uudiskiri6

Töölehtede erinumber

suvi 2007 Paremad palad Veebi seminar ja teised 2.0 põlvkonna vahendid lk. 2-3 “Aasta e-kursus 2006” konkurss Eesti e-Ülikooli konsortsiumis lk. 4-7 “E-kursuse kvaliteedi käsiraamat” - mis, miks ja kellele? lk. 8 Tööleht Nr 05 Flickr lk 9 Hot Potatoes lk 10-12 Windows Movie Maker lk 12-13 WINK kasutamine lk 14 Sünkroonset materjaliloomet võimaldav tarkvara - Zoho lk 15-18

Suvine arvuti

Allikas: http://www.flickr.com

Suvel e-õppe vormi!

■■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

Suur suvi on ukse ees ja paljud meist on oma puhkuseplaanid teinud või veel teevad neid. Suvi on hea aeg energia kogumiseks ja uute ideede genereerimiseks, et siis sügisel alustada täis indu ja energiat. Kindlasti on suvi hea aega vaadata kriitiliselt üle oma e-kursus või alustada uue e-kursuse loomist. Päike käib kõrgelt ning päevad on meeldivalt pikad ja valged.

Mul oli väga tore võimalus viibida mai teisel nädalal Pärnus seminaril: “Ühtne haridusruum Pärnumaal”. Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog) ja Ragnar Õun (Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog) olid sinna kokku kutsunud kõigi haridustasemete esindajad. Eesmärgiks oli arutada, kuidas erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja e-õppe võimalusi saaks kasutada ühiselt kõigil haridustasemetel. Antud üritusele andis erilise värvingu kõigi tasemete õpetajate ja õppejõudude esitlused. Selgus tõsiasi, et kes teeb, see ka jõuab.

Mitte keegi esinejatest ei kurtnud ajapuudust, vaid toodi välja, milline on aja kokkuhoid hiljem e-kursuse kasutamisel. Sageli tundub mulle, et üld, kutse- ja kõrgharidus püüavad üksteist hoida väga eraldiseisvana ja istuda oma kastisüsteemis. Tegelikult on need samad lapsed, kes liiguvad ühest süsteemist teise – ühed aeglasemalt, teised kiiremini. Olen alati arvanud, et hariduses tuleb innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid arendada koostöös kõigi haridustasemetega. Koostööd on vaikselt hakatud tegema ning Pärnu üritus oli siin esimesi pääsukesi. Mured ja rõõmud kvaliteetse hariduse arendamisel ning

innovatsiooni integreerimisel on kõigil haridustasemetel sarnased. Siin saab väga hästi ära kasutada naabri küünarnukitunnet ja edukaid näiteid. Iga algus on raske. Pärnu ideestiku püüan koos Tiigrihüppe Sihtasutusega, e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumitega viia ka teistesse regioonidesse. Siin on väga selgelt olemas ka rahalised vahendid uuest Euroopa Liidu Sotsiaalfondi projektist 2007 – 2013 aastal.

Mõned mõtted ka konverentsist, mis tundub juba olevat midagi väga kauget. Selle aasta konverents sündis raskelt, aga tulemus oli hea. Suutsime pakkuda palju erinevaid kõrgetasemelisi esinejaid Eestist ja välismaalt. Mitmete välisesinejaga tegime plaane ka pikemaks koostööks, et tuua uuem e-õppe teadmus ka hiljem endale koju kätte ning koolitada meie tublisid haridustehnolooge. Välisesinejad jäid meie auditooriumiga väga rahule ja kiitsid Eesti õpetajaid ning õppejõude. Saime ka osalejatelt väga head tagasisidet, mida kindlasti arvestame järgmiste konverentside ja seminaride korraldamisel. Suur tänu veelkord kõigile abilistele, esinejatele ja sessioonide juhtidele. Konverentsi materjalidega saate tutvuda aadressil http://conference2007.e-uni.ee/ Sellest suvest hakkab ESF projektide REDEL ja e-VÕTI tegevuste kokkutõmbamine. ESF projektide rakendamine on olnud meile kõigile suureks väljakutseks. Arvan, et meie viimased ponnistused kannavad priskeid vilju ja me ületame projektides võetud kohustused. Siin ma mõtlen just e-kursuste loomist mõlemas projektis. Väga edukas oli haridustehnoloogi ametikoha loomine koolidesse.

Enam ei küsi keegi, mis amet see selline on, vaid

vastupidi - soovitakse suurendada haridustehnoloogide olemasolu koolides. Mõlemate projektide akronüümid täitsid täielikult projekti varjatud eesmärke. REDEL projektiga andsime astmelt astmele edasi liikudes panuse innovatsiooni ja tehnoloogia integreerimisse kõrghariduse õppeprotsessis. Päris taevas me veel ei ole, nii et tööd ja tegemist jätkub siin veel pikaks ajaks. E-VÕTI projektiga avasime mitmeid väga suurte tabadega lukustatuid uksi, mis algul ikka avanesid rooste pärast väga vaevaliselt. Kuldvõtmeke osutus tugevaks.

Uute uste avamine ja edasiliikumine on muutunud kergeks. See ind ja uudsusega harjumine on kutse- ja rakenduskõrghariduses väga suur töörõõm. Hea meel on tõdeda, et ESF valulik rakendamine ei ole ära võtnud töörõõmu. Ideed ja mõtted küpsevad juba uuteks ESF rakendusperioodi projektideks.

Ka sellel sügisel külastame oma konsortsiumi partnereid, et parandada omavahelist koostööd ja arutada uute arengute üle. Enne sügise algust alustame e-Kutsekooli konsortsiumi liikmete külastamist, et kuulata Teie tegemisi ja mõtteid ning arutada uue e-õppe strateegia rakendamist koolis.

Saabuval sügisel külastame ka e-Ülikooli konsortsiumi rektoraate, et koos analüüsida e-õppe arenguid ja võimalusi kõrghariduses. Ärge siis lühikest põhjamaa suve maha magage, vaid ammutage energiat päikesest, veest ja loodusest. Liikuge palju ringi, nautige suve koos oma pere, sõpradega ja kolleegidega.

Kõige selle taustal aga ärge jätke unarusse oma e-õppe vormi!

|1

Toimetaja veerg Kerli Kusnets

E-õpe tähistab meie paljude jaoks muutusi - muutuseid ajas ja ruumis ning pidevat enda muutmises olemist üldiselt. Sellist olukorda, kus me ütleme e-õppealaste tegevuste (nt e-kursuste, õpiobjektide või uute projektide väljatöötamine ja rakendamine) koordineerimisel, et nüüd on valmis, ei tule. Mis aga tuleb, on pidev kohanemine uute vahendite ja tehnoloogiatega ning pidev õppimine praktilises situatsioonis. E-õppe tegijatel pole isegi mõtet luua endale illusiooni, et nüüd võtan aega ja teen selle programmi või ideestiku selgeks ja siis hakkan kasutama.

Selleks, et sellele pidevale õppimisele kaasa aidata, oleme käesolevas uudiskirjas põhirõhu pööranud töölehtedele, mis tutvustavad erinevaid sotsiaalseid tarkvarasid ja teisi programme, mille abil on võimalik mitmekesistada oma e-kursuseid ja e-õppematerjale ning igasugust muud õppe sisu. Uudiskirjast leiate juhendmaterjalid selliste rakenduste kasutamiseks nagu Hot Potatoes, Windows Movie Maker, Wink, Flickr ja Zoho. Ilmselgelt on muutunud e-õppe kontekstis õppematerjali tähendus, kuna erinevate meediumite kasutamine võimaldab e-õppe sisu edasi anda ka erinevatel infokandjatel mitmekesistades oluliselt materjali esitusviisi. Seoses õppematerjali tähenduse laienemisega on pidevas kohanemisprotsessis ka kvaliteedi tegevuspõhimõtted ja kriteeriumid. Üha raksemaks muutub kvaliteedisüsteemis täpsete protseduuride kehtestamine ja rakendamine. Uudiskirjast leiate ühe nendest katsetustest – E-kursuse kvaliteedi käsiraamatu tutvustuse, mille abil saab hinnata oma e-kursuse kvaliteeti.

Töölehtedele täienduseks toome Teieni Eesti e-Ülikooli konkursi “Aasta e-kursus 2006” raames premeeritud õppejõudude mõtted, arvamused ja nõuanded e-õppe sisu väljatöötamise kohta, mille kohaselt algab kogu e-kursuse loomine pihta põhjalikust ettevalmistusest ja täpsest rakendamise kavast. Olulise kasuna nähakse võimalust läbi e-õppe korrastada ja süstematiseerida kogu oma aastatepikkuse kogemuse tulemusena kuhjunud õppematerjalide (artiklid, viited, õpiülesanded jm) kogum.

Seekordses uudiskirjas jätkame e-õppealase terminoloogia kajastamisega, et tuua selgust mitmetele e-õppes kasutust leidnud põhimõtetele ja tähendustele. Loomulikult ei puudu uudiskirjast edulugu, projektide börs ja värsked teadaanded Eestist ja mujalt maailmast.

Loodan, et uudiskirjas toodud juhendmaterjalid ja praktilised nõuanded aitavad Teil suve jooksul korraliku e-õppe vormi saavutada!

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee.

E-õppe Uudiskirja võrguväljaandega saab tutvuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri.

2|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Veebi seminar ja teised 2.0 põlvkonna vahendid

Joonis 1. Nova Spivaki nägemus arvutite ja veebivahendite arengust

Joonis 2 Acrobat Connect

■■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Eelmises uudiskirjas arutasime terminite e-õpe 2.0 ja veeb 2.0 üle. Leidsime, et e-õpe 2.0 rakendab õpetamise teenistusse uued, lisaväärtusega koostöövahendid, mida tähistatakse koodnimega veeb 2.0. Need on siis igasugused ajaveebid, wikid (juba kirjutame ka viki), mugavad veebipõhised audiovahendid jpm. Nende vahendite rakendamise efektiivse õppeprotsessi huvides pole sugugi mitte kerge ülesanne, sest enamiku nende vahendite loomisel ei peetud kaugeltki just õppimise protsessi silmas. Aga on ju igapäevane õppimine ise ka muutunud meie elus palju olulisemaks, kui me seda mõni aeg tagasi näha suutsime.

Igasugused “2.0” vahendid ei ole sugugi veel viimased silmapiiril terendavad asjad – ka vahendid märgendiga “3.0” on juba kohal. Veeb 3.0 oma semantiliste tööriistadega, mis “saavad aru” sõnade tähendusest, on tekitanud palju vastukajasid. Mitmed arvavad, et iga uut tehnoloogiat ei tuleks kuulutada vahendite uueks põlvkonnaks, sest vahendeid ja uusi tehnoloogiaid tekib kogu aeg. Mõned saavad populaarseks ja jäävad kauaks kasutusse, teised tekitavad vaid pinnavirvenduse ja mõne aasta pärast ei mäleta neid keegi. Ja raske on ennustada, mis mingi uue vahendiga mõne aasta pärast juhtub – ei osanud ju keegi ka veebi idee kõikevõitvust tema algaastail ette näha. On hoopis tehtud ettepanek, tähistada nende x.0 märkidega aastakümneid. Et siis 90-ndad olid veebi ja e-õppe generatsioon 1.0, praegune aastakümme 2.0 ja järgmine olgu siis 3.0. Kaob vajadus igal aastal uut x.0 lainet välja kuulutada.

Veeb 3.0 nimetatakse intelligentseks veebiks. Ta ei ole veel valmis loomuliku keele kasutuseks, aga saab valmis olema töötamaks mõistete, nende homonüümide, sünonüümide, vastandmõistete ja tähenduslike hierarhiatega. Selline veeb on akadeemilistest katsetustest jõudmas esimeste reaalsete rakendusteni. Kogu seda personaalsete arvutite ja võrgustumise protsessi on väga hästi kujutanud Nova Spivak oma artiklis, mille pealkiri “How the WebOS Evolves?” puudutab ühte nn. kolmanda põlvkonna nähtust, arvutivõrgus elavat operatsioonisüsteemi. Artikkel ise on saadav aadressil: http://novaspivack.typepad.com/nova_ spivacks_weblog/2007/02/steps_towards_a.html ja sisaldab ülevaatlikku joonist sellest arenguprotsessist. Kuna joonisel on “Creative Commons” litsents, siis saame tema joonist ka uudiskirjas kasutada (vt. joonis 1).

Sellel graafikul on personaalarvutite ja Internetiga seotud tehnoloogiad ja vahendite asukoht määratud sõltuvana sellest, kui palju nad aitasid siduda inimest informatsiooniga (vertikaalne telg) ja teiste inimestega (horisontaalne telg). Ja nende põhjal siis saab liigitada vahendeid kuulumaks veebipõlvkondadesse 1.0 kuni 4.0, mis kaudselt on seotud ka ajateljega vastavate tehnoloogiate

ja vahendite sündimise aja kaudu. Näiteks veebi aluseks olev HTTP protokoll (esimene versioon aastast 1991) on esimese põlvkonna veebi saavutus, RSS aga juba kui teise põlvkonda kuuluv tehnoloogia. Kolmanda põlvkonna kohta ei osata veel palju öelda, seda iseloomustavad ainult sellised vahendid nagu hajusotsimine ja intelligentsed agendid.

Saabuv suvi on hea aeg oma e-õppe alaste oskuste täiendamiseks ja oma e-kursuste arendamiseks. Seetõttu võtame siin vaatluse alla kolm veebi ja õppimisega seotud terminit: veebilevi (ibgl.k.webcast), veebikonverents (ingl.k. web conferencing) ja veebiseminar (ingl.k. webinar).

Veebilevi ( ingliskeelne Webcast on moodustatud terminitest web ja broadcast – levitama; vahel kasutatakse inglise keeles ka netcast) on audio- või videoinformatsiooni levitamine Interneti kaudu. Viimane toimub tänapäeval tavaliselt veebipõhiselt. Terminit kasutatakse nii audio- kui videomaterjali puhul, vastavalt sellele, kas edastatakse ainult heli või liikuvat pilti koos heliga.

Veebilevi on üldine termin, haarates endasse nii reaalajas toimuva kui varemsalvestatu edastamise. Vaataja poolelt võiks eristada videofaili mahalaadimist (ja seejärel vaatamist) ja video(/audio)voo kasutamist (ingl.k. streaming audio/video). Viimasel juhul ei salvestata faili kettale vaid vaataja arvuti sisemälu puhvritesse ja mängima ei hakata mitte peale kogu faili kohaletõmbamist vaid siis, kui puhvrites on piisav maht olemas, et vaatamise ajal järgmisi osi puhverdades tagada katkematu video(audio)voog. Veebilevi terminit kasutatakse ühesuunalise edastuse puhul, s.t. kuulaja/vaataja ei saa kuidagi reageerida – küsimusi ega vastuväiteid esitada. Veebilevi kasutatakse nii raadio kui telesaadete veebipõhiseks edastuseks, sest nii raadiolevi kui televisioon on samuti ühesuunalise leviga. Ingliskeelne termin ‚webcast’ on kümmekond aastat vana, tekkis koos voogedastuse võimalusega Internetis ja osa allikaid kasutabki teda ainult voogedastuse puhul.

