uudiskiri12

ISSN 1736-6186

Talv 2008

Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes

Paremad palad: Vikiülikool – avatud õpikeskkondade keskpunkt lk 2 Persooni lugu: Aune Valk lk 6 Kuidas e-õppes kvantiteetselt naeratada? lk 10 Tööleht: Google Docs ja Picnik lk 13

AVAARTIKKEL

November – e-õppe kvaliteedikuu ■■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja E-õppe vallas võime nimetada novembrit julgelt kvaliteedikuuks. Varem oleme novembrikuus välja selgitanud e-Kutsekooli parimaid e-kursuseid. Sellest aastast astume sammu edasi ning püüame juurutada e-kursuste kvaliteedimärgi väljaandmise protsessi. Esialgset tagasisidet arvestades võib see pikas perspektiivis leida oma koha ka õppeasutustesisese kvaliteedisüsteemi protsessides.

Mis on meie jaoks kvaliteet?

Kui kunagi e-õppe tegemised alguse said, siis kvaliteedist ei räägitud. Vaadati seda, et e-kursus ei sisaldaks palju pdf-faile, ja sellega piirduti. E-kursuse kvaliteet oli jäänud õpetaja/õppejõu ning üksikute haridustehnoloogide õlgadele – nende otsused põhinesid oma tõlgendusel.

Samal ajal alustasime parimate e-kursuste valimise ja nende autorite premeerimisega.

Mäletan, et valikute tegemisel komisjon otseselt kvaliteedist ei rääkinud. Esimese konkursi möödudes mõistsid kõik, et e-kursusele lihtsalt otsa vaadates me jätkata ei saa.

Vaja on reeglistikku, mis määraks, kuidas ja mille järgi hinnata. Seda soovisid ka konkursil osalenud õppejõud – miks näiteks kolleegi e-kursus osutus väljavalituks, aga minu oma mitte. Sealt edasi jõudsimegi arusaamisele ühtse kvaliteediraamistiku vajalikkuses. Aastatel 2003–2004 oli Euroopas mitu e-õppe kvaliteedile keskendunud projekti, kus osalesid ka mõned Eesti kõrgkoolid. e-Õppe Arenduskeskus kirjutas tol hetkel just uut Euroopa Liidu Sotsiaalfondi projekti REDEL (“Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse”; http://portaal.e-uni.ee/ redel), kuhu see temaatika väga üldiselt sisse kirjutatud sai. Siis ei teadnud me veel väga täpselt, kuidas kvaliteetne e-õpe peaks välja nägema ja milliseid protsesse haarama.

2005. aastal tuli EADTU (European Association of Distance Teaching Universities; www.eadtu.nl/) kaudu E-xcellence’i projekt, milles ka meie olime partnerid. Sealt hakkas juba süstemaatilisem töö kvaliteedi ja selle protsessidega. Saime teada, mida meie peaksime oma kvaliteediprotsessis jälgima ja

kuhu oma energia suunama. Kui E-xcellence’i projekt vaatas kogu protsessi tudengist kuni administratsioonini, siis meie keskendume rohkem e-kursuse kvaliteedile – ehk tudengist õppejõuni. Samas on kindlasti haaratud kogu õppeprotsess, sest ega ilma õppekavas püstitatud õpiväljunditeta ei saa kvaliteetset e-kursust teha.

Kompaktne Eesti haridus Loodan, et Eesti haridus oma väiksuse ja kompaktsusega paneb kokku kaks kvaliteediraamistikku – ühelt poolt kutse- ja kõrghariduses arendatavad kvaliteediprotsessid ja teisalt e-kursuse kvaliteediprotsessid.

Tundub, et hetkel ei ole aeg selleks küps, aga loodan, et kahe-kolme aasta pärast vaatame ühtset erinevaid protsesse hõlmavat hariduse kvaliteediraamistikku.

Ootan huviga e-kursuste “Oscarite” (loe: aasta e-kursuste tiitlite) jagamist järgmise aasta e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil, kui kahe konkursi käigus valitakse välja parim e-Ülikooli ja e-Kutsekooli e-kursus.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|1

TOIMETAJA VEERG

Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja Käesolev uudiskirja number keskendub eelkõige kvaliteeditemaatikale, tuues esile tehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid näiteid kvaliteetse õppe korraldamiseks. Küsimused “Milline on kvaliteetne (loe: hea) e-kursus?”, “Kuidas kvaliteeti mõõta?”, “Kes vastutab e-õppes kvaliteedi eest?” on väga tavapärased õpetajate ja õppejõudude hulgas, kes iga päev e-õppega tegelevad. Püüangi järgnevalt natuke rohkem avada seda, miks on nii raske nendele küsimustele üheseid vastuseid leida.

E-õpe ei mahu purki Vikipeedia ütleb: “Kvaliteet (lad qualitas) on omadus, laad, headus. Kõrge kvaliteet on toodete, teenuste täpne vastavus kõrgetele vajadustele. Tarbimisomaduste kogum. Kvaliteet on tihedalt seotud asja olemusega. Kvalitatiivne määratlus väljendub omadustena.” Kui see selgitus näiteks võtta, siis kuidas sõnastada e-kursuse kvaliteedi näitajad olukorras, kus iga uue tehnoloogilise vahendi tekkimisega mingi omadus või lahendus vananeb ja seega see enam kvaliteeti ei tõenda. Kuna e-õppe puhul on tegemist pidevalt täieneva nähtusega, siis ei ole kuidagi võimalik öelda, et e-õpe on siit siiani ja edasi on midagi muud. Ega see kompott pole, et keedad kokku ja paned hoiule.

Tegelikult tähendabki selline olukord, et iga e-õppe materjali loomise juures ei tule mitte mõelda, mis on hetkel aktuaalne, vaid mida toob homne päev. Lõpuks tuleb arvestada, et ülehomme peab seda kõike juba täiendama ja parandama.

Mõõdame kvaliteeti – pikkus, laius ja läbimõõt Kui on raske kirjeldada, milline hea e-kursus peab olema, siis kuidas mõõta hoomamatut e-õppe kvaliteeti? e-Õppe Arenduskeskuses on kvaliteedisüsteemi väljatöötamine võtnud aega neli aastat – ja see ei ole endiselt valmis… Juba enne süsteemi rakendamist näeme, mida on juba vaja ümber teha, sest olukorrad on muutunud ja aeg edasi läinud. Ometi peame mingi verstaposti aluseks võtma. Arvestades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiiret arengut, ei saa kvaliteedisüsteem kunagi valmis.

Kes paneb pea pakule – kes vastutab?

Raske määratleda, veel raskem tõendada? Kes küll tahaks e-õppe kvaliteedi eest vastutada ja oma pea pakule panna, öeldes, et see on kvaliteetne ja see pole. Väga tihti on teised organisatsioonid küsinud e-Õppe Arenduskeskuse meeskonnalt, kuidas me tagame loodud õppematerjalide kvaliteetsuse. Jah, saame korraldada erinevaid konkursse ja koostada abimaterjale, aga õpetaja ja kooli nimel lõpuni tagada ei saa kunagi. Olen tihti kavalalt vastu küsinud: kust te teate, mis klassiruumis toimub? Arvan, et päris täpselt ei tea keegi, aga olen üsna kindel, et õpetaja õpetab õpilasi.

Usaldame õpetajaid – nad teavad, mis nad teevad!

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee.

2|

Vikiülikool – avatud õpikeskkondade keskpunkt ■■ Hans Põldoja Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse teadur Vikipeedia kõrval on Wikimedia Foundation asutanud viimastel aastatel terve rea kogukonnapõhise sisutootmise projekte. Tuntumad nendest on õpikute kirjutamiseks mõeldud Vikiraamatukogu (www.wikibooks.org), avatud sisulitsentsiga fotosid ja meediafaile koondav Wikimedia Commons (commons.wikimedia. org) ning Vikiülikool (www.wikiversity.org).

Minu esimene põhjalikum kokkupuude Vikiülikooliga oli selle aasta kevadsemestril, kui õpetasime koos Teemu Leinoneniga Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis (TaiK) avatud õppematerjalide kursust. Kuna meil polnud võimalik iga nädal kohal viibida, otsustasime teha kursuse täielikult e-õppe vormis. Varasemast oli meil mõlemal kogemusi ühise ajaveebi kasutamisest kursuse õpikeskkonnana, kuid see ei ole ühelgi korral väga edukalt toiminud. Õppijad tajuvad ajaveebi personaalse keskkonnana ning neil on suurem motivatsioon ajaveebi sissekannetega töötada, kui tegemist on nende isikliku ajaveebiga. Seetõttu otsustasime, et igal õppijal on isiklik ajaveeb ning lisaks sellele on kursuse läbiviijatel oma ajaveeb (oercourse.wordpress.com), kuhu postitame sissekande iga nädala teemal.

Sellise personaalsetest ajaveebidest koosneva õpikeskkonna puhul on siiski vajadus ühise keskkonna järele, kus kõigil kursuslastel oleks sisu toimetamise võimalus.

Otsustasime selleks katsetada Vikiülikooli.

Kursuse ettevalmistamise käigus kavandasime Vikiülikooli lehel iga nädala kava koos lugemismaterjalide, linkide ja ülesannetega.

Lisaks sellele tegime eraldi lehe, kus kursusest huvitatud said ennast osalejaks registreerida. Paarikuise ettevalmistusperioodi jooksul kogunes lisaks kaheksale TaiKi tudengile üle 60 vabatahtliku ligi kahekümnest maast. Kümne nädala jooksul postitasid osalejad iga nädala teemal sissekande oma ajaveebi ja kommenteerisid teiste osalejate ajaveebe. Kursuse lõpuni pidas vastu paarkümmend osalejat, kellest enamik pidas seda väga huvitavaks õppimiskogemuseks. Mõned aktiivsemad osalejad võtsid käsile ka jätkukursuse ettevalmistamise ja läbiviimise.

Esimesest õnnestunud Vikiülikooli kursusest saime innustust, et seada üles ka soome- ja eestikeelne Vikiülikool (beta.wikiversity.org/wiki/Esileht). Mõlema Vikiülikooli sisukord on tehtud erinevate õppevormide järgi – kursused, huviringid, lugemisringid, võrgukonverentsid ja iseõppekursused. Nagu sellest jaotusest näha, on rõhk õpitegevustel, mitte õppematerjalidel. Meie nägemuses võiks Vikiülikool olla kursuse keskkohaks, kust viivad viited repositooriumides ja avatud keskkondades paiknevatele õppematerjalidele. Sellisel juhul jääks õppejõule vabadus kasutada just talle sobivat vahendit õppematerjalide koostamiseks ning litsentsitüüpi õppematerjalide avaldamiseks.

Hetkel on eestikeelses Vikiülikoolis kaks kursust: Tallinna Ülikooli magistriõppe kursus õpitehnoloogia standarditest ning e-Ülikooli täienduskoolitus viitamisest ja viidete haldamisest. Esimeste eestikeelsete Vikiülikooli kursuste puhul on osalejateks ametlikult vaid Tallinna Ülikooli või e-Õppe Arenduskeskuse kaudu kursusel osalevad õppijad, kuid loodetavasti liitub uute Vikiülikooli kursuste puhul ka vabatahtlikke osalejaid. Minul on kindel kava oma tulevaste kursuste e-õppe osa kõigile avatult Vikiülikoolis läbi viia. Loodan, et Vikiülikooli kogukonnaga liitub peagi veel huvilisi.

Kvaliteedijuhtimisest e-õppes ■■ Merle Varendi Eesti Infotehnoloogia Kolledži kvaliteedijuht Vajadus rääkida kvaliteedist tekib tavaliselt siis, kui konkurents kasvab, tekib soov teistest eristuda või soovitakse saada ekspertidelt tunnustust. Mõnikord võib olla põhjuseks ka kiirest kasvust tingitud vajadus selgemate ja konkreetsemate reeglite järele.

“Kas siin mõni reegel ka on?” küsis Puhh. “Mulle reeglid meeldivad. Siis tead, kas oled õigel teel või ei ole.”

“On ikka,” vastas Võõras.

“Kas reeglid Tiigrite kohta ka käivad?” küsis Tiiger.

Kas need põhjused on piisavad ka selleks, et rääkida kvaliteedist e-õppes? Miks on vaja rääkida e-kursuse kvaliteedist ja omistada parimatele kursustele kvaliteedimärki? E-kursuste maht üha kasvab ja see on loonud olukorra, et kui üliõpilane sooviks erinevate kursuste vahel valida, siis puudub tal selge viide, milline e-kursus on hea. Seetõttu hakkas e-Õppe Arenduskeskus otsima võimalust, kuidas toimivale parimate e-kursuse loojate tunnustamisele lisaks pöörata rohkem tähelepanu ka e-kursuste kvaliteedile. Selleks sai loodud e-kursuse kvaliteedimärgi omistamise süsteem koos juhendmaterjaliga õppejõule/õpetajale. Plan, sing, hope, forget (PSHF – planeeri, laula, looda ja unusta) lähenemine on seni võimaldanud kasvuperioodil edukalt tegutseda.

Jõuti aga üsna levinud arusaamisele, et paremini vastata üliõpilaste ja õppejõudude/õpetajate soovidele, tuleb varem või hiljem võtta kasutusele kvaliteedijuhtimises tuntud seisukoht plan, do, check, act (PDCA – planeeri, tegutse, analüüsi/kontrolli ja paranda). Need neli tähte võttis kasutusele kvaliteedijuhtimise guru Edward Deming ja see lühend on tuntud ka Demingi ratta nimetuse all – nn pideva õppimise ja täiustamise tsükkel.

Kuna igasugune süsteem vajab pidevalt arendamist, tasub aeg-ajalt vaadata üle olemasolev ja n-ö “aidata ka Puhhil aru saada, kas ta on ikka õigel teel”. Reeglite loomine ei tähenda sugugi seda, et välistatakse igasugune innovatiivsus ja areng, pigem ikka seda, et oleme teinud kokkulepped selles osas, mida me tunnistame üliõpilaste vajadustele vastavaks. Ka Euroopa kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise printsiipides on nimetatud, et menetlused, mis kasutusele võetakse, ei tohi lämmatada mitmekesisust ja innovatsiooni.

Seega reegleid on vaja, kuid mõõdukalt.

Nende kokkulepete tegemine ehk reeglite kehtestamine on osake kvaliteedijuhtimissüsteemist, mida ei saa vaadata lahus organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist. Juhtimissüsteem on vastastikuses seoses olevate elementide kogum, mida kasutatakse organisatsiooni poliitika ja eesmärkide kehtestamiseks ja saavutamiseks. Juhtimissüsteem sisaldab organisatsiooni struktuuri, planeerimist, protseduure jm. Kvaliteedijuhtimissüsteem, mis loob reegleid, on mõeldud organisatsiooni kvaliteediga seonduva suunamiseks.

Ka kvaliteedijuhtimissüsteem toimib organisatsiooni eesmärkide püstitamisel, tegevuste planeerimisel, lõpptulemuse kontrollil ja analüüsimisel. Kumb on olulisem? Mis millest sõltub? Need on tüüpilised küsimused, mis tekivad. Kui kvaliteedijuhtimissüsteemi hakatakse üles ehitama, on ta osake juhtimissüsteemist, mis kasvades üha rohkem samastub juhtimissüsteemiga. Seega, kui räägime kvaliteedile süsteemsest lähenemisest, räägime tegelikult ka juhtimissüsteemist.

Tavapäraselt kasutatakse neid termineid ja seisukohti ettevõtte juhtimisel, kuid need on täiesti üle kantavad ka ühe tegevusvaldkonna arendamisse, s.t e-õppele süsteemsemale lähenemisele, et tagada üliõpilaste rahulolu. See on kindlasti e-Õppe Arenduskeskuse jaoks oluline eesmärk.

Süsteemsuse loomiseks on mitmeid võimalusi. Üldjuhul tuleks ikka alustada toimivate protsesside ülevaatamisest, panna kirja, kuidas asjad toimivad, ja selle alusel otsustada, kuidas asjad saaksid paremini toimida ja mida teha, et protsessid oleks sujuvamad. Nii sündis kvaliteetse (hea) e-kursuse loomise juhend ehk reeglid. Tuleme nüüd tagasi eespool kasutatud lühendi PDCA juurde. Seda lähenemist on kasutatud ka e-kursuse kvaliteedimärgi omistamise protsessi juures. Kavandada oma tegevust tähendab süsteemset lähenemist e-kursuse loomisele. See ei alga õppejõu/õpetaja e-kursuse loomisega, vaid juba õppekava loomisest, selle eesmärkide ja õpiväljundite kirjeldamisest.

Seega on hea e-kursuse loomine ka osaks kogu organisatsiooni juhtimissüsteemist. Tegutsemine tähendab e-kursuste loomist, s.t tegevust, millega paljud õppejõud/õpetajad vahetult kokku puutuvad. Analüüs viitab vajadusele perioodiliselt anda hinnang tehtule. Seda saab kõige paremini teha enesehindamise abil, kus õppejõud analüüsib kursust lähtuvalt hindamiskriteeriumitest, toob välja selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning kavandab tegevused, mis aitavad kursust paremaks muuta.

“…hindamine ja analüüs on üks tähtsamaid asju, et teada, mis läks hästi ja mis vähem hästi.

Loomulikult peab hinnangu ka teatavaks tegema. Nagu sina, Puhh, just tegidki, kui ütlesid Christopher Robinile, et esimene lask läks õhupallist mööda.”

Loomulikult on analüüsi puhul oluline roll ka välishindamisel ehk ekspertide tunnustusel, mida võimaldab ka kvaliteedimärgi omistamise süsteem.

Loodetavasti annab e-kursuste kvaliteedimärgi süsteem õppejõududele/õpetajatele head suunised selleks, et luua head e-kursust, seda analüüsida ja pideva protsessina parandada. Samas näitab see ka e-kursuste seotust organisatsiooni kui terviku juhtimissüsteemi.

“...need, kes taotlevad täiuslikkust, aitavad ülejäänuil vastu astuda väljakutsele, mida tulevik toob.”

Abiks olid Puhhi mõtted Roger E. Alleni raamatust “Puhh ja juhtimise kunst”.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

VILLEMSI VEERG

Robotid tulevad – kas ka e-õppesse?

■■ Intervjuu Taavi Duviniga tegi Anne Villems Ulmeromaanides kohtame roboteid üsna sageli. Päriselus kuuleme neist palju harvemini. Tehnikahuvilised on kuulnud Robotexist, mida korraldavad juba 2001. aastast kolm Eesti kõrgkooli (vt täpsemalt www. robotex.ee) ja ka vastavatest rahvusvahelisest võistlustest (näiteks www.iroc.org/), aga enamikule ongi see kõik. Tehnikahuvilised tudengid saavad Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis lähemalt robotitega tutvuda vastavatel valikkursustel. Sellest sügisest on aga robotid jõudnud Eesti koolidesse. Mitmetes koolides toimuvad robootikatunnid, kus õpilased ehitavad roboteid, kasutades Lego Mindstorms NXT komplekte, ja programmeerivad neid mitmesuguste ülesannete täitmiseks. Olukorrast parema pildi saamiseks küsitleme Tartu Ülikooli magistranti Taavi Duvinit.

Taavi, mida sa õpetad Tartu Erakoolis (TERA)? Õpetan seal esimesest kuni üheksanda klas-

4|

sini arvutiõpetust ja lisaks sellele vean ka robootikaringi. Tegelikult on õigem öelda robotiringe, sest neid on kokku kolm: üks nendele, kes alustasid robotitega tegelemist juba eelmisel aastal, teine sellel aastal alustanute ring ja kolmandas ringis on kooli kõige pisemad, esimese klassi õpilased. Ringid toimuvad kord nädalas, kuid mahukamate ülesannete korral oleme vahel aega tublisti pikendanud. Lapsed sooviks muidugi alati lõputult kaua olla. Viimasest ringist ongi meeles ütlus, et ma nüüd ei teagi, mida ma jõuludeks tahan, kas paari uut Wii mängu või Lego roboteid, sest alati kui ma siia ringi tulen, tahan kohe kindlasti robotit.

Kas selliseid koole, kus robootikast on saanud uus aine, on Eestis veel?

Robootika koolis õppeainena – kohe kindlalt oskaksin nimetada Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Seal on robootika täitsa valikõppeainena kirjas ja õppetöö toimub Lego Mindstorms NXT komplektidega. Lisaks

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

kasutatakse roboteid veel Tartu Kivilinna Gümnaasiumis ja Tallinna Reaalkoolis, üksikuid komplekte on ka teistes koolides. Tänu Tiigrihüppe toetusele on koolide arv lähiajal jõudsalt suurenemas. Lisaks näitab suurenenud huvi ka õpetajate koolitusest osavõtt – enamik koole, kes osalesid augustikuisel koolitusel, on komplekte soetamas ning robootika arengust väga huvitatud. Aitab see ju lastel arendada nii mõtlemist kui ka käelise tegevuse oskusi.

Olgugi et robootika pole veel väga levinud õppeaine, toimus juba sel sügiskoolivaheajal esimene koolidevaheline robotivõistlus RoboMiku (www.kivilinn.tartu.ee/dokumendid/ robootika08.pdf). Loodetavasti kujuneb sellest välja midagi aineolümpiaadide sarnast ja see muutub igasügiseseks ürituseks.

Kui rääkida veel õpetajakoolitusest, siis kõigile õpetajatele on koolitus mõjunud vägagi hästi. Ka need, kes tulid algselt skeptilise suhtumisega, lahkusid koolituselt arvamusega, et Lego NXT robotid on siiski

e-ÕPPE UUDISED

e-Õppe Arenduskeskuse uudised

päris vahvad asjad ning nendega saab ühtteist ära teha küll. Kui kellelgi tekkis nüüd huvi, siis planeeritavate koolituste kohta saab infot aadressilt www.robootika.ee/lego.

Mida need robotid, mida õpilased Lego komplekte kasutades koostavad, teha oskavad?

Lego Mindstorms NXT robotid suudavad peaaegu kõike. Viimane tore avastus, mille lapsed tegid, oli see, et näitasid meile, kuidas meie arvates võimatu – lendav robot – on teok s tehtud (w w w.youtube.com/ watch?v=ueEcQP1SOrY). Kui vaadata neid asju, mida saab teha ühe tavakomplekti ja selle anduritega, siis juba seal on mängumaa väga suur: komplektis sisalduvad valgus, heli, ultraheli, puute- ja pöörete andurid. Kõige lihtsamad ülesanded, mida saab programmeerida ka ilma arvuti abita, on näiteks ruudukujulise trajektooriga sõitmine (sobib hästi tsükli õpetamiseks) või pidevalt ringi sõitev robot. Keerulisematest ülesannetest võiks ära tuua 2005. a Robotexi lahendamata jäänud karupäästmise ülesande. TERA õpilased said ülesandega põhimõtteliselt hakkama – kõik erinevad keerulised etapid said tehtud, ajapuuduse tõttu jäi vaid karu majast välja toomata. Lisaks annab Lego NXT standardandurite abil teha ka näiteks skänneri ja plotteri töötavaid mudeleid ning väga palju muudki põnevat.

Kas robotitest koolis peale ühe huvitava aine veel mingit kasu võiks olla?

Kindlasti, robotitest saab hea projektõppe baasi väga paljudele teemadele kooli õppekavas. Võiks öelda nii, et sellist ainet, kus roboteid kasutada ei saa, polegi. Robotid võimaldavad aktiivõpet rakendada – õpilased saavad vastava roboti oma kätega valmis ehitada ja selleks, et robotit midagi tegema panna, peavad ise antud asjast väga hästi aru saama. Näiteks selleks, et robot suudaks klaveril mingeid lugusid mängida, peab õpilane klaverimängu põhitõed endale selgeks tegema ja loomulikult ka noodid selgeks õppima. Samuti on roboteid võimalik kasutada näiteks keeleõppes, ajaloos ja kõigis teistes ainetes.

Reaalala aineid ei toonud ma sellepärast välja, kuna seal tundub tehnika olevat nii tavapärane ja enesestmõistetav, ent roboteid saab väga edukalt kasutada ka kõigi teiste ainete puhul. Lisaks olen ma tähendanud, et muidu ülimalt aktiivne ja rahutu laps suudab Lego robotitega mängides väga

edukalt keskenduda ja ülesande lahendusele mõelda.

Aga e-õpe? Kas e-õpe ka sellele liikumisele kuidagi kasulik saab olla – või vastupidi, kuidas e-õppel võiks robotitest abi olla?

Kindlasti saab meile kasulik olla ka e-õpe, sest kõigil koolidel ei ole veel kindlasti sellist ressurssi, et endale suuremas koguses roboteid muretseda. E-õppe abil saaks anda võimaluse roboteid programmeerida ka neile koolidele. Robot seisab kaameraga varustatud ruumis ja korraldusi saab talle anda interneti teel. Õpilased saavad omaloodud programme testida, jälgides robotit internetis. Robotite abil saab arendada ka õppimise toetamiseks loodud koostööprojekte. Näiteks võivad maakool ja linnakool teha koostööd: veebiliidese kaudu saadetakse robotid näiteks õhupuhtust hindama. E-õppe vahendite abil aga saavad robotitest huvitunud õpilased omavahel kogemusi levitada ja nõu pidada. Ja kui kohalikus koolis pole robotiringil juhendajat, võib ju juhendamine toimuda e-õppe vahenditega.

E-õpe oleks tulevikus vajalik ka RoboMiku võistluse korraldamisel. Hetkel toimub võistlus Tallinnas (Põhja-Eesti) ja Tartus (Lõuna-Eesti) korraga ja tulemusi arvestatakse mõlemal pool eraldi. Kasutades aga videokonverentsi vahendeid ning samuti mõnda veebiliidest, mille kaudu roboteid teises kohas juhtida, saaks võistlust muuta laste jaoks põnevamaks. See oleks ka märkimisväärne kokkuhoid transpordi ja logistika kuludelt.

Minu meelest on mäng väikese (ja miks mitte ka suure) inimese töö – kool ei tohiks olla koht, kus lastele kulbiga tarkust pähe valatakse, kool peaks olema koht, kus saab mängida ja teha midagi lõbusat, ja seda nii, et see oleks ka kasulik ja hariv.

Kokkuvõtteks: kui arvuteid lugeda esimeseks sammuks koolides aktiivõppe juurutamise teel, siis arvuti juhitud seadmete, nagu näiteks robotid, kasutuselevõtt on järgmiseks loogiliseks sammuks. Aga selleks, et robotitele toetuvat aktiivõpet laiemalt rakendada, peaksid kõik õpetajakoolitusega seotud kõrgkoolid vastava metoodika oma õppekavadesse lisama. Üksikute kursustega me esmasest innovatsioonisammust kaugemale ei jõua. Võib-olla aitaks e-õppe teel korraldatavad massilised kursused?

6. jaanuaril 2009 avame “E-kursuse kvaliteedimärk 2009” taotlusvooru!

Tähtaeg kursuste esitamiseks on 1. veebruar 2009. Kvaliteedimärgi taotlemise tingimustega saate tutvuda juba täna aadressil www.e-ope.ee (> Õpetajale > E-kursuse kvaliteedimärk).

Tahad olla kursis e-õppe uudistega üle maailma?

Liitu e-õppe listiga!

Kui soovid ajakohast infot e-õppekoolituste ja konverentside kohta ning olla kursis viimaste aruteludega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rindel, siis liitu e-õppe listiga. Selleks anna oma liitumissoovist teada aadressil eylikool@eitsa.ee.

Kevadkonverentsi kuupäevad on juba teada Kõik e-õppehuvilised, võite juba oma kalendritesse ära märkida, et e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverents toimub Tartus 1.–3. aprillini 2009.

Võrgutamine jätkub Võrgustik võrgutab teid kõiki 2008. aasta 11. detsembril (IT Kolledž, Raja 4c, Tallinn). Kindlasti jätkub võrgutamine ka uuel aastal, kuid täpsemad kuupäevad edastame aasta lõpus. Tutvu võrgustike seminaride kavaga ja tegemistega aadressil wiki.e-uni.ee/vorgustikud.

|5

e-ÕPPE PERSOON

“Tegelikult pole ju küsimus niivõrd ajas, milles elada, kui selles, kellena elada!”

■■ Intervjueeris ja toimetas Marit Dremljuga Pildid Aune Valki erakogust “Ta on lakkamatult tegutsev inimene, kelle kohta kehtib väga täpselt ütlus “Kes palju teeb, see palju jõuab”. See “palju jõudmine” teeb täitsa kadedaks! Ta oskab olla tark liider – teisi innustades ja demokraatlikult otsuseid vaagides, samas kuidagi märkamatult ikka oma tahtmist saades… Eelarvamustevaba tolerants on see, mida oleks paljudel Aunelt õppida.”

See väike killuke on pärit Aire Allika sulest, kes iseloomustab nii oma õde.

Põgus sissejuhatus tänase e-õppe uudiskirja persooni tutvustamiseks on tehtud. Saame lähemalt tuttavaks – Aune Valk.

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Või oli Sul iidoleid-eeskujusid, kellega sarnaneda soovisid?

Miks?

Tegelesin lapsepõlves pikalt ja intensiivselt ujumisega, olin nädalaid Nõukogude Liidu eri paigus laagrites ja võistlustel. Eks need tippujujad siis mingil hetkel iidolid olid, kuid kedagi konkreetselt küll nimetada ei oska.

Sellega seoses meenub ka üks tore lugu.

Esimene võistlusreis “välismaale” oli 2. klassis sõpruskohtumine Läti, Eesti ja Leningradi ujujate vahel Riias. Elasime peredes, mina olin ühe vahva vene tüdruku Marina juures.

Kuna ma vene keelt peaaegu üldse ei osanud, siis otsustasin kasutada mitteteadmise või nõustumise taktikat. Ehk siis püüdsin aru saada, kas tegemist on küsimusega või ettepanekuga. Esimesel juhul vastasin – “ne znaju” ja teisel juhul “daa”. Õhtul tuli pereisa koju ja küsis, mis mu nimi on, ja mina vastasin, et ei tea. Veidi aja pärast sain aru, mida küsiti.

8. klassi lõpuks mul vene keelega enam raskusi polnud.

Seitsmendas klassis pidime kirjutama kirjandi “Minu elu 10 aasta pärast”. Kirjutasin sellest, kuidas olen maapoes müüja.

See ettekujutus tulenes minu unistusest elada maal. Samas ei tahtnud ma suures kolhoosilaudas töötada ja õpetajaamet polnud ka vist ses vanuses nii populaarne ning muid töid ma maal ette ei kujutanud. Aga see maal elamise unistus on vist üks kõige püsivamaid soove olnud, mida ma praegugi vaikselt hellitan. See tuli sellest, et veet-

6|

sime suved Võrumaal ema sünnikodus, kus olid loomad, metsaheinamaa, lakas magamine, vabadus…

Mis põhjusel valisid omal ajal õpinguteks Tartu Ülikooli? Mis ajendas Sind psühholoogiat õppima?

Aastal 1990 polnud välismaale õppima minek võimalik. Seega valisin Eesti parima ülikooli . Mu mõlemad vanemad olid Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud ja matemaatika mulle meeldis, kuid kuna käisin kirjanduse eriklassis, siis oli esimene loogiline valik midagi humanitaarsemat, konkreetsemalt eesti filoloogia. Tegelikult ei mõelnud ma niivõrd, kelleks saan, vaid pigem, kus saab hea ja huvitava hariduse. Arvasin ikka, et töö tegemiseks peab midagi väga konkreetset õppima – nt õmblejaks. Õmblesin kogu keskkooli aja endale kõik riided ise ja seega arvasin mõnda aega, et pärast ülikoolihariduse omandamist lähen õpin õmblejaks. See, miks ma üsna viimasel hetkel eesti filoloogia asemel psühholoogia valisin, oli seotud kahe asjaga. Esiteks oli psühholoogias esimene sisseastumiseksam inglise keel, mis tundus mulle meeldivam kui eesti keele grammatika eksam, mis oli eesti filoloogia esimene eksam. Tollal oli süsteem, et medaliga lõpetajad said ühe eksamiga sisse, kui said selle eest 9 või 10 palli.

Eks ma sellele siis lootsin ja nii ka läks. Teiseks tundus psühholoogia suurem väljakutse – üle 10 aasta võeti sinna taas päevasesse õppesse üliõpilasi, konkurss oli suur – tollal suurim ülikoolis, eriala sisu näis mitmekülgsem, raskem, põnevam…

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

ga maal.

Koos venna, õe ja onupoja evenda.

Viie aas tane Aune toidab väik

Ja suuremaid väljakutseid olen ma ikka armastanud. Kui asi näib liiga lihtne, siis on raske sellest vaimustuda.

Kuidas on lood õmblemisega täna.

Kas oled siis loobunud mõttest minna õmblemist õppima?  Never say never, kuid hetkel ma aktiivseid õppimisplaane ei pea. Õmblemisega on kehvasti. Usun, et saaksin hakkama, kuid arvestades panustatud aega ja riiete hinda poes, oleks see liiga luksuslik valik. Pealegi ei armastanud ma harutada ja see on õmblemise juures paratamatu. Viimane suursaavutus õmblemise alal oli mõni aasta tagasi, kui õmblesin poegadele sõjaväevärvides matkariided, kuna selliseid polnud poest saada.

Oled üks e-Ülikooli asutajaid – võiks öelda lausa e-Ülikooli ema . Mida Sa sellest täna arvad?

Hästi arvan. See on üks esimesi Eesti ülikoolide vahelisi nii pikki ja laiaulatuslikke koostööprojekte. Tore, et kaua oodatud ja arutatud lapsukesele EITSA (Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse) näol nii hea kodu on leitud. Ilma selleta ja Indrek Reimandi toetuseta oleksime me kardetavasti arutama jäänudki. Natuke murelik olen ja vaatan endale süüdistavalt otsa ses osas, et mõned algsed ideed on siiani realiseerimata, nt eestikeelsete õpiobjektide andmebaas või Eesti ülikoolide vahel elektroonne ainete vahetamise

e-ÕPPE PERSOON

Kolleegid ja sõbrad räägivad Tõnu Lehtsaar (PhD) Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekanaat

Tutipidu. Koos sõbranna Marikaga.

süsteem. Eks jõuab, aga tahaks ikka, et laps käiks ja räägiks ja tantsiks juba kiiremini.

Tervikuna on e-Ülikooli peale mõeldes siiski väga soe tunne.

Mille taha distantsilt vaadates need kaks konkreetset asja Sinu arvates on jäänud ja millised valdkonnad veel n-ö vaeslapse ossa on sattunud?

Ma ei tea, kas olen objektiivne, kuid need on sellised suured ja rasked projektid, mis ei nõua üksnes raha ja tehnilist lahendust, vaid ka paljude eri ülikoolide koostööd, ülikoolide ja õppejõudude valmisolekut panustada. Palju usaldust inimeste ja institutsioonide vahel, vähe muret oma rahakoti pärast. Neid ei saa teha muu töö kõrvalt. Vaja oleks, et mõni inimene, keda ülikoolides kuulatakse, neile mõni aasta tõsiselt pühenduks. Ju ei ole me suutnud neid ideid ka kõrgkoolide juhtkondadele “maha müüa”, ikka on mingid muud prioriteedid. Need mõlemad on ka ilmselt sellised valdkonnad, mis osaliselt tasulise hariduse tõttu on väga komplitseeritud – kes maksab materjalide või õpetamise eest.

Ma ei tea, kas kriitikat pole juba piisavalt?

Kursuste andmebaas vist ka venib. Ingliskeelsed veebipõhised magistrikavad on unistus.

Olid üks esimestest, kes e-õpet kasutama hakkas. Millised on Sinu enda e-õpetamise kogemused?

Kindlasti polnud ma esimestest kasutajatest.

Olin küll üks Anne Villemsi ja Karin Ruuli esimesi õpilasi e-kursuste loomise kursusel aastal 2000, kuid kasutamiseni läks sellest veel mõnda aega.

Ma pole selline e-õppe kasutaja, kes teeks seda suurest armastusest e-õppe vastu, pigem vajadusest.

Kui pean õpetama avatud ülikooli üliõpilasi ja ise samal ajal palju ringi sõitma, siis on e-õpe hea alternatiiv. Kõik minu kursused on tehtud haridustehnoloogi abi kasutades (siirad tänusõnad siinkohal Lehti Pildile!) ja ega ma nendega väga rahul pole. Korralik e-kursus vajaks ikka palju enam hoolt ja vaeva.

Kuna õpetamine pole pikka aega mu põhitöö olnud, siis pole selleks ka nii palju tähelepanu jagunud, kui ideaalis vaja oleks. Kokkuvõttes, minu sügav kummardus neile õppejõududele, kes ise korraliku e-kursuse valmis ja ära teevad. Samas usun ma, et on ka teisi minusuguseid, kes vajavad abi, tagant torkimist ja head põhjust, et „e“ teel õpetada ning nende jaoks ongi e-Ülikooli oma toetuste, koolituste ja teavitustööga ennekõike vaja.

Oled tööalaselt väga hõivatud. Kas Sul jääb aega ka isiklike huvidega tegelemiseks?

Hetkel ei ole ma töiselt väga hõivatud, ehkki päev-päevalt siiski rohkem. Hakkasin eelmisel kuul tegelema OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) organiseeritud täiskasvanute pädevuste rahvusvahelise uuringu (PIAAC) Eesti osa koordineerimisega ja see võtab põhilise osa mu

Tunnen Aunet alates tema tudengipõlvest. Mäletan, et lugesin kunagi peahoones religioonisotsioloogia kursust auditooriumis 138. Kuna rahvas sõelus kogu aeg edasi-tagasi, siis üliõpilane Aune registreeris ukse vahelt sissevaatajate käitumise. Kokku oli kevadsemestri jooksul pea kolmkümmend sissevaatajat. Aune rühmitas käitumisviisid. Kohtlane näoilme, kohtlane näoilme ebamäärase häälitsusega (oh, ah, võeh), kohtlane näoilme artikuleeritud häälitsusega (ah nii, tohoh), hästisõnastatud ründekäitumine (miks te siin olete?). Aastad on läinud, meist on saanud kolleegid, keda ühendab eriala ja sarnane mõtteviis. Mul on alati väga hea meel Aunet kohata.

Minu jaoks seostub Aune nimega ennekõike võimekus.

Kui Aune on midagi ette võtnud, siis viib ta selle lõpule. Mitmekülgse inimesena võtab ta ette ja teostab ennast erinevates valdkondades.

Mina õppisin Aunelt kõige rohkem sellel ajal, kui olin Tartu Ülikooli õppeprorektor ja Aune oli õppeosakonna juhataja. Meelde on jäänud Aune suur töövõime, paindlikkus keerulistes olukordades, positiivsus ja mõistvus. Mulle meeldis väga Aune avatus. Ta avastas pidevalt enda jaoks uut ning oli arenguideedele väga avatud. Aune on olnud üks nendest minu kaastöötajatest, keda olen võinud täiesti usaldada.

Tavaliselt inimesed õpivad teistelt seda, mis nendel endil puudu on, või seda, mis avaldub eeskujus eriti eredalt ja täiuslikult. Arvan, et Aune eruditsioon ja sarm annavad ainest mõlemale vaatenurgale.

Kristel Karu-Kletter Kursusekaaslane, sõber ja teadustöö partner 1990. aastal viisid meid kokku õpingud Tartu Ülikooli taasavatud päevases psühholoogiaõppes ning hiljem hoidsid tihedalt koos jagatud erialased huvid ja muidu sõprus (nii bakalaureuse- kui magistritööd tegime Aunega koostöös).

Elurõõm, enesekindlus, uudishimulikkus, sõbralikkus, avatus, kiire reaktsioon, kriitikameel ja hea huumorimeel on minu silmis väga positiivsed omadused, mis on Aune puhul imetlusväärse kombinatsioonina kõik olemas.

Aire Allikas Aune õde Märksõnad, mis Aunele mõeldes kohe pähe tulevad, on: kiirus, tegusus ja visadus. Aune on lakkamatult tegutsev inimene, kelle kohta kehtib väga täpselt ütlus “Kes palju teeb, see palju jõuab”. Aune oskab olla tark liider – teisi innustades ja demokraatlikult otsuseid vaagides, samas kuidagi märkamatult ikka oma tahtmist saades.

Tahaksin Aunelt õppida ajakasutust. See “palju jõudmine” teeb täitsa kadedaks. Juba lapsena, ma mäletan, oli see hämmastav – kui kodunt väljaminekuni oli aega veel 5 minutit, siis ta võttis veel midagi käsile – näiteks tegi ära pooleli olevas õmblustöös ühe õmbluse. Mina ei hakanud sellise ajaga midagi kätte võtmagi.

Usun, et eelarvamustevaba tolerants on see, mida oleks Aunelt paljudel õppida. Aune püüab inimestevahelisi suhteidki rahulikult analüüsida enne emotsionaalsete hoiakute võtmist. Oleks sellist suhtumist inimestes rohkem, oleks ka meie ühiskond sõbralikum ja inimsuhetes konflikte vähem.

|7

e-ÕPPE PERSOON

tööajast. Lisaks õpetan ühte uut ainekursust – etniliste suhete psühholoogia (mitte „e“ teel) ja osalen teadurina Kirjandusmuuseumi uurimisprojektis Eesti avatud identiteedist. Need ongi mu isiklikud huvid – kõik, mis seostub identiteedi, mitmekultuurilisuse ja Eestiga on mulle väga südamelähedane. Muus osas on mu hobid väga tagasihoidlikud – teen vastavalt aastaajale ja oludele sporti – suusatan, kui on ilma, mängin tennist või sulgpalli, kui on hea partner, käin metsas või mägedes matkal, kui lapsed ja rahakott lubavad.

Arvutitööle tasakaaluks meeldib mulle väga aias tegutseda või unistada sellest, milline mu maamaja tulevikus välja näeb.

Lugeda tahaksin rohkem, aga sageli jään juba enne viiendat lehekülge magama.

Oled hetkel tegelikult emapuhkusel – Sinu kolmas laps on veel väga väike.

Samal ajal on Sinu mees Tartu Ülikooli personaliosakonnas. Kas see aitab Sul kätt Tartu Ülikooli arengu pulsil hoida?

Eks ta natuke ikka aitab. Lisaks vaatan Tartu Ülikooli kodulehte, loen ajalehte Universitas Tartuensis, käin igal nädalal korra psühholoogia instituudis õpetamas ja räägin inimestega.

Sellist tunnet, et olen täiesti kõrvale jäänud, mul endal pole. Elu ju kordub, eriti koolis – pole suurt uut siin päikese all. Kui esimese lap-

8|

sega 23aastaselt kodus olin, siis oli küll tunne, et kõik teised elavad mingit tähtsat elu, millest mina osa ei saa. Praegu näib mulle, et just lapsega kodus olemine ongi see kõige tähtsam asi, millel tuleb kätt pulsil hoida.

Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

Kui seda küsimust inimestelt intervjuudes küsitakse, olen ma ikka mõelnud, et sellele on võimatu vastata. Tegelikult pole ju küsimus niivõrd ajas, kui selles, kellena elada.

Koos oma lapsepõlve maal elamise mõtetega unistasin oma õega koos ka 19. sajandi mõisapreili elust – ratsutamisest ja tantsutundidest, jalutuskäikudest pargis ja heast haridusest.

Olla samal ajastul pärisori või söekaevur pole põrmugi nii ahvatlev. Ajas rändamise asemel tahaksin ma pigem väga olla kaasajal eri kultuuride liige. Tahaksin tõesti aru saada, kuidas mõtleb ja millest unistab eluaeg ühes ettevõttes töötanud jaapani vanahärra, KeskAafrika väikese metsahõimu elanik, sügavalt usklik moslem jne. Samas poleks ma nõus oma elu ühegi nende vastu vahetama, pigem tahaksin lühiajalist sukeldumisvõimalust eri kultuuridesse. Võimalus vaadata mitte alati uusi asju, vaid samu asju, aga uuest vaatenurgast – see on minu arvates tohutult rikastav.

Mis oleks Eesti hariduses teisiti, kui Sina oleksid haridusminister? Näed Sa lootuskiirt, et midagi läheks nii, nagu Sina sooviksid?

Ma ei pea ennast ei praegusest ega ka varasematest haridusministritest targemaks. See on raske ja suur valdkond (õpime ju hällist hauani), millest kõigil on oma arvamus, kuna

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

kõik on ise õppinud. Ma pigem imetlen haridusja teadusministeeriumi rahvast, et nad nii väikese koosseisuga nii suuri asju korda saadavad.

Siiski on mul paar asja, millest olen kaua mõelnud ja mille realiseerimise nimel võiks ka haridusministriks püüelda. Esiteks üldhariduskoolide kallakud. Meil on palju laulmise ja keelekallakuga koole, mis alustavad laste valimist ja kallutamist juba 1. klassist peale. Pärast 12 aastat süvendatud humanitaarõpet küsime me, miks noored ei vali ülikoolis loodus- ja tehnikateadusi. Miks nad peaksid? Mulle endale piisas kolmest aastast kirjanduse süvaõppest väga hea õpetaja käe all, et suunata mind humanitaarsetele huvidele. Nüüd vaatan oma kahte põhikoolis õppivat poega ja mõtlen, milline meisterdamis- ja tehnikahuvi neil oli (veel on) ja kuidas neist kumbki polnud nõus minema muusika eriklassi, küll aga oleksid nad kõhklematult valinud lego- ja looduskallakuga kooli või klassi. Sellist aga Tartu-suuruses linnas polnud. Huviring seda ei asenda, kuna aeg-ajalt saab lastel motivatsioon otsa või sõprade eeskujul tuleb teha midagi muud või…

Kui mina oleksin haridusminister, siis oleks võimalus süvendatud tehnika- ja loodusõppeks kõigil lastel alates päris algusest.

Teine hinge peal olev asi puudutab venekeelset haridust. Väga varasest east peaks venekeelsete laste haridus olema suures osas eesti keeles.

e-ÕPPE PERSOON

Selle kõrval peaks kindlasti olema väga tugev vene keele ja kirjanduse õpe ja üldine arusaam, et inimene saab korraga kuuluda mitmesse kultuuri – et see pole mitte üksnes võimalik, vaid ka väga positiivne. Hakata keskkoolis, kui ained on juba väga rasked, võõrkeeli mitu, vastuvõtlikkus keeltele langemas ja identiteet juba välja kujunenud, äkki intensiivselt eesti keelt õpetama, on minu arvates hilja. Selle kõrval peaks eestlastele õpetama avatust ja mitmekultuurilisuse väärtustamist ning looma neutraalse riigiidentiteedi, mis oleks vastuvõetav kõigile etnilistele gruppidele.

On Sul mõni soovitus õpetajatele, õppejõududele ja enda kolleegidele?

See on küll trikiga küsimus. Soovitada ja nõu anda saab ikka ainult siis, kui seda saada tahetakse. Seega, kui mul ka oleks mõni soovitus, siis jätan selle seniks enda teada, kui keegi küsima tuleb. Üks mure on mul seoses õppejõududega küll ja see tuleneb LÜKKA projekti “Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse” käigus saadud kogemustest.

Paljud õppejõud on kõrgharidusreformide suhtes kriitilised, samas on õppejõudude häält nende protsesside arendamises väga vähe kuulda, ometi on kõik olulised otsustusmehhanismid ülikoolides õppejõudude käes. Midagi on siin valesti.

Oskad sa selgitada, millest selline vastuolu võiks tulla?

Võib-olla õppejõudude organiseerimatusest – pole sellist esinduskogu, kes õppejõudude nimel rääkida võiks. Kuna nad on ülikooli töötajad, esindavad neid riiklikes arutluskogudes ülikooli juhtkond ja keskne administratiivne personal. Kõik aga ei taju, et nende arvamust on esindajad seejuures arvesse võtnud. Üliõpilaste olukord on ses osas parem, ehkki ka nemad on ülikooli liikmed, siis nende arvamus võib ülikooli omast lahkneda.

Võib-olla nende hõivatusest – üliõpilaste arv on viimase 18 aastaga kolmekordistunud, õppejõudude arv jäänud praktiliselt samaks, teadustöö karmistunud nõuetest, pidevatest reformidest ja administratiivsetest ülesannetest rääkimata.

Võib-olla kajastab see laiemat virisemise harjumust. Ise valisime riigikogu ja valitsuse, aga ikka oleme rahulolematud. Samamoodi ka ülikooli tasandil – ennast ei nähta mitte subjekti, vaid objektina. Ja viriseda on ju nii lihtne, palju raskem on asju paremaks muuta.

Millisena ja mida tegemas end pensionipõlves näed?

Elan oma maakodus ja reisin aeg-ajalt kaugetele maadele matkama või sõpradele külla.

Kasvatan ise oma toidu, kirjutan, sõidan purilauaga või lähen metsa suuskadega kõndima.

Reaalsus on vahest proosalisem – eriti kui vaatan seda, mida mu pensionäridest vanemad teevad. Nemad töötavad ikka veel ja aitavad kasvatada oma seitset lapselast. Ja ega seegi pole paha variant.

Aune Valk Sünniaeg: 22.03.1972.

Töökoht: kodune, vabakutseline, 0,3 kohaga teadur Eesti Kirjandusmuuseumis Haridus: Tartu Ülikool, psühholoogia (PhD 2001, MSc 1997, diplom 1994) Huvitavamad faktid Aune eluloost: • 1977. aastal pärast viieaastasena läbi elatud uppumiskogemust panid vanemad mu ujumiskursustele. Tegelesin sellega kuni keskkoolini. Suurimaks saavutuseks pean ise meistrikandidaadi järgu täitmist 400 m kompleksujumises. Eesti meistriks teateujumises tulin 14aastasena, olles kõige noorem ja kõige nõrgem naiskonna liige.

• 1989. ja 2006. aastal läbisin olümpiapikkuses triatloni (¼ täismahust) ja 24 h rogaini (võistkondlik orienteerumine aja peale).

• 1992. aastal hääletasime koos sõbra Kristel Karuga Euroopa Psühholoogiaüliõpilaste Assotsiatsioonide Föderatsiooni kokkusaamisele Bergenisse, sama aasta sügisel asutasime EPSÜ (Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse).

• 1992. aasta suvel kuu aega pärast rahavahetust Eestis tegime Kristel Karuga hääletades kolmenädalase reisi Euroopas, läbides seitse riiki 250kroonise eelarvega. Erilisim ööbimispaik oli Kölni raudteejaama misjon. Sarnaseid reise Horvaatiasse ja Inglismaale sai järgnevatel aastatel tehtud mitmeid.

• 1991.-1993. aastani elasin Supilinnas kommuunis. Pärast aastat üüri ja elektri eest tasumata jätmist lülitati detsembris elekter välja – külmas ja pimedas pidasime kevadeni vastu, siis lagunes seltskond laiali.

• 1994. aastal koostasin Fontesele intelligentsustesti, mis oli ka aastaid hiljem kasutusel. Mõni aasta hiljem tööd otsides täitsin ise seda testi ja vastasin üle 90% küsimustest õigesti (test on tehtud nii, et keskmiselt oleks õigeid vastuseid ca 50%).

• 1994. aastal hakkasin ilma mingisuguse õpetamisoskuseta magistrandina ülikoolis õpetama, sellest ajast väärtustan väga õpetamisoskuste kursusi.

• 2002. ja 2004. aastal toimetasin kaks raamatut Eestist ja eestlastest “Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis: kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust” ja “Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis” (koos Anu Realoga).

• 2004. aastal jätsin oma mehe kahe lapsega ligi pooleks aastaks Eestisse ja sõitsin Inglismaale ja USAsse järeldoktorantuuri.

• 2007. aastal asutasime Karlova Seltsi. Olen selles väidetavalt Euroopa ühes suurimas säilinud puulinnajaos elanud kaheksa aastat ja hindan väga sajandivanuseid puumaju, vanu suurte puudega aedu ja kogukonnaelu.

|9

EDULOOD

Kuidas e-õppes kvantiteetselt naeratada?

■■ Karin Liikane on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolitusjuht Tallinnas. Kaugkoolitusprogramm koosneb 19 kursusest, kus alates 1996. aastast on osalenud üle 8000 kursuslase. Vt www.finance.ut.ee “Sa oled ilus, tark ja hea, mu oma õpetaja... sest sinu naeratust on mulle väga vaja.” Neid laulusõnu mäletame juba lapsepõlvest. Kui aga jõuame “elukestvasse perioodi” ja selle kaudu e-õppeni, on küll õpetaja endiselt tark, aga kas ka piisavalt “oma”? Me ju ei “näe” teda! Aga tema naeratust on (ikka veel!) väga vaja...

“Käisin kohal vaid esimesel konsultatsioonil ja kuna see oli nõrk, siis teisele enam ei läinud, ei pidanud ajakulu mõistlikuks. Olen ka varem e-kursustel õppinud, aga selle kursuse e-võimalused olid vägagi nõrgad, võib-olla olid ka kursuslased ise selles osalised, aga õpetaja oli ka liiga loid.”

“Tänu Teile ma võtsin osa sellest eksamist, sest endal oli plaanis minna juunis alles, kuid veensite mind ümber ja ma olen vääääga, väga õnnelik! Aitähh Teile! Igal juhul tulen aktusele!”

Kaugkoolitusõppejõu ja projektijuhina annan iga aasta lõpus Avatud Ülikoolile aru,

eest ise. Info- või ressursinappuse korral jääb õppimine tagaplaanile.

“Leidsin arve üles, aga ootamatute väljaminekute tõttu on see minu jaoks hetkel korraga tasumiseks liiga suur summa. Kas oleks võimalik tasuda kahes osas? Kui ei, siis olen sunnitud ühest kursusest loobuma. Ootan teie vastust.” Üha sagedamini küsitakse minult, kui paljud alustajatest ka lõpetavad. Kui varem tundsid huvi peamiselt kolleegid – koolituste korraldajad, kes väitsid selle e-õppes probleemiks olevat, siis nüüd huvitab see ka mu isemaksjatest õppureid.

Väidan, et lõpetanute arv on edukuse kui kvantiteedi esimene tuletis. Eelmisel aastal lõpetas kaugkoolituse 305 kursuslast. Need on need, kes sooritasid kursuse lõpueksami positiivselt. Samas on ka selle näitaja puhul olulisi kõrvaltegureid. Kaugkoolituse erime-

Pikaajalise kaugkoolitusjuhina olen praegu seisukohal, et e-õppe nagu ka iga koolituse edukust mõõdab hoopis kvantiteedi teine tuletis: kui paljud lõpetajad tulevad tagasi, s.t jäävad edasi. Tartu Ülikooli kaugkoolitusprogrammi edulugu tunneb inimesi, kes on läbinud 10–14 kursust. Väidan, et see näitab, kui jätkusuutlik on koolitus.

“Tagasiside mõttes tahaksin veel öelda (kirjutasin seda ka tagasiside ankeedis), et need korrad, kui olen käinud kursustel, olen alati väga rahule jäänud – nii korraldusliku kui ka sisulise küljega. Nii hästi planeeritud, organiseeritud, et tundub, nagu kõik sujuks iseenesest ja ilma mingi inimliku sekkumiseta.

Sisu on kursustel ka alati asjalik ja praktiline olnud – kuigi olen juba 10 aastat panganduses, aitavad need kursused teadmisi süstematiseerida ja korrastada. Aitäh, jõudu edaspidiseks

kuidas oleme e-õpet arendanud. Minult küsitakse, mitu kursust on toimunud, palju õppureid on osalenud ja paljud neist on lõpetanud. S.t kui edukas on meie instituudis e-õpe.

Tabeleid täites mõtlen, kuidas mina e-õppejõuna tean, et olen hästi töötanud. Kas ma olen oma õppuritele “õigesti” naeratanud?

Kui õppurite arv on aastaga kasvanud, kas mina olen siis kvantiteetse(ma)lt naeratanud?

toodika järgi koostatud õpiku iga peatükk algab eesmärkidega ja lõpeb kordamisküsimustega ning ohtrad näited teevad materjali tavaraamatust lihtsamini omandatavaks.

“Pool raamatut nüüdseks läbi loetud, kuigi tahaks nii väga sellega juba ühele poole saada, uudishimu on suur! Aga no pole seda lugemisaega mulle nii palju antud. Hetkel küll suht sigri-migri veel see asi, aga loodan, et teistkordsel lugemisel, ja siis ka konspekteerimisel, lööb asja klaarimaks!

Hirmsasti meeldib mulle see stiil, kuidas see raamat on kirjutatud, repliigid on toredad!

Edu mulle ja ka Teile!!!”

Aga, kaugkoolituse õpik on paberkandjal, s.t jääb õppurile ka pärast kursuse lõppu…

“Pean ausalt tunnistama, et tänase päeva seisuga jätab mind see kinnisvara teema väga külmaks ja seega unustame, et ma end kunagi nendele kursustele kirja panin  Kui elu ilus, siis milleks pingutada!?”

“Palun mind mitte oodata eksamile. Mõistan küll, et on hea kontrollida oma oskusi jne. Minul pole eesmärk diplom ega ainepunktid. Oma küsimustele olen leidnud vastused ja pean tunnistama, et isegi mu mees luges huviga konspekti!”

ja loodetavasti kohtume millalgi veel (nii palju huvitavaid kursusi on veel ju ootamas).”

“Käisin ja uurisin veebikeskkonnas infot kursuste kohta, nii enda kui ka teiste  Tekkis mõte, et projekti hästi kirjutada, peaks üht-teist teadma rohkem ka eraisiku finantsplaneerimisest ja investeeringuprojektideks on vaja kinnisvaraõiguse teadmisi. Millal järgmine grupp alustab?”

E-õppe eesmärk on sama mis “tavakoolitusel”, ainult kanalite arv on piiratud. See aga ei tähenda tulemustes ja edukuse osas allahindlust. Ei õppurite ega ka õppejõudude seisukohalt. Jõuamegi uue küsimuseni: kuidas sellistes tingimustes edukas olla?

Mis on koolituse edukus kvantiteedi võtmes? Ülikooli statistika mõõdab eduna kursuslaste arvu. Eelmisel aastal õppis meie kaugkoolitusprogrammi 103 kursusel kokku 1058 kursuslast. (Need on nagu lennujaama statistikas: lennud vs liinid ja reisijad vs inimesed. Ühel liinil on aastas mitu lendu ja üks inimene võib aastas mitu korda reisida.) Kas kursuslaste arv näitab e-õppe edukust? Tihti otsustavad kursusel osalemise pigem reklaam või raha, eriti selle aasta majanduslanguse tingimustes. Kui kümmekond aastat tagasi finantseerisid meie kursustel osalemist reeglina tööandjad, siis sel sügisel maksis 39% kursuslastest oma õppe

10 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Mida ootab e-õppejõult õppur ja mida õppejõud arvab, et temalt oodatakse?

Kevadel kaitses Jaana Ojakäär rahvusvahelise uuringu põhjal Tallinna Ülikoolis magistritöö “Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja rollid ja rolliootused virtuaalses õpikeskkonnas”.

Töö üks põhisõnum oli niisugune: e-õppejõud arvab oma ülesande täitnud olevat, kui ta lisab portaali infot ja uuendab oma materjale. See ei ole aga e-õppuri esmane ootus. Tema vajab

e-ÕPPE UUDISED

“oma õpetajat” nagu kontaktisikut. Ei, mitte pelgalt tuutorit, vaid laia profiiliga mentorit.

Nagu igaüks meist, minnes näiteks panka. Meid ei huvita, et kusagil on analüüsiosakond ja laenukomitee. Teller, kellele oma kaasuse usaldame, ongi meie jaoks pank. Ja samuti tundub olevat e-õppes. Õppejõud ongi õppuri jaoks see Ülikool, kellega suhelda. E-õppurit ei huvita, et ülikoolis on kusagil ka näiteks IT- ja rahandusosakond. Kui aga e-õppejõuna seda talle viisakalt meilida või siis üldse mitte vastata, riskime “saada” veel ühe lõpetamata õppuri.

“Täna algab majandusarvestuse I kursus ja mul pole ikka ligipääsu vastavasse e-keskkonda.

Milleks selline viivitus? Paluks kasutajanimi ja parool saata täna. Ja materjalid oleksid pidanud ikka tänaseks kohal olema, ka neil, kes ei osale aktusel. ... Teil on selline tava diskrimineerida neid, kes aktusele kohale ei tule? Ma olen tasunud antud kursuse eest ja selleks oli Teil küll oma tähtaeg, millal makstud peab olema. Mulle peab olema tagatud võrdne kohtlemine teiste kursusest osavõtjatega. See pole küll kuigi meeldiv koostöö algus.”

