PEDM Viqueque

Page 1

! !

República!Democrá0ca!de!Timor3Leste!

Munisipiu!Viqueque !

!

Planu&Estratejiku& Desenvolvimentu&Munisipal



INDICE KAPITULU I PROFILE MUNICIPIO 1. INTRODUSAUN...............................................................................................................................................1 1.2. Situasaun Jeral Timor Leste..........................................................................................................................4 1.2. Situasaun Jeral Municipio.............................................................................................................................5 1.2.1.Istoria orijenal Muniicipio Viqueque..........................................................................................................5 1.2.2.Area Jeografia no Rekursu Naturais .........................................................................................................5 1.2.2.1. Area Jeografia no Demografia.................................................................................................................5 1.2.2.2. Rekursu Naturais .....................................................................................................................................9 1.2.2.3. Rekursu Areia Potensial ba Turismu ………………………………………………………………...10 1.2.2. Klima ..........................................................................................................................................................13 1.2.3. Lian.............................................................................................................................................................14 1.2.4. Relijiaun…………………………………………………………………………………………..............14 A. PROFILE HUSI KADA SETOR…………………………………………………………………………...15 1.1. EDUKASAUN FORMAL NO LA’OS FORMAL ………………………………………………………16 1.1.1.EDUKASAUN FORMAL ……………………………………………………………………………….16 1.1.1.1.Ensinu Pre-eskolar……………………………………………………………………………………...16 1.1.1.2. Eskola Ensinu Basiku.............................................................................................................................19 1.1.1.3. Eskola Ensinu SekundariuJeral ...........................................................................................................20 1.1.1.4. Ensinu Sekundariu Tekniku Vokasional ............................................................................................21 1.1.1.5. Ensinu Superior .....................................................................................................................................22 1.1.2. ENSINU NON FORMAL.........................................................................................................................22 1.1.2.1.Kursu Ekuivalensia.................................................................................................................................22 1. SAUDE……………………………………………………………………………………………………...23 2.1. Servisu Kuidadu saude primaria ................................................................................................................24 2.1.1. Ospital Municipio Viqueque.....................................................................................................................24 2.1.2. Rekursu Umanu Saude Municipio...........................................................................................................24 2.1.3. Sentru de Saude Komunitaria..................................................................................................................25 2.1.4. Postu Saude................................................................................................................................................26 2.2. Moras ne’ebe Rijistadu iha Municipio Viqueque .....................................................................................27 2.2.1. Saude Materna …………………………………………………………………………………..............27 2.2.1.1. Kuidadu ante natal ……………………………………………………………………………………27 ! !


2.2.1.2. Partu nebe mak atende husi pessoal saude.........................................................................................27 2.2.2. Mortalidade labarik……………………………………………………………………………………...29 2.Konsulta Labarik Menus (5) iha Timor Leste ……………………………………………………..............29 2.2.1.

Inan Isin rua hetan Tetanus …………………………………………………………………………..29

2.2.2.

Labarik sira iha Lisio………………………………………………………………………………….29

2.2.3.

Labarik Todan Menus…………………………………………………………………………………29

2.2.4.

Labarik tetu Regural…………………………………………………………………………………..29

2.2.5.

Labarik malnutrisaun............................................................................................................................29

2.2.6.

Labarik Hetan Vitamin A......................................................................................................................29

2.2.7.

Labarik Hetan Lumbriga.......................................................................................................................29

2.2.2.

Moras Da’et ............................................................................................................................................30

2.2.2.1. Destaksaun Kazu Malaria......................................................................................................................30 2.2..3. Prorama TBC (Deteksaun kazu)............................................................................................................30 2.2.3.1. Tratamentu ba TBC ..............................................................................................................................30 2.2.3. Lepra..........................................................................................................................................................30 2.2.4.

Moras ladaet............................................................................................................................................30

2.2.4.1. Moras Katarak........................................................................................................................................30 2.2.4.2. Moras matan ..........................................................................................................................................30 2.2.4.2.3. Moras Idozu hetan Lisai.....................................................................................................................30 2.2.4.2.4. Moras Mental.......................................................................................................................................31 2.2.4.2.5. Moras Epilepsia (bibimaten) ..............................................................................................................31 2.2.4.2.6. moras Saude Oral ...............................................................................................................................31 2.2.5.

Saude Ambiental ....................................................................................................................................31

2.2.5. Moras Malaria ...........................................................................................................................................32 2.2.6. Rejistu Saude Familia Viqueque .............................................................................................................32 2. MEIU AMBIENTE………………………………………………………………………………………..34 2.1. Soe Lixu fatin Viqueque...............................................................................................................................34 3. KULTURA NO ERANSA TRADISAUN……………………………………………………………….34 4.1.Kultura............................................................................................................................................................34 4.2. Lisan no Lulik...............................................................................................................................................36 4.3. Eransa Kultural ...........................................................................................................................................37 Figura 17. Monumentu Masagre Craras ..........................................................................................................37 4.3.1. Posto Administrativo Viqueque ...............................................................................................................37 4.3.2. Posto Administrativo Uatulari .................................................................................................................38

! !


4.3.3. Posto Administrativo Ossu .......................................................................................................................40 4.3.4. Posto Administrativo Uatucarbau ...........................................................................................................42 B. SETOR INFRA – ESTRUTURA .................................................................................................................43 1. ESTRADA NO PONTE SIRA ……………………………………………………………………..............44 1.1. Estrada Sira ..................................................................................................................................................45 1.1.1. Estrada Nasional .......................................................................................................................................45 1.1.2. Estrada Municipial ...................................................................................................................................46 1.1.3.

Estrada Rurais…………………………………………………………………………………………46

1.2.4.

PONTE ...................................................................................................................................................47

2.

SETOR BE’E MOS NO SANEAMENTU………………………………………………………............47

2.1. Rekursu Bee Matan iha Municipo Viqueque…………………………………………………….............47 2.2. Saneamentu..................................................................................................................................................50 ELETRISIDADE................................................................................................................................................51 1.1. Posto AdministrativoViqueque Vila …………………………………………………………………….52 1.2. Posto AdministrativoOssu………………………………………………………………………………...52 1.3. Posto AdministrativoLacluta……………………………………………………………………..............52 1.4. Posto AdministrativoUatulari…………………………………………………………………………...53 1.5. Posto AdministrativoUatu-Carbau……………………………………………………………………..53 5. TELEKOMUNIKASAUN.............................................................................................................................54 5.1. Lina Telekomunikasaun .............................................................................................................................54 5.2. Media.............................................................................................................................................................56 C. DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA.......................................................................................................56 1. Dezenvolvimentu Setor Koperativa ...............................................................................................................57 2. AGRIKULTURA............................................................................................................................................58 2.1. Areia Servisu no Produsaun .......................................................................................................................58 2.1.1. Produsaun Hare. ………………………………………………………………………………………...59 2.1.2. Irigasaun …………………………………………………………………………………………………60 2.1.3. Produsaun Batar .......................................................................................................................................61 2.1.4. Pekuaria…………………………………………………………………………………………………..63 2.1.5. Peskas……………………………………………………………………………………………………..65 2.1.6. Plantas Industria e Agro-Comercio.........................................................................................................67 2.1.7. Floresta……………………………………………………………………………………………………70 KAPITULU II

! !


Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu MunicipalMunicipio Viqueque 2014 – 2018 I. INTRODUSAUN …………………………………………………………………………………………….72 II. ANÁLIZA SITUASAUN …………………………………………………………………………………..75 2.1. Situasaun Jeral Municipio………………………………………………………………………………...76 2.1.1. Area Jeografika………………………………………………………………………………………….76 2.1.2. Klima …………………………………………………………………………………………………….78 2.1.3. Lian Materna…………………………………………………………………………………………….78 2.1.4. Relijiaun…………………………………………………………………………………………………..78 2.1.5. Situasaun Sosio Ekonomiku ……………………………………………………………………………78 I. PILARES PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU MUNICIPAL A. PILAR KAPITAL SOSIAL……………………………………………………………………………….79 1. EDUKASAUN NO TREINAMENTU …………………………………………………………………….79 1.1. Edukasaun Formal………………………………………………………………………………………..80 1.1.1. Ensinu Pre-eskolar……………………………………………………………………………………...81 1.1.2. Ensinu Baziku …………………………………………………………………………………………..81 1.1.3. Ensinu Sekundariu Jeral …………………………………………………..…………………………..82 1.1.4. Ensinu Tekniku Profesional (ETP) Viqueque………………………………………………………...82 1.1.5. Ensinu Superior ………………………………………………………………………………………...83 1.2. Edukasaun la’os Formal ………………………………………………………..………………………...83 1.2.1. Ensinu Rekorente………………………………………………...……………………………………..83 1.2.2. Treinamentu IADE ……………………………………………………………………………………..83 2. SAUDE ……………………………………………………………………………………………………….85 2.1. Servisu Kuidadu Saude Primaria ...............................................................................................................85 2.2. Ospital Municipio Viqueque........................................................................................................................86 2.3. Rekursu Umanu Saude Municipio..............................................................................................................86 2.4. Sentru Saude Komunitaria..........................................................................................................................86 2.5. Postu Saude...................................................................................................................................................87 2.6. Moras ne’ebe rijistadu iha Municipio Viqueque......................................................................................87 2.6.1. Saude Materna…………………………………………………………………………………………...87 a. Kuidadu ante natal ……………………………………………………………………………………….87 b. Inan Isin rua hetan Tetanus ……………………………………………………………………………...88 c. Partu nebe mak atende husi pessoal saude................................................................................................88

! !


2.6.2. Mortalidade labarik……………………………………………………………………………………...88 a. Konsultasaun Labarik Menus (5) iha Timor Leste…………………...…………………………………...88 b. Labarik sira iha Lisio……………………………………………………………………………………….88 c. Labarik Todan Menus………………………………………………………………………………………88 d. Labarik tetu Regural………………………………………………………………………..………………88 e. Labarik malnutrisaun ...................................................................................................................................88 2.6.3.

Moras Daet..............................................................................................................................................89

1. Detaksaun Kazu Malaria................................................................................................................................89 2.Programa TBC (Deteksaun kazu)...................................................................................................................89 2.6.4.

Moras ladaet............................................................................................................................................90

2.6.5.

Saude Ambiental ....................................................................................................................................90

2.6.6. Rejistu Saude Familia Viqueque .............................................................................................................90 2.6.7. Laboratorium ho Farmasia.......................................................................................................................90 3. INKLUZAUN SOSIAL …………………………………………………………………………………….93 4. AMBIENTE …………………………………………………………………………………………………95 4.1. Soe Lixu fatin ……………………………………………………………………………………………...95 4.2. Ambiente Viqueque………………………………………………………………………………………..96 6. KULTURA NO ERANSA TRADISAUN …………………………………………………………………97 5.1.Kultura ..........................................................................................................................................................98 5.2. Lisan no Lulik ..............................................................................................................................................98 5.3. Eransa Kultural ...........................................................................................................................................98 4.3.1. Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosViqueque.........................................................................99 BE”E MANAS ....................................................................................................................................................99 4.3.2. Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosUatulari .........................................................................99 4.3.3. Fatin Eransa Kultura Posto Administrativos Ossu ...............................................................................99 4.3.4. Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosLacluta.........................................................................100 4.3.5. Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosUatucarbau..................................................................101 BE’E MATAN IRA-BERE…………………………………………………………………………………...101 BE’E MATAN IRA-BERE BE’E MATAN KARSORU ...............................................................................102 UMA LULIKSERTIMOR ..............................................................................................................................102 LISAN MAUKASAMAUKAKI.....................................................................................................................102 B. PILARINFRA – ESTRUTURA …………………………………………………………………………102 1. ESTRADA NO PONTE …………………………………………………………………………………..103

! !


1.1. Estrada Nasional……………………………………………………………………………………….....104 1.2. Estrada Municipal………………………………………………………………………………..............105 1.3. Estradas Rurais …………………………………………………………………………………………..105 1.4. Ponte…………………………………………………………………………………………………...106 2. BEE MOS NO SANEAMENTU…………………………………………………………………………..108 2.1. Bee Mos……………………………………………………………………………………………………108 1.2. Saneamentu ………………………………………………………………………………………………108 1. ELETRISIDADE…………………………………………………………………………………………109 Materiais Distribuisaun no Distansia Linha Media Tensaun/Baixa Tensaun: A. Transformadares distribuisaun………………………………………………………………………….109 B. Distancia liña media tensaun no liña baixa tensaun …………………………………………………...109 3.1. Posto Administrativo Viqueque Vila……………………………………………………………………111 3.2. Posto Administrativo Ossu……………………………………………………………………………….111 3.3. Posto Administrativo Uatulari…………………………………………………………………………...112 1.4 Posto Administrativo Uatucarbau ………………………………………………………………………112 1.5 Posto Administrativo Lacluta …………………………………………………………………………...112 3.

TELEKOMUNIKASAUN…………………………………………………………………………….112

C. PILARDEZENVOLVIMENTU EKONOMIA………………………………………………………….113 1. DEZENVOLVIMENTU RURAL………………………………………………………………………..114 1.1. Programa Mileniu Suku………………………………………………………………………………….114 1.2. Agrobisnis…………………………………………………………………………………………………115 1.3. Dezenvolvimentu Rural Sektor Privadu………………………………………………………………...115 1.4. Dezenvolvimentu Setor Koperativa ..........................................................................................................117 2. AGRIKULTURA...........................................................................................................................................118 1.1 Produsaun Hare. ………………………………………………………………………………………….118 IRIGASAUN ………………………………………………………………………………………………….119 1.2. Produsaun Batar......................................................................................................................................119 1.3. Pekuaria…………………………………………………………………………………………………..120 2.4. Peskas……………………………………………………………………………………………………...122 2.5. Plantas Industria no Agro-komersiu.........................................................................................................123 2.6. Floresta……………………………………………………………………………………………………123

! !


2. TURISMU………………………………………………………………………………………………….125 3. INVESTIMENTU SETOR PRIVADU………………………………………………………….........125 D. ANALIZA SITUASAUN IGUALDADE GENERU……………………………………………………..126 1. IGUALDADE GENERU MUNICIPIO VIQUEQUE…………………………………………………127 E. ANALIZA SITUASAUN MUDANSA KLIMATIKA………………………………………………….131 SITUASAUN AI-HAN……………………………………………………………………………………….132 KAPITU III ESTIMASAUN REKURSU BA DEZENVOLVIMENTU KAPITAL ……………………………………135 KAPITULU IV ESTRATEJIA MULTI SETORAL 4.1. ESTRATEJIA MULTISETORAL BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA NO REDUSAUN POBREZA……………………………………………………………….………………142 4.2. ESTRATEJIA MULTISEITORAL ba IGUALDADE GENERU…………………………………….146 4.3. ESTRATEJIA MULTISEITORAL BA MUDANSA KLIMATIKA……………………………….....148 KAPITULU V PROGRAMA PRIODADE INVESTEMENTO KAPITAL………………………………………………..150 KAPITULU VI NESESIDADE PRIORIDADE INVESTIMENTU SUKU …………………………………………………160 1. Prioridade 10: Dezenvolvimentu setor Obras Publiku/Estrada no ponte……………………………..177 ESTRATEJIA no ASAUN………………………………………………………………………………….178 2. Prioridade 20: Dezenvolvimentu setor Be’e no Saneamentu.……………………………………………179 ESTRATEJIA NO ASAUN………………………………………………………………………………….179 3. Prioridade 30:Dezenvolvimentu setor Edukasaun.……………………………………………………….179 ESTRATEJIA NO ASAUN ………………………………………………………………………………….180 KAPITULU VII KONKLUZAUN………………………………………………………………………………………………182

! !


Plano Corto no Medio PrasoViqueque Periode 2017 – 2022……………………………………………...184 Plano Longo Praso Munisipio Viqueque Periode 2022-2030 ba oin …………………………………..187 ENKUDRAMENTO POLITIKA GERAL MUNICIPIO VIQUEQUE …………………………………188 A. Enquadramento Politika ………………………………………………………………………………….188 B. Politika Kapacitasaun Rekursu Humanu………………………………………………………………...189 C. Politika Siguranca alimentar no ekonomia povu………………………………………………………...189 D. Politika investementu no oportunidade desempregu………………………………………………….....190 E. Politika emvolvimento Religiosa ba Desenmvimento Municipal ……………………………………….190 F. Politika emvolvimento Genero desemvolvimento………………………………………………………...190 G. Politika evolveimento Juventude no desportu nivel Municipio…………………………………………191 H. Politika Kualidadeba Infra-Struktura Ekonomia no Social …………………………………………...191 I. Politika Desenvolvimento rural iha zonaestrategiku…………………………………………………..191 J. Politika Harmonizasaun ba estabilidades………………………………………………………………...192

! !


!

Mensajen Vice Ministru Administrasaun Estatal Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE) nudar orgaun xave ida Iha governu RDTL nian, ne’ebe iha responsabilidade konaba konsepsaun, exekusaun, koordenasaun no avaliasaun ba politika nasional atu mellora prestasaun servisu liu husi atendimentu publiku. Hahu tinan 2012, Ministeriu Administrasaun Estatal halo ona esforsu hodi implementa atividades no programas atu buka realiza nia mehi sira ne’ebe planeadu tuir Visaun no Misaun MAE ba tinan 2012 – 2017. Mehi boot ida nebe sai hanesan vizaun, maka MAE prometidu atu “Materializa sistema governu desentralizadu ida ne’ebe mak suporta sistema demokrasia no aselerasaun prosperiedade povo nian”. Atu atinji visaun refere, MAE mos define nia misaun nebe konsentra ba asuntus importante 3 (tolu) maka hanesan: 1). Reforma Sistema Administrasaun Estadoliu

Pre-Deskonsentrasaun ne’ebe

relasiona ho atividade expansaun no kompilasaun gestaun governu nian iha nivel lokal (local governance); 2). Desenvolvimentu Administrasaun

ne’ebe eficasia no eficienssia relasiona ho kompilasaun gestaun operasaun

desenvolvimentu lokal (Local Development) iha forma atu materializa prosperiedade povo nian; no 3). Sistema Administrasaun Desentralizadu ne’ebe Leste hanesan forma

ho gestaun rekursus ba organizasaun no estabelesimentu munisipius iha Timor-

funsaun desenvolvimentu governsaun lokal.

Liu husi visaun no misaun, MAE buka atu atinji objetivu prinsipal 3 maka hanesan: 1). Promove instituisaun estadu ida ne’ebe forte, lejítimu no estavel iha teritoriu Timor Leste tomak. 2). Promove oportunidade ba partisipasaun demokratíku husi sidadaun local hotu-hotu. 3). Promove liu tan prestasaun servisu públiku ne’ebe efikase, efisiensia no ekuilibriu ba dezenvolvimentu sosio-ekonomiku iha Nasaun nian e espasial ba Desenvolvimento local. Tinan 2012 Ministeriu da Administrasaun Estatal define ona politika ida nudar meius ida atu buka materializa sistema governu desentralizadu hodi elabora Planu Estrategiku Desenvolvimentu Municipio (PEDM), no iha tinan 2013 MAE ho ninia parseiru desenvolvimentu konsege finaliza tan PEDM Viqueque ba edisaun I e 2015 finalisa tan PDM edisaun II. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Municipal

Viqueque nian nu’udar planu ida nebe buka inkorpora atividade

dezenvolvimentu hotu-hotu ne’ebe implementa iha territóriu Municipal nia laran. Ho Nune planu ne’e mos nu’udar serbisu ida ba integrasaun husi atividades planu investimentu ba dezenvolvimentu tomak iha Municipal ba tinan 5 (lima) nia laran. Ikus liu hodi Ministeriu nia naran, hau hato’o bom susesu

no obrigadu barak ba entidades tomak, tantu Parseiru

Desenvolvimentu Internasional no Nasional ka Lokal nebe fo asistensia finanseiru ka tipu asistensia seluk, iha aspetu oi-oin durante elaborasaun planu estrategiku desenvolvimentu Municipal ba Municipio Viqueque tinan 2014 – 2018. Nune mos hakarak hato’o hau nia saudasoens no obrigado barak ba ekipa eleborasaun PEDM nivel Nasional no Municipio nebe ho esforsu makas konsege produz ona dokumentu ida nudar Planu Estrategiku Desenvolvimentu Municipal ba Municipio Viqueque 2014-2018 edisaun II

Dili, Junho de 2015

!

Tomas dos Rosario Cabral Vice-Ministro da Administraçao Estatal

! Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


Mensajen Administrador Municipio Viqueque Uluk nanain permiti hau hato’o hau nia apresiasaun ba esforsu no matenek tomak ne’ebe iha, akompañadu ho kbi’it no grasa Maromak nian, ita konsege produz dokumentu Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipio (PEDM) de Viqueque. Realmente planu refere, sei hariku liu tan experiensia mai entidades tomak Municipio nian iha parte planeamentu ho nune ita hein katak dokumentu ida ne’e sei sai nu’udar referensia ba Estrategia Investimentu Municipio ba tinan lima oin mai. Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipio (PEDM) do Viqueque nu’udar pasu inovasaun konkreta ida, ne’ebe refleta ba Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN). Maske nune, prosesu elaborasaun Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipio ita hala’o tuir etapa sira mak hanesan: 1).Orientasaun husi Nasional mai Nivel Municipio no Posto Administrativo, analiza situasaun ba kada sektor no analiza SWOT ba pilar ida idak, workshop estratejia multi sektoral nebe refere liu ba desenvolvimentu ekonomia no redusaun pobreza, igualdade jeneru no adaptasaun mudansa klimatika. 2). Programa prioridade investimentu kapital no 3).

Etapa aprovasaun. Liu husi

mekanismu hirak ne’e ekipa servisu konsege elabora prosesu ne’e tomak ho nune bele produz dokumentu ida nebe ita temi dadauk Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipal Viqueque, edisaun I, e ho ida nda ne’e ba edisaun II. Nu’udar koordenador Komisaun Dezenvolvimentu Distrital/Municipal (KDDM) de Viqueque, nebe hetan responsavel maximu ba prosesu elaborasaun Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipio Viqueque, rekunnese katak rezultadu elaborasaun PEDM refere, la’os rejultadu ne’ebe prefeitu, katak presija duni halo renovasaun ba ideias ne’ebe mak akumula husi parte hotu-hotu hanesan autoridade suku sira, sosiedade sivil, ONG Internasional no Lokal sira, delegasaun Teritorial (reprezentante linhas Ministeriais iha Municipio) sira. Iha oportunidade ida ne’e, hau lori membru KDD/M

Viqueque nia naran, hato’o agradesimentu

ba parte intersadus sira hotu, hanesan: komisaun preparativu PEDM ka bolu naran ekipa ToT, delegasaun territorial sira, emprezariu sira, sosiedade sivil sira, lider komunitariu sira, lideransa politika dMunicipal, konvensoens Relijiozus no Relijiozas sira, ne’ebe ho espiritu vontade boot kontribui ativamente, tantu moral, espiritual no material ba finalizasaun PEDM ida ne’e, husi edisaun I, no II . Viqueque,

Junho 2015

José da Costa de Sousa Administrador Interino/ Koordenador KDD! Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


LISTA ABREVIATURAS AF

: Ano Fiscal

BCG

: Bacilli Calmette Guerin

CDEs

: Centro de Desenvolvimento Empresarial

CDO

: Community Development Officer

CRS

: Catholic Relief Services

DDMC

: District Desastre Managament Comission

DNPACE

: Direção Nacional Planeamento Avaliação e Monotorização Coperação Externa

DNAS

: Diresaun Nasional Apoio Sosial

DNGD

: Diresaun Nasional Gestaun Desastre

DNMA

: Diresaun Nasional Meiu Ambiente

DNSA

: Diresaun Nasional Servisu Agua

DNSSB

: Diresaun Nasional Servisu Saneamentu Baziku

DPT

: Diptheri Pertusis Tetanus

DSA

: Diresaun Servisu Agrikultura

EB

: Ensinu Baziku

EBF

: Ensinu Baziku Filial

EDTL

: Eletricidade Timor Leste

EPE

: Ensinu Pre-eskolar

ESG

:Ensino Secundario Geral

ESTV

: Ensino secundario Tecnico Vocasional

ETP

: Escola Tecniku Profesional

FOFA

: Forsa Oportunidade Frakeza Ameasa

HIV

: Human Immunodeficiency Virus

IADE

: Instituto de Apoio ao Desenvolvimento Empresarial

KDD

: Koordenador Dezenvolvimentu Distritu

MAP

: Ministerio Agrikutura no Peskas

MAE

: Ministerio Administrasaun Estatal

MCIA

: Ministerio Comercio Industria Ambiente

MCK

: Mandi Cuci Kakus

MDGs

: Millennium Development Goals

MdS

: Ministerio da Saude

MSS

: Ministerio Solidaridade Sosial Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


NGO

: Non Government Organization

OGE

: Orsamento Geral do Estado

PDD

: Programa Dezenvolvimentu Desentralizadu

PDIM

: Planu Dezenvolvimentu Integradu Municipio

PDL

: programa Dezenvolvimentu Lokal

PDS

: Planu Dezenvolvimentu Suku

PEDM

: Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipio

PEDN

: Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional

PIM

: Planu Investimentu Municipio

PLN

: Perusahaan Listrik Negara

PNDS

: Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku

PNTL

: Policia Nasional Timor Leste

PSF

: Pormator Saude Familia

RDTL

: Republica Democratica de Timur Leste

PA

: Postu Administrativo

SEAPRI

: Secretaria de Estado para o Apoio e Promoção do Sector Privado

SEFOPE

: Secretario Estado Formação Profesional Emprego

SISCA

: Servisu Integradu Saude Comunitaria

SMEA

: Sekolah Menengah Ekonomi Atas

SOLS

: Science of Life School

SWOT

: Strength Weaknesses Opportunities Threats

TBC

: Tuberculosis

TT1

: Tetanus 1

TV

: Televizaun

UK

: Uma kain

UNDIL

: Universidade Dili

UNTAET

: United Nations Transitional Administration In East Timor

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


Vizaun:(( Wekeke$nu’udar$municipio$ida$nebé$nakonu$ho$rikusoin$sei$sai$nu’udar$bukae/modalidade$$ba$ hadi’a$moris$hamutuk,$husi$bei$ala$ba$bei$oan,$$ulun$na’in$nebé$serbi$atan$oan$sira,$Wekeke$nebé$ hatene$respeita,$moris$simples,$dame$ho$honra,$Wekeke$oan$nebé$asuwa’in$hori$uluk$hori$wa’in$ kedas.$$ $ Misaun:(( Hamosu$kondisaun$atu$nune’e,$Wekeke$oan$sira$bele$moris$no$hala’o$vida$nebé$$dignu.Sai$nudar$ lia$na’in$$hamutuk$ho$katuas$lia$na’in$sira$atu$garante$pas$$no$harmonia$$ba$povo$Wekeke$ tomak.Atu$promove$no$proteje$dezenvolvimentu$ekonomiku,$sosial,$kultural$no$ politiku.Asembleia$Municipio$sai$nudar$uma$fukun$hodi$halibur$Wekeke$oan$sira.Municipio$sai$ nudar$mata$dalan$ba$emar$no$riku$soin$Wekeke$tomak.Defende$interese$povu$$no$rai$Wekeke$ nudar$dalas$ida$$ba$RDTL,$nebé$Wekeke$oan$barak$ho$isin$no$klamar$hodi$hari’i.$$ $ Leman*Municipio*de*Viqueque:( “IDA$BA$WA’IN,$WA’IN$BA$IDA,$WEKEKE$SAI$TETUK$NO$KWEER,$BA$NIA$EMAR$KMANEK$WA’IN.”$$ (


KAPITULU I PROFILE DISTRITU VIQUEQUE NIAN

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


! !

KAPITULU((I( PROFILE(MUNICIPIO(VIQUEQUE( ( ( 1.(INTRODUSAUN( ( Baseia ba Konstitusaun RDTL artigu 5 no artigu 72 ho politikaV Governo Konstitusional kona ba desentralizasaun no preparativos ba implementasaun Municipios no delegasaun poder lokal, Lei No. 11/2009 7 de Outubru Sobre Divisaun Territorial Administrativas Municipal. Planu Estategiku Nasional 2011 – 2030. Municipionu’udar politika Governu Central hodi halodivizaun territorioatu iha autonomia administrativos no financeiru, no mós orgaun representativos sira liu husi prosesu eleisaun ho objetivos atu tau interese aspirasaun povu nian hodi beneficia ba povo, e haburas Unidade Nasional no konstroe Desenvolvimentu lokal. Hare ba aspetu sira nebesai hanesan airín no valores fundamentais mai husi komponenteoi-oin ho nia papel oi-oin, maibe ho objetivuida de’it maka Unidade Nasional, harii pas, garante estabilidade no desenvolvimentu iha nivel lokal. Municipio Viqueque konsideravalores sirahusi komponente oi-oin ho nia papel importante hanesan;Veteranus, komfisoes religiosas no Partidos Politiku siranu’udar airín nebe forte hodi garante Pas no estabilidade, iha nivel rejiaun otonomo sira,tamba pas no estabilidade mak fatór determinante iha prosesu tomak ba estabelesimentu Municipio.Papel intelektuais sira ho modalidade oi-oin sei enkaixa an iha parte hotu hodi estabelese Municipio liu husi dekretu lei nebe sei aprova iha Parlamento Nacional. Lider komunitario sira nu’udar airín ba dezenvolvimentu basikuwainhira Municipio estabelese.Sira mak abut ba kultura hodi hametin etika sosial no hola parte iha desisaun preparasaun rai ba dezemvolvementulokal. Husi papel hirak nebe mensiona iha leten sai hanesan fatór determinante ba prosesu tomak hodi estabelese Municipio. Rekursu Naturais no Rekursus Humanunebé mak iha bele responde ba prosesu estabelesimentu Municipio,maibe Governu Central hanesanmahon ida hodi fortifika kualidade funsionamentu Institusional,tan ne’e sei presisa prepara investimentu ba sektores sirahotu iha prosesu inisio noto’o implementasaun iha asaun konkretu. Oras ne’e dadauk Viqueque oan sira iha ona prosesu identifikasaun barekursus naturaisno rekursus sira seluk liu husi sorumutu ho meus oi-oin nu’udar base de dadus ba implementasaun municipio. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 1 ! !


! !

Investimentu ihaarea oi-oinkonsidera asaun konkretuidabadezenvolvimentu ekonomia. Explorasaun ba rekursus naturais, presisa mós rekursu humanu nebé kualifikadu iha area oi-noin, signifika katak, Governu local mak sei investe maka’as ba formasaaun nebé adekuadu. Cientista J.Terry ko’alia kona ba saida mak jestaun, jestaun ne’e hanesan meius ida atu alkansa objetivus liu husi planu no asaun ema seluk nian nebé planeadu ona. Husi hanoin ne’e hamosu ideia katak, edukasaun, cultura no politik importante tebes iha prosesu preparasaun ba dezenvolvementu iha nivel hotu-hotu. Atu atinji objetivu ne’e, Governu Central hamosu politika oi-oin hodi suporta ba asaun sira atu nune’e prosesu tomak la’o iha progresu maske la’o ho tempu, maibe atinji tuir planu nebémak iha. Investimentuihaarea oi-oinkonsidera nu’udar asaun konkretu ida ba dezenvolvimentu ekonomia.Infra-estruras basikanu’udar investimentu importante iha prosesu planu preparativos neberefere ba estradas, eletricidade, no bee mos nebéaloka ba instituisaun Municipal Viqueque antes estabelesimentu Municipio. Aspeitu seluk hanesanfunsionamentu transportasaun nebé di’ak entre sub-Distritu ba kapital Municipio Viqueque sai hanesan modalidade ba arteriu sirkulasaun ekonomiabapovu. Ba Estabelesimentu Municipio sei rekonese no valoriza partisipasaun feto ba prosesu dezenvolvimentu husi area hotu-hotu, baseia ba politika Governu hodi koloka feto 30 % iha nivel oi-oin. Governo Lokal, signifika Administrasaun Distrital ho nia departamentu deskonsentrasaun hotu-hotu sei estabelese Grupu Traballu Tekniku Municipio (GTM) hodi kria kondisaun basika nebé fortifika husi Grupu Traballu Tekniku Inter-Ministérial (GTTIM) atu halo avaliasaun ba kondisaun minimu iha tempo preparasaun nia laran. Autoridade Administrasaun Municipio nebe ho maneira oi-oin hodi introdús ideias liu husi sorumutu Viqueque oan sirahodi hamosu visaun no misaun politika global nu’udar karakteristiku Municipo Viqueque molok Municipio estabelese baseia ba politika 50 Governu Konstituisional. Pasu nebe Municipio Viqueque mehi iha futuru mai baseia ba esperensia implementasaun politika I-VI governu Konstitusinal RDTL , base legal. Konstituisaun) Republika) Demokratika) Timor4Leste! konsagra! iha! artigu! 5,! no.! 1! Prinsipiu! ba! Desentralizasaun! Administrativu! hanesan! elementu! fundamental! ba! organizasaun!teritorial!Estadu!nian.!Artigu)5.o(Desentralizasaun)! Estadu! sei! respeita,! iha! nia! organizasaun! teritorial,! prinsipiu! ba! desentralizasaun! administrasaun!publiku!nian! ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 2 ! !


! !

Lei) 11/2009) husi) 7) Outubru,! konsagra! divisaun! administrativu! munisipal,! neébe! define! katak!munisipiu!ida!sei!koresponde!ba!unidade!poder!lokal!ida.Decreto Lei No 4/2014 22 Janeiro sobre Pre-Desentralizasaun Administrativa. Planu) Estrategiku) ba) Desenvolvimento) Nacional) husi) IV) Governu) Konstitusional,) neébe!publika!iha!2011,!dehan!katak!``!!Desentralizasaun!hakarak!promove!intituisaun sira husi Estadu ida ke forte,! lejitimu!no!estável!iha!Nasaun!tomak,!kria!oportunidadde!sira!atu! sidadaun!hotu!partisipa!tuir!forma!demokratiku!no!estabelese!prestasaun!servisu!publiku! ida!ke!efetivu,!efisiente.! Governu,

liu husi Ministeriu Administrasaun Estatal, hahu kedas iha IV Governu

Konstitusional, implementa programa barak iha Municipio sira, Postu Administrativo to’o iha nivel Suco, konkretamente hanesan implementasaun projectu PDL no mos programa PDD 1 no PDD 2 nebe to’o agora sei implementa hela iha Municipio 13 inklui Municipio Viqueque. Alem de programa hirak nebe implementa husi MAE, iha mos programa lubuk ida nebe implementa liu husi delegasaun teritorial sira ka linñas sectorais/ ministeriais, NGO Nasional no Internasional sira, iha prosesu desenvolvimentu nia laran. Prosesu hirak ne’e hotu realisa hodi refleta tuir kondisaun, rekursus no potensia nebe existe iha Municipio nia laran. Embora programa barak maka realisa no implementa iha MunicipioViqueque maibe to’o oras ne’e kondisaun ekonomiku, sosial, edukasaun, saude, rekursus naturais, rekursus humanus no seluk – seluk tan seidauk identifika no halo levantamentu ida nebe komprensivu nune bele sai baze atu kompila no organisa iha porfil ba MunicipioViqueque hodi sai hanesan pakote informasaun ida nebe uza nudar referensia ba sosiedade sivil sira, Governu, NGO no agensia desenvolvimentu intenasional sira ka distritu ne’e rasik ba nia potensia, progresu no desenvolvimentu. Ho referencia ba pontos hirak ne’e, iha Plano Acção Anual (PAA) tinan fiscal 2012, Diresaun Nasional do Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun no Koperasaun Externa (DNPACE)

prometidu atu

mobiliza rekursus umanus no rekursus finanseiru atu buka elabora Planu Estrategiku Desenvolvimentu Municipio (PEDM), ba Municipio Viqueque nebe konsidera elaborasaun porfil sai nu’udar parte ida importante ho objetivu meterializa situasaun atuan distritu nian. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 3 ! !


! ! Profil Municipio hanesan deskrisaun ka apresentasaun geral konaba karakteristika MunicipioViqueque apresenta liu husi figuras, grafiska, tabelas nudar kontiudu ida nebe buka atu kontempla informasoens no dados konaba situasaun geral, rekursus naturais, infraestrutura, edukasaun no sektor relevantes sira seluk nebe existe iha administrasaun territorial Municipio Viqueque. Dadus no informasoens nebe kompila iha porfil ida ne’e mai husi fontes sira hanesan: Planu Estrategiku Desenvolvimentu Nasional 2011 – 2030, Sensus populasaun no uma kain 2010, dadus nebe mai husi suco sira no delegasaun territorial sira, sosiedade sivil nebe existe iha MunicipioViqueque no informasaun aktual seluk nebe ekipa rekolha ba miloramentu porfil ida ne’e. Informasaun no dados iha porfil ida ne’e elaboradu no emitidu mos iha forma elektronika no sei lansa atraves de Webside Ministeriu nian nune ema hotu ka publiku bele hetan asessu. Hau, lori Ministeriu nia naran hato’o saudasoens no agradece tebe - tebes ba ekipa nasional, ekipa Municipal nebe lidera direta husi Administradar Municipio, Delegasaun Teritorial sira, sosiedade sivil tomak tantu nasional no internasional, konselhu suco sira, grupu feto no juventude sira no parte hotuhotu nebe la konsege temi iha oportunidade ida ne’e. Ba ema tomak nebe involve direta ka indireta hodi fo apoiu ba elaborasaun PEDM inklui perfil ida ne’e embora sedauk reflete situasaun real Municipio no seidauk responde ba estrategia desenvolvimentu iha Municipio maibe hau espera katak ba oin ita sei hadia nafatin ho nune hein nafatin sugestaun, ideas, parecer no apoiu husi parte hotu-hotu ba melhoramentu dokumentu ida ne’e iha futuru oin mai.

! 1.2.!Situasaun Jeral Timor Leste Viquequenu’udar Municipio ida ho nia luan km2 1,880.39 no hanesan parte ida husi 13 Municipio iha teretoria Timor Leste nebe ho nia luan 15.007km2.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 4 ! !


! ! 1.2. Situasaun Jeral Municipio 1.2.1.Istoria orijenalMuniicipio Viqueque Naran “Viqueque”mai husi lian tetun orijinal“Wekeke”. Wekekemosu husi liafuan We no keke;“We” katak bee, “Keke” katak “Kelu”nebefeto(liurai feto)sira uza hodi hafutar sira liman.Iha tempu okupasaun kolonilismu Porugues,liafuan/letra “Wekeke” muda fali ba liafuan “Viqueque” tuir versaun portugues. Iha konteksu gramatika alfabetizasaun lingua Portuguesa la-existi letra “W” no sira mos lautiliza letra “K”. Tanba ne’e sira troka letra “WE” ba letra “VI”; letra “KE” ba letra “QUE, hodi hamosu liafuan “VIQUEQUE”. 1.2.2.Area Jeografia no Rekursu Naturais 1.2.2.1. Area Jeografia no Demografia Husi mapa Timor Leste hatudu katak pozisaun Municpio Viqueque hela iha Kosta Sul no situadaiha parte Leste ka Lorosaeho nia luan 1.781 Km2ho distansia km 198 husi Kapital Dili. Jeografikamente Municipio Viqueque,forma husi foho no rai tetuk. Iha parte Norteita haree fohoforma hahu husi areia Posto Administrativo Ossu hodi halai ba SD Uatulari no Uatucarbau. Iha parte Sul no parte Oeste ita haree iha foho uituan husi SD Viqueque no Lacluta; no iha parte Sul maioria hela iha rai tetuk. Municipio Viqueque existe foho 3 (tolu) ne’ebe mak popular tebes mak hanesan: Foho “Mundu Perdidu”/ ka “Monte Perdido” hela iha parte Norte SD Ossu. Foho Matebian hela iha parte Leste SD Uatucarbau baliza ho Municipio Baucau, Foho Bibileo hela iha parte Oeste SD Lacluta no SD Viqueque.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 5 ! !


! ! Pozisaun Municipio Viqueque tuir mapa ne’ebe iha, hatudu katak Viqueque situada iha parte tasi maneTimór Lorosa'e nian. Husi parte Leste Viqueque baliza ho distritu Lautem. Ponte mota Irabere ne’ebe situada iha areia Posto Adaministrativo Uatucarbau mak sai hanesan baliza entre Municipio Viqueque ho Municipio Lautem (iha parte Posto Administrativo Iliomar). Figura …Baliza Municipio Viqueque ho Municipio Lautem

Husi parte norte Viqueque baliza ho Municipio Baucau. Ponte mota Asalaitula ne’ebe situadaiha areia Posto Administativo Ossu mak sai hanesan baliza entre Municipio Viqueque no Municipio Baucau (Posto Administrativo Venilale).

Figura ….Municipio Viqueque baliza ho Municipio Baucau

Husi parte Oeste Municipio Viqueque baliza ho Municipio Manatuto.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 6 ! !


! ! Figura.....Baliza Municipio Viqueque ho Municipio Manatuto iha parte Oeste.(Posto Administrativo Natarbora).

Administrativamente, Municipio Viquequerejista Posto Administrativo 5 (lima) ho nia luan mak hanesan tuir mai ne’e: Posto Administrativo Viqueque ho nia luan 610.90 km2, Posto Administrativo Uatucarbau ho nia luan131.66 km2, Posto Administrativo Uatulari ho nia luan 294.13 mk2, Posto Administrativo Ossu 427.17

km2no Posto Administrativo Lacluta ho nia luan area 416.54 km2. Total Suku iha

Municipio Viqueque hamutuk 35 no Aldeia hamutuk 225 ne’ebe namkari iha territoriu ho nia luan areial km2 1,880.39. Posto Administrativo Viqueque iha suku 10 no aldeia 62 ho total Umakain 4.399.Posto Administrativo Uatucarbau iha suku 6 no aldei 30 ho nia total uma kain 1514. Posto Administrativo Watulari iha suku 6 no aldeia 63 ho total uma kain3525. Posto Administrativo Ossu iha suku 9 no aldeia 59 ho total uma kain 3107.Posto Administrativo Lacluta iha suku 4 no Aldeia 20 ho nia total uma kain 1181. Tabela 1: Dadus administrativo baziku Municipal

Dadus Administrativa Báziku Posto Suku Administrativo Viqueque 10 Uatucarbau 6 Watulari 6 Ossu 9 Lacluta 4 Total 35

Aldeia

Uma-kain

Area Rai

62 30 63 59 20 234

4.399 1.514 3.525 3.107 1.181 10,553

610.90 131.66 294.13 427.17 416.54 1.88,04

Fonte : sensus Populasaun no Uma Kain 2010

Tuir sensus populasaun 2010, MunicipioViqueque iha total populasaun hamutuk 70,036 habitantes. Total habitentes mane hamutuk 34,976, total feto hamutuk 35,060 habitantes. Ho nune, haree husi parte balansu jeneru total populasaun mane barak liu duke feto. Dadus populasaun no sensus uma kain 2010 hatudu katak total uma kainMunicipioViquequehamutuk 13.726. Dadus Administrativa Báziku Posto Suku Administrativo Viqueque 10 Uatucarbau 6 Watulari 6

Aldeia

Uma-kain

Area Rai

62 30 63

5,098

610.90 131.66 294.13

1,456 3,983

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 7 ! !


! ! Ossu Lacluta Total Dadus sesnsus 2015

9 4 35

59 20 234

3,845 1,207 15,589

427.17 416.54 1.88,04

Tabela 2 : Total populasaun Municipio Viqueque tuir idade Total Populasaun tuir Idade Posto Administrativo Viqueque Uatucerbau Watulari Ossu Lacluta Total

0-4 3,662 1,092 2,562 2,293 835 844.609

5-9 3,832 1,138 2,686 2,313 791 800.969

10-14 3, 153 1,036 2,298 2,103 692 2.801.487

15-19 2,299 607 1,478 1,450 511 1.123.227

20-64 2922.129 2705 5464.029 6018 2625 19.734.158

>65 1397 632 1456 1435 399 5.319

Total 4332.075 3967.266 6929.053 7461.159 5853 28.542.553

Fonte: SensuPopulasaun no Uma-Kain 2010

Iha tabela tuir mai bele identifika dadus konaba populasaun Municipio Viqueque bazeia ba grupu idade. Iha tabela 3 ne’e hatudu mai ita grupu mane no feto tuir idade. Tabela 3. Populasaun grupu idade tinan lima tuir seksu bazea ba Censu Populasaun no Umakain 2010 Sexu Grupu Idade Total Mane Feto Total 70,036 34,976 35,060 0-4 10,444 5,478 4,966 5-9 10,760 5,643 5,117 10 - 14 9,282 4,838 4,444 15 - 19 6,345 3,099 3,246 20 - 24 3,956 1,880 2,076 25 - 29 3,666 1,639 2,027 30 - 34 3,724 1,779 1,945 35 - 39 4,330 2,193 2,137 40 - 44 2,935 1,499 1,436 45 - 49 2,460 1,221 1,239 50 - 54 1,876 967 909 55 - 59 1,458 670 698 60 - 64 3,481 1,473 2,008 65 - 69 2,505 1,195 1,310 70 - 74 1,265 605 660 75 + 1,549 707 842 Fonte: Sensus Populasaun no Uma Kain 2010

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 8 ! !


! !

Husi dadus nebe iha, identifika mos indikador konaba grupu populasaun produtivus

no grupu

dependentes. Tuir klasifikasaun Timor Leste hatudu katak grupu idade husi tinan 0 to’o 14 klasifika ba grupu dependentes inklui mos grupu ho idade 60+. Bazeia ba ida ne’e, maka grupu populasaun dependentes iha MunicipioViqueque hamutuk ema 109,322 serake grupu klasifikaduproduktivus hamutuk ema 30775. Populasaun Municipio Viqueque klasifika tuir sexu no grupu idade maka hanesan aprezenta liu husi tabelatuir mai ne’e: Aleinde distribuisaun dadus populasaun tuir porsentajen, hanesan apresenta iha figura ne’e, grafika tuir mai hatudu mos komparasaun distribuisaun populasaun entre feto no mane. Husi grafika ida ne’e hatudu mai ita katak numeru populasaun feto barak liu kompara ho numeru populasaun mane. Kondisaun ida ne’e akontese kuaze iha suku barak iha MunicipioViqueque. 1.2.2.2. Rekursu Naturais MunicipioViqueque nudar Municipio ida ne’ebe iha riku soi natureza oi-oin mak hanesan, mina rai, Gas, Oliu, Fatuk Anar no seluk-seluk tan.

Figura 2. Mina noGas Ailembata

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 9 ! !


! !

Posto Administrativo Uatucarbau, suku Irabin de Baixu

Figura 3. Fatuk magnetiku

1.2.2.3. Rekursu Areia Potensial ba Turismu Figura 4: Be’e Matan Ira-Bere

Figura 5. Be’e Matan Karsoru

Be’e Matan Ira-bere hanesan be’e matan nebe nunka maran; Ira bere, signifika katak “bee sagrado” ( Ira katak bee, Bere katak sagradu ka lulik). Mota Ira-Bere ne’e tempu bailoron nia nunka maran, nia sulin nafatin no bee matan ide ne’e moos tebes no fresku tebes. Iha bee matan refere suli bee matan rua, ida bee matan moos ida seluk bee matan merak ka fo’er; bee matan rua nee suli hasoru malu maibe bee rua nee nunka kahur malu,maske sira rua suli hamutuk hanesan mota ida deit hodi suli hamutuk ba tasi, tanba ne’e ema bolu mota Ira-Bere. Iha parte seluk existe mos bee matan seluk nebe hanaran Bee Matan Karsoru ka Karau dikur. Tuir istoria haktuir katak be matan ne uluk iha karau kor Makerek hotu mak halai sai husi fatuk koak ne’e; ikus mai iha Karau Aman ida maka halai sai ikus liu maibe lakonsege tanba ema lori fatuk hanehan netik tiha kuak ne’e, maibe fatuk ne’e hanehan hela karau nia Dikur, ikus mai sira tau naran ba bee Matan ne’e ho naran ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 10 ! !


! ! Karsoru (Karau Dikur). Eventu istoriku nee akontese iha Tinan 1959 no to’o agora komunidade iha fatin refere sempre halo serimonia ritual ba fatin ida ne’e. Be’e matan rua ne’e nia pozisaun hela los iha Suku Irabin de Baixo Posto Administrativo Watukarbau Municipio Viqueque ho paijazem nebe furak no fresku tanba fatin ida nee suli be matan rua nebe temi ona iha leten, halo rai nee bokur fo buras ba aihoris no balada fuik no balada maus iha fatin atrativu ne’e. Ba futuru, fatin furak ida nee bele dezenvolve ba fatin turismu. Be’e matan Karsoru nudar fatinida nebe atrativu, nakonu ho paizajen nebe furak. Be’e matan Karsoru ne’e sei atrai turista sira tantu nasional no internasional komu prometidu ba potensia ekonomiku boot ba Municipio Be’e matan Karsoru Viqueque tomak no liu – liu ba Posto Administrativo, Watukarbau, Municipio Viqueque, Tamba pozisaun Be’e matan Karsoru nudar fatin ida nebe atrativu, nakonu ho paizajen nebe furak. Be’e matan ida ne’e nakonu ho horis no hela besik kedas estrada boot. Wainhira ita hakat ba to’o Be’e matan Karsoru iha mos lafaek no ikan, no mos iha fatin ida neba ita sei hetan manu fuik ho tipu oioin semo ba mai iha fatin ne’e. Figura 6. Be’e Manas/ Be’e mean Lulik

“Bee manas” ida ne’e existe iha MunicipioViqueque, Posto Administrativo Viqueque Vila ho kondisaun manas hela deit tinan-bailoro. Fatin ne’e hanaran Bee Lulik Manas. Bee Lulik Manas nia bee sulin nunka maran mezmu iha tempu bailoron ka tempu udan. Bee ne’ebe ho nia karakter manas ida ne’e komunidade sira uza mos hanesan aimoruk hodi kura sira nia moras oi-oin, liu-liu moras nebe relasiona ho moras kulit ema nian. Aleinde aimoruk, fatin ida nee mos bele sai nuudar fatin turismu ida iha futuru tanba iha mos fatuk kuak barak nebe’e besik fatin refere. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 11 ! !


! ! Aleinde “Bee Lulimanas”, iha mos bee manas seluk nebe existe iha Posto Administrativo Lacluta, suku Uma Tolu no suku Ahic. Bee manas refere existe iha fatin rua nebe besik malu, ida ema hanaran “bee manas boot”existe iha areia suku Uma Tolu,“bee manas ki’ik” existe iha areia suku Ahic aldeia Kaiwa. Bee matan manas fatin rua nee suli tinan bailoron nunka maran. Estrada ba fatin refere iha ona husi komunidade rasik suporta husi SEPFOPE, iha tinan 2010 maibe infelixmente estrada refere oras ne’e dadaun nia kondisaun aat ona tanba ne’e presija hala’o rehabilitasaun. Figura ...... Bemanas Boot suku Uma Tolu.

Aleinde bee manas, existe mos lagoa ida ho naran “We Tasi”. Fatin refere existe iha foho Aitana nia leten. Foho boot tolu mak hamrik sirkula lagoua refere ho ailaran tuan nakonu ho ai horis oi-oin.Iha lagoua nee nia laran moris ikan oi-oin, tuna, etc. Iha foho nee nia okos existe aldeia ida naran “Halimea”. Karik turista hakarak atu vizita fatin refere presija la’o-ain (hodi sa’e foho) husi aldeia refere no uza tempu oras lima to’o oras walu nia laran hodibele atinji lagoua Wee Tasi.Ema labele haree hetan lokalizasaun lagoua “Wee Tasi” husi estrada ne’ebe liga suku Ahic-Lalini, tanba lagoua refere helik iha foho leten.Maske ita laharee hetan lagoua ida nee, ita bele haree paijajen ne’ebe furak no atrai duni turista sira nia matan. Figura...Wee Tasi iha suku Ahic Posto Administrativo Lacluta

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 12 ! !


! ! Lagoua Wai-Oilau nu’udar bee ida nebe mosu naturalmente husi rai okos no nunka maran. Bee ida ne’e fornese ba natar no to’os komunidade ne’ebe mak haleu Lagoua ida ne’e. Iha tempu UNTAET tinan 2000, ema konstroe murru hale’u lagoua ne’e atu proteje fatin refere. Irigasaun halo iha okupasaun Indonesia nia tempu1988 – 1989(Proyek Padat Karya) hodi fornese bee refere ba natar no toos nebe besik iha fatin ne’eba. Aleinde ida ne’e, komunidade sira mos uza bee refere ba sira nia nesesidade (hodi hanhemu). Figura ....Lagoua Wai-oilau Posto Administrativo Ossu

1.2.2. Klima Iha Timor Leste,jeralmente existe klima rua mak hanesan tempu udan no tempu bailoron.Nune’e mos iha Municipio Viqueque, existe tempu udan no bailoron.Maibe kompara ho Municipio sira seluk iha Timor Leste, Municipio Viqueque iha tempu udan naruk liu tempu bailoron. Signifika katak Iha Municipio Viqueque tinan ida, ita bele kuda aihoris dala rua tanba hetan udabeen barak, liu-liu iha fatin nebe mak iha foho barak hanesan iha Posto Administrativo Ossu, Uatulari, Uatucarbau parte balun inkluindu Posto Administrativo Lacluta. Iha tinan 2000 nia laran Municipio Viqueque hetan udan been mais ou menus 1600 mm, liu-liu iha fatinsira nebe mak klean ka parte tasi nian.Iha parte foho hetan udabeen mais ou menus 2000 mm too 2400 mm, dalaruma mos akontese iha fatin balun iha parte tasi nian.Temperature iha distritu Viqueque hatudu katak rai malirin liu iha fatin ne’ebe aas no akontese temperature manas iha rai ne’ebe klean, liu-liu parte sira ne’ebe besik tasi. Temperatura iha Posto Administrativo lima (5) Municipio Viqueque kuase lahanesan maibe laiha diferensia ne’ebe mak boot. Nune’e ita bele rezumu katak Temperature iha Municipio viqueque mais ou menus kuase 25 0C ate 35 0C. Mudansa klimatika afeta maka’as iha MunicipioViqueque. Iha tempu bai-loro naruk, rai manas liu – liu iha area kostal nebe afeta ba perservasaun be’e menus, rai maran no wainhira iha tempu udan akontese inundasaun halo mota sira estraga ema nia toos, ponte sira, estradas nst. Erosaun iha MunicipioViquequeklasifika aas teb-tebes. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 13 ! !


! !

1.2.3. Lian Maioria populasaun Municipio Viqueque koalia lian Tetun (nudar lian nasional), lian Makasae,Kairui, Tetun-terik, Nawoeti,Midiki, hanesan lian lokal. Portugues mos uza iha Viqueque hanesan lian ofisial maibe so husi lideransa sira ho ema sira nebe mak eskola iha tempu Portugues nia ukun. Tuir Sensu 2010 populasaun tinan 15 ba leten nebe koalia, hakerek no komprende iha lian Portuguese 25.20%, koalia, hakerek no kompriende iha lian tetum 56.10%, koalia, hakerek no komprende lian Indonezia 45.30% no koalia, hakerek no komprende iha lian Ingles 14.60% husi dadus ne’e ita bele hare katak populasaun iha distritu viqueque maioria sei uza lingua Indonezia ba aktividade lor-loron Informasaun kompeletu hare tabela tuir mai ne’e. Tabela 5 : Poporsaun populasaun tinan 15 ba leten nebe hatene Hakerek koalia no kompriende Lian Lian Indonezia Lian Ingles Lian Portugues Lian Tetun

Total 37.00 9.20 24.50 53.20

Mane 41.80 10.90 28.50 59.20

Feto 32.30 7.40 20.50 47.20

1.2.4. Relijiaun Dadus konaba relijiaun hatudu katak maioria populasaun iha Municipio Viqueque nudar ema Kristaun katolika. Husi Sensu populasaun no uma kain 2010 hatudu katak populasaun Distritu Viqueque46,38% Katolika, Informasaun kompletu bele haree iha tabela tuir mai ne’e. Table 6. Religiao tuir sexo iha Municipio Viqueque Reliziaun

Total

Total 69,476 Kristaun Katolika 66,764 Protestan/Evangelica 2,314 Islam 166 Budha 16 Tradisional 212 Fontes : Sensus Populasaun no Uma Kain Timor-Leste 2010

Sexo Mane 34,733 33,404 1,127 80 13 108

Feto 34,743 33,360 1,187 86 3 104

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 14 ! !


! !

Maske nune faktus hatudu mos katak iha Municipio Viqueque existe mos relijiaun seluk maka hanesan Protestante, Islam no Tradisional.Grupu populasaun husi relijiaun ne’ebe sai nu’udar grupu minoria mak hanesan Grupu Protestante ( Igreja Evangelica Assembleia de Deus existe iha Timor tempu Portugues, Igreja Visao Cristao mosu depoisde independensia,etc) Igreja rua ne’e lokalizadu iha Posto AdministrativoViquequalu suku Caraubalu.

Mushola ba Musulmanus/Islam sira nian iha Municipio

Viqueque a lokaliza iha suku Macadiki Sub DistrituUatulari. Grupu fiar tradisional lokaliza iha fatin hotu Municipio Viqueque nian.

Figura 7. Igreja Katolika, SD Ossu

Figura 8. Igreja Evangelica Assembleia de Deus VikekeFigura 9. Mushola Makadiki-Uatulari

A. PROFILE HUSI KADA SETOR Governu liu husi Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional rekoñese katak nasaun ida nia riku-soin lolós, mak kibi’it povu nian. Save inportante atu hadi’a dezemvolvimentu mak hanesan iha setores, edukasaun, saúde,agrikultura, etc ne’ebe atu hadi’a kualidade moris timoroan tomak nian, esensial tebtebes ba konstrusaun sosiedade ida ke justa no progresiva. 1. SEKTOR EDUKASAUN 1.1. EDUKASAUN FORMAL NO LA’OS FORMAL ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 15 ! !


! ! 1.1.1.EDUKASAUN FORMAL Edukasaun nu’udar save ba dezenvolvimentu. Atu dezenvolvimentu bele la’o ho diak depende ba matenek na’in sira ka rekursu umanu. Municipio Viqueque existe ona eskola husi nivel Ensinu Preeskolar, Ensinu Bazika, Eskola Ensinu Sekundariu kompleta ho nia infrastrutura no profesores ne’ebe estabelese iha Posto Administrativo 5 ( Viqueque, Uatulari, Watucarbau, Ossu, Lacluta). Aleinde eskola publiku, iha mos eskola privadas ne’ebe harii husi parte Igreja Katolika no organizasaun seluk. Aleinde ida nee distritu Viqueque mos estabelese ona Ensinu Superior Filiais sira hanesan: 1.1.1.1.Ensinu Pre-eskolar Figura 10. Jardin Infantil HaliburJard,Inf.Friendship Children Beloi

“Pelu-menus sorin-baluk husi labarik Timor-oan sira, feto ho mane sira hanesan deit, ho idade entre tolu to’o lima(3-5)sei rejista no hetan edukasaun pre-eskolar ne’ebé ho kualidade”. Bazeia ba dadus aktual 2013hatudu katak iha ona total labarik nebe maka rejistu ona ihaEnsinu Pre-eskola 29 (ruanulu resin sia) iha MunicipioViquequehamutuk 1459(mane 738, 51% no feto 721,49%). Bele hare tabela konaba total eskolas, total alunus no profesores Pre-Eskolar iha Posto Administrativo 5 Municipio Viqueque nian hanesan tuir mai ne’e:

Total Alunus No Profesores Pre-Eskolar Iha Posto Administrativo 5 Municipio Viqueque

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 16 ! !


! ! Posto! Administrativo!

! ! ! ! Viqueque!vila! ! ! ! ! ! ! !

Naran!Eskola!nian! Jardin!Infantil!Halibur! Jardin!Infantil!Assisi! Jardin!Infan.Vida!Nova! Bahalarawain! Jard.Inf.Naroman!ba!Futuru! Bibileo! Jard,Inf.Friendship!Children! Beloi! Jard.Inf.Ular!Rihic!Craras! Jardin!Infantil!Beaco! Jard.Infan.Amezade!Luca! Jard.Kay!Ruak!Wekfia!!Uma! tolu! Jard.Infan.Maria!Lobato! Jardin!Inf.!WeLolo! Jardin!Inf.!Wesa!

Sub!Total!

Ossu!

Sub!Total! Lacluta! ! ! ! Sub!Total! Uatulari! ! ! !

Unidade!12! Jardin!Inf.!Sao!Lucas!Ossu! Jardin!Inf.!Raeme!Ana!Liaruka! Jardin!Inf.!Bre!Ana!Bahaneo! Jardin!Inf.!Mundu!Perdidu! Jardin!Inf.!Bimali! Jardin!Inf.!Buanurak! Unidade!6! Jardin!Inf.!Madre!Trindade! Lacluta! Jardin!Inf.weHali!Lalini! Jardin!Inf.Uma!Tolu! Jardin!Inf.!Dilor! Unidade!4! Jardin!Inf.!Daraloi!Uatulari! Jardin!Inf.!Makadiki! Jardin!Inf.!Iraler! Jardin!Inf.!Hau!Oli!

SubTotal!

Unidade!4!

Uatucarbau!

Jardin!Inf.!28!Novembro!

Profesores! M! F! TTL! 4! 4! ! 3! ! ! 3! ! ! !

!

!

!

! ! !

! ! !

!

!

! !

! !

!

!

! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !

!

!

! ! ! !

! ! ! !

!

!

!

!

!

!

! !

! !

!

!

M! 51! 40!

Alunus! F! 41! 39!

TTL!(%)! 92! 79!

32!

36!

68!

2!

28!

21!

49!

3!

28!

28!

56!

2! 2! 2!

22! 29! 30!

18! 23! 26!

40! 52! 56!

3!

17!

23!

40!

2! 2!

19! 10!

24! 8!

43! 18!

1!

40!

39!

79!

31! 2! 2! 1! 1! 1! 1! 8!

346!(51%)! 8! 31! 7! 20! 29! 10! 105!(48%)!

326!(49%)! 12! 22! 18! 22! 21! 19! 114!(52%)!

672!(46%)! 20! 53! 25! 42! 50! 29! 219(15%)!

5!

44!

43!

87!

2! 1! 1! 9!

17! 27! 27! 115!(52%),!

10! 32! 21! 106!(42%).!

27! 59! 48! 221(15%)!

1!

30!

30!

60!

2!

55!

56!

111!

1!

25!

15!

40!

2!

19!

23!

42!

6!

129!(51%)!

124!(49%)!

253(17%)!

1!

7!

16!

23!

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 17 ! !


! ! Jardin!Inf.!Wani!Uma!

1!

22!

18!

40!

1!

14!

17!

31!

!

3!

43!(46%)!

51!(54%)!

94!(6%)!

!

51!

738!(51%)!

721!(49%)!

1459!

Jardin!Inf.!N.S.!de!Fatima!

! !

! !

Sub!Total!

Unidade!3!

!

TOTAL!

UNIDADE!29!

!

Iha Posto Administrativo Viqueque rejistu ona labarik 672 ho nia presentazen 46%, Mane 346 (51%), Feto 326 (49%). Posto Administrativo Ossuona labarik 219 ho nia presentazen 15 %,mane 105 (48%),Feto 114 (52%). Posto Administrativo Posto Administrativo Laclutarejistu ona labarik 221ho nia presentazen 15% mane 115 (52%), feto 106 (42%). Posto Administrativo Uatulari rejistu ona labarik 253 ho nia presentazen17%,Mane 129 (51%),Feto 124 (49%).

Posto Administrativo Uatucarbaurejistu

ona94alunusho nia presentazen 6%,Mane43 (46%),feto 51 (54%). Haree husi Total labarik husi tinan 3-5 no prespetivu Balansu Jeneru, presentajenlabarik mane iha Municipio Viqueuque hamutuk 738 (51%) barak liu duke fetohototal 721(49%) nebe mak rejistu iha eskola EPE anu letivu 2013. Ne’e duni ba planu tinan lima iha futuru presija aumenta ka loke tan EPE pelumenus iha Posto Administrativo haat hanesan hatudu iha tabela. Atu nune’e bele fo oportunidade ba labarik distritu Viqueque oan sira rejistu sira nia naran. Grafiku 3 : Proporsaun Populasaun Tinan 3-5 Hetan Edukasaun Pre-Eskolar iha Municipio Viqueque

50%! 45%! 40%! 35%! 30%! 25%! 20%! 15%! 10%! 5%! 0%!

Prosentus!

Viqueque!

Ossu!!

Lacluta!

Uatulari!

Uatucarbau!

Total eskola Ensinu Pre-Eskolar iha Municipioviqueque hamutuk unidade 29, Pre-eskolar publiku 27 no eskola privadu 2 ne’ebe harii husi relijiozas katolika. Husi eskola EPE unidade 29 ne’e existe iha Posto ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 18 ! !


! ! Administrativo 5 mak hanesan: Posto Administrativo Viqueque hamutuk EPE 12 no inklui Privadu 1. EPE Posto Administrativo Ossu 6 hamutukinklui eskola privadu 1; EPE Lacluta hamutuk 4.EPE Posto Administrativo Uotulari hamutuk 4. EPE Uatucarbau hamutuk 3. Husi eskola rua nulu resin sia (29) nebe mak existe ne’e, iha deit 10% mak nia fasilidade kondisaun diak. Maibe 90% mak kondisaun eskola sei menus fasilidade, hanesan uma eskola nebe sei uja nafatin uma eskola nebe harii iha tempu Indonesia. Falta fasilidade saneamentu, karteiras, eletresidade, etc.Iha parte seluk, 31% eskola mak presija halo rehabilitasaun, 59% presija halo konstrusaun foun ba infrastrutura EPE tomak. Wainhira haree ba grafika iha leten hatudu katak nesedidade atu hariitan EPE presija tebes, liu-liu iha Posto Administrativo haat (4) mak hanesan Posto Administrativo Ossu, Lacluta, Uatulari, no Posto Administrativo Uatukarbau, tanba EPE aktual nebe iha (unidade 29) ne’e, lasufisiente atu korresponde edukasaun Ensinu Pre Eskolar labarik sira iha distritu Viqueque. Atu bele harii infra-estrutura EPE nebe seguru, presija tau atensaun mos ba fatin sira nebe mak livre husi risku mudansa klimatika atu nune’e labarik sira no profesores sira bele hala’o atividade aprendizajen ho di’ak. Total profesores nebe mak hanorin iha EPE Municipio Viqueque hamutuk ema 52. Interresante tebes wainhira haree husi prespetiva jeneru, katak total 52 profesores ne’e 98% mesak feto deit, no mane 2% deit, ( Feto 51 no mane 1). Hareeba total 52 profesores ne’ebe existe, lasufisiente atu serve EPE 29, signifika katak presija atu rekruta tan ema ho prosesu nebe proporsional katak tau atensaun nafatin ba balansu jeneru. 1.1.1.2. Eskola Ensinu Basik Aleinde Ensinu Pre-eskolar (EPE), MunicipioViquequemos existe Eskola Baziku Central /EBC (9 anus) no profesores ho mos nia infra-estruturas tomak iha Posto Administrativo 5 (lima). Total alunu husi primeiru anu (1o anu) to’o nonu anu (9o anu) hamutuk 22.812 nebe kompostu husi feto 10.943 (48%) no mane 11.869 (52%). Total profesores eskola EB hamutuk 925 nebe feto 179(19%) no mane746 (81%) inklui Escola privado sira. Haree

husi

dadus

infrastrutura

MunicipioViquequehamutukunidade

ne’ebe 21

nebe

iha, husi

total

eskola

Ensinu

EB

publiku

hamutuk

Baziku unidade

(EB)

iha

18,

EB

privada(Katolica)hamutuk unidade 3 hanesan Escola Baziku Katolika Santa Maria Gorete,Escola Baziku Katolika Santa terezinha Ossu ,no Escola Baziku Katolika Santa Maria de Fatima Macadiki.Kondisaun ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 19 ! !


! ! nofasilidades iha eskola refere kompletu maibe presija hadia.Fasilidade hanesan biblioteka no Laboratoriu mak sidauk iha. Aleinde ida ne mos sei iha tan escola baziku filial hamutuk 79 escolas nebe mak ejisti iha area remotas. Figura 11 : Eskola Baziku Posto Administrativo Viqueque

1.1.1.3. Eskola Ensinu Sekundariu Jeral Iha MunicipioViquequeexiste eskola Sekundariu Jeral ne’ebe aloka hamutuk 9, kobre hotu iha Posto Administrativo 5. Husi eskola ES 9 nee iha eskola ida mak nudar eskola ensinu Tekniku Vokasional existeiha Posto Administrativo Uatulari. Total estudante husi eskola refere Anu Letivu 2013, hamutuk 2664 ho deskrisaun katak feto 1409 no mane 1255. Total profesores hamutuk 190 (mane 1..., feto ....), inklui profesores voluntarias hamutuk profesores 18 (feto =... M=...). Haree husi parte infra-estrutura, eskola sekundaria publika iha salas de aula hamutuk sanulu resin rua (12 salas), iha fasilidades hanesan aula enkontru, aula profesores 1, sala de laboratoriu 1, bibliateka 1.Maibe, tanba laborariu no bibliateka refere lafunsiona no total alunu barak liu, ikus mai aula hirak nee utilija fali nudar salas de aula.Eletresidade, sanitasaun, morru halau eskola iha eskola refere presija konstroe no halo rehabilitasaun.Aleinde eskola sekundaria publika, Eskola sekundaria privadu hanesan escola secundario catolika “Sao Estavao”nu’udar eskola privadu iha distritu viqueque, Escola Secundaria catolika “Canossa” nebe ejisti iha Posto Administrativo Ossu,no Escola Secundario Catolika “Santo Antonio” nebe ejisti iha Posto Administrativo Lacluta. Tuir dadus nebe iha hatudu katak atualmente eskola refere ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 20 ! !


