uudiskiri7

sügis 2007

Uued rubriigid E-õppe persoon lk 4 – 7 E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab lk 13 Villemsi veerg lk 15

Allikas: http://www.flickr.com/

Vahtralehekirju e-õpe Kaunis sügis on saabunud. Esimene üksteisega tutvumise ja harjutamise nädal möödas. Ees on ootamas kaheksa pikka kuud, et siis jälle leida end ilusas suves. Nendeks pikkadeks kuudeks on e-Õppe Arenduskeskusel mitmeid plaane ja ideid, et neid koos Teiega sisustada.

Salajased soovid ja unistused Tulemas on kaks põnevat ja suuremat ettevõtmist – 17. oktoobril e-õppe päev (täiskasvanud õppija nädala raames) ja 22. – 23. november koolitusseminar Viljandis. Nende kahe kuupäeva vahel on mitmed väiksemad üritusi ja tegemisi, kuhu olete oodatud Te kõik. Sellel sügisel alustame uue ürituse läbiviimisega “Võrgustik võrgutab”. Nelja aastaga on loodud ja käivitunud mitmeid erinevaid vahvaid võrgustike REDEL ja e-VÕTI projekti raames. Nende üritustesarjaga soovime kaasata ka teisi sama valdkonna raames tegutsevaid õpetajaid. Meie salajane soov ning unistus on panna kõrgkoolide ja kutsekoolide võrgustikud koos tegutsema. Neil on sarnased mured ja rõõmud ning see sünergia, mis siit kasvaks ja areneks ei jääks ainult kitsasse ringi vaid mõjutaks ka laiemalt meie haridust. Siia on oodatud ka kindlasti üldhariduskoolide õpetajad. Kõik võrgustikud on avatud ning ei ole piiritletud kindla haridustasemega. Koostöö tegemine erinevate haridustasemete vahel on üks võtmetegevusi sellel sügisel ja kõik meie üritused toetavad seda.

Sõiduoskused e-õppe kiirteel Olen palju mõelnud ja arutanud kuidas tuua e-õppe valdkonda juurde rohkem õpetajaid ja õppejõude, kes veel hetkel ei ole ennast sellega sidunud või vaatavad kaugelt pealt. Need 300 õpetajat ja õppejõudu, kes kasutavad igapäevaselt e-õppe erinevaid võimalusi ja osalevad aktiivselt meie üritustel, on kõigi meie tegevustega hästi kursis. Kahjuks lõhe kahe grupi vahel (IKT vahendite õppeprotsessis kasutajate ja mitte kasutajate vahel) on hakanud kasvama ning need kaks gruppi on üksteisest kaugenemas. Mitu aastat tagasi, kui sai alustatud e-õppe tegemistega, siis oli selge, et see samm, mis õpetaja peab astuma, et alustada IKT vahendite kasutamist, on väga suur. Oma tööd ja mõtlemist tuleb muuta. Kahjuks on selline muutus raske ja isegi komplitseeritud. Inimene on juba selline, et iga muutus on raske ja kui sul tuleb veel endal väga pingutada, siis on lihtsam ju loobuda. E-õppe kasutamine oma klassis ja oma kursusel nõuab õpetajalt väga palju oma vaba aja ohverdamist. Kahjuks ei jõua ühte head e-kursust või õpiobjekti teha tööajast vaid selle tegemine lükkub ikka kas õhtutundidele või nädalavahetusele. Meie e-õppe tegijad oleme mõelnud, et nüüd tuleb ots ringi keerata ja natuke tagasi minna, et aidata ka teistel see pikk ja ka raske samm astuda. Hea meel on tõdeda, et kõik kes on leidnud endas seda jõudu ja energiat ning on liitunud e-õppe klubiga, ei ole jäänud toppama vaid soovivad edasi minna.

Õpetajad, kes algul said innustust oma e-kursuse tegemiseks sellest väikesest rahasüstist, mida me oleme jaganud, siis tänu saadud positiivsele energiale ja tulemustele on hakanud ka oma teisi kursuseid viima e-kursuste vormi või on alustanud mõne vahva ja uue õpiobjekti tegemist. Toetame ka edaspidi nii rahaliselt kui ka läbi oma tegevuste uusi tulijaid e-õppe teele, et koos jõuda e-kiirteele.

Nähtamatud rohelised mehikesed Kindlasti jätkame ja toetame haridustehnoloogide arengut ja tööd kõrg- ja kutsekoolides.

Sageli on mõned õppejõud öelnud, et võiks olla nähtamatu roheline mehike, kes aitaks mul selle e-kursuse valmis teha. Siis nüüd on heameel tõdeda, et selle rolli on endale võtnud juba ligi neli aastat koolides ja ülikoolides tegutsevad täitsa tõelised haridustehnoloogid.

Nemad ongi need nähtamatud rohelised mehikesed, kes on oma jõu ja nõuga abiks kõigile, kes astuvad ja on valmis astuma seda pikka sammu nii oma tegemistes ja ka mõtetes.

Vahvat e-sügist Teile kõigile ja kohtumisteni meie põnevatel üritustel, kuhu on oodatud kõik – e-õppe algajad, edasijõudnud kui ka eksperdid.

■■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|1

e-Õppejõu koolitusprogramm ■■ Marit Dremljuga e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht

Toimetaja veerg Kerli Kusnets E-õpe on pidevalt progresseeruva tähendusega Ikka ja jälle paneb mind imestama, miks inimeste jaoks e-õppe mõiste nii keeruline ja abstraktne on? Miks on nii tähtis mingi mõiste või valdkonna piirid väga täpselt paika panna? E-õpe on minu arvates absoluutselt ainulaadne mõiste, kuna võimaldab iga uue info- ja kommunikatsiooni arengusuuna levimisel (nt sotsiaalsed tarkvarad, õpiprogrammid, m-õpe) anda e-õppe tähendusele uue dimensiooni. Tegemist on vaieldamatult pidevalt progresseeruva tähendusega. Kas peab looma mahukaid sõnaraamatuid, mille ülesandeks on ju tegelikult erinevate tähenduste piiritlemine ja lausa piiramine? Ilmselt on inimloomuses keerulisi nähtusi inimeste tähendusmaailmas lahterdada, ühtlustada, tasandada ja nn kastidesse panna.

Algaja e-õpetaja on kõigepealt kursusel õppija rollis Tänaseks on e-õppejõu koolitusprogrammi raames välja töötatud 19 e-kursust, mis omakorda on jagatud lähtuvalt sihtgrupist kolmele tasemele: baastase, kesktase ja kõrgtase.

Baastaseme e-kursustest ootame osa võtma neid, kes ei ole varasemalt e-õppega kokku puutunud. Tutvustatakse e-õppe vahendeid ja meetodeid, e-õppe võimalusi (sõltumata õpikeskkonnast) ning antakse e-kursusel osalemise esmane kogemus.

Piiratud vaateväljast meie mõttemaailmas

Kesktaseme e-õpetajale on kõige rohkem koolitusi

Käesolevas uudiskirjas pöörataksegi eelkõige tähelepanu erinevatele küsimustele ja takistustele e-õppe rakendamisel ning sellega seotud muutustele õpetamise ja õppimise tähenduses.

Näiteks tuuakse Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi poolt läbi viidud uuringus „E-õpe kui innovatsiooni difusioon kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate seas“ muu hulgas välja, et õpetajate e-õppe rakendamist pärsib eelkõige nende kehv arvutioskus ja hirm hakkamasaamise ees. Uuringust selgub ka, et e-õppe rakendamine on erinevates õpetaja gruppides ebaühtlane – erineb õpetajate valmisolek, motivatsioon, pädevuste tase ning e-õppe rakendamise praktikad. Miks õpetajad ei taha näha e-õppe rakendamises lisaväärtust ja vahendit õppeprotsessi kvaliteedi tõstmiseks? Kuidas saab seletada õpetajatele, et pidev muutumine õppe sisus, vormis ja tähenduses on hea ja õige?

Kesktaseme kursused on suunatud õpetajatele, õppejõududele ja teistele huvilistele, kes soovivad luua oma esimest e-kursust või täiendada olemasolevaid. Kesktaseme kursuste pakkumine on täna kõige rikkalikum. Antud taseme kursustel õpitakse tundma erinevaid õpikeskkondi lähemalt (nt WebCT, Moodle, IVA) ning osalemise käigus luuakse juba päris enda e-kursus. Värskeimad kursused, mis toimuvad käesoleval õppeaastal esimest korda on “Veebipõhiste õppematerjalide disainimise alused” ja “Interaktiivsete veebilehekülgede koostamine”. Lähiajal on lisaks valmimas e-kursused “Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös” ning “Hindamine ja tagasiside e-õppes”.

Küsija suu pihta ei lööda Kes peaks püstitatud küsimustele vastama? Kas Eesti bürokraatlik haridusmehhanism on vankumatu või saaksime meie - paindlikud e-õppe arendajad - midagi ära teha?

Kallid lugejad, seekord tahan Teid Uudiskirja lehekülgedel panna mõtlema eelkõige sellele, et Teil kõigil on arvestatav osa e-õppe rakendamisel õppeprotsessis, olgu see siis kas üld-, kutse- ja/või kõrghariduses. Kutsungi kõiki aktiivseid lugejaid üles avaldama oma arvamust e-õppe listis, kuhu kuulub arvestatav hulk arvamusliidreid Eesti haridusest.

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee. E-õppe Uudiskirja võrguväljaandega saab tutvuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri.

2|

Head õppejõud, õpetajad ja teised e-õppe huvilised! Kutsume teid alanud õppeaastal e-Õppe Arenduskeskuse poolt pakutavatest e-kursustest osa võtma. Koostöös ülikoolidega on välja töötatud spetsiaalselt õpetajaskonnale mõeldud e-õppejõu koolitusprogramm. Osaledes programmi kuuluvatel e-kursustel, on teil võimalik omandada teadmisi ja oskusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamiseks õppetöös.

Tegemist on e-kursustega, mis kuuluvad erinevatele ülikoolidele ning toimuvad veebipõhiselt. Õppima on oodatud nii e-õppega alustavad kui ka juba kogenud huvilised.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Eksperdist e-õppe rakendaja keskendub erinevatele õpiprogrammidele Kõrgtaseme puhul on tegemist kursustega, mis on mõeldud juba kogenud e-õppe huvilistele (õppejõududele, õpetajatele, koolide haridustehnoloogidele jne). Kõrgtasemel pakutakse võimalust omandada süvendatud teadmisi, oskusi ja suhtumist veebipõhise kursuse läbiviimiseks ning e-kursusel õppijate toetamiseks. Keskendutakse ka puuetega inimestele ning tutvutakse neile suunatud e-kursustele esitatud erinõuetega. Muuhulgas õpetatakse pilditöötluse põhimõtteid, animatsioonide loomist, graafikat, heli, videot ning interaktiivseid illustratsioone.

Ootame uusi sõpru!

Kolme aasta jooksul on erinevatel e-õppejõu koolitusprogrammi e-kursustel osalenud kokku 1817 õpetajat ja õppejõudu. Kas teie olete ka nende hulgas? Kui ei, siis olete oodatud e-õppe sõpraderingi! Tutvuge 2007/2008. õppeaasta koolituskalendriga ning kursuste täpsemate kirjeldustega aadressil http://www.e-uni.ee/index.php?main=163.

Uuring “E-õpe kui innovatsiooni difusioon kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate seas” ■■ Meril Ümarik Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi teadur ■■ Krista Loogma Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituudi direktor, vanemteadur Märtsis-aprillis 2007. aastal läbiviidud õpetajate küsitlus on üks kolmest projekti e-VÕTI (“E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides”) raames läbiviidavatest uuringutest. Uuring käsitles e-õppe kui innovatsiooni levikut kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides ning selle omaksvõttu õpetajaskonna poolt. Keskseteks uurimisküsimusteks olid, millised pädevused ja e-õppe rakendamispraktikad iseloomustavad erinevaid õpetajate gruppe ning millised tegurid motiveerivad või takistavad e-õppe senisest laiemat levikut õpetajate igapäevasesse tööpraktikasse. Uuringu meeskonda kuulusid Meril Ümarik, Krista Loogma, Jüri Kruusvall ja Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist. Lisaks koordineerisid e-küsitluse läbiviimist Taavi Laanpere ja Helen Käit ning andmeid analüüsis Linda Pallas.

Siiani leidub õpetajaid, kes ei oma ega kasuta e-posti Uuringus osales 34 e-Kutsekooli konsortsiumi kuuluva kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad. Välja saadeti 495 küsimustikku sh 411 e-küsimustikku ja 84 paberankeeti. Paberküsimustikud saadeti õpetajatele, kes ei oma või ei kasuta e-posti aadressi või eelistasid täita ankeedi venekeelset paberversiooni. Tagasi laekus 273 küsimustikku, mis teeb tagastusprotsendiks 55%. Lisaks küsiti haridustehnoloogidelt kooli puudutavat taustinformatsiooni.

E-õppes on kutseõpetajad üldainete õpetajatest ees Olulisteks e-õppe omaksvõtu eeldusteks võib pidada ligipääsu arvutitele ning vajalike pädevuste olemasolu. Uuringu andmed kinnitasid, et valdavalt on õpetajate ligipääs arvutitele kindlustatud. Seevastu on väga erinev kutseja rakenduskõrgkoolide õpetajate e-õppealaste pädevuste tase. Enamasti on õpetajad omandanud üldised arvutialased teadmised ning valdavad lihtsamaid tarkvaraprogramme. Võrreldes arvutialaste oskustega hindavad õpetajad oluliselt madalamalt oma e-õppealaseid pädevusi.

Eelkõige napib õpetajatel oskusteavet kasuta-

maks mitmesuguseid e-õppe võimalusi – rakendamaks erinevaid e-õppealaseid metoodikaid, juhtimaks foorumeid või videosilda õppurite vahel. Nii e-õppealased kui üldised pedagoogilised pädevused on reeglina paremad nooremasse vanuserühma kuuluvatel õpetajatel ning kehvemad eakamal osal õpetajatest. Võrreldes üldainete õpetajatega on kutseõpetajatel märkimisväärselt kõrgemad arvuti-, e-õppe-, aga ka pedagoogilised teadmised.