Veebikonverents (ingl.k. web conferecing) on videokonverentsi alaliik. mis rõhutab kahepoolset (või mitmepoolset) infovahetust. Lisaks aga tavalisele kahe- või mitmepoolsele pildi ja hääle edastamisele saab veebikonverentsil kasutada lisavõimalusi: slaidide näitamist, seansi salvestamist, reaalajas toimivat ühist valget tahvlit, jututuba, lühiküsitluste (ingl.k. polling)läbiviimist koos kiire kokkuvõttega jpm. vastavalt kasutatava tarkvara võimalustele.

Eestis me kasutame põhiliselt Polycom’i tooteid veebipõhise videokonverentsi läbiviimiseks. Sellega on tagatud hea pildikvaliteet ja mitmed lisavõimalused.

Viimastel aastatel on aga videokonverentsi võimalus lisatud mitmetele seni põhiliselt audiosuhtlust lubanud vahendile. Näideks sobivad siia nii Skype kui

MSN. Veebikonverentside pidamiseks kasutatakse järjest rohkem spetsiaalset tarkvara, millest räägime järgmise termini juures.

Veebi seminar e. veebinar (sõnadest veeb ja seminar, ingliskeelne webinar sõnadest web ja seminar) on termin, millega tähistatakse veebipõhiseid seminare. Sellistel reaalajas toimuvatel seminaridel on tihti palju osalejaid, kes igaüks paikneb oma arvuti taga kus iganes maailma otsas ja kasutavad tihti vaid tavalist veebibrauserit. Esinejaid, keda tavaliselt ei ole eriti palju, on samuti oma töölaua taga, oma arvuti juures, kasutades lisaks veebibrauserile ka audio- ja videovahendeid. Kuigi seminare saab piiratud arvu osalejate vahel pidada näiteks ka mitmepoolse videokonverentsiga, ei ole videokonverents sobiv näiteks sajakonna kuulajaga seminariks, kus peale kuulamise-vaatamise peaks saama ka küsimusi esitada, esineja küsitlustele vastata jne. Seepärast kasutatakse spetsiaalseid tarkvaralisi lahendusi, mida viimastel aastatel on tekkinud üsna palju ja milliseid tekib järjest juurde. Osa neist tarkvaradest on ühendatavad ka õpikeskkondadega WebCT ja Moodle. Veebi seminare on hakanud pidama paljud tarkvara tootjad tutvustamaks oma produkte. Nii näiteks tutvustab Adobe oma Acrobat Connect (endine Macromedia Breeze) tarkvara veebinaride pidamiseks veebi seminari teel (vt ka pilti). Samasse perekonda kuulub Horizon Wimba Live Classroom. Capterra loetleb 119 tarkvarapaketti veebikonverentside pidamiseks http://www.capterra.com/landing/collabxweb.

Vihmasel suvepäeval, kui igapäevased töömured kaugel, on vahel hea Internetist huvitav veebi seminar leida ja ennast harida, oma kursuse arendamiseks huvitavaid uusi vahendeid katsetada. Aga küsimus sellest, millised uutest vahenditest e-õppes tõsist kasu toovad, milliste jaoks leitakse edukad õppemeetodid ja millised kiiresti kaovad – see on e-õppe arendamises üks keerukamaid küsimusi. E-õppe organiseerijad peavad tõsiselt mõtlema, milliseid vahendeid tasub katsetada, milliseid laialt propageerida, milliste kasutamisega korraldada uusi kursusi õpetajatele.

Ameeriklased küsivad: “Higher education is saturated with gee-whiz gadgetry that offers fleeting public interest. What technologies are passing fads, and which ones promise improved student performance?” Püüan tõlkida.

Kõrgharidus on täis uusimaid tehnoloogiaseadmeid, mida saadab ajutine kõrgendatud publikuhuvi. Millised tehnoloogiad on vaid mööduv moeröögatus, millised aga tõesti parandavad tudengite õpitulemusi? See uus väljend “geewhiz gadgetry” (nõõ! vihisevad vahendid) jookseb läbi paljude artiklite, raamatute ja isegi sotsiaaluuringute juba enam kui 5-6 aastat. Eks see ole ka meie jaoks tõsine küsimus.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

“Aasta e-kursus 2006” konkurss Eesti e-Ülikooli konsortsiumis Konkursi tulemusena premeeriti kokku kümmet e-kursust (konkursil osales kokku 27 e-kursust). Järgnevalt toome Teieni e-kursuste konkursil premeeritud autorite mõtteid e-kursuse loomisest ja nende nõuanded teistele e-õppe tegijatele. Konkursi kohta saab lugeda Eesti e-Ülikooli koduleheküljelt http://e-uni.ee.

Krista Uibu Tartu Ülikool E-kursus “Akadeemilise teksti loomine” pälvis kodutööde mitmekesisuse ja kursuse disaini eripreemia Humaniora kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? E-kursuste hindamiskomisjon tõstis esile mitmekesiseid tööülesandeid ja kursuse kujundust.

Andres Lahe Tallinna Tehnikaülikool E-kursus “Ehitusmehaanika I ja II” pälvis pikaajalise innovaatilise töö tulemusena loodud e-kursuse eripreemia Inseneri ainete kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Ehitusmehaanika kursuse õppematerjalide esitamine integreeritud kujul, mis võimaldab kiiremini omandada õppuril teadmisi ja oskusi. Sellel kursusel moodustab õpik, ülesannete kogu, arvutiprogrammid ja ülesannete lahendamise juhend hüperrefereerimise abil terviku. Sellise õppematerjali tegemiseks on mul kulunud aastaid. Kursuste Ehitusmehaanika I ja II läbimise tingimuseks on oskus leida (arvutada) ehituskonstruktsioonide (talad, sõrestikud, raamid jt) sisejõude. Ehitusmehaanika on tihedalt seotud arvutustehnikaga. Siin tooks ära Leo Naaritsa poolt loodud elektromehaanilise arvutiklassi (elektro-mehaanilised arvutid Reinmetall). Raimond Eeki poolt välja töötatud ehitusmehaanika ülesannete lahendamist arvutile Nairi. Koheselt elektronarvutite loomisega maailmas alustati ehitusme-

4|

Eritüübilisi ülesandeid on tõesti palju. On sellisid, mis nõuavad (enese) analüüsi ja individuaalset sooritust, paaris- ja väikestes rühmades tööd ning ühisarutelusid. Õppematerjalide ja tööülesannete koostamisel toetusin Bloomi kognitiivsele taksonoomiale, mille järgi rakendamine pole võimalik ilma mõistmiseta, analüüs ilma rakendamiseta ega süntees ilma analüüsita. Üliõpilased on tõstnud esile kursuse selget ja loogilist struktuuri ning kasutajasõbralikkust. Arvan, et see meeldis ka kursuse hindajatele.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koos-

haanika (lennukiehitusmehaanika, laevaehitusmehaanika) ülesannete lahendamisega.

Ehitusmehaanika deformatsioonimeetodist arenes välja lõplike elementide meetod, mis on väljunud ehitusmehaanika piiridest.

Kõik eelpool öeldu kohustas mind alustama projekti “Ehitusmehaanika kaasajastamine”. Alustasin MathLabi ja Visual Basic’uga õpiprogrammide tegemist. Visual Basicule oli vaja juurde osta andmebaaside ja graafika OLE objekte. Siin jäi põhitegevuseks raha otsimine antud projekti tarbeks.

Lõpuks selgusid seisukohad, millega tuli nõustuda: • Selle tegevusega raha ei teeni, pigem tuleb juurde maksta.

• Tuleb hakata kasutama vabavara (Linux, LaTeX, PDFLaTeX, LaTeX2HTML, GNU Octave).

• Õpiprogrammid tuleb kirjutada GNU Octaves, et neid oleks võimalik käivitada tasuta programmiga.

• Kirjutada ja anda kirjastamiseks õpiprogrammide kasutamise juhend, ülesannete kogu ja õpik. Panna kogu materjal veebi üles, et seda oleks võimalik kasutada ka ehitusinseneridel elukestvas õppes.

• Leida õpikeskkond, kuhu see materjal õppimiseks ja õpetamiseks ning oskuste kontrolliks üles seada. Selleks õpikeskkonnaks osutus Moodle.

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? Projekti “Ehitusme-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

tamisel? Kursuse koostamisel olid suureks abiks disainer Sven Aller ja haridustehnoloog Triin Marandi.

Seetõttu tehnilisi raskusi ei olnud.

Küll aga tuli hoolikalt mõelda läbi kursuse sisu ja tegevuskava. Kursus on mahukas (4 AP) ja 100% veebipõhine. See nõuab optimaalses mahus teoreetilist materjali ja praktilisi ülesandeid.

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Kõige põnevam oli ülesannete ja tööjuhendite väljamõtlemine ning nende jaoks sobivate tehniliste lahenduste leidmine. Sellel kevadel toimub

haanika kaasajastamine” teostamise algul oli probleeme kaasaegse riistvara muretsemisega. Kui projekti teostamisel oli midagi tehtud ja oli midagi näidata, siis sai minna küsima toetust riistvara muretsemiseks.

Toetust leidsin rektorite prof Andres Keevalliku ja prof Peep Sürje poolt ning dekaan prof Roode Liiase poolt.

Algul oli raske paigutada üliõpilasi arvutiklassi. Lahendus tuli UNIX klasside kasutamisega, kus koostöö hr Enn Rebasega tasuta tarkvara (GNU Octave) kasutuselevõtmisega on sujunud hästi. Probleemiks jääb, kuidas panna arvuti kontrollima üliõpilaste ülesannete lahendamise oskust (teadmiste kontrolli on arvutiga suhteliselt lihtne teostada).

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? E-kursuse loomisel valmistab rõõmu see, kui õnnestub teostada seda, mida oled kavatsenud juba pikalt. Arvutiprogrammid, ülesanded, nende lahendamise juhendid ja õpik panna tööle ühtse tervikuna. Tunnen rõõmu, kui e-kursuse läbiviimisel saab üliõpilast aidata (juhendada) kasutades kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Praegu kasutusel olev termin e-õpe kaob, kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine õppetöös muutub igapäevaseks, nii nagu enam ei lisata dissertatsioonides lauset, et “...arvutused on tehtud elektronarvutil”.

kursus kolmandat korda. Osalejaid on olnud palju ja erinevatest teaduskondadest. Rõõmu teeb see, kui nad kursuse korralduse ja siit saadud teadmiste-oskustega rahule jäävad.

Usun, et “Akadeemilise teksti loomise” kursus toetab üliõpilasi ülikooli lõputöö (bakalaureuse- või magistritöö) kirjutamisel.

Millist nõu annate teistele e-tegijatele? Veebikeskkond pakub erinevaid tehnilisi võimalusi ja lahendusi. Läbi tuleks mõelda, mida ja mis eesmärgil neist kasutada. E-kursus on täitnud oma eesmärgi, kui õppimine-õpetamine selle läbi paraneb.

Millist nõu annate Teistele e-tegijatele? Tuleb loobuda mõttest, et e-kursuse loomisega võib materiaalselt rikastuda. Eestis antava hariduse puhul peaks olema vaba juurdepääs õppematerjalidele, nii nagu seda tehakse Massachusetsi Tehnoloogia Instituudis (MIT – Massachusetts Institute of Technology), kus on Avatud Kursuse Materjalid (OCW – OpenCourseWare: http://ocw.mit. edu/index.html). Linnar Viik’i järgi on informatsioon oma olemuselt vaba. Informatsiooni vaba vahetus viib Eesti ühiskonda edasi.

E-kursuse tegemiseks soovitan kasutada vaba tarkvara (http:// vabavara.net/). Väidetakse, et vaba tarkvara väljendab maailmavaadet (http://kuutorvaja.eenet.ee/tutvustus /gnulinux.html).

Vaba tarkvara kasutamiseks soovitan: • Arvutile juurde lisada teine kõvaketas, millele installida Linux.

Linux’ile on palju vaba tarkvara.

• Linuxil saab kasutada tasuta kirjastusprogrammi TeX (LaTeX, PDFLaTeX, LaTeX2HTML). Illustratsioonide tegemiseks sobib Xfig, mille vektorgraafika faile saab eksportida eps failideks.

Rastergraafika töötlemiseks sobib GIMP programm. LaTeX’is soovitan kasutada .eps faile ja PDFLaTeX’is .pdf faile, mis on saadud .eps failidest programmiga epstopdf.

• Õppematerjalidele tuleb võimaldada vaba juurdepääs.

Heljut Kalda Tallinna Tehnikaülikool E-kursus “Elektrotehnika üldkursus” pälvis näitlikustamise eripreemia Realia kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie e-kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Meie (kaasautorid on Evald Külm ja Tarmo Rosman) e-kursuse edu seisneb selles, et me püstitasime vajaliku ja huvitava eesmärgi ning suutsime seda ka täita.

Meie e-kursus on e-õppe algajate tehtud, see oli meie esimene e-kursus.

Ma olen ise osalenud e-kursusel õppijana ja kursuse tegemist õppinud, seega teoreetiline alus oli olemas. Me püstitasime endile eesmärgiks keskenduda nendele rakendustele, mida pakub arvuti kui suurte võimalustega õppevahend. Paljudest variantidest valisime välja kaks võimalust: atraktsioonid ja testid. Atraktsiooniks nimetan programmikesi, milles õppija ise juhib oma tegevust. Meil on need tehtud mitmete elektrotehniliste seadmete liikuvate mudelitena, kus õppija saab proovida, kuidas seade töötab. Selliseid mudeleid olen ma juba mitu aastat koostanud, kuid seni

Helina Riisalu ja Margit Meiesaar Tartu Ülikool E-kursus “Üliõpilasnõustamine” pälvis kodutööde ja õppematerjalide harmoonia eripreemia Sotsialia kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Õppevahendina on kasutatud üliõpilaste küsimusi reaalsest elust (sagedamini esinevad esmakursuslaste küsimused üliõpilasnõustaja praktikast). Eriliseks teeb kursuse

polnud mul head väljundit nende kasutamiseks. Kui ma ise mängin nendega oma loengutel, näidates arvutipilti seinale, siis mul on väga huvitav, kuid õppijatel eriti mitte. Kui õppija ise saab protsessi juhtida, siis on tal ka huvitavam. E-kursus sobib atraktsioonidega õppimiseks väga hästi. Lisaks atraktsioonidele on meil ka testid atraktsioonidena, mis võimaldab asja huvitavamaks teha. Meie kursusel esitatud atraktiivse testi mõtles välja ja teostas ehitusteaduskonna 2. kursuse üliõpilane Tõnu Leinbock. Mulle see väga meeldis ja ma panin selle autori lahkel loal kursusele välja.

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? Tõsiseid probleeme justkui ei olnudki. Tegime oma e-kursuse Moodle keskkonnas. Eelmisel kevadel osalesin Herki Sula koolitusel ja sain sealt hea põhja alla ning suudan Moodle õpikeskkonda edukalt kasutada. Kui olen hätta jäänud, siis olen abi küsinud. Väike probleem oli sellega, et me ei osanud Flashi programmidena kujundatud testidest tulemusi Moodle keskkonda viia. Õnneks on meil koolis väga tublid üliõpilased. Tänu mehaanikateaduskonna üliõpilasele Siim Viilupile on meil nüüd selline töötav süsteem olemas ja me testime seda hoolega. See töötab küll ainult meie instituudi serveri Moodle keskkonnas, nimelt lisas Siim sinna mooduli nimega “Flash Activity”, millega saame

kindlasti foorumis toimunud aktiivne suhtlus ning arutelud õppekorralduslike küsimuste üle. Kursuse foorum on osa õppeprotsessist ning toimub juhendaja aktiivsel osavõtul. Üliõpilasnõustamise veebikursus on õppijasõbralik, huvitava kujundusega ning loogilise ülesehitusega. Lähtudes kogutud tagasisidest, on ka õppijate arvates tegemist igati kasuliku kursusega, mis lihtsustab oluliselt õppekorralduseeskirja ning üliõpilasi puudutavate seaduste mõistmist.