! ! iha total alunu hamutuk 341 ho proporsaun feto208 estudante no mane 133 estudantes. Total profesores hamutuk ema nain 15 nebe mane13 no feto ema nain 2. Eskola nee fizika harii iha kapital Distrito viqueque iha supervizaun husi Parokia ViquequeDioseze Maliana.Eskola Sao Joao de Brito fornese mos fatin nu’udar kolejiu atu bele fasilita feto oan sira hodi bele eskola iha fatin nee, liu-liu ba estudante sira ne’ebe mak hela dook husi kapital Viqueque. Figura 12. ES Liceu 4 de Setembru Viqueque.

Figura 13.ES St. Estavao Viqueque

1.1.1.4. Ensinu Sekundariu Tekniku Vokasional Iha Municipio Viqueque existe mos eskola Tekniku Vokasional ida ho total estudante husi primeiru anu to’o terseiru anu, hamutuk115, (feto 50, mane 65). Total alunu tuir klase no turma nebe mak iha hanesan primeira klase hamutuk 33 alunus, segunda klase hamutuk 39 alunus no terseira klase hamutuk 43 alunus.Profesores permanente hamutuk 19 pesoas (mane 16, feto 3).Husi parte Infra-estrutura, eskola ida nee nia kondisaun diak mesmu sei menus biblioteka no laboratoriu. Tabela 7 : Numeru estudante, professores no eskola sira iha Municipioviqueque Eskola!

Professores!

Estudante! Mane

Feto

Total

Mane

Feto

Total

Pre-eskolar

651

702

1242

1

29

30

Eskola Bazika (9 anos)

9155

8148

17303

746

179

925

Eskola Sekundaria

1144

1174

2318

142

29

171

Eskola Teknika Vocasional

65

50

115

16

3

19

Ensinu Superior

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 21 ! !


! !

Haree husi parte infra-estrutura eskola nian, total eskola pre-eskolar publiku hamutuk unidade 26 no eskola privadu iha eskola unidade 3. Eskola Ensinu Bazika publiku iha eskola unidade 57 no eskola privadu iha eskola unidade 7. Ikus mai eskola Sekundariu iha eskola publiku ida hanesan mos ba privadu, serake eskola tekniku professional iha eskola nebe publiku. Data detallus konaba infra-estrutura eskola hanesan deskreve iha tabela tuir mai.

Tabela 8 :Infra-estrutura Eskola Munisipiu Viqueque. Eskola! Unidade( Pre]eskolar! Ensinu!Bazika!(9!anos)! Ensinu!Sekundaria! Ensinu!Teknika!Profesional! Ensinu!Superior!!

Publiku!

26!

Pribadu!

3!

Publiku!

18!

Pribadu!

3!

Publiku!

5!

Pribadu!

3!

Publiku!

1!

Pribadu!

!

Privadu!!

3!

Total!

!

1.1.1.5. Ensinu Superior Iha Municipio Viqueque existe Ensinu Superior filial 2, IOB (Institute of Buisnis) no Istitutu Kristal. Estudante Ensinu Superior maioria mai husifusionariu publiku sira, ne’ebe mak uluk sira lakonsege ramata sira nia estudus. 1.1.2. ENSINU NON FORMAL Iha Viqueque mos existe ona esinu recorente ho total alunus hamutuk 938, feto 565 no 373, profesora hamutk 45 no feto 14 no mane 31. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 22 ! !


! !

1.1.2.1.Kursu Ekuivalensia Governu konsidera katak abut husi esforsu tomak ba eradikasaun pobreza maka analfabetizasaun. Aktual nebe ida educasaun Municipal hatudu katak numeru ema nebe la hatene lee no hakerek iha Municipio Viqueque aas. Numeru analfabetus no alfabetizadus iha Municipio Viqueque hanesan tuir; analfabetus total ema 27945 (60.06%) husi populasaun tinan 5 ba leten no numeru alfabetizadus total ema 32,342 ( 39.94%) husi populasaun tinan 5 ba leten.Informasaun klaru bele hare tabela tuir mai ne’e :

1. SAUDE Tuir politika Governu Timor Lestenebe liu husiMinisteriu de Saude estabelese tiha ona katak Suku sira ho populasaun entre 1,500 ho 2,000 ne’ebé lokaliza iha area remota sira sei hetan servisu saude husi postu saude sira ne’ebé sei presta pakote serbisu ne’ebé komprensivel. Populasaun Timor Leste saudavel maka nasaun Timor Leste mos sei saudavel. Saude nu’udar setor importante ida ba ema nia moris. Tamba nee Governu nia politika liu husi Ministeriu de Saude esforsu atu estabelese programa saude oi-oin atu bele antesipa, minimiza mortalidade husi moras oi-oin nebe mak povu ida nee enfrenta iha sira nia moris lor-loron. Oras ne’e distrito viqueque estabelese ona fasilidade saude oi-oin atu bele proteje povu ida nee hodi bele moris iha saudavel no prosperu. Atu bele garante objetivu misaun ida nee, Ministerio de Saude hala’o deskonsentrasaun funsaun liu husi nivel servisu distrital, sub-distrital no komunitaria liu-liu ba servisu kuidadu saude primaria.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 23 ! !


! !

2.1. Servisu Kuidadu saude primaria Meta operasional ba Prestasaun Servisu de Saude maka atu fornese kuidadu saude ho kualidade ba komunidade Timor Leste.Servisu kuidadus saude primaria no nia fasilidade implementa iha komunidade hahu husi SISCA iha suku sira, postu saude iha suku no sentru saude iha Posto Administrativo sira.Iha nivel distritu sei iha poliklinika ka ospital Municipio no mos ospital rejional (ne’ebe sei hari hela iha ospital reginal iha Baucau, ospotal ne kompostus husi Municipio 3 hanesan Municipio,Viqueque no Lospalos) Ospital nasional ne’ebe konsentra iha kapital Dili sei sai hanesan ospital kuidadus tersiariu. 2.1.1. Ospital Municipio Viqueque 0ras ne’e dadaun sidauk iha Ospital iha Municipio Viqueque. Maibe MunicipioViqueque so iha deit centru saude sub distritu nian sai hansan hospital ba iha distritu tamba iha fasilidade mak hanesan, sala emerjensia, sala konsulta jeral, fatin simu aimoruk, sentru de internamentu, sentru de maternidade, fatin observa aimoruk, fatin lojistiku, ambulansia no laboratoriu. Iha mos dapur kompletu ho instalasaun bee no eletresidade. Hahan ba ema internamentu prepara husi chatrin nebe hetan kontratu husi MdS. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 24 ! !


! !

2.1.2. Rekursu Umanu Saude Municipio Dadus hatudu katak rekursu umanu setor saude Municipio Viqueuqe, medikus nasional no internasional nebe mak servisu iha Municipio Viqueuqe hamutuk 15 (nasional 11, internasional 4). infermeiros 48, parteiras 13. Aistente Enfermeira hamutuk 9, farmasiste iha nai 6 no analista hamutuk 6 no seluktan hamutuk 29. Total funsionariu de Saude Municipio Viqueuqe, permanente no kontratadu hamutuk 109 pesoas. Husi numeru refere total funsionariu permanente nivel I-VI hamutuk 100 (feto 38, mane 62) no funsionario kontratadu nivel I-VI hamutuk 9 (feto 3, mane 6).

2.1.3. Sentru de Saude Komunitaria Sentru de Saude nu’udar unidade prestasaun servisu iha servisu Municipal saude nia okos ne’ebe responsabiliza ba implementasaun Pakote Servisu Baziku iha Posto Administrativo ida-idak ka iha area kobertura ida. Sentru SaudePosto AdministrativoViqueqeu

Ospital Municipio Viqueque

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 25 ! !


! ! Atu bele garante servisu kuidadu de saude iha Posto Administrativo, estabelese ona sentro saude iha Posto Administrativo 4 (Haat) mak hanesan, Posto Administrativo Lacluta, Posto Administrativo ritu Uatulari, Posto Administrativo Uatucarbau, no Posto Administrativo Viqueuqe aleinde Posto Administrativo haat (4 ) nee, falta Sub Distritu Ossu mak sidauk iha asesu ba Centru Saude. Existe mos uma ba partu iha nivel Posto Administrativo strito Hat (4) hanesan Posto Administrativo Lacluta, Posto Administrativo Uatulari, Posto Administrativo Uatucarbau, no Posto Administrativo Viqueuqe.no iha Posto Administrativo itu Ossu mak Sidauk Existe uma ba Partus nian. Aleinde ne’e, existe mos klinika privada rua(2), mak hanesan klinika “Maria Bunda Allah”,iha SubPosto Administrativo Viqueque Vila; klinika “Santa Isabel”

existe iha, Sub-Posto Administrativo

Uatulari. 2.1.4. Postu Saude Postu Saude nu’udar unidade ida ba provizaun kuidadus saude primariu nebe lokaliza iha suku balun deit iha sentru saude komunitariu nia okos. Iha Municipio Viqueuqe estabelese ona Postu Saude 20 iha suku 18 ho nia pesoal saude, kompleta ho fasilidade eletresidade no saniamentu. Postu saude hirak nee (unidade 18) konstroe iha kedas Indonesia nia tempu, tanba ne’e kondisaun postu saude barak mak hahu aat dadaun ona. Oras ne’e dadaun ejisti ona postu saude ida sub distritu balun nebe kobre deit suku balun. Figura 16 : Postu Saude suku Macadiki

Figura ..... : Postu Saude suku Uma Tolu Lacluta

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 26 ! !


! !

Maske iha suku sira establese ona postu saude maibe iha area balun mak sidauk konsege kobre (Outreach) hodi realize atividade saude nune’e bele atende komunidade sira nia nesesidsade saude. Tanba nee MdS hasai nia politika hodi promove SISCA no Klinika Moveis nu’udar atividade saude ne’ebe mak halao iha fatin hotu.Atividade SISCA hala’o tratamentu iha nivel suku no aldeia ka fatin remote. Atividade Mobile klinika lori vasina imunizasaun ba area remota sira.Bazea ba dadus actual nebe mak iha hatudu katak oras ne dadaun postu sisca hamutuk 37. Tabela tuir mai hakarak atu hatudu oinsa politika MdS implementa mekanismu servisu saude ba iha nivel Posto Administrativo no Suku nian tuir estrutura ne’ebe existe iha Municipio Viqueque.

Tabela 10: Posto Saude MunicipioViqueque

Posto! Administrativo! CS!Ossu! ! ! ! ! ! ! !

Postu!de!Saude! (PS)! PS!Builale! PS!Liaruca! PS!Nahareca! PS!Ossoroa! ! ! ! !

SISCA! Bubur!laran! Loihunu! Wagia! We!eulak! Abana! Dalerisi! liaro! Asalai!tula!

Klinika!Moveis!

Pessoal!Saude!

! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 27 ! !


! ! ! Sub]Total! CS!Viqueque! ! ! ! ! ! ! ! Sub]total! Lacluta! ! ! ! ! ! Sub]total! CS!Uatulari! ! ! ! ! ! ! Sub]total! Cs!Uatucarbau! ! ! ! ! Sub]total! Total!Jeral! Sentru!Saude!5!

! PS5!unit! PS!SP3! PS!Buikarin! PS!Beaco! PS!Klarek!Mutin! ! ! ! ! PS!=!4! PS!Sani!Ahu! ! ! ! ! ! PS!=1! Sana! Afaloikai! Ulusu! Nunumalau! Vessoru! Makadika! ! PS!=6! Batatata! Afaloikai! ! ! ! PS!=!2! PS!=!18!

Alekimeta! 9! Kraras! Uma!Kiik! Wetodo! Wetali! Cabira!Oan! Rai!Tahu! Lugasa! Fatudere! 8! Luhan!Raikuak! Nuntetuk! Dasiloe! Rade!Uma! Sumaco! Aitara! 6! Iralere! Roma! Lena! Macadiki1! Matahoi! Waitame! Naedala! 7! Liaoli! Loiulu! Irabin!deCima! Irabinde!Baixo! Waniuma! 5! SISCA! 37!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! Klinika!Moveis! 29!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 9!(feto!4!Mane!5)! Total!Jeral!Pesoal!Saude!26!pesoas! (Feto!13!mane!13)!

Fontes: Setor Saude MunicipioViqueque, 2013

2.2. Moras ne’ebe Rijistadu iha Municipio Viqueque Tuir dadus MdS, Relatorio Estatistika Saude periodu tinan 2013,Municipio Viqueque rejistu ona moras mak hanesan tuir mai: ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 28 ! !


! ! 2.2.1. Saude Materna Dadus nebe hatudu konaba saude maternal kobre area tolu mak hanesan: 2.2.1.1. Kuidadu ante natal Municipio Viqueque rejistu Inan isin-rua iha tinan 2012 hamutuk 2681 ho total ida ne’e konsege atinji hamutuk 1183iha tinan 2013, sira nebe mak halo visita Kuidadu ante natal (K1) 55%). Sira nebe mak halo vizita kuidadu ante natal ba dala 4(K4) hamutuk 2681 ho total ida ne’e konsege atinji ba QI-QII hamutuk 893 hetan 48%. 2.2.1.2. Partu nebe mak atende husi pessoal saude Municipio Viqueque mos hatudu numeru no persentajen servisu relasiona ho post natal Janeiru-Junhu 2013 mak hanesan tuir mai, tuir dadus nebe mak hatudu katak total mak partus nebe hetan atendementu husi pessoal de saude hamutuk 2460 iha tinan 2012 ho numeru ida ne konsege atinji ona QI-QII hamutuk 742, ho presentazem 43 % numeru partus iha uma hamutuk 684, iha fasilidade saude 348, partus iha ospital hamutuk 736 nebe hatudu katak 43 %. Tabela 11: Data mortalidade labarik Municipio Viqueque Dili Ainaro Liquiçá Oecussi Manatuto Covalima Lautem Baucau Bobonaro Aileu Manufahi Ermera

Labarik idade -5 77 60 97 101 92 69 95 98 42 85 76 86 102

Labarik idade 0 – 1 54 39 77 68 66 50 76 69 30 50 56 62 70

Labarik idade 1 – 4 24 22 22 35 27 20 21 31 12 36 21 25 34

Fontes : Survey Demographic and Health Survey 2009-2010

2.2.2. Mortalidade labarik 2.Konsulta Labarik Menus (5) iha Timor Leste

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 29 ! !


! ! Tuir dadus actual nebe mak iha Labarik nebe hetan Imunizasaun Klompletu DPT 3, Polio 3, BCG, Campak iha tinan 2012 hamutuk 2259 no iha tinan 203 atinji ona 893 ho nia nia presentazen 49 %. 2.2.1.

Inan Isin rua hetan Tetanus

Tuir dadus actual nebe mak iha hatudu katak inan isin rua nebe mak hetan tetanus (TT1-5) hamutuk 221 ho nia presentazen 9 % 2.2.2.

Labarik sira iha Lisio.

Tuir dadus aktial nebe mak iha hatudu katak labarik sira iha lisio hamutuk 5574 ho nia presenrazem 60 % 2.2.3.

Labarik Todan Menus

Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak labarik todan menus ba moras nian hamutuk 471 ho nia presenrazen 8 % 2.2.4.

Labarik tetu Regural

Tuir dadus actual nebe mak iha hatudu katak labarik nebe tetu regular iha tinan 2012 hamutuk 11593 no atinji ona hamutuk 2273 h0 nia presentazen 25 % 2.2.5.

Labarik malnutrisaun

Tuir dadus aktul nebe mak iha hatudu katak total husi labarik nebe malnurisaun iha tinan 2012 hamutuk 11593 , bazea ba dadus nebe Mak iha saude Municipio Viqueque hasforsu a’an atu responde problema ne’e ho nune saude Municipio iha tinan 2013 konsege atinji 146 labarik nebe mak malnutrisaun husi total nebe mak iha ho presemtazen 2.1 % 2.2.6.

Labarik Hetan Vitamin A

Husi dadus neb mak hetan husi suade distritu viqueque hatudu katak total labarik mak hetan vitamin A iha tinan 2012 hmutuk 11593. Husi totoal nebe mak iha konsege atinji ona 5747 ho nia presentazen hamutuk 62 % 2.2.7.

Labarik Hetan Lumbriga.

Tuir dadus nebe mak iha katak labarik nebe mak hetan lubriga iha tinan 2012 hamutuk 11593 no tuir esvorsu nebe mak halao iha tinan 2013 konse atinji ona 2787 ho presentazen hamutuk 48 % 2.2.2.

Moras Da’et

2.2.2.1. Detaksaun Kazu Malaria ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 30 ! !


! ! Tuir dadus actual nebe mak iha hatudu katak moras malaris nebe mak iha tinan 2012 hamutuk 2/100, aleinde nomeru malaria nebe mak iha saude distritu esorsu hosi atinji ona 95 iha tinan 2013 ho nia presentazen hamutuk 1,3/100. 2.2..3. Prorama TBC (Deteksaun kazu) 2.2.3.1. Tratamentu ba TBC Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak saude distritu durante ne’e halao hela tratamentu ba moras Tb iha tinan 2012 hamutuk 123 no iha tinan 2013 konsege atinji ona hamutuk 56 ho nia presentazen hamutuk 46 %

2.2.3. Lepra. Moras lepra mos iha, nebe iha tinan 2012 halao tratamentu hamutuk 8 no iha tinan 2013 konsege atinji 2 ho nia presentazen hamutuk 13 %. 2.2.4.

Moras ladaet

2.2.4.1. Moras Katarak Tuir dadus nebe mak hetan husi saude distritu Viqueque, hatudu katak iha distritu exizte mos moras katarak. Iha tinan 2012 moras katarak rejistu ho numeru hamutuk 735; iha tinan 2013 dadus hatudu katak moras katarak redus ona 30 pasiente ho nia presentazen hamutuk 4 %. 2.2.4.2. Moras matan Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak moras matan nebe hatudu katak iha tinan 2012 nemeru moras matan nian hamutuk 735 no iha tinan 2013 atinji ona 2401 ho presentazen hamutuk 326 % 2.2.4.2.3. Moras Idozu hetan Lisai Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak 2012 registu ona idozo sira hamutuk 7728 no iha tinan 2013, tuir dadus nebe mak ne’e hatudu katak serbisu saude distritu esforsu consege atinji ho nia presentazen 23,3 % 2.2.4.2.4. Moras Mental ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 31 ! !


! ! Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak rejistu moras mental ho nia numeru nebe boot iha tinan 2012 hamutuk 735 no iha tinan 2013 halao esforsu hodi atinji numeru nebe menus ho total hamutu 196 ho nia presentajen 27%. 2.2.4.2.5. Moras Epilepsia (bibimaten) Tuir dadus nebe hatudu katak rejistu makas nebe iha tinan 2012 hamutuh 735 no iha tinan 2013 hamutuk 208 ho nia 28,3% dadus ida ne”e hatudu katak esforsu nemak iha konsege redus numeru moras nebe mak iha. 2.2.4.2.6. moras Saude Oral Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak moras nehan nia nebe mak iha rejustu iha tinan 2012 hamutuk 2,205 no iha tinan 2013 hamutuk 716 ho nia 32,4% ho total ida ne’e hatudu katak konsege numeru moras nian. Husi total nebe mak iha iha tinan 2012 nian. 2.2.5.

Saude Ambiental

Ho ida ne mos iha esforsu mos husi saude ditritu nian hodi tau atensaun konaba problema ambiental nian haesan sanjementu nebe iha tinan 2012 rejustu ona nebe hamutuk 15,461 no iha tinan 2013 resistu 853 ho nia presentazen 7%, Be’e Mos tuir dadus nebe mak iha hatudu katak iha 2012 rejusru ona hamutuk 15,461 no iha tinan 2013 registu hamutuk 846 ho nia 10% ho ida ne hatudu katak numeru nebe rejisti iha tinan 2013 menus husi tinan 2012 nia.Kontrola hahan seguru ba publiku 2012 rejistu ona hamutuk 4 no iha tinan 2013 hamutuk 5 ho nia 125% ho dadus ida ne hatudu katak iha tinan 2013 numeru ne’e 10% husi numeru nebe mak ihatinan 2012 nia. Aleinde ida iha mos promosaun konaba moris saudavel ambiental nebe mak diak. Ho nune mos iha ona alokasaun pessoal voluntario ba iha Suku nebe iha postu siska (PSF) nebe iha tinan 2012 total hamutuk voluntario 35 no iha Tinan 2013 hamutuk 35 ho nia 100% husi dadus hatudu katak la iha mundansa nkonaba numeru voluntartio nian konaba aleinde iha mos Numeru PSF (Voluntario Ativo) nebe iha 2012 hamutuk 235 no iha tinan 2013 iha hamutuk 200 ho nia 85% tuir dadus nebe hatudu katak PSf nebe mak iha nia ativu menus 15 % husi numeru nebe mak iha. Husi ida ne’e numeru nebe konsulta iha tinan 2012 hamutuk 73.505 no iha tinan 2013 menus ho total hamutuk 44036 ho nia presentazen hamutuk 6 %. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 32 ! !


! ! 2.2.6.

Laboratorium ho Farmasia

2.2.5. Moras Malaria Taxa insidensia malaria husi grupu idade oi-oin (tinan 1-15+) inklui inan isin rua iha Distritu Liquica hamutuk ema 156 ka porsentu 2.1%. 2.2.6. Rejistu Saude Familia Viqueque Bazeia ba dadus numeru populasaun tuir registu Familiar Saude Municipio Viqueque ne’ebe pesoal saude hamutuk ho lider komunitariu sira halo rejistu diretamente ba komunidade tuir uma kain ida – idak iha 23 suku no 134 Aldeia iha tinan 2012, ho nia rezultadu mak hanesan tuir mai :Total uma kain husi MunicipioViqueque a hamutuk 57,648 (feto 28.788 no Mane 28.860). karik hare husi kada Posto Administrativo, total populasaun hamutuk 18,282 (Feto 9.139; Mane 10.682). Husi Posto Administrativo Maubara total populasaun hamutuk 18,189 nebe kompostu husi feto hamutuk 9,035 no mane hamutuk 9,154. Grafika 4: Mortalidade Labarik ho idade < 5

Dadus(Labarik(nebe(mate(menus(husi(Fnan(<5( 120! 102! 100! 80! 60!

101!

98!

97!

95!

92!

86!

85! 77!

76!

69! 60! 42!

40! 20! 0!

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 33

! !


! !

Bazea ba dadus Survey Saude Demograpia Timor-Leste tinan 2009-2012 hatudu katak iha variedade mortalidade labarik ho tinan 5 mai kraik. Grafika Municipio Baucauhatudu katak mortalidade labarik ho tinan lima mai kraik ho numeru nebe kiik (42 mate husi 1,000 labrik nebe moris).Municipio Ermera no Municipio Viqueque hatudu katak mortalidadelabarik ho tinan lima mai kraik ho numeru nebe as liu (102 mate husi 1000 labarik nebe moris). Grafik 5: Dadus DHS 2009-10 regista katak fertilidade iha Municipio Viqueque 5.5 nebe.

(Total(ferFlidade(( 8,0! 7,0!

7,2!

6,7!

6,6!

6,6! 6,0!

6,0!

5,9!

5,6!

5,6!

5,5!

5,5!

5,5! 4,6!

5,0!

4,4!

4,0! 3,0! 2,0! 1,0! 0,0!

Fontes: Sensus populasaun no uma kain 2010

Hare husi grafika idane’e hatudu katak total fertilidade nebe tuir survei saude demografia iha Municipio Viqueuqe ho total fertilidade 5.6 ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 34 ! !


! !

2. MEIU AMBIENTE 2.1. Soe Lixu fatin Viqueque Iha Municipio Viqueque fatin atu Soe lixu ne’ebe ikus liu (Tempat Pembuangan Terakhir) situasaun iha Areia besik “Mota Le’e) diresaun Beaco –Uatulari. Maibe tanba fatin refere dook liu, transporte lixu (kontratadu) labele lori lixu ba soe iha ne’eba. Oras ne’e dadauk laiha fatin ne’ebe defindu atu bele ba soe lixu ikus nian. Figura Soe Lixu fatin

Lixu Fati iha Viqueque Villa Lixu

Fatin iha Posto Administrativo Uatucarbau

3. KULTURA NO ERANSA TRADISAUN Governu sei apoia atu alarga setor turismu komersial, iha Timor-Leste.Ita nia kultura tradisional, ita nia komunidades rurais nia história viva (ka moris loro-loron nian), ita nia artesenatu, múzika ho dansa, sei proporsiona (ka sei oferese) ba vizitantes sira, experiênsias nebé sira sei la haluha. Governu sei apoia alojamentos iha aldeias, iha país tomak nia laran, hodi promove turismu kultural. 4.1.Kultura Hahalok, toman no vida moris lor-loron nian iha komunidade nebe buras no konserva husi jerasaun ba jerasaun konsidera henesan kultura iha vida moris komunidade MunicipioViqueqeu. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 35 ! !


! ! Tebedai ka Dahur, Liban ka Belesu, nuudar kultura ida husi parte arte nian ne’ebe sira uza hodi simu bainaka iha tempu festa popular ruma iha nivel suku,Sub distritu ka distritu. Tebedai ka “Dahur” mak dansa tradisional ida nebe maioria feto (ema fehan/tetun terik) sira mak hala’o dere sira nia “Bobalotu” hodi haksidik hale’u (dansa hale’u nu’udar redonda) no mane sira bidu iha klaran. “Deikobu” mos nu’udar dansa tradisional ida ne’ebe hala’o husi feto sira ( nebe la’os tetun terik) hodi haksidik hale’u baku deikobu no mane sira sei bidu iha klaran. Serake “Liban” nu’udar dansa tradisional (ema tetun terik) ida ne’ebe partisipa husi feto ho mane hananu hodi simu malu ho pozisaun kaer liman hadulas(redonda) hodi hananu kantiga ba malu. Aleinda Liban, iha mos dansa tradisional ida hananran “Liku-foho”. Tebe “Liku foho” maioria hala’o husi maluk sira neb’ebe la’os fehan ka terik, ho pozisaun forma naruk ka no forma kabuar hodi hananu kantiga ba malu. Alein de iha Liban, iha mos hananu tradisional seluk hanesan “Talibole”, “Herlele”Lakukesak”. Hananu tradisional “Talibole” mai husi ema Fehan sira. Hananu “Talibole” uza iha tempu sira fai akar. Akar tau iha lesun naruk ida nia laran hafoin ema tuur hale’u lesun naruk ne’e ho alu fai akar hodi hananu kantiga ba malu. Hananu tradisional seluk mak “Herlele”. Hananu ne’e ema kanta wainhira sira sama hare iha natar hodi pasa kantiga ba malun. Iha mos hananu tradisional seluk nebe sira hananu espesial hodi hadeer ema mate, hananu ne’e sira bolu “Lakukesak”. Hananu “lakukesak” kanta ho pozisaun tuur hale’u lesun hodi kaer alu fai hareno pasa kantiga ba malu. Maluk sira ne’ebe la’os tetun terik sira mos iha hananu espesial hodi hadeer ema mate maibe sira hananu pasa kantiga ba malun sein uza lesun no alu. Figura16: Dansa tradisional Simu bainaka

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 36 ! !


! !

4.2. Lisan no Lulik Lisanno lulik nudar kustume ida ne´ebe uza regularmente iha Timor-Leste. Lisanrefere ba iha lei no ordem tradisional lokal, no lulik refere ba buat sira ne´ebe mak sagradu. Lisan nu’udar hahalok ka kustume nebe husik hela husi jerasaun ida ba jerasaun seluk ka husi bei ala sira nebe tenke halo tuir. Jeralmente Lisankonsidera hanesan lei nebe presiza halo tuir tanba lisan iha impaktu positivu no negativu ba moris ema nian. Impaktu positivu katak wainhira ema halo tuir sei hetan isin diak, vida/ moris naruk no hetan susesu iha vida individual no vida kolektivu hanesan sira nia maromak. Impaktu negativu katak wanhira la halo tuir, ema nebe indika ba individual ka kolektivu sei hetan horok,moras, mate no insusesu iha nia/ sira nia vida tomak. Lulik ligadu ba fatin ka sasan nebe bei ala sira husik hela. Wainhira ema individual ka kolektivu tau konsiderasaun ba fatin hira ne’e ka sasan sira ne’e, ema sei hetan matak malirin no dame. Komunidade konsidera fatin lulik maka hanesan uma lulik, be’e matan lulik sira, foho nebe defini ona, fatuk no ai horis sira nebe uza ba fatin serimonia adat nian no seluk tan. Serake sasan lulik maka hanesan surik, kohe mama biza-avo sira nian no seluk tan. Iha MunicipioViquequeita bele hetan terminolojia nebe apropriadu ba uma maka hanesan uma knua, umalisan no uma-lulik. Uma-knua mak hanesan hela fatin ne’ebe uluk beiala sira helabahanesanfatin eransa ba nia jerasaun sira. Uma-Lisan mak hanesan hahalok ka kustume husi jerasaun ida ba jerasaun seluk nakonu ho valor sosial no espiritual ne’ebe tenke tane no habelar nu’udar lisan moris nian. Uma-Lulik, nuudar fatin idane’ebe sagrada hodi konserva eransa kulturais mak beiala sira husik hela. Ita bele hetan Uma Lulik barak iha Municipio Viqueque, kuaze kada suku iha Viqueque iha uma lulik ida, nudar uma tradisionalida ke sagradu. Figura 15: Uma lulik Sertimor, Suku Irabin de Baixo, Posto Administrativo Uatukarbau, Municipio Viqueque.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 37 ! !


! !

4.3. Eransa Kultural Extremamente bele dehan katak ho destroisaun bo’ot 1999, MunicipioViqueqeu riku em termus de istoria no eransa kultural.Tuir Diresaun Terras no Propriedade, konstrusaun hirak ne’e konsidera iha interese kultural husi tempu/ era kolonial Portugues. Figura 17. Monumentu Masagre Craras

Klareza katak balun iha dadauk prosesu rehabilitasaun maibe barak mos seidauk. Tuir mai apresenta lista ida konaba konstrusaun nebe identifika nudar eransa kultural. Fatin interesante balun nebe konsidera nudar eransa kultural lokalizadu iha Posto Administrativo Viqueque konsege identifika hanesan tuir mai; 4.3.1. Posto Administrativo Viqueque Masakre Kraras iha Municipio Viqueque Posto Administrativo Viqueque Vila ne’ebe akontese iha tinan 1983 okkupasaun indonesia, sai hanesan fatin nebe istoriku ba Timor Leste depois de ukun rasik an. Atu istoria revere labele lakan husi jersaun foun sira nia

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 38 ! !


! ! memoria, estadu Timor Leste liu husi “V GOVERNU KONTITUSIONAL” selebra komemorasaun loron Restaurasaun Independensia RDTL ba dla 13 iha Kraras hodi selebra tinan ba 30 Akontensimentu masakre kraras 1983,ne’ebe partisipa husi eme Kraras no Viqueque oan sira, komunidade tomak Timor oan sira no ema estranjeiru sira balun. Figura 18. Monument Administrador Oscar Ruas, Suku Carau Balu

Monumentu Governador Oscar Ruas konstroe ho inisiativu atu povu Conselho Viqueque lembra nafatin Oscar Ruas ne’ebe hala’o nia kana’ar nu’udar Governador iha provinsia Timor iha tempu okupasaun Portugues.Tanba Governador Oscar nuudar pessoal ida ne’ebe konnesidu tebes iha tempu ne’eba tanba nia kontribui maka’as ba dezenvolvimentuiha parte konstrusaun edefisius administrasaun, ospital, postu saude sira, eskolas iha nivel sub distritu no distritu. Figura 19. Monumentu Dom Jerimeas Suku Carau Balu

Dom Jeremias mak nu’udar liurai ne’ebe rekonesidu

husi

Portuguesnuudar

ne’ebe ho nia povu fiel

Liurai

ba Portugues sira.

Mumentu ne’ebe iha tinan 1942 -1945 Japaun funu kontra Malae portugal sira, Liurai Jeremias defende Portugal hodi subar bandeira Portugal. Depois de forsa Japaun retira husi Timor. Monumentu ida ne’e harii iha tempu Governador Oscar Raus, nu’udar louvor (penghargaan ) ida Portguese sira fo ba LiuraiJeremias husi Lucaho titulu hanesan Dom Jeremias. Ex-rezidencia Administrador Conselho Viqueque harii iha tinan mais ou menus 1947 depoisde Segundu Guerra Mundial. iha Governador Oscar Ruas nia tempu nia halo residensia Administracao Posto Administrativo sira, inklui Colejo Femeninu Waida. Ohin loron Ex-residensia Administrador Conselho utiliza hela husi Administrador Municipio Viqueque ne’ebe lokaliza iha suku Carau-balu SD Viqueque vila.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 39 ! !


! ! 4.3.2. Posto Administrativo Uatulari Eransa ne’ebe mak malae portuguses rai hela iha SD Uatulari to’o agora oras ne’e hela deit mak naran no istoria. Tanba sentru Postu muda fali ba fatin foun lokaliza iha Uatulari kraik iha tempu Indoseia nian. Figura.....: Ex Administrasaun Postu Uatulari

Companhia Karau fuik iha Edemumu suku macadiki aldeia mata-dalan Posto Administrativo Uatulari. Maske oras ne’e fatin refere nia konstrusaun aat hotu ona , to’o oras ne’e fatin ida ne’e kunesiduhanesan fatin forsa Falintil konsentra material funu nian (nuudar Payol) iha tempu hasoru invasor indonesia iha tinan 1975. Fatin ida ne’e sei konserva nafatin atu sai nudar eransa historiku no fatin turismu ida.

Gruta refere sai nu’udar fatin deskansa ba maluk sira ne’ebe mak halo viajen husi Viqueque Uatulari–Uatucarbau. Paizajen furak husi gruta ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 40 ! !


! ! nian hodi hateke ba laloran tasi -mane ne’ebe maka’as. Hateke sa’e ba foho haree paijazen fatuk no foho ne’ebe furak hodi rona manu fuik sira lian. Figura 23. Gruta Coração de Jesus Didimera

4.3.3. Posto Administrativo Ossu Figura ....: Ex. Administrasaun Postu Ossu

Ex. Administrasaun Postu Ossu to’o ohin loron sei existe nafatin nuudar eransa ida mai povu Timor Leste partikularmente ba povu Ossu-Viqueque . Bafuru fatin importante sira nee sei dezenvolve didiak hodi kaer metin nafatin ba konstrusaun orijenal ne’ebe hodi bele nafatin konserva istoria ba jerasaun foun sira iha futuru.

Colegio Pe. Manuel Luis, masculino (Asrama Labarik Mane sira) harii iha tinan +1950 ba leten. Molok ida nee colejo refere sira hanaran Sta. Teresinha do Menino Jesus.

Figura..... :Ex Colegio P. Manuel Luis Ossu

Figura ......: Mercado Municipal Ossu harii iha tinan 1963-1964

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 41 ! !


! ! Maske Merkadu ida ne’e konstroe iha kedas Portugues nia tempu, komunidade SD Ossu sei utiliza nafatin fatin ida ne’e hanesan sira nia merkadu hodi fila liman nuudar bazar lokal.

Figura ...Eskola Colegio Waida-Ossu ba Femenina (Labarik Feto sira).

Colegio Femenina Waida harii iha Governador Oscar Ruas nia tempu. Inagura diretamente husi Governador Oscar ruas partisipa mos husi Liurai Fransico Sousa hodi tesi fita (+tinan 1949-1950). Dom Francisco Sousa nu’udar Liurai Loihunu,ida ne’ebe

loyal ba Portugues sira

hodi subar bandeira to’o forsa Japaun

retira husi Timor iha

tinan

Portugues

1941-1945.

Tanba

ne’e

sira

fo

ida

ho

Omenajen ba Liurai hodi konstroe

Monumentu

naran

Fransisco mate iha tinan

D.Francisco

Sousa

.

D.

+1951. Oras nee monumentu refere aat onano hela deit mak uma fatin nudar hatuduiha imajen nee Loihunu ...Dom Fransisco Guterres (Foto-monumentu iha).

4.3.4. Posto Administrativo Lacluta Iha tinan 1942 -1945 liurai nain rua naran chefe Casamiro de Carvalho nudar chefe Suku Lalini no Liurai Estevao de Carvalho chefe Uma Tolu. Figura ....: Mortos pelu Invasor 1942-1945

Figura ....: Ex. Postu Saude Antigu Lacluta

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 42 ! !


! !

4.3.4. Posto Administrativo Uatucarbau Iha era okupasaun Portugues sentru Postu Uatucarbau konsentra iha suku Afaloicai parte leste foho Matebian. Maibe depois de integrasaun ho Indonesia, sentru Postu/ Posto Administrativo Uatucarbau muda fali mai iha areia suku Irabin de Baixo.Iha imajen/fotografia ne’ebe ita haree hatudu edefisiu ne’ebe mak Portugueses sira konstroe, to’o agora uma refere mamuk katak lauza tanba tuan liu ona. Maibe karik haree husi parte turistiku nian lokalidade postu tuan hatuur iha fatin ida ne’ebe furak tebes ho panorama ne’ebe atrai duni ema nia matan. Husi parte norte ita bele haree foho Matebian. Iha foho matebian nia huun ita bele haree mos Posto Administrativo Baiguia Municipio Baucau etc.

B. SETOR INFRA – ESTRUTURA Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional fo sai katak: “Pilár sentral husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional maka harii no halo menutensaun ba infra-estrutura sira ne’ebé prinsipal no produtivu”. Ida né hatudu katak atu atinji objetivu husi pilar infra – estrutura hanesan mensiona iha PEDN né maka politika V governu konstitusional define katak atu dezenvolve ita nia nasaun, atu harí ekonomia nebé moderna no produtiva, no atu kria empregu, ita presiza konstrói infra-estruturas bázikas no produtivas. Haré ba ita nia nesesidades, eskala (ka dimensaun) infra-estruturas nian no nia kustus sei boot tebetebes,

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 43 ! !


! ! tamba né maka, ita tenki planeia, ho di’ak, programa ida né atu bele implementa, ho hanoin no sukat nebé realístiku. Implementasaun planu ne’e la’os buka atu haforsa deit konaba dezenvolvimentu nasaun nian, maibe mos hasa’e produtividade, kria kampu de traballu hodi fo oportunidade servisu ba ema hotu, liu-liu iha area rural sira, no apoia dezenvolvimentu setor privadu sira.” Pilar infra-estrutura nebemensiona iha PEDN ne’e inklui estrada no ponte sira, portu ho aero-portu sira, no mos abastesimentu bee–mosho eletrisidade.Analiza ba Forsa, Frakeza, Oportunidade no Ameasa ne’ebé Distritu hasoru hodi atinji vizaun husi PEDN nian maka hanesan tuir mai. 1. ESTRADA NO PONTE SIRA Governu Timor Leste komprometidu atu planea no atua/ implementa programas konaba konstrusaun no rehabilitasaun estradas no ponte sira iha territótiru laran tomak. Atu realize promesa ne’e governu sei halo investimentu ida nebe boot tebes, atu aktualiza no mellora ita nia sistema dezenvolvimentu konaba estradas nasionais, rejionais ka distritais no rurais. Sistema ne’e sei hahu hodi halo manutensaun nebe diak ba rede estradas no ponte sira hodi fasilita transportasaun sasan ho presu ida nebe razoável ba povu, promove agrikultura hodi insentiva (ka dudu) kresimentu setor privadu nian no mos permite ba presta servisus governamentais bele la’o ho di’ak. Figura….. Ponte Alternativu (Gantung)

Estrada sira iha Timor leste define hodi klasifika ba tipu 3 maka hanesan estrada nasional, estrada regionais ka Municipal no Estradas rurais. Klasifikasaun nudar estradanasional aplika ba estrada sira nebe ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 44 ! !


! ! liga Distritu ba Capital Dili no mos estrada sira nebe halo ligasaun husi Municipio ida ba Municipio seluk.Estrada Municipal ajudika ba estrada sira nebe liga Municipio ba sentru Posto Administrativo sira no tipu estrada ikus liu maka estrada rural. Klasifikasaun estrada ho tipu estrada rural aplika ba estradas sira nebe liga suku ba Posto Administrativo. Iha Municipio Viqueque existe mos tipu estrada ho klasifikasaun estrada nasional, estrada Municipal no estrada rural. Figura .....: Tipu Estrada existe iha Municipio Viqueque

! ESTRADA IHA OSSU

1.1. Estrada Sira

ESTRADA WOIMORI

ESTRADA IHA KRARAS

1.1.1. Estrada Nasional Iha Municipio Viqueque existe mos tipu estrada ho klasifikasaun estrada nasional, estrada Municipal no estrada rural. Estrada nasional Municipio Viqueuqe hahu husi Baucau-Ossu -Viqueque distansia km 25, Viqueque-Uatulari-Uatucarbau-Iliomar ho nia distansia km 85, Viqueque-Lacluta-Natarbora nia distansia km 60. Estrada Municipal husi Viqueque-Uatu-Lari-Uatu-Carbau ho nia distansia km 60, Viqueque-Ossuho nia distansia km 25, Viqueque-Lacluta ho nia distansia km 35. Rurais husi vique-carabalu-uma kiik-bahalauain-lu,ca-bibileo, vique-carabalo-uma uain kraik-malurofatudere-uma uain leten,vique-carabalo –uaimori. Ossu-uagia-osso leki meta-uabobu-nahareca-uaibobo, ossu-ossu decima-liaruca,ossu decima-builale. Uatulari-matahoi-Afloikai-Babulu- Leosidi-Nunumalae-Iralere-nahae. Lacluta-dilor-uma tolu, lacluta-dilor laline, lacluta-dilor –ahic Uatucarbau-irabin de baixo –irabin de cima-loiulo-afloicai-bahtata,uatucarbau-irabin debaixo-uani uma Estrada Municipio Viqueque liga ba Baucau, Municipio Iliomar (Lautem) no mos ba Municipio Natarbora (Manatutu) klasifika nudar estrada nasional.Distinasaun entre estrada Viqueque liga ba ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 45 ! !


! ! fronteira

Municipio

Baucau/

Venilale

ho

distansia hamutuk km 25, fronteira Municipio Lautem (Viqueque-Iliomar) ho distansia km 85 no fronteira ho MunicipioManatutu (ViquequeNatarbora) ho distansia hamutuk km 60. Estrada

nasional

Administrasaun fronteira

ligasaun Municipio

Baucau,

kondisaun

entre

sentru

Viqueque diak

ba

uituan

kompara ho kondisaun estrada nebe liga entre Viqueque – Iliomar (lautem) no Viqueque – Nartarbora (Manatutu). Tipu estrada nasional Municipio Viqueque maior parte Pengerasan (Macadam) kondisaun ida ne’e presija tau matan husi guvernu tamba iha tempu udan Estrada sira ne’e kondisaun aat hotu, kondisaun estrada nasionais ba fronteiras ho Municipios ida-idak hanesan MunicipioBaucau, Lautem no Manatutu. Ultimu situasaun ba kondisaun estrada iha Municipio Viqueque hatudu ona esforsu ho lala’ok melloramentu fiziku ba destinasaun kraras, esforsu ida ne’e hatutu husi guvernu liu husi hadia Estrada hodi komemorasaun kraras 28 de Novembru 2013 maske nune kondisaun ida ne’e profizoriu iha tempu udan Estrada Municipio Viqueque sei at fila fali karik guvernu sei la toma medidas ba kestaun ida ne’e. 1.1.2. Estrada Municipial Estrada husi kapital MunicipioViqueque ba kapital Posto Administrativos sira jeralmente iha problema, tamba Estrada sira ne’e aat hotu liu-liu parte Uatu-Lari to iha Uatu-Carbau.Ho nune estrada nebe liga husi kapital Municipio Viqueque ba sentru Posto Administrativoshotu persija. Iha estrada 5 (lima) nebe liga ho kapital Municipio Viqueuqe sei ho kondisaun minimu. Entre estrada 5 ne’e, estrada ligasaun Viqueque–Ossu ho distansia km 17, iha kondisaun alkatroada kumesa kedas iha tempu Indonesia. Maske nune’e Kondisaun estrada refere iha parte balun hahu aat dadaun no iha tempu udan transporte kusta atu hetan asesu. Estrada ligasaun Viqueque-Uatulari ho nia distansia 36,5 km , kondisaun Estrada alkataraun maibe at hotu ona. Ligasaun Estrada Uatulari ho Uatucarbau nia distansia 24,5 km. Estrada kapital Viqueque ho Posto AdministrativoLacluta nis distansia 35 km. Serake estrada 2 ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 46 ! !


! ! (rua); Ossu, no Viqueque ne’ebe rehabilita ona ho sistema pengerasan husi guvernu maibe, ne’e la garantia diak kleur ou dura tamba tempu udan dalan sira ne’e sei at fila fali. 1.1.3.

Estrada Rurais

Estrada sira husi kapital Posto Administrativosba sentru Suku sira konsidera nudar estrada rurais. Dadus nebe fornese husi Administrasaun Municipio Viqueque hatudu katak estrada rurais iha Municipio Viqueque tomak hamutuk km 238.900. Area Posto AdministrativosUatu-Carbau iha estrada 6 (nen) maka liga sentru Posto Administrativossira no husi suku ba suku nebe hamutuk 150 estradas ho nia distansia 350 km. Posto Administrativo Viqueque iha estrada 10 (sanulu) ,ho total hamutuk km 78.800 , Posto AdministrativosLacluta estrada 4 (hat) nebe hamutuk km 123.160, Posto AdministrativosOssu estrada 9 (sia) nebe hamutuk km 123.160, Posto AdministrativosUatu-Lari estrada 6 (nen) nebe hamutuk km 123.160 no Posto AdministrativosUatucarbau estrada 6 (nen) nebe hamutuk km 123.160. Husi total Estrada hirak ne’e, balu ho alkatraun, maibe kondisaun at hotu ona persija halo rehabilitasaun. . Brevemente ne’ebe hatudu katak kondisaun konkretu ba situasaun jeral estrada rurais iha MunicipoViqueque defikulta transporte publiku no privadu sira halo movimentasaun. Informasaun sira ne’e ekipaa PEDD hetan no rekollahusi Administrasaun Municipo Viqueque, husi setor obras publikuwainhira ekipa PEDD ba foti dadus konaba servisu no dadus obras publiku nian iha Municipio Viqueque, funcionariu sira laiha fatin.Bazeia ba dadus ne’ebe mak ekipa PEDD hetan ou rekolla husi Administrasaun Municipo Viqueque mak Projeksaun ba futuru oin mai Municipo Viqueuqe sei presija tan aumentu konstrusaun estrada foun no rehabilitasaun ho total hamutuk km 117 ba Posto Administrativos5. 1.2. PONTE Programa konstrusaun ponte sira oras ne’e dadauk sei implementa/ hala’o hela. Programa ida ne’e realiza liu husi konstrusaun no rehabilitasaun ba ponte sira ne’ebe nesesita. Iha Planu estrategiku dezenvolvimentu nasional mensiona katak programa refere sei involves 3,200 metrus ba pontesira iha territoriu timor laran tomak. Servisu ida ne’e sei inklui konstrusaun estrutura baziku nian, super estrutura no ponte ki’ik sira inklui deker no mos servisu ba protesaun.Dadus atual (Janeiru 2013) nebe fornese husi Obras Publikas Municipo Viqueque hatudu katak numeru pontes iha Viqueque hamutuk 75, nebe detallus fahe ba ponte ho medidas bo’ot hamutuk ponte 15, ho medidas mediu hamutuk ponte 20 no klasifika ponte ki’ik hamutuk ponte 30. Hare ba tipu konstrusaun nebe klasifika ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 47 ! !


! ! mos ponte sira iha Municipio Viqueque sei fahe ba ponte nasional no ponte rural. Klasifikasaun ponte ida ne’e halo bazeia ba area ho sentidu katak ponte sira nebe existe ligadu ho Estrada nasional ka rural. Ho Maske oras ne’e dadauk existe ona ponte 75 maibe ba oin persija halo rehabilitasaun ba ponte sira ne’e tamba nia kondisaun at ona.

2.

SETOR BE’E MOS NO SANEAMENTU

2.1. Rekursu Bee Matan iha Municipo Viqueque Laiha bee laiha vida. Tanba ne’e, bee moos nu’udar riku ida nebe potensialtebes ba ema nia vida. Ne’e duni atu bele asegura ema nia vida presija iha rezervas água potável (ka bé-mós ba hemu). Municipo Viqueque existe bee matan fatin lubuk ida nebe bele fornese bee moos ba nesesidade komunidade.Rekursu bee moo ne’ebe mak boot liu iha Municipo Viqueque mak Posto

AdministrativosOssu. Iha Posto Administrativos Ossu suku Loihunumoris bee matan boot iha fatin tolu mak hanesan (fatin rua iha parte estrada leten, fatin ida ih parte estrada okos). Bee matan rua parte estrada leten naran Builua fornese bee moos ba Posto Administrativos Viqueque 17 km, iha kedas Portugues nia tempu ate agora; bee matan “Mauloko”fornese bee moos ba komunidade Buanurak no fatin seluk.Bee matan parte estrada okos ate agora seidauk uza (bee nee suli lerek ba natar no toos komunidade nebe besik fatin refere). Bee matanLarigutuPosto Administrativos Ossu fornese bee moos ba Koleiju Fatumaka no Posto Administrativos Venilale Municipio Baucau. Iha moos bee matan Suku OssoruaPosto Administrativos Ossu ne’ebe fornese bee moos ba suku Makadiki Posto

Administrativos Uatulari. Haree husi parte kuantidade bee matan iha fati tolu refere bele dehan katak boot duni, maibe haree husi parte kualidade ita sidauk hatene lolos tama iha kategoria ida ne’ebe.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 48 ! !


! ! Figura ...Bee matan Foho Larigutu Loihunu

saneamentu hijiéniku efisientes, tamba be’e no saneamentu sai nudar ejizensia importante nebe permiteba saúde públika nebé di’ak. Dezenvolvimentu infra-estrutura mos sei fo kontribuisaun makas ba kriasaun kampu trabalhu, sei enkoraja dezenvolvimentu lokal no fasilita manutensaun no sustentasaun rekursus ‘hídricos’ (ka bé nian), nebé importante tebes ho mós infra-estruturas seluk. Figura ...Mapa Distribuisaun Bee mos no Sanementu

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 49 ! !


! ! Sistema be’e mos Municipio Viquequeestabelesidu iha tipu tolu (3): tipu ida mak sistema be’e posu nebe maioria nudar propriedadiprivadu. Uma kain ida–idak esforsu rasik hodi atende nia nesesidade uma laran rasik.Tipu rua(2) seluk fornese husi Governu, liu husi sistema perfurasaun(boor) no sistema gravítasaun. Sistema perfurasaun (boor) 4 (ha ). 1 monta iha area urbanu nebe konsentra iha Kapital Municipio Viqueque ni 1 iha kraras area Rural, Entre perfurasaun fatin 3 nebe monta ba area rural ne’e, fatinida iha area Irabin de cima sub Municipio Uatu-Carbau, no fatu dere , tipu fornesimentu bee mos ne’ebe boot liu ba publiku iha distritu viqueque maka sistema gravítasaun ne’ebe koaje kobre sub Disritu tomak akontese iha area urbana no iha area rural.Bazeia ba dadus DNSA Municipio hatudu kataktotal uma kain/populasaun Municipio Viqueque hamutuk 70.234.00 Maibe husi total uma kain refere sei fahe ba area urbana ho total populasaun hamutuk 20,046.00 ho total pupalasaun mak iha 14,749.00 mak asesu ona ba be’e moos5,297.00 mak sudauk asesu ba be’e moos, populasaun iha area rural total hamutuk 50,188.00, iha de’it uma Kain/populasaun hamutuk 25.117.00.maka asesu be’e mos,serake total 25.071.00. seidauk iha asesu ba be’e mos.Husi kuantidade nebe iha indikakatak iha area urbana ona 50.05 %maka hetan asesu ba be’e moshusi total nebe mak iha, no iha area rural foin atinji73.58 %. Mak asesu ba be’e mos husi total nebe mak iha. Tabela 12: fornesimentu be'e mos ba komunidade iha areia rural no urbana iha Posto Administrativo5 Viqueque AREA!RURAL! !! N.!

!! Postu!

Administrativu!

!! TOTAL! POPULASAUN!

TOTAL! ASESU! POPULASAUN!!!!!!!!!!!!!! BE'E!!MOS! RURAL!

SIDAUK! ASESU!BE'E! MOS!

AREA!URBANA! PORSENT U!(!%!)!

TOTAL! POPULASAU N!!!!!!!!!!!!!! URBAN!

ASESU! BE'E!! MOS!

SIDAUK! ASESU! BE'E!MOS!

( PORSENT U!(!%!)!

1!

LACLUTA!

!!!!!!!!!!!!! 5,853.00!!

!!!!!3,938.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 2,604.00!! 1,334.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!1,915.00!! 66.12!!

!!!!!!!!!!! 1,226.00!!

689!

!!!!!!!!!!!!!! 64.02!!

2!

OSSU!

!!!!!!!!!!! 15,812.00!!

!!!!!9,592.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 6,859.00!! 2,733.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!6,220.00!! 71.51!!

!!!!!!!!!!! 3,733.00!!

2487!

!!!!!!!!!!!!!! 60.02!!

!

!

!

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 50 ! !


! ! 3!

UATU]LARI!

!!!!!!!!!!! 16,972.00!!

!!!13,864.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!!!! 10,125.00!! 3,739.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!3,108.00!! 73.03!!

!!!!!!!!!!! 1,846.00!!

1262!

!!!!!!!!!!!!!! 59.40!!

4!

UATU] CARBAU!

!!!!!!!!!!!!! 7,212.00!!

!!!!!4,681.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 2,808.00!! 1,873.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!2,531.00!! 59.99!!

!!!!!!!!!!! 1,672.00!!

859!

!!!!!!!!!!!!!! 66.06!!

5!

VIQUEQUE!

!!!!!!!!!!! 24,385.00!!

!!!18,113.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 2,721.00!! 15,392.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!6,272.00!! 15.02!!

!!!!!!!!!!! 6,272.00!!

0!

!!!!!!!!!!! 70,234.00!!

!!!50,188.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!! 25,117.00!! 25,071.00!!

!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!20,046.00!! 50.05!!

!!!!!!!!!! 14,749.0 0!!

!!!!!!! 5,297.00!!

TOTAL! !!

!!!!!!!!!!!! 100.00!! !!!!!!!!!!!!!! 73.58!!

Fontes: SAS Municipio Viqueque, 201

2.2. Saneamentu Sistema saneamentu iha Municipio Viqueuqe bele dehan katak seidauk atinje masimu, tamba maioria uma kain barak mak seidauk iha sintina.Iha area rurais, komunidade sira soe foer ou ba sintina iha deit ailaran e foer hirak ne’e animal sira makaaproveita (fahi no asu). Figura .....: Sentina komunidade

Husi dadus ne’ebe iha hatudu katak total uma kain ne’ebe mak hetan ona asesu ba sintina hamutuk 4,995 familia no total uma kain hamutuk 7,726 mak seidauk hetan asesu ba sintina. Husi dadus ne’ebe iha, uma kain 794 mak seidauk bele identifika. Total uma kain ne’ebe mak asesu ona sintina, barak liu iha Posto Administrativo Maubara duke iha Posto Administrativo Vila. Waihira halo komparasaun detalladuhatudu katak Uma kain 1.268 husi Posto AdministrativoViqueuqe maka hetan ona asesu ba saneamentu no uma kain 2.350 maka seidauk hetan asesu ba saneamentu. Uma kain 1.540 husi Posto AdministrativoBazartete maka hetan asesu ba saneamentu no uma kain 3.084 maka sei dauk hetan.Iha Posto AdministrativoMaubara, uma kain 2.187 ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 51 ! !

!

!

!

!


! ! maka hetan ona asesu ba saneamentu no uma kain 2.292 maka sei dauk hetan asesu ba saneamentu.Dadus kompletu konaba utilizasaun saneamentu iha Municipio Viqueque hanesan hatur iha tabela tuir mai. Aleinde dadus saneamentu nebe klasifika tuir Posto Administrativo, apresenta mos dadus saneamentu Posto Administrativoklasifika tuir Suku no Aldeia. Dadus saneamentu tuir suku nebe kolekta husi Servisu de Agua no Saneamentu (SAS) Distritu viqueque maka hamosu iha tabelas hanesan tuir mai; Dadus konaba proporsaun uma kain nebe uza saneamentu nebe diak mos apropriadu atu apreste liu husi Mapa. Tuir sensus populasaun no sensus uma kain 2010 hatudu katak porsentazen husi uma kainnebe uza saneamentu maka suku Dato no menus maka suku Leorema. Uma kain nebe uza saneamentu iha suku Dato iha 64.9% no suku Leorema iha deit 9.0 %. 3.

ELETRISIDADE Electrisidade mak pedra bazilar (ka aliserse) ba kresimentu ekonómiku, nuné elektrifikasaun rural sei lori benefísius barak ba ita nia povo. Ho nune governu garante katak populasaun tomak, sei hetan asesu nebé di’ak ba electrisidade, 24 horas loron ida. Ho hanoin ida ne’e, MunicipioViqueque oras ne’e dadauk sai mos targetu ida ba implementasaun mega programa/ projetu husi Governu nasional konaba expansaun rede elétrika hamutuk ho Municipio seluk iha territoriu Timor-Leste tomak. Klaru katak, oras ne’e dadauk Distritu viqueque mos hetan oportunidade inklui ba programa mega projetu governu konaba expansaun rede eletrika. Ho nune, maske governu Municipio Viquequeiha ona dadus kompletu (2013)

konaba asesu populasaun ba rede eletrika maibe klaru katak liña eletrisidade

estabelesidu ona iha fatin hot-hotu. Oras ne’e dadaun distritu viqueque asesu ona ba Electrisidade nebe fornese husi centru estasaun hera ho sistema altu tensa hamutuk 1500 voltagen lui hisu tore antes atu tama ba iha bus stasaun Viqueque ka transformasaun Step Down antis sai husi linha feeder ba iha linha tensaun ho total 20 kv hodi distribuisaun ba iha comunidade Viqueque cobre Posto Administrativo 5 (lima) 1.1. Posto AdministrativoViqueque Vila Posto Administrativoida ne’e iha Suku10, Suku2 totalmente seidauk hetan enerjia eletresidade no Suku8 asesu ona enerjia eletresidade mak hanesan Suku Adarai, Uma Uaan Kraik, ……, Luca, Kraras, Uma ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 52 ! !


! ! Kiik, Karau balu, no SukuUmauain Leten, nebe ho nia presentazen 80 % husi total umakain iha suku hirak nia laran, maibe la hotu-hotu hetan asesu enerjia eletresidade, Alainde ida ne’e iha suku balun mak sidauk asesu moos hanesan suku Beasu no Waimori nebe ho nia presentazen 20 %, maibe la’os uma kain hotu-hotu. Aldeia ne’ebe iha Vila laran uma kain hotu-hotu hetan enerjia eletresidade, maibe Aldeia ne’ebe iha foho, balu kumesa hetan ona enerjia eletresidade no balu seidauk. 1.2. Posto AdministrativoOssu Ossu iha Suku 10, Suku2 hanesan Ossu de Cima no Loihunu mak asesu ona ba eletresidademak foin atinji 22,2 % no 7 totalmente seidauk hetan asesu enerjia eletresidade mak suku Uaibobo, Uabubo, Uaguia, Nahareka, Liaruka, Osso Rua e Builalemak ho nia presentazen hamutuk 77.8% husi total uma kain nebe mak iha. 1.3. Posto AdministrativoLacluta Posto Administrativone’e iha Suku 4 (Haat) Sucu ne’ebe acesu ona eletresidade foin atingi 25% ba Suco 1 mak suku Dilor no Suku sira ne’ebe ninian Aldeia situa iha foho, totalmente seidauk asesu ba enerjia eletresidade, aliened ida ne’e sei falta 75% ba Suco 3 mak hanesan Uma Tolu, Laline e Ahic mak totalmente sei dauk acesu eletresidade. 1.4. Posto AdministrativoUatulari Sub Distritu ida ne’e iha suku hamutuk 6, ba Sucu ne’ebe acesu ona energia Electrica atingi ona 100% ba Suco 6 mak hanesan suku Uaitame, Matahoi, Macadiqui, Babulo, Afaloicai e Vesoru total mentemente asesu ona ba eletresidadeno sei falta Aldeias balun mak dentansia dook ka iha foho lolon mak sei dauk acesu ba energia electrica. 1.5. Posto AdministrativoUatu-Carbau Posto Administrativoida ne’e iha suku hammutuk 6 Sucu ne’ebe asesu ona energia eletresidade foin Suku 2 hanesan suku Irabin de Baixo e Uaniuma, maibe sidauk kobre aldeia nebe mak sei dook ou aldeia nebe mai iha foho no foho lolon, nebe ho nia presentazen 33,3% no sei falta Suco 4 mak sei dauk asesu ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 53 ! !


! ! eletresidade ba hanesan suku Irabin de cima, Loi-Ulu, Afaloicai e Bahatata mak sei dauk acesu energia electica ho nia presentazen 66.7%. Tuir mai tabela populasaun nebe hetan ona asesu ba eletresidade. Tabela ...: Populasaun nebe hetan asesu ba energia eletrika POPULASAUN!NEBE!HETAN!ASESU!BA!ENERGIA!ELECTRICA! No!

Posto!Administrativos!

1!

Viqueque!

2! 3! 4! 5!

Lacluta! Uatulari! Uatucarbau! Ossu! Total! Total!(%)!

Total! 4,264! 1,093! 3,465! 1,499! 3,134! 13,455!

Populasaun!!KK! Hetan! 1,756! 89! 1,676! 650! 1,127! 5298! !

Seidauk! 2,506! 1,004! 1,789! 849! 2,007! 8155!

Percentagem%! Hetan! Seidauk! 41%! 59%! 8%! 48%! 19%! 36%! ! 30,4%!

92%! 52%! 81%! 64%! ! 69,6%!

Fontes EDTL Municipio Viqueque

Oras ne’e dadauk Municipio Viqueque sai nudar Municipio nebe goza ona resultadu husi programa governu RDTL konaba mega projektu ba eletrisidade nian. Kuaze populasaun iha Posto Administrativo5 (lima) iha Municipio Viqueque hetan asesu ba enerjia eletrisidade. Uma kain barak hetan asesu ligasaun. Maibe winhira kompara ba uma kain klaru katak uma kain barak maka sei dauk hetan asesu ba energia. Tabela nebe kompila iha parte tuir mai hatudu katak uma kain husi Posto AdministrativoLacluta maka menus hetan asesu ba energia eletrisidade no tuir mai Posto AdministrativoUatu-Carbau kompara ho Posto Administrativosira seluk.

Grafika 13: porsentajen uma kain nebe hetan asesu ba enerjia eletrisidade

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 54 ! !


! !

100%! 80%! 60%!

Asesu!%!

40%!

La!asesu!%!

20%! 0%! Viqueque!

Ossu!

Lacluta!

Uatulari!

Uatucarbau!

5. TELEKOMUNIKASAUN 5.1. Lina Telekomunikasaun Figura 18 : Liña telekomunikasaun iha Viqueque

Iha tempu modernu no globalizasaun agora, telekomunikasaun nu’udar fator importante ba ema nia moris, tanba ema bele hetan asesu komunikasaun liu husi liña telephone mos liu husi liña internet. Iha territoriu Timor Leste tomak, númeru kliente ne’ebe hetan ona asesu ba rede móvel no internet hamutuk 632.500 no kobertura ba populasaun por volta husi 92% husi kobertura rede móvel no internet. Kobertura hirak ne’e, iha fatin 139 mak halo operasaun ho 2G no fatin 64 mak halo operasaun ho 3G.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 55 ! !


! ! Kobertura ne’ebe ho 2G, hetan deit asesu ba rede móvel maibe lahetan asesu ba liña internet, mas kobertura ne’ebe ho 3G, bele hetan asesu ba rede móvel nomos ba liña internet Iha Distritu Liquiça, hetan ona kobertura ba fatin 6, iha fatin 3 mak hetan ho 2G no iha fatin 3 maka hetan ho 3G. Kobertura ba rede telephone no rede internet iha Distrito Viqueque liu husi Timor Telcom ne’ebe hari’i torre hanesan tuir mai : Torre 1 iha Ossu, suco Ossu de cima Torre 1 Castelu,suku ossu fila Torre 1 iha suco Beasu Torre 1 iha suku Macadiki Torre 1 iha area Babulu Telemor nebe mak hari’i hanesan tuir mai ne’e: Torre 1 iha suku beaco Torre 1 iha suku Macadiki Torre Babulu

5.2. Media Uniku estasaun radio iha Municipio Viqueque mak radio Povo Viquequeho nia frekwensia FM 97.90 MGz. Radio Povo Viqueque funsiona iha oras 5 nia laran, nebe halo nia operasaun ba loron 6 kada semana, hahu 17 h ba to’o 24 h. Sira nia servisu balun mak halo kobertura ba atividade nebe mak akontese iha distritu laran wafoin relata ba nasional hodi transmite direta ka non direta ba RTTL. Radio Povu Viqueque mos hala’o dedikasaun muzika no reklame iha lokal distritu nia laran. Radio Povo Viqueque (funsionario voluntaria hamutuk ema nain 5)servisu hamutuk ho CRC (Community Radio Centre). ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 56 ! !


! !

Figura ....: Komunidade Distritu Viqueqeue asesu mos ba Radio Komunidade

C. DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional ba dezenvolvimentu ekonomia fo sai katak: Pilár sentral

ida

husi

Planu

Estratéjiku

Dezenvolvimentu Nasional maka harii no halo manutensaun ba infra-estrutura sira ne’ebé importante no produtivu ba implementasaun husi planu ida ne’e, ita nia vizaun ba 2030 katak Timor-Leste sei iha ekonomia modernu ida ne’ebé

diversifikadu,

ho

kualidade

infra-

estrutura ne’ebé aas inklui estrada, eletrisidade, portu sira no telekomunikasaun. Agrikultura ne’ebé subsistensia sei troka ho agrikultura komersiu no diak liu. Timor-Leste sei iha hahan rasik ne’ebé sufisiente no sei produz produtu agrikultura ba merkadu internasional inklui, hahan, animal, ai-fuan no modo sira no plantasaun sira seluk, inklui mos produtu sira husi parte floresta no peskas nian. Ho nune oras ne’e dadauk no ba future, dezenvolvimentu ekonomia TimorLeste sei harii bazeia ba industria importante tolu: agrikultura, turismu no petróleu.

Figura.....Mini Mercadu iha SD Ossu Larigutu no Merkadu iha Uatucarbau suku Irabin de Baixo

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 57 ! !


! !

1. Dezenvolvimentu Setor Koperativa Governuliu husi Sekretariu Estadu ba Asuntus Koperativa halo esfosu hodi kria politika atu dezenvolve

setor

koperativas.

Governu

sei

kontinua fo apoiu atu konstitue (ka estabelese) koperativas,

hodi

enkoraja

kresimentu

setor

privadu, iha áreas rurais, liu-husi finansiamentu inisial

ida

ho

konsesoens

ba

formasaun,

kapasitasaun no akompanhamentu ba koperativas sira ne’e, inklui sosa ekipamentu ba grupu sira. Iha Municipio Viqueque existe duni kooperativas maibe nia andamentu la’o ho progresu ne’ebe difisil tebes. Kondisaun infrastrutura hanesan estradas, eletresidade, transportes, bee moos etc bele fo impaktu ba prosesu dezenvolvimentu setor kooperativa. Maibe esforsu husi parte setor privadu sira suporta husi Governu Lokal tenta nafatin hodi buka dalan oinsa dezenvolve ekonomia povu ki’ik sira nian liu husi kooperativa hanaran “Loja do Povu”. Oras nee iha Municipio Viqueque hahu harii dadaun Loja do povuPosto

Administrativos balun ne’ebe ho naran Loja do Povu IRA LUKA (Posto

AdministrativoViqueque),

ida naran Loja do Povu MULTISETORAL(Posto Administrativos

Viqueque), Loja do Povu CHAMAN (Posto AdministrativoUatulari), nst. Loja do Povu hirak nee harii bazeia ba kooperativu sira nia maneira oinsa maneija sira nia buisnis liu husi dalan rua ida naran kooperativa konsumen no ida seluk naran kooperativa Kreditu (simpan Pinjam). Kooperativa Konsument halai liu sasan nesesidade bazikas (“SEMBAKAU”). Iha loja do Povu nee sira susi hodi hola sasan nesesidades bazikas sira husi ajente loja boot sira iha kapital hafoin fa’an fali ho presu ne’ebe laboot liu estandarte ne’ebe iha ona, atu nune’e bele suporta maluk buisnis kiik sira atu lapresija ba sosa sasan nebe dook husi sira nia sub distritu ka suku ka aldeia. Ohin loron sira mos harii ona assosiasaun ida naran Assosiasaun Jestores TL sentru iha Dili. Objetivu harii assosiasaun ida nee atu fo formasaun ba membru sira, halo estudus ka “penelitian” ba asuntus kooperativas iha rai laran, koleta dadus husi empreza ki’ik sira hanesan kios, lojas iha areia rural no areia ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 58 ! !


! ! urbana sira etc. Assosiasaun nia atividade hirak nee hetan suporta husi Ministerio MCI no Secretario de Estadu SEPFOPE.

2. AGRIKULTURA Planu Estrategiku Dezenvolvimentu Nasional defini vizaun ida nebe klaru konaba oinsa dezenvolvimentu setor agrikultura. Agrikultura ne’ebé subsistensia sei troka ho agrikultura komersiu no diak liu. TimorLeste sei iha hahan rasik ne’ebé sufisiente no sei produz produtu agrikultura ba merkadu internasional inklui, ai-hahan, animal, ai-fuan no modo sira no plantasaun sira seluk, inklui mos produtu husi floresta no peskas nian. Relasiona ho area potensial nebe mak iha, Governu implementa ninia plano politika liu husi Ministerio Agricultura e Pescas hodi tau Direcção ida iha Municipio sira hotu (inkluindu distritu Viqueque), hanaran Direcção dos Serviços da Agricultura e Pescas Municipio bazeia ba Vizaun no Misaun jeral ne’ebe iha. 2.1. Areia Servisu no Produsaun 2.1.1. Produsaun Hare. Viqueque hanesan Municipio ida nebe ho nia luan 1.781 Km2 , iha Municipio Viqueque mos Ejisti Posto Administrativo Lima

(5) mak hanesan Posto AdministrativoViqueque, Posto AdministrativoUatu-

Carbau, Posto AdministrativoUatu-Lari, Posto AdministrativoOssu, Posto AdministrativoLacluta, ho luan ida neé Municipio Viqueque mos iha area potensial hanesan no area Fungsinaol, area pontensial mak hanesan area nebe mak potensial ba area natar nian hanesan; 11.659.35 Hektares, no Toos 16.326,14 Hektares, Aleinde ida neé iha mos area Fungsinal nebe agora dadaun sai hanesan area nebe proditivu mak hanesan natar 4.891,81 Nebe produs hare 17.610,5 toneladas,total agrikultor nebe mak implementa natal mak hamutuk 1.871.Bazeia ba rezultadu dadus actual hatudu katak iha are nebe potensia bo’ot mak produz hare. Dadus detallus konaba produsaun hare hanesan propoen iha tabela tuir mai.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 59 ! !


! ! Tabela …..: Area Potensia, Cultivo ho Produsaun Hare (MAPF Municipio Viqueque, 2012). Postu

Potensia Area

Area Cultivo

Area Coelheta

Produtividade

Total Produsaun

Administrativu

(Ha)

(Ha)

(Ha)

(Ton/Ha)

(Ton)

Viqueque

3187

1376

1243

2,5

3107,5

Ossu

755

361

350

1,8

630

Lacluta

997

625

415

2,3

149,1

Uatulari

3325

1746

1440

3,00

4320

Uatucarbau

1830

895

577

3,2

1846,4

10,094

5,003

4,025

12,8

10,053

Total

Figura…….: Area Natar iha Posto AdministrativoUatulari

2.1.2. Irigasaun

Bazea ba dadus actual husi dirasaun agrikultur nebe man ejisti Iha Municipio Viqueuque iha mos irigasaun iha area natar sira mak hanesan Irigasaun semi tecnik ho total 59, tadisional 264, no teknik hamutuk 1. Ho nune irigasaun nebe kobre hamutuk mak iha MunicipioViqueque ho total 324 irigasaun, no estabelese ona WUA hamutuk 2 mak organizado mak hanesan WUA bebui iha Posto AdministrativosUatulari, no WUA Baidubu iha Posto Administrativos UatuCarbau. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 60 ! !


! !

Tabela 14: Potensia Irrigasaun no area AgrikulturaMunicipio Viqueque Tipo Irrigasaun No Total area / Luan Total Posto Semi Tradisional Administrativo . hamparan ( Ha ) Irrigasaun teknik 1 Lacluta 23 449,8 22 22 5 2 Uatucarbau 41 833,25 28 6 36 3 Viqueque 47 4.391,3 56 10 45 4 Uatu-Lari 26 1.153 23 11 12 5 Ossu 115 2.151 176 10 166 TOTAL 252 8.978,35 305 59 264

Kondisaun Aktual Diak

A,t kman

1 8 8 10 34 61

2 4 10 2 16 34

A,t todan 20 4 37 4 37 102

Figura…… Irigasaun Uatulari no Uatucarbau

Fontes: MAF Municipio Viqueque

Produtu prinsipal ba agrikultores iha MunicipioViquequemaka hanesan; hare, batar, aifarina, modo ,kafe no nu’u.Dadus husi sensus populasaun no uma kain 2010 hatudu katak uma kain kuaze 70% maka produz batar, 65.5% maka produz aifarina, 52.0% maka produz modo, 50.1% maka produz kafe no 4.9% maka produz hare. Porsentazen uma kain husi agrikultores iha Municipio Viqueque hanesan propoen iha grafika tuir mai ne’e. Tabela 15: Porsentu Uma-Kain iha Municipio ne’ebé produz aihan Posto Administrativos

Hare

Viqueque

0.81 0.07

Lacluta Uatucarbau Uatulari Ossu

6 9.5 0.05 85

Batar

Ai-Farina

0.93

Modo

0.08

0.95 0.08

0.79 0.08

16 8.7 0.06 52

79 9.6 0.07 60

31 8.5 0.05 15

Kafé 0,25 18.0 4 2.8 11.3 5

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 61 ! !

Nuu 0.82 73.1 5.9 7.7 0.06


! ! 2.1.3. Produsaun Batar Viqueque hanesan Municipio ida nebe ho nia luan 1.781 Km2 , iha Municipio Viqueque mos Ejisti Posto Administrativo Lima (5) mak hanesan Posto AdministrativoViqueque, Posto AdministrativoUatucarbau, Posto AdministrativoUatulari, Posto AdministrativoOssu, Posto AdministrativoLacluta, ho luan ida neé Municipio Viqueque mos iha area nebe potensial. Iha Municipio Viqueque populasaun laos vida moris ho natar deit maibe halao aktividade halo toos, total populasaun nebe mak halomtoos iha Municipio Viqueque 3,641 pesoas mak implementa to’os 871 ho ida hatudukatak kuaje % mak moris ho toos. Area Fungsional,mak hanesan area toos hodi kuda batar, toos nebe fungsional hamutuk 844,15 hektares nebe produsun batar 1.350,6 ton. Iha MAPMunicipio Viqueque ekipa konsege identifika nudar Municipio nebe area pontensial ba agrikultura. Area potensial ba to’os no natar nebe luan no fo oportunidade ba agrikultor sira bele hasa’e produsaun. Iha tabela tuir hatudu mai ita konaba pontensial agrikultura nebe iha. Dadus nebe akomula iha tabela tuir mai hatudu katak husi Posto Administrativo5 (lima) nebe iha, deskreve konaba area potensial ba to’os no natar. Tabela 17.: Area potensial to,os no Natar, Municipio Viqueque Typo No.

Posto Administrativos 1 Lacluta 2 Uatucarbau 3 Viqueque 4 Uatu-Lari 5 Ossu TOTAL

No.

Natar

No.

To,os

1 2 3 4 5

22 20 56 39 149 286

1 2 3 4 5

30 110 31 120 291

Esforsu individu no kolektivu nebe lidera husi Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP), Ajensia Dezenvolvimentu Internasional no ONG sira implementa ona atividade balun hodi hasae prdutividade setor hotu-hotu agrikultura nian. Iha rezultadu balun nebe diak atinji ona durante ne’e, maske rekoñese katak rezultadu nebe iha seidauk maximu no seidauk atinji objetivu prinsipal.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 62 ! !


! ! 2.1.4. Pekuaria Área pekuaria hanesan mos área ida iha setor agrikultura ne’ebe fo vantajen boot hodi hasae rendimento familiar. Hanesan ema hotu hatene,katak Timor Lorosae nudar nasaun neebe foin harii, ho nia populasaun ne ebe maioria moris husi vida agrikultura, inklui mos hakiak balada sira. Iha Timor Leste, seksaun pekuaria sai nudar seksaun ne’ebe iha valor boot tebes husi parte ekonomikuno sosial. Tanba ne’e komunidade Municipio Viqueque iha objetivu hakiak balada atu suporta vida moris lorloron nune’e mos hodi suporta atividade “Fetosa-Umane” ka serimonia ritual ruma. Ho ida ne e ministeriu agrikultura no peskas liu husi sekretaria estadu pekuaria e veterinaria, establese ona seksaun ne’ebe toma responsablidade ba servisu pekuaria mak hanesan tuir mai ne e: 1. Seksaun produsaun animal responsablidade, maka hasa’e kuantidade no kualidade balada liu husi sistema hakiak intensivu. Iha parte ida ne’e, involvimentu seksaun produsaun animal maka hanesan; ! Forma grupu komunidade hodi hakiak animal ! Promove no habelar hakiak animal uza sistema luhan ! Promove, habelar no hakbi’it selesaun fini ! Faselita treinamento, formulasun hahan, ne’ebe konaba oinsa atu fo hahan ho kuantidade ho mos kualidade ne’ebe sufsiente ba animal ida atu bele moris no bele fo produsaun, jestaun kona ba oin sa sulan,hamos (luhan animal) 2. Seksaun saude animal ! Establese klinika saude animal iha nivel Municipio no Posto Administrativo ! Halao kontrolu(gestaun) ba moras animal, tratamento no vasinasaun 3. Seksaun agrokomersio, ! Establese uma matadoru ! Formasaun kona ba kolleta, orienta ba merkadoria (marketing) ! Establese posto tranzito animal oinsa atu kontrola sirkulasaun animal 4. Seksaun laboraturium ! Halao survey kona ba moras animal ! Foti sampel ba moras ! Halao analiza ba moras animal 5. Seksaun karentina ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 63 ! !


! ! Halao kontrolu ba exportasaun no inportasaun animal, idenfika no prevene ba balada ne’ebe hetan infeksaun moras hodi fo impaktu bo’ot ba ekonomia no bele da’it ba ema mak hanesan: Flu burung ba manu, Rabies ba assu, Antrax ba bibi, karau no fahi no mos Brucellosis ba karau vaca no fahi. Iha parte desenvolvimentu setor pekuariu defini mos Limitasoens balun nebe propoen hanesan tuir mai: o Hakiak animal nain sira lokal nian sei halao tuir dalan tradisional (aberta no namkari iha fatin barak) no seidauk orienta ba markadu; o Falta ka ausensia husi legislasaun no regulamentu konaba saude publiku veternariu no moras hosi animal ba ema (zoonotic); o Falta konesementu konaba jestaun pekuaria no atendementu regular ba moras animal; o La iha/falta kultivu ai-horis matak iha forma hanesan du’ut no ai-tahan matak hosi kultivador sira (sei depende ba natureza); o Seidauk existe instituisaun finanseiru atu fornese mikro–finansa ba hakiak animal na’in sira; o Disponibilidade bee no infra-estrutura Estrada ba distribuisaun produsaun pekuaria sei do’ok hosi adekuadu; o Kapasidade rekursu umanu (estensionista pekuaria) sei limitadu iha kualidade no kuantidade no mos sira nia disponibilidade atu ba servisu iha nivel Posto Administrativo; o Fraku iha papel ajensia estensaun nian nebe fornese asistensia no konsellu; o Lahatene konaba saude animal his sosiadade/ema hakiak animal sira (prevensaun no kurativu ba moras pekuaria nian) Tabela18: Potensia Animal iha Municipio Viqueque. No. 1 2 3 4 5

Posto Administrativo Lacluta Uatucarbau Viqueque

Karau Timur 3.896 1.766 9.544

Karau Vaka 2.151 1.719 10.606

Tipo Animal Kuda Fahi

Bibi

Manu

650 746 2.058

2.663 1.401 18.269

694 399 5.023

4.005 6.770 33.990

Uatu-Lari Ossu TOTAL

2.094 7.906 25.206

1.933 6.980 23.389

524 3.628 7.606

4.824 9.196 36.353

1.281 4.509 11.906

7.477 18.587 70.829

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 64 ! !


! ! Municipio Viqueque iha potensia boot iha area pecuaria. Viqueque riku ho animal hanesan karau timur, karau baka, bibi, bibi malae, fahi, manu, kuda, no animal seluk hanesan. Alende animal hanesan riku soin agrikultura nian nomos animal hanesan riku soin cultural, social no mos ekonomia. Iha familia Viquequenian kada uma kain ida sempre hakiak animal ida hanesan lisan Atoni Viqueque iha vida agrikultura. Figura ......: Potensia animal Posto Administrativo Viqueque

2.1.5. Peskas Bazeia ba dadus actual MAP diresaun peskas Posto AdministrativoViqueque, iha potensia boot ba rekursu tasi nian. Ho area kostal nebe boot fo mos posibilidade ba aproveitamentu moris diak povu nian. Tanba ne’e governu, liu husi setor agrikula Municipio nian halo esforsu balun hodi esplora rekursus kostais nebe iha. Investimentu governu nebe hala’o oras ne’e dadauk orienta ba area peskas mak hanesan liu husi oferese treinamentu, halo mekanismu akompañamentu ba peskadores sira, fo apoiu ekipamentus peskas nian, introduz teknologia bazikas no promove partisipasaun setor privadu ba desenvolvimentu setor peskas nian. Maibe potensia agrikula husi sub seitor ida ne’e seidauk fo rendimentu ne’ebe sufisientenu’udar potensia ekonomia Municipio nian, liu-liu rendimentu ba familia peskadores sira.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 65 ! !


FIGURE(1

! ! . Areia potensialba peska tasi mane, parte Sul nian iha Municipio Viqueque, mak hanesan Posto AdministrativoUatucarbau,Uatulari no Posto AdministrativoViqueque. Haree ba potensia areia peskas KOLAM IKAN LOIHUNU

nebe mak iha identifika ona katak total Pescador husi Posto Administrativos tolu refere hamutuk 294 pesoas. Aleinde ida ne’e, ihamos akipamentos peskasnian hanesan rede ka dai, motor Jonson hamutuk unidade 37 no ketintin hamutuk unidade 27. Aleinde potensia tasi nian,iha mos potensia aquicula maioria iha parte foho hanesan, Posto Administrativo Ossu, Lacluta, Uatulari no Uatucarbau ho total aquidor hamutuk 124 pesoas. Rekursu bee ne’ebe mak mai husi bee matan hamutuk fatin 176; kolam ikan hamutuk fatin 174. Tabela 19: Potensia Pescas no Aquikula Municipio Viqueque ! ! No.! 1! 2! 3! 4! 5! !

! ! Posto! Administrativoo! Lacluta! Uatucarbau! Viqueque!! Uatu]Lari! Ossu! T!O!T!A!L!

! Total! Peskador! ]! 21! 76! 13! ]! 110!

! ! Total!Material!peskador! Bero! Jonson! Ketintin! ]! ]! ]! 3! ]! 2! 10! 24! 14! 4! 2! 3! ]! ]! ]! 17! 26! 19!

! Total! Aquicultor! ]! ]! ]! 6! 118! 124!

! We’e! matan/We,e! horis! ]! ]! 7! 20! 149! 176!

Aquicula/! Kolam!ikan! funsional! ]! ]! 2! 1! 171! 174!

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 66 ! !


! ! Tabela 20: Area Potensial Aquikultura, Aqua Solobra (Salmao, Boek no Kadiuk) Posto! Administrativoo! Ossu!

Suco!

Fatin/Lokasi!

Potensia!!(Ha)!

Funsiona!(Ha)!

Seidauk!Funsiona! (Ha)! !

Wagia!

Larigutu!

10X20!

10X20!

Loi!hunu!

Loihunu!

10X20!

10X20!

!

Ossu!de!cima!

Ossu!de!Cima!

!0X20!

!

10X20!

Uatulari!

Macadiki! Babulu!

Edimau! Babulu!

10X20! 10X20!

10X20! 10X20!

! !

Uatucarbau!

!

!

!

!

!

Fontes: MAPF MunicipioViqueqeue 2013

Tuir tabela iha leten hatudu katak oras ne’e dadaun Agrikultur distritu halao ona pilotu ba Aquikultura iha Posto Administrativotolu (3) hanesan Posto AdministrativoOssu,Uatulari, Uatucarbau, nebe ho nia potensia kada suku 10 x 20, Posto AdministrativoOssu mak iha Suku Waigia, fatin larihutu, Suku loihunu fatin Loihunu fatin ida ne sai hanesan fatin ba veveirus, no Ossu de Cima fatin Ossu de Cima, Posto AdministrativoUatulari Suku Macadiki, fatin Edimau, Suku Babulu, fatin babulu, oras ne’e dadaunfunsiona hat (4) ho diak no ida (1) la funsiona hanesan iha suku Ossu de Cima, hototal potensia 10x20.ho potensia Aquikultura nebe mak iha hakiak deit ikan ho tipu rua deit ha nesan Ikan Mas no Nila. Aleinde ida ne’e kolam ikan hirak ne’e hetan viveirus husi centru viveirus iha Ossu Suku Loihunu, lokalidade Loihunu. Posto Administrativo 2.1.6. Plantas Industria e Agro-Comercio. Iha potensia plantasaun ne’ebe bele sai hanesan plantasaun industria ne’ebe bele rezulta potensia ekonomia boot nomos posibilidade eksportasaun. Potensia plantasaun industria seidauk hamosu interese husi populasaun Viqueque, dala ruma sai hanesan ameasa bo’ot tamba sistema agrikultura tradisional ho sistema subsistensia dere ka ta’a ai, sunu. Aleinde ida ne’e iha ai oan nebe produs ona hanesan Nu’u, kami.I no Kaizu no seluk tan nebe sidauk identifika hanesan kulu Aita. Tabela 21: Plantasaun ne’ebe produs ona. Posto! Administrativoo!

Nu’u!(Ha)!

Kami’I!(Ha)!

Kaizus!(Ha)!

Obs!

Viqueque!

!

!

!

!

Ossu!

!

!

!

!

Lacluta! Uatulari!

! !

! !

! !

! !

Uatucarbau!

!

!

!

!

Total!!

!

!

!

!

Fontes: MAPF Municipio Viqueque

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 67 ! !


! ! Tabela 22: Potensia plantas industria Nu,u! 3.954,8!Ha! !

Potensia!Plantas!Industrias! Bua! Kaizu! 460,95!Ha! 61,3!Ha! ! !

Kami! 587,4!Ha! !

Kafe! 73,75!Ha! !

Cokolate!243,75! Ha! !

Fontes : MAPF Municipio Viqueque 1.2.2.4. Rekursu Industria Haree husi rekursu industria iha buat lubuk ida mak sai nuudar riku-soi Municipio Viqueque nian mak hanesan Nuu, Kamii, Au/Bambu, Bua, Kaizu,Kafe, Cokolate, etc.Rekursu ne’ebe mak temi iha leten kuaze existe hotu iha Posto Administrativolima ne’e. Tabela 23 Potensia Plantas industriais Municipio Viqueque ! No.! 1! 2! 3! 4! 5!

! Posto! Administrativo! Lacluta! Uatucarbau! Viqueque!! Uatu]Lari! Ossu! T!O!T!A!L!

Nuu!

Ka’mi!

6,4! 1,25! 3.051,25! 226! 669,9! 3954,8!

26,95! 0,5! 136,95! 75,5! 347,5! 587,4!

Plantasaun!(!Ha!)! Bu,a! Ka’zu! 23,95! -! 133,75! 12! 291,25! 460,95!

3,5! -! 34,6! 13! 10,2! 61,3!

Kafe!

Cokolate!

Salak!

-! -! -! 1,5! 72,25! 73,75!

90,9! -! 50,6! -! 2,25! 243,75!

0,01! -! 3,5! -! 0,2! 3,7!

Tuir dadus husi Diresaun MAP Municipio Viqueque hatudu katak total plantasaun Nuu iha Municipio Viqueque mais ou menus hamutuk 3954,8 ha. Kompara entre Posto Administrativo5 ne’e, Posto Administrativo mak hetan plantasaunnuu ne’ebe boot ho total areal 3051, 25 ha. Tuir fali mak Posto Administrativo Uatulari ho total plantasaun nia luan hamutuk 726 ha. Posto AdministrativoOssu ho total area plantasaun hamutuk 669.9 ha.Kintal plantasaun nuu nebe mak kiik liu mak Posto Administrativo Lacluta 6.4 ha no Uatucabau1.25 ha. Plantasaun Kamii mos sai nu’udar rekursu industria boot ida iha Municipio Viqueque. Plantasaun kamii kuaze existe iha sub distritu lima nia laran ho total 587, 4 ha. Sub Distritu ne’ebe mak numeru plantasaun boot liu mak Posto Administrativo Ossu ho total area hamutuk 348 ha, tuir fali Posto Administrativo Viqueque vila ho total area 136.65, Posto Administrativo Uatulari ho total plantasaun 76 ha, Posto Administrativo Lacluta total area plantasaun 27 ha, ikus liu mak Posto Administrativo Uatucarbau ho total 0.5 ha plantasaun Kamii. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 68 ! !


! ! Total Plantasaun Bua iha distritu Viqueque hamutuk 460, 95 ha. Posto Administrativo Ossu ho Posto Administrativo Viqueque mak produs bua barak liu duke sub distritu tolu sira seluk. Produsaun Kaizu iha distritu Viqueque hamutuk 61, 3 ha, Posto Administrativo Viqueque mak produs kaizu aas liu ho total 34,6 ha depois tuir Posto Administrativo Uatulari 13 ha ikus mai Posto Administrativo Ossu ho total 10,2 ha. Total produsaun kafe iha distritu Viqueque hamutuk 73, 75 ha, produsaun kafe existe deit iha Posto Administrativo Ossu 72, 25 ha no Uatulari 1, 5 ha deit. Total produsaun Cokolate iha distritu Viqueque hamutuk 243, 75 ha barak liu existe iha Posto Administrativo Lacluta ho 90,9 ha, tuir fali Posto AdministrativoViqueque no Ossu. Produsaun Salak iha Municipio Viqueque sidauk fo valor signifikante maibe oras nee hahu produs ona ho total 3, 7 ha.

Figura ...produsaun Kamii iha areia Posto Administrativo Ossu aas liu iha Municipio Viqueque.

Figura ...produsaun Au di’an no Au fuik ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 69 ! !


! !

Municipio Viqueque mos rai ida ne’ebe potensial tebes produz Au (Au di’an no mos Au-fuik). Durante ne’e komunidade uza au hodi halo uma, lutu,etc;

Iha futuru presiza produz Au iha areia Posto

Administrativohotu-hotu nune’e bele halo exportasaun ka importa ba Municipio seluk nebe harii industria Mebel (kadeira, mejas) hanesan Tibar Municipio Liquica. Aleinde Au, Viqueque mos rai ida ne’ebe potensial tebes ba rota. Figura ...Akadiru, Tua Nau/Tua Metan Tali Akar.

Akadiru,

Tua Nau/Tua Metan

Tali Akar

Municipio Viqueque rai ida ne’ebe potensial tebes ba tua mutin. Normalmente komunidade produz tua mutin mai husi Tali (hanaran tua tali), Akadiru (tua akadiru) no Naa (tua naa). Aleinde tua mutin, Akadiru tahan bele uza hodi homan lafatik, biti,etc; akadiru fuan bele uza hanesan ai moruk tradisional etc.; akadiru huun bele uza hodi halo uma (travesaun )etc. Tali mos bele produz buat lubuk ida hanesan tali – tahan bele uza hodi homan biti, uma tradisional, nune’e mos akar ai-han ne’ebe produz husi tali huun. Aleinde tua metan no tua sabu, Nania tais mos bele uza hodi halo ai-sar, uma tradisional no Na huun bele produz ai-han hanesan akar, nst. Plantas Industria e Agro-Komersiu ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 70 ! !


! ! 2.1.7. Floresta MunicipioViqueque ho area nebe luan konserva hanesan area floresta liu – liu iha parte foho no foho lolon sira. Area floresta existe iha sub Municipio Viqueque, total hamutuk area floresta mak 72.529. 83, aleinde ida ne’e halo ona mos reflorestasaun hamutuk 312.000 hektares, ho esforsu rehabilitasaun nebe mak iha ona konsege rehabilita ona iha tinan 2011 hamutuk 20.000 15.000 iha tinan 2012 no iha tinan 2013 hamutuk 15.00, bazea area floresta nebe mak iha, iha mos area floresta metin hamutuk 34.658.37 Hektares no area floresta nebe la metin hamutuk 37. 871.46 Hektares, aliende ida ne’e iha mos atea pretezida hanesan iha Posto AdministrativoOssu, nebe ho floresta protezida hanesan Mundu Perdidu, Builo, Laritame, no Posto AdministrativoLacluta Aitana,no Bibileo no iha iha Uatucarbau ho Uatulari mak Bina Bura Bo’o. : Florestas Mundu Perdidu Floresta

Fontes: MAPF Municipio Viqueque

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 71 ! !


! !

Irabere, potensia floresta mak hanesan foho Aitana, foho Bibileo,

Ai horis tipu floresta nebe existe iha Municipio Viqueque maka hanesan, na’a, nitas, bubur, kakeu, Auu, Ailis no seluk tan. Maske Municipio Viqueque tomak sai hanesan area florestal maibe Governu liu husi Sub Setor Floresta esforsu nafatin atu la’os proteze deit ai horis nebe iha maibe nafatin buka atu aumenta no multiplika liu husi programa kuda ai oan. Esforsu governu Municipio ba atividade refere hahu husi programa halo viveirus, kria grupu florestal no hala’o atividade kuda ai oan.

Tabela 24: Area Protezidu No

Posto Administrativo

Suco

1

Ossu

2

Lacluta

Ossu Ossu Uaibobo/Waigia Dilor

3

Uatucarbau ho Uatulari

Afaloikai no Vessoru

Area Proteza

Total (Ha)

Obs

Mundu Perdidu Builo Laritame Aitana Bibileo Bina Bura Bo,o

Fontes: MAPF Municipio Viqueque Centro Viveiros permanente nebe iha bele produs ai oan kada tinan 180,000 pes maibe realidade ita so bele produs 15,000 ate 30,000 pes tamba kestaun orsamentu ki’ik. Ai oan nebemak produs hanesan, Ai kameli, Teka Lokal, Mahoni, Au, vetivergrass no seluk tan maioria distribui ba familia agricultores nebe iha interese atu kuda.Dalaruma husi instituisaun hanesan edukasaun, saude ka seluk presija atu kuda, MAPF prontuatu suporta ai oan sira. !

!

! ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 72 ! !


KAPITULU II PILARES DO DEZENVOLVIMENTU

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


! !

KAPITULU II Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Municipal Viqueque 2015 – 2030

I. INTRODUSAUN Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu MunicipioViqueque nu’udar planu ida ne’ebe buka tau hamutuk atividade dezenvolvimentu hotu-hotu ne’ebé maka sei implementa iha territóriu Municipio nia laran. Ho Nune planu ne’e mos sai nu’udar serbisu ida ba integrasaun husi atividades dezenvolvimentu tomak iha Municipio. Dokumentu ida ne’e sei la fo limitasaun ba sektor ruma ka rekursu orsamentu partikular ruma. PEDMunicipio Viqueque iha atensaun boot ba planeamentu investimentu kapital maibe buka identifika mos nesesidades atu hadia prestasaun iha servisu públiku sira. PEDMunicipio Viqueque hanesan planu ida ba tinan 5 (Lima) nian. Iha planu ne’e sei fo sai kritéria konaba selesaun projetu sira ne’ebe sei hetan fundus husi Planu Investimentu Municipio (PIDM) nia okos.

Iha planu ne’e nia laran sei identifika mos estratejia multi setoral tolu maka hanesan; a).

Dezenvolvimentu ekonomia no hamenus ki’ak, b). Igualdade jéneru, no c).Harii rezistensia ida ba mudansa klimátika. Komisaun Dezenvolvimentu Municipio (KDM) maka sai na’in ba planu estrategiku desenvolvimentu Municipio (PEDM).Kna’ar atu prepara planu ne’e maka lidera husi Administrador Municipio ho hetan tulun husi Sekretariu Municipal ne’ebe sai mos nu’udar Sekretariadu KDMnian. Durante ninia prosesu tomak, hetan apoiu maximu mos husi ofisial sira ne’ebe kompostu husi departamentu planeamentu no departamentu finansas husi Administrasaun Distritu nian hamutuk ho Administrador Posto Administrativossira, no mos tekniku ka ofisial sira husi Administrasaun Municipio noPosto Administrativos. Funsionariu públiku husi Delegasaun Territorial hotu-hotu ne’ebeexiste iha territoriu administrativa Municipio Viqueque, membru konsellu suku sira, reprezentante husi sosiedade sivil no setor privadu sira ne’ebe partisipa iha preparasaun planu ida ne’e. Objetivu jeral husi PEDM Viqueque maka buka atu inkorpora metas sira nebe propoen ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) no planu investimentu Municipio liu husi PDID. Elaborasaun PED husi Muniicipio Viqueque bazeia ba input sira hanesan tuir mai: 1). Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional, 2). Dadus Sensus Populasaun no Uma kain 2010 nian, 3). Dadus adisional ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 73 ! !


! ! ne’ebe rekolla husi ajensia setoral sira (Delegasaun Territorial) no Konsellu Suku sira, 4). Nesesidade no prioridade lokal ne’ebe identifika ona iha Planu Dezenvolvimentu Suku (PDS), 5). Planu nivel Distritu husi Ministériu sira ba setor ida-idak, 6). Analiza situasaun multi-setoral, 7). Estimasaun rekursu ne’ebe disponivel ba investimentu kapital dezenvolvimentu iha Distritu, 8). Rekursu orsamentu periódiku iha sektor ida-idak, liu-liu ba operasaun no manutensaun husi fasilidade foun sira ne’ebe kria liuhusi investimentu kapital. Iha figura tuir mai maka sai nudar mekanismu ida ne’ebe Distritu uza ba elaborasaun PEDM iha Municipio Viqueque. Mekanismu elaborasaun PEDM hahu husi enkontru orientasaun ne’ebe hala’o iha nivel Municipio no Posto Administrativo. Depois de enkontru de orientasaun, tuir kedas ho atividades análiza situasaun ba kada sektor no analiza SWOT tuir pilar, halo planu estratejia no defini programas prioridade. Molok atividade ida ne’e implementa, prosesu elaborasaun PEDM sei hetan aprovasaun husi membru KDM tomak. ORIENTASAUN!! IMPLEMENTASA UN!!

PEDM!

ANALIZA! SITUASAUN!

ESTRATEJIA!!

APROVASAUN! PROGRAMA!

( •

Enkontru orientasaun nu’udar enkontru ida ne’ebe entidades tomak hasoru malu hodi deskuti konaba lalaok elaborasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Municipio ka PEDM. Enkontru refere estabelese iha nivel Municipio no nivel Posto Administrativos. Objetivu husi enkontru ida ne’e atu fahe informasaun ba malu no deside fatin, loron ba atividades no saida maka presija halo iha tempu oin mai, inklui foti desizaun konaba se-se deit maka sei involve ka partisipa ativa ba prosesu elaborasaun PEDM.

Análiza situasaun hala’o liu husi mekanismu diskusaun no estudu literatura/ dokumentus ho vizita fatin importantes determinadus. Preferensia análiza situasaun ba elaborasaun PEDM ligadu ho atividades husi sektores iha pilar kapital sosial, infra-estrutura no dezenvolvimentu ekonomia inklui ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 74

! !


! ! análiza situasaun ba igualdade jéneru. Depois de atividade análiza situasaun, tuir kedas ho análiza forsa, frakeza, oportunidade no ameasas (analisis SWOT) ne’ebe Municipio infrenta wainhira hakarak buka atu atinji saida mak propoen ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN). Fokus diskusaun ba análiza situasaun hala’o entre parseiru dezenvolvimentusira (sektor privadus) no delegasaun territorial sira ne’ebe existe iha Municipio Viqueque. Iha parte análiza situasaun, konsege halo mos estudu ba dokumentu sira hanesan sensus populasaun no uma kain 2010 no dokumentus seluk apropriadus husi kada sektor, dokumentus konaba planu investimentu ne’ebe durante hala’o iha Viqueque, relatorius konaba atividades implementadu no dokumentus seluk ne’ebe disponivel. •

Planu estratejia nu’udar oportunidade ba entidades iha Municipio hodi halo diskusaun ne’ebe realiza liu husi workshop estratejia no defini planu ligadu ba sektor importante 3 (tolu) maka hanesan igualdade jéneru, mudansa klimátika no dezenvolvimentu ekonomia ne’ebe ligadu ho redusaun pobreza.

Ho nune’e planu estratéjiku ne’ebe elaboradu ida ne’e konsidera mos nu’udar planu

estratéjiku multi sektoral ba programa investimentu iha Municipio Viqueque durante periudu ne’ebe defini nanis ona. Iha parte planu estratéjiku multi sektoral ne’ebe defini liu husi análiza ba igualdade jéneru, adaptasaun ba mudansa klimátika no dezenvolvimentu ekonomia ba redusaun pobreza hala’o apresiasaun konaba lista objetivus ba program sira ne’ebe hato’o ona, asaun ne’ebe presija ba progama ida – idak, benefisiu ne’ebe sei hetan husi programa refere, alvu husi benefisiariu no kondisaun ba sustentabilidade. •

Durante prosesu elaborasaun PEDM, KDM

Viqueque ho entidades tomak deskuti hodi defini

programa prioridade investimentu kapital Municipio ba durasaun tinan 5 (lima) nian. Liu-husi mekanismu deskusaun, KDM defini konaba programas ne’ebe nesesita, indikadores ne’ebe presija hodi banati tuir, hare “baseline” Municipio bazeia ba dadus sensus populasaun no uma kain tinan 2015, defini metas ba tinan 2015 -2020, tipu investimentu, kuantidade ne’ebe presija, total kustu ba kada programa no ikus mai deskuti mos konaba responsabilidade ba operasaun no manutensaun iha futuru. Aleinde programa prioridade investimentu kapital ne’ebe deskuti no defini iha nivel Municipio liu husi KDM, suku mos hetan oportunidade atu aprezenta sira nia programas prioridades ba investimentu kapital. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 75 ! !


! ! •

Aprovasaun nu’udar atividade ikus husi prosesu elaborasaun PEDM Viqueque. Iha parte ida ne’e Municipio liu husi kordenador KD ne’ebe asume mos kargu nu’udar Administrador Municipio fo sira nia aseitasaun ho aprovasaun (liu husi asinatura) ba esbosu PEDM ne’ebe prepara ona. Molok KDD halo aprovasaun ba dokumentu final PED nian, kordenador KDM Viqueque loke oportunidade diskusaun ba membru KDM no reprezentante sira husi entidades seluk ne’ebe partisipa iha enkontru refere nu’udar oportunidade ba justifikasaun, klarifikasaun no elabora lamentasoens ligadu ba konteudu husi esbosu PEDM.

II. ANÁLIZA SITUASAUN Iha parte ida ne’e, sei hato’o deskrisaun konaba situasaun jeral Municipio Viqueque, mak hanesan, area Jeografia, demografia, dadus populasaun, klima ne’ebe iha, dialetu ne’ebe

uza nudar meius de

komunikasaun no relijiaun nebe existe. Iha mos análiza situasaun ba pilares ida – idak ne’ebe refere ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) mak hanesan pilar sosial kapital, pilar infra-estrutura no pilar dezenvolvimentu ekonomia, inklui mos análiza situasaun konaba igualdade jéneru no mudansa klimátika. 2.1. Situasaun Jeral Municipio 2.1.1. Area Jeografika Mapa Jeografia Timor Leste hatudu katak pozisaun Municipio Viqueque hela iha kosta sul no situa iha parte Leste ho area luan 1,850 km2 no distansia km 198 husi Kapital Dili. Pozisaun Municipio Viqueque fronteira ho Municipio Manatuto iha parte Norte nian, husi parte Sudeste fronteira ho Municipio Baucau, no parte Sudoeste fronteira ho Municipio Lautem, no parte Norte fronteira ho tasi Savu. Administrativamente, Municipio Viqueque rejista Posto Administrativos5 (tolu) ho nia suku hamutuk 35 (tolu nulu resin lima) mak hanesan Posto AdministrativosUatucarbau ho nia luan area 131.66 km2 nosuku hamutuk 6 (nen), Posto Administrativo Ossu ho nia luan area 427.17 km2 no suku hamutuk 9 (sia), Posto AdministrativosWatulari ho nia luan area

294.13 km

2

no suku hamutuk 6 (nen), Posto

2

AdministrativosViqueque ho nia luan area 610.90 km no suku hamutuk 10 (sanulu) no Posto AdministrativosLacluta ho nia luan area 416.54 km2 no suku hamutuk 4 (hat). ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 76 ! !


! ! Tuir sensus populasaun tinan 2010, total populasaun Municipio Viqueque hamutuk 70,036 habitantes. Numeru populasaun mane hamutuk 34,976 ho populasaun feto hamutuk 35,060. Hare husi parte uma kain maka total uma kain Municipio Viqueque hamutuk 13,807. Husi total uma kain ida ne’e, chefe uma kain nebe lidera husi mane hamutuk 11,494 no chefe uma kain nebe lidera husi feto hamutuk 2,313. Populasaun Municipio Viqueque hamutuk ema 64,007 maka hela iha area rural ho deskrisaun katak mane hamutuk 31,935 no feto 32,072, enkuantu populasaun maka rejistu no hela iha area urbana hamutuk 6,029 nebe kompostu husi mane hamutuk 3,041 no feto hamutuk 2,988. Wainhira halo deskrisaun detallus konaba grupu populasaun, dadus husi sensus populasaun no uma kain tinan 2010 haktuir katak grupu populasaun mane iha Municipio Viqueque tuir idade maka hanesan: grupu populasaun ho tinan 0 – 4 hamutuk ema 5,478, grupu populasaun mane ho tinan 5 – 9 hamutuk ema 5,643, dadus grupu populasaun mane ho tinan 10 – 14 hamutuk ema 4,838 no tinan 15 – 19 hamutuk ema 3,099. Grupu populasaun ho tinan 20 – 64 hamutuk 13,411 no tinan 65+ hamutuk ema 2,507. Iha mos grupu populasaun Feto mak hanesan tuir mai: grupu populasaun ho tinan 0-4 hamutuk ema 4,966, grupu idade ho tinan 5-9 hamutuk ema 5,117, grupu idade ho tinan 10-14 hamutuk ema 4,444, grupu ho tinan 15-19 hamutuk ema 3,246, grupu ho tinan 20-64 hamutuk ema 14,475 no grupu idade ho tinan 65+ hamutuk ema 2,812. Husi dadus nebe iha, identifika mos indikador konaba grupu populasaun produktivus no grupu dependentes. Tuir klasifikasaun Timor Leste hatudu katak grupu idade husi tinan 0 to’o 14 klasifika ba grupu dependentes inklui mos grupu ho idade 65+. Ho baze ida maka grupu populasaun dependentes iha Distritu Viqueque hamutuk ema 35,805. Serake populasaun produktivus ho idade 15 to’o 64 hamutuk 16,510. Distribuisaun populasaun tuir suku iha Municipio Viqueque konforme dadus populasaun no uma kain 2010 hatudu diferente husi porsentajen (%) nebe maka’as entre suku ida ba suku seluk. Tuir dadus nebe konsege justifika hatudu katak suku macadiqui, Posto AdministrativosUatulari iha persentazen (`29.26%) populasaun nebe as liu suku sira seluk. Populasaun Suku Macadiqui okupa 29.26% husi total populasaun Uatulari no tuir mai maka suku Matahoi ho populasaun 21.21%. Suku Lauhata ho suku Vatuvou 20.64% enkuantu populasaun menus liu entre suku 35 iha Viqueque maka suku Bahtata nebe hela ho 2% husi total populasaun iha Municipio Viqueque. Ho nune ita bele nota katak porsentajen barak liu husi distribuisaun populasaun Suku iha Posto Administrativo Uatulari; maka populasaun entre 6% to’o 8%. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 77 ! !


! ! Dadus populasaun no sensus 2010 hatudu katak porsentajen populasaun MunicipioViqueque barak liu hela iha area rural. Haree husi parte jeneru ninian komparasaun distribuisaun populasaun entre feto no mane hatudu katak numeru populasaun feto barak liu numeru populasaun mane. Kondisaun ida ne’e akontese kuaze iha suku barak iha Municipio Viqueque. Desparisaun populasaun iha Municipio Viqueque hatudu diferensia entre Suku ida ba Suku seluk, Posto Administrativos

ida

ba

Posto

Administrativosseluk.

Desparisaun

populasaun

iha

Posto

2

AdministrativosLacluta ho total numeru 7,502 populasaun/ km ; desparisaun populasaun Posto AdministrativosUatucarbau AdministrativosUatulari AdministrativosOssu

ho

ho

ho

total total

total

7,184

populasaun/km2, 2

/km .

22,837populasaun

20,664populasaun

/km

2

desparisaun

populasaun

Posto

desparisaun

populasaun

Posto

nodesparisaun

populasaun

Posto

AdministrativosViqueque ho total 24,384populasaun /km2. Bazea ba mapa desparisaun hatudu katak konsentrasaun populasaun Municipio Viqueque aas liu akontese iha Posto Administrativos Viqueque. 2.1.2. Klima Jeralmente, klima iha Municipio Viqueque hanesan ho maioria parte seluk iha Timor Leste. Klima iha Viqueque fahe ba estasaun rua: estasaun bai-loron no estasaun udan. Estasaun bai-loron hahu husi fulan Jullu to’o Setembru. Estasaun udan hahu husi Novembru to’o Juñu. Rejistu iha presipitasaun hatudu katak temperatura aas liu iha fulan Novembru por volta de 32.50 C no minimu iha fulan Jullu 22.40C. Maibe ho kondisaun “mudansa klimatika” nebe akontese iha tinan balun ikus ikus ne’e defisil atu halo predisaun. Iha territoriu laran tomak akontese bai-loron naruk liu duke tempu udan. Exemplu iha tinan 2012 bailoron hahu kedas iha fulan Maiu no udan foin maka monu rai iha fulan Dezembru. Mudansa klimatika afeta maka’as iha Municipio Viqueque. Iha tempu bai-loro naruk, rai manas liu – liu iha area kostal nebe afeta ba perservasaun bee menus, rai maran no tempu udan akontese inundasaun. Erosaun iha Municipio Viqueque klasifika aas. Klima iha area foho no foho lolon sira jeralmente fresku serake area kostal manas. Kondisaun klima hanesan ida

ne’e impaktu maka’as ba vegitasaun sira.

Produsaun aneka vegitasaun akontese iha foho no foho lolon sira nebe iha klima fresku serake iha parte area kostal manas. 2.1.3. Lian Materna ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 78 ! !


! ! Tuir sensus populasaun no uma kain 2010 hatudu katak populasaun MunicipioViqueque uza lian maternal oioin hodi halo komunikasaun ba malu iha moris loloron. Husi lian materna oioin nebe iha, kuaze populasaun ho numeru barak liu mak uza lian materna Makasai no tuir mai Tetum Terik, Naueti, Kairui, tetum Prasa no Midiki. Total populasaun Municipio Viqueque nebe uza Makasai nudar lian materna hamutuk ema 27,495 no sira nebe uza Tetum Terik nudar lian materna hamutuk 17,763. Populasaun Municipio Viqueque nebe uza Naueti nudar lian materna hamutuk 13,634 no Kairui hamutuk ema 3,647 no tuir mai Midiki hamutuk ema 3,019. Populasaun sira nebe uza Tetum Prasa henesan lian materna hamutuk ema 3,512. Hanesan mos parte seluk iha nasaun Timor Leste, populasaun Municipio Viqueque mos uza lian Tetum Prasa no Portuques hanesan lian ofisial. Lian Tetum uza ba asuntus ofisiais no administrativus. Lian Tetum mos uza husi jerasaun foin sae sira hanesan instrumentu ba komunikasaun lorloron enkuantu lian Portuques barak liu uza iha asuntus aprendizajen liu liu iha parte edukasaun formal. 2.1.4. Relijiaun Maioria populasaun iha Municipio Viqueque nudar ema relijiaun katolika. Maske nune iha Municipio Viqueque existe mos relijiaun seluk hanesan Kristaun protestante, Musulmanus, Bhudista Chineza, Hindu inklui animisme no seluk tan. Dadus sensus populasaun no uma kain 2010 konaba destribuisaun populasaun tuir área administrativu, volume 2 rejista katak populasaun nebe fiar tuir relijiaun katolika hamutuk 66,764 (mane 33,404 no feto 33,360), Protestante/ Evanjelika hamutuk 2,314 (mane 1,327 no feto 1,187), Musulmanu hamutuk 166 (mane 80 no feto 86), Budista hamutuk 16 (mane 13 no feto 3), Indu hamutuk 4 (mane 1 no feto 3), animisme hamutuk 126 (mane 62 no feto 64) no seluk 86 (mane 46 no feto 40). 2.1.5. Situasaun Sosio Ekonomiku Maioria komunidade Municipio Viqueque ekonomikamente moris husi vida agrikultura no peskas. Produsaun nu’u, batar, agrobisnis no peskas mak sai baze ekonomia lor-loron nian.Komunidade Municipio Viqueque mos moris hanesan negosiante liu liu iha parte area urbana sira.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 79 ! !


! ! III.

PILARES PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU MUNICIPAL

A. PILAR KAPITAL SOSIAL Iha planu estratejiku dezenvolvimentu nasional klasifika katak sektores ne’ebe pertense ba pilar Kapital Sosial maka hanesan; Edukasaun no treinamentu, Saude, Inkluzaun sosial, Meiu ambiente, Kultura no eransas tradisionais. Forsa no oportunidade ne’ebe mak pilar kapital sosial iha mak hanesan tuir mai: Existe ona eskola husi ensinu pre-eskolar, ensinu bazika to’o sekundaria, Universidade FilialCristal no mos sentru treinamentu kompleta ho fasilidade no profesores iha Municipio Viqueque. Labarik no joven husi Municipio Viqueque oan sira hetan ona oportunidade ba eskola no partisipa ba treinamentu hodi prepara no hasa’e sira nia kapasidade ba dezenvolvimentu iha futuru. Existe Sentru Saude 5 (lima), Postu Saude 20 (rua nulu) no klinika privadu 4 (hat), klinika maternidade 4 (hat) no postu SISCA hamutuk 47 (hat nulu resin hitu) ho fasilidade no pesoal saude tomak iha Distritu Viqueque. Komunidade Distritu Viqueque hetan ona asesu ba tratamentu saude atu bele hetan moris saudavel ho nune’e bele loke oportunidade ba ema tomak atu partisipa iha prosesu dezenvolvimentu. Existe ona dadus konaba protesaun labarik, dadus dezastre.naturais, Veteranus, orfonatu, idozus no grupu vulneravel sira seluk ho nia pesoal sira iha distritu. Grupu vulneravel hirak neehetan ona oportunidade subsidiu ba sira nia moris lorloron. Analiza situasaun ida nee halo ho objetivu atu buka hatene konaba forsa, frakeza, oportunidade no ameasa ne’ebé Municipio Viqueque iha, hodi buka atinji vizaun Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipiobele aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN). Análiza situasaun liu-husi analiza SWOT (ka “FOFA”) sei halo ba pilar ida-idak, mak hanesan: pilar sosial kapital, pilar infra-estrutura no pilar dezenvolvimentu ekonomia, inklui mos análiza situasaun konaba igualdade jéneru no mudansa klimátika. 1. EDUKASAUN NO TREINAMENTU 1.1. Edukasaun Formal Bazeia ba Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional, Edukasaun no treinamentu nu’udar save atu promove oportunidade moris komunidade nian no fasilita labarik sira hodi atinji potensialidade ne’ebe nakunu. Politika V (Kintu) Governu Konstitusional Timor Leste sei garante katak iha tinan lima mai nee “Governu sei garante atu labarik sira hotu frekuenta eskola no hetan ensino ho kualidade, nebe fo sira konesimentu ho kualifikasaun nebe sira presiza, atu bele hetan moris ida nebe saudavel no produtiva”. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 80 ! !


! ! Municipio Viqueque existe ona eskola husi nivel Pre-eskolar, Eskola Basika, Eskola Sekundariu, Ensinu Tekniku Profesional (ETP). Eskola hirak ne’e kompleta ho nia infrastrutura no profesores ne’ebe estabelese iha Posto Administrativos5 (Uatucarbau, Ossu, Uatulari, Viqueque no Lacluta).

Aleinde

eskola publiku, iha mos eskola privadas ne’ebe harii husi parte Igreja Katolika no organizasaun Lokal. Dadus apropriadu iha sensus populasaun no uma kain 2010, jeralmente hatudu faktus katak labarik ho idade eskola iha Municipio Viqueuque hamutuk 59,095. Husi dadus ne’e, wainhira ita klarifika liu tan bele identifika katak iha numeru boot liu husi labarik idade eskola mak nunka atende eskola. Total labarik ne’ebe nunka atende eskola hamutuk 23,261 serake labarik sira ne’ebe eskola hela total hamutuk 20,706. Deskripsaun detallus konaba situasaun labarik idade eskola tuir sensus populasaun no uma kain 2010. Atu trata funsionamentu administrasaun edukasaun Municipio Viqueque bele la’o ho diak maka oras ne’e dadauk iha mos pesoal balun servisu permanente iha sentru administrasaun edukasaun nebe klasifika ba kompenente 2 maka hanesan: Direksaun da edukasaun no inspektoria Municipal. Estrutura Direksaun edukasaun Municipal Viqueque kompostu husi Director Edukasaun Municipal, Chefe Seksaun Servisus Koorporativus, Chefe Seksaun ensinu pre-eskolar ho ensinu baziku, Chefe seksaun aksaun sosial eskolar, chefe seksaun ensinu rekorente. Total pesoal ne’ebe servisu iha estrutura direksaun edukasaun distrital hamutuk ema nain 14. Enkuantu estrutura inspeksaun distrital ho total ema nain 6 ne’ebe kompostu husi superintendente ida, inspektores eskolares ema nain 4, administrasaun ema ida. Ho nune total membrus nebe servisu permanente ba iha eskritoriu Edukasaun Municipio Viqueque hamutuk ema nain 20. 1.1.1. Ensinu Pre-eskolar 1.1.2. Hakerek nudar dadus husi Sensus 2010 hatudu katak Municipio Viqueque iha labarik ne’ebe maka rejistu ona iha Pre-eskolar hamutuk 26.17%. Bazeia ba dadus atual ne’ebe iha, total alunus EPE Municipio Viqueque hamutuk 1,416 nebe kompostu husi mane 710 no feto hamutuk 706. Total profesores iha ensinu pre-eskolar hamutuk nain 52 nebe kompostu husi feto (professoras) hamutuk 51 no mane (professor) 1 (ida). Iha parte seluk hakarak hatudu katak total eskola EPE iha Municipio Viqueque hamutuk 24, kompostu husi eskola publiku 21 no eskola privadu hamutuk 3. Eskola hirak ne’e existe iha Posto Administrativos5 nia laran. Wainhira verifika kondisaun eskola ensinu pre-eskolar hirak ne’e maka iha porsentajen 90 (Sianulu) eskola hirak ne’e maka nia kondisaun sei menus fasilidades. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 81 ! !


! !

1.1.3. Ensinu Baziku Aleinde Ensinu Pre-eskolar (EPE), Municipio Viqueque mos existe Eskola Ensinu Baziku/ EB (9 anus) no profesores ho mos nia infra-estruturas tomak nebe despalla iha Posto Administrativos5 nia laran. Total alunu EB hamutuk 22,812 nebe kompostu husi feto 10,943 no mane 11.869. Total profesores eskola EB hamutuk 925 (feto 179 no mane 746). Total eskola Ensinu Baziku (EB) Centrais iha Municipio Viqueque hamutuk eskolas 21, EB publiku hamutuk eskolas 18, privada hamutuk eskolas 3. Kondisaun no fasilidades iha eskola centrais refere presija mellora. Fasilidade nebe sidauk iha mak hanesan biblioteka no laboratoriu. Asuntu rua ne’e importante nebe presija mos dezenvolve. 1.1.4. Ensinu Sekundariu Jeral Iha Municipio Viqueque existe eskola sekundariu hamutuk 9 (sia). Husi numeru nebe iha, eskola sekundariu publiku hamutuk 5 no sekundariu privada Katolika hamutuk 3. Total estudante husi eskola publika Anu Letivu 2013, hamutuk 2,664 ho deskrisaun katak feto iha estudantes hamutuk 1,409 no mane 1,255. Total profesores nebe dedika aan ba Ensinu Sekundariu Jeral hamutuk 171 nebe kompostu husi professores hamutuk 142 no professoras hamutuk 29. Iha fasilidades nebe existe maka hanesan aula enkontru, aula profesores, sala de laboratoriu, bibliateka. 1.1.5. Ensinu Tekniku Profesional (ETP) Viqueque Iha Municipio Viqueque existe mos Eskola Tekniku Profesional (SMEA) ida nebe lokaliza iha Suku Beloi, Posto AdministrativosViqueque ho total estudante husi primeiru anu to’o terseiru anu, hamutuknte 115. Husi total numeru estudantenebe iha kompostu husi estudantes feto hamutuk 59 no mane hamutuk 56. Profesores ihaETP Viqueque hamutuk ema 19 nebe profesores hamutuk 16 sno profesora sira hamutuk ema nain 3). Husi parte Infrastrutura, eskola ida nee nia kondisaun diak no kompletu ona mesmu sei menus fasilidade balun hanesan biblioteka no laboratoriu.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 82 ! !


! ! 1.1.6. Ensinu Superior Aleinde existe ensinu baziku, ensinu sekundariu no eskola vakasional iha

Viqueque, existe mos

universidades privadas 2 (rua) nebe oras ne’e dadauk loke nia ramus iha Municipio Viqueque. Universidade hirak ne’e mak hanesan: Universidade Dili (UNDIL) no Institute Cristal maibe, to’o tempu finalizasaun esbosu PEDD ida ne’e, universidade sira seidauk registu sira nia aktividades iha governu Municipal ka regional Viqueque. 1.2. Edukasaun la’os Formal Konsidera nudar edukasaun la’os formal maka treinamentu no kursus sira nebe implementa ho intensaun atu hasa’e kapasidade. Ho nune ensinu rekorente no treinamentu sira nebe oferese husi IADE no SOLS klasifika ba edukasaun la’os formal. 1.2.1. Ensinu Rekorente Dadus aktual notifika katak numeru partisipantes ba ensinu rekorentes iha Distritu Viqueque hamutuk 938 alunus nebe konpostu husi partisipantes mane (alunus) hamutuk ema nain 373 no feto (alunas) hamutuk 565.

Enkuantu professores nebe involve iha ensinu rekorentes Distritu Viqueque hamutuk 45 ho

deskrisaun katak professores iha hamutuk 31 no professoras hamutuk 14 (sanulu resin hat). 1.2.2. Treinamentu IADE Sentru formasaun IADE hanesan instituisaun públika ida, pretense ba administrasaun indereta estadu nian, kesi ho autonomia administrativa, finanseira no patrimonial, funsiona iha ministeriu ekonomia no dezenvolvimentu Iha tempu IV Governu. Aktualmente funsiona iha Secretaria de Estado para o Apoio e Promocao do Seitor Privado (SEAPRI). IADE Estabeles legalmente bazeia ba

lei nuneru 4/ 2005 loron 7 fulan Juñu nebe koalia konaba

Investimentu Nasional, hó Dekretu Governu númeru 5/2005 loron 27 fulan Juillu konaba kriasaun IADE. Instituisaun ida ne’e, ofisialmente hahu funsiona husi fulan Janeiru tinan 2006. IADE hetan representasaun husi CDEs (Centru de Dezenvolvimentu Empresarial) nebe instaladus iha Distritu sanulu resin tolu, inklui Distritu Viqueque. Kompetensia IADE ba teritoriu nasional tomak maka atu halao dezenvolvimentu, kapasitasaun no apoiu ba emprezas nasionais mikro,media no ki’ik sira no koperativas ho ninia quadru sira, ho hanoin atu haforsa liu tan niniaa autonomia ba iha jestaun aktividades ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 83 ! !


! ! negosiu nebe diak (viavel, sustentavel e moris ba oin nafatin) no bele rezolve sira nia problemas emprezariais individuais no koletivus ho autonomia. Hanesan instituisaun ida né’ebe metin ba promosaun, formasaun no kapasitasaun emprezarial né’ebe iha khibit atu promove emprezárius nasionais iha nivel mikro kiík no médiu inklui buka hasa’e kooperativistas ninia profisionalismu né’ebe fundamenta iha prinsípius kualidade, sustentabilidade no good korporate governance. Emprezárius nasionais mikro, médiu no ki’ík sira moris hanesan motor prinsipal ba dezenvolvimentu ekonómiku né’ebe estável iha Timor-Leste no kontribui maká’as ba kresimentu ekonómiku lokal-nasional hodi redusaun pobreza ho kriasaun empregu, no fo apoia ba konstrusaun sosiedade Timorense ida né’ebe justu no prósperu. Sentru formasaun IADE Distritu Viqueuqe iha nia funsionariu hamutuk ema nain 5 nebe kompostu husi mane hamutuk nain 3 no feto 2. Total benefisiariu ne’ebe hetan treinamentu no formasaun husi Institutu IADE hamutuk ema nain 145, nebe kompostu husi feto 85 no mane 60. Benefisiariu sira ne’e mai husi suku 5 nia laran, Sub Distritu Uatucarbau no Uatulari. Metas(Edukasaun(no(treinamentu( No 1

Metas 20% husi labarik Municipio Viqueque feto ho mane hanesan deit, ho idade entre tolu to’o lima sei rejista no hetan Edukasaun Pre-Eskolar ho kualidade diak. 1. Konstroe Ensinu Pre-Eskolar 15 iha area rurais ho fasilidade kompletu 2. rekruta professors Pre-Eskolar foun 50 no sei hetan treinamentu (buka atu aumenta tan professor/mane).

Indikador Iha tinan ikus 2016, 1. 17% husi total labarik Municipio Viqueque feto ho mane hanesan de’it, ho idade entre tolu to’o lima sei rejista no hetan edukasaun pre-eskolar ho kualidade diak. 2. hari’i ona pre-eskolar 2 foun ho fasilidade seidauk kompleitu iha area rural. 3. rekruta ona professors foun nain : 14 (buka atu aumenta tan professor/mane) no treinado. Konstroeona eskola foun : 21 ho fasilidade,

Baseline valor 1) Total Populasaun labarik ho idade: 3-5 anus (Sensus 2010) Total 5,741 = Feto 2,796 (49%), Mane 2,946 (51%) 2) Total Alunu Pre-Eskolar 2013 = 1416 (12% husi total sensus 2010), Feto 706 (49%), Mane 710 (51%) 3) 29 Eskola Pre-Eskolar ne’ebe funsiona hela 4) 52 Professores Ensinu PreEskolar (feto: 51, Mane: 1) mak servisu hela Eskola.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 84 ! !


! ! 2

Ensinu Básiku ho kualidade sei Disponivel ba labarik Municipio Viqueque oan sira to’o 93% (númeru feto ho mane tenki hanesan). 1 sei konstroe Eskola Bázika : 20 ho fasilidade kompletu. 2. sei rehabilita Eskola Bázika hamutuk : 30 3. rekruta Professores foun : 120 no si tuir treinamento. Fim do Ano 2017. 4. konstroe dormitorio ka asrama : 21, (8 ba alunu iha eskola básika sentrais) precisa konstroe asrama : 10 ESG no ESTV sira

Iha tinan ikus 2016, Ensinu Básiku ho kualidade sei Disponivel ba labarik Distritu Viqueque oan sira to’o 70% (númeru feto ho mane tenki hanesan). 1 sei konstroe Eskola Bázika : 0 ho fasilidade kompletu. 2. sei rehabilita Eskola Bázika hamutuk : 30 3. rekruta Professores foun : 120 no si tuir treinamento. Fim do Ano 2017. 4. konstroe dormitorio ka asrama : 21, (8 ba alunu iha eskola básika sentrais) precisa konstroe asrama : 10 ESG no ESTV sira

Ensinu Básiku : 21 funsiona hela 5) Alunus barak mak hakotu sira nia Eskola ”Drop Out” tamba distansia do’ok no problema siguransa. iha sentru Ensinu Básiku Centrais : 21 ne’ebe iha Viqueque ho nia Ensinu Básiku Filiais : 97. Mane Estudante barak mak “Drop Out” tamba problema siguransa e hela do’ok husi Eskola. Nu’une’e mos Distritu Viqueque iha Eskola Sekundária Geral hamutuk : 8 no ESTV : 1.

3

Sei hamenus ona alfabetizasaun iha grupu idade hotu-hotu husi populasaun no sei kompleta ona Programa Ekivalensia Nasional, fo biban atu kompleta edukasaun báziku ho lalais liu ba graduantes husi edukasaun rekerente hotu

Iha tinan ikus 2016-2025, analfabetu iha grupu idade hotu-hotu reduz ona 14% ( numeru feto mane tenki hanesan). Iha tinan 2016 sei aumenta : 65 salas de aulas, 1000 (númeru feto no mane tenki hanesan) alfabetu hetan graduasaun ona.

Analfabetu iha grupu idade hotuhotu iha distritu Viqueque hamutuk 30% (feto no mane)

2. SAUDE Governu sei garante katak suku sira ho populasaun entre 1,500 ho 2,000 ne’ebé lokaliza iha area remota, sei hetan prestasaun servisu saude husi postu saude sira ne’ebé sei presta pakote serbisu ne’ebé komprensivel.Tuir planu estratejiku sektor saude ba tinan 2011-2030, iha mediu no longu prazo, sei dezenvolve rekursus humanus nebe presiza, atu nune suku sira ho populasaun 2000 ba leten bele hetan ona mediku ida, enfermeirus rua, tekniku laboratoriu ida ho tekniku farmasia ida. Governu sei garante katak Ospital Nasional Guido Valadares bele komesa presta kuidadus espesializadus no sub-espesializadus hodi apoiu provizaun servisu saude iha nasaun laran tomak. Governu sei implementa lejislasaun foun hodi regula provizaun servisu saude privadus no asosiasaun sira hodi kumpri normas tuir sistema saude publika. Governu mos sei fortalese sistema saude liu husi hasae kapasitasaun instituisaun servisu saude nebe professional. Governu sei melhora saude mortalidade no infantil liu husi aumenta asesu ba kualidade ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 85 ! !


! ! saude no servisu pre-natais no post natais inklui servisu planeamentu familiar. Programas vasinasaun ba labarik kontra moras oi-oin. Programas sensibilidade konaba HIV/SIDA, no moras seluk. Governu sei asegura programa infra-estrutura no transporte atu bele fasilita servisu saude diak liutan iha area tomak iha rai laran. 2.1. Servisu Kuidadu Saude Primaria Meta operasional ba Prestasaun Servisu de Saude maka atu fornese kuidadu saude ho kualidade ba komunidade Timor Leste.Servisu kuidadus saude primaria no nia fasilidade implementa iha komunidade hahu husi SISCA iha suku sira, postu saude iha suku no sentru saude iha Sub-Distritu sira.Iha nivel distritu sei iha poliklinika ka ospital Distritu no mos ospital rejional (ne’ebe sei hari hela iha ospital reginal iha Baucau, ospotal ne kompostus husi distritu 3 hanesan Baucau,Viqueque no Lospalos) Ospital nasional ne’ebe konsentra iha kapital Dili sei sai hanesan ospital kuidadus tersiariu. 2.2. Ospital Municipio Viqueque 0ras ne’e dadaun seidauk iha Ospital iha Municipio Viqueque. Maibe Viqueque iha deit Sentru Saude iha Posto Administrativosnian nebe sai mos hanesan hospital ba iha dMunicipio. Centru Saude refere konsidera hanesan ospital Municipio tamba iha fasilidade mak hanesan, sala emerjensia, sala konsulta jeral, fatin simu aimoruk, sentru de internamentu, sentru de maternidade, fatin observa aimoruk, fatin lojistiku, ambulansia no laboratoriu. Iha mos dapur kompletu ho instalasaun bee no eletresidade. Hahan ba ema internamentu prepara husi chatrin nebe hetan kontratu husi MdS. 2.3. Rekursu Umanu Saude Municipio Dadus hatudu katak rekursu umanu setor saude Municipio Viqueuqe, medikus nasional no internasional nebe mak servisu iha Municipio Viqueuqe hamutuk 15 (nasional 11, internasional 4). Infermeirus hamutuk 48 no parteiras ema nain 13. Serake asistenti enfermeira hamutuk 9 farmasista iha ema nain 6 no analista hamutuk 6 no seluktan hamutuk 29. Total funsionariu Sektor Saude iha Municipio Viqueuqe nebe kompostu husi permanente no kontratadu hamutuk ema 109. Husi numeru refere maka total funsionariu permanente husi nivel I-VI hamutuk 100, ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 86 ! !


! ! nebe kompostu husi feto hamutuk 38 no mane 62. Serake funsionariu kontratadu sira husi nivel I-VI hamutuk 9, feto ema nain 3 no mane ema nain 6. 2.4. Sentru Saude Komunitaria Sentru Saude nu’udar unidade prestasaun servisu iha servisu saude Municipal nia okos ne’ebe responsabiliza ba implementasaun Pakote Servisu Baziku iha Posto Administrativos ida-idak ka iha area kobertura ida. Atu garante servisu kuidadu saude iha Municipio Viqueuqe, estabelese ona sentru saude iha Posto Administrativos5

(lima)

nia

laran

mak

hanesan,

Posto

AdministrativosLacluta,

Posto

AdministrativosUatulari, Posto AdministrativosUatucarbau, Posto AdministrativosViqueuqe no Posto AdministrativosOssu. Existe mos uma ba partu iha nivel Posto Administrativoslima (5) maka hanesan Posto AdministrativosLacluta, Posto Administrativos Uatulari, Postu Administrativo Uatucarbau, Posto Administrativos Viqueuqe.no iha Posto Administrativos Ossu. Aleinde ne’e, existe mos klinika privada rua(2), mak hanesan klinika “Maria Bunda Allah”,iha Posto Administrativos Viqueque Vila no ida seluk maka klinika “Santa Izabel” nebe ba presente data existe ihaPosto AdministrativosUatulari. 2.5. Postu Saude Postu Saude nu’udar unidade ida ba provizaun kuidadus saude primariu nebe lokaliza iha suku balun deit iha sentru saude komunitariu nia okos. Iha Municipio Viqueuqe nia laran estabelese ona Postu Saude 20 iha suku 20 ho nia pesoal saude, kompleta ho fasilidade eletresidade no saneamentu. Husi postu saude hirak nee, iha unidade 18 maka konstroe kedas iha Indonesia nia tempu, tanba ne’e kondisaun entre postu saude hirak ne’e, barak mak hahu aat dadaun ona. Oras ne’e dadaun ejisti ona postu saude ida sub distritu balun nebe kobre deit suku balun. Maske iha suku sira establese ona postu saude maibe iha area balun mak sidauk konsege kobre (Outreach) hodi realiza atividade saude nune’e bele atende komunidade sira nia nesesidsade saude. Tanba nee, MdS estabele ninia politika hodi promove SISCA no Klinika Moveis sira nu’udar atividade saude ne’ebe mak halao iha fatin hotu. Atividade SISCA, inklui hala’o mos tratamentu iha nivel suku no aldeia ka fatin remote. Atividade Mobile klinika lori vasina imunizasaun ba area remota sira.Bazea ba dadus aktual hatudu katak oras ne’e dadaun postu sisca hamutuk 47 (hatnulu resin hitu). ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 87 ! !


! !

2.6. Moras ne’ebe rijistadu iha Municipio Viqueque Tuir dadus MdS nebe deskreve liu husi Relatorio Estatistika Saude periodu tinan 2013 hatudu katak Distritu Viqueque rejistu ona moras mak hanesan tuir mai: 2.6.1. Saude Materna Iha Municipio Viqueque presija konsidera mos katak saude maternal sai hanesan asuntu importante ida nebe presija hetan apoiu pratika. Husi dadus nebe existe hatudu katak saude maternal kobre area tolu mak hanesan: a. Kuidadu ante natal Municipio Viqueque rejistu Inan isin-rua iha tinan 2012 hamutuk 2,681 ho total ida ne’e konsege atinji hamutuk 1,183iha tinan 2013, sira nebe mak halo visita Kuidadu ante natal (K1) 55%). Sira nebe mak halo vizita kuidadu ante natal ba dala 4(K4) hamutuk 2,681 ho total ida ne’e konsege atinji ba QI-QII hamutuk 893 hetan 48%. b. Inan Isin rua hetan Tetanus Tuir dadus aktual nebe mak ekipa hetan husi Sektor Saude Distritu hatudu katak inan isin rua nebe mak hetan tetanus (TT1-5) hamutuk 221 ho nia presentazen 9 %. c. Partu nebe mak atende husi pessoal saude Municipio Viqueque mos hatudu numeru no persentajen servisu relasiona ho post natal JaneiruJunhu 2013 mak hanesan tuir mai, tuir dadus nebe mak hatudu katak total mak partus nebe hetan atendementu husi pessoal de saude hamutuk 2,460 iha tinan 2012 ho numeru ida ne konsege atinji ona QI-QII hamutuk 742, ho presentazem 43 % numeru partus iha uma hamutuk 684, iha fasilidade saude 348, partus iha ospital hamutuk 736 nebe hatudu katak 43 %. 2.6.2. Mortalidade labarik a. Konsultasaun Labarik Menus (5) iha Timor Leste Tuir dadus aktual nebe mak iha Labarik nebe hetan Imunizasaun Klompletu DPT 3, Polio 3, BCG, Campak iha tinan 2012 hamutuk 2,259 no iha tinan 203 atinji ona 893 ho nia nia presentazen 49 %. b. Labarik sira iha Lisio. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 88 ! !


! ! Tuir dadus aktual nebe mak iha hatudu katak labarik sira iha lisio hamutuk 5,574 ho nia presenrazem 60 %. Nune justifika ba ita katak labarik sira Viqueque iha lisio, iha porsentasen aas tebes. c. Labarik Todan Menus Konaba mortalidade labarik, konsege idenfika mos katak labarik todan menus ba moras nian hamutuk 471. Husi dadus ne’e, wainhira buka propoen ba porsentasenmaka hela ho presenrazen 8 % (porsentu walu) d. Labarik tetu Regural Tuir dadus aktual ne’ebe iha hatudu katak labarik ne’ebe tetu regular iha tinan 2012 hamutuk 11,593 no atinji ona hamutuk 2,273 h0 nia presentazen 25 % e. Labarik malnutrisaun Tuir dadus aktual nebe mak iha hatudu katak total husi labarik nebe malnurisaun iha tinan 2012 hamutuk 11,593. Bazea ba dadus ne’ebe mak iha saude sistritu Viqueque esforsu a’an buka meius responde problema refere, ho nune iha tinan 2013 saude distritu konsege atinji 146 labarik nebe mak malnutrisaun husi total nebe mak iha ho presemtazen 2.1 %. 1. Labarik Hetan Vitamin A Husi dadus neb mak hetan husi saude distritu viqueque hatudu katak total labarik mak hetan vitamin A iha tinan 2012 hmutuk 11,593. Husi total nebe mak iha konsege atinji ona 5,747 ho nia porsentazen hamutuk 62 %. 2. Labarik Hetan Lumbriga. Tuir dadus nebe mak iha katak labarik nebe mak hetan lubriga iha tinan 2012 hamutuk 11,593 no tuir esforsu nebe mak halao iha tinan 2013 konse atinji ona 2,787 ho nia porsentazen hamutuk 48 %. 2.6.3.

Moras Daet

Iha Municipio Viqueque hetan mos moras nebe klasifika hanesan moras daet no moras nebe la daet. Simplesmente klasifika malaria no TBC hanesan moras nebe daet. 1. Detaksaun Kazu Malaria Tuir dadus aktual nebe mak iha hatudu katak moras malaria nebe mak iha tinan 2012 hamutuk 2/100, aleinde nomeru malaria nebe mak iha saude distritu esforsu hosi atinji ona 95 iha tinan 2013 ho nia porsentazen hamutuk 1,3/100. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 89 ! !


! ! 2.Programa TBC (Deteksaun kazu) a. Tratamentu ba TBC Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak saude distritu durante ne’e halao hela tratamentu ba moras TB iha tinan 2012 hamutuk 123 no iha tinan 2013 konsege atinji ona hamutuk 56 ho nia presentazen hamutuk 46 %. b. Lepra. Moras lepra mos iha, nebe iha tinan 2012 halao tratamentu hamutuk 8 no iha tinan 2013 konsege atinji 2 ho nia presentazen hamutuk 13 %. c. Moras Malaria Taxa insidensia malaria husi grupu idade oi-oin (tinan 1-15+) inklui inan isin rua iha Distritu Viqueque hamutuk ema 156 ka porsentu 2.1%. 2.6.4.

Moras ladaet

a. Moras Katarak Tuir dadus nebe mak hetan husi saude distritu hatudukatak iha distritu mos ejisti moras katarak mak iha tinan 2012 moras katarak ho nia numeru hamutuk 735 no iha tinan 2013 dadus hatudu katak atinji ona 30 nebe mak moras katarak ho nia presentazen hamutuk 4 % b. Moras matan Tuir dadus nebe mak iha hatudu katak iha tinan 2012 numeru moras matan nian hamutuk 735 no iha tinan 2013 atinji ona 2,401 ho presentazen hamutuk 326 % c. Moras Idozo hetan Lisai Tuir dadus ne’ebe mak iha hatudu katak iha tinan 2012 registu ona idozu sira hamutuk 7,728 no iha tinan 2013, tuir dadus ne’ebe mak apropriadu hatudu katak serbisu saude distritu halo esforsu no konsege atinji ho nia porsentazen 23,3 %. d. Moras Mental Tuir dadus ne’ebe mak iha hatudu katak rejistu moras mental ho nia numeru ne’ebe boot iha tinan 2012 hamutuk 735 no iha tinan 2013, halao esforsu hodi atinji numeru ne’ebe menus ho total hamutuk 196 ho nia presentajen 27%. e. Moras Epilepsia (bibimaten) ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 90 ! !


! ! Iha tinan 2012 rejistu ona moras epilepsia hamutuk 735 no iha tinan 2013 hamutuk 208 ho nia porsentazen 28,3% dadus ida ne”e hatudu katak esforsu ida ne’e konsege redus numeru moras ne’ebe mak iha. f. Moras Saude Oral Tuir dadus ne’ebe mak iha hatudu katak moras nehan nian nebe mak rejistu iha tinan 2012 hamutuk 2,205 no iha tinan 2013 hamutuk 716 ho nia persentazen 32,4%, ho total ida ne’e hatudu katak konsege redus ona moras nehan. 2.6.5.

Saude Ambiental

Ho ida ne’e iha esforsu mos husi saude distritu nian hodi tau atensaun konaba problema ambiental nian hanesan saneamentu ne’ebe iha tinan 2012 rejistu ona hamutuk 15,461 no iha tinan 2013 hamutuk 853 ho nia persentazen 7%, Be’e Mos tuir dadus nebe mak iha hatudu katak iha 2012 rejistu ona hamutuk 15,461 no iha tinan 2013 hamutuk 846 ho nia persentazen 10% ho ida ne hatudu katak numeru nebe rejistu iha tinan 2013 menus husi tinan 2012 nia.Kontrola hahan seguru ba publiku 2012 rejistu ona hamutuk 4 no iha tinan 2013 hamutuk 5 ho nia persentazen 125% ho dadus ida ne hatudu katak iha tinan 2013, numeru ne’e redus persentazen 10% husi numeru nebe mak iha tinan 2012 nian. Aleinde ida ne’e iha mos promosaun konaba moris ne’ebe saudavel ho ambiental ne’ebe mak diak. Ho nune iha ona mos alokasaun pessoal voluntariu ba promosaun saude familiar (PSF) iha suku ne’ebe iha postu SISCA.Iha tinan 2012 total hamutuk voluntariu 35 no iha Tinan 2013 hamutuk 35 ho nia persentazen 100% husi dadus hatudu katak laiha mudansa konaba numeru voluntartio nian aleinde ida ne’e iha mos numeru PSF (voluntariu ativo) ne’ebe iha 2012 hamutuk 235 no iha tinan 2013, 200 ho nia 85% tuir dadus ne’ebe hatudu katak PSF ne’ebe mak iha nia ativu menus 15% husi numeru nebe mak iha. Husi ida ne’e numeru nebe konsulta iha tinan 2012 hamutuk 73,505 no iha tinan 2013 numeru nebe konsulta menus ho total hamutuk 44,036 no nia presentazen hamutuk 6%. 2.6.6. Rejistu Saude Familia Viqueque Bazeia ba dadus numeru populasaun tuir rejistu Familiar Saude Municipio Viqueque ne’ebe pesoal saude hamutuk ho lider komunitariu sira halo rejistu diretamente ba komunidade tuir uma kain ida – idak iha 35 suku no 234 Aldeia iha tinan 2012, ho nia rezultadu mak hanesan tuir mai :Total uma kain husi Municipio ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 91 ! !


! ! Viqueque a hamutuk 57,648 (feto 28,788 no Mane 28,860). karik hare husi kada Postu Administrativo , total populasaun hamutuk 18,282 (Feto 9,139 no Mane 10,682). Bazeia dadus Survey Saude Demograpia Timor-Leste tinan 2009-2012 hatudu variasaun iha mortalidade labarik tinan 5 mai kraik katak Baucau maka kiik (42 mate husi 1,000 labrik nebe moris) labarik menus tinan 5 mai kraik nebe mortalidade as iha distritu Ermera (102 mate husi labarik 1,000 nebe moris)iha Municipio Viqueque. 2.6.7. Laboratorium ho Farmasia Suplay aimoruk no reagente ba fasilidades saude iha tinan 2012 hamutuk 25 no iha tinan 2013 hamutuk 25 ho nia persentazen hamutuk 100%. Metas ba Saude No 1

2

Metas

Indikador

Baseline valor

Suku sira ho populasaun entre 1.500 no 2.000 iha area remotas sei hetan atendimentu husi Postu Saude hodi hala’o pakote servisu ne’ebé komprensivu 70% husi inan isin-rua sei simu simu tratamentu ante-natal (molok hahoris) pelu-menus dala haat

Mais ou menus husi numeru populasaun entre 500 to 1000 sei hetan ona atendementu husi postu saude.

Populasaun iha suku sira hetan ona atendementu husi postu saude hamutuk 250 to 500

Iha tinan ikus 2016, 60%Inan isin rua sira iha distritu viqueque hetan ona tratamentu pelu menus dala 4 molok atu hahoris Iha tinan ikus 2016, 50% husi feto sira sei hetan ona asistensia hahoris nian Iha tinan ikus 2016, 70% husi labarik Viqueque oan sira hetan ona imunizasaun kontra póliu, sarampu, tuberkoloze, dipteria no hepatitis B Iha tinan ikus 2016, 40% husi epidemia moras malaria nian hetan ona tramentu

48% inan isin rua sira iha distritu viqueque hetan ona tratamentu pelu menus dala 4 molok atu hahoris 43% husi feto sira hetan ona asistensia hahoris nian

3

65% husi feto sira sei hetan asistensia hahoris nian

4

90% husi labarik sira sei hetan imunizasaun kontra póliu, sarampu, tuberkoloze, dipteria no hepatitis B

5

50% husi epidemia moras malaria nian sei kontroladu hotu

49% husi labarik Viqueque oan sira hetan ona imunizasaun kontra póliu, sarampu, tuberkoloze, dipteria no hepatitis B Iha tinan 2011 regista moras malaria iha distritu viqueque hamutuk 8,266 no iha tinan 2012 hamutuk 1,155, husi epidemia moras malaria nian hetan ona tratamentu

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 92 ! !


! ! 6

- Sei harii PS ho pakote servisu konprehensivu, kompletu ho uma no fasilidade ba pesoal saude sira no mediku. - Harii Postu Saude foun unidade 15 tuir dezenho estandarte saude nasional.

] Iha tinan ikus 2016, konstroe ona PS 15 Postu saude kompletu ho uma no fasilidade ba mediku no pesoal saude sira. ] Pakote servisu komprensivu hahu ona, iha Sub Distritu Viqueque.

Klinika privada 2 halao prestasaun servisu saude husi fornesidor privadu sira no setór naun-profitu sei reguladu kompletamentetuir sistema tratamentu saude públiku nian

Iha tinan ikus 2016 sei fornese Relatoriu Anual. -Relatoriu Progresu husi klinika privadu trimestral 4 (tinan ida dala 12). -Relatoriu Anual Monitoring no supervizaun ba klinika privaru, atu bele garante andamentu servisu tuir regulamentu sistema saude ne’ebe iha.

] Iha Sentru saude 5 ] iha 20 postu saude ] iha pesoal saude iha sentru saude hamutuk 97 deit,(feto.. no mane...). ] iha pesoal saude iha posto saude hamutuk 74 pesosl ] Menus Rekursus umanus, ligadu ho pakote servisu kompriensivu ] Dotor iha 35 pesoal ] Ekipamentu no fasilidade lato’o no balun aat ona. ] Laiha uma no fasilidade ba dotor, infermaeira, parteira etc. Iha klinika privada 2 (rua) mak hala’o prestasaun servisu saude husi fornesidor privadu sira no setór naun-profitu ne’ebe reguladu kompletamentetuir sistema tratamentu saude públiku nian.

3. INKLUZAUN SOSIAL Asistênsia ba sidadaun kiak no ba elementus vulneráveis liu, iha ita nia sosiedade, sai hanesan obrigasaun permanente ida ba Governu. Fó subsídius no apoiu iha jéneru (bele hahán, bele material ka buat seluk) ba sidadauns vulneráveis liu, kontribui atu reduz kiak, maibé liu liu sai nudar kestaun justisa sosial ba ita nia Estadu. Husi fatin seluk, kriasaun kondisoens atu permite asesu ba edukasaun no ba empregu, iha longu prazu, ne’e hotu fundamental ba independênsia ekonómika, husi membrus vulneráveis liu, iha ita nia sosiedade nia let. Governu sei kontinua apoia labarik sira, feto sira nebe ho risku hetan abuzu, famílias kiak, idozus, kombatentes libertasaun nasional no vítimas husi dezastres naturais. Iha tinan lima mai ne’e, ita sei inside (ka fokus) apoiu ba famílias kiak nebé chefia husi feto ka feto mak chefe de família, ba idozus no ba ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 93 ! !


! ! defisientes. Kona ba kombatentes da libertasaun nasional, Governu sei esforsu an atu rezolve problemas nebé sei pendentes, hodi ezije tebe-tebes seriedade no honestidade iha deklarasoens rejistu nian. Governu sei kontinua proteje labarik sira nebé vulneráveis, liu husi estratéjias atu garante katak, labarik timor oan hotu hetan proteksaun kontra violência, neglijênsia (katak la liga, la preokupa, lakohi hatene) no kontra abuzusira. Sei kontinua dezenvolve Programa Bolsas de Mãe nebe oras ne’e dadauk implementa mos iha MunicipioViqueque. Nuné duni, sei fortalese mekanismus ho sistemas ba referênsia, atu implementa polítika protessaun ba menores, inklui harí sistemas nebé efikazes, atu halo akompanhamentu no avaliasaun, hodi bele fó protessaun ba labarik sira. Liu husi eventus hanesan seminariu, workshop, sosializasaun no konsiensializasaun sei kontinua nafatin ho programas de edukasaun ba komunidades - famílias, vizinhos, eskolas, Igrejas no prestadores de servisus sel-seluk konaba direitos labarik sira nian no konaba konseitu ‘Casa Segura’, liu-liu bain-hira refere ba feto-oan sira no labarik sira ho defisiênsias. Sei hasai no toma medidas oioin, atu bele erradika ka halakon prátikas, nebé viola direitos labarik sira nian, hanesan ‘casamento precoce’ (ka kaben ho idade kiik), traballu infantil (ka haruka labarik sira kaer servisu todan) no tipus explorasaun seluk tan, nebé inklui violênsia doméstika, abuzu sexual, tráfiku humana no neglijênsia. Municipio Viqueque, tuir dadus nebe apropriadu husi MSSPosto Administrativo hatudu katak Idosus no defisientes

nebe

rejistu

iha

Posto

Administrativo

Viqueque

hamutuk

9,036.

Posto

AdministrativoViqueque ho total 2,290, husi Posto AdministrativosOssu hamutuk 2,190, Posto AdministrativosUatucarbau 1,032, Posto AdministrativosUatulari

2,571 no Posto Administrativos

Lacluta hamutuk 953. Iha parte seluk, dadus final nebe rejistu nudar benefisiarius bolsa da Mãe iha MunicipioViqueque ba tinan fiskal 2012 – 2013 hamutuk 1,167 estudantes. Husi total numeru nebe rejista, numeru estudantes elejiveis hamutuk 1,093 no 74 mak seidauk hetan tamba moras, partus no mate. Benefisiarius Bolsa da Mãe tinan 2012/ 2013 sei iha posibilidade hodi fo oportunidade ba veteranus sira nia oan no familia kbit laek sira ka vulneraveis sira tuir kriterias definidus. Benefisiarius bolsa da Mãe iha Posto AdministrativosLacluta tinan 2012/ 2013 hamutuk estudantes 285, Posto Administrativo Ossu hamutuk estudante 458,Posto Administrativo Uatucarbau 123, Posto AdministrativosViqueque 281 no Posto AdministrativosUatulari total estudante hamutuk 184. Husi dadus ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 94 ! !


! ! nebe registu, elejivel ba Posto AdministrativosLacluta hamutuk 255, Posto Administrativo Ossu hamutuk 413, Posto Administrativo Uatucarbau hamutuk 107, Posto Administrativo Viqueque hamutuk 228 no Posto Administrativo Uatulari hamutuk 164. Governu seifo honra nafatin ba ita nia pasadu liu – liu ba ita nia heróis nasionais. Hanesan ba nasaun tomak, Governu mos hatudu respeitu no fó apoiu nebé ita nia veteranus sira merese atu hetan tuir governu nia kbit. Ba ida ne’e, governu Municipio

Viqueque mos estabelese mekanismu konaba rejistu ba

feteranus da libertasaun no konforme hatur iha lei feteranus katak iha tempu badak, sei hari’i Konsellu de Kombatentes nivel Municipio, atu bele salvaguarda kredibilidade, iha prosesu verifikasaun no validasaun ba rejistus, no mós atu finaliza tiha prosesusira, nebé reklamadus no kontestadus. Atu realize asuntu refere, sei ezije la‘os deit partisipasaun husi antigus kuadrus rezistensia, maibé mós sei ezije katak labele partidariza problema Veteranus sira nian. Governu sei asegura katak veteranos sira, sei kontempla husi rejime permanente konaba seguransa sosial nian. Municipio Viqueque servisu hamutuk governu nasional fo onra ba veteranus sira nia kontribuisaun ba independênsia hodi buka no halibur hamutuk restus mortais nebe durante luta baze iha Viqueque hodi tau hamutuk iha “Jardim dos Heróis”, Metinaro. Ita sei kontinua ho sistema fó bolsu estudu, ba Mártires no Kombatentes da Libertasaun Nasional nia oan sira, maibé sistema ida ne’e, sei fó prioridade ba famílias desfavoresidas liu ka kbit laek liu. Governu sei fó apoiu tomak, atu bele prezerva ho dignidade ita nia Libertasaun Nasional nia história. Dadus konaba veteranus husi MunicipioViqueque agora dadauk la regista iha MSS distritu viqueque, dadus sira konsentra hotu iha MSS Nasional Dili. Municipio Viqueque mos afeta makaas husi desastre naturais. Dadus hatudu katak tipu desastre naturais nebe akontese iha Viqueque maka hanesan anin bot, mota sobu no rai halai. Iha tinan 2012 desastre akontese no efeta ba familia 4 iha Posto AdministrativosViqueque,Posto AdministrativosUatulari familia hamutuk 50, Posto AdministrativosUatucarbau familia 68, Posto AdministrativosLacluta 128 no Posto AdministrativosOssu hamutuk familia 23. Dezastre naturais ne’ebe afeta ba familia 273 hetan ona ajudus husi guvernu, tipu ajudus mak hanesan material konstrusaun uma. Aleinde ida ne’e servisu seluk ne’ebe MSS Municipio Viqueque halao mak fo asistensia sosiais hanesan, tula mate isin, tula mate ruin no kaisaun. Iha tinan 2012 registu ona tula mate isin hamutuk ema 33, mate ruin 133 no kaisaun hamutuk 133. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 95 ! !


! ! Municipio Viqueuqe regista ona mos kazu ba labarik vulneravel sira ne’ebe hetan violensia domistika, kazu abuzu seksual, fisiku, labarik konflitu ho lei, labarik abondonado, no adopsaun. Bazeia dadus husi MSS Distritu Viqueuqe ne’ebe ekipa PEDD hetan katak, kazu ba labarik sira hetan risku husi violensia domestika sae makas 30 labarik kompara ho kazu sira seluk. Tuir fali kazu abuzu seksual hamutuk labarik 29, abuzu fisiku labarik hamutuk 19, total labarik ne’ebe hetan konfleitu ho lei hamutuk 14, labarik abondonado 6, trafiku umanu labarik hamutuk 4 no ikus liu mak labarik orfun no adopsaun hamutuk ema nain 2 (rua). Husi total kazu abuzu labarik hamutuk 104 kazu mak taka ona no 52 kazu mak seidauk taka, signifika katak kazu 52 mak hetan ona apoiu alternativu no 52 kazu mak seidauk hetan apoiu alternativu. Metas Inkluzaun Sosial No

Metas Komunidade ne’ebe afeita husi dezastre naturais hotu-hotu sei simu taratementu ne’ebe lo’os no diak tuir prosedur ne’ebe MSS kria ona. Tau ona fasilidade transporte ba equipamentu DDMC hodi antisipada atu responde ba situasaun emergensia DNAS kontinua tau iha planu ba uma MDG hodi responde ba ema vulneravel sira. Iha tinan /2015-2018 sei konstrui uma MDG 1000 ba ema vulneravel iha Municipio Viqueque. Atendementu ba solidadridade ba populasaun nebe diak Fin du anu 2018 benefisiariu sira sei priense kriteria ne’ebe estabelese ona moluk atu hetan subsidiu husi guvernu MSS sei koopera hamutuk ho NGO nasional no Internasional hanesan ASSERT hodi implementa programa governu liu-liu ba ema defisientes Promove, asegura no garantia direitu labarik iha Municipio Viqueque ba risku no abuzu seksual,violensia domistika, trafiku umanu, abondonado, orfuadopsaun no abuzu fisiku.

Indikador DNGD, Iha tinan ikus 2016, komunidade ne’ebe afeita husi dezastre naturais hotu-hotu sei simu no tratamentu ne’ebe hanesan. To’o 2016 MSS Distritu Viqueque iha ona armagem atu tau ona sasan dezastre. Iha tinan ikus 2016, konstrui ona uma MDG 500 ba ema vulneravel iha Municipio Viqueque. Iha tinan ikus 2016, Hetan atendementu nebe dignu Iha tinan 2016, programa subsidiu ba ema idozu no defisintes sedi atende ho diak Iha tinan 2016, 50% husi labarik defisiente sira hetan ona tratamentu ne’ebe justu iha Municipio Viqueque Iha tinan ikus 2016-2025, labarik sira ne’ebe hetan risku no abuzu seksual,violensia domistika, trafiku umanu, abondonado, orfu adopsaun no abuzu fisiku sei hetan ona apoio alternativu husi guvernu.

Baseline valor Iha tinan 2012 benefisiariu hamutuk 273 mak simu ona ajudus/sasan konstrusaun uma Iha tnan 2013 vitima ba dezastre seidauk simu apoio

Uma MDG ne’ebe implementa ona iha Distritu Viqueque hamutuk uma 285

Iha tinan 2012 MSS Distritu Viqueque fo ona Asistensia sosiais kaisaun ba ema mate hamutuk 133 Total benefisiariu ne’ebe hetan ona subsidiu husi guvernu hamutuk 9,036 benefisiariu Iha tinan 2015-2030 iha ona atendementu ba ema defisientes tuir idak-idak nia tipu hamutuk 50% Protesaun labarik iha Distritu Viqueque husi fulan Agostu 2008 to’o 2013 kazu hasoru labarik hamutuk 104, husi total labarik 104 ne’e, 52 vitimas mak simu ona apoio alternativu, no 52 mak seidauk hetan apoio alternativu. Vitima violensia domestik iha tinan

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 96 ! !


! !

Iha tinan 2015 hari ona uma ba ema kbiit laek

Iha tinan 2016 pelumenus Municipio Viqueque iha ona stok ba material uma ba vitima dezastre 1000 unit

2012 hamutuk 53 vitimas no iha tinan 2013 vitima hamutuk 35 vitimas Ba dadus idozu no ema ho deficiente ne’ebe kada tinan kuntinua aumenta no prience criteria sei sai hanesan beneficiario ne’ebe atu simu subside husi guvernu

4. AMBIENTE Konstituisaun RDTL defende justisa sosial ba sidadaun sira liu husi protesaun ambiental no garanti jestaun sustentavel rekursus ambientais Timor Leste nian. Governu sei kontinua kaer nafatin definisaun konaba sustentabilidade liu husi konferensia Mundial 2002 konaba konservasaun no dezenvolvementu ambiental. Governu sei esforsu oinsa atu eduka oan sira liu husi eskola hotu katak ligasaun nebe forte entre ema nia moris ho ambiente no oinsa kuda konsiensia nebe klean konaba proteze ambiente no mos promove realizasaun pratikas tradisional iha fatin hotu hodi minimiza estragus hasoru ambiente. 4.1. Soe Lixu fatin Suku Uma kiik Posto AdministrativosViqueque mak hanesan fatin ida ne’ebe provisoriu Administrasaun Municipio Viqueque deside sai nudar fatin soe lixu ka fo’er nian. Fatin permanente seidauk iha, identifika ona fatin iha Suku Uma kiik maibe seidauk halo tanke.Lixu hirak ne’e konsentra husi fatin hotu-hotu iha Viqueque laran ikus mai Diresaun de Saneamentu Municipio Viqueque rekolla lixu hirak nee hodi ba soe iha fatin Uma Kiik. Transporte lixu husi Saneamentu nasional laiha, durante ne’e Administrasaun Municipal Viqueque halo kontratu ho kompañia ida (1)konaba kareta tula foer. Transporte foti foer maiz au menus loron ida karada rua (2) maka tula/ hodi ba soe iha fatin lixu Uma Kiik, nune loron ida deit ita bele kalkula foer iha kubik sia (9). Pessoal apoio limpeza iha ema nain sanulu (10), feto rua (2) no mane ualu (8). 4.2. Ambiente Viqueque Bazeia ba Programa V Governu Konstitusional, katak ligasaun entre povu nia moris ho ambiente natural forte tebes. Tan nee importante tebes oinsa garante dezenvolvimentu sustentavel ida ho ambiente ba futuru. Tanba ne’e diresaun ambiental iha MunicipioViqueque maske ho rekursu pesoal ambiente limitadu, promove ona atividade lubuk ida iha tinan kotuk mak hanesan: ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 97 ! !


! ! Halo ona sensibilizasaun mudansa klimatika no tara bandu iha area Mundo Perdido Posto AdministrativosOssu iha tinan 2011. Iha tinan 2012 Diresaun Nasional Meiu Ambiente Municipio Viqueque suporta grupu komunidade Uma Bo’ot, Posto AdministrativosViqueque monta/tau fatin lixu iha Posto AdministrativosViqueque Villa. Tinan 2013 hala’o atividades kontinuasaun sensibilizasaun mudansa klimatika nebe Diresaun Nasional Meiu Ambiente Municipio Viqueque hetan suporta husi agensia CRS no NGO Kolega da Paz konaba treinamentu terrasering no testi kualidade rai iha Suku Bahalarauain Posto AdministrativoViqueque no Posto AdministrativoUatulari. Aliende halo sensibilizasaun, diresaun ne’e mos halo kontrola bengkel sira oinsa soe oli foer inklui mos restorante hodi hare atividade konaba lixu ne’ebe produz loron-loron, ema sunu rai, suru no foti rai henek tasi iha tasi ibun, kontrola no proteje balada fuik (samea, kakatua, loriku, Makikit, Kakuak, Lekirauk, rusa, fahi fuik, etc); proteje ailaran tuan sira. Aktividade seluk mak servisu hamutuk ho saneamentu distritu hodi hare’e fatin lixu no oinsa atu bele buka fatin nebe seguru atu soe lixu ba. Servisu hamutuk mos ho parseiru dezenvolvimentu internasional no lokal sira konaba atividade hasa’e konsiensia ba protesaun ambiental ba komunidade iha suku no aldeia sira, inklui mos sensibilizasaun ba estudante sira. Ba futuru diresaun nee sei halao atividade hanesan ba grupu feto sira, grupu joventude sira no seluk tan. Metas Meiu Ambiente Metas • •

• •

Atu halo fatin Municipio Viqueque hotu-hotu Sei halao sensibilizasaun Lei Ambiental ba komunidade iha suku 35 iha MunicipioViqueque. Sei halao tan tara bandu iha sukus 35 iha Municipio Viqueque Sei monta quadro avisu iha suku hotuhotu konaba bandu ema labele estraga meiuambiente (ai, no animal fuik) Sei harii tan kuadru informasaun iha suku 35 ba ambiente tomak iha Municipio Viqueque. Sei halao monitorizasaun ba fati n sira ne’ebe risku hanesan; restorante, bengkel, no ai laran nst.

Indikador

Baseline valor

1.

Iha tinan ikus 2016, halo ona fatin lixu iha suku 35

2.

Iha tinan 2016 sei sensibilizasaun ambiental no klimatika mais ou 25 sukus.

3.

4.

halao tan ba lei mudansa menus ba

Iha tinan ikus 2016, sei monta kuadru avisu suku 35 konaba bandu ema labele estraga meiu ambiente ( ai no animal fuik). DNMA sei fo treinamnetu terrasering no kualidade rai iha

1. Iha tinan 2016 DNMA halo fatin lixu iha Postu Administrativo Viqueque 2. Halo ona sensibilizasaun ba mudansa klimatika iha Mundu Perdido Postu Administrativo ossu iha tinan 2011 3. Harii ona kuadru avisu iha Postu Administrativo viqueque 4. DNMA hetan suporta husi agensia CRS no NGO Kolega da Paz , fo treinamentu terrasering no kualidade rai iha suku Bahalarauainn Postu

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 98 ! !


! ! • Sei rekruta tan 35 ofisial iha nivel Postu Administrativo ba 35 sukus Nota : 1. Atu atinji metas refere presija 35 motorizada no kareta ida. • Sei iha treinamentu ba ofisial Ambiente: konaba Analiza impaktu ambiental, Data Base no Desiminasaun nebe efetivu

Postu Administrativo 5. 5.

6. 7.

Iha tinan ikus 2016, garantia katak, sei halo monitorizasaun ba fatin ne’ebe identifika risku Rekruta ona ofisial sira hamutuk 10 ba subdistritu

Administrativo Viqueque no mos iha Sub Distritu Uatulari iha tinan 2013. 5. Iha 2012- 2013 halo ona monitorizasaun ba fatin risku ne’ebe iha Postu Administrativo 6. Funcionariu DNMA iha MunicipioViqueque 2 pesoal, motorizada 1 no mos edifisiu 1 Iha Postu Administrativo Viqueque 7.

6. KULTURA NO ERANSA TRADISAUN Governu sei fo apoiu atu alarga sektor turismu komersial, iha Timor-Leste.Ita nia kultura tradisional, ita nia komunidades rurais nia istória viva (ka moris loro-loron nian), ita nia artesenatu sira, múzika ho dansa tradisionais sira, sei proporsiona (ka sei oferese) ba vizitantes sira, experiênsias nebé sira sei la haluha. Governu mos sei fo apoiu hodi kria alojamentu iha aldeia sira, iha territoriu nia laran tomak, hodi promove turismu kultural. 5.1.Kultura Hahalok, toman no vida moris lor-loron nian iha komunidade nebe buras no konserva husi jerasaun ba jerasaun konsidera henesan kultura iha vida moris komunidade Municipio Viqueque. 5.2. Lisan no Lulik Lisanno lulik nudar kustume ida ne´ebe uza regularmente iha Timor-Leste. Lisanrefere ba iha lei no ordem tradisional lokal, no lulik refere ba buat sira ne´ebe mak sagradu. Lisan nu’udar hahalok ka kustume nebe husik hela husi jerasaun ida ba jerasaun seluk ka husi bei ala sira nebe tenke halo tuir. Jeralmente Lisankonsidera hanesan lei nebe presiza halo tuir tamba lisan iha impaktu positivu no negativu ba moris ema nian. Impaktu positivu katak wainhira ema halo tuir sei hetan isin diak, vida/ moris naruk ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 99 ! !


! ! no hetan susesu iha vida individual no vida kolektivu. Impaktu negativu katak wanhira la halo tuir, ema nebe indika ba individual ka kolektivu sei hetan horok, mate no insusesu iha nia/ sira nia vida tomak. Lulik ligadu ba fatin ka sasan nebe bei ala sira husik hela. Wainhira ema individual ka kolektivu tau konsiderasaun ba fatin hira ne’e ka sasan sira ne’e, ema sei hetan matak malirin no dame. Komunidade konsidera fatin lulik maka hanesan uma lulik, be’e matan lulik sira, foho nebe defini ona, fatuk no ai horis sira nebe uza ba fatin serimonia adat nian no seluk tan. Serake sasan lulik maka hanesan surik, kohe mama viz avo sira nian no seluk tan. Iha Municipio Viquequeita bele hetan terminolojia nebe apropriadu ba uma maka hanesan uma knua, uma-lisan no uma-lulik. Uma-knua mak hanesan hela fatin ne’ebe uluk beiala sira helabahanesanfatin eransa ba nia jerasaun sira. Uma-Lisan mak hanesan hahalok ka kustume husi jerasaun ida ba jerasaun seluk nakonu ho valor sosial no espiritual ne’ebe tenke tane no habelar nu’udar lisan moris nian. UmaLulik, nuudar fatin idane’ebe sagrada hodi konserva eransa kulturais mak beiala sira husik hela. 5.3. Eransa Kultural Extremamente bele dehan katak ho destroisaun bo’ot 1999, Municipio Viqueqeu riku em termus de istoria no eransa kultural.Tuir Diresaun Terras no Propriedade, konstrusaun hirak ne’e konsidera iha interese kultural husi tempu/ era kolonial Portugues.Klareza katak balun iha dadauk prosesu rehabilitasaun maibe barak mos seidauk. Tuir mai apresenta lista ida konaba konstrusaun nebe identifika nudar eransa kultural. Fatin interesante balun nebe konsidera nudar eransa kultural lokaliza iha Sub Distritu Viquequekonsege identifika hanesan tuir mai;

4.3.1. Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosViqueque Masakre Kraras iha Distritu Viqueque Posto AdministrativosVila sai hanesan fatin nebe iha valor istoriku ba Timor Leste wainhira ukun rasik a’an. Masakre Kraras akontese iha tinan 1983. BE”E MANAS

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 100 ! !


! ! Be’e manas ida ne’e lokaliza iha Municipio Viqueque, Posto AdministrativosViqueque vila, be ida sulin iha bailoron naruk tempu udan nunka maran no be’e ida manas hela deit, ho be’e ne’e mos bele kura moras oi-oin deit,nia exixtesia rasik sai nudar eransa historiku potensial nudar fatin turismu ou sai nudar hotel atrativu nebe iha valor historiku. 4.3.2. Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosUatulari Kompanhia Karau fuik lokaliza iha Edimamu Suku Macadiki, aldeia Mata Dalan, Posto AdministrativosUatulari. Fatin ida ne’e kuiñesuidu hanesan fatin ida nebe tropa Timor Leste , no fatin ida ne’e hari iha tempu wainhira indonesia halo invasaun militar mai Timor leste iha 1975. Fatin ida ne’e mos sai hanesan fatin nebe rai ekipamentus militar fununian hodi hasoru inimigu Indonesia no nia existesia rasik sai eransa istoriku potensial ba turismu no atrativu nebe iha valor istoriku ba Timor Leste.

4.3.3. Fatin Eransa Kultura Posto Administrativos Ossu Lagoua Wai-Oilau nu’udar bee ida nebe mosu naturalmente husi rai okos no nunka maran. Bee ida ne’e fornese ba natar no to’os komunidade ne’ebe mak haleu Lagoua ida ne’e. Iha tempu UNTAET tinan 2000, ema konstroe murru hale’u lagoua ne’e atu proteje fatin refere. Irigasaun halo iha okupasaun Indonesia nia tempu1988-1989(Proyek Padat Karya) hodi fornese bee refere ba natar no toos nebe besik iha fatin ne’eba. Aleinde ida ne’e, komunidade sira mos uza bee refere ba sira nia nesesidade (hodi hanhemu). Larigotu mos fatin nebe istoria bo’ot ba luta libertasaun Timor leste nia, presisa valorisa fatin refere hodi hela ba istoria e mos ba fatin turismo iha Municipio Viqueque espasial Posto Administrativo Ossu

4.3.4. Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosLacluta a. Bee Manas Lulik

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 101 ! !


! ! “Bee manas” ida ne’e existe iha distritu viqueque, Posto AdministrativosViqueque vila ho kondisaun manas hela deit tinan-bailoro. Fatin ne’e hanaran Bee Luli Manas. Bee Luli Manas nia bee sulin nunka maran mezmu iha tempu bailoron ka tempu udan. Bee ne’ebe ho nia karakter manas ida ne’e komunidade sira uza mos hanesan aimoruk hodi kura sira nia moras oi-oin, liu-liu moras nebe relasiona ho moras kulit ema nian. Aleinde aimoruk, fatin ida nee mos bele sai nuudar fatin turismu ida iha futuru tanba iha mos fatuk kuak barak nebe’e besik fatin refere. b. Bee Manas Aleinde “Bee Lulik manas”, iha mos bee manas seluk nebe existe iha Posto Administrativos Lacluta, suku Uma Tolu no suku Ahic. Bee manas refere existe iha fatin rua nebe besik malu, ida ema hanaran “bee manas boot”existe iha areia suku Uma Tolu,“bee manas ki’ik” existe iha areia suku Ahic aldeia Kaiwa. Bee matan manas fatin rua nee suli tinan bailoron nunka maran. Estrada ba fatin refere iha ona husi komunidade rasik suporta husi SEPFOPE, iha tinan 2010 maibe infelixmente estrada refere oras ne’e dadaun nia kondisaun aat ona tanba ne’e presija hala’o rehabilitasaun. c. We Tasi Iha lagoa ida ho naran “We Tasi”. Fatin refere existe iha foho Aitana nia leten. Foho boot tolu mak hamrik sirkula lagoua refere ho ailaran tuan nakonu ho ai horis oi-oin.Iha lagoua nee nia laran moris ikan oi-oin, tuna, etc. Iha foho nee nia okos existe aldeia ida naran “Halimea”. Karik turista hakarak atu vizita fatin refere presija la’o-ain (hodi sa’e foho) husi aldeia refere no uza tempu oras lima to’o oras walu nia laran hodibele atinji lagoua Wee Tasi.Ema labele haree hetan lokalizasaun lagoua “Wee Tasi” husi estrada ne’ebe liga suku Ahic-Lalini, tanba lagoua refere helik iha foho leten.Maske ita laharee hetan lagoua ida nee, ita bele haree paijajen ne’ebe furak no atrai duni turista sira nia matan. 4.3.5

Fatin Eransa Kultura Posto AdministrativosUatucarbau

BE’E MATAN IRA-BERE Be’e Matan ira-bere hanesan be’e matan nebe nunka maran. Be’e matan ida ne’e mai husi naran be’e no bere. Husinaran ira-bere signifika katak = sagrado. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 102 ! !


! ! Be’e husi Ira-Bere ne’e sulin hela deit, iha tempu bailoron mos lamaran no be’e matan ne’e mo’os tebe – tebes. Be’e matan hanesan babain ka hanesan be’e matan sira seluk maibe be’e matan ida ne’e iha nia istoria. Tuir istoria haktuir katak be’e matan nebe mos ho be’e matan nebe merak hasoru malu mak hodi bolu ho naran Ira-Bere nebe sulin hamutuk liu husi mota ain Irabere hodi sulin tun to’o tasi. Aleinde be’e matan ida ne’e, iha mos naran seluk tan hanesan Be’e Matan Karsoru, nebe tuir istoria katak be matan ida ne’e uluk iha Karau kor Makerek hotu mak halai sai husi fatuk koak ne’e. Tuir istoria haktuir katak iha Karau Aman ida maka halai sai ikus liu, maka to’o ikus fatin ne’e sai tia fatuk kuak. Iha fatin ne’e hare hanesan karau ne’e nia dikur ho nune ikus mai tau tia Be’e Matan ne’e ho naran Karsoru (Karau Dikur). Hahu husi tinan 1959 to’o ohin loron, fatin ida ne’e sai hanesan fatin ba serimonia ritual. Be’e matan rua ne’e lokaliza iha Suku Irabin de Baixo Sub-Distritu Uatucarbau Distritu Viqueque. Ho paijazem nebe furak ho bee matan nebe mos no fresku, fatin ida nee ba futuru bele dezemvolve sai hanesan fatin turismu liu liu bele transforma fatin ida ne’e fatin hotelarias no restaurantes. BE’E MATAN IRA-BERE BE’E MATAN KARSORU Be’e matan Karsoru nudar fatin ida nebe atrativu, nakonu ho paizajen nebe furak. Be’e matan Karsoru ne’e sei atrai turista sira tantu nasional komu internasional no prometidu ba potensia ekonomiku boot ba Municipio, be’e matan Karsoru Viqueque tomak no liu – liu ba Postu Administrativo Uatukarbau, Municipio Viqueque, tamba pozisaun be’e matan Karsoru nudar fatin ida nebe atrativu, nakonu ho paizajen nebe furak. Be’e matan ida ne’e nakonu ho horis no hela besik kedas estrada boot. Wainhira ita hakat ba to’o be’e matan Karsoru iha mos lafaek no ikan, no mos iha fatin ida neba ita sei hetan manu fuik ho tipu oioin nebe semo ba mai iha fatin ne’e. UMA LULIKTIMOR Iha parte seluk ita mos bele hetan Uma Lulik barak iha Municipio Viqueque. Kuaze kada suku iha Viqueque iha uma lulik ida, nudar uma tradisionalida ke sagradu. Entre uma lulik nebe existe, tuir mai itabele hare detallu konaba uma lulik ida iha uma lisan naran Sertimor nia Famia mak naran Laubut, uma ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 103 ! !


! ! lisan ida neé beiala sira husi uma lisan ida neé lasibu rotan husi uma lisan seluk, beiala sira neé ukun iha knua 4 (hat). Iha parte seluk ita mos bele hetan Uma Lulik barak iha Municipio Viqueque. Kuaze kada suku iha Municipio Viqueque iha uma lulik ida, nudar uma tradisionalida ke sagradu. Entre uma lulik nebe existe, tuir mai itabele hare detallu konaba uma lulik ida iha Uma lisa naran Sertimor nia Familia mak naran Laubut. Beiala sira husi uma lisan ida neé lasibu rotan husi uma lisan seluk. Beiala sira neé ukun iha knua 4 (hat). LISAN MAUKASAMAUKAKI Uma Lisan Lulusuwatubela (servedor iha uma lisan Liurai nian) husi uma lisan ida neé hamosu fali, Bobosaremu, Kabitareno Mesrtikabita iha uma lisan ida neé mak hamosu fali, Mabona ho, Amabona Lisan Maukausa nia fama mak Wairoko ba Watakae ba Utabaikabu ba Hausatu mak hare fali ba Oubobo hare tan ba knua 2 mak Uma Lisan Tetumori ho Waimare hare fali knua ha’at (4) Watubelao, Kuludere, Tatadere,Uma Lisan Makake mak ukun Reaulun Kapitana mak hare ba Kilaberebelare, Kudaluhan, no Osoadelari B. PILARINFRA – ESTRUTURA Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional fo sai katak: “Pilár sentral husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional maka harii no halo menutensaun ba infra-estrutura sira ne’ebé prinsipal no produtivu”. Ida né hatudu katak atu atinji objetivu husi pilar infra – estrutura hanesan mensiona iha PEDN ne’e maka politika V governu konstitusional definiona katak atu dezenvolve ita nia nasaun, atu harí ekonomia nebé moderna no produtiva, no atu kria empregu, ita presiza konstrói infra-estruturas bázikas no produtivas. Haré ba ita nia nesesidades, eskala (ka dimensaun) infra-estruturas nian no nia kustus sei boot teb-tebes, tamba ne’e maka ita presija planeia ho di’ak programa ida ne’e atu bele implementa, ho hanoin hodi sukatnebé realístiku. Implementasaun planu ne’e la’os buka atu haforsa deit konaba dezenvolvimentu nasaun nian, maibe mos hasa’e produtividade, kria kampu de traballu hodi fo oportunidade servisu ba ema hotu, liu-liu iha area rural sira, no apoia dezenvolvimentu sektor privadu sira.” ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 104 ! !


! ! Pilar infra-estrutura nebe mensiona iha PEDN ne’e inklui estrada no ponte sira, portu ho aero-portu sira, no mos abastesimentu bee–mosho eletrisidade.Analiza ba Forsa, Frakeza, Oportunidade no Ameasa ne’ebe Distritu hasoru hodi atinji vizaun husi PEDN nian maka hanesan tuir mai. 1. ESTRADA NO PONTE Governu Timor Leste komprometidu atu planea no atua/ implementa programas konaba konstrusaun no rehabilitasaun estradas no ponte sira iha territótiru laran tomak. Atu realiza promesa ne’e governu sei halo investimentu ida nebe boot tebes, atu aktualiza no mellora ita nia sistema dezenvolvimentu konaba estradas nasionais, rejionais ka distritais no rurais. Sistema ne’e sei hahu hodi halo manutensaun nebe diak ba rede estradas no ponte sira hodi fasilita transportasaun sasan ho presu ida nebe razoável ba povu, promove agrikultura hodi insentiva (ka dudu) kresimentu setor privadu nian no mos permite ba presta servisus governamentais bele la’o ho di’ak. Estrada sira iha Timor leste defini hodi klasifika ba tipu 3 maka hanesan estrada nasional, estrada regionais ka distritais no Estradas rurais. Klasifikasaun nudar estrada nasional aplika ba estrada sira nebe liga Municipio ba kapital Dili no mos estrada sira nebe halo ligasaun husi Municipio ida ba Municipio seluk. Estrada distritais adjudika ba estrada sira nebe liga Municipio ba sentru Postu Administrativo sira no tipu estrada ikus liu maka estrada rural. Klasifikasaun estrada ho tipu estrada rural aplika ba estradas sira nebe liga suku ba Postu Administrativo . Iha Municipio Viqueque existe mos tipu estrada ho klasifikasaun estrada nasional, estrada distrital no estrada rural. Estrada nasional Distritu Viqueuqe hahu husi Baucau-Ossu -Viqueque distansia km 25, Viqueque-Uatulari – Uatucarbau-Iliomar ho nia distansia km 85, Viqueque – Lacluta-Natarbora nia distansia km 60. Estrada husi Viqueque – Uatlari- Uatucarbau ho nia distansia km 60, Viqueque – Ossuho nia distansia 25, Viqueque - Lacluta nia distansia 35. Rurais husi Viqueque – Carabalu- Uma kiik – Bahalauain – Luca- Bibileo, Viqueque – Carabalo Uma uain kraik – Maluro – Fatudere- Uma uain leten,Viqueque- Carabalo – Uaimori. Ossu - uaguia –Uabobu - Osso leki meta –– Nahareca- Uaibobo, Ossu- Ossu decimal - Liaruca, Ossu decimal - Builale. Uatulari – Matahoi – Afloikai – Babulu – Leosidi – Nunumalae – Iralere- Nahae. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 105 ! !


! ! Lacluta – Dilor- Uma tolu, Lacluta- Dilor laline, Lacluta- Dilor – Ahic. Uatucarbau- Irabin de baixo – Irabin de cima – Loiulo – Afloicai- Bahtata, Uatucarbau- Irabin debaixo- Uani uma. 1.1. Estrada Nasional Estrada Viqueque liga ba Baucau, MunicipioIliomar (Lautem) no mos ba Posto AdministrativosNatarbora (Municipio Manatutu) klasifika nudar estrada nasional.Distinasaun entre estrada Viqueque liga ba fronteira Distritu Baucau/ Venilale ho distansia hamutuk km 25, fronteira Municipio Lautem (ViquequeIliomar) ho distansia km 85 no fronteira ho Municipio Manatutu (Viqueque-Natarbora) ho distansia hamutuk km 60. Estrada nasional ligasaun entre sentru Administrasaun MunicipioViqueque ba fronteira Baucau, kondisaun diak uituan kompara ho kondisaun estrada nebe liga entre Viqueque – Iliomar (lautem) no Viqueque – Nartarbora (Manatutu). Tipu estrada nasional Municipio Viqueque maior parte Pengerasan (Macadam) kondisaun ida ne’e presija tau matan husi guvernu tamba iha tempu udan Estrada sira ne’e kondisaun aat hotu, kondisaun estrada nasionais ba fronteiras ho Municipio ida-idak hanesan Municipio Baucau, Lautem no Manatutu. Situasaun ikus ba kondisaun estrada iha Distritu Viqueque hatudu ona esforsu ho lala’ok melloramentu fiziku ba destinasaun kraras, esforsu ida ne’e hatutu husi guvernu liu husi hadia Estrada hodi komemorasaun kraras 28 de Novembru 2013 maske nune kondisaun ida ne’e profizoriu iha tempu udan Estrada Municipio Viqueque sei at fila fali karik guvernu sei la toma medidas ba kestaun ida ne’e. 1.2. Estrada Municipal Estrada husi kapital MunicipioViqueque ba kapital Posto Administrativossira jeralmente iha problema, tamba Estrada sira ne’e at hotu liu-liu parte Uatulari to iha Uatucarbau. Ho nune estrada nebe liga husi kapital MunicipioViqueque ba sentru Posto Administrativos hotu persija. Iha estrada 5 (lima) nebe liga ho kapital Municipio Viqueuqe sei ho kondisaun minimu.

Entre estrada 5 ne’e, estrada

ligasaunViqueque–Ossu ho distansia km 17, iha kondisaun alkatroada kumesa kedas iha tempu Indonesia. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 106 ! !


! ! Maske nune’e Kondisaun estrada refere iha parte balun hahu aat dadaun no iha tempu udan transporte kusta atu hetan asesu. Estrada ligasaun Viqueque-Uatulari ho nia distansia 36,5 km , kondisaun Estrada alkataraun maibe at hotu ona. Ligasaun Estrada Uatulari ho Uatucarbau nia distansia 24,5 km. Estrada kapital Viqueque ho Posto AdministrativosLacluta nis distansia 35 km. Serake estrada 2 (rua); Ossu, no Viqueque ne’ebe rehabilita ona ho sistema pengerasan husi guvernu maibe, ne’e la garantia diak kleur ou dura tamba tempu udan dalan sira ne’e sei at fila fali. 1.3. Estradas Rurais Estrada sira husi kapital Posto Administrativosba sentru Suku sira konsidera nudar estrada rurais. Dadus nebe fornese husi Administrasaun Viqueque hatudu katak estrada rurais iha MunicipioViqueque tomak hamutuk km 238,900. Area Posto Administrativo Uatucarbau iha estrada 6 (nen) maka liga sentru Posto Administrativo sira no husi suku ba suku nebe hamutuk 150 estradas ho nia distansia 350 km. Posto Administrativo Viqueque iha estrada 10 (sanulu) , ho total hamutuk km 78,800,Posto Administrativo Lacluta iha estrada 4 (hat) nebe hamutuk km 123,160,Posto AdministrativoOssu estrada 9 (sia) nebe hamutuk km 123,160, Posto Administrativo Uatulari estrada 6 (nen) nebe hamutuk km 123,160 no Posto Administrativo Uatucarbau estrada 6 (nen) nebe hamutuk km 123,160. Husi total Estrada hirak ne’e, balu ho alkatraun, maibe kondisaun at hotu ona persija halo rehabilitasaun. Brevemente ne’ebe hatudu katak kondisaun konkretu ba situasaun jeral estrada rurais iha Municipio Viqueque defikulta transporte publiku no privadu sira halo movimentasaun. Informasaun sira ne’e ekipa PEDM hetan no rekolla husi Administrasaun Viqueque, husi sektor obras publiku wainhira ekipa PEDM ba foti dadus konaba servisu no dadus obras publiku nian iha Municipio Viqueque, maibe funsionariu sira laiha fatin. Bazeiaba dadus ne’ebe mak ekipa PEDM hetan ou rekolla husi Administrasaun Viqueque hatudu katak projeksaun ba futuru oin mai MunicipioViqueuqe sei presija tan aumentu konstrusaun estrada foun no rehabilitasaun ho total hamutuk km 117 ba Posto Administrativos5 nia laran. 1.4. Ponte Programa konstrusaun ponte sira oras ne’e dadauk sei implementa/ hala’o hela. Programa ida ne’e realiza liu husi konstrusaun no rehabilitasaun ba ponte sira ne’ebe nesesita. Iha Planu estrategiku dezenvolvimentu nasional mensiona katak programa refere sei involves 3,200 metrus ba pontesira iha ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 107 ! !


! ! territoriu timor laran tomak. Servisu ida ne’e sei inklui konstrusaun estrutura baziku nian, super estrutura no ponte ki’ik sira inklui deker no mos servisu ba protesaun. Dadus aktual (Janeiru 2013) nebe fornese husi Obras Publikas Municipio Viqueque hatudu katak numeru pontes iha Viqueque hamutuk 75, nebe detallus fahe ba ponte ho medidas bo’ot hamutuk ponte 15, ho medidas mediu hamutuk ponte 20 no klasifika ponte ki’ik hamutuk ponte 30. Hare ba tipu konstrusaun nebe klasifika mos ponte sira iha MunicipioViqueque sei fahe ba ponte nasional no ponte rural. Klasifikasaun ponte ida ne’e halo bazeia ba area ho sentidu katak ponte sira nebe existe ligadu ho Estrada nasional ka rural. Maske oras ne’e dadauk existe ona ponte 75 maibe ba oin persija halo rehabilitasaun ba ponte sira ne’e tamba nia kondisaun hahu at dadauk ona. Metas konaba estrada no ponte sira

Metas 2015-2030 253 km Estrada sei implementa, rehabilitasaun no konstrusaun Estrada ba PostoAdministrativo 5 husi emprezario lokal

Iha

Indikador tinan ikus

2016,

1.

implementasaun ona Estrada 32 km husi sub distritu ossuviqueque villa ho kualidade

2. 3.

diak husi emprezario lokal 4.

Valor baseline Total Estrada rural hamutuk 150, ho total distansia hamutuk 350 km ho tipo miksu loke dalan no ateru becous Total Estrada ho alkataraun hamutuk 75, total distansia 117km (persija rehabilitasaun) Total Estrada sei alkataraun hamutuk 75 estrada ho distansia 233km Estrada ho distansia diak hamutuk 235 iha suku 35 sub distritu

75 ponte sei implementa

Iha tinan ikus 2016 – 2030 , 75

Total ponte distritu viqueque hamutuk 75 unit nebe klasifika,

rehabilitasaun husi kompanhia

ponte sei implementa ona

ponte bot 15, ponte mediu 20, ponte kiik 30 iha sub distritu

lokal

rehabilitasaun husi kompanhia lokal

2. BEE MOS NO SANEAMENTU Ba MunicipioViqueque nia futuru, vital tebes atu iha rezervas água potável (ka bé-mós ba hemu), saneamentu hijiéniku efisientes, tamba be’e no saneamentu sai nudar ejizensia importante nebe permite ba saúde públika nebé di’ak. Dezenvolvimentu infra-estrutura mos sei fo kontribuisaun makas ba kriasaun kampu trabalhu, sei enkoraja dezenvolvimentu lokal no fasilita manutensaun no sustentasaun rekursus ‘hídricos’ (ka bé nian), nebé importante tebes ho mós infra-estruturas seluk. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 108 ! !


! ! 2.1. Bee Mos Sistema be’e mos MunicipioViqueque estabelesidu iha tipu rua (2): tipu ida mak sistema be’e posu nebe maioria nudar propriedadi privadu. Uma kain ida–idak esforsu rasik hodi atende nia nesesidade uma laran rasik. Tipu rua (2) seluk fornese husi Governu, liu husi sistema perfurasaun (boor) no sistema gravítasaun. Sistema perfurasaun (boor) iha fatin 4 (haat ). Sistema perfurasaun 1 (ida) monta iha area urbanu nebe konsentra iha Kapital MunicipioViqueque no 1 (ida) iha kraras hamutuk ho fatin rural 2 (rua) seluk. Entre perfurasaun fatin 3 nebe monta ba area rural ne’e, fatinida iha area Irabin de Cima sub distritu Uatucarbau, no Fatu Dere. Tipu fornesimentu bee mos ba publiku iha MunicipioViqueque ne’ebe boot liu maka sistema gravítasaun ne’ebe koaje kobre sub Disritu tomak nebe akontese iha area urbana no iha area rural. Bazeia ba dadus DNSASMunicipio hatudu katak total uma kain/populasaun MunicipioViqueque hamutuk 70,234 Maibe husi total uma kain refere sei fahe ba area urbana ho total populasaun hamutuk 20,046.00 ho total pupalasaun mak iha 14,749 mak asesu ona ba be’e moos 5,297 mak seidauk asesu ba be’e moos, populasaun iha area rural ho total populasaun hamutuk 50,188 maka iha de’it uma Kain/ populasaun hamutuk 25,117 maka asesu be’e mos, serake total 25,071 seidauk iha asesu ba be’e mos.Husi kuantidade nebe iha indika katak iha area urbana kuaze iha 50.05 % maka hetan asesu ba be’e moshusi total nebe mak iha, no iha area rural foin atinji 73.58 % husi total numeru refere mak hetan asesu ba be’e mos. 1.2. Saneamentu Sistema saneamentu iha Municipio Viqueque bele dehan katak seidauk atinji masimu, tamba maioria uma kain barak mak seidauk iha saneamentu. Iha area rurais, komunidade sira soe foer ou ba sintina iha deit ailaran. Situasaun ida ne’e fo impaktu makas meiu ambiente nian. Husi dadus ne’ebe iha hatudu katak total uma kain ne’ebe mak hetan ona asesu ba saneamentu hamutuk2,514 familia no total uma kain hamutuk 1,545 mak seidauk hetan asesu ba saneamentu. Husi dadus ne’ebe iha, uma kain 2,263 mak seidauk bele identifika. Total uma kain ne’ebe mak asesu ona saneamentu, barak liu iha Posto Administrativo Viqueque duke iha Posto Administrativo sira seluk. Wainhira halo komparasaun detalladu hatudu katak Uma kain1,230 husi Posto Administrativo Viqueque maka hetan ona asesu ba saneamentu no uma kain 2,577 maka seidauk ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 109 ! !


! ! hetan asesu ba saneamentu. Uma kain 80 husi Posto Administrativo Uatucarbau maka hetan asesu ba saneamentu no uma kain 362 maka seidauk hetan. Iha Posto Administrativo Lacluta, uma kain 100 maka hetan ona asesu ba saneamentu no uma kain 1,153 maka seidauk hetan asesu ba saneamentu. Total uma kain 668 mak hetan ona asesu ba saneamentu no total uma kain 3,451 mak seidauk hetan. Posto Administrativo Ossu total uma kain hamutuk 439 no uma kain hamutuk 3,203 mak seidauk hetan asesu ba saneamentu. Metas(Be’e(Mos(no(Saneamentu(( ( No

Metas Iha tinan 2018, 73.58% husi uma-kain sira iha area rurais, Municipio Viqueque sei hetan assesu ba be’e mos seguru no sustentavel. o Iha tinan 2018, 85.99% husi uma-kain sira iha area rurais,Municipio Viqueque sei hetan assesu ba saneamentu seguru no sustentavel. Sei rekruta tan funsionariu nai 2 (mane 1no feto 1)hodi apoio ba servisu saneamentu iha DNSSB Municipio Viqueque o

Indikador Iha tinan ikus 60.51%, 30,368 uma kain ne’ebe assesu ba Abastesimentu bee mos ne’ebe adekuadu 59.83%, 10,746 (uma kain sei asesu ona saneamentu ne’ebe dekuadu

Baseline valor Total uma kain ne’ebe asesu ona ba be’e mos hamutuk 25,117.00 (50,04%) no total uma kain ne’ebe asesu ona ba saneamentu hamutuk 2,517 (29.81%)

Iha tinan ikuis 2016, funcionariu DNSSB Municipio Viqueque rekruta ona

Total funcionariu DNSA Municipio Viqueque hamutuk 13 pesoal (mane 12 no feto 1 no funsionariu DNSSB seidauk iha

o

o

! 2. ELETRISIDADE Elektrisidade mak pedra bazilar (ka aliserse) ba kresimentu ekonómiku, nuné elektrifikasaun rural sei lori benefísius barak ba ita nia povo. Ho nune governu garante katak populasaun tomak, sei hetan asesu nebé di’ak ba elektrisidade, 24 horas loron ida. Ho hanoin ida ne’e, Municipio Viqueque oras ne’e dadauk sai mos targetu ida ba implementasaun mega programa/ projetu husi governu nasional konaba expansaun rede elétrika hamutuk ho Municipio seluk iha territoriu Timor-Leste tomak. Klaru katak, oras ne’e dadauk Municipio Viqueque mos hetan oportunidade ba programa mega projetu governu nian konaba expansaun rede eletrika. Ministeriu Obras Publika, Secretario de Estado da Electricidade, Diresaun Geral Electricidade de Timor Leste (EDTL), Diresaun Nasional Distribuisaun Energia Electrica, Diresaun Nasional Apoio ao Klientes, ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 110 ! !


! ! Diresaun Nasional Produsaun, Diresaun Nasional Transmisaun no Diresaun Nasional Renovavel. Instituisaun ida ne’e mak fornese energia elektrika ba publiku. Instituisaun refere, hahu hamrik iha tempu okupasaun Indonesia nian ho naran PT. PLN Persero. Empreza publik ne’ebe fo rendimentu as tebes ba nasaun refere. Hafoin ukun an iha mudansa ba sistema governantes katak EDTL laos empreza publik maibe iha governu nia okos. EDTL Municipio Viqueque lao tiha tinan sanulu resin ona maibe sei hasoru difikuldades oi-oin, maske hasoru difikuldades hirak ne’e EDTL Municipio Viqueque kontinua nafatin hodi halao ninia programa to ikus mai sei fo benefisiu ba nasaun Timor Leste. Materiais Distribuisaun no Distansia Linha Media Tensaun/Baixa Tensaun: A. Transformadares distribuisaun. ! Postu AdministrativoViqueque vila, unidades transformadores12 (sanulu resin rua ). ! Postu Administrativo Lacluta baixa tensaun ! Postu AdministrativoUatucarbau, unidades transformadores 5 ! Postu AdministrativoUatulari, unidades transformadores 14 ! Postu AdministrativoOssu, unidades transformadores 8 Husi dadus nebe propoen iha parte anterior hatudu katak total transformadores iha Municipio Viqueque hamutuk unidades 39 nebe despalla iha Postu Administrativo 5 nia laran. B. Distancia liña media tensaun no liña baixa tensaun ! Posto Administrativo Viqueque Vila, : Liña media tensaun km 35 Liña baixa tensaun km 7 ! Posto Administrativo Lacluta,

: Liña media tensaun seidauk iha.

Liña baixa tensaun km 1,5 ! Posto Administrativo Uatucarbau,

: Liña media tensaun km 10

Liña baixa tensaun km 7 ! Posto Administrativo Uatulari,

: Liña media tensaun km 30

Liña baixa tensaun km 25 ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 111 ! !


! ! ! Posto Administrativo Ossu,

: Liña media tensaun km25 Liña baixa tensaun km 20

Dadus husi EDTL Municipio Viqueque hatudu katak, husi Posto Administrativo 5 iha Municipio Viqueque, total uma kain hira mak hetan asesu ba eletrisidade mak hanesan tuir mai: 3.1. Posto Administrativo Viqueque Vila Posto Administrativo ida ne’e iha Suku 10: Suku 3 totalmente seidauk hetan enerjia eletresidade no Suku 7 asesu ona enerjia eletresidade mak hanesan Suku Uma Uain Leten, suku Maluru, Uam Uain Krai, Carau Balo, Uma Kiik, Bahalarauain, no suku Bilileoto, total uma kain hamutuk 1,756 (41%) maibe la hotuhotu hetan asesu enerjia eletresidade, tamba iha Aldeia sira husiSuku 7sira ne’e, balu hetan asesu enerjia eletresidade, maibe la’os uma kain hotu-hotu. Aldeia sira ne’ebe iha Vila laran, identifika katak uma kain hotu-hotu hetan ona enerjia eletresidade, maibe Aldeia ne’ebe iha foho, balu kumesa hetan ona enerjia eletresidade no iha Aldeia sanulu resin ida (11) mak seidauk hetan. Total uma kain husi aldeia 11 refere, nebe seidauk hetan asesu ba enerjia elektrisidade hamutuk 2,506 (59%) uma kain. 3.2. Posto Administrativo Ossu Posto Administrativo Ossu iha Suku 9: Suku 4 hanesan Suku Uaibobo, Uaiguia, Builale no Nahareca, totalmente seidauk hetan asesu enerjia eletresidade uma kain hamutuk 2,007 (64%) no Suku 5 sira seluk kuaze hotu-hotu hetan ona asesu enerjia eletresidade, tamba Suku sira ne’e ona asesu enerjia eletresidade to’o 36% (1,127 UK), hanesan Suku Uabobu, Ossu de Cima, Loihuno,Ossurua no Suku Uaruca. 3.3. Posto Administrativo Uatulari Posto Administrativo ida ne’e iha Suku 6: Suku sira ne’e totalmente hetan ona asesu ba

enerjia

eletresidade maibe total uma kain balu mak seidauk hetan asesu ba eletrisidade hamutuk 1,789 (52%) no total uma kain ne’ebe mak hetan asesu ba eletrisidade hamutuk 1,465 (48%). 4.4 Posto AdministrativoUatucarbau

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 112 ! !


! ! Posto Administrativoida ne’e iha Suku 6: Suku sira ne’e totalmente hetan ona asesu ba

enerjia

eletresidade maibe total uma kain balu mak seidauk hetan asesu ba eletrisidade hamutuk 849 (81%) no total uma kain ne’ebe mak hetan asesu ba eletrisidade hamutuk 650 (19%). 4.5 Posto AdministrativoLacluta Posto Administrativoida ne’e iha Suku 4: Suku sira ne’e totalmente hetan ona asesu ba

enerjia

eletresidade maibe total uma kain balu mak seidauk hetan hamutuk 1,004 (92%) no total uma kain ne’ebe mak hetan asesu ba eletrisidade hamutuk 89 (8%). Metas ba Eletrisidade No

Metas

Indikador

90% husi uma kain sira iha urbana sei hetan asesu ba linha electricidade ne'ebe seguru no sustentavel

Tinan ikus, 2016 iha Municipio Viqueque 75% husi uma kain 13.455 mak sei hetan asesu ba linha electricidade

Baseline valor Total uma kain nebe bazeia nian dadus hamutuk 13.455, 2013 populasaun nebe hetan energi electrica hamutuk uma ou 30.4%.

ba EDTL to'o tinan ona asesu kain 5298

! 4. TELEKOMUNIKASAUN Iha tempu modern agora, telekomunikasaun nu’udar fator importante, tamba ema bele hetan asesu ba mai liu husi liña telephone ou mos liu husi liña internet. Iha territoriu Timor Leste tomak, númeru kliente ne’ebe hetan ona asesu ba rede móvel no internet hamutuk 632.500 no kobertura ba populasaun por Volta husi 92% husi kobertura rede móvel no internet. Kobertura hirak ne’e, iha fatin 139 mak halo operasaun ho 2G no fatin 64 mak halo operasaun ho 3G. Kobertura ne’ebe ho 2G, hetan deit asesu ba rede móvel maibe lahetan asesu ba liña internet, mas kobertura ne’ebe ho 3G, bele hetan asesu ba rede móvel nomos ba liña internet. Maske Municipio Viqueque seidauk iha dadus konaba telekomunikasaun maibe fiar katak, Municipio Viqueque populasaun barak ona mak hetan ona asesu ba telekomunikasaun tamba iha Distritu Viqueque iha ona rede Timor Telecom no Telemor.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 113 ! !


! ! Metas Telekomunikasaun No. 1.

2.

Metas ba Periodu 2013 - 2030

Indicador

Baseline valor

65%Sei hetan asesu ba telemovel ne’ebé baratu no seguru ne’ebé fornese ba Viqueque oan sira Estudante Ensinu Basica no Sekondariu, pesoal saude profisional sira sei hetan asesu diak ba Internet no baratu no lais.

Tinan ikus 2016, 50% Viqueque oan sira hetan asesu telemovel baratu no seguru.

Eskola, Postu saude Klinikas sidauk hetan ligasaun Internet. Eskola, Postu saude Klinikas sidauk hetan ligasaun Internet. Estudante no Pesoal saude sidauk hetan asesu Internet.

Tinan ikus 2016, 15% Estudante Ensinu Basica no 20% Sekondariu, 40% pesoal saude profisional sira sei hetan asesu diak ba Internet baratu no lais.

C. PILARDEZENVOLVIMENTU EKONOMIA Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional ba dezenvolvimentu ekonomia fo sai katak: Pilár sentral ida husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional maka harii no halo manutensaun ba infra-estrutura sira ne’ebé importante no produtivu ba implementasaun husi planu ida ne’e, ita nia vizaun ba 2030 katak Timor-Leste sei iha ekonomia modernu ida ne’ebé diversifikadu, ho kualidade infra-estrutura ne’ebé aas inklui estrada, eletrisidade, portu sira no telekomunikasaun. Agrikultura ne’ebé subsistensia sei troka ho agrikultura komersiu no diak liu. Timor-Leste sei iha hahan rasik ne’ebé sufisiente no sei produz produtu agrikultura ba merkadu internasional inklui, hahan, animal, ai-fuan no modo sira no plantasaun sira seluk, inklui mos produtu sira husi parte floresta no peskas nian. Ho nune oras ne’e dadauk no ba future, dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste sei harii bazeia ba industria importante tolu: agrikultura, turismu no petróleu. Husi pilar sentral ba dezenvolvimentu ekonomia hanesan deskreve iha Planu Estratejiku Nasional (PEDN) hamosu analiza ba Forsa, Frakeza, Oportunidade, no Ameasa (SWOT) ne’ebé Distritu Viqueuqehasoru wainhira buka atu atinji vizaun husi PEDN maka hanesan tuir mai. 1. DEZENVOLVIMENTU RURAL Populasaun Municipio Viqueque hamutuk 70.234.00, ho nia 92.7 % ka ema 58.762 maka hela iha area rural no 8.1% ka ema 5,152 maka hela iha area Urbana. Maioria populasaun rural moris ihadefikuldade nia laran. Tamba ne’e governu iha politika atu dezenvolve suku sira. Maske politika govervu sei aplika ba ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 114 ! !


! ! suku tomak iha teritoriu nia laran, maibe governu mos se fo prioridades ba dezenvolvimentu rural. Ho razaun katak populasaun barak liu hela iha area rural. Ho nune politika governu ba dezenvolvimentu rural sei implementa liu husi programa balun maka hanesan tuir mai: Programa Miléniu Dezenvolvimentu Suku (MDGs suku), Programa Nasional Dezenvolvimentu Suku (PNDS), Agrobisnis, utilizasaun rai, dezenvolvimentu rural setor pribadu no dezenvolvimentu setor koperativas. 1.1. Programa Mileniu Suku Governu iha esforsu atu dezenvolve suku sira no liu liu suku sira iha area rural hodi hamosu Programa ida ba suku sira ho naran Objectivus Dezenvolvimentu Miléniu, neb’e hahú ona iha 2011. Liu husi programa ne’e, governu sei halo konstrusaun ba uma 5 ba kada aldeia. Uma sira ne’e sei hetan mos fasilidades bazikas hanesan enerjia solar ka eletrisidade ho be’e mos no saneamentu. Tuir dadus husi sensus populasaun no sensus uma kain 2010, hatudu katak hela fatin (uma) husi populasaun sira liu – liu komunidade iha area rural Municipio Liquiça iha kondisaun vulneravel tebes. Maioria uma sira iha area rural konstrue hodi materiais lokal maka hanesan; ai, bebak, au, tali-tahan no seluk tan. Tanba ne’e populasaun hein no laran metin ba programa Mileniu Sukuida ne’e hodi eleva sira nia kondisaun hela fatin tuir perspektivu husi objetivu dezenvolvimentu miléniu nian. Iha parte seluk governu mos defini ona programa ida ho hanoin atu aselera dezenvolvimentu iha baze liu husi Programa Dezenvolvimentu Suku (PNDS). Objetivu husi programa ne’e atu envolvekomunidades iha Aldeias atu partisipa direktamente iha sira-nia dezenvolvimentu rasik, tamba sira mak sei planeia, konstroe no jere sira nia infra-estruturas. Liu husi programa ida ne’e, sei providensia konsesoens (ka osan) ba komunidades suku nian, atu dudu dezenvolvimentu infra-estruturas, no hadi’a asesu ba servisus ho kria empregu iha suku laran. Governu dudu propgrama ida ne’e liu husi Ministeriu Administrasaun Estatal ho responsavel direta husi Secretariu Estadu ba Dezenvolvimentu Lokal. Programa refere sosializa ona ba entidade sira iha Municipio Viquequeno tama ona ba implementasaun. Ligadu ba programa ida ne’e maka iha fin de dezembru 2012 halo ona rekrutamentu ba Fasilitadores Tekniku Komunitaria iha sentru administrasaun Distritu nebe partisipa juventude sira husi Viqueque rasik. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 115 ! !


! ! 1.2. Agrobisnis Governu sei dudu no insentiva servisus agroindústrias nian iha areas rural. Maibe molok to’o ba etapa ida ne’e, etapa ba estabelese agroindútrias, uluk nanain governu kria politika hodi dezenvolve bisnis ki’ik sira (agrobisnis) iha areas rurais. Iha pratika, governu halo atidade bazikas prinsipais hanesan tuir mai: •

Halo estudus konaba merkadu (katak bele faan ka lae no presiza to’o hira)

Buka identifika katak iha korrespondênsia (ka relasaun) iha merkadu ka lae, hanesan atu fasilita entre sira nebe produz ho ida nebe faan

Dezenvolve estratéjias ba komersializasaun (konaba produtus sá-ida, nia kualidade, nia kuantidade no faan ba iha nebe)

Halo avaliasaun no planeamentu ba projetus insentivas

Formula polítika no hala’o advokasia

Fo formasaun no asistênsia téknika

Dezenvolve teknolojias no hadia produtus

Hatudu mekanismus atu hetan finansiamentu

Politika ida ne’e implementa mos iha Municipio Viqueuqe ho tipu pratika oi-oin. Iha pratika Municipio viqueque esforsu dezenvolve rekursus humanus, asistensia teknika, hala’o advokasia no buka meius oioin ba komunidade ka grupu sira oinsa bele hetan finansiamentu no inisia infra-estruturas bazikus. 1.3. Dezenvolvimentu Rural Sektor Privadu Iha Municipio Viqueque hahu buras sektor privadu nebe existe iha area rural. Tanba ne’e governu Municipio hamutuk ho parseiru dezenvolvementu sira hahu promove no dezenvolve dadauk sektor privadu iha area rural. Dezenvolvimentu rural sektor privadu maka hanesan mebel, ofisina motorizada sira, restourantes, alfaiate sira, kios no seluk tan. Desenvolvimentu rural sektor privadu nebe konsege identifika maka hanesan: 1). Mebel iha suku Macadiqui, Posto Administrativo Uatulari, 2). Ofisina motorizada iha suku beloi, 3). Restorante Finlos, 4). Restorante Moris Mesak, 5). Alfaiate iha area suku Beloi, Postu Administrativo Viqueque, 6). Kios iha nivel suku no aldeia sira, nst. Governu liu husi Sekretariu Estadu ba Apoiu no Promosaun ba Sektor Privadu liu husi Institutu Apoiu Dezenvolvimentu Emprezarial (IADE) hetan representasaun husi CDEs (Centru Dezenvolvimentu ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 116 ! !


! ! Empresarial) ne’ebe instala ona iha distritu sanulu resin tolu inklui mos Municipio viqueque, ba Asuntus promosaun, formasaun no kapasitasaun emprezarial ne’ebe fo biban atu promove emprezarius nasionais sira tantu emprezarius mikro, mediu no kiik inklui kooperativistas liu liu konaba sira nia profisionalismu ne’ebe fundamenta iha prinsipus kualidade no sustentabilidade. Tuir dadus nebe hetan husi Administrasaun Municipio liu husi departementu planeamentu/ DDO hatudu katak emprezarius lokal ne’ebe exista iha Municipio Viqueque hamutuk 121. Husi dadus emprezarius nebe iha hatudu katak iha total hamutuk 36 nebe lidera husi feto no 85 nebe lidera husi mane. Ho total ida ne’e maka durante ne’e compete liu husi programa dezenvolvimentu distritu (PDD) 2013. Governu sei nafatin kria politika oinsa fo apoiu ba kriasaun (ka estabelese) koperativas, hodi enkoraja kresimentu sektor privadu, iha áreas rurais, liu-husi finansiamentu inisial ida ho konsesoens ba formasaun, kapasitasaun no akompanhamentu ba koperativas sira ne’e. Aliña ho programa governu refere, Municipio Viqueque servisu hamutuk sosiedade sivil hanesan NGO no agensia dezenvolvimentu sira nebe existe iha Distritu Viqueque fo apoiu liu husi akompañamentu no apoiu tekniku. Dadus konaba ONG local mak hanesan; 1). NGO Toba Rai Metin, 2). Moris Mesak, 3). Asociação Vitima, nst. Total NGO lokal iha Distritu Viqueque hamutuk 20 (rua nulu) hodi organiza grupu sira estabelese koperativas. Involvimentu sosiedade sivil ba dezenvolvimentu koperativa iha Municipio Viqueque fokus liu ba kapasitasaun rekursus humanus no fo asistensia teknika. Oras ne’e dadauk, iha Municipio Viqueque existe koperativas ho tipu oi-oin. Iha koperativa konaba kreditu union, koperativas agrikultura, peskas, koperativa tais, no seluk tan (nst). Aleinde dezenvolvimentu koperativa nebe governu hala’o, servisu hamutuk sosiedade sivil iha parte kapasitasaun rekursus humanus no akompañamentu hodi fo asistensia teknika, governu Distritu rasik mos konstroe ona mini merkadu sira iha fatin estrategiku hodi fo espasu ba komunidade iha area rural sira bele faan sira nia produtus. 1.4. Dezenvolvimentu Setor Koperativa Governuliu husi Sekretariu Estadu ba Asuntus Koperativa halo esfosu hodi kria politika atu dezenvolve setor koperativas. Governu sei kontinua fo apoiu atu konstitue (ka estabelese) koperativas, hodi enkoraja kresimentu setor privadu, iha áreas rurais, liu-husi finansiamentu inisial ida ho konsesoens ba formasaun, ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 117 ! !


! ! kapasitasaun no akompanhamentu ba koperativas sira ne’e, inklui sosa no distribui ekipamentu ba grupu sira. Iha Municipio Viqueque existe duni kooperativas maibe nia andamentu la’o ho progresu ne’ebe difisil tebes. Kondisaun infrastrutura hanesan estradas, eletresidade, transportes, bee moos etc bele fo impaktu ba prosesu dezenvolvimentu setor kooperativa. Maibe esforsu husi parte setor privadu sira suporta husi Governu Lokal tenta nafatin hodi buka dalan oinsa dezenvolve ekonomia povu ki’ik sira nian liu husi kooperativa hanaran “Loja do Povu”. Oras nee iha Municipio Viqueque hahu harii dadaun Loja do povu balun ne’ebe ho naran Loja do Povu IRA LUKA (Posto Administrativo Viqueque), ida naran Loja do Povu MULTISETORAL(Posto Administrativo Viqueque), Loja do Povu CHAMAN (Posto

Administrativo Uatulari),etc. Loja do Povu hirak nee harii bazeia ba kooperativu sira nia maneira oinsa maneija sira nia buisnis liu husi dalan rua ida naran kooperativa konsumen no ida seluk naran kooperativa Kreditu (simpan Pinjam). Kooperativa Konsument halai liu sasan nesesidade bazikas (“SEMBAKAU”). Iha loja do Povu nee sira susi hodi hola sasan nesesidades bazikas sira husi ajente loja boot sira iha kapital hafoin fa’an fali ho presu ne’ebe laboot liu estandarte ne’ebe iha ona, atu nune’e bele suporta maluk buisnis kiik sira atu lapresija ba sosa sasan nebe dook husi sira nia sub distritu ka suku ka aldeia. Ohin loron sira mos harii ona assosiasaun ida naran Assosiasaun Jestores TL sentru iha Dili. Objetivu harii assosiasaun ida nee atu fo formasaun ba membru sira, halo estudus ka “penelitian” ba asuntus kooperativas iha rai laran, koleta dadus husi empreza ki’ik sira hanesan kios, lojas iha areia rural no areia urbana sira etc. Assosiasaun nia atividade hirak nee hetan suporta husi Ministerio MCI no Secretario de Estadu SEPFOPE. 2. AGRIKULTURA Planu Estrategiku Dezenvolvimentu Nasional defini vizaun ida nebe klaru konaba oinsa dezenvolvimentu setor agrikultura. Agrikultura ne’ebé subsistensia sei troka ho agrikultura komersiu no diak liu. TimorLeste sei iha hahan rasik ne’ebé sufisiente no sei produz produtu agrikultura ba merkadu internasional inklui, ai-hahan, animal, ai-fuan no modo sira no plantasaun sira seluk, inklui mos produtu husi floresta no peskas nian. Relasiona ho area potensial nebe mak iha, Governo implementa ninia plano politika liu husi Ministerio Agrikultura e Pescas hodi tau Diresaun ida iha Distritu nebe hanaran Diresaun dos Servisus da Agricultura e Pescas Distritu. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 118 ! !


! !

1.1 Produsaun Hare. Viqueque hanesan Municipio ida nebe ho nia luan 1.781 Km2 , iha Municipio Viqueque mos Ejisti Posto Administrativo Lima

(5) mak hanesan Posto Administrativo Viqueque, Posto Administrativo

Uatucarbau, Posto Administrativo Watulari, Posto Administrativo Ossu, Posto Administrativo Lacluta, ho luan ida neé Municipio Viqueque mos iha area potensial hanesan no area Fungsinaol, area pontensial mak hanesan area nebe mak potensial ba area natar nian hanesan; 11.659.35 Hektares, no Toos 16.326,14 Hektares, Aleinde ida neé iha mos area Fungsional nebe agora dadaun sai hanesan area ne’ebe proditivu mak hansan natar 4.891,81 Nebe produs hare 17.610,5 toneladas,total agrikultor nebe mak implementa natar mak hamutuk 1.871 ho ida hatudukatak kuaje 2,66 %. Produsaun hare tuir Posto Administrativo, bazeia ba dadus husi DSA-MAP Municipio Viqueque tinan 2012 mak hanesan ; o

Husi Posto Administrativo Viqueque total produsaun hare hamutuk 3,107.5 toneladas

o

Husi Posto Administrativo Ossu total produsaun hare hamutuk 630 toneladas

o

Husi Posto Administrativo Lacluta total produsaun hare hamutuk 149.1 toneladas

o

Husi Posto Administrativo Uatulari total produsaun hare hamutuk 4,320 toneladas

o

Husi Posto Administrativo Uatucarbau total produsaun hare hamutuk 1,846.4 toneladas

IRIGASAUN Bazea ba dadus aktual husi dirasaun agrikultura nebe maka existe iha Municipio Viqueuque hatudu mos dadus irigasaun iha area natar sira mak hanesan Irigasaun semi teknik ho total 59, irigasaun tadisional hamutuk 264, no irigasaun teknik hamutuk 1. Ho nune irigasaun iha Municipio Viqueque ho total hamutuk 324 irigasaun, no estabelese ona WUA hamutuk 2 mak organizado, hanesan WUA bebui iha Posto Administrativo Uatulari, no WUA Baidubu iha Posto Administrativo Uatucarbau. Produtu prinsipal ba agrikultores iha Posto AdministrativoViquequemaka hanesan; hare, batar, aifarina, modo,kafe no nu’u.Dadus husi sensus populasaun no uma kain 2010 hatudu katak uma kain kuaze 70%

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 119 ! !


! ! maka produz batar, 65.5% maka produz aifarina, 52.0% maka produz modo, 50.1% maka produz kafe no 4.9% maka produz hare. 2.2. Produsaun Batar Viqueque hanesan unicipio ida nebe ho nia luan 1.781 Km2, iha Municipio Viqueque mos existe area nebe potensial batar iha Posto Administrativo Lima (5) nia laran maka hanesan Posto Administrativo Viqueque, Posto Administrativo Uatucarbau, Posto Administrativo Watulari, Posto Administrativo Ossu, Posto Administrativo Lacluta. Vida moris populasaun iha Municipio Viqueque laos depende ba natar deit maibe halao mos aktividade halo toos. Total populasaun nebe maka halo toos iha distritu Viqueque hamutuk ema 3,641 okupa toos 871. Ida ne’ehatudu katak kuaje 23,922 % husi populasaun iha Municipio Viqueque mak moris ho toos. Area nebe potensial ba hamutuk 844,15 hektares. Ho areal potensia nebe iha konsege produzn batar hamutuk 1,350.6 toneladas. Esforsu individu no kolektivu nebe lidera husi Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP), Ajensia Dezenvolvimentu Internasional no ONG lokal sira implementa ona atividade balun hodi hasae produtividade sektor hotu-hotu iha agrikultura nian. Iha rezultadu balun nebe diak atinji ona durante ne’e, maske rekoñese katak rezultadu nebe iha seidauk maximu no seidauk atinji objetivu prinsipal.

2.3. Pekuaria Área pekuaria hanesan mos área ida iha setor agrikultura ne’ebe vantajen bot tebtebes atu hasae rendimentu familiar no hasae kresimentu familiar liu husi produsaun balada sira-nian. Hanesan ema hotu hatene,katak Timor Leste nudar nasaun neebe foin harii, ho nia populasaun ne ebe maioria moris husi vida agrikultura, inklui mos hakiak balada sira. Iha Timor Leste, seksaun pekuaria sai nudar seksaun ne’ebe iha valor ekonomiko boot tebes no kuaze familia hotu hakiak valada, komesa husi sira ne ebe moris nu udar agrikultor iha knua sira to o sira ne ebe moris iha sidade. Nune e mos objetivu hakiak iha oioin, rezerva ba bainhirapresiza osan derepente, ba ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 120 ! !


! ! atividade ritual ruma, sai mos hanesa atividade negosiu nian, maiske nia sistema hikiak seidauk dezenvolve ho diak bainhira kompara ho nasaun sira seluk ne’ebe dezenvolvidu ona. Ho ida ne e ministerio da agrikultura e peskas liu husi sekretaria estadu pekuaria e veterinaria, establese ona seksaun ne ebe toma responsablidade ba servisu pekuaria mak hanesan tuir mai ne e: 7. Seksaun produsaun animal responsablidade, maka haha’e kuantidade no kualidade balada liu husi sistema hakiak intensivu. Iha parte ida ne’e, involvimentu seksaun produsaun animal maka hanesan; " Forma grupu komunidade hodi hakiak animal " Promove no habelar hakiak animal uza sistema luhan " Promove, habelar no hakbi’it selesaun fini " Faselita treinamento, formulasun hahan, ne’ebe konaba oinsa atu fo hahan ho kuantidade ho mos kualidade ne’ebe sufsiente ba animal ida atu bele moris no bele fo produsaun, gestaun kona ba oin sa sulan,hamos (luhan animal) 8. Seksaun saude animal " Establese klinika saude animal iha nivel Municipio no Posto Administrativo " Halao kontrolu(gestaun) ba moras animal, tratamentu no vasinasaun 9. Seksaun agrokomersiu, " Establese uma matadoru " Formasaun kona ba paska panen, orienta ba merkadoria (marketin) " Establese posto tranzitu animal oinsa atu kontrola sirkulasaun animal 10.

Seksaun laboraturium " Halao survey kona ba moras animal " Foti sampel ba moras " Halao analiza ba moras animal

11.

Seksaun karentina

Halao kontrolu ba exportasaun no inportasaun animal, idenfika no prevene ba balada ne’ebe hetan infeksaun moras hodi fo impaktu bo’ot ba ekonomia no bele da’it ba ema mak hanesan: Flu burung ba manu, Rabies ba assu, Antrax ba bibi, karau no fahi no mos Brucellosis ba karau vaca no fahi. Iha parte desenvolvimentu setor pekuariu defini mos Limitasoens balun nebe propoen hanesan tuir mai: ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 121 ! !


! ! o

Hakiak animal nain sira lokal nian sei halao tuir dalan tradisional (aberta no namkari iha fatin barak) no seidauk orienta ba markadu;

o

Falta ka ausensia husi legislasaun no regulamentu konaba saude publiku veternariu no moras hosi animal ba ema (zoonotic);

o

Falta konesementu konaba jestaun pekuaria no atendementu regular ba moras animal;

o

La iha/falta kultivu ai-horis matak iha forma hanesan du’ut no ai-tahan matak hosi kultivador sira (sei depende ba natureza);

o

Seidauk existe instituisaun finanseiru atu fornese mikro–finansa ba hakiak animal na’in sira;

o

Disponibilidade bee no infra-estrutura Estrada ba distribuisaun produsaun pekuaria sei do’ok hosi adekuadu;

o

Kapasidade rekursu umanu (estensionista pekuaria) sei limitadu iha kualidade no kuantidade no mos sira nia disponibilidade atu ba servisu iha nivel sub distrito;

o

Fraku iha papel ajensia estensaun nian nebe fornese asistensia no konsellu;

o

Lahatene konaba saude animal his sosiadade/ema hakiak animal sira (prevensaun no kurativu ba moras pekuaria nian);

Bazeia ba dadus husi DSA-MAP, potensia animal iha Municipio Viqueqeu mak hanesan; karau vaca hamutuk 23.389, karau timor hamutk 25.206, Hahi 36.353 no Manu hamuruk 90,000. Municipio Viqueque iha potensia bo’ot iha area pecuaria. Viqueque riku ho animal hanesan karau timor, karau baka, bibi, bibi malae, fahi, manu, kuda, no animal seluk. Aleinde animal hanesan riku soin agrikultura nian nomos animal hanesan riku soin kultural, sosial no mos ekonomia. Iha familia sira MunicipioViqueque nian, iha uma kain ida idak sempre hakiak animal. Ida ne’e sai hanesan lisan/ tatoman ba Viqueque oan sira ba vida agrikultura. 2.4. Peskas. Municipio Viqueque iha potensia bo’ot ba rekursu kostais nian. Ho area kostal nebe bo’ot fo mos posibilidade ba aproveitamentu moris diak povu nian. Tamba ne’e governu liu husi sektor agrikula Municipio halo esforsu balun hodi esplora rekursus kostais nebe iha. Investimentu governu nebe halo oras ne’e daduk orienta mos ba iha area peskas. Investimentu direta nebe inisia husi parte governu liu husi oferese treinamentu no halo mekanismu akompañamentu ba peskadores sira, fo apoiu ekipamentus peskas nian, introduz teknolojia bazikas no ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 122 ! !


! ! promove partisipasaun sektor privadu ba dezenvolvimentu sektor peskas nian. Maibe Sub sektor ida ne’e seidauk iha balansu diak nudar potensia agrikula hanesan potensia ekonomia distrito liu-liu rendimento ba familia peskadores sira. Iha identifikasaun potensia peska tasi mane parte soul, Posto Administrativo Uatucarbau,Uatulari,no Posto Administrativo Viqueque,hare ba potensia peskas nebe mak iha total Pescador hamutuk 294 pesoas, aleinde ida ne iha mos akipamentos peskasnian hanesan redi no makina jonson nian hamutuk 37 no ketintin hamutuk 27.laos deit ba potensia tasi nian maibe iha mos potensia aquila maioria iha parte foho iha Posto Administrativo Ossu, Lacluta, Uatulari, No Uatucarbau ho total aquidor hamutuk 124 pesoas , no be’e moris nian hamutuk 176 no kolam ikan hmutuk 174. Ba fatin hirak ne’e mak identifika hanesan maioria populasaun balun moris depende ba seitor peska maibe kondisaun seidauk hatudu moris diak nudar peskador. Tuir tabela iha leten hatudu katak oras ne’e dadaun Agrikultur distritu halao ona pailotu ba Aquikultura iha Posto Administrativo tolu (3) hanesan Posto Administrativo Ossu,Uatulari, Uatucarbau, nebe ho nia potensia kada suku 10 x 20, Posto Administrativo Ossu mak iha Suku Waigia, fatin larihutu, Suku loihunu fatin Loihunu fatin ida ne sai hanesan fatin ba veveirus, no Ossu de Cima fatin Ossu de Cima, Posto Administrativo Uatulari Suku Macadiki, fatin Edimau, Suku babulu, fatin babulu, oras ne’e dadaunfunsiona hat (4) ho diak no ida (1) la funsiona hanesan iha suku Ossu de Cima, hototal potensia 10x 20 ho potensia Aquikultura nebe mak hakiak deit ikan ho tipu rua deit ha nesan Ikan Mas no Nila. Aliende ida ne’e, kolom ikan hirak ne’e hetan veiveirus husi sentru viveirus iha Loihunu,Suku Loihunu Posto Administrativo Ossu. 2.5. Plantas Industria no Agro-komersiu. Iha potensia plantasaun ne’ebe bele sai hanesan plantasaun industria ne’ebe bele rezulta potensia ekonomia bo’ot nomos posibilidade eksportasaun. Potensia plantasaun industria seidauk hamosu interese husi populasaun Viqueque, dala ruma sai hanesan ameasa bo’ot tamba sistema agrikultura tradisional ho sistema subsistensia dere ka ta’a ai, sunu. Aleinde ida ne’e iha ai oan nebe produs ona hanesan Nu’u, kami.I no Kaizu no seluk tan nebe sidauk identifika hanesan kulu Aita. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 123 ! !


! ! 2.6. Floresta. Municipio viqueque ho area nebe luan konserva hanesan area floresta liu – liu iha parte foho no foho lolon sira. Area floresta existe iha sub Posto Administrativo Viqueque, total hamutuk area floresta mak 72,529. 83, aleinde ida ne’e halo ona mos reflorestasaun hamutuk 312,000 hektares, ho esforsu rehabilitasaun nebe mak iha ona konsege rehabilita ona iha tinan 2011 hamutuk 20,000 no 15,000 iha tinan 2012 no iha tinan 2013 hamutuk 15,000 bazea area floresta nebe mak iha, iha mos area floresta metin hamutuk 34,658.37 Hektares no area floresta nebe la metin hamutuk 37,871.46 hektares. Aliende ida ne’e iha mos area pretezida hanesan iha Posto Administrativo Ossu, nebe ho floresta protezida hanesan Mundu Perdidu, Builo, Laritame, no Posto Administrativo Lacluta Aitana,no Bibileo no iha iha Uatucarbau ho Uatulari mak Bina Bura Bo,o. Ai horis tipu floresta nebe existe iha Municipio Viqueque maka hanesan, na’a, nitas, bubur, kakeu, Auu, Ailis no seluk tan. Maske Municipio Viqueque tomak sai hanesan area florestal maibe Governu liu husi Sub Sektor Floresta esforsu nafatin atu la’os proteze deit ai horis nebe iha maibe nafatin halo buka atu aumenta no multiplika liu husi programa kuda ai oan. Esforsu governu Distritu ba atividade refere hahu husi programa halo viveirus, kria grupu florestal no hala’o atividade kuda ai oan.

( Metas(ba(Agrikultura(( No

Metas Kria spasu servisu/Konstroi edificio foun DSA – MAP iha capital Municipio

Indikador 1) Utilija hela uma antiga Indonesia nia tempo (rua) sai hanesan eskritorio iha capital Municipio Viqueque

Baseline valor 1)Total fungsionario 136 pesoas kompostu husi Departemento 3. Feto 9 pesoas, mane 129 pesoas

50 % husi populasaun moris iha vida agrikultura sei hetan kapasitasaun kona ba gestaun .

2) Total populasaun Municipio Viqueque 73.768 pesoas, Agrikultor Aktivo 26.689 ( Feto ho Mane )

Husi 80 % populasaun Distritu Viqueque moris iha vida agrikultura, iha deit 36,18 % maka ativo iha produsaun Agrikultura ho produsaun ki,ik

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 124 ! !


! ! Loke luan tan area Agrikultura/ ekstensifikasaun agrikultura. Natar 8. 000 Ha. To,os 2 000 Ha

3) Area potensial ba Natar 11.659,35 Ha To,os 16.326,14

Utilija sai area fungsional, Natar 4.891,81 Ha, To,os 844,15 Ha

Konstroi uma paragen traktor iha Posto Administrativos 5

4) Iha ona centru manutensaun ba traktor bo,ot ida

Total traktor bo,ot 38 unidade sei halao operasaun kada tinan iha sub Distrito

Hasae produktividade Hare ba 3,0 ton. Ho produsaun Hare 24.000 Ton Hasae produktividade Batar 2 Ton ho produsaun 4.000 Ton Hasae produsaun no produktividade Hare liu husi ekstensifikasaunagrikultura.

5) Introdus ona teknologia ICM, SRI ho Hibrida 6) Introdus ona (PAD) kuda Batar

Produktividade 2,9 ton. Total produsaun 4.214,064 Ton Produktividade 1,5 Ton. Total produsaun Batar 1.134, 22 Ton produsaun menus impaktu husi Irrigasaun semi teknik ( A,at todan no kman), Irrigasaun tradisional Produsaun; Karau Timor 25.206 kbs Karau Vaka 23.389 kbs Fahi 36.353 kbs Total peskador nebe rejisto ona 294 pesoas, matrikulasi ba verro ho makina; a. Jonson 37 unidade b. Ketintin 27 c. Aquiqultor 124 pesoas, ho kolam ikan 174 Produs ona ikan tasi ___Ton. Iha ona plantasaun Nu’u 3.954,8 Ha Kafe 73,75 Ha Cokolate 243,75 Ha Kazu 61,3 Ha Official Floresta 4 pesoas, Guarda Floresta 5 pesoas ho kordenador Distritu 1 pesoas. Floresta metin 34.658,37 Ha. Floresta lametin 37.871,46 Ha. Deflorestasaun 31.000 Ha. Area protezidas 5. Reboisiasaun apoio ona 50.000 A’I oan ba komunidade e kuda iha rai komunidade 50 Ha.

Aumenta produsaun husi kriasaun animal nebe estabelese ona/ kresimento animal 20 %.

7) Konstroi ona Irrigasaun teknik 1, Semi Teknik 59 husi (OGE), Irrigasaun tradisional 264 8) Estabelese ona kriasaun animal; Karau Timor, karau Vaka ho fahi

Aumenta produsaun ikan hodi assegura 50% husi total populasaun Municipio Viqueque bele assesu bah an ikan kada fulan.

9) Estabelese ona matrikulasaun ba peskador no apoio material peskas ba peskador.

Aumenta 50% area plantasaun husi area plantasaun nebe estabelese ona.

10) Estabelese ona plantasaun A,I horis; Nu’u, Kafe, Cokolate ho Kazu

Mantein patroilhamento ba area protezida, Floresta metin, Floresta la metin, Aumenta/Rekrutamento ba Guarda Floresta, apoio 250.000 pes A’I oan ba komunidade/ uma lulik 100 iha Municipio Viqueque hodi kuda iha rai partense uma lulik

11) Stakamento Official floresta iha Municipio no Guarda floresta iha Sub Municipio hotu iha Municipio Viqueque laran tomak. Municipio Viqueque iha; Floresta metin, Floresta lametin, area protezidas no akuntese mos deflorestasaun

! 3. TURISMU Promosaun no dezenvolvimentu turismu sai nudar prioridade nasional ida, nebe aas iha planu dezenvolvimentu estratejiku iha area estratejiku ba investimentu no kresimentu (Primeiru Ministru, 2010). Nudar aprezenta iha sesaun Kapital Sosialida ne’e liu–liu iha parte eransa kultural, klimatika Viqueque, tasi ibun nebe furak no fatuk ruin sira hametin ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 125 ! !


! ! sintidu paizajem turistika nebe sai mos rekursu signifikante ba futuru rendimentu Municipio nian. Pozisaun Viqueque rasik hatudu katak. Metas Konaba Turismu S.N. 1.

Metas PEDN Indicador Sei identifika pakote turistika ida ne’ebé Iha tinan ikus 2016 ba oin komprensivu iha ,garantia katak, fatin Viqueque tomak. ne’ebe identifika ona hanesan fatin turistika ida ne’ebe komprensivu iha Municipio Viqueque tomak

Baseline valor Fatin potensial ba pakote turista ne’ebé komprensivu iha Viqueuqe Fatin Potensial sira: Atraisaun ba Turista: 1. Paseiu fatin Suku Ira Bin de Baixu ( Be’e Matan Ira bin) Posto Uatucarbau 2. Paseio fatin Be Manas Posto Administrativo Viqueque 3.Paseio fatin Gas Posto Uatulari 4. Igreja Katolika iha Posto Ossu

4. INVESTIMENTU SETOR PRIVADU Iha Municipio Viqueque existe mos investimentu ne’ebe mai husi setor privadu sira nebe koñesidu hanesan emprezariu. Atualmente emprezariu Municipio Viqueque klasifikadu ba tipu kontrusaun, tipu transporte, tipu negosiu no tipu restaurante. Empreza nebe kasifikadu ba tipu iha konstrusaun fiziku mak hanesan estrada no ponte sira, konstrusaun uma, irigasaun no kanalizasaun. Investimentu setor privadu iha parte transporte, maioria hala’o operasaun iha transporte terrestra, maka hanesan mikroletas no “anguna”. Sira nebe klasifikadu nudar emprezariu iha tipu negosiu maka hanesan loja no kios. Sira ne’ebe konsidera ba tipu restaurante maka restaurante no kafetaria. D. ANALIZA SITUASAUN IGUALDADE GENERU Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (2011-2030) fo sai katak “Atu Timor-Leste bele atinji potensia ne’ebé boot, ita nia oan mane ho feto sira tenke bele partisipa ho hanesan iha ita nia sosiedade.” Ida ligadu ho Vizaun husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional ba igualdade jéneru nebe maka hanesan: ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 126 ! !


! ! “Timor-Leste sei sai sosiedade ida ne’ebé justu ne’e sei valoriza, dignidade humanu no direitu feto sira, proteje no promove liuhusi lei no kultura.” Ho nune Municipio Viqueque presija esforsu a’an atu organiza fo hakbit feto sira liu liu feto iha area rural hodi halo ekelibriu ba partisipasaun feto no mane nebe hanesan iha dezenvolvimentu Municipio. Igualdade entre jénerus, prinsípiu ida nebé konsagra (hakerek) tiha ona iha ita nia Konstituisaun, no presiza sai hanesan tema sentral, iha Governu nia desizoens no iha nia programas hotu hotu atu feto sira mos bele iha ona autonomia (ka kbit rasik). Governu sei garante nafatin esforsus tomak, nebé assegura igualdade de direitos ba feto, adultas ka foinsa’e sira, ajuda alivia pobreza iha feto sira nia let, aborda assuntu diskriminasaun kontra feto, iha nível saúde no edukasaun no ajuda erradika (ka halakon) violênsia doméstika. Governu sei garante katak, assuntu igualdade jéneru sei hetan fatin atensaun iha inisiativas, iha reunioens no iha planeamentu, ba administrasaun governamental tomak. Sei fó nafatin kontinuasaun ba inisiativa Abordajem Integrada ba Jéneru, nebé habelar tiha ona ba órgauns hotu hotu iha Ministérius no Sekretariu Estadu sira, no sei fó prioridade de atensaun ba Ministérius boot 4 (hat), hanesan Agrikultura no Peska, Saúde, Edukasaun no Justisa. Sekretaria Estadu ba Promosaun Igualdade sei kontinua promove enkontrus regular ho grupu traballu ba jeneru, husi nivel nasional ba Municipal, no iha estadu nia instituisoens ida idak. Abordajem Integrada do Jéneru sei sai mós tema ida, iha definisaun ba prioridades nasionais, iha implementasaun Planu Estratéjiku de Dezenvolvimentu, iha planeamentu anual no iha alokasaun respektiva fundu, nebé sensível ba jéneru, iha Orsamentu Jeral Estadu nian, nuné mós atu halo monitorizasaun ba atividades, ne’ebe liñas ministeriais sira sei implementa.Violênsia ho baze Jéneru, buat ida ke sosiedade livre no tolerante labele aseita, tamba né maka, governu sei dezenvolve assoens fortes atu rezolve problema ida né. Tamba violênsia ba feto, maka sai ‘tipu violênsia’ ida nebé tama barak liu iha polísia, governu sei fó prioridade atu implementa ajenda polisiamentu abranjente ida, inklui formasaun ba ajentes kona ba protesaun, prevensaun no asistênsia. Governu sei aumenta tan esforsus, atu fornese akonsellamentu ba vítimas violênsia doméstika nian, atu aumenta kbit iha sistema justisa, hodi bele julga perpetradores (ka sira nebé komete krime), no atu alarga ka habelar servisus humanitárius no saúde nian, hodi proteje vítimas sira. Governu sei alarga númeru SentrusApoiu ba vítimas husi violênsia ho baze ba jéneru, iha país tomak, atu bele presta kuidadus no fó ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 127 ! !


! ! apoiu nebé vítimas sira presiza. Governu sei aumenta mós sesões, ba formasaun no informasaun, ba xefesuku no xefe aldeia sira, kompera hamutuk ho Polísia Nasional Timor-Leste nian. Aleinde ida ne’e, Governu mos sei promove kampaña informasaun ba públiku, iha Municipio 12, atu disemina mensajens kona-ba Polítika de Tolerânsia Zero, ho relasaun ba violênsia kontra feto (foin-sa’e no kiikoan) sira, iha eskola no iha uma. Governu sei kontinua promove konseitu ‘Casa Segura’, liuliu ba feto-oan sira, iha zonas rurais. Secretaria Estadu ba Promosaun da Igualdade sei dezenvolve asoens konkretas, atu reforsa implementasaun ba Lei kontra Violênsia Doméstika, hodi hala’o sosializasaun nebe’e di’ak konaba lei ne’e, no implementasaun ba Planu Assaun Nasional konaba violênsia bazeada ba jéneru no violênsia doméstika. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (2011-2030) fo sai katak “Atu Timor-Leste bele atinji potensia ne’ebe boot, ita nia oan mane ho feto sira bele partisipa ho hanesan iha ita nia sosiedade.” Nune’e mos liga ho vizaun husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional konaba igualdade jéneru hateten katak: “Timor-Leste sei sai sosiedade ida ne’ebe justu ne’ebe sei valoriza, dignidade humanu no direitu feto sira, proteje no promove liuhusi lei no kultura”. 1. IGUALDADE GENERU MUNICIPIO VIQUEQUE Hanesan konsagra ona iha konstituisaun RDTL konaba igualdade jeneru. Katak feto ho mane iha direitu hanesan. Promosaun igualdade jeneru bele hare iha: 1). Artigu 16 numeru 1 nebe kulia katak“ Sidadaun hotu- hotu hanesan iha lei nia oin, no mos iha direitu no obrigasaun hanesan”. 2). Iha Artigo 17 mensiona konaba “feto no mane iha direitu hanesan iha moris familia, kultural, sosial ekonomiku no politika nia laran”. Bazeia ba artigu 16 no 17 husi Konstituisaun RDTL signifika katak feto no mane iha direitu hanesan ba moris diak no hetan tratamentu hanesan iha publiku. Konaba analiza situasaun jeneru Municipio Viqueque hatudu katak total populasaun tuir sensus populasaun no uma kain 2010 maka numeru populasaun hamutuk 70,036 habitantes. Husi Numeru ida ne,e konsiste husi populasaun mane hamutuk 34,976 ka 49,94% no total populasaun feto hamutuk 35,060ka 50,05%. ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 128 ! !


! ! Hare husi parte uma kain maka total uma kain Municipio Viqueque hamutuk 13,807 uma kain. Husi total uma kain existe iha Municipio Viqueque, maka uma kain nebe lidera husi feto hamutuk 1,313 seraka uma kain nebe lidera husi mane hamutuk 11,494 xefe familia.

Tabela 25: Total uma kain no populasaun iha Posto Administrativo Viqueque Populasaun Municipio , Posto Administrativo, Suku

Uma kain Area kilometr o /Sq.km

Densidade

Pribadu Xefe uma kain mane

Total

Mane

Feto

Rasio seksu

Viqueque

24.387

12.352

12.035

102.63

610.90

39.92

4.616

3.901

715

Uma wain Craic

2.787

1.434

1.353

105.99

16.12

172.93

492

418

74

Bahalarauain

2.721

1.433

1.288

111.26

122.75

22.17

556

493

63

Uma Quic

1.678

829

849

97.64

50.18

33.44

286

245

41

Bibileo

4.085

2.094

1.991

105.17

94.83

43.08

811

685

126

Watu Dere Uai Mori

1.455 897

704 451

751 446

93.74 101.12

35.81 26.72

40.63 33.57

333 172

262 143

126 29

Caraubalu

6.272

3.182

3.090

102.98

83.38

75.22

997

822

175

Uma uain Leten

1.542

740

802

92.27

47.52

32.45

352

284

68

678

343

335

102.39

14.15

47.91

134

117

17

2.272

1.142

1.130

101.06

119.44

19.02

483

432

51

Maluro Luca

Total

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 129 ! !

Xefe uma kain feto


! !

Tabela 26:Total uma kain no populasaun iha Posto Administrativo Lucluta Populasaun! Municipio,! Posto! Administr ativo,! Suku!

Uma!kain!

!

Pribadu! Total!

Mane!

Feto!

Rasio! seksu!

Area! kilometro! /Sq.km!

Densidade!

!

Total!

Xefe!uma! kain!! mane!

Xefe! uma! kain! feto!

Seluk!

LACLUTA!

5.853!

2.986!

2.867!

104.15!

416.54!

14.05!

1.093!

971!

122!

2!

Laline!

2.604!

1.329!

1.275!

104.24!

212.71!

12.24!

494!

445!

49!

]!

Uma!Tolu!

1.334!

661!

673!

98.22!

15.18!

87.87!

264!

223!

41!

1!

Ahic!

436!

220!

216!

101.85!

151.81!

2.87!

100!

93!

7!

]!

Dilor!

1.479!

776!

703!

110.38!

36.84!

44.15!

235!

210!

25!

1!

Total

Xefe uma kain mane

Xefe uma kain feto

Seluk

Tabela 27.:Total uma kain no populasaun iha Posto Administrativo Uatu Carbau Populasaun Municipio, Posto Administrativ o, Suku, Suku

Uma kain Pribadu

Total

Mane

Feto

Rasio seksu

Area kilometro /Sq.km

7.212

3.523

3.689

95.50

131.66

54.78

1.499

1.239

260

-

2.531

1.276

1.255

101.67

24.68

102.55

491

427

64

-

Irabin de Cima

4.99

214

285

75.09

13.18

37.87

99

84

15

-

Uani Uma

1.325

652

673

96.88

25.70

51.56

260

216

44

-

Afaloicai

2.159

1.047

1.112

94.15

39.79

54.26

513

399

114

-

Bahatata

150

81

69

117.39

11.37

13.19

31

28

3

-

Loi Ulu

548

253

295

85.76

16.94

32.35

105

85

20

-

UATUCARB AU Irabin de Baixo

Densidade

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 130 ! !


! !

Tabela 28:Total uma kain no populasaun iha Posto Administrativo Ossu Municipio, Posto Administrativ o , Suku

Populasaun

Uma!kain Pribadu

Area! kilometro! /Sq.km

Densid ade

Total

Xefe!uma! kain!!mane

Xefe!uma! kain!feto

Seluk

Total

Mane

Feto

Rasio! seksu

15.612

7.623

7.989

95.42

427.17

36.55

3.134

2.503

631

15

17

7

10

70.00

24.58

0.69

4

2

2

]

Builale

2.244

1.113

1.131

98.41

31.29

71.73

390

330

60

11

Nahareca

1.929

924

1.005

91.94

39.76

48.52

490

372

118

]

Ossu!de!Cima

6.220

3.031

3.189

95.05

142.21

43.74

1.162

914

248

4

Uaigia

1.126

571

555

102.88

18.20

61.87

243

205

38

]

Usso!2

563

270

293

92.15

4.92

114.46

108

87

21

]

Loi]Huno

1.576

782

794

98.49

37.44

21.46

297

255

42

]

Uabubo

852

411

441

97.20

25.76

33.07

179

140

39

]

Liaruca

1.085

514

571

90.02

67.01

16.19

261

198

63

]

OSSU Uaibobo

Tabela 29:Total uma kain no populasaun iha Posto Administrativo Watulari Populasaun Posto Administrativo

Suku

Total

Mane

Feto

Uma!kain Pribadu

Rasio! seksu

Area! kilometro! /Sq.km

Densid ade

Total

Xefe!uma! kain!! mane

Xefe! uma! kain!feto

Seluk

WATULARI

16.972

8.492

8.480

100.14

294.13

57.70

3.465

2.880

585

6

Macadique

3.901

1.930

1.971

97.92

24.06

162.16

812

650

162

2

Uaitane

2.154

1.081

1.073

100.75

41.65

51.72

427

363

64

1

Matahoi

3.108

1.529

1.579

96.83

12.25

253.74

627

503

124

2

Vessoru

1.799

897

902

99.45

39.25

45.83

367

305

62

1

Babulo

4.531

2.311

2.220

104.10

79.71

56.84

880

759

121

]

Afaloicai

1.479

744

735

101.22

97.21

15.21

352

300

52

]

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 131 ! !


! !

Husi hanesan propoen iha tabela ida ne’e hatudu katak total uma kain nebe lidera husi feto hamutuk 1,405 serake uma kain nebe lidera husi mane hamutuk 5,885. Kuaze maioria populasaun Municipio Viqueque hela iha area rural, por volta de 86,50% husi numeru populasaun maka iha. Nune hatudu katak populasaun nebe hela iha area rural ho nia total 70,036 habitantes. Ho indikador ida ne’e, hatudu ba ita katak maioria feto hela iha area rural. Feto sira iha Municipio Viqueque involve ba servisu agrikultura. Tamba ne’e governu distrital hamutu ho parseiru desenvolvimentu sira organiza feto sira atu involve iha vida ekonomia. Feto barak maka iha involve aa’an iha grupu kreditu (grupu simpan pinjam), grupu fila liman no aktividades produktivus sira seluk. Involvimentu feto Municipio Viqueque ba iha vida politika la’o ho diak. Faktus hatudu ba nivel lokal deit, lideransa komunitariu husi 35 suku (nudar Xefe suku), iha liderana suku 1 (ida) maka suku Afloicai ke lidera husi feto.

E. ANALIZA SITUASAUN MUDANSA KLIMATIKA Mudansa iha elementus klimatikus ne’ebe kompostu husi mudansa iha udan been nia lala’ok, mudansa iha anin no mos mudansa iha temperatura ne’ebe muda a’an iha tempu naruk nia laran. Ezemplu; Uluk iha tempu avon sira uda sempre mai normal maibe tanba mudansas klimatikas, tempu udan agora lao la normal. Lalaok udan normal sempre akontese iha fulan Dezembru to’o iha fulan Abril.

Impaktu Mudansa Klimatika Iha Timor Leste

Anin Makas hodi estragos plantasaun nsst

Evaporasaun sae Makas (Afeita be’e matan barak mak menus)

Udan Been

Bailoron Naruk

(El Nino)

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 132 ! !


! !

Situasaun klima Iha Municipio Viqueque Udan tinan 2000 (mm)

SITUASAUN AI-HAN Iha tabela tuir mai ita bele identifika katak area potensial ai-han liu liu konaba batar iha Municipio Viqueque por volta de 12,500 Ha ho nia area kultiva hamutuk 1,676 Ha. Estimasaun final produsaun batar epoka premeiru tinan 2015 hetan ameasa husi mudansa klimatika. Husi dadus nebe apresenta iha tabela tuir mai hatudu katak iha epoka primeiru husi tinan 2013 Municipio Viqueque hetan impaktu makas husi mudansa klimatika. Iha tabela ida ne’e hatudu katak produsaun batar iha Municipio Viqueque infrenta problema ho faktus katak husi dadus area kultiva maka total area nebe hetan estragus husi inundasaun hamutuk 125Ha. Ho nune total produsaun nebe hetan estragus husi inundasaun refere hamutuk 304 ton.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 133 ! !


! ! Tamba ne’e bele justifika katak impaktu husi inundasaun ba produsaun batar iha Municipio Viqueque makas tebe-tebes nebe define ninia mekanismu atu protese segura ai-han iha Distritu ida ne’e.

Tabela 30: Produsaun batar iha Municipio Viqueque hetan impaktu husi mudansa klimatika

Municipios

Area Potensial (Ha)

Area Produtividade Kultivasaun (ton/ha) (Ha)

Total Produsaun (T)

Aileu Ainaro Baucau Bobonaro Covalima Dili Ermera Lautem Liquica Manatuto Manufahi Oecusse Viqueque

13,000 9,000 16,000 25,477 56,113 3,200 6,126 20,000 5,000 19,896 10,000 19,435 12,500

1,282 794 2,315 1,795 4,434 1,520 4,057 7,932 2,497 905 1,203 8,495 1,676

1.89 2.65 2.64 1.7 2.18 3.91 1.42 3.51 3.06 3.53 2.92 1.49 2.8

2,423 2,104 6,112 3,052 9,666 5,943 5,760 27,841 7,641 3,195 3,513 12,658 4,693

TOTAL

215,747

38,905

2.43

94,600

Total Area Estragus husi Inundasaun (Ha)

Total Produsaun Estragus husi Inundasaun (T)

Estimasaun Produsaun Final (T)

0.5

1

1,207

2,935

0.25

1

125

304

2,423 2,104 6,111 3,052 6,731 5,943 5,760 27,841 7,641 3,195 3,513 12,658 4,389

1,333

3,240

91,360

Maske impaktu mudansa klimatika ba produsaun ai-han iha rai laran maibe ita bele justifika katak Municipio Viqueque konsege fo kontribuisaun ba produsaun batar iha nasional. Iha grafika tuir mai ne’e hatudu ba ita konaba kontribuisaun produsaun batar iha nivel nasional.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 134 ! !


! ! Iha parte ne’e Municipio Viqueque nia kontribuisaun 5% ba produsaun ai-han liu liu produsaun ba iha nivel nasional.

Alende produsaun batar, Municipio Viqueque mos iha area potensial ba produsaun fos. Konaba asuntu ida ne’e konsege identifika katak produsaun fos rai laran mai husi Distritu Viqueque. Tuir dadus nebe konsege halibur hatudu katak produsaun fos Municipio Viqueque porvolta de 10,645.13 ton. Ho produsaun ai-han nebe bele identifika husi dadus anterior fo biban ba ita atu bele halo analiza kaonaba balansu ai-han iha rai laran entre produsaun batar no fos. Dadus hatudu katak balansu ai-han iha rai laran ho total disponibilidade husi rekursu rai laran nebe foos iha 65,071 serake batar porvolta de 112,033. Husi dadus hanesan, wainhira kompara ba utilizasaun maka konsumu foos porvolta de 131,415 no konsumu batar por volta de 117,322. Ho nune bele nota katak entre total disponibilidade husi rekursu rai laran ho total utilizasaun ka nivel konsumu maka iha defisit ba foos por volta de -66,344 no batar defisit -5,289. Tabela 31: Balansu ai-han iha rai laran ! Total!disponibilidade!husi!rekursu!rai!laran! Reserve!hahu! Projeksaun!Preveu!husi!epoka!principal! Projeksaun!Preveu!husi!epoka!segundu! Total!Utilisasaun! Utulisasaun!aihan!3/! Rekquerimento!Fini!4/! Usa!hahan!animal!5/! Lakon!durante!!post!kolleta!6/! Targetu!taka!reserva! Defisit/surplus! Requerimento!Importasaun!/!nebe!kobre!husi!ai!han!seluk!

Fo’os! 65,07! 17,900! 36,627! 10,544! 131,415! 121,411! 570! ! 9,434! ! ]66,344! 66,344!

Batar! 112,33! 0! 91,360! 20,741! 117,322! 76741! 2,174! 16,000! 22,407! ! ]5,289! 5,289!

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 135 ! !


KAPITULU III ESTIMASAUN REKURSU BA DEZENVOLVIMENTU

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


! ! KAPITU III ESTIMASAUN REKURSU BA DEZENVOLVIMENTU KAPITAL Estimasaun rekursu kapital ba dezenvolvimentu iha Municipio Viqueque husi tinan 2015 ba to’o 2030 bazeia ba informasaun sira ne’ebe disponivel iha tempu preparasaun husi planu ne’e. Estimasaun rekursu ne’e la inklui komitmentu husi parte Governu Timor-Leste, parseiru doador sira ka parte seluk ruma atu fornese rekursu ne’ebe refleta ona iha estimasaun rekursu ne’e. Tuir dadus 2012 mos governu kontinua halo programa sira ne’ebe diak hanesan programa PDL ho progarama PDD hanesan kapital Grant iha MAE ho orsamentu $ 6,292,910 (PDL= $ 5,332,910 no konstrusaun sentru komunitariu = $ 960,000). Orsamentu Kapital Grants ba Municipio Viqueque ba tinan 2012 aloka orsamentu hamutuk $ 484,000.00 hodi halo aktividades rehabilitasaun Bee posu; Rehabilitasaun Bee Mos no MCK; Irigasaun no barajen ba natar; instalasaun bee moos, sistema solar panel, konstrusaun irigasaun, rehabilitasaun postu saude; rehabilitasaun estrada, valetas, gorong-gorong no konstrusaun Sentru Komunitariu sira. Dadus kompletu konaba programa investimentu Municipio Viqueque ba tinan 2012 ne’be implementa liu husi PDL mak hanesan iha tabela tuir mai ne’e: Tabela 32 lista projetu PDL 2012 Municipio Viqueque No!

Naran!projetu!

Fatin!

1! 2! 3! 4! 5! 6! 7! 8! 9! 10! 11! 12!

Reh.!Be!Posu!3!iha!Uma!Tolu!ba!Aldeia!2!(Fahinain,Aisukunuk)! Rehabilitasaun!Be'e!Mos!no!MCK!iha!Sede!Sub!Distrito!Ossu!no!Mercado! Irigasaun!no!Baragem!ba!natar!Tahu!Kmer!no!natar!Nahak!Sadik!500!M! Const.!Irrigasaun!3!Km!iha!UmaLiurai/Uaimoritula! Rehabilitasaun.!Postu!saude!iha!suco!Loihunu! Rehabilitasaun!Estrada!Weulaek]!Wagia!2!Km!inclui!saluran!no!gorong]gorong! Rehabilitasaun!Valetas,gorong]gorong!no!ateru!iha!Miabuti!2!KM! Konstrusaun!centro!komunitario!Aldeia!Maca!Bu'u! Konstrusaun!centro!komunitario!Aldeia!Crarec!Boco! Konstrusaun!centro!komunitario!Aldeia!Balabasiba! Konstrusaun!centro!komunitario!Aldeia!Uma!Liurai! Konstrusaun!centro!komunitario!Aldeia!Asafadae! Total!orsamentu!

Lacluta! Ossu! Lacluta! Viqueque! Ossu! Ossu! Uato]Lari! Ossu! Lacluta! Uatulari! Viqueque! Uatu!carbau!

Orsamentu! $!USD! 5,000.00! 15,000.00! 65,000.00! 100,000.00! 44,000.00! 80,000.00! 100,000.00! 16,000.00! 14,000.00! 14,000.00! 16,000.00! 16,000.00! 484,000.00!

Fontes: Orsamentu Geral do Estado 2012, livro 3

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 136 ! !


! ! Alokasaun orsamentu jeral estadu (OGE) nian ba PDM 2012 iha Timor laran tomak hamutuk $15,521,000.00 nebe konsege investa liu husi projetu sira ho total hamutuk 134projetus. Husi alokasaun refere wainhira fahe ba Municipio sira iha Timor laran tomak maka Municipio Viqueque hetan orsamentu ho total hamutuk $ 4,951,000.00nebe investe liu husi projetu 45 (ha’at nulu resin lima). Iha 2013 rekursu kapital dezenvolvimentu nebe disponivel ba Municipio Viqueque liu husi programa PDD ho montante orsamentu hamutuk US $ 5,640,000.00. Rekursu kapital dezenvolvimentu ida ne’e wainhira klasifika tuir tipu projetu maka fundus ba PDD I hamutuk US $ 2,884,500.00, serake fundus ba PDD II hamutuk US $ 2,755,500.00. Tuir mai aprejenta lista projetu PDD I Municipio Viqueque ba tinan fiscal 2012 maka notifika iha tabela ne’e. Tabela 33: Lista Projetu PDD I Municipio Viqueque 2012 No. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26.

Titulu no Deskrisaun Projetu Rehabilitasaun Irigasaun Iratokor 1,5KM Rehab Irrigasaun 1,8 Km iha Wetali Knotak Luca Konstrusaun Kanal irrigasaun Irabere Nabo Konstrusaun Kanal irrigasaun Ketunua Konstrusaun Kanal irrigasaun Baidubo Konstrusaun Kanal irrigasaun Futudo Konstrusaun Kanal irrigasaun Muaimi Estabelesimentu Matadouro Konstrusaun Fatin matansa animais Konstrusaun Moru haleu sentru viveirus ikan Loihuno Reabilitasaun sentru viveirus ikan Konstrusaun Kanal irrigasaun Watugou Konstrusaun Kanal irrigasaun Kaedawadere-Ketanara Konstrusaun Kanal irrigasaun Waiboa Konstrusaun Kanal irrigasaun Beaco EP 122 P Nº13 Aimanas Rai EP 97 P Uani Uma EP 105 P 02 Naedala EPS 1148 P 01 Viqueque EP 103 P 10 Iralere EP 82 P 04 Builale EP P 83 Liaruca EP 82 P 90 Ossu Lari EP P 93 Afaloicai EP P 106 Hau Oli EP P 117 Lugasa

Fatin Uato-Lari Viqueque Uatu Carbau Uato-Lari Uatu Carbau Ossu Ossu Viqueque Viqueque Ossu Ossu Uato-Lari Uato-Lari Ossu Viqueque Viqueque Uatu Carbau Uato-Lari Viqueque Uato-Lari Ossu Ossu Ossu Uatu Carbau Uato-Lari Viqueque

Kustu $USD 88,500.00 100,000.00 110,000.00 100,000.00 110,000.00 12,000.00 90,000.00 6,000.00 30,000.00 35,000.00 10,000.00 100,000.00 75,000.00 85,000.00 100,000.00 20,000.00 140,000.00 140,000.00 140,000.00 140,000.00 120,000.00 120,000.00 120,000.00 120,000.00 120,000.00 120,000.00

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 137 ! !


! ! 27. 28. 29. b30.

EP P 123 Bahalara-Uain EP P 125 Uai Mori Tula EP P 81 Buanurac Uma Transmiter ba Viqueque Rehabilitasaun Kanu Be'e mos 3 KM iha suco Builale 31. (mundo perdido-waitonu) Konstrusaun Be'e Mos 3 Km husi suku osohuna Baguia ba 32. Aldeia Caiuailita Total Orsamentu PDD I Fontes: Orsamentu Geral do Estado 2012, livro 3

Viqueque Viqueque Ossu Viqueque

120,000.00 120,000.00 120,000.00 60,000.00

Ossu

75,000.00

Uatu Carbau

38,000.00 2,884,500.00

Hare husi lista projetu PDDI AF 2012, projetu ne’ebe mak hetan prioridade aas liu ne’ebe implementa iha Municipio Viqueque mak hanesan: Setor Edukasaun, setor Agrikultura. Husi total projetu 32 Posto Administrativo nebe mak hetan barak liu projetu ba tinan 2012 mak Posto Administrativo: Viqueque (projetu 10), Ossu (projetu 10), Uatulari (projetu 7), Posto Administrativo Uatu Carbau (projetu 5). Lista projetu PDD II 2012 bele hare iha tabela tuir mai. Tabela 34 Lista Projetu PDD II Municipio Viqueque 2012 No.! 1.! 2.! 3.! 4.! 5.! 6.! 7.! 8.! 9.! 10.! 11.! 12.! 13.!

Titulu!no!Deskrisaun!Projetu! Konstrusaun!Be!mos!husi!Kulukaha!ba!Liasidi!8!Km!no!Rehabilitasaun.husi! Liasidi!ba!Burubai!3!Km! Konstrusaun!kanal!Irrigasaun!Nubere! Konstrusaun!kanal!Irrigasaun!Wereca!+!Haetalas! Konstrusaun!kanal!Irrigasaun!Saketo! Konstrusaun!kanal!Irrigasaun!Wetodo!I! ES!1151!P!Olocassa! ES!1152!P!Uato!Lari! Kontrolo!de!Cheias!ba!Mota!Welolo!(Viqueque!Natarbora)! Construsaun,!vedasaun!no!jardim!ba!Edificio!DTPSC!!(eis!edificio!Pos!da!Giro)! Distrito!Viqueque,!Sub!Distrito!Viqueque,!Suco!Karaubalo,!Aldeia!Mamulac! Posto!Saude!Nunumalau! Residencia!Basico!ba!estudante!Medisina!iha!centru!saude!Makadiki! Posto!Saude!Ulusu! Residencia!Baziku!ba!estudante!Medisina!iha!centru!saude!Viqueuque! Total!Orsamentu!PDD!II!

Fatin!

Kustu!$USD!

Uato]Lari!

200,000.00!

Uatu!Carbau! Lacluta! Uato]Lari! Viqueque! Ossu! Uato]Lari! Viqueque!

200,000.00! 250,000.00! 160,000.00! 300,000.00! 150,000.00! 150,000.00! 200,000.00!

Viqueque!

200,000.00!

Uatu!Lari! Uatu!Lari! Uatu!Lari! Viqueque!

170,000.00! 200,000.00! 180,000.00! 395,500.00! 2,755,500.00!

Fontes: Orsamentu Geral do Estado 2012, livro 3 Hare husi lista projetu PDD II AF 2012, projetu ne’ebe mak hetan prioridade aas liu ne’ebe implementa iha Municipio Viqueque mak hanesan: Sektor edukasaun, sektor Agrikultura. Husi total projetu 13 Posto ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 138 ! !


! ! Administrativo nebe mak hetan barak liu projetu ba tinan 2012 mak Posto Administrativo: Viqueque (projetu 10), Ossu (projetu 10), Uatulari (projetu 7), Posto Administrativo Uatu Carbau (projetu 5). Alokasaun orsamentu ba programa PDD I & II Municipio Viqueque tinan 2013 total hamutuk $ 331,952,141. Tuir mai lista projetu PDD I & II ne’ebe implementa iha Municipio Viqueque nian ba tinan 2013 mak hanesan iha tabela tuir mai: Tabela 35 Lista Projetu PDD I Municipio Viqueque 2013 No.!

Titulu!no!Deskrisaun!Projetu!

1.! 2.! 3.! 4.! 5.! 6.!

Rehabilitasaun!Pagar!no!Monta!Tralis!baEdifisio!Registo!Civil! Konstrusaun!!!Centro!Joventude!Nivel!Posto!Administrativo!iha!Aldeia!Cabira]oan! Konstrusaun!!Centro!EB!Bimali/LarigutoOssu! Konstrusaun!!Be!mos!husi!Uaibaka!baloruboru!6!km! Konstrusaun!!Maternidade+!Fasilidade!ihaOssu! Konstrusaun!!uma!Merenda!Escolar+Fasilidade!iha!Escola!Primaria!Dilor! Konstrusaun!!!Moru!Haleu!Escola!Basico! 03!Uatolari!Leten! Aumenta!Sala!3!ba!EBF!iha!Suku!umaTolu! Konstrusaun!!!Escola!Infantil!iha!SukuLuca! Konstreusaun!EB!Filial!uma!Ki’ik!Beobe! Kanalizasaun!Be!mos!ba!klinikamaternidade!husi!Dilor!Kairisi!to!Lekirei!distansia!6!km! Konstrusaun!!!Edefisio!Sub!DistritoLacluta! Konstrusaun!!Postu!Sisca!iha!Meabuti! Konstrusaun!!Postu!Sisca!Iha!KaikasaBu’u!(!Babulo)! Konstrusaun!Postu!Saude!iha!SukuBibileo/Craras! Konstrusaun!!Postu!ba!PolisiaKomunitaria!iha!Postu!antigu!/lacluta! Konstrusaun!!!Moru!Haleu!Semiterio!SantaCruz! Konstrusaun!Arnagem!Produtu!Lokal]Irabin!de!Baixu!]!Uato]Carbau! Total!Orsamentu!PDD!I!

7.! 8.! 9.! 10.! 11.! 12.! 13.! 14.! 15.! 16.! 17.! 18.! !

Fatin!

Kustu!$!USD!

Viqueque! Viqueque! Ossu! Uato]Lari! Ossu! Lakluta!

9,256.51! 105,028.88! 111,737.17! 97,732.00! 44,616.08! 48,602.39!

Uato]Lari!

188,534.30!

Lakluta! Viqueque! Viqueque! Lakluta! Lakluta! Uato]Lari! Uato]Lari! Viqueque! Lakluta! Viqueque! Uato]Carbau! !

114,526.19! 97,126.87! 112,669.35! 127,985.00! 97,857.64! 102,642.97! 102,642.97! 102,448.01! 47,689.49! 1,934.78! 102,109.27! 139,168,004!

Fontes: Orsamentu Geral do Estado 2013, livro 3

Hare husi lista projetu PDDI AF 2013, projetu ne’ebe mak hetan prioridade aas liu ne’ebe implementa iha Municipio Viqueque mak hanesan: Setor Edukasaun, setor Saude. Husi total projetu 18 sub-distritu nebe mak hetan barak liu projetu ba tinan 2012 mak Posto Administrativo : Viqueque (projetu 6), Ossu (projetu 2), Uatulari (projetu 4), Uatu Carbau (projetu 1), Posto Administrativo lacluta 5. Tuir mai lista projetu PDD I ne’ebe implementa iha Municipio Viqueque nian ba tinan 2013

Tabela 36 Lista Projetu PDD II Municipio Viqueque 2013 ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 139 ! !


! ! No.

Titulu no Deskrisaun Projetu

1. 2.

construcao de edeficio da DNSEP Konstrusaun Posto Saude + Uma ba Doutor iha Ulusu Hadia Intake Loihuno no Ligasaun foun baKomunidade Manuboe too 3. Buanurak 6 km 4. Konstrusaun Bemos Sist. Grafitasaun hosi Kaburia ba Uaitame 6 km 5. Konstrusaun Dalan Foun hosi CaenlulikHospital Beloi-beradek 5 km 6. Rehabilitasaun Estrada SMPK – Kaiisi 3 km 7. Instalasaun Bemos ba Suco Fatudere no Uma uain Leten Konstrusaun Edificio Diresaun Nasional Teras no Propiedade no 8. Servisus Cadastrais 9. Konstruksaun Sistema Be mos IhaKaiualita 7 km Konstrusaun Intake no saluran irigasaun Laude Betu-Ulo 4 km suku 10. Irabin Desima - Uato-Carbau 11. Konstrusaun Irigasaun Ulubui-Uaisau-Afloicai % km - Uato-Carbau 12. Kontrusaun Postu Saude + fasilidade iha suco Batata - Uato-Carbau 13. Construction of Canal Irigation Laju ulu Uato - Carbau Total Orsamentu PDD II Fontes: Orsamentu Geral do Estado 2013, livro 3

Fatin

Kustu $USD

Viqueque Uato-Lari

194,187.16 171,362.06

Ossu

250,110.00

Uato-Lari Viqueque Ossu Viqueque

189,986.00 301,000.00 316,701.87 341,518.46

Viqueque

356,255.58

Uato- Carbau

162,360.00

Uato-Carbau

304,691.00

Uato-Carbau Uato-Carbau Uato-Carbau

168,887.07 102,642.97 264,204.73 192,784,137

Hare husi lista projetu PDD II AF 2012, projetu ne’ebe mak hetan prioridade aas liu ne’ebe implementa iha Municipio Viqueque mak hanesan: Setor Be’e mos no Saneamentu, setor Infraestrutura. Husi total projetu 13 Posto Administrativo nebe mak hetan barak liu projetu ba tinan 2012 mak Posto Administrativo : Viqueque (projetu 4), Ossu (projetu 2), Uatulari (projetu 2), Posto Administrativo Uatu Carbau (projetu5). Tabela 37 Alokasaun Orsamentu PDIM 2014 ba PDM I & II tuir Municipio No! 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.

Municipio! !Aileu! !Ainaro! !Baucau! !Bobonaro! !Covalima! !Dili! !Ermera! !Lautem! !Liquica! !Manatuto! !Manufahi! !Oe]kussi! !Viqueque! Total!

Alokasaun!Total! $!3,389,822.00! $!3,809,786.00! $!6,321,536.00! $!5,447,867.00! $!3,997,910.00! $!6,558,197.00! $!7,044,670.00! $!3,853,719.00! $!4,317,524.00! $!3,087,161.00! $!3,317,689.00! $!4,219,522.00! $!4,634,588.00! $!55,365,403.00!

85%!husi!Alokasaun!Total!ba! Muicipio! $!2,881,348.60! $!3,238,317.85! $!5,373,305.60! $!4,630,694.35! $!3,398,223.11! $!5,574,467.10! $!5,987,969.90! $!3,275,661.02! $!3,669,895.49! $!2,624,087.02! $!2,820,036.07! $!3,586,594.10! $!3,939,399.79! $!51,000,000.00!

15%!husi!Alokasaun!Total!ba! Lina!Ministeriu! $!508,473.30! $!571,467.90! $!948,230.40! $!817,181.40! $!599,686.50! $!983,729.55! $!1,056,700.50! $!578,057.85! $!647,628.60! $!463,074.15! $!497,653.35! $!632,928.30! $!695,188.20! $!9,000,000.00!

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 140 ! !


! !

Fontes: Orsamentu Geral do Estado 2014, livro 3 FONTES! HUSI! FUNDUS!

UTILIZASAU N! Estrada! Saude! Edukasaun! beeMos!

PDD!I!

Agrikultura! MSS!

PDD!II!

2013!

2014!

2015!

2016!

2017!

!

!

150,000.00!

157,500.00!

165,375.00!

173,643.75!

352,350.03!

120,000.00!

126,000.00!

132,300.00!

138,915.00!

1,660,000.00!

673,196.27!

927,000.00!

973,350.00!

1,022,017.50!

1,073,118.38!

113,000.00!

225,717.00!

220,712.00!

231,747.60!

243,334.98!

225,501.73!

1,051,500.00!

102,109.27!

111,214.73!

116,775.47!

122,614.24!

112,311.84!

117,927.43!

123,823.80!

!

!

106,963.66!

! !

2018! 182,325.9 4! 145,860.7 5! 1,126,774. 30! 236,776,8 2! 128,744.9 5! 130,014.9 9! 516,590.1 5!

TOTAL!U$$! 828,719.69! 1,015,425.78! 7,455,456.45! 1,496,790.13! 1,632,958.66! 591,041.72!

60,000.00!

154,803.64!

425,000.00!

446,250.00!

468,562.50!

491,990.62!

TOTAL!PDD! I!

2,884,500.00!

1,508,176.60!

1,842,712.00!

2,158,374.17!

2,266,292.88!

2,349,607.52!

Estrada!

200,000.00!

816,555.30!

857,383.07!

900,252.22!

945,264.83!

Saude!

945,500.00!

274,005.03!

648,000.00!

680,400.00!

714,420.00!

750,141.00!

Edukasaun!

300,000.00!

250,000.00!

262,500.00!

275,625.00!

289,406.25!

Bee]Mos!

200,000.00!

693,864.46!

460,348.00!

483,365.40!

507,533.67!

532,910.35!

$!910,000.00!

$!987,892.80!

$!460,000.00!

$!483,000.00!

$!507,150.00!

$!532,507.50!

! 200,000.00!

! 550,442.74!

! 895,000.00!

! 939,750.00!

! 986,737.50!

! 1,036,074.38!

! 1,087,878. 10!

! 5,695,882.72!

! 2,755,500.00!

! 3,322,760.33!

! 2,713,348.00!

! 3,706,398.47!

! 3,891,718.39!

! 3,553,796.81!

! 4,290,619. 53!

! 24,234,142.0 3!

!

!

1,750,000.!

1,750,000.!

1,750,000.!

1,750,000.!

1,750,000.!

8,750,000!

!

!

4,463,348.00!

5,456,398.47!

5,641,718.39!

5,303,796.81!

6,040,619. 53!

48,567,731.3 7!

Agrikultura!

Setor!Seluk!

!

2012!

TINAN!IHA!FUTURU!(ESTIMASAUN!

Setor!seluk!

MSS!

PNDS!

TINAN!KOTUK!(ATUAL)!

! TOTAL!!PDD! II! PNDS!(!$! 50,000x35! sucos)! TOTAL!PDD! I!no!II!&! PNDS!

!

!

2,467,087. 90! 992,528.0 7! 787,648.0 5! 303,876.5 6! 559,555.8 7! $! 559,132.8 8!

2,563,196.91! 15,583,589.3 4! 4,711,983.49! 4,800,114.08! 1,681,407.81! 3,437,577.75! $! 3,907,176.18!

39,817,731.37!

Iha parte seluk iha posibilidade identifika orsamentu alokadu ba PDM 2014 tuir setores iha Municipio Viqueque. Tabela tuir mai hatudu katak alokasaun orsamentu ba sector ida idak nebe sei implementa iha Municipio Viqueque ho total montante hamutuk $ 4,634,588.00. Husi alokasaun referehatudu katak investimentu iha Distritu Viqueque ba tinan 2014 ba liu iha sector edukasaun, kultura no desportu.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 141 ! !


! ! Tabela 38: Sektor no Alokasaun Orsamentu PDD 2014 Municipio Viqueque Setor! Agrikultura!no!seguransa!alimentar! Bee!no!saneamentu! Edukasaun,!kultura!no!desportu! Infraestruturas! Saude! Seluk! Total!

Orsamentu! $!460,000.00! $!681,060.00! $!1,177,000.00! $!150,000.00! $!768,000.00! $!1,320,000.00! $!4,556,060.00!

Fontes: Orsamentu Geral do Estado 2014, livro 3 Hare husi lista projetu PDM II AF 2014, projetu ne’ebe mak hetan orsamentu bo’ot liu mak husi setor Edukasaun tuir kedas husi setor seluk-seluk. Total montante orsamentu ne’ebe iha tabela, ne’e mai husi setores no restu ne’e mai husi parseirus dezenvolvimentu. Bazeia ba informasaun nebe adekuadu konaba alokasaun orsamentu ba Distritu Viqueque ba investimentu kapital nebe implementa ba tinan 2 tutuir malu maka fo espasu atu halo estimasaun rekursu ba tinan lima (5) ba oin. Tuir manual, estimasaun rekursu sei uza mekanismu aumenta 5% ba orsamentu apropriadu ba kada tinan. Ho mekanismu nebe iha wainhira halo estimasaun orsamentu hutudu katak husi tinan 2014 ba 2018 iha total kuaze $USD 39,817,731.37.!Detalhus estimasaun orsamentu hanesan apresenta iha tabela tuir mai. Tabela …: Estimasaun Rekursu PDM I & II ba Tinan Lima (5) Propoin ona katak programa hirak tuir mai tenki konsidera nu’udar programa prioridade husi investimentu kapital nian, bazeia ba alokasaun normal rekursu nian iha PDIM nia okos. Maske nu’une, komisaun Dezenvolvimentu Municipio

(KDM) ia Direitu atu hasai, aumenta ka troka programa

prioridade husi Investimento capital. Metas no kuantidade husi investimentu ne’ebe planea tiha ona iha programa ne’e justifikaduona tuir medida husi estimasaun rekursu ba kapital Dezenvolvimentu iha Distritu durante period husi planu ne’e (hare ba seksaun tuir mai). Delegasaun Teritorial husi Ministeriu sira responsabiliza ba kada programa ne’ebe verifika tiha ona katak nesesidade husi kontinuasaun rekursu orsamentu ba operasaun no manutensaun nian ne’e apár ho rekursu orsamentu ne’ebe ita hakarak. (Ejemplu, wainhira iha programa ruma kona ba konstruksaun ba eskola ! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 142 ! !


! ! 100, ministeriu Edukasaun verifika ona katak iha rekursu ne’ebe sufisiente atu fornese mestre sira no livru ba eskola adisional 100 ne’e?). NOTA BENE: ALOKASAUN ORSAMENTU PNDS BA TINAN LIMA (2014-2018) HAMUTUK $ 8,750,000,00 LA ALOKA BA PROGRAMA PRIORIDADE INVESTIMENTU NEBE ITA HALO ONA (PEDD), TAMBA ORSAMENTU PNDS NE’E SEI IMPLEMENTA TUIR PLANU SUKU NIAN BA PROJETU KI’IK SIRA.

! Planu Estratégiku Dezenvolvimentu Municipio 2015 – 2030 Municipio Viqueque Leman “Ida ba wa’in, wa’in ba ida, wa’in ba ida wekeke sai tetuk no kweer, ba nian emar tomak “ ! ! 143 ! !


KAPITULU IV ESTRATEJIA MULTISETORAL

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


! !

KAPITULU IV ESTRATEJIA MULTI SETORAL 4.1. ESTRATEJIA MULTISETORAL ba DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA NO REDUSAUN POBREZA Objetivu/! Problema!!

ESTRATEJIA!MULTI]SETORAL:!DEZENVOLVIMENTU!EKONOMIA!NO!REDUZAUN!POBREZA!! Asaun!ne’ebé!Presiza! Benefisiu!ne’ebé!ita!hakarak! Target! Kondisaun!ba! beneficiaries! Sustentabilidade!

Hasa’e! Presija!aumenta! produsaun!natar!! kuantidade!plantasaun!! natar!nomos!hadia!nia! kualidade!liu!husi! treinamentu!ba!agrikultor! hanesan:!Estudu! komparativu,!hadia!sistema! kuda!hare.! Harii!kooperativa!hare!no! ihaTreinamnetu!konaba! manajementu!kooperativa.! Plantasaun! batar,!menus!!

Presija!aumenta!(kuda)! kuantidade!plantasaun!!! batar!no!mos!hadia!nia! kualidade!liu!husi! treinamentu!ba!agrikultor! sira.! Harii!kooperativa!batar!no! iha!Treinamentu!konaba! manajementu!kooperativa.!

! Hasa’e! produsaun!! Bambu!!

Presija! treinamentu! ba! badaen! bambu! hodi! hadi’a! no!hasa’e!sira!kapasidade!!! Estudus! komparativu! iha! rai! liur! ka! rai! laran! hodi! loke! vizaun! no! aumenta! kapasidade.! Presija!halo! promosaun/! iklan!liu!husi!media!etc! Halo/tuir! expozisaun! iha! rai]laran!ka!rai]liur!

Bele!aumenta!volume!kuantidad e! hare! nian! ! no! bele! produs! hare!ho!kualidade.!!Kenhesimen tu!agrikultor!hare! sei!aumenta!hodi!bele!hasa’e!ku alidade! hare!iha!terrenu.!Membru!koop erativa!iha!ona!konhesimentu!k onaba!manajementu!kooperativ a.Komunidade!bele!hetan!rendi mentu!nebe!diak!husi!hare!folin.!!

Populasaun! tomak.Grupu! agrikultor!natar.! Grupu!kooperati va.!

Proteje!plantasaun! natar!husi:!peste/moras,!bal ada!sira.!Iha!nafatin!asistensi a!husi!extensionista!agrikult or!natar!hodi!bele!asegura! kualidade!no!kuantidade! natar.!Manajementu!kooper ativa!nebe!diak.!Iha!asesu!ba !transportasaun!no!komunik asaun!hodi!kompete!iha!mer kaduria.! ! Bele! aumenta! volume! Populasaun!no! Fornese! rai! nebe! diak! atu! kuantidade! batar! nian! no! bele! grupu!agrikultor! bele!kuda!batar!ho! produs! batar! ho! kakau.!Grupu! asistensia!husi! kualidade.Kenhesimentu! kooperativa.! extensionista!agrikultura! agrikultor!batar!sei! aumenta! sira.!Proteje!nafatin! hodi! bele! hasa’e! plantasaun!batar!husi! peste,! kualidade!batar.!! balada!etc.! Membru! kooperativa! iha! Iha! jestaun! nebe! diak! no! ona!konhesimentu! transparante!entre! membru! konaba!manajementu! kooperariva!sira.! kooperativa.! ! atu!bele!produz!!badaen!bambu! Grupu! badaen! Presija! nafatin! kuda! au! iha! nebe!!kualifikadu,!e!professional!! feto!no!mane.! fatin! nebe! propriadu!ho! hodi!bele!produz!mobiliares! Komunidade! kualidade! nebe! diak.! nebe!kualidade.! local!no! Ministeriu! agrikultura! Atu! bele! aumenta! experiensia! internasional!! fo!asistensia! apropriadu!ba! badaen! ho! vizaun! ne’ebe! luan! agrikultor!bamboo! hodi! hodi! bele! kompete! iha! rai! laran! garante! au! nia! moris!no!nia! no!rai!liur.! kualidade.! Atu!bele!haluan!informasaun!no! atrai!konsumedores!!husi!liur!no! laran.Atu! bele! haluantan! vizaun! adopta! experiensia! rai! seluk! nune’e!bele!aplika!iha!futuru.!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 144 !


! ! Hakiak!animal!!

Presija!treinamentu!! konaba!sistema! hakiak!animal!intensivame nte!no! manutensaun!no! operasaun! ! Treinamentu!konaba! jestaun!bisnis! no!relasaun! koopersaun! ho! ajente! buisnis!etc.! ! Presija!suporta! finanseiru!husi! Governu! (kreditu)! ka! NGO!lokal!no!Internasiona.l .! ! Estudus!komparativa! Iha!rai!liur!ka!rai!laran! (suporta!husi!Governu).!

Turismu! komunitaria! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

Konserva!fatin!turistiku!! (!iha!foho!ka!tasi!ibun).! Hadia! no! hamos! fatin! turismu! ho! kondisaun! naturesa.! Treinamentu! konaba! manajementu! turistiku! nian.! Kooperasaun! ho! grupu!produtu!lokal!etc.! Treinamentu! konaba! siguransa!nian!! Kursu! no! treinamentu! konaba!lingua!! Treinamentu! konaba! bisnis! no! oinsa! dada! turista! lokal! no!internasional.! Suporta! financeiro! husi! parte!governu!! Treinamentu! konaba! manutensaun! ba! fasilidade! turistiku! nian,! Kaza! de! banho,!sintina!no!fatin!! deskansa!turista!nian!etc.! ! Estudus! komparativus! ba! liur!

Atu! bele! hatene! oinsa! sistema! hakiak! animal! nebe! diak,! (prepara!fatin!hakiak!animal,!uza! fasilidade! modernu,! oinsa! hakiak!fahi,!fatin!konserva! fahi]! teen,! oinsa! konserva! na’an!fahi!iha! konjelador,!kontrola! saude! fahi!nian,etc.! ! Atu!bele!hatene!oinsa!maneija!o rsamentu!nebe! diak! halo! ligasaun! ka! loby! ho! ajente! buisnis! nebe! mak! relasiona! ho! issue!refere! hanesan!restorante!sira.! ! Guvernu! liu! husi! banku! bele! suporta! sira! atu! bele! aumenta! sira! nia! modalidade! ba! tinan! naruk!nian.! ! Troka! experiensia! hodi! bele! harikutan! vizaun! atu! implementa! diak! liutan! atividade!refere.! Bele! oferese! fatin! turismu! nebe! ho! panorama! furak! no! atrasau! natureza!tomak.! Bele! hatene! oinsa! bele! atrai! turista! sira! ho! maneira! nebe! respeitu! ho! sasan! produtu! lokal! ninian! Bele! asegura! fatin! turismu! no! turista! nebe! mak! pasa! feira! iha! fatin! refere! ho! ambiente! hakmatek!.! Bele! komunika! diak! ho! turista! sira!! Bele! hatene! oinsa! maneja! buisnis! liu]liu! sasan! produtu! lokal!sira!ho!folin!nebe!atrativu.! Atu! kompleta! atividade! balun! nebe! mak! labele! atu! kria! husi! parte!komunidade!ka!grupu.! Bele! tau! matan! ba! fasilidade! turismu!nian!ho!diak.!! Bele! hetan! vizaun! nebe! luan! hodi! promove! diak! liutan! turismu!railaran/lokal.! ! !

Grupu! hakiak! Forma!grupu!! animal! ! feto! no! kooperativa!ho! mane! modalidade!rasik! (maske! iha! suporta! uituan! husi! guvernu).!! ! ! ! Grupu! refere! inklui! mos! ho! joven! sira! atu! sira! bele! kuntinua!lao!ba!futuru.!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! Populasaun!sira,! komunidade! husi!Dili!no! distritu!sira! seluk!,Feto! Mane!no!joven! sira!

Komunidade!nebe!hela!besik! fatin! turismu! ! hodi! bele! kria! mos!grupu.! Haruka! joven! sira! atu! hasai! estudu! konaba! turismu! nian! etc.! Promove! grupu! nebe! produz! sasan! lokal! nebe! kualidade!diak!no!baratu.!!! Subsidiu!ka!kreditu!tuir! kontratu!entre!governu!no! parte!nebe!mak!tau!matan! ba!fatin!turistiku!refere.!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 145 !


! ! Promove! informasaun! ba! Fo! sai! panfletu! ka! anunsiu! liu! ! liur!ka!publiku!konaba!fatin! husi!TV!Radio!etc!konaba!! turismu! refere,! hodi! atrai! fatin!turismu!refere.! turista!sira.!

!Produsaun!!! Nuu]maran! menus!no! hasa’e! produsaun! industri!kiik! mina!nuu.!

]Distribuisaun!nuu]maran! husi!distritu!seluk.!–presija! hasae!volume!nuu]maran.!! ]Presija!fasilidade!industria! mina!nuu!modernu.! !]Presija!treinamentu!! konaba!operasaun!!! no!manutensaun!ba! fasilidade!refere.! ]Presija!Treinamentu! konaba!manajementu! bisnis!no!relasaun! koopersaun!ho!ajente! buisnis!relevante.!! –!Presija!suporta!finanseiru! husi!Governu!(kreditu)!ka! NGO!(lokal+!internasional)! ]Estudus! komparativus! ba! liur!

Atu!bele!aumenta!volume! nuu] ! maran!! ]Atu! bele! produs! mina! nuu! ho!kualidade!diak!no! volume!nebe!boot.!! ! ]!Atu!bele!hatene!oinsa!prepara! fatin! hodi! harii! ! industria! modernu,! oinsa! fatin! nee! bele! konserva! ! nuu! no! mina! nuu! ho! diak.!! ! ]Atu! grupo! refere! hatene! maneja! buisnis! mina! nuu! ho! diak,! bele! koopera! ho! ajensia! relevante! hodi! bele! promove! sira!nia!buisnis!refere.!! ! Atu!grupu!refere,!finansialment e!bele!garante!sira!nia!atividade! produtivu!ida!nee!ho!diak.! ]! Atu! bele! loke! vizaun! no! esperiensia! ruma! husi! liur! nuudar! referensia.! Bele! mos! dada! emprezario! estranjeiru! investe!iha!rai!laran.!

Hasa’e! kresimento! aktividade! Negosio! ki’ik!(!Oficina,Kio s,Alfaete!etc)!

Presija! iha! Treinamentu! konaba! manajementu! bisnis!no!Akontabilidade! Presija! iha! suporta! husi! guverno!(kredito)!hodi!bele! hasae!rendimento.!

Atu!grupu!refere!bele! Grupu!ka! hatene!maneje!orsamentu!rasik! individu!husi! ho!kualidade!no!responsabilidad feto!ka!mane.! e.! Hodi! bele! aumenta! modalidade! negosio!nian.! Atu!aumenta!kapasidade.!

! ]Halo! kooperasaun! ho! grupu!husi!distritu! seluk!(!nebe!produs!plantasa un!nuu!ho!kualidade).! ]Kuda! plantasaun! nuuiha!area!tomak!nebe!pot ensial.!Hetan!asistensia!regul ar!husi!extensionista! agrikultur! nuu! nianatu!garante!plantasaun! nuu!bele!moris!ho!diak!no! produtivu.! Atu!bele!utiliza!(operasaun!n o! manutensaun)!industri! modernu!ho!diak! no!sustentavel.! Iha!jestaun!konaba! merkaduria.! Iha! asesoria! hodi! bele! fo! suporta!(asistensia! tekniku).Subsidiu/kreditu!tui r! kontratu! entre! governu! no! parte! nebe! mak! halao! fabrika!refere.Bele!mos!joing! projetc! empresario! rai! liur! hodi! halo! investimentu! iha! rai!laran! Manajementu! orsamentu!tenke! transparante!no!rai! iha! banku.! Tenke!iha!kontrola! regular!husi!membru!rasik.! Kondisaun! infrastrutura! nebe!properiadadu! !

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 146 !


! ! Hasa’e! Produsaun! Kadeira,! mesa/karpinteir u!

Presija!treinamentu!! utilizasaun!fasilidade! modernu!konaba! karpinteiru!nian!.Treiname ntu! konaba! manajementu! bisnis!no!akontabilidade!

atu!bele!produz!!ema!nebe!! Grupu! Feto! no! Kuda!ai]teka! iha! area! nebe! kualifikadu/profisional!!no! mane! serve! duni! ba! ai]teka,! hetan! produsaun!nebe!kualidade!! asistensia! husi! Atu! bele! aumenta! extensionista!agrikultura! konhesimentu! grupu! nian! nianhodi! asegura! ai! oan! konaba!oinsa!maneja!orsamentu! nia!moris.!Iha!koordenasaun! ho! responsabilidade! no! diak! entre! karpeinteiru! ho! transparansia.! ajente!faan!ai.! Infrastrutura!estradas!

Restaurante!

Treinamentu! konaba! manajementu/! jestaun! bisnis!no!akontabilidade.! ! ! Treinamentu! te’in! konaba! variesaun! hahan! (Lokal! no! internasional)! ho! kualidade! diak!no!moos!(higiene).! ! Treinamentu! konaba!! (Etika!de! komunikasaun)! jestaun! servisu! nebe! profisional!! ! ! Estudus!komparativa!iha!rai! liur!ka!rai!laran! ! !

Hasae! produsaun!! Peskas!

Presija! treinamentu! ! kona! ba! utilizasaun! fasilidade! modernu!hodi!kaer!ikan.!! Teknik! kaer! ikan! utiliza! fasilidade! simples! ka! manual.!! Oinsa! konserva!ikan,! no!halao!operasaun! no!! manutensaun! ba! fasilidade!peskas!nian.! Estudus! komparativus! ba! liur!ka!iha!rai!laran.! ! Treinamentu! konaba! manajementu! bisnis! no! akontabilidade!(jestaun).! ! Kria! Relasaun! diak! ho! kompanhia!Internasional!! ! ! Iha! mos! treinamentu!

Atu! bele! aumenta! konhesimentu! grupu! nian! konaba!oinsa!maneja!orsamentu! ho! responsabilidade! no! transparansia.! ! ! Atu! bele! hasa’e! sira! nia! kapasidade! konaba! tein! ho! variesaun! hahan! no! garante!kualidade! hegiene! (moos).! ! ! Hatene! oinsa! halo! komunikasaun! diak! ho! vizitante! sira!ho!ema!seluk.! ! Atu! loke! luan! ! vizaun! no! matenek! nebe! bele! implementa! fali!iha!rai!laran.! atu!bele!produz!!ema!nebe!! kualifikadu/profisional,! ! !produsaun!nebeho!kuantidade! no!kualidade!! ! ! Atu! konserva! ikan! diak! nafatin! ho!kualidade.!! ! Atu!fasilidade!sira!iha!kondisaun! diak!nafatin!ho!tempu!naruk.! ! ! Atu! bele! loke! vizaun! no! esperiensia! ruma! husi! liur! nuudar!referensia.!!!! ! Atu!bele!aumenta! konhesimentu! grupu! nian! konaba! oinsa! halo! jestaun! nebe! diak! (maneja! orsamentu!ho!!

! ! Grupu! Feto! no! Mane.! ! ! ! ! ! Grupu! Kooperativa!.!

Kria! grupu! koperativa! feto! mane! no! fatin! nebe! estratejiku! nune! bele! dada! vizitante! sira! (baratru! no! atrativu).! ! Hahan! nebe! garante! moos(higiene)! no! variavel! e! baratu.!

! Grupu! feto! mane! ! ! Grupu! Cooperativa!! ! Joing! buisnis! ho!setor! privadu! husi! rai! liur! ka! rai!laran.!etc.!

! Kria! grupu! kooperativu! feto! mane! koopera! ho! emprezariu!liur!atu!bele!fahe! esperiensia! ba! membru! grupu!refere.! ! Haluantan!fatin! kontratu!! merkaduria! peskas! ba! lojas! restorante! (Rumah! makan)! iha! fatin! hotu.! Iha!mos! komunikasaun! diak! ho! fatin! nebe!mak!iha!buisnis!ikan.!!! ! ! Hakiak! ikan! bee! nian! iha! fatin! hirak! nebe! iha! fonte! bee! nebe! diak! no! moos,! liu] liu! fatin! hirak! nebe! mak! konsumidores!sira!dook!husi! tasi.!!! !

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 147 !


! ! konaba! oinsa! hakiak! ikan! responsabilidade!)! fahee! servisu! bee! nian! (air! tawar)! ho! tuir!kanar!nebe!iha!estrutura.! variasaun!ikan!nebe!presija.! Relasaun! diak! nunen! bele! Halo! Exportasaun!ikan.!! ! Atu! grupu! hatene! hakiak! ikan! bee! nian,! hahan! ikan! nian,! prevene! moras! ikan! bee! nian,! etc!hodi!reforsa!buisnis!ikan!tasi! nian.!

Husi!Ministeriu! Agrikultura! diresaun! ikan! ninian! presija! fo! assistensia! regular! ! ba! grupu! hirak! nee! hodi! garantia!sira! produsaun.! Ministeriu! Kompotente! relasiona! ho! kooperativa! no! ekonomia! mos! tenke! fo! assistensia! ba! grupu! hirak! hodi! garante! sira! nia! atividade!ekonomia.!

4.2. ESTRATEJIA MULTISEITORAL BA IGUALDADE GENERU Objetivu/!Problema!

Asaun!ne’ebé!Presiza!

Kustume!no!Kultura! adopta!partrilinear!

Halo!sensibildade! Generu!ba! Departementu!hotu!

Hasae!!konsensia! Generu!Iha!!Sektor! hotu!

Prepara!!Grupu!!feto! sira!atu!tuir! treinamentu! ! Implemeta!Kuota!30! %!tuir!nesesidade! !

Benefisiu!ne’ebé!ita! Target!beneficiaries! hakarak! EDUKASAUN! Feto!finalista!eskolah! Departementu!hotu! (Unidersidade,!Teknik,!no! halo!rekrutamentu! nivel!sekondaria!no!area! konsidera!feto!mos! hotu)! Feto!barak!asesu!ba!! Grupu!Feto!bisnis! kria!!servisu!rasik! ! ! ! ! ! Iha!fatin!!!enkontro/! Grupu!feto!iha!,!saude!,! fourm! edukasaun,!ekonomia!,! ! politika!no!sektor!Privado!

PROMOVE!!FETO! aksesu!ba!servisu!iha! instituisaun!Publiku!

identifika!numer!feto,!! ho!skill!no!ablidade!

feto!bele!aksesu!ba! servisu!

Feto!]!Mane!adultus!no! Feto!]!Mane!foin!sae!sira!

Kria!fatin!!servisu!pribado!no! publiku!!feto]!mane!mos!bele! involve!hamutuk!ho!joventude! sira!hodi!aksesu!ba!servisu!

Halo!socialisasaun! nafatin!ba! komunidade!kona!ba! eskolah!gratuita!

Kria!oportunidade!ba! Feto!foin!sae!sira! finalista!eskolah!

Ba!feto!foin!sae!sira!

Estudantes!finalista!sedauk! aksesu!ba!servisu!

Preciza!halo! konstrusaun!mes!

Aumenta! efektividade!no! efeisiente!prosesu! aprendizagen!

Profesor,!estudante!sira!

Edukasaun!!!kria!mekanismu!!ba! profesor!sira!hela!permanente! iha!area!!eskola!

!

!

!

Departementu!hotu!

Feto!finalista!eskolah!

Rekurtamentu!feto!konsidera!

Iha!regulamentu! Operasional!!iha! Distrital!operasional!! baseia!ba!lei!organika! Ministerio!nian! Fasilidades!eskola! Primaria,!pre] sekundaria!iha!area! rural!menus!

!

Kustume!no!Kultura!

Preciza!loke!eskola! filial!iha!area!rural! ne’ebe!halo!distansia!! kilometru!3!ba!leten! ho!eskola!sub!baziku! Halo!sensibildade!

Kondisaun!ba!Sustentabilidade!

Rekurtamentu!feto!konsidera! kuota!30!%!

Rekrutamentu!iha!Feto!barak! aksesus!ba!servisu.! ! Presiza!centro!treinamentu!non! formal!!!Consentradu!iha!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 148 !


! ! adopta!partrilinear!

Hasae!!konsensia! Generu!Iha!!Sektor! hotu!

Generu!ba! Departementu!hotu!

halo!rekrutamentu! konsidera!feto!mos!

Prepara!!Scholarship! ba!feto!sira!atu!tuir!

Feto!barak!asesu!ba! scholarship!

(Unidersidade,!Teknik,!no! nivel!sekondaria!no!area! hotu)!

kuota!30!%!

Grupu!Feto!estudantes!

Rekrutamentu!iha!Feto!barak! aksesus!ba!servisu.!

Feto!no!labarik!sira!I! komunidade! ! ! ! Feto!no!labarik!sira!I! komunidade!

Iha!parteira!permanente!iha! postu!klinika!nian! ! Iha!ambulancia!ba!!Postu!!Saude!! Nian! Iha!Aimoruk!nebe!nato'on!ba!uja! durante!tinan!ba!tinan! Iha!Estabelse!Farmazen!ba! Aimoruk!iha!Distrito!nian! ! Uja!Aihan!local!!hodi!hasae! nutrisaun!labarik!nian!

SAUDE!

Feto!Isin!rua!!ladun! aksesu!ba!Klinika!

Estabele!postu!saude! besik!±!3!km!distancia! husi!komunidade!nia! uma! Estabele!postu!saude! besik!±!3!km!distancia! husi!komunidade!nia! uma!

Ema!barak!ladauk! akesus!ba!sintina!

Halo!socialisasaun!ba! konsensia!saude! ambiental!nian!

Joventude!facil!atu! involve!iha!!problema! social!

Kria!kampu!servisu!ba!! juventude! ! ! Kria!treinamentu! hodi!hasae!skill!

Feto!barak!bele!! partus!!!bebe!!iha!! postu!klinika! ! ! Feto!barak!bele!! partus!!!bebe!!iha!! postu!klinika!

Ema!barak!iha!aksesu! Feto,!Labarik!no!Mane! ba!sintina!iha!kada! sira! uma!kain! SENTRU!JUVENTUDE! Hasae!kuinesementu! no!matenek!ba! juventude!sira!

Sintina!hanesan!bele!iha!fatin! publiku!no!uma!kain!hotu!

Juventude!feto!no!mane! 1500!pesoas!I!mos!ema! adultu!sedauk!hetan! servisu!

Halo!treinamentu!prioridade!tuir! nesesidade!Distrito/regional!

Membros!PNTL!feto!sira!

Iha!promosaun!!ba!PNTL!feto!iha! kada!tinan! ! Fo!Oportunidade!ba!feto!atu!tuir! kurso!hasae!kapasidade!ba! investigador!

PNTL!

Promove!Feto!ba! kargu!!chefia!

Oportunidade!ba! feto!

identifika!feto!hira! mak!bele!iha! abilidades!chefia! membro!PNTL!seluk!

Feto!bele!hetan! posisaun!hanesan! chefia!ba! oportunidades!hotu!

MEIO!AMBIENTE,EDTL,!STATISTIKA,!TAXA,!!BPA,!PATRIMONIU! Feto!juventuse!no!feto! adultus!iha!finalidade! Loke!Vagas!!fo!30!%! Feto!applay!!ba! eskolah!sekundaria!!no! ba!posisaun!feto! interese!!vagas! Uversidade!

Kada!tinan!loke!vagas!persija!fo! enkoragen!!feto!atu!apply!tuir! kapasidade!

CDE! Oportunidade!ba! feto!

Identifika!!feto! abilidade!!ba! facilitator!

Oportunidade!ba! feto!

Identifika!!feto!iha! nevel!edukasaun!

Feto!juventuse!no!feto! adultus!iha!finalidade! eskolah!sekundaria!!no! Uversidade! AGRIKULTURA! Feto!applay!!ba! Feto!ho!nivel!edukasaun! interese!!vagas!!chefia! teknik!no!Uversidade! Diretora!ou! Feto!applay!!ba! interese!!vagas!! facilitaor!nian!

Kada!tinan!loke!vagas!persija!fo! enkoragen!!feto!atu!apply!tuir! kapasidade! Kada!tinan!loke!vagas!persija!fo! enkoragen!!feto!atu!apply!tuir! kapasidade!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 149 !


! !

Feto!barak!involve! iha!grupu!hamoris! ekonomia!Familia!

Identifika!Nesesidade!

!

Halo!Kapasitasaun! tuir!nesesidade!

!

!

Feto!barak!involve! iha!grupu!hamoris! ekonomia!Familia!

Identifika!Nesesidade!

Feto!mos!involve!iha!! Projeitu! konstruksaun!civil!

Identifika!numeru! Feto!involve!

!

Identifika! nesesidades!skilss!! Feto!emprearia!! Persija!

!

Halo!socialisasaun!ba! lei!trabalhdores!

departementu!nian! Grupus!Formadu!nian! Membro!grupus! Feto!no!Joven!!iha!Rurais!! rekuinhese!sira!nia! grupus!rai!osan! nesesidade! Membro!grupus! Hatene!halo! ! prioridade!sira!nia! nesesidade! Feto!barak!sai!autor! ba!decisaun!hodi! Feto!!empresario!no!halo! hasae!ekonomia! ekonomia!mikro! familia!nian! Membro!grupus! Feto!no!Joven!!iha!Rurais!! rekuinhese!sira!nia! grupus!rai!osan! nesesidade! EMPRESARIU! Feto!iha!ablidade! Feto! hodi!maneija!no! Empresaria,individual! kontrola!projeitu! hodi!hamoris!ekonomia! rasik! familia! Feto! Feto!iha!ablidade!! Empresaria,individual! halo!kreditu!iha! hodi!hamoris!ekonomia! Banku! familia! feto!mos!hatene!atu! Feto!kaer!kargu!iha!uma! halo!decisaun!ba! kain!no!mos!hanesan! salario!servisu!nain! empregador! sira!

Bele!Aksesus!ba!!kreditu!banku! nian! Bele!Aksesus!ba!!kreditu!ba! Merkadu!nian! kria!kriteria!ba!kreditu!osan!hare! mos!ba!situasaun!sirkulasaun! osan!iha!Distrito! Bele!Aksesus!ba!!kreditu!banku! nian!

Banku!kria!kredito!ba!aktividades! ekonomia!

!

!

4.3. ESTRATEJIA MULTISEITORAL BAMUDANSA KLIMATIKA

ESTRATEJIA!MULTI]SETORAL:!MUDANSA!KLIMATIKA! Benefisiu!ne’ebé!ita! Target! Kondisaun!ba! hakarak! beneficiaries! Sustentabilidade! Ema! moris! iha! ambiente! Bailoron! naruk! efeita! ba! be’e! Proteje! ailaran,! kuda! ai! oan! iha! Labarik,! ferik! saudavel! no! do’ok! husi!! matan! menus,! aihan! menus! area! be’e! matan,! area! vulneravel,! katuas! nomos! ba! ! impact! mudansa! no!pobresa!aumenta! halo!to’os!permenente! ema!alizadu! klimatika!iha!future.! Tesi!ai!no!sunu!rai!be’e!matan! Fo!konsiensialisasaun!ba!ema!hotu! Fatin! risku! protezidu,! menus,! rai! mamuk! aumenta,! To’os! na’in,! hodi! aselera! ! lei! floresta! ! atu! animals! moris! livre! iha! erusaun! aumenta! no! animals! animals! fuik! no! ! minimisa!estragus!ne’ebe!akontese! ambiente! ne’ebe! matak! fuik! lakon! ka! muda! fatin! ba! ambiente.! iha!kada!tinan.! no!buras.! iha!rai!estranjeiru.! Halo! to’os! muda! ba! mai! rai! Komunidade! iha! ona! Fornese! lei! suco! ne’ebe! forti! no! bokur! menus,! ailaran! menus! konsiensia! ba! halo! to’os! ! sosialisa! ba! ! komunidade! tomak! ! no! volume! mota! aumenta! iha! permenente! hodi! ! hodi!estabelese!to’os!permenente! kada!tinan! hamenus! tesi! ai! no! sunu! Objetivu/Problema!

Asaun!ne’ebé!Presiza!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 150 !


! ! rai! Erusaun! makas! estraga! rai! agrikultura!no!infrastrutura!

Mota! estraga! uma,! rai! agrikultura,! be’e! matan! no! estrada! ne’ebe! fo! efeita! ba!! ema!labele!asesu!ba!klinika!no!! mercado!

Aihan!menus!

Kuda! ai! oan! iha! fatin! erusaun,! animals! tenser! iha! luhan! no! hametin! ! tarabandu.ba! fatin! risku! sira.! Guverno! hamutuk! ho! Ngos! halo! sosialisaun! ba! kada! suco! iha! area! foho! atu! aplika! sistema! das! mikro! iha! mota! sanak! ki’ik! /hodi! minimisa! volume! mota! ne’ebe! akontese! iha! kada! tinan.! Halo! tarabandu! no! fo! sanksaun! ba! ema! estraga.! Habokur! rai! ho! adubus! organiku,! kuda! plantasaun! barak! iha! to’os! laran,! promove! fini! lokal! no! habelar! sistema! UBSP! grupus! hodi! responde! nesesidade! familia! no! nesesidade! merkadu! iha! distrito! Oecusse.!

Menus! ona! erusaun! no! ! iha!fatin!ba!animals.!

!

La!iha!ona!amiasaun!husi! mota! ba! ema! nia! hela! ! fatin! no! rai! agrikuluta! ne’ebe!produktiva!

!

Menus!ona!pobresa!

!

!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 151 !


KAPITULU V PROGRAMA INVESTIMENTU KAPITAL

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


! !

KAPITULU V PROGRAMA PRIORIDADE INVESTIMENTU KAPITAL PEDM la inklui lista konaba projetu sira ne’ebe Municipio elabora husi tinan ba tinan, PEDM inklui deit programa perioridade sira husi investimentu kapital ba setor idak-idak ne’ebe iha esperansa atu bele hetan proporsaun boot husi rekursu PDM nian. Progr ama

Indikador

Baseline 2010

Metas 2015 2030

Eduka saun

Fim! du! Ano! Letivo!2015!! 1.! ! 17%! husi! total! labarik! Municipio! Viqueque! feto! ho! mane! hanesan! de’it,! ho! idade! entre! tolu! to’o! lima! sei! rejista! no! hetan! edukasaun! pre] eskolar! ho! kualidade!diak.!! 2.! ! hari’i! ona! pre]eskolar! 2! foun! ho! fasilidade! seidauk! kompleitu! iha! area!rural.!! 3.! ! rekruta! ona! professors! foun! nain! :! 14! (buka! atu! aumenta! tan! professor/man e)! no! treinado.! Konstroeona! eskola!foun!:!21! ho! fasilidade,! konstroe! ona! eskola! dormitorio! ka! asrama! :! 6! iha! fim! do! ano!

1)! Total! Populasaun! labarik!ho!idade!:! 3]5! anus! (Sensus! 2010)! Total! 5741! =! Feto! 2796! (49%),! Mane! 2946!(51%)!! 2)! Total! Alunu! Pre]Eskolar! 2013! =!1416!(12%!husi! total! sensus! 2010),! Feto! 706! (49%),!Mane!710! (51%)!! 3)! 29! Eskola! Pre] Eskolar! ne’ebe! funsiona!hela!! 4)!52!Professores! Ensinu! Pre] Eskolar! (feto! :! 51,! Mane! :! 1)! mak! servisu! hela! Eskola! Ensinu! Básiku! :! 21! funsiona!hela! 5)! Alunus! barak! mak! hakotu! sira! nia! Eskola! ”Drop! Out”! tamba! distansia! do’ok! no! problema! siguransa.! iha!sentru!Ensinu! Básiku! Centrais! :! 21! ne’ebe! iha! Viqueque! ho! nia!

20%! husi! labarik! Municipio! Viqueque! feto! ho! mane! hanesan! deit,! ho! idade! entre! tolu! to’o! lima! sei! rejista! no! hetan! Edukasaun! Pre]Eskolar! ho! kualidade!diak.!! 1.!Konstroe!Ensinu! Pre]Eskolar! 15! iha! area! rurais! ho! fasilidade! kompletu!! 2.! rekruta! professors! Pre] Eskolar!foun!50!no! sei! hetan! treinamentu!(buka! atu! aumenta! tan! professor/mane).!! Ensinu! Básiku! ho! kualidade! sei! Disponivel! ba! labarik! Distritu! Viqueque! oan! sira! to’o! 93%! (númeru! feto! ho! mane! tenki!hanesan).!! 1! sei! konstroe! Eskola! Bázika! :! 20! ho! fasilidade! kompletu.! 2.! sei! rehabilita! Eskola! Bázika! hamutuk!:!30!!

Investimentu

Konstrusaun Eskola Ensino Pre-Eskolar

Kuantidad e ne’ebé presiza

Kustu total ($)

15

1,350,000.00

Konstrusaun eskola ensinu baziku sentrais

20

2,400,000.00

Rehabilitasaun eskola ensinu baziku sentrais

30

2,700,000.00

Reponsa vel ba operasau n no manuten saun

Setor Edukasaun

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 152 !

Aktivid ade laos infraestrukt ura ne’ebe presija


! ! 2015.! Fim! do! Ano! Letivo! 2015! 1.! 14%! analfabetu! reduz! ona! ba! 30%! (númeru! feto!mane!tenki! hanesan).! ! Iha! Ano! 2015! sei! aumenta! :! 65! salas! de! aulas,! 1000! (númeru! feto! no! mane! tenki! hanesan)! alfabetu! hetan! graduasaun! ona.!!

Saude

Konstrusaun ona PS 15 Postu saude kompletu no fasilidade ba mediku no pesoal saude sira. -Servisu Kuidadus Primaria hahu iha 35 suco. !

Planu!familiar! Saude Materno Infantil % kaben nain assesu ba saude Planementu Familiar (SAFE Matherhod) Kuidadus Antenatal Partus

Ensinu! Básiku! Filiais!:!97.!Mane! Estudante! barak! mak! “Drop! Out”! tamba! problema! siguransa! e! hela! do’ok! husi! Eskola.! Nu’une’e! mos! Distrito! Viqueque! iha! Eskola! Sekundária! Geral! hamutuk! :! 8! no! ESTV!:!1.!!

Husi PS 20 nee iha ona PS 2mak konstrusaun ona tuir standard nebe iha,inklui hela fatin pessoal Saude ,18 uma atendemetu deit,laiha residensia Pessoal Saude.

80 % kaben nain assesu ba Saude Planementu Familiar! 80 % assesu ANC 1! 80 % Assesu ANC 4 80 % husi professional Saude ( INC )! ! 80 % Visita Inan post

3.! rekruta! Professores! foun! :! 120! no! si! tuir! treinamento.! Fim! do!Ano!2017.!! 4.! konstroe! dormitorio! ka! asrama! :! 21,! (8! ba! alunu! iha! eskola! básika! sentrais)! precisa! konstroe! asrama! :! 10! ESG! no!ESTV!!sira!!!!

Sei harii PS no pakote servisu Basic, kompletu ho fasilidade ba pesoal saude sira no mediku.

Konstrusaun Asrama/dormito rio ba EBC no ESGTV

Konstrusaun Postu Saude ho pakote servisu nebe kompriensivu .

20

9,000,000.00

Total

15,450,000.00

15

1,800,000

Setor Saude

SDS Viqueque servisu tuir % nebe mak fo husi MdS.

Konstrusaun Uma Maternidade s Ba CS .Ossu

1 $180.000

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 153 !


! ! Kuidadus post Natal Visita 1 (ANC 1) Visita 4

Obras Publiku

BEOC (Tratamentu Emergencia Basicu ba Obstetria %Atendement u Partus husi Professional de Saude Halo Konsulta regular tuir aproximasaun IMCIImunisas aun % Visita inan Post Partum Loron 1,3 no 7 ( PNC 1 ) % Visita inan Post Partum Loron 7 to’o 28 (PNC 2) % Fasilidades Saude inplementa BEOC % Labarik < tinan 5 nebe hetan tratamentu tuir protocolo IMCI BCG,DPT 1 DPT 3 Polio O,Polio 3,Campak TT 1 to’o TT 5! 253 km Estrada sei implementa, rehabilitasaun no konstrusaun Estrada ba sub distritu 5 husi emprezario lokal

partum! 80 % Visita Inan post partum! 100 % inplementa BEOC! 100 % labarik <tinan 5 nebe hetan tratamentu tuir Protocolo IMCI! 80 % atendementu Imunsasaun!

Total

Fim du anu 2016, implementasaun ona Estrada 32 km husi sub distritu ossu-viqueque villa ho kualidade diak husi emprezario lokal

1.

2.

3.

Total Estrada rural hamutuk 150, ho total distansia hamutuk 350 km ho tipo miksu loke dalan no ateru becous Total Estrada ho alkataraun hamutuk 75, total distansia 117km (persija rehabilitasaun) Total Estrada sei alkataraun hamutuk 75 estrada ho

Konstrasaun Estrada

32km

1,980,000.00

6,400,000.00

Obras publiku

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 154 !


! !

Abaste siment u BeeMos

30km tembok penahan sei konstroe husi emprezario local iha sub distritu 5, distritun viqueque

Fim du anu 2016 konstroe ona tembok penahan ....km iha sub distritu 5 ho kualidade diak, implementasaun emprezario

56,76%! 9.033! Uma]Kain! ne’ebe! assesu! ba! Abastecimentu! bee!mos!ne’ebe! adekuadu!! !

Total! uma! kain! ne’ebe! bazeia! ba! SAS! nian! dadus! hamutuk! 14.047! husi! total! uma] kain! nebe! iha! SAS! Distritu! Viqueque! atende! ona! Uma]kain! 9.033!

distansia 233km 4. Estrada ho distansia diak hamutuk 235 iha suku 35 sub distritu Tembok penahan sub distritu 5 ho distansia 4,5 km

Konstroe tembok penahan

73.58%! husi! uma] kain! sira! iha! Area! Urbana! sei! hetan! assesu! ba! be’e! mos! seguru! no! sustentavel.! ]! sei! konstroe! sistema! be’e! mos! 10!unit!! ]! sei! rekruta! pesoal! Teknico! foun! 2! (feto! 1! no! mane!1)!! !

Konstrusaun Abastesimentu Bee-Mos iha Area Rural Rehabbilite sistema Be’e Mos

Kria! spasu! servisu/Konstroi! edifisiu! foun! ! DSA! –! MAP! iha! kapital! Distritu!

Konstrusaun! edifisiu! MAP! kumpleto! ho! fasilidade!

Rekruta funsiunariu tekniku be’e mos no saneamentu

30km

9,000,000.00

Total

15,400,000,.00

10 unit

1,000,000.00

2

200,000.00

Total Agriku ltura! /!!! DSA! –! MAP!! Munic ipioVi quequ e!

1)! Utilija! hela! uma! antiga! Indonesia! nia! tempo(rua)! sai! hanesan! eskritoriu! iha! capital! Municipio! Viqueque!

1)Total! fungsionario! 136! pesoas! kompostu! husi! Departementu! 3.! Feto! 9! pesoas,! mane!129!pesoas!

Rekruta mentu pesoal Teknico foun be’e Mos no saneam entu

1,200,000.00 !

!

!

!

!

!

1!

300,000.00!

Viqueque!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

! ! !

2)! Total! populasaun! Municipio! Viqueque! 73.768! pesoas,!

Husi! 80! %! populasaun! Municipio! Viqueque! moris! iha! vida!

50! %! husi! populasaun! moris! iha! vida! agrikultura! sei! hetan!

Agrikultor! ! sei! assesu! ba! treinamento!! kapasitasaun! Pratika!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 155 !

!


! ! Agrikultor! Aktivo! 26.689! (! Feto!ho!Mane!)!

agrikultura,! iha! kapasitasaun! kona! deit! 36,18! %!! ba!gestaun!.! maka! ativo! iha! produsaun! Agrikultura! ho! produsaun!ki,ik!

Agrikultura! Diak! (! PAD! )! ba! komoditi! Hare,!Batar!no! Hortikultura.!

7)! Konstroi! ona! Irrigasaun! teknik! 1,! Semi! Teknik! 59! husi! (OGE),! Irrigasaun! tradisional!264!

produsaun! menus! impaktu! husi! Irrigasaun! semi!teknik!(!A,at! todan!!no!kman),! Irrigasaun! tradisional!

Hasae! produsaun! no! produktividade! Hare! liu! husi! ekstensifikasauna grikultura.!

8)! Estabelese! ona! kriasaun! animal;! Karau! Timor,! karau! Vaka!ho!!fahi!

Produsaun;! !Karau! Timor! 25.206!kbs! Karau! Vaka! 23.389!kbs! Fahi!36.353!kbs! Total! peskador! nebe! rejisto! ona! 294! pesoas,! matrikulasi! ba! verro!ho!makina;! d. Jonson!37! unidade! e. Ketintin!27! f. Aquiqultor! 124!pesoas,! ho!kolam! ikan!174! Produs! ona! ikan!! tasi!___Ton.! !

Aumenta! produsaun! husi! kriasaun! animal! nebe! estabelese! ona/! kresimento! animal!20!%.! Aumenta! produsaun! ikan! hodi!assegura!50%! husi! total! populasaun! Distritu! Viqueque! bele!assesu!bah!an! ikan!kada!fulan.!

Rehabilitasau n! kanal! irigasaun! ! Manutensaun! kanal! ! Konstroi! kanal! Irrigasaun! Vasinasaun! ! ! Konstroi! klinika! saude! animal! Apoio! material! peskas!makina! Jonson! ho! Verro!

9)! Estabelese! ona! matrikulasaun! ba! peskador! no! apoio! material! peskas! ba! peskador.!

!

10)! Estabelese! ona! plantasaun! A,I! horis;! Nu’u,! Kafe,! Cokolate! ho!Kazu!

Iha! ona! plantasaun!! Nu’u!3.954,8!Ha! Kafe!73,75!Ha! Cokolate! 243,75! Ha! Kazu!61,3!Ha!

11)!Stakamento! Official! floresta! iha! Municipio!! no! Guarda! floresta! iha! PodtoAdministr ativo! hotu! iha!

Official! Floresta! 4!pesoas,!Guarda! Floresta!5!pesoas!! ho! kordenador! Municipio! 1! pesoas.! !

Kapasitasaun!kona! ba! Gestaun! peskador.! ! Konstroi! kolam! ikan! ho! apoio! fini! ikan! Aumenta! 50%! area! plantasaun! husi! area! plantasaun! nebe! estabelese!ona.!!

Mantein! patroilhamento!ba! area! protezida,! Floresta! metin,! Floresta!la!metin,!! ! !

588!pesoas! ! ! 10!

Apoio! replanta! Nu’u,! Kafe,! Cokolate! ho!kazu! ! Manutensaun! ba! kafe! tuan/poda! Patroilhament o! konjunta! (Guarda! Floresta! hamutuk! PNTL)! !

! 10.000! pesoas!

7! ! 31! ! ! 4!

!

DSA] Viqueque!

!50,000.00!

!350,000.00! ! 31,000.00! ! ! $!800,000.00!

DSA] Viqueque! !

127.422! kbs.! ! 1!

!25,000.00! ! ! 100,000.00!

DSA] Viqueque! !

! ! 4!

! ! !12,000.00!

! ! DSA] Viqueque!

!

$!5,880.00! ! ! $!100,000.00!

DSA] Viqueque! !

! 60.000!pes! ! ! 50!Ha!

$!120,000.00! ! ! ! ! $!10,000.00!

DSA] Viqueque! !

! Posto! Administrat ivo!5! ! ! !

! $!35,000.00! ! ! ! ! !

! DSA] Viqueque!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 156 !


! !

EDTL

MSS/S olidarie dade Sosial

Municipio! Viqueque! laran! tomak.!! ! ! Municipio! Viqueque!iha;! Floresta! metin,! Floresta!! lametin,! area! protezidas! no! akuntese! mos! deflorestasaun!

! Floresta! metin! 34.658,37!Ha.! Floresta! lametin! 37.871,46!Ha.! Deflorestasaun! 31.000!Ha.! Area! protezidas! 5.! Reboisiasaun! apoio! ona!! 50.000!A’I!oan!ba! komunidade! e! kuda! iha! rai! komunidade! ! 50! Ha.!

! ! Aumenta/Rekruta mento! ba! Guarda! Floresta,! apoio! 250.000! ! pes! A’I! oan! ba! komunidade/! uma! lulik! 100! iha! Municipio! Viqueque! hodi! kuda! iha! rai! partense!uma!lulik!

! ! ! Sosializasaun! lei!floresta!

Fim! do! ano!! 2015! ! iha! Municipio! Viqueque! ! 75%! husi! uma! kain! 13.455!!mak!sei! hetan! asesu! ba! linha! electricidade!

Total! uma! kain! nebe! bazeia! ba! EDTL! nian! dadus! hamutuk! 13.455,! to'o! agora! popu] lasaun! nebe! hetan! ona! asesu! energi! electrica! hamutuk! uma! kain! 5298! ou! 30.4%.!!!!

90%! husi! umakain! sira! iha! urbana! sei! hetan! asesu! ba! linha! electricidade! ne'ebe! seguru! no! sustentavel!

Konstrusaun! Oficio!foun!

6!

540,000.00!

EDTL!

Konstrusaun! Moru! ba! Posto! Admnistrativo s,! Viqueque,! Lacluta,! Ossu,! Uatulari,! Uatucarbau! !

5!

50,000.00!

EDTL!

Total!!

590,000.00! % 168,351.37!

!

1,000,000.00!

Inkluzaun! sosial!

To’o! tinan!! 2015! MSS! Municipio! Viqueque! iha! ona! armagem! atu! tau! ona! sasan!dezastre!

Iha! tinan! 2015! pelumenus! Municipio!

Iha! tinan! 2012! beneficiario! hamutuk! 273! mak! simu! ona! ajudus/sasan! konstrusaun!uma! Iha! tnan! 2013! vitima! ba! dezastre! seidauk! simu!apoio! !

! ! ! ! 35!Sucus!

! ! ! $!17,500.00!

Total!!

1,956,380.00!

Komunidade! ne’ebe! afeita! husi! dezastre! naturais! hotu]hotu!sei!simu! taratementu! ne’ebe! lo’os! no! diak! tuir! prosedur! ne’ebe! MSS! kria! ona!

Konstrusaun! armagem! atu! tau! sasan! dezastre!nian!

1!

Tau! ona! fasilidade! hodi! responde! ba! vitima! dezastre!

Tau! material! antisipada! ba! vitima!

1000!unit!

Inklusaun! social!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 157 !

Rekruta mentu ba Funcion ario foun, Treinam entu ba Funcina rios, halao sosializa saun ba iha area urbana kona ba lalaok fo kontribui san ba taxa

Material uma ba vitima dezastre


! !

! Meiu Ambie nte

viqueque! iha! ona! stok! ba! material! uma! ba! vitima! dezastre! 1000! unit! DNRS! kontinua! ezekuta! programa!DNRS! ne’ebe! planeia! ona! liu! husi! diresaun! hanesas:! protesaun! ba! labarik,! halo! akompanhame ntu! ba! vitima! VD/VBJ! labarik! iha! risku! no! abuzu,! bolsa! da! mae/familia,! re]integra! vitima! ba! familia/reinsers a]un!social.! Hari! ona! uma! ba! ema! vulneravel! iha! Municipio! viqueque! To’o! oras! ne’e! MSS! Municipio! viqueque! sei! uteliza! hela! edificio! administrasaun! Municipio! viqueque! % Fin do ano 2016 1. Halo ona 35 kampanhia iha suco hotu Municipio Viqueque nia Laran 2. Hari’i ona Quadro Infirmasaun 45 iha risku no area protegida iha MunicipioVi queque. 3. Halo ona fatin Lixo 55 iha sukus Municipio

naturais!

dezastre! naturais! iha! distritu! viqueque!

Iha! %! 50! husi! labarik! vitima! seidauk! hetan! ajudus.! Vitima! VD/VBJ! seidauk! hetan! ajudus! hamutuk! 2! vitimas! iha! tinan!2012! !

Labarik! vitima,! justisa! juvinil! no! vitima! VD/VBJ! sei! hetan! apoio! alternative! tuir! prosedur! ne’ebe! MSS! estabelese! ona!

Protesaun! e! asistensia! ba! labarik! vulneravel! no! proteze! familia! vulneravel!

Beneficiario! hamutuk! 100!pesoas!

$!3,000.00!

Inkluzaun! sosial!

Iha! ! ona! uma! ba! ema! vulneravel! iha! Municipio! viqueque! hamutuk!250! !MSS! Muncipio! viqueque! sei! uteliza! hela! edificio! administrasaun! Municipio! viqueque!

Iha!tinan!2016!hari! ona! uma! ba! ema! kbiit!laek!

Asegura! seguransa! social! ba! ema! vulneravel!

! 500,000.00!

Inkluzaun! sosial!

Harii! ona! edificio! MSS!iha!Municipio! viqueque!

Konstrusaun! edifisiu! MSS! Distritu! Viqueque!

Hari!uma! ba! vulneravel! hamutuk! 500! 1!unit!

200,000.00!

Inkluzaun! sosial!

! 1.

Halo ona konsensiali zasaun no Tara bando ba komnidade iha suku ne’en (6) iha 2011 2013 sobre : A. Proteze Ailaran tuan iha Area Protezida. B. Proteze balada fuik hanesan (Rusa Fuik,manu fuik,makikit, kakatua,loriko,kako ak,lacateu,lekirauk noseluktan.) C. Proteze tasi

A. Sei hasai konsensia publiku ba protesaun Meiu ambiente liu husi kampanhia ka sosializasaun 35x ba sukus nebe iha Municipioviq ueque nia laran tomak B. Sei hari’i kuadro Informasaun 40 ba fatin Risco no area Protezidas

Total

1,871,351.37

Koadro informasaun

35

35.000.00

konstruksaun fatin lixo

35

35,000.00

Sector Meio Ambiante

Sector Meio Ambiante

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 158 !

Benefic iario! hamut uk!100! pesoas! atu! hetan! apoio! alterna tive!


! !

4.

5.

!

Viqueque nia laran Produz ona Poster, Brosur no Pamfleto 2500 Recruta ona Oficial sira hamutuk 35 ba sucos iha Municipio Viqueque

ibun no animal tasi laran hanesan (Rai henek tasi, Ikan ,Lafaek ,ahu ruin no seluktan) D. kontrola ona kompanhia sira nebe halo aktividade hanesan loke Oficina no Restorante atu hare’e sira nia aktividade hanesan produz olio foer no lixo nebe sira produz loron loron. E. Servisu hamutuk ho saneamentu distritu hodi hare fatin lixo, no lixo nebe komunidade produz loron loron iha Municipio Viqueque. F. Servisu hamutuk ho ONG Internasional no hasional hanesan kolega da Paz no CRS hosi halo sensiblizasaun mudansa klimatika no treinamento Terrasering no kualidade rai ba comunidade iha suku. G. Recurso pesoal ambiente hamutuk 2(mane Rua): responsavel ba baze de dadus, AIA, kontrola Poluisaun, biodiversidade , lei Ambiental no edukasaun Ambiental. H. Fasilidade transporte (Motor 1) !

iha distrito Viqueque. C. Sei halo fatin lixo 35 ba sucos nebe iha Municipioviq ueque nia laran tomak D. Sei produz 2500 Poster, Brosur no pamfleto hodi halo desiminasau n atu proteze aiaran tuan, balada fuik tasi laran etc. E. Sei recrutatan 35 ofisial meio ambiante iha sukus

!

Rekrutamentu funcioanariu

13

$ 1,300,000.00 Sector Meio Ambiante

!

Total!! Grand!Total!

1,370,000.00!

!

$!39,817,731.37!

!

TOTAL SETOR : EDUKASAUN, SAUDE, OBRAS PUBLIKU, DNSA/SAS, AGRIKULTURA, EDTL,MSS NO MEIU AMBIENTE

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 159 !

Rekruta mentu funciona riu


KAPITULU VI NESESIDADE PRIORIDADE INVESTIMENTU SUKU

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


! !

KAPITULU VI NESESIDADE PRIORIDADE INVESTIMENTU SUKU Suku hanesan baze ikus halao no implementa program dezenvolvimentu iha seitor hotu – hotu, ne’e duni tuir mai sei apresenta planeamentu prioridade suku ida – idak iha Muncipio Viqueque ba investimentu kapital suku. Prioridade investimentu suku ne’ebe aprensenta, elabora bazeia ba nesesidade suku liu husi enkontru

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 160 !


! ! komunitariu ne’ebe lidera husi chefe do suku ho lider komunitariu sira ho fasilitasaun husi Community Development Officer ka Ofisial Dezenvolvimentu Komunitariu – CDO iha kada Postu administrativo. Posto! Administrati vo! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! VIQUEQUE!

Suku!

Prioridade!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! Fatudure!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 5!

Luca!!

! ! ! ! ! ! 3!

Seitor!

Tipu!Projetu!

1. Edukasaun.!

1.

Aumenta! ! Salas! Eskola! EB! Watuderen! ho! Morru!hale’u!eskola! 2. Kanalizasaun!bee!moos!ba!EB!Watudere! 3. Konstrusaun!saneamentu!iha!eskola!EB!! 4. Instalasaun! eletrisidade! ba! eskola! EB! Watudere! 5. Nst!! 2. Saude.! 1. Halo! Foun! postu! saude! kompletu! ho! fasilidades!! 2. Uma!ba!pesoal!saude!kompletu!ho!fasilidade!! 3. Nst! 4. Nst!! 5. Nst!! 3. Obras!publiku!! 1. Konstrusaun!!ho!Be’e!dalan!/Baleta!3km!haleu! suku.! 2. Rehabilitasaun!ponte!kiik(unidade!3)!iha!aldeia! 3!! 3. Konstrusaun! bronjong! /bareira! ba! aldeia! 3! (50m)! 4. Rehabilitasaun!Estrada!iha!suku!laran!3!km! 5. Nst!! 4.Sosial!/MSS! 1.!!!!Konstrusaun!uma!8!ba!alejadus!ka!defisientes! 2.!!!!Konstrusaun!uma!9!ba!feto!faluk!! 3.!!!!Konstrusaun!uma!13!ba!idozus!!aldeia!3.!!! 4.!!!!Nst!! 5.!!DNSA! 1.!Kanalizasaun!bee!moos!ba!aldeia!3!! 2.!!!!Nst!! 3.!!!!Nst!! 1. Obras!Publiku! 1. Konstrusaun!Estrada!!suku!ba!aldeia!10!km! 2. Konstrusaun! bronjong! ! iha! aldeia! Uma! Boot! 100!m! 3. Normalizasaun!mota!Luka!1,5!km! 4. Nst!! 5. Nst!! 2. Be’e! Mos! no! 1. Kanalizasaun! be’e! mos! ba! aldeia! Uma! Lor! Saneamentu!! 10km! 2. Kanalizasaun!bee!moos!iha!uma!MDG!52!KK!10! km.! 3. Konstrusaun!sentina!publiku!!ba!aldeia!4! 4. Nst!! 3.!Agrikultura! 1.!Halo!Irigasaun!ba!natar!Iramer!10km!! 2.!!!!Nst!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 161 !


! ! Bahalara! Uain!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 4! !

Uma!uain! kraik!!

! ! ! ! ! 5!

Uma!kiik!

! !

1. Obras!Publiku! !

1. 2. 3. 4. 5.

Hadia! Estrada! no! valeta! iha! suku! laran! 5! km! (aldeia!6)! Konstrusaun! tembok! penahan! iha! mota! We]! tuku!300m! Konstrusaun!tembok!penahan!iha!iha!fatin!rai! monu!aldeia!Aisahe!100!m.! Konstrusaun! estrada! ba! Weluli,! aldeia! We]tali! tua!10!km! Rehabilitasaun!Sentru!treinamentu!suku!aldeia! Caninuk.!

2. Edukasaun.!

1. Konstrusaun!uma!eskola! 2. Nst!! 3. Nst!! 3. Agrikultura! 1.Kanal!irigasaun!iha!aldeia!Metalitua! 2.Konstrusaun! uma! kompletu! ho! fasilidades! ba! pesoal! Extensionista! (unidade! ida)! sentru! suku.! 3.!!!!!Nst! 4. MSS! 1. Konstrusaun!uma!39!ba!Idozus!(katuas!–ferik)! 2. Konstrusaun! uma! 123! ba! Feto! faluk! no! mukit! sira!iha!suku!refere!!! 3. Konstrusaun!uma!34!ba!Alezadus/defisiente!! 1. Be’e! Mos! no!! 1. Kanalizasaun!be’e!mos!ba!ratahu!150!kk! Saneamentu! 2. Kanalizasaun!be’e!mos!Naeboruk!ba!145!kk! 3. Konstrusaun!sentina!publiku!unit!5! 4. Nst!! 5. Nst!! 2. Obras!Publiku! 1. Rehabilitasaun! Estrada! husi! bahalarauain! –we! ! taliknotak!–ratahu!27km!! 2. Konstrusaun!Estrada!ba!rate!(laku!uman)850m! 3. Rehabilitasaun! Estrada! no! valeta! husi! ratahu! ba!tasi!ibun!2,8km!! 4. Rehabilitasaun! Estrada! no! valeta! deker! 3! ba! EBF!ratahu!500m!! 5. Konstrusaun!bareira!mota!Builaran!ba!aldeia!3!! 3. Saude!! 1. Konstrusaun!postu!saude!iha!ratahu!kompletu! ho!fasilidade!! 2. Konstroe! um! aba! pesoal! saude! unidade! ida! kompletu!ho!fasilidade.! 3. Nst!! 4. Nst!! 4. Agrikultura!! 1. Konstrusaun! irigasaun! nukau! ba! natar! wenani! ratahu!4km!ba!200!kk!aldeia!4! 2. Reflorestasaun! kuda! ai]oan! ! iha! Foho! Lamusa! aldeia!3! 3. Konstrusaun! um! aba! extensionista! sita! kompletu!ho!fasilidade! 5. Edukasaun!! 1.!Konstrusaun!eskola!EB!2!iha!Bossa!Bein!no!morru! haleu,!kompletu!ho!nia!fasilidade.! 1. Obras!publiku! 1. Rehabilitasaun! ! Estrada! no! valeta! iha! suku! laran!5km!Macde’an!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 162 !


! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 5!

! ! ! ! Maluru!

! ! ! ! ! ! 4!

2. 3.

Halo!bronjong!200m! Konstrusaun!ponte!kiik!iha!aldeia!hotu!(aldeia! 8)! 4. Konstrusaun!!bareira!satn!rai!iha!Raihun! 5. Konstrusaun! centru! komunitario! 8! (! sede! Aldeia)!! 2. Edukasaun!! 1. Konstruksaun!eskola!sekundariu!Beobe!! 2. Konst.! EBF! Tiha! Aitahan! kompletu! ho! fasilidade!eskola! 3. Konstruksaun!Moru!haleu!EBF!Uma!Ki’ik!! 4. Konstrusaun!Bibliateka!ba!EBF! 5. Kontrusan!centru!Analfebetizasaun!Ana!Uan! 3. Agrikultura! 1. Halo!irigasaun!no!moru!satan!mota!! 2. Fila! rai! ba! grupu! feto! faluk! (has! laran,! sentru! craras! 3. Kuda! ai]oan! prevene! errosaun! Baha]Bunak! ….hektar! 4. Nst!! 5. Nst!! 4. DNSA! 1. Fura!be’e!moos!iha!area!tiha!aitahan!ba!30!kk! 2. Konstrusaun!mota!bomba!10!Baha]Bunak!! 3. Kanalizasaun! be’e! husi! bematan! Welakulo! ba! komunidade!Baria!Laran!ho!distansia!6!km!no! besik!Lu’a! 4. Konst.! bee! moos! iha! sede! suku! no! fatin! publiku!Raihun!! 5. Konstrusan! sanementu! publiku! unidade! 80! ba! aldeia!8! 6. Harii!fatin!lixu!10!iha!aldeia!8! ! 5.!MSS! 1.!Konstrusaun!uma!52!ba!Idozus!iha!aldeia!8! 2.!!!!Konstrusuan!uma!104!ba!feto!faluk!no!familia! mukit! 3.!Konstrusuan!uma!ba!32!alezadus! 1. Be’e! mos! no! 1. Kanalizasaun!Be’e!mos!ba!aldeia!3!! Saneamentu!! 2. Sentina!publiku!!ba!aldeia!3! 3. Kuda! ai! oan! prevene! errosaun! iha! fatin! risku! sira! 4. Nst!! 2.!Obras!publiku!! 1. Rehabilitasaun! Estrada! aldeia! ba! suku! kompletu! ho! valetas/bee! dalan/gorong] gorong.! 2. Konst.Sede!Aldeia!ba!aldeia!3! 3. Konstrusaun!merkadu!Publiku! 4. Konstr.!Fatin!turistiku!nian!iha!tasi!ibun!Beaco! (Maluru+Loto!oan).! 3.!Saude!! 1.! Konstrusaun! Postu! Saude! kompleta! ho! nia! fasilidade!sala!partus.!! 2.!!!!!Kosntrusaun!hela!fatin/!umaba!pessoal!saude! sira.! 3.!!!!!Nst!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 163 !


! ! 4.!Edukasaun!

Bibileo!!

! ! ! ! ! ! 4!

Uaimori!!

! ! ! ! ! 3!

Karau!balo!!

! ! ! ! ! ! ! 4!

!

1.

Konstru.! EP! Beaco! Lotto]Oan,kompletu! ho! nia! fasilidade! 2. Konst.!EB!Maluru!kompletu!ho!nia!fasilidade! 3. Nst! 1.! Be’e! mos! no! 1.!Abastesimentu!be’e!mos!iha!Aldeia!Aisahe!! Saneamentu!! 2.!Rehabilitasaun!no!halo!bee!possu!unidade!….! 3.!!!!Halo!sentina!publiku!unidade!…..! 4.!Konstrusaun!fatin!lixu!….! 2.!!Obras!publiku!! 1.!Rehabilitasaun!Estrada!no!bee!dalan!ka!valeta!iha!! suku!laran! 2.! Konstrusaun! ponte! kiik! iha! suku! laran! (Estrada! aldeia!–suku).! 3.! Konstrusaun! uma! ba! pessoal! saude! (parteira! no! infermeiru)!kompletu!ho!fasilidade.! 3.!Agrikultura!! 1.!!!!Rehabilitasaun!no!halo!!Irigasaun!! 2.!!!!Nst!! 3.!!!!Nst!! 4.!MSS! 1.!Konstrusaun!um!aba!feto!faluk!unidade!60! 2.!Konstrusaun!um!aba!ferik!katuas!unidade!50! 3.!Konstrusaun!um!aba!Alezadus!sira!unidade!25!! 4.!Konstrusaun!um!aba!Familia!mukit!unidade!100! 5.!Konstrusaun!um!aba!Oan!kiak!unidade!20! 1. Obras!publiku!! 1. Loke!estradas!ba!aldeias!6! 2. Konstrusaun!ponte!ba!aldeia!!Uma!Liurai! 3. Halo!Gorong]gorong!ba!aldeia!4! 4. !Aumenta!sala!eskola! 2. Be’e! mos! no! 1. Halo!sentina!publiku!!ba!aldeia!6! Saneamentu!! 2. Halo!sintina!ba!EB! 3. Rehabilita! no! Dada! bee! moos! ba! umakain! iha! suku!laran! 3 MSS! 1.!Konstrusaun!um!aba!Idozus!41!pesouas! 2.!Konstrusaun!uma!140!ba!feto!faluk!no!mukit!! 3.!Konsrusaun!uma27!!ba!Alezadus!no!defisiente! 1. MCIA! 1. Rehabilitasaun!!merkadu!tuan!Wesa!no!murru! hale’u! 2. Konstrusaun!merkadu!foun!Manehat! 3. Rehabilitasaun! ho! konstroe! fasilidade! bee! no! sintina!ba!Merkadu!Municipio!! 4. Konstrusaun!Uma!Bainaka!Suku!Karaubalu! 2. Saneamentu! 1. Konstrusaun! sentina! publiku! ba! aldeia! 7! kompletu!ho!fasilidade!bee!no!eletrisidade.! 3.!Obras!Publika! 1.! Halo! bronjong! ! satan! mota! ba! aldeia! 7! no! fatin! nebe!risku!rai!monu! 2.!Rehab!estradas!no!valetas!ba!aldeia!7! 3.Halo!morru!satan!rai!iha!Lamaklaran! 5.Rehabilitasaun! ba! uma! Portu! nebe! husik! hela(Residencia!Administrador!Conselho!)! 6.!Konstrusaun!!Terminal!Manehat!! 7.!Rehabilitasaun!ba!Ponte!“gantung”!Beloi.! 8.!Rehabilita!Jardin!1959!Cabira]Oan! 4.!MSS! 1.!Konstrusaun!uma!ba!ema!kiak!unidade….! 2.!!!!Nst!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 164 !


! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! LACLUTA! !

Uma!uain! leten!! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! 4!

! ! Laline!

! ! ! ! ! ! ! ! 6!

Uma!tolu!!

! ! ! ! ! ! ! 5!

3.!!!!Nst!! 1. Rehbilita! estrada! ho! valeta! ! haleu! suku! laran! 1. Obras!publiku!! aldeia!8! 2. Konstr.estrada!ba!area!Likarae!aldeia!Hukalale! 3. Konstr.armajen!produtu!local!Tutucui! 4. Konst.sentru!komunidade!8!! 5. Konstr.Merkadu!publiku!ba!komunidade! 2. Be’e! Mos! no! 1. Konstrusaun!sentina!publiku!aldeia!8! 2. Kanalizasaun! bee! moos! ba! komunidade! Saneamentu! Hukalale! 3. Konst.!bee!possu!Caslobere!!! 1.! Konst.sentru! Analfabetizasaun! unidade! 1! 3. Edukasaun!! kompletu! ho! fasilidade! (bee,! sintina! eletresidade)! 2.!Konst.sentru!Juventude!unidade!1!! 3.!Konst.EBF!iha!suku!kompletu!ho!nia!fasilidade!! 4.!Halo!sentru!Bibliateka!ba!eskola! 1.!Halo!uma!141ba!idozus!! 4. MSS! 2.!Halo!uma!146!ba!feto!faluk!no!familia!mukit! 3.!Halo!uma!22!ba!alezadus!no!defisiente!sira! 1. Saude!!! 1. Rehabilitasaun! Postu! Saude,! morru! haleu! ! ho! nia!Fasilidade!kompletu!! 2. Konstrusaun! um! aba! pesoal! saude! kompletu! ho!fasilidade!! 2. Edukasaun! 1. Konstrusaun! Eskola! EBF! Permanente! ho! nia! fasilidade!kompletu!.! 3.! Be’e! Mos! no! 1.!Konstrusaun!Be’e!Mos!ho!knalizasaun!no!!!! Saneamentu! !Saneamentu!! 2. Rehabilita! tanke! bee! ba! MCK! no! hadia! saneamentu!Micradec!!! 3. Halo!fatin!lixu!iha!suku!laran! 4.!Obras!Publika!! 1. Konstrusaun!Estrada!ho!Alkatraun,!ho!Pontes,! Valetas!Kanus,!Bronjong,nst.!! 2. Konstrusaun!Sentru!Aldeias!5! 5.!MSS! 1.!Halo!uma!39!ba!Idozus!! 2.!Halo!uma!125!ba!feto!faluk!no!familia!mukit!! 3.!!!!Halo!uma!27!ba!alezadus!no!defisiente!sira! 6.!Irigasaun!! 1.!Rehabilitasaun!Irigasaun!Mau]Ama! 2.!!!!Nst! 1. Obras!Publika! 1. Hadia! Estrada! ho! Alkatraun! husi! Aldeia! To’o! Suku! no! husi! Rai! Hun! to’o! Sub]Distritu! kompleta!ho!valetas,!trotoar!nst.!!!! 2.!Saude!! 1. Konstrusaun! Postu! Saude! Maternidade! iha! Nun! Tetuk! ho! Fasilidade! kompleta! ho! Be’e! Mos!Ahi,Sintina!! 2. Konst.uma! ba! pessoal! saude! kompletu! fasilidade! 3. !Konst.sintina!ba!kada!uma!kain!iha!suku!laran! 3.!Edukasaun!! 1. Konstrusaun!Eskola!EBF!Nun!Tetuk!(!uma!! permanente! +! Fasilidade! kompletu,! sintina,! Ahi,!Be’e!Mos)! 2. Konstrusaun! Bibliotaka! ba! kada! Eskola! Filial!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 165 !


! ! sira.! Konst.!Sentru!Juventude!suku!nian.! 4.!MSS!! Konstrusaun! Uma! Vulneravel! (! Idozos,! Alezado,!Feto!Faluk!ba!Kada!Aldeia)! 2. Konst.uma! ba! pessoal! saude! kompletu! fasilidade! 5.!Agrikultura!! 1.!Loke!um!aba!verternario!(karau)! 2.! Konst.! Uma! ba! pesoal! Guarda! Florestal! no! Extensionista! 3.!Konstr.!Irigasaun!!ba!Data]Metan!!! 1. Obras!Publika!! 1. Rehabilitasaun! Estrada! husi! Sub]Distritu! to’o! ! Suco! Kompleta!!ho!Alkataraun,pontes,deker,Bronjo ng,Saluran.! 2. Konstrusaun!estra!husi!Aukarau]!Halimean! 2. Edukasaun! 1. Konstrusaun!Eskola!Filial!(uma!Permanente)!ba! ! EBF!calo!no!EBF!Dasi!Loe.!! 2. Konstrusaun!Centru!Joventude!kompletu!ho!fa silidade! 3. Konstrusaun!EBF!iha!Postu!tuan!kompletu!ho! fasilidade! 3.! Be’e! Mos! no! 1.! Konstrusaun! Sistema! Kanalizasaun! Foun! ba! Saneamentu!! Aldeia!! Tolu:!Hali!mean,Hali!Oan,Ailo’ok.!! 2.!Kanalizsaun!bee!moos!Crarec]Bocota! 3.!!!!!Konstrusaun!sintina!ba!aldeia!5! 4.!!!!!Halo!lixu!fatin!iha!suku!no!aldeia! 4.!MSS!! 1.!Halo!uma!151!ba!Idozus! 2.!Halo!uma!129!ba!feto!faluk!no!familia!mukit! 3.!Halo!uma!15!ba!alezadus!no!defesiente! 1. Obras!Publika!!! 1. Rehabilitasaun! Estrada,! pontes,! valetas,! bareiras/! bronjong!!iha!suku!no!aldeias! 2.!Konstrusaun!Estrada!ba!aldeias!2! 2. Edukasaun! 1.!Rehabilitasaun!no!aumeta!salas!ba!eskola!EBF!! 2.!Konstrusaun!Eskola!Secundario!+!!Fasilidade! 3.Konstrusaun!uma!ba!pesoal!edukasaun!kompletu!!!! fasilidade.! 4.!Konstrusaun!Sentru!Alfabitizasaun!suku! 3. Agrikultura! 1.!Konstr.Irigasaun!ba!aldeia!4! 2.! Konst.Uma! ba! pesoal! Extensionista! iha! suku! kompletu!ho!fasilidade.! 3.!!!!!Nst! 4. Be’e! Mos! no! 1.!Konstrusaun!Lixu!fatin!ba!aldeia!5! Saniamentu! 2.!Konstrusaun!sintina!publiku!ba!aldeia!5! 3.!!!!Rehabilitasaun!bee!possu!aldeia!Akadiruhun! 4!!Harii!sistema!abastesimentu!bee!moos!ba!aldeia! 2!(Boruk,Tula!Oli)! 1. Obras!Publicu!! 1. Rehabilitasaun! Estrada! ! no! loke! Estrada! foun! lori]guto]soma]rogo,,husisomaroqo]to’o! tahagaba,husi!buanurak!to’o!paetu’un! 2.!!Rehabilitasaun!Estrada!husi!Asalaitula!to’o!Dau] 3. 1.

Ahic!!

! ! ! ! 4!

!

Dilor!

! ! ! ! ! 4!

! ! ! !

Uabubo!!

! ! ! !

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 166 !


! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! OSSU!

! ! ! 4!

2. Educasaun!!

3. Eletrisidade!!

4. DNSA!

Uaibobo!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 4!

1. Obras!publiku!!

2. DNSA!

3.!Edukasaun!!

4.!Saude! Nahareka!!

! ! ! ! ! ! 3!

1. Obras!publiku!!!

2. SAS!

3. Eletrisidade!!

Loi!]!huno!

! ! !

1. Obras!publiku!!

boro!baha!(20!km)! 3.!Halo!bareira!150m!hodi!protégé!natar!!buanurak! 1. Konstruksaun!EBF!Tahagaba! 2. Konstruksaun!EBF!Dalirizi! 3. Konstruksaun!EBF!Asalai!Tula! 4. Halo!moru!haleu!EBF!buanurak!! 1. Instalasaun! Eletrisidade! ba! Aldeia! (4)! no! aumenta! Aldeia! Buanude! no! dau! Boroboha.! Balun! nebe! seidauk! metin! kah! Asesu! ba! Eletrisidade.! 1.! ! ! ! Rehabilitasaun! sistema! bee! mos! iha! aldeia! laritame!3km!ba!119!umakain! 2.Rehabilitasaun!Be’e!Mos!iha!aldeia!rua(2)! 1. Rehabilitasaun! Estrada! husi! Abana! to’o! Uaibobo! antigo! 20km,! Abana! to’o! Edumumo! 10km! 2. Rehabilitasaun!ponte!bot,kiik,gorong!no!valeta!! 3. Rehabilitasaun! Estrada! 5km! husi! uatumaloli! to’o!kampun!sana! 4. Rehabilitasaun! Estrada! 5km! husi! uaibobo! abana!to’o!aelekimeta! 5. Hari! linha! eletricidade! husi! loihunu! to’o! uaibobo!antigu!28!km!ba!4015!kk! 1. Dada!be’e!mos!ba!aldeia!uaibobo!antigo! 2. Dada!be’e!mos!no!sentina!ba!aldeia!darenao! 3. Dada!be’e!mos!no!sentina!ba!aldeia!5! 1. Konstrusaun!eskola!filial!uaibobo!antigo! 2. Konstrusaun!eskola!filial!dini!bu’u! 3. Konstrusaun! eskola! filial! uaibobo! ossolari! sala! 3!no!edifisio!ba!professors!no!bibiliateka!! 1.! ! ! ! Konstrusaun! postusaude! kompleta! ho! facilidades!iha!Uaibobo]abana,!ba!280!umakain! 1. Rehabilitasaun! Estrada! husi! abana! to’o! samarogo!distansia!14km! 2. Konstrusaun! mini! mercadu! iha! suku! laran! +! Saneamentu!publiku!unidade!2! 3. Rehabilitasaun!Estrada!6km!iha!suku!laran! 4. Konstrusaun! uma! 20! ba! Vulneravel/! Veteranu! iha!suku!laran!! 1. Kanalizsaun!be’e!mos!abana!ho!distansia!7km! 2. Konstrusaun! saneamentu! publiku! 4! no! sintina! ba!umakain!!512! 3. Nst! 4. Nst!! 1. Instalasaun! eletrisidade! oli! pesado! husi! sub! distritu!to’o!suku!nahareca!ba!uma!kain!512! 2. Nst!! 3. Nst!! 4. Nst!! 1. Loke! Estrada! foun! husi! buburlaran! ba! sentru! suku!ho!distansia!12km! 2. Nst!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 167 !


! ! ! ! 3!

2. Edukasaun!!

3.!Saude!!

Liaruca!!

! ! ! ! ! 4!

1. Obras!publiku!!

2. Saude!! 3. DNSA!

4. Agrikultura/! irigasaun!!! Builale!!

! ! 3!

!

1. Obras!publiku!!

2. Edukasaun!!

3.!DNSA!

Ossorua!! !

! ! ! ! ! ! ! 3!

1. Obras!publiku!!

2. Be’e!Mos!no! Saneamentu!!

3. Nst!! 4. Nst! 1.!!!!Aumenta!sala!3!iha!ensinu!baziku!! !!!!!!!buburleras!! 2.!Konstrusaun!ensinu!baziku!iha!liaro!oli!! 3.!!!!Halo!moru!haleu!EBF!iha!loi]huno!! 1.!!!!Kontrusaun!postu!saude!iha!buburlaran!! 2.!!!!Kria!mobile!klinika!iha!lailalulere! 3.!!!!Nst!! 1. Rehabilitasaun! Estrada! suku! to’o! sub! distritu! 20km!! 2. Halo!ponte!foun!boot!5!no!ponte!kik!4! 1. Konstrusaun!uma!rezidencia!medico!1!no!uma! ba!Parteira!1!kompleta!ho!facilidades! 1. KANALIZASAUN! BE’E! Mos! ba! Aldeia! Bahaneo! 7km!ba!familia100! 2. Konstrusaun!saneamentu!publiku!2!no!sintina! ba!uma!kain!iha!suku!laran! 1. Halo!irigasaun!4! 2. Presija!mini!traktor!5! 3. Presija!fini!! 1. Rehabilitasaun! Estrada! larigutu,! pengarasan!! 10km!! 2. Rehabilitasaun! no! kontrusaun! Estrada! husi! sede!suku!builale!to’o!suku!fatulia!sub!distritu! venilale!! 1. Konstrusaun! eskola! filial! uai! ! tonus! ala! 4!! kompleta!ho!facilidades.! 2. Nst! 3. Nst! 1. Kanalizasaunbe’e!mos!ba!aldeia!bête!cai!ana! 2. Nst! 3. Nst! 1. Rehabilitasaun! Estrada! husi! luihonu! ba! ossolequi]meta!13km! 2. Estalasaun!eletrisidade!ba!uma!kain!634! 3. Loke! Estrada! foun! husi! loihunu! to’o! Hedemumu!uatulari!30km! 4. Rehabilitasaun!Estrada!5!km,!husi!lukawa!to’o! mota!boek]bikaliu!+baletas,!no!pontes! 5. Konstrusaun!barreira!ba!EBF!Weulaek! 6. Hari!uma!MDG!iha!suku!laran!!542!KK! 1. 2.

3.

Edukasaun!

3. 1. 2.

Rehabilitasaun! be’e! mos! 3km! we]eu]loek! ba! uma!kain!247! Hari! saneamentu! publiku! 3! no! sintina! ba! uma! kain!hotu!iha!suku!laran! Nst!! Loke!eskola!secundario!sala!4!kompleta!ho! facilidades!ba!suku!lima!iha!area!sa’alase!suku! Ossorua.! Halo!!kampu!voly!no!basket!ba!EBF!Weulaek!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 168 !


! ! ! Ossu!de! cima!! ! ! !

! Uaiguia!!

! ! ! ! ! ! 3!

! ! ! 5!

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! Irabin!de! baixo!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 5!

1.

Infra!] estrutura!!

3. 1. 2.

2.

Agrikultura!!

3.

MSS!

3. 4. 1. 2. 3. 1.

Saude!!

2. 3. 1.

1.

2. 2.

Agrikultura!!

3.

DNSA!

1. 2. 3. 1.

4.

Infrastrura!

2. 1.

5.

Edukasaun!

1.

Edukasaun!!

2. 3. 1. 2. 3. 1. 2. 3. 4. 5.

2.

Agrikultura!!

1. 2. 3.

3.

4. 5. 1. 2.

Saude!!

3. 4.

Be’e!Mos!no! Saneamentu!

1. 2.

Nst!! Hari!uma!sentru!juventude!!iha!!suku! Hari! kampu! foti! bol! no! basket! bol! ho! facilidades!iha!suku!laran! Nst! Nst! Halo!irigasaun!auraca!no!uaibua!8km! Nst! Nst! Halo! kapela! no! moru! haleu! simeteriu! geral! casana!rate!ossu!no!alaku]bua! Nst! Nst!! Konstrusaun! postu! saude! kompleta! ho! facilidades! Konstrusaun! uma! rezidencia! ba! Medico! no! Parteira!kompleta!ho!facilidfades! Rehabilitasaun!kanal!irigasaun!! Nst!! Nst! Kanalizasaun! be’e! mos! ba! lalabu’u! 6km! ho! 75kk! Nst! Rehabilitasaun! Estrada! 4! km,! baleta,! goron2! no!ponte!kik!iha!suku!laran!! Nst! Nst! Aumenta!salas!de!aulas!iha!EBF!Uaiguia! Nst! Nst! Aumenta!sala!de!aula!!4!ba!eskola!filial!baulale! Harii!laboratorium!ba!insinu!sekundariu!geral!! Konstrusaun!moru!haleu!EBF!!|Irabin!de!Baixo!! !Harii! laboratorium! ba! Ensinu! Basico! Sentral! Uatucarbau! Rehabilitasaun! ba! eskola! sala! 8! iha! Encino! Bazico!Sentral!Uatucarbau!! Hadia!irigasaun!lawadare!! Halo!bronjong!!400m!hodi!proteze!!natar!foun! iha!wecae!!no!lawadare!! Halo! bronjong! 700m! hodi! proteze! ! natar! tuan! Baidubu!! Hadia!irigasaun!Susalale!1500m! Hadia!irigasaun!Guiakai!Irabere!1500m! Hari!postu!klinika!iha!baulale! Hari! uma! rezidencia! ba! Medicos,! parteiras! no! kompleta!ho!facilidades,!area!irabin!de!baixo!! Hari! Armagen! ba! aimaoruk! no! laboratorio! iha! sentru!!saude!area!Irabin!de!Baixu! Halo!saneamentu!publiku!2!no!sintina!ba!uma! kain!404! Halo!koneksaun!torneira!bee!mos!ba!umakain!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 169 !


! ! ! ! ! UATUCARBA U! ! ! ! ! ! Afaloicai!!

! ! ! ! 4!

! ! ! ! ! ! Loi!ulo!!

! ! ! ! ! ! 3!

Bahatata!

! ! 4!

404! 3. Nst! 5.!Obras!publiku! 1.Hadia!Estrada!iha!suku!laran!no!vila!sub!distritu!6! km!ho!alkatraun!area!Irabin!de!Baixo! 2.!!!!Nst! 3.!!!!Nst! 1. Obras!Publika!! 1. Hari!sede!!ba!aldeia!!4! 2. Loke!Estrada!foun!2,5km!ba!aldeia!2!kaiuailita! no!daralari!! 3. Loke!Estrada!foun!2km!ba!aldeia!lekuala! 2.

EDTL!

1.

Hari! linha! ! energia! Eletricidade! ba! umakain!! 365! 2. Nst! 3. Nst! 3. Edukasaun!! 1. Hari!eskola!filial!sala!4!iha!aldeia!kaiuailita! 2. Hari!uma!laboratorio!1!kompleta!ho!faciliades! iha!EBF!Afaloicai! 3. Nst! ! 1. Halo!saneamentu!publiku!3!no!sintina!ba!uma! 4. Saneamentu!! kain!!365! 2. Konst.!Sistema!bee!mos!husi!be!matan!ualalale! ba!suku!!Afaloicai!!Antigu!6km! 3. Nst! 1. Saude!! 1. Rehabilitasaun!postu!klinika! 2. Hari!saneamentu!publiku!3,!no!sintina!individu! ba!umakain!156! 3. Nst!! 4. Nst! 2. Obras!publiku!! 1. Rehabilitasaun! Estrada,! baletas,! gorong! ! 6km! husi!koubui!–!postu!tuan!uatucarbau! 2. Hadia! Estrada! 6km! husi! Sorumau! ba! natar! Nubere! 3. Halo! bronzong! 750! m! hodi! protege! natar! Nabo]Irabere! 450! hektares! ! nebe! actual! mota!! irabere!Nabo!sobu!dadauk!!ona!natar!kuaze!70! hektares.! 4. Hari! postu! Policia! Sentru! komonitaria! ba! suku! 4!iha!area!suku!Loi!Ulo!Pustu!tuan!uatucarbau! 3. Edukasaun!! 1. Hari!uma!eskola!permanente!!sala!6!ba!eskola! EBF!bubuha! 2. Nst!! 3. Nst!! 1 Edukasaun!! 1. Hari!aumenta!sala!5!ba!!EBF!Bahatata! 2. Nst!! 3. Nst!! 4. Nst!! 5. Nst!! 2.!Be’e!mos!no! 1. Halo!koneksaun!torneira!bee!mos!ba!umakain!! Saneamentu! 178! 2. Hari! saneamentu! publiku! 3,! no! sintina! ba! umakain!178! 3. Nst!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 170 !


! ! 3.!Saude!!

1.

! 4.!!Obras!Publika!

Uani!uma!!

! ! ! ! ! ! ! !

Ira!bin!de! cima!!

! ! ! ! ! 4!

! ! ! ! 3!

1.

Edukasaun!!

2.

Agrikultura!!

3.

Saude!!

4.

Obras!Publika!

1.!Edukasaun!!

2.!Saude!!

3.!Be’e!Mos!no! Saneamentu!!

! ! ! ! UATULARI!

!

3!

1.!Obras!publiku!!

2.!EDTL!!

Hari! uma! rezedensia! ba! medico! no! parteira! kompleta!ho!fasilidades!! 2. Nst!! 3. Nst!! 1.!!!!Rehabilitasaun!Estrada!6km,!!hobaletas,!gorong! !!!!!!!husi!!!Bubulale]Bahatata]Neluwai! 2.!!!!Hari!Ponte!iha!mota!Waiborunaha!30m! 4. Nst! 1. Rehabilitasaun!sala!de!aula!3!iha!EB!Uani!Uma! 2. Hari!uma!escola!!sala!6!ba!EBF!Dotilita! 3. Nst! 4. Nst! 1. Rehabilitasaun!total!ba!!irigasaun!como]oli! 2. Halo!Bronjong!ba!natar!como!oli!300m!! 3. Nst! 4. Nst! 1. Rehabilitasaun!postu!klinika!uani!uma! 2. Nst! 3. Nst! 1. Pengerasan!!Estrada!3km!husi!Ae]uatuho’o!ba! eskola!EBF!Dotilita! 2. Pengerasan! estradas! 6km! husi! kaidilale! to’o! EBF!Kai’isitura! 3. Pengerasan!Estrada!husi!komo]oli!to’o!waibate! 7km! 4. Loke! kontinuasaun! Estrada! 7km! husi! waibate! to’o!postu!tuanUatucarbau.! 1. Loke!eskola!EBF!sala!4!iha!bubulale!! 2. Rehabilitasaun! uma! eskola! sala! 4! iha! EBF! Irabere! 3. Nst! 4. Nst! 1. Harii! klinika! iha! bubulale! ! kompleta! ho! facilidade! 2. Rehabilitasaun! postu! klinika! Irabere! +! facilidade! 3. Nst! 4. Nst! 1. Konstrusaun! sistema! bee! mos! distancia! 1500! m!husi!be!matan!Irabere!ba!uma!kain!150! 2. Kostrusaun! saneamentu! publiku! 3! no! sintina! ba!uma!kain!214! 3. Nst! 1. Hadia!Estrada!husi!baulale!to’o!daragata!8km!+! baletas!,!gorong2!! 2. Hadia!Estrada!5km!husi!Bubunailake!–Bubulale! +!baletas!no!gorong2!!!! 3. Hari!ponte!30m!iha!mota!Haulagame! 4. Hadia! Estrada! 6km! husi! Bubulale]Uatubita! ] Ulukaibei!+Baletas,!gorong2! 1. 2.

Hari!linha!Eletricidade!ba!umakain!!214! Nst!!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 171 !


! ! 3. 1.

Uaitame!!

! ! ! ! ! ! 3!

! ! ! ! ! Babulu!!

! ! ! ! 3!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! Macadiqui!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! 4!

Nst!! 3.!Agrikultura! Kontinuasaun!!!kontrusaun!irigasaun!!ba!natar! Laudei!Betu]ulu!4!km!! 2. Nst!! 3. Nst!! 1. Obras!publiku! 1. Konstrusaun!moru!haleu!sede!suku!Uaitame! 2. Rehabilitasaun! Estrada! aldeia! 4! iha! suco! laran! 30!km! 3. Konstrusaun!Estrada!husi!uaitame]sana!7km! 4. Konst.sede!aldeia!ba!aldeia!5!iha!suku!uaitame! 5. Konst.uma! ba! policia! komunitario! suku! uaitame! 2. Be’e!Mos!no! 1. Konstrusaun!sentina!publiku!ba!25!kk!! Saneamentu!! 2. Rehabilitasaun! be! mos! iha! aldeia! sana! ba! chefe!familia89!+!kran!6! 3. Nst! 4. Nst! 3. MCIA! 1. Konstrusaun!mini!merkado!iha!aldeia!sana!! 2. Konst.uma!3!ba!ema!vulneravel!ba!aldeia!sana! 3. Konst.uma! 3! ba! ema! vulneravel! ba! aldeia! fohomanu! 4. Konst.uma! 3! ba! ema! vulneravel! ba! aldeia! macadique! 5. Konst.uma! 3! ba! ema! vulneravel! ba! aldeia! raila’a! 1. Obras!publiku!! 1. Konst,centro!joventudi!suco!babulo! 2. Konst,centro!comuniatrio!suco!babulo! 3. Konst,estrada! husi! bebui! to’o! liasidi! ho! alkatraun!20!km! 4. Konst,estrada!husi!liasidi!to’o!welakurata!5!km! +baleta! 2. Saude!! 1. Konstrusaun! postu! saude! nunumaleu! kompletu!ho!fasildade.! 2. Uma!ba!pessoal!saude!kompletu!ho!fasilidade! 3. Nst! 3. Agrikultura!! 1. Rehabilitasaun!irigasaun!iratokoro! 2. Konstrusaun!irigasaun!lesidere!iha!suco!babulo! 3. Konst,uma!ba!extencionista!suco!babulo! 1. DNSA!! 1.!!!!Rehab,be!mos!aldeia!bubulita!aumenta!15!kran! 1. Konst,be! mos! husi! Irarorogo! to’o! nahae! no! betulua!hamutuk!15!km! 2. Konst,be!mos!husi!uailili!to’o!! aldeia!digamasi!7!km! 3. Dada! tutan! be! mos! husi! liasidi! to’o! aldeia! Borubahi!!no!loko]loko!hamutuk!7!km! 4. Konstrusaun! saneamentu! 30! ba! aldeia! 15! iha! suco!macadique! 2. Juventude!e! 1. Konstrusaun!kampo!football!suco!macadique! Desportu! 2. Konstrusaun!sentru!juventude!macadique! 3. konst,kampo!basket!ball!+Volli!Ball!+!Fasilidade! 3.

Obras!Publika!! 1.

Loke,estrada! husi! aldeia! iralere! to’o! aldeia! Bubulita!9!!!!km!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 172 !


! ! 2.

Matahoi!!

!

Afaloicai!

! ! ! ! ! ! ! ! 4!

4!

4.

Edukasaun!!

1.

SAS!

2.

Desportu!!

3.

Obaras! Publika!

4.

Edukasaun!

1.

Saude!!

2.Edukasaun!

Loke! estrada! husi! cinarate! ba! to’o! aldeia! digamasi!hamutuk!7!km! 3. konst,centro!comunitario!ba!aldeia!bubulita! 4. Konst,uma! ba! policia! komunitario! suco! macadique! 1. konst,uma!escola!debu] isin!iha!aldeialoruboru+fasilidade! 2. konst,uma! escola! Bubulita! iha! aldeia! bubulita+fasilidade! 3. Konstrusaun! escola!Digamasi!iha!Aldeia!digamasi+fasilidad e! 4. Konsttrusaun! escola! Edemumo! iha! aldeia! mata!dalan+fasilidade! 5. Konstrusaun! uma! escola! 06! malurucomu+! fasilidade! 1. Dada! be’e! mos! husi! Kaiori]isi! to’o! Lebadae! hamutuk!4!km! 2. Dada! be’e! mos! husi! keturai! to’o! Diribu’u! hamutuk!4!km! 3. Rehab!be!mos!aldeia!ulusu!5!km! 1. Konstrusaun!sentru!juventude!suco!matahoi! 2. Konsttrusaun!kampu!footballMiabuti! 3. !!!Konstrusaun! kampu! basket! centro! darabai+voli!ball! 1. !!!!!Loke!estrada!husi!lebadae!to’o!borubahi!6!km! 2. Rehab! estrada! husi! nunumalau! to’o! aldeia! Iralere!6!km!+baleta!+!gorong]gorong! 3. Konstrusaun!alkatraun!iha!suco!matahoi!laran! 50!km! 4. Konstrusaun!salaun!enkontru!iha!sentru!Darabai! 5. Konstrusaun!uma!ba!policia!komunitario!suco! Matahoi! 1. Konstrusaun! uma! escola! ulusu! iha! aldeia! ulusu+!fasilidade! 2. Konstrusaun!uma!escola!Iralere+fasilidade!iha! aldeia!Iralere! 3. Konstrusaun! uma! escola! Lebadae! +! Fasilidade! iha!! 4. Konstrusaun! uma! escola! miabuti! iha! suku! matahoi+!fasilidade! 1.!!!!!Konstrusaun!posto!naedala! 2. konst!posto!saude!nunumalau! 3. Nst!! 1. Konstrusaun!moru!haleu!eskola!baziku!naedala!! 2. rehab!uma!eskola!naedala! 3. konst!uma!eskola!uatolari! 4. konst,uma!eskola!iha!liasidi! 5. konst,uma!eskola!naedala!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 173 !


! ! 3.!SAS!

1.

4.!MSS!

!

! ! ! ! ! ! Vessoru!

! ! ! 4! !

1.!Obras!Publika!

!

2.!Joventude!no! Desportu!! 3.!Agrikultura!

! 4.!!Edukasaun!

Kanalizasaun! be’e! mos! irarogorogo! ba! komunidade!afoloicai!! 2. rehab!be!mos!naedala!3km! 3. konst,be! mos! husi! samarogo! to’o! aldeia! lorosae!4km!kk!78! 4. konst,be!mos!husi!kulka’a!to’o!aldeia!kaitau!6! km!! 5. rehab!be!mos!uatolari!leten!6km! 1. konst,mini!merkado!naedala! 2. konst,mini!merkado!posto!antigo! 3. konst! uma! ba! aleizado! ba! aldeia! 10! iha! afaloicai! 1. Loke!Estrada!kaistura]liasidi!6km! 2. Konstrusaun!sentru!komunitariu!ba!aldeia!4! 3. Rehab,estrada!iha!suku!laran!+baleta+gorong] gorong! 1. Rehabilitasaun!kampo!football!vesoru!! 2. Rehab,kampo!volly!ball!suco!vessoro! 3. konst,kampu!basket!boll!iha!suco!vessoro! 1. Konstrusaun!armagem!prudutu!local!! 2. konst,irigasaun!Daradau!iha!suku!Vessoro! 3. Nst!! 1. Konstrusaun! edifisio! eensinu! baziku! filial! waibia!sala!4! 2. Rehab,uma!escola!hau]oli!+fasilidade!iha!suco! vessoro! 3. Nst!!

Tabela ida tuir mai ne’e hatudu konaba programa investimentu nebe maka sai hanesan prioridade aas liu iha Suku. Suku ida- idak defini ona nesesidades prioridades investimentu tuir setor nudar programa ne’ebe iha nia implementasaunsei buka atinji moris diak (bem estar) povu suku nian ba durasaun tempu tinan 5 (lima) nian laran hahu tinan 2015- 2030. Iha sumariu ne’e refleta ba programa investimentu suku ho valor klasifikasun “0” indika karik ba setor refere menus prioridade ka la presiza investimentu durante limitasaun tempu 2015-2030. Valor “1” hatudu katak karik nesesidade setor nebe iha tama klasifikasaun moderadu ba investimentu suku nian, serake valor “2” hakarak propoen katak karik presiza investimentu, no valor “3” iha nesesidade aas liu ba investimentu. Valor sira ne’e tenke bazeia ba dadus lolos iha prioridade suku nianatu klasifika nesesidade “menus”, “médiu” ka “aas.” Hafoin, haree ba planeamentu prioridade husi Suku. Modalidade nebe uza ba klasifikasaun nesesidades prioridades investimentu suku identifika tuir nesesidade bazeia ba dadus nebe identifika tuir dadus sensus populasaun no uma kain 2010 ka dadus seluk ne’ebe fornese husi suku sira no dadus nebe aprezenta tuir delegasaun territorial sira. Bazeia ba dadus refere no konfronta iha ! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 174 !


! ! dadus planeamentu prioridade suku maka sai nudar nivel nesesidade prioridade ba investimentu suku. Modalidade nebe uza hodi defini nivel nesesidade prioridade investimentu suku maka hanesan tuir mai.

Nesesidade!bazeia!ba!dadus!! Menus! Menus! Menus! Médiu!ka!Aas!! Médiu! Aas! Aas!

Planeamentu!Prioridade!Suku!! La!Temi!/!la!Mensiona! 2!ka!3! 1! La!Temi!! 1,!2!ka!3! 2!ka!3! 1!

=! =! =! =! =! =! =! =!

!Nivel!Nesesidade!! La!presija! Nesesidade!mediu! Nesesidade!Aas! Nesesidade!mediu! Nesesidade!Aas! Nesesidade!Aas! Nasesidade!Aas!Liu!

Bazeia ba modalidade iha leten, indika katak nesesidade prioridade investimentu suku 35 (Tolu nulu resin lima) Municipio Viqueque ba periodu tinan lima (2014 – 2018), prefere liu ba setor Edukasaun. Total programa nesesidade sektor Obras Publiku hamutuk 110 (Atus ida salu). Hanesan apresenta liu husi tabela prioridade investimentu suku hatudu katak husi suku 10 (sanulu) Posto Administrativo Viqueque nia laran, suku 6 (nen) maka fo prioridade aas liu ba setor Obras Publiku. Serake iha suku hat mak hanesan suku Bibileo, Maluro, Uamori no Luca maka fo prioridade aas liu ba Be’e mos, saneamentu no MSS. Dadus hatudu katak Posto Administrativo Luca iha suku 4 (hat). Husi suku 4 ne’ebe iha, suku 2 maka fo prioridade aas liu ba investimentu setor Be’e mos no saneamentu ba durasaun tempu tinan 5 lima nia laran serake suku 3 (tolu) seluk hanesan suku laline no uma Tolu tau prioridade investimentu aas liu ba setor Edukasaun no agrikultura. Posto Administrativo Ossu iha suku 9 (sia). Husi suku ne’ebe iha, suku 3 (tolu) maka fo prioridade ba investimentu Obras Publiku sira ba durasaun tempu durante tinan 2015 – 2030, serake suku 4 (hat) seluk hanesan suku Uabubo, Loi huno, Builale, no Ossu de Cima fo prioridade investimentu ba setor Edukasaun, suku Uaiguia fo prioridade ba setor saude no suku Liaruca fo prioridade aas liu ba setor agrikultura. Ho nune, jeralmente planu nesesidade prioridade investimentu ba tinan 5 nia laran, tinan 2015 – 2030 husi suku 35 iha Municipio Viqueque rejistu katak:

1.

Prioridade 10: Dezenvolvimentu setor Obras Publiku/Estrada no ponte

Dezenvolvimentu setor Estrada mos nudar prioridade importante ida nebe aas liu, prinsipalmente estradas no ponte sira ho objetivu atu loke ijolamentu ba asesu komunidade partikularmente iha areas rurais no ba tempu ! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 175 !


! ! hanesan bele movimenta produtus lokais em partikular no sirkulasaun ekonomia rai laran em jeral ba bem estar (moris diak) povu nian. Mehi komunidade suku ba dezenvolvimentu konaba asesu estrada aliña (hanesan) ho Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN), nebe hateten katak: “Ligasaunextensivu ida ho kualidade nomanutensaun estrada no pontes nebe diak sai esensial atu liga (konekta) no fo asesu ba komunidade sira, promove dezenvolvimentu rural, industria no turismu, fo asesu ba merkadu sira. Estrada nudar meiu prima ida atu aselera dezenvolvimentu no sai kritikal ba setor sira seluk no suporta prestasaun servisus komunitariu, kuidadu saude no edukasaun”. ESTRATEJIA no ASAUN Hanesan propoen ona iha analiza situasaun hatudu katak Estrada Municipio Viqueque ne’ebe klasifika nudar Estrada nasional/ internasional, Estrada Municipio Viqueque liga ba Baucau, Posto Administrativo Iliomar (Lautem) no mos ba Posto Administrativo Natarbora (Manatutu) klasifika nudar estrada nasionalDistinasaun entre estrada Viqueque liga ba fronteira Municipio Baucau/ Venilale ho distansia hamutuk km 25, fronteira Municipio Lautem (Viqueque-Iliomar) ho distansia km 85 no fronteira ho Municipio Manatutu (ViquequeNatarbora) ho distansia hamutuk km 60. Estrada nasional ligasaun entre sentru Administrasaun Municipio Viqueque ba fronteira Baucau, kondisaun diak uituan kompara ho kondisaun estrada nebe liga entre Viqueque – Iliomar (lautem) no Viqueque – Nartarbora (Manatutu). Tipu estrada nasional Municipio Viqueque maior parte Pengerasan (Macadam) kondisaun ida ne’e presija tau matan husi guvernu tamba iha tempu udan Estrada sira ne’e kondisaun aat hotu, kondisaun estrada nasionais ba fronteiras ho Municipio ida-idak hanesan Municipio

Baucau, Lautem no Manatutu. Ultimu

situasaun ba kondisaun estrada iha Municipio Viqueque hatudu ona esforsu ho lala’ok melloramentu fiziku ba destinasaun kraras, esforsu ida ne’e hatutu husi guvernu liu husi hadia Estrada hodi komemorasaun kraras 28 de Novembru 2013 maske nune kondisaun ida ne’e profizoriu iha tempu udan Estrada Municipio Viqueque sei at fila fali karik guvernu sei la toma medidas ba kestaun ida ne’e. Konaba estradas distritais nebe liga ba Posto Administrativos 5 (lima), iha estrada 5 (lima) nebe liga ho kapital Municipio Viqueuqe sei ho kondisaun minimu. Entre estrada 5 ne’e, estrada ligasaun Viqueque–Ossu ho distansia km 17, iha kondisaun alkatroada kumesa kedas iha tempu Indonesia. Maske nune’e Kondisaun estrada refere iha parte balun hahu aat dadaun no iha tempu udan transporte kusta atu hetan asesu. Estrada ligasaun Viqueque-Uatulari ho nia distansia 36,5 km , kondisaun Estrada alkataraun maibe at hotu ona. Ligasaun Estrada Uatulari ho Uatucarbau nia distansia 24,5 km. Estrada kapital Viqueque ho Posto Administrativo ! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 176 !


! ! Lacluta nis distansia 35 km. Serake estrada 2 (rua); Ossu, no Viqueque ne’ebe rehabilita ona ho sistema pengerasan husi guvernu maibe, ne’e la garantia diak kleur ou dura tamba tempu udan dalan sira ne’e sei at fila fali. Total Estrada rural hamutuktotal distansia km 238.90048 ho tipu mitura alkatraun no rai. 238.90048. Dadus atual (Janeiru 2013) nebe fornese husi Obras Publikas Municipio Viqueque hatudu katak numeru pontes iha Viqueque hamutuk 75, nebe detallus fahe ba ponte ho medidas bo’ot hamutuk ponte 15, ho medidas mediu hamutuk ponte 20 no klasifika ponte ki’ik hamutuk ponte 30. Hare ba tipu konstrusaun nebe klasifika mos ponte sira iha Municipio Viqueque sei fahe ba ponte nasional no ponte rural. Klasifikasaun ponte ida ne’e halo bazeia ba area ho sentidu katak ponte sira nebe existe ligadu ho Estrada nasional ka rural. Ho Maske oras ne’e dadauk existe ona ponte 75 maibe ba oin persija halo rehabilitasaun ba ponte sira ne’e tamba nia kondisaun at ona. Ba pontes tomak presija hetan investimentu boot liu husi konstrusaun no rehabilitasaun nune bele fo asesu atu hadia prestasaun servisus publikus, hakotu ijolamentu no kontribui ba kresimentu ekonomia rai laran. Emprezariu lokal (Kontrator) registu iha Municipio Viqueque hamutuk 238 (36 lidera husi feto no 202 lidera husi mane). Governu Municipio presisa kria sistema, loke oportunidade de asesu inklui asesu atu fundus tamba emprezariu lokal sira maka sai investidor prinsipal ba dezenvolvimentu rural. 2. Prioridade 20: Dezenvolvimentu setor Be’e no Saneamentu. Nesesidade prioridade suku ba dezenvolvimentu setor be’e no aneamentu mensiona katak Municipio Viqueque nia futuru,

vital tebes atu iha rezervas água potável (ka bé-mós ba hemu), saneamentu hijiéniku efisientes, tamba be’e no saneamentu sai nudar ejizensia importante nebe permite ba saúde públika nebé di’ak. Dezenvolvimentu infraestrutura mos sei fo kontribuisaun makas ba kriasaun kampu trabalhu, sei enkoraja dezenvolvimentu lokal no fasilita manutensaun no sustentasaun rekursus ‘hídricos’ (ka bé nian), nebé importante tebes ho mós infraestruturas seluk. Sistema be’e mos Municipio viqueque estabelesidu iha tipu rua (2): tipu ida mak sistema be’e posu nebe maioria nudar propriedadi privadu. Uma kain ida–idak esforsu rasik hodi atende nia nesesidade uma laran rasik. Tipu rua (2) seluk fornese husi Governu, liu husi sistema perfurasaun (boor) no sistema gravítasaun. Sistema perfurasaun (boor) 4 (ha ). 1 monta iha area urbanu nebe konsentra iha Kapital Municipio viqueque ni 1 iha kraras area Rural, Entre perfurasaun fatin 3 nebe monta ba area rural ne’e, fatinida iha area Irabin de cima sub ! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 177 !


! ! distritu Uatucarbau, no fatu dere , tipu fornesimentu bee mos ne’ebe boot liu ba publiku iha distritu viqueque maka sistema gravítasaun ne’ebe koaje kobre sub Disritu tomak akontese iha area urbana no iha area rural. Bazeia ba dadus DNSA Distritu hatudu katak total uma kain/populasaun Municipio viqueque hamutuk 70,234 Maibe husi total uma kain refere sei fahe ba area urbana ho total populasaun hamutuk 20,046 ho total pupalasaun mak iha 14,749 mak asesu ona ba be’e moos 5,297 mak seidauk asesu ba be’e moos, populasaun iha area rural total hamutuk 50,188, iha de’it uma Kain/ populasaun hamutuk 25,117 maka asesu be’e mos,serake total 25.071 seidauk iha asesu ba be’e mos.Husi kuantidade nebe iha indika katak iha area urbana ona 50.05 % maka hetan asesu ba be’e moshusi total nebe mak iha, no iha area rural foin atinji 73.58 %. Mak asesu ba be’e mos husi total nebe mak iha. Sistema saneamentu iha Municipio Viqueque bele dehan katak seidauk atinji masimu, tamba maioria uma kain barak mak seidauk iha saneamentu. Iha area rurais, komunidade sira soe foer ou ba sintina iha deit ailaran e foer hirak ne’e animal sira mak aproveita (fahi no asu). Husi dadus ne’ebe iha hatudu katak total uma kain ne’ebe mak hetan ona asesu ba saneamentu hamutuk 2,514 familia no total uma kain hamutuk 1,545 mak seidauk hetan asesu ba saneamentu. Husi dadus ne’ebe iha, uma kain 2,263 mak seidauk bele identifika. Total uma kain ne’ebe mak asesu ona saneamentu, barak liu iha Posto Administrativo Viqueque duke iha Posto Administrativo sira seluk. Wainhira halo komparasaun detalladu hatudu katak Uma kain 1,230 husi Posto AdministrativoViqueque maka hetan ona asesu ba saneamentu no uma kain 2,577 maka seidauk hetan asesu ba saneamentu. Uma kain 80 husi Posto AdministrativoUatucarbau maka hetan asesu ba saneamentu no uma kain 362 maka seidauk hetan. Iha Posto AdministrativoLacluta, uma kain 100 maka hetan ona asesu ba saneamentu no uma kain 1,153 maka seidauk hetan asesu ba saneamentu. Total uma kain 668 mak hetan ona asesu ba saneamentu no total uma kain 3,451 mak seidauk hetan. Posto AdministrativoOssu total uma kain hamutuk 439 no uma kain hamutuk 3,203 mak seidauk hetan asesu ba saneamentu. ESTRATEJIA no ASAUN Wainhira tau atensaun hodi dezenvolve setor Be’e no saneamnetu ho diak maka iha tinan 2018, Viqueque sei sai populasaun ida nebe saudavel nudar resultadu ida ne’ebe komprehensivu ho kualidade aas ba Viqueque oan tomak. Iha parte seluk, bele reduz pobreza hodi hasa’e nivel income distritu nian ka suku. Atu atinji mehi ida ne’e maka liu diskusaun nivel suku no subliña mos husi setores liu husi diskusaun nivel KDM defini area xave tolu maka hanesan: prestasaun servisus be’e no saneamentu nian, rekursus humanus ba ! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 178 !


! ! be’e no saneamentu. Hakarak mehi sira ne’e sai realidade mak be’e no saneamentu sai hanesan xavi ida ba moris loro-loron ita ema. 3. Prioridade 30:Dezenvolvimentu setor Edukasaun. Edukasaun (formal) no trainamentu (edukasaun non formal) nudar xave atu hasa’e oportunidade moris husi komunidade iha Municipio Viqueque no liu liu komunidade suku hodi fasilita (enable) sira atu optimaliza sira nia potensial tomak. Edukasaun no treinamentu mos sai vital atu dezenvolve no hasa’e ekonomia Viqueque oan sira. Ho nune importansia ba dezenvolvimentu setor edukasaun no treinamentu durante 2015– 2030 sei fasilita no kria oportunidade ba labarik Viqueque oan sira hodi bele atende sira nia eskola no simu edukasaun ida nebe ho kualidade hodi fo koñesimentu no kapasidade ba sira bele moris ho saudavel, moris ho produtivu nune bele fo sira nia kontribuisaun ativu ba dezenvolvimentu Municipio ka suku. ESTRATEJIA no ASAUN Investe ba edukasaun no trainamentu atu asegura katak to’o ba tinan 2018, populasaun husi suku sira iha Viqueque moris iha ambiente ida nebe edukadu no iha koñesimentu, ho nune iha posibilidade moris naruk (live long) no moris produtivu. Iha posibilidade ba asesu edukasaun ida nebe kualidade halo komunidade sira partisipa iha atividade ekonomia, sosial no politika. Ho razaun tomak nebe aprezenta, maka estratejia no asaun nesesita aprosimasaun multi-setor hodipromove sistema no klima edukasaun ho kualidade liu husi komunidade nebe seguru no saudavel ho improvasaun estabilidade ekonomia ba familia sira. Dadus detallus konaba nesesidade prioridade investimentu suku husi suku 35 iha Distritu Viqueque maka hanesan apresenta iha tabela tuir mai.

Suku! Fatudere! Luca!

Tabela!34:!rekapitulasaun!nesesidade!prioridade!investimentu!tuir!suku! Estrada/! Edukasaun! Saude! Be’e!mos! Irigasaun! Eletrisidade! ponte! Posto!Administrativo!Viqueque! 1! 2! 3! 5! 0! 0! 0! 0! 1! 2! 3! 0!

Desenvolvimentu! ekonomia!

seluk!

0! 0!

4! 0!

Bahalara!Uain!

2!

0!

1!

0!

3!

0!

0!

4!

Uma!Uain!Kraik! Uma!Kiik! Maluro! Bibileo! Uaimori!

5! 2! 6! 0! 3!

3! 0! 3! 4! 0!

2! 1! 2! 2! 1!

1! 4! 1! 1! 2!

4! 3! 0! 3! 0!

0! 0! 0! 0! 0!

0! 0! 4! 0! 0!

0! 5! 5! 5! 4!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 179 !


! ! Karau!Balo! Uma!Uain!Leten!

0! 3!

0! 0!

Laline! Uma!Tolu! Ahic! Dilor!

2! 3! 2! 2!

1! 2! 0! 0!

Uabubo! Uaibobo! Nahareca! Loi]huno! Liaruca! Builale! Ossorua! Ossu!de!Cima! Uaiguia!

2! 3! 0! 2! 0! 2! 3! 0! 5!

0! 4! 0! 3! 2! 0! 0! 0! 1!

Irabin!de!Baixo! Afaloicai! Loi!Ulo! Bahatata! Uani!Uma! Ira!Bin!de!Cima!

1! 3! 3! 1! 1! 1!

3! 0! 1! 3! 3! 2!

Uaitame! Babulu! Macadiqui! Matahoi! Afaloicai!

0! 0! 4! 4! 2!

Vessoru!

4!

3! 1!

0! 0!

1! 4!

4! 5!

0! 0! 0! 0!

0! 0! 0! 0!

5! 4! 4! 0!

3! 0! 3! 0! 0! 0! 0! 0! 0!

0! 0! 0! 0! 0! 0! 0! 0! 0!

0! 0! 0! 0! 0! 0! 0! 3! 0!

0! 2! 0! 0! 0! 5!

0! 0! 0! 0! 0! 0!

0! 0! 0! 0! 0! 0!

0! 2! 0! 0! 1!

2! 0! 2! 0! Posto!AdministrativoLacluta! ! 4! 3! 6! 1! 6! 5! 1! 3! 0! 1! 4! 3! Posto!AdministrativoOssu! ! 1! 4! 0! 1! 2! 0! 1! 2! 0! 1! 0! 0! 1! 3! 4! 1! 3! 0! 1! 2! 0! 1! 0! 2! 4! 3! 2! Posto!AdministrativoUatu!Carbau! 5! 4! 2! 1! 4! 0! 2! 0! 0! 4! 2! 0! 4! 0! 2! 4! 3! 6! Posto!AdministrativoUatu!Lari! 1! 2! 0! 1! 0! 3! 3! 1! 0! 3! 1! 0! 0! 3! 0!

0! 0! 0! 0! 0!

3! 0! 0! 0! 0!

0! 0! 2! 2! 4!

0!

1!

0!

0!

2!

0!

3!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 180 !


KAPITULU VII KONKLUZAUN

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


! ! KAPITULU VII KONKLUZAUN

Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Municipal Viqueque nu’udar planu ida ba atividade dezenvolvimentu hotu-hotu ne’ebé implementa iha territóriu Administrativu Municipio nia laran. Ho Nune planu ne’e mos nu’udar serbisu ida ba integrasaun husi atividades dezenvolvimentu tomak iha Municipio. Nune liu husi prosesu elaborasaun PEDMunicipio Viqueque buka atu inkorpora metas husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) no planu investimentu Municipio liu husi PDIM. Mekanismu elaborasaun PEDM hahu husi enkontru orientasaun ne’ebe hala’o iha nivel Municipio no Posto Administrativo. Depois de enkontru de orientasaun, tuir kedas ho atividades análiza situasaun, halo planu estratejia no defini programas prioridade. Molok atividade ida ne’e implementa, prosesu elaborasaun PEDM sei hetan aprovasaun husi membru KDM tomak. Hanesan mensiona iha dokumentus ida ne’e katak Komisaun Dezenvolvimentu Municipio (KDM) maka sai na’in ba PEDM. Infelismente kna’ar atu prepara planu ne’e maka lidera husi Administrador Municipio ho tulun husi Sekretariu Municipal ho ofisial sira husi Administrasaun Municipio nia laran no Posto Administrativo. Funsionariu públiku husi Delegasaun Territorial hotu-hotu ne’ebe reprezenta iha territoriu administrativa Municipio Viqueque, membru konsellu suku sira no reprezentante husi sosiedade sivil no setor privadu sira ne’ebe partisipa fo sira nia kontribuisaun ba preparasaun planu ne’e. Parte importante ida ba prosesu elaborasaun PEDM maka fornesimentu de dadus (informasaun). Konaba asuntu ida ne’e maka elaborasaun PEDM husi Municipio Viqueque bazeia ba input sira hanesan tuir mai: 1). Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional, 2). Dadus Sensus Populasaun no Uma kain 2010 nian, 3). Dadus adisional ne’ebe rekolla husi ajensia setoral sira (Delegasaun Territorial) no Konsellu Suku sira, 4). Nesesidade no prioridade lokal ne’ebe identifika ona iha Planu Dezenvolvimentu Suku, 5). Planu nivel Municipio husi Ministériu sira ba setor ida-idak, 6). Analiza situasaun multi-setoral, 7). Estimasaun rekursu ne’ebe disponivel ba investimentu kapital dezenvolvimentu iha Municipio , 8). Rekursu orsamentu periódiku iha sektor ida-idak, liu-liu ba operasaun no manutensaun husi fasilidade foun sira ne’ebe kria liu husi investimentu kapital. Iha dokumentu PEDM ida ne’e deskreve mos konaba lalaok husi prosesu tomak. Brevemente hatudu prosesu hahu husi enkontru de orientasaun nebe hala’o iha nivel Municipio no Posto Administrativo. Halo analiza situasaun ba kada setor no analiza SWOT ba pilar ida – idak. Prosesu tuir mai tama ba halo ! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 181 !


! ! estrategia multi sektoral, estimasaun rekursus no identifika prioridaddes nesesides sucos. Ikus mai tama ba aprovasaun dokumentus no implementasaun. Ho ida ne’e hakarak hatudu katak depois de enkuadramentu husi programas sira nebe propoen nudar prioridades maka sei laiha limitasaun ba setor ruma ka rekursu orsamentu partikular ruma. Programa sira nebe mensionadu iha dokumentu PEDM ida ne’e fo atensaun boot ba planeamentu investimentu kapital ba Municipio Viqueque maibe identifika mos nesesidades atu hadia prestasaun iha servisu públiku sira inklui rekursus humanus. Ba oin, dokumentu PEDM ida ne’e sei sai hanesan dokumentu importante ida ba Municipio Viqueque tamba: 1. Inkorpora programas prioridades tomak Municipio nian ho nesesidades prioridades sucos. 2. Mensiona mos konaba kritéria ba selesaun projetu sira ne’ebe sei hetan fundus husi Planu Investimentu Municipio nia okos (PID). 3. Iha dokumentu ida ne’e nia laran, Municipio Viqueque konsege identifika mos estratejia multi setoral tolu maka hanesan; a). Dezenvolvimentu ekonomia no hamenus ki’ak, b). Igualdade jéneru, no c).Harii rezistensia ida ba mudansa klimátika. 4. Defini programas prioridades ba tinan 5 (lima) nia laran.

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 182 !


! !

Planu Kurtu Prazo Viqueque Periodu 2016 - 2022 OBJECTIVO!GERAL!:!Atu!garante!estabelecimento!!no!assegura!sustentabilidade!Municipio!Viqueque,!administativamente,!financiamento! no!economicamente!iha!futuro,!hanesan!Orgaun!Central!Desentralisasaun!no!Poder!Local,!nebe!responsabilisa!ba!Konseptu,!Execusaun,! kordenasaun,!monitorisaaun!no!avaliasaun!ba!Politica!Pre]Desentralisasaun!nebe!sai!hanesan!Programa!Prioridade!iha!Mandato!VI! Governo!Constitucional!hodi!estabelece!!Municipio! ! Objecti vo! Especifi co!

INFRA] ESTRUT URAS! !

!

!

!

!

Activid ades! Rehab ilita! Estrad as!no! ponte! ba! Areas! Rurais! Rehab ilita!e! Reativ a! Merca do!iha! Area! Rural!

Portu! Beaco! !

Instala saun! Linha! Eletrisi dade! iha! area! rural.! ! Hadia! fatin! istórik

Resultado! nebe!hein!

Comunidade! iha!areas! rurais!acesso! ba! transportes! públicos!

Acesso!ba! produto! local!iha! mercado!

Atu! empregu!no! korente! material! basiku!! imfra] estruturas!! asika!besik! Comunidade! iha!area! rural!bele! acesso!ona!! ba!energia! electrica! Konsidera! no!rekuinese! ba!fatin!

Indikador! desempenho!

!

!

!

!

Fó!hanoin! hikas!ba!foin! saé!sira!konaba!

Kusto!Estimativo!

!

?!

10.000.000!

Local! Implementas aun!

Implementasaun!kada!tinan! ! 2016!

2017!

2018!

2019!

2020!

Iha!nível! Posto! Administrativ o!,Sucos!no! Aldeias!

√!

√!

√!

√!

√!

Iha!nível!Suco!

√!

√!

√!

√!

√!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

1.000.000,]!

Viqueque!

!

!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 183 !

2020!

2020!

!


! ! o!ba! Resist encia! da! Libert asaun! Nacio nal! mak! hanes an:! Larigu tu,!no! selu! seluk! tan! ! Hadia! fati!as! alto! Koma ndant e!da! luta! Roziti! iha! Lugasa! Infra] Estrutur a! SAUDE!

!

resistensia!

!

Fo! rekuineseme nto!ba!fatin! resistensia!

Luta! Libertasaun! Nacional! Bele!atrai! Turista.!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

Centru!saude! iha!suku!no! aldeia!70%! estabelese!

EDUCA SAUN!

!

!

Alunus!sira!la! falta!ona! kadeiras!no! mejas!inkuli! infra]estruras! basikas!

Identifi kado! INDUST RIA!

!

!

Hahu! estabelese!

RECURS OS! HUMA NOS!

Capasi tasaun! Recurs sus! Huma nus! !

Iha! funsionarios! públikos! nebe! kapasitado!

Garante! kualidae!de! service!nebe! efisiensia!no! efikasia!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 184 !

2020!

2020!

!

!


! !

!

Rekrut ament u! funcio nario! foun! tuir! necess iade! Munic ipio! nian!

Hetan!ona! funsionarios! foun!

Atu!priense! estrutura! munisipio!

!

!

!

!

! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 185 !

!

!

!


! !

Plano Mediu no Longu Prazu Munisipiu Viqueque Periodu 2022-2030 ba oin OBJECTIVO GERAL : Atu garante estabelecimento no assegura sustentabilidade Municipio Viqueque, administativamente, financiamento no economicamente iha futuro, meio nebe bele tama iha decade libre husi kiak

Objectivo Especifico

Activida des

Resultad o nebe hein

Indikador desempenho

Infraestrura s

80% kondisaun diak

Saude

Populasaun Viqueque 90% moris ho saudavel

Edukasaun

Populasaun sai husi liha Unalfabeto

Agrikultura

Rendemento agrikultura sai maka’as

Kusto Estimativo

Local Implement asaun

Implementasaun kada tinan 2021

2022

2023

2024

2024

Turismo Administra saun Publika Floresta, Meio ambiente

Profesional ona Livre husi desastre Naturais

Fatin istoriko sira Monumen to Heroi sira nebe seidauk

% % (GrigorioHenriques) Administrador Interino Municipio Viqueque! ! Planu Estratégiku Desenvolvimentu 2016 – 2030 Municipio Viqueque

! Leman

“ida ba wa’in, wa’in ba ida,wekeke sai tetuk no kweer,ba nia emar kmanek wa’in.”

! 186 !

2025


ANEKSU

Planu&Estratégiku&Dezenvolvimentu&Distritu&2014&–&2018&& Municipio&Viqueque&

! “ Ida ba wai’in, wa’in ba ida Wekeke sai tetuk no kweer, Ba nia emar kmanek wa’in “

!


ANEKSUS ANEKSU ESTATÍSTIKU: DADUS BÁZIKU HUSI SUKU Dadus ida ne’e hanesan aneksu estatístiku ne’ebé elabora bazeia ba dadus bazikus ne’ebe mai husi Sensus populasaun uma kain 2010 no husi dadus adisional ne’ebé Konsellu Suku ho Ajensia Sektoral sira. Dadus bazikus husi formularius tuir mai defini no aprezenta tuir suku ba kada sub distritu.

FORMULARIU)1)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Suku) )

#)Ema)

#) Aldeia) )

#)Uma-Kain) )

5)

392)

116)

125)

90)

15.18km )

5)

614)

99)

107)

2

5)

404)

95)

5)

396)

120)

Area)Rai) 2 km )

0)-)4) M)

5)-)9) F)

10-14)

M)

F)

15-19)

20-64)

>65)

M)

F)

M)

F)

M)

F)

M)

F)

94)

74)

64)

114)

101)

313)

283)

62)

80)

168)

174)

185)

173)

123)

128)

538)

490)

96)

116)

88)

142)

113)

140)

113)

99)

146)

342)

318)

76)

83)

107)

147)

109)

99)

119)

110)

100)

447)

360)

50)

66)

Posto)Administrativu:)Lacluta) Laune) Umatolu) Ahic)

212.71km

2)

2

151.81km ) 2

Dilor)

36.84km )

) ) FORMULARIU)1)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Suku) )

Area)Rai) 2 km )

#)Aldeia) )

#)Uma) Kain) )

#)Ema) 0)-)4) M)

5)-)9) F)

M)

10-14) F)

15-19)

20-64)

>65)

M)

F)

M)

F)

M)

F)

M)

F)

Sub)Distritu):)Vatucarbau) Afaloicai)

2

4)

337)

165)

161)

179)

169)

155)

158)

79)

81)

317)

414)

119)

129)

2

4)

167)

13)

12)

16)

9)

10)

7)

2)

4)

30)

30)

10)

7)

2

5)

159)

42)

46)

43)

45)

36)

45)

18)

33)

96)

106)

18)

20)

2

5)

218)

31)

45)

37)

48)

23)

36)

12)

18)

90)

114)

21)

24)

2

24.68km )

7)

491)

208)

184)

194)

184)

182)

186)

131)

120)

469)

497)

92)

84)

25.70)

5)

148)

95)

90)

115)

99)

98)

100)

52)

57)

242)

269)

50)

58)

39.79km )

Bahtata)

11.37km )

Loiulu)

16.94km )

Irabin)de)Cima)

13.18km )

Irabin)de)Baixo) Uani)uma)

) FORMULARIU)1)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Suku)

Area)Rai)

#)Uma-Kain)

)

)

10)

902)

169)

8)

460)

149)

2

) Afaloicai) Babulu)

km ) 2

49.4km ) 2

58km )

#)Ema)

#)Aldeia)

0)-)4) M)

5)-)9) F)

M)

10-14) F)

15-19)

M)

F)

M)

F)

141) 209) 155)

271)

221)

49)

49)

181) 232) 170)

191)

174)

209) 197)

20-64) M)

F)

>65) M)

F)

1436) 1424)

297)

293)

530)

128)

157)

Sub)Distritu):)Uatulari) 528)


Vessoru)

2

7)

364)

120)

107) 160) 134)

331)

315)

70)

85)

230)

219)

88)

101)

2

5)

350)

75)

181)

107)

213)

217)

90)

114)

289)

289)

57)

68)

2

12)

954)

252)

233) 435) 329)

490)

553)

142) 176)

824)

844)

280)

285)

2

21)

1275)

1009) 275) 376) 460)

716)

836)

144) 153)

868)

1124)

327)

394)

46,9km )

Uaitame)

53,1km )

Matahoi)

40.8km )

Macadique)

43.2km )

92)

) ) ) ) FORMULARIU)1)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Suku)

Area)Rai)

#)Aldeia)

#)Uma-Kain)

)

)

2

km )

)

2

Uaibobo)

17.5km )

F)

M)

F)

M)

225)

229)

214)

20-64)

F)

>65)

M)

F)

M)

F)

8)

109)

105)

105)

Sub)Distritu):)Ossu) )

6)

179)

65)

52)

67)

68)

59)

60)

42)

35)

126)

166)

52)

60)

12) 6)

747) 390)

185) 175)

180) 182)

208) 204)

199) 202)

216) 166)

217) 192)

224) 197) 129) 149)

653) 123)

709) 121)

110) 67)

161) 102)

8)

895)

220)

336)

139)

225)

102)

105)

188) 267)

201)

795)

2213) 428)

5)

407)

53)

68)

113)

126)

125)

139)

131) 147)

266)

357)

83)

100)

54.3km )

5)

458)

83)

83)

113)

102)

83)

62)

143) 144)

514)

418)

81)

140)

2

5)

444)

89)

79)

132)

124)

131)

132)

91)

100)

429)

433)

77)

115)

2

5)

512)

64)

61)

141)

118)

166)

131)

118) 105)

516)

541)

113)

124)

2

18km ) 2

67.01qkm ) 2

38.98km )

Nahareca)

M)

15-19)

2

64.92km ) 2 18.20km )

Loihuno)

F)

10-14)

388)

25.76km )

Builale)

M)

5)-)9)

7)

Ossoroa) Uaguia) Liaruca)

0)-)4)

2

Uabubo)

Ossu)de)Cima)

#)Ema)

45.41km )

128)

143)

218)

125) 109)

) ) FORMULARIU)1)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Suku)

#)UmaKain)

)

)

2

8)

589)

140)

128)

131)

114)

2

3)

333)

117)

109)

104)

121)

2

3)

248)

59)

55)

55)

42)

48)

2

8)

492)

182)

186)

251)

183)

211)

2

7)

1226)

431)

427)

479)

472)

422)

2

50.18km )

8)

286)

144)

112)

110)

134)

2

7)

556)

231)

175)

247)

94.83km )

8)

525)

345)

326)

2

4)

483)

178)

26.72km )

6)

441)

)

)

)

2

) Uma)uain)Leten) Fatudere)

km ) 47.52km ) 35.81km )

Maluru)

14.15km )

Umauain)Craic)

16.12km )

Carau)Balo) Uma)kiik) Bahalarauain) Bibileo) Luca) uaimori) )

#)Ema)

#)Aldeia)

Area)Rai)

83.38km ) 122.75km ) 2

119.44km ) 2

0)-)4) M)

5)-)9) F)

M)

10-14) F)

M)

15-19)

20-64)

>65)

F)

M)

F)

M)

F)

M)

F)

92)

105)

40)

46)

309)

374)

28)

35)

93)

93)

65)

75)

280)

278)

45)

75)

41)

26)

22)

138)

157)

17)

18)

183)

130) 149)

589)

569)

71)

83)

401)

430) 442)

1300)

1193)

120) 155)

107)

112)

86)

74)

352)

364)

30)

53)

186)

175)

157)

117)

99)

579)

570)

84)

101)

372)

298)

275)

231)

177) 142)

809)

852)

116) 142)

153)

198)

191)

159)

141)

53)

57)

466)

512)

88)

76)

86)

78)

81)

63)

53)

54)

32)

37)

173)

180)

26)

31)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

)

Sub)Distritu):)Viqueque)


FORMULARIU)2)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU)

Suku) )

UmaKain) ne’ebé) Lidera) Husi) Feto)

#)Uma-Kain)ne’ebé)Asesu)Ba) Eletrisidad e)24)oras)

Abastesimen tu)Bee-Mos)

#Uma-Kain)ne’ebé)ho)Distansia)km)3)husi) Uma) Permanen te)

Saneament u)

Sentru) Suku)

Eskola) Báziku)

Eskola) Sekundári a)

Postu)ka)Klínika) Saude)

Posto)Administrativu):)Lacluta) Laune)

72)

0)

61)

53)

12)

57)

57)

57)

57)

Umatolu)

82)

0)

10)

614)

20)

56)

100)

100)

56)

Ahic)

27)

0)

156)

37)

35)

30)

0)

0)

30)

Dilor)

84)

0)

325)

35)

21)

20)

5)

20)

20)

) FORMULARIU)2)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Suku) )

Uma-Kain) ne’ebé) Lidera) Husi)Feto)

#)Uma-Kain)ne’ebé)Asesu)Ba) Eletrisida de)24) oras)

Abastesimen tu)Bee-Mos)

Saneamen tu)

#Uma-Kain)ne’ebé)ho)Distansia)km)3)husi) Uma) Permanen te)

Sentru) Suku)

Eskola) Báziku)

Eskola) Sekundá ria)

Postu)ka)Klínika) Saude)

Posto)Administrativu:)Vatucarbau) Afaloicai)

114)

0)

316)

18)

10)

331)

155)

0)

40)

Bahatata)

3)

0)

50)

12)

7)

167)

167)

0)

167)

Loiulu)

20)

0)

0)

11)

4)

159)

159)

0)

0)

15)

0)

34)

0)

5)

0)

0)

0)

0)

64)

240)

336)

47)

23)

491)

279)

279)

235)

44)

403)

148)

15)

19)

148)

148)

85)

85)

Irabin)de) Cima) Irabin)de) Baixo) Uani)uma) ) )

FORMULARIU)2)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU)

Suku) )

UmaKain) ne’ebé) Lidera) Husi) Feto)

#)Uma-Kain)ne’ebé)Asesu)Ba) Eletrisidad e)24)oras)

Abastesimen tu)Bee-Mos)

Saneament u)

#Uma-Kain)ne’ebé)ho)Distansia)km)3)husi) Uma) Permanen te)

Sentru) Suku)

Eskola) Báziku)

Eskola) Sekundári a)

)

)

)

) 289)

) 289)

) 0)

)

)

)

)

)

)

Postu)ka)Klínika) Saude)

) Sub)Distritu):)Uatulari) Afaloicai)

52)

24)

276)

276)

276)

Babulu)

121)

24)

46)

46)

46)

Vessoru)

62)

241)

27)

27)

27)

Uaitame)

64)

24)

2)

2)

2)

Matahoi)

124)

24)

50)

50)

50)

) ) 289) ) )


Macadique)

162)

24)

30)

30)

30)

)

) ) ) ) ) ) ) )

)

)

)

FORMULARIU)2)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU)

Suku) )

UmaKain) ne’ebé) Lidera) Husi) Feto)

#)Uma-Kain)ne’ebé)Asesu)Ba) Eletrisidad e)24)oras)

Abastesimen tu)Bee-Mos)

Saneament u)

#)Uma-Kain)ne’ebé)ho)Distansia)km)3)husi) Uma) Permanen te)

Sentru) Suku)

Eskola) Báziku)

Eskola) Sekundári a)

Postu)ka)Klínika) Saude)

) Posto)Administrativu):)Viqueque) Uma)uain) Leten)

68)

589)

0)

16)

119)

589)

67)

0)

67)

Fatudere)

71)

0)

4)

88)

52)

129)

103)

0)

129)

Maluru)

17)

248)

100)

0)

11)

248)

248)

0)

248)

Umauain) Craic)

74)

155)

418)

225)

124)

355)

807)

126)

246)

Carau)Balo)

175)

1226)

893)

534)

400)

950)

1226)

1226)

950)

Uma)kiik)

41)

327)

17)

111)

91)

395)

395)

395)

395)

Bahalarauain)

63)

322)

0)

0)

10)

834)

834)

834)

834)

Bibileo)

126)

136)

28)

132)

36)

525)

525)

0)

525)

Luca)

51)

0)

282)

40)

11)

410)

410)

0)

344)

Uaimori)

29)

0)

0)

0)

6)

0)

441)

0)

287)

) )

FORMULARIU)2)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Suku) )

Uma-Kain) ne’ebé) Lidera) Husi)Feto)

#)Uma-Kain)ne’ebé)Asesu)Ba) Eletrisida de)24) oras)

Abastesimen tu)Bee-Mos)

Saneament u)

#)Uma-Kain)ne’ebé)ho)Distansia)km)3)husi) Uma) Permanen te)

Sentru) Suku)

Eskola) Báziku)

Eskola) Sekundária)

Postu)ka)Klínika) Saude)

Posto)Administrativu:)Ossu) Uaibobo)

34)

0)

50)

20)

6)

260)

260)

365)

136)

Uabubo)

76)

306)

300)

0)

25)

41)

80)

100)

100)

Ossoroa)

122)

142)

6)

6)

10)

121)

329)

64)

427)

Uaguia)

73)

0)

199)

56)

4)

1)

1)

0)

0)

370)

840)

796)

700)

600)

865)

865)

840)

895)

Uaruca)

26)

12)

5)

19)

30)

158)

185)

405)

185)

Builale)

41)

0)

241)

45)

32)

122)

157)

452)

452)

Loihuno)

89)

327)

264)

126)

72)

250)

52)

258)

300)

Nahareca)

96)

0)

0)

0)

1)

132)

132)

0)

132)

Ossu)de)Cima)


) ) ) ) ) ) ) FORMULARIU)3)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Eskola)Báziku)sira)

Eskola) Sekundária)

Eskola)Báziku)Filial)

Postu)Saude)

Klínika)Saude)

Kondisaun) Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun) Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

3)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Umatolu)

0)

0)

0)

9)

0)

3)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

4)

Ahic)

0)

0)

0)

0)

6)

6)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

Dilor)

3)

9)

3)

3)

3)

3)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

3)

Kondisaun) Diak)

0)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun) Diak)

0)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun) Diak)

Laune)

Suku) )

Posto)Administrativu:)Lacluta)

) ) ) ) FORMULARIU)3)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Eskola)Báziku)sira)

Eskola)Báziku) Filial)

Eskola)Sekundária)

Postu)Saude)

Klínika)Saude)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun) Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

Bahtata)

3)

0)

4)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

Loiulu)

0)

0)

0)

6)

3)

3)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

Irabin)de)Cima)

3)

3)

2)

0)

0)

3)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

Irabin)de)Baixo)

0)

3)

3)

3)

0)

3)

3)

0)

1)

1)

0)

1)

1)

0)

1)

Uani)uma)

6)

3)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

Kondisaun) Diak)

1)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

1)

Kondisaun) Diak)

0)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun) Diak)

5)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

6)

Kondisaun) Diak)

Afaloicai)

Suku) )

Posto)Administrativu:)Uatucarbau)

) ) ) ) ) ) ) !


FORMULARIU)3)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Eskola)Báziku)sira)

Eskola)Báziku) Filial)

Eskola)Sekundária)

Postu)Saude)

Klínika)Saude)

Kondisaun) Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun) Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

2)

0)

0)

2)

0)

0)

2)

0)

0)

2)

2)

1)

0)

0)

0)

0)

1)

3)

0)

1)

3)

Ossoroa)

0)

1)

1)

0)

4)

0)

0)

0)

1)

0)

1)

1)

0)

0)

1)

Uaguia)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Ossu)de)Cima)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Uaruca)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Builale)

2)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Loihuno)

2)

1)

1)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

1)

0)

2)

0)

0)

1)

Nahareca)

2)

0)

1)

0)

3)

3)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

2)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

3)

3)

Kondisaun) Diak)

0)

1)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

2)

2)

Kondisaun) Diak)

0)

3)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

0)

Uabubo)

Kondisaun) Diak)

Uaibobo)

Suku) )

Postu)Administrativu):)Ossu) )

! ! ! FORMULARIU)3)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Eskola)Báziku)sira)

Eskola)Báziku) Filial)

Eskola)Sekundária)

Postu)Saude)

Klínika)Saude)

Kondisaun) Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun) Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza) Aumenta)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

Fatudere)

0)

3)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

Maluru)

1)

0)

1)

0)

1)

1)

0)

0)

0)

0)

1)

1)

0)

0)

0)

Umauain)Craic)

0)

0)

0)

18)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Carau)Balo)

1)

4)

0)

1)

1)

0)

1)

1)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

Uma)kiik)

0)

0)

0)

3)

6)

0)

0)

1)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

Bahalarauain)

0)

0)

0)

2)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

Bibileo)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

Luca)

1)

0)

0)

0)

2)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

Uaimori)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

0)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun) Diak)

0)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

1)

Kondisaun) Diak)

5)

Presiza) Aumenta)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun) Diak)

Uma)uain)Leten)

Suku) )

Postu)Administrativu:)Viqueque)

! ! ! ! !


! FORMULARIU)4)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Estrada)husi)Suku)ba) Sub)Distritu)(km))

Estrada)husi)Aldeia) ba)Suku)

Sistema) abastesimentu)Be’e) Mos)

Ponte)sira)

Kanal)Irigasaun)

Kondisaun)Diak) KM)

Kondisaun)Aat)KM)

Presiza)Aumenta) KM)

Kondisaun)Diak) KM)

Kondisaun)Aat)KM)

Presiza)Aumenta) KM)

10)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

8)

11)

0)

1)

1)

10)

0)

40)

0)

1)

2)

Ahic)

0)

27)

1)

0)

10)

5)

0)

0)

4)

2)

0)

2)

0)

2)

2)

Dilor)

0.50)

0)

0)

2)

9)

6)

0)

0)

3)

1)

0)

2)

0)

1)

0)

Presiza)Aumenta) KM)

Kondisaun)Aat)KM)

2)

25)

Kondisaun)Diak) KM)

3)

4)

Presiza)Aumenta) KM)

Kondisaun)Aat)KM)

2)

0)

Kondisaun)Diak) KM)

8)

8)

Presiza)Aumenta) KM)

Kondisaun)Aat)KM)

37)

Umatolu)

Kondisaun)Diak) KM)

Laune)

Suku) )

Postu)Administrativu:)Lacluta)

! FORMULARIU)4)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Estrada)husi)Suku)ba) Sub)Distritu)(km))

Estrada)husi)Aldeia) ba)Suku)

Sistema) abastesimentu)Be’e) Mos)

Ponte)sira)

Kanal)Irigasaun)

Kondisaun)Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza)Aumenta)

Kondisaun)Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza)Aumenta)

0)

13)

0)

4)

0)

0)

0)

0)

0)

Bahtata)

0)

30)

0)

0)

2.5)

0)

0)

7)

0)

3)

1.5)

0)

0)

0)

0)

Loiulu)

0)

15)

0)

0)

1.5)

0)

0)

3)

0)

0)

6)

0)

0)

0)

0)

Irabin)de)Cima)

0)

16)

0)

0)

3)

0)

0)

3)

0)

3)

3)

3)

0)

0)

0)

Irabin)de)Baixo)

2)

0)

3)

0)

4)

0)

0)

4)

0)

4)

0)

3)

0)

3)

0)

Uani)uma)

2)

1.5)

0)

0)

2.5)

3)

3)

11)

0)

6.5)

0)

0)

0)

0)

0)

)

Presiza)Aumenta)

2)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun)Diak)

Presiza)Aumenta)

6)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun)Diak)

Presiza)Aumenta)

17)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun)Diak)

Afaloicai)

Suku) )

Postu)Administrativu:)Vatucarbau)

) ) ) ) ) ) ) )


FORMULARIU)4)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Estrada)husi)Suku)ba) Postu)Administrativu) (km))

Estrada)husi)Aldeia) ba)Suku)

Sistema) abastesimentu)Be’e) Mos)

Ponte)sira)

Kanal)Irigasaun)

Presiza)Aumenta)

Kondisaun)Diak)

Presiza)Aumenta)

Kondisaun)Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza)Aumenta)

Kondisaun)Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza)Aumenta)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Uabubo)

0)

0)

2)

0)

0)

5)

0)

0)

6)

0)

0)

5)

0)

10)

5)

Ossoroa)

0)

14)

5)

0)

17)

30)

0)

1)

7)

0)

3)

4)

1)

2)

2)

Uaguia)

0)

5)

0)

0)

2)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Ossu)de)Cima)

0)

0)

8)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

6)

0)

0)

Uaruca)

0)

0)

0)

0)

7)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

4)

Builale)

0)

10)

5)

0)

0)

0)

0)

2)

0)

2)

0)

1)

0)

0)

0)

Loihuno)

0)

0)

0)

0)

4)

12)

0)

1)

1)

0)

1)

1)

0)

7)

7)

Nahareca)

0)

25)

25)

0)

14)

14)

0)

0)

0)

0)

1)

1)

0)

0)

0)

Kondisaun)Aat)

Kondisaun)Diak)

5)

Kondisaun)Aat)

Presiza)Aumenta)

5)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun)Diak)

Uaibobo)

Suku) )

) Postu)Administrativu):)Ossu)

) ) FORMULARIU)4)KONA-BA)DADUS)BÁZIKU)HUSI)SUKU) Estrada)husi)Suku)ba) Postu)Administrativu) (km))

Estrada)husi)Aldeia) ba)Suku)

Sistema) abastesimentu)Be’e) Mos)

Ponte)sira)

Kanal)Irigasaun)

Presiza)Aumenta)

Kondisaun)Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza)Aumenta)

Kondisaun)Diak)

Kondisaun)Aat)

Presiza)Aumenta)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Fatudere)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

Maluru)

0)

17)

0)

0)

1)

0)

0)

4)

0)

0)

24)

1)

0)

3)

1)

Umauain)Craic)

5)

4)

0)

5)

4)

0)

0)

1)

0)

4)

6)

5)

0)

1)

0)

Carau)Balo)

0)

3)

0)

0)

4)

0)

5)

18)

0)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

Uma)kiik)

0)

0)

0)

3)

2)

0)

0)

0)

0)

11)

0)

0)

0)

1)

0)

Bahalarauain)

0)

17)

0)

0)

3)

0)

4)

1)

0)

0)

0)

0)

0)

4)

0)

Bibileo)

0)

18)

1)

0)

5)

0)

0)

4)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

Luca)

0)

29)

0)

0)

0)

0)

5)

0)

0)

9)

6)

0)

1)

1)

0)

Uaimori)

50)

0)

0)

50)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

0)

1)

0)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun)Diak)

Presiza)Aumenta)

0)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun)Diak)

Presiza)Aumenta)

24)

Kondisaun)Aat)

0)

Kondisaun)Diak)

Uma)uain)Leten)

Suku) )

Postu)Administrativu:)Viqueque)

)


VILA TUAN

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Vikeke,!6!de!Marsu!de!2015! !!!!!!!!!!!!!!Prepara!Husi!:!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Aprova!Husi:! !!!!!!!! ! !!!!!!!!!!!!!(!Paulino!Pinto!)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!(!Jose!da!costa!de!Sousa!)! Xefe!Depe.!Planeamento!Municipio!Vikeke!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Administrador!Municipio!Vikeke!


BELOI

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Vikeke,!6!de!Marsu!de!2015! !!!!!!!!!!!!!!Prepara!Husi!:!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Aprova!Husi:! !!!!!!!! ! !!!!!!!!!!!!!(!Paulino!Pinto!)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!(!Jose!da!costa!de!Sousa!)! Xefe!Depe.!Planeamento!Municipio!Vikeke!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Administrador!Municipio!Vikeke!


VILA TUAN ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Vikeke,!6!de!Marsu!de!2015! !!!!!!!!!!!!!!Prepara!Husi!:!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Aprova!Husi:! !!!!!!!! ! !!!!!!!!!!!!!(!Paulino!Pinto!)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!(!Jose!da!costa!de!Sousa!)! Xefe!Depe.!Planeamento!Municipio!Vikeke!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Administrador!Municipio!Vikeke!


BELOI ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!Vikeke,!6!de!Marsu!de!2015! !!!!!!!!!!!!!!Prepara!Husi!:!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Aprova!Husi:! !!!!!!!! ! !!!!!!!!!!!!!(!Paulino!Pinto!)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!(!Jose!da!costa!de!Sousa!)! Xefe!Depe.!Planeamento!Municipio!Vikeke!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Administrador!Municipio!Vikeke!

!


VILA TUAN

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Vikeke,!13!de!Abril!de!2015! !!!!!!!!!!!!!!Prepara!Husi!:!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Aprova!Husi:! !!!!!!!! ! !!!!!!!!!!!!!(!Paulino!Pinto!)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!(!Jose!da!costa!de!Sousa!)! Xefe!Depe.!Planeamento!Municipio!Vikeke!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Administrador!Municipio!Vikeke!


BELOI

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Vikeke,!13!de!Abril!de!2015! !!!!!!!!!!!!!!Prepara!Husi!:!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Aprova!Husi:! !!!!!!!! ! !!!!!!!!!!!!!(!Paulino!Pinto!)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!(!Jose!da!costa!de!Sousa!)!

Xefe!Depe.!Planeamento!Municipio!Vikeke!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!Administrador!Municipio!Vikeke!


EKIPA ELABORADOR Prosesu elaborasaun Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (PEDM) Municipio Viqueque nian nebe halao durante fulan hat (4), konsege finaliza tuir tempu determinadu, ho nune permite ami hato’o parabens no obrigadu wain ba agentes tomak iha Administrasaun Distritu no Posto Administrativo sira, Direktores Delegasaun Territorial sira, Parseiru Dezenvolvimentus tomak, Chefe Sukus no Conselho do Suku sira no komunidade nebe fo apoiu liu husi servisu hamutuk maka dokumentu PEDM Municipio Viqueque bele finaliza ho diak. ba ekipa susesu nebe mak durante ne’e oferese tempu tomak hodi elabora esbosu planu estratejiku dezenolvimentu Municipal (PEDM) Viquque nian mak hanesan tuir mai neé: No.!

Naran!

Posisaun!

Observ!

1.!

Francisco!da!Silva!

Koordenador!KDD!

Administrador!Distritu!

2.!

Olavia!Marques!

Departementu!Politika!e!Planeamentu!DNPACE!

Koordenador!Ekipa!Nasional!

3.!

José!da!Costa!de!Sousa!

Sekretariu!KDD!

Secretario!Distrital!

Januario!Magalhaes!

Diretor!SAIM!Viqueque!

!

4.!

Paulino!Pinto!

!

5.!

Estevão!de!Carvalho!

Chefe!Dept.!Planeamentu!Dezenvolvimentu!Distrital/! DDO! Cordenador!PNDS!

6.!

Fernando!Soares!

DSA!MAP!

!

7.!

Candido!H.!Da!Silva!

Koordenador!KDSD!Ossu!

!

8.!

Juvinal!Mascarenhas!

Koordenador!KDSD!Viqueque!

!

9.!

Tomas!Soares!da!Silva!

Koordenador!KDSD!Uatulari!

!

10.!

Joaquim!F.!Soares!

Koordenador!KDSD!Watucarbau!

!

11.!

Rui!da!Costa!

Koordenador!KDSD!Lacluta!

!

12.!

Vasco!Amaral!

Cord.!G.F.!MAP!

!

13.!

Antonio!Soares!

Crop.!MAP!

!

14.!

Fransisco!de!Fatima!

CDO!Ossu!

!

15.!

Antonio!Gregorio!

CDO!Viqueque!

!

16.!

João!Lemos!

CDO!Uatulari!

!

17.!

Lourenço!da!Costa!

CDO!Uatucarbau!

!

18.!

Luis!Amaral!

CDO!Lacluta!

!

19.!

Merita!de!Jesus!Marques!

Fasilitador!!Igualdade!Generu!

!

20.!

Rofino!!Soares!Gusmão!

Fasilitador!Mudansa!Klimatika!

!

21.!

Marito!da!Costa!

Chefe!Agua/DNSA!Distrital!

!

!

Planu Estratejiku D ezenvolvim entu M unicipio !

!


22.!

Apolinario!Soares!

Adjuntu!Saude!Distrital!

!

23.!

Alberto!Soares!

Oficial!DNRS/!MSS!Distrital!

!

24.!

Veronica!Belo!

Oficial!DNRS/!MSS!Distrital!

!

25.!

Januario!da!Costa!

Teknik!Distritu!Viqueque!

!

26.!

Salvador!Ximenes!

Pontu!vocal!SEPI!

!

27.!

Vasco!Nunes!

DFO!Viqueque!

!

28.!

João!Zeca!Soares!

OSE!Distritu!Viqueque!

!

30.!

Mario!Ramos!Miguel!

National!Planing!Officer!LGSP/!UNDP!

!

31!

Castro!A.J.F.!da!Cunha!

Official!Planeamentu!DNPACE!

!

32.!

Elizabeth!M.!A.!Gutress!

Official!Planeamentu!DNPACE!

!

33.!

Teresa!Marino!

Official!Planeamentu!DNPACE!

!

Ami mos la haluha hato’o obrigadu wain ba menbru TOT tomak nebe ami la konsege temi naran ida idak no komponente tomak maka durante ne’e foo ona apoiu direkta ou la direkta ba elaborasaun esbosu Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Municipio (PEDM) Viqueque nian.

Planu Estratejiku D ezenvolvim entu M unicipio !


EKIPA REVEW PEDM VIQUEQUE Periodu 2015 No. 1.

Naran José da Costa de Sosa

2.

Olavia Marques

3.

Jose da Costa de Sousa Januario Magalhaes

4.

Paulino Pinto

5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 30. 31 32. 33. !

Estevão de Carvalho Carlos Candido H. Da Silva Juvinal Mascarenhas Tomas Soares da Silva Joaquim F. Soares Rui da Costa Vasco Amaral Antonio Soares Fransisco de Fatima Antonio Gregorio João Lemos Lourenço da Costa Luis Amaral Merita de Jesus Marques Rofino Soares Gusmão Marito da Costa Apolinario Soares Alberto Soares Veronica Belo Januario da Costa Salvador Ximenes Vasco Nunes João Zeca Soares Mario Ramos Miguel Castro A.J.F. da Cunha Elizabeth M. A. Gutress Teresa Marino

Posisaun Koordenador KDD Departementu Politika e Planeamentu DNPACE Sekretariu KDD Diretor SAIM Viqueque Chefe Dept. Planeamentu Dezenvolvimentu Distrital/ DDO Cordenador PNDS DSA MAP Koordenador KDSD Ossu Koordenador KDSD Viqueque Koordenador KDSD Uatulari Koordenador KDSD Watucarbau Koordenador KDSD Lacluta Cord. G.F. MAP Crop. MAP CDO Ossu CDO Viqueque CDO Uatulari CDO Uatucarbau CDO Lacluta Fasilitador Igualdade Generu Fasilitador Mudansa Klimatika Chefe Agua/DNSA Distrital Adjuntu Saude Distrital Oficial DNRS/ MSS Distrital Oficial DNRS/ MSS Distrital Teknik Distritu Viqueque Pontu vocal SEPI DFO Viqueque OSE Distritu Viqueque National Planing Officer LGSP/ UNDP Official Planeamentu DNPACE Official Planeamentu DNPACE Official Planeamentu DNPACE

Observ Administrador Distritu Koordenador Ekipa Nasional Secretario Distrital

Planu Estratejiku D ezenvolvim entu M unicipio !


Dadus&Infra+estrutura&Existensia,&Konstrusaun&no&Planeadu&6nan&2016&& A"#"Existensia" B"#"Konstrusaun" C"#"Planeadu Tipo"Infra#estrutura

Quant.

A

B

C

Observasaun

Edi>icio"Assembleia"Municipal"Viqueque

1

Prototipo"Edi>icio"Municipio"Manatuto"no" presiza"halo"teste"ba"Rai

Edi>icio"Presidente"do"Municipio

1

Prototipo"Edi>icio"Municipio"Manatuto"no" presiza"halo"teste"ba"Rai

Residencia"Administrador"Municipio

1

Rehabilitasaun"no"Construsaun"Moru"Haleu

Residencia"Secretario"Administrador" Municipio

1

Residencia"dos"Funcionario

10

Edi>icio"Posto"Administrativo

5

Residencia"Administrador"Posto" Administrativo

5

Rehabilitasaun"ba"Edi>icio"Administrasaun" Municipio"Viqueque+"Jardin

1

REHABILITASAUN"REZIDENCIA" ADMINISTRADOR"MUNICIPIO"VQQ"+" KOMPLETA"HO"FASILIDADES+"MORU KONST."EDEFICIO"ADMINISTRASAUN"PA." UATULARI"+"FACILIDADES"HO"MORU" HADULAS KONST."EDEFICIO"ADMINISTRASAUN"PA." OSSU"+"FACILIDADES"HO"MORU"HADULAS

√ √

√ √ √

Proposta"de"Construcao"para"atende" Programa"Descentralizacao Levantamento"ba"Rehabilitasaun"Edi>icio" Antigo"nebe"existe"ha"Cidade"laran"nune" ordenamento"ba"cidade"iha"qualidade Para"funcionamento"administracao"publica" Proposta"de"Construcao"para"atende" Programa"Descentralizacao Rehabilitasaun"Edi>icio"Existencia"atu"uza"ba" Centru"da"Formasaun

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."REZIDENCIA"ADMINISTRADOR" PA.LACLUTA"+"FACILIADES

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."EDEFICIO"ESTAE+FACILIDADE"HO" MORU"HADULAS

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."REZIDENCIA"ADMINISTRADOR" PA.UATUCARBAU"+"FACILIADES

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."REZIDENCIA"ADMINISTRADOR" PA.UATULARI"+"FACILIADES

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."REZIDENCIA"ADMINISTRADOR" PA.OSSU"+"FACILIADES

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."EDEFICIO"DNTT+FACILIDADE +MORU"HADULAS

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."EDEFICIO"BOMBEIROS +FACILIDADE+MORU"HADULAS

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."EDEFICIO"ADMINISTRASAUN"PA." UATUCARBAU"+"FACILIDADES"HO"MORU" HADULAS KONST."REZIDENCIA"ADMINISTRADOR" PA.VIQUEQUE"+"FACILIADES

KONST."UMA"REZIDENCIA"UNIDADE""5"BA"" OFICIAIS"ADMINISTRASAUN"MUNICIPIO" HO"FACILIDE"KOMPLETU REHABILITASAUN"REZIDENCIA" SEKRETARIO"MUNICIPIO"VIQUEQUE

KONST."UMA"CASERNA"BA"FUNCIONARIO" POSTU"ADMINISTRATIVO"5"(UNIDADE"3"" KADA"PA.)"=15"UNIDADES""KOMPLETA"HO" KONST."MORU"HADULAS"EDEFICIO" ADMINISTRASAUN"PA."LACLUTA


KONST."MORU"HADULAS"EDEFICIO" ADMINISTRASAUN"PA."VIQUEQUE

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST.EDEFICIO"RADIO"KOMONIDADE" VIQUEQUE+FACILIDADE+MORU"HADULAS

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"REZIDENCIA"ANTIGU" PA."OSSU

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"REZIDENCIA"TUAN"PA." UATUCARBAU

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."JARDIN"DOS"HEROIS""PA." UATUCARBAU

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"ESKOLA"TEKNIKO" KALUHEDA

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."ESKOLA"EBF."UAIBOBO"SALA"3" +FACILIDADE

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"POSTU"SAUDE"LOI#ULO +FACILIDADE

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."ESKOLA"UAIBIRA"SALA""4"+" FACILIDADE"MEJA"NO"KADEIRA

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."POSTU"SAUDE"BUILALE +FACILIDADE

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"TOTAL"IRIGASAUN" KOMU#OLI"UANI"UMA

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST.KANAL"IRIGASAUN"CACAEN"

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."SISTEMA"KANALIZASAUN"BE#MOS" WELOLO

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST.PONTE"BIKALIU+PONTE"KIIK" MOTA"MODOLAKU

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."SISTEMA"BE#MOS"WELAKOLO

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"PONTE"KI’IK"" BAHALARAWAIN

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHAP"ESTRADA"HUSI"OSSU#NAHAREKA# SAMAROGO

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST,"EDEFICIO"SEFOPE"MUNICIPIO" VIQUEQUE+FACILIDADES+"MORU" HADULAS KONST."SISTEMA"KANALIZASAUN"BE#MOS" HUSI"UAIMATALALE"TO’O"ASAFADAE"SUKU" LOI#ULO"6,5KM KONST."SISTEMA"KANALIZASAUN"BE#MOS" LUHAN"RAIKUAK"SUKO"LALINE

KONST.EDIFICIO"SOSIAL"MUNICIPIO" VIQUEQUE+FACILIDADEHO"MORU" HADULAS KONSTRUSAUN"ARMAGEM"AIMORUK" MUNICIPIO"VIQUEQUE+FACILIDADE

REHABILITASAUN" ESTRADA,GORONG2,VALETAS"HUSI"HAE# OLI"TO’O"PONTE"HAULAGAME13KM KONST.TEMBOK"PENAHAN""MOTA"BEBUI" 700M"BA"NATAR"BEBELEKU

REHABILITASAUN"ESTRADA"GORON2"NO" VALETAS"HUSI"BUBUNAILAKI"TO’O" BUADERE"6KM KONSTRUSAUN"SISTEMA"BE#MOS"IHA" SUKU"UMA"TOLU


REHAB"PONTE"+TEMBOK"PENAHAN"IHA" MOTA"ABURESI"1,5KM

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."POSTU"SAUDE"IRALERE"+" FACILIDADE

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."FATIN""HARIS"WELULI"MANAS

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"INSTALASAUN"BE#MOS" OSSORUA#WE"EULAEK

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST.KANAL"IRIGASAUN"SUKU"UMA" WAIN"KRAIK

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST."ESKOLA"EBF"DASILOE/KAILAKE# BABO+FACILIDADE

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

KONST.ESKOLA""EBC"MAKALIKO"KAILOI" BERE"SALA"3"+"FACILIDADE

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"ESTRADA"HUSI" NAEDALA"TO"IRALER,"UATOLARI

1

Orsamento"Alokadu,Desenho"no"BOQ" Aprovado

REHABILITASAUN"ESTRADA," VALETAS,GORONG2,""HUSI"PONTE" HAULAGAME"TO’O""PONTE"NUNUDERE" REHABILITASAUN"ESTRADA,"VALETAS," GORONG2""HUSI"SAMAROGO#UAIBOBO# SANA"NO"BEBUI"UATULARI KONST.ESKOLA"SALA"3"EBC"NAHAREKA REHABILITASAUN"ESKOLA"EBC" UATUCARBAU"SALA"6"+"FACILIDADE KONST."ESKOLA"ENCINO"BASICO"3º"SICLO" RATE"LAEK"LOIHUNU"SALA"3" +FACILIDADE KONST."FATIN"LIXO"UNIDADE"10"IHA"AREA" URBANA"MUNICIPIO


EP P 03 Laline

j k

Data Producao: Setembro 2015 Unidade Producao: Direccao Nacional Cartographia (DNC) Data Source: Direccao Geral Estatistica (DGE) & Ministerio Educacao

j k

j k

j k

j k

G j k

0

HP BibileoEP P Bibileo

j k

j kk j jk k j k j j k Viqueque

! Ck j Caraubalo

EP P 02 Buanurac

Loi-Huno

EP P Wetali

Bibileo j k

5

j k

1:200,000

Kilometers

10

j k

EP P Rai Tahu

Uma Uain Craic

kG j

HP Beaco

Maluru

20

j k

j! k j k C

j k Uaitame j k

j k

EP P Fatu Dere

HP Luga-Asa EP P Lugasa

HP Macadique

EP P N_06 Malurucumu

EP C N_8 Macadiqui

EPS C Sta Maria De Fatima Macadique

j k

j k

EP P 02 Naedala EP P 4 Iratokor

G k j

j k

Loi Ulo

EP P Irabere

j k

j k

G

Vessoru

! Ck j jk k j

EP P F Baulale

Over View cartographer : Joaos.gusmao@gmail.com

Municipio

P. Administrativo

Suco

Estrada Minor

Estrada Maior

Eskola Secondary

Eskola Pre Secondary

Eskola Basika

Eskola Primary

Posto Saude

k j j k j k j k

Centro Saude Communitaria

G

Ospital

! C ! C

Legend

j k

j k

ES P Uato Carbau

Irabin De Baixo

EP P F Como-Oli EP P Uani Uma

j k

EPS P Uato Carbau

EP P Filial Caistura

Uani Uma

Uatucarbau Irabin Dek jCima

HP Vessoro EP P 03 Hau Oli HP AfaloicaiEP P 07 Afaloicai EP P F Caicasa Bu'u EPS P 03 De UatulariEPS P 04 Haenaudere

EP C 9 Sana

Makadique

j k

EP P Nunululi

Uato-Lari

j k

j k

j k j k

EP P Loi Ulo EP P BubuhaBahatata EP P Afaloicai EPS P 28 De Novembro

G HP Afaloicai

EP P F DotilitaAfaloicai

EP P F Uai-Bira

EP P F Loco-Loco Babulo

HP Sana

G j k

EP F Ualaque

G

k j j k

Bahatata G k j

Irabin De Cima

HP BahatataEP P 6 Bahatata

EP P 6 Bahatata

HP NunumalaoEP P F Osso - Caiua

Afaloicai

EPS P Filial Iralere

EP P Debuisi

j k

k j j k

G Matahoi

EP P Loilari EP P 5 Belia EPS P 01 Uatu Lari ES P Uato Lari EP P 1 Uatulari

Fatudere

j k

EP P 10 Iralere EP Filial Digamasi

HP Ulosu EP P Ulusu

j k

EP P F Edemumo

Matahoi

j k

k j j Gk j k Uma Uain Leten k G j

EP P F Fatu-Uai

j k

EPS P Filial Comadante Rosito Bea• oEP P Maluru-Beacu

:

j k

EP P F Talibelanda

Uma Quic

Ossorua

Afaloicai

j k

EP Filial Nahae

EP P Bubulita EP P Bubulita

Makadique

EP P F Uatumaloli

j k

EP P N_08 Ossolequimeta EPS P 30 De Agosto Ossolequimeta

j k k j

G

EP P 11 We-Eu-Laek

EP P 07 Uaguia

kUaguia j j k j k

EP P Loi Huno

j k

j k

Ossu De Cima

j k

j k

Afaloicai

EP P N_5 Nahareca

j k

G

EP Filial Samanu

HP Nahareca

Nahareca

j k

EP Filial Depalasi

G HP Uaibobo

EP P Uaibobo

j k Uaibobo

EP P Filial DalirisiEP P Ossu Lari

j k

EP P Filial Muaimi

EP C Santa Teresinha

EP P Filial Tiha-Aitahan ES C St . EstevÜoEP P Cabira Oan EP P We-Sa EPS C Sta Maria Gorete EP C Sta. Maria Gorete

HP Buicarin

EP C N_02 Luka

j kk j

EP P Uabubo

j k

Uabubo

j k C Ossu j! k jCHC Ossu k

EPS P 01 Viqueque EP P Uaimori EP P F Craras ES P 4 de Setembro EP P Mamulac

EP P Ramahana

j k

j k

EPS P 8 de Ago sto Caiju Laran EP P Bahalara-Uain

kG j

Bahalarauain

j k

j k

EP P 12 Bahaneo EP P 12 Bahaneo

EP P Filial Watu Kila

G

EP P Filial Bimali

j k

j k

EP P Assalaitula-Ossu

ES P Olocassa EP P 1 Uaibua

EP P 04 Builale Builale

j k

EP P F Uaitono

kG j

HP Uaitono

EP P 06 Liaruca

Liaruca

EP P Filial Buta'o

HP Liaruca

j k

Uai-Mori

EP P Uma Tolu

Uma Tolu

EP P Uelolo

HP SP2

GLuca

EP P N_13 Aimanas Rai

Ahic

EP P 01 Dilor j k j k ! C jCHC Lacluta k

EPS P Lacluta EP C Ahik

Dilor

j k

G

EP P Uai Mori Tula

HP Uaimori

ES C St. Antonio Lacluta

EP Filial Calo

j k

EP P F Cai-Lakebabo

G HP Laline

Lacluta

Baliza no naran nebe hare iha mapa ida nee sei la officialmente hetan aprovasaun husi Governo RDTL ou UNFPA

j k

EP P F Nuntetuk

j k

Laline

Municipio Viqueque Mapas&Munisipiu&Viqueque&no&Postu&Administra6vu&

Inklui! informasaun! konaba! infraestrutura! servisu! saude,! eskola,! estrada,! baliza! Suku! no! Posto! Administra0vu.!(Publikasaun!Census!2015)!

Mapa!Munisipiu!Viqueque!

!


Mapa!Postu!Administra0vu!Lacluta! Lacluta ! ! !! !!

!

! !! !! !!

!

!! !! ! ! !! !

!

!! !

!

!

!

!! !!!

!

! !! !! !! !!! ! !!!! !! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !!!! !! ! !!! ! !! ! !!! ! ! ! ! !! !!!!!!! !! ! !! ! ! !!!

!!

!

!!! !! ! !! !! !!! !!! !

! !

!! ! ! !

! !!! !! !!!!

! !!! !

! !!! !!

!

!

!!!

!! ! !!! ! ! !

Laline Pop. 2604

!

!!

! !! ! ! ! !! ! !!!! ! !!! !

!! ! !

!

!! !! !!!!! !! !!!! !! ! !

!!

!!!! ! !!!

! !! !

!!!

!! !!! ! !! !

! ! ! ! ! !! ! !! !

! !

!

! !

!

! !!!

! !

!

! !!!! !! !! !!! !! !

!! ! ! ! !! !

!

!!

! !! ! !! !!!

!!

!

! ! ! !!

!!!!

!!! !!

!

!

!! ! ! !!!! !! !!

!! ! !!

!

! ! !!

!

!! ! ! !! ! !! !!! ! ! !!

!!

!

! !! !

! !!

! !!!! !! !!!

!

! !!

Dilor Pop. 1479

! ! !

!

!

!!

! !

! ! ! !! !!! !

! !!

!

!! !

!

!

!!! !! !!! !

! ! !

!!!! !!! !!!

!

!!

! !

!!!!

!

!

!! !!

) "

!!

!!!!!! !!! !! ! ! !! !!!!! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! !! ! !

Ahic Pop. 436

!!

!!! ! !! ! !!! !!!! !! !! !! ! !!!! ! !! !! !! !!!! ! !!! ! !!!!!! ! !! ! !!! !!! !! !! ! !! !!! ! !!! ! !! !!! !! ! ! !!! !! !! ! ! ! ! ! ! ! !!!! ! !!!! ! ! ! ! ! !!! ! ! !! !! !!! !! !!!! ! ! ! !! ! !! ! !! !!! !! !! !!! ! ! !!! !! !! ! !!! !!!!! ! !

! !! ! !!!!! ! ! !!

!

!

!

!

!

!

! !! !

!

!! !

!

!! ! ! !

! ! !!

Uma Tolu Pop. 1334

!

!! !

! !!!!! !! ! !! ! ! !! ! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! !! ! !!!! ! !! ! !

! !!

!

! !

!

! ! !

! !!

!!

!

!!

! ! !

! !

!

! ! !

! !! ! ! ! !

! !

! !!!!! !! ! ! !! !! !! !!!! !! ! ! ! ! !! ! !! !! !! !!! ! !! ! ! ! !! !!! ! ! ! !! !! !! !!! ! !!! !! !! ! !! ! !! !! !! ! ! ! !!! ! !! !! ! ! !!

! !

! ! !

!

!! !

!

! !! !

!! ! ! ! !!

!

!

!!

!!

! !!!!

!

!! ! ! ! ! ! ! !!!

!! ! !

!!! !! !!! !! !! ! !!!!!! !! !! !! !! ! !!! ! !! ! ! !!! !! !!!! ! ! !! !! ! !! ! !! !! !! !!! ! !!! !! ! ! ! ! !!! !! ! ! !!!! !!!! ! ! ! ! !!! !!!! ! ! !! !! ! ! !! ! ! !! !

!

!

! !

! ! ! !! !!!! ! !!!!! !! ! ! ! ! !! ! !!

! ! !! !! !!!

!

! !!!

! !!!!!! ! !!!! !!!

! !! ! ! ! !! ! ! !

!

! !

!! ! !

!!

!

!! ! !!

!

!!!

!! !

!! !!! ! !! !!!

! !

!! ! !

! ! !!!!!!! !!! ! ! !!! !!! !!

!! ! !!! !!!! !!

!! !

!

!

!

! !! ! !!

! !

!

! !! !

! !!!

!! ! !!!! ! !!!! !!!! ! !! ! !!! !! !!!!!!!! !! !!!!! ! !! !

! !! ! !!!!!!! !!!!!!! ! !!! !!! ! ! !!!!!!! !!! !!! ! !!!!! ! ! ! !! !!! ! !! !!! !!! !! !!! !! ! !! !

! !! !! ! !! ! ! !! !! ! ! !!!!! ! ! !! ! ! ! ! !

! ! ! ! !

! ! ! !!!! !!! !

!!

! ! !! !!

! !!! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !!! !!!! !! ! !!!

!! !

! ! ! ! ! ! !

! !

!

! !!

! !

!!!

! !!!!! ! ! ! !

!

! !! !!! !! !!! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !! !! !! !!!

Legenda !

" ) ) "

4 2

Capital P. Admin

P. Admin: Lacluta Municipio: Viqueque

Capital Municipio Estrada Maior Estrada Minor Suco Mota Boot/Kiik

Quelicai

Venilale

Baguia Uatucarbau

> 2500m

Ossu

2000 - 2500m

Uato-Lari

Lacluta

1500 - 2000m

Viqueque

1000 - 1500m

4

500 - 1000m

Barique

100 - 500m

Mapa produs husi DNCS-DGE, Dili, Sepembro 2015 Plot ho Mapa Shade Reliefe husi ESRI

Laga

Baucau Laleia Vemasse

Elevasaun

1:103,420 0

Uma-Kain

Kilometers

!

Fatuberlio

0 - 100m

Cartographer:joaos.gusmao@gmail.com

Mapa!Postu!Administra0vu!Ossu! Ossu

) "

4 1:97,270

) " !!

0

! ! !! !! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! !! ! ! ! !!! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !

!! ! !! ! ! !!

!!

!

! ! !! ! ! !! !! !

!

! ! !

! ! !

! ! ! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! ! !! !!!!! ! ! !! ! !

! ! !

! !

!

!

! ! !! ! ! !

! ! !

!! ! ! ! ! !! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !! !! ! !! !!! ! !! ! !!

! !! !! ! ! ! ! ! !! !

!! ! !

!

!

!! ! ! ! !!!

!

! !

Builale Pop. 2244 ! ! !!

! ! ! !!! !

! !!! ! ! ! !!!! ! ! ! !!! !! ! !

!! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !

! ! ! !! ! ! ! !!

!

!

! ! ! !

!

!

!

! !

!

! !!! ! ! ! ! ! ! !

! !

!

! !

!! !!!!

!

! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! !! ! !

Uabubo Pop. 852

! !

!

Legenda !

! !!! ! ! !! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !!! ! !!! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !!!!! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! !!! !! ! ! ! !! !! ! ! ! !!! ! !! ! ! !!!! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !! ! ! !!!!!! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !!! !! ! ! ! !!! !! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! !! !!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !!! !! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !!! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !!! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! !! !! !! ! !! !! ! ! ! ! !! !! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! !

Capital Municipio Estrada Minor Mota Boot/Kiik

!

! ! ! !! ! ! !! !

! ! !!! ! ! ! !!! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !! !!! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !

!! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !! ! !

! !

! ! ! !!

! !

2000 - 2500m

! ! !! !! ! ! ! !!! ! !! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! !!! ! !

! !! ! ! !

! ! ! !

!

! !! !

!! ! ! ! !! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!! ! !! ! ! ! !!

!

! ! !

!!

> 2500m

! !

!

! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! ! !

Uaguia Pop. 1126

Elevasaun

! ! !! !

! !

!

1000 - 1500m

!

! ! !

1500 - 2000m

! ! !

!

!

500 - 1000m

! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !

100 - 500m

! !! ! !

! ! !

! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !

! ! !

P. Admin: Ossu Municipio: Viqueque

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

Ossorua Pop. 563 ! ! !!

0 - 100m

! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!

!! ! !

!! !! !

Baucau

! ! ! !

! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!! ! ! ! !

!

!

! ! !

) "

Laleia Vemasse

! !

! ! !

Venilale Ossu

! ! ! !

!! !! ! ! ! !

! !

!

! !

!! !! !! ! ! !

! ! ! !

! ! !!

!

! ! ! ! !! ! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !!! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! !! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !

!! ! ! ! !! !!!

!

! !! ! ! ! ! ! !! ! ! !

!!

!

!!

! !

!

!

!

Barique

! ! !!!

!! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

Fatuberlio

) "

! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

Uato-Lari

Viqueque !! !

! !

!!

Baguia

!!

!

!

!

!! !

! !

!!

! ! ! ! !

!

Lacluta

! ! !

! !

Loi-Huno Pop. 1576

!! ! ! !

Laga

Quelicai

Uatucarbau

! !! !! ! !!! !! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

! !

Capital P. Admin Estrada Maior

!

!

!

Uma-Kain Suco

" ) ) "

!

!

!!

! !!

!! ! ! ! ! !!

! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

!

! ! !!! ! !!! ! !

! ! ! !

Ossu De Cima Pop. 6220

!

! !

!

!! ! ! ! ! !! ! ! !

! ! ! ! !

! ! ! ! !

!! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !!!! ! ! ! ! ! !! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! ! !!! ! !!

! ! ! ! ! !

! ! !

Nahareca Pop. 1929

!

! !! ! !! ! ! ! ! ! !

!

!

!

!

!

!! !

! !

! !!! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

!! !

!! !

!

Liaruca Pop. 1085

! ! !

!

! !

! !

!! !! ! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !!

! ! ! ! ! ! ! ! !! !

!

!

!

! !

!! !

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! !!!

! !

!! !!! ! !

! !!! ! !! !

3

!! !

!

! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! !! !

!

!

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!

! ! ! !!

!! !! ! !!

! ! !

1.5 Kilometers

Uaibobo Pop. 17

! !

! ! !

! !

! ! ! !

!! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !

! !

! !

!

! ! ! ! ! !!!

!

! ! !

!

! !

! ! !! ! ! !!!!! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! !!! ! ! ! ! !

! ! !

! !

!

!

Mapa produs husi DNCS-DGE, Dili, Sepembro 2015 Plot ho Mapa Shade Reliefe husi ESRI

!!!

Cartographer:joaos.gusmao@gmail.com

!


Mapa!Postu!Administra0vu!Uato3Lari! Uato-Lari

! ! !! ! !! !! !! !! ! !! !!! !!!!!! !

!

!

!

! ! !!!! ! !! !

! !!!!

! !!

!! !! !!

!! !!

! !! ! ! !! ! !

!!

!!

!

! !! !! !!

! ! ! ! !! !!

! ! !

! ! ! !

! !

! ! ! ! !!!! !! ! ! ! !! ! ! !! ! !! ! !! ! !! ! ! !!! ! !

! ! ! !

! ! !

! !

!

!! !!

!

!

!! !! ! ! !!!! !! ! ! !!!!! ! !!!!! ! !

! !! ! ! !! !

!!!!!

! !!

! !

!

!

!! ! !

! ! !

! !!

! !

!!!!! !!!! ! !! !!!!! !!! !! !! !

!

! !

!!

!!!

!!

!!!

!

!

! !

! ! !

!

! !

! !!

!

! !!

Vessoru Pop. 1799 !

! ! ! ! !

!

! !!

! ! !

!

! !

!!

!! !! !! ! !!!!! !!!! !! !!!! !! !!! !!! ! ! ! ! ! !! ! !!!

!

Babulo Pop. 4531

!

! !

!!

! ! !! !!!

! !!

!!!! !

!!! !

!

!

!

!

! !! !

! ! !! ! !

!! !

!!

!! ! !!!! !! !! ! !! ! ! ! ! !!

!!

! ! !

!! !!

!! ! ! ! !! !! ! ! !!!! !

!

!

Afaloicai Pop. 1479

!!!! !

!

!

! !

!

!

!! !

! !

!!

! !! ! !

!!

!

! ! ! !

! !! !

!

!

!! !!! ! ! !!

!

!

! !

!

! !! !! !!! !!!! ! !!! !

!!

! !!

!!

! !! !! ! ! !

!

!!

!

! !!!! !

!! !

! ! ! ! !!! !

! ! !

!

!

! !

!!! !! !! !! !!

!!!! !! ! !!! !! ! !! !!!! !!! !! ! ! !! ! !! !!! !!!! ! ! ! !!! !!! !! !! ! ! !!! !!! ! !!!!! ! !! !!!!!!! !

!

!

!! !

! !

!!

! ! !!! !! !! ! !! !! ! !! !

!! ! !!

! !! ! !!

! !

! !!

!!! !

!!!!

! ! !!!! ! !! !! ! !! !!!! ! !! !! ! !!! ! !! !!! ! ! !!! ! !! !! ! ! !! ! !! ! ! !! !!! !! ! ! ! !! ! ! !! ! !!! !! !! !! ! !! !!! ! !! ! ! ! !!! !! !! !!! !! !! !

!

!

!

!! ! !

! !! !

! !!

!! ! ! !!

! !!!!! !! ! !

!!

! !!! !

! !! !

! !

!

!!!! !!

! ! !

! !

!! !

! !

!!! ! !

!

!!!

!!

!

!

! !

!!

!

!

!!! !!

!! !

!

!

!!

! !

! ! !

!

!!! ! !!!! !!!!! !!! !!! ! ! !!! !! ! !! !! !! ! !!!

!!

Afaloicai Pop. 1479

! !

! !! !!!! !! ! !! ! !! ! ! ! !! !! !!!!!! ! !!! ! ! ! ! !!!! !!! ! ! !!! ! ! !! ! !!! !! ! !! !! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !!

! !! !

!

!

!!

! ! !!! !

!

!! !!

!

! ! !

! !!

! !

!

!! !

! !! !! !! ! ! !

!! ! ! !!

Matahoi Pop. 3108

!!! ! !!

!

!!

!! ! !!! !

!

!! ! !

!!!

!!!! ! ! !!

! !

!! ! !!

!!

!

!!

!

!! !

!! ! !

! !

!! !! ! ! !

!

! !! ! !! !! !

! !! ! ! !!

! !!

!

!!

!

! !! !

! !! ! ! !! !

! ! ! !

!!!

!

! !

!! !

! !

!!! ! !

!!

!!

! ! !

Afaloicai Pop. 1479

!

!! ! !!!! ! !! ! !! !! ! !!!! !!! ! !! !!!! ! ! !!! !!! ! ! !

! ! ! !

!!

!!!

! ! ! !

!! !!

!

Makadique Pop. 3901

!

!! ! ! !! ! ! !! ! !! !!! ! ! !! ! ! !!!! ! ! !!!! ! ! !! !! !!! ! ! !! !! !! !!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!! !!!!!!! ! ! ! !!! !!! !! ! !!!! ! ! ! ! !! !! !!! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !!! !!!!!! ! !! !! ! !! !!!! !! !! ! ! ! !!!! ! ! !! !! ! ! !!! !!! !! ! !!!!! ! ! !! !!! !! ! ! ! ! !! ! !!! ! ! !! !

!!! !

! !

!!!

!!

!!! ! ! !!!! !! ! !!! ! !! !! !! ! !

!!! !

!! ! !

! !!

!

! !!! !!!

!! !

!!!! ! !! ! !! ! ! !!! ! !! ! !! ! !! ! ! !! !! !! !! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !

!

! !!

! ! ! !!! !

!!!

!

!!!!! ! ! !!! ! ! ! !! ! !! ! !!! ! ! ! ! ! !! !! !!!! ! ! ! ! !! !! ! !!!! !! !! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! !! ! !! !! !!! ! !! ! !! !

! !

!

!! !!!!!!! !! !! ! ! ! !! ! !! ! !! !!

! !

!

!

! !

!

!! !! ! !!

!!! !! !! ! !!!! !! !

!! ! !!! !! ! ! ! ! !!! !! !! ! ! !!

!

! !!!! !! ! ! !! !! !

!

!

! !!!!! ! ! !!! !! !! ! !! ! ! !!! !!!!!! !!! ! ! !! !!!! ! !! ! !! ! ! !! !!!! ! ! !! ! !! !!!! !! !!!!!! !! !!!!! ! !!!!! ! !!! !! !!!!! !!! !!! !!!!!!!!! !!!! !!!!! ! !!!!!! !! !! ! !!! !!! ! ! !! ! !! ! ! ! !! !! !! ! ! ! !! !! ! ! !!! ! ! ! ! !

!! !!!!!! !

!

! !!!!

!

! ! ! ! !!! ! !!

! ! !!!

! !

!

!

!! !!! ! ! !! !! !! !! !!! !! !! !!! !!!! !! ! !! !! !! ! ! !! ! !!!!! !!!!!! !! !! !! !!! !! !! !!!! !! !!! !! !!!! ! !! !! !!! !! ! !!!! ! ! !!! !! !!! !! ! !! ! !!! ! !! !! !!!! !! ! !! !! !! !!! !!! !! ! !! ! ! !! !! !! !! ! ! !! ! !! !! !! ! ! !! !! !

! ! !!! !!

! !! ! ! !

!

! !

!

!!

!

! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! !! !! !! !! ! ! ! ! !! ! !! !! ! !!! !! ! ! !! !! !! !! !! ! ! ! ! !!! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! !! ! !!! !! ! !!! ! ! ! !! !!! !!! ! ! !! !!!! ! ! ! ! !!!! !!!!! !!! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!!!! !!! !! !!! !! !! !!!!! !!! ! ! !!!! ! ! !!! !! !!! ! ! !! ! ! !! ! !! !! ! ! !! !! ! !! !! !! !! ! !!! ! !!! !!! ! !!! !! !! !! ! !! ! !!!! ! !! !!!! !! ! !!!! ! ! !! !!!! ! !!! ! !!! ! !!!!! ! ! !! !! !!!! ! !! ! !! ! ! ! ! !! ! !! ! !! ! !!!!!!! ! ! !! !!! !! ! !! !! !!!!!! ! ! !!!! !!! ! !

!

!

!!! !! !

!!

! !!

Matahoi Pop. 3108

!

!

! !

!

! !! !!

!

!

!! !

!

!

) "

!

!

! !

! !

! !

!

!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! !!!! ! !! !! !!!! ! ! !! !!! !! !!!!!! ! ! ! ! ! !!! ! ! !!! !!! !! !!!! ! ! !! !! ! ! !! ! !! ! !! ! !!! ! !!! ! ! !! !!! !! !! ! !!! ! ! !! ! !! ! !! !!! !!! !!!!!! !! ! ! !! !! !! !!! !! ! ! !! ! !! !! ! ! ! !!! ! ! !! ! !! ! !!!!!!! ! ! ! ! !!!!! ! ! !! !! !!!! !! ! !!!! !!!! ! !!! ! !! !! !! !!! !! ! ! !!!! ! ! !! ! !! ! !!!!! ! !!!! ! ! ! ! !! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!! ! !! !! !! ! !! !! ! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! !!! !!! !! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! !! ! ! !!! !!! ! ! !! !!!!! ! ! ! ! !! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! !!! ! !! !! ! !! !! ! ! !!! ! ! !!

!

!

Makadique Pop. 3901 !

!!

!

! !

!

! ! !!

!

!! !

!

! ! ! !! !!

!

! !

!!!

!!

!!

! ! !!! ! !! !!! ! !!! !!! !! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! !! !!! ! ! ! !! !! !! ! !! ! !! !! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! !! !! ! ! !! ! ! ! !! ! !! !! ! !! !! ! ! ! !

!

!! ! !! ! ! !!!! !!

!

!

!!

!! !!!! !

!

!

!

!

!!

!!!

!

!

!

!

! ! ! ! !!!

!

!

!

! ! !! !!! ! !!! !!! ! ! !!!!! !! !!!! !! !! !!!!! !!! !!

! ! !! ! ! !!! ! !

!

!

!

!

!

Uaitame Pop. 2154

!! !

!! !

! !!!!

!! ! !! !! !! !!!! !! ! !! ! !! ! ! ! !! ! ! !! ! ! !! !!! !!! !!! !! !!!! !! ! !!!! !! !! !! !!!! !!!! ! ! ! !! !! ! ! !! !! ! !!! !! !!! ! !!! !!!! ! ! !! !! ! ! !! ! ! ! !! !!!!!!! !!!! ! ! !! ! !!! ! !! !!!! !! !!!!! !! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! !! !!! ! ! !! ! ! ! !!!! ! !! !! !!!! ! !!! !! !! !!! ! !! !! !! !! !! ! !! !! !!! ! ! !!!!!! !!! ! !! ! !! ! !! ! !!! !!!!! ! ! ! !!!! !! !! ! !!! ! !!!!! ! ! !! !!! ! ! !! !! !! !! !! !! !! !! !! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !! !!!! !! !!! !! ! !!! !! ! ! ! !!!! !! ! !! ! !! !! ! !!! ! !! ! !!! !!!!!!!! !

!

! !

!

Legenda Uma-Kain

!

" ) ) "

4

Capital P. Admin Estrada Maior Estrada Minor Suco Mota Boot/Kiik

Quelicai

Venilale

Baguia Uatucarbau

> 2500m

Ossu

2000 - 2500m

Uato-Lari

Lacluta

1500 - 2000m

Viqueque

1000 - 1500m

1.5

3

500 - 1000m

Barique

100 - 500m

Mapa produs husi DNCS-DGE, Dili, Sepembro 2015 Plot ho Mapa Shade Reliefe husi ESRI

Laga

Baucau Laleia Vemasse

Elevasaun

1:82,960 0

P. Admin: Uato-Lari Municipio: Viqueque

Capital Municipio

Kilometers

!

Fatuberlio

0 - 100m

Cartographer:joaos.gusmao@gmail.com

Mapa!Postu!Administra0vu!Viqueque!Vila.! Viqueque

) " !!

4

! ! ! ! !! ! !!

!

!! ! !! ! !!

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! !

! !!

!

! ! ! ! ! ! !! !

!

! ! ! ! !

! !

!! ! !! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!

! ! ! !

! !

!

!! ! !!

! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !!

! ! !! ! !! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! !

!

! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! !! ! !

!! ! ! !

! ! ! !!

! ! ! !

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !!!

! ! !!! !! ! !!! !! ! ! ! !! !! !! ! ! ! ! ! !!

!

! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !! !! !

!! !! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! !

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! !

Uai-Mori Pop. 897 ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!

!! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! ! ! ! !! ! ! !! !

! ! ! !! ! ! !!!! !

!!

!

! !!!

!

! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !!

! !

!

! ! ! ! !

!

!

!! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! !! ! ! ! !

!!! ! ! !! ! ! !! ! !! ! ! ! !!

! ! !

! !! ! ! ! ! !! !

! ! ! !!

!! !!! ! ! ! ! ! ! ! !

!!

!

! ! ! !

!

!

!!

!!

!! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !!

! !

!

! ! ! ! ! ! !

!

!

!

!! ! ! ! ! !! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !! ! !! ! ! !!

! ! ! !

! ! ! ! ! ! !

! !

!! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

! !! ! !! ! ! ! !!

!

!

!! ! ! ! !! ! ! !!

! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! !!

!

! ! !! ! !

! ! ! !

!!! ! !

!

! ! !

! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!

! ! ! !!

! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !

! ! ! !

! ! !

! !!!

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !

! !

!! ! ! !! ! ! !

! ! ! ! ! ! !!

! !!!! !! !

! !! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

Legenda

! !

! !!

!

!! !

! !

!

!

!

!

!

!!

! ! !

!!! ! ! ! !! !!! ! ! !!

! ! !

Bahalarauain Pop. 2721

! ! ! !

! !

!

! ! ! ! ! !

! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !!! ! ! !

!! ! ! ! ! !! ! ! !! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! !

!! ! !

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !! ! ! ! !

! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! !

! ! ! ! !! !

!! ! !

!! ! !

!

!!

! !

! !

!

!! !! ! ! ! !

!!

! ! !! ! ! !

! ! ! !

!! !

!

!! !! ! !

! ! ! ! !

! !!

!

!! ! ! ! ! ! ! ! !!

! ! ! ! ! ! !! ! !

! ! ! ! !

Luca Pop. 2272 ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! !!! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! !!! ! ! !! !!!

!

!! !

! ! !! !! ! ! ! !! !

!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !

!! !!!

!! ! ! !

! !! !

!! !!

!

! ! ! ! !

! !

! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!

! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! !

!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

!

! ! !! ! ! ! !

! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !!!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! !! !! ! ! !! ! ! !! !!! !! ! ! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

! ! !

! !

!! !

! !! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !

! !

! !! ! ! !

Capital Municipio Estrada Minor Mota Boot/Kiik

Elevasaun

!

Uma Uain Leten Pop. 1542

!

Capital P. Admin Estrada Maior

> 2500m

! ! !!

! !

2000 - 2500m

! !

1500 - 2000m 1000 - 1500m

! ! !

! !

! ! !

500 - 1000m 100 - 500m

!

0 - 100m

! ! ! !! ! ! !! ! ! ! !

! !

Fatudere Pop. 1455

!

!

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

P. Admin: Viqueque Municipio: Viqueque Baucau

!

! ! ! ! ! !

! ! !

Uma Uain Craic Pop. 2787 !

!

!

! !

Maluru Pop. 678

!

! !!! !!! ! ! !! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! !! !

! ! ! ! !!

! !

!

Laleia Vemasse

Venilale

! ! !!! ! ! ! ! !

Laga

Quelicai

Baguia

Uatucarbau Ossu Lacluta

Uato-Lari

!! ! !!

! !! ! ! ! !! !! !!

! !

!

Uma Quic Pop. 1678

! ! ! !

! ! ! ! !

! !

Caraubalo Pop. 6272

! ! !!! ! ! !!

! ! !! !! !! !! !! ! ! !! !!! ! !! !!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !

Bibileo Pop. 4085

! !

! !

!

! ! ! ! ! !! ! !

!

! ! ! ! ! !! ! ! !!

! ! ! !

!

!

! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! !!! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! !! !! !! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !!! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !

! !

! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !! ! !! ! !!

! ! !

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!

! !

! !

!

" ) ) "

! !! ! !!

) "

!

) "

! ! ! ! !! ! !

! !

! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!

! ! ! !

!

!

! ! !!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!! ! ! ! !

! ! ! !

) "

! !

! ! !!

! !

! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!!! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !

! !

!

!! ! ! ! ! !

!

Uma-Kain Suco

! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !!

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !! ! !

!

!

!

! ! ! !

! ! !

! ! !

!

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

6

Kilometers

!

! !

! !

!

3

! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !

!

!! ! ! ! !! !

) "

!

!!

!

0

! !

!

!

!

! ! !! ! ! ! !! !

1:148,230

! ! ! !

!! ! ! !! ! ! ! !

! !

!

!

! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! !! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

!! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! !! !!!!!! !! !

!! !! ! !! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! ! ! !!! ! !

!

! !

! !

!

!

!

!

!

! ! ! !

!

!

!

!

! !!

! ! ! !

!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !!!

! !! ! ! ! !

! ! ! !

!

! !

! !

!

!

!

! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! !! !! ! !! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!

!! !! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!!

! ! ! !

! ! !

!! ! !

! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! !! !! ! ! !! !

! ! !! ! ! !

!

!! ! !

! ! ! ! !! ! !! ! ! ! !!! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

Viqueque

! !!

! ! ! ! ! ! ! !

! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !

Barique Fatuberlio

Mapa produs husi DNCS-DGE, Dili, Sepembro 2015 Plot ho Mapa Shade Reliefe husi ESRI Cartographer:joaos.gusmao@gmail.com

!


Mapa!Postu!Administra0vu!Uatucarbau!

Uato-Lari

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! !! ! !! ! !! ! !! !!

!

! ! ! ! !! !!! !! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! !! ! !! !!

! ! !

! ! !! ! !! ! ! !

! !

! ! ! !! ! ! ! !

! ! !!

!! !! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

!

! !

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! !!

!! ! !! !!! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! ! !

! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !! !

!

! !

!

! !

! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! !

! ! !

! ! ! ! ! !!

! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !

!!! ! ! !!

! !

!

! !

! ! ! !!! ! ! !!!! ! !! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! !!! !! !

!

! ! ! ! ! ! !

! ! !! !

! !! ! !! ! !!! !

! !!

! !

! ! ! !

! ! !

! !

! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! !

!! ! ! !

Afaloicai Pop. 1479

! ! !

! ! ! ! !

!

! !

!! !

!!

! !!

!

!

! !

! ! ! !

!

! !

!! ! !

! ! ! !

!

!! !!

Vessoru Pop. 1799 !

! ! ! !! ! ! !! !

! !

!

! !!

! !

! ! !

!

!! !! ! !

!!! ! !

! !

! !

!

! !

!!

! ! ! !

! ! !

!

! ! ! ! !

! ! !

! ! !! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !

!

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !!

!!!! !

!

!

! !

!

!

!! ! !

! ! ! !

!!

! ! ! ! ! ! !

! !

!

! ! ! !

! ! ! !

!

!

! ! !

! !!

! !

!

! ! ! ! !! ! ! !! !!! ! ! ! !!! !

! !

!

! !

!

!

! !!!! !

! ! !

!

!

!!!!

!! !

!!

! !! !! ! ! ! ! !

!

!

! !!! !! !!! ! !!

!

!

! ! ! ! ! !!! !

!

! ! ! ! !

! ! ! ! ! !! ! ! ! !!! !!! ! ! ! !!!! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! !! ! !! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !

!

! !

! ! ! !! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! !! !! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! !! ! !!! !! !! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !!!!

!

! ! !

! ! ! !

! ! !

!! ! ! !

!!

!

!!

! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !! ! !

! ! !! ! !

!

! ! ! !

!!

! !!! !

! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! !

! !

!!!

!! !

!

!

!

! !

! !

! !

! !! !

! !

! !

!

! !

!! ! ! !

! !

! !

! ! !!

!! !

! ! !

! ! !! ! !

! ! !! ! ! !!

! !!

Afaloicai Pop. 1479

! ! ! ! ! ! ! ! !

! ! !

! ! !

! ! !!! !

!! ! !! ! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! !! !!! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !! ! ! ! !! ! !!

! ! ! ! ! !

Matahoi Pop. 3108

!!! ! ! !!

!

!!

! ! !!

!

! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !

! ! ! ! !

!

!! ! !

! ! ! ! ! !

!! ! ! ! !

!

! !

!!

! ! ! ! ! ! !

! ! ! !

! !!

! ! !

! !

!

!

!! ! ! !!!

! !

!

!! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !

! !! ! ! ! ! !

! ! ! ! !!

! ! ! ! !

! ! !

! !! ! ! ! ! !

! ! ! ! !

! ! ! !

!

! !

! ! ! ! !

!

!! !

! ! ! !

! ! ! ! ! !

! !

! ! ! ! ! ! !

! ! !

! !

! ! !

Afaloicai Pop. 1479

!

!!

!

! ! ! ! ! ! !! ! !

!

!!

!! !!

! ! !

! !

! !! ! !

Makadique Pop. 3901

!

! !! ! ! !! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !!! ! ! !! !

!

! ! ! !

! !

! !!!

!

!!! ! ! ! !!! !! ! ! ! ! ! !! ! !! !! !! ! !

!! !

!! ! ! !!

!! !

! ! ! !! !

! ! !

!

! ! !! ! ! !

!! ! !!!! ! !! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !

!

!!!

! ! ! !!! ! !

!!!

!

! !! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! !!! !! ! !! ! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !

! !! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

Babulo Pop. 4531

! !

! !

! !

! ! ! !! !! ! !

!

!

! !!

!

! !! ! ! !!

! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! !! !

!! ! ! ! !! ! !! !! ! ! !! ! ! !

!

! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !

! !

!

! ! ! ! !! ! ! !!

!

! !! !! !

!

! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !

! ! !!!

! ! !

! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !!! !! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! !! ! ! ! !!! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

!

!! ! ! ! ! ! ! !

! ! ! !! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! !! ! ! ! !

! ! !!! ! ! ! !

!

! ! !

! !

! !

! !! !

! !

! ! ! !

!!

!!

!

Matahoi Pop. 3108

!

!

!! !

! !

!

!!

!

! !

! !! !

!

!

!

!

! ! !!! !

) "

!

!

! !

! !

! !

! !

!

!

!

! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!!! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! !! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

!

! !

!

! ! ! !

!

!

!

! !!!

! ! !!

!! !

! ! ! ! ! ! ! ! !! !!

! !

!

! !

! !! !! !! !! !

!

!! !

!

! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! !!!!! ! ! !! !! !! ! ! ! ! ! ! ! !!! !!! !

!

Makadique Pop. 3901

!

!

! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! !

!

! ! ! !!!!

!

!

!

!

!

Uaitame Pop. 2154

! ! !! !! !! ! !!! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !!! ! ! !!! ! ! !! !!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! ! !! ! ! ! !! ! ! ! !!!! ! ! !! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! !! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! !! !! !! ! ! ! !! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !!! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! !! !!! ! ! !! ! !!! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! !!!! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! !! !

! !

!

!

! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !!! ! ! ! ! ! ! ! !!!! ! ! !! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! !! !! ! ! !! ! ! !! ! !! !! ! !! !! !!! ! ! ! ! ! !

! !

!

! ! !

! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! !! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! ! !! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !! !! ! ! ! !

!

! !! ! ! ! ! ! ! !! ! ! ! !

! !

! ! !

Legenda !

) " ) "

4 0 Mapa produs husi DNCS-DGE, Dili, Sepembro 2015 Plot ho Mapa Shade Reliefe husi ESRI

1.5

Capital Municipio Estrada Maior Estrada Minor Suco Mota Boot/Kiik

2000 - 2500m

Laga

Baucau Laleia Vemasse

Venilale

Quelicai

Baguia Uatucarbau

> 2500m

Ossu

Uato-Lari

Lacluta

1500 - 2000m

Viqueque

1000 - 1500m

3

500 - 1000m 100 - 500m

Kilometers

P. Admin: Uato-Lari Municipio: Viqueque

Elevasaun

1:82,960

Cartographer:joaos.gusmao@gmail.com

Uma-Kain Capital P. Admin

0 - 100m

Barique Fatuberlio

!



!

!

! Ministério&da&Administração&Estatal& Avenida!20!de!Maio,!43! Díli,!Timor3Leste! (8°33’24.78”S!|!125°34’26.10”E)!

T.!+670!(390)!333!9559! Email:!desentralizasaun@estatal.gov.tl! Web:!www.estatal.gov.tl! www.descentralizasaun.wordpress.com! www.facebook.com/desentralizasaunadministra0va! www.vimeo.com/desentralizasaun! hdp://issuu.com/desentralizasaun

& Município&de&Viqueque& Viqueque!Vila,!Timor3Leste! T.!(+!670!773!040!29)! Email:!administrador.viqueque@estatal.gov.tl! !(!8°51'20.95"!|!126°21'44.76"E)


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.