Õpetajad vajavad koolitust erinevate õpiprogrammide ja e-õppe metoodikate rakendamiseks Üheks oluliseks väljakutseks e-õppe arendajatele saab õpetajate vajalike täiendkoolitusvõimalustega kindlustamine. Vastanute hinnangul puudub vajadus elementaarse arvutialase täiendkoolituse järele, küll aga tuntakse vajadust lisateadmiste järele graafiliste kujundusprogrammide, õpilaste testimisprogrammide, andmebaasiprogrammide jms vallas. Ligi pooled õpetajatest vajaksid oma hinnangul koolitust e-õppe metoodikate temaatikal, aga ka üldisemates e-õppealastes tegevustes nagu näiteks õppematerjalide internetti üles laadimine. Samuti tuntakse puudust pedagoogilise täiendkoolituse järele.

Tahe e-kursuste õpetamiseks on õpetajate hulgas olemas 2/3 küsitlusele vastanud õpetajatest rakendab õppetöös mingeid IKT vahendeid (arvuti, dataprojektor, audiovahendid jms). Seejuures kasutab õpetamisel regulaarselt arvutit üle poole õpetajatest. Seoses e-VÕTI projektiga on hoogustunud paljudes koolides e-kursuste ettevalmistamine ja läbiviimine.

Vastanud õpetajatest on 15 % e-kursusi juba praktiseerinud. E-kursuste potentsiaali asuda tulevikus suurel määral täiendama või asendama traditsioonilisi õppevorme näitab see, et üsna suur (28%) on nende õpetajate osakaal, kes pole küll e-kursusi rakendanud, kuid on läbinud vastavaid koolitusi ning koguni 61% vastanutest kavatseb tulevikus veebipõhiseid kursusi õpetama asuda. Siiski võib arvata, et tõenäoliselt on küsitlusele olnud enam moti-

veeritud vastama just pigem e-õppesse positiivsemalt suhtuvad õpetajad.

Probleemikohtadeks on kehv arvutioskus ja hirm hakkamasaamise ees Uuringu teoreetiliseks raamistikuks oli Everett Rogersi innovatsiooniteooria, mille järgi jaotusid õpetajad hoiakute alusel 5 e-õppe maksvõtjate gruppi – innovaatorid, varajane vähemus, varajane enamus, hiline enamus ja viivitajad.

Võrreldes viivitajatega iseloomustab innovatiivsemaid õpetajaid suurem riskivalmidus ja avatus uutele ideedele ning suurem valmisolek e-õppe omaksvõtuks. Innovaatoreid motiveerib e-õpet rakendama sellest tulenev aja kokkuhoid ja võimalus oma tööd mugavamaks muuta, aga ka seetõttu, et e-õppes nähakse võimalust õpetamise kvaliteeti tõsta. Vähem innovatiivseid õpetajaid motiveerivad aga pigem välised tegurid nagu teiste kolleegide eeskuju või juhtkonna surve. Samavõrd kogevad õpetajad erinevalt e-õpet takistavaid barjääre. Innovaatorite jaoks pidurdab e-õppe senisest intensiivsemat kasutamist arvutite ja internetiühenduse halb kvaliteet, aga ka tugifunktsioonide puudulikkus koolis. Samas, hilise enamuse ja viivitajate jaoks on probleemkohtadeks kehv arvutioskus ja hirm hakkamasaamise ees. Neid õpetajaid iseloomustab ka üldine kriitiline suhtumine e-õppesse ja arvamus, et e-õpe ei haaku õppekavadega ning vähendab inimlikku kontakti õpetaja-õpilase vahel.

E-õppe rakendamine on ebaühtlane erinevates õpetaja gruppides Kui eelnevalt on väidetud, et kooliti on e-õppe rakendamine Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides väga ebaühtlane, siis ka koolisiseselt iseloomustab erinevaid õpetajate gruppe ühelt poolt väga erinev pädevuste tase ja e-õppe rakendamise praktikad, teisalt ka erinev valmisolek ja motivatsioon uut õpetamisvormi tulevikus kasutada. Uuringu tulemusi on võimalik lugeda üsna pea projekti e-VÕTI kodulehelt. Uurimismeeskond tänab kõiki küsitluses osalenud õpetajaid ning haridustehnolooge suurepärase koostöö eest ning soovib edukat algavat õppeaastat!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

E- ÕPPE PERS O ON

E- ÕPPE PERS O ON

Kapa korvpallimeeskonna liige nr 38 ■■ Marit Dremljuga e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht ■■ Pildid Vello Kuke erakogu

Kas olete kohanud õppejõude või õpetajaid, kes ütlevad, et õpetamine ongi nende hobi? Saame tuttavaks Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituudi siduteooria ja –disaini õppetooli juhataja ja professoriga - Vello Kukk.

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli Sul iidoleid või eeskujusid, kellele sarnaneda soovisid?

Ega ma hästi ei mäleta. Ma arvan, et umbes kolmandas või neljandas klassis käis kuskilt läbi mõte, et hakkaks lenduriks. Aeg oli ka selline, et siis neid lennukeid palju ei olnud. Aga see oli niisugune täiesti ajutine. Ma usun küll, et vähemasti keskkoolis olin ma otsustanud, et lähen inseneriks. Eeskujude kohta ma ei julge midagi öelda, võib-olla oli, aga olen ära unustanud. Spordis oli küll inimesi, keda imetlesin, aga täpsemalt ei mäleta.

Tallinna Polütehnilise Instituudi valiku tegid seetõttu, et soovisid saada inseneriks. Kuid mis ajendas Sind jätkama õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatika erialal?

Aeg oli selline. 60ndatel ja 70ndatel oli matemaatika selline popp asi. Meil ju siin majas (toim.

Tallinna Tehnikaülikool) tehti ka hiljem 70ndast aastast võimalikuks erimatemaatika kursused.

Aga minule tundus, et mulle on seda töö pärast vaja. Käisin kaugõppes - vahva aeg oli. Töötasin sel ajal assistendina, hiljem aspirandina.

Kuidas Sinust õppejõud sai?

Ma ei oska seda päris täpselt öelda. Tol ajal olid kateedrid, need mis praegu on instituudid. Me seal kolme selliga hakkasime kolmandast kursusest ühes laboris poole kohaga tööle. Võibolla oli see sellega kuidagi seotud.

Tööle suunamisega oli selline maru lugu, et mu oma automaatika kateeder tahtis, et ma sinna tööle tuleks. Suures süsteemis oli neil aga midagi kahe silma vahele jäänud.

Tunnistan üles, et mõtlesin sel ajal ühe teise koha peale. Ukrainas oli juhtimisarvutite instituut või tehas vms. Ma isegi mõtlesin selle

4|

üle. Ei oskagi siiamaani öelda, oleks see hea või halb olnud. Täna ütleksin muidugi kõigile, kui võimalus tuleb, siis mingu. Tegelikult minu otsene suunamine oli Tartu Ülikool, aga pärast nad mängisid selle kuidagi ümber. Ma oleks võinud ka Tartu Ülikooli juhtuda.

“Mõelge alati, mida teeb õppur, mitte “keskmine” tudeng, vaid konkreetne inimene. Õppurid on väga erinevad. Ärge püüdke neist teha ühtlast massi.”

Oled õppejõuna tuntud isikupäraste lähenemiste tõttu õppimisele ja õppimisprotsessile. Räägi “kuke kõverast”. Mis see on ja miks on see oluline Sinu töös?

Ma nalja pärast panin selle nime. Ma ei osanud midagi head panna, sest muidu oleks väga pikk olnud. See näitab seda, kuidas enne tähtaega hakkab näiteks kodutööde esitamise kiirus kasvama. See on kohutav! Jälgisin seda mitmeid aastaid. Ma nägin missugust pahna tuli enne tähtaega ja kuidas inimesed rabelesid. Kunagi ma lasin veel e-mailiga saata, siis kiri ei tulnud läbi ja tulid kurtmised mõni minut peale keskööd veel takkajärgi. Olen sel teemal teistes seltskondades ka arutlenud, teiste inimestega. Tähtaeg on – paljud ei jõua.

Seejärel pannakse teine tähtaeg ja siis veel uus ja veel uus jne. Ma arvan, et mul on andmed kuskil alles. Ja siis hakatakse karistama ja meelitamispunkte inimestele andma. Aga see

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

ei muutnud midagi! Pilt jääb ikka selliseks läbi aastate. Ja see on täiesti inimlik lugu!

Teades nüüd, et kuke kõver on olemas, oled Sa oma töös midagi muutnud?

Jah, kaks aastat tagasi jätsin ära kõik tähtajad! (v.a. see, mida dekanaat tahab semestri lõpus). Aga seal oleme saanud ka veidi pehmema maandumise.

Tallinna Tehnikaülikoolis oled tuntud kui muutuste ja uuenduste algataja ja elluviija. Kuidas Sul õnnestus ülikooli veenda, et Sinu ainetes “punast joont” ei jälgita ning õpitakse ilma tähtaegadeta?

Ei olnudki vaja veenda. Tänaseks olen veendunud, et see on müüt, et tudeng on laisk, loll ja lohakas. Arvatakse, et nii on. See, et tudeng ei tee tähtajaks ei tähenda, et ta ei tee seda üldse.

Inimesed on tõesti väga erinevad. Olen püüdnud mõne psühholoogiga jutule saada, et nad aitaks mul inimese käitumise järgi sotti saada, kes ta on. Aga ma ei ole leidnud kedagi, kes oskaks sellise koha pealt midagi öelda. Neil on selline oma rida. Nad teevad sulle testi, hindavad selle ära ja ütlevad sulle.

Võiks arvata, et suures ülikoolis on raske sellist tähtaegadevaba õppimise muudatust sisse viia. Üldjuhul tahetakse püsida mingites raamides püsida?

Miks? Näiteks need raamid ju on, et dekanaat tahab, et semestri lõpuks oleks asi tehtud.

Selle kohta ma ei ütleks, et see on halb. Eks sinna lõppu ikka koguneb natuke sellist rabelemist, aga see on palju väiksem. See mind üldse ei hirmuta. Aga just semestrisisene…

Kunagi ma hakkasin ka trahvipunkte tegema – aastaid tagasi. Aga siis selgus, et jaanuaris olid ainult miinused – ainult trahvid olidki!

Minu arust on siin tegemist lihtsalt müüti-

dega. Hariduses põhjendatakse asju “see on nii”, ilma et oleks üldse faktilisi andmeid.

Kas keegi Sinu kolleegidest on ka uurinud, kuidas Sa ilma tähtaegadeta kvaliteeti saad hoida? On keegi kahelnud Sinu õpetamise või õpilaste õppimise kvaliteedis, sest Sinu ainetes ei ole tähtaegu?

Nii vist ei ole. Aga mul on niisugune tunne, et see on nii sügavalt inimestes sees, et nad ei kaalu seda võimalust. Ma olen mõnele kolleegile päris konkreetselt rääkinud. See on nii sügavalt sisse juurdunud, et inimene ei oska vist hästi varianti kaaluda. Võib-olla mõni arvab ka, et teema läheb liiga keeruliseks.

Mis on “harjutusväljak”?

Harjutusväljak on niisuguste õpiobjektide väljak. Tükikeste väljak, millel on loogiline struktuur. Sinna on sisse ehitatud loogilise struktuuriga suhteliselt lihtsad ülesanded. Järgmise ülesande juurde saad minna vaid siis, kui eeldused on tehtud. Olen kuulnud, et arvutimängus on ka midagi sarnast, kuigi ma neid ei mängi.

Ma arvan, et seal on midagi ühist sellega, et see millegipärast motiveerib inimest. Ta näeb, et ta liigub edasi. Kui me selle neli aastat tagasi esimest korda käima panime, siis mind üllatas kui palju seda kasutati. Mõni kasutas seda küll lõbu pärast, kuid kui talle asi juba lõbu pakub, siis miks ta peaks mingeid muid narrusi tegema.

Parem tegelegu juba õppimisega.

Ega see ei ole mingi imeleiutis. Põhimõtteliselt midagi uut ei ole – aga töötab väga hästi!

Kui me tähtajad ära jätsime (see oli aasta hiljem), siis sai pandud kõik seda tegema. Lisandusid vaid ainepunktid. Harjutusväljaku juures ei ole tähtis ka see, kus inimene on teadmised omandanud. Tähtis on see, et ta oskab. Harjutusväljak annab inimesele võima-

luse enda teadmisi testida ning saada tagasisidet, mida ta juba oskab ja mida mitte.

Mis on “edumeeter”?

Edumeeter on osutiga mõõteriist, mis püüab peale teatud hulka soorituste tegemist ennustada lõplikku hinnet. See annab õppijale võimaluse jälgida, kuidas ta tulemused õppimise ajal on ning mis suunas ta liigub. Probleem on selles, et inimene arvab, et ta kogub enda hinnet. Tegelikult edumeeter näeb vaid osa tulemustest ning püüab selle põhjal lõpptulemust ennustada. Millegipärast tudeng väga tahab teada, kuidas ta tulemus õppimise ajal on. Ta on väga huvitatud sellest, et see kaugemale liiguks ning on tihtipeale nördinud, kui osuti kukkuma hakkab. Ma jälle tõesti ei uskunud, et see õppijale nii palju huvi pakub.

“Eksam on suhteliselt kasutu asi, rikub närve, vaid ühekordne rõõm, pärit eelmisest aastatuhandest ja pole statistiliselt usaldusväärne.”

Mis Sind e-õppe temaatikani viis?

