V Infopoliitika Foorum „Kellele kuulub avalik teave“, 23. mai 2008 JÄRELDUSED Foorumi ettevalmistamisel kogetust ja seal kõlama jäänust võib järeldada, et PSI direktiiv on Eestis vähe teadvustatud. Sellele ei viita ükski Eesti õigusakt ning tegelikult on avaliku teabe taaskasutuse aluseks mitte EL direktiiv, vaid 2001. aastast jõus olev Avaliku teabe seadus. Kuigi nimetatud seadus avas laialdase juurdepääsu avaliku sektori loodud teabele, ei ole seaduse otseseks eesmärgiks avaliku teabe taaskasutus äritegevuses, nii nagu see on sätestatud PSI direktiivis, vaid üldised demokraatlikud väärtused. Kuigi direktiivi miinimumnõuded avaliku teabe taaskasutuseks on Eesti õigussüsteemis olemas, on praktikas esile kerkinud rida probleeme, mis vajavad avaliku võimu tähelepanu. 1. Avaliku teabe kasutamine äritegevuses nõuab tihtipeale kiiret ja massilist andmevahetust, milleks Avaliku teabe seaduse sätestatud instrumendid – teabe avalikustamine veebilehel ja teabenõue – ei ole piisavad. Praktikas on osutunud vajalikuks operatiivne andmevahetus avaliku võimu infosüsteemidega, milleks on vaja selgeid põhimõtteid. Erinevatel andmekogudel – äriregister, maakataster jt., on välja kujunenud erinev praktika, mis vajab analüüsi ja ühtlustamist, silmas pidades PSI direktiivi soovitust korraldada avaliku teabe taaskasutus litsentsilepingute alusel. Kaaluda tuleks Avaliku teabe seaduse täiendamise vajadust, et selgelt välja tuua teabe ärilise kasutuse erisused. 2. Ajale on jalgu jäänud avaliku teabe väljastamise eest tasu võtmise alused, mis Avaliku teabe seaduse kohaselt eeldavad teabe paberkandjal väljastamist ja riigilõivu eelnevat tasumist. Ebaselge on, kas eriseadustega asutatud andmekogudest teabe väljastamise tasu vastab alati Avaliku teabe seaduses sätestatud põhimõttele mitte ületada teabe väljastamisega seotud otseseid kulutusi. Kahtlemata vajab see valdkond edasist analüüsi. 3. Avaliku sektori andmete taaskasutust raskendab asjaolu, et süsteem on paljuski suunatud lõppkasutajatele ja avaliku võimu andmehõive protsessi osalistele. Infoteenust pakkuvad ettevõtjad soovivad aga ise erinevaid andmeid integreerides luua uusi e-teenuseid, milleks andmed peavad olema kujul, mis võimaldab nende kasutamist erinevate infosüsteemide poolt. Foorumil kõneldu põhjal võib järeldada, et geoandmete taaskasutus vajab eraldi tähelepanu ja avaliku ning erasektori senisest tihedamat koostööd. 4. Jätkuvalt tekitab probleeme juurdepääs isikuandmeid sisaldavale avaliku sektori käsutuses olevale teabele. Kuigi isikuandmete kaitse seadus sätestab selleks kindlad põhimõtted, on seaduse rakendamisel esinenud väärtõlgendusi, mis muu hulgas raskendavad uuriva ajakirjanduse tööd. Ka Arhiiviseaduses sätestatud 30 aasta pikkune tähtaeg surnud isiku andmetele juurdepääsuks on osutunud tõsiseks takistuseks ühiskonna mineviku ja oleviku mõtestamisel. 5. Foorumi diskussioonides kerkis teravalt esile isikuandmetega kauplemise teema, samuti riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude andmete kasutamine ärilistel eesmärkidel. Ilmselt vajab see valdkond suuremat
õigusselgust ja ühist arusaama, kus on isikuandmetest ärilise tulu saamise lubatavuse piir. 6. Foorum juhtis samuti tähelepanu avaliku teabe leitavusele ja kvaliteedile. Vaatamata sellele, et valitsusasutustel on kohustus dokumenteerida ja avalikustada nende halduses olev teave riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA), on tervikliku ülevaate saamine ja vajaliku teabe leidmine endiselt probleemiks. On vajalik parandada teabe usaldusväärsust ja kvaliteeti, mis avaliku teabe taaskasutusel on kriitilise tähtsusega. Seejuures võiks tulemust anda taaskasutus lepingute alusel ja andmetele kindlate kvaliteedinõuete püstitamine. 7. Foorumil ilmnes, et avaliku sektori valduses oleva info ärilise kasutuse käsitlemise üheks oluliseks takistuseks on kujunenud vastava ingliskeelse termini „re-use” sõnasõnaline tõlge, mis tekitab palju segadust ja arusaamatust, kuna ei ava asja olemust. Sobiva eestikeelse vaste leidmine tuleks võtta uuesti päevakorda. Kokkuvõttes näitas foorum, et avaliku sektori käsutuses oleva teabe kui ressursi kasutamine on valdkond, mis vajab senisest enam tähelepanu. Kahtlemata väärib teema arutamist Informaatikanõukogus ja kõigis avalikku teavet haldavates asutustes.