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? Keeruline, sest erinevatele gruppide jaoks on loodud erinevad õppematerjalid ja erinevad ülesanded. Teatavasti on õppekorralduse reeglid arstiteaduskonna üliõpilastele teistsugused kui ülejäänud

Flashiga tehtud programme hallata.

Tore oleks, kui selline võimalus tekiks ka keskses Moodle õpikeskkonnas.

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Suurim rõõm on ikka suhtlemisest ja sellest, kui tehtud asi ka teistele huvi pakub.

Tänu e-õppega tegelemisele olen kokku saanud paljude huvitavate ja mulle kasulike inimestega. Siinkohal tänan dotsent Eino Seppingut, kes aastal 2000 näitas mulle esimesi atraktsioone, mis ta oli teinud, sealt mu teekond e-kursusele algas. E-kursuse tegemise juures oli suurim rõõm see, et kursus tuli selline, nagu soovisime. Oli idee, mida teha, oli idee, kuidas teha ja olid ka oskused, et see ära teha. Kursuse läbiviimisel oli kõige huvitavam osa ülesanded. Õppija ise koostab teksti, see ei ole referaat, vaid mudel, millega õppija püüab midagi endale, mulle ja teistele õppijatele selgitada. On väga põnev jälgida, kui erinevalt õppijad sarnase probleemi lahendavad. Õppijate erinevad mõtted ja arusaamad võiksid avalduda foorumites, kui neid ma ei osanud käivitada. Ma ei soovinud panna foorumis osalemist kohustuslikuks, vägisi mõeldud mõtted on pahatihti piiratud, aga vabatahtlikku osalemist oli haruharva.

Eks õppijal on teisi tegemisi ka, ega ta ainult meie kursusel õppinud ja ju ei olnud siis midagi sellist, mis oleks pannud kirjutama.

teaduskondades, seetõttu tuli arstiteaduskonna tuutorite jaoks teha ka veidi teistsugused õppematerjalid ja ülesanded. Samuti on erinevad ülesanded ja nõudmised nendele, kes on varem juba tuutorina tegutsenud.

Takistuseks kursuse disainimisel oli WebCT uue keskkonna “paindumatus”. Paljusid struktuuri- ja kujunduselemente ei saanud kasutada oma maitse järgi, nagu see oli võimalik WebCT vanas keskkonnas. Kursuse läbiviimisel on esinenud palju tehnilisi probleeme, tulenevalt WebCT keskkonnast ning tehnilistest nõudmistest kasutaja arvutile.

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Kursuse läbiviimisel teeb rõõmu kindlasti see, kui osalejad hakkavad aktiiv-

Millist nõu annate Teistele e-tegijatele? Meie kui algajate nõuanne teistele e-algajatele on lühidalt järgmine: kui Te vähegi saate, ärge tehke ühtki e-kursust, aga kui Te enam kuidagi muidu ei saa, siis tehke hea e-kursus.

See ei ole originaalne nõuanne, olen seda kuulnud mitmete loominguliste tegevuste kohta öeldavat. E-kursuse tegemine on loominguline tegevus ja seda ei tohi käsitööna võtta. Ma olen väga nõus Priit Joaga (Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloog), kes igal koolitusel korrutas, et e-kursus ei ole Internetti riputatud õppematerjalid ja testid, seal peab veel midagi olema. See midagi ongi see, mis teeb materjalidest e-kursuse. Ma arvan, et see midagi on igal e-kursusel erinev ja kõige tähtsam. Kõige raskem ongi see midagi välja mõelda, miks seda kursust üldse teha e-kursusena, kui see on selge, siis võib tegema hakata. E-tegijatele soovin õnne, sest kui midagi on e-kursusesse sisse pandud, siis peavad e-kursuse kasutajad ja hindajad selle ka üles leidma, selleks on ilmselt ka natuke õnne vaja. Tundub, et me oleme õnnelikud, sest meid märgati.

Tehnilise poole pealt võib probleeme küll tekkida, aga neid aitab lahendada haridustehnoloog. Et e-kursuste tegijate arv tõenäoliselt järjest suureneb, siis võiks esialgu tõsta kõrgemale loosungi “Igasse instituuti oma haridustehnoloog!” ja seejärel juba “Igale professorile oma haridustehnoloog!” ja muidugi koos vajalike vahenditega.

selt üksteisega suhtlema, annavad foorumis üksteisele nõu ning jagavad oma kogemusi. Vaadates osalejate enesetutvustusi ja vahvaid pilte, on rõõm näha nii palju aktiivseid ja entusiastlikke noori inimesi, kes soovivad Tartu Ülikooli kohta uusi teadmisi omandada ning järgmisel õppeaastal esmakursuslaste abistamisega tegeleda.

Millist nõu annate Teistele e-tegijatele? K ursuse eduka toimimise aluseks on detailne ettevalmistus.

Kui enne kursuse käikuminekut on põhjalikult läbi mõeldud nii kursuse struktuur, ajakava, juhised, ülesanded, suhtlusvahendid, siis ei teki kursuse läbiviimisel ootamatusi ning selle võrra on rõõm kursusest suurem nii osalejatel kui läbiviijatel.

Jätkub järgmisel leheküljel

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5

Tiia Ristolainen Tartu Ülikool E-kursus “Surmakultuurist” pälvis uurimuslike reaalelu ja virtuaalset tegevust siduvate ülesannete eripreemia Humaniora kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Raske teema (Surmakultuurist) õpetamine veebikeskkonnas.

Paljude erinevate e-õppe võimaluste rakendamine: testid, videoloeng, videopöördumine üliõpilaste poole, audio- ja videofailid, eestikeelsed originaalõppematerjalid, foorumid. Loomingulised ülesanded. Populaarne kursus üliõpilaste hulgas (83 osalejat).

Tiina Selke Tallinna Ülikool E-kursus “Kodály metoodika” pälvis multimeedia kasutamise eripreemia Humaniora kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Arvan, et selge ülesehituse, lakooniliste õpijuhiste ja mitmekesise multimeedia kasutamise poolest. Tegelikult osutus olulisemaks just viimane aspekt.

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? Probleeme oli mitmeid. Kõigepealt see, et IVA testi

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? Suuri raskusi ei esinenud, kuna haridustehnoloogi tugi oli pidevalt olemas (Marju Piir), nõu sain ka kõikidelt teistelt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogidelt. Autoriõiguse küsimustega sai tegeldud, see võttis natuke aega (Kanal 2-lt dokumentaalfilmi ja ühe telesaate osas), kuid tulemus oli õnneks positiivne. Kui kursus oli valmis ja selgus, et osalejaid on üle 80, tegin ringi foorumi ülesanded: jaotasin üliõpilased väiksemateks rühmadeks (iga teema puhul 2-4 rühma) ning lisasin vastavalt ka arutlusteemasid. Kõiki ideid ei jõudnudki realiseerida, kuid e-kursuse puhul on tulevikus selleks võimalus olemas.

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Suurim viimasesse versiooni ei ole võimalik pilte lisada. Ideaalne on, kui ka testis saaks kasutada videoülesandeid. Üks mõte mõlgub ka sellise testi ülesseadmisest, milles veebikaamera salvestab käemärgi (kõrguse) ja muundur muudab selle (läbi süntesaatori) kuuldavaks heliks. Selline lahendus võimaldaks imiteerida klassiruumi situatsiooni ja annaks üliõpilasele olulist tagasisidet tema oskuste kohta.

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm?

Olen kõikide loengukursuste materjalid pannud üles veebikeskkonda (IVA). Pean sellist kombineeritud materjali esitust väga efektiivseks, sest nii jääb aega praktiliste oskuste omandamiseks ja aruteludeks.

Keskkonnasäästlikkusest johtuvalt võimaldab taoline materjalide esitus säästa paberit. Pean oluliseks seda, et üks hästistruktureeritud e-kursus II tase valitavate osadega; vahendid - esimest korda kasutasime m-tuge).

E-kursus jookseb kahes keskkonnas ja tegeleme uurimisega, kas tudengite suhtumine kursusesse sõltub sellest, mis keskkonnas kursus on.

Anne Villems ja Kadri Hendla Tartu Ülikool E-kursus “Rakendustarkvara: Internet” pälvis m-õppe ja materjalide diferentseerimise eripreemia Realia kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Igasugused uuendused, nii formaadis kui kasutatavates vahendites (formaat: I tase kohustuslik,

6|

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? E-kursuse muutumise haldamine. Kui uuendad materjale, siis kõik audiokokkuvõtted ei ole enam adekvaatsed. Ühest õpikeskkonnast teise ülekandmine on raskendatud, sest vahendid pole õpikeskkondades vastavad, standardid, mis peaks töötama, tegelikult ei tööta. Testide ülekandmine küsimuste haaval on tüütu.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

rõõm oli see, kui nägin, et üliõpilased on minu kursusest huvitatud (7 erineva teaduskonna tudengid) ja kõik soovijad sinna ei mahtunudki. Samuti, et jõudsin kursuse õigeks ajaks valmis ning realiseerida seejuures suurema osa oma ideedest. Lõpptulemusena sai kursus mitmekesine ja loodetavasti ka õppijatele huvitav. Foorumid pakuvad nii emotsionaalses kui ka erialases mõttes (tänapäevane materjal) palju põnevat. Tudengid on tublid, täidavad ülesandeid õigeaegselt, osalusprotsent kursusel on pidevalt üle 90.

Millist nõu annate Teistele e-tegijatele? Kasutage maksimaalselt e-õppe võimalusi, et kursus mitmekesisemaks muuta. Võimalusel kasutage ülesandeid (kas või osaliselt) mitte niivõrd tudengite teadmiste kontrollimiseks, vaid loomingulise mõtlemise arendamiseks. See toob neid rõõmsamalt arvutite taha. on tulevasele õpetajale näidiseks edaspidises kutsetöös.

Selline õpe võimaldab: • diferentseeritud õpetust (üliõpilaste erinev ettevalmistus) • võimaldab säästa aega praktiliseks tegevuseks, oskuste harjutamiseks • võimaldab illustreerida audio-visuaalsete näidetega ja anda viiteid • võimaldab materjali süsteemsemat esitust • võimaldab iseseisvat tööd kirjandusega ja toetab oskuste praktilist omandamist • võimaldab säästa paberit • on näidiseks õpetajale oma aine veebipõhise materjali esitamisel ja struktureerimisel Millist nõu annate Teistele etegijatele? Lihtne ülesehitus, mitmekülgselt esitatud materjal, selged tööjuhised ja hindamiskriteeriumid.

Ideed ja kogemused tulevad vaid ise läbi proovides. Julget pealehakkamist!

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Kui asjad saavadki selleks ajaks valmis, kui oleme nad õppijatele lubanud Tagasisideankeetide lugemine, kus on näha, et asi on korda läinud. Koostöö abilistega, kes sel aastal tegid m-toe.

Millist nõu annate Teistele e-tegijatele? Julgelt vette hüpata, sest erinevaid võimalusi saab ka samm-sammult kasutada. Mitte liiga palju korraga ette võtta, muidu tapab töömure töörõõmu. Igal aastal tee midagi uut, kas või natukene, sest nii e-kursus areneb. Tehke meeskonnatööd, siis on muresid poole vähem ja rõõme kahekordselt.

E-õppealased uudised Eestis Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Detsembris 2006 alanud e-toe loomine Tartu Ülikooli õppekavadele jätkub.

Haridustehnoloogide poolt korraldatud ürituste (e-lõunad programmijuhtidele, kohtumised, selgitused, tutvustused jne) tulemusena on lisandunud mitu uut pilootõppekava, millele on plaanis lähiajal luua oma veebikeskkond ja e-tugi täies ulatuses.

arning to learn for students”, kus kognitiivse psühholoogia vallas doktoritöö “Õppima õppimine” kaitsnud Ian Macdonald tekitas tudengite seas palju põnevaid küsimusi, millele üheskoos vastuseid otsiti. Austraalias, New Englandi Ülikoolis, kus professor Macdonald töötab, on “Õppima õppimine” lülitatud tunniplaani, kuna esimeste kursuste tudengid ei suuda efektiivselt õppida.

Selline olukord olevat maailmas valdav, kirjutas oma töötoa tutvustuses Austraalia professor.

Tallinna Ülikool Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja Kairit Tammets, Tallinna Ülikooli

22. mail toimus Tartu Ülikooli uute WebCT kursuste esitlemine, mille väljatöötamist toetati ESF meede 1.1 projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) raames.

Leonardo ELQ-SME projekti “E-õppe kvaliteet väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes: juhtimine ja nõustamine” raames on valminud eestikeelne juhendmaterjal koolitajatele e-õppe kvaliteedist ja ROI (Return On Investment) hindamisest. Samuti on selle projekti raames loodud ROI kalkulaator, mille abil on võimalik arvutada koolitusinvesteeringute tasuvust auditoorsete ning veebipõhiste koolitusvormide puhul ning võrrelda neid omavahel. Materjalid on kättesaadavad aadressilt http://www.ut.ee/sme

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

8. mail toimus Pärnus ühine e-õppe infopäev üld-, kutse- ja kõrgharidusinimestele, kus jagati infot ja vahetati kogemusi. Tutvustati ka SMARTboard’i ja dokumendikaamera demosid. Päev lõppes diskussiooniga, kus regiooni erinevate tasemete haridusasutuste juhid koos omavalitsuse haridusjuhtidega ning e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ene Tammeoruga tegid plaane edasiseks.

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

9. aprillil toimus õppejõududele töötuba teemal: “Teaching communities and staff professional development for teachers”, kus professor Ian Macdonald andis ülevaate õpetavates võrgustikes tekkivast sünergiast ja selle kasutamisest õppetöös.

10. aprillil toimus töötuba tudengitele teemal: “Learning communities and le-

Haridustehnoloogia keskuse juhiabi

04. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis informaatika osakonna ja haridustehnoloogia keskuse ühisüritus e-Vent, mille eesmärgiks oli Haridustehnoloogia keskuse teadus- ja arendusprojektide tulemuste tutvustamine kolleegidele Tallinna Ülikoolis, aga ka projektidega seotud magistritööde teemade teadvustamine Tallinna Ülikooli magistrantidele. Haridustehnoloogia keskus on viimastel aastatel tegelenud intensiivselt uurimis- ja arendustegevuse integreerimisega õppetöösse. See tagab ühelt poolt tudengite kursuse- ja lõputööde süvitsimineku ning teisalt annab võimaluse kasvatada uut tööjõudu - programmeerijaid ja teadureid Haridustehnoloogia keskuse projektidesse. Ürituse avas Tallinna Ülikooli arendusprorektor Madis Lepik. Seejärel said sõna informaatika osakonna juhataja Peeter Normak ning uusmeedia professor Mauri Kaipainen. Seejärel tutvustati posterettekannete vormis mitmesuguseid osakonna projekte. Esinejate seas olid ka külalised Rootsist - Markus Maijala ja Stefan Nygård tutvustasid Södertörni Ülikoolis läbiviidud projekti “Mobile nature“, mille raames uuriti mobiilsete tehnoloogiate rakendamist õuesõppe kontekstis. Lähem info e-Venti kohta: http://www.tlu.ee/?Lang ID=1&action=ShowNews&subAction=new& NewsID=824 16.-17. juunil korraldavad Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus ja Tiigrihüppe Sihtasutus Kolga Keskkoolis uusmeedia suvekooli gümnaasiumiõpilastele. Koolitajad on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskusest ja Balti Meedia- ja Filmikoolist: Terje Väljataga, Mart Laanpere, Hans Põldoja ja Rasmus Merivoo. Suvekoolis õpitakse koostama lühivideot sisaldavaid digitaalseid õppematerjale alates stsenaariumist kuni videotöötluseni.

Suvekoolis osalemine on tasuta, osalejaks registreeruda saavad ajavahemikus 21.-28. maini 2-4 liikmest koosnevad gümnaasiumiõpilaste meeskonnad koos koolipoolse juhendajaga. Täpsem info registreerumise kohta ja proovitööle esitatavad nõudmised on Haridustehnoloogia keskuse veebilehel: www.htk.tlu.ee/uusmeedia

Peeter Kukk Tartu Ülikool E-kursus “Insenerigraafika II” pälvis õppijate kodutööde haldamise eripreemia Inseneri ainete kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Ei tea, minu jaoks oli tunnustus üllatuseks.

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? E-kursuse koostamine nõuab oluliselt aega. Segadust tekitas WebCT versioonide vahetus. Takistusi ei ole, on hoopis toimiv WebCT keskkond ja rõõmsameelsed haridustehnoloogid, kes huvilisi aitavad.

Mis on Teie enda jaoks e-kursu-

Mare Saag Tartu Ülikool E-kursus “Suu- ja hambahaiguste propedeutika” pälvis aasta uustulnuka eripreemia e-õppes Medicina kategoorias.

Mis tegi Teie arvates just Teie kursuse auhinnavääriliseks ja eriliseks? Suu– ja hambahaiguste propedeutika kursus on väga mahukas kursus, mille läbiviimisel osalevad mitu õppejõudu (kaasautorid on Riina Runnel, Taavo Seedre, Koppel, Olev Salum ja Silvia Russak). Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: hammaste anatoomia, hambakaariese- ja juureraviks kasutatavad instrumendid, kaariese ravi põhitõed, preparatsiooniõpetus ja hammaste restauratsioon kasutades erinevaid

se loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Minu jaoks on WebCT põhiliselt tudengite kodutööde haldamise vahend ja kalender. Insenerigraafika II kursusel on üliõpilastel vaja esitada 8 tööd ehk kokku 25 - 30 faili. Kursusel on 35 tudengit, nii et kokku tuleb ca 1000 faili.

Hindamiseks pean failid WebCT-st alla laadima ja segaduste tekkimisel säilib originaal WebCT keskkonnas, kus nad on täpselt tudengite ja töö numbrite järgi korrastatud olekus. Peale kommentaaride kirjutamist ja hindamist läheb tulemus automaatselt suurde tabelisse. Kodutööde analüüsi alustan loengus alati hinnete statistika näitamisega, see võimaldab tudengitel oma tulemuse positsioneerida teiste suhtes. Peale paari-kolme parima lahenduse demonstreerimist (nimeliselt), hindamiskriteeriumide ülerääkimist ja korduvate vigade näitamist (anonüümselt) ei teki üldjuhul probleeme hindamise objektiivsuse suhtes. Parimad lahendused panen WebCT-sse välja tudengitele hilisemaks vaatamiseks. Arvan, et selline iseseisvate töö-

de tulemuste esitamine tekitab teatava positiivse konkurentsi parima tulemuse nimel. Töörõõm tekib tegelikult tudengitega suhtlemisest, WebCT on siin ainult üheks töövahendiks. Põnev on hinnata tudengite kodutöid, mis ei ole täpselt formuleeritud. Selliste tööde korral on huvitav jälgida, millised on tudengite poolt pakutud erinevad lahendused ja kuidas on tulemuseni jõutud. Kõige põnevam on lugeda kursuse lõpus tudengite poolt õppeinfosüsteemis antud tagasisidet.

materjale. E-kursuse raames on veebis esitatud. hästi illustreeritud õppematerjalid ja testid, mis tuleb sooritada enne praktikumi tulekut.

Täiendava õppematerjalina on lisatud kuulamiseks loengud rahvusvaheliselt tuntud teadlastelt. Materjal on koostatud II kursuse jaoks, kuid seda saavad ja tahavad kasutada kordamiseks kõik meie üliõpilased.

edaspidi kättesaadavaks, et võimalikud tehnilised raskused ei hirmutaks muidu entusiastlikke õppejõude e-õppest eemale.

Millised olid peamised raskused ja takistused e-kursuse koostamisel? See oli kahtlemata suur lisatöö. Kõige raskem oligi aja leidmine. Tehniline külg oleks olnud raske kui poleks olnud Tartu Ülikooli avatud ülikooli poolset tuge. Suureks abiks ja omamoodi stiimuliks oli Triin Marandi (haridustehnoloog) lõputu abivalmidus ning toetus. Igal allüksusel peaks olema selline koostööpartner, kui pidada silmas Tartu Ülikooli poolt seatud eesmärki anda üliõpilastele lähitulevikus võimalikult palju õppematerjale veebikeskkonnas. Haridustehnoloogipoolne tugi peaks jääma õppejõududele ka

Millist nõu annate Teistele etegijatele? Soovitan kõigile - võtke ette e-kursuse loomine. E-kursuse tegemisega kaasneb oluline korrastatuse tekkimine: Teie mõtetes, materjalide esitamises, tähtaegades, tudengite kodutööde haldamises, tudengite e-kirjade jaotumises kursuste järgi jne. Vaidluste tekkimisel on salvestatud (kirjalikule) materjalile alati hea viidata. Korralikku tulemust on hea näidata kolleegidele: need on teemad ja teemade “sügavused”, mida kursusel käsitletakse.

Mis on Teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm?

See, kui Sa saad valmis midagi, mis on ammu meeles mõlkunud, kuid ikka tegemata tööde nimekirjas rippunud. Meil on korrektselt formuleeritud tekstid äärmiselt olulised ka sellepärast, et enamus üliõpilastest on lõpetanud venekeelse gümnaasiumi ja neil on alguses loengu jälgimine, konspekteerimine ja ka materjali omandamine raskem kui eesti emakeelega kursusekaaslastel.

Rõõm hästi tehtud ja tunnustust leidnud tööst on üks suuremaid rõõme elus, mis motiveerib jätkama.

Millist nõu annate Teistele etegijatele? Julge pealehakkamine on pool võitu ja kasutage julgesti tehniliste raskuste ületamiseks haridustehnoloogi abi.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|7

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 5

“E-kursuse kvaliteedi käsiraamat” – mis, miks ja kellele?

E-õppealased uudised Eestis

■■ Reelyka Läheb Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži projektijuht

Haridustehnoloogia keskuse juhataja

8|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Tallinna Ülikool

Öeldakse, et hea joonis või pilt võib edasi anda rohkem kui üks lehekülg tihedat teksti. Kvaliteetne, selge ja oskuslikult valitud pilt, joonis, diagramm annab õppematerjalidele palju juurde ning hõlbustab ka materjali lugemist. Kuid graafikaga ei tohiks liialdada!

Krista Eskla, Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli

Avatud Ülikooli haridustehnoloogia keskus korraldab õppejõududele ja ülikooli töötajatele koolitusi, mille ühiseks teemaks on e-õppe materjalide koostamine ja kasutamine. Koolitustel omandatav annab võimaluse täiendada oma oskusi õppematerjalide koostamisel ning uute e-kursuste loomisel. Koolitused on Tallinna Ülikooli õppejõududele ja töötajatele tasuta. Koolituskava on jõudmas viimase koolituseni, siiani on koolitustel osalenud kokku 25 Tallinna Ülikooli õppejõudu. Kõikide koolituste materjalid ja soovitused on üles seatud IVA keskkonnas loodud e-kursusel, millele on juurdepääs kõigil koolitustel osalenutel. Iga koolituse läbimisel saab osalenu tõendi. Lähem info kõigi koolituste kohta: http://www.htk.tlu.ee/video/ opmat/Koolituse_kava.pdf

Tasuta pildid? Kust ma neid leian?

Jagamiseks ja ka allalaadimiseks on asendamatu Flickr, mis asub aadressil http://www.flickr.com/

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Ülikooli nõukogu võttis vastu Eesti Maaülikooli e-strateegia 2007-2012. Strateegiaga saab tutvuda EMÜ kodulehel http:// www.emu.ee/9893.

Flickr Flickr on seadnud oma eesmärkideks: • aidata inimestel viia oma fotod inimesteni, kes on neile olulised • pakkuda uusi võimalusi fotode organiseerimiseks Selleks, et Flickr’it kasutama hakata tuleb veebilehitseja suunata aad-

Samuti on kinnitatud innovatiivse õppejõu nimetus ning sellega kaasneva enesetäiendamist võimaldav preemia määramise kord. Preemia summa ulatuses võimaldatakse õppejõul võtta osa erinevatest koolitustest ning konverentsidest.

Mai lõpus saab uuendatud ka EMÜ kodulehel e-õppe infolehekülg.

31. mail toimus maaülikoolis teabepäev õppejõududele, mille raames rääkis Annika Tina (HTM) muudatustest Eesti Kõrgharidusstandardis ning haridustehnoloog Diana Sarik ja e-õppejõud Sirje Vabrit e-õppe arendamisest ülikoolis, senistest kogemustest ja tulevikuperspektiividest.

ressile http://www.flickr.com/

Kasutajaks sisselogimine ja registreerimine Pilte saavad üles laadida ainult registreerunud kasutajad. Kui teil on olemas juba keskkonnas Yahoo kasutajatunnus, siis tuleks teil seda kasutada. Kui kasutaja tunnus puudub, siis tuleb see tekitada, selleks vajutage nupul Sign Up. Avanevalt lehelt saate keskkonda siseneda või siis luua uue Yahoo kasutajatunnuse (link Sign Up).

• Kasutajaks registreerimisel küsitakse teie käest nime, soovitud kasutajanime (saate kontrollida kas see on vaba – peale soovitud kasutajanime sisestamist tekib kasutajanime alla nupp), salasõna jm andmed.

Lugege tähelepanelikult, mis infot on vaja sisestada.

• Kui vajalikud väljad sisestatud genereeritakse teile väljaprintimiseks või salvestamiseks lehekülg teie kasutajaandmetega. Jätkamiseks klikake nupul Continue without installing Yahoo! Toolbar.

• Järgmise sammuna tuleb Yahoo! Kasutajanimi siduda Flickr’iga. Uues aknas on selleks nupp Create new account.

• Avaneb registreeritud Flickr’i kasutaja avaleht:

Eesti Infotehnoloogia Kolledž Imbi Väli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog

Alates sellest kevadest on e-õppejõu koolitusprogrammi raames võimalik võtta koolituskursuseid ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži täiendõppe kavast (Pilditöötlus vabavaraga GIMP ja Macromedia Flash algajatele). E-õppejõu koolitusprogrammi vaata Eesti e-Ülikooli koduleheküljelt http://e-uni.ee.

• Laadige fotod üles. Veebi kaudu saate üles laadida

korraga kuni kuus pilti. Pildi üleslaadimiseks kasutage nuppu browse.

• Lisage pilte iseloomustav märksõna või märksõnad (valik Add tags for ALL these images). Kui märksõna koosneb kahest fraasist, kasutage jutumärke. Näiteks “Kääriku seminar”.

• Otsustage, kes näevad üleslaetud pilte – sõbrad, perekond või kogu maailm.

• Klikake nupul upload. Piltide laadimine võtab hetke aega, nii et varuge veidi kannatust.

• Kui pildid on üles laetud avatakse need teile kommenteerimiseks. Soovikorral saate pildile lisada pealkirja (Title), kirjelduse (Description) ja muuta märksõna (Tag). Kui pildid kommenteeritud, klikake nupul Save.

Nipp: kui soovite fotosid näidata ainult veebis, siis on mõistlik need enne väiksemaks teha. See säästab üleslaadimise ja vaatamise aega ning samuti hoiate kokku flickeris teile eraldatud ruumi.

Internetis on mitmeid, lausa sadu kohti kust saate oma materjalide illustreerimiseks pilte alla laadida või vastupidi oma pilte/fotosid üles laadida.

Mõned viited piltide otsimiseks ja allalaadimiseks: • Google pildiotsing: http://images.google.com • Image*After: http://www.imageafter.com • U.S. Fish and Wildlife Service’s online digital media library: http://images.fws.gov • Free Public Domain Photo Database: http://www. pdphoto.org • NYPL Digital Gallery: http://digitalgallery.nypl.org • Stock.XCHNG: http://www.sxc.hu/ (Tuleb registreerida kasutajaks, väga hea kogu kvaliteetseid fotosid!)

• Oma pildialbumite loomiseks on olemas: • Nagi: http://nagi.ee/ (Eestis asuv lehekülg) • Google Picasa: http://picasaweb.google.com/

✁

deid ja malle õppeprotsessi ja e-kursuse ülesehituse osas, vaid pöörab tähelepanu aspektidele, mida käsiraamatu koostajad on märganud, kui e-kursustel enim probleeme tekitavaid. Käsiraamatu autoritel on küllalt pikk e-õppe alane kogemus nii kursuse loomise ja läbiviimise, õppejõudude nõustamise ja koolitamise kui parimate e-kursuste valmise näol. Seega võib öelda, et kokku on koondatud parim e-õppe alane praktika.

Samas ei kajasta käsiraamat nö. “Eriti väljapaistva kursuse” aspekte, kus e-kursus sisaldab midagi täiesti erilist (nt keerulised animatsioonid, adaptiivsed testid ja õppematerjalid, m-tugi jm). Antud käsiraamatu eesmärk on, et selle läbinud e-kursuse kohta võime öelda, et kursus vastab miinimumnõuetele e-kursuse kvaliteedi osas. E-õppe Arenduskeskuse soov on, et kõik pakutavad e-kursused võiksid läbida toodud miinimumnõuded; see tagaks e-kursuste hea ja ühtlase baastaseme. Eriti silmapaistvate kursuste kohta (e-kursuste konkursil omistatud eripreemia) võib leida infot e-kursute konkursi leheküljelt, kus on toodud nii kursuse autori kui kursuse nimi ning omistatud eripreemia; mõnedel juhtudel on lisatud ka viide slaididele või esitlusele.

Kvaliteedisüsteemi loomise peamine eesmärk on, et kasu saaksid sellest eelkõige e-kursusel õppijad. Saamaks võimalikult sisukat tagasisdet oma loodud e-kursusele, on Kasutaja käsiraamatuga kaasas ka Õppija tagasiside küsimustik, mis võimaldab kursuse läbiviijal koguda infot kursuse edasisteks arendusteks.

Oluline aspekt iga kvaliteedisüsteemi juures on süsteemi täielikkus – kas see on lõplik ja kõikehõlmav või arendatakse süsteemi edasi. Kasutaja käsiraamat on loodud eeldustega edasisteks arendusteks. See tähendab, et kohe algselt on planeeritud sisse edasised täiendused nii olemasoleva sisu osas vastavalt sellele, kuidas ja kuhu liiguvad e-õppe arengud kui täiendused teistest sarnastest projektidest. Näiteks ei kata kvaliteedi käsiraamat hetkel administratiivset juhtimist, videoloengute loomist jpm.

Põhjusi selleks on mitmeid – näiteks puudub meil antud valdkonnas vastav ekspertiis, või on teada, et nende teemadega töö käib ning aja jooksul vastavad osad liidetakse olemasoleva käsiraamatuga. Nii lisandub 2007 aastal käsiraamatule pikemate selgituste ja näidetega materjal EL projektist E-Xcellence (E-õppe Arenduskeskus on projekti partner), mis mõtestab lahti erinevad e-kursuse etapid.

Kuidas Kasutaja käsiraamat ja Õppija tagasiside küsimustik rakenduvad? Edasised plaanid näevad ette, et kõik kursused, millega soovitakse edaspidi osaleda e-kursuste konkursil, peavad olema läbinud enesehindamise vormis (võib kasutada ka haridustehnoloogi abi) kvaliteedi käsiraamatu vastavad peatükid ning kokku on kogutud õppijatelt saadud tagasiside vastavalt Õppija tagasiside küsimustikule.

Mõlemad viidatud materjalid on leitavad aadressilt http://e-uni.ee valides avalehel sektsioonis ’Õppejõule’ lingi ’E-õppe kvaliteet’ . Soovitan soojalt laadida käsiraamat alla ning heita korra mõtlik pilk oma e-kursusele.

Viited: • E-õppe kasutaja käsiraamat. http://www.euni.ee/kvaliteet/kvaliteedimanuaal.pdf • Parimad ekursused. Ehlers, U-D. Quality In E-Learning From A Learner’s Perspective. http://www.eurodl.org/materials/ contrib/2004/Online_Master_COPs.html • E-xcellence projekt. http://www.e-uni.ee/index.php?main=226 ja http://www.eadtu.nl/e-xcellenceqs/

tud kasutajana. Üleslaadimiseks on avalehel link Upload Photos (Esmakordsel sisenemisel peale registreerimist Upload fist photos).

■■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Piltide üleslaadimine ja jagamine Piltide üleslaadimiseks peate olema sisenenud Flickr’isse registreeri-

✁

Me kõik teame, et “Ilu on vaataja silmades”. Mis ühele meeldib, ei pruugi seda mitte teisele. Sama on kvaliteediga – inimestel on erinevad arusaamad, ootused, eelistused; samas on kvaliteet vastavus kasutaja vajadustele. E-õppe kontekstis võiks see tähendada erinevaid ootusi õppeprotsessi ülesehituse, kursuse kujunduse, suhtlemise, tagasisidestamise jm osas. Ehlers (2004) toob välja neli tüüpi e-kursusel õppijaid, lähtuvalt nende nägemusest e-kursuse kvaliteedile.

Uurimusest nähtub, et õppija kvaliteedieelistused algavad paksust õppekonspektist ja ilma igasuguse suhtlusvahenditeta e-kursusest kuni didaktiliselt võimalikult rikkaliku ja maksimaalselt kujundusega pingutatud adaptiivsete kursusteni. Seejuures jaguneb õppijate arv üsna võrdselt kõigi nelja õppija-tüübi vahel.

Subjektiivsusele vastanduvalt on kvaliteedi mõistel ka teine pool, kus kvaliteet tähendab vastavust etteantud standarditele ja spetsifikatsioonidele. E-õppe kontekstis tähendaks see näiteks seda, et õppetekstid koos illustratiivsete materjalidega avanevad probleemideta iga õppija arvutis, sõltumata kasutaja arvuti tüübist ja kasutatavast platvormist (v.a. erijuhud, kus kasutatakse spetsiifilist tarkvara); saame olemasolevaid e-kursuseid küllalt lihtsalt tõsta ühest õpikeskkonnast teise või saab kursust kadudeta tõsta ümber sama õpikeskkonna uuenenud versioonile.

Kvaliteet on alati küsimus tasakaalu leidmises panustatavate ressursside (aeg ja raha) ning saadava tulemi vahel. Üldjuhul eksisteerib teatud piir, kus täiendav investeering ei avaldu enam tulemis. Kuna reeglina on ressursse vähem, kui on soov nende järele, tuleb teha strateegiline otsus, millistele e-kursuse aspektidele enim rõhutakse.

Eeltoodud mõttekäike oleme järginud ka Eesti E-õppe Arenduskeskusele e-õppe kvaliteedisüsteemi ülesehitamisel (EL projekti REDEL raames 2006 a.). Kvaliteedisüsteemist tervikuna oli lähemalt juttu E-õppe Uudiskirjas nr. 3.

Kvaliteedisüsteemi oluline komponent - E-õppe kasutaja käsiraamat – pakub tuge õpetajale ja õppejõule nii ekursuse loomisel kui juba olemasoleva e-kursuse ülevaatamisel. E-kursuse loomisel saab kindlustunde, et olulisemad aspektid pole kahe silma vahele jäänud ning saab tuge, kui on soov kursust edasi arendada. Kasutaja käsiraamat läbib kõik olulised etapid, millega e-kursusel kokku puutume.

Suuremad peatükid Kasutaja käsiraamatus on: • Kursuse üldinfo, • Dokumenteerimine, • Kursuse metoodiline/pedagoogiline ülesehitus (kursuse loomine (disain), suhtlemine ja koostöö, õppija tugi, hindamine kursusel), • Kursuse tehniline kirjeldus (üldtehniline, õppesisu, õpijuhend, ülesanded ja testid, tekstipõhine õppematerjal, audiovisuaalne õppematerjal, õppematerjali kujundamine, erialakirjandus ja raamatukogud, autoriõigused, õpikeskkond), • Kursuse edastamine (üldine info, teadmiste kontroll), • Evalvatsioon (järelhindamine).

Näiteks peatükist “Õppija tugi” võib leida punktid: • Õppijale on kättesaadav info, kui palju on vaja minimaalselt iganädalaselt oma aega pühendada, et kursus edukalt läbida (õppematerjalid ja kodutööd).

• Kodutööde juures on selgelt esitatud nõuded, esitamise tähtajad ning kasutatavad tehnilised lahendused.

Seega ei esita Kasutaja käsiraamat rangeid standar-

Flickr

Piltide otsimine Piltide otsimiseks on avalehel otsingu kastike, milles on vaikimisi tekst Search everyone’s photos. Tehke kastikeses hiireklõps (vaikimisi tekst kaob automaatselt), sisestage teid huvitav märksõna või märksõnad ja klikake nupul Search.

Leitud pilte on teil võimalik sorteerida märksõnale vastavuse (Most relevant), ajalises (Most recent) või enam vaadatavuse (Most interesting) järjekorras.

Nipp: Kui teil on ühisüritus ja mitu Samuti on võimalik teil vaadata leitud pil- inimest on klõpsutanud usinasti pilte te pisipiltidena (Show thumbnails) või de- teha, siis flickr’sse piltide üleslaaditailsete kirjeldustega (Show thumbnails). misel kasutage ühte eelnevalt kokLisaks on teil võimalik teha detailsem kulepitud mõrksõna. Märksõna võib pildiotsing (Advanced Search), kus saate olla ka tuletatud või kombineeritud otsida pilte näiteks pildistamise kuupäeva mitmest sõnast. Näiteks, Käärivõi avaldamise litsentsi alusel. kuHT2007. Selline märksõna kasutaKui olete leidnud sobiva pildi, siis tehke mine tagab, et otsimisel tulevad välja pildil hiireklõps. just soovitud ürituse pildid.

Enne kui pilti kasutama hakkate tutvuge pildi kasutamise õigustega, selleks on pildi kõrval rida infot ning allpool on grupp Additional Information, kus on kirjas ka pildi kasutamise tingimused. Täpsem info litsentsitingimuste kohta leiate aadressilt Creative Commonsi kodulehelt: http://creativecommons.org Kui on olemas vastavad õigused, siis saate sobiva suurusega pildi alla laadida, kui klikkate pildi kohal oleval lingil All Sizes (lingi ees on väike helehall luup). Valige sobiv pilt ja salvestage see oma arvutisse.

Lisavõimalused Flickr pakub ka lisaks eelpool toodud võimalustele: • piltide organiseerimist - võimalik on pilte grupeerida (Sets) ja omakorda gruppe organiseerida (Collections) • sõprade, töökaaslaste, õppegruppide moodustamist (Groups) • piltide vaatamist slaidiesitusena või pisipiltidena • piltide kommenteerimist Rohkem infot leiate Flickr’i kodulehelt.

Jõudu Flickr’i avastamisel!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|9

Hot Potatoes

2. vastavusharjutus (JMatch); 3. segatud sõnadega lause harjutus (JMix); 4. mitmikvalikuga või lühivastusega harjutus (JQuiZ); 5. ristsõna (JCross).

■■ Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Mis on Hot Potatoes?

Harjutuste loomine

Hot Potatoes on programm, mis võimaldab luua erinevaid harjutusi ja teste. Oma standardsuse tõttu on need kättesaadavad kõigis Interneti ühendusega arvutites. Hot Potatoes toetab kõiki kaasaegseid veebilehitsejaid.

Harjutuste tegemiseks HP programmiga tuleb sooritada kolm sammu: 1. isestada andmed (küsimused, vastused, tagasiside jne); 2. panna paika seaded (nupud, juhendid jne); 3. luua veebilehed (salvestada harjutused HTML lehtedena).

Harjutused ja testid võib HP-s luua veebilehekülgedena. Nende kuvamiseks kasutatakse XHTML 1.1 koodi ja interaktiivsus luuakse JavaScripti abil. Kuna HP käsitleb Unicode`i, siis võib harjutusi ja teste luua paljudes erinevates keeltes (k.a. eesti keeles).

HP programmi kasutaja ei pea midagi teadma HTML või Java keelest, piisab, kui ta sisestab oma andmed: küsimused, vastused, tekstid, pildid jne. Programm loob ise nendest veebileheküljed, mida saab avaldada veebis, kasutada nii Interneti ühendusega kui ka ühenduseta arvutis või välja printida. Testide ja harjutuste tulemusi ei ole võimalik salvestada.

Haridusasutustes ja mittekommertslikel eesmärkidel on HP programmi kasutamine tasuta. Programmi kasutamiseks tuleb see endale arvutisse installeerida ja ennast kasutajaks registreerida.

HP interaktiivsete veebipõhiste harjutuste programm töötati välja Victoria Ülikoolis ja seal asub ka HP kodulehekülg: http://hotpot. uvic.ca/

Programmi Hot Potatoes installeerimine HP programmi installeerimiseks läbige järgnevad sammud: 1. avage HP kodulehekülg: http://hotpot.uvic.ca/index. htm; 2. klikkige alalõigus Downloads lingil Hot Potatoes 6.2 installer (http://hotpot.uvic.ca./setup_hotpot_6209.exe) (Hot Potatoes for Windows 98/ME/NT4/2000/XP, version 6.2). Käivitage programmi installeerimine; 3. valige sobiv keel; 4. liikuge edasi nupu Next abil. Tutvuge litsentsiga (programm on mõeldud tasuta kasutamiseks riiklikele haridusasutustele. Kõik materjalid, mis on valminud HP programmiga peavad olema avalikel veebilehekülgedel kättesaadavad ja tasuta kasutatavad.) Kui nõustute tingimustega, siis märgistage nupp I accept the agreement; 5. järgmisena võite tutvuda HP kirjeldusega; 6. valige, kuhu Te programmi salvestate. (NB! Programm nõuab 34 MB kettaruumi); 7. valige Start menüü kataloog, kust Te programmi leiate; 8. valige, kas soovite, et HP programmi ikoon luuakse ka teie arvuti desktopile; 9. vaadake üle veel kord oma valikud ja klikkige Install; 10. lõpetuseks klikkige Finish; 11. valige soovi korral töökeeleks eesti keel; 12. käivitage programm ja registreerige end kasutajaks. Vastasel juhul saate luua vaid piiratud arvu küsmustega harjutusi. Registreerimiskoodi saamiseks avage http://hotpot.uvic.ca/register.htm ja täitke registreerimisvorm. Teile saadetakse e-kirjaga registreerimiskood. Kasutajaks registreerumiseks valige Ava, Registreeru, sisestage kasutajanimi ja registreerimiskood.

Harjutuste tüübid HP programmi abil on võimalik luua viit erinevat tüüpi harjutusi ja teste: 1. lünktekst (JCloze);

10 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

•

•

paremasse veergu sisestage õiged vasted (vastamisel paisatakse järjekord segi); kui te soovite, et mingi sõna vastet ei paisata segi, siis tähistage selle järel olev märkeruut (fikseeri). vaikeväärtuseks kirjutage tekst, mida te soovite näidata vaikimisi valikuna.

• • • • •

saab luua lünkade täitmise harjutusi; iga lünga jaoks võib anda palju õigeid vastuseid/alternatiive; lünkadeks võib teha sõnu vastavalt soovile või lubada arvutil luua automaatselt teatud arv lünki; harjutuse sooritaja saab kasutada vihjeid lünkade täitmiseks; tulemused arvestatakse automaatselt.

• • •

Kujundage harjutus, salvestage ja genereerige veebileht ( vt alalõigud Harjutuste kujundamine, Harjutuste salvestamine ja veebilehe loomine)

JMix segatud sõnadega lause harjutuse loomine

Harjutuste loomine:

Harjutuse tüübi iseloomustus:

• • • • •

•

•

•

•

avage HP JCloze programm; sisestage harjutuse pealkiri; sisestage või kopeerige tekstiväljale harjutuse tekst; moodustage lüngad tekitades neid kas automaatselt või käsitsi; automaatlünkade puhul klikkige nupul Automaatlünk ja sisestage arv (iga mitmes sõna muudetakse lingiks); käsitsi lünkade moodustamiseks märkige ära sõna, mis on mõeldud lüngaks ja klikkige nupul Lünk (NB! Jälgige, et ei tuleks kaasa liigseid tühikuid). Mitme õige vastuste korral kirjutage need lahtritesse 1, 2 jne. Klikkige OK. lünkade kustutamine toimub kas ühekaupa (märkige lünk ja klikkige nupul Kustuta lünk) või korraga ( Klikkige nupul Puhasta lüngad); kõikide lünkade sõnu näete klikkides Näita sõnu.

•

kasutamine alandab punktisummat; Hübriid ehk segatüüpi küsimuse puhul peab sooritaja sisestama esialgu lühivastuse. Kui lühivastus on teatud kordi vale, siis muutub küsimus mitmikvalikuga küsimuseks; Mitmikvalikulise küsimuse korral valib sooritaja loetelust kõik õiged vastused ja kontrollib, kas valitud vastused on õiged. Eksimuse korral kuvatakse õigete vastuste arv ja tagasiside.

Harjutuste loomine:

JCloze lünkteksti sisaldava harjutuse loomine Harjutuse tüübi iseloomustus:

•

• •

saab luua harjutusi, kus segipaisatud sõnadest tuleb luua korralik lause; kui sõnad lauses võivad olla mitmes õiges erinevas järjekorras, siis koostaja saab defineerida soovitud arvu erinevaid vastusevariante; harjutuse sooritaja saab kasutada vihjeid lausete järjekorda seadmisel.

Harjutuste loomine: • • • •

avage HP JMatch programm; sisestage harjutuse pealkiri; Pealause lahtrisse kirjutage lauses esinevad sõnad ja kirjavahemärgid suvalises järjekorras üksteise alla; Asenduslause lahtrisse kirjutage lause õigel kujul. Alternatiivsed õiged laused (erinev sõnade järjekord) kirjutage erinevatesse lahtritesse: 1, 2 jne.

avage HP JMatch programm; sisestage harjutuse pealkiri sisestage harjutuse pealkirja alla olevasse tekstikasti esimene küsimus ning selle küsimuse vastusevariandid (A, B, C, D). Iga vastusevariandi puhul on võimalik täita ära ka tagasiside lahter.

Valikuvõimalustega harjutus: • vastusevariantide sisestamise järel märkige ära antud küsimuse ainuõige vastus.

Lühivastusega harjutus: • õigete vastuste sisestamise järel märkige ära, et need vastused on õiged.

Hübriid ehk segatüüpi harjutus: • märkige ära õige vastus. Järgnevatesse vastuselahtritesse märkige valikvastuste variandid, mis esitatakse vastajale siis, kui ta on lühivastuse mitu korda valesti sisestanud. Lubatud valesti vastamise kordade arvu saate paika panna Valikud, Kujunda väljundit, lipik Muu Iga vastusevariandi puhul märkige, kas soovite seda vastusevarianti lisada vastajale esitatavate valikuvariantide hulka (Lisada M/C valikutele).

Mitmevalikuliste küsimustega harjutus: • vastusevariantide sisestamise järel märkige ära antud küsimuse õiged vastused (tähistage märkeruudud Peaks olema valitud ette.)

• sisestage järgmine küsimus. Uue küsimuse lehe saate ette küsimuse numbri juures oleva kerimisnupu abil; • analoogselt sisestage ükshaaval kõik antud harjutuse küsimused ning salvestage harjutuse andmefail.

Kujundage harjutus, salvestage ja genereerige veebileht ( vt alalõigud Harjutuste kujundamine, Harjutuste salvestamine ja veebilehe loomine)

Kujundage harjutus, salvestage ja genereerige veebileht ( vt alalõigud Harjutuste kujundamine, Harjutuste salvestamine ja veebilehe loomine)

JMatch vastavusharjutuse loomine Harjutuse tüübi iseloomustus: • • •

saab luua vastavusse seadmise või järjestamise harjutusi; ühes veerus on sõnad, tekst, pildid vms, mis tuleb vastavusse viia teises veerus olevate segipaisatud järjekorraga komponentidega; võimalik on lasta sooritajal järjestada etteantud laused, et saaks kokku jutu.

JCross ristsõnade loomine Kujundage harjutus, salvestage ja genereerige veebileht ( vt alalõigud Harjutuste kujundamine, Harjutuste salvestamine ja veebilehe loomine)

JQuiZ mitmikvalikuga või lühivastusega harjutuse loomine

Harjutuse tüübi iseloomustus: • •

Harjutuste loomine: • • •

avage HP JMatch programm; sisestage harjutuse pealkiri; vasakusse veergu sisestage sõnad/tekstid või pildid, mis tuleb vastavusse viia parema veeru elementidega;

•

saab valida nelja erinevat tüüpi küsimuste vahel: Valikuvõimalustega küsimuse korral valib harjutuse sooritaja mitme valiku seast õige vastuse. Õppija saab kohe pärast vastamist tagasisidet. Vale vastuse puhul saab õppija võimaluse jätkata vastamist; Lühivastuse puhul kirjutab õppija vastuse tekstilahtrisse. Õige vastuse korral näidatakse tagasisidet, vale puhul viidatakse eksimusele. Harjutuse sooritaja saab kasutada ka vihjeid, kuid nende

Harjutuse tüübi iseloomustus: • • • •

saab luua ristsõnu; ristsõnaks võib valida mistahes suuruses ruudustiku; programm paneb ise antud sõnadest ja definitsioonidest ristsõnad kokku; ristsõnade lahendajail on võimalik kasutada vihjeid.

Harjutuste loomine: • • • • • •

avage HP JCross programm; sisestage harjutuse pealkiri; ristsõna loomiseks (vaikimisi 20x20 ruutu) valige Halda ruudustikku, Automaatne ruudustiku looja; sisestage iga sõna või fraas eraldi reale ja töö lõppedes klikkige Loo ruudustik; definitsioonide/võtmesõnade/näpunäidete lisamiseks klikkige Lisa näpunäiteid; märkige ära sõna ja sisestage selle näpunäide alumisse tekstikasti (asub OK nupu kohal);

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 11

• •

klikkige Taimer harjutuse sooritamise ajalimiidi määramiseks; klikkige Muu, kui soovite muuta vastuste kontrolli tundlikuks suurtele ja väikestele algustähtedele, paisata segamini küsimuste järjekorda, rippmenüüd tekstilahtri asemel kasutada jne

Harjutuste salvestamine ja veebilehe loomine Kui harjutus on kujundatud, siis klikkige OK. • klikkige Salvesta kui, kui soovite samu määranguid kasutada ka teiste sama tüüpi harjutuste puhul; • klikkige Laadi, kui soovite eelmise harjutuse salvestatud määranguid kasutada.

• lisage kõigile sõnadele näpunäited ja klikkige OK. Kujundage harjutus, salvestage ja genereerige veebileht ( vt alalõigud Harjutuste kujundamine, Harjutuste salvestamine ja veebilehe loomine)

Masher harjutustest tervikliku indekseeritud ühiku loomine

HP sisaldab lisaks viiele erinevale harjutuste tüübile veel kuuendat alamprogrammi - Masherit. Selle abil saab erinevat tüüpi harjutustest kokku panna tervikliku indekseeritud ühiku. Masher loob automaatselt indeks html faili (harjutuste sisukord), kust lähevad lingid harjutustele, mis Te Masheri abil kokku panite.

Tasuta HP puhul ei saa kahjuks Masheri abil kokku panna üle kolme harjutuse faili.

Salvestage harjutuse algfail (Fail, Salvesta kui). Iga alamprogramm salvestab algfaili oma laiendiga alljärgnevalt: JQuiz - .jqz, JCloze .jcl, JCross - .jcw, JMix - .jmx, JMatch - .jmt.

NB! Harjutust on hiljem võimalik muuta vaid algfailist, seepärast on oluline salvestada iga harjutuse algfail.

Harjutuse veebileheks genereerimiseks klikkige Fail, Veebilehe loomine.

Veebilehe loomisel on kaks võimalust: • tavaline veebileht (õige vastavus tuleb valida rippmenüüst) • drag/drop veebileht (õige vastavus tuleb hiirega kohale sikutada)

Windows Movie Maker ■■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog Windows Movie Maker võimaldab teil üheks videoks komponeerida pildid, videolõigud ning panna neile taustaks sobiva muusika. Programm on tasuta kaasas Windows XP operatsioonisüsteemiga. Allpool toodud töölehe abil peaksite suutma teha väikese videoklipi, mis koosneb mõnest pildist, videoklipist ja mille taustaks mängib muusika.

Lühijuhend videoklipi tegemiseks: • • • • • • • • • • •

12 |

Importimine (Capture Video) Importige pildid, helifail ja videofail Movie Maker’isse Lisage vajalikud pildid ja videod storyboard’ile Lõikamine (Edit Movie) Vajadusel saate piltide järjekorda muuta, tõstes hiire abil pildi storyboard’il soovitud kohta Pildi näitamise aega saate muuta ajateljel (Timeline), liigutades hiire abil kahe pildi vahelist joont edasi Lisage piltide üleminekud (View video transitions) Lisage efektid (View video effects) Lisage algus ja lõpu tiitrid (Make titles or credits) Lisage muusika storyboard’ile Salvestage video (Save to my computer)

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

5. Piltide ja videolõikude vaheliste üleminekute lisamine

Video tegemise esimeseks sammuks on alusmaterjali importimine programmi. Alusmaterjaliks võib olla videolõik, pilt või helifail.

Importimiseks on programmiakna vasakus servas, aknas Movie Task, sektsioon Capture Video.

Vaikimisi on üleminek ühelt pildilt teisele järsk. Selleks, et see oleks sujuvam, tuleb lisada piltide vahele üleminekud. Üleminekuid saate

1. Piltide importimiseks on vajutage korraldusel Import Pictures.

2. Otsige üles ja avage kaust, kus asuvad vajalikud pildid.

3. Märgistage kõik pildid (klahvikombinatsioon CRTL ja A).

4. Kui soovitud pildid märgistatud vajutage nupul Import. Kõik valitud pildid ilmuvad programmi akna keskossa (Collection).

Videoklipi võib importida kas videokaamerast (korraldus: Capture from video device) või olemas oleva videofaili oma arvutist või andmekandjalt (Import video).

Vajadusel saate imporditud faile grupeerida, selleks kasutage nuppu Collection, kus saate luua alamkollektsiooni.

Nipp: Pikema video importimisel “lammutab” Movie Maker videofaili väiksemateks osadeks ehk stseenideks.

2. Video paigutamine storyboard’i Kui vajalik alusmaterjal on imporditud, tuleb see paigutuda alusmaterjal storyboard’ile. Selleks tehke üks hiireklõps videol või pildil ning tõstke need soovitud järjekorras storyboard’ile.

Kui soovite järjekorda muuta, siis tõstke vajalik alusmaterjal soovitud kohta.

Harjutuste kujundamine Harjutuste kujundamiseks: • valige käsk Valikud – Kujunda väljundit; • klikkige Pealkirjad/Juhised harjutuse alapealkirja ja juhiste muutmiseks; • klikkige Viibad/Tagasiside tulemuste esitamise tekstide ja märkide muutmiseks; • klikkige Nupud nuppudele tiitlite andmiseks; • klikkige Välimus veebilehe sirvimisriba, veebilehe tausta, pealkirja teksti, harjutuse tausta ning linkide ja teksti värvi valimiseks;

1. Alusmaterjali importimine

Nipp: Kui te soovite teha pildiseeriat, siis tuleks enne määrata vaikimisi pildi näitamise aeg. Seda saate teha menüüst Tools valik Options.

Avanevas aknas valige lipik Advanced ning sealt valikus Picture Duration määrake vaikimisi pildinäitamise aeg sekundites.

3. Video vaatamine Proovige harjutus veebilehitseja abil läbi teha, et veenduda, kas harjutus on õigesti koostatud.

Valmiva või valmis video vaatamiseks, tehke hiireklõps esimesel kaadril storyboard’il ning käivitage video programmiakna paremas servas.

4. Näitamise aja määramine Selleks, et määrata, kui pikalt pilti näidata tuleb, storyboard’is vahetada vaadet. Vajutage Storyboardi nupuribal korraldusel Show Timeline (ajatelg).

Ajateljel moodustab iga pilt või video vastavalt oma näitamise pikkusele ristküliku. Mida pikem on ristkülik, seda pikemalt videot või pilti näidatakse.

Juhend videoklipi tegemiseks: 0. Programmi käivitamine Programmi Windows Movie Maker käivitamiseks tuleb teil Start menüüst valida Programs ja Windows Movie Maker.

Selleks, et teil oleks lihtsam videoklippi lõigata ning et kõik sammud õiges järjekorras läbi käia kontrollige, et teil oleks nupurealt sees nupp Tasks. Kui nupp on sees, siis on programmiakna vasakus servas avatud piirkond Movie Tasks.

Kui te soovite teada, kui pikalt pilti näidatakse, siis viige hiirekursor pildi kohale ning väikses kollases tekstikastis näidatakse pildi nime ja näitamise aega.

Nipp: Videolõigu kärpimiseks eest või tagant poolt tuleks videoklipp eest või tagant lühemaks sikutada. Kui soovite videolõiku osadeks lõigata, siis selleks tuleb videoklipil klõpsata, videovaatamise aknas viia vaatamise kursor kohta, kus soovite videot poolitada ning klikata videoakna allservas oleval nupul Split the clip…

Näitamise aja muutmiseks 1. tehke üks hiireklõps pildil, mille näitamisaega soovite muuta, 2. viige hiirekursor pildi paremasse serva (kursor muutub kahe noole kujuliseks) ning venitage ristkülikut pikemaks.

lisada storyboard’ile.

Üleminekute lisamiseks: 1. Valige seksioonist Edit Movie korraldus View video transitions 2. Valige sobiv üleminek. Kui te soovite näha, kuidas üleminek ühelt kaadrilt teisele toimub, siis, • Tehke üks hiireklõps üleminekul (roheline maastik muutub kõrbeks) • Käivitage programmiakna paremas servas video 3. Tõstke soovitud üleminek kahe pildi vahelisse halli kasti Kui te soovite üleminekut kustutada, siis tehke hiireklõps ülemineku kastikesel ning vajutage klaviatuurilt klahvi Delete.

6. Efektide lisamine Efektide lisamine on analoogiline üleminekute lisamisega. Efektid asuvad seksioonis Edit movie ja korralduse View video effects all.

7. Algus ja lõpu tiitrite lisamine Selleks, et videol oleks konkreetne algus ja lõpp, on vaja lisada algusesse video pealkiri ning lõputiitrid. Samuti on vaja vahel lisada ka vahetekste. Lisamiseks tuleb 1. Valida seksioonist Edit Movie korraldus Make Titles and credits.

2. Valige soovitud tekst asukoht. Tekste on võimalik lisada • video algusesse (title at he beginning), • mõne lõigu ette (title before the selected clip), • video peale, nii et video jääb taha (title on the selected clip), • mõne lõigu taha (title after the selected clip), • video lõppu (credits after end).

3. Sisestage tekst tekstilahtritesse.

4. Vajadusel valige teksti animatsioon; kirja fonti ja värvi.

5. Lõpetuseks korraldus Done, add title to movie.

8. Muusika importimine ja lisamine Kui video on enam-vähem valmis, siis lõpuks tuleb lisada pildiseeriale ka heli. Heli importimine ja lisamine käib analoogiliselt piltide ja videote importimise ja lisamisega.

Oluline on see, et ajateljel määrate muusika pikkuse sama pikaks, kui pildiseeria. Selleks minge pärast muusika lisamist ajatelje vaatesse ning venitage heliriba sama pikaks kui pildiseeria.

Nipp: Kui te soovite, et oleks kuulda nii videoklipi kui ka audiofaili heli korraga või ainult video heli, siis kasutage Storyboard’i nupureal nuppu Set Audio Level (Vasakult esimene nupp või siis Menüü Tools valik Audio levels)

9. Salvestamine Kui te soovite videot edaspidi lõigata tuleb teil salvestada see Windows Movie Maker’i projektifailina selleks valige menüüst File korraldus Save Project (File > Save Project).

Kui te soovite lõigatud video salvestada filmina, mida saab näidata mängijas, siis tuleb 1. Seksioonis Finish Movie valida korraldus Save to my Computer.

2. Uues aknas sisestada videofaili pealkiri ja valida asukoht ning seejärel vajutada nuppu next.

3. Uues aknas määrata video mõõtmed ja otstarve ning vajutada nupul next. Programm alustab filmi kompileerimist ning kui see valmis saab, siis vajutage nupul finish.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

Programmi WINK kasutamine ■■ Viivi Jokk Tallinna Tehnikaülikooli IT täiendõppekeskuse mentor Nii nagu üheski trükitud arvutialases õppematerjalis ei saa läbi ilma õpetatava programmi või keskkonna ekraanipiltideta, ei saa e-õppe veebimaterjalides hakkama ilma vastavate animatsioonideta. Selleks otstarbeks on mugav kasutada vabavara Wink, mille saab alla laadida Wink’i kodulehelt www.debugmode.com/wink.

Wink’i abil on võimalik salvestada ekraanipilte – teha ekraanitõmmiseid koos hiirekursori liikumisega, lisada neile omapoolseid selgitavaid tekste, liikumisnuppe jms igati efektiivse e‑õppe materjali loomiseks. Samuti võib soovitada Wink’i sellise trükitava õppematerjali tegemiseks, kus tahame näidata ka hiirekursori asukohta nagu näiteks selles Wink’i tutvustuses.

Wink’iga tutvuse tegemiseks on igati sobilik alustada Help käsust, mille all on õpetus kahe projekti näol. Projektis 1 tutvustatakse Wink’i põhilisi võimalusi, projektis 2 keerukamaid lisavõimalusi. Samast (Help, User Guide) leiab ka 36 leheküljelise programmi Wink kasutamisjuhendi.

Projekt 1. Liikunud ringi internetis, leidsin projekti 1 eestikeelse tõlke (Veiko Hani), millest on pärit ka termin ekraanitõmmis. Samast leiab ka audio variandi. http://www.kivilinn.tartu.ee/weiko/digitiiger/veskisilla/tutorial_est.htm

Edaspidiseks mõned näpunäited: 1. Töö Wink’is algab alati uue projekti loomisega käsuga File>New, mille tulemusena avaneb aken kindla programmiakna salvestamise häälestuseks (valime Window): 2. Järgmisena tuleb peita Wink’i aken, et saaksime määrata õpetamiseks kasutatava programmiakna või osa sellest.

Hiire liigutamisega saab valida akna, mille valik kinnitatakse hiireklikiga. Valitud aken ümbritsetakse raamiga ja tema koordinaadid ja suurus on näha viisardi aknas. Seejärel olemegi lindistusrežiimis. Alt+Shift+Pause käivitab automaatsalvestusrežiimi, mille korral tehakse salvestus iga klahvivajutuse või hiirekliki korral. Shif+Pause käivitab ajastatud salvestuse. Enne lindistuse alustamist tuleb minimeerida Wink’i aken. Tegumiribal on näha programmi Wink ikoon.

Pause nupu vajutamisega tehakse esimene ekraanitõmmis. Nii tuleb teha iga kord, kui oleme liigutanud hiirt või teinud mõne muu tegevuse. Wink’i ikoon vilgub ekraanitõmmise tegemise ajal.

3. Lindistuse lõpetamiseks pöördume tagasi programmi Wink töökeskkonda vajutades Wink ikoonile ja valides otsemenüüst Finish Capture.

4. Nüüd saame lisada salvestatud ekraanitõmmistele omapoolsed tekstid ja luua nupud.

5. Enne esitluse loomist salvesta-

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

me projekti käsuga File, Save. Wink’i failid on tüübiga wnk: *.wnk ja vaatame üle väljundfaili omadused: Vaikimisi tuleb Wink’i esitluse failile sama nimi kui projekti failil. Väljundfaili tüübiks saab valida Makromedia Flashi failitüübi swf. Esitluse loomise saab käivitada väljundfaili omaduste nupu kõrval oleva rohelise noolega.

Teise projektiga saab tutvuda programmis Wink käsuga Help, View Tutorial Project 2.

Selles näidatakse keerukamaid võimalusi: • kuidas kasutada omaduste riba, • lisatakse projektile taust, mis on sama kõigile kaadritele – see toimib ainult nii ja määratakse projekti alt (Project>Shift All Elements). Kui palju pikseleid on selleks vaja, tuleb katsetada.

• kasutatakse malle (Templates) igati tervikliku projekti loomiseks.

Malli kasutamise eesmärgiks on rea üldiselt kasutatavate omaduste salvestamine, et neid hiljem kasutada teiste projektide juures. Nii saame luua automaatselt omanäolisi projekte.

Kui projekt on juba loodud, siis saab selle projekti omadused salvestada malli (Project>Save Template).

Ainult valitud ühikud salvestatakse malli.

Malli rakendamine Malli rakendatakse käsuga Project>Apply Template, mõjutades KÕIKI projekti kaadreid.

Lisatakse projektile heli (Audio).

Ilmub Wink’i Audio Editor. Siin saame heli salvestada, mängida, importida/avada olemasolevat audio faili, eksportida/salvestada, kustutada. WINK oskab avada .wav ja .mp3 faile. Audio lisatakse aktiivsele kaadrile.

Makromeedia Flash’i animatsiooni esitamine PowerPoint’is.

See ei ole küll otseselt seotus Wink’iga, aga oleks kasulik teada, mida peaks tegema, kui tahame loodud Flash-faili esitada PowerPoint’is (versioonid 2003, 2002).

• • • • •

• • •

•

installeerida oma arvutisse Macromedia Flash Player; kuvada PowerPoint’i normaalvaates slaid, millel soovite animatsiooni esitada; valida menüüst View>Toolbars ja valige Control Toolbox; klõpsake avanenud juhtriistakasti nuppu More Controls (veel juhtelemente); kerige loetelus allapoole ja 137 hulgast klõpsake valikut Shockwave Flash Object ning lohistage juhtelemendi piirid, mida saab animatsiooni kohandamiseks suuruspidemetest igas suunas muuta; paremklõpsake Shockwave Flash Object’i ja seejärel käsku Properties (Atribuudid); klõpsake vahekaardi Alphabetic atribuuti Movie; tippige väärtuseveergu atribuudi Movie kõrval draivi täistee koos faili nimega (näiteks C\:My Documents\Animatsioonid\ Winkproov.swf); animatsiooni esitamiseks kindla suvandi järgi (kui Playing väärtuseks on True, siis esitatakse slaidi kuvamisel fail automaatselt, kui soovita animatsiooni korduvat esitust, valida Loop väärtuseks False), kui see on valmis saadud, siis sulgeda atribuutide dialoogiboks.

Sünkroonset materjaliloomet võimaldav tarkvara – Zoho tarkvarapakett (http://zoho.com/) ■■ Ragnar Õun Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog ■■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

ZOHO on Google Docs&Spreadsheets’i analoog ehk kontoritarkvara, mida ei pea oma arvutisse installeerima ja mille abil on võimalik lihtsalt oma dokumente ka jagada. Erinevus on selles, et kui googles ongi vaid (nagu nimigi ütleb) tekstiredaktor ja tabelarvutus, siis ZOHO’s on lisaks neile kahele veel esitlusprogramm Zoho Show, projektitarkvara Zoho Projects, Zoho Creator andmebaaside rakenduste loomiseks, Zoho Planner oma ajaressursi planeerimiseks ja lõpuks veel ka Zoho Wiki ja Zoho Chat, teadagi milleks. Ühesõnaga natukene rohkem võimalusi.

Tavaliselt tähendab selliste tarkvarade kasutamine seda, et tuleb minna mingile veebilehele, ennast sisse logida ja veebilehitsejas töötada vastavas keskkonnas. See variant on ka ZOHOs - lähed aadressile zoho.com, registreerid ja kasutad. Lihtne. Aga ZOHO’l on veel kaks lihtsamat varianti. Näiteks kui teil juba on millegi pärast oma arvutis MS Office tarkvara ja te olete sellega hirmsasti ära harjunud ja parem kasutaksite seda, aga samas tahaksite sõpradega ikkagi oma dokumente jagada. Pole hullu, zoho pakub teile võimalust installeerida väike zoho plugin, mis loob teie MS Office programmidesse neli uut nuppu (zoho, open, save, add), millede abil saate oma dokumente nüüd nii online kui ka offline olukorras kasutada. Ja kolmas võimalus on kasutada vidinat nimega desktopize widget of zoho, mille abil luuakse teie desktopile zoho writeri, Sheet´i ja Show ikoonid ja te saate neid kasutada nagu eraldi online programme, mitte aga ei pea neid kasutama oma veebilehitsejas. Kusjuures sümpaatne on veel see, et programm teavitab sind ka viimastest uuendustest, mis on aset leidnud pärast sinu viimast kasutust. Aga ka see pole veel kõik.

Hetkel on Zoho välja toomas veel kolme uut rakendust: Zoho Meeting - veebikonverentside jaoks; Zoho Notebook - elektrooniline märkmik, kuhu on lihtne koondada erinevaid märkmeid (nii tekstilisi, pildilisi, audio kui ka video - analoogiline MS OneNote´ga) ja Zoho Mail, mis peaks siis peale emaili kliendi sisaldama ka kalendrit, linkide kogumit, kontakte jmt. Kõik kolm on hetkel veel private beta staadiumis, aga kui Zoho Meetingu ja Notebooki kohta saab vaid videosi vaadata, siis Zoho Maili saab juba ka täitsa ise proovida (demo versioonis, mitte igapäevases töös).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Zoho on sotsiaalse tarkvara pakett, mis sisaldab: tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlusvahendit, wikit, märkmikku, koosolekute planeerijat, projektihaldustarkvara, klientide andmebaasi haldamispaketti, aja planeerimise keskkonda, jututuba ja e-posti teenust.

Muudatustest teavitamine Kui programmis on tehtud muudatusi, kas on lisandunud uusi võimalusi või on olemasolevaid muudetud, siis antakse muudatustest sisselogimisel teada.

Kasutajakonto loomine Kuna Zoho tarkvarapaketti kuulub erinevate programmeerijate loodud tarkvara, siis on vaja eraldi kasutajakontot igale programmile, kasutajanimi ja parool võivad olla kõikides programmides samad, kuid programmi kasutuselevõtmisest on vaja zoho-meeskonda teavitada.

Pärast registreerumist saadetakse e-postiga kiri registreerumise kinnituse kohta.

Kasutajakonto loomiseks kliki paremas serval oleval kirjal – Sign Up. Avanevas aknas on vaja sisestada: • • • • • •

Viimase kahe kuuga on Zoho tarkavara paketis pakutavad teenused kahekordistunud, seetõttu ei ole eelnev loetelu lõplik.

kasutajanimi,t e-posti aadress, parool, parooli kordus, pildil kujutatud tekst (näites: V6DB) ning seejärel klikkida nupul “I accept. Create account”, kinnitamaks, et olete ülalpool toodud tingimusi lugenud ja nõustute nendega.

Pärast registreerumist saadetakse eelmises aknas antud e-posti aadressile teade Zoho-konto loomise kohta. Kui 7 päeva jooksul ei kinnita konto loomist (ei kliki kirjas oleval lingil), siis loodud konto kustutatakse.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

ZohoWriter – tekstiredakstor

Failide jagamine (Share) Failide jagamine - kas ainult sõpradele või kõikidele.

Zoho Sheet

Zoho Writer on tekstitöötlusprogramm, mis lisaks tavapärasele kujundamisele annab võimaluse sünkroonseks koostööks ja oma dokumentide publitseerimiseks.

Jagamisel saadetakse ülemisesse aknapoolde sisestatud aadressile e-kiri, mille pealkirjaks on (pildil) kahe akna vahele jääv tekst (nt. Document Shared to You) ja sisuks tekst, mis on alumises aknas.

ZohoSheet on tabelarvutusprogramm, mis lisaks tavapärastele tegevustele, võimaldab loodud või loomisel olevate tabelite jagamist, tabelite loomist meeskonnatööna ja nende avaldamist.

ZohoWriter’ile iseloomulikud omadused Kõikjalt redigeeritav Faili saab avada, töödelda ning jagada asukohast sõltumata.

Failide jagamine (jaga, ära saada) Failide jagamine - kas ainult sõpradele või kõikidele. Jagamisel: •

Jagamisel saab määrata õigused - kas dokumenti saab ainult vaadata või ka töödelda (Read Only, Read/write).

•

•

määratakse õigused - kes saab dokumenti ainult vaadata ja kes seda ka töödelda (Read Only, Read/write). Vastavalt sisestatakse e-posti aadressid, on võimalik valida, kas jagatakse tervet faili (Whole document) või mõnda töölehte (Specific Sheets), kusjuures osalisel jagamisel saab määrata, missugused õigused töölehtedel kehtivad, saada teade, kui faili on redigeeritud.

Akna allservas on näha kellele ja missugused õigused on jagatud, kas neid õiguseid on kasutatud ja vajadusel jagamine lõpetada.

Failide avaldamine (Publish) Kui on soov muuta oma töö kõikidele vaadatavaks, nii et seda näeksid ka need, kes ei ole Zoho kasutajad, siis on Zoho Writeris selleks parim moodus avaldamine. Avaldamine annab ainult vaatamise õiguse, mitte redigeerimise võimalusi.

Ekraanipilt on vaikimisi jagatud kaheks osaks: • •

“failipuu” ja redigeerimisaken.

Kommenteerimise või sünkroonse suhtlemise võimaluse kasutamisel on aken jagatud kolmeks, kusjuures parempoolses osas saab vahetada, kumb eelnimetatud võimalustest on avatud eespool olevas aknas.

Vaikimisi on avanev aken jagatud kaheks: • “failipuu” ja • redigeerimisaken.

Sünkronne (reaalajas) koostöö ja suhtlemine Zoho’s on võimalik sünkroonne suhtlemine

Avaldatud materjali saab kasutada ZohoAjaveebis (Post to Blog), omaette dokumendina (Public info) või lisada materjal mõnele kodulehele või väljaspool Zoho’t olevasse ajaveebi (Doc Roll). Kui on soov avaldamine lõpetada, siis on selleks kolmas valik (Cancel Public Shareing).

“Failipuu” on jagatud 5-6-ks osaks

Kui faile ei ole jagatud, siis loetelus esimest (Participants) jaotust ei ole.

Klikkides vasakpoolses aknas oleval failinimel, ilmub vastav fail parempoolsesse aknasse ja seda on võimalik parandada, täiendada, kujundada jne.

Dokumentide redigeerimisel saab kasutada sarnaseid võtteid varasemast tuttavate tekstiredaktoritega – alustades tavapärasest lõikamisest/liimimist, lõpetades sisukorra loomisega.

ZohoWriter’ile iseloomulikud omadused Kõikjalt redigeeritav Faili saab avada, töödelda, jagada sõltumata arvutikasutaja asukohast.

Dokumentide loomine ja töötlemine vastavalt oma soovile Luua, töödelda, kujundada kasutades WYSIWYG (mida näed, see on ka tulem) vahendit.

• •

Märksõnade (Tags) lisamine Sotsiaalse tarkvara üks tunnus on märksõnad, mille abil on võimalik erinevates kohtades paiknevaid faile, viiteid jne. otsida. Zoho tarkvarapaketis on märksõnade lisamiseks allservas paiknev nupurida:

• • •

esimene annab informatsiooni loodud faili kohta (kasutajad, muutmise ja loomis kuupäev jne.), teine võimaldab failisisest otsimist, kolmas on märksõnade lisamiseks/kustutamiseks ja neljas näitab faili staatust (jagatud, avalikustatud)

Muudatuste jälgimine Arvutimaailmas oleme harjunud oma tegevusi tagasi võtma, siis kui miski läheb valesti või tuleb mõni parem mõte.

Kuna tegemist on meeskonna töös valmiva dokumendiga, siis on eriarvamused kerged tulema ja sageli on vaja vaadata kes mida kirjutas.

Ka Zoho Writeris on võimalik korraldusi tagasi võtta, kuid lisaks on võimalik jälgida, kes mida ja millal kirjutas/kujundas.

MS Excelis või OpenOffic’ga loodud failide import või eksport Kopeeri ja liimi või impordi faili Excelist või Oo SpreadSheed’ilt. Kui vaja, saad faili ka tagasi eksportida.

Kommentaaride-suhtlemise akna avamiseks on paremas all nurgas vastavad nupud.

Valemite loomise reeglid on sarnased programmidele MS Excel ja Oo Spreadsheet.

Valemite loomiseks on vastav nupuriba, kuhu tuleb valem kirjutada (hiireklikk ja nooleklahvid ei toimi). Kui algandmed paikned erinevatel töölehtedel (valuutakursid.B2), siis tuleb valemisse kirjutada ka töölehe nimi, mis eraldatakse lahtri aadressist punktiga. Arvutustes saab kasutada nii suhtelisi, sega- kui ka absoluutseid aadresse.

Ühilduvus (import/eksport) Olemasolevate dokumentide importimine: Microsoft Word (DOC), OpenOffice text (ODT & SXW), HTML, RTF, JPG, GIF & PNG files. Faile saab eksportida nii MS Office kui ka OpenOffice formaati, lisaks veel PDF, RTL jm.

Korralduse valimisel hoiatatakse, et avaldatud faile on võimalik märksõnu (Tags) kasutades leida otsingumootorite abil.

Ajavahemikus (valitud paremas servas) tehtud muudatused on esile tõstetud.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Failide avaldamine (Publish) Kui on soov muuta oma töö kõikidele vaadatavaks, ka neile, kes ei ole Zoho kasutajad, siis on Zoho Writeris selleks parim moodus avaldamine. See annab ainult faili vaatamise õiguse, mitte redigeerimise võimalusi.

Avaldatud materjali saab kasutada omaette dokumendina (Public info), lisada materjal mõnele kodulehele või väljaspool Zoho’t olevasse ajaveebi.

Dokumentide sünkroonne (reaalajas) töötlemine koostöös kolleegidega Samaaegselt mitme kasutaja lubamine.

16 |

nii meeskonnaga kui ka üks-ühele.

Erinevate kasutajate tehtud muudatused on töölehel koheselt nähtavad.

Nupureal on neli nuppu, millest •

Vajadusel saab faili jagamise lõpetada.

Lahtrivormingute kasutamisvõimalused on piiratud, kuid kõik vajalik on olemas.

Ka enamkasutatavad funktsioonid toimivad nagu programmides MS Excel ja Oo Spreadsheet.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

✁ PROJEK TIDE BÖRS

Zoho Show Zoho Show on programm esitluste loomiseks.

Märksõnade (Tags) lisamine Otsimise lihtsustamiseks saab kasutada märksõnu, millega esitlused varustatakse. Märksõnu saab lisada akna parempoolses osas, kus paikneb kolm nuppu: Slides, Notes, Tags.

Nupp “Slides” võimaldab vaadata loodud slaide, “Notes” lisada slaidi juurde kuuluvat informatsiooni ja “Tags” on märksõnade lisamiseks.

MegaTrends in e-learning Provision

MS või OpenOffic’ga loodud failide import Impordi faili MS PowerPoint’ist või Oo Impress’ist.

■■ Jüri Lõssenko e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

Kui fail on juba olemas, siis on võimalik see importida. Sobivad failivormingud on MS PowerPoint ( .ppt, .pps) ja Oo Impress ( .odp, .sxi) või avada, kui see on loodud ZohoShow’s.

Ajastuse lisamine Esitlustes saab määrata slaidide vahetumise aja – antud programmis on võimalik määrata kõikidele slaididele võrdne kestus.

Kui eelolevas ülevaates ei ole vastust tekkinud küsimustele, siis Zoho tarkvarapaketis on küsimused/vastused lahendatud ajaveebi ja foorumi kasutamisega.

ZohoShow’le iseloomulikud omadused

Zoho Ajaveebis on paketis olevate programmide õpetused, kasutajate kommentaarid, uute toodete reklaamid, aga ka zohomeeskonna tutvustus.

✁

Kõikjalt redigeeritav Faili saab avada, töödelda, jagada sõltumata asukohast.

Zoho Ajaveeb

E-õppe tulevikust ning selles valdkonnas valitsevatest trendidest ei saa üle ega ümber praktiliselt ühelgi suuremal teemaga seotud konverentsil. Traditsioonilisele haridusmaastikule vastandudes on e-õppes toimuvad muudatused kiired, uusi märksõnu, termineid, teooriaid ja suundumusi pillutakse vasakult ja paremalt, erinevate ja sageli vastanduvate vaadete propageerijad teevad üksteist üle karjuda püüdes aina valjemat häält ning turule paisatakse mastaapsetes kogustes uusi rakendusi ja lahendusi, mis kõik väidetavalt muudavad õppeprotsessi paremaks, kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks. Ning mis pole sugugi väheoluline – ka kasumlikumaks. Pole ime, et sellest pirukast on tükki üritanud hammustada väga paljud haridus- ning koolitusasutused.

Miks osad on õnnestunud, teised lausa pankrotistunud või sunnitud tegevusi e-õppe suunal oluliselt koomale tõmbama. Sellele üritabki vastuse anda NKI Distance Education (Norra) poole koordineeritav “MegaTrends in e-Learning Provision” projekt, milles partnerina lööb kaasa ka e-Õppe Arenduskeskus.

Kuna projekt ise veel kestab, siis keskendun allpool rohkem metoodika, ideestiku ning läbiviimise kajastamisele ja mitte niivõrd konkreetsetele tulemustele ning järeldustele, mille kallal töö veel käib.

Edufaktorite väljaselgitamiseks tuli esimese asjana identifitseerida e-õpet edukalt ja mastaapselt rakendavad institutsioonid Euroopas. Sätestatud kriteeriumid olid järgmised: vähemalt 100 igal ajahetkel pakutavat e-kursust ning vähemalt 5000 registreerumist nendele kursustele igal aastal. Projekt keskendub vaid kaugõppele ning arvestamisele ei lähe e-kursused, mida pakutakse statsionaarsetele üliõpilastele. Isiklikke kontakte ning mitmete suurte võrgustike (EADTU, EDEN, EADL) abi kasutades leiti 23 kriteeriumitele vastavat institutsiooni. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik, kuid projekti seisukohalt täiesti piisav number. Nimekirja koostamisel oli oluline ka asutuse enda tahe koostööd teha ja kohati delikaatset infot projektimeeskonnaga jagada.

Nimetatud institutsioonid võis laias laastus jagada kolmeks: kaugõppeasutused (5), kõrgharidusasutused, k.a. 2 konsortsiumi (13) ning koolitusfirmad (5). Andmete struktureerimiseks ning analüüsi teostamiseks sõnastas projektimeeskond 25 e-õppe edukusfaktorit, mis on jagatud järgnevasse viide kategooriasse:

• • • • •

Ajaloolised faktorid (4) Tehnilised faktorid (4) Sisufaktorid (4) Juhtimis- ja strateegiafaktorid (9) Majanduslikud faktorid (4)

Nende faktorite baasil koostati 25 küsimusest koosnev intervjuu, mis esitati igale nimekirjas olevale institutsioonile vastamiseks. Vastuseid hindasid iga asutuse puhul kolm projektimeeskonna liiget skaalal 1-5: hinne 1 on edukuse saavutamisel antud juhtumi puhul ebaoluline, hinne 5 väga oluline. Kujunenud keskmised hinded faktorite olulisuse lõikes on näha allolevas tabelis.

Lisaks statistilise keskmise leidmisele on hetkel käimas tekstiline analüüs, kus proovitakse järgneva tabeli abil leida mitme kategooria juures esinevad nö. kriitilised edufaktorid.

Kaugõppeasutused

Kõrgharidusasutused

Koolitusasutused

Ajaloolised faktorid Tehnilised faktorid Sisufaktorid Juhtimisfaktorid Majandusfaktorid

Lisaks edulugudele analüüsitakse projekti käigus samale raamistikule tuginedes ka e-õppe initsiatiive/projekte, mis ei täitnud oma eesmärke, üldse ei käivitunud või lõpetasid tegevuse välise või projektidest saadud finantseeringu lõppemisel.

Edukate kui ka ebaõnnestunud institutsioonide ja/või projektide nimekirja ja palju muud projektiga seonduvat infot leiate projekti koduleheküljelt www.nettskolen.com/in_english/megatrends

All C ategories Univers ities and Colleges

Failide jagamine (jaga, ära saada) Failide jagamine - kas ainult sõpradele või kõikidele. Jagamisel saab määrata õigused - kas dokumenti saab ainult vaadata või ka töödelda (Read Only, Read/write).

Zoho Foorum

Faili avaldamine (Public) Faili avaldamisel annab programm viite (Public URL), mille võib e-posti vahendusel saata kellelegi või lisada teises failis olevasse materjali.

Kui tekib antud programmide kasutamisega probleeme, siis on võimalik kasutada Foorumit, kas vastuste leidmiseks või oma küsimuse esitamiseks.

Esitluse lisamine oma Ajaveebi või kodulehele (Embed) Zoho Show’s loodud esitluse saab tõsta oma ajaveebi või kodulehele. Selleks on vaja kopeerida kood “Embed Slideshow” aknast ja liimida see sobivasse kohta.

Dis tanc e Educ ation Ins titutions

Corporate Training Providers

25. Contracts w ith part-time tutors & course developers 24. Pressure on the necessity to change 23. Stable and predictable sources of income f rom operation 22. Cost-ef f ectiveness 21. Some sort of industrialization 20. High credibility w ith the government 19. Collaboration w ith other institutions 18. Predictable and manageable teacher w orkload 17. Ef f ective administrative routines 16. Focus on quality 15. Strategies that support online education 14. Enthusiastic employees

Küsimuse tekkimisel postitada see vastava programmi foorumisse, mida näevad kõik registreerunud kasutajad ning kõik saavad abistada ja vastata küsimustele.

13. Support f rom top management 12. Focus on asynchronous communication 11. Flexible student start-up and progression 10. Wise choice of topics 9 Wide range of subjects and levels 8. Ef f ective administrative systems 7. Well integrated ICT systems 6. Based on standard technologies 5. High competence in ICT

Zoho abimaterjalid veebis:

4. Continuing research

http://writer.zoho.com/public/zohoprojects/Table-Of-Contents/noband

3. Evolutionary development 2. High competence in online education 1. Long history in online /distance/f lexible education

0

1

2

3

4

5

6

✁

18 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

Eesti e-Kutsekooli uudised

E-õppealased uudised maailmas

Kerli Kusnets, e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

Imbi Väli, Eesti IT Kolledži haridustehnoloog; Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

02. mail toimus Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide koolituspäev Kääriku Puhke- ja Spordikeskuses. Päevakavas olid strateegia kirjutamise ja rakendamise põhimõtted, sotsiaalsed tarkvarad, koostöö ja motivatsioon ning meeskonnatöö mängud. Koolituspäeva ülesandeks oli tagada haridustehnoloogide ettevalmistus e-õppe strateegia kirjutamiseks ja rakendamiseks oma koolis, luua arvestatav hulk juhendmaterjale sotsiaalsete tarkvarade kasutamiseks ning tõhustada haridustehnoloogide omavahelist koostööd. Täpsem info koolituspäeva kohta on üleval projekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides“ (e-VÕTI) koduleheküljel http:// portaal.e-uni.ee/e-voti/seminarid/haridustehnoloogide-koolitus-1.

i2010

03. – 04. mail toimus Kääriku Puhke- ja Spordikeskuses Eesti e-Kutsekooli e-VÕTI projekti seminar, mille käigus tutvustati õpetajatele ja haridustehnoloogidele e-VÕTI projekti tulemusi ja tegevuskava 2007. aastal. Seminari põhiteemaks oli meeskonnatöö dünaamika e-Kutsekooli temaatilistes võrgustikes. Kahe päeva jooksul arutasid temaatilised võrgustikud oma võrgustike töö sisu, et kaardistada vajadused ja eesmärgid edasiseks koostööks. Projekti seminari kohta saab lugeda e-VÕTI projekti koduleheküljelt http://portaal.e-uni.ee/e-voti/seminarid/e-votiprojekti-seminar.

2006.a otsustati eLearningEuropa.info portaali juures hakata välja andma digitaalset väljaannet eLearning Papers. eLearning Papers‘i toimetus pidas oma esimese koosoleku selle aasta märtsi lõpus Brüsselis. Pakuti välja erinevaid valdkondi tulevaste eLearning Papers’i temaatiliste väljaannete jaoks: praktikakogukonnad, kaasav õpe, kultuuridevaheline õpe, individuaalõpe ja muutustega toimetulek. eLearning Papers annab uue mõõtme informatsioonivahetusele e-õppe kohta Euroopas ja stimuleerib teadustööd. Artiklid pakuvad erinevaid seisukohti praeguse olukorra ja e-õppe arengute kohta erinevates kogukondades: koolides, ülikoolides, ettevõtetes, kodanikuühiskonnas ja institutsioonides eLearning Papers ilmub iga kahe kuu tagant ja pakub kõigile huvitatutele võimaluse avaldada oma tekste üle Euroopa levitatavas väljaandes. http://www.elearningpapers.eu/?page=home

11. mail toimus järjekordne regionaalne e-õppe teabepäev Põltsamaa Ametikoolis, kus lisaks kohalikele õpetajatele osalesid e-õppe huvilised ka Luua Metsanduskoolist. Infopäeva raames tutvustati õpetajatele Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi eesmärke ja e-VÕTI projekti tegevusvaldkondi ning viidi läbi õpitoad õpiobjektide loomise ning õpikeskkondade IVA ja Moodle kasutamise kohta õppetöös. e-VÕTI projekti raames on kokku toimunud 13 e-õppe teabepäeva http://portaal.e-uni.ee/ e-voti/alamprojektid/koolitus/teabepaevad.

Avaldatud on iga-aastane raport i2010 strateegia kohta. Raport annab ülevaate komisjoni ja liikmesriikide siiani tehtud edusammudest i2010 eesmärkide elluviimisel. Aruandes kirjeldatakse poliitikute ees seisvaid väljakutseid ja pannakse paika tulevased poliitilised võtmeküsimused, mida arutatakse i2010 strateegia läbivaatamise käigus 2007. aasta jooksul. Raporti kogu teksti ja lisadokumente saab lugeda i2010 veebilehel http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/ i2010/annual_report/index_en.htm

eLearning Papers

Euroopa e-õppe uudiskirja uudised Wikid teevad klassiruumis revolutsiooni vähendades ühesuunalist kommunikatsiooni. Intervjuu James Durran´iga, kes on loonud tarkvara MissionMaker, mille abil saavad õpilased õppimise eesmärgil ise arvutimänge luua. Kuidas algatab loodud tarkvara lastes programmeerimispisiku ning kuidas mõjub arvutimängude vägivaldsus lastele? www.checkpoint-elearning.com

Päikselist eSuve soovib E-õppe Uudiskirja kolleegium Kerli, Kristi, Ene, Karin, Jüri, Marit, Marge, Marju, Imbi ja Diana uudiskiri@eitsa.ee

20 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Allikas: http://flickr.com