Ma räägin ühe loo. See oli umbes 2001. aastal. Ma avastasin siis ühe huvitava asja. Tollest ajast umbes 40 aastat tagasi, kui ma veel tudeng olin, olin sunnitud oma õppejõududega kateedris kurja vaeva nägema, et nendele veidi üle 30ne aasta vanustele vanameestele selgeks teha, et selle ülesande jaoks oleks meil vaja kasutusele võtta arvuti. Eestis oli üldse kaks digitaalarvutit. Üks neist oli Tartus, selle

nimi oli Uraal ning teine oli Tallinnas ja selle nimi oli M3. See oli aastal 1962 või 1963. Ja saigi see asi ära tehtud.

Ja siis, 40 aastat hiljem, pidin ma enda noorele assistendile tegema selgeks, et laboris võivad aruanded minna ka otse arvutisse…

Mis Sa arvad, miks e-õppe Sind tänaseni köidab?

Aga teisiti ei saagi üldse enam! Kuidas me 21. sajandil asju ajame? Kuidas on võimalik see, et õppimises ei kasutata seda tehnoloogiat, mida me igapäevaselt kasutame? See on tegelikult täiesti hull lugu! Ma nägin suvel ühte 4-aastast poissi, kes küsis, kas ma võin minna arvutisse – see oli ainuke asi, mida tal vaja oli. Tähti ta tunneb… Ta saab seal nii paljude asjadega hakkama. Miks siis õppimine peaks käima teisiti?

Mul ei ole mingit põhjust kohustada näiteks õppijat tulema ülikooli enda hinnet vaatama…

Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka enda lähedasi?

Ma ei oska seda öelda. Kipub nii olema, et kui ma mõne sugulasega kokku saan, viin paratamatult jutu sinnamaani. See on inimeste jaoks natuke huvitav teema ka. Kui ma näiteks noorte inimestega räägin, et loeng on üks igav asi, siis nad toovad mulle ka vahvaid näited õppejõudude kohta, kes loevad auditooriumi ees teksti maha jms. Mind kõige enam teeb nukraks see, et meie oma kolleegid kõrval millegipärast hoiduvad sellest teemast.

Sinu sulest on pärit uues kuues vanarahvatarkus “E - õpe paneb rattad käima!”. Kuidas e-õpe Sinu arvates rattad käima paneb ja millised on peamised sõidusuunad?

Ma usun kõige rohkem seda, et sel teel on võimalik potentsiaalseid õppijaid õppima saada.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5

E- ÕPPE PERS O ON

E- ÕPPE PERS O ON

KOLLEEGID VELLOST Boris Gordon Tallinna Tehnikaülikooli dotsent “Tunnen Vello Kukke alates 1967. aastast, kui olin kolmanda kursuse üliõpilane ja tema minu õppejõud (seega juba 40 aastat). Kolleegid oleme olnud juba 37 aastat. Vello nimega seostub mittestandardne mõtlemine. Tal on intuitsioon oma ala arengus tendentside ja suundade äraarvamisel. Ta on hasartne, nooruslik ja alati positiivse häälestusega inimene. Õppejõuna on ta oma üliõpilastega heatahtlik. Viimastel aastatel seostub tema nimi kindlasti e-õppega (õigemini e-õpe seostub Tallinna Tehnikaülikooli majas suurel määral just tema nimega). Olen õppinud Vellolt suhtlemist üliõpilastega, suhtlemist “bürokraatiaga”. Tahaksin veel paljusi asju temalt õppida, aga ei suuda üle võtta.”

Jakob Kübarsepp Tallinna Tehnikaülikooli prorektor “Vello Kukk on just selline, nagu üks ülikooli professor olema peaks – teeb oma tööd pühendunult ja on innovatiivse mõtlemisega. Kahtlemata ei kuulu Vello nö “palgateenijate” hulka, kes võimalikult kõrge palga eest teevad nii vähe kui võimalik. Ta on professor, kelle loomingulisus ja töövõime ei ole aastatega vähenenud (nagu mõnedel temavanustel kolleegidel). Minu silmis on Vello Kukk Tallinna Tehnikaülikooli “grand old man” eelkõige e-õppe valdkonnas.”

Martin Jaanus Tallinna Tehnikaülikooli assistent “Olen Velloga koos töötanud 7 aastat. Tema nimega seostan eelkõige siduteooriat ning e-õpet. Kui jätta akadeemiline osa välja siis olen temalt õppinud kindlasti seda, et inimestesse tuleb suhtuda eelarvamusteta ja hästi. Samuti olen õppinud Vellolt mõistmist ja oskust erinevate inimestega suhelda.”

Ma usun, et see tähendab eelkõige seda. Olen rääkinud inimestega kes ütlevad, et nad õpiks hea meelega, aga nad ei ole mitte mingil juhul nõus õhtuti loengus istuma. Ma arvan, et neid on üsna palju. Ma olen näinud seda kaugõppijate juures, keda muidu sunnitakse kohal käima. Olen andnud neile võimaluse nii laboreid kui kontrolltöid teha vabalt valitud kohas.

Ma näen kui hea meel neil on sellest võimalusest. Eriti inimestel, kes töötavad. Õppimine peab olema maitsev! Haridussüsteemil on see õnnetus, et tema tahab tiitleid jagada, mitte inimese oskusi ja teadmisi arendada. Seda ei peeta eriti oluliseks… Olulisem on kraadist kraadini liikumine. Ma usun, et see muutub. Õppimise võimalusi peab olema ja võimalused peavad kohanduma vajadustele. Praegu peab tõesti eluaeg õppima. Mul ei ole sellega, et midagi uut teada saada olnud kunagi nii suurt häda kui viimastel aastatel – ma ei jõua, sest kõik liigub kiiresti!

Osalesid e-memorandumi 2006 koostamisel ja allkirjastamisel. Olid idee algataja ja eestvedaja. Mis Sa sellest täna arvad?

Mind natuke häiris, et ta läks liiga lahjaks.

Seda püüti kogu aeg lahjendada – ja ma ei saa tänaseni aru, miks? Arvan, et selle taga on asjaolu, et e-õpet nähakse liiga kitsana ning sellega ei taheta siduda teisi tegevusi. Õigem on öelda, et see on 21. sajandi õppimine! Arvatakse, et see on mingi pull värk, mida tehakse kuskilt kaugemalt… Minu mõte oli aga selles, et memorandum oleks terav ja ergutav. Praegu ma arvan, et on palju neid sihtrühmi, kellel oleks vaja ennast sellega kurssi viia. Mind hirmutab kõige rohkem praegu see, et lõhe e-õppega kursis oleva

6|

seltskonna ning ülejäänute vahel suureneb kogu aeg. Olen seda näinud, kui olen sattunud teise keskkonda ja tõdenud, et suurem osa inimestest ei saa aru, millest jutt on.

Ma ei oskagi öelda, kas memorandum on Eesti haridust mõjutanud. Kõigi nende asjadega on see lugu, et neid on vaja kogu aeg meelde tuletada. Kõigil osapooltel on sellest asjast oma ettekujutus (haridusministeeriumil, ülikoolidel, inimestel, õpilastel jne) – ja kõigil erinev.

Seda, mis hariduses toimub, on vaja ka neile kõigile erinevalt viia. On vaja leida üles õiged viisid, kuidas infot edasi viia.

“Keskmine hinne on ligikaudu pöördvõrdeline sooritamise ajaga (semestri algusest).”

Kas oled loomult alati ettevõtlik ja natuke mässumeelne olnud (nt koolis ja ülikoolis õppides, elus üldse)?

Olen! Seda ma olen koolist saati. Füüsikaõpetaja pidevalt saatis mind ukse taha ja mõne aja pärast laskis tagasi sisse kutsuda. Ülikoolis olin ka. Esitasin palju küsimusi. Alles mõni aeg hiljem sai õppejõud aru, et Kukk ei nori vaid tahab teada.

Mäletan, kui ma koolipoiss olin ja võistlustel käisime, siis ma millegipärast sattusin ikka sellesse tuppa, kus midagi toimus ja rahvas koos käis. See oli vahva aga mitte ettekavatsetud. Emal oli kombeks küsida “Miks pärast Sa pead teistmoodi tegema, miks Sa ei

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

tee nii nagu kõik teised?” Aga ausalt öeldes on mul kuskil viga sees, et see ei ole huvitav kui midagi on täpselt nii nagu teistel.

Oled tööalaselt väga aktiivne inimene.

Kas Sul jääb aega ka isiklike huvidega tegelemiseks?

Ega mul praegu ei ole. Seesama õpetamise värk on nii huvitavaks läinud, et pakub täitsa mõnu kohe. See ongi lausa hobi! Ma ei ole see, kes kurdab, et “oi ma nägin nii palju vaeva, oh ma vaeseke”. Mul seda häda ei ole. Sporti ma vist proovisin teha viimati 1998. aastal. Järgmisel päeval olid põlved nii paksud… Kalapüüdmisega ka ei ole kunagi tegelenud. Tunnen huvi teatud asjade vastu aga vist praegu ei ole tõesti niisuguseid asju, mida nimetada. Õpetamine ongi minu hobi.

Olin kuigivõrd spordimees põhiliselt kooliajal. Ma ei tea, kas ma oleks sealt edasi veel palju liigutanud. Ma olin sellest generatsioonist, et käisime poolteist aastat õhtuti koolis, sest päeval olime tööl. Sel ajal sai tehasemeeskonnas ka võrkpalli mängitud. Hiljem mängisin Kapa klubis korvpallimeeskonnas, mis on tänaseks 55 aastat vana. Mina olen number 38.

Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

Täna on väga hea! Praegu on nii põnev, et…

Kõik muutub! Mäletan seda, et võib-olla 15 aastat tagasi mõtlesin “kurat, jälle septembri algus – mine sinna jutustama…”. Ei olnud sellist entusiasmi.

Ma olen paras pujään olnud. Olen ikka teinud seda, mida tahan. 80ndatel tuli selline komme, et loeti kokku, missugused hinded on õppejõul. Need, kellel oli palju kahtesid, said suure saali ees pähe. Mäletan, et küsisin

meie prodekaani käest, miks mina pähe ei ole saanud ning ta vastas: “Sa oled lootusetu!”.

See vist tähendas seda, et minu protsenti ei saa muuta survega dekanaadi poolt. Kuna ma ajan kuidagi omamoodi asju, siis on huvitav olnud. Ma arvangi seda, et keskkonna kaela võib igasuguseid asju ajada. Tegelikult võib igasugustes oludes endale asju meeldivaks teha. Ja on ka mõtet, sest jube kurb on kui kogu aeg pead hädaldama. Nii lähevad asjad ainult hullemaks.

Mis oleks Eesti hariduses teisiti kui Sina oleksid haridusminister?

Ma arvan, et üsna palju – paraku… Kõigepealt, haridus oleks paindlik. Teiseks, ilmtingimata peaks ära kaduma hirmus suured keelutsoonid kooli ja ülikooli, ülikooli ja kutsekooli vahelt. See on nagu ministeeriumis – üks osakond ja teine osakond. See on täiesti absurdne. Haridus on ju täiesti tervik! Niikaua, kuni neid lahus hoitakse, korraldatakse riigieksameid, mille peale meie siit ülikoolist vaatame, et milleks seda kõike tehakse. Sellel ei ole meiega ju midagi pistmist. Vähendada tuleb formaalsust. Ma arvan, et väga paljud asjad on meil pahasti seetõttu, et mõõdupuuks on mingisugused kraadid ja lõpetajate arvud. Meil on palju inimesi, kellel on see viimane töö ülikoolis (toim. lõputöö) tegemata jäänud. Tegelikult ei ole see üldse oluline – nad on ära õppinud, nad saavad suurepäraselt hakkama. Tööandja jaoks ei ole see viimane töö oluline. Tööandjaid huvitab see, missugune inimene on. Ka soovitused on olulised.

Lõputöö tähtsustamine on hirmus rumal asi.

See on puhas poliitiline jama, millest keegi tegelikult ei võida. Tegelikult on ainuke kriteerium õppija. Kõik muu on täiesti kama.

Oluline on see, mis temaga toimub, mida ta juurde õpib.

Näed Sa lootuskiirt, et midagi läheks nii nagu Sina sooviksid?

Ma usun, et need asjad muutuvad paratamatult. Ma ei ole näinud, et need asjad, mida me oleme teinud oleks valed olnud. Ma ei ole lugija – ma olen õpetaja, õppe-”manager”. Ma jälgin, mida nad teevad, ma küsin mida nad teevad… Asjad iseenesest liiguvad niikuinii selle poole, et õppejõud hakkab kandma treeneri rolli, kes motiveerib õppijat.

“Kasuta täpset algoritmi ja ebatäpseid andmeid, mitte vastupidi!”

On Sul mõni soovitus õpetajatele, õppejõududele ja enda kolleegidele?

Mul on mälusopis üks hea lause. Aga mul ei tule see praegu meelde. Praegu on meeles vaid Galilei ütlemine: “Ta liigub siiski“. Maailm meie ümber muutub – sinna ei saa mitte midagi teha. On ainult kaks võimalust, kas me püüame temaga kaasa minna või ütleme, et las ta läheb ära. Üks selline huvitav asi on veel, mida ma olen mitmel korral märganud. Kui kuskil öeldakse „selle asjaga on nüüd kõik selge“, siis tähendab see seda, et õige varsti hakkab sealt midagi põnevat tulema. Mingi seltskond, kes on selle asjaga tegelenud, on saanud midagi valmis - neil ei ole midagi uut uurida ega teha.

See tähendab seda, et seal hakkab midagi juhtuma mingi uue nurga alt.

Vello Kukk PhD Sünniaeg 18.05.1941 Töökoht Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituudi siduteooria ja –disaini õppetooli juhataja, professor Haridus Tallinna Polütehniline Instituut, elektriinsener, automaatika ja telemehaanika (1964) Tartu Riiklik Ülikool, matemaatika (1971) Huvitavamad faktid Vello eluloost • 2006. aastal õnnestus moodustada IEEE (toim. Institute of Electrical and Electronics Engineers) Eesti Sektsioon.

• Püsisin 40 aastat sama kaalus (86 kg, 16a - 56a). Praegu kaalun paraku veidi rohkem - ~90 kg).

• 1958. aastal kuulus minule Eesti kuni 16-aastaste kettaheiterekord 51.79 (1.5kg) • 2000. aastal jäin Nobeli preemia laureaadi loengul magama. See juhtus Genfis ISCAS’2000 konverentsil. Ainus kord, kui see on juhtunud. Suur, sume, peaaegu pime ruum, emotsioonideta ettekanne.

Iseenesest huvitav, aga ...

• 1990ndate keskel panin ühes aines kõigile eksamihindeks 5, et näha, mis juhtub.

Mitte midagi ei juhtunud (tudengeid oli ligikaudu 150!).

• Ma ei ole olnud oktoobrilaps, komnoor ega ühegi partei liige, aga mul on selline tunnistus: Диплом № 6201, окончил Университет Марксизма-Ленинизма Таллиннского горкома КП Эстонии и получил высшее образование в системе партийной учёбы. See oli kohustuslik ja mäletan vaid seda, et pidi õhtuti käima jutlusi kuulamas. Seal on ka paar hinnet, aga mida selleks tegema pidi, ei mäleta.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|7

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 6

Zoho Creator ■■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiatalituse juhataja

Zoho Creator on veebipõhiste andmebaaside rakendus, mis võimaldab lihtsate vahenditega andmeid hallata, MS Exceli või Ooffice andmetabeleid veebipõhisteks konverteerida, luua suuremahulisi rakendusi, veebiküsitlusi ning lisada need oma veebilehele või ajaveebi. Nagu andmebaasid ikka, nõuab ka Zoho Creator natuke rohkem aega ja süvenemist, et korrektseid vorme ja andmetabeleid luua. Zoho Creator’il on kaks vaadet – redigeerimise ja rakendusvaade:

Motivatsiooni leidmise seminar Palmses

Meeldiv õhkkond avab inimese maailmale ja maailma inimesele Inimest liikuma panevad jõud võivad olla teadvustatud või teadvustamata. Meie õpetajad arvasid seminarile tulemise põhjusteks soovi saada kokku ilusas kohas tarkade inimestega. Kindlasti saab selliselt kokkusaamiselt huvitavaid mõtteid, kuidas midagi paremini teha või mida kolleegidele soovitada. Taoline seminar inspireerib töötama loominguliselt, kaotab nüristumise ja meeldiv õhkkond avab inimese maailmale (või maailma inimesele). Kuna võrgustikutöö eeldab mõlemas

suunas panustamist, siis peale seminari korraldusmeeskonna poolt läbi viidud ettekannete-meeskonnamängude hõivasid suure osa ajast võrgustikesisesed ja -vahelised arutelud ja ettekanded. Väga oluline on saada teada, mida ja kuidas teised teevad, tajuda oma kohta ja kuulumist ning vaba õigust ja võimalust sõna sekka öelda. Oma nahal sai kogeda, millistel tingimustel meeskonnatöö toimib või ei toimi.

Kõrgkoolid ja kutsekoolid ajavad sama asja Hea oli täheldada, et kõrg- ja kutsekoolid ajavad sama asja. Positiivne oli infotehnoloogia võrgustikus välja käidud ettepanekud OpenOffice huvitavate nippide ja e-kursuste tegemiseks kasutatavate vabavaraliste programmide koolituste organiseerimiseks. Keelte võrgustikus avastati hulgaliselt põnevaid interaktiivseid harjutusi, reaalainete võrgustikus erinevate programmide kasutusvõimalusi õppematerjalide ettevalmistamisel ja tundide läbiviimisel. Kõige kaalukamaks praktiliseks tulemuseks on kindlasti see, kui meie kõik oma ülesandeid ja õppematerjale kokku kogudes saaksime hea andmebaasi, mida oma tundides vastavalt vajadusele edukalt kasutada.

Meie õpetajad juba teadsid, mida head võrgustike seminarilt oodata.

Ideed edasiseks tegutsemiseks on olemas, nüüd jääb meil need üheskoos ellu viia.

Temaatiliste võrgustike koostööseminari materjalidega saab tutvuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/yhisseminarid.

✁

■■ Tartu Kutsehariduskeskuse esindajad Palmses Eelinfo “Temaatiliste võrgustike koostööseminari” (22.-23. august 07; Parkhotell Palmse) kohta saabus võrgustiku liikmete e-postkasti vahetult enne jaanipäeva - siis kui õpetajad olid end just puhkuse noodile seadnud peale pikka ja pingelist õppeaastat. Ometi tulid seminarile, mille eesmärgiks oli ühises arutelus leida võimalusi ja meetodeid võrgustike liikmete aktiveerimiseks ning sama valdkonna spetsialistide ühendamiseks kutseja kõrghariduses, kümme pedagoogi Tartu Kutsehariduskeskusest: kaks keelte, kolm matemaatika ja viis infotehnoloogia õpetajat.

Kuidas juhtus nii, et Tartu Kutsehariduskeskuse esindus moodustas ligi veerandi seminarile saabunud pedagoogidest ja üle poole kutsekoolide esindajatest? Muidugi – meil on suur kool –suurim kutsekool Eestis. Eesti kutse- ja kutsekõrgkoolide ligi kolmekümnetuhandelisest õpilaskonnast, vastavalt ka õpetajatest, on meie koolis siiski vaid kümnendik.

Redigeerimisvaates toimub vormide ja andmetabelite loomine ja kujundamine ning rakendusaknas saab andmeid sisestada. Redigeerimisaknas saab määrata millist tüüpi andmeid kogutakse ning tekitada vormile vastavad väljad. Vormide ja andmetabelite loomiseks/kujundamiseks on erinevad vahendid jagatud viide gruppi.

Forms – väljade lisamine vormile kasutades akna vasakus servas olevat loetelu; Views – andmetabeli omaduste määramine; kriteeriumite ja filtrite lisamine; Script – mugav võimalus vormide täiendamiseks ka neile, kes ei tunne ennast koduselt MS Accessi, Visual Basic’, PHP või MySQL keskkonnas. Sarnaselt Forms vahelehel olevate võimalustega, saab soovitud väljad valida vasakpoolsest loetelust ja vedada need vormile; Share – loodud veebivormide ja andmetabelite jagamise võimalus; Layout – andmete kuvamine tabelitesse vastavalt seatud tingimustele.

Õiguste määramine veebivormide kasutamiseks

Veebivormi loomine Zoho Creator’is

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

Veebivormi loomisel võib kasutada teiste poolt loodud vorme või alustada “nullist”. Andmete kogumiseks saab veebivorme luua redigeerimisakna “Forms” ja “Script” vahelehel, mis mõlemad on jagatud kaheks osaks: vasak akna pool – väljatüüpide loeteluga ja parem akna pool – vormi kujundamiseks. Mõlemal vahelehel on muudetud väljade lisamine ütlemata lihtsaks – piisab sobiva väljatüübi vedamisest vasakpoolsest loetelust vormi aknasse, anda väljale nimetus ja soovi korral määrata parameetrid. Kui redigeerimisakna “Forms” vahelehel ei leidu väljatüüpi, mida on soov kasutada, siis keerulisemad võimalused paiknevad vahelehel “Script”. Sarnaselt esimese võimalusega, on ka siin võimalik sobiv väljatüüp vedada parempoolsesse aknasse ning soovi korral saab muuta antud välja parameetreid.

8|

Kogutud andmete esitlemiseks on vahelehed: “Views” ja “Layout”, kus saab määrata andmetabelite välimuse ning määrata filtrid ja tingimused, kuidas andmeid tabelites näidata.

Kui andmete kogumise vorm ja andmetabelite struktuur on määratud, siis on viimane hetk loodud vormide jagamiseks või avaldamiseks. Vaikimisi on veebivormid privaatsed, kuid on võimalus nende avaldamiseks kõikidele või jagamiseks teatud isikutele.Iga vormil ja andmetabelil saab määrata, kellega neid jagatakse ja missuguseid andmeid tabelites kuvatakse.

Zoho Creator’ veebivormide kasutamine teistes rakendustes Loodud vorme ja tabeleid saab lisada mõnele veebilehele või ajaveebi, kas andmete kogumiseks või ka andmete vaatlemiseks ja töötlemiseks.

Võib kasutada ZohoCreatoris loodavat koodi (Embed in your Website), mille saab kopeerida-liimida sobivale veebilehele või lisada vormi/tabeli viide, millel klikkides käivitub Zoho Creator.

Andmehaldus ja töötlemine Andmete töötlemiseks või avaldamiseks saab need eksportida kasutajale sobivasse failiformaati.

Zoho paketi veebiaadress : www.zoho.com

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|9

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 6

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 6

Zoho Notebook

■■ Margus Roll InspirIT OÜ juhataja Svoog on veebisait, kus saab kuulata-vaadata ettekandeid. Svoogi kasutajad kuulavad esineja juttu ja näevad ettekande käigus vahetuvaid slaide – nagu päris seminaril. Esineja jaoks on Svoog ettekande salvesti. Selleks, et ettekannet salvestada, pole vaja muud, kui minna Svoogi veebilehele, laadida sinna üles slaidid, ühendada mikrofon arvutiga ja hakata rääkima.

Mingit lisaprogrammi pole vaja paigaldada. Eesti e-Ülikooli ja e-Kutsekooli jaoks mõeldud Svoog asub aadressil http://e-uni.svoog.com, kus ettekandeid saavad vaadata vaid sisseloginud kasutajad. Registreeri ennast keskkonna Svoog kasutajaks, milleks saada e-kiri aadressile karin@eitsa. ee, kus on kirjas teie ees- ja perekonnanimi ning e-posi aadress. Allpool olev kasutusjuhend käibki just selle veebilehe kohta. Svoogi avalik, kõigile vabalt kasutatav variant asub aadressil http://www.svoog.com.

■■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiatalituse juhataja

Zoho Notebook võimaldab lihtsate vahenditega koondada eritüübilisi materjale ja nagu kõigis Zoho paketti kuuluvates programmides, saab ka Notebook’is loodut jagada (koostöös täiendada) või avaldada. Vaikimisi on ekraanipilt jagatud kolmeks osaks: vasakul üleval – uue faili, lehekülje või objekti lisamise võimalused ning vasakul all – olemasolevate või jagatud failide loetelu ja paremal – redigeerimisaken.

Svoog – sinu ettekanded veebis

Vastavalt valitud lehetüübile on ekraanipilt väga erinev. Tühja lehe saamiseks on esimene võimalus (Add Blank Page), tabelarvutuseks või tekstitöötluseks sobiva lehe saab valida Zoho paketti kuuluvatest programmidest Writer või Sheet, kus uue lehekülje põhjana on võimalus kasutada juba loodud ja salvestatud faile:

Kasutajaks saamine

✁

✁

Redigeerimisakna ülemises servas on nupuriba ja avatud failide nimekiri.

Redigeerimisakna paremas servas on: lehekülgede nimed, vertikaalne kerimisriba ja tööriistariba. Redigeerimisakna all servas on informatsioon avatud faili kohta: faili omanik – faile saab jagada ja avaldada vaid selle omanik; versioon – informatsioon failis tehtud muudatuste kohta; kommentaarid – lehe või faili kommentaaride vaatamine ja lisamine; horisontaalne kerimisriba; faili vaadatavus; sünkroonse suhtlemise vahendid – ZohoChat ja Skype kasutamise võimalus.

Võimalik on kasutada ka veebilehti (Add Web Page). Ekraanil kuvatakse viidatud veebileht, kuhu saab lisada kõiki objekte, mida on võimalik ZohoNotebook’is kasutada: tekste, heli- ja video-objekte, fotosid jne.

ZohoNotebook’ile iseloomulikud omadused

Faili redigeerimiseks ei pea olema Zoho paketi kasutaja – faili avamiseks piisab klikkimisest saadetud lingil. Vajadusel saab faili jagamise lõpetada.

Erinevat tüüpi informatsiooni kogumine ja lisamine

10 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Et ettekannet Svoogis salvestada, peab kõigepealt sisestama ettekande kohta mõningad andmed. Selleks klikka käsul Lisa uus ettekanne. Täida ära avanev vorm, kus vajalik on vaid ettekande nimi. Mõni sõna vormi väljade selgituseks: Juurdepääs.

Vaikimisi on uuele ettekandele juurdepääs lubatud vaid esinejal endal. Mõte on selles, et esineja avab ettekande teistele vaatamiseks alles siis, kui ta on ettekandega rahul.

Valik Kõik inimesed saavad vaadata tähendab seda, et sinu ettekande vaatamiseks pole vaja sisse logida. Lisaks on sinu ettekanne vaadatav ka avalikul veebilehel www.svoog.com. Valik Ainult nimekirjas olevad kasutajad saavad vaadata lubab ainult administraatori poolt registreeritud kasutajaid sinu ettekannet vaatama. Sinu taustainfo selle ettekande puhul. Ettekande kuulajatele on meeldiv, kui nad loevad esineja kohta ka midagi muud, kui vaid nime, midagi, mis väljendab esineja suhet ettekande teemasse.Keel.

Mis keeles esineja räägib antud ettekandes. Pärast ettekande andmete salvestamist avaneb esineja kasutajaliides, kus on leheküljed erinevate toimingute jaoks. Lehekülg Laadi üles slaidid on aktiivne s.t. sulle pakutakse võimalust laadida üles ettekande slaidid.

Muudatuste jälgimine Oleme harjunud, et kui miski läheb valesti või tuleb mõni parem mõte, siis saab arvutimaailmas tegevusi ja mõtteid muuta. Kuna Zoho Notebook’is on võimalik faile luua meeskonna tööna, siis on eriarvamused ja uued ideed kerged tulema. Zoho Notebookis on võimalik kõike eelnevat lihtsalt muuta.

Failide avaldamine (Publish) Kui on soov muuta oma töö kõikidele vaadatavaks, ka neile, kes ei ole Zoho kasutajad, siis on Zoho Notebook’is selleks parim moodus avaldamine. See annab ainult vaatamise õiguse, mitte redigeerimise võimalusi. Avaldatud materjali saab kasutada omaette dokumendina (General), lisada materjal mõnele kodulehele või väljaspool Zoho’t olevasse ajaveebi.

Zoho paketi veebiaadress : www.zoho.com

Slaidide üles laadmine Selleks, et Svoogis ettekannet pidada, peavad olema üles laaditud ette-

✁

Zoho Notebook’is saab redigeerimisaknas kasutada erinevaid failitüüpe.

Uue ettekande loomine Heli- ja video objekti saab mirofoni ja videokaamera olemasolu korral salvestada otse ZohoNotebook’i. HTML-i (Add HTML) kasutamine annab võimaluse lisada lehele objekte, mida programmi meeskond ei ole ette näinud. Nt. saab lisada ZohoCreator’is loodud vormi.

✁

Erinevat tüüpi materjali sisestamise võimalus. Saab luua nii teksti-, fotode-, piltide-, audio-, video- jne. põhist materjali.

Erinevat tüüpi informatsiooni kogumine. Mitmesugustes erinevates keskkondades loodud materjali koondamine.

Mugav koostöö keskkond. Samaaegseks koostööks saab jagada nii üksikut objekti, lehekülge kui ka tervet faili. Jagamisel on kolm sammu: Tuleb valida, kas jagatakse tervet faili (Book), mõnda töölehte (Page) või objekti (Object).

Määrata õigused - e-posti aadressi sisestamisel määratakse õigused, kes saab dokumenti ainult vaadata, kes seda ka töödelda (Read Only, Read/write).

Svoogis saavad ettekandeid pidada ja vaadata registreeritud kasutajad.

Lisaks saavad registreeritud kasutajad ka teiste esinejate ettekandeid kommenteerida. Kasutajaid registreerib administraator. Sinu kasutajanimeks on sinu e-posti aadress. Pärast registreerimist tekitatakse sinule juhuslik salasõna. Kui sa tead, et administraator on sinu registreerinud, siis esimene samm on lasta endale saata salasõna e-postiga: Mine veebilehele http://e-uni.svoog. com. Kikka käsul Logi sisse, mille järel kuvatakse sisselogimise vorm.

Klikka käsul Saada mulle minu salasõna, mille järel kuvatakse salasõna saatmise vorm. Sisesta oma e-posti aadress ja vajuta salasõna saatmise nupule. E-kirjaga saabunud salasõna abil saad sa Svoogi sisse logida. Sul on alati võimalus salasõna välja vahetada klikates käsul Isiklike andmete muutmine. Kui ei taha iga kord Svoogi kasutades sisse logida, siis vali sisselogimise vormil suvand Jäta minu sisselogimine meelde selles arvutis. Kui sa ei kasuta päris enda arvutit, siis logi kindlasti välja, kui oled töö lõpetanud, sest muidu teised pääsevad Svoogi nagu oleksid nad sina.

kande slaidid. Kui sul on kavas pidada kõnet ilma slaidideta, siis palun valmista ette vaid üksainus slaid, näiteks ettekande pealkirjaga ja esineja nimega. Ettekande slaidid võivad olla Microsoft Powerpoint, OpenOffice Impress või PDF vormingus.

Slaidide üleslaadimiseks on esineja kasutajaliideses lehekülg Laadi üles slaidid. Slaidide üleslaadmiseks varu piisavalt kannatust. Kui slaidide fail on suur, siis võtab nende üles laadimine ja teisendamine minuteid. Kindlasti ära hakka veebilehitsejat värskendama, sest serveris käib teisendamine edasi.

Pärast slaidide üles laadimist kuvatakse esineja kasutajaliidese lehekülg Lehitse slaide, kus sa võid üle vaadata oma slaidid. Kui sa leiad, et slaide oleks vaja muuta, siis saad alati uued slaidid üles laadida leheküljel Laadi üles slaidid.

Ettekande pidamine Kui ettekande slaidid on üles laaditud, siis on aeg asuda ettekande pidamisele. Ettekande pidamine tähendab seda, et sa räägid mikrofoni ja vahetad jutu ajal slaide – täpselt samamoodi, kui esined seminaril kuulajate ees – ja sinu jutt ning slaidide vahetused salvestatakse Svoogi serveris. Ühenda mikrofon arvutiga. Kui soovid salvestada ka videopilti, siis ühenda arvutiga ka veebikaamera. Ettekande pidamiseks on esineja kasutajaliideses lehekülg Ettekande pidamine. Kohe, kui sa valid ettekande pidamise lehekülje, kuvatakse aken, kus küsitakse sinult luba, et Svoog võiks kasutada sinu arvuti mikrofoni ja kaamerat. Lubamiseks vajuta nupule nimega Allow. Enne ettekande pidamist pead sa veenduma, et mikrofon töötab ja et ta oleks õigele tundlikkusele häälestatud. Liiga väikesele tundlikkusele häälestatud või üldse välja lülitatud mikrofoniga ei saa juttu salvestada. Liiga tundlik mikrofon tekitab ebameeldivaid moonutusi. Mikrofoni tundlikkuse muutmiseks klikka käsule Seadista mikrofon. Avaneb mikrofoni seadistamise aken. Mikrofoni seadistamise aknas nihuta liugurit ja räägi samal ajal mikrofoni. Liugurist vasakul oleval skaalal näidatakse helitugevust. Nihuta liugurit nii, et skaala ei läheks punasesse. Kui see tehtud, vajuta nupule Close.

Oled valmis ettekande pidamiseks. Kindlasti märkad kasutajaliidese keskel nuppu Alusta ettekannet. Sellele klikates testib tarkvara umbes viie sekundi jooksul andmeside ühenduse kiirust ja kui see on piisav, siis ettekande salvestamine algab. Salvestamise algamisest annab märku kasutajaliidese alla vasakusse serva ilmuv paneel, kus on teade Ettekanne käib ja mitmed ettekande pidajale vajalikud asjad: ettekannde lõpetamise nupp, ettekande kestust näitav kell ja skaala, mis näitab, kuipalju lubatud ajast oled kulutanud. See on ka hetk, mil võid hakata mikrofoni rääkima. Rääkides saad sa slaide vahetada mitmel viisil: klikates hiirega slaidile; slaidi allservas olevate noolte abil; klaviatuuri nooleklahvide abi. Kõik slaidivahetused salvestatakse serveris. Kui sa soovid näidata ettekande salvestamise ajal slaide suurelt - selleks, et kuvada neid seinale - siis vajuta nupule Slaidid täisekraanil. Ettekande lõpetamiseks vajuta nupule Lõpeta ettekanne.

Salvestatud ettekande testimine ja muutmine Kohe pärast ettekande pidamist saad sa ettekannet vaadata ja kuulata.

Selleks vali esineja kasutajaliideses lehekülg Salvestuse taasesitus.

Kui sa ei jää ettekandega rahule, siis saad alati ettekannet muuta järgmiselt: laadida üles uuendatud slaidid (vaata Slaidide üleslaadimine), kõne ja video uuesti salvestada (vaata Ettekande pidamine).

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 11

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 6

LUGE JA S O OVITAB Head e-õppe huvilised! e-Õppe Arenduskeskus ja Eesti e-Kutsekool kuulutavad käesolevaga välja konkursi

Ettekande avalikuks tegemine Kui oled ettekandega rahul, siis saad teha ettekande teistele kasutajatele vaadatavaks, kuulatavaks. Selleks tuleb muuta ettekande andmeid, kasutades sama vormi, mida uue ettekande loomisel. Eeldame, et oled ettekande leheküljel s.t. näha on ettekande pidaja kasutajaliides. Keri veebilehte allapoole, kuni näha on alajaotus Üldinfo. Alajaotuses Üldinfo olevale nupule Muuda klikates kuvad ettekande andmete muutmise

“Eesti e-Kutsekooli parimad e-kursused 2007”

Täiendavate materjalide lisamine ettekandele

vormi. Vali seadistuse Juurdepääs väärtuseks kas Kõik inimesed saavad vaadata või Ainult nimekirjas olevad kasutajad saavad vaadata ja salvesta muudatused. Nüüd on antud ettekanne teistele kasutajatele kättesaadav. Analoogiliselt saad sa ka ettekande muuta teistele kasutajatele kättesaamatuks, näiteks siis, kui otsustad ettekannet muuta.

Ettekande pidajad jaotavad vahel kuulajatele lisamaterjale. Svoogis saad lisada ettekandele täiendavat teksti ja faile. Täiendavas tekstis võivad olla näiteks viited olulistele veebilehtedele või muu info. Lisafailid on mõeldud ettekande kuulajatele alla laadimiseks. Lisamaterjalide jaoks keri ettekande veebilehte allapoole kuni näed alajaotusi Täiendav tekst ja Lisafailid. Palun mitte segi ajada lisafailide üleslaadimist ja ettekande slaidide üleslaadimist! Täiendava teksti kirjutamine toimub sealsamas veebilehel. Klikka nupule Muuda teksti.

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab

Koosolekute organiseerimise tarkvara Doodle

Raamat: E-Moderating. The Key to Teaching and Learning Online.

Gilly Salmon (2000, 2. väljaanne 2004). RoutledgeFalmer, Taylor & Francis Group.

■■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

Andmed küsitluse koostaja kohta. Järgnevas aknas on väljad küsitluse koostaja andmete jaoks. Kui koosolekut hakkab organiseerima keegi teine, siis peaks e-posti aadressiks sisestama vastava isiku e-posti aadressi, sest koosolekul osalejate vastused saadetakse tabeli täitmisel automaatselt antud aadressile. Koosolekuks sobivate kuupäevade määramine. Klikkides kuupäevadel valitakse need koosoleku kuupäevadeks ja kuvatakse esialgu kalendri kõrval olevas aknakeses.

12 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

saata, esimeses sammus antud e-posti aadressile (nt. koosoleku küsitlusveebi koostajale). Seejärel saadetakse Doodle’st antud e-posti aadressile kiri, kus on tabel koosolekuks sobilike kuupäevade ja kellaaegadega.

Osalejate teavitamine koosoleku aegadest e. viite saatmine osalejatele

Osalejate valikutest tekib tabel, mille all servas loendatakse osalejate arv, kellele vastav kellaaeg sobib.

Antud tabeli põhjal on lihtne otsustada, millal kogunemist korraldada.

Rakenduse veebiaadress: http://www.doodle.ch/index.php.en

■■ Raamatuülevaate koostas Lehti Pilt, Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloog Gilly Salmon kirjeldab e-moderaatoreid ehk veebipõhise õppe tuutoreid uue generatsiooni õpetajate ja koolitajatena, kes töötavad õppijatega veebipõhises õpikeskkonnas. Veebipõhist õpet kasutatakse kõrghariduses üha rohkem ning veebipõhise kursuse kvaliteet ja edukus sõltuvad suures osas just kursuse läbiviija tegevusest.

Gilly Salmon kirjutab: “Veebipõhine õpetamine peab sisaldama efektiivset tuutori toetust õppijale. Heast tehnoloogilisest infrastruktuurist, tugevast tehnoloogilisest toetusest õppijatele ning kõrgetasemelistest õppematerjalidest ei piisa - ilma tuutorluseta jääb veebipõhine õpe kasinaks ja ebaedukaks.” Gilly Salmoni raamatut on soovitav lugeda mitte ainult veebipõhise õppe tuutoritel, vaid ka kõigil õppejõududel, kes kasutavad õppetöö läbiviimiseks veebipõhist õpet.

Autori isiklikel kogemustel ja uuringutel põhineva raamatu esimene väljaanne ilmus 2000. aastal ning see osutus lugejate hulgas väga populaarseks. 2004. aastal ilmus kordustrükk. Raamatu sisu põhiosad on järgmised: Mis on e-modereerimine?

Arvuti poolt vahendatud suhtlemise mudel Veebipõhise õppe tuutori rollid ja tegevused Veebipõhise õppe tuutorite koolitamine Nõuanded praktikutele Raamat selgitab veebipõhise õpetamise olemust ning õppejõudude tegevusi veebipõhise kursuse läbiviimisel. Tutvustatakse veebipõhise kursuse läbiviimise viieastmelist mudelit (kursusele sisenemine ja kursusest osavõtjate motiveerimine, sotsialiseerumine, informatsiooni vahetamine, teadmiste omandamine ning hinnangu andmine ja kokkuvõtete tegemine) ning õppejõu tegevusi igal kursuse etapil.

Suurt tähelepanu pööratakse sellele, milliseid oskusi vajab õppejõud/tuutor veebipõhiseks õpetamiseks ning kuidas neid oskusi arendada. Raamatu väärtuslikuks osaks on nõuanded praktikutele, nt kuidas ohjeldada õpperühma, kuidas kaasata õppijaid diskussioonidesse, kuidas toetada algajaid e-õppijaid, kuidas kasutada kursuse läbiviimise viieastmelist mudelit, kuidas veebipõhiselt suhelda jms. Tegemist on praktiliste nõuannetega, mida iga õppejõud saab oma e-kursust läbi viies kasutusele võtta.

✁

Koosolekuks sobivate kellaaegade määramine Koosolekuks sobivad ajad tuleb trükkida kuupäevade alla. Sisestada võib nii koosoleku algusaja kui ka ajavahemiku, et määrata ka koosoleku lõpuaeg. Kui ei soovi kellaaegu ette anda, siis võib ülalolevad lahtrid tühjaks jätta.

Klikkides nupul “Save Times” saadetakse viide, mille saab edasi

✁

Doodle võimaldab leida meeskonnale sobivaima aja koosolekuks.

Kasutades Doodle’t saate lihtsalt, kiirelt ja mugavalt luua veebiküsitluse, kus osalejad saavad märkida neile sobivad ajad koosolekuks planeeritud aegadest ning automaatselt saadetakse küsitluse koostajale info vastaja kohta. Samas on sisestused nähtavad kõikidele, kes antud koosolekuküsitluse said. Küsitluse loomisel tuleb läbida neli sammu:

E-KURSUS on kursus, • mis on täielikult või osaliselt veebipõhine; • mis toimub IVAs, Moodles või mõnes muus e-õppe keskkonnas; • mis on õppijasõbralik ning arvestab nende eripärasid ja õppimisstiile; • mis on atraktiivne; • mis on pedagoogiliselt läbimõeldud; • mis on õppijat motiveeriv; • kus on kasutatud innovaatilisi tehnilisi lahendusi.

KONKURSI TINGIMUSED • Konkursil võivad osaleda kõik Eesti e-Kutsekooli liikmeskoolide e-kursused; • Konkursile võivad e-kursuseid esitada nii õppijad, õpetajad kui kolleegid; • Konkursil osalemiseks tuleb saata täidetud taotlus.

Viite taotlusvormile leiate käesoleva kuulutuse lõpust; • Konkurss toimub järgmistes kategooriates (kategooriate nimistu ei ole lõplik ning võib muutuda vastavalt konkursile laekunud e-kursuste arvule, kvaliteedile ja omapärale): • Humanitaarvaldkond (keeled, filosoofia, …)

• Reaalvaldkond (matemaatika, füüsika, keemia, infoteh noloogia, bioloogia, loodusteadused, tehnoloogia, …)

• Oskusained (ehitus, kunst, käsitöö, …)

• Sotsiaalteadused, majandus, õigusteadused, psühholoogia • Hotellindus, toitlustus • Tervishoid • Konkurss toimub ühe- või kaheetapilisena (sõltuvalt laekunud taotluste arvust): esimene valik tehakse alamekspertgruppide poolt (sh võrgustikud), lõplikud tulemused kinnitab konkursi komisjon; kui vald konnas ei leidu vastaval tasemel kursuseid, võib jääda auhind välja andmata; TÄHTAJAD E-kursuseid saab konkursile esitada kuni 29. oktoobrini 2007 (k.a.); konkursi tulemused tehakse teatavaks ja parimaid premeeritakse 22. novembril 2007.a. Viljandis e-Õppe Arenduskeskuse poolt korraldatava koolitusseminari vastuvõtul.

LISA Taotlusvorm esitajale: http://www.eformular.com/maritd/ esitaja:e-kursus2007.html (antud vorm on mõeldud õppijatele, kolleegidele ja teistele soovitajatele, kes ei ole isiklikult kursuse autorid, kuid peavad esitatavat kursust tähelepanuväärseks); taotlusvorm kursuse autorile: http://www. eformular.com/maritd/autor:e-kursus2007.html (täitke juhul, kui Te olete kursuse autor).

LISAINFO Marit Dremljuga; marit@eitsa.ee; märksõna “konkurss 2007”; tel: 6285825 või GSM 53616161

| 13

VIL L EMSI V EERG

Eesti e-Ülikooli uudised Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

E-kursuste ja videoloengute väljatöötamise maht aina kasvab 28. augustil toimus Tartu Ülikooli uute WebCT kursuste ja videoloengute esitlemine, mille väljatöötamist toetati ESF meede 1.1 projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) raames. Esitleti 5 e-kursust (K. Trasberg, L. Sõõrd, T. Plank, K. Kask ja L. Õunapuu) ja 3 videoloengut ( T. Plank ja U. Tamm). http://www.ut.ee/267198. Järgmine uute e-kursuste ja videoloengute esitlus toimub 2. oktoobril kl 12 Tartus, Lossi 141b.

Eesti Maaülikool

e-Lõunad käivituvad taas

Tallinna Tehnikaülikool

Sügissemestril hakkavad toimuma ka traditsioonilised e-lõunad Tartu Ülikooli e-õppest huvitatud õppejõududele.

Võrgustik võrgutab ■■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogiatalituse juhataja

Sotsiaalne kapital Temaatiliste võrgustiku edukus ja innovaatilisus sõltub suurel määral võrgustiku sotsiaalsest kapitalist, mille moodustavad usaldus, avatus, meeskonnatöö ja teadmiste jagamine. Sotsiaalne kapital on aluseks majanduslikule edukusele ja võimele kohaneda uudsete situatsioonidega ning temaatilistes võrgustikes loob see võimalused eesmärkide saavutamiseks. Nii teadmiste jagamine, vahetamine, kasutamine, säilitamine kui ka uute teadmiste loomine saavad toimuda ainult usaldavas õhkkonnas. Davenport ja Prusak (1998) väidavad, et kuigi sundimatu ja turvaline õhkkond on vajalik, ei saa usalduse teket mõjutada, saab ainult luua omavahelist suhtlemist ja avatust soodustavaid situatsioone.

Teenimatu usaldus Usaldus võib olla teenitud või teenimatu. Teenimatu usaldus tekib üldjuhul automaatselt, kas esmakohtumisel või suhtlemise algetapis. Siia kuuluvad olukorrad, kus inimesed tunnetavad endi sarnasust – tajud, arusaamad, huvid, kogemused, eesmärgid, ka tuttavad elemendid välimuses või käitumises jpm. Kui võrgustiku liikmete vahel ei ole tekkinud teenimatut usaldust, siis tuleks luua olukordi, kus saab tekkida teenitud usaldus – lubaduste andmine ja pidamine, töö kvaliteet jne.

Vastastikune sõltuvus Projektide “REDEL” ja “e-VÕTI” temaatiliste võrgustike sotsiaalse kapitali suurendamiseks on käivitatud üritustesari “Võrgustik võrgutab”. Erinevate võrgustike liikmed saavad tutvustada oma võrgustikes tehtut, arutada ja leida lahendusi tekkinud probleemidele ning koostöös muuta oma valdkonnad atraktiivsemaks. Suhete ja koostöö arendamine võrgustikes võtab pikalt aega, aga kui lõpuks on barjäär ületatud ja koostöö käivitunud, siis iseloomustab võrgustikku kõrge spetsialiseerumine ja vastastikust sõltuvust tekitav intensiivne suhtlemine ja usaldus.

Ideaalne võrgustik Loodud soodsas õhkkonnas, kus valitseb avatus ja üksteisemõistmine on soodustatud teadmiste jagamine, vahetamine ja kombineerimine ning uute ideede genereerimine. Ideaalses võrgustikus on koondunud erinevad teadmised ning võrgustiku liikmed õpivad üksteiselt, parandades ja täiendades üksteise vastuseid. Temaatilistele võrgustikele planeeritud sellel aastal kaks ühisüritust: 11. oktoober, 13. detsember ja järgmisel aastal samuti kaks ühisüritus: 14. veebruar ja 10. aprill.

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

tavaid WebCT kursuseid on mõeldud gümnaasiumiastmele, kuid mõned kursused on suunatud ka põhikooli 8. ja 9. klassidele. Täpsem info kursuste ja registreerumise kohta on väljas teaduskooli veebilehel: http://www. teaduskool.ut.ee/kursused.

Tartu Ülikooli Teaduskool Ly Sõõrd, Tartu Ülikooli Teaduskooli haridustehnoloog

E-kursuse juures on kõige tähtsamad huvitavad õppematerjalid ja ülesanded 2007.a. kevadel viidi WebCTs õppivate Tartu Ülikooli Teaduskooli õpilaste hulgas läbi küsitlus, milles koguti tagasisidet nii kursuse raskustaseme/läbiviimise kohta, kui ka üldiseid hoiakuid e-kursustel õppimise kohta. Küsitlusele vastas 173 õpilast põhiliselt 8.-12. klassidest.

Mõned tulemused: 73%le vastanutest meeldis õppimine WebCT keskkonnas, kõige tähtsamaks peetakse e-kursustel huvitavaid õppematerjale ja ülesandeid (87%), arvutit kasutavad kodus 89% kursusel osalenud õpilastest, 77% vastanuist polnud varem e-kursustel osalenud, 90% soovib kindlasti või tõenäoliselt ka edaspidi e-kursustel osaleda.

E-õppes on populaarsemad kursused bioloogias ja informaatikas Möödunud 2006/2007 õppeaastal alustas WebCT kursustel õppimist kokku 399 õpilast, kellest kursuse lõpetas umbes 50%. Õpilaste seas on jätkuvalt populaarseimad WebCT kursused bioloogia ja informaatika vallast. Uuel (2007/2008) õppeaastal õpetatakse Tartu Ülikooli Teaduskooli WebCT kursustel bioloogiat, programmeerimist, lingvistikat, filosoofiat ja füüsikat. Teaduskooli sihtrühmaks on üldhariduskoolide õpilased, kes alanud õppeaastal saavad valida 11ne erineva WebCT kursuse vahel. Enamus paku-

Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

e-õpetamine on juurdunud õppejõudude koormuse arvestamisse 28. juunil kinnitas Eesti Maaülikooli nõukogu muudatused Eesti Maaülikooli akadeemilise personali ametinõuete dokumendis, kuhu lisati veebipõhise õppega seotud terminid ning nõuded.

Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

Õppejõud tutvustavad e-kursuseid ja õpiprogramme kolleegidele Käivitub seminar “Õppejõult-õppejõule”, kus iga kuu kolmanda teisipäeva pärastlõunal saab tutvuda huvitavate e-kursuste ja nende loomisel kasutatud programmidega. Lisainfo: http://sise. ttu.ee/?id=1571.

Tegevust alustab sotsiaalse tarkvara õpituba Oktoobrist alustab tegevust “Sotsiaalse tarkvara õpituba”. Praktilise tegevuse käigus saab ülevaate sotsiaalsest tarkvarast ning erinevatest võimalustest nende programmide kasutamiseks õppetöös.

Talllinna Ülikooli Haapsalu kolledž Jüri Jõemaa, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži haridustehnoloog

Ideelaat 28. augustil toimus Haapsalu kolledžis Koolirahva ideelaat.

Esimest korda peetud koolirahva ideelaat, kus õpetajad pakkusid teistele õpetajatele oma õppematerjali, kujunes kõigile üllatuseks osavõturohkeks. Üks ürituse eesmärk oli koguda materjali Haridus-ja nõustamiskeskuse metoodikakeskuse jaoks, kus õpetaja saab neid igal ajal vaadata ja kasutada. Üritusest lähemalt: http://tera.hk.tlu. ee/index.php?id=411.

Uus termin: ee-õpe ■■ Anne Villems Tartu ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Me kõik teame, mis asi on e-õpe (IKT-vahendite abil õppimine), kuigi erinevate inimeste jaoks on selles mõistes olulised erinevad asjad – kes näeb e-õppes enda jaoks kõige olulisemana multimeedia õppematerjalide kasutamist, kes õppurite mitmesugust koostööd elektroonsete vahendite abil, kes elektroonse haldamissüsteemi kasutamise võimalust jne. e-Õpet rakendatakse nii laialt just seepärast, et ta pakub mitmesuguseid vahendeid just seal, kus keegi neid eriti vajab.

“Päriselus” õppimine Mõni aeg tagasi tekkis tavapärase e-õppe (ingl.k. e-learning) kõrvale termin ee-õpe. Esimene “e” on tuntud e-õppe “e”. Teine “e” puudutab aga akadeemilise õppe ühte valupunkti – seose puudumist reaalse eluga, tegeliku tööga. Teise “e” allikas on ingliskeelne termin “experiental learning”, mida eesti keeles soovitatakse tõlkida kogemusõppeks. ee-Õppe alla kuulub lai spekter meetodeid, mis kõik on seotud praktilise tegevuse ja õppe kombineerimisega ning kõige sagedamini seostatakse seda just töö juures töötajate koolitamisega. Näiteks õpetajate täiendusega, mis seob koolis (“päriselus”) toimuvat uute õppemeetodite koolitusega.

e-Õpe ronib traditsioonilisse õppesse Probleem, mida termin ee-õpe puudutab, on mitmeharuline. Üks ee-õppe suundi on tuua rohkem praktilist tegevust e-õppesse. Kui me vaatame meile tuntud e-õppe arengut, siis on see põhiliselt roninud traditsiooniliste akadeemiliste õpetusvahendite alale: loengud videokonverentsiga, diskussioonid Wiki või foorumi vahendusel, spetsiaalsed kodutööde esitamise ja hindamise vahendid jne. Võimaluste loomine praktilise tegevuse harjutamiseks (simulatsioonide või e-vahenditega toetatud laboratoorsete tööde näol) on üks ee-õppe suundi.

Tarkvara on tarviline vara Teine suund on siduda töötavate õppurite tööalane tegevus õppimisega ja selleks spetsiaalsete e-õppe vahendite loomine. Seda saab teha väga mitmel tasandil. Töötavad õppurid saavad oma kogemusega rikastada õppeprotsessi, kui neile selleks võimalus luuakse. Nad saavad tuua mitmete situatsioonide kohta huvitavaid näiteid oma kogemusest, tegeleda õppimisega seotud uurimistööga oma töökohal (tegevusuurimus e. ingl.k. action reasearch), siduda igapäevast tööd õppetööga kõrgvõi kutsekoolis. Selleks tuleb muidugi õppekava kohaldada, võimaldada sellist õppetööl osalemist ja kodutööde/uurimistööde sidumist. Ja selline kogemusele toetuv õppimine on elukestva õppe üks alustalasid. Tarkvara poolelt aitavad sellist õpet läbi viia mitmed uued Web 2.0 vahendid (Wiki, spetsiaalsed koostöövahendid töölehtede või dokumentide loomiseks jne.).

Vastame küsimustele, mis polegi veel tekkinud ee-Õppe areng ei vaja mitte niivõrd tehniliste vahendite innovatsiooni, kui õppetöö organiseerimise uutmoodi korraldust. Kui akadeemilise õppe kohta öeldakse, et ta üritab vastata õppijate nendele küsimustele, mis polegi veel tekkinud, siis ee-õpe peaks aitama neil efektiivsemalt oma tööd teha. Ee-õpe peaks eriti puudutama praktiliste alade õpetajaid ja koolitajaid.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

EDULO OD

EDULO OD Haridustehnoloogid eduka e-kursuse lõpupiknikul.

Pildil vasakult paremale: Lehti, Triin ja Marju.

Haridustehnoloogide “salarelvad” paljastatud!

Lennujuhtimise tornisimulaator

■■ Loo aitas kirja panna ja uudikirja toimetusse saata Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir

Väljavõte õhusõiduki hoolduse tarkvarast

Lennu- ja navigatsiooniprotseduuride simulaator

Simulatsioonõppest Tartu Lennukolledžis ■■ Anu Roio Tartu Lennukolledži haridustehnoloog ■■ Aleksander Tõnnisson Tartu Lennukolledži simulaatorite hooldusinsener Tartu Lennukolledžis on lisaks e-õppe keskkonnale, e-kursuste loomisele ja veebipõhiste interaktiivsete õppematerjalide valmistamisele, pilootide ja lennujuhtide väljaõpetamisel kasutusel moodsad simulaatorid ning õhusõiduki hooldusel mahukas tarkvaraprogramm. Ülenurme lennujaama kompleksis asuvad simulaatorid soetati kolledži ja Lennuameti ühisprojekti SIMUTAC (simulaatorid Tartu Lennukolledžile) käigus. Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahenditest.

ni-protseduuride treeningseade. Lennukipiloodi koolituses kasutatakse simulaatorõpet instrumentaallennu ja meeskonna koostöö treeninguteks. Euroopa ühtsete lennundusnõuete kohaselt võib vajalikust 100-st instrumentaal­lennutunnist tervelt 40 lennata FNPT II tüüpi treeningseadmel. Simulaatori kasutamisel õppetöös on võimalik lennata iga ilmaga ning läbi mängida olukordi, mida päris lennukiga oleks liialt ohtlik harjutada. Vähe tähtis pole ka fakt, et simulaatori lennutund on kordades odavam päris lennuki omast ning samuti on lihtsam teostada hooldustöid.

Nagu autojuhid maapealses liikluses

Õppimine reaalsetes situatsioonides on võimalik

Lennujuhtide koolituse väga oluline aspekt on teoreetilise õppe sidumine praktiliste harjutustega. Nii nagu juhinduvad autojuhid maapealses liikluses valgusfoori märgutuledest, kuuletuvad piloodid lennujuhtide poolt antavatele käsklustele. Simulaatori abil on võimalik jäljendada reaalseid töötingimusi ja sooritada reaalajalisi harjutusi.

Korduvalt harjutades omandatakse õiged tööprotseduurid, et toime tulla ka mittestandardsete olukordadega. Simulaatori abiga loodi võimalused lähilennujuhtimise, lähenemislennujuhtimise ja piirkondliku lennujuhtimise harjutuste sooritamiseks ning täiendõppeks. Treeningseadme tarbeks ei ole loodud eririistvara, lahendus koosneb üldkasutatavast arvutitehnikast.

Sellest õppeaastast hakkab kolledž kasutama õhusõiduki hoolduse baaskoolituse tarkvara JAMF (jet aircraft maintenance fundamentals), mida kasutatakse struktuuritoetuste abiga koostöös ettevõttega Lufthansa Technical Training. Tegemist on väga suuremahulise interaktiivse õppematerjaliga, mis võimaldab interneti vahendusel läbi viia õhusõiduki hooldusspetsialisti baaskoolitust. On võimalik tundma õppida kaasaegsete, reaalsete õhusõidukite süsteeme ja seadmeid erinevate simulatsioonide, näidete ning materjalide põhjal. Tarkvara kasutamine muudab õppe käigus saadud teadmised adaptatiivseks, rakendatavaks ning praktiliseks. Tegemist on ingliskeelse tarkvaraga, mille abil saavad üliõpilased omandada ka lennundusalast inglise keelt.

Simulaatoriga lendad iga ilmaga

Õppimine ei pea olema igav

FNPT II MCC (flight and navigation procedure trainer II multi crew cooperation) on õhusõiduki lendu jäljendav seade ehk lennu- ja navigatsioo-

Õppimise huvitavaks tegemiseks on tänapäeval väga palju võimalusi.

Vaja on ainult vahendeid, oskusi ja pealehakkamist.

16 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Ülesanne kirjutada edulugu Tartu Ülikooli haridustehnoloogide tööst viis e-õppe huvilise reporterihakatise Tartusse Lossi tänavale. Just seal asub Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus, kust pidi olema võimalik leida seitsmest ülikoolis töötavast haridustehnoloogist kohe korraga kolm.

Kolm ühes. On varane hommik, kuid sellele vaatamata kuulen majja sisenedes jutukõminat. Teisele korrusele jõudes leiangi kolm heledapäist haridustehnoloogi istumas trepil ja tuliselt millegi üle arutlemas.

Minu saabudes jutt vaibub ja imestunud nägudelt loen, et nii vara veel külalisi ei oodatud. Tervitused vahetatud ja kohtumise eesmärk teatavaks tehtud, saan teada nende nimed – Lehti, Triin ja Marju.

“Meile lihtsalt meeldib see, mida me teeme”. Võtame istet Lehti toas ja siis esitan neile oma ainsa ja ülimalt olulise küsimuse: “Mis on teie salarelvad?” Hetk vaikust ja siis kuulen, et pole siin mingit salarelva, on vaid meeldiv töö ja tahtmine seda teha, areneda ise ja arendada e-õpet.” Meile lihtsalt meeldib see, mida me teeme”, kuulen kui ühest suust. Loomulikult on see õige ja usutav, aga tahan siiski teada, miks Tartu Ülikoolis on e-õpe jätkuvalt populaarne, uusi e-kursusi lisandub iga nädal keskmiselt kaks, kursuste kvaliteet ja õppijate rahulolu on aga kindlalt tõusvas joones jne. Siin on kindlasti midagi, mida võiks jagada Uudiskirja lugejatega. Vestluse arenedes võtan välja paberi-pliiatsi ja meie tunniajase koosviibimise käigus jõuan täis kritseldada terve lehekülje märksõnu.

Niisiis - siin on haridustehnoloogide olulisemad “salarelvad”: Head valikud ja hästitoimiv meeskond. Kui Lehti 2000. aastal Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogina tööle asus, oli e-õpe juba alanud, esimesed e-kursused valmis ja peetud. Ometi võib tagasivaatavalt väita, et just tema tööle asumisel suurenes e-kursuste arv märgatavalt. Oma tagasihoidlikul moel oskas ta koguda enda ümber e-õppest huvitatud õppejõud, keda aidates, julgustades, toetades ja õpetades ning kellega koos õppides hakkas e-õppe Tartu ülikoolis üha enam populaarsust koguma.

Nii nagu Lehti ei tulnud tööle puhta lehena, nii olid ka teistel avatud ülikooli haridustehnoloogidel juba enne praegusele kohale tööleasumist (2004/05. õa) aastatepikkune kogemus e-õppe vallas. Kindlasti aitas see kaasa töösse sisseelamisel ja andis võimaluse kohe konkreetsete tööülesannete kallale asuda.

Statistika näitab, et kui tööle tuleb uus haridustehnoloog, siis tõuseb järsult e-kursuste arv. Ilmselt see peabki nii olema... samas võib seda pidada ka õigete valikute tulemuseks.

Trepikoosolekud. Avatud ülikooli maja teisel korrusel on üks väike paariastmeline trepp, mis jääb kolme haridustehnoloogi töötoa ristumiskohta. Ja just selle trepi peal armastavad nad hommikuti pooleks tunniks maha istuda, kõigil kohvitassid pihus ja pea värskeid hommikusi mõtteid ning arutlemist vajavaid probleeme täis. Nendes trepikoosolekutes pole midagi ametlikku ega eelnevalt kokkulepitut, aga need on mõnusad ja sageli ka üllatavalt tulemuslikud.

e-Lõunad. Juba kaks hooaega (loe: õppeaastat) on avatud ülikooli haridustehnoloogid korraldanud Tartu ülikooli õppejõududele jaoks üritustesarja nimega “Lõunatund e-õppega”. Kaks kuni neli korda kuus saavad kokku erinevad e-õppest huvitatud inimesed – õppejõud, juhtivtöötajad, programmijuhid jne. Tullakse kas sülearvuti kaenlas või ilma, räägitakse WebCTst, koormuse arvestamisest e-õppes, õppejõudude motiveerimisest, veebipõhistest magistriõppekavadest jms – vajalikke e-arutelusid jätkub. Teinekord aga tehakse praktilist tööd oma e-kursuse kallal, arutletakse ja proovitakse läbi erinevaid e-vahendeid, jagatakse kogemusi jne. Üritused on populaarsed ja ilma eelregistreerimiseta sinna naljalt ei pääse.

Koolitused õppejõududele. Aastaid on haridustehnoloogid õppejõududele pakkunud e-õppe alased koolitusi – rääkinud e-õppe olemusest, plussidest-miinustest, kasutatavatest metoodikatest ja tehnoloogiatest, õpetanud disainima veebipõhiseid õppematerjale, looma oma e-kursusi jne.

Kindel tugi. Haridustehnoloogid on püüdnud olla õppejõududele alati toeks – kui vaja, siis aidanud kursust disainida, kui vaja, siis olnud kõrval ja andnud nõu nende esimeste e-kursuste läbiviimisel. Elu on näidanud, et oma teist kursust asuvad ka kõige kartlikumad õppejõud juba ise disainima teades, et alati võib probleemi korral oma haridustehnoloogi poole pöörduda. Oluline on sisendada õppejõududesse kindlustunnet. Stabiilne keskkond – WebCT on teeninud ära usaldatavuse, seda ei tohiks kuritarvitada.

Suhtlemine. Väga tähtsaks oskuseks on haridustehnoloogi töös suhtlemine. Võib öelda, et suhtlemine on eduka e-õppe üheks olulisemaks eelduseks. Seda ei kaalu üles isegi suured arvutialased teadmised – kui õppejõuga puudub tööalane soe ja usaldav suhe, teda vajadusel ei toetata, julgustata, nõustata, siis head kursust valmis saada on raske. Muidugi peab haridustehnoloog olema oma ala spetsialist, kuid ta peab ka olema väga hea suhtleja. Vikerkaareks on vajalik nii vihm kui ka päike.

Strateegia. Suureks toetuspunktiks on haridustehnoloogidele “Tartu Ülikooli e-õppe strateegia 2006 – 2010”. Lähtuvalt selle dokumendi visioonist ja eesmärkidest viiakse ellu strateegilisi ülesandeid: toetatakse õppijakeskset ja kõrgekvaliteedilist õppetööd; kaasatakse uusi sihtrühmi; tõstetakse õppejõudude; õppijate ja tugipersonali e-õppe alast pädevust; töötatakse välja koostöömudelid e-õppe läbiviimiseks; tagatakse e-õppe läbiviimist toetava infrastruktuuri ja tugiteenuste kõrge tase. Strateegia elluviimise käigus on loomisel ka kolm esimest täisveebipõhist magistriõppeprogrammi, mille valmimine on oluliseks tähiseks e-õppe arengus.

See mis on, see toimib. Täiesti tavaline igapäevatöö, mõtlevad arvatavasti kolleegid teistest ülikoolidest ja kutsekoolidest. Tõepoolest – ei midagi erilist, ei mingeid salarelvi, aga see, mis on, see toimib kenasti.

“Me ei taha olla paremad kui teised, me tahame olla paremad kui olime eile,” lisavad Lehti, Triin ja Marju lõpetuseks.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

EDULO OD

PROJEK TIDE BÖRS

Nii sündis veebipõhine kursus “Ettevalmistus inglise keele riigieksamiks” ■■ Katrin Saks Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kui kõik algusest peale ausalt ära rääkida, tuleks minna tagasi aastasse 2004, mil pereplaneerimine sai tõsisemalt ette võetud. Kaasaegse naisena, kes oli harjunud mitmel rindel rabama, ei suutnud ma end ette kujutada kolm aastat koduseinte vahel istumas. Kuna olen ise veendunud elukestev õppija ja e-õpet õpilasena korduvalt kogenud, sündis mõte jätkata õpetajatööd elektroonselt. Sihtrühmi, kellele ma e-õpetajana kasulik võinuks olla, oli mitmeid. Valik sai aga langetatud koolilõpetajate kasuks, kellest enamik soovivad inglise keele riigieksamit sooritada, sõltumata sellest, kui järjepidevat ja tõhusat ettevalmistust on nad 12 kooliaasta jooksul saanud.

Nüüdseks on neljakuuline kursus toimunud 4 korda, selle on läbinud 73 õpilast, neist 19 noormeest ja 54 neidu. Kursus, mis sai alguse VIKOs, on üle kolinud WebCTsse, ning kasutab suurel määral seal pakutavaid töövahendeid. Kursuse eesmärgiks on süvendada ja kinnistada õpilaste teadmisi inglise keeles, valmistada nad ette riiklikuks inglise keele eksamiks ja anda neile iseseisva õppimise kogemus veebipõhiste materjalidega.

E-kursus katab riigieksami teemad Kogu kursus on jagatud kaheksaks kahenädalaseks mooduliks, millest igaüks sisaldab grammatika teemat, sõnavara, kuulamis- ja lugemisharjutusi ning rääkimis- või kirjutamisülesannet. Iga moodul lõpeb kaheosalise testiga, millest esimene on grammatika, teine aga sõnavara- või lugemiskontroll. Kursuse koostamisel pidasin vajalikuks tuua sisse kõik riigieksamil esinevad ülesannete tüübid. Kaetud on praktiliselt kõik teemad, mida ainekava gümnaasiumi osas ette näeb. Iga mooduli põhjalikuks läbimiseks kulub 6-8 tundi.

Audio- ja videofailid mitmekesistavad õppetööd Iga alateema algab teoreetilise osaga (reeglid, selgitused, näited) ning jätkub praktiliste harjutustega, mida on erinevate teemade juures 4 kuni 44. Praktilised harjutused on tehtud programmiga HotPotatoes ning annavad õpilasele kohest tagasisidet tema soorituse kohta. Ühtlasi on võimalik lisada nende harjutuste juurde suunavaid vihjeid, mis võimaldavad õpilasel paremini hakkama saada, kuid ka video- ja audiofaile. Ka kiirematele ja usinamatele õppuritele on mõeldud – nende jaoks on lisatud hulk viiteid teemakohastele veebiharjutustele. Audio- ja

18 |

videofaile pole kasutatud üksnes kuulamisharjutuste juures, vaid ka grammatika ja sõnavara ülesannetes eesmärgiga mitmekesistada õppetööd (sh laulud, dialoogid, uudisklipid jne). Kuna võõrkeele õppimisel on oluline harjuda kuulama ning mõistma väga erinevate dialektide kõnelejaid, siis on helisalvestused valitud väga erinevatest allikatest: tele- ja raadiojaamade õpilehekülgedelt, podcast’ide nimistutest jne. Praktika on näidanud, et kõigil õpilastel ei õnnestu audiofaile harjutuste sees käivitada. Selle probleemi lahendamiseks olen loonud Media Library’sse audiote kogumiku, kus on võimalik eraldi audiofaile kuulata. Teised kogumikud, mida kursuse Media Library sisaldab, on grammatikaterminite sõnastik, videote kogumik ja graafikutetabelite kogumik (algmaterjal raporti kirjutamiseks). Grammatikaterminitele tuleb inglise keele riigieksamiks valmistumisel pöörata erilist tähelepanu. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik ülesannete juhised on inglise keeles ning sisaldavad olulisel määral grammatikatermineid.

Juhendi ebatäpne tõlgendamine võib aga kaasa tuua oodatust kehvema soorituse. Seetõttu juhitakse õpilaste tähelepanu mitmel korral kursuse kestel terminoloogiale ning selle omandamise vajalikkusele. Sel põhjusel on kuuendasse moodulisse sisse toodud kirjavahemärkide ja õigekirja alateema ning kaheksandasse moodulisse grammatikaterminite kordamisharjutused.

poolametlikku kirja, peab õpilane olema eelnevalt kogunud infot oma vestluskaaslaselt teises moodulis. Selleks, et kirjutada ametlikku kirja viiendas moodulis, peab ta olema eelnevalt intervjueerinud oma partnerit neljandas moodulis. Selleks, et koostada raportit seitsmendas moodulis, peab ta olema eelnevalt läbi viinud küsitluse oma tuttavate hulgas ning koostanud ühise pingerea või tabeli grupitööna kuuendas moodulis. Õpilaste aktiveerimine ühistöödeks ongi senini kõige raskem ülesanne olnud. Tundub, et keskmine e-õppija on pigem omaette nokitseja kui hea suhtleja.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

E-õppealased uudised maailmas Imbi Väli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Õpetajad Skype konverentsil

Hiidlased PIGi võrgustikus ■■ Külli Jesmin Suuremõisa Tehnikumi haridustehnoloog ja arvutiõpetaja ■■ Kaja Hiis Suuremõisa Tehnikumi kunstiainete õpetaja

Õppimisvõimalus eakatele Seitse Euroopa maad on loonud ühenduse e-LSe, et pakkuda paindlikku ja huvitavat õppimisvõimalust eakatele. Tegemist on kolmeaastase projektiga, mis võimaldab õppuritel mentorite ja tuutorite abiga omandada teadmisi omas tempos omas kodus. Loe lähemalt: http://www. checkpoint-elearning.com/.

DAD guide - digitaalne teejuht tulevastele isadele

Rääkimine veebipõhisel kursusel Üheks viiest osaoskusest, mida inglise keele riigieksamil hinnatakse, on rääkimine. Siinkohal võib tekkida õigustatud küsimus: kuidas on võimalik veebipõhisel kursusel harjutada rääkimisoskust. Ja tõtt-öelda, eks see natuke komplitseeritud ongi. Kuid kaugeltki mitte võimatu. Siin peab õpetaja kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, vaatama põhjalikult läbi kõik veebikeskkonna poolt pakutavad vahendid, tegema ehk läbi mõne lisakursusegi ja seejärel otsustama, mil moel on kõige mõttekam oma õpilased suhtlema-rääkima panna.

Year 12 kursusele on lisatud kõik võimalikud suhtluskanalid: kirjasaatmine, foorumid, jututoad… Millist neist õpilased oma rääkimisülesande tegemiseks kasutavad, on nende enda valik. Selleks aga, et põhjamaiselt uje ja tagasihoidlik õppur lihtsama vastupanu teed ei läheks ning oma partneri või grupikaaslastega suhtleks, olen sidunud rääkimisülesanded kirjutamisülesannetega – selleks, et kolmandas moodulis olla võimeline kirjutama

Poollooduslike kooslustega tutvumas

Õpilasi huvitab tehniliselt lahenduselt mitmekesisem kursus Erinevalt trükistena väljaantavatest õppematerjalidest on e-kursustel üks tohutu eelis – neid saab alati edasi arendada, parandada, täiendada. Nii näen ka mina nimetatud kursuse juures võimalusi, kuidas edasi liikuda. Olles hiljaaegu läbinud Amsterdami Ülikoolis kursuse digitaalse audio ja video keeleõppes kasutamisest, kavatsen suhtlemisharjutused ümber teha Horizon Wimba või Vaestro baasil. Nii saab luua ka riigieksamil ettetulevatele situatsioonidele võimalikult lähedasi suhtlusolukordi. Ning oma ütlusi ei pea õpilased enam kirja panema, vaid saavad need sisse lugeda ja salvestada audiofailidena. Tehnilistelt lahendustelt mitmekesisem kursus tekitab suurema huvi õpilastes ning ka passiivsemad ja tagasihoidlikumad õppurid söandavad uusi vahendeid julgemalt katsetada.

Tegemist on tasuta anonüümse online teenusega, mis on edukalt juurutatud Austrias ja laienemas mujale Euroopasse. Mängulise sisuga nn digi-teejuhi eesmärk on aidata meestel end kurssi viia väikelapse eest hoolitsemise algtõdedega. Samuti püütakse selle abil tõsta meeste sotsiaalset teadlikkust ning varustada tulevasi isasid didaktiliselt ja meditsiiniliselt põhjendatud informatsiooniga lapse tervishoiust. DAD guide põhineb Adobe Flash tehnoloogial ning on avatud Interneti keskkonnas. Digitaalne teejuht on välja töötatud Euroopa Komisjoni TEN Programmi rahastamisel ja projekti hindab ning koordineerib Austria firma Webducation. Loe lähemalt: http://www.checkpoint-elearning.com/ article/4225.html.

Vabalt ja tasuta kättesaadavate õppematerjalide fenomen OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) on avaldanud uuringu pealkirjaga “Giving Knowledge for Free. The emergence of open educational resources”. Üha enam asutusi ja üksikisikuid pakub interneti vahendusel vabalt ja tasuta digitaalseid õppematerjale avatud õppeallikatena.

Uuringus vaadeldakse, mis selle põhjuseks on, kes sellega tegelevad ja mis on selle peamised tagajärjed. Lae uuring alla siit (PDF, 3Mb) http://213.253.134.43/oecd/pdfs/ browseit/9607041E.pdf.

PIG võrgustik loodi Grundvig 2 projekti Specific Experiences in Collaborative Work Using ICT Photographic Internet Gallery raames ning partneriteks on Ajuntament de Manresa (Manresa linna volikogu, Kataloonia), CPZ- International Centre for Knowledge Promotion (Ljublana, Sloveenia), VUC Nordjylland (Aalborg, Taani) ja e-Õppe Arenduskeskus, keda toetas Suuremõisa Tehnikum.

Hiidlaste logi PIG projektis osalemisest ja nende tegemistest võrgustikus Kaks paatkonda (kalur-laevajuhtide III kursus ja looduskeskkonna I kursus) lasksid võrgud merre.

Osales 12 kalur-laevajuhti (poisid) vanuses 17 – 21 aastat ja 8 looduskeskkonna õpilast (naised) vanuses 19 – 55 aastat.

Tegemist polnud spetsiifilise kursusega, vaid integreeriti poollooduslike koosluste, kunstiajaloo ja arvutiõpetuse tundides saadud teadmisi. Orienteeruvalt kulus sissejuhatuseks, materjalide kogumiseks, vormistamiseks ja esitlemiseks (videokonverents) 40 tundi.

Kasutati segaõpet: auditoorsed tunnid, väljasõidud, audio ja videokonverentsid (Skype), rühmatöö ning Wiki võimalused. Viimases tuli teha ülevaade ajaloo- ja kultuuripärandiga ning loodusega seotud turismitoote loomisest. Ülesanne oli mõlemale grupile ühesugune: • valida marsruut (minimaalselt 3 objekti); • kirjeldada hetke olukorda; • koostada külastajate jaoks liikumissuund (marsruut); • valida lood, mida külastajale jutustada ning põhjendada seda valikut; • panna koostatud materjalid Wikisse (http://www.smt.edu.ee/wiki/) üles.

Materjali koostamisel tuli eelnevalt valida sihtrühm, arvestada külastajate päritolu, saabumise kohta ja üritada turistide soove ära arvata. Vaja oli luua teekonna läbimist toetavad lood ja kirjeldada eri meeli puudutavaid momente. Rühmade tööd olid erinevad, mõni koostas marsruudi ja seejärel otsis Internetist materjale selle kirjeldamiseks, teised tegid PowerPointi esitlusi ja sidusid need tekstiga ning lisasid internetiaadresse.

Osa rühmi kirjeldas marsruute Wikis, lisas sinna pilte ja veebiaadresse. Looduskeskkonna õpilased käisid matkal ja tegid ise pilte. Enne ülespanemist töödeldi pilte vabavaralise programmiga IrfanView, mõni kasutas piltide väiksemaks tegemiseks Wiki võimalusi. Noormeeste paatkond nautis Wiki keskkonda. Kalad ehk saak, mis nende võrku jäi, peegeldas eelkõige Wiki keskkonna kasutamise võimalustega tutvumist. Looduskeskkonna õpilaste võrgusilmadesse lisandusid täiendavalt fotode laadimine, töötlemine. Läbi Skype’i peeti kaks audiokonverentsi, üks hispaanlastega Manresast, teine sloveenlastega. Konverentsidel osalesid täiskasvanute grupid. Hispaanlased esitlesid oma piirkonda tutvustavat PowerPointi esitlust. Hiidlased lähetasid teele Wiki keskkonda paigutatud materjalid. Kuna loodud materjalid olid eesti- ja hispaaniakeelsed, siis audiokonverentsi toetas ingliskeelne arutelu vastastikust mõistmist. Kahjuks ei olnud sloveenlastega suhtlemisel internetilevi kõige parem.

Läbi selle projekti õppisid osalejad uusi oskusi - fotode laadimine, esitluste tegemine, sotsiaalse tarkvara kasutamine.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

Head õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid ja e-õppe huvilised!

e-Õppe Arenduskeskus kutsub Teid sügisesele koolitusseminarile R Millal toimub?

Seminar toimub 22. - 23. novembril 2007. aastal.

R Kus toimub?

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias

R Kes osalevad?

Koolitusseminaril on oodatud osalema algajad, kui ka edasijõudnud e-õppe huvilised õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid, koolitajad ja teised õpetamise- ja koolitamisega seotud inimesed.

R Millest räägime?

Koolitusseminari teemad on: • e-Kursuste ja õpiobjektide loomine • e-Õppe mudelid ja meetodid • e-Õppe strateegiad ja õppekava arendus • e-Õppealased uuringud ja projektid • e-Õppe efektiivsus ja kvaliteet • e-Õppealane koostöö kõigi haridustasemete vahel • Õpitarkvarad ja muud tehnoloogilised vahendid, sh simulatsioonide rakendamine õppeprotsessis

R Kas soovid sõna võtta?

Selleks, et koolitusseminar oleks veelgi koolilähedasem ootame Teid tegema ettekandeid: • Tutvustama oma e-kursust või õpiobjekti.

• Jagama e-kursuste või õpiobjektide loomise või läbiviimisega seonduvaid rõõme või kitsaskohti.

• Kui olete uurinud oma õppijate arvamusi e-kursuse läbiviimisel, tulge tutvustage neid.

• Kui Te olete osalenud mõnel heal e-kursusel või e-õppega seonduvas projektis, tulge tutvustage seda.

• Kui olete õppinud selgeks mõne uue programmi kasutamise või kogunud veebist häid materjale (õpiobjekte), mida kasutate oma kursustel, tulge näidake neid.

Jne Ettekande pikkus on 15 - 45 minutit ning seda võib teha nii auditooriumis kui arvutiklassis.

R Kellele teada anda?

Oma ettekande soovist palun andke teada hiljemalt 15. oktoobriks: Kerli Kusnets e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht kerli@eitsa.ee Alates 01. oktoobrist on avatud konverentsi kodulehekülg: http://viljandi2007.e-uni.ee

E-õppe päev – Õpime mõnuga Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog 17. oktoobril toimub X Täiskasvanud Õppija nädala (TÕN) raames e-õppe päev. Seekord juba viiendat korda, nii et kahekordne juubel!

Selle aasta TÕNi teema on

“ÕPIME MÕNUGA üheskoos – koolis, tööl, külas, kodus, igal pool.”

Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime teha kokkuvõtteid oma teekonnast – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mismoodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada.

Elukestev õppimine on omane igale inimesele.

Enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Lähtuvalt TÕNi selle aasta teemast ja e-õppe päeva traditsioonidest on kõigil huvilistel võimalik alates 15. oktoobrist: • osaleda tasuta mini e-kursustel (näiteks on võimalik algust teha oma suguvõsa uurimisega, õppida kitarri jne); • vaadata üle Interneti e-Õppe TV’d; • tutvuda Eesti e-Ülikooli ja e-Kutsekooli liikmeskoolide täienduskoolituse pakkumisega; • võtta osa e-õppe temaatilisest viktoriinist. Õpetajatele ja õppejõududele pakume võimalust osaleda nädalasel koolitusel “e-Õppe 2.0 tehnoloogilised vahendid”, milles õpetatakse sotsiaalse tarkvara võimalusi.

Rohkem infot leiab aadressidelt: e-Õppe päev: http://www.e-uni.ee/e-oppija/ TÕN: http://www.andras.ee

20 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri