisse ning et saavutataks noorte mitmekülgseid vajadusi arvestav õppimiskultuur. Osalenute endi hinnangul toetas arenguprogrammis osalemine kooliarenduslike tegevuste algatamisel või ümberkujundamisel.

Osalenute poolt toodi esile, et kogetu oli põnev ja hariv; koolitus andis palju uusi mõtteid ja ideid nende mõtete edasiarendamiseks, ellu viimiseks; tekkis uusi erialatuttavaid, kellega jätkata koostööd; oli võimalus omandada uusi meetodeid ja leida uusi lähenemisteid erinevate probleemide lahendamiseks; koolitus tekitas mõistmise, et ma tean nii vähe, tähendab – tuleb õppida!

Kuna arenguprogrammis osales muusikakoole Harjumaast Võrumaani, oli osalejatel võimalus ka kogeda, et töö erinevate regioonide muusikakoolides on palju sarnasem, kui seni arvatud – hoolimata väga erinevast õpilaste arvust, rahalistest võimalustest jmt. Arenguprogrammi vältel tekkis mitmetel koolidel koostööideid, mis loodetavasti ka programmi lõppemisest hoolimata teoks saavad.

27

Eesti Kõrgja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur / EKKA /

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur on juhtiv kompetentsikeskus Eestis õppeasutuste välise kvaliteedihindamise alal. EKKA lähtub oma tegevuses Eesti haridussüsteemi ja õppijate vajadustest, suunistest ja kokkulepetest Euroopa kõrg- ja kutsehariduse valdkondades, rakendab oma igapäevatöös paindlikult ajakohast ja kohalikku konteksti sobitatud oskusteavet ning teavitab huvigruppe välishindamise tulemustest ja nende analüüsidest.

EKKA missioon on toetada kvaliteedikultuuri arengut hariduse valdkonnas ning suurendada seeläbi Eesti ühiskonna avatust ja konkurentsivõimet.

Pilk tahavaatepeeglisse ja tulevikku Tavapärase tegevuse kõrval oli 2016. aasta EKKA jaoks ka kokkuvõtete ja tulevikuplaanide tegemise aasta. Lõppes EKKA eelmine arengukavaperiood 2012-2016 ning valmis uus arengukava aastataks 2017-2022. Kui esimene andis põhjust pisut pikema vaatega kokkuvõtete tegemiseks, siis teise vilju tuleb alles oodata. Seda enam, et alustasime 2016. aastal nii kutsekui kõrghariduse uute hindamiskontseptsioonide välja töötamist.

Järgnevas tabelis on toodud Eesti kõrghariduse peamised tugevused ja valukohad, aluseks institutsionaalse akrediteerimise ning õppekavagruppide kvaliteedi hindamise tulemuste analüüsid.

28

Juhtimine, personaliarendus

Fookuse puudumine

Teooria ja praktika sidusus (rakenduskõrgkoolides)

Riskide juhtimine

Kaasaegne õpikeskkond IT kasutamine õppetöös Õppekava-arenduse protsess

KITSASKOHAD

TUGEVUSED

KÕRGKOOLI TASAND (INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE)

Üliõpilaste hindamine, juhendamine Rahvusvahelistumine Teadus-, arendus- ja loometegevus (rakenduskõrgkoolides) Tagasiside tulemuste analüüs

Lõpetajad on tööturul hinnatud

Üliõpilaste väljalangevus

ÕPPEKAVAGRUPI TASAND (ÕPPEKAVAGRUPI KVALITEEDIHINDAMINE) Üliõpilaste arvu vähesus ja jätkuv langus

Õppetöö tugev teaduslik põhi

Vähene rahvusvaheline mobiilsus

Praktikute kaasamine õppetöösse

Piirangud ainepunktide ülekandmisel

Hea koostöö tööandjatega

Õppejõudude õpetamisoskuste arendamine vähene

Väga hea õpikeskkond ja õppevahendid Pühendunud õppejõud Tööandjad rahul lõpetajate oskuste ja teadmistega

KITSASKOHAD

TUGEVUSED

Kõrge väljalangevus

Nüüdisaegsete ja tõhusate õppemeetodite kasutamine vähene Üliõpilastel õppetöös vähe väljakutseid Üliõpilaste individuaalse töö tagasisidestamine Üliõpilaste õpitulemuste (sh võtmepädevuste) hindamine Vähene sisuline koostöö ülikoolide vahel Õppekavade mehaaniline ühendamine, õppeainete nõrk sidusus Õppejõudude suur töökoormus

29

Kõrg- ja kutsehariduse hindamisotsused 2016. aastal Institutsionaalse akrediteerimise läbisid EELK Usuteaduste Instituut ja Tartu Kõrgem Kunstikool. Õppekavagrupi tasandil jõudsid hindamisotsuseni 18 hindamist keelte ja kultuuride, transporditeenuste, füüsikaliste loodusteaduste, sotsiaalteaduste, õigusteaduse, sisekaitse, tervishoiu ning ärinduse ja halduse valdkondades. Kuuel puhul seati hindamisotsusele kõrvaltingimus. Toimus ka kaks kordushindamist.

Kutseõppes viidi läbi 15 õppekavarühma akrediteerimist, mille tulemusena tegi kutsehariduse hindamisnukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku pikendada õppe läbiviimise õigust kuue aasta võrra 10 korral ning kolme aasta võrra viiel juhul.

Hindamistulemused 2012-2016 kutseõppe akrediteerimine 2012-2016

68 167

õppek avagruppide kvaliteedi hindamine kõrghariduses 2012-2016

Esmakordselt hindas EKKA koos kutse- ja kõrghariduse õppekavasid Septembris viis EKKA esmakordselt läbi kõrg- ja kutsehariduse õppekavade ühishindamise Sisekaitseakadeemias. Hinnati 12 eri õppekava viiest erialavaldkonnast, mis kõik hõlmasid nii kutseõppe kui kõrghariduse õppekavasid. Ühishindamine kombineeris elemente nii kutseõppe kui kõrghariduse hindamistest, olles innovaatiline mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa kontekstis.

Osalejate hinnangul võimaldas ühishindamine saavutada sisult terviklikuma ja sidusama ning kõikide osapoolte ressursse säästva lähenemise, mis väärib kasutamist ja edasi arendamist ka tulevikus.

EKKA võõrustas twinningpartnereid Aserbaidžaanist 2016. aastal käisid kahel korral Eestis kõrghariduse välishindamise süsteemiga tutvumas Soome ja Eesti agentuuride ühise Twinning projekti raames EKKA projektipartnerid Aserbaidžaanist. Külalised tutvusid EKKA

30

2

13 28 9

kõrgkoolide institutsiona alne akrediteerimine 2012-2016

3 2 12

1

täistulemus täistulemus kõrvaltingimusega osaline tulemus negatiivne tulemus

tegevusega, külastasid Tallinna Tehnikaülikooli, osalesid vaatlejatena ärinduse ja halduse õppekavagrupi kvaliteedi hindamise komisjoni hindamiskülastusel, tutvusid Tallinna Ülikoolis strateegilise juhtimise ja kõrghariduse välishindamise seostega ning üliõpilaste osalusega, Tallinna Tehnikakõrgkoolis tööandjate ja kõrgkooli koostööga, Tartu Ülikoolis õppimise ja õpetamise hea tava ning õppejõudude atesteerimise süsteemiga, samuti Haridus- ja Teadusministeeriumis valdkonna juhtimise ja lähiaastate arengutega.

ASEMi töövarjud EKKAs Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning HTMi toetusel viis EKKA läbi töövarju projekti, mille eesmärgiks oli võimaldada ASEM Aasia riikide kõrghariduse kvaliteedi eest vastutavate asutuste kahel töötajal külastada EKKAt, tutvuda nii Euroopa kõrghariduse välishindamise praktikate kui EKKA tegemistega ning osaleda vaatlejana ühel hindamiskülastusel. Kandidaatide hulgast valiti töövarjuks kaks inimest – üks Vietnami Haridusministeeriumist ja teine Tai kvaliteediagentuurist – kes veetsid Eestis kaks nädalat (01.-15.05.2016).

Moldova kvaliteediagentuuri (ANACIP) hindamisekspertide koolituse metoodika väljatöötamine ja koolituste läbiviimine Välisministeeriumi toel töötas EKKA 2016. aastal koos Moldova kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuriga välja ning viis läbi koolituse Moldova hindamisekspertidele. ANACIP alustas 2016. aasta sügisel iseseisvalt akrediteerimiste korraldamist. Kuna kuna Moldovas kavatsetakse kasutada ainult kohalikke eksperte, kellel puudub varasem hindamiskogemus, siis on ekspertide asjatundlik koolitamine akrediteerimise kvaliteedi seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Panus teiste kvaliteediagentuuride hindamisse Heli Mattisen ja Maiki Udam osalesid EKKA esindajatena hindamisekspertide rollis ENQA korraldatud kvaliteediagentuuride hindamistel vastavalt Kasahstanis ja Prantsusmaal. Lisaks osales Heli Mattisen Saksamaa kvaliteediagentuuri ACQUIN hindamiskomisjonis. Tegemist oli kvaliteediagentuuri välishindamisega, mille viis läbi Saksamaa keskne Akkreditierungsrat.

Analüüsid ja publikatsioonid (leitavad www.ekka.archimedes.ee) Lauri, Liia (2016) Eesti kõrghariduse tugevused ja arenguvajadused õppekavagruppide kvaliteedihindamise tulemuste taustal Lauri, Liia; Heidmets, Mati; Virkus, Sirje (2016). The information culture of higher education institutions: the Estonian case.

Kroonmäe, Marge; Lauri, Liia; Puik, Margit (2016). Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise 2015. aasta tulemused Seema, Riin; Udam, Maiki; Mattisen, Heli; Lauri, Liia (2016). The perceived impact of external evaluation: the system, organisation and individual levels—Estonian case.

31

Hariduse rahvusvahelistumise agentuur / HARA /

Agentuuri ülesanne on riiklike, rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu haridusprogrammide elluviimine.

Märksõnad aastal 2016 Alustasime uute programmidega nagu Dora Pluss, nutika spetsialiseerumise erialastipendiumid ja eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm.

Arendasime stipendiumiprogramme (Kristjan Jaak, erivajadustega õppija stipendium, hõimurahvaste stipendium).

Korraldasime Eesti kõrghariduse tutvustussündmuse „Eesti Päevad Gruusias“.

Korraldasime Erasmus+ rahvusvahelise digioskuste-teemalise kontaktseminari, kus osales üle 70 tulevase projektitegija 21 riigist.

Viisime läbi konkursi „Õpiränne Euroopasse ja tagasi“.

Tunnustasime „Kuldõun“, raames silmapaistvamaid tegijaid nii hariduse kui noortevaldkonnas.

Jätkasime Euroopa Komisjoni projekti ECVET raamistiku juurutamiseks Eestis.

ERASMUS+ PROGRAMM Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus- , koolitus- , noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020. Erasmus+ toetas 2016. aastal Eesti haridusvaldkonna projekte enam kui 11 miljoni euroga. Õpirändesse sai minna 3328 osalejat ning toetust sai 21 rahvusvahelise koostöö projekti.

ERASMUS+ ÕPIRÄNNE Erasmus+ hariduse valdkonnas esitati 2016. aastal kokku 138 taotlust, sealhulgas126 taotlust Euroopa-siseseks õpirändeks ning 12 taotlust kõrghariduse üleilmseks õpirändeks. Kokku taotleti Erasmus+ toetust 4558 õpirändeks rohkem kui 10,68 miljonit eurot. Toetuse saanud 87 Euroopa-sisest õpirändeprojekti võimaldavad õpirändes osaleda vähemalt 2903 osalejal ja 11 üleilmset õpirändeprojekti vähemalt 425 osalejal. Taotletud õpirändest said toetuse 3328 õpirände lähetust (1942 õpilast ja 1386 töötajat) (71%), mis oli võrreldes eelmise aastaga 237 lähetust enam.

Erasmus+ õpirändeprojektide toetussumma kokku oli rohkem kui 8,1 miljonit eurot. üliõpilaste õppimine

üliõpilaste praktika

757

413

795

364

kutseõpilaste praktika

789

2016 781

2015 782

32

2014

391

774

2014., 2015. ja 2016. a astatel toetuse sa anud õpilaste õpir ännete jagunemine. kõrghariduse euroopa-sisesele õpir ändele on 2015. ja 2016. a astatel lisatud üleilmne õpir änne.

KOOLIDE TÖÖTAJAD

KUTSEHARIDUSE TÖÖTAJAD

201

216

KÕRGKOOLIDE TÖÖTAJAD 936

TÄISKASVANUTE KOOLITAJAD 33

2016 159

118

795

106

2015 158

152

695

71

2014 2014., 2015. ja 2016. a astatel toetuse sa anud töötajate õpir ännete jagunemine.

TAOTLUSED Valdkond

projektide arv

TOETUSED

eelarve, €

projektide arv

EDUKUS

toetussumma, €

toetuse saanud projektide %

EUROOPA-SISENE JA ÜLEILMNE ÕPIRÄNNE Üldharidus

57

795 880 €

35

400 476 €

61%

Kutseharidus

32

3 088 935 €

27

2 175 951 €

84%

Kõrgharidus

30

6 550 586 €

28

* 5 477 232 €

93%

Täiskasvanuharidus

19

248 417 €

8

54 820 €

42%

Kokku

138

10 683 818 €

98

8 108 479 €

71%

STRATEEGILISED KOOSTÖÖPROJEKTID Üldharidus

21

2 701 106 €

12

1 285 437 €

57%

Kutseharidus

12

2 856 417 €

3

808 913 €

25%

Kõrgharidus

10

3 480 743 €

3

677 590 €

30%

Täiskasvanuharidus

8

1 167 345 €

3

429 149 €

38%

Kokku

51

10 205 611 €

21

3 201 089 €

41%

Õpir ände ja str ateegilise koostöö taotluste ja toetuste jagunemine valdkonniti *Kõrghariduse valdkonna Euroopa-sisese õpir ände toetussummade seas on k a Haridus- ja teadusministeerium toetus üliõpilaste õpir ändele, kokku üle 253 000 euro.

33

Kutsehariduse õpirände harta 2016. aastal said Erasmus+ kutsehariduse õpirände harta kolm Eesti kutsekooli: Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.

See teeb Eestis Erasmus+ hartaga kutseõppeasutuste arvuks kokku kaheksa. Hartaga tunnustamine tähendab võimalust lihtsustatud korras esitada taotlus õpilaste ja töötajate rahvusvaheliseks õpirändeks.

ESTILC (Estonian Intensive Language Courses) ESTILC kursuste eesmärgiks on kutsehariduse hartade pidulik k ätteandmine eesti lihtsustada Erasmus+ programkutseõppe edendamise ühingu sügisseminaril miga sissetulevate Erasmuse üliõpilaste õpinguid, integreerumist Eesti keele- ja kultuuriruumi. Eestisse 2015/2016. õppeaasta sügissemestriks õppima/ praktikale tulnud Erasmuse vahetusüliõpilastele (50 osalejat) korraldasid augustis kursused Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maaülikool. 12 kevadsemestri üliõpilasele korraldas talvekursuse Tartu Ülikool.

Uuring „Õpirände mõju ja jätkusuutlikkus“ Sihtasutus Archimedes koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga viis 2016. aasta esimesel poolaastal läbi uuringu „Õpirände mõju ja jätkusuutlikkus“, mille eesmärk oli analüüsida õpirände mõjusust haridustöötajatele ja üldhariduskoolile Eestis. Uuring oli osa Leedu, Poola, Soome, Saksamaa ja Eesti Erasmus + riiklike büroode koostöös planeeritud uuringust “Impact and Sustainability of the Erasmus+ Programme Key Action 1 Mobility Projects for School Education Staff”, mida koordineeris Leedu riiklik büroo.

Uuringu eesmärk oli kirjeldada õpirände kogemusi ja välja tuua edu faktorid ning võimalikud probleemid.

Eestis oli valitud uuringus osalema 25 üldhariduskooli, kes olid saanud õpirändeprojekti toetuse 2014. ja/või 2015. aastal ning edukalt osalenud Erasmus+ programmi õpirändes.

34

Uuring koosnes mitmest etapist ja püüdis jõuda väga erinevate sihtrühmadeni, keda õpiränne võiks mõjutada koolis otseselt või kaudselt. Veebipõhised küsimustikule vastas 112 õpirändes osalenud õpetajat, 175 õpirändes mitte-osalenud õpetajat 466 õpilast vanuses 15-19 ja 222 lapsevanemat. Fookusgrupi- või individuaalintervjuudes kokku osales 70 kooli töötajat, sealhulgas 21 kooli juhti, 24 õpirändes osalenud õpetajat ja 25 mitte-osalenud õpetajat. Ahtme Kool, Tallinna Pae Gümnaasium, Viimsi Keskkool ja Vääna Mõisakool olid valitud uuringus osalema kui näide õpirände eduloost.

Tulemused näitasid, et õpirändes osalevaid koole iseloomustab avatus muutustele, pidev õppimine, uute ideede rakendamine praktikasse, kogemuste jagamine (koolis sees ja väljaspool kooli), hea meeskonnatöö ja koolikliima jne. Edukatele muutustele aitab kaasa koolijuhtide ja õpetajate positiivne suhtumine õpirändesse ja muutustesse koolis.

ERASMUS+ STRATEEGILINE KOOSTÖÖ Erasmus+ haridusvaldkonna strateegilise koostöö projektide taotluste esitamise tähtajaks esitati kokku 51 taotlust (21 üldhariduse, 12 kutsehariduse, 10 kõrghariduse ja 8 täiskasvanuhariduse projekti) enam kui 10 miljonile eurole. Taotletud eelarve ületas rohkem kui kolmekordselt Euroopa Komisjoni eraldatud koostööprojektide eelarve Eestile. Taotlejaid oli üheteistkümnest maakonnast, kõige arvukamalt Harjumaalt, kokku 24 taotlust.

Hindamise järgselt otsustati esialgu toetada kokku 21 strateegilise koostöö projekti rohkem kui 3,2 miljoni euro ulatuses. Taotlejatest 41% said Euroopa Komisjoni toetuse. Võrdluseks 2015. aastal said toetuse kokku 15 strateegilise koostöö projekti (30%) rohkem kui 2,56 miljoni euro ulatuses.

TAOTLUSED 2014 (60)

TAOTLUSED 2015 (49)

TAOTLUSED 2016 (51)

TOETUSED 2014 (15)

TOETUSED 2015 (15)

TOETUSED 2016 (21)

21

12

12

10

3

3

ÜLDHARIDUS

KUTSEHARIDUS

8

KÕRGHARIDUS

3

TÄISKASVANUHARIDUS

str ateegilise koostöö projektide taotluste ja toetuste jagunemine valdkonniti 2014., 2015. ja 2016. a astal.

35

Unistuste praktika: Eestis autotehnikuks õppiv noormees töötas Prantsuse võidusõidutiimis Kehtna Kutsehariduskeskuses autotehnikuks õppiv Sander Raudauk käis Erasmus+ õpirändeprojekti projekti raames Prantsusmaal praktikal. Saadud kogemusest kirjutatud lugu võitis Sihtasutus Archimedese praktikalugude konkursil kolmanda koha. Avaldame sellest katkendi.

Mul õnnestus viie kuu pikkuse praktika jooksul viibida 5 nädalat Põhja-Prantsusmaal Rouen’i linna külje all asuvas võidusõidutiimis nimega IMSA Performance.

Nelikümmend Porschet, Lotus Elise, Chevron B26...

Kohale jõudes oli vaatepilt minusuguse „rullnoka“ jaoks hingemattev. Töökojas oli üle 40 Porsche erineva mudeli (alustades esimesest Porsche mudelist 356, lõpetades otse tehasest saabunud autodega), BMW E9, AC Cobra, Lotus Elise, Chevron B26 ja palju muud huvitavat.

Tiim on asutatud aastal 2001 Raymond Narac’i poolt, kes on hetkel üks sõitjatest. IMSA Performance võistleb kereautodega peamiselt erinevates GT-sarjades ja Le Mans’i 24h sõitudes. Samuti võetakse osa erinevatest klubiüritustest ja võisteldakse ka Historic klassis.

36

Töö kaks miljonit maksva autoga Esmalt tutvustati mulle kollektiivi. Ettevõttes töötab kaks inseneri, seitse tehnikut, kaks veoautojuhti, sekretär ja ülemus. Ingliskeelt rääkis üks inseneridest ja üks tehnik – tema oli ka minu praktikajuhendaja.

Esimeseks tööks anti mulle Porsche 962 rattalaagrite puhastamine. Tegemist on 1990. aasta Le Mans’i sarja autoga, mis tänasel päeval võistleb Historic klassis.

Töö iseenesest oli lihtne, kuid käed värisesid! On väga huvitav ja pingeline töötada autode kallal mille väärtus küündib 2 miljoni euroni.

Magny-Cours ringrada Viie nädala jooksul õppisid töökaaslased mind usaldama ning andsid mulle iseseisvaid töid.

Tööpäevad möödusid rahulikult. Näiteks, lisaks lõunale olid kindlatel kellaaegadel kohvipausid. Ei näinud kordagi mingit ületöötamist või rapsimist. Prantslastel on tähtis nautida igat hetke oma päevas, jääda positiivseks ning mitte lasta muredel ennast koormama.

Eestlastel on palju neilt õppida. Viimasel nädalal võeti mind kaasa testi päevale Neversi linna lähedal asuva Magny-Cours ringrajale (Rouenist 400km). Nimelt oli tiim testimas seal oma uut masinat - 911 GT 3RS. Kaasas oli ka üks klient oma vanema 997-ga, minu aeg kulus selle peale.

Tööd jagus ööni Viibisime seal kaks päeva, esmaspäeva õhtul kohale jõudes käisime söömas ning seejärel sõitsime juba raja äärde garaažiboksi kus alustasime ettevalmistustega järgmiseks päevaks. Minu ülesandeks oli koos sõitjaga uus iste paigaldada ja reguleerida.

Samuti pidin vahetama rehvid ning puhastama auto seest ja väljast. Uue autoga tegelesid teised tehnikud.

Kuna auto oli kätte saadud sama päeva hommikul, toimus sildade ning vedrustuse reguleering sealsamas kohapeal kaasavõetud 2D silla reguleeringu seadmega. Lõpetasime kõik koos kella kolme ajal öösel.

Kui suur osa on motospordis tegelikult meeskonnal?

Hommikul kohale minnes asusime kohe rajapäeva jaoks viimaseid ettevalmistusi tegema.

Mõne hetke pärast saabusid ka esimest korda tiimi sõitjad. Sel hetkel sain aru kui suur osa on motospordis tegelikult meeskonnal ja tema efektiivsel tööl.

Meediast jääb tihtipeale mulje, et võidusõitja ongi terve tiim ise, kuid seal taga palju töökaid inimesi, kes veedavad vahest unetuid öid terve tiimi nimel töötades ning kes ajavad n-ö iga sajandikku taga.

Uue Porschega rajalt välja Teisipäev algas suure vihmaga, seetõttu tuli vahetada uuesti rattad ning korrigeerida rehvirõhud.

Täitsin ka kütusepaagi ning poole tunni pärast kui suurem vihm järgi jäi, läks klient autoga rajale. Mõne hetke pärast järgnes talle ka uus 911. Värske auto sai teha vaid paar ringi, kui sõitja sõitis rajalt välja ning lõhkus auto esiotsa. Purunesid esimene stange, põhja plastikud, mõlemad esimesed logarid ning jahutusradiaator. Sellega oli päev auto jaoks lõppenud. Räägiti, et radiaatori ja mõned uued karbonist kere detailid saab tehasest kohe tellida, kuid see pole võrreldav nt selle raja rendi maksumuse ega tiimi jaoks raisku läinud kahe päevaga. Seda enam, et kahe nädala pärast oli toimumas esimene võistlus Portugalis. Sellegipoolest jäid kõik positiivseks ja alustati sealsamas auto lahtivõtmisega. Samal ajal sõitis teine auto oma ringe edasi, välja tuli ka päike ja ma sain uuesti rattaid vahetada.

37

Kuidas andis Erasmus+ programm mu koerale nime?

Tallinna Pae Gümnaasiumi ajalooo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pavel Alonov kirjutas 2016. aasta Erasmus+ kajastustekonkursi parima õpirände essee üldhariduse valdkonnas.

Erasmus+ programm annab haridustöötajatele ja õpilastele suurepäraseid võimalusi oma silmaringi laiendamiseks. Veel tähtsam on aga see, et tänu Erasmus+ programmile tekib õpirändes osalenud haridustöötajatel unikaalne võimalus vaadata oma tööd rahvusvahelisest dimensioonist ja kontekstist lähtuvalt. luline on mõista, et õpiränne pole tänapäeval enam väärtus omaette. Selleks on õpirände tagajärjel tekkinud eneseanalüüs, võrdlus ning sisemiste ja väliste muutuste dünaamika. Erasmus+ programmi õpiränded õpetavad osalejaid märkama, võrdlema ning mõtisklema. Oluline pole sihtriik ja reis, vaid sisu ja partnerid. Samas on õpiränded ennustamatud ning täis üllatusi. Saan seda näidata oma kogetu põhjal.

Oma kaheksaaastase rahvusvaheliste projektide kogemuse põhjal jõudsin järeldusele, et Comeniuse ja Erasmus+ programmi õpiränded pakuvad häid võimalusi erinevate pädevuste arendamiseks. Õpirännetest kõige rohkem on mõjutanud minu professionaalset, vaimset ja ka isikliku elu nädalane käik Soome 2014. aastal. Õpiränne Soomes arendas minus rahvusvahelist suhtlemis- ja planeerimisoskust, kuna kogu õpirände programmi pidin koostama koos Soome kolleegidega.

38

Oskus ja kohustus vastata operatiivselt kirjadele, oskus olla paindlik oma ideede genereerimisel ning pädevus paigutada neid teise riigi ja haridussüsteemi konteksti on globaliseeruvas maailmas äärmiselt tähtis ja vajalik. Samuti pidin ma ette valmistama keelekümblustundide vaatlemis- ja hindamisraamistiku. Ilma Soomest saadud kogemuseta ei oleks ma kunagi seda teinud. Hiljem võtsid Soome kolleegid minu koostatud raamistiku üle oma igapäevatöösse.

Julgen saadud kogemuse põhjal väita, et iga õpirändega on võimalik arendada võõrkeele, rahvusvahelise meeskonnatöö, esinemise- ja eneseanalüüsi oskust.

Kõige tähtsam, mida ma Soomes õppisin, on kultuurirelativismi põhimõtete mõistmine. Kõikides eelnevates õpirännetes võrdlesin nii mina kui ka minu kolleegid sihtriigi haridussüsteemi ja koolielu Eesti omaga. Tahes-tahtmata ja enda jaoks teadvustamata tegime seda Eesti haridussüsteemi ja koolielu kriteeriumitest lähtuvalt. Mäletan, kuidas uhkustasime omavahel Eesti koolielu üle, kuidas kiitsime Eesti haridussüsteemi ja õpilaste edukust. Andsime väliskolleegidele kaudselt mõista, et neil on veel pikk maa minna, et meile järgi jõuda. Soome kolleegide töökultuur, suhtumine õpilastesse, enesekindlus ja avatus andis mulle hoopis teise perspektiivi ja arusaama.

Arusaama, et iga kultuuri (sealhulgas haridussüsteemi ja koolielu) saab hinnata vaid selle enda kriteeriumide järgi ning vaatlus peab lähtuma kultuurisisesest loogikast. Seda nimetataksegi kultuurirelativismiks.

Igal Erasmus+ programmi õpirändel on alati ka ootamatuid üllatusi ja planeerimata tagajärgi. Nii juhtus ka minuga. Esimesed üllatajad olid minu kolleegid, kellega Soome läksin. Koos viibitud aeg avas nad hoopis teisest küljest.

Aastast aastasse piirdus meie omavaheline suhtlemine viieminutiliste juttudega. Rohkemaks ei olnud aega ega jõudu. Kooli töötempo on nii kiire, et kogu suhtlemine on olnud konkreetne, lakooniline ja kiire. Üllatav, kuidas rahvusvahelised õpiränded avavad ühe kooli kolleege üksteise jaoks. Just Soomes nägin ma esimest korda kaastöötajate asemel inimesi.

Selle arusaamani jõudmine on nii Soome, kui ka kõikide teiste õpirännete tähtsaim saavutus.

Sellest hetkest lõpetasin erinevate riikide haridussüsteemide konkurentsipõhise võrdlemise.

Samuti lõpetasin koolide, õpilaste ja tundide omavahelise võrdlemise eesmärgiga mitte uurida parimat, edukamat ja/või tugevamat.

Lõpuks lõpetasin ka õpetajate omavahelise võrdlemise. Soome õpetajatelt saadud kogemus näitas ja tõestas, et nõuda tuleb mitte teistelt, vaid ainult endalt. Õpetaja nõuab pingutust endalt ja mitte teistelt, kooli juhtkond nõuab tulemusi ja panustamist endalt ja mitte teistelt, kool nõuab turvalist õpikeskkonda endalt ja mitte riigilt. Ka vanemad nõuavad laste kasvatamist eelkõige endalt, mitte koolilt, iga inimene nõuab sotsiaalselt sidusust ja tolerantsust eelkõige endalt, mitte teistelt. See vaatenurk muutis minus palju tähtsamat kui ainult oskusi ja pädevusi. See muutis minu suhtumist.

Nägin inimesi, kellel on huvitavad kombed, lai silmaring ja mõtlemapanevad ideed. Tänu Soome õpirändele tekkis meil midagi enamat, kui tavaline professionaalne koostöö. Meie vahel tekkis usaldus, mis nüüd avaldub ka kooli paremas töökeskkonnas. See oli meie õpirände esimene ootamatu positiivne üllatus.

Teise üllatuse tegi mulle Soome kooli direktor. Viimasel õhtul enne äraminekut kutsus ta mind Soome jäähoki kõrgliiga mängu vaatama. Omavahel võtsid mõõtu igavesed rivaalid Lappeenranta SaiPa ja Turku TPS. Mäletan, kuidas terve Lappeenranta linn mobiliseerus - kõik tervitasid ja kallistasid üksteist areenil.

Siiani kostab mu kõrvu terve areeni hüüe „SaiPa“, „SaiPa“, SaiPa“. See oli nii siiras ja kõlav hüüe, mis jälitas mind nädalaid.

Aasta hiljem sai minust väikse kutsika omanik.

Nime ei pidanud ma kaua mõtlema. Nüüd on maailmas vähemalt kaks Saipat: ühte nime kannab Soome jäähokiklubi, teist kannab minu armas linnukoer. Nii ühendas Erasmus+ õpirände programm üllataval kombel Soome-Ugri rahvaste kultuuri ehk Eestis elab nüüd üks soomepärase nimega Ungari linnukoer.

39

Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine Varasügisel kogunes Tallinnasse haridusasutuste töötajaid 21 riigist. Neli päeva kestnud Erasmus+ programmi kontaktseminaril otsiti ühiseid projektiideid digipädevuse teemal. Üritusel esinenud Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere räägib, kuidas digimaailm õpetaja ja õpilase rolle muudab.

Laanpere on seotud ka haridusministeeriumi tellitud digipädevuste tasemetöö koostamisega. „See põhineb täiesti uutel alustel ja on minu jaoks väga põnev. Just teadlasena on see minu jaoks tõsine ja huvitav väljakutse. Ma olen selles valdkonnas tegutsenud oma kolmkümmend aastat ja nüüd tundub, et tuleb selline uus hingamine,” usub ta. „Uus digipädevus pole lihtsalt oskus Wordis referaate sisse toksida” Tallinna Ülikoolis tegutsevat digipädevuste uurimisrühma huvitavad Laanpere sõnul eriti sellised projektid, kus õpilased ise muutuvad digitaalsete õppematerjalide või -tööriistade loojaks. „Hiljuti käivitus üks Interregi rahastusega projekt*. Seal oleme loonud veebipõhise platvormi, mille abil loomaaeda külastavad lapsed saavad ise mänge luua. Näiteks, 6a klass kutsub välja 6b klassi ja esitab neile väljakutse, et tegime mängu ja kes saab 10 punkti täis, see võidab. Projektis on sees Helsingi loomaaed, Stockholmi loomaaed (Skanseni vabaõhumuuseum) ning Tallinna Loomaaed ehk saab teha turniiritabeleid ka kolme loomaaia vahel. Just sellised asjad meile meeldivad, see on uut sorti digipädevus, mis pole lihtsalt oskus Wordis referaate sisse toksida. Ollakse uutmoodi digipädev näiteks siis kui ei kasutata oma nutiseadet ainult helistamiseks, vaid lood uut teadmist mingis digitaalses vormis.”

Kas uue digipädevuse juures on dilemmasid, kas mõne tegevuse õpiväärtus võib näiteks halveneda? „See on teist tüüpi kasutamise kultuur. Alati kui toimub nii-öelda kul-

40

t uurikatkest us, p ead ha k kama midagi sinu sügaval sees olevaid, võib - olla i s e gi p e i d e t u d, a s j u muutma. See on keeruline ja ülemineku ajal võib tekkida igasuguseid tagasilööke.

Näiteks, õpetaja ütleb, et lasin õpilastel tunnis nutitelefone kasutada, aga nad ei osanud äppi peale panna. Need on sellise lapsehaigused. Kui õpetaja ei jäta jonni ja ajab kuu-kahe jooksul intensiivselt sama rida, siis need mured unustatakse.

Teine asi on, et lapsed ei oska vahet teha, kus on õppimise ja töö ning mängu piir. Kiputakse kergesti libisema Facebooki või mõne mängu juurde. Sellest tuleb välja kasvada, harjutamise küsimus. Kolmas on turvalisuse probleem.

Oma andmete kaitse osas peame lati enda jaoks kõrgemale tõstma ja harjuma tegema asju teatud moel. See jällegi võtab aega.” „Õpetaja peab tunnistama, et ta teab digitehnoloogiast vähem kui õpilane.” „Mõned inimesed kipuvad mõtlema, et digi tuleb pärismaailma asendama. Päris nii ei ole. Jah, mingis mõttes tuleb, näiteks digiõpik asendab paberversiooni, sest koolil ei ole raha, et osta mõlemat. Vanemad õpetajad rõhutavad tihti, et kui õpilased on internetis, siis nad ei suhtle enam inimestega.

Kunstlik vahetegemine reaalse ja virtuaalse suhtluse vahel on vanemale põlvkonnale oluline ja iseloomulik. Nende jaoks on virtuaalne nii-öelda takistatud suhtlus, aga noor-

te jaoks pole vahet. Noored kas suhtlevad või ei suhtle, kas oled mu kontaktide listis, kas jälgid mu postitusi. Tähtis on suhtlemine ise, mitte keskkond!

Ilmselt kaob kirjeldatud vahe tegemine kui minu põlvkond välja sureb.”

Teadlane ei ühine kriitikute kooriga, mis väidab, et kõik on õpetajate taga kinni, sest õpetajad ei oska digivahendeid kasutada. „Mina ütlen, et õpetaja ei peagi oskama! Õpetaja digipädevus seisneb täna orkestreerimises. Õpetaja peab korraldama õppetööd nii, et just õpilased kasutaksid nutiseadmeid. Selleks peab loobuma vanast rollide jaotusest, kus õpetaja teadis kõike ja õpilane ei teadnud suurt midagi ning õpetaja andis jaopärast oma tarkuse varasalvest. Nüüd peab õpetaja tunnistama, et ta ei tea ja ei hakkagi kunagi teadma digitehnoloogiast nii palju kui tema õpilased teavad ja see on okei. Samas, õpilased ei tea nii hästi, kuidas seda kasutada teadmiste loomiseks ja õppimiseks. Seal peab hakkama orkestreerima.

Samamoodi ei tea dirigent, kuidas tšellot, flööti või tamburiini mängida, aga ta on oluline komponent, et kogu magic tööle hakkaks. Sama peaks toimuma klassiruumis.” „Iga kord kui õpilane on midagi uut mõelnud, natuke targemaks saanud, läheb info digiarhiivi hoiule ja on kolme sekundiga kätte saadav.”

Milline on uutmoodi digipädev õpilane? „Õpilasel peaks olema välja kujunenud oma personaalne digiõpikeskkond oma isiklikus seadmes ja selle taga olevas pilvelahenduses. Lisaks peab tal olema välja kujunenud oma õppimisstiil. Kellele meeldib kirjutamine, võtab seadmeks sülearvuti, kes on visuaalse mõtlemisega, joonistab midagi paberile, teeb sellest pildi, laeb üles… Iga kord kui õpilane on midagi uut mõelnud, natuke targemaks saanud, läheb info digiarhiivi hoiule ja on alati kolme sekundiga kätte saadav.

Lisaks individuaalsele käib see üha rohkem ka

grupi tasemel. Tihtilugu on nii, et igal üksikul grupiliikmel ei ole olemas seda individuaalset digipädevust, aga grupp tervikuna on supertiim kes võib ükstapuha, mille ära teha. Supertiimis kõik täiendavad üksteist, igaüks on mingis valdkonnas tugev, aga samas suudab teistega (kes on teistes valdkondades tugevad) koostööd teha.

Näiteks, graafik teeks koostööd programmeerijaga – igipõline probleem! Programmeerija mõtleb süstemaatiliselt-analüütiliselt, graafiline disainer aga piltides ja üldisemalt, aga neid on võimalik koostööks koolitada ja seda tuleks alustada maast madalast.”

Milliseid tulemusi võime oodata Tallinnas toimunud seminarist? „Esimesel päeval alustasime tõdemusest, et riigiti on täiesti erinevad arusaamad sellest, mis asi digipädevus üldse on. Osade jaoks on see siiani klassikaline informaatikaõpetus, mis meil toimus 80ndatel – programmeerimine, algoritmid, andmestruktuurid. Eelnev põhineb teoreetilisel informaatikal ja tuleks õpetada eraldi õppeainena.

