Hariduse infosüsteemi koosvõime by HITSA

Hariduse infos체steemi koosv천ime

V채ljaandja: Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus www.hitsa.ee Keeleline toimetus: Elen Luht Kujundus: Maris Lindoja www.lindojadisain.ee

K채esolevale tr체kisele kohaldatakse j채rgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel

Koosvõime eesmärk

Hariduse infosüsteemi koosvõime eesmärgiks on haridusasutustes kasutatavate infosüsteemide omavaheline automatiseeritud andmevahetus ning automatiseeritud andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega.

Koosvõime suurendamine – andmete edastamiselt andmete pärimisele Lähiaastatel seisab kõigi hariduse infosüsteemide omanike ja haldajate ees muutus. Selle muutuse tuum seisneb mõttes, et infosüsteemides olevad andmed on info küsijatele püsivalt avatud. See ei saa toimida ilma selgete põhimõtete, reeglite ja kokkulepeteta, sest andmete transport peab olema turvaline, õigusliku alusega, toimima püsivalt jne. Raamdokument, mis defineerib olulisemad põhimõtted ja mängu reeglid, kuidas hariduse infosüsteemidest on võimalik andmeid pärida, on haridusvaldkonna IT-koosvõime raamistik.

Haridus- ja teadusministeerium peab hoidma haridus valdkonna IT-koosvõime raamistiku ajakohasena ning kooskõlas riigi IT-koosvõime protsessiga.

Praegu toimib andmeedastus mudelil, kus andmeedastuseks kohustab haridusasutusi riik. See kohustus on aegade jooksul kasvanud ning infotehnoloogia võimalused on märgatavalt suurendanud andmete edastamise ulatust ja sagedust. Üha rohkem soovitakse andmeid kasutada infoteenustes, mis muudavad õpilaste, tudengite, õpetajate ja õppejõudude igapäevaelu lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Üha rohkem informatsiooni vajatakse juhtimisotsuste tegemiseks. Tagajärjeks on olukord, kus oma kohustuse täitmiseks on haridusasutused loonud andmete edastamiseks eraldi IT-lahendused, mis saadavad andmeid kokkulepitud süsteemi. Mis juhtub aga siis, kui kokkulepitud süsteeme tuleb üha juurde? Mis juhtub siis, kui üha rohkem on neid, kes vajavad haridusasutuste infosüsteemides olevat informatsiooni?

Andmete edastamise paradigmast on vaja edasi liikuda andmete pärimise paradigmale. Edastatavad andmed peavad järk-järgult muu tuma päringutele avatud andmeteks, mida teised isikud ja institutsioonid saavad vajadusel pärida. Päringu käivitab küsija siis, kui andmeid on vaja.

Haridus- ja teadusministeerium ning haridusasutused peaksid aktiivselt mõtlema, kuidas vähendada haridus asutustes andmete edastamist ja rakendada andmete avamist info küsijatele.

Andmete pärimisele üleminekul on mitmeid takistusi:

•

Tehnoloogilise koosvõime takistused – kas andmed eksisteerivad kujul, et neid oleks võimalik pärida algallikatest (haridusasutuste infosüsteemidest)?

•

Semantilise koosvõime takistused – kas andmed on päringute tasandil kokku seostatavad?

•

Organisatsioonilise koovõime takistused – kas andmeid saab pärida korduvalt ning tagatud on andmete kvaliteet?

•

Õigusliku koosvõime takistused – kas andmete eesmärgipäraseks avamiseks ja pärimiseks on õiguslik alus?

Alles nende takistuste kõrvaldamisel on võimalik muuta andmed päritavaks. Koosvõime raamistiku mõistes on hariduse infosüsteemi kõik andmed, mis on avatud ja päritavad, avaliku teabe tähenduses põhiandmed. Andmeobjekte kirjeldatakse põhiandmetena, kui nad peavad olema päritavad, ehk eksisteerib reaalne vajadus kasutada andmeid infosüsteemide vaheliselt. Kui andmed muutuvad põhi andmeteks, peab olema koostatud ja avalikustatud nende semantiline kirjeldus enne riigi andmevahetuskihiga (X-tee) liidestamist.

Haridusasutused peaksid enne andmete avatuks muutmist analüüsima tehnoloogilisi, semantilisi ja organisatsioonilisi takistusi.

Mitte kõiki andmeid ei ole võimalik ega ka vajalik muuta kohe päri tavateks. Kõigepealt peab olema selge, mis küsimusele vastamiseks andmeid vajatakse ja kes neid vajab. Seejärel on vaja teada võimalikke takistusi. Kui takistuste kõrvaldamine on võimalik ja majanduslikult mõistlik ilma suurte investeeringuteta, tekib võimalus koosvõimet suu rendada. Selliseid võimalusi võib olla ühel ajahetkel palju, mis tähen dab, et on kasulik asetada need kindlasse rakendamise järjekorda.

Haridusasutused peaksid pidevalt ja süstemaatiliselt laiendama põhiandmete hulka, mis on avatud ja päritavad.

Haridusasutuste peamine ülesanne koosvõime kasvatamises on X-tee teenuste loomine, mis võimaldab programmi kaudu andmete trans porti üle turvalise andmevahetuskihi. Järk-järgult peaksid kõik oluli semad haridusasutuses kasutusel olevad infosüsteemid võimaldama andmete transporti üle X-tee.

Haridusasutused peaksid looma X-tee-põhise andme transpordi funktsionaalsuse kõigis oma infosüsteemides ja -teenustes.

Joonis paremal Haridus- ja teadusministeeriumi, haridusasutuste ja muude riigi info süsteemi kuuluvate süsteemide andmevahetuse funktsionaalne skeem 6

TEISED RIIGI INFOSÜSTEEMI KUULUVAD SÜSTEEMID

HARIDUSMINISTEERIUMI HALDUSALA INFOSÜSTEEMID

HARIDUSASUTUSTE JA / VÕI NEILE IKT TEENUSE PAKKUJA INFOSÜSTEEMID

RIIGI INFOSÜSTEEMI KUULUV ANDMEBAAS

ÕPPEASUTUSE INFOSÜSTEEMI ANDMEBAAS

TEENUSE PAKKUJA INFOSÜSTEEMI ANDMEBAAS

HARIDUSMINISTEERIUMI HALDUSALAS OLEV ANDMEBAAS

ADAPTERSERVER

TURVASERVER

SSL KANALIS DIGITAALSELT ALLKIRJASTATUD JA KRÜPTEERITUD SÕNUMID

INTERNET

TURVASERVER

ÕPPEASUTUSE IS KASUTAJALIIDES

EESTI.EE PORTAALID

TURVASERVER

ID KAART & MOBIIL ID

X-TEE KESKSERVER

KESKNE X-TEE MONITOORING

X-TEE SERTIFITSEERIMISE TEENUS

HARIDUSPORTAALI ANDMEBAAS

AUTENTIMISTEENUS

X-TEE KESKUS

TURVASERVER

RIHA

INFOSÜSTEEMIDE JA TEENUSTE REGISTER SH. HARIDUSVALDKONNA SÕNASTIK

Koosvõime nõuded Peale koosvõime kasvatamise on vajalik tagada koosvõime püsi mine. Koosvõime funktsionaalsus saab alguse ühisest arusaamisest andmete tähendusest. Piisavalt palju on andmeid, kus ühe ja sama nimetusega tähistatakse infosüsteemides täiesti erinevaid andmeid või kasutatakse erinevaid mõisteid sama andmeobjekti kirjeldamiseks. Unifitseeritud andmepäringud vajavad ühesugust arusaamist andme test ja nende tähendusest – ainult niiviisi saavad küsijad oma küsi mustele adekvaatse vastuse. Selle nimel tehtav töö peab koonduma haridusvaldkonna andmesõnastikku. Tsentraalselt, Haridus- ja teadus ministeeriumi eestvedamisel, peab koordineerima ja avalikustama andmesõnastiku täiendamist ja ajakohastamist.

Haridusasutused peaksid aktiivselt osalema haridusega seotud andmete semantika standardiseerimises ja kasutama andmeid haridusvaldkonna andmesõnastikus defineeritud tähenduses.

Koosvõime kasvatamist ja hoidmist tuleb vaadelda ajas muutuvana. Haridusasutuste infosüsteemid arenevad, seal toimuvad muutused, osa infosüsteeme vahetatakse välja modernsemate vastu, minnakse üle infoteenuste kasutamisele, kus andmed ja kasulik funktsionaalsus on lahendatud pilvetehnoloogiaga. Vaatamata kõigile sellistele muu tustele, eksisteerib selgelt nõue, et juba saavutatud koosvõime peab jääma püsima hoolimata muutustest haridusasutuse infosüsteemis. Kaugemas tulevikus hakkab see nõue mõjutama ka uute info süsteemide kasutuselevõttu, sest osast infosüsteemidest on andmete väljatransportimine lihtsam kui teistest.

Haridusasutused peavad tagama avaldatud päringute töötamise. Samuti peavad nad piisavalt vara informeerima teenuse kasutajaid, kui avaldatud päringut muudetakse.

Andmepäringute arvu suurenemisel muutub üha olulisemaks nende teostamise efektiivsus. Suure arvu andmepäringute tegemine ühte süsteemi, mis puudutab erinevaid andmeid, võib hakata tõsiselt mõju tama selle infosüsteemi jõudlust ja stabiilsust. Kuna paljusid andmeid päritakse kindla regulaarsusega, siis on vajalik vahepealsel ajaperioodil muutunud andmete pärimine, selle asemel, et pärida kõiki andmeid ja koormata infosüsteem üle. Selles peituvad peamised võimalused andmepäringute mudeli muutmisel efektiivsemaks pikas perspektiivis.

Haridusasutused peavad tagama oma infosüsteemides muutunud põhiandmete jälgitavuse, mis võimaldab kasutajatel pärida ainult muutunud andmeid.

Haridusasutused peaksid enne andmete avatuks muutmist analüüsima tehnoloogilisi, semantilisi ja organisatsioonilisi takistusi.

Koosvõime võimalused – infosüsteemide valik ja arendamine lähtuvalt koosvõimest Koosvõime kasv loob uued võimalused. Ilma koosvõimeta eksisteerib alati tugev soov kõiki süsteeme tsentraliseerida ja koondada võimalikult palju andmeid kokku ühte kohta. Koosvõimeliste infosüsteemide puhul on ka väikesed modulaarsed infosüsteemid võimelised toimima ühtse tervikuna. See soodustab innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu. Niikaua kui suudetakse täita koosvõimelisusel esita tavad nõuded, peaks haridusasutuse tööks vajaliku funktsionaalsuse valik olema võimalikult piirangutevaba.

Haridusasutused peaksid olema vabad valima endale sobivaid infosüsteeme ja -teenuseid.

Paljud infosüsteemid tulevad ajajärgust, kus neid vaadeldi kui lokaal seid ja kinniseid süsteeme, mille andmetranspordi võimalused olid Excel ja PDF. Täna tekib juurde üha rohkem infosüsteeme, kus andmete sisse ja välja transport on soodustatud ning infosüsteemi sisu loomine on piirangutevaba. Selliseid infosüsteeme võib lugeda avatud infosüs teemideks ja need ühtivad hästi koosvõimest tuleneva mõtteviisiga.

Haridusasutused peaksid eelistama avatud infosüsteeme, mis pakuvad andmeedastuse võimalust teistesse süsteemidesse standardlahendusena.

Kui ühelt poolt on vabadus valida endale sobivaid infosüsteeme, siis teiselt poolt tuleb selle vabaduse juures arvestada majandusliku tasuvuse ja efektiivsusega. Haridusasutuste koordineeritud tege vus peaks aitama kaasa infosüsteemide väiksematele arendus- ja haldamiskuludele. Siin on mitu võimalust: ühised infosüsteemide majutuslahendused, kombineeritud hanked infosüsteemide toetuseks, arenduskavade omavaheline kooskõlastamine jne.

Haridusasutused peaksid mõtlema, kuidas vähendada kulusid infosüsteemide haldamiseks ja majutamiseks. Teenusena pakutavad infosüsteemid võiksid olla eelistatud.

Haridusasutuse üks peamisi ülesandeid on õppija/teadmiste omandaja ja õpetaja/õppejõu toetamine õppeprotsessis. Selles on oluline roll kasutusel olevatel infosüsteemidel. Sellest tulenevalt peaks nii infosüs teemide arenduste kui ka uute infosüsteemide kasutuselevõtu juures arvestama just nendest vaadetest tulenevaid vajadusi ja ülesandeid.

Haridusasutused peaksid eelistama infosüsteeme ja -teenuseid, mis lähtuvad õppuri ja õpetaja vaadetest.

Koosvõime lähteprintsiibid Hariduse infosüsteemi koosvõime aluseks on Euroopa avalike teenuste koosvõime ja Eesti riigi infosüsteemi koosvõime aluseks olevad põhimõtted.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Haridusvaldkonna infopoliitilised otsused (näiteks: otsus, millise pakkuja rakendust kasutatakse, kas ostetakse teenust või luuakse oma infosüsteem) tehakse üldjuhul haridusasutuses või funktsiooni eest vastutavas asutuses. Infosüsteemid peavad toetama organisat siooni olemasolevaid struktuure ja nende eesmärke, seetõttu tuleb võimalusel hoiduda organisatsioonide infosüsteemide mehhaanilisest liitmisest. Eelistada tuleb sõltumatute, teenuste kaudu seotud info süsteemide loomist.

Kasutajakesksus Valdkonna infosüsteemide ja teenuste arendamisel lähtutakse õppija haridustee vaatest, mitte haridusasutuste ülesehitusest või tasanditest (põhikool, gümnaasium, ülikool jne). Samuti kohandatakse süsteeme ja teenuseid õpetajate, õppejõudude ja teiste kasutajate vajadusele. Kasutajakesksed teenused on turvalised, isikustatavad ja austavad kasutajate privaatsust. Kasutajad eeldavad, et andmeid antakse haridusasutustele üks kord, et vältida andmete korduvat esitamist.

Turvalisus ja privaatsus Õppijale, õpetajale, õppejõule ja teistele süsteemi kasutajatele tuleb valdkonna infosüsteemidega suheldes tagada suhtluskeskkonna (kasu tajaliidese/rakenduse – app’i tähenduses) usaldusväärsus ja vastavus privaatsuse ja andmekaitse eeskirjadele. Kasutajate isikuandmeid ja õiguslikku tagajärge omavad lahendused peavad olema turvalised ehk tagama andmete ja teenuste konfidentsiaalsuse, autentsuse, käidelda vuse ning tõestatavuse.

Mitmekeelsus Arendades haridusvaldkonna infosüsteemi teenuseid, tuleb kasutaja liidese loomisel arvestada mitmekeelsuse nõuetega. Infosüsteemide mitmekeelsus ei ole ainult kasutajaliidese küsimus, vaid puudutab ka teenuseid, teenuste metaandmeid, dokumentatsiooni, koodi kommen taare, andmestruktuure ja andmeesitust. Infosüsteemi korduvkasuta mine teises keeleruumis peaks olema lihtne.

Teabe säilitamine Haridusvaldkonna asutus peab tagama oma tegevuse käigus tekki nud digitaaldokumentide loetavuse, usaldusväärsuse ja tervikluse. Digitaaldokumentide arhiveerimisel tuleb asutustel lähtuda rahvus arhiivi juhistest ja nõuetest.

Taaskasutamine Haridusvaldkonna asutused koguvad, väljastavad, paljundavad ja levitavad teavet oma ülesannete täitmiseks. Selle teabe kasutamine muuks otstarbeks on teabe taaskasutamine. Haridusvaldkonna teabe taaskasutamist ei tohiks piirata. Piirangud ei tohi kedagi dis krimineerida ega piirata konkurentsi. Peale teabe võib avalik sektor taaskasutada teiste asutuste infosüsteemide rajamise kogemusi, semantikavarasid ja tarkvara. Vaba tarkvara luues kasutavad avaliku sektori asutused Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (European Union Public Licence, EUPL) ja arenduskeskkonnana Euroopa Liidu vaba tarkvara repositooriumi OSOR.eu (Open Source Observatory and Repository, OSOR)

Tehnoloogianeutraalsus Infosüsteemide rajamisel pöörab haridusasutus põhitähelepanu loodava süsteemi funktsionaalsusele. Tehnoloogilised otsused tehakse viimases järjekorras ja need tekivad tavaliselt hangete tulemusena. Infosüsteemide liidesed tuleb luua tehnoloogianeutraalsel viisil, kasu tades koosvõimeraamistikus ette nähtud avatud standardeid (XML, WSDL, SOAP jms.)

Tulemuslikkus ja tõhusus Õppeasutus peaks infosüsteemide kasutuselevõtul tegema kõige tule muslikuma ja tõhusama valiku, et saada parimad lahendused. Parima lahenduse valimisel arvestatakse investeeringute tasuvust, infrastruk tuuri ja organisatsiooni muutmise ning ümberõppe kulusid, lahenduse elutsükli kogumaksumust, paindlikkuse suurenemist, haldustakistuste vähenemist, tõhususe kasvu, riskide vähenemist, läbipaistvust, lihtsus tumist, töökeskkonna paranemist ja muid aspekte.