uudiskiri10

ISSN 1736-6186

Suvi 2008

Paremad palad: Koolitajate ja õppijate teekond e-õppejõu koolitusprogrammi radadel lk 3 Teistest ees. Retsepte Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parimate e-kursuste autoritelt. lk 6 E-õppe persoon: “Teen seda kõike enda rõõmuks!” lk 8 Probleemide lahendamine viib koostööle – väljakutsed ja proovikivid rakendusüksuse “mätta otsast” lk 12 Villemsi veerg: Kas kõik asjad, mida me õppetöös kasutame, on õpiobjektid? lk 20

Ühe etapi lõpp on teise algus ■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Imekauni maikuu kahel päeval tõmbame joone alla REDEL ja e-VÕTI projektidele. Jääb veel lõpetada seirearuanded ja kokku panna viimased väljamaksetaotlused. REDEL projektiga saime kõik koos higistada viis aastat ja e-VÕTI projektiga neli aastat. e-VÕTI projekt on REDEL projektist noorem, aga see-eest kaks korda priskem REDEL projekti algus oli väga vahva ja põnev, ikkagi esimeste hulgas rahastamise saanud projekt. Mäletan, kui saime REDEL projekti positiivse vastuse septembris 2004, siis sai kõigile projekti ideede kaasautoritele õnne soovitud. Tahe midagi vahvat koos ära teha oli ikka väga suur. Muidugi Euroopa Liidu Struktuurfondidega kaasaskäiv bürokraatia tõi meid väga kähku maapeale tagasi. Kogu selles projektimajanduses oli ainuke miinus, et kõik taandus rahale, mitte sisulistele tulemustele ning sellest sündinud sünergiale. e-VÕTI projekt on REDEL projekti noorem vend, aga kaks korda priskem - seda nii partnerite rohkuse kui ka eelarve poolest. Samas oli e-VÕTI projektiga alustamine natuke kergem, sest REDEL projekti rakendamise valud oli juba läbi elatud ning mitmed nõuded olid arusaadavamad.

Alles see kõik algas e-Õppe Arenduskeskuse meeskonnale andis mõlemate projektide koordineerimine põnevaid väljakutseid. Samas oli nende väljakutsete vastuvõtmine lihtne, sest meil oli väga palju abilisi, kes meid igati toetasid ja aitasid. Selle viie aastaga sündis mitmeid vahvaid algatusi, mida projektide kirjutamisel isegi ei osanud ette näha. Esimesena meenub mulle E-õppe Uudiskiri, mis on regulaarselt juba ilmunud kaks aastat, teine on kindlasti ürituste sari “Võrgustik võrgutab”, kolmas on e-õppe arengukavade ühine kirjutamine kutsehariduses ja neljandaks kõrg- ja kutsehariduse haridustehnoloogide kogukond. Mõlemast projektist jäävad järgi põnevad e-kursused, õpiobjektid, videoloengud, uued sõbrad ja vahvad ühisüritused, mis panid aluse mitmetele lennukatele ideedele. Kui nüüd sellele kõigele tagasi vaadata, siis on isegi kurb, et see lõppeb. Aeg on ikka läinud väga kiiresti, alles see kõik algas…. Samas ei anta meile väga palju aega hinge tõmmata ega loorberitele puhkama jääda.

Järgneb lk. 2...

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|1

Algus lk. 1...

Toimetaja veerg Kerli Kusnets Mõtlesin siin uudiskirjade ilmumise vahepeal selle üle, miks ja millega seoses on olnud vajadus e-õppe läbiviimisel õppijatele piiranguid seada? Näiteks kerkis e-Õppe Arenduskeskuse viimasel kevadkonverentsil diskussioon teemal, kas ja kui hea on olukord, kus igal õppijal on tunnis laual olemas sülearvuti. Võiks arvata, et me kõik joodeldame rõõmust, kuna meil on kasutada nii kaasaegsed tehnoloogilised vahendid. Selgus - õpetajad hoopis muretsevad sellepärast, et neil puudub kontroll selle üle, millega õpilane seal ekraani taga tegeleb. Tänasel päeval on ju nii palju kiusatusi – Rate, Orkut, MSN jms

Keelame kõik ja igaks juhuks rohkemgi veel Vestluse käigus kerkis esile ühe õpetaja rõõmus avastus: “Aga selle saab ju kõik ära keelata.” See ei olnud esimene kord, kus taoline rõõmus avastus tehakse. Nii mitmetegi e-kursuste eksamid toimuvad traditsioonilisel moel klassiruumis eelkõige seetõttu, et säiliks kontroll.

Olen ise osalenud mitmel e-kursuse eksamil, kus näiteks veebipõhine test on olnud aja peale. Või siis on olnud eksam küsimustega vabas vormis vastamiseks ajalimiidita, mille sooritamine on olnud ülimalt raske keeruliste küsimuste tõttu. Materjale võis küll kasutada, kuid sellest ei olnud mingit abi ja ma sain eksami hindeks kolme (Hinne “C”). Kuigi on palju erinevaid võimalusi arvestuse läbiviimiseks, valitakse tihtilugu siiski esimene variant.

Miks on oluline tagada kord ja distsipliin? Miks hirmutab õpetajaid kontrolli puudumine ja mida see üldse tähendab õppeprotsessis?

Kuidas saaksime õppijate huvi erinevate meelelahutuslike veebikeskkondade ja programmide vastu ära kasutada ja teadmiste hüvanguks tööle panna? Kuidas tagada õppijate motivatsioon ja iseseisvus ilma rusikareeglite ja jämedate piiride mahatõmbamiseta?

E-kursus ei ole igaühele, e-kursus on iseseisvale indiviidile Olen paratamatu optimist ja näen hoopis kasvavat tendentsi õppijate iseseisvumise suunas. E-kursus pole iga inimese kursus – e-kursus on iseseisva inimese kursus. Iseseisev inimene planeerib oma aega, et õppida ja esitada tähtaegadeks ülesannete lahendused. Iseseisev inimene leiab vahendid ja ressursid õppe planeerimiseks ning otsib vajadusel abi. Iseseisev inimene otsustab, et nüüd ma õpin ja istub kodus teleka tagant arvuti taha. Arvan, et õppijad, kes osalevad e-kursusel on tugeva motivatsiooni, enesedistsipliini ja otsustusvõimega.

Huvitav, miks õpetaja siiski annab mõista, et ta õppijat ei usalda ja kutsub ta eksamiks vaibale (loe: klassi)?

Kui keegi arvab, et ma olin ühekülgne või äärmusesse kalduv oma nägemuse esitamisel, siis saan vabanduseks öelda, et rohkem toimetaja veeru maht teemat avaldada ei võimaldanud ja kõik huvilised on oodatud sel teemal diskuteerima kirjutades aadressil uudiskiri@eitsa.ee.

2|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Uued tuuled puhuvad: kaks venda tuleb juurde Kaks suurt projekti on andnud sisendi kahele järgmisele e-õppe programmile aastateks 2008 - 2013. Kõrghariduses (sh ka rakenduskõrgharidus) on tulemas programm BeSt (Inimressursi rakenduskava prioriteetse suuna “Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine” meetme “Teaduspoliitika ja kõrghariduse kvaliteedi arendamine” programm).

Suurem osa eelarvest (112 miljonit krooni) kasutatakse uute e-kursuste ja õpiobjektide väljatöötamiseks. Uudsemateks tegevusteks BeSt programmis on regionaalsete e-õppekeskuste kontseptsiooni väljatöötamine ja töölerakendamine.

Esimeseks pilootregiooniks saab Pärnu. Teiseks uueks tegevuseks on multimeediakeskuste avamine Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli baasil, mis hakkavad teenindama kutse- ja kõrghariduses töötavaid õpetajaid, haridustehnolooge ja õppejõude, et koostöös leida erinevaid multimeedia lahendusi e-kursuste ja õpiobjektide väljatöötamiseks.

Antud programmi raames saavad haridustehnoloogid täiendavat abijõudu e-õppe spetsialistide näol, kes alustavad tööd järgmisel aastal.

Kutsehariduses on tulemas e-õppe programm “E-õppe arendamine kutsehariduses”, mille eelarve kogumaht on üle 35 miljoni krooni. Põhitegevuseks on e-kursuste ja õpiobjektide väljatöötamine. Varasemast rohkem pööratakse tähelepanu loodud õppematerjalide vastavusele riiklike õppekavadega. Programmi tulemusena on aastal 2013 loodud 1111 AP mahus e-kursuseid ja 520 õpiobjekti, mis kõik hõlbustavad õpetajate tööd ja mitmekesistavad õpilaste õppeprotsessi.

2008. aasta sügisest käivitub ka e-VÕTI projekti raames juba loodud õppematerjalide kooskõlastamine Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega, et kinnitada nende vastavus riiklikele õppekavadele.

Rohkem põnevust ja vähem bürokraatiat Soovin, et järgmised kuus aastat tuleksid meile kõigile töised, põnevad, uusi väljakutseid pakkuvad ja vähem bürokraatlikud. Soovin kõigile jõudu lõppevate projektide edukaks lõpetamiseks ning uute programmide aktiivseks käivitamiseks.

REDEL projekt Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse Koordineerib: e-Õppe Arenduskeskus Kestvus: 07.09.2004 - 30.06.2008 Kodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/redel

e-VÕTI projekt E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides Koordineerib: e-Õppe Arenduskeskus Kestvus: 01.07.2005 – 30.06.2008 Kodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/e-voti

Koolitajate ja õppijate teekond e-õppejõu koolitusprogrammi radadel ■ Marit Dremljuga e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht

e-Õppe Arenduskeskuse peamiseks eesmärgiks koolitusvaldkonnas on pühenduda e-õppe sisu arendamiseks ja selle praktikasse viimiseks vajalike inimeste koolitamisele. REDEL ja e-VÕTI projektid on andnud hea tõuke selleks, et töötada välja koolitussüsteem, mis keskenduks õpetajate, õppejõudude, haridustehnoloogide (aga ka IT spetsialistide) vajadustele, aidates seejuures arendada nende oskusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite integreerimisel õppetöösse. Vaikselt ja väikselt alustades, ent järjepidevalt e-õppe trende jälgides on koolitusprogramm kasvanud ja pakub täna e-õppe huvilistele võimalust omandada selles valdkonnas väga erinevaid oskusi ja teadmisi.

Projektide raames koolitusvaldkonnas saavutatust ülevaate andmisel otsustasin jätta igasuguse faktipõhise ja numbrilise info tahaplaanile ning keskenduda eelkõige nende inimeste kogemustele, kes koolitustega tihedalt seotud on olnud – koolitajad ja õppijad.

Kuhu me oleme jõudnud?

Palusin vastata neljale lihtsale küsimusele e-õppejõu koolitusprogrammi kursuste väljatöötajatel ja läbiviijatel. Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskusest (TÜ) jagavad enda mõtteid e-õppe eksperdid Lehti Pilt, Marju Piir ja Triin Marandi ning Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskusest (TLÜ) Mart Laanpere.

Kui edukaks peate e-õppejõu koolitusprogrammi kursusi?

TÜ: Sõltub, kuidas edu mõõta. Kui kursusele tulijate arvuga, siis väga edukaks. Kui kursuse lõpetajate arvuga, siis mitte nii edukaks. Õppijate tagasiside järgi kohe väga edukaks. Et koolitused on endiselt populaarsed ja nendel osalejaid palju, siis võib eeldada, et nende järgi on vajadus. Sageli on kursusel osalemist soovitanud juba kursuse läbinud õppejõud, sest temale on kursus olnud kasulik.

TLÜ: Raske hinnata, selleks peaksin kuu või kaks pärast koolituse lõppu osalenuid külastama ja intervjueerima. Üldmulje on koolitustest siiski hea jäänud. Üks on selge - ilma nende koolitusteta oleks meil olukord e-õppes oluliselt kehvem.

Millised on olnud peamised probleemid koolitajana?

TÜ: Kuna mitu koolitust toimub ühel ajal, siis ei suuda õppijate aktiiv-

Lehti Pilt Marju Piir Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskuse koolitajad

sust ette aimata. On selliseid õppijaid, kes käivad õppematerjale vaatamas ja polegi huvitatud tunnistuse saamisest - nemad tavaliselt ei lõpeta. Viimasel ajal on tekkinud probleeme ka muukeelsete osalejatega. Kui kursused on eestikeelsed, kas siis peaks kursuse juhendaja võtma vastu töid ja suhtlema mõnes muus keeles? Probleemid tekivad just siis, kui osa õppijad ei valda seda võõrkeelt ja nõuavad õigusega emakeelset suhtlus- ja töökeskkonda, mida neile on kursuse tutvustuses lubatud. Tundub, et mõned osalejad ei ole niivõrd huvitatud uute teadmiste ja oskuste omandamisest, vaid tunnisuse saamisest. Sellised inimesed püüavad võimalikult kergema vaevaga hakkama saada ning sooritavad ülesanded pinnapealselt.

TLÜ: Üldine tendents kipub olema, et rühmad on heterogeensed. Tihtilugu on osalejate seas nii staažikaid e-õppejõude kui ka esimeste sammude tegijaid, mis muudab koolitaja töö keeruliseks ja mõjutab kursuse efektiivsust. Samuti tundub üha sagedamini, et mitte just kõik pole tulnud kursusele isikliku huvi tõukel. Kui REDELi ja e-VÕTI projektide algfaasis esimesed koolitused käivitusid, tundus koolitusel osalejate huvi ja pühendumine suurem olevat.

Millised on olnud põhilised õnnestumised?

TÜ: Väga vahvad kursuse jooksul tehtud tööd! Paljud huvilised saavad tuult tiibadesse - hakkavad väga aktiivselt ise edasi tegutsema ja ka oma kolleege kaasama. Tore, kui ka aasta pärast kursuse toimumist kirjutab endine õppija ja küsib nõu või palub oma värskele e-materjalile pilgu peale visata. Õnnestumine on ka see, kui õppijatel tekib kursusel omavaheline soe läbisaamine. Nad toetavad üksteist, jagavad kogemusi ja teavad, et ka edaspidi võib erinevas Eestimaa nurgas oleva kolleegi poole pöörduda - so kogukonna tekkimine. Õppejõude ja uusi haridustehnolooge, kes järjest 2-3 koolituskursust läbi teevad, on päris palju. Enamasti alustatakse baaskoolitusest ja seejärel liigutakse järjest keerulisematele kursustele. Õpingute käigus valmib sellistel õppejõududel ka üldjoontes oma e-kursus.

Esimesel kursusel paika pandud visioon (nö oma e-kursuse vundament) saab järgmistel kursustel konkreetsema näo - valmib õpijuhis, tegevuskava, esimesed õppematerjalid jne. Väga paljud koolitusprogrammi “püsikliendid” pretendeerivad hiljem ka aasta e-kursuse auhindadele.

Triin Marandi

Mart Laanpere Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse koolitaja

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

Kõikidel nendel kursustel osalemine on üks suur seiklus!

Nii on öelnud e-õppejõu koolitusprogrammi kursustel osalenud Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli õpetaja Ruth Muru. Ta on üks kursuste läbiviijate poolt nimetatud “püsiklientidest”. Küsisin nii temalt kui ka teistelt õpetajatelt ja õppejõududelt, milles seisneb nende jaoks e-õppejõu koolitusprogrammis osalemise kasutegur.

Svetlana Kozlovskaja Tallinna Ülikool Olen kokku läbinud kaheksa erinevat e-õppejõu programmi kursust (esimese kursuse läbisin 2006. aastal). Hetkel osalen veel kolmel kursusel. Peale uute teadmiste sain täiendada juba olemasolevaid teadmisi, heita pilku juba tuntud asjadele teistest vaatenurkadest. Mulle andis päris palju mitte ainult kursuste materjalidega tutvumine, vaid ka tuutorite tegevuste jälgimine - kuidas nad käituvad ühes või teises situatsioonis, kuidas annavad tagasisidet. Isegi kui kursuse temaatika on mulle suhteliselt tuttav, siis uusi mõtteid ja ideid, milliseid võtteid tasuks kasutada, mida tahaks teistmoodi teha jms, tekib kindlasti. Minu jaoks on sisu poolest üheks meeldejäänud kursuseks “Interaktiivsete veebilehekülgede koostamine”. Kõige põnevamaks mälestuseks aga esimene läbitud e-kursus “E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad”. Lugedes teiste kursusekaaslaste foorumisse esitatud kodutöid tundus mulle, et olen inimesi täis klassiruumis.

Kaido Ojaperv Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Kasutegur on mulle kui amatöörõpetajale äärmiselt suur, sest laias laastus õpin ma metoodikaid, mille olemasolust varem aimugi ei olnud.

Kasutan kursustel praktilistes ülesannetes ainult oma loengutesse puutuvaid teemasid ja seetõttu kõik, mis ma kursusel omandan, läheb järgmise loenguvooruga ka üliõpilaste ette. Meeldejäävaimad seigad seonduvad alati juhendaja tagasisidega. Veebipõhiste õppematerjalide loomise kursusel juhtus iga kord nii, et kui ma olin omast arust täiesti sobiliku asja valmis saanud, siis tuli õppejõult rida ettepanekuid, kuidas saaks kursuse ikka paremaks teha. Mulle meeldis otsene ja karm tagasiside.

on ikka raske olnud ja unetuid öid on ka olnud, sest alati kohe kõik ei õnnestu...

Valdo Vokksepp Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Olen jõudnud osaleda kolmel kursusel ja osalen täna aktiivselt veel ühel. Hindan kõrgelt kursuste kasutegurit igapäevatöös. Nimelt jääb palju häid ideid just õppejõu poolt kasutamata sel lihtsal põhjusel, et tehnilised võimalused on ebaselged. Lisaks nõuab eraldi tähelepanu oskus ennast tekstipõhiselt väljendada. Õnneks on teksti osatähtsus vähenemas ja suund audiovisuaalsele eneseväljendusele tõusev trend. Kuna Eesti on väike, jääb meelde asjaolu, kui kursusel mõnda sõpra või vähemalt teretuttavat ees ei ole.

Taivo Käsik Paide Kutsekeskkool Olen osalenud kahel e-õppejõu koolituskursusel huvist Moodle keskkonna vastu. Hindan väga oluliseks saadud teadmisi õppematerjalide visualiseerimise ja veebipõhise kursuse läbiviimise kohta. Oluline oli e-õppejõu kursusel olla ise õppija rollis, sest see võimaldab oma kursuse loomisel paremini arvestada õppija ootusi ja vajadusi. Koolituse käigus sai osa õppematerjale ka e-kursuseks kokku pandud. Oli hea võimalus külastada kolleegide loodud materjale, tutvuda e-kursuste kohta antud hinnangute ja arvamustega. Tekkis palju ideid uute kursuste loomiseks. Lisaboonusena sai palju elektroonset õppematerjali süstematiseeritud.

E-õppejõu kursusel osalemine ja oma e-kursuse loomine on igapäevast auditoorset õpet läbiviivale õppejõule täiendav koormus. Seda tööd ei saa teha muuseas tavatöö kõrvalt. Võin seda väita oma kogemuste põhjal. Vastasel juhul võib juhtuda, et kõrvaldad ennast kogemata omaloodud e-kursuselt õppejõu rollist.

E-õppejõu koolitusprogrammi kursusest (vähemalt ühestki) osavõtt on hädavajalik igale tegutsevale pedagoogile. Kui koolituse käigus valmib oma e-kursus, on sellest kasu nii loojale kui ka tema õpilastele.

Kaarin Vask Rakvere Ametikool Ruth Muru Türi Tehnika- ja Maamajanduskool Praeguseks olen osalenud neljal e-õppejõu koolitusprogrammi kursusel, mille raames olen koostanud erinevaid õppematerjale ning ühe õpiobjekti lauakultuuris kohtkattega laua katmise õpetamiseks. Tänu kursustel omandatud teadmistele ja oskustele olen viinud erinevad õppematerjalid Moodle keskkonda. Veebipõhised õppematerjalid on õppuritele kättesaadavad ka siis, kui nad mingil põhjusel õppetööl ei osale. Arvestused ja kodused tööd on Moodle keskkonnas saadaval ja õppur saab neid vormistada ja esitada õpetajale tähtajaliselt.

Olen olnud vahel ajahädas ja pole seetõttu jõudnud mõnel kursusel kodutöid õigeaegselt esitada. Õppejõud ja tuutor Lehti Pilt on alati julgustanud ja andnud väga asjalikku tagasisidet kodutöödele.