Teiste jaoks on see jällegi pedagoogikavaldkonda kuuluv oskus ehk eelpool kirjeldatud orkestreerimise või õppija poolt vaadatuna teadmiste loomise ja jagamise oskus.

Kolmandate jaoks on digipädevus aga teadmine, mis su arvuti kapoti all on ja oskus MS Office’it hästi kasutada,” kirjeldab Laanpere. „Kõik need arusaamad on sel seminaril esindatud ja seetõttu ei ole lihtne kokkuleppele jõuda, millist digipädevust nad oma projektis edasi arendama hakkavad. Loodan, et õnnestus leida mõttekaaslasi, sest ühtemoodi mõtlevad inimesed suudavad teha iga lähenemise juures huvitavaid projekte.”

Mõttekaaslasi ilmselt leiti, sest seminaril sündis 14 erinevat rahvusvahelist projektiideed, mis järgmise sammuna peaksid osalema uues Erasmus+ programmi taotlusvoorus. *SmartZoos – Nutikad Loomaaiad – Piiriülesed teenused Kesk-Läänemeremaade loomaaedades loovaks avastusõppeks.

41

HARJUTUSED ISESEISVAKS ELUKS EHK VÄLISÕPINGUD TAANIS Tallinna Ülikooli koreograafia magistriõppe tudeng Eliisa Sokk Erasmusega Kopenhaagenis.

Olin parasjagu Tallinna Ülikooli I kursuse koreograafia magistrant kui, ühel täiesti tavalisel päeval, mulle koolist helistati ja küsiti, et kas ma tahan minna sügisel Taani õppima. Mõtlemata igasugustele kaasnevatele tagajärgedele olin ma koheselt nõus. Alles siis kui olin telefoni ära pannud hakkasin mõtlema, et millele ma nüüd olin “jah” öelnud. Tol päeval ei osanud ma veel ette kujutadagi, et juba paari kuu pärast seisan ma suure kohvriga keset Kopenhaagenit, teadmata üldse, kus ma elan järgmised viis kuud, selles suures linnas.

Nüüd, olles õnnelikult tagasi kodumaal, mõtlen, et kui ma oleks tol hetkel kõiki “üksinda võõras linnas elamise raskusi” juba ette teadnud, oleksin vast isegi põnnama löönud. Tegelikult olid kõik takistused ja keerulisemad seiklused seda kõike väärt ja lisaks ka igati karastavad.

Kopenhaagen linnana on äärmiselt elav, seal toimub pidevalt midagi. Lisaks elab linnas palju erinevate kultuuride esindajaid. Ka minu koolis, Taani Riiklikus Etenduskunstide Koolis (Den Danske Scenekunstskole), oli enamus tudengitest pärit hoopis Rootsist, Norrast ja Saksamaalt. Kõige rohkem jään ma igatsema sealset jalgrattakultuuri ja oma jalgratast, mis kujunes mu igapäevaseks liiklusvahendiks, ning millega ma sõitsin iga ilmaga, isegi talvel.

Enne omal nahal kogemist, oli mul Erasmus tudengitest jäänud mulje, kui õppuritest, kes pigem elavad välisriigis värvikat sotsiaalelu, kui et veedavad tunde raamatukogudes või kirjutades esseesid. Kunstide erialal õppides tuleb arvestada, et enamus päevad veedetakse hommikust õhtuni koolis, mõnikord ka isegi ööd. Enamus õppetööst oli praktiline – hommikuti toimusid koolis treeningtunnid ja õhtuti loengud, kus oli sisse põimitud praktilisi ülesandeid. Suuri auditoorium-loenguid ei toimunud koolis ühelgi õppesuunal. Õppetöö raames toimus mul ka praktika kohalikus gümnaasiumis, kus ma andsin tantsu tunde. Seega sain tutvuda veidi ka kohalike üldhariduskoolidega.

Lisaks õppetööle võtsin osa ka taani keele tundidest, kus ma lisaväärtusena õppisin tundma paremini ka oma keelelihaseid , mis järgmisel päeval, pärast tundi, tihtipeale valutasid.

Oktoobris toimus juhuslikult Taani kooli ja minu Eesti kooli vahel ka Nordplussi ECA võrgustiku (Innovative Creative Gatherings for Performing and Media/Film Arts) kohtumine, mis tõi mulle külla minu Eesti kursusekaaslased. See oli hea võimalus jagada muljeid ja olgem ausad – aitas leevendada ka pisikest koduigatsust.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et jäin oma semestriga Taanis isegi rohkem kui rahule. Kõige olulisemaks pean oma välisõpingute puhul kontakte oma eriala esindajatega Taanis. Maailm on üks suur küla ja hea kui on olemas tuttavaid igast kandist, sest kunagi ei või teada millal jälle külla satume.

42

2016. aastal läbi viidud stipendiumivoorud ja stipendiumite taotlejad 2016 Stipendiumi skeem

Stipendiumisaajate osakaal taotlejatest

Esitatud taotlused

Määratud stipendiumid

Kristjan Jaak doktoriõpe välismaal

17

7

41%

Euroopa Ülikool-Instituut

10

1

10%

Kristjan Jaak välissõit

450

214

48%

Erivajadustega üliõpilaste stipendium

234

189

81%

Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendium

411

31

8%

Kristjan Jaagu osaline õpe

72

39

54%

Kristjan Jaagu tasemeõpe

52

25

48%

Rahvuskaaslaste õpe

8

7

88%

Noore õpetlase stipendium

44

20

45%

Asenduskodulaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium

20

14

70%

Tšehhi

3

3

100%

Hiina

1

1

100%

Ungari

5

5

100%

Läti

8

6

75%

Hiina

3

selgub 2017

Leedu

1

selgub 2017

India

5

selgub 2017

šveits

1

selgub 2017

Saksamaa

19

selgub 2017

Dora Pluss tegevused

1139

562

49%

DoRa Pluss tegevus 1.1

505

471

79%

DoRa Pluss tegevus 1.2

52

45

56%

Õpetajakoolituse stipendium

100

100

100%

1796

1178

100%

Riiklikud programmid

Riikidevahelised lepingud välja

KOKKU

2016. a astal läbi viidud riiklikud stipendiumivoorud ja stipendiumite taotlejad.

43

KRISTJAN JAAK Programmi eesmärgiks on toetada Eesti kõrgkoolide üliõpilaste või Eesti päritolu välisülikoolide üliõpilaste välisõpinguid ja akadeemilise personali konverentsikülastusi või lühiajalist enesetäiendamist välisriikides.

Välissõidud (3 kuni 21-päevased välissõidud)

2016. aastal toimunud 4 voorus määrati stipendium kokku 214 taotlejale 450-st, kellest valdav enamus olid doktorandid (184). Magistrante oli 9, teadureid ja õppejõude 11. Ülejäänud 10 olid arst-residendid ning integreeritud õppekavadel õppivad üliõpilased. Tartu Ülikooli üliõpilased on endiselt kõige aktiivsemad stipendiumite kasutajad (139 stipendiaati). Järgnevad Tallinna Tehnikaülikool (30) ja Tallinna Ülikool (16). Välisülikoolides õppivaid tudengeid on stipendiaatide hulgas 4. Enim stipendiaate on valinud õppimiseks füüsikalised loodusteadused, bioteadused, sotsiaalja käitumisteadused. Populaarseimad sihtriigid olid Ameerika Ühendriigid (39 stipendiaati), Suurbritannia (16) ja Saksamaa (16 stipendiaadiga).

Osaline õpe (kuni 5-kuulised välisõpingud)

44

Osalise õppe stipendiumiskeemis on taotluste koguarv vähenes peaaegu 30%. Nõuetekohaseid taotlusi laekus 2016. aastal toimunud taotlusvoorudes kokku 72. Stipendium eraldati 39 stipendiaadile. 39-st stipendiumist eraldati Tartu Ülikooli tudengitele 17, Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele 14, Tallinna Ülikoolile 3, Eesti Maaülikoolile ja Eesti Kunstiakadeemiale 2 ning 1 stipendium on läinud EELK Usuteaduse Instituuti. Õppesuundade lõikes on populaarsed humanitaaria, bioteadused, füüsikalised loodusteadused ja tehnikateadused. Kui 2015. aastal olid populaarseimad sihtriigid Rootsi, Ameerika Ühendriigid ja Hispaania, siis 2016. aastal olid nendeks Saksamaa, Soome ja Norra.

Tasemeõpe (Kuni 1 akadeemiline õppeaasta ulatuses)

Tasemeõppe stipendiumi 1. mai tähtajaks esitati 42 ja saadeti hindamisele 41 taotlust. 9 taotlust oli doktorantidelt ja 32 taotlust magistrantidelt. 27 hindamisele saadetud taotlustest olid juba välisülikoolis õppivatelt tudengitelt ja ainult 14 Eestis ülikoolides õppivatelt tudengitelt. Populaarsemad sihtriigid olid jätkuvalt Rootsi ja Suurbritannia, aga ka Belgia ja Ameerika ühendriigid. Sellel aastal otsustati rahuldada õppemaksu hüvitamise taotluseid. Stipendiaatideks valiti 28 taotlejat. Kõige enam toetusi eraldati kunstide, sotsiaal- ja käitumisteaduste ja humanitaaria valdkonna stipendiaatidele. Nõukogu määras stipendiumid 24 taotlejatele, nendest 18 on magistrandid, enamik nendest juba õpib välismaal.

Kristjan Jaagu doktorantuur välismaal

2016. aastal oli taotluste arv üsna hea – laekus 17 taotlust. Programmi rakendamise algusest 2002. aastal kuni tänaseni on toetatud kokku 153 tudengi välisõpinguid, lisaks 12 Euroopa Ülikoolide Instituudi doktoranti. Sel aastal määrati stipendium 7 stipendiaadile. Lõpetamiseni on 2016. aasta seisuga jõudnud 87 stipendiaati ning lepingulised kohustused on loetud täidetuks kokku 19 stipendiaadil. Kokku on alates 2002. aastast katkestanud doktoriõpingud 19 stipendiaati. Õpingute pikendamise õigust on 2016. aasta lõpu seisuga kasutamas 13 üliõpilast. Õppesuundade jaotuses on uute stipendiaatide hulgas edukaimad sotsiaal- ja käitumisteaduste õppesuuna taotlejad (3). Populaarsem sihtriik oli Suurbritannia, kuhu asus õppima 5 tudengit. Aastate jooksul on populaarsemad riigid olnud Suurbritannia (65), Soome (41) ja Prantsusmaa (14). Kokku on toetatud doktorantuuri läbimist 17 erinevas riigis.

KRISTJAN JAAGU STIPENDIAAT BELGIAS Kristjan Jaagu tasemeõppe stipendiaadil Ingel Vaiklal, kes õpib Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias, on valmimas dokumentaalfilm Genti lähistel asuvast Roosenbergi-nimelisest nunnakloostrist.

2016. aasta suvekuudel algas minu magistri lõpuprojekti – dokumentaalfilmi võtteperiood, mis kestis intensiivselt läbi terve suve. Veetsin kolm suvekuud Belgias, Genti lähistel asuvas Roosenbergi-nimelises nunnakloostris. Jäädvustasin kaameraga nunnade igapäevaelu, religioosset praktikat kui ka kõige lihtsamaid rutiinseid tegevusi koristamisest teleka vaatamiseni. Just modernne elustiil (mobiiltelefonid, õhtused uudised, arvuti) iseloomustab kõige paremini sealset igapäeva. Paralleelse liinina on filmi fookuses kloostri arhitektuur ning toimivus konkreetse funktsiooni teenistuses. Tegemist on modernistlikus stiilis ehitatud hoonega, mis on just nimelt eelpool nimetatud kaasaegse elustiili kehastuseks. Võtteperioodil leidis ootamatu pöördena aset ühe nunna surm ning matused. Suve lõpul valmistuti kloostrist vanadekodusse kolimiseks. Toimus pakkimine, koristamine, hoonega hüvasti jätmine ning välja kolimine. Tegemist oli äärmiselt emotsionaalse võtteperioodiga, mille sarnast ei oleks ma osanud ette kujutada.

Septembri alguses naaseksin paariks nädalaks Eestisse, et enne kooli ametliku õppeaasta algust materjali tutvustada ka Eesti filmialastele ekspertidele. Septembri teises pooles naaseksin KASKi, Genti Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Kloostris veedetud meditatiivsed suvekuud pakkusid ohtralt aega ning võimalust kirjalikuks teadustööeelseks uurimistööks ning märkmete tegemiseks. Erilist tähelepanu pöörasin eelkõige filmidele, mille fookuspunktides on samuti olnud religioossed hooned või igapäevaelu kloostris. Leidsid aset iganädalased kohtumised minu praktilise teadustöö mentoriga, kelle juhendamisel asusin ligi 30-tunnist filmimaterjali sorteerima ning montaažiperioodiks ette valmistama.

Novembris valmis filmi treiler.

Paralleelselt jätkus õppetöö juurde kuuluv praktika eksperimentaalkinos OFFOFF, kus minu peamiseks tööülesandeks kujunes filmiprogrammi „YoungVagrants“ levitamine ning Tallinna linastuse korraldamine.

2017. aasta esimesed kuud on montaažiperiood Gentis. Aprillis algab filmi helindamine ning mais filmi järelproduktsioon. Kõige selle kõrvalt on kirjutamisel filmile toetuv kirjalik teadustöö.

45

Doktorantuur Euroopa Ülikool-Instituudis (EUI) Eesti riik toetab doktoriõpinguid Euroopa ÜlikoolInstituudis (European University Institute) Itaalias, Firenzes. EUI-sse õppima võetud doktorantidele maksab Eesti riik stipendiumi Kristjan Jaagu doktorantuur välismaal põhimõtetel. Hetkel õpib meil EUI-s 3 stipendiaati.

Alates 2005. aastast on toetatud 13 doktorandi õpinguid, kellest 7 on tänaseks doktoritöö kaitsnud.

Kõik lepingulised kohustused on 2016. aasta lõpuks täitnud 3 stipendiaati.

Noore õpetlase stipendium Noore õpetlase stipendium on Eesti eraettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös loodud stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides. 2016. aasta eelarve võimaldas toetada 20 stipendiaati. Noore õpetlase stipendiumite eelarveks oli 2016. aastal planeeritud kokku 80000 eurot – pool sellest riigieelarvest ning teine pool 2016. aastal laekunud eraannetuste ning stipendiumi 2015. aasta ülejäägi (6302,90 eurot) arvelt. Konkursile laekus kokku 44 taotlust (2015 – 38, 2014 – 49, 2013 – 41 ja 2012 – 4). Nõukogu otsustas 2016. aastal stipendiaatideks kinnitada 20 taotlejat, kokku on aastate jooksul stipendium määratud 126 üliõpilastele. Õppesuundade jaotuses olid uute stipendiaatide hulgas edukaimad: humanitaaria (4), füüsikalised loodusteadused (4), sotsiaal- ja käitumisteadused õppesuuna taotlejad (2), bioteadused (2), kunstid (2) matemaatika ja statistika (2). Aastate jooksul populaarsemad õppesuunad on füüsikalised loodusteadused (ca 27%) ja kunstid (ca 15%). Endiselt on populaarseimaks riigiks Suurbritannia (2016. aastal

46

13 stipendiaati; ca 73% koguarvust), teisele kohale jäävad Ameerika Ühendriigid (2016. aastal 3 stipendiaati; ca 11% koguarvust). Esmakordselt määrati stipendium Hollandis õppimiseks.

Õpetajakoolituse stipendium Stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu.

Kvoodi alusel jagati välja 100 stipendiumi, sh vaid kaks õppetöö katkestamist seoses akadeemilisele puhkusele minemisega.

Erivajadustega üliõpilaste stipendium Erivajadustega üliõpilaste stipendium on mõeldud kõigile puudega tudengitele erivajadustest tulenevate ning õpingutega seotud lisakulude katteks.

2016. aastal laiendati erivajadustega üliõpilaste stipendiumi maksmise tingimusi – esiteks laiendati stipendiumite taotlemise õigust ka Eestis viisa alusel viibivatele isikutele ning teine muudatus näeb ette seda, et taotlemisel võetakse arvesse üliõpilase poolt täidetav, mitte täidetud õppekava maht. 2016. aastal laekus kokku 257 taotlust ning toetus määrati 209 üliõpilastele.

Asenduskodulaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium Asenduskodulaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi eesmärk on toetada asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist. 2016. aastal esitati 20 taotlust ning rahuldati 14. Mittekvalifitseerumise peamiseks põhjuseks oli taotlejate mittevastavus reeglitele (tegemist oli eestkoste või lapsendamise toimingutega).

Riiklikud välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumiprogrammid ning Eesti ja Ameerika ühendriikide vaheline Fulbrighti akadeemiline vahetusprogramm Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programm 2016. aastal toimusid suvekoolide ning üliõpilaste ja teadlaste konkursid eraldi. See võimaldas sügavamalt hinnata iga stipendiumiliigi taotlusi ning aastaeelarvet tõhusamalt kasutada. Eestisse sissetulevate taotluste arv on sarnane eelmise aastaga (2016 – 383). Laekunud taotluse hulgas olid populaarsemad päritoluriigid Ukraina (49 taotlejat) ja Venemaa (38), kolmandal kohal on Türgi (22), edasi India (20), Hiina, Leedu (mõlemad 18) ja Gruusia (17).

Türgi, Ukraina, Venemaa ja India on nimetatud prioriteetriikideks ka „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“. Umbes 78 % taotlustest on esitatud õppimiseks, ca 18 % suvekoolis osalemiseks ja ca 4 % teadus- ja õppetööks. Lõviosa taotlejatest soovib õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, (vastavalt 182ja 141). Lähtudes komisjoni otsusest on stipendium määratud 31 taotlejale. 17 stipendiumi on määratud õppimiseks, sh 15 magistritasemel. 9 stipendiumi on antud välisüliõpilastele osalemiseks suvekursustel, mille maksmisega toetatakse osalemist Eesti kõrgkoolide poolt korraldatavatel eesti keele ja kultuuri suvekursustel ning ingliskeelsete tasemeõppe õppekavadega seotud suvekoolides. 5 toetust on mõeldud välisteadlastele, kes teevad koostööd Eesti ülikoolidega. Stipendiaadid on pärit näiteks Lätist, Saksamaalt, Hiinast, Indiast, Venemaalt, Leedust, aga ka Armeeniast, UKst, Kreekast ja mujalt. Populaarsem sihtkoht on Tartu Ülikool.

Eesti ja välisriikide vahelised programmid sh Eesti ja Ameerika Ühendriikide vaheline Fulbrighti akadeemiline vahetusprogramm Välisriikide programmi raames läks 2016. aastal välja 3 üliõpilast ja 2 õppejõudu.

Sihtasutus hüvitab reisikulu Fulbrighti stipendiaatidele Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöölepingu raames.

Rahvuskaaslaste programmi stipendiumid Keele- ja tasemeõppe stipendiumite konkursile esitati kaheksa taotlust. Tasemeõppesse laekus kaks taotlust Kanadast ning üks taotlus Venemaalt, Hondurasest, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Soomest ja Ukrainast. Üks tasemeõppesse kandideerija taotles ka keeleõppe aastat.

Taotlejatest viis soovisid õppida Tartu Ülikoolis. Nii Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis soovis õppida üks taotleja. Seitse kandidaati soovis õpinguid alustada magistriõppes ja üks bakalaureuseõppes. Rahvuskaaslaste programmi nõukogu valis rahastamiseks välja 7 taotlust, kellest kaks valitud stipendiaati hiljem neile eraldatud toetusest loobusid.

2016. aastal lõpetas ülikooli 7 stipendiaati ja üks lõpetas keeleaasta. 2016/2017. õ-a õpib stipendiumi toel Eesti ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides kokku 20 noort, neist kolm kasutab jooksval õppeaastal akadeemilise puhkuse võimalust. Kõige enam õpivad üliõpilased järgmistel õppekavadel: humanitaaria (7); bioteadused (2); tervis (2). Üks stipendiaat õpib keelt.

47

Hõimurahvaste programm Hõimurahvaste programmi põhieesmärk on toetada hõimurahvaste, s.o uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride säilimist ning arengut. 2016. aastal kinnitati hõimurahvaste programmi uus juhend ja toetati 10 stipendiaadi õpinguid, sh 9 doktoranti ja 1 magistrant, nendest 1 õpib EMTAs ja 9 Tartu Ülikoolis.

Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames võeti üle programmis „Primus“ piloteeritud erialastipendiumite maksmine 2015/2016. õ-a sügissemestril alates detsembrikuust. Alates sellest on stipendium määratud 6191 kõrghariduse esimese ja teise astme üliõpilasele ja 8 kõrghariduse kolmanda astme üliõpilasele.

Toetatava tegevuse tulemusena suurenevad üliõpilaste võimalused täiskoormusel õppimiseks riigile prioriteetsetes valdkondades ja edukalt nominaalõppeajaga lõpetamiseks ning suureneb vastavates valdkondades kvalifitseeritud tööjõu hulk.

Dora pluss programm Dora Pluss üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Tegevuse alaeesmärkideks on:

• parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides (tegevus 1);

• suurendada välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides (tegevus 2 ja 4); • tõsta doktoriõppe efektiivsust (tegevused 1 ja 2); • parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid (tegevused 2, 3 ja 4); • tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja majanduse arengut (tegevus 4);

• tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele (tegevused 1, 2, 3 ja 4).

48

Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses (tegevus 1) Programmi raames toetatakse Eesti kõrgkoolide noorteadlaste ja magistrantide õppe- ja teadustööga seotud lühiajalist õpirännet välisriikidesse. Toetuse abil on võimalik osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses. 2016. aastal toimus lühiajalise õpirände toetuste saamiseks kokku 7 taotlusvooru ning doktorantide õpirände toetuste saamiseks 4 taotlusvooru. Kokku esitati partnerite poolt lühiajalise õpirände toetusesaajaks 513 noorteadlast ja magistranti ning doktorantide õpirände toetusesaajaks 55 noorteadlast.

Välismagistrantide ja – doktorantide ja külalisdoktorantide toetamine (tegevus 2) Tegevuse eesmärgiks on toetada välismagistrantide ja –doktorantide õppimist Eestis, aidata seeläbi kaasa teadmiste vahetusele, muuta siinset õppetööd rahvusvahelisemaks ja suurendada pikas perspektiivis kõrgelt haritud töötajate hulka Eestis.

Esimesed külalisdoktorandid võeti vastu juunis, välismagistrantide ja –doktorantide õpingute toetamist alustati 2016/2017. õ-a sügissemestrist.

2016. aastal toetati kokku 104 välismagistranti (kellest 2 loobusid) ja 9 välisdoktoranti. Toetati 13 külalisdoktorandi õppevisiiti.

Respected management of Dora scholarship, Dora scholarship has really proved to be helpful for me to proceed with my studies with ease as my degree is extremely costly.

I pay 450 euros each month and using my scholarship, I can easily cover that. Being a full time student, I’d have been unable to work to keep up with a job to fulfill all my expenses. I also feel that Dora scholarship has recognized my efforts I had put when my admission percentage was used as a standard to grant me the scholarship.

I heartily appreciate the efforts of Merilyn Rannat who has always answered student’s queries and has extended her help in all matters concerning the scholarship.

Thank you everyone for your consideration towards students like me.

Syeda Reema Zakir Kommunikatsioonijuhtimise magistriõpe (Tallinna Ülikool)

49

Suve- ja talvekoolide toetamine (tegevus 3) Tegevuse eesmärgiks on toetada kõrgkoolide rahvusvahelistumist, tõsta kõrgkoolide võimekust kaasata välisüliõpilasi lühemateks intensiivõppe perioodideks ning tutvustada Eestit kui head õppimise ja töötamise kohta. Esimene taotlusvoor avati sügisel, kus partneritel oli võimalik taotleda toetust suve- ja talvekoolideks 2017. aastaks. Esitati 4 taotlust (3 taotlust Tallinna Ülikoolit, 1 Eesti Kunstiakadeemiast), millest hindamiskomisjon lähtuvalt ekspertide hinnangust otsustas rahuldada 1 taotluse (Eesti Kunstiakadeemia). 2017. aasta kevadel avatakse täiendusvoor, kus saab uuesti taotleda toetust suve- ja talvekoolide korraldamiseks 2017. aastaks.

VÄLISTURUNDUS ehk study in estonia Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine (tegevus 4) on koondatud kaubamärgi Study in Estonia alla.

Välisturundustegevused on kaasa aidanud Eesti kõrgkoolides tasemeõppes vastu võetud välistudengite arvu tõusule (vt tabel 1.). Eestis õppivate välisüliõpilaste aastane juurdekasv on alates 2008. aastast stabiilselt suurenenud. Tabelis 2. on toodud Eesti kõrgkoolide tasemeõppesse vastu võetud ja õppivad välisüliõpilased.

50

tabel 1. - välisüliõpilaste vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse 2005-2016

VASTUVÕTT

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

rakend. KH

12

9

9

10

4

20

9

14

12

36

60

bakal. õpe

178

147

124

127

107

171

296

395

404

486

531

471

magistriõpe

57

36

63

102

143

189

210

201

304

473

602

733

integreeritud

47

16

39

36

42

47

42

42

45

55

56

55

doktoriõpe

15

18

23

21

38

46

49

51

57

74

70

89

303

229

258

295

340

457

617

698

824

1100

1295

1408

KOKKU

Tabel 2. Eesti kõrgkoolide tasemeõppesse vastu võetud ja õppivad välisüliõpilased 2005-2016

vastuvõtt juurdekasv (%) õpib juurdekasv (%)

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

303

229

258

295

340

457

617

698

824

1100

1295

1408

-24%

13%

14%

15%

34%

35%

13%

18%

33%

18%

9%

840

901

885

908

1072

1282

1573

1876

2230

2887

3476

3917

7%

-2%

3%

18%

20%

23%

19%

19%

29%

20%

13%

2016. aastal:

Korraldati 17 info-, koolitus- ja promoüritust Eestis, osaleti 15 haridusmessil ja välisüritustel (sh ka virtuaalmessidel).

Suuremad sündmused olid korraldatud koostöös Gruusia partneritega. Toimus esmakordselt vastuvõtt kõigile Eestis õppivatele Gruusia tudengitele ning korraldati Gruusia Eesti Päevad, mille raames tutvustati 1.-5. novembril Gruusias Eesti kõrgharidust, kultuuri ja teadust. Ürituse raames korraldati töötubasid, partneritega kohtumisi, anti intervjuusid televisioonis ja raadios, korraldati Eesti mess ning vastuvõtt Eesti saatkonnas vilistlastele ning koostööpartneritele.

Ilmus rohkem kui 30 uudist koduleheküljel www.studyinestonia.ee, tegutseti sotsiaalmeedias: 110 postitust Facebookis, 137 postitust Twitteris, lisaks kasutati keskkondi Instagram, LinkedIn, Pinterest ja YouTube. Korraldati 23 vebinari tutvustamaks Eestis õppimise võimalusi ja kõrgkoolide pakutavaid inglisekeelseid programme, samuti tutvustati Eestis töötamise võimalusi ja suvekoolide programme. Esitlused olid nii vene, soome, türgi kui inglise keeles. Vebinarid viidi esmakordselt läbi professionaalses telestuudios ja salvestati otseülekande ajal 20 videot, mis lisati Study in Estonia Youtube kanalisse. Kokku registreerus vebinaridele 1384 osalejat, otse ülekandes osales 299 inimest ning järelvaatas 712 inimest.

51

Toodeti erinevaid turundusmaterjale ja meeneid mida jagati korraldatud üritustel, sh seemnepliiatsid, märkmepaberid, pagasivööd, müslibatoonid, päikesepatareil töötavad laadijad, vedelad visiitkaardid jne. Uuendati brošüüri Survival Guide ning trükiti 4000 uut 2016. aasta täiendustega eksemplari ja jagati laiali ligi 1700 komplekti tervituskotte ainult sissetulevatele kraadiõppuritele (enne oli ka Erasmus+ sissetulevad tudengid). Trükiti 900 eksemplari ingliskeelseid bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme voldikuid, 200 flaierit turundamaks kõrgkoolide infosessiooni Tbilisis, loodi uus boksilahendus Study in Estoniale kasutamaks messidel, üritustel, vastuvõttudel jne. Trükiti plakateid ja roll-up`e Work in Estonia messi jaoks, Gruusia Eesti Päevade jaoks, soome-, inglise- ja venekeelseid tasemeõppe voldikuid.

52

Riiklik programm „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ Programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2013-2017“ eesmärk on soodustada eestikeelse teadusterminoloogia arendamist, levitamist ja kinnistamist kõrgkoolides eestikeelsetes õppematerjalides ja õppeprotsessis kasutamise ning eesti keeles publitseerimise väärtustamise kaudu.

2016. aastal hoogustus juba ilmunud paberõpikute digitaliseerimine. Planeeritud 5 õpiku asemel digitaliseeriti 7 programmi kaudu juba ilmunud õpikut. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rõhutab digitaalsete lahenduste poolt loodavate võimaluste paremat ärakasutamist, millest tulenevalt peavad ka riiklikult toetatud õppevaralahendused olema võimalikult paljudele kättesaadavad.

Konkursile laekus 28 kavandit kaheksast ainevaldkonnast. Ekspertkomisjonide hinnangutest lähtudes otsustati toetada neist 10 õpikukavandit.

Erakordselt suur konkurss oli täppisteadustes (8 taotlust) ja sotsiaalias (13 taotlust).

2016. aastal konkursisõelale jäänud õpikud on: Mait Kriipsalu, Aleksander Maastik, Jaak Truu „Jäätmekäitlus“; Jaan Janno „Arvutusmeetodid“; Peep Palumaa „Biokeemia“; Kai Saks „Gerontoloogia“; Marika Padrik „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia“; Priit Päkk „Kasvatatavate kalade haigused“; Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud: 2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.

2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.

2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“.

2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.

2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.

2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

Refereeritud artikli autor: Aire Koik, Haridus- ja Teadusministeerium

53

Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Veterinaarhistoloogia“ 2016. aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks valiti Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“, mis käsitleb kodu- ja lemmikloomade organismi ehitust mikroskoopilisel tasandil. Õpik on Mar ina kuse töö tulemus ja enda valmistatud ja liste preparaatidepuhul on autor jälvahelist histoloogia leidnud ka uuemateeestikeelsed vas-

Aunapuu aastatepikillustreeritud autori pildistatud histoloogiga. Erialaste mõistete ginud viimast rahvusnomenklat uur i ja le terminitele sobivad ted.

„Loodud eestikeelkinnistub eelkõige mise käigus ning keelsed õppetekstid Haridus- ja Teadusleosakonna juhatalisas, et parimaks puhul tõsteti esile noloogia loomist ja

ne te r minoloogia õppimise ja õpetaseda toetavad eestija -ülesanded,“ ütles ministeeriumi keeja Piret Kärtner. Ta tunnistatud õpiku just eestikeelse termikinnistamist.

Eelmise aasta parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi juhtkomitee. Õpik on valminud sama programmi toetusel.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridusja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

54

EKKAV Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV) on riiklik programm, mille eesmärgiks on toetada väljaspool Eestit toimuvat eesti keele ja kultuuri kõrgkooliõpet. EKKAVi raames tegutseb välisriikides üheksa lektorit, kelle tasu maksab Eesti riik. Meie lektorid on Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Venemaal, Ukrainas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hiinas. Lisaks eelmainitud üheksale lektorile tegutseb üle maailma veel hinnanguliselt 30 õppejõudu, kes õpetavad kõrgkoolides eesti keelt, kuid arvatavasti on aktiivseid õppejõude enamgi - me veel lihtsalt ei tea sellest.

EKKAVi raames jagatakse Estophiluse-nimelisi stipendiume, mis hõlbustavad õppurite uurimis- ja õppetööd, võimaldades neil Eestis õppida ja uurimusi läbi viia. Läkitame välisõppekeskustesse külalisõppejõude, kes peavad loenguid eesti keele ja kultuuri teemadel ning toetame kõrgkoole, neile Eestist õppevara saates. EKKAVi eesmärgiks on kasvata nende inimeste arvu, kes peavad end Eesti sõpradeks.

Miks on EKKAV meile vajalik programm?

EKKAVi raames on maailma-avarustesse õpetama läinud õppejõud, kellest igaüks on Inimene suure tähega: nad suhtuvad oma töösse kirega, sütitades seeläbi oma üliõpilasi ning olles eeskujuks oma kolleegidele.

KOHANEMISPROGRAMM Milline on Eesti õpikultuur ja kõrgharidussüsteem? Kas tudeng tohib õpingute ajal töötada?

Kas pärast lõpetamist võib Eestisse jääda? Kuidas leida perearsti? Kuidas leida praktikakohta?

Kohanemisprogrammi koolitused pakuvad Eesti välistudengitele ja Eestis õppimisest huvitatutele vastuseid elulistele küsimustele, võimaluse oma kogemusi jagada, teistelt õppida ning uusi tutvusi luua.

2016. aastal osales koolitustel 51 inimest ligi 30st riigist. Osalejate tagasiside koolitusele on väga kõrged 4,7 punkti 5st.

EKKAV on programm, millest võrsub armastus Eesti, eesti keele ja kultuuri vastu - olgu tegemist tulevase tõlkija või IT-inseneriga.

Kui lühend “EKKAV” tagurpidi keerata, saame lühendi “VAKKE”. Kui see pikalt lahti kirjutada, saame järgmise toreda mõistatuse: “Vabadust armastav, kultuuri kaelustav?”

- “Eesti”. :)

55

Euroopa keeleõppe tunnuskirja programm Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate tehnoloogiate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist.

Programmi konkursile „Aasta võõrkeelealane tegu“ laekus 2016. aastal 12 taotlust. Žürii otsustas anda tunnuskirja koos preemiasummaga keeleõppe, kirjanduse ja erinevate kultuuride kombinatsiooni soodustamise ja vajaliku suhtluskeskkonna loomise eest Tallinna Keskraamatukogu projektile „Skype raamatuklubi”.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumit tunnustati keeleõppe lõimimise eest teiste valdkondadega ja keelelise väljendusoskuse arendamise eest avalikus esinemises ja suhtlemises ning Kadrioru Saksa Gümnaasiumit projekti eest „Kohtumised sõnas ja helis“. Tunnuskirjad ja preemiad anti üle Euroopa keeltepäeval 26. septembril.

Skype’i raamatuklubi eestvedaja: pakume vahetut võimalust kultuuride erinevuse kogemiseks Aasta parima võõrkeelealase teo tiitli pälvinud Tallinna Keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi eestvedaja Kristel Palk räägib, kuidas projekt sündis ja mis on tulemus. „Need raamatuklubi noortekohtumised annavad palju ka korraldajatele. See, kuidas noored leiavad seoseid erinevate teooriate vahel, kuidas nad avanevad, tahavad, et neid kuulda võetaks… see annab jõudu ja inspiratsiooni!“ sõnab Palk.

Kuidas Skype raamatuklubi idee tekkis? „Mõned aastad tagasi olin rahvusvahelisel töötubadega koolitusel. Seal õpetati alternatiivseid viise, kuidas panna inimesi lugema ja kirjandusest huvituma. Üritusel toimusid grupitööd, kus pidime neid alternatiivseid lahendusi ise välja mõtlema. Töötasin koos inimestega erinevatest Euroopa riikidest ja tihtipeale tuli ette olukordi, kus me nägime mingeid asju hoopis erinevalt – mõni sõna või mõiste tõlgendati teistmoodi, arusaam oli erinev jne. Siis mõtlesingi, kuidas tuua meie lugejateni samasugust vahetut võimalust kogemaks kultuuride erinevust. Selle asemel, et lennutada välismaalasi siia, tundus lihtsam võtta kasutusele meie oma Eesti asi ehk Skype’i programm.“

56

Millised tekstid kohtumistel arutlusele võetakse? „Võimalusel valin Eesti autoreid, et natuke meie kirjandust propageerida. Tingimus on, et kõik tekstid peavad olema saadaval eesti keeles ja meiega kohtuvate klubiliste emakeeles. Tekst peab olema lühike (luuletus, novell või katkend mõnest raamatust). Lühidus on vajalik, et osalejad saaksid süveneda igasse sõnasse, fraasi. Ei pea mõtlema ainult sellest, mida autor üritab öelda, vaid ka lugejapoolsele tõlgendusele.“ Kas tõlgendamisel on üllatusi ette tulnud? „On ikka! Näiteks meie noored ei ole väga kokku puutunud, milliste reeglite järgi peavad Araabia naised kodumaal käituma. Kohtumisel Soome noortega räägiti ühe noore neiu tegemistest ja eestlased ei leidnud seoses naisõiguslusega seal mingeid sugemeid. Soomlased tabasid aga kohe, et kui see neiu elaks Araabia Ühendemiraatides, visataks ta kividega surnuks. Tegemist oli lastekirjandusega. Üllatav oligi, kuidas mindi tekstilt üle päevapoliitiliste küsimuste juurde.

Meie noortel pole nii palju kokkupuuteid inimestega, kes oleks sellisest kultuurikeskkonnast pärit. Nii saadi laiem silmaring erinevate kultuuride kohta”.

“See, kas asi ka tegelikkuses just nimetatud riigis nõnda käib, nagu soomlasest noor väitis, on muidugi iseasi. Tähtis oli siinkohal see, et avanes uus teema, milleks antud juhul oli naiste õigused.”

Kas võiks näiteks täiskasvanutele samasugust klubi teha? „Olen raamatukoguhoidjatele kohtumiste sarjast rääkinud ja seda ka praktika korras läbi teinud. Viimati sai seda tehtud Soomes Turu raamatukogus. Saatsime seal pool grupist teise ruumi, helistasime Skype’iga ja kujutasime ette, et oleme erinevatest riikidest. Siis tekkis idee, et see on väga hästi teostatav ka täiskasvanute jaoks. Seega, on täitsa võimalik, et noorte kõrvale tekib peagi samasugune täiskasvanute klubi.“

57

EMP/Norra stipendiumiprogramm

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra stipendiumiprogramm pakkus hariduskoostöö võimalusi Eesti ja Norra kõrgkoolidele ning Eesti, Norra, Islandi ja Liechtensteini keskharidusasutustele.

