Relatoriu Jestaun Administrador Munisipiu Liquiçá, Períodu 2011-2020

Page 1

RELATORIU JESTAUN ADMINISTRADÓR MUNISÍPIU LIQUIÇÁ

PERÍODU 2011 – 2020 ADMINISTRAÇÃO MUNISÍPIO LIQUIÇÁ

i" "



1. MENSAJEN ADMINISTRADÓR MUNISIPIU LIQUIÇA Hahu husi tinan 2011 wainhira assume responsabilidade hanesan Administradór ne’ebe representa Municipiu Liquiça nu’udar momentun depositadu fiar ida husi Governu Sentral iha periode 2011 to’o ba periode 2020. Ne’e mós hanesan periode ida mak hau afirma husi jestaun no resultadu ne’ebe mak demostra diretamente realidade ne’ebe hau mensiona iha tuir mai. De faktu Administração Municipio Liquiça sob tutela Ministeriu Administrasaun Estatal ho atribuisaun kompetensia sira turi Dekretu Lei no. 3/2016, 16 marsu, ne’ebe kontribui barak ka oitoan ba mudansa no transformasaun ba Munisipiu ida ne’e. Molok termina hau nia servisu nu’udar dirijente iha instituisaun ida ne’e [Administração Municipiu Liquiça], necessariu no importante atu informa ba povu konaba servisu nebe durante ne’e hau ho hau nia estrutura hala’o hodi fo atendimentu ba povu iha municipiu ida ne’e. Asaun no progressu nebe ami hala’o hatudu iha dokumentu ida ne’e, hanesan informasaun ba povu no ba sociedade tomak konaba servisus no responsabilidade nebe ami empenha. Nu’udar dirjente ba municipiu ida ne’e ho Estrutura Municipiu no Posto Administrativu sira, rekonhece katak, durante ne’e ami la la’o mesak maibe hetan apoiu husi komponente hotu, li-liu Liquiça oan sira liu husi kontribuisaun direta no indireta, ideias no hanoin balun husi entidades sira mak hanesan Komandu PNTL Municipiu, Associasaun dos Verteranus, Associasaun dos Intelektuais, Diresaun Servisus Municipal, Delegasaun Territorial, Chefe de Sucos ho Organizasaun Feto, Organizasaun Juventude, CCI, Setor Privadu, Sociedade Civil no komponente hotu, nune’e resultadu servisu ida ne’e, ita hotu nian. Durante hala’o ami knar, ami hasoru dejafiu, maibe, la’os obstakulu ba ami. Dejafiu tanba dalaruma ita la intende ba malu, la rona ba malu, la husu ba malu no dalaruma ita la sai parseiru maibe, sai fali adversariu iha processu governasaun. Hanesan humana ami la perpetua no rekonhece ami nia frakeza, maibe, ami hatudu ami nia pratika no asaun. Pratika no asaun mak konkritiza no justifika faktus no realidade. Tanba ne’e, ami solicita ba komponente hotu atu servisu hamutuk nafatin no mantein koperasaun no kordenasaun ho parte hot-hotu iha processu tomak atu lori progressu no sucessu ba Municipiu no ba povu moris diak. Molok termina, ami hakarak hato’o ami nia agradecimentu ba apoiu no kolaborasaun servisu komponente hotu nebe fo mai ami. Ami iha esperansa katak ho evolusaun sei lori pensamentu no hanoin diak atu hadia rai no povu ida ne’e no ita sei hetan sucessu hodi lori moris diak ba povu no ba municipiu, tanba ita hotu iha komitmentu ida deit, Diak ba Povu no Diak ba Nasaun. Obrigadu. Liquiça,

2021

Domingos da Conceição dos Santos,LCG Administradór Municipio Liquiça ii" "


2. INTRODUSAUN Relatoriu ida ne’e buka atu oinsa expor resultadus sira dadaun ba jestaun ezersisiu Administradór Munisipio Liquiça durante hala’o reponsabilidade husi periode 2011 to’o ba iha tinan 2020, ne’ebe aumesmu tempu sai nu’udar divulgasaun resultadu atividades hotu ne’ebé mak hala’o. Nune’e, haú hato’o ho objetivu atu publika relatoriu ida ne’e hodi fo koñesimentu, ba publiku em jeral kona-ba asaun governativa Administrasaun Munisipál, ho forma ida klara, objetiva no transparente.

3. PAPEL ADMINISTRASAUN MUNSIPIU LIQUIÇA Papel Administrasaun Munisipiu Liquiça, haktuir iha Art. 25.o alinea 1 to’o alinea 11, Dekretu-Lei numeru : 54/2020, 28 outubru, segunda alterasaun husi Dekretu-Lei numeru : 03/2016, 16 de marsu. Primeira alterasaun, Dekretu-Lei numeru : 09/2018, 9 abril.

iii" "


INDICE

Pajina

Kapa “Oficio Administração Municipio Liquiça”

……………….

i

Mensajem Administradór Munisipiu Liquiça

……...…….…..

ii

Intrudusaun

……...…….…..

iii

Papel Administrasaun Munisipiu Liquiça

…………….….

iii

Indice

…………….….

iv

Vizaun, Misaun no Objetivu

…………….….

vi

Municipio Liquiça ha faze Ukun’An 1. Historia badak 2. Biografia Lideransa Administração Munisipiu

…………….…. …………….…. ……………..…

vii vii viii

I.

Kondisaun Geografika

…………….….

1

II.

Movimentu Desenvolvimentu Munisipiu Liquiça

.…….…….…...

5

III.

Baze Legal

.…….…….……

8

IV.

Politika Governu konaba Desentralizasaun

.…….…….……

9

V.

Implementasaun Politika Desentralizasaun

.…….…….……

12

VI.

Ambitu Politika ba Desentralizasaun Administrativa

.…….…….……

16

VII.

Justifikasaun Munisipiu Liquiça ba Implementasaun Planu Asaun no Orsamentu Alokadu

.…….…….……

17

Rekursus Umanus

.…….…….….…

22

VIII.

iv" "


IX.

PLANU DESENVOLVIMENTUNO NO INVESTIMENTU 1. PLANU DESENVOLVIMENTU GOVERNU A. PROGRAMA DESENVOLVIMENTU LOKAL, PDD,PDIM a. Programa Desenvolvimentu Lokal 2010 b. Planu Desenvolvimentu Desentralizadu 2011 c. Planu Desenvolvimentu Desentralizadu 2012 d. Planu Desenvolvimentu Integradu Distrital 2013 e. Planu Desenvolvimentu Integradu Distrital 2015 f. Planu Desenvolvimentu Integradu Munisipal 2016 g. Lansamwentu Planu Investimentu Munisipal 2018 h. Planu Desenvolvimentu Integradu Munisipal 2019

………..…. ………..…. ………..…. ………..…. ………..…. ………..…. ………..…. ………..…. ………..…. ………..…. ………..….

26 26 26 26 27 28 29 30 31 32 33

B.

PROGRAMA NASIONAL DESENVOLVIMENTU SUKU

...…………

34

2. a. b. c. d.

DESENVOLVIMENTU APOIU AJENSIA INTERNASIONAL …………… Desenvolvimentu Apoiu Parseiru UNDP “SSRI” 2013-2016 ..….…..….. Desenvolvimentu Apoiu Parseiru KOIKA-Korea 2015 .……..…… Desenvolvimentu Ajensia International Labour Organization [ILO].…………. Desenvolvimentu Apoiu Parseiru Water AID 2007-2020 .…………..

43 43 43 44 48

3. a. b. c.

INVESTIMENTU ………..…. Investimentu Governo no Seitor Privadu iha Munisipiu Liquiça ..……. Investimentu Inplementadu .…..…..…. Investimentu iha Faze Preparasaun .………..…. Investimentu Setor Koperativa Komunitariu .………..….

49 49 49 50 51

4.

RELASAUN AMIZADE MUNISIPIU HO MUNISIPIU

…………..…. 52

X.

PROGRAMA IMPLEMENTADU MUNISIPIU 1. Programa Lisensiamentu Publisidade 2. Programa Rekolla Lixu/Saneamentu Kapital 3. Programa Limpeza Esgotu 4. Programa Estabelesimentu Toponomia 5. Programa ALFA 6. Programa Tara Bandu Munisipal 7. Programa Serimonia Nasional

….…….…… ..………..…. ..………..…. ..………..…. ..………..…. ..………..…. ..………..…. ..………..….

61 61 63 66 67 68 69 70

XI.

PROGRAMA DESENVOLVIMENTU SETORAL

..…..….……

71

XII.

ESTRUTURA NO PATRIMONIU ADMINISTRASAUN MUNISIPIU 1. Estrutura Munisipiu 2. Patrimoniu Administrasaun Munisipiu

……..….…… 87 ……..….…… 87 ……..….…… 89

XIII.

Dejafiu, Rekomendasaun no Konkluzaun 1. Dejafiu 2. Rekomendasaun 3. Konkluzaun

…………..…. …………..…. …………..…. …………..….

v" "

96 96 97 98


VIZAUN, MISAUN NO OBJETIVU

VIZAUN

:

a.

Municipiu Liquiça iha nia visaun atu ezekuta programa hodi alkansa ninia meta ba Povu Moris Diak. Moris ho Paz no Dame iha sosiedade ida ne’ebe justu no igualidade ba ema hotu.

b.

Municipiu Liquiça bele sai exemplar no sai modelu ba Municipiu sira seluk iha Timor Leste, nune’e bele manan desafius oin-oin hodi hala’o desnvolvimentu sustentavel.

MISAUN

:

Munisipiu Liquiça kumpri atu asegura realizasaun funsaun administrativa Administrasaun Publika liu husi ezekusaun politika no programa sira iha desenvolvimentu ekonomia-sosial liu-husi prestasaun bens no servisu publiku sira; Ho responsabilidade, honestidade no transparánsia hodi fó atendimentu ne’ebe diak ba ema hothotu. Atu haburas no hametin unidade nasional nu’udar prinsipiu Estado de Direito Demokrátiku iha pluralismu sociedade ida, ne’ebé respeita tomak ba lema Munisipiu Liquiça nian katak; Hu Iso-Lara Iso “Neon Ida-Laran Ida”. Kaer metin ba papel no prinsipiu funsaun publiku “Servi Povu no Servi Estado”. hodi alkansa no dignifika direitus lejitimas sidadaun hotu nian. OBJETIVU

:

Munisipiu Liquiça iha nia base hodi dignifika valor lolos atu liberta povu husi kiak, husi moras no husi alfabetismu. Munisipiu Liquiça iha ninia objetivu hakarak aposta hodi ultrapasa nesesidade no espetativa ema hotu nian ba moris-diak ho dame no paz iha familia no sociedade. “A Bem Estar Comum”.

vi" "


MUNISIPIU LIQUIÇA IHA FAZE UKUN AN 1.

Historia badak

Timor-Leste hahú ninia Auto-Governasaun, no hahu husi entra em vigor Konstituisaun Republika Demokrátika de Timor-Leste iha loron 20 Maiu 2002 em simultaneo ita selebra serimonia restaursaun independénsia iha dia, 20 de Maio de 2002 ho prezensa Nasoens Unidas liu husi Governo Tranzitorio UNTAET no ita hahu ho prosesu Konstrusaun Estadu. Governo Tranzitorio UNTAET ho Lideres Timor-Oan sira, hahu instala orgaun no instituisaun sira hodi prienxe komponentes estadu nian, hodi hala’o governasaun no desenvolvimentu hodi fo atendimentu no fo resposta ba povu nia necesidade. Timor-Leste iha Ambitu Transitoriu Timor-Leste molok restaura ninia independensia iha tinan 2002, transitoriamente ninia Admiistração Públika jere husi Organizasaun Nasaun Unidas (UNO sigla ingles), baseia ba resolusaun 1264 Konsellu Seguransa hodi assume trasisaun ba independensia Timor-Leste. No Kriasaun Konsellu Konsultivu Nasional-Konsellu Nasional haktuir Resolusaun no, 1272 Konsellu Seguransa; kona-ba kria Administrasaun Transitoria Nasaun Unidas sira iha Timor Leste (UNTAET sigla inglesa). UNTAET iha ninia funsionamentu hahu halo instalasaun ba servisus espesifikus relasionadus ba futuru instalasaun servisus diresaun hodi presta atendimentu no responde ba nesesidade publiku ba komunidade sira durante misaun transitoria sira, mak hanesan; Defesa, Seguransa, Saude, Edukasaun, Administrasaun Publika, Agrikultura, Terras Propriedades, Rejistu Sivil, no Seguransa Sivil. Munisipiu Liquiça iha ámbitu hafoin Restaurasaun Independénsia; Iha sekuénsia rekoñesimentu internasionál ba independénsia Repúblika Demokrátika Timor-Leste, ne’ebe akontese iha 20 Maiu 2002, ho simultanemente transformasaun Timor-Leste ba Estado soberanu no independente. Ho konsiderasaun ba entrada em vigor Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, iha loron ne’ebe hanesan, no atu konkretiza iha futuru ho lei ba estabelsimentu politika desentralizasaun no kria orgaun representantivu podér lokal hodi responde ba prinsipiu aprosimasaun servisus administrasaun públika ba populasaun, haktuir dispostu iha Parte I, “ Prinsipius Fundamentais iha nia artigu 5.o Desentralizasaun, no Parte III, Titulu I, iha nia artigu 71.o “Organizasaun Administrativa” no artigu 72.o Poder Lokal. Nune’e katak; ho forma ida atu permite funsionamentu ba estruturas munisipais, presisa defini dadaun asaun balun mak bele atua liu husi Adminstradores Distritais hodi asegura bom andamentu ba prestasaun bens no produsaun servisus hodi apoiu komunidade resolve problema sosial. No politikamente hafoin lalaok Administrasaun Publika, maka Governu Sentral iha tinan 2004, hamusu Autoridade Lokal liu-husi Lei no.o 5/2004, 14 abril, hodi lejitima papel autoridade lokal ne’ebe konjuga Administradór Distritu no Administradór Sub Distritu sira. Maibe funsionalmente Administrasaun Publika mak hala’o husi Adiministrador Distrital, funsiona hanesan hierarkia Governu Sentral nu’udar Orgaun Administrativa Direta, formalmente atu administra no jere nesesidades no ninia kestaun moris sira mak komunidade hasoru loron-loron hodi relata ba Governu Setral, liu husi Ministeriu Administrasaun Estatal no Orgaun sira seluk.

vii" "


2.

Biografia Lideransa Administrasaun Municipiu Liquica a. Mr. Tonny Lapsley Fatin no data moris, Australia Distric Administrator of Liquiça Periode 1 de Janeiru 2000 - 30 de Maiu 2002 Mr. Tonny Lapsley, hetan nomeasaun husi Governo Sentral, Chefe UNTAET, Sergio Vieira de Melo hanesan Distric Administrator ba Distrito Liquiça no nu’udar primeiru Administradór Distrito Liquiça iha tempu ukun an. Administrasaun Distrito Liquiça hamaon iha Direcção Nacional da Administração ba Governo Local no Desenvolvimento [DNAGLD] nia okos, Ministerio da Administração Interna. b. Aurora Ximenes,LCG Fatin no data moris, Baucau 13 de Juñu 1955 Administradóra Distrio Liquiça Periode 1 de Juñu 2002 - 13 de Setembru 2006 Lisensiada iha area Ciensias Governasaun Universitas Timor-Timur [UNTIM] no iha tempu okupasaun hala’o knar nu’udar funsionaria iha Administrasaun Distrito Dili [Kantor Bupati Dili iha Seksaun Finansas] to’o 1999. Iha tinan 2000 “tempu ukun an” hala’o knar nu’udar dosente iha UNTL no iha 1 de Juñu 2002 hetan nomeasaun nu’udar Administradóra Distrito iha Distrito Liquiça. Iha fulan Setembru 2006 hetan konfiansa husi Governo hodi hala’o knar nu’udar Acessora ba Promosaun Igualdade ba Gabinete PM no ikus sai deputada iha Parlamentu Nasional. c. Leonel de Jesus Carvalho Fatin no data moris, Gugleur, Maubara, 16 de Setembru 1946 Administradór Distrito Liquiça Periode 13 de Setembru 2006 - 23 de Fevereiru 2011 Iha tempu portugues hasai kursu Professor Posto Escolar no kolokadu iha Escola Primaria Maliana. Iha tempu okupasaun Indonesia hala’o knar nu’udar professor no ikus mai sai Xefe Servisus Edukasaun Liquiça [Kepala Kantor Depdikbud] to’o 1999, durante okupasaun nia konsegue konklui nia estudus nivel Diploma dua [Bacharelatu]. Iha tempu ukun-an iha 1º Governu hala’o knar hanesan Professor iha Escola Sekundaria Finantil Dili. Iha fulan Setembru 2003 konkore ba pozisaun Administradór Distrito no iha dia 19 de Novembru de 2003 hetan nomeasaun nu’udar Administradór Distrito kolokadu iha Distrito Bobonaro no iha dia 13 de Setembru 2006 hetan transferensia husi Ministerio da Administrasaun Estatal hodi sai Administradór Distrito iha Distrito Liquiça to’o 23 de Fevereiru 2011. d. Domingos da Conceição dos Santos,LCG Fatin no data moris, Metagou, Bazartete 31 de Jullu 1973 Administradór Distrio Liquiça a. Periode 2000-2005- Professor da Eskola Sekundaria Liquiça b. Periode 2005-2006- Vice Diretur da Eskola Sekundaria Liquiça c. Periode 2007-2010- Diretur Eskola Sekudariu Jeral Liquiça d. Periode 23 de Fevereiru 2011 - 23 de Fevereiru 2016 Administrador Distrito e. Periode 23 de Fevereiru 2016 to’o ohin loron Administrador Munisipiu Lisensiadu iha area Ciensias Governasaun Universitas Timor-Timur [UNTIM]. Iha 1 de Janeiru 2010 hetan transferensia ba Ministeriu Administrasaun Estatal kolokadu iha Diresaun Nasional Grafika Nasional no iha 23 de Fevereiru 2011 hetan nomeasaun husi Ministro da Administrasaun Estatal hodi sai Administradór Distrito Liquiça to’o ohin loron. viii"

"


I.

KONDISAUN GEOGRAFIKA, DIVIZAUN ADMINISTRATIVA, TOTAL POPULASAUN 1.

KONDISAUN GEOGRAFIKA MUNICIPIU LIQUICA [Dadus Estatistika] a. Kondisaun Geografika Municipiu Liquica ho nia luan 559,92 Km² ! Posto Administrativo Liquica ho nia luan 93,91 Km² ! Posto Administrativo Bazartete ho nia luan 197,02 Km² ! Posto Administrativo Maubara ho nia luan 268,99 Km² b. Fronteira Municipiu ! Parte Norte ho Tasi ! Parte Sul ho Municipiu Ermera no Bobonaro ! Parte Leste ho Municipiu Dili ! Parte Oeste ho Municipiu Bobonaro

2.

3.

c. Topografia Municipiu Liquiça : Baseia ba topografiku hatudu katak, Municipiu Liquiça 80 % nia area lokaliza iha foho. Karakterístiku foho domina iha área tomak hahu husi parte Leste, Norte no Oeste. 20 % area tetuk, aliña iha parte Sul area urbana no tasi ibun, hahu husi area Comoro to’o Ponte Loes-Posto Administrativo Maubara. DIVIZAUN ADMINISTRATIVA Municipiu Liquica kompostu husi Posto Administrativo tolu [3] Suco 23 no Aldeia 134 ! Posto Administrativu Liquica ho suco hitu [7] no 39 aldeias ! Posto Administrativu Bazartete ho suco sia [9] no 45 aldeias ! Posto Administrativu Maubara ho suco hitu [7] no 50 aldeias TOTAL POPULASAUN MUNICIPIU LIQUICA : Total Populasaun : 77.431 habitantes [Dadus Registu Populasaun] Mane 38.431 habitantes - Feto 39.000 habitantes - Total Familia : 20.541 Familias 1"

"


1. Posto Administrativo Bazartete 30.416 Habitantes Mane 15.156 habitantes - Feto 15.260 habitantes - Total Familia : 8.158 2. Posto Administrativo Liquica 24.140 Habitantes Mane 11.910 habitantes - Feto 12.230 habitantes - Total Familia : 6.615 3. Posto Administrativo Maubara 22.875 Habitantes Mane 11.365 habitantes - Feto 11.510 habitantes - Total Familia : 5.768 Populasaun Munisipiu Liquiça haktuir dadus resensiamentu populasaun Munisipiu Liquiça iha total 77,431 ne’ebe kategoriza tuir kondisaun natural ho distribuisaun hanesan Populasaun Ativa, katak populasaun sira mak iha rendimentu permanente husi sira nia servisu, no populasaun Naun-Ativa katak populasaun ho idade produtiva mak buka hela servisu, hanesan estudantes, sira nebe mak hala’o servisu domestika, agrikultur sira. Atividades populasaun iha Munisipiu Liquiça iha kontraste entre populasaun mak hela iha rural no populasaun mak hela iha Urbanu hanesan iha kuadru tuir mai:

2" "


Negoiantes (1.346 abitantes)

Traballadores9"

Populasaun"a-va" total"3.463" abitantes"

Funsinarius/PNTL/F-FDTL (2.023

Veteranus" Terseira"Idade"

Populasaun Total 77.431 abitantes"

Kandidatu Traballadores-692

Populasaun"naun" a-vu"

Agrikultor (53.808 abitantes) Estudantes, Defisientes-22.931 abitantes"

" " 3" "


"

Topiku

Actividades Populasaun Liquisa

Populasaun rezidi iha Rural • Populasaun iha area rural dedika liu ba iha agrikultira, pekuaria. • Iha mós balun mak dedika ba negosiu kiik hanesan kioske • Iha mós lubun kiik oan ida mak halo servisu artesenatu kaseira (soru Tais, homan nst.) • Iha mós balun mak servisu hanesan porfessor no enfreiru.

" " " " " " " " " 4" "

Populasaun rezidi iha Urbanu •

Populasaun barak liu mak servisu iha atividade komersiu. Administrativa, ba hanorin, saude. Iha numeru reduzidu mak pratika sira nia atividade iha agrikultor (hortikultura) Negosiu mediu (Kioske) no empresariu mediu.


II.

MOVIMENTU DESENVOLVIMENTU

MUNISIPIU LIQUIÇA

"

NIA FUTURU MAK SAIDA ?

Hahu"husi"-nan"2012"" to'o"agora"" konstantemente"" aposta"ba" desenvolvimentu" infraestrutura""no" rekursus"umanu"hodi"" for-fika"ins-tuisaun""" hodi"simu"poli-ka" Desentralizasaun" Administra-va"

"2007"to'o"2012""Tinan"ba" inves-mentu"iha"setor" infraestrutura"basika"liu9 husi"asaun"Pakote" Referendun,"PDL,"PDD."

"

Tinan"preparasaun"ba" konstrusaun"Estadu"2002" 92007

" " " " 5" "


"

PLANU ESTRATEJIKU DESENVOLVIMENTU

"

Munisipiu Liquica

Postus Administrat ivus : Bazartete, Liquica no Maubara 23 Sukus no 134 Aldias

""

" 6"

"

PLANU ESTRATEJIKU


" " " " " " " "

TO’O IHA TINAN 2023, Simu Politika Desentralizasaun no Estabelesimentu Orgaun Representativu Poder Lokal ba

" " "

MUNISIPIU LIQUIÇA

7" "


III.

BAZE LEGAL

1.

Lei No. 11/2009, 7 de Outubro konaba Divizaun Administrativa Territoriu.

2.

Dekreto Lei No.2/2016, 6 Marsu, konaba Estatuto Administrador Munisipais, Presidente Autoridade Munisipais.

3.

Dekreto Lei No.3/2016, 6 Marsu, konaba Estatuto Administrasaun Munisipais, Autoridades Munisiapis no Grupo Tekniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa.

4.

Decreto Governo No.1/2017, konaba Exekusaun Orsamentu Jeral Estadu 2017.

5.

Despacho No.2/2017, 12 Janeiro, konaba aprova Orsamentu Munisipais ba tinan 2017.

6.

Resolusaun Governu No. 11/2019,, 13 Marsu Kona-ba Ezekusaun Estratejia Kona-ba Desentralizasaun Administrativa no Kona-ba Instalasaun Orgaun Representativa Poder Lokal.

7.

Dekreto Lei No.54/2020, 28 Outubru, segunda alterasaun ba Dekreto Lei No.3/2016, 6 Marsu, konaba Estatuto Administrasaun Munisipais, Autoridades Munisiapis no Grupo Tekniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa. Primeira alterasaun ho Dekreto Lei No.9/2018, 9 de Abril.

8" "


IV.

POLITIKA GOVERNU KONABA DESENTRALIZASAUN Hanesan base fundamental organizasaun administrasaun públika, no oinsa buka asegura konkretizasaun prinsipiu sira mensionadu iha konstituisaun, Governu Sentral hahu ho prosesu reforma administrasaun publika ho nia objetivu atu aumenta efisiensia no efikasia Administrasaun Lokal Estadu nian, no prepara instalasaun orgaun representativu sira ba Poder Lokal no asegura prestasaun servisu ho efektivu liu ba publiku iha munisipiu ida-idak hodi kaer metin prinsipiu aproximasaun servisu ba populasaun. Nune’e Estado respeita iha ninia organizasaun territorial ba prinsipiu desentralizasaun administrasaun publika haktuir no. 1 artigu 5.o, ezistensia poder lokal no Lei Fundamental no.1 artigu 72.o, ne’ebe nia objetivu prinsipal atu organiza partisipasaun sidadun hotu ba solusaun problema rasik iha komunidade, no promove desenvolvimento lokal, la ho prejuizu partisipasaun Estado. Rekonese katak polítika desentralizasaun administrativa, liu husi eskalaun governasaun munisipal, mak ezije ona preparasaun ba desenvolvimentu kapasidade ita nia Administrasaun Lokal, hanesan introdusaun sistema, prosesu no porsedimentu jestaun publika, no governansaun demokratika lokal, prinsipalmente desempena funsaun mak inerente ba jestaun finanseira publika, planeamentu no avalisaun ba desenvolvimentu iha nivel lokal. Responde ba sentidu ida ne’e mak, iha tinan 2013, Sua Exelénsia Primeiro Ministro da RDTL Sr. Kayrala Xanana Gusmão ho membrus Governo halo vizita mai Municipiu Liquiça, hodi halo sosializasaun ba Politika Governo konaba descentralizasaun administrativa ba povu no entidade hotu iha Munisipiu Liquiça, hodi halibur opiniaun hamutuk hodi desidi modelu desentralizasaun administrativa ne’ebe baseia ba espirítu, valores, kostume no tradisaun Timor-oan nian rasik, hodi bele hamosu estratejia desenvolvimentu ne’ebé refleta realidade lokal, liu-husi partisipasaun ativa komponente sosial, ekonomia, politika no kultural tomak mak existe lokalmente iha ita nia rain. Hodi intensifika esforsu politika desentralizasaun hahu ho preparasaun husi V Governo Konstitusional iha tinan 2013 liu husi DL N.o 07/2013, 22 maiu, kona-ba Organika Ministériu Administrasaun Estatal, ne’ebe prevê artigu propriu ida Sekretariadu Apoiu Instalasaun Munisipiu sira, (SAIM), atribuida ho kompetensia hodi apoia ezekusaun no implementasaun polítika desentralizasaun adminstrativa. Iha tinan 2014, V Governu Konstituional Liu husi Dekretu Lei no. 4/2014, loron 22 fulan janeiru, hahu ho reforma klean ida ba Orgánika, kona ba Estatutu Organika Pre-Deskonsentrasaun Administrativa atu oinsa funsionamentu Administrasaun Munisipal, to’o iha nivel infra-munisipal, iha Postu Administrativu sira. Konstantemente Governu iha nafatin komitmentu bo’ot ba halo repartisaun kompetensia no poderes. Boa vontade ida ne’e, bele hare iha tinan 2016, VI Governu Konstitusional, haktuir Dekretu Lei No.: 3/2016, loron 16 marsu, hatudu ona 9"

"


reforma historiku ida ba organika organizasaun no funsionamentu Adminstrasaun Publika Timorense, hanesan iha Administrasaun Lokal, ne’ebe defini area atuasaun nian sira ne’ebé Administrasaun no Autoridade Munisipal mak sai responsavel ba prestasaun servisu publiku sira ba populasaun sira iha area mak hanesan : ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !

Edukasaun Saúde; Seguransa Alimentar; Obras Publikas no Transporte; We, Saneamentu Báziku no Ambiente; Agrikultura; Jestaun ba Merkadu no Turismu; Asaun Sosial; Protesaun Sivil; Jestaun ba Dezastre Natural sira; Rejistu, Notariadu no Servisu Kadastrais; Apoiu ba Organizasaun Naun-Governamental no Organizasaun Komunitária sira.

Nune’e esensia existensia Dekretu Lei N.o 54/2020, 28 de Outubru segunda alterasaun ba Dekretu Lei N.o 3/2016, enfatiza Administradores Munisipais no Autoridades Munisipial sira nia kna’ar atu implementa servisu hirak ne’ebé hatur iha artigu 25o ho kompetensia sira mak hanesan ; Kompete iha materia representasaun Governu iha area munisipiu nian; Kompete ba Administrador Munisipál, iha materia planeamentu; Kompete iha materia regulamentasaun, apresenta ba membru Governu, em relasiona ho propostas regulamentu munisipal; ! Kompete iha materia lisensiamentu; ! Kompete iha materia hijiene no ordem públika; ! Kompete iha materia jestaun administrativa no finanseira. ! Kompete iha materia jestaun rekursus umanus; ! No ezekuta tarefa sira seluk ne’ebé mak determina la hanesan kompetensia no servisu orgaun sira seluk nian. Haktuir kompetensia sira mak mensiona iha leten, nu’udar Administratdor Munisipiu Liquiça ne’ebe hetan konfiansa husi Governu Sentral, durante assume responsavel ida ne’e, hatur ona hau nia komitementu atu servisu ho konsiensia tomak, hodi apoia Governu Sentral atu lori Politika Desentralizasaun tau iha konkretu, mak liu husi asaun sira mak hakerek iha relatóriu jestaun Administrador Munisipiu Liquiça iha aneksu sira, hanesan forma dever moral atu lori Politika Desentralizasaun hakbesik mai iha Munisipiu Liquiça, hamutuk ho entidade hotu, tantu Organizasaun konfiksaun relijiosu sira ! !

10" "


no kamada sosial sira hodi tau metin ba ami nia lema Munisipiu Liquiça katak “HU ISO LARA ISO - ISI PUTU LOLO BREMU” katak ami hotu hamutuk “NEON IDA, LARAN IDA” lori ami nia povu ba moris diak, hanesan objetivu nasional tuir mandatu konstitusional hateten Prinspiu Operasionalizasaun Administrasaun Publika mak “O Bem Estar da Coletividade”.

11" "


V.

IMPLEMENTASAUN POLITIKA DESENTRALIZASAUN

! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ! ! ! ! ! Iha dia, 10 de Marsu 2013 Sua ! Exelénsia Primeiro Ministro da ! RDTL Kayrala Xanana Gusmão, ! vizita Municipio Liquiça hodi ! hato’o Politika Governo konaba ! Desentralizasaun. ! ! ! Sua Exelénsia ho komitiva simu ! kultura husi Lia Nain, ! ho Moradores Suco, Autoridades ! Chefe Suco, ! Civil-Militar, Veteranus, Org. Feto, Org. ! ! Juventude, Klibur Intelektuais, !!ONG, Estudantes, Konvidadus no ! komunidade Liquiça. ! ! ! ! " ! ! ! !

12" "


Lia Nain sira hato’o benvindu no look malus tuir tradisaun no lisan Timor nian. Tuir mai Sua Exelénsia PM Kayrala Xanana Gusmão halo Palestra konaba Politika Desentralizasaun iha Municipiu Liquiça. Participa mos Eng. Mario Carrascalão, Sr. Jaime Oliveira, Sr. Filomenno Paixão, Membru Governo Liquiça oan, Comandante PNTL Sr. Faustino da Costa, Comandante F-FDTL Sr. Alberto dos Santos

!!!!!!!!!

!

! !

13" "

"


Ministeriu da Administrasaun Estatal iha dia, 1 de Setembru 2016, realiza Serimonia Assina Kontratu Administrativu Interorganiku konaba Delegasaun de Kompetencias entre Ministru da Administrasaun Estatal ho Ministrus husi Ministeriu walu [8] iha Resintu edifisiu MAE.

Iha loron, 1 de Setembru 2016 Ministeriu da Administrasaun Estatal realiza Serimonia Asina Kontratu Administrativu Interorganiku konaba Delegasaun de Kompetencias entre Ministeriu walu [8] representa husi Ministru da Administrasaun Estatal ho Ministrus husi Ministeriu walu [8] iha Resintu edifisiu MAE.

" "Iha imajem ne’e, hatudu momentu

!!!!!!!!!

!

14" "

importante Exelénsia Ministru da Administrasaun Estatal, Sr. Dionisio da Costa,PhD ho Exelénsia Ministru da Agricultura e Pescas, Sr. Eng Estanislau da Silva, Asina Akordu Administrativu Interorganiku konaba Delegasaun de Kompeténsias iha area Agricultura no Seguransa Alimentar. "


Iha loron, 11 de Outubru 2016 Governo Sentral liu husi Ministeriu da Administrasaun Estatal realiza Serimonia atribuisaun Servisu “Delegasaun de Kompetencias” nebe Representa husi Vice Ministro Administrasaun Estatal Sr. Tomas do Rosario Cabral ba Administrador Munisipio Liquica, Sr. Domingos da C. dos Santos,LCG nebe hala’o iha Resintu Adm. Munisipal Liquica. ! !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! "“Memoria Oficial Serimonia Entrega Kompetencias husi Gov. Central, Vice Ministru da Administração Estatal ba Administrador Munisipiu Liquica”. Eventu ida ne’e marka historia bot ba Munisipiu Liquica. ! " " Marka prezensa iha eventu ne’e Autoridade Militar, Civil, Sociedade Civil, Asosiasaun Veteranus, Asos. Intelektual, Organizasaun Feto no Org. Juventude, populasaun lokal no “Liquica Oan” sira nebe hela iha Dili no Munisipiu seluk mos marka prezensa hodi asite serimonia ne’e.

!

"

"

!!!!!!!

15" "


VI.

AMBITU POLITIKA BA DESENTRALIZASAUN ADMINISTRATIVA !

"

Gradualmente Munisipiu Liquiça hetan ona oportunidade atu ezekuta Polítika Desentralizasaun, ne’ebé iha fulan Setenbru 2016 to’o iha setembru 2017, hahu ona prosesu deskonsentrasaun administrativa territorial, espesialmente, liu husi selebrasaun kontratu administrativu interorganiku hodi asegura ba delegasaun kompetensia sira husi orgaun administrasaun sentral sira.

"

Iha kompromisu, vontade no determinasaun hodi prepara-an kbi’it ba ezekusaun estratejia politika desentalizasaun no ba instalasaun orgaun representante poder lokal.

"

Administrasaun Munisipiu Liquiça iha komitmentu hodi servisu ba programa formasaun rekursus umanus liu husi planu asaun anual.

"

Tau atensaun ba ezekusaun atividades konstrusaun no manutensaun ba infraestrutura baziku, no ekipamentu públiku liu husi Planeamentu Desenvolviemntu Integradu Munisipal no Programa Nasional Desenvolvimentu Suku.

"

Hakbi’it kualidade ajentes planeamentu, fiskalizasaun ba infraestrutura sira, liu-husi programa formasaun rekursu umanus Munisipiu Liquiça.

"

Kria mapamentu kona-ba pesoal Administrasaun hodi verifika no ezekuta prenximentu vagas xefias no diretor munispal sira, haktuir Dekretu-Lei no. 9/2018, 8 abril, primeira alterasaun ba Dekretu-Lei no 3/2016, loron 16 marsu, kona-ba “Estatutu ba Administrasaun Munispal, Autoridade Munisipal no Klibur Tékniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa”.

"

Halo konsertrasaun hodi kria Kondisaun no produz kualidade atendimentu ba komunidade hanesan resposta konkreta ba prinsipiu Administrasaun Publika ne’ebe respeita prinsipiu desburokratizasaun, hodi la prejudika prosesu mak komplika produsaun servisu ba bem koletivu.

MUNISIPIU LIQUIÇA = Autarquia Munisipal = Servisu Autonomo no Poder Absoluto 16" "


!

VII.$$$$$$Justifikasaun$Munisipiu$Liquiça$ba$Implementasaun$Planu$Asaun$ho$Orsamentu$Alokadu$ ! ! !

Insentiva Inisiativa partisipasaun Poplusaun sira iha hola solusaun ba problema lokal sira

Asegura realizasaun funsaun Administrativa Estadu.

Promove no Orienta desenvolvimentu ekonomia-sosial Halo relasaun ho orgaun sentral hodi desenvolve no hakruk ba prinsipiu unidade hierarkia no kordenasaun interorganika

Estradas urbanas, rurais no enfraestrurras basikas asesivel Ema hotu sensiblizadu no adkiridu konsiensia ba meiu ambiente no ninia kestaus sira

$10,363.34

Liquiça

Kualidade saude ba ema hotu

Enkoraja no Proteje direitu lejitimu sidadaun sira nian hodi moris dignu

Hasae produsaun akríkula ho diversidade Promove Merkadu no imajen munisipiu ba turismu

Presta bens no produz servisus publikus iha area ba kompetensia atribuidu

Presta bens no servisu ba protesaun Sivil no promove jestaun$ desastrenaturai Harmonisa servisu entre sosiedade sivil

! !

17# #

Boa Governasaun hodi alkansa ben estar públiku liuhusi atus administrativus

Garante ema hotu iha kondisaun ba asesu alimentu nutritivu

Ezekuta Polítika no Programa Governu nian iha nivel Lokal

Munisipiu

Edukasaun atinji kualidade sosial ba hotu

Enkorajamentu ba aumentu empregu, edukasaun no formasaun sívika


!

D. Orsamentu Alokadu ba Munisipiu 1. Alokasaun Orsamentu Jeral Estadu Munisipiu Liquiça tinan-2017 [fulan Janeiru – Dezembru 2017] Alokasaun Orsamentu Direksaun Salariu e Bens de Kapital Trans. dos Servisu Munisipál Vensimentu Servisu Minór Públika Secretariadu Adm. Munisipiu Liquiça Direksaun Servisus Municipal de Saude Direksaun Servisus Municipal de Educacao Direksaun Servisus Municipal de Agricultura Dir.Serv.Municipal das Obras Publica Trans. Com. Dir.Serv.Munic. de Agua San. Basico e Ambiente Dir.Serv.Munic. de Jest. Mercado Turismu Dir.Serv.Munic. de Registo Not. e Cadestrais Dir.Serv.Munic. de Asaun Social e Des. Nat. Dir.Serv.Munic. de Protesaun Civil Total

402.898 159.800 189.684 214.000 35.664 40.164 8.436 2.172 1.052.818

115.000 128.773 618.997 85.000 26.699 70.279 6.250 3.600 40.068 1.094.666

15.000 15.000

401.000 24.489 425.489

Totál 933.898 288.573 833.170 299.000 62.363 110.443 6.250 12.036 42.240 2.587.973

# 2. Alokasaun Orsamentu Duodecimu Municipiu Liquiça tinan 2018 [fulan Janeiru – Dezembru 2018] Alokasaun Orsamentu Salariu e Bens de Kapital Vencimentu Servisu Minor

Direksaun Servisu Munisipal Secretariadu Adm. Municipiu Liquiça Diresaun Servisus Municipal de Saude Diresaun Servisus Municipal de Educacao Diresaun Servisus Municipal de Agricultura Dir.Serv.Municipal das Obras Publica Trans. Com. Dir.Serv.Munic. de Agua San. Basico e Ambiente Dir.Serv.Munic. de Jest. Mercado Turismu Dir.Serv.Munic. de Registo Not. e Cadestrais Dir.Serv.Munic. de Asaun Social e Des. Nat. Dir.Serv.Munic. de Protesaun Civil Total 18# #

402.898 159.800 189.684 214.000 35.664 40.164 8.436 2.172 1.052.818

115.000 128.773 618.997 85.000 26.699 70.279 6.250 3.600 40.068 1.094.666

15.000 15.000

Trans. Publika

Total

401.000 24.489 425.489

933.898 288.573 833.170 299.000 62.363 110.443 6.250 12.036 42.240 2.587.973


3.

Alokasaun Orsamentu Jerál Estadu Munisipiu Liquiça tinan-2019 [fulan Janeiru – Dezembru 2019] Alokasaun Orsamentu Salariu e Bens de Kapital Vensimentu Servisu Minór

Direksaun dos Servisu Munisipál Secretariadu Adm. Munisipiu Liquiça Direksaun Servisus Municipal de Saude Direksaun Servisus Municipal de Educacao Direksaun Servisus Municipal de Agricultura Dir.Serv.Municipal das Obras Publica Trans. Com. Dir.Serv.Munic. de Agua San. Basico e Ambiente Dir.Serv.Munic. de Jest. Mercado Turismu Dir.Serv.Munic. de Registo Not. e Cadestrais Dir.Serv.Munic. de Asaun Social e Des. Nat. Dir.Serv.Munic. de Protesaun Civil Total

4.

285.720 181.872 176.676 222.628 41.436 48.132 15.156 15.264 35.028 1.021.912

15.000 15.000

Trans. Públika 444.670 24.489 469.159

1.050.801 244.390 784.298 281.154 60.873 79.219 21.756 28.090 66.875 2.617.456

Alokasaun Orsamentu Duodecimu Municipiu Liquiça tinan 2020 [fulan Janeiru – Dezembru 2020] Direksaun dos Servisu Munisipal

Alokasaun Orsamentu Salariu e Bens de Vensimentu Servisu 285.720 302.077 181.872 60.654 176.676 582.382 222.636 57.781 41.436 19.109 48.132 30.477 15.156 6.600 15.264 12.648 35.028 31.615 1.021.920 1.103.343

Secretariadu Adm. Municipiu Liquiça Direksaun Servisus Municipal de Saude Direksaun Servisus Municipal de Educacao Direksaun Servisus Municipal de Agricultura Dir.Serv.Municipal das Obras Publica Trans. Com. Dir.Serv.Munic. de Agua San. Basico e Ambiente Dir.Serv.Munic. de Jest. Mercado Turismu Dir.Serv.Munic. de Registo Not. e Cadestrais Dir.Serv.Munic. de Asaun Social e Des. Nat. Dir.Serv.Munic. de Protesaun Civil Total #

19# #

305.411 62.518 583.133 58.526 19.437 31.087 6.600 12.826 31.847 1.111.385

Total

Total Trans. Publika 444.670 444.670

1.032.469 242.526 759.058 280.417 60.545 78.609 21.756 27.912 66.643 2.569.933


Orsamentu Jeral Munisipiu Liquiça Entre 2017-2020 Iha komparasaun alokasaun orsamentu ba kapital menor hodi halo investimentu ba ekipamentu servisu atu apoiu servisu makina funsaun Administrativa, imposibilita ba Munisipiu Liquiça hodi haburas ninia lala’ok funsinamentu hanesan prioridade ida ne’ebe ita hotu hein. Rubrikas!de!Despesas!

2017!

2018!

2019!

Salariu!no!Vensimentu!

$1,052.82#

1,052.82#

1,021.91#

Bens!no!Servisus! Kapital!Menor! Transferensia!Publika! !Kapital!Des.! Total!

$1,094.67# $15.00# $425.49# /# $2,587.97!

1,094.67# 15.00# 425.489# /# 2,587.97!

1,111.39# 15.00# 469.159# /# 2,617.46!

2020! Total!! # 1,021.92# 1,103.34# # 444.67# /# 2,569.93!

$4,149.47# $4,404.06# $45.00# $1,764.81# /# $10,363.34!

$12.000,00# $10.000,00# $8.000,00#

Salariu#no#Vensimentu#

$6.000,00#

Bens#no#Servisus# Kapital#Menor#

$4.000,00#

Transferensia#Publika#

$2.000,00#

Total#

$0,00# 2017#

2018#

2019#

2020#

Total##

Orsamentu Jeral Estadu komparativu Munisipiu Liquiça 2017-2020 !

20# #


!

E. Rekapitulasaun Lista Patrimoniu Administrasaun Munisipiu Liquiça

No . 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14 15. 16.

Institisaun PA PA Bazartete Liquiça

Tipu Patrimoniu

Total

Adm. Munisipiu

Karreta Motor Makina koa duut Komputador [Monitor, CPU, UPS] Printer CPU Foto Kopia Projektor AC TV + Parabola Dram Band/Banda Estudante Ekipamentu semi-banda/ Konjuntu Telefone fixu Kubina no Roter Radiu Komunikasaun Kaixa Electrisidade

8 20 6 91

5 13 6 43

1 2 21

1 2 16

1 3 11

23 18 3 1 26 16 1 1

23 18 3 1 26 4 1 1

4 -

4 -

4 -

1 1 3 4

1 1 3 4

-

--

-

PA Maubara

Observasaun

Uniidade ida Unidade ida

Observasaun : 1. Lista patrimoniu detallu no utilizador ka responsavel kada, bele hare iha lista anexu 2. Lista patrimoniu ne’e, la inklui patrimoniu husi Diresaun Munisipal sira 3. Departamentu Patrimoniu no Logistiku tutela ba iha Diresaun Aprovizionamentu Patrimoniu no Logistiku Munisipiu

21# #


VIII.

REKURSUS UMANUS

Rekursu Umanu hanesan komponente improtante ida ne’ebé ligadu ho jestaun umanu no jestaun servisu Administrasaun Munisipal Liquiça hodi hetan nafatin funsionamentu makina estadu (forsa traballu) ne’ebe adaptadu ba regras legal sira iha ambitu oinsa atu jere funsionamentu ho diak iha Administrasaun Munisipal husi ema produtivu no kapasitadu, no atu nafatin iha kualidade ba resposta servisu ho efisiensia no efikaz, ba bem-estar komun.

PLANEAMENTO!REKURSU! UMANU!BA!!NESSESIDADE! FUTURU!

HO!ESTIMATIVA!IDA!KATAK! EMA!NAIN!HIRA!MAK!HO! ABILIDADE!MAK!PRESISA!BA! FUTURU!IHA!AMBITU! DESENTRALIZASAUN!

! FATORES MAK FO KONTRIBUISAUN BA SOBREVIVENSIA ADMINISTRASAUN MUNISIPAL LIQUIÇA

! PLANU!REKRUTAMENTU!NO! SELEKSAUN!!TUIR!MÉRITU!

! PLANU!FORMASAUNO!DE! DESENVOLVIMENTU!

22# #

ATU!BELE!HETAN!NUMERU! FUNSIONARIU!MAK!NESESARIU! HODI!SIMU!POLITIKA!BA! DESENTRALIZASAUN! ADMINISTRATIVA!IHA!FUTURU!

TAMBA!ATU!ASEGURA! FUNSIONAMENTU!NO!HODI! PRENXE!!KONSTANTE! FUNSIONARIU!HO!ABILIDADE! NEBE!ADEKUADU!TUIR! EXIJENSIA!


C. 1.

Rekursus Umanus/Forsa Traballu Munisipiu Liquiça Total funsionariu Sekretariadu Administrasaun Muniasipiu Liquiça baseia ba Sexu no Grau/Nivel

Diresaun Serv Munisipal Adm. Municipiu SaudeSa Educacao Agricultura e Pescas Obras Pub. Tran. Com. Agua San. Amb. Jes. Mer. Turismu Reg. Not. Cadastrais Asaun Social Das. Nat. Protesaun Civil Total

2.

Total FP 33 55 43 55 10 14 1 2 4 217

F 4 19 7 3 4 37

M 29 36 36 52 10 10 1 2 4 180

G/I 2 14 17 4 2 1 40

F/II 2 26 6 11 3 1 1 50

Nivel D/IV 14 9 9 7 5 2 1 47

Total C/V 7 3 2 2 1 1 1 17

B/VI 1 1 1 3

A/VII 1 1

33 55 43 55 10 14 1 2 4 217

Total funcionáriu Secretariadu Administrasaun Munisipiu Liquiça baseia ba Sexu no Nivel Akademiku

Diresaun Serv Municipal Adm. Municipiu Saude Educacao Agricultura e Pescas Obras Pub. Tran. Com. Agua San. Amb. Jes. Mer. Turismu Reg. Not. Cadastrais Asaun Social Das. Nat. Protesaun Civil Total

Total FP 33 55 43 55 10 14 1 2 4 217

F 4 19 7 3 4 37

M 29 36 36 52 10 10 1 2 4 180

EP 1 12 2 15

EPS 1 11 12 5 2 31

23# #

E/III 6 2 8 31 3 7 2 59

ES 15 24 19 44 3 8 1 1 3 118

Nivel Akademiku Bacha. 1 6 5 1 13

Total Lic. 15 7 6 6 3

1 1 39

MS 1 1

DR -

33 55 43 55 10 14 1 2 4 217


3.

Prienximentu Kargu de Xefia iha Munisipiu baseia ba Jéneru no Grau/Nivel

No!

Nivel!Salarial!

Kargu!Xefias!

Mane!

Feto!

Total!

1.! 2.! 3.! 4.! 5.! 6.! 7.! !

G/1# F/2# E/3# D/4# C/5# B/6# A/7# Total!

/## /## #3## 22# 9# 1# /# 35!!

/# /# 3# 20# 8# 1# /# !32!

/# /# /# 2# 1# /# /# 3!

M! M! 3! 22! 9! 1! M! 35!

! 4. ! No! 1.! 2.! 3.! 4.! 5.! 6.! 7.! 8.! 9.! 10!

Rekapitulasaun Jeral Prienximentu Kargu de Xefia kada Diresaun baseia ba Jéneru no Grau/Nivel ! Diresaun!

Sec.!Adm.!Mun.! Edukasaun!+Sup.!Ins.! Saude! Agrikultura! Obr.!Pub.! Agua!Saneamentu! Reg.!Not.!Kadastru! Asaun!Sos.!Dez.!Nat.! Jestaun!Merk.!Tur.! Protesaun!Sivil! Total#

! Kargu! Xefia! 15# 9# 1# 6# 1# 1# 1# 1# /# /# 35!

I! M! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M!

II! F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M!

M! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M!

III! F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M!

M! 1# 1# /# 1# /# /# /# /# /# /# 3! 24#

#

F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M!

Grau/Nivel!! IV! M! F! 7# 1# 5# /# /# 1# 3# /# 1# /# /# /# 1# /# /# /# /# /# /# /# 17! 2!

V! M! 5# 2# /# 2# /# 1# /# 1# /# /# 11!

VI! F! 1# /# /# /# /# /# /# /# /# /# 1!

M! /# 1# /# /# /# /# /# /# /# /# 1!

# Total#

VII! F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# !

M! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M!

F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M!

15! 9! 1! 6! 1! 1! 1! 1! M! M! 35!


5.

Priensimentu Kargu de Xefia iha Munisipiu baseia ba Jeneru no Nivel Akademiku

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

!

No

Xefias

Homens

Mulleres

Total#

#

1

Habilitasaun Literaria Primariu

#

#

#

#

#

#

#

/##

/#

/#

M!

#

#

#

#

#

#

#

# Xefias#

2

Pre-Sekundariu

/##

/#

/#

M!

#

#

#

#

#

#

#

3

Sekundariu

#11##

10#

1#

11!

#

10##

#

#

#

#

#

4

Dilpoma

5#

5#

/#

5!

#

#

#

#

#

#

#

5

Lisensiatura

19##

17#

#2##

19!

#

0##

#

#

#

#

#

Total# #

6

Mestradu

#/#

/#

/#

M!

#

#

#

#

#

#

#

#

!!

Total

35#

32#

3#

35!

#

#

#

#

#

#

#

#

!

#

#

#

#

#

#

#

#

#

40#

!

#

6. ! No! 1.! 2.! 3.! 4.! 5.! 6.! 7.! 8.! 9.! 10!

#

#

#

20#

#

Homens#

#

Mulleres#

#

Rekapitulasaun Jeral Priensimentu Kargu de Xefia kada Diresaun baseia ba Jeneru no Nivel Akademiku ! Diresaun!

Adm.#Mun.# Edukasaun#+Sup.#Ins.# Saude# Agrikultura# Obr.#Pub.# SAS# Reg.#Not.#Kad# Asaun#Sos.#Dez.#Nat.# Jestaun#Merk.#Tur.# Prot.#Siv# Total#

! Kargu! Xefia! 15# 9# 1# 6# 1# 1# 1# 1# /# /# 35!

Ens.!Pri.! M! F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M! M!

Ens.!PM!Sek! M! F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M! M!

# 25# #

30#

Nivel!Akademiku! Sekundariu! Bach./D3! Lisensiadu! M! F! M! F! M! F! 4# 1# /# /# 9# 1# 3# /# 4# /# 2# /# /# /# /# /# /# 1# 2# /# /# /# 4# /# /# /# /# /# 1# /# /# /# 1# /# /# /# 1# /# /# /# /# /# /# /# /# /# 1# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# 10! 1! 5! M! 17! 2!

Master! M! F! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M! !

PhD! M! F!! /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# /# M! M!

# Total! 15! 9! 1! 6! 1! 1! 1! 1! M! M! 35!


IX.

PLANU DESENVOLVIMENTU NO INVESTIMENTU 1. A. a.

No

Diskrisaun Projeitu

Ministeriu

1 2

Konstrusaun Klinica Maternidade Liquiça New Construction EP 035 Vatuvou

3 4

Instalasaun Kanu, Moru hadulas no Eletricidade Instalasaun Kanu, Moru hadulas no Eletricidade iha Bomba Suku Dato Distrito Liquiça Troka Kanu Antigo Iha Cidade Liquiça SAS Konstrusaun Be’e Mos Gravitasaun iha Aldeia SAS Delesuvati Konstrusaun Be’e Mos Gravitasaun iha Aldeia SAS Pandevou no Caicasavou Konstrusaun Be’e Mos Gravitasaun iha Aldeia SAS Matebian Camalehohoru Liquiça Konstrusaun Be’e Mos Gravitasaun iha Aldeia Cadico SAS Liquiça Konstrusaun Be’e Mos Gravitasaun iha Suku Loidahar SAS Prefurasaun no Instalasaun Be’e Mos Aldeia Mota SAS Ikun Konstrusaun Be’e Mos Gravitasaun Iha Suku Lukulai SAS Manutensaun Rutina Estradas Distrito Liquiça O. Públiku Rehabilitasaun Estradas Rurais Hatuquesi Leten to’o O. Públiku Topu Roads Paket 1 Rehabilitasaun Estradas Rurais Hatuquesi Leten to’o O. Públiku Topu Roads Paket 2 Rehabilitasaun Estradas Rurais Hatuquesi Leten to’o O. Públiku Topu Roads Paket 3 Kontrolo de cheias-Maubara I River Distrito Liquiça O. Públiku Kontrolo de Cheias Tibar-River Distrito Liquiça O. Públiku Kontrolo de Cheias Pelapuloa River Distrito Liquiça O. Públiku Mini Mercado MED Konstrusaun Sentru Komunitaria O. Públiku Konstrusaun Sentru Komunitaria O. Públiku Konstrusaun Sentru Komunitaria O. Públiku TOTAL ORSAMENTU

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

! !

PLANU DESENVOLVIMENTU GOVERNO PROGRAMA DESENVOLVIMENTU LOKAL [PDL], PDD, PDIM Programa Desenvolvimentu Lokal [PDL] Ano Fiskal 2010 Saude Edukasau n O. Públiku O. Públiku

Fatin Konstrusaun Suku P. Adm. Distrito Dato Liquiça Liquiça Vatuvou Maubara Liquiça

Valór Kontratu US$ 138.464,85 215.250,00

Naran Kompanhia Tokodede Unip. Lda Proprawijaya Const. Lda

Lauhata Dato

Bazartete Liquiça

Liquiça Liquiça

60.000,00 60.000,00

Asumanu Unip. Lda Lep Laku Dato Unip. Lda

Dato Vaviquinia

Liquiça Maubara

Liquiça Liquiça

50.000,00 70.000,00

Hatuae Unip. Lda Intan Unip. Lda

Guiço

Maubara

Liquiça

90.054,02

Murak Unip. Lda

Dato

Liquiça

Liquiça

86.564,16

Ritopu Unip. Lda

Hatuquesi

Liquiça

Liquiça

75.600,00

Lisalau Unip. Lda

Loidahar Mota Ulun

Liquiça Bazartete

Liquiça Liquiça

142.700,00 137.035,90

Ble Lelo Unip. Lda Dato Const.

Lukulai Dato Hatuquesi

Liquiça Liquiça Liquiça

Liquiça Liquiça Liquiça

61.049,45 100.000,00 96.452,67

Caiulu Unip. Lda Raimbow Const. Lda Fu Const. Lda

Hatuquesi

Liquiça

Liquiça

95.998,67

Blehitu Konst. Lda

Hatuquesi

Liquiça

Liquiça

95.998,67

Luqueli Oan Unip. Lda

Maubaralisa Tibar

Maubara Bazartete

Ulmera Asumanu Vatuvou Ulmera

Bazartete Liquiça Maubara Bazartete

Liquiça Liquiça Liquiça Liquiça Liquiça Liquiça Liquiça

200.000,00 100.000,00 200.000,00 30.000,00 12.000,00 12.000,00 12.000,00 2.141.168,39

Hu Iso Lara Iso Unip. Lda Kevin Konst. Lda Happy Const Lda Banirlema Unip. Lda Berleba Const. Lda Terolau Const. Lda Sagrem Const. Lda


X.

PROGRAMA IMPLEMENTADU MUNISIPIU

1.

LISENSIAMENTU MENSAJEM PUBLISIDADE

# a.

Atu regulariza atividades publisitáriu iha territóriu tomak, Governo liu husi Decreto Lei No. : 51/2016, 28 de Dezembru 2018 kona-ba Lisensiamnetu Mensajem Publisitáriu. Ministériu Administrasaun Estatal liu husi Diresaun Jeral Organizasaun Urbana no Ministériu do Comersiu Industria liu husi Diresaun Jeral do Comersiu halo sosializasaun ba Decreto- Lei refere ba entidades hotu atu bele implementa iha Munisípiu.

b.

Reseitas Publisidade ne’ebé Munisípiu Liquiça rekolla ba kaixa estadu liu husi BNCTL konta bankáriu Munisípiu Liquiça, husi tinan 2018 ate a date konsege hatama reseitas ba kaixa Estadu montante $18.734,87 husi periudu tinan :

1. Tinan 2017 Sosializasaun Dekretu Lei 2. Tinan 2018 rekolla

$ 3.487,75

3. Tinan 2019 rekolla

$ 8.238,93

4. Tinan 2020 rekolla

$ 7.008,19!

“Diretur Jeral Komersiu no Administrador Muisipiu sai orador iha sosializasaun Dekretu-Lei no. 51/2016, 28 Desembru, iha Salaun enkontru Adiministrasaun Munisipiu Liquiça”. !

#

! ! ! !

Reseitas Publisidade ne’ebé Administrasaun Munisípiu Liquiça Rekolla husi Empresas/Kompañias; Tinan 2018

61# #


No.

Empresa/Kompanhia

1. 2. 3.

Empresa Timor Telkom SA Oppo Timor Eletictroniku Unip,Lda Viettel Timor Leste Unipesoál Anual 2018

Durasaun Anual Anual Anual

Valor Taxa

Selu Ona

2.445.50 445.00 637.25 3.487.75

2.445.50 445.00 637.25 3.487.75

Durasaun

Valor Taxa

Selu Ona

Anual Anual Anual Anual Anual Anual Anual Anual Anual

3.053,00 571,17 289,36 814,50 414,00 414,00 690,00 1.992,90 8.238.93

3.053,00 571,17 289,36 814,50 414,00 414,00 690,00 1.992,90 8.238,93

Seidauk selu -

Tinan : 2019 No. 1. 2. 3. 4.. 5. 6. 7. 8. 9.

Empresa/Kompanhia Empresa Timor Telkom SA Empresa Telkomsel Viettel Timor Leste Unipesoál Oppo Timor Eletictroniku Unip,Lda Oppo Timor Eletictroniku Unip,Lda Oppo Timor Eletictroniku Unip,Lda Empresa Instanshop Empresa Max Ads Kompañia Heineken Timor,SA Anual 2019

Seidauk selu Notifika ona -

Tinan : 2020 No.

Empresa/Kompanhia

Durasaun

Valor Taxa

Selu Ona

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

Empresa Timor Telkom SA Empresa Telkomsel Viettel Timor Leste Unipesoál Oppo Timor Eletictroniku Unip,Lda Oppo Timor Eletictroniku Unip,Lda Kompañia Fegatop,Lda Banku BNU Timor Max Ads Island Dream Money,Lda Anual 2020

Anual Anual Anual Anual Anual Anual Anual Anual Anual

3.053,00 571,17 1.558,56 409,50 409,50 216,81 37,90 678,75 73,00 7.008,19

3.053,00 571,17 1.558,56 409,50 409,50 216,81 37,90 678,75 73,00 7.008,19

2.

Seidauk selu -

PROGRAMA REKOLLA LIXU/SANEAMENTU KAPITÁL MUNISÍPIU

Servisus Saneamentu KapitálMunisípiu implementa ho baze legál Dekreto-Lei no.: 34/2008 kona-ba Hijiene e Ordem Publica hodi estabelese Servisu saneamentu no Limpeza iha Munisípiu hotu iha teritorio tomak, funsionáriu kontratadu ne’ebé Administração MunisípiuLiquiça kontrata 62# #


hodi hala’o servisu saneamentu hamutuk ema nain sanulu (10) mane nain sia no feto ida, ne’ebé hala’o hodi rekoilha lixo iha Cidade KapitálMunisípiu, servisu limpeza ne’e hala’o deit iha kapitál, la inklui Posto Administrativo Maubara ho Bazartete tanba funsionáriu sira ne’ebéMinistériu kontrata hala’o de’it servisu iha KapitálMunisípiu. Atu fortifika funcionamentu servisu saneamentu no limpeza iha Munisípiu, rekomenda ba Ministériu atu hare sira nia estatutu nudar funsionáriu kontratadu atu bele rekruta sai funsionáriu permanente.# ! ! ! a. Tabela Orsamentu No! Ano!Fiskal! Total!Orsamentu! Observasaun! 1!! 2013## US#$17.940,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer# 2!! 2014## US#$13.585,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer# 3!! 2015## US#$13.585,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer# 4! 2016# US#$13.585,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer# 5! 2017# US#$14.000,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer## 6! 2018# US#$14.000,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer## 7! 2019# US#$14.000,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer## 8.! 2020# US#$15.600,00# Utiliza#ba#hodi#aluga#kamioneta#ida#(1)#foti#foer## # # # ! 2. Tabela Pesoál Saneamentu Kapitál Munisípiu Liquiça N o# 1! 2! 3! 4! 5!! 6! 7! 8! 9! 10!

Nara!kompletu#

Fatin/data!moris#

Marcelino#M.#de#Deus# Rita#S.#Alves#Ribeiro# Jose#Antonio#Galucho# Eduardo#Lopo# Mario#dos#Santos# Alberto#dos#S.#Martins# Nilton##da#Costa# Julito#Maria#dos#Santos# Graciano#Correia# Ananias#dos#Santos#

Dili,#18#de#Maio#de#1987# Bazartete,#4#de#Abril#de#1984# DatoQLiquiça,#22#Outubru#1985# Bazartete,#1#de#Janeiro#de#1966# Bazartete,#24#de#Fevereiro#de#1977# Liquica,#7#de#Maio#de#1975# DatoQLiquica,#8#Novembru#1992# Bazartete,#4#de#Agostu#de#1979# Bazartete,#1#de#Abril#de#1983# Bazartete,#15#de#Abril#de#1975# # ! ! ! !

b.!

Actividades!Limpeza!Pesoál!Saneamentu!Kapitál!

!

63# #

Hablitasaun! literaria# Ensino#Secundaria# Ensino#Secundaria# Ensino#Secundaria# Ensino#Primaria# Ensino#Primaria# Ensino#Primaria# Ensino#Primaria# Esc.#Tecniku#Vok.# Ensino#Primaria# Ensino#Primaria#

Grau/nivel# 3/E# 2/F# 1/G# 1/G# 1/G# 1/G# 1/G# 1/G# 1/G# 1/G#


!

!

! ! !!!!!!!!!!!!!!!!

!

! ! ! !

64# #


#

# #

#

65# #


3. ! a.!!

b.!

PROGRAMA LIMPEZA ESGOTU [PLE] MUNISÍPIU Programa!Limpeza!Esgotu![PLE],!implementa!ho!baze!legál!Diploma!Ministerial!n°:32/2015!de!12! de!Maiu!2015.!Programa!ne’e!ho!objetivu!hodi!halo!manutensaun!ba!valetas!ka!esgotuba!sira!no! estrada! iha! cidade! kapitálMunisípiu! atu! nune’e! bee! ka! udan! ben,! bele! sulin! tuir! valeta! hodi! proteje!no!fó!protesaun!ba!estrada!iha!kapitál.!! ! Programa! Limpeza! Esgotu! ne’e,! atribui! ba! munisipiu! ho! alokasaun! fundus! hodi! jere! nudar! faze! preparasaun! ba! desentralizasaun.! Prosesu! implementasaun! no! monitorizasaun! entrega! ba! Posto! Administrativu!iha!Kapitál!Munisípiu!mak!!halo!ezekusaun!no!jestaun.!

!!!!!! !! No# 1!

Ano! Fiskal# 2016#

# 2#

# 2017#

Total! Observasaun# Orsamentu# US#$.42,991.00# Utiliza#hodi#selu#pesoál#kontratado#20,#aluga#kamioneta#rua#(2)#no#sosa# ekipamentu# # Iha#tinan#2017#iha#redusaun#orsamentu,#tanba#ne’e#iha#mos#alterasaun# US#$.36,465.00# ba#pesoál#saneamentu#no#aluga#viatura.Iha#2017#utiliza#hodi#selu#deit# pesoál#kontratado#18,#aluga#kamioneta#ida#(1)#no#sosa#ekipamentu#

! Actividades!Pessoal!Saneamentu!Munisipiu!Liquiça,!halo!rekollamentu!ba!lixu!iha!capital!munisipiu! !

!!!!!!!

!

# # #

66# #


4.

PROGRAMA ESTABELESIMENTU TOPONOMIA [Avenida, Rua, Travesa no Beko]

Serimónia lansamentu ba Plaka Toponomia Munisípiu Liquiça, iha dia 6 de Novembru 2018, lokaliza iha estrada protokolu, Kampu Futebol Munisípiu Liquiça, ne’ebé halo husi Sua Exelensia Ministro da Administração Estatal, 7º Governo DR. Valentim Ximenes. Administrador Munisípiu Liquiça, Domingos dos Santos,LCG hato’o

Diskursu husi SE Ministro da Administraçào Estatal DR. Valemtim#Ximenes#iha#lansamentu#Plaka#Toponomia# “Avenida#Rua,#Travessa#no#Beco”#iha#Munisipiu#Liquiça.#

benvindu no agradesementu ba Ministaerio da Administrasaun Estatal hodi estabelese Plaka Toponomia iha Munispiu Liquiça.

#

Ministro da Administração Estatal, DR. Valentim Ximenes akompaña Vise Ministro da Administração Estatal no Autoridades Lokal, halo lansamentu ba Plaka Toponomia Munisípiu Liquiça, lokaliza iha estrada protokolu, Kampu Futebol Munisípiu Liquiça. Iha lansamentu ne’e, Ministro da Administração Estatal lansa Plaka Walunulu [80] iha Munisipiu Liquiça, kompostu husi Plaka Avenida-Lima [5], Plaka RuaRuanulu resin neen [26], Plaka Travessa-Tolunulu resin tolu [33] no Plaka Beko-Sanulu resin neen [16]. Liquiça, 6 de Novembru 2018, #

! 67# #


5.

PROGRAMA ALFA [AREA LA-soe FOER-boot ARBIRU]

Atu promove ambiente ne’ebé mós no ijine iha komunidade nia let hodi prevene moras diareia ba komunidade, Ministeriu da Administrasaun Estatal ho Ministeriu relevante sira “Saude, Edukasaun, Obras Publikas Parseirus, Ajensia Internasional [Water Aid], ONG Lokal no Lideransa Komunitariu sira estabelese Ekipa BESI “Be Saneamentu no Ijiene/BESI” nudar ekipa konjuntu hodi orienta no mobiliza komunidade no uma kain ida-idak hodi hari Fasilidade Ijiene no Saneamentu hanesan ; Sintina, Fasilidade fase liman, Lixu fatin, Fahi luan, Ke’e be-dala ka nune’e bele kria ambiente nebe mos iha komunidade. Fasilidade Ijiene no Saneamentu Ekipa BESI kria nudar rekezitus ba kada uma kain nune’e bele atinji saude familia liu husi Programa ALFA [Area La-soe Foer-boot Arbiru]. Dadus Total Uma Kain nebe iha sintina Posto Administrativu Bazartete Liquiça Maubara Munisipiu Liquiça Persentajem

Total Uma Kain 4.956 4.758 4.684 14.398 -

Kumunidade Iha Sintina La Iha Sintina Uza Hamutuk Iha Sintina 195 135 4.523 173 33 4.606 166 170 4.396 534 338 13.526 93.93%

Kondisaun Sintina Rai Kuak Melloradu 3.164 1.359 2.281 2.325 2.974 1.422 8.419 5.106 58.47 % 35.46%

Observasaun : Persentajem Deklara ALFA “Area La-soe Foer-boot Arbiru” 93.93% Persentajem sintina rai kuak 58.47 % Persentajem sintina melloradu 35.46 % # #

Administrador# no# Diretor# Munisipiu# sorumutu# ho# Parseirus# sira# [Ajensia# Water# Aid# o# ONG# lokal]# nebe# fo# apoiu#ba#programa#BESI##

Ekipa# BESI# [Bee,# Saneamentu# no# Ijiene]# vizita# komunidade# hodi# hare# fasilidade# soe# foer# boot# iha# komunidade.#

!!!!!

! !

!

68# #


6.

PROGRAMA TARA BANDU MUNISIPAL

Problema sosial ka hahalok ema nian ne’ebé la tuir lisan no kultura Timor nian hanesan [trata malu, naok sasaun, dun malu nsst] sai preokupasaun komunidade. Durante ne’e xefe suku no lia nain sira iha hatur tara bandu tuir kultura Timr Leste nian hodi resolve problema social iha suku. Nune’e Administrasaun Munisipiu Liquiça konsidera prioridade ba Munisipiu hodi buka solusaun liu husi estabelese Regulamentu Tara Bandu Munisipiu. Konsidera katak, aktus ema nian ne’ebé viola ema seluk nia direitu kontra Lei no aplika ho Lei formal ne’ebé Timor Leste iha. Ho hanoin katak ; 1. Tara Bandu ka direitu Kostumeriu nu’udar, elementu prinsipal, fundamentu no iha relevansia bo’ot ho konvivensia sosiedade. 2. Tara Bandu hanesan xave kualidade ida mak atu uza hodi rezolve problema sosiais hodi hetan resultadu imediatu iha momentu ida ne’ebé komunidade preokupa. 3. Nesesita forma ida, hodi resolve komunidade nia problema hamutuk ho forsa Institusional kulutral sira. Iha ambitu ida ne’e, Administrasaun Munisipiu Liquiça ho hanoin sira husi Lideransa Komunitariu sei hatur Regulamentu Tara Bandu Munisipal, regulamentu ida ne’e katak proibisaun, ne’ebé hetan ona konkordansia komun hosi sosiedade reiteiramente atu aplika iha moris sosiedade ne’e rasik. Tara Bandu nu’udar meius ida atu proteje no promove kultura ka lisan Munisipiu Likisa hodi transmite ba jerasaun sira tuir mai. Karakter Tara Bandu nian aplika ba Ema ho Ema, Ema ho Balada, Ema ho Natureza no sei lansa iha munisipiu ho misa ne’ebé sei presidi husi Amu iha fulan Novembru 2020.

# #

# Lia!Nain!sira!Tara!ai^fuan!iha!Ai^Metan!simboliza!Ai^Lulik! kultura!nian.!!!!!!!!!!!!!!!

##

# ! ! ! !

69# #

Lia! Nain! sira! hamulak! tuir! lisan! no! kultura! Munisipiu! nian.! k o n a b a # p r


7.

PROGRAMA SERIMONIA NASIONAL SELEBRASAUN 45º ANIVERSARIU LORON PROKLAMASAUN DA INDEPENDENSIA REPUBLIKA DEMOKRATIKA DE TIMOR LESTE, 28 NOVEMBRU 2020 IHA MUNISIPIU LIQUIÇA

Iha tinan 2020 Munisipiu Liquiça hetan privalejiu husi Governo Sentral, 8º Governo Konstitusional liu husi enkontru Konsellu Ministru delibera Munisipiu Liquiça nudar Uma Nain ba Selebrasaun Nasional, Loron Proklamasaun da Independensia da Republika Demokratika de Timor Leste badala 45 ne’ebé lokaliza iha Pilila, Suku Lauhata, Posto Administrativo Bazartete, Munisipiu Liquiça. Iha serimonia ne’e, Presidente da Republika mak sai Presidente da Serimonia. Partisipa iha eventu ne’e orgaun soberanu haa’t, Membru Parlamentu, Membru Govermo, Korpu Diplomatiku, Representante Munisipiu sira no Popolasaun Manisipiu Liquiça. Alem de serimonia Içar Bandeira Nasional, Estadu fo kondekorasaun ba Combatentes da Libertasaun Nasional no hala’o mos atividades Desportivas no Expozisaun ho karakter Feira Komersial no Non Komersial durante semana ida hahu dia, 22 de Novembru to’o 27 de Novembru 2020. ! ! !

!!!!!!!!!! !! !

!

Iha# imajem# ne’e,# hatudu# hela# estudante# selesionadu# husi# Munisipiu# 12# no# RAEOA# ne’ebé# integra# iha# Korpu# Içar# Bandeira# Nasional# aprezenta# ba# Presidente# da# Serimonia#katak#bandeira#pronto#ona,#nune’e#Presidente# bele# diriji# serimonia# solene# hodi# fo# honra# ba# Bandeira# Nasional.## # Sua# Exelénsia# Presidente# da# Republika# da# RDTL# pasa# revista#ba#formatura#sira#ne’ebé#preparadu#ho#silensiu.# # Presidente# da# Republika# fo# kondekorasaun# ba# Combatentes# no# Veteranus# ne’ebé# luta# no# fo# sira# nia# vida#ba#Libertasaun#Patria.#Husi#Kondekoradu#sira#balun# representa#husi#familia.##

#

!!!!!!!!!!!! ! !

70# #

!


XI.

PROGRAMA DESENVOLVIENTU SEKTORAL

Programa sektoral hanesan programa desenvolvimentu munisipal integradu iha ambitu politika deskonsentrasaun ne’ebe atribui kompetensia Governu Sentral mai poder ba desisaun Munisipiu ida-idak hodi ezekuta tuir legalidade deteriminadu Dekretu-Lei nº.:3/2016, 16 marsu, kona-ba Estatutu ba Administrasaun Munisipál, Autoridade Munisipal no Klibur Tékniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa.

1.

SERVISU DE EDUKASAUN

Iha setor edukasaun durante atribuisaun kompetensia ba ezekusaun, iha munisipiu Liquiça implementa programas ho karater hanesan ; Planu Desenvolvimentu Integradu Munisipal, Programa de Alfabetizasaun, Programa Merenda Eskolar. Hanesan resultadu alkansadu ne’ebe hetan husi programa hirak ne’e, bele dehan katak iha progressu ne’ebe signifikativu. Harí no fó edukasaun no formasaun ho kualidade, presiza tebtebes, hodi hadi'a oportunidades moris ba ita-nia povo, no atu permite labarik sira bele konkretiza sira-nia potensia, atu iha futuru ida mak bele mós kontribui ativu ba dezenvolvimentu sosial no ba kresimentu ekonómiku ba Estadu no familia. Hare ba progresu desenvolvimentu Edukasaun iha Munisipiu Liquiça ne’ebe bele garanti husi dadus apresentadu iha tabela [2015-2019], mak numeru asesu ba edukasaun iha nivel hotu hetan numeru mak tinan ba tinan sempre hetan aumentu no numeru ausente eskola iha numeru mak reduzidu. Nune’e iha tinan oin mai Munisipiu Liquiça sei aposta nafatin atu garante hodi alkansa metas, katak investimentu hadia kualidade edukasaun liu-husi sistema edukasaun ho alokasaun Orsamentu Jeral Estadu nian no mós, iha vontade atu loke an ba sosiedade rai liur hodi fo apoiu ba setor ida ne’e, ne’ebé konsidera vantajen atu fo liman ba ita hodi satisfas nesesidade iha hari enfraestrutura no formasaun haburas kualidade edukadorer sira to’o ba aldeia, iha nível Pré-Eskolar to’o ba iha nível Sekundária tuir kondisaun aplikavél.

Tuir mai apresentasaun tabela Movimentu Alunus husi tinan 2015 to’o 2017

71# #


Tabela Movimentu Alunus 2015-2017

Nivel!Ensinu! Ensinu!Pre^Eskolar! Ensinu!Basiku! Ensinu!Sekundariu!Jeral! Ens.!Tecniku!Vokasional!

2015! M# F# 595# 681# 9635# 8721# 1062# 1024# 94# 107#

2016! Total# M# F# 1276# 731# 748# 18356# 9206# 8411# 2086# 888# 820# 201# 113# 116#

2017! Total# M# F# 1479# 721# 777# 17617# 9563# 9055# 1708# 968# 1069# 229# 164# 178#

Total# 1498# 18618# 2037# 342#

! ! ! ! !

Ensinu#PreQEskolar#

Ensinu#Basiku#

Ensinu#Sekundariu#Jeral#

Ensinu#Tecniku#Vokasional#

20000# 15000# 10000# 5000# 0# M#

F# 2015#

Total#

M#

F#

Total#

2016#

M#

F#

Total#

2017# !

72# #


Tabela Movimentu Alunus 2018-2019

Nivel Ensinu

2018

2019

Total

M

F

Total

M

F

Total

M

F

Ensinu Pre-Eskolar

796

744

1540

854

885

1739

3697

3835

Ensinu Basiku

9638

9226

18864

9484

9050

18534

47526

44463

Ensinu Sekundariu Jeral

1298

1578

2876

1567

1762

3329

5783

6253

184

184

368

182

198

380

737

783

Ensinu Tecniku Vokasional

# #

Movimentu Alunus 50000#

Ensinu Pre-Eskolar Ensinu Basiku

40000#

Ensinu Sekundariu Jeral

30000#

Ensinu Tecniku Vokasional

20000# 10000# 0# M#

F# Total# M# 2018#

F# Total# M# 2019#

F#

Total##

#

73# #


Tabela pasajen klase Nivel Ensino

2015 Total

Ensinu Pre-Eskolar

Aprov

2016

Reprov

Ause.

Total

Aprov.

Ause.

0

0

0

0

0

0

0

Ensinu Baziku

Total

13245

1638

964

Total

14098

2887

632

Ensinu Sekundariu Jeral Ensinu Tekniku Vokasioal

1276

1684

44

35

1479

1542

108

58

18356

201

18155

17617

229

17388

# #

Pasajen!de!Klase! 20000# 15000# 10000#

2015

- - -

Ause.

Reprov.

Aprov.

Total

Ause.

Reprov

Aprov

0#

Total

5000#

2016

- -

- -

-

# # # # # # # # 74# #

Reprov.


# Nivel Ensino Ensinu PreEskolar Ensinu Baziku

2017

2019

Total

Aprov

Reprov

Ause

Total

Aprov

Repro

0

0

0

0

0

0

0

18618

15707

1894

1017

18864

15947

1830

2037

1976

42

19

2876

2653

51

342

342

0

368

368

0

Ensinu Sekundariu Jeral Ensinu Tekniku Vokasioal

!

2018

#

#

#

#

#

#

#

Ause

Total

Aprov

Reprov

0

0

0

1174

18534

15866

1710

958

172

3329

3159

62

108

380

331

49

#

#

# Ensinu Pre-Eskolar Ensinu Baziku Ensinu Sekundariu Jeral Ensinu Tekniku Vokasioal

Total Aprov Reprov Ause Total Aprov Repro Ause Total Aprov Reprov Ause.

20000# 18000# 16000# 14000# 12000# 10000# 8000# 6000# 4000# 2000# 0#

2017

2018

2019

#

# # # # # # # #

75# #

#

#

Ause.

#


2.

SERVISUS DE SAUDE

Desde hahu delegasaun servisus sentrais sira mai munisipiu hanesan servisu periferiku governu sentral iha area dominiu Saúde, hamosu kedas esensia objetivu oinsa atu hala’o mandatu Planu Estratejia Desenvolvimentu Nasional hodi atinji kualidade ba moris saudavel. Nune’e jestaun tomak mak Servisu Administrasaun Munisipiu Liquiça garante liu husi programa no atividades saude nian ne’ebe hatudu iha tabele apresentadu hetan mudansa satisfatóriu, katak komunidade hahu iha konsiensia atu oinsa bele hetan asesu ba kuidadus saúde liu husi kontaktu dahuluk ho sistema saúde, servisus ba kuidadus saúde primárius nebé, estrutura iha Centros Saúde Postu no Postu Saude Komunitaria hotu espalladu iha territoriu Munisipiu Liquiça, inklui husi Klínikas Móveis no actividades ho baze iha komunidades, hanesan Servisus Integrados ba Saúde Komunitária (SISCa), iha aldeia hotu no mos fatin sira seluk-tan.

!!Diskrisaun Atividade Kuidadu Pre-Natais Mortalidade Maternal Mortalidade Kriansas Imunizasaun Poliu Imunizasaun DPTHeop B Kuidadu Moras TB Kuidadu Moras Malaria #

2013

89 2335

2014

67 2350

Tinan Atividade 2016 2017 2018 9046 10867 10901 0 3 1

2015 8775 0

2019 10459 0

2020 4635 1

Total 54683 5

19

14

20

31

15

9

108

2015 2316

2354 2452

9582 7648

10044 7929

8861 6957

3947 3076

36803 30378

78 1973

81 2933

98 4585

134 5531

124 7463

33 2118

704 29288

Kuidadu#PreQNatais#

Mortalidade#Maternal#

Mortalidade#Kriansas#

Imunizasaun#Poliu#

Imunizasaun#DPTQHeop#B# Kuidadu#Moras#TB#

Kuidadu#Moras#Malaria# 60000# 50000# 40000# 30000# 20000# 10000# 0# 2013#

2014#

2015#

2016#

2017#

2018#

Tinan#Ajvidade#

76# #

2019#

2020#

Total#

#


3.

SERVISUS DAS OBRAS PUBLICAS [Estrada]

Servisus Obras Publikas area ida nebe importante iha prosesu desenvolvimentu lokal nune’e ho kompetensias ne’ebé atribui Governu Sentral mai munisipiu iha area dominiu Obras Publikas nian ho objetivu hodi desenvolve no investe iha konstrusaun, reparasaun ba estradas munisipais no urbana no pontes ho kumprimentu 10 metrus tuir mandatu Planu Desenvolvimentu Estratejia Nasional nune’e bele atinji ita nia alvu asesu ba estrada ba populasaun. Ho kompetensia ne’ebé iha no elaborasaun planu integradu munisipal ne’ebé ita investe iha area estradas ita tenta lori mudansa ba komunidade sira nia moris iha aspeitu ekonomiku no social. Asesu ba infraestrutura basikas hanesan estradas sei fo benefisiu ba komunidade liu husi sirkulasaun viatura husi urbana ba rural nune’e komunidade bele lori ona sira nia produtus, liliu produtu lokal sira ba fa’an iha merkadu. Ho planu no jestaun tomak mak Servisu Administrasaun Munisipiu Liquiça garante liu husi programa no atividades obras publikas nian ne’ebe hatudu iha tabele apresentadu hetan mudansa satisfatóriu katak komunidade bele hetan no asesu estradas husi Munisipiu ba Posto Administrativu no sucos.

No!

Diskrisaun!

Tinan!Atividade!

!!

2013#

2014#

2015#

2016#

2017#

2018#

2019#

1! Estrada#Nasional#

14.14#

0#

23.6#

20.15#

3.5#

5.42#

4.55#

3.5#

74.86#

2! Estarada#Urbana#

0#

0#

0#

0#

0#

0#

0#

0#

0#

3! Estrada#Rural#

0#

0#

36.5#

42.1#

69.3#

0#

78.2#

0#

226.1#

# 250# 200# 150#

1#Estrada#Nasional#

100#

2#Estarada#Urbana# 3#Estrada#Rural#

50# 0# 2013#2014#2015#2016#2017#2018#2019#2020#Total# Tinan#Ajvidade#

#

77# #

2020# Total#


4.

SERVISUS DE AGUA SANEAMENTU E AMBIENTE

Be-mos, Saneamentu no Ambiente sai mos area seluk Obras Publikas ne’ebé Governo Sentral liu husi Ministerio Obras Publikas delega kompetensias mai munisipiu. Ita hotu hatene bemos area ida ne’ebé importante tebes ba komunidade nia moris tanba ne’e, presiza fo atensaun maka’as hodi investe iha konstrusaun no reparasaun ba sistema abastesimentu, distribuisaun iha area rural no urbana no asegura ambiente florestal hodi desenvolve we matan sira iha area rural. Iha planu investimentu anual, munisipal investe maka’as iha area be-mos liliu iha konstrusaun no reparasaun ba sistema sira iha urbana no rural. Alem de planu investimentu munisipiu, governo liu husi parserius lokal no ajensia internasional investe no hala’o mos sira nia atividade hanesan hari, konserva sistema be-mos sira iha area rural nune’e komunidade bele utiliza ba sira nia moris lor loron. Mesmu ke governu investe maka’as iha area be-mos, maibe ita rekoñese katak, be-mos sai nafatin preokupasaun komunidade, tanba ho kresimentu abitantes fo implikasaun ba distribuisaun bemos, problema desastre naturais no mudansa klimatika [bailoron naruk] sai mos dejafiu, nune’e mos konsiensia komunidade tesi ai, kontribui mos ba redusaun be husi we matan sira.

! !! !No.!! !1.! !2.! !3.!

!! Postu! Administrativu! Bazartete# Liquica# Maubara#

2013# 316# 422# 362#

Benefisiariu!asesu!be!mos!Munisipiu!Liquica! 2014# 2015# 2016# 2017# 2018# 2019# 513# 461# 509#

529# 507# 564#

672# 452# 637#

0# 0# 0#

0# 0# 0#

975# 1723# 871#

#

Benefisiariu!asesu!bee^mos! 5000# 4000# 3000# 2000# 1000# 0# 2013# 2014# 2015# 2016# 2017# 2018# 2019# 2020# Total# Bazartete#

Liquica#

Maubara#

# #

78# #

!! 2020# Total! 935# 1043# 1079#

3940# 4608# 4022#


5.

SERVISUS DE AGRICULTURA

Munisipiu Liquiça iha komitmentu bo’ot desde hetan delegasaun servisu iha dominiu Agrikultura, iha tinan-tinan nafatin enkoraja sektor agríkula atu sai forte liu tan, hodi nuné bele reduz pobreza, garante seguransa alimentar no promove kresimentu ekonómiku, hodi mós aumenta empregu iha áreas rurais iha Munisipiu Likisa tuir area potensial ba produsaun komodite agrikula. Sektor agríkula ida ke buras ho di'ak, maka sei estimula (ka insentiva) dezenvolvimentu rural, oin-ida mos atu kontribui hodi substitui dadaun komodite balun. Planu sira ne’e hotu intensaun oinsa ho esforsu tomak atu ita iha ambisaun bo’ot iha area ida ne’e, hodi konsegue alkansa seguransa alimentar halo dadaun promosaun ba produsaun ai-hán (ka alimentus) ba merkadus doméstikus (ka iha rai-laran), hodi substitui tiha importasoens, molok ita foka ba impulsiona ba exportasaun husi ita nia produsaun agríkula.

Tabela 1: Produsau Agrikula

No! Produtu! Agrikula! 1! Hare#

2013!

2014!

2015!

2016!

2017!

2018!

2019!

3.64#

3.04#

3.24#

3.27#

2.02#

2.11#

2.67#

0#

19.99#

2! Batar#

3.06#

2.6#

3.5#

2.45#

3.48#

2.64#

3.12#

3.77#

24.62#

3! AiQfarina#

0#

0#

19.8#

16#

20#

20#

20#

20#

115.8#

4! ForeQRai#

0#

0#

1.3#

1.63#

1.05#

1.13#

1.13#

0#

6.24#

5! Fore#QMungu#

0#

0#

0.7#

0.5#

0.5#

0.5#

0.5#

0#

2.7#

140# 120# 100#

1#Hare#

80#

2#Batar#

60#

3#AiQfarina# 4#ForeQRai#

40#

5#Fore#QMungu#

20# 0# 2013# 2014# 2015# 2016# 2017# 2018# 2019# 2020# TOTAL#

79# #

2020! TOTAL!


Tabela 2: Produsaun Hortikultura no Legumenosa

No.!! Variedade! ## 1! Hortalisas# 2! Legumenosa#

2015# 2016# 110.17# 130# 45.45# 54#

Tinan!Produsaun!ton/ha! 2017# 2018# 2019# 2020# 220.87# 220.87# 356.75# 0# 54# 145# 145# 0#

Total# 1038.66# 443.45#

1200# 1000# 800# Hortalisas#

600#

Legumenosa#

400# 200# 0# 2015# 2016# 2017# 2018# 2019# 2020# Total# Tabela 3 : Prodosaun Komoditi Kafe

No

Atividade Area produtivu Agrikultor Produsaun

2015 7778 7232 3730

2016 7789 7232 3760

Tinan 2017 7789 7232 3160

2018 4184 11420 3250

Total 27540 33116 13900

Produsaun Komoditi Kafe 35000# 30000# 25000# 20000# 15000# 10000# 5000# 0#

Area#produjvu# Agrikultor# Produsaun## 2015#

2016#

2017#

2018#

Total##

Tinan!

80# #


6.

SERVISUS DE JESTAUN MERCADU TURISMU

Iha area Jestaun merkadu diretiva relevantes, konstantemente halo akompanamentu ba merkantes sira hodi fo asistensia ba konesimentu teknika merkadu, ba negosiante sira mak okupa merkadu iha area urbanas no mos iha areas rurais. Setor prioridade ne’ebé importante atu impulsiona desenvolvimentu ekonomia komunidade, governo liu husi Planu Desenvolvimentu Integradu Munisipal hari merkadu komunitariu hodi fasilita komunidade hala’o prosesu tranzasaun no negosiu kiik sira hodi sustenta sira nia familia no haburas ekonomia familiar, nune’e Governu liu husi Planu Desenvolvimentu Integradu Munisipal konstrui merkadu iha suku hodi fasilita komunidade lori sira nia produtu ba fa’an. Iha Politika Desentralizasaun Diresaun Jestaun Merkadu no Turismu halo akompañamentu fiskalizasaun ba lojas, merkadu sira ne’ebé hala’o atividade negosiu. Diresaun Jestaun Merkadu no Turismu kopera mos ho Servisus de Registu Verifikasaun Emprezarial [SERVE] hodi atribui lisensa negosiu ba komunidade ne’ebé hakarak halo negosiu hodi haburas ekonomia familia no kopera ho Institutu Apoiu Desenvolvimentu Empresarial [IADE] hodi fasilita formasaun ba negosiantes sira. # 1. Konstrusaun ba fasilidades negosiu merkadu no Mini Merkadu a. Iha tinan 2010 konstrui Mini Merkadu iha Suku Ulmera Posto Administrativu Bazartete b. Iha tinan 2010 konstrui Merkadu Ikan iha Suku Dato Posto Administrativu Liquiça c. Iha tinan 2013 konstrui Mini Merkadu iha Suku Maubara lissa Posto Administrativu Maubara # 2. Ekipa Jestor Merkadu Kria Ekipa Jestor Merkadu hodi supervizona no normaliza vendedores sira iha merkadu hodi evita problema sosial ba fatin negosiu. # 3. Estasionamentu Viatura Planu estabelese estasionamentu ba viatura [kareta no motor] bele para iha nia fatin iha area merkadu hodi normalize merkadu, evita asidente trafiku no ba futuru bele rekolha reseita ba munisipiu. # 4. Fatin turistiku Identifika fatin turistiku sira iha munisipiu hanesan tasi ibun, antigu edifisiu historikus, paizajem, lagoa, fatin sagradu no fatin sira nebe bele atrai vizitantes. Lagoa Maubara tama ona iha planu investimentu governu sentral ba ekoturismu no area Ulmera nian sei investe ba Parque Industria.

81# #


7.

SERVISUS DE ASAUN SOSIAL NO JESTAUN DEZASTRE NATURAIS

Problema sosial ne’ebé komunidade enfrenta hanesan familia kbit laek no familia ne’ebé afetadu husi desastre naturais liu husi delegasaun de kompetensias Governu Sentral Sosisal mai munisipiu iha area Servisus Asaun Sosial no Jestaun Desastre Natural hodi atende ita nia komunidade ne’ebé presiza hetan atensaun. Tinan tinan munisipiu liu husi Servisus Asaun Sosial no Jestaun Desastre atende no fornese kaisaun ba komunidade kbit laek nebe mate, kareta funerariu hodi tula ema ne’ebé mate no atende komunidade afetadu husi desastre naturais liu husi apoiu emerjensia no apoiu material rekuperasaun. Dadus atendimentu asaun social no desastre naturais ba komunidade bele hare iha tabela tuir mai :

Atividade 2016 Atendimentu Kaixaun Atendimentu Karreta Funerariu Apoia Material Rekuperasaun #

48

Atendimentu Benefisiariu Asaun Sosial Tinan Atividade 2017 2018 2019 2020 103 60 105 31 120 119 133 49 170

61

312

89

680

500# 450# 400# 350#

Atendimentu Kaixaun

300# Atendimentu Karreta Funerariu

250# 200#

Apoia Material Rekuperasaun

150# 100# 50# 0# 2016# 2017# 2018# 2019# 2020# Total#

# # #

82# #

Total 299 421

#


8.

SERVISU REJISTU, NOTARIADU NO SERVISU KADASTRAIS

Atribuisaun kompetensia Governo Sentral liu husi Ministeriu Justisa mai munisipiu iha area Servisus Registu nian no Cadastru hodi objetivu habadak burokrasia no fasilita ita nia komunidade atu hetan dokumentus ofisial sira mak hanesan ; Sertidaun Moris, Sertidaun Kaben, Sertidaun Obitu ka Mate, Sertidaun Rejistu Kriminal no Billeti Identidade.

Mesmu ke menus rekursus umanus atu ejerse sira nia knar no papel maibe iha ona progresu ne’ebé sira halo hodi atende komunidade iha area urbana no rural. Atendimentu dokumentu ofisial sira iha tabela, antes ne’e, sentraliza iha nasional, iha 2016 ho politika desentralizasaun iha ambitu deskonsentrasaun Administrativa Governu Sentral delega kompetensias mai munisipiu no resultadu atendimentu hosi 2016 indika iha tabela tuir mai : Tipo!de!Sertidaun!RDTL! Nasimentu! Kasamentu! Obitu! Rejistu!Kriminal! Billete!de!Idnetidade!

2016! 2364# 27# 39# 300# 0#

2017! 2440# 115# 130# 143# 0#

2018! 1725# 56# 163# 480# 7690#

2019! 2133# 55# 185# 2662# 5879#

Servisus!Notariadu!no!Cadastrais! 14000# 12000# 10000# 8000# 6000# 4000# 2000# 0# 2016# Nasimentu#

2017#

Kasamentu#

Obitu#

2018#

Rejistu#Kriminal#

83# #

2019#

Total#

Billete#de#Idnejdade#

Total! 8662# 253# 517# 3585# 13569#


9.

SERVISUS DE ELETRISIDADE

Eletrisidade nudar ramu ida husi Ministeriu Obras Publikas no area ne’e importante no hatur iha Planu Estratejuku Desenvolvimentu Nasional nune’e governu tau nudar fator prioridade iha pprosesu desenvolvimentu hodi fo asesu enerjia eletrika ba povu hodi bele senti naromak iha sira nia uma no sira nia hela fatin. Iha politika desentralizasaun, area ida ne’e seidauk delega mai munisipiu, sei sentraliza iha nivel nasional. Governo iha komitmentu bot atu lori naroman ba povu hot-hotu nune’e liu husi Programa Nasional Elektisidade harii besi rin no halo instalasaun ba fiu to’o sukus no aldeias hodi kobre populasaun tomak atu bele asesu liña eletrika. Husi progresu ne’ebé komunidade asesu, bele hare iha tabela tuir mai : a.

Posto Administrativo Liquiça Total# Populasaun#

Uma# Kain#

Asesu# Electrisidade#

Asesu#Solar# Painel#

Açumanu# 1892# Darulete# 1384# Dato# 8109# Hatuquessi# 3108# Leotala# 2717# Loidahar# 3123# Luculai# 605# P.#Adm.# 20938# Liquica# # #

328# 283# 1,407# 506# 424# 477# 134#

1# 191# 1,222# 123# 40# 384# 75#

1# 51# 78# 332# 171# 44# 100#

0%# 67%# 87%# 24%# 9%# 81%# 56%#

0%# 18%# 6%# 66%# 40%# 9%# 75%#

3559#

2036#

777#

57%#

22%#

No## 1# 2# 3# 4# 5# 6# 7# ## #

Suco#

#

#

#

%#A.#E.# %#A.#Enerjia# Konvensional# Renovavel#

#

25000# 20000# 15000#

Total#Populasaun# Uma#Kain#

10000#

Asesu#Electrisidade#

5000#

Asesu#Solar#Painel#

0#

84# #

#


b.

Posto Administrativo Bazartete

No!!

Suco!

1# 2# 3# 4# 5# 6# 7# 8# 9#

Fahilebo# Fatumasi# Lauhata# Leorema# Maumeta# Metagou# Motaulun# Tibar# Ulmera# Postu#Ad.# Bazartete#

##

Total! Populasaun!

Uma! Kain!

Asesu! Electrisidade!

963# 1583# 3639# 5056# 3179# 1692# 1831# 3096# 2916#

200# 273# 533# 986# 677# 280# 390# 702# 544#

12# 181# 404# 752# 589# 67# 329# 651# 482#

Asesu! Solar! Painel! 110# 4# 52# 122# 31# 202# 19# 9# 6#

23955#

4585#

3467#

555#

!Asesu! Enerjia! Konvensional! 6%# 66%# 76%# 76%# 87%# 24%# 84%# 93%# 89%# 76%#

25000# 20000# 15000# Total#Populasaun#

10000#

Uma#Kain#

5000#

Asesu#Electrisidade#

0#

Asesu#Solar#Painel#

85# #

!Asesu!Enerjia! Renovavel! 55%# 1%# 10%# 12%# 5%# 72%# 5%# 1%# 1%# 12%#


c.

Posto Administrativo Maubara Total# Uma#Kain# Populasaun#

No##

Suco#

1# 2# 3# 4# 5# 6# 7#

Gugleur# Guiço# Lissadila# Maubaralisa# Vatuboro# Vatuvou# Vaviquinia# P.#Adm.# Maubara#

##

Asesu# Electrisidade#

Asesu#Solar# Painel# 330# 28# 197# 224# 151# 177# 117#

3362# 1582# 2959# 1078# 2390# 3828# 3311#

691# 320# 749# 354# 493# 693# 441#

339# 264# 51# 156# 310# 286# 348#

18510#

3,741#

1,754#

%#A.#E.# Konvensional# ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ##

1,224# ##

##

20000# 15000# Total#Populasaun#

10000#

Uma#Kain#

5000#

Asesu#Electrisidade#

0#

Asesu#Solar#Painel#

86# #

%#A.#Enerjia# Renovavel#


XII.

ESTRUTURA NO PATRIMONIU ADMINISTRASAUN MUNISIPIU A. ESTRUTURA ADMINISTRASAUN MUNISIPIU LIQUIÇA 1.

Organograma Administrasaun Munisipiu Decreto Lei nº.54/2020, 28 de Outubro segunda altersaun husi Decreto Lei nº.3/2016, 16 de Março

Administrador!Municipio! ! #

Gab.!Apoio!Tecnico!

# # # # # # # # # # # # # # # #

!

Agência!Fiscalização!

!

Agência!Planeamento!

#

Conc.!Cord.! Municipal!

Conc.!Cons.!Local! # Delegação!Territorial!

Secretario!Municipal!

Serviços!Municipal!de! Adm.!! Recursos#Humanos# # Serviços!Municipal!das!

Serviços!Municipal!de! Aprovizionamento!

Finanças!

Serviços!Municipal!de! Patr.!E!Logistico!

Serviços!de!Apoio!ONG!no! Org.!Com.!

Serviços!Municipal!de! PDIM!

Serviços!Municipal!da! Educação!

Serviços!Municipal!de! Saude!

Serviços!Municipal!de! Seg.!Alimentar!

Serviços!Municipal!das! Obr.!Pub.!Trans.!e!Com.!

Serviços!Municipal!de! Agua!San.!e!Amb.!

Serviços!Municipal!de! Agricultura!!

Serviços!Municipal!de! Gest.!Merc.!Turismo!

Serviços!Municipal!de! Acção!Social!

Serviços!Municipal!de! Protesaun!Civil!

Serviços!Municipal!de! Gest.!Dez.!Naturais! Serviços!Municipal!de! Reg.!Not.!Cadastro!

# # Observação!!:! Linha#de#Orientação# Linha#de#Coordenação# #

Adm Posto Bazartete!

#

#

# #

# #

# Ser. Loc. de Adm.!

#

Adm Posto Liquiça!

Adm Posto Maubara!

#

#

# # Ser. Loc. de Finanças# #

# # Ser. Loc. de Des. Comu.!

87# #

#

Sev. Deleg. Posto Adm.! Ser. Loc. de Desv. Loc. Local#

#

Assembleia Posto Adm.#


2.

Organograma Administrasaun Munisipiu, Decreto Lei nº.9/2018, 9 de Abril primeira altersaun husi Decreto Lei nº.3/2016, 16 de Março

Administrador!Municipio! ! #

# # # # # # # # # # # # # # # #

Gab.!Apoio!Tecnico!

!

Agência!Fiscalização!

!

Agência!Planeamento!

#

Conc.!Cons.!Local! #

Delegação!Territorial!

Secretario!Municipal! Serviços#Municipal#da# Administração,#Financas# e#Recursos#Humanos# #

Serviços#Municipal#de# Aprovizionamento# Patrimonio#e#Logistico#

# !

Adm Posto Bazartete!

Observação!:! Linha!de!Orientação! Linha!de!Coordenação!

Ser. Loc. de Adm.#

Serviços#Municipal# da#Educação#

Serviços#Municipal## da#Saúde#

Serviços#Municipal#das# Obr.#Pub.#Trans.#e#Com,# Agua#San.#e#Amb,# Protesaun#Civil#e#Gest#Dez.# Naturais# #

Serviços#Municipal#de# Acção#Social,#Seg.#Alimentar,# Gestão#Mercado#e#Turismo,#e# de#Apoio#ONG#e#Org.#Com.# #

Serviços#Municipal#de# Agricultura#

Serviços#Municipal#de# Registo#Notariado#e#Cadastro#

Adm Posto Liquiça!

Adm Posto Maubara!

#

# Ser. Loc. de Des. Com.#

Ser. Loc. de Finanças# #

#

88# #

Conc.!Cord.!Municipal!

Ser. Loc. de Des. Local#

#

Sev. Deleg. Posto Adm.#

Assembleia Posto Adm.#


B. No

PATRIMONIU ADMINISTRASAUN MUNISIPIU LIQUISA

I. 1 2 3 4

No. Barco VEIKULU FS 3970-2019 FS 3992-2019 FS 2581-2019 FS 2701-2019

Deskrisaun Item

5 6 7 8 II. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 18 19 20 III. 1 2 3 4 5 6 IV.

NIL MITSUBISHI TRITON NIL MITSUBISHI TRITON NIL MITSUBISHI TRITON NIL TOYOTA PRADO LC MOTORIZADA NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA REVO ABSELUTE NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA SUPRA X NIL HONDA SUPRA X NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA MEGA PRO NIL KAWASAKI KLX NIL KAWASAKI KLX NIL HONDA SUPRA X 125 FI NIL HONDA REVO NIL HONDA REVO CW NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA MEGA PRO NIL HONDA MEGA PRO MAKINA TESI DUUT RDTL 07401/2020 YAMARIN 431 RDTL 07400/2020 YAMARIN 431 RDTL 07399/2020 YAMARIN 431 RDTL 07398/2020 YAMARIN 431 NIL HONDA NIL HONDA GERADOR

MITS. PAJERO SPORT TOYOTA HILUX TOYOTA PRADO LC TOYOTA HILUX

Matrikula 06-736 G 06-727 G 04-531G 02-964G

MK2KSWMDNKJ000876 MRODB8CD600180689 ZTEBK29J3OOO24136 MROFR22G100544224

03-931G 04-230G 05-557G 04-510G

MMBNB70CD-005252 MMBNK70CD-014997 MMBENKB70ED046816 ZTEBK29JOOOO251O1

3680G 5832G 3682G 4413G 4404G 2123G 2117G 4434G 8616G 3118 G 6823 G 5436 G 1480 GA C 6154 G C 6146 G 5416G 5428G 3558 G 5442

MH1KC11188K185700 MH1JBC129AK159194 MH1KC11188518 MH1JBB1119K480355 MH1BJ81149K480768 MH1KC11157K055128 MH1KC11117K055109 MH1KC12129K219825 MM4LX150CEJP04674 MHIJBN117EK047079 NIL MH1JBK318GK155361 MH1KC11113AK256386 MH1KC11119AK261009 MH1KC1116AK260786 MH1KC1113AK261006 MH1KC11148K193096 MH1KC1115AK266077 T 180696494 E 180623264 A 180622419 E 180619685

89# #

No. Chassis

No. Motor 4D56UAX8564 2GD4802206 5L6075073 2KD7758230 KIM4OUAC6194

JB81E1476209 KC11E1055153 KC11E1055195 KC12E19448 LX150CPF4334 JBNIE1047031 BK3E1155211 KC11EE1258083 KC111E1262504 KC11E1282284 KC11E1195400 KC11E1268376

Ministerio MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE


1 2 3 4 V.

GERADOR GERADOR GENERATOR TANKI

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

NIL NIL NIL NIL KOMPUTADOR RDTL01621/2015 RDTL00922/2015 RDTL 02125/2011 RDTL 13684/2011 RDTL13683/2011 RDTL 13625/2011 RDTL 13633/2011 RDTL RDTL13683/2011 RDTL 02250/2017 RDTL 02258/2017 RDTL09571/2014

13 14 15 16 17 18

RDTL/13626/2011 RDTL13630-2011 RDTL136312011 RDTL09594/2014 RDTL31374/2011 RDTL13182/2011

DEK DELL OPTIPLEX CPU DELL OPT OPTIPLEX DEK ACER DEK PC HP20 DEK DELL OPTIPLEX FOTO COPY COLOR Lj pro MFP M477F

19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34

RDTL131195/2011

CPU DEL OPTIPLEX CPU SIMBADA PRINT HP LJP2035 PRINT HPDJ1050 DEK PC HPW1911 LAP. HP CANON PIXMA IP2770 DEK. PC HP PAVILLION PRIN HP LJ P1102 DEK. HP 19 KA CPU. HP DEK.PC HP20 PRINT. CONON PIXMA IP2770 PRINT PIXMA IP 2770 HP DJ F2235

RDTL 13189/2011 RDTL13175/2011 RDTL09587/2014 RDTL02254/2017 RDTL131996/2011 RDTL07083/2014 RDTL13180/2011

RDTL09603/2014 RDTL0955/2014 RDTL09530/2014 RDTL13187/2011

75 KVA 76 KVA 2000 W 2000 LT

PC DEK. HP HP OFFICEJET PRO 8610 PC DEK. COMPAQ ALL IN 1 DEK. HP 2011X CPU HP PAVILLIUM DEK. HP L1710 CPU HP PC DEK. HP PAVILION 23 CPU HP PAVILLIUM DEC HP PRO DISPLAYP201 HP PRO DEK PC HP20

5CM50407S7 CN49NBW09R 3CR0510C54 CNK21007H3 4CE219022W SGH84305MD 5CM040GF9 4CE219022W CNK4190C5H 5GH312R746 3CR43408MP CN-OP409N-742619AS538B 54FYN4 8220849143 3CR43500Y5 CN-OP409N-74261-9AS CNC9884JGB CN-OP409N-74261-ATOLGB V3010SB380180902994 CN0104842 CN094291MC 3CR43408LN 6CM3100QCW CN-010-007-168-278 4CS41907V5 VNC4H18832 CNC64406F5 CNV64604KM 3CK43408RT CN-010-007-171-390 CN-010-007-171-391 QC3-5062 CN9454SXY

90# #

NIL NIL NIL NIL

NIL NIL NIL NIL

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE


35 36 37 38 39 40 41 42 43 VI. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 VII. 1 2 3 4 5 6 7 8 9

CPU. HP DEK. PAVILLION 2 OFI DEK PAVILLION DEK SAMSUNG CPU SIMBADA PRINT HP LJ P1102 HP PRODESK 400 MT HP WOLDWIDE LMT KEYBOARD INTEL POSTO ADMINISTRATIVO LIQUIÇA RDTL13679/2011 DESKTOP Hp RDTLB677/2011 CPU hp PAVILION P 6 SERIES RDTL13685/2011 PRINTER HP LJ RDTL13706/2011 CPU COMPAC PRESARIO RDTL13712/2011 DESKTOP COMPAC RDTL01501/2011 PRINTER HP DJ RDTL13689/2011 DESKTOP PAVILION RDTL13687/2011 HP ALL IN ONE 2011X RDTL13687/2011 PRINTER HP LJ P1102 DEK. HP LE1851W CPU. HP COMPAQ PRINT. HP LJ. P1005 DEK. HP W1707 CPU. HP COMPAQ PRINT. HP LJ P1005 DEK. VIEW SONIC RDTL02138/2011 DEK. COMPAQ SUPERINDO RDTL02142/2011 CPU COMPAQ RDTL02132/2011 HP LJ P1102 RDTL 07276/2020 MONITOR DELL RDTL 07147/2020 PRINT HPLJ 107A POSTO ADMINISTRATIVO BAZARTETE RDTL 07275/2020 MONITOR DELL RDTL 07148/2020 PRINT HPLJ 107A DEK.PC HP PAVILLION20 PRINT. HP LJ.P1006 RDTL02140/2011 DEKS. COMPAQ SP RDTL02141/2011 CPU. COMPAQ SP PRINT.HP DJ 1050 PROJECTOR RDTL13169/2011 DEK.HP LE1851W RDTL07219/2014 RDTL07218/2014 RDTL00130/2013

91# #

SGH950RXWX 3CM41004ZV ACE34702H4 CM16H9FS805459E CH0054150-0025 VNF4234142 CJC942D197 3CM937S19J CT:BEXLB5YCMOSV

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

CNK21007G2 4CE219021V VNC5H15667 CNX00404LF CNT005V12K CN9CRB70BP 4CN219021S CNK21007FW VNC4PO4218 CNC946P1BQ SGH950RXYO VNF3H06206 CNC842034P SGH83012MP VNF3301108 QAF063700746 CN41080L04 ACE0511W44 VNC4W71455 10ZVN 42 CNB1M4 SW10

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

PPXVN 42 CNB1M4 TN17 4CS41203HH VNC5P01782 C 4CE0511B5Q CN09PP2J55Z 9Z45690EC CNC946P1CH

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE


10 11 12 13 14 15 16 VIII. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 IX. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

RDTL13169/2011

CPU.HP INTEL PRINT HP LJ P1005 RDTL 07278/2020 MONITOR DELL RDTL 07145/2020 PRINT HPLJ 107A MONITOR DELL RDTL 07146/2020 PRINT HPLJ 107A RDTL 07146/2020 PRINT HPLJ 107A POSTO ADMINISTRATIVO MAUBARA RDTL03607/2011 DEK. SUPERINDO RDTL02093/2011 CPU. COMPAQ RDTL02139/2011 Print. Hp LJ P1102 DEKS.HP LET851W RDTL02130/2011 CPU. HP COMPAQ PRINT. HP LJ P1105 Mon. IBM CPU. COMPAQ Print. LJ P1102 RDTL 07280/2020 MONITOR DELL RDTL 07150/2020 PRINT HPLJ 107A MAE AML PRINTER 2020 RDTL 13189/2011 PRINT HP LJP2035 RDTL13175/2011 PRINT HPDJ1050 RDTL13180/2011 PRIN HP LJ P1102 PRINT. CONON RDTL09530/2014 PRINT PIXMA IP 2770 PRINT HP LJ P1102 RDTL13685/2011 PRINTER HP LJ RDTL01501/2011 PRINTER HP DJ RDTL13687/2011 PRINTER HP LJ P1102 PRINT. HP LJ. P1005 PRINT. HP LJ P1005 RDTL 07147/2020 PRINT HPLJ 107A RDTL 07148/2020 PRINT HPLJ 107A PRINT. HP LJ.P1006 PRINT.HP DJ 1050 PRINT HP LJ P1005 RDTL 07145/2020 PRINT HPLJ 107A RDTL 07146/2020 PRINT HPLJ 107A RDTL 07146/2020 PRINT HPLJ 107A RDTL02139/2011 Print. Hp LJ P1102 PRINT. HP LJ P1105

CNX8040L5J VNF3R06465 70YVN 42 CNB1M4 TN20

CN41080JNW SGH950RXYB VNC3233905 CNC946P1RH CNX80119WG VNF3H06247 88AMYY6 4CE0511WYA VNC4H18855 H3YVN 42 CNB1M4 SXCK

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

CN0104842 CN094291MC VNC4H18832 CN-010-007-171-390 QC3-5062 VNF4234142 VNC5H15667 CN9CRB70BP VNC4PO4218 VNF3H06206 VNF3301108 CNB1M4 SW10 CNB1M4 TN17 VNC5P01782 CN09PP2J55Z VNF3R06465 CNB1M4 TN20

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

CNB1M4 TN15 VNC3233905 VNF3H06247

92# #

CNB1M4 TN15

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE


22 23 X. 1 2 3 4

Print. LJ P1102 RDTL 07150/2020 PRINT HPLJ 107A MAE AML CPU 2020 RDTL13683/2011 CPU HP PAVILLIUM RDTL 13633/2011 CPU HP RDTL13683/2011 CPU HP PAVILLIUM RDTL13630-2011 CPU DELL OPT OPTIPLEX

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 XI.

RDTL131195/2011

1 2 3 XII. 1 XIII. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

CPU DEL OPTIPLEX CPU SIMBADA CPU. HP CPU. HP CPU SIMBADA RDTLB677/2011 CPU hp PAVILION P6 SERIES RDTL13706/2011 CPU COMPAC PRESARIO CPU. HP COMPAQ CPU. HP COMPAQ RDTL02142/2011 CPU COMPAQ RDTL13169/2011 CPU.HP INTEL RDTL02093/2011 CPU. COMPAQ RDTL02130/2011 CPU. HP COMPAQ CPU. COMPAQ MAE AML FOTO COPY 2020 FOTO COPY COLOR LJ PRO MFP M477F RDTL18829/2016 NW RDTL13186/2011 FOTO COPY CANON IR 2016 MAE AML PROZECTOR 2020 RDTL 13682/2011 PROJECTOR TOSHIBA MAE AML AC 2020 NIL AC PANASONIC NIL AC PANASONIC NIL AC AKARI NIL AC PANASONIC 1 PK NIL AC AKIRA 1 1/2 PK NIL AC PANASONIC 1 PK NIL AC AKIRA 1 1/2 PK NIL AC AKIRA 1 PK NIL AC AKIRA 1 PK NIL AC LG 2 PK NIL AC AKARI TURBO COOL

MAE MAE

4CE219022W SGH84305MD 4CE219022W 54FYN4 CN-OP409N-74261-ATOLGB V3010SB380180902994 CNV64604KM SGH950RXWX CH0054150-0025 4CE219021V CNX00404LF SGH950RXYO SGH83012MP ACE0511W44 CNX8040L5J SGH950RXYB CNX80119WG 4CE0511WYA

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

NIL NIL NIL

HP – 024 – 003 – 263 220 NIL CN96A4S5SN

MAE MAE MAE

NIL

42835802

MAE

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL

NIL 16610237 NIL 1O1OO8PO4OOOOO1 NIL 1O1OO8PO4OOOO29 127047A05000058 127047A050088 212HAGF02055 01200FLWK 127047A05000133

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

93# #

VNC4H18855 CNB1M4 SXCK


12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 XIV. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 XV. 1 2 3 4 XVI. 1 2 3

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL RDTL 13171/2011 NIL RDTL 13691/2011

AC AKARI TURBO COOL AC AKIRA 1 PK AC AKIRA 1 PK AC AKIRA 1 PK AC AKIRA 1 PK AC AKIRA 1 PK AC AKIRA 1 PK AC AKIRA 1 PK AC AKIRA 1 PK AC PANASONIC 1 PK

DISPENCER CANON DISPENCER COSMOS DISPENCER COSMOS DISPENCER MIYAKO MAE AML TV & PARABOLA 2020 NIL PARABOLA VENUS NIL RECIVER VENUS NIL TV POLYTRON NIL TV POLYTRON NIL PARABOLA VENUS NIL RECIVER VENUS NIL TV POLYTRON NIL SOLAR CEL/TENAGA SURYA NIL PARABOLA VENUS NIL RECIVER VENUS NIL TV POLYTRON NIL SOLAR CEL/TENAGA SURYA NIL PARABOLA VENUS NIL RECIVER VENUS NIL TV POLYTRON NIL SOLAR CEL/TENAGA SURYA MAE AML ELECTRICIDADE 2020 NIL BESI RIN 12 MTR NIL CABO NIL CAIXA DISTRIBUICAO NIL SCHNEIDER ELECTRIC MAE AML KOMUNIKASAUN RADIO REKAL 2020 NIL SEQURITI BOOX NIL MOTOROLA NIL MOTOROLA

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL

127047A05000089 127047A05000223 111038A05000253 127047A05000116 127047A05000114 127047A05000105 NIL NIL NIL

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

NIL NIL NIL NIL NIL NIL

CWD01913COO2O5975 CWD0191BC00269662 CWDO1913COOO94890 302006505

MAE MAE MAE MAE

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

NIL NIL NIL NIL

NIL P 4X35 ML MERLIN EZC 250 N

INIL NIL NIL NIL

EDTL EDTL AML AML

NIL NIL NIL

NIL GCN6114C FLN3108BAA

NIL NIL NIL

MAE MAE MAE

94# #


XVII. 1 2 3 4 XVIII. 1 XIX. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 XX. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

MAE NIL NIL NIL NIL MAE NIL MAE NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL MAE

AML INTERNET MUNICIPIO 2020 CABINA BA INTERNAT RUTER TIC-TIMOR RUTER TELEMOR RUTER HUSI MOP AML TELEFONE FICXO 2020 TELEFONE FIXU AML SOUND SISTEM 2020 PSR-S910 YAMAHA AC ADAPTOR PSR-S910 LINAR IBANEZ FENDER DRUM BASS COR KICK DRUM SENARE / SONOR HI - HAT/ TWISTER ORION HI - TOM / SONOR LOWCOR FLOOR TOM / SONOR CRASH CYMBAL/ TWISTER ORION RIDE CYMBAL / TWISTER WHARFEDALE PRO LX - 218B WHARFEDALE PRO DLX - 218B DELTA 215 DELTA 215 EVP - 15 NEO AML DROM BAND 2020 NIL STIC MAJORRETE NIL QUARTO TOM-TOM NIL SYMBAL NIL XAPEO NIL FARDA NIL PIANIKA NIL MARCHING BELL NIL BASS DRUM NIL SNAR DRUM NIL TENOR E

NIL NIL NIL NIL

NIL NIL NIL NIL

NIL NIL NIL NIL

MAE MAE MAE MAE

N

KX-TS3MKW

3CBFCB66860

MAE

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL

INACSH01591 DGJD12R03D4

4 UNIT 2 UNIT 4 PCS 22 UNIT 9 UNIT 4 UNIT 7 UNIT 1 UNIT 5 UNIT 6 UNIT

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL

95# #

KATEGORIA KEYBOARD ADAPTOR

DELTA SPEAKER DELTA SPEAKER

MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE MAE

NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL NIL

OGE OGE OGE OGE OGE OGE OGE OGE OGE OGE

GUITAR SOLO GUITAR BASS GUITAR SOLO DRUM

L218B003970B DLX218B001526B WP070501BBC1293 WP070501BBC1267 EVP-15NEO 005218

SUB SPEAKER


XIII.

DEJAFIU, REKOMENDASAUN NO KONKLUZAUN

1.

Dejafiu

Munisipiu Liquiça durante periode 2011-2020, iha ninia jestaun Administrativa ne’e, enumera inkoneviente lubuk ida mak sai hanesan sasenik ba ezekuta programa desenvolvimentu hodi alkansa objetivu nasional ba bem estar koletivu.

INKONVENIENTE SIRA BA IHA JESTAUN

# ###

Tipu Problema

Rasaun tamba sa mak konsidera inkonveniente

Prosesu Administrasaun Públika iha poder desisóriu

Konsidera Problema tamba sei iha kompetensia no poder mak sentralizadu iha Governu Sentral ne’ebé exije burokrasia barak iha realizasaun hodi hakbesik servisu sira ba populasaun sira.

# # # # # Deskonsentrasaun no Delegasaun # Territoriál # #

Kualidade no # konfiavel ba Rekursus Umansu hanesan # makina prinsipal ba desenvolvimentu # #

Desenvolvimentu # Institusionál Administrativu # Munisipál

Kontratu ne’ebe selebra liu husi asinatura interorgánika husi Ministériu hira mak selebra iha 1 Setembru 2016, ne’ebé konsidera tranferénsia servisus ho hierarkia hodi fó impedimentu ba Administrador hodi halo jestaun. Atendimentu la máximu ba produsaun servisu no bens ba komunidade ho efisiensia no efikasia, iha nesesáriu atu hetan prátika husi rekursu ne’ebé kualidade no konfiavél hodi alkansa objetivu bem estar koletivu no proteje direitu lejítimu populasaun sira iha aspeitu hotu.

Kleur liu lori desentralizasaun administrativa mai Munisipiu sira, ne’ebe tuir lolos mandatu Konstituisaun haruka tuir artigu 5.o no. 1. Estadu respeita, iha ninia organizasaun territória, prinsipiu desentralizasaun administrasaun públika.

# # Jestaun iha futuru hodi ezekuta # desentralizasaun administrativa #

Jestaun, ne’e termu ida mak hanesan desafiu ida ba jerente Munisipal sira oinsa atu inkorpora no implementa programa hamutuk ho Governu Sentral, tamba loron ba loron senti desafiu oi-oin ho dinamika sosio-ekonomia no politika iha komunidade nia let.

# # # #

# #

96#


2.

Rekomendasaun

Aleinde desvantajen ne’ebé Administradór Munisipiu Liquiça hasoru iha ninia jestaun ba desenvolvimentu progrma hodi presta servisu no produz bens ba komunidade, iha mós vantajem lubuk ida mak bele kontribui dadaun ona ba jestaun Administradór Munisipiu hodi hasoru Ezekusaun Desentralizasaun Administrativa.

97# #


Vantajen Ezekusaun Jestaun Administrador Munisipiu

# # Tipu de Vantajen

#

Iha ona Estatutu Administrador Munisipál no Autoridade Munisipál sira ho DL. 02/2016, 16 marsu

Delegasaun Territoriál ba Servisu sira iha 2016

DL no 3/2016, Estatutu Administrasaun Munisipál sira, Autoridade Munisipál sira no Grupu Tekniku Interministeriál ba Desentralizasaun# Administrativa.#

3.

Razaun saida mak lori konsidera katak vantajem Administradór sira bele halao sira nia funsaun ho efisiénsia no efetivamente ne’ebé bele dudu prosesu desenvolvimentu lokal ho lalais ba Administrasaun Lokal.

Iha esperasna ba minimiza burokrasia ne’ebé bele fó atendimentu ho lalais no hamenus interpendénsia poder desisóriu.

Administrasaun Munisipál sira iha misaun atu asegura realizasaun funsaun, no ezekuta polítika no programa Governu iha nivel lokál ho atribuisaun kompeténsia lubun ida atu fó prestasaun ba bens no servisu públiku hodi promove desenvolvimentu ekonomia-sosial ba preparativu sira ba desentralizasaun administrativa.

Konklusaun Melloria ba Prosesu Administrasaun Publika

Iha ambitu ba prosesu tomak iha servisu administrasaun publika hodi lori aproximasaun servisu ba populasaun, husu atu iha kapasitasaun kontinua ba funsionariu no halo interkambiu ho munisipiu iha rai-laran no mós iha rai-liur hanesan forma adekuadu ida ba melloria formas 98# #


mak diak no positivu hodi halao atendimentu atividade ba nesesidade koletivu ba moris diak, liu husi komponente rekursu umanu ida mak kualifikadu no konfiavel.

Desenvolvimentu Institusionl Administrativa. Iha tinan hirak ikus ne’e, ne’ebé baseia ba poltitika ba desentralizasaun administrativa, ita iha ona transformasaun lubuk ida ne’ebe hahu halo delegasaun territoriál, hanesan meiu prinsipál ida atu hahú hakbesik dadaun ona servisus sira ba populasaun, tuir prinsipiu Administratsaun Públika, nune’e atu viabiliza politika desentralizasaun administrativa hodi apoia nesesariamente ba konsekusaun finalidade polítika ne’e, hodi kanaliza esforsu ba kumprimentu prosperiedade moris ema hotu nian. Presiza aselera kalenderizasaun ba ezekusaun estratejia politika desentralizasaun no kria orgaun Representativu Poder Lokal, hodi bele hahú halo divisaun kompeténsia no poder ba Munisipiu sira. Nune’e mós atu asegura vontade no determinasaun kona-ba desentralizasaun administrativa no instalasaun orgaun representativu Poder Lokal iha Munisipiu Liquiça hanesan kondisaun ba esénsia politika ne’e rasik, presiza hahú ona desenvolve proposta lei kona-ba Finansas, Patimóniu no Aprovisionamentu Munisipál no mós kona-ba entidade administrativa munisipál.

Jestaun iha Futuru Iha kontestu ida ne’e, wainhira ita koalia kona-ba jestaun, hanesan termu ida ne’ebé bele dehan katak desafiu jerensiál ba Munisipiu Liquiça, atu internaliza/inkoorpora no implementa programa desenvolvimentu no administrativa sira hamutuk ho Governu Sentral, ne’ebé loron ba loron hahú senti desafiu oin-oin atu oinsa ema hotu iha konsiente nasionalismu no respnsabilidade hodi kontribui iha prosesu hari’i Estado ho konsiensia nu’udar Timor-Oan. Ho nune’e inkumbe ba ita hotu-hotu atu asenta politika ne’ebe administrativamente konduz ba minimiza burokrasia haktuir Artigu 137.o no. 2 “Administração Pública é estruturada de modo a evitar burocratização aproximar os serviços da população e assegurar a participação dos interessados na sua gestão efectiva”, atu nune’e atendimentu bele lalais, no hamenus interpendensia poder interorgânika.

99# #



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.