Olen talle väga tänulik paindliku ja asjaliku õpetuse eest. Kõikidel nendel kursustel osalemine on minu jaoks üks suur seiklus. Algus

4|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Otsisin välja oma koolituste portfoolio ning lugesin kokku e-õppejõu koolitusprogrammi tunnistused. Teadsin, et neid on päris mitu, aga et neid on kogunenud juba tervelt 10, oli mulle endalegi üllatuseks. Hetkel on käsil õppevideote loomise kursus. Tänu kursustele olen saanud hulgaliselt nii teoreetilisi kui praktilisi uusi teadmisi. Kuna töötan informaatika õpetajana, siis saan neid tõepoolest igapäevaselt rakendada. Olen koostanud ja läbi viinud ise mitmeid e-kursusi, samuti loonud õpiobjekte. Kasutaksin võimalus tänada Tartu Ülikooli äärmiselt professionaalseid, abivalmeid ja lihtsalt toredaid haridustehnolooge Lehti Pilti, Triin Marandit ja Marju Piiri! Tänada tahan ka Anne Villemsit (Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor) ja Karin Ruuli (e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog), tänu kellele üldse e-õppe pisikusse nakatusin.

Tavaliselt on kursused olnud hästi asjalikud ja töised. Osalejad on ju inimesed, kes teavad aja väärtust. Paar aastat tagasi osalesin kur-

susel, millel osalejate vahel tekkis üsna tihe suhtlemine ka päris elus.

Oli mitmeid huvitavaid kokkusaamisi ning suhtleme siiani. Meelde on jäänud üks kursus WebCT-s, kui pooled osalejad registreerusid valele kursusele, sest avatud oli ka teine kursus, millel oli üsna sarnane nimi!

Uuendusi oleks vaja Küsisin koolitajatelt ja osalejatelt arvamust ka selle kohta, milliseid uuendusi nad e-õppejõu koolitusprogrammis vajalikuks peavad ning millised on nende ootused tulevikku vaadates.

Koolituste sisu ja vorm jäävad Tartu Ülikooli koolitajate hinnangul ilmselt põhiolemuselt samaks, kuid materjalid, ülesanded, arutlusteemad jms muutuvad rohkemal või vähemal määral igal kursusel. “Niipea, kui kusagil räägitakse mõnest uuest programmist, ideest või võimalusest e-õppes, tuleb see ka koheselt kursusel jutuks. Kursused ei ole kindlasti staatilised, neid tuleb täiendada ja uuendada pidevalt. Peaksime mõtlema ka sellele, et ehk on tulevikus võimalik e-õppejõu koolitusprogrammi raames õppejõududele välja pakkuda soovituslik koolituskursuste läbimise tee. Kursuste lõpetajad ootavad tihti soovitusi, milline võiks järgmine koolituskursus olla, mida tal tasub võtta.”

Samas Tallinna Ülikooli poolt nähakse peamise prioriteedina üldiselt uuenduste sisseviimist. Üksnes sama koolitusskeemiga jätkamine ei tundu nende arvates enam mõttekas. Näitena tõi Mart Laanpere välja, et võiks olla rohkem lühikursusi ja videoõpikuid iseõppijatele.

“Samuti vajaks eraldi “rätsepa”-koolitust (taylor-made training) need seltskonnad kes uusi terviklikke e-õppekavu ette valmistavad. Loodetavasti saadakse tööle ka mingi vahendi või meetodi kasutajate kogukonnad, kes siis ise omavahel üksteist õpetaksid (nt. Moodle, veebipõhise testimise või m-õppe rakendajate kogukonnad).”

Rääkides osalejatega selgus, et nemad näevad e-õppejõu koolitusprogrammis mitmeid perspektiive ja arengusuundi. Muuhulgas ka võimalust, et koolitusprogramm tervikuna saaks kunagi võrdsustatud näiteks magistriõppega. Õppijate selged ootused erinevate teemade osas (nt programmeerimine, õpidisain, e-õppe metoodikad, kujundusprogrammid jne) näitavad nende teadlikkust programmi sisust ja võimalusest. Osalejate peamine mure tulevikku vaadates on koolitusprogrammi jätkusuutlikkus. “Peaasi, et leiduks jätkuvalt inimesi, kes uusi suundi ja tehnikaid tunnevad ning neid edasi õpetada sooviksid.”

(Valdo Vokksepp)

E-kursused ja kvaliteet Lisaks koolitustele oleme järjest enam pööranud tähelepanu e-õppe kvaliteeditemaatikale. Alates 2004. aastast on saanud traditsiooniks igal aastal toimuv “aasta e-kursuse konkurss”, mille raames tunnustatakse tublimaid e-kursuste tegijaid ja läbiviijaid. Konkursi varjatud eesmärgiks on olnud üleskutse õpetajatele ja õppejõududele, kes

e-lõuna Tartu Ülikooli Avatud ülikooli keskuses

Mis on e-õppejõu koolitusprogramm?

Tegemist on e-Õppe Arenduskeskuse ning ülikoolide koostööst sündinud koolitusprogrammiga, mille eesmärgiks on pakkuda Eesti kõrg- ja kutsekoolides töötavatele õppejõududele ja õpetajatele teadmisi, oskusi ja kogemusi e-kursuste loomiseks ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamiseks õppetöös.

Koolitusprogrammi põhipartneriteks on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž, kes on ühtlasi olnud kursuste väljatöötajateks ja läbiviijateks.

E-õppejõu koolitusprogrammis on täna 20 erinevat e-kursust (kokku 33AP). 2008. aasta märtsikuu seisuga on osalenud koolitusprogrammi erinevatel kursustel kokku 2169 õpetajat, õppejõudu ja haridustehnoloogi.

Kõik koolitusprogrammi kuuluvad kursused on seotud haridustehnoloogiliste pädevuste süsteemiga, mida on võimalik kasutada enesehindamise vahendina koolitusprogrammi kursuste valimisel.

Lähitulevikus on eesmärgiks võetud ka haridustehnoloogiliste pädevuste testimissüsteemi väljatöötamine.

Lisainfo: http://e-uni.ee ’Koolitused ja seminarid’

võiksid enda e-kursusi ka teistele näidata ja oma kogemusi jagada.

Muuhulgas on see olnud hea võimalus saada lisaks õppijate tagasisidele hinnang ka e-õppe ekspertidelt, kes konkursile esitatud e-kursuste seast parimaid välja sõeluvad. Sügisest loodame alustada aasta e-kursuse konkursi kõrval ka parimate kursuste sildistamist “e-kursuse kvaliteedimärgiga”.

E-kursuste tegijatele toe pakkumiseks alustas 2007. aasta oktoobris tööd kvaliteeditöörühm. Kuigi töörühma esmaseks eesmärgiks oli 2006. aastal koostatud e-kursuse käsiraamatu täiendamine, on sellest tänaseks välja kasvanud midagi palju mahukamat. Hetkel keskendutakse juhendile, mis kirjeldab kvaliteetse e-kursuse kriteeriume ning jagab soovitusi e-kursuste tegijatele. Kaugemaks eesmärgiks on aga tervikliku veebipõhise lahenduse pakkumine, mis võimaldab selle kasutajal e-kursust hinnata ja võrrelda ning sealjuures testida ka enda e-õppealast taset, millele järgneb soovitus enda edaspidiseks e-õppealaseks arendamiseks. Terviklikku e-kursuste kvaliteedisüsteemi nähakse tulevikus strateegilise arengu tööriistana, mille alusel parandada e-õppe kursusi ja saavutada seeläbi paremaid tulemusi e-õppes.

Loodame kvaliteeditöörühma vahetulemustest rääkida ning neid teile tutvustada juba eeloleval sügisel.

e-kursuse “E-õppe kasutamine koolis” piknik

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5

Teistest ees Retsepte Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parimate e-kursuste autoritelt Mis tegi Sinu e-kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks?

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel?

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm?

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Küllap olid selleks kursuse loogiline ülesehitus, esteetiline kujundus ja õppematerjalide ning -meetodite mitmekesisus.

Kursus sisaldab videotunde, rühmatöid, testi ja praktilisi ülesandeid.

Olin enne juba e-kursuseid koostanud ja erilisi probleeme ei tekkinudki. Suureks abiks olid e-õppealased koolitused (E-õppe koolitusprogramm: http://e-uni.ee/index. php?main=204), millel õpitut kasutasin kursuse loomisel.

Tehnilistes küsimustes aitas mind Triin Marandi (Tartu Ülikooli haridustehnoloog), kellelt õppisin palju uut.

Mulle meeldib kursuse loomise protsess ja kompaktne lõpptulemus. Rõõmu teeb tudengite aktiivne osalemine kursusel ja positi ivne tagasiside.

Kursuse loomisel õppisin, et igasugused tööjuhendid peavad olema väga selged ja üheselt mõistetavad. Kasuks tuleb enda asetamine üliõpilase rolli ja eelnevalt mõne e-kursuse läbimine.

Kannatlikku meelt ja julget pealehakkamist!

Ise hindan kahte aspekti. Esiteks, kursus on interaktiivne - õppijad mitte ainult ei tööta läbi õppematerjali, vaid osalevad aktiivselt aruteludel ja rühmatöö tegemisel, samuti teiste tööde hindamisel.

Teiseks tugevuseks pean seda, et õppematerjal on esitatud mitmel erineval moel lisaks tekstidele on ka videoloeng ud n i ng telesaadete salvestused.

Takistusi oli vähe, kuna tehniline tugi Triin Marandi poolt oli äärmiselt tõhus. Kõige enam probleeme tekkis telesaadete vaadatavusega, mis aeglase võrguühenduse puhul kippus venima ning oli kohati hakitud.

Suur rõõm oli selle üle, kui aktiivsed olid õppurid temaatilistel foorumitel - seal ei tuginetud ainuüksi õppematerjalile, vaid kasutati kogemusi elust enesest, vaieldi ja põhjendati oma arvamusi. Nii innukat arvamuste vahetust õpitava temaatikaga seoses ei ole ma tavaseminaris kohanud.

Soovitan e-kursuse tegemisel panna palju energiat sellele, et kursus inspireeriks osalejaid ise õppima ja oma arvamust avaldama ning et õpitut saaks praktiliste harjutustega koheselt ka kinnistada. E-õppes on selleks piisavalt häid vahendeid.

Tundub, et teatud õppeained on e-põhise toe loomiseks eelisseisus. Näiteks sellised kursused, mis ka auditoorsetena toimuvad arvutiklassis või rakendavad arvuteid põhitöövahendina. Kursus “Simulatsioonimudelid loodusteadustes”, mis auditoorselt toimunuks arvutiklassis, osutus seetõttu väga sobivaks e-vormi alusmaterjaliks. Väljatöötatud e-kursuse teeb ilmselt eriliseks asjaolu, et põhiosa õppematerjalidest baseerub interaktiivsetel juhenditel – flash-animatsioonid, kõrge näitlikustava rolliga Powerpointi esitlused ja detailsed samm-sammulised eeskirjad arvutiprogrammide kasutamiseks. Kandev roll on ka õppeaine jaoks spetsiaalselt filmitud videoklippidel. Selline kursuse sisulise olemuse ja e-vormi teostusevaheline sünergia hakkaski ilmselt silma hindajatele.

Õnneliku juhusena tuli mul paari aasta eest koostada e-kursus õppeaines “Orgaaniline keemia”, mis tookord pälvis auditoorse ja e-õppe kombineerimise eripreemia. Siis esines probleeme hulganisti, alates tehnilist laadi pisitakistustest (e-õppe keskkond IVA oli siis alles lapsekingades) üliõpilaste teadmistekontrolli kesksete küsimusteni ja lõpetades sellega, et aine lihtsalt “mahtus” mitte just kõige paremini e-formaati. Nüüd aga sujus kõik plaanipäraselt ning eks varasem kogemuski oli juba varnast võtta. Võimalik, et olen tänaseks ettetulevate raskustega liialt ära harjunud ja ei oskagi neid sellisel kujul enam tähele panna.

Poole õppeaasta pealt järsku ava st ada, et si nu loodud e-kursus sobib suurepäraselt e-vormi, kohati ehk isegi paremini kui auditoorsesse, on muidugi tore. Paraku tekib suurim rõõm tehtud tööst alles siis, kui kursus juba lõppenud on, nii paar-kolm nädalat peale seda – siis, kui kokkuvõtteid tehes silma jääb, et peale sinu veel keegi nendel lehekülgedel ringi uitab, ehkki küll natuke teise eesmärgiga. Näha kursust toimimas ka peale selle ametlikku lõppu, on üks suurimaid rõõme, mis õppejõule osaks võib saada.

Ärge peljake e-väljakutseid, ka keerukaid probleeme on võimalik tegelikult üsna hõlpsasti lahendada – e-vormi saab ju teostada mitmel erineval moel.

Kaie Mägimets Tartu Ülikool “Kooli muusikaõpetuse didaktika II” Aasta e-kursus Socialia valdkonnas

Kai Saks Tartu Ülikool “Sissejuhatus gerontoloogiasse” Aasta e-kursus Medicina valdkonnas

Rando Tuvikene Tallinna Ülikool “Simulatsioonimudelid loodusteadustes” Aasta e-kursus Realia valdkonnas

6|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Mis tegi Sinu e-kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks?

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel?

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm?

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Tänane õppija vajab iseseisvust õppeprotsessi planeerimisel ja selle juhtimisel, sest ta oskab väärtustada aega. Orienteerumine uutes tehnoloogiates ja multimeedias kui õppeprotsessi rikastavas lisaväärtuses, samuti õpetatava ainevaldkonna suundumustes – see on edu tagatis ehk teisisõnu õpetaja õiged valikud kursuse koostamisel, õppesisu struktureerimisel ja teabe töötlemisel. Kogu õpetamine peab kulgema läbi üllatusliku avastuse, millele saavad kinnitust õppija meeled – silm ja kõrv ennekõike. Just see muudab kursuse enneolematult atraktiivseks.

Mingil hetkel tabad, et vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi veel ei oska. Rahvatarkuski käsib ja kohustab, et kes tahab teist õpetada, see peab ise õpetatud olema. Olin usin e-lõunal osaleja, kus sammhaaval joonistus välja mudel, kuidas nähtut-kogetut rakendada.

Selgeks on veel mõtlemata, kas suhtluse viimine keskkonda on erialase suhtluspädevuse kujundamise eesmärke silmas pidades põhjendatud. Ekslikuks osutus arvamus, et mina mõtlen sisu välja, küll haridustehnoloog selle vormi valab. Kursuse koostajana tuli läbi mängida kogu e-stsenaarium, et näha kursuse sisulisi, vormilisi ja tehnilisi ebakohti. Seega paratamatu sinasõprus arvutiga, mille rakendusvõimalused suudavad alati üllatada, vahel ka vihastada, ent on tunnetatud paratamatus tänases ja homses maailmas.

Harjutuste piiratud võimalused HotPotatoes`e programmi kasutamisel kahandasid mõneti kursuse kavandatud kvaliteeti, kuid sellest hoolimata teenis kursus püstitatud eesmärke.

E-õpe on uus mõtteviis, uus tase, uus lähenemine õppijale ja õppeprotsessile tervikuna. Õppija vaatenurgast on see suurepärane võimalus oma tegevust just talle sobivas tempos juhtida, oma teadmisi eksimust häbenemata kinnistada, end enesetestide kordussooritusel lõpmatu arv kordi uuesti tõestada. Kursus tõstab õppija vastutust ja teadlikkust. Õppija mõistab, et katse-eksituse meetod lõputestis ei tööta ja et alustada tuleb ikka algusest ja et iga järgnev infoblokk on loogiline osa tervikust, mille vahelejätmine takistab edasiliikumist, tekitades lünga mitte ainult keeles kui väljendusvahendis, vaid ka erialases mõtlemises. Õpetaja jaoks tähendab see suurte paberivirnade kadumist, loovat sidet õppijaga, kes on õppematerjali parim ekspert. Üliõpilaste kõrge hinnang kursusele kinnitab, et valitud metoodika õigustas end ja see rõõmustab, kohe tõeliselt.

Kas valmib ka e-õpik? Elame, näeme.

Mitte kõik õpetajad-koolitajad ei ole veel valmis uut mõtteviisi omaks võtma. Õppevormide paljususe tingimustes on õppijal erinevad valikud, mille otstarbekus sõltub õpieesmärgist ja õppija tüübist. Kindlasti ei tasuks e-õpet üle tähtsustada, kuid samas ka alahinnata. Maailma sisenemine üksnes auditooriumiukse kaudu on selgelt ajale jalgu jäämine. Tark õpetaja teeb tarku valikuid. Need sünnivad elust enesest. Julgustagu kolleegide edusammud, sest aeg ja tudengid sunnivad niikuinii takka.

Tegemist on teaduspõhise insenerikursusega – kõike, mida sellel kursusel õpetan, kasutan ka oma igapäevases teadustöös ja uute tehniliste lahenduste väljatöötamisel.

Sp et si i f i l i se te m a at i k a tõttu ei saa selle kursuse kuulajaskond kunagi väga suur olema. Seniseks praktikaks oli kursuse lugemine ainult kord kahe aasta jook sul. Nüüd, täies mahus e-kursusena saab tudeng kuulata seda kursust suvalisel semestril ja sellega ei kaasne mulle kui õppejõule nimetamisväärset lisakoormust. Ehk siis teisisõnu – laiendades e-õpet väikese kuulajaskonnaga nišikursustele saame oluliselt mitmekesistada meie ülikoolides pakutavat haridust ilma reaalsete töötegijate õlule ülemäärast töökoormust panemata.

Arvutiga tööalaselt väga tihedalt kokkupuutuva inimesena polnud tehnilise teostuse juures midagi ületamatut. Küll aga oli igati abiks haridustehnoloogide Triin Marandi ja Lehti Pilt (Tartu Ülikooli haridustehnoloogid) poolt pakutav tugi e-kursus(t)e pedagoogilise ülesehituse osas.

Asi, mis veel tänagi mulle peavalu valmistab, on kursuse tähtaegade määramine. Kolleegidel on selles küsimuses diametraalselt vastandlikud arvamused alates rangest reglementeerimisest kuni tähtaegade täieliku puudumiseni. Ja tundub, et mingis osas on mõlemas äärmuses omajagu tõtt. Nii et siin valiku tegemine oli ja on seda tänaseni minu jaoks kõige raskem asi selle kursuse kokkupanemisel.

Suurimat töörõõmu tundsin möödunud sügisel, kui ühe sellel kursusel käsitletud teema põhjal teadusartiklit kirjutasime. Pidin modelleerima plasmatombu tekkega kaasnevat mahtuvuse muutumist katseseadmes. Sain modelleerimistulemused kätte, aga kolleegid polnud rehkendusega rahul.

Vaidlus päädis, nagu eksperimentaatoritele kohane, fooliumist mudeli ehitamisega. Ja kui siis otseselt mõõdetud mahtuvus langes ideaalselt kokku minu mudeli poolt ennustatuga, oli mul ütlemata hea ja uhke tunne!

Samaväärset positiivset emotsiooni pakkus see, kui varem e-õpet mittekasutanud tudengid kursuse lõpus tunnistasid, et niimoodi (100% e-õppena) saab seda ainet õppida küll.

Soovitan kõigil kolleegidel e-õppega tutvust teha. Ja kui esmane ülevaade on juba olemas, siis kindlasti ka oma kursus(t)ele e-tugi teha. Ilma selleta täna enam ei saa, isegi kui tahaks.

Teine soovitus käib tööriistade kohta. Ärge kõhelge kui on vaja endale ülemuse käest (veidi) raha maksvaid professionaali tööriistu (programme) välja kaubelda. Eriti veel siis kui need võimaldavad vabavaralistest tööriistadest väiksema ajakuluga teha kvaliteetsemat ja tudengi arvutis endiselt vabalt (maksulist tarkvara nõudmata) avanevat õppematerjali. Juba tänase Eesti keskmise palga juures tähendab iga kokkuhoitud tööpäev teie tööandja jaoks ca kolmveerand tuhandet krooni reaalset raha. Teie aga pääsete aasta paari pärast asja uuesti tegemisest, kui nõudmised materjali kvaliteedile tõusnud on.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Eve Raeste Tartu Ülikool “Meditsiinialane eesti keel I” Aasta e-kursus Humaniora valdkonnas

Toomas Plank Tartu Ülikool “Elektriväljade numbriline modelleerimine” Aasta e-kursus inseneri ainete valdkonnas

|7

E- ÕPPE PERS O ON

“Teen seda kõike enda rõõmuks!”

■ Intervjueeris ja toimetas Marit Dremljuga ■ Pildid Andres Lahe erakogust

“Kindlasti on tal õigus, kui ta ikka ja jälle käsib ehitusteaduskonna üliõpilastel endale kooliteel korrutada, et ehitajad on tublid. See on selleks, et tema meid kiitma ei peaks - muidu rikub veel ära. Parem on, kui me seda ise teeme ja endal meeles hoiame. Ta on minu arvates üks elurõõmsamaid ja avatumaid õppejõude ja mul on hea meel, et ma temaga tuttavaks sain.” Selliselt iseloomustab Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TTÜ) tudeng Els-Hedvig Kuusmik emeriitprofessor Andres Lahet, kes tähistas äsja enda 70ndat sünnipäeva.

Hoolimata sellest, et oleme küsimused ette valmistanud ja paberile pannud, ei olnud neil meievahelises vestluses erilist tähtsust. Intervjuu käigus jalutasid professori mõtted mööda radasid, mida keegi juba aastakümneid pole tallanud ja esitatud küsimused vajusid meenutuste käigus tasapisi unustusehõlma.

Mõtlesin, et lähen tehnikumi raadioasjandust õppima. Paberid viisin kehakultuuri.

Asi oli niimoodi, et mu isa oli jonnipunn ja kolhoosi ei läinud – läks hoopis hommikuti metsast heina tooma. Tahtsin kaasa minna.

Selleks, et mind mitte kaasa võtta, anti ikka jälle mingisugune ülesanne lahendada. Vahel kui ilm oli külm, siis püüti veel mingi tõmbenumbriga teha… Need ülesanded olid kogu aeg matemaatikas. Isa ütles ikka: “Mis sa loed seda raamatut, lahenda parem ülesanne ära.”

See oli kuskil peale 7. klassi kui mõtlesin, et lähen tehnikumi raadioasjandust õppima.

Küsimus on selles, kas sellel momendil, kui on raske, on vaja pillid kotti panna ja ära minna. See moment läheb üle ja pärast on rõõmu rohkem.

Mul oli üks raadio käsiraamat … Isa ütles aga: “Sa jõuad sinna minna küll – lõpeta ennem keskkool ära.” Ma lõpetasin keskkooli Loksal.

Viimastes klassides hakkasin ma jooksutrenni tegema. Läksin Loksat koolinoorte võistlustele esindama. Oma jooksu võitsin ma ära, kokkuvõttes jäin kolmandaks. Peale seda tuldi rääkima, et ma tuleksin kehakultuuri.

Ma läksingi siis ja viisin kehakultuuri paberid sisse. Ja niimoodi siis Andrese elu läks…

8|

Meisterjooksjast tantsijaks Ma jooksin 1500, 3000 ja 5000 meetrit. Kui oled kõvasti juba jooksnud, siis tuleb ikka see tunne, et raske on. Ei tahaks enam. Sellist mõtet, et astuks kõrvale, ei tule. Paljud on seda öelnud. Kui jõuad kohtunikuni ning ringikohtunik hüüab, et 8 ringi veel on vaja jalgpalliväljakut kruttida, siis on küll selline tunne, et jookse kõrvale või kuku kokku.

Jooksed ära ja ei ole väga vigagi. Eks neid momente tekib alati, kus on raske. Küsimus on selles, kas sellel momendil, kui on raske, on vaja pillid kotti panna ja ära minna. See moment läheb üle ja pärast on rõõmu rohkem.

Tulin esimesel kursusel 4*1500 meetri jooksus Eesti meistriks. Seejärel antigi selline koormus peale, et ma jäärajal jooksin koguaeg neid 400 meetrit. Ükskord jooksin mööda Tallinna maanteed välja ja hakkas lund sadama. Sel ajal olid õhukesed tennised ja õhukesed dressipüksid ümber põlve.

Järgmine hommik oli põlv nii jäme, et ei läinud püksisäärest sissegi… Ja edaspidi oligi nii, et kui jooksin, siis oli valu sees.

Kolmandal kursusel sain ma kuskilt kollatõve. Olin mõnda aega haiglas ja oli selge, et mingit füüsilist suurt koormust enam vastu ei pea. See olnuks tervise tapmine.

Siis mul tuli mõte, et lähen õpin tantsimist. Mulle anti üks näitsik partneriks ja siis 3-4 korda nädalas olid treeningud. Poolaasta lõpus olid võistlused ja tulime C klassis 3. kohale! Sel ajal oli kõik muidugi algusjärgus. Kui täna peotantsu vaatad, on kõik hoopis teine. Nii on see e-õppega ka, et täna teed, aga aasta-paari pärast ei ole sellest

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

enam midagi - vähemal üks punkt on maha pandud. Iga uus tulija peab tegema vähemalt sama hästi…

Nii on see e-õppega ka, et täna teed, aga aasta-paari pärast ei ole sellest enam midagi - vähemal üks punkt on maha pandud. Iga uus tulija peab tegema vähemalt sama hästi…

Siis oli programm paberirulli peal terve toa pikkune...

Seejärel ma tulin TTÜ-sse. Tegin ehitusinseneri erialale sisseastumiseksamid ja hakkasin siin õppima. Pidime päeval käima tööl ja õhtul koolis. Erakorteritesse kirjutati samuti ainult töölisi sisse. Sain sõjakomissariaadi kaudu ehitusele tööle – olin poolteist aastat seal müüriladuja, krohvija.

Tudengipõlves ma abiellusin. Kuna raha oli tarvis, siis jäin TTÜ instituuti poole kohaga laborandiks. Pärast lõpetamist küsiti, kas tahan jääda TTÜ juurde tööle.

Peale lõpetamist läksin Leningradi kaugõppesse matemaatikat õppima. Lugesin õhtulehest, et inseneridele avatakse kaugõppes kolmeaastane kursus, kus saab ennast täiendada ning matemaatika kõrghariduse.

Harjutasin vene keele etteütlust, tegin sisseastumiseksamid ja hakkasin Leningradis käima. Aasta või kaks pärast lõpetamist otsiti küberneetika instituuti aspiranti. Kandidaaditöö koostamine, programmi tegemine, oli

E- ÕPPE PERS O ON

seal päris paras töö. Siis oli programm paberirulli peal terve toa pikkune... Tihti oli niimoodi, et tegid alguses õigesti ning kui arvasid, et midagi sai valesti, siis viskasid terve paberi ära. Sageli oli näha, et hoovis, kus oli prügikonteiner, otsisid mitmed mehed oma äravisatud pabereid. Sellest ajast saati ikka

Sageli oli näha, et hoovis, kus oli prügikonteiner, otsisid mitmed mehed oma äravisatud pabereid. Sellest ajast saati ikka ei raatsi ühtegi paberit ära visata.

Kõik jätad alles – mine muidu jälle sinna prügikorvi otsima. ei raatsi ühtegi paberit ära visata. Kõik jätad alles – mine muidu jälle sinna prügikorvi otsima. Nii see läks – tegin küberneetika instituudis enda kandidaaditöö ära.

Ja siis tuli see aeg, kus öeldi, et arvutuskeskuses on personaalarvutid. Ühes toas oli üks või kaks arvutit ja seda kasutasid automaatikakateeder, meie kateeder ja veel üks.

Igale kateedrile oli antud tund-poolteist aega.

Kui seal noored mehed viiekesi ühe arvuti taga olid, mõtlesin kohe, et ei lähe mina sinna torkima. Ma ei saa ühe päevagagi midagi tehtud, mis ma seal ikka teen.

90ndatel aastatel, kui ehitusettevõtetel oli palju raha ja toetati ka haridust, siis käisime

Minu abikaasal on täiesti mõistev suhtumine sellesse, mida ma teen. Vanasti hakkasin hommikul vara pihta ja lõpetasin hilja õhtul.

Andres Lahe Sünniaeg 30.03.1938 Töökoht TTÜ mehaanikainstituut erakorraline dotsent, emeriitprofessor Haridus Tallinna Tehnikaülikool, tööstusja tsiviilehituse inseneri diplom (1964)

mööda ettevõtteid ja korjasime raha, et osta 386. Siis kutsuti meid välja ja küsiti, et mis ülesanded teil sellised on, et te ostate 386.

See on poole kallim - te saate selle raha eest kaks 286, mille kõvaketas oli 20MB. Mina jäin oma juurde.

Minu abikaasal on täiesti mõistev suhtumine sellesse, mida ma teen. Vanasti hakkasin hommikul vara pihta ja lõpetasin hilja õhtul. Sel ajal oli see pusimine täitsa põnev.

See, kui kõik ilusti töötab, annab ikka hea enesetunde. Teen seda kõike enda rõõmuks.

Kuidas minust õppejõud sai?

Tegin Küberneetika Instituudis enda teadustööd. Kui midagi teen, siis täie hingega. Mul olid aga tervisega probleemid. Läksin arsti juurde ja mult küsiti, et kus te olnud olete.

Teil oli infarkt. Mina ütlesin, et “ahah, ma lähen siis koju.” Olin siis 35. aastane. Peale seda jäin 10 kuuks sinisele lehele. Lõpuks käisin ka Tartus konsultatsioonis – seal öeldi, et ei olnud infarkti. Tallinnas öeldi, et oli. Jätsin suitsetamise maha ja hakkasin tasapisi trenni tegema. Peagi tegin juba iga päev ning aastas jäi vaid kolm päeva vahele, kui ma midagi ei teinud. Ja siis kutsuti mind TIPi õppejõudude suusavõistkonda maratoni sõitma. Mõtlesin, et kui ma lõpuni tulen, siis on Tartu arstidel

Olulisemad faktid Andrese eluloost 1956 Üleliiduline koolinoorte spartakiaad Moskvas. Ball Kremlis.

1956 Eesti meister 4x1500 m jooksus (A. Lahe. H. Mäesalu, P. Lõoke, A. Pisuke) 1971 Abiellumine. Minu pulmad 1976 Osavõtt Keila suusamaratonist 2007 “Ehitusmehaanika I ja II” valiti Aasta e-kursus 2006 tiitli saajaks 2008 valiti TTÜ ehitusteaduskonna parimaks õppejõuks

õigus ja kui rajale jään, siis Tallinna omadel.

Tulin lõpuni ikka ära ja siis jäingi TIPi õppejõuks. Enam ma sellist maratoni ei ole proovinud… Järgmisel aastal saab 50 aastat Tehnikaülikoolis töötatud.

Kogu aeg on midagi natuke tegemata, ent sellega harjub ka pikapeale ära Ametiühingud keelavad ju ületunde teha!

Aga ma mäletan, kui ma mingeid programme tegin, istusin oma toas ja mõtlesin, et ei tea, mis see kell juba on. Vaatasin, et kedagi enam ei ole, kuhu nad kõik läinud on? Siis vaatasin kella ja kell oli üks läbi. Ma elasin Õismäel,

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|9

E- ÕPPE PERS O ON

ÕPPIJAD ANDRESEST Els-Hedvig Kuusmik Andres Lahe nimega seostub mul eelkõige arvutiprogrammide kasutamine ja õppimise kaasajastamine, et nii tudengite kui ka õppejõu elu mugavamaks ja õppetööd tõhusamaks muuta. Teised õppejõud võiksid temalt eeskuju võtta just õppimise ja arvuti kasutamise efektiivse ühendamise osas. Nii saab ära kasutada kõige kaasaegsemaid võimalusi.

Samuti suudab ta luua hea kontakti üliõpilastega: vastab alati küsimustele, tunneb huvi oma õpilaste käekäigu vastu (vähemalt tublide õpilaste kohe kindlasti). Ning tema tunnid ja loengud ei ole tuimad, alati on mõningad naljad nendes lausa iseenesestmõistetavaks osaks.

poole üheni käis ainult buss. Läksin õue, lund oli sadanud, kahvasin paksus pehmes lumes kodupoole. Nii kauaks ei tohiks küll tööle jääda. Siiani on meeles... Ajataju kaob ära millegipärast.

Stuttgardis oli arvutuskeskuses tudengi jaoks tehtud nii, et kell kümme jooksis kõigil ekraanilt kiri läbi, et kell on nii palju, aeg oleks koju minna. Keegi arvutit välja ei lülitanud, aga tuletati meelde vahepeal jälle.

Ma ei jõua oma soove kaheksatunnise tööpäeva jooksul ära täita! Kogu aeg on midagi natuke tegemata – ent sellega harjub ka pikapeale ära. Kõige tähtsam on, et peaks prioriteedid paika panema – mida ei anna enam viivitada ning millega on veel veidi aega. Ma kipun ennast ülehindama. Plaan on suurem, kui jõuan.

Ma kipun ennast ülehindama. Plaan on suurem, kui jõuan.

50 aastat Tallinna Tehnikaülikoolis.

Rutiin?

Ma pean ütlema, et õppejõu amet on selles, et loed küll sama õppeainet, aga kunagi ei ole järgmine aasta sama – tudengid on teised. Ma ei tea, kas see on kliimamuutusest või tähtede seisust, aga üks aasta jagavad rühmas kõik üllatavalt hästi. Teisel aastal on nagu vitsaga löödult kõik ühtemoodi – seletad ja seletad ja tüdined ära. Ma ei tea, millest see asi on. On see rühmamentaliteet? Alati on muidugi need, kes on head, nendest ei räägita palju. Lust – ta haarab lennult, juba teab ja teeb. Ja teisele räägid kümme korda ja ta ikka aru ei saa. Vaatad, et kas tohibki enda aega selle peale raisata. On üks ilus näide kaugõppest: kas te ei ütleks, mis valemiga ma siinust saaksin arvutada? Mismoodi küll seda peaks arvutama? Ma võiks ju õpetada, aga siis ma ei jõua teisi õpetada. Pean jätma tema abistamise viimaseks ja aitama ikka neid, kes on

10 |

Jürgen Klooren Andres Lahega seostub ennekõike tema tohutult suur entusiasm, mida iga temaga kokku puutuv tudeng juba kaugelt märgata võib. Tema pühendumus ehitusmehaanika õpetamise arendamiseks ja saavutused aine kaasajastamises on märkimisväärsed. Samuti on lausa imetlusvääne see, kuidas 70. aastaselt on võimalik nii hästi olla kursis kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega ja neid suurepäraselt enda ning tudengite huvides ära kasutada. Nii mõnigi teine õppejõud, kellega ülikooliõpingute ajal kokku puutunud olen, võiks siinkohal kõvasti tema poolt kasutatavatest meetoditest õppida.

Kindlasti ei saa unustada ka Andres Lahe tsitaate: “Kui ta tuleb, siis joosta ka jõua...”, teraskonstruktsioonidest on vaid üks paljudest.

esimeste hulgas. Prioriteet peab olema neil, kes on eesotsas ja tahavad teha. Aga kõik on ilusti hakkama saanud.

Huvitav on Kui tööl on tulemus, siis on hea. Kui ma vanasti kehakultuuris õppisin, siis mulle jäid meelde poksijad. Poksijad kurtsid, et kui nad poksiringis on, siis ei väsita ära mitte see löök, mis pihta läks, vaid see, mis täie jõuga mööda löödi. Töö juures on ka, et kui sa midagi teed täiesti mööda ja higistad selle juures, siis see tapab ära. Aga kui sa näed, et selle töö tegemisel mingi tulemus on, siis see tulemus iseenesest annab rahulduse ja sa ei väsi nii ära.

Kui sa teed mõttetut tööd... Olen tudengitele öelnud, et kõige rohkem tapab ära tegemata töö. Tehke kiiresti ära, siis ei pea vabal ajal mõtlema, et mis ma teen. Puhkad!

Mu vanem poeg küsis, kui ta kuuendas klassis käis: “Isa, kas sa oled ka paadunud pedagoog?” Ma küsisin, et missugune paadunud pedagoog on. Ta ütles: “No see, kes kunagi ei eksi. Kes ütleb, et see on niimoodi ja teist vastust sellele küsimusele ei ole.” Nüüd ma olen ise vahel mõelnud, et kas ma juba olen paadunud pedagoog või ei ole. Ma vist veel ei ole.

Ma mäletan, et kui Tartus õppisin, siis istusime partei ajalooeksamiks ettevalmistamise ruumis. Mina ei kirjutanud maha. Vanamutt prillidega ütles: “Te kirjutasite maha!”.

Mina ütlesin, et ei kirjutanud. “Ärge vaielge!

Ma teilt enam rohkem ei küsi. Tulete ülehomme uuesti.” Läksin koju ja vaatasin, kas ma seda piletit ikka oskasin. Lugesin läbi ja valmistasin kõik ilusti ette. Lähen ülehomme

Poksijad kurtsid, et kui nad poksiringis on, siis ei väsita ära mitte see löök, mis pihta läks, vaid see, mis täie jõuga mööda löödi.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

uuesti ja võtan pileti – täpselt sama pilet! Vastan ära ning ta ütleb: “Ma teile üle kolme ei pane, sest te kirjutasite maha.”. Olin terve semestri ilma stipendiumita. Käisin jaamas vaguneid laadimas…

Mina küll ei tahaks, et ma ühtegi tudengit karistaksin niimoodi, et väidan, et ta on teinud, kuid tegelikult ei ole. Olen selle omal nahal üle elanud.

... ma olen ise vahel mõelnud, et kas ma juba olen paadunud pedagoog või ei ole. Ma vist veel ei ole.

Tegevusetuse üle ma ei kurda Mõned aastad tagasi, kui suvilasse elama ruttasin, tahtsin seal Hercule Poirot’d vaadata. Ei saanud. Helistasin antennifi rmasse ja nemad ütlesid, et seal on leviauk, me oleme seal kandis käinud ja sinna ei tule. Hakkasin siis uurima, missugust antenni ja võimendit vaja on. Ja ma vaatasin Poirot’d – lõpuks tuli täitsa ilusasti. Siis ma panin endale satelliidi – mina reguleerisin antenni ja abikaasa luges protsente, kui kvaliteetne pilt on. Nüüd jändasin digiboksiga ... Nikerdamine on sattunud minu huviorbiiti. Selles valdkonnas olen ma susinud ja vaadanud.

Suvilas on ka tarvis natuke kõpitseda. Mul on seal sõber. Tal on palju tõuge – nimeks panin Murry. Ta on isekas, aga kui tal midagi tarvis on, siis saab kõigest aru. Tegevusetuse üle ma ei kurda.

E-õpe on eelkõige kaasaegse infotehnoloogia kasutamine õppetöös Ma vaatasin, et tudengitel on konspekte tarvis. Hakkasin neid tegema. Seejärel tulid slaidide asjad ja html.

Lisaks, tudeng lahendab käsitsi ülesande ning seejärel on vaja seda kontrollida. Tudengil endal vaja kontrollida ja ka minul. Kui on

üle 200 tudengi, siis nad lahendavad seda da mit mitu t u päeva. päeva Aga kas neil kõik arvutustest on õiged? Arvuti annab võimaluse vigu vähendada.

See on rohkem kaasaegse infotehnoloogia kasutamine õpetuses.

Sellega on ikka nii, et kui inimesed näevad, siis nii mõnedki hakkavad kasutama. Nii see tuleb. Sealt tagasiteed ei ole! Millised vahendid on tudengitel ja millised on õppejõul ning kuidas nad oskavad neid kasutada… Kui vahendeid ei ole, siis ei aita see õpetamisel, ent kui vahendid on olemas ja ei osata neid kasutada, siis on küll kurb. Õppejõududel peab olema teine kirjaoskus – arvuti kasutamise oskus.

Praegu on riistvara ja tarkvara nii kaugel, et seda saab kasutada – kõik on inimeses kinni.

Ma pean tänama endist rektorit Andres Keevallikut ja tänast rektorit Peep Sürjet. Ma läksin nende juurde, et näidata, mis ma olen teinud ja seejärel raha küsida. Ma tahtsin näidata, et ma teen ja tahan edasi teha. Olen saanud enda riistvara raha kõik rektorite käest. Nemad on minu projekti “Ehitusmehaanika kaasajastamine” toetanud.

Õppejõududel peab olema teine kirjaoskus – arvuti kasutamise oskus. Praegu on riistvara ja tarkvara nii kaugel, et seda saab kasutada – kõik on inimeses kinni.

Minule meeldib käesolev ajastu Varem ei saanud arvutil kergekäeliselt klõpsida. Kui programmi rulli lahti lükkasin tuli seda põhjalikult uurida, sest töö sai arvutist kätte järgmisel päeval. Palju tuli käsitsi arvutada – võtta integraale. Selles käsitsi arvutamises ja praeguses arvuti klõpsimises on nii head kui halba. Arvutit klõpsides jääb vähem aega mõtlemisele.

Tegevus on olnud huvitav! Sporti sai tehtud võib-olla ainult liiga innukalt, ülepingutatult.

Kui mina oleksin haridusminister Üks asi on see, et haridus oleks kohustuslik ja oleks karistus, kui inimene ei õpi. Kui kirjaoskamatuid hakkab tekkima, siis on ikka täitsa jama. Ikka selle poole peaks püüdma, et kõik saaksid korraliku hariduse. Haridus ei tohi minna kommertsiks. Kõik peaks pingutama, et anda rahvale haridus.

Teine asi on kehaline kasvatus. Inimene peab tegelema kehalise kasvatusega - see peaks olema kohustuslik. Ei tohiks olla nii, et kui ma ei taha, siis ma ei liiguta. See peaks kasvama iseenesest mõistetavaks.

KOLLEEGID ANDRESEST Raido Puust TTÜ mehaanikainstituut Olen Andres Lahega koos töötanud alates aastast 2004. Kahtlemata seostub temaga e-õpe! Samas ka suur tahe teha midagi jäävat, mis on kõigile kättesaadav. Olen temalt mõistagi palju kasulikku õppinud. Ja jätkuvalt õpin.

Enamjaolt puudutab see vabavaralise tarkvaraga seonduvat.

Kolleeg Peeter Tikerpe kirjutas 70. aasta juubeli puhul Andres Lahe elust luuletuse.

Täna on tähtis päev.

Andresel nüüd 70 käes.

Loksa kandis sündis ja karjas käis Keskkooligi seal läbi sai.

Sõitis Tartu, arst temast saab, kuid Ei meeldinud talle traumad Ega laiba lõhn, sealt ta ruttu põgenes.

Pealinna tuli õpib ehitajaks Olgugi, et käed küll mördiseks saab.

Aasta oli siis kuuskümmend neli Kui noor insener TPI-st tuli.

Hiljem end täiendas siin ja seal Kuni doktorikraad oli laua peal. Õpetamist alustas A-st ja B-st aga Professori tool paistis kaugustes.

Nüüd ta Meh-is parim õppejõud

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Seda on tunnustanud teaduskond Selle kohta rektorilt aukirjagi saanud.

Ta on meil suur arvuti fänn Ei tea ainult kumb-kummast üle on.

Elukohalt Andres on maamees Kodus teda ootamas naine ja sõber Murry ees.

Murry valvab alati väravas seni Kuni Andres on kodu tee.

Andres meil palju oskab ja teab, Kuid on tal ka väikesed vead.

Puhkusest ta eriti lugu ei pea Ja see talle veidi tuska teeb, et pole ära õppinud sõbra keelt.

Täna Sulle tervist ja jõudu soovime.

Eks õnn ole juba see, et Sinu eas harva pead viibima arstide seas.

| 11

Probleemide lahendamine viib koostööle – väljakutsed ja proovikivid rakendusüksuse “mätta otsast” ■ Katri Targama SA Innove Struktuuritoetuse üksuse juhataja

Alates Euroopa Liiduga (EL) liitumisest on Eestil olnud võimalik saada toetust EL struktuurifondidest, et edendada valdkondi, mida me oluliseks peame. Toetuse jaotamine on toimunud Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 (RAK) alusel ning oleme jõudnud ka järgmisesse perioodi 2007-2013, mida rakendatakse erinevate rakenduskavade abil, kus nii rahalisi vahendeid kui ka võimalusi on eelnevast perioodist oluliselt rohkem.

Praegu, tagasi vaadates pea nelja-aastasele kogemusele, võib öelda, et nii projektide koostajad/rakendajad kui ka toetuse andmist korraldavad rakendusüksused on rikkamad nii oskuste, teadmiste kui ka kogemuste võrra, mis toetavad projektide edukat rakendamist. Samuti on kasvanud usaldus osapoolte vahel.

Käesolevas artiklis teen lühikese tagasivaate Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud RAK meetme 1.1 “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” ning räägin põgusalt väljakutsetest ja proovikividest. Vaatan sellele rakendusüksuse “mätta otsast” ning teen mõningaid üldistusi, mis võiksid tulevastele projektimeeskondadele abiks olla.

Lühiülevaade RAK meetmest 1.1 RAK meetme 1.1. eesmärgiks on inimressursi arendamine ja konkurentsivõime suurendamine tööturul haridus- ja koolitussüsteemi täiustamise, elukestvaks õppeks vajaliku keskkonna loomise ning koolituse pakkumise kaudu. Euroopa Sotsiaalfondis (ESF) vahendeid on selleks eraldatud 554 646 998 krooni ulatuses.

Vahendite kasutamiseks korraldati kokku viis kõigile potentsiaalsetele rakendajatele suunatud taotlusvooru ning üks ministeeriumitele suunatud taotlusvoor. Kokku esitati 477 projektitaotlust summas 94 444 128 kr, millest rahastati 201 projekti, toetusotsustega on kaetud kogu võimaldatav ESF toetus.

Meetme rakendusüksus on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove.

Peamised probleemid ja lahendused projektide koostamisel ning rakendamisel Probleemide tekkimise põhiallikaks võib pidada asjaolu, et erinevatel osapooltel – projekti taotlejatel/rakendaja ja rahastajal on projektide suhtes erinevad ootused.

Rahastaja, rakendusüksuse näol, kellele on antud nii otsustaja, administreerija kui ka kontrollija roll, ootab toetuse saajalt tulemusi, täpset tegevuste ja rahaliste vahendite planeerimist, plaanide järgimist, reeglitest kinnipidamist ning kontrollimiseks vajalike dokumentide olemasolu.

Projekti taotleja/rakendaja ootab rahastajalt tulemuslikkuse hindamise kriteeriumeid, selgeid reegleid ja ajakava taotlemiseks ja aruandluseks ning õigusraamistikku ja üheselt mõistetavaid reegleid projekti elluviimiseks ning selle dokumenteerimiseks.

Tulemuste määratlemisega meetmes 1.1. märkimisväärseid probleeme pole esinenud, mis näitab seda, et projektide rakendajad on need enda jaoks hästi läbi mõelnud ning need ühilduvad ka rahastaja eesmärkide täitmisega.

12 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Avatud süsteemi mõjud Kõige keerulisem on lugu aga planeerimise ja rakendamisega – projektitegevused ei toimu ju suletud süsteemis, ümbritsev mõjutab projekti olulisel määral ning aasta või kaks tagasi kavandatu ei pruugi kattuda reaalsete hetkevajadusega, ammugi ei pruugi ajakava vastavuses olla tegeliku rakendamisega. Seetõttu on rakendajad sageli pidanud taotlema projektimuudatuste kinnitamist rakendusüksuse poolt.

Lihtsam on olnud neil rakendajatel, kes on projekti selgelt läbimõelnud ja sõnastanud: (1)probleemi olemuse mida lahendatakse; (2) kuhu projekti tulemusena soovitakse jõuda; (3) mida, kuidas ja kellega koos tegema hakatakse. Lisaks on edu võtmeks projektimeeskonna hea koostöö ning see, kui projektijuht omab jooksvalt ülevaade tegevuskava täitmisest, mis omakorda võimaldab rakendusüksust projekti muudatustest jooksvalt informeerida ning vajadusel ka toetusotsuse muutmist taotleda.

Tahan toonitada, et projekti muutmine selle tõttu, et plaanid ja reaalne tegevuskava ei kattu, pole mitte viletsa planeerimise tulemus, vaid avatud keskkonnas tegutsemise paratamatus. Seega ei näe rakendusüksus projekti muutmise taotluses midagi “kriminaalset” vaid eelkõige seda, et projekti rakendajale on oluline parimal ja asjakohas viisil probleemi lahendamine ja tulemuste saavutamine.

Lähtudes olemasolevast kogemusest on ka Innovel, kui rakendusüksusel, kavas analüüsida varasemast paindlikema projektide rakendusskeemide võimalusi ja nende kasutuselevõttu.

Kaalukauss rakendaja ja rahastaja ootuste vahel Teine suurem probleem on rakendusüksuse kui kontrollija ja projektirakendaja erinevad ootused ja vajadused väljamaksete tegemisel.

Projekti rakendaja ootuseks on tehtud kulude kiire tagasi saamine ja rahastajapoolne ootus on projektitegevuste korrektne dokumenteerimine. Esialgu ei osanud ilmselt kumbki pool arvata, kui palju ja millise koormuse see töö endaga kaasa toob. Seega oli mõlema poole planeerimine töö mahukuse ja vajalike teadmiste/oskuste osas ebatäpne, ja tõttöelda – neli aastat tagasi polnud vastava kogemusega inimesi ka kusagilt võtta. Samm-sammult on projektide rakendajad väljamaksetaotlusi järjest korrektsemalt koostama hakanud ning väga oluliseks on saanud koostöö oma organisatsiooni raamatupidajatega ning nende projektidesse kaasamine. Kvaliteedi ja oskuste kasv on kaasa toonud ka projektide rakendajate ja rakendusüksusevahelise usalduse suurenemise. Suuresti tänu sellele on Innove väljatöötanud unikaalse ja innovatiivse, juhuvalimil põhineva väljamaksete vähendatud mahus menetlemise meetodi, mis võimaldab ühelt poolt kiiret kulude välja maksmist, teiselt poolt aga tagab tõhusa eksimuste ja vigade avastamise. Meetodi vastu on huvi tundnud paljud teised rakendusüksused Eestis ja mujal ka mujal Baltikumis.

Kokkuvõttes võib öelda, et esimesed neli aastat on meid, vaatamata meie erinevatele ootustele ja vajadustele, õpetanud üheskoos probleemidele lahendusi otsima ning omandatud kogemused võimaldavad meil edukat edasi liikuda struktuurifondide perioodi 2007-2013 rakendamisel.

✁

TÖ ÖLEHT NR. 0 9

Sisu loomise vahendid

1. osa

■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Enamustes õpikeskkondadesse on juba sisse ehitatud sisu loomise vahendid, kuid allpool vaatame õpikeskkondadeväliseid võimalusi kursuste, sisupakettide ja õpiobjektide loomiseks. Olemas on nii kompleksseid kui ka lihtsaid eraldiseisvaid võimalusi. Järgnevalt vaatamegi lähemalt Eestis enamlevinud programme.

Sisupakettide loomise vahendid Sisupakettide loomise vahendid võimaldavad luua sisu nii õpikeskkondadesse kui ka veebi publitseerimiseks. Õpikeskkonda tõstmiseks kasutatakse SCORM või IMS standardit st. loodud kursus eksporditakse ja pakitakse kokku võttes aluseks standardi.

Enamus kursuste ja sisupakettide loomise vahendeid võimaldavad meedia integreerimist, mis on tavakasutajatele tehtud väga lihtsaks Kasutajal on võimalik hõlpsasti organiseerida tekstid, pildid, videod, audiod ühtseks õppematerjaliks lisades testid ning mõtlemisülesanded. Paremad programmid võimaldavad lisada ka animatsioone, agente, mittelineaarse kursuse läbimise skeeme (olenevalt õppija vastustest ja tegevustest genereeritakse sisu) jt võimalusi.

✁

Eestis on enam levinud sisupakettide loomise vahenditeks:

hine keskkond sisupakettide loomiseks. Kasutaja peab looma omale kasutajatunnuse ning saab koheselt veebis oma sisupaketti looma asuda. UDUTU pakub võrreldes eelnevate tarkvaradega võrreldes suuremat hulka erinevaid valmis põhjasid ja ülesandeid.

• Lectora (koduleht: lectora.com) on tasuline tarkvara, mis on oma võimalustelt võrdne CourseLab’i ja UDUTUga. Kasutaja peab tarkvara eelnevalt oma arvutisse installeerima. Enne kui tarkvara osta on võimalik 15 päeva seda tasuta proovida.

Näide: http://www.e-uni.ee/opiobjektid • LessonBuilder (koduleht: softchalk.com) – tasuline tarkvara, mis tuleb eelnevalt oma arvutisse installeerida ning võimaldab luua lihtsaid sisupakette.

• SmartBuilder (koduleht: http://www.suddenlysmart. com/smartbuilder.htm) – suhteliselt uus tarkvara Eestis veel nii väga kasutuses ei ole. Programm on tasuline ja tuleb eelnevalt installeerida. Võimaluste poolest võimaldab luua keerukamaid õpiobjekte.

Näide: http://www.suddenlysmart.com/examples.htm

• eXe (koduleht: exelearning.org) – lihtne eesti keelne sisupaketi loomise vahend, mis on vabavara (st tasuta allalaetav). Programm tuleb enne kasutama hakkamist eelnevalt installeerida oma arvutisse.

Kasutajatel on võimalus valida erinevate kujundusmallide ja vahendite vahel. eXe tööleht on ilmunud varasemas Uudiskirjas.

Näide: http://www.hariduskeskus.ee/oppematerjal/ varvusopetus/ • CourseLab (koduleht: courselab.com) – võrreldes eelnevaga pakub enam võimalusi nii kujunduse kui ka vahendite osas. Võimaldab luua keerukamaid sisupakette ning mängulisemaid ülesandeid. Programm on tasuta kasutatav ning tuleb eelnevalt oma arvutisse installeerida. Tööleht on ilmunud varasemas Uudiskirjas.

Näide: http://www.courselab.com/db/cle/root_id/ examples/doc.html • UDUTU (Koduleht: udutu.com) – on tasuta veebipõ-

Veebilehtede loomise vahendid Sisupakette saab luua ka eraldi veebilehtedena ning lisada ülesanded ja testid kasutades õpikeskkonna või mõne spetsiaalse tarkvara võimalusi.

✁

Veebilehtede loomiseks on olemas mitmeid redaktoreid: • Dreamweaver (koduleht: macromedia.com) • FrontPage (koduleht: microsoft.com) • Netscape Composer (koduleht: netscape.com) • SeaMonkey (koduleht: www.seamonkey-project.org)

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

✁

TÖ ÖLEHT NR. 0 9

Nimetatutest kaks esimest on tasulised tarkvarad ning kaks viimast tasuta. Funktsionaalsuste poolest pakuvad tasulised programmid veidi enam võimalusi.

Veebilehe võib luua ka kasutades veebipõhist keskkonda. Kutsekoolides on levinud CMSimple (koduleht: http://www.cmsimple.dk), mis tuleb eelnevalt alla laadida ning paigutada veebi. Veebi tõstmise ja installeerimise võiks jätta IT spetsialistile, kuna see eeldab tehnilisi oskusi.

Kuid kui CMSimple on juba kord installeeritud, võib sellega luua mitmeid sisupakette.

• LimeSurvey (koduleht: www.limesurvey.org) on vabavaraline ankeetide loomise tarkvara. Tarkvara tuleb eelnevalt installeerida oma serverisse või saab seda tasuta kasutada EeNeti serveris (aadress: havike. eenet.ee).

Testide loomise vahendid Sisupakett ja kursus peaks sisaldama ka ülesandeid ja teste. Enamlevinud testide ja ankeetide loomise vahendid on: • HotPotatoes (koduleht: hotpot.uvic.ca) on tasuta testide, lünktekstide ja ristsõnade loomise vahend. Enne testide loomist tuleb see oma arvutisse installeerida ja registreerida. Tööleht on ilmunud varasemas Uudiskirjas.

• eformular (koduleht: www.eformular.com) on tasuline keskkond, mis võimaldab luua ankeete, mida on võimalik kasutada ka testidena. Tööleht on ilmunud varasemas Uudiskirjas.

✁

Lihtsa e-kursuse loomine UDUTU keskkonnas ■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Udutu on veebipõhine keskkond sisupakettide ja e-kursuste loomiseks.

Sisupakettide loomine on tasuta ning neid saab veebipõhisest loomise keskkonnast välja eksportida SCORM formaadis. UDUTU võimaldab kursusele lisada interaktiivsust ja põnevaid ülesandeid, mida teised keskkonnad veidi vähem võimaldavad.

Udutu koduleht asub aadressil: http://www.udutu.com/ Järgnevalt vaatame kuidas luua lihtsat e-kursust UDUTU keskkonnas.

Kasutajatunnuse loomine Selleks, et hakata oma sisupaketti looma tuleb suunata veebilehitseja aadressile: http://www.myudutu.com ja luua omale kasutajatunnus (click here to sign up to use myUDUTU free).

Avaneb leht, kus teil tuleb sisestada oma e-posti aadress kaks korda (email address; peab olema töötav aadress, sest sellele saadetakse registreerimise info), salasõna kaks korda (password), loodava kasutajakonto nimi (account name), oma eesnimi (first name) ja perekonna nimi (family name). Viimane lahter jätke tühjaks.

✁

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

TÖ ÖLEHT NR. 0 9

Pärast registreerimisvormi täitmist saadetakse teie e-posi aadressile registreerimise info. E-kirjas on teil pikk aadress, millel tuleb klikata, et kinnitada oma soovi kasutajakonto luua. Pärast kinnitust suunatakse teid UDUTU avalehele (kui automaatne suunamine ei toimu, siis tuleb peale kinnitust klikata lingil continue).

2.

3.

4.

5.

6.

valida kursuse kujunduse teema valida kursuse kaardi tüübi otsustada, kas jagate loodud kursuse materjale oma raamatukogus, st teil on võimalus kasutada loodud kursuse osasid teistel oma kursustel. kirjeldada oma kursust otsustada, mis SCORM formaadis kursust eksporditakse.

Kui teile vaikimisi kursuse kujundus ei meeldi, siis on võimalik nupul my themes klikates kujundada oma kujundusmall või muuta mõnda olemasolevat.

Hiljem on võimalik kursuse sätteid muuta kui klikkate aknas course outline kursuse pealkirjal.

Kursuse ülesehitamise põhimõtted Keskkonnas UDUTU loodav kursus koosneb stseenidest e. lehekülgedest (screen), mis omakorda jagunevad: Teil on võimalus alustada uue kursuse loomist (Option A), avada mõni olemasolev (Option B) või importida/taastada mõni varem loodud UDUTU kursus (Option C).

Kui jääte UDUTU keskkonnas hätta või ei saa aru, mida tegema peate, siis on soovitav järgida numeratsiooni või järgida vihjeid sisuloomise sammude osas nt täheline loetelu (A, B, C jne).

• põhilehekülgedeks (basic screen), kus saab lehele paigutada teksti, pilte, videoid, audiot ja animatsioone.

Lisaks on võimalik lisada ka valikud, mis suunavad õppijat edasi liikuma erinevaid teid pidi.

• ülesannete lehekülgedeks (assessment screen), kus on võimalik lisada erinevaid valikvastustega, vastavusse seadmise ja teisi piltidega seonduvaid ülesandeid.

Uue kursuse loomine

✁

Enne kui alustate oma sisupaketi või kursuse loomist on soovitav, et tutvuksite kahe kursusega: How to use myudutu ja effective courses.

Kursused leiate avalehe paremast servast siniselt taustalt ning avamiseks tehke kursuste nimel hiireklõps.

Samuti võite lähemalt uurida nimetatud kursuste ülesehitust ning nende ülesehitamise nippe. Selleks klikkate kursuste kõrval oleval nupul copy ning olemasolevate kursuste nimekirja tekib uus kursus. Kursuse nimel klikates saate hakata seda kursust muutma või uurima, kuidas see tehtud on.

Uue kursuse loomiseks tuleb teil sisestada lahtrisse Your course name oma uue kursuse nimi ning klikata nupul Create new course.

• keerukamad leheküljed (advanced screen), mis võimaldavad kursusele lisada slaidi esitlusi, animeeritult pilte ja pildi seletusi, interaktiivseid pildi või pildi osade selgitusi, animeeritud loetelusid jne.

Kõiki erinevaid lehekülje tüüpe on võimalik grupeerida (group).

Vaikimisi läbib õppija kursuse lineaarselt, kuid UDUTUsse on sisseehitatud ka stsenaariumi võimalus st õppija teeb valikuid ning vastavalt valikutele suunatakse ta kursusel edasi. Kursuse kavandamisel on võimalik kohe alguses alustada stsenaariumist (add scenario) või siis valida malle, mis võimaldavad interaktiivsust ning kursuse mittelineaarset läbimist (jump to).

Stsenaariumi lisamisel tekivad teil juba eelnevalt sätestatud leheküljed, mis tuleb teil oma sisuga täita.

Kursuse loomine toimub Author vaates.

Kursuse struktuur ja sisukord kuvatakse ekraani paremas servas aknas course outline. Hiljem on võimalik samas aknas ka kursust ümber struktureerida ja grupeerida.

Kursuse sätted

✁

Avaaknas saate määrata ka kursuse sätteid (personalize your course): 1. muuta kursuse nime

Kursusele sisu lisamine ja muutmine Kursusele sisu lisamiseks tuleb: A. hiirega sikutada soovitud lehekülje tüüp kursuse sisukorda. Kui teil on olemas mõni kursus UDUTUs, siis on võimalik nn raamatukogust lisada varem valmis tehtud lehekülg.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

✁

TÖ ÖLEHT NR. 0 9

B. valida lehekülje mall. Kui viite hiirekursori malli pildikesele, siis antakse teile vihje mida antud mall võimaldab.

C. sisestada lehekülje pealkiri ja määrata sätted.

D. sisestada ja lisada vajalikud tekstid ning multimeedia sisu.

E. vajadusel määrata veel lisa sätted nt valikud õppija suunamiseks jne

Kursuse kujunduse muutmine

Lehekülje sisu näete kui klikate nupul preview ning lehekülje saab kustutada nupul delete klikates (lehele peavad olema lubatud pop-up) ning avanevas väikses aknas tuleb tippida lahtrisse suurte tähtedega DELETE.

Kaasautorite lisamine UDUTU võimaldab luua ka koostöökursusi. Selleks on Administreerimise vaates (Administration) valik User administration.

Võimalik on lisada juba mõni olemasolev kasutaja (add existing user) või luua uus (add user).

✁

Kui te soovite mõnda olemasolevat lehte muuta, siis tuleb: 1. valida sisukorrast lehekülg, mida soovite muuta ja 2. paremal põhiaknas avaneb redigeerimise aken, kus saate vajalikke sätteid, tekste ja pilte muuta ning lisada.

Kursuse kujunduse malle on võimalik ka ise luua või modifitseerida olemasolevaid. Selleks on Administreerimise vaates (Administration) valik Theme builder.

Uue kujundamise tegemiseks tuleb: 1. valida olemasolev kujundus, mis on kõige sarnasem teie soovituga (activate theme) 2. panna kujundusmallile nimi ja lisada oma logo 3. määrata tekstide kujundus (fondid, värv, suurus jne) 4. asendada navigeerimise ikoonid uutega või soovi korral saab ikooni ka kujundusmallilt eemaldada.

5. muuta kujundusmalli erinevate piirkondade taustapilte

Lehekülgede järjekorra muutmiseks kasutage sisukorda, kus sikutage hiirega lehekülg soovitud kohta.

Failiformaadid UDUTUsse saab üles laadida gif, jpg, png ja bmp formaadis pilte. Kõik pildid konverteeritakse vaikimisi jpg formaati. Kui pilt on suurem kui 800x600 pikslit, siis seda vähendatakse.

Animatsioonid peavad olema swf või flv formaadis. Videod peavad samuti olema flash formaadis, kuid peagi välja tulevas formaadis lubatakse ka avi, mov ja mpeg formaati, mis konverteeritakse automaatselt flash formaati.

Kursusele saab lisada ka wav ja mp3 formaadis audiofaile.

Kursuse publitseerimine Kursuse publitseerimiseks on ekraani paremas servas sakk distribute. UDUTU võimaldab kursuse eksportida SCORM formaadis või siis avaldada kursus UDUTU keskkonnas. Viimane on tasuline ning läheb maksma 1 dollar üks lehekülg kuus.

Valige variant B ning eksportige kursus. Eksportimise käigus pakitakse kursus kokku ZIP- failiks ning teil on hiljem seda võimalik importida Moodlesse, WebCT’sse või veebi. Veebi tõstmiseks tuleb ZIP-fail lahti pakkida ja veebi tõsta ning käivitamiseks on fail Launch.html

Kui te lisate mõne olemasoleva, siis peate teadma tema kasutajanime (e-posti aasdress). Kui kasutaja hiljem siseneb UDUTU keskkonda saab ta valida, kellena ta siseneb, st kas endana (saab juurdepääsu oma olemasolevatele kursustele) või siis saab siseneda teie vaates (näeb kõiki teie kursusi). Viimane variant on ka hea, kui soovite saada abi oma haridustehnoloogilt.

Soovitus: Kui teete ühiskursust, siis tehke selleks puhuks omale ühine kasutajanimi ja jagage selle kaudu omale õigusi.

Jõudu oma kursuse loomisel UDUTUs!!!

✁

16 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

E- ÕPPE ABC

E-õppealased uudised maailmas Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

Blackboard ei jäta jonni Viimase poole aasta jooksul on kirgi ülesse kütnud Blackboardi patendi taotlus e-õppele.

Esiteks võitis Blackboard’i kohtuvaidluse oma konkurendi Desire2Learn vastu. Varsti pärast seda aga patendid reeksamineerimisel lükkas USA patendi büroo selle tagasi (kuigi mitte lõplikult). Pikast vaidlusest põhjalikumalt ja ka Blackboardi viimaste seisukohtadega saab huviline tutvuda e-ajakirja Campus Technology intervjuus Mathew Smalliga, kes on Blackboardi üks juristidest. Loe lähemalt: http://www. campustechnology.com/articles/60416/

Tasuta loengute salvestamise süsteem CourseCast kogub populaarsust USAs Tarkvarafirma Panopto andis teada, et üle 300 haridusasutuse on ühinenud nende programmiga Socrates Project, mis lubab gümnaasiumitel, kutse- ja kõrgkoolidel tasuta kasutada firma tarkvara CourseCast loengute salvestamiseks. Socrates projektiga võivad ühineda haridusasutused üle maailma.

CourseCast, mis töötati välja Canegie Mellon ülikoolis, võimaldab loenguid salvestada, kombineerida videosalvestust esitletud slaididega ja teha salvestused kättesaadavaks üle interneti. Tarkvara sisaldab ka indekseerimise ja arhiveerimise võimalusi. Salvestatud loenguid on lihtne sisestada populaarsematesse õpikeskkondadesse. Täpsem info Panopto kodulehel: www.panopto.com

Bill Gates: Tuleb parandada reaalteaduste õpet Esinedes USA saadikutekoja Teaduse ja Tehnoloogia komitee ees rõhutas Bill Gates vajadust parandada reaalainete õpetamist üldhariduskoolides. Gates ütles, et USA on silmitsi teadlaste ja inseneride puudujäägiga ja et erasektor üksi ei saa seda probleemi lahendada. Ainult valitsusel on olemas vajalikud ressursid, et kutsuda esile muutusi laiemas ulatuses. Ta lisas: “Kui me ei muuda neid trende, siis meie turueelis väheneb. Meie võime luua uusi, kõrgelt makstud töökohti, kannatab.”

Täpsemalt David Nagel, /”Gates to Congress: Improve Math, Science Education,”/ Campus Technology, 3/13/2008, http://www.campustechnology.com/article.aspx?aid=59859

Photoshop Express Adobe Systems Inc., populaarse pilditöötlus tarkvara Photoshop pakkuja, on loonud võimaluse internetipõhiselt tasuta kasutada Photoshop programmi põhilisi funktsionaalsusi. Pakutav lahendus Photoshop Express on täielikult veebipõhine ja ei nõua mingit installeerimist. Registreeritud kasutajana saab teenust kasutada ka erinevatest arvutitest. Peale registreerimist saab kasutaja üleslaadida oma fotosid, neid töödelda ja koostada erinevaid albumeid. Loe lähemalt: http://www.photoshop.com/expressp

Õpetaja Kaja kohtub kooli haridustehnoloogiga ■ Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist Ühel kolmapäeval pärast tundide lõppu jõudis Kajal kätte kokkulepitud aeg kooli haridustehnoloogiga kohtumiseks. Enne kohtumisele minekut otsustas Kaja uurida, millised on haridustehnoloogi tööülesanded nende koolis. Selgus, et haridustehnoloog annab soovitusi, kuidas veebipõhiseid õppematerjale ette valmistada ja kujundada. Samuti aitab haridustehnoloog valida sobivaid metoodikaid ja tehnoloogiaid e-kursuse loomiseks ja läbiviimiseks ning edasiseks parandamiseks.

Haridustehnoloogi kabinetist sisse astudes leidis Kaja eest noore ning meeldiva inimese, kes kuulutas esimese asjana, et ilma e-õppe toeta kursus pole tänasel päeval enam piisavalt kvaliteetne. Sihtrühm ehk 20-aastaste põlvkond ammutab suurema osa infost just veebikeskkonnast.

Seejärel selgitas haridustehnoloog, et e-õppe kasutamine ei tähenda kogu auditoorse õppe asendamist veebipõhise õppega. Kõige õigem on auditoorset ja veebipõhist õpet sobival viisil kombineerida. Näiteks võivad toimuda tavapärases mahus auditoorsed seminarid. Kursuse veebipõhises keskkonnas on olemas õppematerjalid, tööjuhised, ülesannete kirjeldused, hindelised testid, foorumil toimuvad arutelud kursusega seotud teemadel ning kodutööde esitamine. Veebipõhise õpikeskkonna vahendeid on hea kasutada kursuse haldamiseks, et saada infot õppijate tegevuse kohta, pidada arvet testide ja ülesannete tulemuste üle ning anda õppijatele tagasisidet.

Haridustehnoloog uuris, milline on Kaja kursuse õppeprotsess olnud varem auditoorses õppes. Nüüd soovitas ta Kajal mõelda, kuidas muuta tegevused, mida ta traditsioonilises õppes kasutas, e-õppe jaoks sobivaiks ning milliseid uusi tegevusi võiks kasutada. E- kursuste puhul sobib kasutada foorumi arutelusid etteantud teemadel, rühmatööd, esseesid, teste, eneseteste, probleemide lahendamist veebis leiduvate materjalide põhjal ehk nn veebiülesandeid. Soovitatav on kasutada mitmekülgseid tegevusi, kuid samas peab vältima õppijate ülekoormamist.

Samuti peaks mõtlema, kuidas jagada õppijatele informatsiooni. Lisaks õppematerjalidele peaksid kursusel olema õpijuhis, ülesannete kirjeldused, loengute slaidid, sõnastik, audio- ja videoklipid, artiklid, viited veebilehekülgedele ning kui tegemist on algajate e-õppijatega, siis ka õpikeskkonna kasutamise juhend. Kasutada võib ka paberkandjal materjale - õpikuid, artikleid jms.

Hoolikalt tuleb planeerida kursuse struktuuri, sest see määrab ära kursuse kasutajasõbralikkuse. Kursuse avaleht peaks kindlasti sisaldama juurdepääsu sellisele infole, mida tavaliselt jagatakse õppijatele traditsioonilise õppetöö puhul esimesel loengul: kursuse eesmärgid, struktuur ja ajakava (milliseid teemasid läbi võetakse ja millal), arvestuse või eksami sooritamise tingimused ning õpetaja kontaktandmed.

Kursust planeerides peaks kohe alguses mõtlema, kuidas hakkab toimuma õppijate hindamine. E-õppe kursuste puhul on soovitatav, et hindamisel arvestataks õppijate aktiivsust veebipõhistes aruteludes, rühmatöös või projektis osalemist, testide sooritamist, ülesannete õigeaegset ja korrektset täitmist. Kursuse lõpus oleval eksamil võiks olla väiksem osatähtsus.

Esimese kohtumise lõpus näitas haridustehnoloog Kajale paari olemasolevat e-kursust, tutvustades ühtlasi veebipõhise õpikeskkonna põhilisi võimalusi.

Lepiti kokku, et järgmisel korral tuleb Kaja haridustehnoloogi juurde juba oma e-kursuse konkreetse kavaga ning siis hakkab reaalne töö pihta. Sellest, kuidas Kaja kooli haridustehnoloogiga koostöös e-kursust looma hakkab, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

EDULO OD

Hea e-kursus sünnib armastusest ■ Intervjuu andis Kai Saks, Tartu Ülikooli sisehaiguste propedeutika dotsent. Küsitles Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.

Dr. Kai Saks, Sa oled inimene, kes palju teeb ja jõuab. Lisaks arsti ja õppejõu tööle oled EGGA (Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon) juhatuse esimees, mitmete eakate tervist, eluolu ja hoiakuid puudutavate trükiste autor, vanurilaulude konkursi žüriiliige jne. Palun täienda ja täpsusta seda loetelu.

Minu põhitööks on õppejõuamet sisehaiguste propedeutikas, ka arstiamet osalise koormusega. Ülejäänu kuulub rubriiki ‘hobid’, mille kaks võtmesõna on ‘geriaatria’ ja ‘gerontoloogia’. Viimased kümme aastat olen püüdnud osa hobidest tööks muuta, kahjuks või õnneks pole see õnnestunud. Kahjuks seetõttu, et hobi korras edendatav asi ei pruugi olla jätkusuutlik.

Teisest küljest aga – vabatahtlik töö on kindlasti endale suurema emotsionaalse väärtusega.

Meditsiin ja e-õpe? Kuidas suhtud skeptikute arvamusse, et arstiks õppides ei saa/ei tohiks kasutada e-õpet?

Toodud väitega ei saa ma kuidagi nõustuda.

Olen küll igati päri, et ainult e-õppega ei saa arstiks õppida. Arstiõpe koosneb teooriast ja praktikast. Mäletan aega, kui teooriaõpe toimus valdavalt nii, et tudengid püüdsid üles kirjutada iga sõna, mida õppejõud loengus ütles, kuna muud materjali suurt kasutada ei olnud. Perioodil, kui vastutasin sisehaiguste propedeutika aine korraldamise eest, otsustasin levitada oma aine konspekti tudengitele kirjalikul kujul. Sellest ajast saadik uuendame konspekti igal aastal ning tudengid saavad loengus kuulata, mitte ei pea tegelema kirjutamisega. Nüüd olen aru saanud, et tegelikult on seegi etapp eilne päev. Pean hoopis efektiivsemaks videoloengute kasutamist materjali esitamiseks (koos kirjaliku konspektiga). Niimoodi saaksid tudengid valida enesele sobiva aja loengu kuulamiseks, samuti soovi korral seda korduvalt jälgida. Auditoorsete loengute arvu vähendaksin oluliselt, selle asemel teeksin seminare, kus saaksime teemasid arutada.

18 |

Enamuses ainetes ei toimu areng sedavõrd kiiresti, et paar-kolm aastat ei saaks kasutada samu loenguid. Uuendused saab ju seminarides juurde rääkida. Praktikumid jäävad aga kindlasti toimuma reaalses elus.

Kuidas ja millal jõudis e-õpe meditsiinierialadele Tartu Ülikoolis?

Ei oska sellele küsimusele täpselt vastata, ise puutusin esimest korda sellega kokku 2006.a.

Mõte oli peas juba idanema hakanud, kui sain teate, et toimub e-õppe teabeüritus “Lõunatund e-õppega” ning otsustasin seal osaleda.

Sellest esimesest korrast piisas kindluse saamiseks, et see õpe sobib kasutamiseks ka meditsiinialal. Siis olid mõned e-kursused meditsiinis juba olemas.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on viimastel aastatel toimunud märgatav e-kursuste arvu kasv. Praegu on WebCTs ligi 40 meditsiinialast e-kursust. Mis motiveerib teie õppejõude tegelema e-õppega?

Motivatsiooniks on ratsionaalsem ajakasutus, soovitavalt koos paremate õpitulemustega.

Ajakulu ei ole mitte väiksem (ei õppejõule ega õppijale), kuid aega on võimalik valida nii, et ka muu tarvilik saab tehtud. Lisaks sellele olen kogenud, et e-kursus aktiveerib õppijaid tavakursusest paremini. Tavaloengus-seminaris on enamasti aktiivsed ainult osa tudengeid, e-kursuse foorumites on see võimalus ja lausa kohustus kõikidele.

Millal ja miks tekkis Sinul mõte kasutada oma õppetöös e-õpet?

Ajend oli juhuslik – sattusin kodulehele, mille nime enam ei mäleta, kus noored arutlesid, kuidas nemad sooviksid veeta oma vanaduspõlve. See oli minule ‘heureka’ hüüdmise koht – sain aru, et just e-õpe võib olla parim gerontoloogia kursuse korraldamise viis. Kuna ma polnud e-õppega varem kokku puutunud ning ei tundnud selle võimalusi, siis vajasin veel kinnitust asjatundjatelt. Selle sain e-õppe teabepäevalt “Lõunatund e-õppega”.

Mis on muutunud Sinu õppetöös seoses e-õppe kasutuselevõtuga?

Sain teha valikaine just niisugusena, nagu olen soovinud. Gerontoloogia on ala, mis huvitab erinevatel erialadel õppijaid. Siiani olin teinud auditoorseid kursusi, mida sain korraldada pärast tavatööpäeva lõppu, kui õppijad olid muud õppeülesanded lõpetanud. Nüüd saavad osaleda tudengid üle kogu Eesti nendele sobival ajal. Ka minule sobib paremini, et ei pea õhtuti töö juurde jääma. Seda enam, et

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

see töö kuulub minu hobide osasse, mille olen ise endale vabatahtlikult võtnud ning mis ei vähenda minu muud õppetöö koormust. Teine oluline eelis on see, et probleemide arutelul on aktiivne pool õppijad, mitte õppejõud. Kursusel on mitmed temaatilised foorumid, milles õppijad arutlevad ja väitlevad omavahel, ilma et õppejõud oleks suunajaks või isegi viibiks nähtavalt selle juures. Niisugused arutelud kinnistavad õpitut väga hästi. Veelgi enam, see on vahend ühe kõige raskema ülesande lahendamiseks, mis koolitajatel on - hoiakute kujundamiseks. Õppejõu poolt esitatud seisukohad võib õppija taasesitada eksami või arvestuse saamiseks, hoiakute kujunemises on õppija enese aktiivsus määrav.

Kui palju võtab aega Sinu igapäevatööst tegelemine e-õppega? Kas see tasub ennast ära?

Olen planeerinud e-kursused sügissemestrile, kui muud õppetööd on vähe. Kursuse toimumise ajal tegelen e-õppega umbes 1-2 tundi päevas, mõnikord rohkem. Senine kogemus on olnud positiivne – arenen ka ise koos uue kursusega. Huvitaval kombel on suhe õppijatega e-kursusel palju privaatsem, kui tavakursusel, suhtlen igaühega individuaalselt.

Mida ja kuidas võiks veel meditsiinialastel e-kursustel kasutada, et õppetöö efektiivsemaks muuta?

Kindlasti saaks meditsiinis e-õppega vähendada auditoorset loengukoormust, parandada audiovisuaalsete õppematerjalide kättesaadavust õppijatele, abistada õppijaid eksamiks valmistumisel (enesetestid, probleemülesannete lahendamine), parandada meedikute ettevalmistust meeskonnatööks (interdistsiplinaarsed kursused), arendada oskusi erialase kirjanduse ja muude teabevahendite kasutamiseks.

Näen arengupotentsiaali ka erialade- ja kõrgkoolidevahelises koostöös. Meditsiinikursusi sisaldavad mitmete erialade õppekavad, nende kursuste teooriaosad võiksid pärineda oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestis e-õppe vormis.

Nii saavutaksime korraga kaks eesmärki – ühtlustaksime (parandaksime) koolituse kvaliteeti ning leevendaksime õppejõudude põuda. Üks Sinu e-kursust tunnistati Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parimaks e-kursuseks medicina kategoorias. Palju õnne! Missugune on hea e-kursus ja kuidas see sünnib?

Eks ta sünnib nagu hea laps – armastusest!

Laps on ema silmis ikka hea, e-kursus on hea siis, kui see on õppijatele hea.

EDULO OD

Mart Laanpere GPS seadet tutvustamas

August Velner (1884-1952)

Männipuu pikkust mõõtmas

M-õpe Nõmme mändide vahel ■ Kairit Tammets Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadmussiirde koordinaator

e-Õppe Arenduskeskuse selle aastasel kevadkonverentsil “E-õpe on siin: kus oled Sina?” toimus 04. Aprillil paralleelsessioon m-õppe teemal, mille raames lisaks teoreetilisele sissejuhatusele mängiti läbi ka üks praktiline mäng.

Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse töötajad Mart Laanpere, Kairit Tammets ja Priit Tammets pakkusid konverentsil osalejatele võimalust end tuulutada ettekannete vahel ja viisid osalejad Nõmme metsade alla mängima. Alustuseks pidas Mart Laanpere väikese sissejuhatuse m-õppe teemal ning tutvustas, kuidas kasutada tahvelarvutit Nokia N770 ning GPSi (geo positioning system ehk geo positsiooneerimiseade), mida osalejad kasutama pidid hakkama. Seejärel jagunesid osalejad rühmadesse ja asusid ülesandeid täitma.

Esimese ülesandena pidid nad iseseisvalt sisestama järgmise punkti koordinaadid, kus ootas neid Priit Tammets. Kui nad olid Priidu üles leidnud, pidid nad silma järgi ära mõõtma ette antud männipuu pikkuse ning tegema arvutustehte, mille üks tegur oli võistkonna pakutud puupikkus. Nii palju kui eksiti puu pikkusega, sama palju eksiti järgmise punkti koordinaatide väljaarvutamisega.

Järgmises punktis ootas meeskondasid Kairit Tammets. Nii mõnigi võistkond ei leidnud kohe Kairitit üles ja ekslesid metsas ringi, kuna puu pikkuse arvutamine või GPS seade vedas alt. Kuid, kui punkt oli üles leitud, ootas ees järgmine ülesanne – Kairit andis rühmadele foto, mis tehtud Tallinna Tehnikaülikooli akadeemikute alleel asuvast August Velneri kujust. Meeskonnad pidid üles leidma kõigepealt allee ja seejärel otsima välja õige akadeemiku, kelle kuju juures tuli koordinaadid SMS-ga Mart Laanperele saata, kes vastas neile järgmise koha koordinaadid, milleks osutus alguspunkt – IT Kolledz. Lõpp-punktis oli kõikidel osalejatel võimalus tahvelarvutitega Internetist m-õppe kohta õppematerjale otsida.

Kõik võistkonnad said vahendite kasutamisega ja ülesannete täitmisega hakkama. Ainsaks viperuseks võib pidada mõne GPS seadme eksimist paarikümne meetriga, mistõttu ei leidnud kõik võistkonnad ühte vahepunkti esmalt üles. Kindlasti pakkus sessioon vaheldust ettekannete kuulamisele ja andis hea võimaluse tutvust teha m-õppega.

Mida arvasid m-õppest mängus osalejad?

Anne-Li Tilk, Kuressaare Ametikooli haridustehnoloog Tegelen ise orienteerumisega (kaardi ja kompassiga) ning olen käinud Internetis geopeituse lehekülgedel ja olen unistanud isegi mõne aarde leidmisest. Nähes konverentsikavas m-õpet tutvustavat sessiooni, polnud kahtlustki, millise paralleelsessiooni valin. Olin varem ka mõelnud, mis variandid oleks infotehnoloogia eriala õpilastel kevadel, kui ilmad väljas lausa kutsuvad

õues õppimist rakendama.

GPS seadmed, mida meile tutvustati, olid lihtsad ja loogilised. Mõningase seadistamise järel olime juba võimelised ette antud koordinaatide järgi maastikul punkte üles leidma. Ja oh imet! - nooleke seadme ekraanil viis mu täpselt õigesse kohta ja näitas pidevalt mitu meetrit sihtpunktini on jäänud. Kuigi Mart arvas, et meie käsutuses olnud GPS seadmed on “odavad ja lollid”, ei vedanud minu seade mind küll õigest punktist kõrvale.

Häid mõtteid andsid punktides meile lahendamiseks antud ülesanded. Üllatav oli, kui täpselt kõik meeskonnad suutsid määrata puu kõrguse kasutades vaid varju maapinnal ja sammumeetrid.

Leian, et selline õppemeetod sobib kooli igasse vanuse astmesse, sellega saab muuta huvitavaks nii ajaloo, keele, geograafia, bioloogia, informaatika jne tunnid. Kõiki aineid saab siduda mingi punkti leidmisega maastikul, nagu näiteks selles mängus Tallinna Tehnikaülikooli taga oleva teadlaste pargi ühe konkreetse kuju koordinaatide määramisega.

GPS seadme kasutamine on sarnane kõikide teiste uute asjadega elus, et alles pärast seda, kui oled ise proovinud, saad öelda kui kerge või kui vajalik see Sinu jaoks on.

Aleksander Tõnnisson, Tartu Lennukolledži simulaatorite hooldusinsener Minu ettekujutus m-õppest oli natuke teistsugune. Pigem kujutasin ma seda ette, kui mobiiliga millegi õppimist - nt. keelte õppimiseks on igasuguseid toredaid programme. Pärast väikest müttamist metsatukas järgides GPSi juhiseid ja lootusetult ära eksides :) ning kasutades mobiili minimaalselt, sain aru mida m-õpe tegelikult tähendab - st. et mina olen mobiilne :) Milline mulje aga jäi m-õppest kui sellisest? Väga hea! Millegi uue õppimiseks, nt. GPS käsijaama kasutamiseks, on parim viis selle reaalne kasutamine ja mitte kuskil klassiruumis vaid päriselu tingimustes. Minu jaoks isiklikult tõi kogu see mäng meelde teadmised, mille olemasolu olin juba unustanud. Nt. oodates esimeses punktis GPSi ekraanile noolt meenus GPSi tööpõhimõte ja see, et GPS suudab suunda näidata ainult juhul, kui vastuvõttev jaam on liikumises. Samamoodi tuli kiiresti meelde tuletada põhikoolis õpitu, kuidas mõõta puu pikkus varju järgi ... endalegi imestuseks panime puu pikkuse 100% täppi. Aeg möödus erinevaid ülesandeid lahendades kiiresti ja tuju oli värskes õhus viibimisest hea. Just need omadused teevad m-õppe väga heaks alternatiiviks traditsiooniliste meetodite kõrval, eriti just noore inimese jaoks - aeg möödub märkamatult ning kogu seda tegevust võiks võrrelda arvuti mängu mängimisega - nimelt tekib hasart ülesannete lahendamisel, sest hirmsasti tahaks saada järgmisele tasemele.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

VILLEMSI VEERG

Kas kõik asjad, mida me õppetöös kasutame, on õpiobjektid?

■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

Õpiobjekti definitsioonide paljususest Õppematerjale on väga mitmesuguseid: herbaarium, geograafilised/ajaloolised kaardid, kodutööde juhendid, testid, võõrkeelsed kuulamismaterjalid, õpiprogrammid arvutis, ülesanded ülesannete kogust - kõik need on õppematerjalid, kui nimetada seitse esimesena pähetulnud kõigile tuntud õppematerjali liiki. Ja isegi need nimetatud asjad võivad esineda väga mitmel tehnilisel kujul - tekstiredaktori poolt loodud failina mälupulgal, et neid sealt õpilastele välja trükkida ja paljundada, veebilehena, arvutist kuulatava audiofailina näiteks CD-l või DVD-l, trükitud kujul seinale riputamiseks või raamatus jne., kui jällegi nimetada mõnda esimesena pähetulnud versiooni. Viimasel ajal tavatsetakse meil kõiki neid asju õpiobjektideks nimetada.

Vestleme õpiobjektide teemal Eneli Sutti (Eneli) ja Maria Lorentsiga (Maria), kes kahekesi koordineerivad e-kursuste tehnilist teostust e-õppekeskkonnas Moodle.

Anne Villems (Anne): Väga levinud on järgmine õpiobjekti definitsioon: õpiobjekt on suvaline digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppeprotsessis.

Miks teile selline definitsioon ei meeldi?

Maria: Antud definitsioon on liiga lai. Selle järgi oleksid kõik asjad maailmas, ka kõik õppejõu loodud mistahes kujul materjalid, õpiobjektid. Kaoks ära mõte rääkida õpiobjekti loomisest kui millestki uuest, kuna õppematerjalide loomine ei ole sellel sajandil enam mingi uudistegevus. Õpiobjektidest aga hakati rääkima alles ca 10 aastat tagasi. Õpiobjektidel on siiski kindlad spetsiifilised omadused ning nende omaduste põhjal saab kontrollida, kas loodud asi on õpiobjekt või tavaline, ühe õppejõu poolt kasutatav õppematerjal.

Eneli: Kõige tähtsam on, et õpiobjekt peab toetama õppimist ja õpetamist. Suvalisteks digitaalseteks või mittedigitaalseteks õppeprotsessis kasutatavateks objektideks on ka laud, paber ja pliiats, projektor, arvuti. Selliseid “õppevahendeid” me ju tegelikult õpiobjektiks ei loe. Kuna õpiobjekte loome selleks, et neid korduvalt erinevates situatsioonides kasutada, siis loeme õpiobjektiks vaid digitaalsel kujul esitatud objekte. Siis on võima-

20 |

lik luua süsteeme nende otsimiseks ja erinevas kontekstis kasutamiseks.

Kokkuvõtteks: õpiobjekti tähendus ja eesmärk Meil on õpiobjekte vaja arvutipõhiste süsteemide abil koostöö tegemiseks. Heade õppematerjalide loomine on kallis tegevus. Haridus, ka kõrgharidus, on aga sajand tagasi väheste privilegeeritute asjast muutunud massinähtuseks. Sellest annab näiteks tunnistust üliõpilaste plahvatuslik kasv viimasel 15 aastal ka Eestis. Õpiobjektide loomise üks eesmärke on tehniliste vahenditega muuta õppematerjalide loomist kiiremaks, odavamaks ja seejuures kvaliteetsemaks. Seetõttu loeme edaspidi õpiobjektide kandidaadiks ainult digitaalseid, arvutiga valmistatud ja arvutite abil käsitletavaid õppematerjale. Aga isegi see määratlus on liiga lai - kas kõik failid, mis meie kõvaketaste peale, mitmesugustesse serveritesse, mälupulkadele, CD ja DVD peale on kuhjunud - kas kõik need on õpiobjektid? Või peaks õpiobjektideks nimetama ainult teatud omadustele vastavaid digitaalseid õpimaterjale?

Õpiobjektide olulised omadused Anne: Digitaalseid õppematerjale on meil palju. Kas me saame mingit osa neist nimetada õpiobjektideks? Selleks uurime õpiobjektide kohustuslikke omadusi. Millised on siis need kõige olulisemad omadused, mis ühest digitaalsest õppematerjalist õpiobjekti teevad?

Eneli: Olulisi omadusi on päris palju, esimesena tuleb mainida taaskasutatavust. Õpiobjekt peab olema selline, et teda saab teistega ühendada ja kasutada erinevates rakendustes, kontekstides ning erinevatel eesmärkidel.

Näiteks ühte õpiobjekti saavad kasutada nii kutsekoolide kui ka ülikoolide õppejõud oma sisult ja tasemelt erinevatel kursustel. Seega kursuste erinevus tasemes, kontekstis ja sihtrühmas tuleb sellest, milliseid teisi õpiobjekte õppejõud omavahel kombineerib, milliseid näited ta nende juurde pakub ja milliseid ülesandeid laseb lahendada, mitte õpiobjektist endast. Seetõttu saamegi kasutada ühte objekti mitu korda, erinevates kontekstides ja erinevatel eesmärkidel.

Maria: Teine oluline omadus on õpiobjekti kapselduvus. Õpiobjekti saab kasutada ise-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

seisvalt - üks õpiobjekt sisaldab kõiki vajalikke teadmisi, et sellega töötada, ning eelteadmiste hulk, mis on vajalik antud õpiobjektist arusaamiseks, on minimeeritud. Näiteks, kui õpiobjekt on koostatud Interneti IP aadresside selgitamiseks, siis selles õpiobjektis peab olema ka ära seletatud, kuidas teisendada tavalisi kümnendsüsteemi arve kahendsüsteemi. Sellise kapselduvuse nõudega tagataksegi taaskasutatavus - õpiobjektist saavad aru nii need, kes eelteadmistena kahendsüsteemist ettekujutus olemas kui ka need, kel selline eelteadmine puudub. Mingid eelteadmised muidugi jäävad - näiteks lugemisoskust tuleb ikka eeldada :) Aga siit tuleneb ka õpiobjektide koostamise üks raskus: kuidas minimeerida vajalikke eelteadmisi ja kuidas vajalikud antud teemaga seotud teadmised samas õpiobjektis vajaliku vähese mahuga ära selgitada. Päästab see, et tihti on tegelikult kasutatavad eelteadmised üsna piiratud mahuga. Näiteks eeltoodud IP aadresside puhul pole vaja selgitada mistahes süsteemist teise teisendamist ja kuitahes suurte arvude puhul, vaid ainult kuidas teisendada arve vahemikus 0-255 kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Kapselduvusest lähtuvalt on ka võimalik, et iga õpiobjekti saab redigeerida ilma, et peaksime teisi sellega seotud õpiobjekte muutma. Näiteks, kui peaks juhtuma, et mõni ühes õpiobjektis käsitletud teema muutub (vana tehnoloogia, mida õpiobjektis kirjeldatakse “sureb välja” ning uus tuleb asemele), siis peab saama vastava koha vaevata ära parandada.

Eneli: Lisaks taaskasutatavusele ja kapselduvusele peab õpiobjekt olema kontekstivaba ja pedagoogiliselt neutraalne. Ühte ja sama õpiobjekti peab saama kasutada erinevatel kursustel ning erinevates koolides. Näiteks kui on loodud õpiobjekt andmebaasidest, siis antud objekti abil peab saama õpetada nii IT, matemaatika, haridusteaduste kui ka humanitaarsema taustsüsteemiga (näiteks loodus- või fi losoofiateaduskonna) tudengeid.

See tähendab, et mida vähem antud õpiobjekt eelteadmisi nõuab, seda parem. Lisaks peavad erinevad õppejõud saama ühist õpiobjekti kasutada ka siis, kui nende pedagoogilised tõekspidamised on erinevad ja nad organiseerivad selle õpiobjekti kasutust erineval

Eneli Sutt viisil. Näiteks kognitiivse õppeprotsessi toetajad hoolitsevad, et uusi mõisteid oleks igal hetkel piiratud arv ja et õppeprotsess toetaks andmete kandumist lühimälust pikaajalisse mällu; konstruktivistliku lähenemisega õppejõud aga organiseerib konteksti ja grupitöö, et toetada iga õppuri oma maailmapildi konstrueerimist.

Maria: Oluline, ja teatud mõttes kõiki eelnevaid omadusi hõlmav, on ühilduvuse nõue. Kuigi õpiobjekte peab saama koostada erinevaid vahendeid kasutades (Windowsi vahendeid kasutades loodud objektid peavad töötama ka Linuxi või Mac’i süsteeme armastavatel inimestel ja ka vastupidiselt ning eXe’ga loodud objektid peavad olema kasutatavad koos näiteks MS Wordiga loodud objektidega), peab siiski olema võimalik neid erinevaid õpiobjekte kokku siduda üheks tunniks, mooduliks, kursuseks või programmiks. Seepärast peavad õpiobjektid juba luues vastama kindlale standardile või mallile, olema kontekstivabad ja taaskasutatavad. Juba õpiobjekti loomisel peaks autori üldine printsiip olema: mitte lisada õpiobjekti rohkem infot, kui hädapärast vajalik. Muidu erinevaid õpiobjekte ühildades võib tekkida olukord, kus autor on viidanud teistele objektidele, kuid need pole teises kontekstis võibolla kättesaadavad. Seega ei mingeid “Nagu nägime eelmises peatükis” viiteid! Infot ja näiteid tuleb lisada alles ühildamisel või üksiku objekti kasutamisel, mitte õpiobjekti loomisel. Ühildades saab ka kõik objektid kujundada ühtlaseks nii kujunduselt kui ka sisult (näiteks erinevates objektides peaksid tähistused ja jooniste selgitused olema sarnased), et meil ei tekiks komponentide kogu, vaid ühtselt kujundatud materjal. Lisainfot saab esitada läbi spetsiifiliste kontekstisõltuvate elementide nagu näited, ülesanded jne.

Nii tekibki kokku ühtne õppematerjal - kas üksik tund, suurem moodul, veel mahukam kursus jne. Ja iga üksiku õpiobjekti saab vajadusel uuega valutult asendada.

Kokkuvõtteks: õpiobjekti loomine on pool probleemi Õpiobjekte luuaks eesmärgiga neid korduvalt kasutada. Kui tahame koostada õpiobjektidel baseeruvat õppematerjali, siis tuleb arvestada sellega, et õpiobjekti koostamine on keeruli-

Maria Lorents sem kui tavalise õppematerjali loomine. Kuigi ka viimane pole iseenesest kergete killast.

Ilmselt tuleks hoolega mõelda, millised õppematerjalid on need, mille mitmel pool kasutamine hoiaks kokku inimeste vaimujõudu.

Aga õpiobjektide loomine on pool probleemi.

Loodud õpiobjekte tuleb kusagil hoida, üles leida ja kasutada.

Õpiobjektide kasutamine Anne: Oletame, et oleme ühiste jõupingutustega loonud suure hulga häid õpiobjekte, millel on kõik need eelkäsitletud head omadused. Nüüd peaks ju uue kursuse loomine käima kergelt ja lihtsalt. Niisiis, kui ma pean sügisel hakkama lugema uut kursust ja olen kuulnud, et selle aine kohta on loodud hulk õpiobjekte, mis ma siis tegema pean, et neid üles leida ja oma kursuses kasutada? Seni olen kasutanud Google’i abi ja leitud materjalidest ise oma kursusele sobivaks kohandanud, aga see võtab palju aega ja energiat. Nüüd peaks vaid õiged objektid leidma, mõned uued näited ja ülesanded koostama ja kursuse materjal ongi koos!

Maria: Selleks, et õpiobjektid oleks leitavad, peavad nad kõik olema varustatud metaandmetega. Metaandmetega kirjeldatakse iga objekti puhul, mis ainega, mis teema materjaliga on tegemist, kes loonud, mis keeles see materjal on ja veel palju muid andmeid. Metaandmete vajalikkuseks tooksin paralleeli majade ja tänavatega. On äärmiselt raske leida maja üles linnas, kus tänavatel ei ole nimesid ning majadel ei ole numbreid. Väikeses asulas oleks see isegi võimalik, kuid suuremas linnas muutuvad need andmed meile hädavajalikuks. Kuigi miljonilinnas Soulis nummerdatakse iga linnaosa majad ehitamise järjekorras ja kuidagi saavad isegi nemad hakkama, siis välismaalastele on vajaliku asutuse leidmine tõsine peamurdmine. Õpiobjektide puhul on kerge kättesaamine üks kohustuslik nõue. Kui meil on õpiobjektidest veel väike andmebaas, siis saame selle lihtsalt läbi vaadata. Meie eesmärk on aga suurte õpiobjektide kogumite loomine ning sel juhul on juba vajalik kõik loodud objektid ära kirjeldada, et neid saaks leida ja kasutada.

Eneli: Oletame, et soovime kursusel kasu-

tada materjali lambakoera toitmise kohta.

Kasutades selle otsimiseks Google’t, saame kümneid lehekülgi näiteks selle kohta, kuidas üks või teine koeraomanik oma koerale süüa on andnud. Õpetamiseks need jutud enamjaolt ei sobi, tavaliselt on toitumise osa ka vaid muuseas mainitud. Kasutades spetsiaalset õpiobjektide andmebaasi ehk repositooriumi, kus on võimalik metaandmete järgi otsingut teostada, leiame just õpetamise eesmärgil loodud materjale, mis katavad antud teema. Et repositooriumist kiiresti vajalikke asju leida, peab neil olema intuitiivne kasutajaliides. Tänu repositooriumitele muutuvadki meie õpiobjektid lihtsasti leitavaks ja kättesaadavaks ning saame vältida Google’i abil endale sobivate materjalide otsimist.

Praegu Eestis kahjuks ühtegi repositooriumi ei ole. Seega on meil olukord, kus igaüks saab luua küll väga hea õpiobjekti, kuid kasutab seda ainult ise või riputab tõesti Google’i abil leitavatesse veebiavarustesse.

Natuke leevendust toovad portaalid, millest nii mitmedki on just õppematerjalide leidmiseks loodud. Kuid portaalid on veebisaidid, mis pakuvad laias valikus erinevaid ressursse. Õpiobjektide osa neis on ainult üks paljudest, mistõttu portaali repositooriumiks lugeda ei saa.

Seega seni meie õpiobjektid ei täida oma üllast eesmärki - nad ei ole taaskasutatavad, pedagoogiliselt tõhusad, õppimise efektiivsust tõstvad ja usaldatavad objektid, mille abil saab õppejõud või õpetaja oma aega kokku hoida. Loodetavasti kirjutab keegi asjaomastest inimestest juba järgmises uudiskirjas, kuidas Eestis oma repositooriumi loomisega lood on. Ja kuigi ka rahvusvahelistesse repositoorimitesse saab eestikeelseid materjale lisada ja neid sealt pärast ka näiteks keele põhjal otsida, ei tasu sellele seni eriti loota seni on leitud vaid üksikud materjalid.

Maria: Kuna õpiobjektid on loodud kontekstivabalt, siis enamasti peab õppejõud ise hoolt kandma, et õpiobjekt varustada antud sihtgrupile ja antud keskkonda sobivate ülesannete ja näidetega. Ilus tava oleks, kui õppejõud valmistaks koos õpiobjektiga ka mõned näited (oma õppetöö konteksti jaoks peab ta ju nii või teisiti need looma ning kui juba loomiseks läheb, võib ju mõned muud konteksti näited veel juurde

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 21

Eesti e-Ülikooli uudised Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Intelligentsed tuutorsüsteemid - üks idee tulevikuks 27.-29. märtsil toimus Istanbulis konverents “2nd International Future-Learning Conference On Innovations in Learning for the Future 2008:e-Learning”, millest võtsid osa Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogid Lehti Pilt ja Triin Marandi. Konverentsi peakorraldaja oli Istanbuli Ülikool, kuid esinejaid ja osalejaid oli veel Kanadast, Leedust, Suurbritanniast, Malaisiast, Trinidad ja Tobagost, Küproselt, Venemaalt, Prantsusmaalt ja loomulikult Eestist (3). Konverentsil veenduti, et e-õppe areng Eestis on väga heal tasemel.

Sessioonides vaagiti sarnaseid probleeme eri maade haridussüsteemides (vananenud õppekavad, tudengite madal õpimotivatsioon jms.), räägiti adaptiivsest hindamisest ja õppejõudude töökoormuse vähendamise võimalusest nn intelligentsete tuutorsüsteemide rakendamise abil.

Tutvu konverentsi materjalidega aadressil: http://futurelearning.org.tr

e-õppe seminar-praktikumid keelekeskuses 10. aprillil toimus Tartu Ülikooli keelekeskuses järjekordne e-õppe seminar. Kui eelmisel korral tutvustati WebCTs olevaid testimise vahendeid ja võimalusi, siis seekord oli teemaks sisupakettide loomine. Praktilise töö käigus tutvuti programmi eXe võimalustega. Järgmise seminari raames on plaanis lähemalt selgitada CMSimple programmi võimalusi. Seminare viib läbi Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.

Uute e-kursuste esitlused 8., 15., ja 29. aprillil toimusid Tartu Ülikoolis uute e-kursuste esitlemised, mille väljatöötamist toetati ESF meede 1.1 projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) raames.

Esitleti 24 uut kursust, mis on valminud WebCT ja Moodle keskkonnas.

Loe lähemalt: http://www.ut.ee/152218

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

II Pärnumaa e-õppe päev 19. mail toimus Pärnu Kolledžis koostöös Pärnumaa kutsehariduskeskusega II Pärnu ja Pärnumaa e-õppe päev. Esinesid Vello Kukk, Varje Tipp, Ingrid Maadvere ja teised õpetajad Pärnu üldhariduskoolidest, kutsehariduskeskusest ja kolledžist ning teiste ülikoolide haridustehnoloogid ja Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna ametnikud. Seminari eesmärgiks oli teavitada erinevate haridusastmete õpetajaid teiste õppejõudude tegemistest e-õppe vallas ja suurendada nendevahelist koostööd.

Info seminari kohta: http://writer.zoho.com/public/ vartsu/seminar

22 |

teha) ning lisab nad vastavasse repositooriumisse samade märksõnadega nagu õpiobjekti. Sama situatsioon on ka ülesannete, testide ja paljude muude materjalidega. Selliselt saab teine õppejõud vastavate märksõnade abil üles leida nii õpiobjekti enda kui ka muud teemasse kuuluvad materjalid. Aga kui tal on oma eriline õpetamisstiil, siis see teemat lahti seletav õpiobjekt on ka iseseisvalt kasutatav. Tihti ongi nii, et sihtgrupi muutudes tuleb luua uued ülesanded ja näited, aga põhimaterjali saab taaskasutada.

Kui nüüd see teine õppejõud koostab endale uued ülesanded, siis võiks ka uued lisada samade märksõnadega õpiobjektide andmebaasi, et jällegi teised kasutajad saaksid neid näiteid koos objektiga kasutada.

Anne: Seega kunagi jõuame olukorda, kus meil on repositoorium suure hulga õpiobjektidega, kvaliteedi tagamise süsteemiga ja kust lihtsate vahenditega võime häid õpiobjekte ammutada. Kuidas õppejõud need leitud materjalid õppurini toimetab?

Eneli: Selleks on mitmeid variante. Üheks neist on lihtsalt objektidele viitamine. Näiteks õppejõud teeb kursuse kodulehe ja viitab seal vastavatele objektidele. Õppur läheb kodulehele, klikkab vastaval lingil ja jõuab seeläbi materjalideni.

Teiseks variandiks on standardi järgi pakitud objektide importimine kuskile õpihaldussüsteemi. Eestis kasutusel olevad Moodle ja WebCT toetavad mõlemad SCORMi standardit.

Selle järgi pakitud objekte on võimalik importida neisse mõlemasse süsteemi ning seejärel saavad õppurid neid sealtkaudu kasutada.

Lõpetuseks: see on kõigest meie maailmavaade Anne: Me võiksime siin õpiobjektidest veel pikalt rääkida, sest käsitlemata on väga palju asju: õpiobjektide loomise meetodid, mõistliku suuruse määramine (tuntud granulaarsuse probleemina), lihtsamatest objektidest keerulisemate koostamise võtted, õpiobjektide koostoimimisvõime, õpiobjektide uuendamisega seotud probleemid, õpiobjektide ja õpitulemuste seostamine ja selle seose kasutamine, taaskasutuse mitmesugused mallid ja palju muud. Aga ilmselt tuleb õpiobjektidest kunagi veel ka järgmistes uudiskirjades juttu teha.

Lõpetuseks küsiks ühe intrigeeriva küsimuse: Mis te arvate, kas seda kirjatükki siin, mis võiks ju olla õppematerjal õpiobjektidest, saab nimetada õpiobjektiks?

Eneli: Kindlasti mitte, sest ta ei vasta nendele omadustele, mida me siin käsitlesime. Võtame kas või kapselduvuse nõude - kõik terminid, mis pole üldarusaadavad, tuleks siinsamas ära seletada. Selles tekstis kasutatakse mitmeid mõisteid, mida käesolevas lahti ei seletata. Kui näiteks kui Google on paljudele suhteliselt igapäevane mõiste, ei pruugi sellest kõik siiski teadlikud olla ning SCORMi mõiste on usutavasti võõras enamusele. Ja see tekst on kirjutatud ajakirja artiklina, mitte õpiobjektide õppematerjalina. Lakoonilisus, selgus, ka selged õpiväljundid puuduvad selle teksti juurest.

Maria: Seega see tekst pole otseselt isegi mitte õppematerjal, ta ei ole nagu eelnevalt öeldud ei kontekstivaba ega ka mitte täielik. Samuti ei ole see kirjutis varustatud metaandmetega, mistõttu on seda üliraske leida ja hiljem (suvalisel õpetajal või õppejõul) kasutada.

Kuid lisaks kasutamisele ja lihtsalt leitavusele peab õpiobjekt olema ka taaskasutatav, mida me selle kirjutise kohta küll öelda ei saa, sest kuidas sa saad midagi taaskasutada, kui seda ei saa kasutadagi.

Viimaseks mainiks ka ära, et iga õpiobjekt peab olema ka usaldatav ning kuigi on üsna imelik öelda enda ja Eneli ja suurema autoriteedi Anne materjali kohta, et see ei ole usaldatav, siis siiski peaksite teie, kõik lugejad, enne üle kontrollima, kas äkki antud kirjutis peegeldab vaid meie maailmavaadet või on ka teised selle ala eksperdid selle heaks kiitnud.

LUGE JA S O OVITAB

Eesti e-Ülikooli uudised Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

LÜKKA ja INNOMET projektide koolitused 23. aprillil toimus LÜKKA projekti raames praktiline koolitus “Kas e-õpe on minu võimalus või kohustus?”.

Aprillis toimus ka projekti INNOMET raames arvutikursus “Virtuaalse koosoleku läbiviimine”, kasutades sotsiaalset tarkvara.

Täpsem info LÜKKA ja INNOMET projektide koolituste kohta aadressidel: http://www.innomet.ee/innomet/; http://www.ut.ee/lykka

Uued e-kursused on väga kõrgel tasemel

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab Designing Video and Multimedia for Open and Flexible Learning. Jack Koumi (2006). Routledge.

■ Raamatu ülevaate koostas Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiatalituse juhataja Jack Koumi töötas aastatel 1970 kuni 1992 BBC Avatud Ülikooli haridusalaste televisiooni ja raadiosaadete režissöörina juhtides matemaatika, füüsika, psühholoogia, biokeemia, bioloogia, geneetika ja keemia alaste saadete toimetamist. Tema käe all valmis 150 teleprogrammi ja 100 audio-video loengutundi, ta on olnud kaasautoriks 400 haridusalasele tele- ja audiosaatele.

Alates 1992. aastat on ta vabakutseline konsultant juhtides 50 haridusmeedia koolitusprojekti 20 erinevas riigis.

2006. aastal ilmus kirjastusel Routledge samaaegselt nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas Jack Koumi raamat “Designing Video and Multimedia for Open and Flexible Learning”, milles on ühendatud uuringud ja praktiline kogemus, jagades juhiseid ja praktilisi näiteid nii õpetajatele-õppejõududele kui ka tehnilistele ja toetavatele spetasialistidele video ja multimeedia kõige efektiivsemaks kasutamiseks õppetöös.

Teemad on jagatud nelja peatükki: • mida ja kuidas õpetada kasutades video võimalusi; • millal ja kuidas valida õpetamiseks teisi multimeedia vahendeid; • pedagoogilise disaini raamistik video ja multimeedia kasutamiseks; • praktilised nõuanded interaktiivse multimeedia kasutamiseks.

Tuuakse välja, millal on vajalik video ja multimeedia kasutamine õppetöös ning rõhutatakse disainimise põhimõtteid, et püstitatud eesmärke saavutada.

Raamat on huvipakkuv erinevatele sihtrühmadele. Käsitlemist leiavad teemad tavaja õppevideo erinevustest ning audiovisiooni ja interaktiivse multimeedia põhitõdedest kuni kursuse ülesehituse ja e-õppe materjalide disainimise, arendamise ja haldamise laiahaardelise protsessini.

Raamat ilmus sarjas “Open and Flexible Learning”, mida toimetavad Fred Lockwood, Som Naidu ja A. W. (Tony) Bates.

Iga kuu kolmandal teisipäeval kogunetakse Tallinna Tehnikaülikoolis e-õppealasele seminarile “õppejõult õppejõule”. Märtsis koguneti kuulama-vaatama uute e-kursuste tutvustusi. Esitletud kursused, mida oli 70 AP ulatuses, olid väga kõrgel tasemel nii pedagoogiliselt ülesehituselt kui ka disainilt. Üritus oli kulminatsiooniks Tallinna Tehnikaülikooli e-õppealastel kevadüritustel. Juuni alguses toimuv “õppejõult õppejõule” seminar jääb lõpetama e-õppe aastat. Seminaril tehakse kokkuvõtteid toimunust ja vaadatakse tulevikku, et pärast kosutavat suve jätkata uue hooga e-õppe radadel.

Kuidas tehnoloogiale mitte jalgu jääda 4. juunil toimub Tallinna Tehnikaülikoolis seminar teemal: “Tehnoloogia mõju õppeprotsessile”. Seminari viib läbi professor Tapio Koskinen Helsingi Tehnikaülikoolist (Head of R&D, Lifelong Learning Institute Dipoli, Helsinki University of Technology, Finland).

Seminaril saab ülevaate e-õppe hetkeolukorrast ja osaleda arutelus uutest suundadest.

Kuidas muutuvad õppurid ja mida peaks teadma, et tehnoloogiale mitte jalgu jääda. Tapio Koskinen on osalenud erinevate ettevõtete (Hewlett Packard, Hellenic Open University, MoE Bahrain ja UNESCO) juhtkomitees e-õppe eksperdina ning hetkel on ta tegev erinevate ülemaailmsete e-õppe võrgustike (SEFI, MENON, EEIG, EDEN) juhina.

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Konkurss e-assistentide tasustamiseks Eesti Maaülikooli määras 2007/2008 õppeaasta sügis- ja kevadsemestril lisatasu e-õppe assistentidele, kes on e-õppejõul edukalt aidanud tehniliselt või ainesisuliselt läbi viia e-kursust. Tasu, millest pool tuleb õppeprorektori fondist ning pool instituudi ressurssidest, makstakse iga instituudi ühele e-õppe assistendile.

Assistendi tasustamise taotlusvorm on EMÜ kodulehel http://www.emu.ee/286045

| 23

Uuring “Eesti kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide e-õppe edulood” ■ Meril Ümarik Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskuse teadur ■ Krista Loogma Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskuse direktor, vanemteadur Projekti e-VÕTI uuringute eesmärgiks on olnud uurida e-õppe arengut Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. Projekti raames on viidud läbi kolm omavahel sisuliselt haakuvat uuringut: 1) e-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate hulgas, mille tulemusi võis lugeda eelmisest Uudiskirjast; 2) e-õppe edulugude uuring, millele on pühendatud käesolev artikkel; 3) e-õppe monitooring, mille eesmärgiks oli uurida e-õppe hetkeseisu koolides ning töötada välja uurimisinstrument e-õppe arengu regulaarseks mõõtmiseks. Monitooringu tulemustega on võimalik tutvuda projekti e-VÕTI kodulehel (http://portaal.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/uuringud).

Seitse edulugu erinevatest perspektiividest Seitsme e-õppe edulugude kooli - Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool (EHTE), Sisekaitseakadeemia, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Lennukolledž - juures võis näha erinevaid arengumustreid ning e-õppe arengut toetanud võtmetegureid. Koolides viidi läbi semi-struktureeritud individuaal- ja rühmaintervjuud erinevate osapooltega - kooli direktor/rektor, haridustehnoloog(id)/ IT tugiisik/ud, õpetajad/õppejõud ja (üli) õpilased. Edulugusid uurisid ja panid kirja Meril Ümarik, Jane Mägi ning Pille Pruulmann - Vengerfeldt.

Top-down versus grass-root arengumootor EHTE, Tartu Lennukolledži ning Pärnu Kutsehariduskeskuse näol on tegu näidetega sellest, kuidas koolijuhi initsiatiiv on toetanud e-õppe kiiret arengut. Samas, Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli näol on tegu ilmeka näitega, kuidas ühe autoõpetaja initsiatiiv ning koostöösidemed Soome partneritega viisid õpitarkvara tõlkimiseni, mida kasutatakse täna ka teistes Eesti koolides autoerialade õpetamisel.

Edulugude hulgas olid ülekaalus pika e-õppe ajalooga koolid, kuid leidus ka koole, kus e-õpe on hoo sisse saanud alles 2005. aastal seoses e-VÕTI projektiga ning paari aastaga kiire arengu läbi teinud.

Tulevikuvisioonid Kõikides edulugude koolides nähakse e-õppel olulist kohta ka tulevikus, valdavalt küll auditoorset tööd toetava õppevormina. Samas, EHTE-s on üheks tulevikuperspektiiviks arendada täiendkoolituses välja e-õppekava, mille raames oleks võimalik töötaval õppu-

24 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

ril läbida ka 100% e-õppe kursusi. Sisekaitseakadeemias on kavas koostöös välisülikoolidega ettevalmistatava sisejulgeoleku magistrikava raames 100% e-kursuste väljatöötamine, mis võimaldaks tõsta õppetöö kvaliteeti läbi välisõppejõudude kaasamise.

Vajadus suurema riikliku koordineerimise järele Koolide intervjuudest väljakoorunud lootuseks on, et Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides võetakse kasutusele ühtne e-õppe keskkond, mille “maalitsentsi” ostmisel loodetakse e-Õppe Arenduskeskuse peale. Ühtse keskkonna kasutuselevõtt kergendaks koostöökursuste loomist ning koolituste vahetust. Avaldati vajadust ka kooliülese institutsiooni – haridustehnoloogiakeskuse, õpitarkvara kesksete serverite või õppematerjalide ühtsete andmebaaside - loomiseks, mis oleks orienteeritud elektrooniliste õppematerjalide tootmisele ning kust koolidel oleks võimalik vajalikke materjale tellida. Seega võiks koolisiseselt piirduda lihtsamate õppematerjalide koostamisega, kuid näiteks kvaliteetsed õppevideod võiksid jääda vastava ettevalmistusega spetsialistide pärusmaaks.

Hea e-õppe praktika 4 võtmetegurit Kuigi eduloo koolide puhul võis näha väga erinevaid arenguteid, võiks kooli e-õppe arengut toetavad mehhanismid esitada üldjoontes nelja tegurina: 1) tugev e-õppe koordineerimine riiklikul tasandil (terviklik ja süsteemne e-õppe käsitlemine riigi tasandil, ühtne e-õppe keskkond, õppeinfosüsteem, ühtsed ja kättesaadavad õppematerjalide andmebaasid kõigile kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele ning selgelt reguleeritud omandiõiguse küsimus) 2) juhtkonna toetus (e-õppe tunnustamine, motiveeriv tasustamis- ja koormuse arvestamise süsteem, aktiivne koolisisene infovahetus ja koostöö) 3) infrastruktuur ja toimivad tugisüsteemid 4) motiveeritud ja pädevad õpetajad ning õpilased. Võib näha, et kuigi e-õppe praktika keskmes on kaks tegutsejat: õpetaja ja õpilane, on väga olulise tähtsusega just kontekstitegurid: Eesti tasandil toimuv e-õppealane arendustöö, aga ka kooli keskkonna erinevad faktorid.

Lõpetuseks tänab uurimismeeskond kõiki e-VÕTI uuringutes osalenuid suurepärase koostöö eest ning soovib kena õppeaasta lõppu!

Palusime uuringu tulemusi põgusalt kommenteerida e-Õppe Arenduskeskuse juhatajal Ene Tammeorul Millised on tulevikuväljavaated e-õppekeskkonna maalitsentsi ostmiseks ja õppematerjalide ühtse andmebaasi soetamiseks?

Need kaks tegevust on olnud meie ühed prioriteetsemad. Ühiste litsentside ostmisi oleme ennegi praktiseerinud ja hetkel pakume kõigile haridustasemetele kolme maalitsentsi - MathCad, Horizon Wimba ja WebCT VISTA. Loomisel ja väljatöötamisel on e-Õppe Arenduskeskuse uus veeb, mis ühe alajaotusena hõlmab ka kõigi kutse- ja kõrghariduses pakutavate kursuste andmebaasi. Antud andmebaas lihtsustaks õppijate valikuid (info teatud valdkonna kursuste osas on kõik koos ja kergesti leitav) ja samas saab kergesti registreeruda kursustele. Hetkel käib meil andmebaasi väljatöötamine ja piloteerimine Tartu Ülikooliga.

Kuidas kommenteerite e-Õppe Arenduskeskuse juhatajana hea e-õppe praktika nelja võtmetegurit?

Neljast võtmetegurist tooksin esile just kaks, kuigi kõik neli tegurit mängivad rolli e-õppe juurutamisele ehk innovatsioonile hariduses.

Esmalt peavad meil olema motiveeritud ja innovatsioonile avatud õpetajad, kes ei karda muuta oma õpetamisstiili, vaid oskavad uut tehnoloogiat ära kasutada õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja õppijate motiveerimiseks. Teiseks peavad motiveeritud õppejõude toetama nende visioonäärsed koolijuhid, kes ei karda oma koolis juurutada uusi süsteeme, näevad tuleviku võimalusi ette ja oskavad neid võimalusi oma ideede elluviimiseks ära kasutada. Tuleb mõelda sellele, et ammu juba ei õpeta me uut töölisklassi ainult Eesti jaoks, vaid meie õpilased võivad töötada hoopis Hiinas, Ameerikas, Saksamaal, Inglismaal ja peame olema valmis neid aitama oma karjääriredeli kujundamisel. Kui need kaks – motiveeritud õppejõud ja visioonäärsed koolijuhid - on olemas, siis siit ei ole enam raske edasi minna riigi tasemele, sest koostöös peitub jõud ning muutused hariduses ei oleks nii valulikud. Peame mõistma, et innovatsiooni ning muutuste juurutamine koostöös annab meile suuremad edusammud kui igaühe vaikne nokitsemine oma nurgas.

Ülikoolide e-õppe uuringud lõpusirgel ■ Anu Toots (TLÜ) REDEL projekti uuringute juht

Euroopa Sotsiaalfondi toetatud REDELi projekti üheks tegevusliiniks oli erinevate e-õppealaste uurimuste koondamine eesmärgiga anda tervikpilt valitsevast olukorrast. Juba möödunud aastal said “kaante vahele” organisatsioonikultuuri ja e-õppe vahelisi seoseid uurinud ORKU ning Eesti e-Ülikooli loomise mõju analüüsinud HARPO. Praegu oleme lõpetamas tudengite ja õppejõudude e-õppe kasutamise uuringut Tiiger Luubis 3. Kõiki suuremaid avalik–õiguslikke ülikoole ning EBS (Estonian Business School) ja Audentest haaranud küsitluses vastasid 460 tudengit ja 385 õppejõudu küsimustele oma IT-alastest pädevustest ja harjumustest ning oma kogemustest ja ootustest e-õppe suhtes.

Kiviaegsest töömahu arvestusest

Kasvutendentsi pole märgata

Veebipõhist õpet ähvardab kängumine

Esialgne analüüs näitab, et e-õpe eksisteerib tänases Eesti ülikoolihariduses valdavalt auditoorse õppe toena ja kasutab peamiselt faili- ja teabevahetuse tööriistu. Osaliselt veebipõhiseid kursusi, kus kasutatakse mõnd e-õppe keskkonda, on viimase kolme aasta jooksul teinud 40% küsitluses osalenud õppejõududest. Täielikult veebipõhiseid kursusi, kus kogu õpe toimub veebis, on teinud vaid 8%. Eri e-õppe vorme kasutavaid õppejõude on kokku 40%; tudengitest on mingilgi veebipõhisel kursusel osalenud natuke väiksem hulk – 35%. Paraku ei anna uuring märke e-õppe arvestatavast laienemisest. Natuke üle poole tudengeid tõdeb, et nad pole viimasel ajal hakanud rohkem e-kursusi võtma, samuti tegid õppejõud e-kursusi küsitlusaastal (2007/2008) vähem kui 2-4 aastat tagasi.

Uuringuandmed ei näita märgatavat varieerumist ülikoolide, erialade, vastajate vanuse, õppejõudude kvalifikatsiooni või tudengite õppetaseme järgi. Kuna juurdepääs arvutitele ja Internetile on saavutanud peaaegu maksimumi, siis pole probleemiks ka klassiklaine digilõhe. Senise analüüsi põhjal hakkab aga kooruma pilt, et pärast esialgset e-õppe entusiasmi on nii õppejõudude kui tudengite hoog raugemas. Veebipõhist õpet ähvardab kängumine tavapärase stuudiumirutiini surve alla. Samas pole kõik šansid veel kadunud. Näiteks tuvastas uuring, et veebipõhised kursused ergutavad akadeemilist mobiilsust, tõmmates tavakursustest märksa rohkem tudengeid nii teistest Eesti kui ka välismaa kõrgkoolidest.

Täna on Eesti kõrghariduse e-õppe ees keerulisemad väljakutsed, kui aastaid tagasi, mil seisti alles päris alguses.

Hariduse jaoks positiive sõnumina avastasime, et kõik õppejõud on üpris uuendusmeelsed ja kasutavad varmalt mitmekesiseid meetodeid.

Samas selgus seegi, et e-õppe kasutajad ei ole oma kolleegidest oluliselt innovaatilisemad; muu hulgas pole e-õpe vähendanud auditoorse töö hulka ega suurendanud õppejõudude ajaressurssi. Aja nappust toovad nii e-õppe kasutajad kui mittekasutajad peamise põhjusena, miks e-õpet üldse ei tehta, või mis takistab selle edenemist. Korduvalt märkisid õppejõud ka seda, et töömahu arvestus on ajast maha jäänud ning e-õppes tehtud tööd koormuse hulka ikka veel ei arvestata.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 25

Õppimine ja õpetamine muutuvad põnevamaks ■ Eve Lamberg EBS majandusarvestuse ja rahanduse õppetooli lektor

Avatud ja paindlik haridussüsteem toetab elukestvat õppimist Rõõm on tõdeda, et e-Õppe Arenduskeskus toetab lisaks oma e-õppejõu koolitusprogrammile ka õpetajate ja õppejõudude elukestvat õppimist Euroopa avatud ülikoolides. Märtsis 2007 pakkus e-Õppe Arenduskeskus viiele õppurile võimalust osaleda Kataloonia Avatud Ülikooli (Universitat Oberta de Catalunya - UOC) pilootprogrammis “E-learning course design and teaching (20 ECTS)” (http://www.uoc. edu/masters/eng/master/psychology/education/Aw_elearning_course. html). Kurvastuseks tõdesin, et Eestist olin mina ainuke e-õppur. On ilmselge, et avatud ja paindlik haridussüsteem toob täiskasvanud õppurid elukestva õppimise juurde, mis sobib kokku pere- ja tööeluga ning mitmekesistab õppurite võimalikke karjääriteid. On tõenäoline, et Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamisega muutuvad õppejõu tööeluks vajalikud pädevused ja rollid. Euroopa tööturu vajadused ja õppurite huvid sunnivad paratamatult muutma traditsiooniliste haridusasutuste rolli ühiskonnas.

Õppetegevus toetab ennastjuhtivat õppimist UOC pilootprogrammis osaledes kogesin, et õpperühmad hakkavad muutuma heterogeensemaks. Kui õppurite teadmised, oskused, töökogemused, suhtluskeele tase, kultuuritaust ja huvid varieeruvad väga suures ulatuses, siis teadmiste ühesuunaline ülekandmine kaug- ja lähiõppes ei pruugi vastata õppurite ootustele ega sobida kokku D. H. Jonasseni kirjeldatud konstruktivistliku õppimisega (Probleemõpe veebikeskkonnas http://www.htk.tlu.ee/pbl/).

Seega õppimine peab muutuma õpetajakeskselt õppimiselt (teacher-centered learning) õppijakeskseks õppimiseks (learner-centered learning). Ennastjuhtival õppuril (self-directed learner) peab olema võimalus kooskõlastada aineõpetajaga oma õpitegevused ja õpitegevustele planeeritav aeg. Õpitegevuste ja õppematerjali disainimisel tuleb arvestada iga iseseisva õppuri võimalikult kõrge õpitulemuse saavutamisega Bloom’i taksonoomia järgi. Selleks tuleb õppematerjal esitada viisil, mis aitab ennastjuhtival õppuril suunata oma õpitegevust (Karjalainen, A., Alha, K., Jutila, S. 2006. Give me time to think - determining student workload in higher education ISBN 951-42-8020-2. lk. 31 http://bcbu.oulu.fi /GET2.pdf): • Põhimaterjal - kohustuslik õppekirjandus, enesetestid, probleemülesanded, juhtumiuuringud (essential knowledge - must know), • Täiendav materjal – mittekohustuslik materjal, mis võimaldab õppuril süvendatult tegeleda mingi kindla teemaga, mida võiks teada (supplementary knowledge – should know), • Lisamaterjal on mõeldud õppurite tähelepanu juhtimiseks mitmesugustele asjakohastele allikatele, mida on kasulik teada (Specialised knowledge – nice to know).

UOC õpimeetodid, töövahendid ja hindamine UOC pilootprogrammi “E-learning course design and teaching” kur-

26 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

suste disaini vaata jooniselt: • õppimise planeerimine (Planning), • suhtlemine (Communication), • õppematerjalid (Resources), • hindamine (Assessment). Õpieesmärk oli vahendada õppuritele teadmisi ja arendada oskusi haridusprotsesside kavandamiseks, elluviimiseks ja koordineerimiseks veebipõhises keskkonnas ja võimaldada õppuritel jagada oma töökogemusi õpitegevuste kaudu.

Veebipõhise õppetegevuse planeerimine sõltub oluliselt kursuse sisust, sihtrühmast ja kursuse loojate kogemustest. UOC koolitusprogrammi õpitegevused tuginesid konstruktivistlikule õppimisele ja olid üles ehitatud valdavalt juhtumiuuringute analüüsimisele nii individuaal- kui ka rühmatööna ning asünkroonsetele diskussioonidele ega sisaldanud mingeid automatiseeritud teste. Õppematerjal koosnes valdavalt teadusartiklite põhjal koostatud õppekirjandusest ja asjakohastest juhtumiuuringutest.

Teadmiste vahendamisel tuli tuutoril arvestada õppurite individuaalsete huvide ja vajadustega. Õppuritel oli võimalus vabalt valida web2.0 töövahendeid rühmatööks, mis muutis õpiprotsessi õppurite jaoks interaktiivseks. Rühmaliikmete summaarne suutlikkus õpitegevuse läbimisel suurenes oluliselt kui õppurite erinevad töökogemused, teadmised ja oskused toetasid üksteiselt õppimist. Õppurite hindamine toimus jooksvate õpiülesannete, mitte eksami põhjal.

Põnevad uuendused toetavad õppimist ja õpetamist Põnevate uuenduste elluviimiseks haridusprotsessis on mõttekas alustada e-õppejõu koolitusprogrammi (http://www.e-uni.ee/index. php?main=204) e-kursus(t)el osalemisest, mis annab ettekujutuse

■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Sisutootmine projekti e-VÕTI raames õppija rollist veebipõhises õppes. Julgen väita, et elukestev õppimine meelitab täiskasvanud õppurid e-õppe juurde, kuid samal ajal tuleb leida aega ka regulaarseks õpitegevusteks, mis sobib kokku pere- ja tööeluga. Näiteks tunnike või kaks päevas aruteludeks ja lugemiseks hoidis mind paremini õpivormis kui 7-tunnine õpitegevus üks kord nädalas. Üksinduse leevendamiseks aitab õpirõõmude ja -murede jagamine kaasõppuritega. Võimalus õppida ühel kursusel erinevate Euroopa riikide ülikoolide töötajatega oli minu jaoks hindamatu kogemus. Pärast aastast e-õpet oli äärmiselt südamlik silmast-silma kohtumine UOC pilootprogrammi direktori professor Albert Sangrá’ga Tallinnas e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil (“E-õpe on siin: kus oled Sina?” 3.-4. aprillil 2008 http://conference2008.e-uni.ee).

Oma finantsarvestuse kursusel rakendan 3-astmelist õpimudelit: individuaal-, rühma- ja klassiõpe, mis tugineb case-meetodi rakendamisele. Rühmatöö toimub veebipõhiselt, mis toob õppimisse vaheldusrikkust, toetab üksteiselt õppimist ja vastutust rühmaliikmete ees. Õpitegevused on seotud probleemõppe ja juhtumiuuringute analüüsimisega. Töövahendina võivad õppurid kasutada juba 10 aastat Excelis väljatöötatud minu finantsarvestussüsteemi mudelit. Sel kevadsemestril rakendasin esmakordselt veebipõhist koostööd Richland College’i (Dallas, USA) üliõpilastega. Rühmatöös rakendasime minu disainitud töövahendit, mis on just sobiv veebipõhiseks koostööks.

Projekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides” (e-VÕTI) raames ajavahemikul 1. juuli 2005 – 30. juuni 2008 luuakse Eesti e-Kutsekooli konsortsiumis kokku 734. õppenädala (AP) mahus e-kursuseid ja 615 digitaalset õpiobjekti. Tänaseks (aprill 2008) on enamus neist valmis. Sisutootmise täpsem info on saadaval e-VÕTI projekti koduleheküljel, aadressil: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/sisutootmine. Õpiobjektid on avalikustatud e-VÕTI projekti lehel aadressil http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/ sisutootmine/andmebaas.

Aktiivsemad e-kursuste loojad on: • Sisekaitseakadeemia (85 õppenädal) • Kuressaare Ametikool (57 õppenädalat) • Tallinna Tööstushariduskeskus (48 õppenädalat) • Räpina Aianduskool (46 õppenädalat) • Tallinna Majanduskool (42 õppenädalat) Aktiivsemad õpiobjektide loojad: • Sisekaitseakadeemia (52 õpiobjekti) • Tartu Lennukolledž (49 õpiobjekti) • Narva Kutseõppekeskus (36 õpiobjekti) • Tartu Kutsehariduskeskus (35 õpiobjekti) • Tallinna Kopli Ametikool (34 õpiobjekti) • Võrumaa Kutsehariduskeskus (33,5 õpiobjekti) Lisaks koolide s valminud e-kursustele valmisid ka Eesti Infotehnoloogia Seltsi juhtimisel EUCP’i (http:/// www.eucip.com/) ja Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli juhtimisel klienditeeninduse kursus. Mõlemad e-kursused on kõigile e-Kutsekooli par tnerkoolidele vabalt kättesaadavad.

Sisutootmine projekti REDEL raames

Eve Lamberg ja Kataloonia Avatud Ülikooli professor Albert Sangra

Projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) raames loodi Eesti e-Ülikooli konsortsiumis enam kui 630 õppenädala mahus e-kursuseid, millest 160 õppenädalat on magistri taseme kursused. Lisaks veel 83 moodulit ja 154 videoloengut.

Sisutootmise täpsem info on saadaval REDEL projekti koduleheküljel, aadressil: http://portaal.e-uni.ee/redel/alamprojektid/ sisutootmine.

2005. aastal testiti, kas valminud e-kursused arvestavad erivajadustega õppijaid. REDEL projekti veebist võib leida vastava analüüsi: http://portaal.e-uni.ee/redel/alamprojektid/sisutootmine/kohandamine/.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 27

Koostöö tõenäosus temaatilises võrgustkus ■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja Tegutsemise vabatahtlikkus. Temaatilise võrgustiku ehk praktika kogukonna moodustavad oma eriala spetsialistid, kes on orienteeritud koostööle, keskendunud teadmiste hankimisele, vahetamisele, jagamisele, loomisele ja säilitamisele luues ühist teadmiste baasi, püüdes edendada oma valdkonda ning leides lahendusi probleemidele. Võrgustike kontseptsioonis rõhutatakse tegutsemise vabatahtlikkust, võrdsust ja liikmetevahelist usaldust.

Võrgustiku tuumiku tähtsusest. Sotsiaalse kapitali dimensioonidena on võrgustikes olulised struktuur, inimestevahelised suhted ja normid, usaldus loodud suhetes ja ühiste huvide olemasolu või siis jagatud arusaamad, liikmetevaheline tunnetuslikkus, koostöövõime ja ressursid, mida selline koostöö võimaldab. Tegutsemise ja omavahelise suhtlemise aktiivsuse määrab võrgustiku struktuur, eristades tuumiku tavaliikmetest ja näitab infovoogude liikumise suunda ja sagedust. Kui temaatilise võrgustiku loome-etapis püstitatud eesmärgid ja kavandatud tegevusplaan on kõigile liikmetele arusaadav ning võrgustiku ja liikmete isiklikud eesmärgid vähemalt mingis osas kattuvad, siis on koostöö tõenäosus ja tegutsemise tulemuslikkus suhteliselt kõrge.

Uuendusmeelsete õppejõudude ja õpetajate kogukond. Innovatsioonisüsteemide probleemiks ei ole mitte niivõrd innovatsioonialaste oskuste, teadmiste või vahendite puudumine kui nende hajutatus ja asümmeetriline paiknemine. e-Õppe Arenduskeskuse eesmärgiks temaatiliste võrgustike ellukutsumisel oli koostöö parandamine erinevates haridusasutustes töötavate erialaspetsialistide vahel ning õppeprotsessi kaasaegsuse tõstmine, seda nii e-õppe arendamise kui ka koostöös vahendatud kogemuste kaudu. Projektides REDEL ja e-VÕTI on (oli) temaatiliste võrgustike ülesandeks planeeritud e-kursuste sisu tootmine, olemasolevate ja loodavate e-kursuste kvaliteedi kontroll; õppejõududele koolituste, seminaride ja e-õppe päevade korraldamine ning välisekspertide kaasamine oma valdkonna arendamisse.

Palju päid, palju mõtteid. Kuigi paljud vanasõnad räägivad koostööst ja selles peituvast jõust ning võrgustike kontseptsioonis räägitakse koostöös tekkivast sünergiast, ei ole koostöö kuigi kerge tekkima. Projektide REDEL ja e-VÕTI raames tege-

28 |

vust alustanud 20-st temaatilisest võrgustikust on koostöö võimalikkust tõestanud 8 võrgustikku. Kui haridustehnoloogide võrgustikke ärgitas koostööle informatsiooni vahetamise vajadus, siis erialavõrgustikel sarnast konkreetset vajadust ei olnud ja tulemusliku koostöö tagas tuumikliikmete entusiasm, karismaatiline liider või järjekindel koordinaator. Käivitunud võrgustike tegevusmustrid on olnud erinevad, kuid tulemused on ühtviisi head ja tuleviku osas lootustandvad – kõikides toimivates võrgustikes on kujunenud välja liikmetevaheline usaldus ja moodustunud tuumikgrupp.

Võrgustik võrgutab. Sügisel 2007 käivitus seminaridesari “Võrgustik võrgutab”, mille eesmärgiks oli teadmiste ja kogemuste jagamine õppeprotsessi rikastamiseks üld-, kutse- ja kõrghariduses ning missiooniks Eesti erinevate haridustasemete temaatiliste võrgustike töö jätkusuutlikkuse tagamine ning diskussioonile aktiveerimine e-õppe edasiarendamiseks. Õppeaasta jooksul toimus neli seminari, kus tutvustati projektide raames loodud e-kursuseid, õpiobjekte ning nende loomiseks kasutatud tarkvara. Ülevaade toimunud seminaridest ja esitlused asuvad veebiaadressil: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/.

Kas võrgutame edasi? Temaatiliste võrgustike käivitamist toetanud projektid hakkavad lõppema ning uue projekti valguses tuleb otsustada, millised võrgustikud said piisavalt jõudu, et tegevusi jätkata.

24. aprilli seminar “Kas võrgutame edasi?” oli nagu verstapost, kus peatuti korraks, et tõmmata hinge, vaadata tagasi ja otsustada, kuhu edasi liikuda ning millise tee peame valima. Uue hooaja avaseminar sarjas “Võrgustik võrgutab” toimub 25. septembril 2008. aastal Tallinnas. Toredat võrgutamist!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

e-Õppe Arenduskeskuse uudised Serverid kolivad 30. juuni – 3. juuli kolivad e-Õppe Arenduskeskuse serverid Tallinna Tehnikaülikoolist Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusse (Raja 4C). Antud ajavahemikul ei tööta WebCT, Moodle, e-Kutsekooli ja e-Ülikooli kodulehed.

3. juulist – 13. juulini toimub WebCT versiooni uuendamine – lähme üle WebCT Vista versioonile. Antud ajaperioodil WebCT ei tööta. Kõik loodud e-kursused ja olemasolevad kasutajad tõstetakse uude versiooni automaatselt.

Selleks, et protsess oleks kiirem, palume kõigil WebCT’d kasutavatel õpetajatel ja õppejõududel teha enne 30. juunit oma kursusele Reset. Soovi korral võib teha ka oma e-kursusest varukoopia ja selle oma arvutisse salvestada.

IVA kolib e-Õppe Arenduskeskus lõpetab alates 21. juunist keskse IVA haldamise ja hostimise teenuse. Keskset IVA haldamise ja hostimise teenust hakkab pakkuma EENet, kus on see haridusasutustele tasuta. Kõik koolid sõlmivad EENetiga IVA kasutamise lepingu ja tõstavad oma kursused EENeti serverisse. Kursuste haldamise ja uute kursuste loomise protsess jääb samaks, st koolid jäävad ise oma IVA instantse haldama. Tavakasutajatele muutub ainult IVA aadress, muus osas jääb kõik endiseks.

Lisainfo serverite ja IVA kolimise kohta: Karin.Ruul@eitsa.ee