Aastatel 2013 - 2015 on EMP/Norra stipendiumiprogrammiga toetust saanud 10 koostööprojekti ning 20 kõrgkoolidevahelist õpirändeprojekti. Projektide raames on saanud väliskogemuse Islandil või Norras üle 200 õpetaja, 67 tudengit ning üle 200 kõrgkoolide õppejõu ja töötaja.

2016. aastal viis Sihtasutus Archimedes koostöös Balti Uuringute Instituudiga (IBS) läbi uuringu „Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra stipendiumiprogrammi tulemuslikkuse hindamine“.

Uuringu eesmärgiks oli hinnata stipendiumiprogrammi rakendamise tulemuslikkus tervikuna ja all-tegevuste lõikes ning kaardistada, millisel määral on saavutatud programmile seatud sisulised eesmärgid ning nende vastavus prioriteetidele ja indikaatoritele. Tähelepanu all olid programmi eelised või vajakajäämised võrdluses teiste sarnaste toetusskeemidega ning EMP/Norra stipendiumiskeemi korralduse efektiivsus Uuringu tulemused näitasid, et EMP/Norra stipendiumiprogramm on olnud hinnatud lisavõimalus hariduskoostööks Eesti, Norra ja Islandi keskharidusasutustele ning Eesti ja Norra kõrgkoolidele. Programmile seatud sisulised eesmärgi on kolme tegutsemisaasta jooksul enamasti saavutatud. Võrreldes teiste sarnaste koostööskeemidega iseloomustas stipendiumiprogrammi keskmine bürokraatia, kõrged toetused ja väike konkurents.

58

Huvitav praktika Norras: kuue nädalaga hulganisti uusi teadmisi ja uus hobi!

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis liiklusoghutust õppiv Marko Mertens käis EMP/Norra stipendiumiprogrammi abiga Norras õppepraktikal. Allpool on põgus kokkuvõte tema kogemusest.

Minu õpirändelugu sai alguse 2015. aasta kevadel. Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis ühes erialatunnis pakuti välja kuuele tudengil võimalus osaleda kuue nädalasel õppepraktikal Norras, HINT kolledžis (Nord-Trøndelag University College). HINT tegeleb samamoodi mootorsõiduki juhtide koolitusega, seega antud praktika annaks hea võimaluse mõista liiklusohutust ja koolitusmeetodeid, ning seda rahvusvahelisel tasandil.

59

2015. aasta augustis asusid kolm väljavalitud Haapsalu kolledži tudengit teele Norra poole. Et asi oleks võimalikult sarnane mootorsõiduki juhile, võeti see reis ette väikebussiga. Peamine, et kõik tulevased sõiduinstruktorid saaksid omal naha tunda sõidukogemust Skandinaavias. Antud marsruut nägi ette, et kõigepealt laevaga Rootsi ning seejärel mööda maad läbi Rootsi, kuni lõppsihtpunkti Stjordali, Norras.

Sõit kujunes peamiselt viperusteta ning väga heades sõidutingimustes. Sügisene päike paitas palgeid ja seltskond oli meeldiv ning oli tunda ka ootusärevust.

Alustasime oma õppepraktikaga kohe järgmisel päeval oma kaunite ja abivalmis mentorite käe all, kelleks oli kaks naist Elke ja Hilde. Mõlemad on HINT kolledžis õppejõud ja tunnevad oma eriala väga professionaalsel tasemel. Nad olid esimesest päevast peale meiega väga abivalmis ja andsid mõista, et soovivad meid praktika käigus igati aidata ning samas arvestavad meie soovidega.

Andsime mõista, et üheks sooviks on näha Norra A-kategooria koolitust. Sellega arvestati koheselt ja hakati otsima võimalusi antud koolituse mahutamiseks meie õppepraktika tunniplaani.

Mõningad tähelepanekud sõiduõpetajaks saamisel Norras. Jätkuvalt häirib ringteel rakendatav reegel, kus ringilt väljumisel vasakust reast ilma ümberreastumata paremale on võimalik. Sellised õpetused on kõigis õpikutes sees ja tekitab liiklusohtliku olukorda. Selle ohtlikkus sai selgeks ka meie praktika ajal - mootorratta õnnetus (Ringteel toimus avarii, kus üks nn õpilane sõitis kokku veo-

60

autoga. Sellest teemast me olime juba kaks päeva rääkinud ja nüüd oli tulemus käes. Keegi otseselt viga ei saanud välja arvatud mootorratas!).

Leidsime, et erinevus Haapsalu kolledži ja HINT kolledži vahel oli see, et HINT-is on põhirõhk suunatud õpetamise praktilisele poolele, mis meil nii süvendatud pole. Keskendutakse õpetamisele praktikas ja meetodite kasutamisele just praktilises sõiduõppes. Tulevased sõiduinstruktorid töötavad peamiselt paaridena, kus üks õpetab ja teine teeb vastavaid märkmeid, tehakse ühiskokkuvõte, kus püütakse leida parim lahend ning tuletada meelde, mis vajaks täiustamist. Iga õpilane peab ise leida puudujäägid, st arendama oma õpetamist ja meetodeid läbi õpetamise. Paarilistele lisandub aegajalt ka õppejõud, kes teeb omapoolseid märkmeid ja täiendab õpilase õpetamist. Hiljem toimub reflektoorne istumine, kus arutatakse kõik kogetu läbi.

Väga positiivne lahendus on see, et tulevased sõiduõpetajad hakkavad ise koolitama tulevast sõitjat (keskkoolist) praktiliselt nullist ja ise samal ajal jätkates õppimist instruktoriks.

See, et koheselt tegeletakse praktilise õppega annab väga hea võimaluse kinnistada teooriat ning võimaldab peale kooli lõpetamist kohe asuda tööle kogenud sõiduõpetajana. Teisisõnu, lõpudiplom on koheselt võrdne sõiduõpetaja kutsega.

Meie aeg Norras osutus tänu Sihtasutus Archimedesele väga kasulikuks. Lisaks õppimisele andis see võimaluse näha veel võrratut Norra loodust ja tegi minust isegi kalamehe.

1. Norra Lillehammeri üldhariduskool hakkas Aravete Keskkooliga koostööst inspireerituna...

a) andma murdmaasuusatamise tunde b) kooli uues sööklas sooja lõunat pakkuma c) pidama ajalootundides autentseid mõõgavõitlusi

2. Aravete Keskkool hakkas Norra Lillehammeri koostööst inspireerituna...

a) pakkuma koolilõunaks Norra mädakala rakfisk’i b) mängima koridoris redeligolfi c) lisama koolivormile Norra rahvarõivaste detaile

4. Seoses Norra Etterstadi Kutseõppeasutusega tehtud koostööprojektiga koguti Võrumaa Kutsehariduskeskuses...

5. Mida tegid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Islandi kool Framhaldsskólinn í Vestmannaeyjum Kadrioru purskkaevu juures?

a) uuskasutusturud b) roheturud c) raamatute ringlused

a) 37 tuhat alumiiniumist teeküünlaümbrist b) 24 tuhat kasutatud patareid c) 5,2 tonni vanapaberit

a) mõõtsid uudse õppemeetodiga mürataset b) testisid tahvelarvutite veekindlust c) õppisid, et purskkaev on islandi keeles „gosbrunnur“

Õiged vastused: 1b, 2b, 3abc, 4c, 5a

3. Koostööst Islandi Ármúla ühtluskooliga hakkasid Viimsi Keskkoolis toimuma..

61

nordplus programm Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus jagas SA Archimedese vahendusel 2016. aasta taotlusvoorus Eestist koordineeritavatele projektidele ligi 791 400 eurot.

Sel aastal laekus Nordplusile Põhja- ja Baltimaadest rekordiline arv taotlusi. Kokku saadeti 654 taotlust, millest 395 ehk 60 protsenti said rahastuse. Nordplusi kogueelarve on 10,1 miljonit eurot.

Eestis rahastati kokku 32 haridusasutuste koordineeritavat projekti ja lisaks on Eesti asutused partnereiks 99 projektis.

Nordplusi programmiperiood (2012-2016) sai läbi. Järgmine algab 2017. aastal ja uus taotlusvoor kuulutati välja 2016 aasta novembris.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii kooli-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke ning on avatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele.

Nordplus 2016. aastal Eestis Eestist koordineeritavad projektid

62

Eesti partneritega projektid

€

Nordplus Junior

8

176 000

24

Nordplus Adult

7

59 385

10

Nordplus Horizontal

4

153 300

6

Nordplus Higher Education

13

402 715

58

Nordplus Language

0

0

1

KOKKU

32

791 400

99

Nordplus programmiga saame tisleri, koka ja majutusteenindaja koos tegutsema!

Novembris võõrustas Haapsalu kutsehariduskeskus viie riigi õpilasi, et üheskoos arutleda, kuidas ühiskonnas tolerantsust kasvatada. Eesti kool lööb kaasa Nordplus Juniori projektis "Promote Tolerance - Celebrate Diversity".

Kutsehariduseskuse välissuhete koordinaatori Heli Heimo sõnul arutlesid Eesti, Soome, Rootsi, Islandi, Taani ja Leedu kutseõpilased Haapsalus puuetega inimeste märkamise ja kogukonda kaasamise teemal. „See on meil juba neljas kord Nordplus Juniori projektis kaasa lüüa. Nordplus lubab õpilased natuke teise rolli panna. Kui Erasmusega käiakse oma erialast praktikat tegemas ja kõik on väga kutseõppe põhine, siis Nordplusiga saame neid nii-öelda kastist välja vaatama. Saame tisleri, koka ja majutusteenindaja koos tegutsema panna, muidu nad üldiselt ei kohtugi omavahel. ...ja seda kõike huvitavatel teemadel, millega noor inimene võiks kokku puutuda,” räägib Heimo.

Septembris räägiti Islandil sugudest ja seksuaalsusest. Lisaks kuuluvad arutuse alla religioossed, sotsiaalsed, etnilised ja põlvkondade vahelised erisused.

Igast riigist osaleb kokkusaamisel kolm õpilast. Kohapeal jagatakse noored rahvusvahelistesse gruppidesse ning neil tuleb ühiselt püstitatud probleemidele lahendusi leida. „Meil on tekkinud nagu Nordplus-sõpruskoolid juba. Mõnega teeme koos midagi igal aastal, teised jätavad mõne projekti vahele, aga kena tutvus on paika pandud,” lisab Heimo.

fotode Autor: laur a vaher, ha apsalu kutsehariduskeskuse õpilane

63

Archimedes tunnustas Kuldõunaga haridus- ja noortevaldkonda Neljapäeval, 8. detsembril, tunnustas Sihtasutuse Archimedes tänusündmusel “Kuldõun 2016” aasta parimaid õpirände elluviijaid haridus- ja noortevaldkonnas. Aasta õpirände edendajaks valiti Andrei Atškasov Tartu Kutsehariduskeskusest, õpiränduriteks TTÜ professor Aaro Hazak ja Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane Markus Pärn, ning aasta noortevaldkonna koolitajaks Deniss Jeršov. Lisaks anti kätte aasta tudengiblogija, parimate kutseõppurite blogide, praktikalugude ja fotode ning aasta parima haridusvideo, -disaini ja -nutiteo tunnustused.

Aasta parim blogija valiti noorte seast, kes on avaldanud oma Erasmuse õpiperioodi lugusid Delfi “Tudengiblogis”.

Lisaks tunnustati veel kutseõppijaid, kes on kirjutanud silmapaistvad õpirände praktikalood, jäädvustanud muljetavaldavaimad fotod ning kajastanud oma tegemisi ajaveebides ehk blogides. Kutseõppurite konkursile saadeti kokku üle 300 töö. Täpsemalt laekus 173 fotot, 22 blogi, 48 praktikalugu ja 67 esseed.

Kategooriates “Aasta video hariduses”, “Aasta disain hariduses” ja “Aasta nutitegu hariduses” esitati kokku 28 tööd, millest tihedaim konkurents oli videode seas.

64

Aasta õpirändur 2016 Markus Pärn Tartu Kutsehariduskeskus AASTA ÕPIRÄNDE EDENDAJA Aasta õpirände edendaja 2016 Andrei Atškasov Tartu Kutsehariduskeskus

KUTSEÕPPURITE PRAKTIKAFOTOD I koht – Päär-Joonap Keedus Tallinna Ehituskool II koht – Mairi Heinmann Tartu Kutsehariduskeskus III koht – Maret Võrno Järvamaa Kutsehariduskeskus Facebooki lemmik Kadri Kõomägi Räpina Aianduskool KUTSEÕPPURITE PRAKTIKABLOGID I koht – Margus Teska Tartu Kunstikool I koht – Erika Kolk ja Sirli Metsamäe Haapsalu Kutsehariduskeskus III koht – Anne Nõlvak Tallinna Teeninduskool KUTSEÕPPURITE PRAKTIKALOOD I koht – Kadri Kalle Tartu Kutsehariduskeskus II koht – Liane Mäesalu Räpina Aianduskool III koht – Sander Raudauk Kehtna Kutsehariduskeskus

I koht kutseharidusvaldkonnas Maria Jürisson Luua Metsanduskool I koht täiskasvanuhariduses Svetlana Smirnova OÜ Vestifex AASTA VIDEO HARIDUSES I koht Võhma Kool Õpetajate päevale pühendatud tervitusklipp “Ära mine närvi” II koht Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi reklaamvideo III koht Tallinna Tehnikaülikool TTÜ sisseastumiskampaania fookuserialasid tutvustav videokampaania III koht Kuressaare Ametikool Vallikraavi Veeralli 2016 videokampaania III koht Eesti Maaülikool Videokampaania „Saa, kelleks tahad. Jää iseendaks“ AASTA NUTITEGU HARIDUSES I koht Tartu Ülikool TÜ populaarteaduslik Instagrami konto ehk “Teadlaste instagram” II koht Uuemõisa Lasteaed-Algkool Interaktiivne orienteerumismäng “Lobisev mõis”

III koht Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutikoolituste sari „Kogukonnas õppimine“ Tunnustuspreemia Rahvusarhiiv – “Seiklused arhiivis” AASTA DISAIN HARIDUSES I koht Tallinna Ülikool Tallinna Ülikooli virtuaaltuur II koht Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Sisseastumiskampaania Vastuvõtt 2016” III koht Tallinna Tehnikaülikool TTÜ ajakirja Mente et Manu uus kontseptsioon NOORTEVALDKONNA AASTA TUNNUSTUSED Aasta koolitaja Deniss Jeršov Aasta uustulnuk Noortegrupp Laulasmaa projektipojad Parim noorte kaasaja Noortegrupp Jõhvi Noortekas

parimad

PARIM TUDENGIBLOGIJA 2015 Erik Toomemägi ja Egon Hermanson Eesti Maaülikool artiklitesari Delfi Tudengiblogis

ESSEEKONKURSS HARIDUSTÖÖTAJATELE I koht üldharidusvaldkonnas Pavel Alonov Tallinna Pae Gümnaasium

“ K uldõun 2016”

AASTA ÕPIRÄNDURID Aasta õpirändur 2016 Aaro Hazak Tallinna Tehnikaülikool

Parim puuetega noorte kaasaja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Parim rahvusvahelise noorsootöö projekt koolis Sillamäe Vanalinna Kool Aasta uuendaja (strateegilise koostöö projekt) Estonian UNESCO Youth Association Parim rahvusvaheline noortealgatus Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus ULEI Parim kodanikuaktiivsuse edendaja MTÜ SpeakNow Suurim vabatahtlike sõber MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES

65

2016. aasta oli meie esimene täisaasta struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 rakendamisel. Suur osa aastast kulus meetmete avamisele ning taotlusvoorude ettevalmistamisele ja läbiviimisele. Viisime läbi 2 taotlusvooru ning 2 investeerimisettepanekute kogumise vooru. Korraldasime 14 infopäeva ja seminari toetuse taotlejatele, toetuse saajatele ja nende partneritele. Aasta lõpu seisuga olime teinud rahastamise otsuse 30 projekti osas ning kinnitatud oli 5 toetuse andmise tingimuste määrust.

Kontrollitud sai 45 hanget ning tehtud 4 paikvaatlust. Toetuse saajad esitasid meile aasta jooksul 66 maksetaotlust ja taotlesid toetust summas 7,17 miljonit eurot. Aastaks 2017 on meie rakendatavate meetmete osas riigieelarvesse planeeritud toetussumma 62 miljonit eurot.

Struktuuritoetuste agentuur / str /

Maikuus saatsime toetuse saajatele esimese “Rakendusüksuse infokirja”. Kokku koostasime ja saatsime 2016. aastal välja 5 infokirja.

Rakendusüksuse infokirja tellijaid oli aasta lõpu seisuga 256. Uudiskirjad sisaldavad teateid muudetud või täiendatud õigusaktide, juhendite ja vormide kohta, infot taotlusvoorude hetkeseisust ja tulevastest sündmustest, päeva-

kajalisi abikõlblikkuse ja hankimise teemasid ning palju muud. Toetuse saajate infolistiga saab liituda meie veebilehel archimedes.ee/str/.

Koostöös Eesti Teadusagentuuriga käisime ettevõtjatele ja teadusasutustele tutvustamas uut toetusmeedet NUTIKAS. Esineti kümnetel infopäevadel ja seminaridel üle Eesti, osaleti messidel ja tutvustati toetusvõimalusi erinevates raadiosaadetes.

66

tea tassa ja mariann sa aliste koostööfestivalil “õigel ajal õiges kohas”

Augusti lõpust kuni aasta lõpuni rändas mööda Eestit fotonäitus “Eesti hariduse ja teaduse heaks”. Näitus koosnes Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodil 20072013 elluviidud projektifotodest Eesti kõrghariduses ja teaduses. Näitusel sai näha nii moodsat arhitektuuri, teadusaparatuuri kui ka tudengeid ja tippteadlasi.

Fotonäitusega oli võimalik tutvuda Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.

Fotonäitus „Eesti hariduse ja teaduse heaks“ tallinna tehnik aülikoolis

Septembris külastasime kevadel loodud teaduse tippkeskusi. Meie eesmärk oli teada saada, millega tippkeskuste uurimisrühmad tegelevad, miks on nende uurimisvaldkonnad olulised ja kuidas on nende uurimistulemused rakendatavad igapäevaelus. Meie vestlusteemade hulka kuulusid ka tippkeskuste eesmärgid ja ambitsioonid, võrdlused muu maailmaga ja valdkonna tulevik.

Novembri keskpaigaks valmisid nendest külaskäikudest üheksa tippkeskuste tööd tutvustavat lühivideot, mida on jätkuvalt võimalik vaadata Archimedese Facebooki lehelt, Archimedese blogist ja YouTube`i kanalilt.

Merily R emm a tippkeskuste videoklippide võttel

Kõikide toetust saanud projektide kohta saab lugeda: archimedes.ee/str/toetuse-edenemine/periood-2014-2020/

67

TEGEVUSTE KOKKUVÕTTED Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA)

Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks

Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss“

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)

Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades

68

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“

Teaduse populariseerimine “TeaMe+”

Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (NUTIKAS)

Teaduse populariseerimise alategevus „Teeme+“

69

SA Archimedes 2016. aasta eelarve SA Archimedes 2016. aasta eelarve täitmise aruanne (eurodes) Aruandeperiood: 01.01.- 31.12.2016 Tegevuste eelarve (kulud) Teadmistel ja koostööl põhinev arendustegevus

Tunnustatud kvaliteet

Sihipärased investeeringud

Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

673 949

542 197

80,5%

24 290 827

20 162 923

83,0%

33 106 731

24 075 642

72,7%

SA Archimedes 2016. aasta eelarve täitmise aruanne (eurodes) Aruandeperiood: 01.01.- 31.12.2016 Tegevuste eelarve (kulud) Professionaalne ja tõhus organisatsioon

70

2016 eelarve kokku

Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

4 341 384

4 030 713

92,8%

62 412 891

48 811 474

78,2%

Finantseerimisallikad (tulud) Riigieelarve 2016 HTM ja riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu maht

Muud projektid

Norra ja EMP

Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

4 622 820

4 521 520

97,8%

349 913

278 939

79,7%

383 693

161 948

42,2%

Riigieelarve Struktuuritoetuste tegevuste elluviimine

Struktuuritoetused Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

34 314 716

25 144 824

73,3%

7 396 813

5 247 340

70,9%

Euroopa Komisjon ja muu välisabi

Majandustegevustulu

Finantseerimisallikad kokku

Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

Eelarve

Täitmine

%

15 208 892

13 361 743

87,9%

136 044

95 161

69,9%

62 412 891

48 811 474

78,2%

71

SA Archimedes töötajad seisuga 31.12.2016 72

Eve Toomsalu

Inga Lubi

Liis Uulman

Siiri Sisas

Jaak Evert

Katriin Ranniku

Made Kirtsi

Triin Ulla

Kaire Allas

Liina Thalfeldt

Marge Teder

Alice Liblik

Kirsi Viikholm-Karu

Malle Peedo

Merike Sanglepp

Annemari Muru

Maria Lindman

Marge Kuningas

Merili Reismann

Anu Laumets

Raimond Viiding

Margus Liiv

Piret Koll

Iivika Krillo

Reti Merila

Pirje Pant

Priit Kiilaspä

Jaana Lump

Tõnis Eelma

Regina Borissova

Ramia Allev

Kadrin Kergand

Heli Mattisen

Taivo Kurvits

Raul Ranne

Kaidi Kenkmann

Hillar Bauman

Tuuli Reiljan

Triinu Lillepalu

Kaie Tamm

Karin Laansoo

Ülle Kase

Eero Loonurm

Kairi Lamp

Lagle Zobel

Anne Hütt

Karol Sepik

Kari Treial

Liia Lauri

Annela Hendrikson

Merily Remma

Kristel Meesak

Maiki Udam

Annela Oona

Tiina Lipp

Liis Siimon

Marge Kroonmäe

Annely Tank

Anastassia Kiseleva (Putškova)

Lili Veesaar

Reet Taimsoo

Anne-Ly Võlli

Anna Kuzina

Maaja Pontus

Tiia Bach

Asse Sild

Kaja Ainsalu

Maire Vaask

Aleksandr Graf

Greta Roosaar

Karin Öövel

Margit Toomsalu

Gunnar Vaht

Hannelore Juhtsalu

Kristi Raudlepp

Marika Meier

Margit Brückel

Eve Sild

Maari Põim

Peeter Suislepp

Marina Klementjeva

Rait Toompere

Maris Pajula

Priit Vassiljev

Riin Kirt

Julia Duh

Marko Vene

Sandra Toim

Ulvi Maamees

Kai Treier

Mirjam Kodi

Svetlana Zirnask

Aire Karhu

Kaidi-Kerli Kärner

Nele Mets

Tea Tassa

Ene Kalmets

Katrin Kiisler

Reet Kost

Tiina Raa

Ene Palgi

Kerli Liivak

Regina Rähn

Urve Vool

Erika Kolk

Kätlin Lepa

Sandra Räim

Vambola Kesselmann

73

SA Archimedes struktuur

Auditikomitee

NĂľukogu

Siseaudiitor

Juhatus

Administratiivosakond

Finantsosakond

Kommunikatsiooniosakond

Eesti KĂľrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur

Akadeemilise tunnustamise agentuur

Hariduse rahvusvahelistumise agentuur

Noorteagentuur

Struktuuritoetuste agentuur

SIHIPÄRANE JA EFEKTIIVNE RAHAKASUTUS

FINANTSID

PROTSESSIDE VASTAVUS NÕUETELE NING ORGANISATSVIOONI TOIMEVAJADUSTELE

PROTSESSID

ORGANISATSIOON

Sihtasutuse Archimedes eesmärk ühiskonnas Eesti eesmärgid

EESTI KONKURENTSIVÕIME KASV

EESTI ÜHISKONNA HEAOLU KASV

Haridus-, EESTI HARIDUS , TEADUS JA NOORTEVALDKONNA KVALITEEDI KASV, ORGANISATSIOONIDE JA INIMESTE KONKURENTSIVÕIME KASV

teadus- ja noortevaldkonna eesmärgid Meie eesmärk ühiskonnas

Meie tegevussuunad

TUNNUSTATUD KVALITEET

KVALITEEDI HINDAMINE

KOOLITUS TEGEVUS

TEADMISTEL JA KOOSTÖÖL PÕHINEV ARENDUSTEGEVUS

TUNNUS TAMINE

TOETUSTE JA INVESTEERIN GUTE VAHEN DAMINE

TEABE AVALIKUSTA MINE JA JAGAMINE

PROFESSIONAALNE JA TÕHUS ORGANISATSIOON

SIHIPÄRASED INVESTEERINGUD

NORMIDE VÄLJA TÖÖTAMINE

NÕUSTAMINE

www.twitter.com/ ArchimedesEE www.facebook.com/ Archimedes.ee www.youtube.com/ sihtasutusarchimedes

Pakume rahvusvahelisi arenguvõimalusi noortevaldkonna tegijatele

Hindame hariduse kvaliteeti

Investeerime teaduse ja kõrghariduse arengusse

EEstI HArIDUsE JA tEADUsE HEAKs

Arendame rahvusvahelist koostööd hariduses

hindame kvalifikatsioone