“Kas enne eksami tegemist pean Moodle’is olevad vahetestid ära tegema? Mõtlen, et enamikule küsimustele peaks vastama õigesti või kuidas? kas vahetest on üldse kohustuslik? kuidas läheneda VI korpusele Tallinna Tehnika Ülikoolis? Sai vist palju “lollakaid” küsimusi, aga loodan, et saad aru.”

majandusajaloo üle. Oleme mudel, mida ei piira traditsioonid. Reeglina on aga mudelil mitu huvigruppi. Kes on teised tegijad e-õppe mänguväljal? Õpiprotsessis on kaks partnerit: õppur ja õppejõud. Aga nemad ei satu väljakule iseenesest. Kui me laiendame väljaku piire, siis näeme selle mõlemal poolel teisigi tegijaid. Õppuri selja taga võib olla tööandja kui võimalik rahastaja. Meie mõistes siis “korporatiivklient”. Õppejõu rivis paistavad veel programmimeeskond (tuutor, õppekonsultant, jne) ja ülikool kui tööandja.

Uurimusest selgus, et väljakupoolest sõltumata on ka nende huvigruppide ootused erinevad. Ühisele eesmärgile – uute teadmiste saamine ja andmine – järgneb ettevõtte puhul koolituse hinna ja kvaliteedi suhe. Programmimeeskond muretseb eelkõige, kas materjalid on iseõppimiseks sobivad. Ülikool on aga huvitatud sellest, et õppur ikka õpiks piisavalt ja süstemaatiliselt. Uurimustulemuste põhjal ei huvitu neist ootamatult keegi, kas õppur soovitab valitud kursust ka oma kolleegidele.

S.t kas õpetaja naeratus toob kaasa uusi õppureid ja loob uut kvantiteeti, mis tähendaks järjepidevust.

“Rõõm tutvuda! Olen oma kolleegidelt, kes on varem kursusi võtnud, kuulnud palju head nii Teie kui kursuste kohta üldse ja nüüd on

Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Projekt Comble 30.–31. oktoobril toimus Tartus Comble’i (Community of Integrated Blended Learning in Europe) projekti koosolek, kus toimus põhjalikum arutelu Methopedia koostamise ja loomise teemal. Samuti vaadati üle partnerite strateegiad ja projekti raames koostatud materjalid (poster, voldik jms) ning nende levitamisvõimalused.

Comble’i kodulehekülg: www.comble-project.eu/

Kasulikud teadmised ja sidemed väliskonverentsidelt 20.–22. oktoobril ja 6.–7. novembril külastasid Tartu Ülikooli haridustehnoloogid e-õppekonverentse “Fifth EDEN Reasearch Workshop” ja “7th European Conference on e-Learning”.

Konverentsidelt hangiti uusi ja kasulikke teadmisi e-õppe vallast ning loodi sidemeid Euroopa ülikoolide esindajatega.

Loe lähemalt: www.eden-online.org/eden. php?menuId=392; www.academic-conferences. org/ecel/ecel2008/ecel08-home.htm

BeSt projekt 13. novembril tutvustati e-lõunate üritustesarja raames Tartu Ülikooli õppejõududele ESF e-õppe programmi BeSt. Programmi kodulehekülg: portaal.e-uni.ee/best

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ragnar Õun, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Uuenduslikud meetodid ja vahendid keeleõppes Kas me oleme valmis õppuri esmaootusele vastama? Kas me tahame valmis olla?

Kellele e-õpetaja naeratab?

Väliskolleegidega suheldes tunnen end sageli ebamugavalt. Me oleme kõik e-õppejõud, aga probleemide skaala näib erinev. Minu vestluskaaslane keskendub näiteks sellele, kuidas vältida e-eksamitel mahakirjutamist. Tõesti, see on üks konverentside püsiteemasid.

Mina aga sellepärast ei muretse. Mind huvitab hoopis, kas üldse selleteemalist ja –vormilist kursust korraldada. Millised võiksid olla järgmise aasta olulisemad kursuseteemad? Kui suur oleks sihtrühm ja kui edukaks kursus kujuneks?

Millist meediakanalit kasutada ja kuidas erialaorganisatsiooni kaasata? Või siis näiteks, kursuse teema tundub küll huvitav, aga kas ajastus on õige? Kas on praegu tark alustada näiteks kinnisvarakoolitust põhjendusega, et keegi hetkel selles vallas heatasemelist ei paku? Või tasuks langeva turu tingimustes pisut oodata ja keskenduda praegu eeltööle?

Saame Eestina endiselt uhkust tunda oma väiksuse ja positiivselt lühikese tänapäevase

mul ka au teie käe all õppida.”

Kas õpetaja peabki üldse kvantiteetselt naeratama? Aga milleks siis mahuaruanded edukuse hindamisel?

Tegelikult ongi iga kvantiteedinaeratuse taga kvaliteet Naeratus nagu naergi on nakkav. Naeratusele on raske mitte vastu naeratada. Lisasin sellele artiklile fotosid kaugkoolituse lõpuaktustelt. Need on kvaliteedinaeratused: soojad, südamlikud ja, mis kõige tähtsam, usaldavad.

“Selle nädala valik on, et ei ühtegi tennisetrenni ja ainult õppimine. Kui see tulemusi annab, siis saad sellest kindlasti teada, kui sinu postkasti mõne ülesande täiendus või lihtsalt lisa ilmub.”

“Mul oli väga professionaalne õppejõud.

Seletas probleemsed kohad kõik väga arusaadavalt lahti. Temaga jätkaks isegi koostööd.”

E-õppejõuna tean seda tüüpi naeratusi nähes, et olen olnud edukas ja minu töö on vilja kandud. Need inimesed on kursuse lõpetanud. Tõenäoliselt tulevad nad tagasi. Nii ongi e-õppejõud oma naeratuse kvaliteedi kaudu kvantiteediks pööranud.

24. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži keelekeskuse korraldatud seminar teemal “Rääkimis- ja kuulamisoskuse arendamine keeleõppes (uuenduslikud meetodid ja vahendid)”. Kutse- ja kõrghariduse õpetajad ja õppejõud tutvustasid põhimõtteid suulise väljendusvõime arendamisel ning jagasid kogemusi uuenduslike meetodite ja vahendite kasutamisest klassiruumis ja e-õppes.

Seminari teises pooles said osalejad praktilises töötoas proovida, kuidas integreerida erinevaid meediaid õpiobjekti. Seminaril osales ligi 30 inimest.

| 11

e-ÕPPE UUDISED

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

E-kursused veterinaarmeditsiini vallas Novembrikuus ootame külla Leedu Veterinaaria Akadeemia (LVA) õppejõude ning haridustehnoloogi. LVA on alustanud e-õppe arendamisega oma koolis ning soovivad saada osa Eesti Maaülikooli kogemustest. Samuti on plaanis algatada ühiseid e-kursuseid veterinaarmeditsiini vallas.

Innovaatilise õppejõu konkursi tulemused 14. novembril autasustati Eesti Maaülikooli pidulikul akadeemilisel aktusel innovaatilisi õppejõude. Tänavu otsustas komisjon tunnustada maaülikooli keelekeskust. Viimasel paaril aastal on e-õppe omaks võtnud üle poole keelekeskuse õppejõududest, nii mõnelgi on valminud aastaga 3-4 kursust. Autasu, millega kaasneb ka rahaline preemia koolituste ning konverentside tasustamiseks, kutsuti vastu võtma keelekeskuse juhataja Ülle Sihver. Autasu on innustamise, motiveerimise ning eeskujuks olemise eest oma osakonnas e-õppe vallas.

Loe lähemalt: www.emu.ee/9893

Seminar õppevideote loomisest 19. novembril toimub e-õppejõudude seminar, kus sellel korral on peateemaks õppevideote loomine.

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

BeSti infopäevad Novembrist algasid infotunnid teaduskondades, et tutvustada uue e-õppe programmi BeSt eesmärke, kohustusi ja võimalusi. Esimene infotund, mis oli suunatud teaduskondade ja instituutide juhtidele, toimus 21. oktoobril.

Sisekoolitused Informatsiooni õppejõudude enesetäiendamise võimalustest e-õppe paremaks rakendamiseks leiab siseveebi koolitusrubriigist.

Seminarid sarjas “Õppejõult õppejõule” 22. oktoobril toimunud seminari sisuks oli audio ja video kasutamise võimalused õppetöös.

Uudse lahendusena kodutööde esitamisest audio- ja videofailidena rääkis teadur Raivo Sell. Seejärel tutvustas Merike Saar Wimba kasutamisvõimalusi WebCT keskkonnas.

19. novembri seminaril tutvustasid Andres Lahe ja Tauno Otto arvutitahvli (tableti) kasutamise võimalusi ja andsid ülevaate isiklikust kogemusest vahendi rakendamisel õppetöös.

12 |

Õpetaja Kaja saab oma e-kursuse valmis ■■ Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogia spetsialist Kodus proovib Kaja iseseisvalt Moodle’i kursusele õppematerjale lisada. Tekstiga pole mingeid probleeme, kuid esialgu ei saa Kaja hakkama piltide lisamisega. Kaja saadab haridustehnoloogile e-postiga kirja, kus ta oma probleemi kirjeldab. Vastuseks saab ta juhised, kuidas piltide lisamine käib. Nii õnnestub lõpuks piltide lisamine edukalt.

Edasi keskendub Kaja kursuse õppeprotsessi kavandamisele. Ta alustab õppijate jaoks oma e-kursuse tegevuskava koostamist, kus ta kirjeldab kogu kursuse jooksul toimuvat õppetööd. Tegevuskava põhjal saab õppija ülevaate, millal toimuvad auditoorsed kohtumised ning kuidas on üles ehitatud veebis toimuv õpe – milliseid materjale tuleb vastaval ajaperioodil lugeda, millistes tegevustes osaleda, milliseid hindelisi ülesandeid sooritada, millised on tähtajad jms.

Kaja otsustab, et õppijatele e-kursuse jooksul antavad tegevused ja hindelised ülesanded peavad olema võimalikult mitmekesised ning toetama kursuse õpieesmärkide saavutamist. Kursuse alguses tutvustavad õppijad sissejuhatavas foorumis kaasõppijatele inglise keeles oma huvialasid ning küsivad teistelt täpsustavaid küsimusi või lisainformatsiooni. Iga teema juures pakub ta õppijatele võimaluse enesetestide abil sõnavara ning grammatiliste vormide omandamist kontrollida. Kogu kursuse vältel on õppijatel võimalik foorumis küsida, kui neil on midagi arusaamatuks jäänud või on probleeme tekkinud. Üldfoorumit kasutab Kaja ka teadete ja korraldusliku info jagamiseks õppijatele.

Hindelisteks ülesanneteks on grammatikatest, referaadi koostamine etteantud teemal, arutelus osalemine ning rühmatööna juhtumi analüüsimine.

Testi koostab Kaja Moodle’i testi vahendiga ning esialgu haridustehnoloogi tehnilise abiga. Testi küsimused on tal juba Wordi failina olemas, sest varem lasi ta õppijatel selle testi sooritada paberil. Testis kasutab ta valikvastustega, lühivastusega ja v a st av u s se seadmisega küsimusi ning lünkteksti.

Teste hindab ning tagasisidet annab Moodle automaatselt.

Referaatide koostamisel annab Kaja õppijatele igaühele oma teema ning õppijad postitavad referaadid Moodle’is vastavasse hindelisse foorumisse. Õppijate ülesandeks on anda vähemalt kahele esitatud referaadile foorumis tagasisidet. Referaatide suuline ettekandmine toimub auditoorsel seminaril, et arendada õppijate suulist eneseväljendusoskust. Ettekande järel esitatakse küsimusi ja neile vastatakse.

Veebipõhise arutelu otsustab Kaja teha sünkroonselt jututoas. Õppijad tulevad kindlaks määratud ajal Moodle’i kursusele, sisenevad jututuppa ning arutlevad etteantud teemal. Õppijate arutelus osalemise hindamisel on Kajale abiks jututoa vestluse logifail.

Rühmatöö puhul esitab Kaja õppijatele videoklipina juhtumi kirjelduse. Videoklippi kasutab ta sellepärast, et arendada õppijatel ingliskeelsest suulisest tekstist arusaamise oskust. Õppijate ülesanne on rühmaliikmetega selle juhtumi analüüsimine ja juhtumikirjelduses toodud probleemile lahenduse leidmine. Rühmatöö jaoks kasutab Kaja wikit ja foorumit. Wiki abil saavad rühmaliikmed ühiselt rühmatöö faili toimetada.

Järgmine kord haridustehnoloogiga kohtudes tutvustab Kaja, milliseid tegevusi ja ülesandeid on tal plaanis oma kursusel kasutada. Haridustehnoloog kiidab Kaja kavandatud tegevused heaks ning lubab teda tehniliselt aidata. Rühmatööks soovitab haridustehnoloog rohkem aega planeerida, sest veebipõhine rühmatöö vajab harjumist ja pole nii kiiresti teostatav kui auditoorne. Lepitakse kokku, et kui Kajal kursus enam-vähem valmis on, vaatab haridustehnoloog kursuse veel kriitilise pilguga üle ning aitab vajadusel enne kursuse kasutuselevõttu selles muudatusi teha.

Möödub kaks nädalat ning Kaja võib rõõmuga tõdeda, et tema e-kursus on valmis ning õppijad võib kursusele sisse lasta. Tagantjärele analüüsides arvab Kaja, et e-kursuse loomise protsess oli aeganõudev, kuid rohkesti kasulikke teadmisi ja oskusi andev.

Soovime Kajale edu e-õppe kasutamisel ning jõudu oma kursuse täiendamisel ja parandamisel. Ükski e-kursus pole kunagi nii hea, et seda ei saaks paremaks muuta!

✁

TÖÖLEHT 11

Google Docs ■■ Ingrid Maadvere Tiigrihüppe SA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Google Docs on veebipõhine kontoritarkvara, mis sisaldab esitlusprogrammi, tekstiredaktorit, tabelarvutust ja ankeetide koostamise vahendit.

Tehtud tööd on võimalik avaldada veebis ja jagada teiste kasutajatega. Võimalik on “importida” mõne muu kontoritarkvaraga tehtud faile Google Docsi keskkonda.

Registreerumine Google’i konto omanikul on palju erinevaid teenuseid, nagu näiteks Gmail, Picasa veebialbum, Orkut, Blogger jne. Kui te kasutate mõnda Google’i teenust, pole teil uut kontot vaja luua. Minge aadressile https://www.google.com/accounts ja logige sisse. Kui teil kontot ei ole, saate samal lehel konto luua (Create an account now). Sisse logides avanevad teile Minu tooted (My Products), kus on olemas ka Dokumendid (Docs). Kui dokumente näha ei ole, klõpsake nupul Veel (More).

Tööaken

✁

Pärast sisselogimist avaneb aken, kus on näha kõik kasutaja dokumendid ja see, kas need on jagatud kellegagi või avaldatud (Published). Dokumendid on esitatud kronoloogilises järjekorras, üleval viimasena töödeldud dokument. Sinisel menüüribal olevad nupud võimaldavad dokumente luua (New), laadida arvutist (Upload), jagada (Share), liigutada (Move), peita (Hide), kustutada (Delete), ümber nimetada (Rename) jne. Selleks märgistage muutmist vajav dokument (linnuke dokumendi ees olevasse kasti) ja tehke soovitud toimingud.

✁

Google Docs võimaldab väga mugavalt faile oma arvutist või veebist Google Docsi keskkonda üles laadida, et neid siis seal avaldada või kellegagi jagada. Üles on võimalik laadida järgnevaid failiformaate: txt, doc, rtf, odt, sxw, ppt, pps, csv, xls, ods ja pdf. Faili üleslaadimiseks klõpsake Upload nupul. Seejärel otsige fail oma arvutist (Browse…) või veebist üles ning soovi korral lisage uus pealkiri (What do you want to call it). Lõpuks klõpsake nupul Upload File.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

✁

TÖÖLEHT 11

Uue dokumendi loomine Presentation – esitlus Esitluste loomine ja avaldamine Google Docsi abil on väga lihtne. Erinevalt näiteks MS PowerPointist ei saa aga lisada animatsioone ja efekte.

Klõpsake New – Presentation ja teile avaneb uus esitlus. Menüüribalt leiate erinevaid käske:

Esitlus salvestatakse automaatselt. Klõpsates Share nupul, on võimalik: • kutsuda teisi inimesi vaatama (as viewers) või toimetama (as collaborators), • avaldada dokument (Publish) (pärast avaldamist on dokument veebis nähtav kõigile, soovi korral on võimalik dokument jälle mitteavalikuks muuta), • saata e-kiri kaastöötajatele.

✁ ✁

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

TÖÖLEHT 11

✁

Klõpsates nupule Start presentation, alustate esitlusega, millega võivad virtuaalselt liituda kuulajad ning lisada märkuseid ning küsimusi ettekandjale.

Document – tekstiredaktor Tekstiredaktor võimaldab töödelda tekste ning sarnaneb tuntud tekstiredaktoritele, võimaldades valida erinevaid fonte, teksti suurust, stiili värvust, joondust jne.

Spreadsheet – tabelarvutus Tabelarvutuse abil saate luua erinevaid tabeleid ja diagramme.

Form – ankeet

✁

Google Docsi abil on võimalik teha ankeete, kuhu saab lisada teksti ja mitmikvalikuga küsimusi. Andmed salvestatakse tabelis.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

✁

TÖÖLEHT 11

Picnik – pilditöötlus veebis ■■ Ingrid Maadvere Tiigrihüppe SA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Veebipõhiseid pilditöötlusprogramme on päris palju. Mõned näited leiate tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2008/10/veebiphistepildittlusprogrammide.html.

Picnik on lihtne ja kasutajasõbralik veebipõhine programm, mis võimaldab töödelda pilte ning lisada juurde efekte, kirja, joonistusi jne.

Programmi avamine ja registreerumine Minge aadressile www.picnik.com. Avanenud aknas klõpsake nupule Start Picniking. Registreerumiseks vajutage nupule Register. Täitke väljad (username – kasutajanimi, password – salasõna, e-mail address) ja vajutage nupule Create my account. Seda tuleb teil teha ainult üks kord. Edaspidi logige loodud kasutajanime ja salasõnaga sisse. Klõpsates tabile Library, saate fotosid (kuni 5) arvutist üles laadida (Get from Computer) või võtta mõnest veebikeskkonnast, kus teil on konto.

Pilditöötlus Üleslaetud pilte on võimalik töödelda mitmel viisil: pöörata (rotate), kärpida (crop), muuta suurust (resize), hele-tumedust ja kontrasti (exposure), värve (colors), teravust (sharpen) ja punasilmsust (red-eye). Kui olete muudatusega nõus, vajutage nupule OK. Kui soovite taastada algolekut, vajutage nupule Reset. Kui soovite valida uue töövahendi, vajutage nupule Cancel.

Piltidele on võimalik lisada efekte (effects). Konnapilt akna vasakus servas näitab, mida erinevad efektid teevad. Kui olete muudatusega nõus, klõpsake Apply. Soovi korral võite lisada piltidele ka teksti (text), erinevaid kujundeid (shapes) ning raami (frames).

✁

Efektid

Salvestamine Pilti saab: • salvestada erinevatesse veebikeskkondadesse (Flickr, Picasa Web Albums, Facebook, Photobucket jne), • salvestada arvutisse (Save to Computer), • saata e-posti (Email Photo), • printida (Print Photo).

✁

16 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Õpiobjektide metaandmed ja repositooriumid ■■ Martin Sillaots Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse teadur E-õppe edenemise käigus on suur hulk autoreid loonud mõõtmatutes kogustes elektroonilisi õpiobjekte (LO – Learning Object, näiteks materjalid, tunnikavad, testid, esitlused jne).

Neid kogutakse ja hoitakse erinevates keskkondades. Enamasti kasutatakse selleks koolide või autorite veebilehti. Kui õpiobjekte on vähe, siis selline materjalide esitusviis rahuldab nii autorite (autoriks võivad olla õpetajad, kirjastajad jne) kui ka kasutajate (kasutajateks on enamasti õpetajad, kes rakendavad teiste loodud materjale õppetöös) vajadusi. Probleemid tekivad siis, kui õpiressursside hulk suureneb ja kasutajatel tekib raskusi vajaliku materjali otsimisega, õpetaja soovib vahetada kooli ja võtta kaasa talle harjumuspäraseks saanud materjale, kool vahetab õpikeskkonda, kuid varem loodud õpiobjektid ei ühildu uue keskkonnaga jne. Sedalaadi probleemide ennetamiseks on soovitav õpiobjektid talletada spetsiaalsetesse infosüsteemidesse – õpiobjektide repositooriumidesse (LOR – Learning Object Repository). Õpiobjektide repositoorium on infosüsteem, mis säilitab elektroonilisi objekte või nende objektide metaandmeid (LOM – Learning Object Metadata). Repositooriume võetakse üha enam kasutusele, sest õpiressursside autorid ei rahuldu õpiobjektide esitamisega veebilehtedel, kust need on kasutajatele kättesaadavad vaid interneti otsingumootorite kaudu. Autorid on huvitatud sellest, et nende loodud materjalid oleksid täpsemini otsitavad ja korduvkasutatavad.

Otsingumootorid otsivad infot materjali sisu järgi, kuid enamasti ei kirjeldata materjali sisus selle kasutamist õppetöös. Näiteks puuduvad seal materjali sihtgrupi vanuse andmed või juhised õpetajale, kuidas seda objekti tunnis kasutada. Selliseid andmeid säilitatakse metaandmetena – andmed õppematerjali kohta.

Metaandmete abil kirjeldatakse õppematerjalide sisu. Seetõttu on see õppematerjalide repositooriumide kõige olulisem funktsioon. Repositooriumid on sisuliselt andmebaasid, mis sisaldavad andmeid õppematerjalide kohta. Kus õppematerjal asub, pole tegelikult oluline. Andmetabelisse kantakse viide õppematerjalile. See võib osutada kas samas serveris asuvale või interneti vahendusel ligipääsetavale failile. Repositooriumid sisaldavad funktsioone metaandmete

loomiseks, salvestamiseks, otsimiseks ja esitamiseks.

Lisaks eelpool mainitud põhifunktsioonidele võivad repositooriumid sisaldada ka vahendeid: • õpiobjektide loomiseks (juhul kui keskkond säilitab ka objekte endid), • kasutajate teavitamiseks uutest materjalidest (näiteks RSS voo vahendusel), • statistika tegemiseks, mis võimaldab jälgida, kes õpiobjekte otsivad ja kasutavad, • teistest repositooriumidest metaandmete otsimiseks ja kogumiseks, • autoriõiguste haldamiseks, • metaandmete automaatseks genereerimiseks, • kogukondade rajamiseks, • materjalide hindamiseks.

E-õppe materjale on loodud väga palju ja neid on salvestatud erinevatesse kohtadesse.

Samuti on paratamatu, et ka nende metaandmeid kogutakse erinevatesse andmebaasidesse.

Näiteks Eestis tegeleb oma repositooriumi arendamisega samaaegselt mitu erinevat organisatsiooni. Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus on arendanud oma repositooriumi platvormi Waramu. Selle näidisega võib tutvuda aadressil ait.opetaja.ee/MetadataPortal/. Tartu Ülikooli Raamatukogu on võtnud kasutusele DSpace’i-nimelise repositooriumi haldussüsteemi dspace.utlib.ee/dspace/. Oma e-õppematerjalide andmebaasi valimisega tegeleb e-Õppe Arenduskeskus. Mujal Euroopas on pilt veelgi kirjum. Repositooriume kasutatakse nii kõrg- kui ka üldhariduskoolide tasemel. Tsentraalsete repositooriumide asemel on kasutusel mitu piirkondlikku või ainevaldkonnaga seotud õpiobjektide baasi.

Sellises olukorras on oluline, et erinevad repositooriumid oskaksid omavahel suhelda – võimaldada otsinguid mitmes andmebaasis ja edastada otsingu tulemused päringu sooritanud repositooriumile. Selleks on vaja, et õppematerjalide andmebaaside koostamisel järgitaks kokkulepitud reegleid. Olulisemad standardid antud valdkonnas on: • metaandmete standard, • repositooriumide omavahelise suhtluse standardid, • õpiobjektide pakendamise standard.

Metaandmete standarditest on levinuim IEEE LOM. Standardi eesmärk on määrat-

leda, millised on metaandmete andmetabeli veerud ja millist sõnavara kasutatakse andmeväljades. Et erinevad repositooriumid saaksid aru üksteises salvestatud andmetest, peavad nende andmebaaside omanikud leppima kokku, millist infot on kohustuslik õppematerjalide kohta kirjeldada ja milliseid sõnu kirjelduses kasutatakse. Üks selliseid kokkuleppeid kannab nimetust LRE (Learning Resource Excange) LOM spetsifikatsioon.

Selle järgi on kohustuslik kirjeldada õppematerjali pealkirja, sisukirjeldust, märksõnu, autorit, metaandmete keelt, faili formaati ja suurust, õppematerjali tüüpi, sihtgruppi ja selle vanust, õpikonteksti, autoriõigusi ning seost õppekavaga.

Et erinevad repositooriumid oskaksid omavahel sõnumeid vahendada, peavad nad sisaldama standarditele vastavaid veebiteenuste liideseid. Hetkel on levinud kaks suhtlusviisi – liides, mis võimaldab liitpäringuid mitmes repositooriumis (SQI – Simple Query Interface) ja teistest repositooriumidest oma repositooriumisse või kesksesse andmebaasi metaandmete perioodiline kogumine (Harvesting).

Kui repositoorium sisaldab lisaks metaandmetele ka õpiobjekte (faile) endid, siis on soovitav need standarditele vastavalt salvestada. Enim on levinud sisupakendamise standardid SCORM ja IMS CP. Sellised paketid sisaldavad nii õpiressursse kui ka metaandmeid ja on õpihaldussüsteemidele (näiteks Moodle ja BlackBoard) loetavad.

Tavakasutaja silmale jäävad repositooriumi tabelid ja metaandmed varjatuks.

Andmeid esitatakse otsingu tulemustena. Üks näide sellisest keskkonnast on üleeuroopaline õppematerjalide vahendamise portaal MELT www.melt-project.eu. MELT projekti Eestis koordineerib ja Waramu arendust toetab Tiigrihüppe Sihtasutus.

See võimaldab otsida materjale 20 erinevast repositooriumist kogu Euroopas (kaasa arvatud Eestist). Ka materjalide autoritele ning vahendajatele on üha rohkem loodud vahendeid metaandmete loomiseks. Näiteks keskkonnad, mis indekseerivad automaatselt materjalide sisu või koguvad andmeid autori kasutajaprofiilist. Paraku on need veel väga vähe levinud või on nende töökindlus madal.

Kasutajasõbralike keskkondade arendamine jätkub ja lähiajal on oodata uute ja mugavamate kasutajaliideste valmimist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

EDULOOD

Keerulised keemiaülesanded veebipõhises keskkonnas Olunet ■■ Ly Sõõrd Tartu Ülikooli Teaduskooli haridustehnoloog Vladislav Ivaništšev on Tartu Ülikooli 1. aasta keemia doktorant. Ta on gümnasistina osalenud Eesti võistkonna liikmena kaks korda rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil ning saavutanud seal kuld- ja hõbemedali. Praegu jätkab Vladislav olümpiaadilainel – kuulub keemiaolümpiaadi žüriisse ning juhendab Teaduskoolis olümpiaaditeemalist keemiakursust.

Tartu Ülikooli Teaduskooli veebipõhise kursuse “Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II” sihtgrupiks on gümnaasiumiõpilased, kellel on huvi keerulisemate keemiaülesannete vastu ja kes soovivad edukalt esineda keemiaolümpiaadidel. Kursuse tarbeks on Vladislav Ivaništšev koostöös kursusekaaslase Stanislav Tomingasega arendanud uue veebipõhise keskkonna, milles on lihtne õppematerjale luua ja täiendada ning kus õpilasel endal on mugav õppida. Veebikeskkonna nimi on Olunet (Olympic Network, veebiaadress www. olunet.org). Keskkonna loojatel on suur soov Oluneti keskkonda edasi arendada ja laiendada olümpiaadiülesannete ning lahenduste andmebaasiks, kust saab ülesandeid otsida nii metaandmete kui ka sisu järgi.

Keemiatekstides on vaja esitada keerulisi valemeid ja lahenduskäike. Selleks on kaks võimalust: LaTeX-keel või WYSIWYG-redaktor. Oluneti arendajad otsustasid kasutada paindlikke XML-keeli, sest nendega saab koostada ja veebis esitada matemaatilisi ja keemilisi valemeid (MathML) ning vajadusel faile üle kanda teistesse formaatidesse (näiteks pdf, doc jm). Samuti võimaldab XML

18 |

kasutada nutikamat otsingut võrreldes tavalise tekstiotsinguga. Kõik kursuse materjalide ja kasutajaliidese failid on xml-formaadis, mida saab mugavalt muuta, kasutades brauserit Amaya (www.w3.org/amaya). Kahjuks toetab Internet Explorer hetkel XML-i halvasti, seepärast tuleb Oluneti vaatamiseks kasutada neid brausereid, kus vastav tugi on olemas (näiteks Firefox ja Opera).

Kursusel on esitatud teoreetilised materjalid, ülesanded koos lisaülesannetega ning lahendused, mis saavad õpilastele nähtavaks alles pärast teatud tähtaega. Kuna ülesannete lahenduskäikude (valemite jms) vormistamiseks ei ole õpilastel piisavalt aega ega oskusi, tuleb õpilastel lahendada ülesanne paberil või peast ja sisestada küsitud lühivastused. Ülesannete lahendamist saab ükskõik kust alustada, pooleli jätta või jätkata – kui ülesande vastus on sisestatud, kaob selle ülesande sisestusvorm ära ning alles jäävad vastamata ülesanded. Iga ülesande kohta saab õpilane anda ka oma hinnangu viie palli skaalas: kas ülesanne on kerge või raske ja kuidas ülesanne meeldis. See on vajalik kursuse juhendajale, et järgmisel aastal arvestada ülesannete valimisel ka õpilaste arvamusega. Enamik õpilastele lahendamiseks mõeldud ülesannetest on pärit keemiaolümpiaadi vabariiklikest lõppvoorudest ja umbes kolmandik on rahvusvaheliste keemiaolümpiaadide ülesanded. Kursuse juures on oluline ka see, et kõik materjalid ja ülesanded on paralleelselt eesti ja vene keeles – õpilane saab määrata keele keskkonda sisse logides.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Küsimused Vladislavile: Sa oled keemiateemalist kursust ka WebCT-s läbi viinud. Mille poolest on uus e-õppe keskkond parem/mugavam kui WebCT? Uus keskkond on oluliselt lihtsam kui WebCT. Erinevaid vahendeid on vähe, kuid olemasolevatest piisab, et täita kursuse eesmärki.

Kas kursusel on ka suhtlus õppijate ja juhendaja vahel?

Suhtlemine hakkab toimuma e-posti teel. Keemia teemadel on foorumis väga raske suhelda, kuna valemeid on keeruline sisestada. Seepärast on valemid Oluneti keskkonnas, e-kirjas ma kirjutan õpilase lahenduse kohta oma kommentaari, vastan küsimustele, kiidan jne.

Kas sellist ainet nagu keemia on lihtne või raske veebis õpetada?

Raske, sest reaalainetes on vaja oma mõttekäike kujundada valemite abil ning nende vormistamine arvutis on õpilaste jaoks keeruline. Valemite vormistamine on tunduvalt aeganõudvam tegevus võrreldes lahenduse väljamõtlemisega.

Missugusena näed Oluneti tulevikku?

Keskkonnas võiksid olla sisestusvormid materjalide ja ülesannete jaoks. Sisu saaks luua docx- ja odt-formaadis või vormistada keskkonna sees, kasutades veebipõhist WYSIWYGredaktorit. Võimalik oleks tulevikus adapteerida materjale projektorite, pihuarvutite ja mobiiltelefonide jaoks. Keskkond võiks olla tulevikus ka puuetega inimeste sõbralik – kõnesüntesaatori võimalusega. Soov on laieneda ka teiste reaalainete olümpiaadide (matemaatika ja füüsika) ülesannete-lahenduste jaoks, et moodustuks korralik andmebaas.

E-kursuste ja õpiobjektide väljatöötamine e-õppe programmides VANKeR ja BeSt ■■ Kerli Kusnets e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht Sügisest läks lahti aktiivne ettevalmistus e-kursuste ja õpiobjektide väljatöötamiseks kutse- ja kõrghariduse e-õppe programmides.

Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi programmidega aastateks 2008–2013.

• VANKeR programmis on sisutootmise eesmärgiks kutsestandarditel põhinevatele riiklikele õppekavadele vastavate kaasaegsete ja kvaliteetsete e-õppematerjalide väljatöötamise ja kättesaadavaks tegemise tulemusena õppekvaliteedi tõstmine kutsehariduses.

• BeSt programmis on sisutootmise eesmärgiks parandada Eesti kõrghariduse konkurentsivõimet regioonis ning muuta kõrgkoolide õppeprotsessid paindlikumaks. Antud tegevuse all töötatakse välja tasemeõppe ja täiendkoolituse e-kursuseid (sh luuakse ja rakendatakse ühiskursuseid) ning luuakse interaktiivseid õpiobjekte.

Korduma kippuvad küsimused Olen kokku kogunud erinevad küsimused, mis ikka ja jälle on nüüd oktoobrikuu jooksul esile kerkinud seoses e-kursuste ja õpiobjektide taotluste esitamisega ning sisutoomise üldiste nõuetega mõlemas programmis.

Meie koolis pole neid õppekavasid kasutusel, mis on üleval taotluste veebis VANKeR programmi taotluste juures.

Tänase seisuga on 40 õppekavast kinnitatud vaid 15 ning paljudel kutseõppeasutustel, kes peavad lähtuma kutseõppe riiklikest õppekavadest, ei ole kahjuks sobivat õppekava, mille raames e-kursuste ja õpiobjektide taotlusi esitada. Seepärast oleme arvestanud, et 2009. aastal töötatakse välja mõnevõrra vähem sisu. Kõik 40 kutseõppe riiklikku õppekava peaksid olemas olema järgmiseks taotluste perioodiks (1. oktoober – 9. november 2009). Tuleb varuda natuke kannatust.

BeSt programmi sisutootmise üldistes kohustuslikes tingimustes on kirjas, et e-kursuseid ja õpiobjekte saab välja töötada ainult kõrghariduse õppekavade raames. Kas täiendusõppe jaoks ei tohigi e-kursuseid ja õpiobjekte välja töötada?

Antud tegevuse all töötatakse välja nii tasemeõppe kui ka täienduskoolituse kursuseid.

Kuna osas rakenduskõrgkoolides on ka kutseõpe, peab lihtsalt arvestama, et e-kursuseid ja õpiobjekte saab välja töötada ainult kõrghariduse õppekavadele.

Olen kuulnud, et tegelikult on veel kutseõppe riiklikke õppekavasid juba valmis. Millal need taotluste veebi VANKeR programmi taotlustele juurde lisatakse?

Kutseõppe riiklik õppekava ei saa valmis siis, kui töörühm töö lõpetab, vaid siis, kui minister

õppekava käskkirjaga kinnitab. Hetkeseisuga on ministri käskkirjaga kinnitatud 15 õppekava, millest tuleb ka lähtuda VANKeR programmis e-kursuste ja õpiobjektide taotluste esitamisel. Taotluste veebis on olemas kõik 15 õppekava ja nende moodulid. Kutseõppe riiklike õppekavadega saab täpsemalt tutvuda Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koduleheküljel: www.ekk.edu.ee/valdkonnad/ kutseharidus/kutseoppe-riiklikud-oppekavad Kas õpetajal peab taotluse esitamiseks olema ID-kaart?

Ainult ID-kaardist ei piisa, õpetaja peab teadma ka PIN 1 koodi. Kui kellelgi on sertifikaadid vananenud, siis neid saab ID-kaardi koduleheküljel (sk.ee/id-kontroll/) uuendada.

Kui õpetajal ei ole ID-kaarti, kas on ka mingi teine võimalus taotluse esitamiseks?

Taotluste veebi saab siseneda ainult ID-kaardiga. ID-kaardiga sisselogimine taotluste veebi, mis asub e-õppe portaalis www.e-ope. ee, on sisse ehitatud turvalisuse kaalutlustel, kuna hiljem hakkab õpetaja e-õppe portaalis ligi pääsema ka teistele e-õppe teenustele (sh ka õpikeskkondadele). Hetkel võib olla raske uskuda, aga pikemas perspektiivis on selline korraldus väga kasulik ja jätkusuutlik.

Ma ei saa taotluste veebi sisse. Mida teha?

Taotluste veebiga seotud tehniliste küsimustega tuleb pöörduda e-Õppe Arenduskeskuse IT-projektijuhi Maria Lorentsi poole (maria@ eitsa.ee; tel 6285814). Kõige parem on, kui panete oma küsimusega kaasa ka ekraanipildi tekkinud probleemist.

Kas taotluste veebi kasutamine on kohustuslik?

VANKeR programmis on taotluste veebi kasutamine kohustuslik. Taotluste veebi eesmärgiks on kokku koondada kõik VANKeR programmi raames loodavate e-kursuste ja õpiobjektide taotlused, et Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus saaks otsustada ja keskkonda sisestada info selle kohta, millistele kutseõppe riiklikele õppekavadele on eelisjärjekorras vaja õppematerjalid välja töötada.

BeSt programmis on taotluste veebi kasutamine soovituslik. Keskkond võimaldab tutvuda kõikide koolide taotlustega ning võimaldab võtta ühendust õpetaja ja kooliga koostöös kursuse või õpiobjekti väljatöötamiseks.

Vaata juhendmaterjali taotluste veebi kasutamiseks (valige avalehel www.e-ope.ee ülevalt menüüribalt Taotlused ning seejärel taotlusveebis vasakul asuvatest menüüdest Juhendid): www.e-ope.ee/_download/reposi-

Sisutootmise mahud aastatel 2008–2013 VANKeR programmi raames töötatakse välja 1111 õppenädala mahus e-kursuseid ja 520 õpiobjekti.

BeSt programmi raames töötatakse välja 2113 ainepunkti mahus e-kursuseid ja 1595 õpiobjekti. tory/Taotlusteveeb_juhend.pdf Milline logo peab olema e-kursuse ja õpiobjekti avalehel? Ja kas peab olema ka tekst: “Väljatöötamist toetas Euroopa Liit!” või piisab ainult logost?

VANKeR ja BeSt programmide raames väljatöötatud e-kursuste ja õpiobjektide avalehel peab kindlasti olema Euroopa Sotsiaalfondi logo. Kuna Euroopa Liidu logosid on erinevaid, siis jälgige, mis on kirjutatud Euroopa Liidu lipu alla (Peab olema: Euroopa Sotsiaalfond).

Lisaks võib panna teksti “E-kursuse/õpiobjekti väljatöötamist toetas Euroopa Liit!”

Kui avalikud on programmide VANKeR ja BeSt raames loodavad e-kursused ja õpiobjektid?

Loodud materjalide (e-kursused ja õpiobjektid) autoriõigused kuuluvad õpetajale/õppejõule ning seda õigust ei ole võimalik üheltki inimeselt ära võtta. Loodud materjalide juriidilised õigused kuuluvad üldjuhul koolile, kui lepingus pole sätestatud teisiti. Loodud materjale peab avalikult esitlema. Samuti tuleb need üles laadida e-Õppe Arenduskeskuse andmebaasi (projekti portaal ja õpiobjektide andmebaas).

Mida teha õpetajatega, kes teatavad õppeaasta keskel, et sooviksid e-kursust või õpiobjekti koostada? Kas rong on läinud? Ühistranspordil on head omadused, nagu järjepidevus ja täpne ajagraafik  BeSt programmis tuleb iga aasta 10. detsembriks paika panna järgmise aasta e-kursuste ja õpiobjektide nimekiri, et selle järgi saaks arvestada programmi järgmise aasta eelarvet.

Kui õpetaja annab teada jaanuaris, et soovib ka oma e-kursust või õpiobjekti välja töötada, siis saab tema kursust rahastada järgmisel aastal.

Kursus ei pea sellepärast tegemata jääma.

VANKeR programmis toimub taotluste esitamine igal aastal 1.10- 9.11. Kui sellel aastal jäi taotlus esitamata, siis järgmise aasta oktoobris saab selle ära teha.

Tut v u sisutoot m ise nõuetega programmide portaalides: VANKeR: http://portaal.e-uni.ee/vanker/ e-oppe-sisutootmine BeSt: http://portaal.e-uni.ee/ best/e-oppe-sisutootmine

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

EDULOOD

Rahvusvahelised magistriõppekavad TLÜs – traditsiooniliselt e-õppe toel Tallinna Ülikoolis kasutatakse aktiivselt e-õppe võimalusi mitmete rahvusvaheliste ühismagistriõppekavade läbiviimiseks. Võiks isegi öelda, et ilma e-õppe rakendusteta ei saakski neid magistriõppekavasid ülikoolide koostööna korraldada. Ühismagistriõppekava lühendiga DILL on valminud koostöös Tallinna Ülikooli, Oslo Ülikooli Kolledži ja Parma Ülikooliga. Tudengid viibivad igas ülikoolis vähemalt ühe semestri. Õpieesmärkideks on arendada digitaalse raamatukogu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning õppida tundma digitaalse keskkonna mõju ühiskonnas, kasutades uusi ning innovaatilisi õppemeetodeid.

■■

Saamaks ülevaadet nimetatud magistriprogrammist, tegid haridustehnoloogid Krista Eskla ja Egle Krull intervjuu DILLi magistriprogrammi koordinaatori Sirje Virkusega.

Mida tähendab lühend DILL ja kes oli õppekava sihtgrupp?

Lühend DILL tuleneb sõnadest Digital Library Learning. Sihtgrupiks on infotöötajad, kes tahavad töötada digitaalse raamatukoguga seotud valdkondades.

Kuidas kujunes seda magistriõppekava arendav rahvusvaheline meeskond?

Edukas koostöö toimib n-ö isiklikul keemial. 2003. aastal Potsdamis toimunud Euroopa Raamatukogu- ja Infoalase Hariduse ja Uuringute Assotsiatsiooni (European Association for Library and Information Education and Research/EUCLID) ning Ameerika Raamatukogu- ja Infoteaduse Hariduse Assotsiatsiooni (Association for Library and Information Science Education/ALISE) ühiskonverentsil “Coping with continual change – change management in SLIS” tegin ettekande muutustest ja innovatsioonist Euroopa infoteaduslikus hariduses.

Tundus, et ettekanne õnnestus ning pärast seda tuli mu juurde kolleeg Parma Ülikoolist, Anna Maria Tammaro. Temaga tekkis hea kontakt ning koostööideed. Mõni aeg hiljem, kui olin Manchesteris doktoriõpingutel, pöördus ta minu poole ettepanekuga koostada ühismagistriõppekava Euroopa Liidu kõrgharidusalase koostöö- ja vahetusprogrammi Erasmus Mundus raames. Ideed edasi arendades kaasasime projekti ka Ragnar Audunsoni Oslo Ülikooli Kolledžist, kellega oli juba varem hea koostöö olnud. 2007. aastal saime Erasmus Munduse programmist õppekavale viieaastase toetuse ning 2007. aasta sügisel alustas õpinguid 18 üliõpilast.

Eestis on üldse kokku kolm Erasmus Munduse programmist toetust saanud õppekava: kaks Tartu Ülikoolis ja üks Tallinna Ülikoolis. Meie õppekava on Euroopas ainus raamatukogu- ja infoteaduse valdkonna õppekava, mida toetab Erasmus Mundus.

Kes olid õppejõud ning kuivõrd olid nad varem kokku puutunud e-õppe võimalustega?

Põhiõppejõududeks on Oslo Ülikooli Kolled-

20 |

žist Ragnar Nordlie ja Nils Pharo, Tallinna Ülikoolist Sirje Virkus ja Aira Lepik ning Parma Ülikoolist Anna Maria Tammaro ja Vittore Casarosa. Lisaks nimetatud õppejõududele on kaasatud ka külalisprofessoreid nii Euroopast kui ka mujalt maailmast. Kõigil programmis osalevatel õppejõududel oli varasem kokkupuude e-õppega. Õppejõud Norrast õpetavad digitaalsete dokumentidega ning teadustöö meetoditega seonduvat, Tallinna Ülikooli õppejõud info- ja teadmusjuhtimise ning inimressursside juhtimisega seonduvat ning Parma Ülikooli õppejõud digitaalse raamatukogu kasutaja ning kasutamisega seonduvat. Parma Ülikool on e-õpet kasutanud varasemas ühisõppekavas Ühendkuningriigi Northumbria Ülikooliga.

Mida andis e-õpe osalevatele õppejõududele ja õppuritele lisaks auditoorsele õppetööle? Õppetöö on korraldatud nii, et tudengid õpivad igas ülikoolis vähemalt ühe semestri: esimese semestri Oslos, teise Tallinnas ja kolmanda Parmas ning valivad magistritöö kirjutamiseks ühe kolmest ülikoolist. Tallinna Ülikooli on magistritöö kirjutamiseks valinud kaheksateistkümnest üliõpilasest kaheksa. Tudengitega kohtusime nädalas auditoorselt kaks korda, igal teisipäeval ja neljapäeval, ülejäänud aeg oli nende iseseisvaks tööks ning tööks õpikeskkonna IVA vahendusel. E-õppe osakaal kursusel on vähemalt 50%. IVA Raamaturiiulilt (spetsiaalne koht veebipõhises õpikeskkonnas kursuse materjalide jaoks) leidsid tudengid vajalikud õppematerjalid ja õpijuhendid. TeadmusPajas (nii nimetatakse õpikeskkonnas IVA foorumit) viidi läbi diskussioone, arutelusid nii etteantud kui ka vabadel teemadel. Õppematerjalid Raamaturiiulil olid sarnaselt struktureeritud: juhendmaterjalid kursuse läbimiseks; moodulite kaupa loengumaterjalid: tekstid, esitlused; kohustuslik ning soovitatav kirjandus nii pdf-failidena kui ka viitadega vaba juurdepääsuga veebimaterjalidele. Tudengite elu oli tänu e-toele oluliselt lihtsam. Autorite loal digiteeriti mitmed mahukad raamatute osad ja tehti need IVA keskkonnas kättesaadavaks.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Samuti olid IVAs viited olulistele konverentsidele, projektidele, ajaveebidele, ajakirjadele ja muudele digitaalraamatukogudega seonduvatele inforessurssidele.

Lisaks õpikeskkonna IVA võimalustele kasutasite kursusel mitmeid teisi innovaatilisi veebipõhiseid lahendusi.

Nimetage neid. Millised neist osutusid kõige populaarsemaks?

Meil olid mitmed videokonverentsid infoja teadmisjuhtimise uurijatega Euroopas.

Näiteks oli videokonverents Austria Grazi Ülikooli professori Christian Schlögliga. Üliõpilased lugesid enne läbi tema artikli “Information and knowledge management: dimensions and approaches”. Autor esitles videokonverentsi teel artikli põhiseisukohti ning sellele järgnes küsimuste-vastuste sessioon. Toimus ka videokonverents Skype’i vahendusel, sest Sheffieldi Ülikooli infoteaduse emeriitprofessoril Tom Wilsonil, artikli “Nonsense of knowledge management” autoril, ei olnud kodus muid võimalusi videokonverentsi pidamiseks. Ajaveebi kasutasin õppejõuna sellel kursusel esimest korda. See ei toiminud küll päris kavandatult ja kujunes rohkem pildivahetuse kui mõtete ja ideede vahetamise keskkonnaks. Kursuse ajaveeb on siiani kasutusel, õppijad annavad üksteisele teada oma tegemistest ja vahendavad konverentsi- ja reisimuljeid.

Milline oli n-ö keskmine õppur kursusel: vanus, IT-oskused, varasemad kogemused e-õppes?

Konkurss oli üsna suur: 2007. aastal üle 100 taotleja, vastu võeti 18. Sellel aastal oli taotlusi juba üle 200 ning vastu võeti 21. Üks kandideerijate arvukuse põhjustest võib olla ka üsna soodne stipendium, mida osalejad saavad. Suure konkursi tõttu saavad õppima kõige andekamad tudengid.

2007/2008. a programmis osaleb 18 tudengit, 7 noormeest ja 11 neidu kõigilt kontinentidelt, kokku 16 erinevat riiki: Austraalia, Etioopia, Ghana, India, Indoneesia, Itaalia, Kanada, Keenia, Kolumbia, Kosovo, Kõrgõzstan, Laos, Lõuna-Aafrika Vabariik,

e-ÕPPE UUDISED

E-õppe uudised maailmas Marko Puusaar, IT Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

iTunes’i loengute edetabeli ülevaade

DILL õpperühm 2007: õppijaid igast maailmajaost Maldiivid, Tai ja Tansaania. Kõige noorem üliõpilane oli 22aastane ja kõige vanem 52aastane. Keskmine vanus oli 30–35 aastat. 2009. aasta kevadel osaleb kursusel 21 tudengit, 7 noormeest ja 14 neidu 16 riigist. Õppurite eelnevaid kogemusi analüüsisime enne nende õppima asumist Tallinnas väga põhjalikult. Tegime nn diagnostilise analüüsi: selgitasime välja nende erialased teadmised ja oskused, milliseid infoja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi, sh sotsiaalse tarkvara võimalusi nad on kasutanud ning eelistavad kasutada, millised on nende õpistiilid ning milliseid õppimis- ja õpetamismeetodeid nad eelistavad, milliste raskustega õppetöös kokku puutunud jne. Teemad, mille puhul ilmnes suuri erinevusi üliõpilaste teadmistes, jaotati Raamaturiiulil erinevatesse raskusastmetesse (algajad, edasijõudnud) ning varustati lisamaterjalidega, mis aitasid üliõpilastel oma teadmisi arendada eelnevatest teadmistest lähtuvalt. IVA keskkond aitas sellise võimaluse loomisele tänuväärselt kaasa. Õppurite erialased teadmised info- ja teadmusjuhtimisest, inimressursside juhtimisest ning infotehnoloogilised oskused olid seinast seina. Mina õpetasin info- ja teadmusjuhtimise kursust: näiteks oli kursusel Etioopia noormees, kes oli infoja teadmusjuhtimise kursuse läbinud Belgias (University of Ghent). Tema sõnutsi oli Tallinna kursus talle väga vajalik ja ta sai palju uusi teadmisi ja oskusi. India noormees aga ei olnud sellise teemaga üldse kokku puutunud. Aafrika üliõpilased kasutasid Eestis esimest korda videokonverentsi võimalusi, kuid Kanada ja Austraalia tudengitele oli see tavapärane töövahend.

Välisõppurid ja -õppejõud puutusid esmakordselt kokku IVA õpikeskkonnaga. Millised olid muljed?

IVAs olevat kursust kasutasid nii Norra, Itaalia kui ka Eesti õppejõud. IVA kiituseks peab ütlema, et Norra ja Itaalia õppejõud jäid selle lihtsa struktuuri ja kergelt navigeeritava õpikeskkonnaga väga rahule. Näiteks viis minu-

tit pärast seda, kui ma ühe inglise külalisõppejõu kursusele lisasin, nägin juba, kuidas ta IVAs faile üles seab ja kaustu loob. Õppijate ja õppejõudude tagasiside kursusele? Õppijad jäid tagasiside põhjal kursusega väga rahule, samuti IVA toe ja selle tugisüsteemiga. Tudengite küsimused said meie haridustehnoloogidelt kiired ja asjatundlikud vastused. Kõik osalevad õppejõud suhtuvad programmi äärmiselt positiivselt ning tudengid olid õpihimulised ja motiveeritud. Olen olnud 23 aastat Tallinna Ülikoolis õppejõud, kuid õpetamine selles õppekavas on minu parim õpetamiskogemus.

Ajakiri Raamatukogu küsitles 2008. aasta mais üheksat DILLi õppekava tudengit ja nende intervjuud on avaldatud ajakirja 2008. a neljandas numbris (lk 26–34). Välistudengitele avaldas muljet Tallinna Ülikooli õpetamismeetodite mitmekülgsus, eelkõige aktiivsete õppemeetodite kasutamine. Ainus negatiivne kogemus oli see, et õpperaamatukogudel ei ole pakkuda ruume iseseisvaks ega rühmatööks, mis Euroopa ülikoolide raamatukogudes on tavapärane. Samuti ei ole meie õppe- ja teaduskirjanduse kogud nii laiaulatuslikud kui teiste Euroopa riikide raamatukogudes. Norra õppejõud ammutasid endi sõnul ideid sellel kursusel saadud kogemustest ning lubasid tulevikus just e-õppe võimalusi suuremal määral kasutada.

Järgmine DILLi kursus stardib Tallinnas sellel kevadel. Toetudes saadud kogemusele, mida kavatsete seekord teisiti teha?

Et esimese aasta kogemus oli äärmiselt positiivne, siis tundub, et peaksime jätkama sarnasel viisil. Sellel korral tahaksime teha õppijate diagnostilise analüüsi veelgi varem, Tallinna kursuse jaoks juba novembris. Siis jätkuks piisavalt aega kursusi kohandada, et need vastaksid kõigi õppurite ootustele ja vajadustele. Loomulikult üritame oma õppematerjale veelgi täiustada, parandada, illustreerida ning kasutada veelgi enam IVA ja sotsiaalse tarkvara võimalusi.

Viimase aja kuumimad loengud on olnud oktoobri alguses iTunesi sisenenud Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolide loengud.

Hetkel on esimeseks tõusnud Nobeli majanduspreemia laureaadi Joseph Stiglitzi loengusari.

Oxford University plaanib iTunes U keskkonda ülesse laadida 150 tundi audio- ja videomaterjali oma loengusarjast “World’s Leading Thinkers”. Oma esimesel nädalal laeti iTunes U-st Oxfordi loenguid alla rohkem kui 60 000 korda.

Loe lähemalt: news.bbc.co.uk/2/hi/ uk_news/education/7676047.stm

eLearning Papers nr 10 Ilmunud on eLearning Papersi järjekordne number eLearning Papersi kümnes number on pühendatud üksikisikute, institutsioonide ja kasutajakogukondade poolt tehtavale tööle avatud õppevahendite (Open Educational Resources – OER) valdkonnas. Viies külalisautorite kirjutatud artiklis vaadeldakse avatud õppevahendite rakendamisega seotud organisatoorseid, sotsiaalseid, kultuurilisi, pedagoogilisi ja tehnilisi aspekte.

Loe artikleid aadressilt: www.elearningpapers.eu/index.php?page=home

E-õppekeskkond eakamatele inimestele Euroopa Liidu elukestva õppe Grundtvigi projekti raames avati hiljuti lihtne ja kergesti kasutatav e-õppe portaal eakamatele inimestele (55+). Portaal pakub vaba ligipääsu praktilistele ja kergesti järgitavatele kursustele, mis õpetavad eakatele, kuidas kasutada internetti ja selle teenustest kasu saada. Portaali SeniorLearning eesmärk on julgustada ka eakamaid inimesi osa võtma uue digitaalse maailma tegemistest, pakkudes neile praktilist tuge interneti kasutamisel.

Loe lähemalt: www.checkpoint-elearning. de/?aID=5910

| 21

PROJEKTIDE BÖRS

Programmi Primus võimalused ■■ Einike Pilli Programmi Primus üldjuht

Euroopa kõrgharidusruumiga paremaks sobitumiseks ja tööturu suundumustele reageerimiseks on alates 2002. aastast käivitatud Eesti kõrghariduses mitmeid muutusi. Õppekavade reform ja Euroopa ainepunktisüsteemile üleminek on neist muutustest ehk kõige ilmsemad. Nende formaalsete muutustega kaasneb kõrghariduse kvaliteeti rõhutav mõtteviis, mida iseloomustavad õppijakeskne roll õppeprotsessis ja sobitumine tööturu vajadustega.

Aastatel 2005–2008 toetati nende eesmärkide saavutamist Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud ülikoolide koostööprojekti “Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse” (LÜKKA) kaudu (loe 2006. a talve uudiskirja). 2008. aastal jätkas sarnaste eesmärkide saavutamist programm Primus. Primuse programmi rahastatav periood on 2008–1015 ja eelarve 228 miljonit.

Kui LÜKKA projekti olid kaasatud peamiselt ülikoolid, siis Primuse programmis on 21 partnerit, kelle hulka kuulub ka 13 rakenduskõrgkooli.

Lisaks kõrgkoolidele on partnerid ka Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. Erinevuseks on ka see, et LÜKKA projekti juhiti Tartu Ülikoolist, Primuse programmi elluviimist koordineerib SA Archimedeses ellu kutsutud Primuse programmi büroo.

Programmis Primus on kuus valdkonda: Esimene, õppejõudude õpetamisja juhendamisoskuste arendamine annab võimaluse õppejõududel end arendada koolituste, kirjalike juhendmaterjalide ja mentorsüsteemi kaudu. Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskused on määrava tähtsusega kõrgkooli õppeprotsessi kvaliteedis. Sellele hakatakse ka seadusandluses rohkem tähelepanu pöörama ja akadeemilisele positsioonile valimisel arvestama. Valdkonna paremaks koordineerimiseks on loodud kaks koolituskeskust – üks Tartu Ülikooli ja teine Tallinna Ülikooli juures, kelle rollide hulka kuulub muuhulgas partnerite koolitusvajaduse määratlemine, uute koolitajate otsimine ja koolituste koostamine ning programmi erinevate valdkondade lõimimine. Üheks esimeseks sammuks õppejõudude pädevuse arendamisel on ühtse baaskoolituse väljatöötamine. Baaskoolituse pädevuste omandamine on nii mentoriks saamise kui ka

22 |

spetsiifilisemate täienduskoolituste läbimise eelduseks. Antud valdkonna alt toetatakse ka õppejõudude e-õppealaseid koolitusi.

Teine programmi tegevusvaldkond on väljundipõhise õppekava arendamine.

Siin on peamisteks tegevusteks õppekavaarenduse valdkonda tundvate nõustajate koolitamine, õppekava-alase koostöö edendamine ning kvaliteedi arengule suunatud enesehindamise süsteemi väljatöötamine ja käivitamine. Kui programmi partnerid on väljundipõhisele õppekavale üleminekul erinevates staadiumides, on eesmärk aidata kõrgkoole edasi sealt, kuhu keegi on jõudnud. Üheks selle valdkonna väljakutseks on, kuidas õppida hindamise kaudu analüüsima oodatavate õpiväljundite saavutamist. Teine ülesanne selles valdkonnas on toetada suurema ühtsuse saavutamist sama valdkonna õppekavade vahel ja samas kõrgharidusastmes.

Kolmas valdkond on VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) rakendamise kvaliteedi arendamine. VÕTA valdkonna koolitused on suunatud peamiselt kahele sihtgrupile – nõustajatele ja hindajatele. Tegu on suhteliselt uue valdkonnaga, sellepärast on plaanis tegelda ka teavitusega ja materjalide väljaandmisega. VÕTA põhimõtete arendamiseks ja keerukamate juhtumitele ekspertnõu saamiseks kutsutakse kokku VÕTA nõukoda. Lisaks nimetatud tegevustele on koolidel võimalik saada kompensatsiooni keerukamate ja ajamahukamate VÕTA hindamiste eest, mille hulka kuuluvad töö- või muust kogemustest saadud kompetentsuse hindamine ja suuremahuline välismaal või teisel õppekaval tehtud õppetöö arvestamise üle otsustamine.

Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides on programmi neljas valdkond. Tegevuse põhjenduseks on, et ükski tõeline muutus ei teostu, kui juhtkond pole sellesse kaasatud. Selles valdkonnas toimuvad infopäevad ja seminarid, koolitatakse programmi rakendamist toetavaid spetsialiste (prorektoreid, dekaane, osakondade juhatajaid, finantsiste, raamatupidajaid, juriste).

Programmi raames toetatakse uuringute ja analüüside tegemist, mille

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

otsese tulemuse kõrval paraneb selle valdkonna uurijate kompetentsus. Kvaliteedi tagamiseks eraldatakse uuringute jaoks raha avalikus taotlusvoorus, kus taotlusi hindavad erapooletud eksperdid. Eriti teretulnud on sellised uuringud ja analüüsid, mis huvitavad mitmeid partnereid ja mille tulemustest on abi kõrgharidust puudutava seadusandluse ja rahastamise täpsustamisel.

Kuues valdkond on õppija toimetuleku toetamine. Selleks panustatakse karjäärija õpinõustajate arendamisse ja nendevahelise võrgustiku loomisse. Lisaks on selles valdkonnas võimalik saada toetust uute karjäärinõustajate palkamiseks ja selle tegevuse mitmekesistamiseks. Üliõpilased saavad läbida kõrgkoolis õppimist toetava sissejuhatava kursuse, mille õpiväljundid ja peamised teemad on partnerite vahel ühtlustatud ja mille juurde kuulub veebitoega õppematerjal.

Erivajadustega tudengitele pakutakse stipendiume ja abivahendeid vastavalt vajadusele.

Kõigile valdkondadele on ühine, et regulaarselt kogunevad partnerite valdkondlike koordinaatorite võrgustikud, kus arutletakse vajalike kesksete tegevuste, rahastamisprioriteetide ja muude valdkonda puudutavate teemade üle. Tehtud ettepanekud edastatakse Primuse juhtnõukogule, kuhu kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, SA Archimedese, rektorite nõukogude ja partnerite esindajad, kes need kinnitavad.

Lühidalt veel protseduurist – iga aasta novembris esitavad partnerid omavahel kooskõlastatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve, kus on kirjas ka oodatav tulemus.

Tegevuskava on üheks peamiseks aluseks rahastamisotsuse tegemisel, samuti arvestatakse partneri suurust ja eelistatakse ühiseid tegevusi. Kui partnerid on rahastamisotsuse kätte saanud, siis korraldavad nad oma tegevused ja teevad kulutused ning esitavad iga kahe kuu järel kuludokumentidega väljamaksetaotluse. Selle alusel tagastatakse partneritele 95% tehtud kulutustest hiljemalt kolme kuu jooksul.

Kokkuvõtteks – programm Primus on heaks võimaluseks mitmes valdkonnas kõrgkooli kvaliteeti arendada. Loodame, et neid võimalusi kasutatakse aktiivselt ja tulemuslikult.

........... .......... ...........

LUGEJA SOOVITAB

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab e-Õppe Arenduskeskus (2008). Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks ■■ Oma arvamuse juhendi kohta on sel korral kirja pannud Räpina Aianduskooli haridustehnoloog Külli Jacobson ning Rakvere Ametikooli haridustehnoloog Kaarin Vask.

Juhendmaterjal pakub e-õppega tegelevatele õpetajatele ja õppejõududele tuge uute e-kursuste kavandamisel, väljatöötamisel, läbiviimisel ning olemasolevate e-kursuste hindamisel.

Tegemist on hästi struktureeritud laheda lugemisega, mida julgen soovitada igale e-õppematerjali koostajale.

■■ Kaarin Vask Rakvere Ametikooli haridustehnoloog

e-Õppe A renduskeskuselt on ilmunud “Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks”, mille koostamisel aluseks võetud paljudele tuttav ADDIE mudel juba iseenesest lihtsustab lugemist paljudele pedagoogika- ja didaktikahuvilistele. Lähtun oma tutvustuses samuti samast liigendusest ja toon välja mõned mulle silma jäänud head soovitused.

Igas etapis toon välja ka mulle kõige enam meeldinud kvaliteedinõude. Nüüd siis pisut pikemalt selle väljaande headest ja väga headest külgedest.

Analüüs – kursuse loomisel soovitatakse lähtuda hästi formuleeritud eesmärkidest.

Samuti pannakse südamele, et kui õppejõud ei jõua ise, tuleks kindlasti osa töömahukaid

Eelmise aasta oktoobris alustas tegevust kvaliteeditöörühm, kelle esmaseks ülesandeks oli 2006. aastal valminud “E-kursuse kvaliteedikäsiraamatu” täiendamine. Töö käigus kasvas sellest välja palju põhjalikum materjal, mis koondatigi käesolevaks juhendiks. Kui vanem versioon annab e-kursuse loomiseks kondikava, siis uues on tegevused põhjalikult lahti kirjutatud.

Juhendis kirjeldatakse kvaliteetse e-kursuse kriteeriume ja jagatakse soovitusi kursuse tegijatele ja läbiviijatele.

Materjal on jagatud ADDIE mudelit järgides peatükkideks, mis katavad e-kursusega seotud tegevuse: analüüs, õppeprotsessi kavandamine, kursuse väljatöötamine, kursuse läbiviimine, kursusele hinnangu andmine ning lõpus veel kasulikku lisainfot.

Töö käik kursuse loomisel kirjutatakse samm-sammult lahti, antakse soovitusi ja nõuandeid. Ei piirduta ainult kursust ettevalmistavate tegevustega, vaid antakse näpunäiteid ka kursuse läbiviimiseks. Tähelepanu on juhitud ka asjaoludele, mis tavaliselt kipuvad kahe silma vahele jääma.

Iga peatüki lõpus on välja toodud kvaliteedinõuded e-kursusele vastavas konkreetses etapis. Antud on mitmed veebiaadressid, viited lisamaterjalidele, meelde on tuletatud autoriõigusi, juhendi lõpuosas ka lisainfot e-õppe oskuste arendamise ja temaatiliste võrgustike kohta.

Minu hinnangul on tegemist konkreetse, praktilise, põhjaliku infomaterjaliga, mille on koostanud oma ala parimad spetsialistid. Leian, et siit saab abi nii algaja e-kursuse looja kui ka kogenud tegija oma kursuse parendamiseks.

Soovitan kõigile, kes plaanivad e-kursust koostada, ja ka neile, kes on seda juba teinud.

■■ Külli Jacobson Räpina Aianduskooli haridustehnoloog

ja erioskusi nõudvaid töid väljastpoolt tellida. Väga päevakohasena tundus soovitus teoreetilise materjali hulk kriitilise pilguga üle vaadata ja vajadusel kärpida. Minule enim meelepärane nõue selles etapis: e-kursuse eelised võrreldes analoogse e-õpet mittekasutava kursusega on põhjendatud!

Kavandamine – struktuuri, õpitegevusi, ajakava ja tehnoloogilisi vahendeid soovitatakse planeerida paralleelselt. Õigusega rõhutatakse, et kursuse headus sõltub eelkõige kursuse tegevustest. Samuti peaks proovima luua ühtset kogukonda, mis vähendaks eriti kaugeõppe puhul tekkivat eraldatust. Rõõmu valmistas põhjalik tehnoloogiliste vahendite nimekiri. Testide all võiks olla ka Eesti päritolu APS-Test ära mainitud.

Kvaliteedinõue: tehnoloogilised vahendid toetavad eesmärgi saavutamist!

Väljatöötamine – äärmiselt oluline on minu meelest standardiseerimise nõue, mis läbib käsitletavat teksti mitmes kohas. Näiteks, ühe õppeasutuse (või õppekava) raames soovitatakse juurutada sarnase ülesehitusega õpijuhiseid. Eneselegi üllatusena tõdesin, kui loomulik on nõuda võimaluse korral vabavara kasutamist kas või tekstimaterjali esitamisena ja kui enesestmõistetavalt ma võtan tasulise MS Wordi jmt olemasolu igaühe arvutis. Kvaliteedinõue: kursus on hästi struktureeritud, esteetilise välimusega, lihtne ja intuitiivselt kasutatav!

Läbiviimine – siinkohal avaldan head meelt selle üle, et kõrgetasemelise sisu kõrval on mitmel pool mujal rõhutatud minu arvates üht olulisimat asja, milleks on kursuse läbiviimine ja kursust korraldava õpetaja (meeskonna) professionaalsus. Interaktiivsuse tase on selle juures oluline näitaja.

Kvaliteedinõue: toetatakse õpioskuste kujunemist!

Hindamine – dokumenteerimise alapeatükis on toodud väga hea soovitusena näide õpetamise päevikust. Selline probleemide ja ideede loetelu on kindlasti suureks abimeheks ajal, kui õpetaja oma kursuse õppeaasta algul kriitilise pilguga üle vaatab. Kvaliteedinõue: õppijate antud tagasisidet arvestatakse kursuse edasise arendamise käigus!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 23

KOOLITUS

Interaktiivsete veebilehekülgede loomine Kursuse läbiviija: Triin Marandi, Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus • Maht: 1AP Toimumise aeg: 23. märts – 10. mai 2009 (100% veebipõhine kursus)

Veebilehtedel esitatavat infot võib rikkalikumaks muuta mitmesuguste interaktiivsete osadega – vastavalt kasutaja tegevusele veebilehel võib kuvatavat materjali muuta, animeerida, tulemusi visualiseerida, salvestada andmeid serverisse või pärida andmebaasist, piirata ligipääsu jne.

Just sellest on juttu 100% veebipõhisel kursusel “Interaktiivsete veebilehekülgede koostamine”, mis toimub Moodle’i õpikeskkonnas juba kolmandat korda. Kursuse jooksul loetakse õppematerjale, uuritakse näiteid ning proovitakse ise erinevaid harjutusi praktiliselt läbi teha. Õppematerjalid ning osa näiteid on koostanud 5D Vision OÜ arendusjuht Kristjan Adojaan just selle kursuse tarbeks.

Kuna kursusel osaleb alati väga erineva tasemega õppijaid, on ülesanded valitud kursusele nii, et alustatakse lihtsamatest ja minnakse järjest keerulisemaks. Viimastes kodutöödes tuleb juba pusida JavaScriptide ja PHPga, millest igaüks saab valida enda jaoks kõige huvitavamad või vajalikumad.

Sama loogikat järgitakse ka õppematerjalides. Esmalt tehakse kursusel juttu htmli ajaloost, failide tüüpidest, veebilehitsejatest ehk brauseritest ning veebiaadressi lugemisest.

Seejärel vaadatakse, kuidas luua ja toimetada veebilehekülgi ning kuidas neid internetis publitseerida. Järgmisena uuritakse juba lähemalt html-koodi ja selle muutmise võimalusi, õpitakse veebilehele lisama audio- ja videoklippe ning kasutama erinevaid stiile ja stiilifaile. Viimases moodulis õpitakse kasutama JavaScripte ning PHPd. Selles moodulis on toodud palju erinevaid näiteid veebilehekülgede interaktiivsemaks muutmiseks, millest osa tuleb õppijal läbi proovida, s.o enda failidesse kopeerida ning vastavalt vajadusele muuta. Kõik need katsetused kogutakse kursuse lõpuks ühele leheküljele kokku, et ka teised kursuslased saaksid uusi huvitavaid ideid.

Kursus sobib neile, kel esimene kokku-

24 |

puude veebilehekülgede loomisega juba olemas, s.t kes oskavad luua lihtsamat veebilehte ja seda serverisse tõsta.

Kursusel õpitakse just veebilehe “köögipoolt” – html-koodi.

Selle õppimine toimub nagu võõrkeele õppimine kõige madalamal tasemel. See on oskus, mis tuleb ainult ise pusides ja vajadusel teistega nõu pidades.

Kursuse lõpuks ei hakata html-keeles rääkima (ise koodi kirjutama), vaid saadakse paremini aru veebis olevate failide koodist, osatakse vajalikke koodijuppe üles leida ja vastavalt enda vajadustele muuta.

Kursuse jooksul on valminud väga huvitavaid töid: saiakeste tellimise vorm, lihtsad veebipõhised mängud, interaktiivsed õpiülesanded, kus lahenduskäiku või õigeid vastuseid kuvatakse sammsammult, kus saab pilte nagu puslet otse veebilehel kokku panna, õpiülesanded video- ja helifailidega jne. Õppijate tagasisidest on saadud häid mõtteid ja soovitusi, mida kursusel veel käsitleda.

Neid soove on ka alati püütud arvestada.

Seega on tegu pidevalt areneva kursusega.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Õppijad räägivad Tore, et saab kohe abi, kui ise hätta jään. Enda koodirägastikus viga märgata on tõeliselt raske.

Väga ootan jätkukursust – nüüd sain ettekujutuse kõigist nendest võimalustest ja käed juba sügelevad…

Ma ei osanud varem üldse arvestada, et kasutatakse erinevaid brausereid, mis näitavad sama veebilehte täiesti erinevalt. Osa minu varasemast vaevast lendas vastu taevast.

Kõige enam meeldis see, et rahvast oli erinevatelt erialadelt, igal oma vajadused ja soovid. Siit ka palju toredaid mõtteid!

Minu lemmikuks oli stiilifaili abil veebilehitsejas paigal püsiva Eesti lipu kujundamine ning muidugi JavaScriptidega katsetamine.

e-ÕPPE UUDISED

E-õppe uudised maailmas Marko Puusaar, IT Kolledži haridustehnoloog

Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine Kursuse läbiviija: Hans Põldoja ja Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus • Maht: 1AP • Toimumise aeg: kevad 2009 ja sügis 2009 (100% veebipõhine kursus)

Meie kursus keskendub viitamisele ja viidete haldamisele e-õppes. Üritame sellele teemale läheneda mitte ainult infoteaduslikust vaatenurgast, vaid tahaksime pakkuda praktilisi lahendusi e-õppe materjalide ettevalmistamisega tegelevatele õppejõududele. Tutvustame kursusel muuhulgas erinevaid vahendeid linkide ja viidete jagamiseks, teadusartiklite andmebaaside ja õpiobjektide repositooriumide kasutamist ning allikmaterjalide kasutamisega seotud autoriõiguse küsimusi.

Lisaks viitamise teema käsitlemisele on meie kursuse varjatud eesmärgiks näidata, kuidas võib kasutada kursuse tegemiseks avatud õpikeskkonda. Kursuse info ja materjalid on koondatud kokku Vikiülikooli lehele.

Igal kursuslasel on oma ajaveeb, kuhu ta iga nädala ülesande põhjal sissekande teeb.

Samuti on olemas kursuse ajaveeb, kuhu postitame kokkuvõtted möödunud nädalatest ning uued ülesanded järgmiseks nädalaks. Lisaks kasutame veel tervet rida sotsiaalse tarkvara vahendeid, mida kõike saaks iga õppejõud

kohe ja tasuta ka oma kursusel rakendada.

Selle kursuse ettevalmistamine andis ka tõuke eestikeelse Vikiülikooli loomiseks.

Kursusel omandatavatest praktilistest oskustest on eriti oluline see, et kursuslased õpivad tundma erinevaid töövahendeid, mis lihtsustavad oluliselt viidete haldamist. Kui veel mõned aastad tagasi oli enamik viidete haldamise vahendeid kallis kommertstarkvara, siis nüüdseks on selleks tekkinud erinevaid veebikeskkondi ning tasuta tarkvara.

Sotsiaalse tarkvara vahendid pakuvad lisaks viidete haldamisele ka mugavaid võimalusi viidete jagamiseks näiteks oma osakonnas, uurimisrühmas või kursusel.

Kursuse esmaseks sihtgrupiks on õpetajad, õppejõud ja haridustehnoloogid, kes puutuvad e-õppe kursuste koostamisel kokku viitamise ja viidete haldusega. Kuna kursuse materjalid ja õppetöö on Vikiülikooli kaudu kõigile avalikud, siis on oodatud kursusega tutvuma ka need huvilised, kes ajapuudusel või muul põhjusel tervel kursusel osaleda ei saa.

Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

Uuemad küsitlused – tudengid tahavad WiFit ja loengute salvestusi Uurimusest, mille tegid WiFi Alliance (www.wifi.org) ja Wakefield Research (wakefieldresearch.com), selgus, et 90% USA kõrgkoolide üliõpilastele on WiFi kasutamise võimalus määrava olulisusega nende õppimise juures ja 3/5 ei läheks õppima ülikooli, mis ei võimalda neile WiFi kasutamist. 79% vastanutest ütles, et ilma WiFi kasutamise võimaluseta oleks õppimine ülikoolis nende jaoks tunduvalt raskem. Veel mõningad uuringu põhjal tehtud järeldused: 48% loobuks enne õllest kui WiFist.

72% kannaks pigem konkureeriva ülikooli võistlusvärve kui loobuks WiFist. Üle poolte on külastanud õppetöö ajal erinevaid sotsiaalseid keskkondi (Facebook, MySpace), saatnud e-kirju oma sõpradele või kasutanud Instant Messenger’e.

52% vastanutest valib kohviku, 42% raamatupoe ja 33% restorani selle järgi, kas seal on WiFi kasutamise võimalus.

Loe uuringu kohta lähemalt: www.campustechnology.com/articles/68281 Loengute salvestamine on muutunud populaarsemaks viimaste aastate jooksul, kuid endiselt ületab tudengite nõudlus selle tunduvalt. Wisconsin–Madisoni ülikoolis (USA) tehtud küsitlusel vastas 82% 7500 küsitletud bakalaureuse- ja magistriõppeüliõpilasest, et nad eelistavad kursusi, mille loengud on salvestatud ja kättesaadavad internetis, kursustele, kus ei ole seda võimalust.

Loe uuringu kohta lähemalt: www.campustechnology.com/articles/67990/

E-õppe koolitusprogrammi kursused kevadel 2009 • E-kursus - ideest teostuseni 19.01 - 19.04 • E-õppe tehnoloogiad 12.01 - 22.02 • E-kursuse loomine Blackboard õpikeskkonnas 12.01 - 08.03 • Multimeedia kasutamine õppetöös 23.02 - .. 05 • UUS! Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine 02.03 - 26.04 • Adobe Flash algajale (I tase) 07.03 - 31.03 • E-õppe kasutamine koolis 09.03 - 31.05 • UUS! Hindamine ja tagasiside e-õppes 09.03 - 03.05 • Interaktiivsete veebilehekülgede loomine 23.03 - 10.05 • Õppevideote loomine 23.03 - 26.04 • Pilditöötlus vabavaraga GIMP 03.04 - 30.04 • Personaalsed õpikeskkonnad 13.04 - 31.05 Tellimisel • E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad • Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine • E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle • Sissejuhatus e-õppesse

NB! Kursuste täpsemate kirjeldustega saad tutvuda e-õppe portaalis www.e-ope.ee (> õpetajale > e-õppe täienduskoolitus > koolituste kalender)

| 25

Õpiränne Lõuna-Inglismaal Kuressaare Ametikooli haridustehnoloogi Jane Mägi eestvedamisel kirjutasime e‑Kutsekooli konsortsiumi haridustehnoloogidega Leonardo da Vinci programmist taotluse õppelähetusteks. Projekt kiideti heaks ja saime rahastuse.

Esimene lähetus viis meid 4.–10. oktoobrini Lõuna-Inglismaale Plymouthi. Reis oli pikk – kolm tundi lennukiga, 40 minutit rongiga ning üle viie tunni bussisõitu.

Plymouth Plymouth asub kahe jõesuudme vahel. Ka merelaht ulatub linna sisse. Linnas on palju vaatamisväärsusi, alates vanadest kirikutest ja ülikoolist oma 30 000 üliõpilasega ning lõpetades akvaariumiga.

Lähetuse teine päev viis meid kohtuma vastuvõtva organisatsiooni Tellus Group LTD esindajatega ja ekskursioonile linna ümbrusse. Külastasime Buckland Abbey mõismuuseumi, mis oli koduks Francis Drake’ile, kuulsale Inglise meresõitjale. Muuseumis nägime ja kuulsime palju huvitavat tolle aja ajaloo ja elu-olu kohta.

Seejärel sõitsime Dartmoori rahvusparki, kus nägime Inglismaa vanimat kivisilda ja ca 3500 aastat vana asulakohta mägedes (Grimspound). Ühendkuningriigi kutseharidussüsteem Kolmanda päeva hommikul tutvustati meile Inglismaa haridussüsteemi. Kutsekoolides on väga levinud meile tuntud Õpipoisi projekti meenutav töökorraldus. Ühendkuningriigi kutseharidussüsteem on paindlik, kutse omandamisel on võimalik valida erinevate haridussuundade kuue kvalifikatsiooniastme vahel. Kõik kutsehariduse pakkujad järgivad valitsuse poolt ette nähtud standardeid.

Erilist huvi pakkus meile Ühendkuningriigi valitsuse toetatav e-õpet ja infoteenuseid pakkuv võrgustik nimega Learndirect. See pakub õppimiseks üle 750 e-kursuse, mida saab kasutada kas kodus olles või Learndirecti keskustes, ning infot 500 000 üleriigilise e-kursuse kohta.

Plymouthis ja selle lähiümbruses paikneb neli Learndirecti keskust. Huvitav on märkida, et Learndirecti keskused ei paikne mitte ainult õppeasutustes, vaid ka (interneti)kohvikutes – olulisimaks peetakse õppija mugavust ja heaolu! Igas keskuses on võimalik kasutada tuutori abi, kui e-kursusel õppijal peaks mingi probleem tekkima.

26 |

Koolikultuurist Inglismaal Neljanda päeva ennelõunasel ajal tutvusime ühe Inglismaa edukama taksofirma TaxiFast koolitussüsteemiga. Võõrustajaettevõte hindab väga kõrgelt täiendkoolitust, mistõttu on investeeritud palju just inimeste koolitamisse.

Lisaks täienduskoolitusele on investeeritud ka tehnoloogiasse – nelja aastaga 5 miljonit Inglise naela. Kõik oli väga hästi organiseeritud, mistõttu on ettevõttest saanud juhtiv taksoettevõtte Inglismaal.

Seejärel külastasime spordikolledžit nimega Sir John Hunt Community Sport College. Tegemist on suure riikliku üldhariduskooliga, kus õpivad eri vanuses õpilased. Koolihoone oli neli nädalat tagasi avatud. Silma torkas õppeklasside väga hea varustatus õppevahenditega, huvitavad arhitektuurilised lahendused. Igas klassis oli interaktiivne tahvel, klasside uksed olid klaasist, pingid olid paigutatud paljudes klassides ringikujuliselt. Töö toimus enamasti rühmades, kasutati aktiivõppemeetodeid, praktilist tegevust. Mitmetes klassides oli näha ka abiõpetajaid. Mida noorem klass, seda rohkem on klassis õpilasi (20–24), mida vanem klass, seda vähem (6–8, maksimaalselt 16). Selles koolis õnnestus meil külastada ka tunde. Silma jäi õpilaste väga hea suhtumine nii õpetajasse kui ka koolitöösse. Õpetajad paistsid silma erakordse sõbralikkusega – õpetaja on Inglismaal pigem kaaslane ja teejuht, kes ei anna kala, vaid pakub õnge.

Ning loomulikult toimus kõik ehtinglasliku viisakusega. Meeldis suhtumine sportimisse koolis, peetakse vajalikuks ka lapse kehalist arengut.

Haridussüsteemis tähtsustatakse lisaks teoreetilistele teadmistele loodusteadustes ja keeleoskusele ka praktilisi oskusi. Põhikooliastmes on ainete nimekirjas ka puutöö, kokandus, disain, elektroonika jne. Juba esimeses haridusastmes tutvustatakse noortele erinevaid elukutseid just eelpoolnimetatud ainete abil. Huvitavana tundus ka kogu kooli ülesehitus. Ühes kooli kompleksis on korraga õppimas nii algkooli, põhikooli kui ka keskkooli õpilased. Lisaks õpivad samas koolis veel ka erivajadusega lapsed ning koolis on õhtused täienduskoolituskursused näiteks teismelistele lapsevanematele.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Traditsioonid ja kehaline kasvatus on Inglismaal sügavalt juurdunud Viiendal päeval õnnestus meil näha Inglismaa pikkade traditsioonidega poistekooli Devonport High School for Boys. Seal õpivad poisid, kes soovivad hiljem minna edasi õppima kõrgkooli. Valik on võimalik teha inseneri- ja keelekallaku vahel. Plymouthis on üks poiste ja kaks tüdrukute “eliitgümnaasiumi”. Koolid on riiklikud, seega tasuta. Konkurss ühele kohale on umbes 1 : 10. Kasutusel on ka elektroonilised päevikud ja õppematerjali edastamine toimub peamiselt intraneti kaudu. Alla 18aastaste õpilaste pildistamine võib toimuda ainult vanemate loal – uhket koolivormi kandvat õpilast niisama pildistada ei tohi. Vaimu värskendamiseks tegeldakse iga päev kehakultuuriga.

Kinnisvarahinnad on eliitkoolide läheduses kõrgemad Keeleõpetuses kasutati väga oskuslikult interaktiivset tahvlit. Tunnid kestavad selles koolis 60 minutit. Õpetaja, kellel on vaba tund, peab olema alati valmis teist õpetajat asendama minema. Koolis on koolivorm ning suurepärased sportimisvõimalused. Õpetajad tundusid väga entusiastlikud, rõõmsad, täis tegevusindu, uhked oma kooli üle. Siin saime kuulda ka seda, et kinnisvarahinnad on eliitkoolide läheduses kõrgemad kui mujal. Kui laps pannakse sellisesse kooli õppima, siis tahavad vanemad, et tema koolitee ei oleks pikk ja kolitakse koolile lähemale. See ajabki hinnad kõrgeks.

Kojusõit Seitsmendal päeval sõitsime koju tagasi. Sõit algas hommikul kell seitse ja Tallinna jõudsime alles pärast südaööd.

Soovitame kõigil haarata kinni võimalusest ja kirjutada projekte, et saada suurepäraseid kogemusi vahetult eri riikide haridussüsteemide ja kultuuriga tutvuda. Kolmteist haridustehnoloogi Eesti e-Kutsekoolist ja kaks e-Õppe Arenduskeskuse töötajat moodustasid suurepärase reisiseltskonna.

Põhjalikumalt võib reisimuljetega tutvuda wikis: http://opiranne.pbwiki.com/

Echo360 – loengud “purki” ja turule ■■ Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog

Mis on loengusalvestus?

Loengusalvestuse all mõtleme reaalelus toimunud loengu või ettekande täismahus jäädvustust. Loengusalvestus ei ole õppevideole sarnase kontsentreeritud sisuga, vaid annab võimalikult tõetruult edasi hoopis reaalses loengus toimunud mõttekäigud ja näidismaterjalid koos sinna juurde kuuluvate visuaalsete materjalidega. e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminaril “Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes” (27.–28. novembril Luual) toimub erinevaid loengusalvestuse lahendusi tutvustav ja võrdlev sessioon, mille käigus näitame ka Echo360 süsteemi. Kõigil huvilistel soovitame tulla ja uurida juba kohapeal, mis lahendused neile kõige paremini sobiksid.

Uuendusliku loengusalvestuslahenduse testimisest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Paljud koolid ja õppejõud on juba aastaid loenguid ning ettekandeid salvestanud videotena, edasijõudnud on seda teinud MS Produceri või Camtasia Studio abil. Üldiselt nõuavad need lahendused aga tülikat manuaalset tööd nii valmistamisel kui ka levitamisel.

Meie usume, et kvaliteetne loengusalvestus saab valmida ka lihtsamalt Loengusalvestuste kvaliteedi tõstmise ning loomise ja levitamise hõlbustamise soov viis meie koolid kokku maailma tipplahenduse Echo360ga (www.echo360.com). Echo360 abil saab loenguid salvestada ning levitada täisautomaatselt. Seda süsteemi testitakse Eestis 2008. aasta sügissemestril Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Echo360 on terviksüsteem klassiruumis toimuvate loengute täisautomaatseks salvestamiseks ja levitamiseks. Echo360 salvestab kolm allikat (heli, esitlus, video) korraga ja oskab need allikad töödelda neljaks eri väljundiks (Adobe Flashi (swf) põhine kõiki allikaid sisaldav loengusalvestus, mp4-videosalvestus esitlusest ehk vodcast, enhanced podcast ja mp3-heli ehk podcast). Lisaks suudab Echo360 pärast salvestuse valmimist levitada salvestuse asukoha infot paljudesse kanalitesse, nagu näiteks Moodle, WebCT, RSS (podcast ja vodcast), e-post.

Tehniliselt koosneb Echo360 süsteem kahest peamisest osast: 1. Spetsiaalne salvestusseade, mis asub klassiruumis ja salvestab loengu eri allikad.

Salvestusseade on ühendatud otse internetti ning saab kogu tööks vajaliku info keskserverist (vt keskserveri kirjeldust

järgmisest punktist). Salvestatud materjali saadab salvestusseade automaatselt keskserverisse, mis tegeleb salvestuse haldamise ning levitamisega. Salvestusseadme külge ühendatakse järgmised allikad: a) õppejõu arvutist tulev VGA-kaabel – nii saab Echo360 esineja arvuti pildi ehk esitluse. Videoprojektorisse saab pilti saata salvestusseadmes oleva VGA-signaali jagaja kaudu. b) mikrofon või helisüsteem – nii saab Echo360 esineja jutu. c) videokaamera – nii saab Echo360 videopildi õppejõust klassiruumi keskkonnas.

2. Keskserver, mille kaudu juhitakse Echo360 süsteemi tööd. Keskserveri kaudu toimub salvestuste planeerimine, salvestusseadmete haldus, salvestuste järeltöötlus, valmis salvestuste levitamine tudengitele ning näiteks Moodle’isse või WebCT-sse salvestuseinfo saatmine. Ilma keskserverita Echo360 süsteem toimida ei saa.

Klassiruumis asuvat salvestusseadet on võimalik asendada ka vastava tarkvaraga õppejõu arvutis. See tarkvara töötab ainult Windowsi keskkonnas ning ei võimalda salvestada videopilti õppejõust. Samuti koormab taoline tarkvara tuntavalt õppejõu arvutit ning vajab pärast loengut manuaalset tööd valmis salvestuse edastamiseks keskserverisse. Meie testimise käigus seda tarkvaralist lahendust ei kasutata.

Testimisest lähemalt Alates kooliaasta algusest on testimises osalevates koolides salvestatud kokku üle 100 loengu (oktoobri lõpu seisuga). Mõned näited salvestatud loengutest on kättesaadavad hetkel toimuvat testimist kajastaval koduleheküljel sites.google.com/site/echo360testinginestonia/Examples. Testimise käigus on eesmärgiks näha, kuivõrd töökindel ja samas tudengitele/ õppejõududele vajalik taoline täismahus loengusalvestuste süsteem oleks. Samuti on olu-

line salvestuste tudengiteni jõudmise kiirus – senine testimine on näidanud, et loengust nelja erineva väljundi avalikuks saamine võtab aega umbes 90 minutit loengu lõppemisest alates.

Testperioodi lõpptähtaeg on sügissemestri lõpp ehk 2009. aasta jaanuari teine pool. Kokkuvõtteid tehes peame oluliseks nii tudengite kui ka õppejõudude tagasisidet.

Mõistmaks loengusalvestussüsteemide võimalikke rakendusi, toome välja mõned kasutusstsenaariumid: Õppejõud Maris* loeb ainet majandusõpetus päevastele, õhtustele ja kaugõpperühmadele. Seni on ta pidanud sama teemat kordama eri sihtrühmadele kolm korda. Nüüd saab ta lasta oma päevase loengu salvestada ning levitada seda õhtu- ja kaugõpperühmadele õppematerjalina. Kokkusaamised õhtuja kaugõpperühmadega toimuvad juba läbi töötatud loengute alusel seminaridena, millest võidavad ajakasutuse ning interaktiivsuse poolest nii õppejõud kui ka tudengid.

Päevaõppetudengid saavad samas veel korduvalt üle vaadata loengus räägitud teemad, isegi juhul kui nad loengusse pole jõudnud.

Kaugõppetudeng Toomas töötab täiskohaga ning ei saa iga kord reedestel õppesessioonidel kohal viibida. Oma töö käigus peab Toomas palju mööda Eestit ringi sõitma ning sõitmise aja sisustaks ta hea meelega kasuliku infoga. Echo360 süsteemi abil ongi tal nüüd võimalik siduda oma iPod iTunesi programmi kaudu reedeste loengute audiosalvestustega.

Kodus iPodi arvuti külge ühendades lisatakse uued loengusalvestused otse mp3-mängijasse.

Uuesti sõitma minnes võtab Toomas oma iPodi kaasa ning saab kuulata möödunud loenguid. * Nimed ja stsenaariumid on väljamõeldud.

Teemakohased veebiviited: sites.google.com/site/echo360testinginestonia www.echo360.com

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 27

TIIGER HÜPPAB

väärikas minevik ja värvikas tulevik ■■ Elo Allemann Koolielu toimetaja/projektijuht; Tiigrihüppe Sihtasutus E-ajaloos võrdub üks kuu aastaga pärisajaloos.

Sellel skaalal on Koolielu portaalil e-õppe seisukohalt väärikas minevik. Tiigrihüppe Sihtasutus arendas Koolielu portaali välja Tallinna Ülikoolis alustatud Õpetaja Võrguväravast 2001. aastal, eesmärgiga tuua õpetajaid virtuaalsesse maailma suhtlema, õppima ja õpetama. Nüüdseks on domeenist www.koolielu.ee kuulnud tõenäoliselt iga õpetaja.

Seitsmeaastasest Koolielust peegeldub omamoodi meie õpetajate arvutikasutus Tiigrihüppe algusaegadest tänaseni, õppematerjalide kogus leidub nii nostalgiahõngulisi esitlusi kui ka algelisi Wordis kujundatud-koostatud töölehti. Samas ka küllaldaselt tänapäevaseid interaktiivseid õppematerjale.

Ainekuud Koolielus Viimased kolm aastat on Tiigrihüppe Sihtasutus lähtunud oma töös programmist “Õppiv tiiger”, mis keskendub aineõpetuse ja infotehnoloogia võimaluste sidumisele. Seetõttu võetakse sel õppeaastal igal kuul Koolielu portaalis vaatluse alla kindlad õppeained. SepDetsember Keemia, füüsika, bioloogia, geograafia Konkurss õpetajatele. Loodusainete lõimimine Loodus- ja igapäevaelu nähtuste mõistmisel ja selgitamisel ei piisa enamasti ühe õppeaine teadmistest. Konkursile oodatakse loodusainete omavahelise lõimimise konkreetseid näiteid õppetöö korraldamiseks klassiruumis. Konkursitöö peab olema loodud veebivahendiga, näiteks wiki, ajaveeb, koduleht vms. Tähtaeg 14. detsember 2008 Konkurss õpilastele. Teadus minu ümber Loominguline loodusteaduslik konkurss, milles tuleb teha katse või uurimus. Töö tuleb esitada video, virtuaalse fotoessee või slaidiseeriana, millele on lisatud tekstina teoreetiline osa (katse või uurimuse eesmärk, selgitus). Tähtaeg on 14. detsember 2008

Jaanuar Inglise keel Konkurss õpetajatele. Kõnelemisoskuse arendamine Konkursile ootame vähemalt viiest ülesandest koosnevaid kogumikke, mille abil harjutada kõnelemisoskust inglise keeles. Ülesannetes võib kasutada audiofaile või muid lahendusi. Ülesannete koostamiseks tuleb kasutada vähemalt 2–3 erinevat programmi või tarkvara (näiteks, HotPotatoes,

tember oli alushariduse ja algõpetuse kuu, lisaks heitsime pilgu ka hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamisele, oktoober oli saksa keele päralt ning sel õppeaastal ootavad oma järge veel: novembris matemaatika ja informaatika, detsembris bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia, jaanuaris inglise keel, veebruaris ajalugu, ühiskonnaõpetus ja inimeseõpetus, märtsis eesti keel ja kirjandus, aprillis vene, rootsi, soome ja prantsuse keel, mais kunstiõpetus, tööõpetus, muusikaõpetus ja kehaline kasvatus.

Ainekuid koordineerivad tegevõpetajad Ainekuude ettevalmistamise ja läbiviimisega on tihedalt seotud Koolielu aineeksperdid (www.koolielu.ee/pages.php/0708), kellest enamik on tegevõpetajad ning kes on hästi kursis oma aine rõõmude ja muredega. Eksperdid on lisaks heale ainetundmisele ka oskuslikud ja innustunud infotehnoloogia kasutajad.

Mis toimub ainekuul?

Koolielu portaalis ilmuvad mitmesugused ainealased artiklid, mis pakuvad mõtlemis-

exeLearning jne.) Tähtaeg on 25. jaanuar 2008 Konkurss õpilastele. Ingliskeelsete lugemispäevikute konkurss Lugemispäevikuid on oodatud kirjutama IV kooliastme õpilased. Registreerimise tähtaeg 1. detsember 2008

Konkurss õpilastele. Webquest-Wiseman Võistlusele on oodatud osalema 3-liikmelised võistkonnad 7.–9. klassidest. Võistlus seisneb info otsimises internetist ning oma leitud vastuste korrektses esitamises selleks loodud keskkonnas inglise keeles.

Registreerimise tähtaeg 15. detsember 2008

Veebruar Ajalugu ja ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus Konkurss õpilastele. Õppetunni reisijuht Kutsume õpetajaid kirjeldama tunde, kus nad kasutavad IKT-d. Valige välja üks teema oma õppeaines ja koostage õppetunni reisijuht, kus vahendid, meetodid ja koht on teie valida. Tähtaeg 15. veebruar 2009 Konkurss õpilastele. Minu kõne presidendile Kui vabariigi aastapäeval esineb meie riigi president kõnega, siis on see alati kandnud mingit olulist sõnumit kogu rahvale. Kutsume õpilasi osalema kõne loomise konkursil “Minu kõne presidendile” ning avaldama

ainet ja arutlemisvõimalusi. Näitame, kuidas siduda konkreetset ainet ja infotehnoloogiat.

Lisaks saavad õpetajad osaleda igal kuul Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloogi Ingrid Maadvere juhtimisel Koolielu IKT infotunnis, kus tutvustatakse kasulikke programme ja veebikeskkondi ning antakse näpunäiteid nende õppetöös kasutamiseks. Õpetajate jaoks, kes ise infotundi kohale tulla ei saa, avaldame räägitu-näidatu veebis. Esimeste infotundide materjalid on olemas nii Tiigrihüppe haridustehnoloogi blogis (vt www.tiigrihype.ee) kui ka Koolielus (www.koolielu.ee). Õpilased-õpetajad saavad igal kuul osa võtta ka ainealastest konkurssidest (www. koolielu.ee/pages.php/10,21209). Õpilastel on hea võimalus proovile panna oma loovus ja teadmised, õpetajad saavad aga mõõtu võtta veebipõhiste õppematerjalide ja metoodiliste juhendite loomisel. Kõik äramärgitud tööd avaldatakse Koolielu portaalis.

Parimatele loomulikult auhinnad!

Soovime kõigile põnevaid avastusi Koolielu portaalis!

oma kõne videote jagamise keskkondade kaudu. Tähtaeg 20. veebruar 2009

Märts Eesti keel Konkurss õpetajatele. IKT vahendid eesti keele ja kirjanduse tunnis Konkursile ootame näiteid IKT vahenditest, mida õpetaja aineõpetamisel kasutab – wiki, video, ajaveeb, esitlused, erinevad programmid (nii CD- kui ka veebipõhised) jne. Looma peab vahendi kirjelduse mõnes wiki (pbwiki, wikispaces jne) keskkonnas. Tähtaeg 27. märts 2009 Konkurss õpilastele. Fotoromaan Õpilasi oodatakse kirjandusteose põhjal koostama digipiltidest slaidikava. Tähtaeg 25. märts 2008 Konkurss õpilastele. Kirjandusraal 2009 Konkursile oodatakse veebipõhiseid õppematerjale Kaur Kenderi, Leelo Tungla, Mehis Heinsaare või Hando Runneli kohta.

Registreerumine 12. jaanuarini 2009

Aprill Vene keel, soome keel, rootsi keel, prantsuse keel Konkurss õpetajatele. HotPotatoes’i testid Harjutus- ja enesekontrollitestid keeleõppeks. Tähtaeg 19. aprill 2009

Konkurss õpilastele. Nalja saab Õpilasi oodatakse filmima naljavideoid, mida saaks kasutada võõrkeeletundide ilmestamiseks. Tähtaeg 17. aprill 2009

Mai Tööõpetus ja käsitöö, muusikaõpetus, kunstiõpetus, kehaline kasvatus Konkurss õpetajatele. Märka ... meie ümber Loomingut ja sporti on meie ümber väga palju. Kutsume õpetajaid looma õppematerjale, kus on ühendatud vähemalt 2–3 IKT vahendit (pildid, videod, wikid, ajaveebid, testid, esitlused jne). Konkursitööks võib olla tutvustav materjal mõne kunstniku, sportlase, helilooja, ehitise, jne kohta, metoodiline materjal, tehnoloogiline kirjeldus või mõni testikogu. Tähtaeg 10. mai 2009 Konkurss õpilastele. Juhend isetegijale Õpilasi kutsutakse looma juhendmaterjale, kuidas valmistada näiteks töötavat mehhanismi või tikitud peapaela. Tähtaeg 17. mai 2009 Konkurss õpilastele. Märka ... meie ümber Kutsume õpilasi osalema konkursil, kus on ühendatud vähemalt 2–3 IKT vahendit (pildid, videod, wikid, ajaveebid, testid, esitlused jne).

Uurige inimesi ja asju meie enda lähedal, mida ei ole varem piisavalt avastatud või tunnustatud. Tööde esitamise tähtaeg 10. mai 2009

E-õppe uudiskirja kolleegium: Ene Tammeoru • Ingrid Maadvere • Jüri Lõssenko • Kerli Kusnets • Kristi Kadaja • Marge Kusmin • Maria Lorents • Marit Dremljuga • Marko Puusaar • Marju Piir • Ragnar Õun Uudiskirja kolleegium tänab kõiki autoreid ja abilisi tehtud töö eest! Kohtumiseni uuel aastal!

uudiskiri@eitsa.ee • http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri