uudiskiri8

ISSN 1736-6186

E-õppe

jäljed

talv 2007 Paremad palad: Eesti e-õppe vanaema lk 4-7 Simulatsioonid ja mängud e-õppes lk 16 E-õpe - kas “aken maailma” või “isolatsioon”? lk 19 Uus rubriik: E-õppe ABC lk 17

E-õpe – võimalused igapäevases elus! soomlased on oma e-Ülikooli konsortsiumit püüdnud pidevalt reformida, aga Eestile sarnasele koostöötasemele ei ole veel jõutud.

Eestil ei ole midagi häbeneda ■■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja 17. oktoobril toimus Täiskasvanud Õppija Nädala raames järjekordne e-õppe päev – juba viiendat aastat. E-õppe päevade algusajal olime oma tegevused suunanud peamiselt õppejõududele ja õpetajatele tuues neid e-õppe kaudu just õppija rolli. See roll ei ole neile kerge, kuid samas vajalik tehnoloogiliste vahendite rakendamiseks õppetöös, sest tänaseid õppijaid iseloomustab kõrgem valmisolek ja vajadus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamiseks.

Võime öelda julgelt, et Euroopa ja isegi maailma mastaabis on Eesti e-õppes silmapaistev tegija. Isegi kolleegid nt Ameerika Ühendriikidest imestavad meie koostöö mastaapsuse üle haridusasutuste ja -tasemete vahel. Eestile sarnast koostöömudelit e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumite näol ei kohta mujal maailmas. Isegi meie naabrid

E-õppe kiirele arengule on aidanud kaasa Euroopa Liidu positiivne suhtumine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse. Euroopa Liidu haridusprogrammides e-õppe eraldi rahastamine tõi kaasa koostööprojektide järsu kasvu, mis on aidanud kaasa hariduse globaliseerumisele. Üks oluline tulemus tsentraliseeritud tegevustele on e-õppe terminoloogia ühtlus ja standardiseerimine. On heameel tõdeda, et väiksel Eestil ei ole midagi häbeneda - vastupidi – see koostöörong, mis läbi e-õppe veerema on pandud, kogub tuure ja rahvusvahelisi koostöövaguneid tekib pidevalt juurde.

Tänu e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumite loomisele puudub kõrgkoolide ja kutsekoolide vahel sisemine konkurents, vastupidi, püütakse hoopis üksteist aidata. Kahe aasta jooksul on arenenud välja tihe koostöö.

Näiteks on kahe konsortsiumi omavahelise koostööna algatatud temaatiliste seminaride sari “Võrgustik võrgutab”, mille eesmärgiks on arutleda hariduse arengusuundadest erinevates valdkondades ning seeläbi tõsta õppe kvaliteeti. Tõeliselt mõnus on jälgida kuidas kõrgkoolide ja kutsekoolide õpetajad

püüavad üksteist toetada ja aidata e-õppe juurutamisel igapäevasesse õppeprotsessi.

Sünergia, mis on sündinud ühistel kohtumistel, on olnud muljetavaldav.

Kuni elan, õpin Täna õpid sa käima, homme lugema ja ülehomme lennukit juhtima. Kui soovime täita oma unistusi, jõuda kõrgemale ja kaugemale, siis tuleb õppida ja teha seda pidevalt. Aastatega muutub suhtumine õppimisse. Õpitut püütakse aina rohkem kohandada oma elurütmi ja väljakutsetega töökohal. E-õpe loob rohkem võimalusi just täiskasvanud õppijatele, kellel on igapäevaelus kanda mitmeid rolle (lapsevanem, töötaja, kodanik jne) ning seetõttu piiratud ressursid enesetäiendamiseks. kuni elan, õpin – nii kõlab meie tunnuslause. Tänapäeva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid kasutades ei ole me enam seotud kindla õpiruumiga. Võimalused õppida, suhelda ja ennast täiendada on laiendanud e-õppe tegevusvaldkondade ulatust.

E-õpe on igal pool ja erinevas vormingus, ta on märkamatult saanud üheks osaks meie elust. Küsimus on vaid selles, kas julgeme seda endale tunnistada. Kas püüame pakutavaga harjuda ja kohaneda või peame ühel päeval tõdema, et oleme ühest koolitunnist pausi pannud…?

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|1

Haridustehnoloogide ümarlaud Värskas

Toimetaja veerg Kerli Kusnets Õpetaja ebaolulisusest “Kui ma noor olin, siis ma vahel lausa vihkasin oma õpetajat. Kui ma vaatan noori tänapäeval, siis nad tegelikult ei vihka oma õpetajat, nad lihtsalt arvavad, et ta on ebaoluline.” Sellise lausega lõpetas rahvusvahelise e-õppe konverentsi Lissabonis (“e-Learning Lisboa 2007”; http://www.elearninglisboa.com) Delft’i Tehnoloogia Ülikooli (Delft University of Technology) professor Wim Veen. Kas peaksime muret tundma? Mida tuntud e-õppe guru tegelikult öelda tahtis? Kui mõelda e-õppe iseloomule ning sellele, kui oluline on õpetaja kui juhendaja tugi veebipõhisel kursusel osalevale õppijale, kes oma õppimises on üksi jäänud ja ise toime peab tulema ning seda kõike distantsilt, siis ei saaks selle mõttega kohe kuidagi nõustuda. Kui aga käsitleda õpetajat tema traditsioonilises rollis info edastajana klassiruumis, siis on ta oma tähtsuse õppimises kahtlemata minetanud.

Pidevalt muutuvast keskkonnast Õpetaja, andes õppijale infot vaid nn ühe kanali kaudu, ei taga piisavalt väljakutsuvat õppekeskkonda infoajastu maailmaga harjunud noorele inimesele, kelle jaoks peamine ressurss on internet ning põhilised õppevahendid tehnoloogilised. Ma arvan, et selliseid muutused õppimises ja õpetamises peaksid meid kõiki suunama rohkem iseseisvateks õppijateks, kes (olgu ta siis õppija või õpetaja) on pidevalt uute tehnoloogiliste vahendite ja nendest tulenevate uute pedagoogiliste lähenemiste otsinguil. Peaksime olema avatud uurima, katsetama, kohandama, samas ka valmis loobuma olemasolevatest sisseharjunud põhimõtetest õppimises. Üha rohkem peame tegema valikuid ning võtma vastutust.

Sellest, kuidas õpetaja roll ja õppimise iseloom õppija jaoks on muutunud, saad lugeda mitmest käesoleva numbri artiklist.

Kas olla või mitte olla? Kas õpe või e-õpe?

Kallid lugejad, lõpetuseks tahan taas tõsta mõned küsimused, millele soovitan uudiskirja lehitsedes mõelda. Mis Te arvate, kaua me veel peame rääkima eraldi e-õppest? Millal võiks saabuda murdepunkt, kust alates saaksime rääkida mitmekesisest õppeprotsessist, mille üheks loomulikuks osaks on ka info- ja kommunikatsioonivahendite pidev rakendamine kvaliteetse õppekeskkonna loomiseks. Veel olulisem oleks vist küsida, kuidas ja milliste vahenditega selle murdepunktini jõuda? Käesolevast uudiskirjast leiategi taas arvestatava valiku tehnoloogilisi vahendeid, programme, pedagoogilisi lähenemisi ning mis kõige olulisem, erinevaid näiteid nende rakendamisest õppetöös. Kutsungi kõiki aktiivseid lugejaid üles avaldama oma arvamust e-õppe listis, kuhu kuulub arvestatav hulk arvamusliidreid Eesti haridusest.

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee. E-õppe Uudiskirja võrguväljaandega saab tutvuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri.

2|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

■■ Krista Eskla Tallinna Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja

Haridustehnoloogide ümarlaud Foto: Jüri Tretjakov

■■ Egle Krull Tallinna Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogia keskuse haridustehnoloog 27. ja 28. septembril toimus Värskas Hirvemäe puhkekeskuses Eesti e-Ülikooli haridustehnoloogide seminar, mille eesmärgiks oli jagada ideid ja kogemusi e-õppe rakendamise kohta erinevates ülikoolides. Lisaks oma ülikoolisisese töö tutvustamisele pandi üheskoos kokku haridustehnoloogia võrgustiku tegevuskava.

Järgmiseks ühisprojektiks on e-õppe seminaride läbiviimine erinevates ülikoolides, et tutvuda täpsemalt konkreetsete koolide e-õppe rakenduskavadega ja jagada kogemusi e-õppe tegijatega koolis kohapeal. Nagu tavaliselt haridustehnoloogide koolituspäevadel, nii ei puudunud ka seekord ürituselt meeskonnamängud, kus prooviti jõudu sportlikes tegevustes, mis nõudsid koostööd, keskendumist, läbirääkimisoskusi, juhirolli tunnustamist ja kaasamängimist. Kõik need oskused on vajalikud haridustehnoloogile tema igapäevases töös!

mudele. Toredat äratundmist tekitas nii ühe kui teise kõrgkooli tutvustus. Palju on sarnasust, samas on ka erinevusi. Head mõtted, mida saaksin ka ise tulevikus kasutada, kribisin enda jaoks hoolega üles.

Mida õppisin? Organiseeritud meeskonnamängud olid vahvad ja lõbusad. Samas panid need ka veidi kukalt kratsima, ei olegi see meeskonnaks olemine nii väga kerge ja enesest mõistetav.

Imbi Väli, Eesti Infotehnoloogia Kolledž:

Jüri Jõemaa, Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž:

Juri Tretjakov, International University Audentes:

Teistelt ülikoolidelt saab üle võtta eelkõige kogemusi ja teadmisi. On suur vahe, kas töötad kolledžis või suures ülikoolis, tööülesanded varieeruvad seinast seina. Mõned haridustehnoloogid tegelevad kõigega, teistel on tööpõld kitsam, kuid võtab siiski 95% ajast. Me kõik oleme andekad, lihtsalt erinevates valdkondades.

Mida siis haridustehnoloogid seminaril õppisid

Diana Sarik, Eesti Maaülikool:

Oli väga meeldiv saada kokku kolleegidega ja arutada koolide e-õppe maastikul toimuvat. Läbi aastate haridustehnoloogide kogemus pidevalt suureneb, selle akumuleerimine ja dokumenteerimine on kasulik nii praegustele võrgustiku liikmetele, kui ka uutele tulijatele. Teiseks, nagu on juba mainitud - oleme andekad erinevatel aladel, kes pedagoogikas, kes tehnoloogias ning just sellepärast on omavaheline suhtlemine ja kogemuse vahetamine endiselt oluline. Üle võtta üksteiselt on palju, näiteks e-lõunate kontseptsioon aga ka autoriõigustega seotud ja muud aspektid ei jää tähele panemata.

Egle Krull, Tallinna Ülikool: Kuna haridustehnoloogia põllul olen nö uustulnuk, siis mina sain seminarilt endale väga palju olulist infot. Esmalt sain teiste haridustehnoloogidega tuttavaks. Nüüd oskan nägusid ja nimesid kokku viia, kui suhtleme virtuaalselt:) Minu jaoks oli põnev avapäeva tutvustusring, kus iga kool andis ülevaate, mis on nende ülikoolis viimasel ajal tehtud. See oli heaks võimaluseks heita pilk teiste haridustehnoloogide köögipoolele, nende igapäeva muredele ja rõõ-

Pilte meeskonnatöö mängudest

Huvitav oli kuulata, kuidas kulgeb haridustehnoloogide päev teistes ülikoolides, mida on tehtud ja mida plaanitakse. Vaba mikrofoni vestlusringis oli kosutav kuulda, et rõõmude ja murede allikad on samad.

Kindlasti võtame Tartu Ülikoolilt üle e-lõunate idee – koolitame õppejõude osakondade ja instituutide kaupa ning seejärel jätkame huvilistega temaatiliste e-lõunatega. Õppisin, et väga kasulik on aegajalt kohtuda oma ametikaaslastega, et meeskonnatöö ning meeskonna toetus on oluline ja innustav. Rõõmustav on, et koostöö tugevneb – uued seminarid, koolitused ja võrgustiku koostöö.

Hea oli teada saada, mis on teiste ülikoolide hetkeseis “e-õppe rindel”. Probleemid ja mured on laias laastus ju samad. Kuigi on ka erinevusi vastavalt sellele, kui suur on kool. Mitmes ülikoolis töötab ainult üks haridustehnoloog ja see tekitab kohati üksioleku tunde.

Seetõttu haridustehnoloogide võrgustiku olemasolu ja omavaheline koostöö kindlasti väga oluline.

Marko Puusaar, Estonian Business School: Kummalisel kombel õppisin kõige rohkem just seda, et hoolimata meie e-lembusest toimib meie koostöö kõige paremini reaalselt kohtudes.

Kui me oleks nüüd iga päev sedasi üheskoos ja muudkui aga genereeriks ideid ning lahendusi, siis arvatavasti vallutaks me oma mõtetega õige pea terve Eesti hariduse.

Eesti e-Ülikooli haridustehnoloogia võrgustik Foto: Jüri Tretjakov

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

E- ÕPPE PERS O ON

E- ÕPPE PERS O ON

Eesti e-õppe vanaema

KOLLEEG ANNEST Eno Tõnisson Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor

■■ Intervjueerisid ja toimetasid Marit Dremljuga ja Kerli Kusnets e-Õppe Arenduskeskusest.

Päris samas instituudis olen Annega koos töötanud 10 aastat. Aga tean teda juba 20 aastat, enda ülikooliõpingute algusest saadik. Olen ikka tudengitele öelnud, et kui seda teemat (nt. e-õpe või kursuse eesmärgid) käsitleks minu asemel Anne, siis ta oleks praegu paarkümmend sentimeetrit maast lahti. Just selline sütitav ja innustav loomus on Annele äärmiselt omane. Eriti edukad on need üritused, kus tegijaskonnas on lisaks sütitavale ja innustavale Annele ka inimesed, kes viitsivad rutiinsemat tööd teha (nt. kodutöid või materjalides näpuvigu parandada). Anne meenutused erinevatest (ja neid on tõesti erinevaid) kohtadest ja aegadest on minu maailmapilti avardanud. Ka on ta öelnud, et kui Sul on vaja mingi asi ära teha, siis vali tegijaskonda inimesi, kes on töödega hõivatud, mitte neid, kes nagu ootel. Ja veel annab mulle alati jõudu juurde see, et Anne töölaud on veel rohkem segi kui minu oma.

■■ Pildid: Anne Villemsi ja Kristin Kraavi erakogust.

“Kui õppejõu ja üliõpilase õppetöö-alast suhet koostööks lugeda, siis oleme Temaga kolleegid alates 1970-ndast aastast, mil Ta oli verivärske õppejõud ja mina sama värske üliõpilane. Kui ma ei eksi, oli tol korral meie ühistegevuse objektiks nõukogude tehnikaime Nairi 2, koos oma 2048-pesalise (9 kilobaiti) ferriitrõngastel põhineva põhimälu, perfolindilugeja ja printeriga. Tema nimega seostub vaimustus, pühendumus, missioonitunne. Aga samuti seltskondlikkus, mitmekülgsus, seiklusjanu, .... Teda tundvad inimesed ei üllatuks, kui kohtaksid teda näiteks öösel kell kaks tormiülikonnas, just saabunud Kamtshatka pealinna Petropavlovski külje all oleva Avatscha mäe otsast või jaanuarikuisel suplusel Barcelona inimtühjal plaazhil. Ka on Tal üks omadus, millest on nii väga puudus tänases Eestis: üldise huvi eelistamine isiklikule. Kui Ta näeb probleemi - ja aktiivse eluhoiakuga inimesena näeb Ta neid ikka - siis asub Ta tegutsema, mõtlemata enda heaolule või omakasule. Kõike seda ja muudki veel, millest eespool juttu, olen Temalt õppinud.”

Just sellisena iseloomustab käesoleva uudiskirja e-õppe persooni Tallinna Ülikooli professor Peeter Normak.

Saame tuttavaks Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektoriga – Anne Villems.

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid?

Kuna mu isa oli kirurg ja pärast sõda, kui ma sündisin, siis me elasime minu lapsepõlveaastad (15 aastat) kliinikus, siis ma usun, et loomulikult tahtsin ma arstiks saada, nagu mu isa. Mul üldiselt erilisi iidoleid pole mitte kunagi olnud. Ma ei ole mingisuguste fännklubide liige.

Mis põhjusel Sa valisid omal ajal õpinguteks Tartu Ülikooli?

See oli asjade väga loomulik käik, sellepärast, et kui mõelda selle peale, missuguse hariduse ma olen saanud ja missuguse eriala ma olen saanud, siis ma usun, et see algas Mari Ülikoolist (tol ajal kandis see kool nimetust Tartu 10. algkool ja praegu on Mart Reiniku Gümnaasium). Seda kooli nimetati Mari Ülikooliks sellepärast, et selle õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja oli Valentin Marvet ja see oli ilmselt üks parimaid matemaatika õpetajaid Tartu linnas üldse. Ja ma mäletan neid matemaatika tunde siiamaani! See oli muidugi mu lemmikaine. Mul oli seal viisi iga päeva peal vähemasti üks, aga mõne päeva peal ka kaks, sest tal olid sellised aktiivmeetodid, millega ta õpetas. Ma mäletan, et meil käis tundides tõesti palju tudengeid ja tudengitel olevat olnud raskusi meie, kuuenda klassi, algebra tunnis kaasatöötamisega. Tal olid sellised harjutused suure paberi riba peal, kus olid peal algebralised avaldised, mida pidime lihtsustama - meie tegime seda kõike peast ja tudengitel olevat olnud raskusi meiega sammu pidada. Me olime nii välja treenitud. Nad ei õpetanud, vaid jälgisid tunde. Meil oli see tegevus selline mäng, mille eest sai punkte ja hindeid. Sealt mulle need viied tekkisidki.

Kuidas toimus üleminek matemaati-

4|

kast informaatikasse?

Tegelikult see algas kohe matemaatika ja informaatika käsikäes. See Mari Ülikool, millest ma rääkisin, kus meil oli terve plejaad väga häid õpetajaid väga mitmetelt aladelt.

Kõik mida ma eesti keelest tean, tean ma sealt koolist. Kõik, mida ma botaanikast tean, tean ma sealt koolist. Kõik, mida ma joonistada oskan, on ära joonistatud õpetajale. Mu vene keele põhi loodi seal… No ühesõnaga seal oli tõesti palju väga häid õpetajaid. Aga siis edasi läksin ma keskkooli ja kui ma üheksandasse jõudsin, siis loodi matemaatika klass. See oli väga loomulik jätk. Ja seal olid meil ülikoo-

“Tekstiloome halb metoodika koolis oli üks hariduse häbiplekk.” list õpetajad. Meile õpetas matemaatikat Olaf Prinits, programmeerimist professor Ülo Kaasik ja seal oli ülikooli arvutuskeskusest veel inimesi. Nii et tegelikult kui võiks mõelda, et minu vanuses inimene - see on, eks ole, see vanusegrupp, mille kohta öeldakse, et käsi väriseb hiire peal jne - siis mina nägin arvutit esimest korda 1962. aastal ja kohe pandi meid sellega programmeerima.

Kuidas Sinust õppejõud sai?

Aga kui ma lõpetasin Tartu Ülikooli matemaatika statistika kallakuga, siis lõpetamise kevadel tekkis küsimus, kuhu tööle jääda.

Kuna ma olin praktikal käinud Tallinna Tehnikaülikoolis ja seal oma praktika teinud translaatorite kirjutamise rühmas, siis mul nagu esimene idee oli minna Tallinnasse - nii nagu väga paljud teisedki. Aga mai kuus ma läksin mehele ja mu mees ütles, et Tallinnasse

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

tema küll ei kavatse minna – tema kavatseb ikka Tartusse jääda. Ja siis oli mul küsimus, et mis siis mina teen. Hakkasin otsima, kas Tartus ka tööd on ja professor Ülo Kaasik pakkus mulle kohe õpetamise tööd. Tol hetkel oli see programmeerimise kateeder. Nii et - professor Ülo Kaasik süüdi!

Sa oled tuntud väga innovaatilise õppejõuna. Kuulduste järgi olid üks esimesi õppejõude, kes õppetöös hakkas arvutit kasutama.

Ma õpetasin arvutit kohe päris algusest peale.

See, mida ma õpetama hakkasin, ei olnud matemaatika vaid see oli programmeerimine tolleaegsetel esimese-teise põlvkonna arvutitel. Arvutid on olnud kogu aeg minu eriala. Kui ma vaatasin, mida arvutitega tehakse, siis mind tegi kadedaks kõik see, mis kõik mujal maailmas toimub. Kogu see koolide komputeriseerimine, mida üritati ka Nõukogude Liidus teha.

Selle eestvedaja oli Novosibirskis. Meil olid temaga väga head suhted. Seal oli lasteklubi, kes käis näiteks minul kodus külas ja meie käisime korduvalt Novosibirskis, kus nad lõid koolidele eraldi programmeerimiskeeli jne.

Need arvutid, mis olid esimese põlvkonna arvutid, mida 20 tundi ööpäevas putitasid insenerid ja siis 4 tundi tehti nendega midagi muud, nendest see otsene kasu oli väga kaudne. Kui personaalarvutiteni jõuti, siis seal oli see kasu kohe näha. Ma organiseerisin kuskil 80ndate lõpus protsesskirjutuse kursuse üritades Eestist leida lektorit. Kuid kui ei leidnud, siis võtsin ühendust enda sõpradega Rootsis. See oli selline aeg, et meil oli Eesti lipp juba laua peal. See oli puhtalt kursus sellest, kuidas kasutada personaalarvutit kirjutamise õppimisel. Minu meelest tekstiloome halb metoodika koolis oli üks hariduse häbiplekk.

Kas personaalarvutite levikuga seoses on Sul ka midagi erilist meeles?

See oli väga värvikas periood – seda ei saa unustada! Ma vaatasin kadedusega, kuidas kolleegid mitmetest instituutidest saavad vahendeid selleks, et osta välismaist aparatuuri (see oli puhtalt nõukogude ajal 80ndate alguses). Kui organiseeriti üks näitus 82. aastal Tallinnas ja kuhu kutsuti kohale ka Apple personaalarvutite vahendajad Cambridge’st, siis ma otsustasin, et ega me siis halvemad ei ole. Siis oli küll hetk, kui kõik mu kolleegid ütlesid, et see paberite ajamine ei tasu ära. Mul õnnestus see ajada positiivse lõpuni, nii et 1982. aastast pärinevad meie esimesed Apple II arvutid. Kui teised kõik ostsid neid mingiks teadusaparatuuriks, siis meie ostsime neid õpetamiseks! Need arvutid jõudsid kohale nädal aega enne semestri algust ning nädal hiljem toimusid nendel juba üliõpilaste praktikumid. Kui nende saamine juba reaalseks muutus, siis ka kõik kolleegid hakkasid asjasse uskuma.

Sa olid ka üks esimesi, kes WebCT õpikeskkonda kasutama hakkas. Kuidas Sa selle lipulaevaks sattusid?

Ma usun, et 90ndate keskel oli see aeg, millal meie kolleegid Soomest ja ka Rootsist olid huvitatud Eesti avastamisest. See tähendab seda, et seal oli ridamisi selliseid üritusi, kus keegi oli minu nime andnud mingisugusele organisatsioonile – oli see siis Akva arvutikoolitajate organisatsioon Soomes või siis selle analoog Rootsis (ei mäletagi selle viimase nime) – ma aitasin organiseerida nende siinpoolse vastuvõtu. Kui rootslased tulid, siis me tegime ühisseminari, kus rääkisime, mis nemad on teinud ja mida meie parajasti teeme. Üks Rootsi esineja oli Rolf Dalin Mid Sweden’i ülikoolist Sundsvall’ist, keda võin

nüüd oma heaks sõbraks nimetada. Tema rääkis, kuidas ta statistikat õpetab. Ta tegi seda WebCTga. See tekitas kuidagi sellist helinat sees... Tol hetkel oli see kõik veel British Columbia Ülikooli enda süsteem, mille levitamist nad ise tegid. Need summad olid tolle aja kohta ka meile täiesti vastuvõetavad. Me ostsime sealt 50 litsentsi kasutamise õiguse.

See oli muidugi väga lõbus, sest ega keegi meile sellealast koolitust ei teinud. Me organiseerisime WebCT vahendite avastamiseks oma instituutid iganädalase seminari. Üritasime vaikselt selle tarkvaraga midagi teha ja

“Haridussüsteem jätab Interneti kasutamise hoopis tähelepanuta.”

kord nädalas tulime kokku ja rääkisime oma saavutustest. Tegemist oli ikka väga varajase versiooniga ning seal oli palju vähem võimalusi, kui täna... Esimene kursus WebCT toega sai valmis 1997. aastal. Me alustasime kursuse testimist informaatika kooliõpetajate kutsekursusel osalejatega.

Kuidas Sa m-õppeni jõudsid? Miks see Sinu arvates nii palju tähelepanu väärib?

Mõnedes maades on m-õpe väga populaarne.

Näiteks Jaapanis. Seal on see väga populaarne seepärast, et mobiiltelefonid on seal väga arenenud. Internetiühendusega on seal aga hoopis halvemini kui Eestis. 50% inimestest ei ole Internetile juurdepääsu, kuid väga head mobiilid on kõigil olemas. On väga loomulik, et osa asju, mida meie teeme Internetiga,

tehakse seal mobiilidega. Nagu tähele olete pannud, siis Eestis seda kohta, kus mobiiliühendust ei ole, enam ei olegi ju. Nii et nendega saab ka sellistesse nurkadesse õppimist viia. Seda, et meil m-õpe mingisuguseks peavooluasjaks muutuks, seda mitte. Igasugused asjad tuleb läbi proovida, inimeste suhtumine teada saada ning seda teadlikult ka kujundada selle baasil. See, mis maailmas toimub, arendatakse ikka väga paljudes kohtades.

Sa räägid õpetamisel tihti sellest, et õppijale peab andma võimaluse teha valikuid. Räägi sellest.

Inimesed on kõik väga erinevad. Erinevad on nende teadmised, huvid, võimed, enesejuhtimiseoskused, õppimisoskused. Me räägime väga paljude kursuste puhul, kust tuleb õppuritel motivatsioon. Siis kui anda inimesele valida, siis see ühtlasi tekitab motivatsiooni.

Nad on ju ise selle valinud! Me ühel kursusel katsetasime kahetasemeliste materjalidega, kus teisel tasemel pidi igaüks valima endale materjalid, mis teda kõige rohkem huvitavad.

Kui on Internetiga seotud kursused, siis teadmiste, oskuste, arusaamiste ja suhtumiste skaala on inimestel väga lai ka ühes teaduskonnas ja ühe vanusegeneratsiooni piires.

Igaüks saab endale ise valida ja sellega tekib ka motivatsioon.

Mis Sind e-õppe temaatikani viis?

Suur vajadus! Kui meil oli juba 1991. aastal kõigi nende dramaatiliste poliitiliste ja olmeliste murede taustal selge, mis asi on Interneti ja et Internet on see, mida me vajame, siis veel 1994. aastal ei olnud formaalharidusliinis nendel inimestel, kes vastutasid õpetajate hariduse ja õppekavade eest, Internetist veel õrna aimugi. Selleks ajaks oli mul kogemus, sest niipea, kui online Internet üles sai, komistasin kohe ühe koostööprojektis toimu-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5

E- ÕPPE PERS O ON

E- ÕPPE PERS O ON

ÕPPIJAD ANNEST Kadri Hendla “Positiivsus. Annet ei näe kunagi halvas tujus. Anne teab seda, kuidas panna tudeng õppima nii, et ta ise arugi ei saa, et ta midagi õpib. Anne oskab teha põnevaid ja loovaid ülesandeid ning tema loengutes ei ole kunagi igav.”

Eneli Sutt ja Maria Lorents “Kui öelda Anne Villems, siis esimene asi, mis pähe turgatab, on loomulikult e-õpe. Minu ja ma usun, et ka paljude teiste jaoks, on just tema e-õppe guru. Peale selle on ta ka kõige sõbralikum õppejõud, keda ma kohanud olen. Kunagi ei vaata ta viltu, kui mõni tudeng ei tea õiget vastust, ei saa aru või pole hoopiski kodutööd jõudnud õigeks ajaks teha.

Tõenäoliselt Annel lausa puudub selline kritiseeriv ilme ja seetõttu on ta ka kõigile üliõpilastele väga armsaks saanud.

Teised õppejõud võiksid Annelt vast kõige enam õppida valmidust arenguks. Anne Villems on alati valmis katsetama uudseid õppevahendeid, tehnikaid, süsteeme jne. Ta on ehe näide sellest, et inimene õpib kogu elu – Annel on alati mõni uudne projekt käsil. Samuti võiksid teised õppejõud Annelt malli võtta tudengitega suhtlemises. Anne jaoks on üliõpilane ennekõik vestluskaaslane, kellega probleemide üle arutledes võib viia tudengi arusaamiseni või jõuda koos uute ideedeni ja lahendusteni.”

nud simulatsioonimängu peale, mida tegid ameeriklased. Osalemine maksis 50 dollarit, mida mul ei olnud kuskilt võtta! Ameeriklased ütlesid sellepeale, et tulge ilma selle 50 dollarita... Kirjutasin ülikooli ajalehes väikese nupukese, et kes tahaks selles ürituses osaleda ja niimoodi tuli kuskil 12-15 tudengit kokku ja me osalesime kaks semestrit. See andis mulle esimese kogemuse simulatsioonimängust, kus on kümneid gruppe üle maailma ja kus kõik teevad koostööd. On stsenaarium ja online side ja reaalajas kogunemised jne. Entusiasmi oli meil tol ajal väga palju.

See tunne, et haridussüsteem jätab Interneti kasutamise hoopis tähelepanuta... (jääb mõttesse). Ühesõnaga, hakkasime tegema õpetajate koolitusi. Inimesed aitasid palju, ka EENet, mis alustas 1993. aastal. Tegime koolitusi mitu korda aastas praktiliselt ilma rahata. Kuna õpetajaid oli seinast seina, siis me tegime neid viiel tasemel. Tänu Marek Tiitsule saime me mingist Euroopa projektist peotäie modemeid. Organiseerisime modemside rühma ning kes kirjutasid avalduse, said modemi ka kaasa. Kursusel me õpetasime, kuidas seda kasutada ja elektronposti üles panna. Kui ma käisin umbes 1994. aastal rääkimas koolidest ja telekommunikatsioonist, siis mulle öeldi, et see on mingisugune teie arvutifriikide värk ja see ei tule Eesti kooli mitte kunagi. Mina panin oma suu kinni ja jätsin ütlemata, et 50 kooli oli juba tolleks hetkeks ühendatud. Entusiaste koolides oli ikka lõpmata palju. Näiteks Viljandi ja Hiiumaa – nad tegid ilma igasuguse kõrgema toetuseta imesid koolides!

Esimese e-kursuse tegimegi selle tõttu, et

6|

me nägime, et me ei suuda seda huviliste massi enam niimoodi koolitada. Kursusele registreerus üle 40 kooli! Meie lootsime, et tuleb ligikaudu 5 kooli... Sellel kursusel oli umbes 600 inimest ja siis me avastasime igasuguseid asju e-õppes. Süsteem oli selline, et igal pool pidi koha peal olema keegi oskaja inimene ja mingi side. Selle ühe oskaja ümber pidi kogunema grupp (kui suur, see ei mänginud rolli).

Kursus toimus põhiliselt e-maili teel. Mõistsime, et niikaua, kuni me ei lase kõigil 600

“Nende töökohtade arv, kus elektroonset sidet ei kasutata, läheneb piiramatult nullile.”

meile Terje Tuisuga kirju saata, on kõik hästi.

Näiteks Karin Ruul oli Kilingi-Nõmme kooli rühma “teadja-inimene”. Ta oli tol ajal meie tudeng. Aeg-ajalt on veel kohata neid inimesi, kes sellel esimesel kursusel osalesid.

Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka enda lähedasi?

Nende töökohtade arv, kus elektroonset sidet ei kasutata, läheneb piiramatult nullile. Minu väimees on EENeti juht – tema tagab, et akadeemilisel kogukonnal ühendus olemas oleks.

Tütar on mul SA Archimedeses ja see asutus töötab ka juba suures ulatuses elektroonsel teel. Tütretütar oli küll hädas, sest nende koolis ei ole eKooli.

Kas Sa oled alati olnud nii uuen-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

dusmeelne – koolis, ülikoolis, elus üldse?

Siis kui meil oli see esimene tekstiloome kursus, siis me kõik kirjutasime teemal “kui mina olin veel väikene mees” vms. Ma mõtlesin, mida ma kirjutan ja mis on selline seik lapsepõlvest, mis on mõjunud. Ma valisin enda jaoks selle, et mul oli väga andekas treener.

Ma käisin ujumistrennis ja tema organiseeris ujumislaagreid. Ta organiseeris neid niimoodi, et otsis üles mõne veel koospüsiva talumaja. Me tegime selle kõik koos korda nii, et selles saaks kuu aega elada. Tema ise oli täielik pealtvaataja. Käisime kolhoosipõllul ja teenisime ise raha, meil oli tööminister, kes oli tol ajal esimese kursuse tudeng.

Mina olin 10. klassi lõpetanud ja olin majandusminister. Pidin organiseerima, et menüüd ja toiduaineid oleks olemas ja et me rahaliselt välja tuleks. See laager nii toimiski – me tegime kõik ise. See oli kihvt laager! Sealt tuleb selline loomingulisus ja iseotsustamise oskus – selline tunne, et võib vajadusel ka läbi seina minna. Sa lihtsalt oled situatsiooni ees, kus tuleb tegutseda ja tegutseda tuleb koos.

See on ka innovaatika. Eriala on mul ka selline – arvutid. Kõik, kes minu teele on sattunud ongi innovaatorid. Õiged sõbrad on mul olnud kogu aeg!

Kas Sul kõige selle kõrvalt jääb aega ka isiklike hobidega tegeleda?

Jah ikka. Reisimine on üks, mis varem põhiliselt oli matkamine. Ujumisega tegelen ka. Õnneks meile ehitati Tartusse Aura. Enne seda, 5. klassist kuni ülikooli lõpuni käisin Emajõe tänava vannis, mis oli 17 meetrit pikk ja kahe rajaga.

Kui Sa saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

See on selline küsimus, millele sisuliselt vastata ei saa. Küsimus on selles, kas ma tahaksin sündida sellesse maailma siin praegu, kus meil on vaba Eesti ja Internet või ma tahaksin sündida seal, kus ma sündisin – sõjajärgses ENSVs. Mul on suur hirm, et kui ma sünniksin praeguste vabadustega, siis ma ei oskaks kuidagi ennustada, mis must saaks. Ilmselt ajastu on mind kujundanud. Ma ei tea, kas selline ujumislaager oleks midagi enneolematult ja nö üldrutiinist väljalangev, et ta mulle niimoodi meelde jääks ja mind kujundaks?

Ma ei tea, kas mu kumbagi meeldejäävat matemaatikaõpetajat põhikooli viimasest astmest ja keskkoolist oleks võrreldavaid õpetajaid praeguses koolis, kuhu ma satuksin... Ma vist tahaksin olla see, kes ma praegu olen.

Kas teate, mis on 1000% inflatsioon? Seda ei saa tagant järgi lugeda – seda saab ainult läbi elada... Need, kes seda läbi ei elanud, ei saa seda kogeda. Kui ma rikkaks oleks tahtnud saada, siis ma ilmselt ei tegeleks e-õppega. See kindlasti ei ole see koht, kus enneolematult rikkaks saada.

Mis oleks Eesti hariduses teisiti, kui Sina oleksid haridusminister?

Valgustatud monarhism on muidugi kõige õilsam ühiskonnakord üldse. Ainukene probleem selle juures on see, kust seda valgustatud monarhi leida. Ma kardan, et ministril on vaja meeskonda ja eriti hea oleks, kui asjad toimiks osaliselt alt üles ja selleks, et ülevalt vastu tulla, et seda ei takistataks. Kõige olulisem on see, mida teevad õpetajad. Halva

ministri käe all head õpetajad saavad endiselt hästi õpetada. Kuid hea minister ei taga seda, et kõik meie õpetajad oleksid head. Nii et võib-olla tähtsaim on õpetajate ettevalmistamine ja inimeste valik. Ma usun, et ministri roll on elu mitte takistada. Olulisem on see, mida teevad õpetajad. Direktor ei tohiks takistada innovaatilisi õpetajaid. Meie üldhariduse õppekavad jäävad kogu aeg ajale jalgu ja ma lohutan ennast oma sõbra Mart Laampere lausega: “õppekava ei õpeta”. Aga see, et meie haridussüsteem ei suuda õppekava arenguprotsessi juhtida, on küll nö must plekk Eesti haridussüsteemi rinnal.

Kas Sul oma kogemuse põhjal, on ka sõnum õpetajatele?

Inimesi armastada! Tegelikult ma ei tea, kuidas praegu on. See mitteformaalne õppimine võtab järjest suuremaid mõõtmeid ja formaalse hariduse mõju väheneb. See on omaette teema, kuidas see avaldub ja kas see on hea või halb. Aga kool peaks kompenseerima mõningaid kodu möödalaskmisi ja ka näiteks varanduslikku diferentseerimist ja kool peaks olema kõikide õpilaste kool.

See, kuidas meil osa õpetajaid õpetab ülemist kolmandikku ja ülejäänuid lohistavad takka... Õpetaja peaks õpetama kogu klassi.

Seal on palju võtteid, mida ma tean ja ilmselt ka palju, mida ma ei tea. Ma kardan, et meie õpetajad ei ole koolitatud efektiivselt õpetama nii neid, kellel on loomulikku annet kui ka neid, kel seda ei ole. On õpetajaid, kes õpetavad seda ülemist kolmandikku kui ka neid, kes õpetavad seda keskmist osa. Mõlemad otsad jäävad õpetamata, mis on väga paha. Nii et – inimesearmastust!

Anne Villems MSc Sünniaeg 01.10.1945 Töökoht Tartu Ülikool, Matemaatika-informaatikateaduskond, Arvutiteaduse instituut, lektor Haridus Tartu Ülikool, matemaatika (1970) Huvitavamad faktid Anne eluloost • Kuulun mitmetesse huvitavatesse organisatsioonidesse: European Schools Project Assotciation (ESPA), International Simulation and Gaminig Association (ISAGA), eLearning Guild. Nende abil hoian kätt innovaatiliste IT-põhiste õpetamismeetodite arengu pulsil • Programmeerima õppisin Prof. Ülo Kaasiku käe all Tartu 1. Keskkoolis 1961.aastal. Siis oli Eestis parajasti 1 elektronarvuti, Ural 1 Tartu Ülikoolis, millel ainuke programmeerimiskeel oli masinkood (kirjutati üles 8-ndsüsteemis) • 1982.aastal hankisime oma kateedrile 3 esimest personaalarvutit Apple II, millel hakkasime esimese kursuse üliõpilasi õpetama. Kuni sinnani käis programmeerimine kaustaga Input/Output kapi abil, tsükliga 1 katse päevas • 1992.a. osalesime rühma tudengitega rahvusvahelises simulatsioonis IDEALS. Reaalajas seansid toimusid USA lääneranniku aja järgi, meie tudengitel tuli tihti hommikul kell 5 arvutisse jõuda (päris Internet oli satelliidi kaudu ainult Toomeäel, Tähetorni majas) • 1994. ja 1995.aastal. koolitasime ilma rahalise toeta koos Eenetiga omaalgatuslikult sadadele kooliõpetajatele Interneti kasutamist • 1996.aastal viisime koos Terje Tuisuga läbi esimese 100% e-õppe koolituse koolidele. Kuna koolides oli sel ajal ainult modemside, siis tegime seda e-maili ja listide abil. Veel nüüdki läheb süda soojaks, kui kohtad selle koolituse ca 600 osalejaist kedagi. See oli entusiastlik ettevõtmine nii organiseerijate kui osalejate poolelt • Ka minul on sama tunnistus, mis kolleeg Vello Kukel (vt. V.Kukk CV eelmises uudiskirjas). Minul piisas tunnistuse saamiseks kahest sammust: kuulata dekaani otsust, et sel aastal on minu kord ja teiseks – minna tunnistusele järgi. Nende kahe vahel olin kogu ürituse täiesti ära unustanud.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|7

TÖ ÖL EHT NR. 07

✁

E-õppe päev

Lihtsa sisupaketi loomine tarkvaraga Course Lab

■■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

■■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Course Lab on tasuta tarkvara, mis võimaldab luua sisupakette nii veebis kui CD-l publitseerimiseks, samuti loodud sisupakette eksportimiseks SCORM ja IMS standardile vastavalt. SCORM standardit toetavad nii WebCT kui ka Moodle ja testimised näitavad, et CurseLab’iga loodud sisupakette saab viia mõlemasse keskkonda. Oma võimalustelt on CourseLab võrdne Lectoraga, kuid samas pakub võrreldes eXega rohkem paindlikemaid lahendusi.

Programmi CourseLab saab oma arvutisse laadida aadressilt: http:// www.courselab.com/ Samalt veebilehelt saab vaadata ka erinevaid kasutamise näiteid.

Foto: Ove Maidla

CourseLab’i võimalused

E-õppija päev oli suunatud kõigile e-õppe huvilistele: täiskasvanud õppijad, tasemeõppijad (üldhariduskoolides, ülikoolides, rakenduskõrgkoolides), taseme- ja täiendkoolitusele raskesti ligipääsetavad grupid (erivajadustega inimesed, kaugemate regioonide elanikkond, töötavad inimesed, välismaal elavad eestlased jt).

Oktoobri alguses valmis spetsiaalselt e-õppe võimalusi tutvustav voldik “e-kursused kõigile”, mida TÕNi nädala raames osalejatele jagati.

Oktoobri algusest (2. oktoober) oli avatud e-õppe päeva kodulehekülg http://www.e-uni.ee/e-oppija/ ning alates 15. oktoobrist oli kõigil võimalik: • osaleda tasuta e-kursustel, • saada osa tasuta e-kursuste teemalisest viktoriinist, • tutvuda Eesti e-Ülikooli liikmeskõrgkoolide täienduskoolituse pakkumisega 2007/2008 http://e-uni.ee/e-oppija/pakkumine.html.

Kuidas kired lõid lõkkele 17. oktoobril oli võimalus kõigil jälgida reaalajas e-õppe televisiooni (e-TV). e-TV’s uuriti, kas ja mida teavad inimesed tänavalt e-õppest, kuidas käib e-õppes kursustel osalemise protsess ning kus e-õppe regionaalsetes keskustes on võimalik e-kursustel osaleda, kui endal kodus internet või muud võimalused puuduvad. Tuliseid kirgi lõi lõkkele e-õppe poolt ja vastu diskussioon. Saade lõppes positiivse noodiga, et aasta pärast tänavaintervjuud tehes teavad vastajad juba enam sellest, mis on e-õpe ja on osalenud ka näiteks mõnel e-kursusel. Saate salvestust saab vaadata internetiaadressilt http://www. ut.ee/296789.

Kursuseid oli seinast seina E-õppe päevaks valmisid tasuta mini e-kursused: Suguvõsa ja pere ajalugu - Tiiu Jaago, Tartu Ülikool Kitarrimängu absoluutne null ehk kuidas mängida lihtsaid meloodiaid - Kristo Käo, Kitarrikool.eu Arvuti ehitus - Toomas Plank, Tartu Ülikool Värvusõpetus - Kristel Sepp, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Varrukasuu töötlemine kätisega - Ene Jaakson, Pärnumaa Kutse-

8|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Tasuta e-kursustega oli võimalik tutvuda terve nädala jooksul. Kokku külastas mini e-kursuseid orienteeruvalt 3400 inimest. Kõige populaarsemateks osutusid Suguvõsa ja pere ajalugu ja Kitarrimängu absoluutne null ehk kuidas mängida lihtsaid meloodiaid.

Kursustega saab tutvuda ka edaspidi aadressilt: http://www.euni.ee/e-oppija/minikursus.htm. Eraldi statistikat tehti Kitarrikool. eu serveris asuvale kursusele, mida külastas enam kui 1500 inimest, suur osa neist külastas kursust e-õppe päeva lingi kaudu. 25% vaatajatest lahkus pärast avalehe vaatamist, ülejäänud tutvusid e-kursusega edasi. Need, kes tulid teisel päeval uuesti e-kursust külastama, oli mitusada.

CourseLab võimaldab ühendada üheks sisupaketiks teksti, audio, video, animatsioonid ning luua ka hinnatavaid ja mittehinnatavaid teste.

Lihtsa sisupaketi loomine CourseLab’iga

✁

Kõik me saime osaleda

hariduskeskus Mööbli remont ja restaureerimine - Elmar Kaldmäe, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Erinevad tehnikad käelises tegevuses. Batika - Malle Raudoja, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Dekoratiivne radiaalne seade - Kristel Sepp, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Juhendamissüsteemi käivitamine ettevõttes

Esmakordselt CourseLab’is kursuse loomisel on soovitav kasutada viisardit (wizard): Viisardi käivitamisel tutvustatakse avanevas aknas esmalt CourseLab’i võimalusi ning põhimõtteid ning sealt saab edasi klikates Next Nupul.

Teisel sammul tuleb sisestada siupaketi nimi (Name), kaustanimi (Folder), kuhu paigutatakse sisupaketiga seotud failid ning valida kausta asukoht (Location).

Kolmandal sammul tuleb panna moodulile nimi (Module name) ja saab valida sisupaketi kujunduse.

Viimasel sammul palutakse kinnitust (nupp Finish), et kõik on loodud ja valitud õigesti ning olete valmis looma oma esimest sisupaketti moodulit.

Kui viisardi sammud on edukalt läbitud, siis avaneb teile järgmine pilt:

Võimalik on muuta pilte ja tekste tiitellehel. Teksti muutmiseks tehke tekstil topelt hiireklõps ja avanevas editoris saate muuta teksti ja teksti kujundust.

Malli kujunduse muutmine Malli kujunduse muutmiseks valige menüüst View -> Master või valige moodulilehe all olevatest ikoonidest teine. Malli kujunduse lehel on teil võimalik muuta lehe kujundust, mis jääb igal lehel paika. Näiteks, kui soovite lisada sisupaketi igale lehele kooli logo, siis tuleks kooli logo lisada kujunduse malli. Kujunduse mall on taustapilt ning selle ei saa lisada efekte ja animatsioone.

Lehe sisu muutmine Sisupaketi lehe sisu muutmiseks valige menüüst View -> Normal või valige moodulilehe all olevatest ikoonidest kolmas, st viimane.

Lehe pealkirja muutmine

Ragistasime ajusid

Lehe pealkirja näidatakse mooduli sisukorras ning vaikimisi on lehe nimeks Untitled. Lehe pealkirja muutmiseks tuleb aktiivse mooduli aknas minilehel teha parem hiireklõps ja valida avanevas kiirmenüüs korraldus Rename.

e-Õppega seonduv viktoriin toimus TÕN nädala raames viiel järjestikusel tööpäeval 15.- 19. oktoobril 2007.aastal. Iga päev kell kümme hommikul ilmusid viktoriinilehele kolm uut küsimust, millele tuli e-kursustelt ja Internetist vastuseid otsida. Viktoriini üldvõitjaks osutus Nadežda Feklistova, kes sai võimaluse valida endale üks sobiv tasuta e-täienduskoolituskursus. Kokku vastas viktoriiniküsimustele üle 100 inimese ja päevas oli keskmiselt 35 vastajat.

Sisu lisamine lehele

Õppisime palehigis Nagu eelmistelgi aastatel, toimus e-õppe nädalal õpetajatele ja õppejõududele mõeldud koolitus, mis sel aastal oli pühendatud e-õpe uuele põlvkonnale - “E-õpe 2.0 - tehnoloogilised vahendid”.

Kursus koosnes 7 moodulist: sissejuhatus, ajaveeb ja esitluste jagamine, Zoho Videokonverents, Wiki, kooskirjutamine - LeMill, personaalsed õpikeskkonnad, sotsiaalsed repositooriumid Kokku registreerus kursustele 60 õpetajat, kellest edukaid lõpetajaid paarkümmend. Tunnistuse saamiseks tuli osalejal valida kuuest moodulist kolm ning sooritada ettenähtud ülesanded. Kõik kursuse moodulid on ka pärast e-õppe päeva kõigile vabalt kättesaadavad.

E-õppe päeva kogu tegevus oli kavandatud Internetipõhiselt.

Nädala jooksul külastas ürituse kodulehekülge üle 3600 külastaja.

Vasakust servast alates on aknad: • struktureeritult moodulite nimekiri, • aktiivse mooduli lehed (minilehed), • aktiivne leht, mida saab muuta ja • kõige paremal lehe struktuur st mis objektid, animatsioonid stsenaariumid on antud lehega seotud.

Lehele võib lisada nii tekste, pilte kui objekte.

Teksti lisamiseks valige menüüst Insert korraldus Text Box. Lehele tekib kastike, kus on sees tekst Enter Text. Tekstiala suurendamiseks või vähendamiseks sikutage tekstiala nurgas või külje peal asuvast ringikesest suuremaks või vähemaks. Teksti lisamiseks tehke topelt hiireklõps olemasoleval tekstil. Avaneb teksti redigeerimise aken, mis on analoogiline nt MS Wordi tekstiredaktoriga.

Tiitellehe muutmine Tiitellehe muutmiseks valige menüüst View -> Title-Slide või valige mooduli lehtede all olevatest ikoonidest esimene.

✁

e-Õppe Arenduskeskuse poolt korraldatud E-õppe päev oli üle-eestiline üritus, mille eesmärgiks oli tutvustada e-õppe võimalusi ja perspektiive, võimaldada kõigil huvilistel osaleda veebipõhistel kursustel ning jagada informatsiooni Eesti ülikoolides ja kutsekoolides pakutavate veebipõhiste kursuste kohta. E-õppe päev toimus 17. oktoobril ning oli üheks osaks Täiskasvanud Õppija Nädalast (TÕN; 12.-19. oktoober).

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|9

✁

TÖ ÖL EHT NR. 07

✁

TÖ ÖL EHT NR. 07

Toimingute lisamine Toimingute lisamiseks tehke lisatud tekstil, pildil või objektil parem hiireklõps ning valige kiirmenüüst korraldus action. Avaneb toimingute aken, kus saate määrata sündmuse, mis vallandab soovitud tegevuse.

B-Learni EPSS - elektrooniline tugisüsteem kombineeritud õppe kursuste loomiseks

Valige vasakpoolsest aknast sündmus st tehke sellel hiireklõps, mis vallandab tegevuse. Sündmuseks võib olla hiireklõps objektil (onclick), topeltklõps objektil (ondblclick) jne. Erinevatel objektidel on erinevad sündmused.

Valige parempoolsest aknast tegevus ja tehke sellel topeltklõps. Tegevusenimi ilmub keskmisesse aknasse.

Määrake tegevuse parameetrid, selleks tehke topeltklõps keskmises aknas oleval funktsioonil. Avanevas aknas saate määrata funktsiooniga seotud parameetrid.

Enamlevinud tegevused on: CALL – võimaldab määrata liikumist mõnele kindlale lehele.

DISPLAY – võimaldab objekti näitamist/mittenäitamist määrata.

EXTERNAL URL – võimaldab avada uues aknas välist aadressi..

GOTO - võimaldab määrata liikumist mõnele kindlale lehele.

JAVASCRIPT - võimaldab käivitada varem valmis programmeeritud javascripti.

MSGBOX – võimaldab kuvada hoiatavaid või selgitavaid teateid.

PRINT – printimise võimaluse pakkumine.

ROTATION - START – objekti pöörlemise alustamine.

ROTATION - STOP – objekti pöörlemise lõpetamine.

SOUND – audio mängimine.

■■ Saima Tiirmaa-Oras Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse projektijuht ■■ Kairit Tammets Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhiabi

Uue lehe lisamine moodulisse Uue lehe lisamiseks valige menüüst Insert korraldus New Slide. Korralduse tulemusena luuakse tühi leht, mis on sama kujundusmalliga, mis eelminegi.

Kui on soov aga teha lehest duplikaat, siis valige menüüst Insert korraldus Dublicate Slide. Sel juhul kopeeritakse uuele lehele ka lehel olevad tekstid, pildid ja objektid.

Mooduli vaatamine

✁

Mooduli vaatamiseks minge menüüsse Module ja valige View Module.

Valminud moodul avaneb uues aknas ja seda on võimalik vaadata sellisel kujul kuidas ta hakkab õppijale paistma.

✁

Pildi lisamiseks valige menüüst Insert korraldus Pictures. Teil on võimalik lisada pilte failist (from File), Cliparti pilte (Clip Art) või kujundeid (AutoShapes) Pildi suuruse muutmiseks tehke hiireklõps pildil ning sikutage pilt suuremaks või vähemaks pildi nurgas olevast ringikesest. Kui soovite pilti pöörata, siis tehke pildil hiireklõps ja viige hiir pildi ülaservas olevale rohelisele ringikesele. Sikutades seda, saate pilti pöörata.

Objektide lisamiseks valige menüüst Insert korraldus Object. Ekraani paremasse serva tekib uus valiku aken, kus on võimalik lehele sikutada erinevaid objekte.

Objektid: Agendid (Agents) saab siduda teiste objektidega ja käivitada läbi erinevate funktsioonide.

Jutumullid (Balloons), kasutatakse näiteks selgitava või abistava tekstina, kus avaneb lisainfo jutumullina.

Disaini elemendid (design), kasutatakse ilmestamiseks.

Välised elemendid (External elements) võimaldavad lehega siduda eraldi asuvaid faile ja interneti aadresse.

Vormi elemendid (form) võimaldavad lehele lisada erinevaid välju, valikuid ja nuppe, mille abil on võimalik kontrollida ja suunata õppija tegevusi.

Loetelud (lists) võimaldavad teksti struktureerida.

Meediad (media) võimaldavad lisada videoid, animatsioone ja Java elemente.

Navigeerimise vahendid (navigation) võimaldavad lisada lehele navigeerimise vahendeid. Enamasti on need juba seotud mallidega, kuid võib tekkida vajadus neid lisada või kujundada oma mall.

Esile hüppavad aknad (Popup) võimaldavad lisada pikemaid seletusi ja kommentaare.

Küsimused (questions) võimaldavad lisada lehele valik vastusega küsimusi (Single Choice Question ja Multiple Select Question), järjestamise küsimusi (Ordered Items Question), arvulise lühivastusega küsimusi (Numerical Fill-in-Blank Question), tekstilise lühivastusega küsimusi (Text Fill-in-Blank Question) või vastavusse seadmise küsimusi (Matching Pairs Question).

Simulatsioonid (Simulations) võimaldavad määrata testi ja ülesannete läbimise loogikat.

Testid (test) võimaldavad lisada teste. Kui hiljem kasutada loodud materjali SCORM paketina mõnes õpikeskkonnas, siis testi tulemused kanduvad üle ka õpikeskkonna hinnetelehele.

Tekstikastid (textboxis) võimaldavad lehele paigutada raamiga ümbritsetud teksti.

Pealkirja lehe elemendid (title) võimaldavad lisada mooduli alustamise nupu ja mooduli kirjeldusele viitava nupu.

Kui sobiv objekt leitud, siis sikutage see soovitud lehele. Objekti omadusi ja tekste saate muuta, kui teete sikutatud objektil topelt hiireklõpsu. Avanevas aknas saate muudatused sisse viia.

Uue mooduli lisamine ja moodulite järjekorra muutmine Mooduli lisamiseks valige menüüst File korraldus New ja sealt omakorda Module. Avaneb uus aken, kus peate valima kujundusmalli ja sisestama nime. Uus moodul lisandub moodulite nimekirja. Kui te soovite muuta moodulite järjekorda, siis sikutage moodul, mille soovite tõsta nimekirjas viimaseks, kursuse nime peale. Eraldi järjekorra ümber struktureerimise võimalusi programm ei paku – ainult sikutage moodul kursuse nimele ja see liigub nimekirjas viimaseks.

2005. aasta sügisel käivitus Tartu Ülikooli juhtimisel rahvusvaheline projekt B-Learn, mille raames valmib käesoleva aasta lõpuks veebipõhine tugisüsteem õppejõududele – B-Learn EPSS (http://www.ut.ee/ blearn/301481). Tegemist on vabavaralise elektroonilise lahendusega, mille abil saavad kõrgkoolide õppejõud ja kõik teised huvilised lihtsa vaevaga kokku panna oma e-õppe (kombineeritud õppe) kursuseid.

B-Learn projekt keskendus e-õppe ühele variandile – kombineeritud õppele (inglise keeles blended learning). Selle termini all mõistetakse üldjuhul õppimis- ja õpetamisviisi, mis ühendab eri meetodeid ja õpetamisvahendeid (traditsiooniline auditoorne õpe ühendatud innovaatiliste tehnoloogiliste vahenditega nagu näiteks veebipõhised vahendid, esitlus- ja koostöötarkvara, jms).

Lühend EPSS tuleneb inglisekeelsest terminist Electronic Performance Support System (tegevuse elektrooniline tugisüsteem, B-Learni puhul siis kursuse loomise elektrooniline tugisüsteem). Üks kuulsamaid selle valdkonna teoreetikuid Gloria Gery defineerib EPSSi kui integreeritud elektroonilist keskkonda, mis on igal ajal juurdepääsetav kõigi seda vajavate inimeste poolt; selle struktuur võimaldab kohest personaliseeritud juurdepääsu eri tüüpi infole - tarkvarale, juhistele, nõuannetele, õpetustele, andmetele, tööriistadele ja hindamisele nii, et päringu esitaja peaks võimalikult vähe otsima tuge teistelt isikutelt.

B-Learn EPSS loomise põhieesmärgiks oli muuta kombineeritud õppe kavandamine ja läbiviimine õppejõu jaoks võimalikult lihtsaks. EPSSi abil tahame toetada õppejõude nende igapäevastes tegevustes õppetöö läbiviimisel, tagades kompaktses esituses nii pedagoogika ja e-õppe võimaluste alase teoreetilise taustmaterjali kui ka lihtsa elektroonilise võimaluse oma kursuse koostamiseks kursuse vormide (mallide) näol.

EPSS loomisel juhinduti soovist tagada õppejõududele e-õppe kasutuselevõtuks vajalik tugi ilma et õppejõududel oleks vaja kulutada liiga palju aega info ja oskuste omandamiseks erinevatel täienduskursustel osaledes või haridustehnoloogidelt juhendamist oodates.

B-Learn EPSS koosneb järgmistest osadest:

Mooduli publitseerimine

1. Kombineeritud õppe käsiraamat

Valminud mooduleid on võimalik publitseerida CD-le (sobib ka veebis publitseerimiseks) ja vastavalt standardile (SCORM 1.2 ja 2004) ning AICC. Publitseerimiseks valige menüüst File korraldus Publish Course.

Esmakordsel publitseerimisel küsitakse teie käest kursuse ja mooduli unikaalset nime ja kirjeldust, mida hiljem kasutatakse õpikeskkonnas kursusel nt hinnete tabelis. Samuti tuleb valida publitseerimise formaat ning määrata nimi ja kaust, kuhu publitseeritavad failid salvestatakse.

Kui te valisite publitseerimiseks SCORM formaadi, siis pakitakse kõik failid kokku ja te leiate märgitud kaustast zip-faili, mille saate eksportida õpikeskkonda. Ärge seda ise enne lahti pakkige.

Jõudu oma kursuse loomisel CourseLab’is!!!

Käsiraamatus avatakse kombineeritud õppe teoreetilist tausta, õppemeetodite valikuvõimalusi, eri tehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalusi. Peatükkide juures on olemas viited allikatele ja/või lugemisoovitustele ning juhendmaterjalidele. Tulevikus on kavas kogu teoreetilise materjali märksõnaline sidumine EPSS praktilist laadi osadega (mallidega) selliselt, et kasutajal oleks pidevalt võimalus loogiliselt liikuda otselinkide abil teoreetilise ja praktilise poole vahel.

Käsiraamatu eraldi osa moodustab kombineeritud õppe praktiliste näidete kogu (esitatud on nii B-Learn projektis osalevate kõrgkoolide õppejõududelt kui ka kombineeritud õppe temaatikat tutvustavatest publikatsioonidest pärinevad näited). Praktilised näited kujutavad endast üldjuhul reaalseid kursuseid või kursuse osasid (mooduleid), sealjuures on kaetud väga lai skaala eri valdkondi, mh näiteks õpetajakoolitus, keeleõpe, meditsiin.

Praktilised näited käsiraamatus NB! EPSS keeleks on vaikimisi inglise keel, kõik materjalid on originaalis inglisekeelsed. Nii käsiraamat kui kogu ülejäänud süsteem saavad eestikeelse sisu novembri lõpuks (paralleelselt toimub ka leedu ja portugalikeelsete versioonide loomine). Edaspidi on kasutajatel võimalus valida, mis keeles nad soovivad töötada ja materjale lisada. Töökeele valimiseks on olemas aken ekraani vasakus ülemises nurgas.

2. Sõnastik Sõnastiku puhul lähtusid EPSS loojad põhimõttest, et kirjeldatakse ennekõike otseselt kombineeritud õppe rakendamisega seotud termineid ja kontseptsioone, kõikvõimaliku toetava temaatika otsimiseks saab alati kasutada erinevaid otsimise mootoreid. Otsida saab ka eraldi käsiraamatust, sõnastikust või mallide hulgast.

Sõnastikust terminite otsimisel toimib nii tähe-põhine otsing (valides konkreetse tähe, kuvatakse loetelu kõikidest selle tähega algavatest terminitest) kui ka „aktiivne otsing”, mille puhul otsing algab juba enne kinnitust; süsteem pakub võimalikke vasteid ja kui kasutaja on lõpliku

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

✁

10 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 11

✁

TÖ ÖL EHT NR. 07

otsitava sõna kinnitanud (Enter), kuvab süsteem ka otsinguga osaliselt ühtivad sõnad. Näiteks, otsides terminit Learning, kuvab süsteem mh ka terminid blended learning, adult learning, learning objective jne.

LUGE JA S O OVITAB

kirjeldus), täita see enda kursuse kohta käiva infoga ning salvestada kursuse kausta.

e-Õppe Arenduskeskuse uudised Karin Ruul, e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Haridustehnoloogide rahulolu uuring

3. Kasutajaks registreerumine

Samuti on kasutajal võimalus luua uusi malle ja näiteid ja pakkuda neid kasutamiseks ka teistele kasutajale – uute mallide avalikustamiseks on taaskord vajalik administraatori heakskiit. Kasutajal on võimalus kõiki loodud materjale salvestada kas enda Portfooliosse (mallid korrastatakse kursuste kaustadena) või salvestada eri formaatides ning eksportida kasutaja valitud kohta.

4. Sündmuste kalender Kasutajad saavad vaadata ja lisada huvipakkuvaid sündmusi ja uudiseid EPSS-i kalendrisse. Kui sündmus on saanud heakskiidu administraatori õigustes kasutajalt, kuvatakse sündmus heledal taustal.

5. Mallid

✁

Ehkki igaühel on võimalik ilma ligipääsupiiranguteta kasutada käsiraamatut ja sõnastikku, samuti näha sündmuste kalendrit ja malle, tekib kasutajaks registreerimisega mitmeid lisavõimalusi: Võimalus EPSS-i materjale juurde lisada, täiendada või parandada.

Selleks, et kõigile kuvatav info oleks relevantne ja ka korrektne, kuvatakse tavakasutaja poolt lisatud materjalid sinisel taustal. Sinine taust kaob, kui administraatori õigustes kasutaja on andnud materjalidele oma kinnituse.

Igale registreerunud kasutajal on EPSS-is isiklik Portfoolio, kuhu saab salvestada nii enda kursuse materjale ja malle (teiste kasutajate poolt loodud näiteid, enda täidetud või enda loodud uusi malle) kui ka linke huvipakkuvatele käsiraamatu peatükkidele ning veebiressurssidele väljaspool EPSS-i. Eesti kasutajatele mõeldud versioon hakkab paiknema Eesti e-Ülikooli serveris ning avatud rahvusvaheline versioon (inglisekeelne, tegelikult võimaldab süsteem väga kergesti tõlkimist/kohandamist eri keeltesse, soovi korral samuti salvestamist enda serverisse) majutatakse EDENi serverisse Ungaris. Hetkel ei ole kasutajatele seatud salvestatavate materjalide osas mahupiiranguid. Kasutajalt eeldatakse mõistlikku suhtumist serveriruumi kasutamisel ning vajadusel kehtestatakse mahupiirangud tulevikus.

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab Raamat: E-learning Tools and Technologies. William Horton ja Katherine Horton (2003). Whiley Publishing.

■■ Raamatu ülevaate koostas Karin Ruul, e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog Suvel ettekannet ette valmistades sattus mulle kätte 2003 aastal välja antud raamat “E-learning Tools and Technologies”. Pean tunnistama, et suhtusin sellesse eelarvamusega. Võiks arvata, et e-õppes (ja eriti tehnoloogias) muutub kõik kiiresti ja juba aastatagune paberil kirjutis on vananenud, sest kirjutamise ja kirjastamise protsess võtab oma aja. Tegelikkuses annab raamat hea ja kergesti hoomatava ülevaate erinevatest tarkvaradest ja platvormidest, mida saab kasutada õppematerjalide koostamiseks ja esitlemiseks. Kui lisada siia juurede veel ka sotsiaalsed tarkvarad, siis oleks ülevaade täielik.

Raamatu alguses antakse lühiülevaade õpikäsitlustest ning riistvarast ja arvutivõrkudest üldpopulaarses käsitluses. Raamatu põhiosa moodustab e-õppega seonduva tarkvara põhjalik tutvustus. E-õpet puudutav tarkvara jagatakse raamatus kolme rühma: Materjale esitavad ja tarkvarad E-õppe platvormid ja erinevad tehnoloogiad Materjalide loomise vahendid Esimesse gruppi kuuluvad veebilehitsejad (Internet Explorer, Netscape jt) ja vahendid, mis võimaldavad vaadata ja kuulata meediafaile. Teise gruppi kuuluvad vahendid ja keskkonnad, mis võimaldavad pakkuda e-õpet alustades õpihaldussüsteemide ja meediaserveritega ning lõpetades koostöövahenditega. Kolmandasse gruppi kuuluvad kursuse-, veebilehe, testide ja ülesannete loomise vahendid ning meediaredaktorid (pildi, video ja audio loomise vahendid).

Raamatu lõpuosas antakse näpunäiteid sobiva tarkvara valimiseks.

Soovitan raamatut kõigile, kelle soov on saada süsteemset ülevaadet e-õppega seonduvatest tarkvaradest!

Viiteid: B-Learni koduleht http://www.ut.ee/blearn B-Learni wiki http://trac.htk.tlu.ee/blearn Teisi EPSS-laadseid süsteeme: http://www.e-learningcentre.co.uk/eclipse/ vendors/epss.htm

EPSS keskseks osaks on mallide (vormide) generaator. Kasutajal on võimalik valida endale sobiv mall (nagu näiteks roster, õpijuhis, kursuse

Ajavahemikus mai-juuni 2007. aastal viis e-Õppe Arenduskeskus läbi haridustehnoloogide rahulolu uuringu, mille eesmärgiks oli uurida haridustehnoloogide rahulolu oma tööga ning hinnata kesksete e-Õppe Arenduskeskuse poolt pakutavate teenuste kvaliteeti.

Küsitlusele vastas 43 haridustehnoloogi kutse- ja rakenduskõrgkoolidest ning ülikoolidest. Uuringu tulemused osutavad, et enamus küsitletud haridustehnoloogidest peavad oma töös suurimaks õnnestumisteks nende kaasabil valminud e-kursusi ja õpiobjekte. Samuti seda, et on suutnud “e-õppe usku” veenda oma koolide õpetajaid-õppejõude ning juhtkonda.

Tutvu uuringu täpsemate tulemustega e-Ülikooli veebilehel http://e-uni.ee.

Uued audiovahendid Moodle’s ja WebCT’is Alates oktoobri algusest on e-Õppe Arenduskeskuse kesksetes Moodle ning WebCT serverites võimalik kasutada Horizon Wimba audiovahendeid: Live Classroom (võimaldab luua ja läbi viia reaalajas audioettekandeid) Wimba Voice Tools (erinevad audio vahendid õppetöö rikastamiseks, nt audio foorum ja audio ajaveeb (podcast).

Vahendite kasutamine eeldab, et õpetajal on olemas mikrofon ja kõrvaklapid/ kõlarid. Samuti peab veebilehitsejal olema Java tugi. Moodle keskkonnas audiovahendite kasutamise õpetuse (inglise keeles) leiate aadressilt: http:// portaal.e-uni.ee/moodle/wimba ja WebCTkeskkonnas: http://portaal.e-uni. ee/webct6/wimba

Temaatiliste võrgustike koostöö Eestis on tõusuteel 11. oktoobril toimus esimene seminar sarjast “Võrgustik võrgutab”, mille alateemaks oli “e-Kursustega seotud tarkvara”. Sisukate ja huvitavate ettekannetega esinesid Tiit Elenurm, Heljut Kalda, Raivo Sell, Heikki Eljas ja Priit Joa. Ettekanded, võrgustike koosoleku kokkuvõtted ja ülevaade seminaridesarja järgmistest kogunemistest asuvad võrgustike portaalides: http://portaal.euni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/vorgustik-vorgutab-e-kursustega-seotudtarkvara. Järgmine seminar toimub 13. detsembril Põltsamaa Ametikoolis.

✁

12 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

EDULO OD

EDULO OD

Personaalne õpikeskkond õppuri pilgu läbi ■■ Kairit Tammets Interactive Media and Knowledge Environments (IMKE) magistrant Oma elust 16 aastat olen ma õppinud traditsiooniliselt – põhimõtte järgi, et õpetaja teab, mis mulle on parem. Tema valib mulle töövahendid, metoodikad, keskkonna, kus ja mida ma õpin ja mina enesestmõistetavalt järgin neid ettekirjutusi. Õpikeskkonnad on olnud institutsioonide poolt pakutud suletud süsteemid, kuhu on jäänud minu kursusel tehtud kodutööd ja nii mõnedki põnevad vestlused foorumis, samuti õppejõu poolt antud materjalid. Kui ma just muidugi ei jõudnud enne koopiaid teha, aga seda ma tavaliselt ei jõudnud. Kujutage ette minu ehmatust, kui ma selle aasta kevadel sattusin kursusele, kus kõik oli teisti – õppejõudusid oli kaks ja nad oli ühtäkki pigem tuutorid, kui õpetajad. Ka töövahendid, millega oma õpiprotsess läbi viia, valisin ise ning nendest lõin endale oma personaalse õpikeskkonna.

Ennastjuhtiv õppimine ehk kontroll on õppijate kätes Eelmisel kevadel muutus Tallinna Ülikooli Informaatika osakonna poolt pakutud magistritaseme valikaine „Kaugkoolituse tehnoloogiad“ ülesehitus. Otsustati rohkem keskenduda enesejuhitavale õppimisele ning uue põlvkonna Interneti ehk web2.0 poolt pakutavatele töövahenditele, mis toetavad enesejuhitavat õppimist. Õppejõude oli kaks – Kai Pata ja Terje Väljataga, kes olid omavahel kursuse teemad ära jaotanud ja kordamööda

Joonis Hajutatud õpimaastik viidi loengut läbi. Kursuse eesmärgid olid muuhulgas: ennastjuhtiva õppe planeerimise arendamine, kogemuste saamine hajutatud õpimaastiku kujundamisel ja oma õppetöös selle kasutamine, õpikeskkonna ja õpitegevuse planeerimisel vajalike tegevusmustrite ja hajutatud õpikeskkondade lubavusepõhise planeerimise tehnoloogiate omandamine.

Kõik kursusel osalejad said hea ülevaate erinevatest web2.0 töövahenditest. Ajaveebid, agregaatorid, veebipõhine kontoritarkvara, video- ja fotorepositooriumid jpm – kõik valdkonnad olid kaetud ning iga kõigi esindajad ka läbiproovitud. Vahendeid oli palju, mis andis igale tudengile võimaluse välja valida endale sobivamad, mida edaspidi kasutada.

Tõeline pähkel Valitud tööriistad seoti omavahel õpilase hajutatud maastikuks, mida tuli ka joonisena kuju-

E-õpe ja autorikaitse ■■ Kadri Sildvee Tallinna Tehnikaülikooli eelõppeosakonna juhataja Eelmise aasta sügisel puutusin lähemalt kokku autorikaitse problemaatikaga. Nimelt otsustasime Tallinna Tehnikaülikooli eelõppeosakonnas, mille põhitegevuseks on aidata õpilastel valmistuda riigieksamiteks, arendada edasi kirjandiõpetuse ning inglise keele e-kursusi.

Rõõmustasin hetkeni, mil võtsin ühendust Eesti Autorikaitse Ühinguga Otsustasime luua eelõppeosakonna kodulehele 40-sekundilise e-õpet tutvustava klipi. Kujundaja tegi töö valmis ning leidis väga sobiliku muusikapala. Muusikapala pidi tööle hakkama siis, kui keegi tundis huvi e-õpet tutvustava reklaamklipi vastu sellele vajutades. Lugu tun-

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

tada. See tegevus arendas uudsemat mõtlemist info liikumisest, mis kujunes keerukaks, kuna töövahendile tuli vaadata teise pilguga, kui vaid see, et mida vahend võimaldab teha.

Tuli leida vahendite vahelisi seoseid ning tunnetada, milline neist toetab enesejuhitavat õppimist ja milline mitte. Lisaks kirjeldati ühte tegevusmustrit oma keskkonnas ja ka see sai joonisena üles märgitud. Täpselt sama ülesanne sai läbi tehtud grupiga. Ehk grupi ühesõppe maastiku loomine ja tegevusmustri kirjeldamine. Grupi maastiku loomine oli väljakutse, sest näiteks meie grupis said kokku mina, kui e-õppe pedagoogilisetest aspektidest huvituja, veebidisainer ning DJ. Tõeline pähkel oli leida vahendid, mida me kõik kasutaks ja mis toetaks meie ühesõpet. Kuid nagu ma mainisin, on vahendeid palju ja erinevaid ja meie maastik sai kenasti loodud.

Õpikeskkond ei kao kusagile Eelkõige aga pani kursus mõtlema, et õppimisprotsessis on toimumas muudatused. Ühelt poolt peab õppija omama tohutut enesedistsipliini ning motivatsiooni, et enda loodud õpikeskkonnas enesejuhitavalt õppida, mistõttu ei pruugigi see kõigile sobida. Kuid, kui see sobib õpilasele, siis avaneb rohkem võimalusi ja juba varakult on võimalik panna alus elukestvale õppimisele, sest enda loodud õpikeskkond ja sealsed materjalid ei kao pärast kooli lõpetamist kusagile, vaid need hoopis täienevad.

dus sobivat ülihästi pildilise materjaliga, millest moodustus tervikteos.

Minu arvates oli selles stiili, energiat ja ka õpihimu tekitavat alget.

Rõõmustasin juba ette õnnestumise üle hetkeni, mil võtsin ühendust Eesti Autorite Ühinguga ning edasi Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga. Kuna klipis tahtsime kasutada taustamuusikat, siis pöördusin Eesti Autorikaitse Ühingu poole lootuses, et saan asja lihtsalt korda aetud. Oma imestuseks sain aga teada, et pean veel pöörduma Eesti Fonogrammitootjate Ühingu poole, kust omakorda juhatati mind ühendust võtma fonogrammi omaniku ning plaadifirmaga.

Tuleb maksta või loobuda..

Rahalisest poolest sain teada, et loo kasutamise eest tuleb maksta nii Eesti Autorikaitse Ühingule (kvartalis kokkulepitud summa) kui ka fonogrammi omanikule. Kuna tegemist oli välismaise plaadifirmaga, siis tundus asi suhteliselt lootusetu seda enam, et olin kuulnud juhtumitest, kus vastust päringule ei tulnudki. Ja siin ei tähendavat vaikimine nõusolekut. Kaalusin olukorra mõttekust ning otsustasin muusika kasutamisest loobuda lihtsal põhjusel – asi tundus võtvat liiga palju aega ja energiat.

Lõpuks jäi õhku rippuma küsimus - kas asjaajamine peaks ikka olema nii keeruline?

E-õpe Narva Kutseõppekeskuses ■■ Anna Vorobjova Narva Kutseõppekeskuse PR-spetsjalist

E-õppega alustati Narva Kutseõppekeskuses 2005 a. ning hetkel tegeleb e-õppega aktiivselt üle 30 õpetaja. Igal õppeaastal koordineeritakse mitmeid erinevaid projekte ja populaarne on õpiobjektide koostamine. E-õppe kaudu omandavad õpetajad uusi teadmisi ja arendavad ennast pidevalt. Narva Kutseõppekeskuses peetakse oluliseks olla kaasaegne õppeasustus ja seetõttu planeeritakse laiendada e-õpe kasutamisala.

Margus Ojaots, Narva Kutseõppekeskuse direktor: E-õpe on väga vajalik kutseõppeasutuste õppetegevuse moderniseerimiseks ja kaasajastamiseks ja hea on tõdeda, et e-õpe on meie majas kõvasti hoogu kogunud. Haridustehnoloog Ija Ivanova on teinud palju tööd, kaasates õpetajaid olema ise aktiivsed. Tagasiside on positiivne ja loob kindlustunde e-õppe veelgi laialdasemaks kasutamiseks.

Narva Kutseõppekeskuses kavandame järgmise sammuna õppe kaasaajastamisel simulatsiooniõppe juurutamist. Näiteid saab tuua mitmeid- treipingid, autoeriala väljaõpe, elektroonika-automaatika seadmetel töötamise simulatsiooni rakendamine. “Elektroonikaseadmed õppepraktika keskusele 2012” projekti raames on plaanis soetada programmeeritavad metallilõikepingid. Iga töökoht koosneb arvutist - metallilõikepingi juhtpaneelist, samuti kuulub iga töökoha juurde programmeerimistarkvara, 3D-simulatsiooni tarkvara ja õpetamistarkvara. Eelpool nimetatud plaanid ja e-õppe jätkumine loovad aluse kiireks arenguks eesmärgiga meie õpilasi parimal moel õpetada.

Irina Malkus, raamatupidamise õpetaja: E-õpe on väga huvitav minu jaoks. Kvalifikatsioonieksamite ettevalmistamiseks kasutan teste, eesmärgiks on 100% tulemus. Õpilastel on mugav teha ülesandeid ja näha, kus nad eksivad.

Natalja Varkki, inglise keele õpetaja: Mind motiveerib tegelema e-õppega see, et ma näen jooksvalt, kuidas õpilased on õppematerjali omandanud ja õpilased mõistavad, mida neile õpetatakse. Informatsiooni e-õppe programmi kohta saan meie haridustehnoloogi Ija Ivanova käest, tänu kellele on see õppevorm muutunud populaarseks Narva Kutseõppekeskuses. Lisaks kasutan informatsiooni saamiseks oma kooli e-õppe kodulehekülge. Kolme aastaga on tehtud tõsine ja mahukas töö. Loodan, et seda väärtustavad ka meie õpilased.

Larissa Peters, raamatupidamisassistendi II kursuse õpilane: (Osales “Kvalifikatsiooni eksamiks ettevalmistuskursus” (autor: I. Malkus; I. Eidemiller) ja “Auditi alused” (autor: I. Malkus) e-kursustel.)

Margus Ojaots

Anna Vorobjova Kontroll- ja kodutööde valmistamine e-õpe keskkonnas on lihtsalt vahva, kohe saab tagasisidet. See ka distsiplineerib, sest sa pead oma kodutöödega valmis saama kindlateks aegadeks. Mõnikord leiavad aset ka ebamugavused, aga see on seotud süsteemi mittetundmisega, mõnikord ei saa salvestada või tekst kaob, kuid need on pisiasjad.

E-õppe teel on palju huvitavam õppida.

Olga Samoilova, raamatupidamisassistendi II kursuse õpilane: (Osales “Kvalifikatsiooni eksamiks ettevalmistuskursus” (autor: I. Malkus; I. Eidemiller) ja “Auditi alused” (autor: I. Malkus) e-kursustel.)

See on lihtne ja meeldib mulle. On palju lihtsam materjali korrata.

Näiteks lahendada ülesandeid õhtul kodus peale tundi.

Olga Kudrjavtseva, raamatupidamisassistendi II kursuse õpilane: (Osales “Finantsraamatupidamine” (autor: I. Malkus) ja “Inglise keel” (autor: N. Varkki) e-kursustel.)

Muidugi teeb e-õpe õppimise lihtsamaks, sest ei ole vaja kulutata raha ja aega, et teha koopiaid õppematerjalidest. Kodus ma saan vabalt vaadata oma vanu konspekte, teha teste ja korrata õpitud materjali. See info, mis tuleb läbi virtuaalse maailma, säästab õpilaste ja õpetajate aega. Narva Kutseõppekeskuses on kõik vajalik olemas e-õppe jaoks.

Narva Kutseõppekeskus on hästi edasiarenenud e-õpe suunas.

Kavatsetakse juurutada ja omandada uusi tedmisi ja meetodeid. Õpetajad teevad kõik võimaliku, et teha õppimine huvitavamaks ja nagu on näha, see meeldib ka meie õpilastele.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

E- ÕPPE ABC

Simulatsioonid ja mängud e-õppes ■■ Leen Rahnu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuuridevahelise kommunikatsiooni lektor ■■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Mis on simulatsioonid ja mängud?

Küsige inimeselt tänavalt ja saate vastuse: simulatsioonid on näiteks lennuki pilootide koolituses kasutatavad lennumasina juhtimise treenimiseks loodud programmid. On selge, et lendamine on kallis lõbu ja enne, kui noor lendur päriselt lendava aparaadiga õhku lubada, peab ta simulaatoril harjutama. Muid simulatsioone nagu ei teatagi. Mängudega on lihtsam – mängud, need on need neetud arvutimängud, kus noorus kogu oma aja raiskab. Ja e-õppega pole neist vist kumbki seotud?

Asjasse pühendatud inimesed, näiteks Rahvusvahelise Simulatsioonide ja Mängude Assotsiatsiooni (ISAGA - International Simulation and Gamining Association) liikmed räägivad hoopis teist juttu. Nende seisukohti väljendab kõige paremini ISAGA endine president Jan Klabbers, kes sel aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias Euroopa Sotsiaalfondi toel terve kursuse läbi viib.

Tema raamatu “Maagiline ring: mängude ja simulatsioonide alused“ (2007) sissejuhatusest leiame sellise arutelu: Mängude ja simulatsioonide valdkond meenutab õitsvat aeda tuhandete lillesortiga. Ühelt poolt – praktikud ja teoreetikud, kes mänge kasutavad, tulevad väga erinevatest valdkondadest ja nad kasutavad oma töös mänge/simulatsioone samuti väga erinevatel eesmärkidel. Teiselt poolt mängude ja simulatsioonide endi variaablus on väga suur – rollimängudest digitaalsete arvutimängudeni, füüsiliste protsesside simulatsioonidest meeskonnatöö harjutusteni. Kogu selles kaleidoskoopilises erinevuste pildis peame korra loomiseks ja terminoloogia ühtlustamiseks arvesse võtma nii laia konteksti, erinevaid probleeme, mida mängude/ simulatsioonidega lahendada üritatakse kui ka erinevaid metodoloogilisi aluseid.

Mis kasu on mängudest ja simulatsioonidest haridusele? Osava juhendaja puhul kuuluvad erinevad mängulised tegevused nii loomuliku osana õppeprotsessi juurde, et tegevustes osaleja ei pruugigi märgata, kuidas teda mängu haarati ja mõnikord koguni seda, et ta üldse mängus osales. Selliselt toimivad näiteks mitmed soojendusharjutused, erisugused võtted tähelepanu koondamiseks või rühmade moodustamiseks. Nendel tegevustel on tavaliselt väga kindel ülesanne - nad aitavad õppeprotsessi elavamaks muuta ja suunavad või toetavad õppureid uue materjali omandamisel.

Lisaks sellisele toetavale funktsioonile on mänge võimalik kasutada nii, et nad kannaksid üha rohkem ka iseseisvat õpetlikku

16 |

iva. Taolisel puhul võivad mängud olla üheks alternatiivseks mooduseks info edastamiseks või teadmise kujundamiseks. Võtame näiteks olukorra, kus soovime, et õppurid teadvustaksid meeskonnaliikmete omavahelise usalduse või koostöö tähtsust. Kindlasti on võimalik sellest teemast väga köitvalt rääkida ja näidete varal selgitusi anda. Umbes sama kindel on see, et mõne õppuri puhul kipub ka kõige atraktiivsem jutt minema ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Ta omandaks aga soovitud teadmise märksa tõhusamalt juhul, kui talle antaks võimalus oma nahal kogeda olukorda, kus meeskonnaliikmete vahelise usalduse olemasolu või puudumine mõjutab mõne ülesande täitmist. Selliste olukordade loomine on mängude ja simulatsioonide abil suhteliselt hõlbus. Teadlik mängude kasutaja saab sel viisil arvesse võtta erinevaid õpistiile ning taas õpiprotsessi mitmekesistada.

Ometi võib öelda, et mängude ja simulatsioonide tõeline võlu ja sellest tulenev tähtsus haridusele peitub veelgi sügavamal. Nimelt, oskuslikul kasutamisel on aktiivtegevuste abil võimalik ületada muidu nii kergelt tekkivat ja samas raskelt ületatavat lõhet teema teadvustamise ja toimimissuutlikkuse vahel. Ehk teiste sõnadega - kuigi paljud inimesed teavad, kuidas peaks ühes või teises olukorras käituma, on tunduvalt vähem neid, kes on reaalses situatsioonis suutlikud sellele teadmisele vastavalt tegutsema.

Rääkimata olukordadest, kus mõistlikuks peetakse käitumist, mis reaalses situatsioonis sugugi mõistlik pole. Selleks, et omandada tegelik toimimissuutlikkus on vaja õppeprotsessi kaasata ka osaleja enda kogemus, anda talle võimalus näha ennast tegutsemas, sest just temast sõltub, kas õpitu leiab rakendamist või mitte. Kõik meetodid, mis piirduvad teiste poolt loodud või koondatud teadmiste ja kogemuste vahendamisega jätavad õppija teadmatusse sellest, kuidas just tema tegelikus olukorras käituks ning mil viisil ja millele ta reageerib. On üllatav kui kergekäeliselt loobutakse viimati kirjeldatud, tegelikult nii otsustava sammu astumisest. Teadagi, mänMängud (reeglid, ajapiirang, resultaadile orienteeritud)

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

3

Simulatsioonid 1 4

(avatud, reaalelulised, protsessile orienteeritud)

2

Juhtumiuuringud (sügav analüüs, detailid, korduvad vaated)

gud ja simulatsioonid polegi mingi imerohi. Kõik need potentsiaalsed võimalused, mida aktiivtegevuse kasutamine haridusele annab realiseeruvad ikkagi vaid sel juhul, kui juhendaja, õpetaja või õppejõud teab, mida ja kuidas ta teeb.

Klassifitseerimisest Et olulistest mõistetest pilti saada, tuleks teemaga seotud terminid lahti seletada ja kuna mänge ja simulatsioone on väga erinevaid, siis nad klassideks jaotada. Defineerida ja klassifitseerida on mänge ja simulatsioone väga raske. Aluseks ei saa võtta ei meelelahutuse mõistet (kas male tiitlimatš on osalejatele meelelahutus?), ei võistlusmomenti (väga paljudes mängudes ja enamustes simulatsioonides seda pole), ei reegleid (leidub palju ilma reegliteta mänge), ega vahendeid (need on väga mitmesugused ja osa mänge ei kasuta üldse vahendeid). Alustuseks püüame õppetöös kasutatavad simulatsioonid ja mängud jagada kolme osaliselt kattuvasse kategooriasse: mängud, simulatsioonid ja juhtumiuuringud. Järgnev skeem pärineb Elyssebeth Leigh raamatust „Õppimine läbi lõbu ja mängude“ (1999). Elyssebeth on muuseas praegu ISAGA peasekretär. Juhtumiuuringud on õppetegevused, mida iseloomustab probleemsituatsiooni detailne esitus, ilmne orienteeritus mingile resultaadile, tagajärjele. Neid kasutatakse palju meditsiini ja õigusteaduste koolitustes. Mängude põhiline omadus on limiteeritud aeg, reeglid ja resultaat (võit/kaotus, punktid).

Klassikalised mängud on kõik tuntud pallimängud, enamus kaardimänge jpt. Simulatsioonid on enamasti avatud, käitumisele ja protsessile suunatud, reaalsust modellleerivad tegevused.

Väga palju kasutatakse neid keeleõppes ja suhtlustreeningutes. Ja nende kolme põhitermini kaetud alas vaatame ka nende lõikumisel tekkivaid kasutusalasid, mis joonisel on tähistatud numbritega 1, 2, 3 ja 4.

Number 1 tähistab simulatsioonimänge – tegevusi, kus on ühendatud simulatsioon mänguga. Simuleeritud juhtumiuuringud (2) ühendavad simulatsiooni detailse juhtumiga.

Selliseid simuleeritud juhtumiuuringuid kasutatakse palju arstide väljaõppes, eriti anamneesi võtmise ja diagnoosimise harjutamiseks. Mängulised juhtumiuuringud (3) on tihti kasutusel näiteks statistika õpetamisel. Ja lõpuks – kasutatakse ka simulatsioonimänge juhtumiuuringutena (4).

Mängude ja simulatsioonide läbiviimise üldine struktuur Nagu öeldud, on mängude ja simulatsioonide maailm väga kirev, kuid nende kasutamisel hariduseesmärkideks on

teatud ühised jooned. Suvalise mängu/simulatsiooni kasutamises võib eristada kolme selgelt üksteisele järgnevat osa, milleks on sissejuhatus ehk briifing, tegevus ehk mäng ise ja mängus toimunu / kogetu analüüs ehk debriifing. Ajaliselt on tavaliselt briifing kõige lühem, teised kaks aga võiksid olla enam-vähem samapikkused.

Briifinguks nimetakse neid olulisi minuteid, mis eelnevad mängu algussignaalile.

Selle aja jooksul peavad kõik aru saama, mida me tegema hakkame ja üldise ettekujutuse sellest, miks me seda teeme. Kui mängus on ette nähtud erinevad rollid ja üldised reeglid, siis ka need tuleb selgitada briifingul. Kindlasti ei tohi selle jooksul ennustada, mis mängus juhtuda võiks – selle arutamiseks on aeg peale mängu. Briifingu lõppedes peaks igaühel selge olema, mida ta peab tegema.

Tegevus ise on mängu see osa, mida me tavaliselt oleme harjunud mänguks pidama.

Mängus osalejad tegutsevad vastavalt etteantud reeglitele, kasutades olemasolevaid ressursse (aeg, kaardid vmt). Simulatsioonimängud on tavaliselt üles ehitatud mõne sotsiaalse süsteemi lihtsustatud mudelina.

Mängu juhi rolliks on mängu protsessi jälgimine ja vajadusel suunamine selleks, et osalejatel oleks võimalik kogeda simuleeritava süsteemi toimimisloogikat, mis reaalses elus võib olla vägagi komplitseeritud.

Debriifing. Hariduslikus mõttes on see kõige olulisem faas. Siin toimubki õppimine – kõik eelnev oli ainult ettevalmistus õppimiseks, emotsioonide ja isikliku suhtumise tekitamine, selleks, et saaks asuda arusaamist ja suhtumist kujundama. Mängud ja simulatsioonide on väga halvad vahendid faktide õpetamiseks, nad sobivad aga suurepäraselt palju raskemaks ülesandeks – suhtumise muutmiseks, isiklike arusaamade kujundamiseks. Debriifingu korrektseks läbiviimiseks on spetsiaalne metoodika. Suurim viga, mida õpetaja saab teha, on hoida aega kokku debriifingu arvel – siis muutubki hariduslik mäng lihtsalt meelelahutuseks.

Simulatsioonide ja mängude kasutamine Eestis Tihti kasutatakse koolitustel mänge lihtsalt aktiviseeriva elemendina, mitte olles teadlik mängude haridusteooriaga. Tihti ei teagi õpetajad, et tegevus, mida nad edukalt oma töös kasutavad, kuuluvad näiteks simulatsioonide valdkonda. Autorite silmad avanesid tänu ISAGA konverentsidele 90-ndate aastate keskel. Selleks ajaks olime juba osalenud rahvusvahelises Internetipõhises simulatsioonis IDEALS 1992/1993.a.õ.-a. ja viinud ise läbi esimesed koolidele mõeldud simulatsioonimängud “Simuvere” ja globaalsete ökoloogiaprobleemidega tegeleva “Gaia”, kus kasutasime suhtlusvahendina e-maili ja liste. Erinevate teemade valamine simulatsioonimängu vormi on jätkunud siiani. Tegijate ring on vahepeal laienenud, nii mitmedki kunagised mängudes osalejad on praegu tõsised ideede edasiarendajad.

Õpetaja Kaja valmistumine e-õppeks ■■ Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist Õpetaja Kaja on inglise keele õpetaja, kelle koolis on kavas hakata järgmise õppeaasta alguses traditsioonilist õppeprotsessi täiendama e-õppega. Õpetaja Kaja hakkas tegema vajalikke ettevalmistusi e-kursuse loomiseks. Ta tutvus teemat käsitlevate materjalidega ning sai muuhulgas teada järgmist: E-õppe all mõistetakse õpet, kus õppeprotsess või osa sellest viiakse läbi Interneti vahendusel. Eestis toimub e-õpe enamasti kombinatsioonis traditsioonilise auditoorse õppega. E-õpe võib baseeruda tavalistel kõigile kättesaadavatel veebilehekülgedel, mis lisaks üldisele informatsioonile sisaldavad kursuse õpijuhist, õppematerjale, ülesannete kirjeldusi jm. Õpetajad ja õppijad suhtlevad e-posti, msn, Skype vms kaudu. Sagedamini toimub e-õpe mingi veebipõhise õpikeskkonna ehk e-õppe platvormi vahendusel. Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes kasutatakse WebCT, Moodle ja IVA õpikeskkondi.

Viimasel ajal on hakatud õppetöö läbiviimiseks kasutama ka sotsiaalse tarkvara võimalusi (nt ajaveeb, Wiki).

E-õppe platvorm on spetsiaalne serveris asuv tarkvara, mis võimaldab luua veebipõhiseid kursusi, mis on kasutajatele kättesaadavad veebilehitsejate vahendusel. Veebipõhised õpikeskkonnad sisaldavad vahendeid kursuse õppe- ja juhendmaterjalide esitamiseks, õppimise hõlbustamiseks (enesetestid, otsingusüsteemid, sõnastikud, viited lisamaterjalidele veebis jm), õppijate hindamiseks (ülesanded, testid), suhtlemiseks (foorum, postkast, jututuba) ning kursuse administreerimiseks (õppijate ning õpitulemuste haldamine, statistika õppijate tegevuse kohta).

Kaja sai teada, et e-kursuse üheks oluliseks komponendiks on õppematerjalid ehk kursuse sisu. Õppematerjalid võivad sisaldada teksti, pilte, animatsioone, heli- ja videofaile.

Enamasti esitatakse e-kursustel õppematerjale veebilehekülgedena (htm- või html-failid). Õppematerjale ei pea tingimata looma e‑õppe platvormi abil. E-kursus koosneb paljudest erinevatest osadest ning selliseid osi on võimalik vastava tarkvara abil koostada ja muuta ka oma arvutis. Mõnikord on selline tarkvara üsna kallis, kuid leidub ka rohkesti tasuta programme, mida saab edukalt e-kursuse materjalide loomiseks kasutada.

Kogenud e-õppe kasutajatega vesteldes selgus Kajale, et tehnoloogia on vaid abivahend, mis iseenesest ei taga õppimist ega selle kvaliteeti. Internetipõhises klassiruumis kehtivad samad seaduspärasused, mis traditsioonilise auditoorse õppe puhul, kuigi õppijad ei viibi õpetajaga füüsiliselt ühes ruumis. E-õppe puhul on muutunud õpikeskkonna tähendus. See on paindlikum ja võimaldab pakkuda rohkem materjale ning erinevaid võimalusi õppijate aktiveerimiseks. E-õpet kasutatakse enamasti selleks, et pakkuda õppijatele paindlikke õppimisvõimalusi, vähendada auditoorse töö mahtu ning suurendada iseseisva töö osakaalu. E-õppes on info- ja õppematerjalid õpilastele paremini kättesaadavad ning õppetöö on erinevaid tehnoloogilisi vahendeid kasutades mitmekesisem.

Kaja jõudis seisukohale, et ta soovib tulevikus kindlasti e-õpet kasutada. Sellest, kuidas Kaja endale e-kursuse loomiseks abilisi otsib, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

Eesti e-Ülikooli uudised

Tartu ajaloolises sõjaväelinnakus tehakse endiselt ajalugu

■■ Tõnis Asson Kolonelleitnant; Simulatsioonikeskuse ülem

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse õppeosakonna taktika õppetooli simulatsioonikeskus loodi ametlikult aprillis 2006 ja sisulise tööga alustati veebruaris 2007. Keskus asub ajaloolises Puiestee tänava linnakus, milles esimese Eesti Vabariigi ajal paiknes Tartu Ratsarügement ja nõukogude perioodil kaugpommitajate ja transpordilennuväe sõjaväeosa.

Staabisimulaator JCATS aitab õpetada lahingujuhtimist ja staabiprotseduure Tegemist on tulevikku suunatud keskusega, mis võimaldab arvutipõhiseid interaktiivseid simulatsioonisüsteeme kasutades toetada taktikalise ja operatiivtasandi juhtide ja staapide väljaõpet ning arendada kaitseväe modelleerimise ja simulatsioonide (M&S) võimekust. Lühidalt öeldes matkida lahingujuhtimist või kriisireguleerimist erineval tasandil ja erinevates olukordades. Hetkel on keskuses kasutusel USA päritolu konstruktiivne staabisimulatsioon JCATS – Joint Conflict And Tactical Simulation, mida kasutavad paljud riigid, see programm võimaldab integreerida erinevaid madalama ja kõrgema taseme simulatsioonisüsteeme. JCATS tõlkimisel peab võtma erilise tähelepanu alla sõnad: “Ühend” ja “Taktikaline”. Esimene tähendab võimalust õpetada ühiseks tegevuseks üksusi nii mere-, jala- kui lennuväest ja teine vihjab üksuste suurusjärgule.

Optimaalsemad sihtgrupid seega on brigaadi ja pataljoni staabid, mille tegevust stimuleeritakse allüksuste ülemate poolt simulatsioonisüsteemi JCATS kasutamisel reaalajas saadava infoga.

Kasutajaid õpetatakse eelnevalt operaatoritena arvuteid käsitlema ja virtuaalüksusi interaktiivselt juhtima. Simulatsiooniõppuste (SIMEX) tagamiseks on keskuses hetkel 60 arvutit, milles on installeeritud JCATS simulatsioonisüsteem.

Staapide väljaõpe on prioriteet, kuid võimalused lubavad rohkem Tegemist on programmiga, mis käivitatakse LINUX operatsioonisüsteemi abil ning võimaldab edukalt testida ka madalama tasandi juhtimisprotseduure, käske ja plaane kuni üksiksõdurini. Paraku on

18 |

siinkohal oluline rõhutada, et üksiksõduri tasandil pole otstarbekas õppuse ehk arvutipõhise sõjamängu (CAX) käivitamine - keskuse väikesearvuline personal peaks sellisel juhul tegema ära sama ettevalmistustöö kui pataljoni tasemega õppuse korral ning ka mängu resolutsioon ja käsitletavate ühikute käitumise tõepärasus (fidelity) pole parimas vastavuses, et kaasaegsete arvutimängudega harjunud ajateenijaid ahvatleda. Peamised väljaõppe sihtgrupid on siiski staabid.

Missioon Simulatsioonikeskuse missioon on interaktiivseid ja kaasaegseid arvutisimulatsioone kasutades toetada üksuste ülemate ja staapide väljaõpet ning luua eeldused kaitseväe M&S keskuse loomiseks.

Eesmärgid: toetada üksuste ülemate ja staapide õpetamist, tõsta üksuste koostöövõimekust teiste NATO liikmesriikidega, tõsta staapide operatiivplaneerimise võimekust ja analüütilist efektiivsust, toetada missioonieelse väljaõppe läbiviimist rahuoperatsioonideks, tõhustada rahvusvahelist koostööd, laiendada väljaõppe võimaluste ampluaad.

Võimalused: ühendoperatsioonide läbimängimine, staabiprotseduuride kinnistamine, otsuse vastuvõtmise protsessi modelleerimine, ajalooliste sündmuste analüüs ja läbi mängimine, operatiivplaneerimise toetamine, kaitsejõudude struktuuri ja varustuse hangete analüüsi toetamine, rahuoperatsioonide alase väljaõppe teostamine, regionaalsete õppuste korraldamine koostöös teiste Balti riikidega, sõjaväe kaasamise harjutamine tsiviil- hädaolukordade puhul, päästeoperatsioonide harjutamine, uute simulatsioonide testimine ja hindamine, interaktiivsete väljaõppevahendite koostamine.

Tuleviku väljaõppes on loota simulaatorite rolli kasvu XXI sajandi kaitsevägi peab ajaga kaasa minema ja seega on keskusele oluline püsida LVC valdkonnas esimestes ridades ja kasutusele võtta uusi süsteeme, et pakkuda parimaid lahendusi. Ükski simulaator-imitaator või simulatsioon ei asenda küll tegelikku elu, kuid võib reaalseks tegevuseks sõdureid ja juhte efektiivsemalt ette valmistada.

Keskuse ees seisavad hetkel tõsised väljakutsed, et juurutada meie tingimustele vastavad protseduurid, jätkuvalt testida ja tutvustada uusi erinevaid simulatsioonisüsteeme, planeerida edasist pikaajalist tegevust antud valdkonnas ning edendada digitaalset kultuuri kaitseväes.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

ELQ-SME projekti lõpetamine 13. novembril osalesid Tartu Ülikooli haridustehnoloogid rahvusvahelisel konverentsil „ E-Learning Quality and Return on Investment for Small and MediumSized Enterprises“. ELQ-SME projektis osalejate kokkusaamine toimus Lissabonis. Ülevaade projektist: http://www.ut.ee/152839

Tartu Ülikooli Narva Kolledž Oleg Shvets, Tartu Ülikooli Narva Kolledži haridustehnoloog

E-kursusel osalemise arvestamine akrediteerimisel Septembris ja oktoobris toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõududele WebCT keskkonnas kursus “Klassiõpetaja (vene keele baasil)“. Kursuse jooksul koostasid õpetajad mitmeid materjale, mis on ühendatud ühtseks tervikuks. Tulevikus on võimalik selle kursuse baasil rajada õppekavade võrgustikke. Lisaks said õpetajad seda kursust kasutada ka akrediteerimisel.

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia

e-aasta pidulik lõpetamine 11. detsembril toimub e-aasta lõpetamine. Nii e-aasta kui ka e-õppeaasta lõpetamine on Tallinna Tehnikaülikoolis muutunud traditsiooniks. Pidulikul koosviibimisel tehakse kokkuvõtteid möödunud perioodist ja peetakse meeles tublimaid e-tegijaid. Kindlasti ei puudu ürituselt piparkoogid, meekook ja glögi.

Estonian Business School Marko Puusaar, EBSi haridustehnoloog

Moodsa aja õppimine 2. novembril toimus EBSis e-õppe seminar, mille sisuks oli erinevad käsitlused moodsa aja õppimisest.

Seminar oli suunatud eelkõige väikese kogemusega või täiesti uutele inimestele e-õppe valdkonnas.

Eesti Maaülikool Diana Sarik, EMÜ haridustehnoloog

Auditoorse õppe ja e-õppe ühendamine 16. novembril toimus Eesti Maaülikoolis e-õppe seminar maaülikooli õppejõududele teemal “Auditoorse õppe ja e-õppe ühendamise võimalused”. Seminaril esinesid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloogid ning õppejõud.

talituse juhataja

Seminaridesari “Õppejõult õppejõule” 2007.a. sügisest käivitus seminaridesari “Õppejõult õppejõule“, mille eesmärgiks on teadmiste jagamine ja e-õppe võrgustiku loomine Tallinna Tehnikaülikoolis.

Oktoobris tutvustas oma e-kursust ja selle loomisel kasutatud tarkvara prof. Andres Lahe. Ülevaade seminarist: http://e-ope/wikispaces.com/oppejoult_ oppejoule

Second Life 19. septembrist 24.oktoobrini toimus virtuaalses maailmas Second Life pilootkursus „Social English for Doctoral Students” kus Tallinna Tehnikaülikooli doktorandid koos Rootsi, Norra, Itaalia ja USA doktorandidega arendasid erialast inglise suhtluskeelt. Second Life sessioonide tarbeks oli ostetud ja sisustatud eraldi maatükk Kamimo Island. Projekti koordineeris Kalmari Ülikool Rootsist. Osalejad olid enamuses algajad Second Life’ kasutajad. Esimesed tunnid kulusid keskkonnaga tutvumisele ja oma Avatari n.ö. elama - käima, istuma, lendama ja rääkima õpetamisele. Kui baasoskused käes, sai süveneda inglise keele arendamisse erinevates visuaalselt kaunites 3D seminariruumides.

Tallinna Tehnikaülikooli Teleülikool 2 Projekti “TTÜ TELEÜLIKOOL 2”, mis sai toetuse Tiigriülikooli programmikonkursil “IKT rakendamine kõrghariduses”, eesmärgiks on Tallinna Tehnikaülikooli loengute videoülekannete kvaliteedi parandamine ja uuendamine. Projekti raames muretsetud uued salvestus- ja edastussüsteemid (robotkaamera “Sony BRC-300P” ja juhtpult “Sony RMB-R300”) pakuvad kindlasti huvi kõigile videoülekannete ja videokonverentsi tegijatele.

Videokonverentsid Kuressaare Kolledžiga Sel poolaastal toimub Kuressaare Kolledžis videokonverentsi vahendusel 14 loengut nädalas. Videokonverentsi tehnika kasutamine võimaldab õppejõududel hoida kokku aega ja tudengitel õpingute ühtlasemat jaotumist kogu kursuse jooksul. Plaanis on sarnase videotehnikaga varustada ka Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž Imbi Väli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog

Tehnosuhtlejate interaktiivne seminar 22. oktoobril toimus IT Kolledži tehnosuhtluse õppekava üliõpilastele seminar - interaktiivne õppeseanss üle Interneti, kus Microsofti esindajad USAst Redmontist David Snider ja Robert Durff tutvustasid tudengitele Eestis seni vähekäsitletud valdkonda nagu tarkvara lokaliseerimine. E-õppesessioon toimus Microsofti Tallinna esinduses ning töövahendiks kasutati beetaversiooni Microsofti koolitusturule mõeldud tootest Live Meeting. Tehniliselt oli asi lahendatud lihtsalt – sülearvuti, projektor, veebikaamera, käsimikrofon ja kõlarid moodustasid kogu asjakohase seadmestiku.

Eesti poolelt olid seminari korraldajad IT Kolledži rektor, tehnosuhtluse eriala õppejõud Kalle Tammemäe ning Microsoft Estonia Haridussektori kliendijuht Katrin Pink.

Eesti e-Kutsekooli uudised Kerli Kusnets, e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

25 kutse- ja rakenduskõrgkooli saavad e-õppe arengukava Algava õppeaasta jooksul saavad vähemalt 25 Eesti kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli endale e-õppe arengukava, mille eesmärgiks on toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist õppetöös.

Tõenäoliselt valmivad arengukavad uue õppeaasta jooksul, varakevadeks 2008. e-Õppe Arenduskeskus aitab koolidel koostada strateegilised põhimõtted, mis on aluseks haridustehnoloogide, õpetajate ja juhtkonna edasiste tegevuste planeerimisel. See loob olukorra, et kooli juhtkond teab täpselt millistele õppekavadele ja kursustele tuleb e-tugi luua ning e-õppe arendamine toimuks eesmärgipäraselt, konkreetse tegevuskava alusel.

Koolides juhivad vastavaid töörühmi oma haridustehnoloogid ning e-õppe arengukavade väljatöötamine toimub projekti “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides” (e-VÕTI; http://portaal.e-uni.ee/e-voti) raames.

E-õpe – kas “aken maailma” või “isolatsioon”?

■■ Ülle Ernits Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja õppejõud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on käivitunud mitmed e-kursused ning mitu ootab peatset presenteerimist. Olles algajad e-õppe juurutajad, oleme me oma valdkonna õppejõududena entusiastid ja kahtlemata need, kes tahavad uute metoodikatega katsetada. Töö käigus on meil tekkinud nii õppemetoodilisi kui eetilisi aga ka lausa globaalseid küsimusi ja arutelusid. Palusin käesoleva artikli kirjutamiseks meie õppejõududel vastata küsimusele “E-õpe - kas isolatsioon või aken maailma?“ ning alljärgnevalt pühendaksingi Teid, lugejaid, saadud mõttearendustesse.

Esiteks, eetilised kõhklused Esmajärjekorras tegid muret eetilised kõhklused selles osas, kuidas usaldada õppijaid ja neid mitte kahtlustada plagieerimises.

Teiseks, isolatsioon Teiseks, kas e-õpe isoleerib?

Kas e-õpe jätab õppija üksi arvuti taha ja ta enam ei kohtugi õppejõuga, jäävad nad teineteise jaoks võõraks?

Kas õppijad muutuvad arvutisõltlasteks, kes võõrduvad klassiruumist, auditooriumist ning suusõnalistest ettekannetest?

Kas õppijana olla kursusel, kus kursusekaaslasi ning õppejõudu võid näha ainult fotolt või skype vahendusel, on jube ning tekitab õppijas ängistust?

Mis saab meile tuntud ja turvalisest õpperühmast, kellega koos klatšida, närveerida ja rõõmustada?

Mis saab õppejõu isikupärast, sisendus- ning õpetamisvõimest, mis ilmneb siiski eelkõige otsekontaktis õppijaga?

Katked õppejõudude arvamustest: “Olen kahel poolaastal kasutanud osalist e-õpet. Osaliseks siiski ta ka jääb – vajan silmastsilma suhtlemiseks õppijatega kindlasti kontakttunde. Piiratud on ka tehnilised võimalused – näiteks testide läbi viimise osas. Kindlasti ei kujuta ma ette praktilist õpet interneti teel või seminari ettekande asendamist kirjaliku tööga.”

“NB! Inimestevaheline suhtlemine!”

“Isolatsioon? Kui kasutada videolõike ja slaide, siis aine õpetamise seisukohalt ehk ei, aga osade valdkondade puhul on reaalne oht siiski täiesti olemas.”

Kolmandaks, natuke aknast Kolmandaks, kas e-õpe on aken maailma: Kas e-õpe kannustab võtma kursuseid teistest riikidest ja partnerkoolidest ning selleläbi avardub õppija maailm?

Kas võimalus olla ühel kursusel (kuid mitte kohtuda reaalselt) erinevate riikide kõrgkoolide õppijatega on innustav või tekitab võõristust?

Kas saame e-õppe kaudu rohkem eurooplasteks, maailmakodanikeks, aga samas kaotame oma identiteeti? Õppejõudude arvamused: “E-õpe on kindlasti üheks sammuks avatud maailma poole, kuid sellega kaasneb palju ohtusid õppija ebaaususe korral.”

“Loomulikult, aga ainult juhul, kui vallatakse asja tehnilist külge. Siis on kogu maailm lahti.

Vähemalt noorte puhul on see kindlasti nii.”

E-õpe on väljapääs mitmes mõttes Kuna täna räägitakse palju tudengite vähestest sotsiaalsetest tagatistest ning tudengite kõrgest tööhõivest, siis e-õpe on mitmes mõttes väljapääs. Õppida saab õppijale sobival ajal, näiteks öövalves olles, nagu minu õppijad seda teevad, samas kinnitades et see on parim aeg õpingutele pühendumiseks.

Osalesin käesoleva aasta oktoobri lõpus Turu Ülikoolis Soomes ühe kursuse lõpuseminaril kus arutati doktorantidele e-õppe võimaluse vajadusest. Ühiselt jõuti järeldusele, et edukate õpingute seisukohalt on vaja õppekeskkonda, kus saaks omavahel arutada, kirjutatut kommenteerida ning õppejõuga suhelda.

Kokkuvõttes julgen väita, et kindlasti on e-õpe see, mis annab inimesele suurema võimaluse haridusele juurdepääsuks.

Arvamust avaldasid: Milvi Moks, lektor; Mai Lipping, erakorraline lektor; Anne Ehasalu, lektor; Piret Labotkin, personalispetsialist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

E-õppealased uudised maailmas Imbi Väli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Läbi arvuti rollimängu ei koolivägivallale!

VÕTA OSA MINIKURSUSTE KONKURSIST! e-Õppe Arenduskeskus kuulutab käesolevaga välja õppejõudude ja õpetajate pedagoogilisi võimalusi ja tehnilisi vahendeid tutvustavate minikursuste konkursi.

MINIKURSUS ON KURSUS, MIS …

• on eesmärgistatud ja iseseisvalt läbitav kursus ning mille maht on 4-10 tundi iseseisvat tööd; • sisaldab õppematerjale, mida illustreerivad ülesanded, testid, tehnilised juhendid jms moodustades ühe terviku; • tehniliste vahendite õpetamisel sisaldab pedagoogilisi malle ja stsenaariumeid vahendi kasutamisest õppeprotsessis; • lõppeb kogu õppematerjali hõlmava arvestusliku ülesandega õppijale enesekontrollimiseks.

KONKURSI TINGIMUSED • Eelistatud on kursused, mille raames õpetatakse kasutama mõnda programmi (nt eXe, CourseLab, Audacity, Hot Potatoes jne) või tutvustatakse mõnda uut pedagoogilis-tehnoloogilist lähenemist (m-õpe; kombineeritud õpe jne).

• Valminud minikursus peab olema publitseeritav veebis Creative Commonsi litsentsi alusel ja olema SCORM formaadis.

• Parimad minikursused pannakse üles e-Õppe Arenduskeskuse serverisse ning tehakse kõigile huvilistele vabalt kättesaadavaks.

NB! Soovitame konkursil osalejal eelnevalt kooskõlastada minikursuse teema ja selle vajalikkus e-Õppe Arenduskeskusega hiljemalt 07. jaanuariks 2008, et vältida korduvate teemade esitamist konkursile.

Minikursuse esitamise tähtaeg: 1. märts 2008 LISAINFO: Marit Dremljuga marit.dremljuga@eitsa.ee Tel: +372 6 285 825

20 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Saksamaa, Portugali ja Suurbritannia uurijad on välja töötanud interaktiivse arvuti rollimängu, mis aitab lapsi koolivägivalla ja -kiusamisega toime tulla. Üle 1000 lapse kogu Euroopast osaleb projekti praeguses pilootfaasis, mille eesmärk on teada saada tarkavara ja arvutimängu võimaliku mõju ulatusest koolilaste omavahelise kiusamise vähendamisel. Spetsiaalselt väljatöötatud arvutimängus „FearNot!“ (tlk. “ära karda“) võtab iga laps kiusatu nähtamatu sõbra rolli, kellega arutletakse probleemi olemuse üle ning pakutakse välja võimalikke lahendusi ja hakkamasaamise strateegiaid. Antavad nõuanded mõjutavad ohvri järgnevat käitumist.

Loe projektist lähemalt: http://www. checkpoint-elearning.com/article/4588.html

Maailma suurim e-õppe projekt on seksuoloogiatervise alalt Üle 30 aasta on Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) soovitanud kõigile tervishoiu alal töötajaile omandada seksuoloogiatervisealaseid teadmisi ja läbida vastavaid koolitusi. Nüüdseks on Interneti levik seda võimaldanud teha globaalses ulatuses. Vastavaid e-õppe kursuseid saavad kasutada kolledžid, ülikoolid, riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid kogu maailmast. Neid vaba juurdepääsuga kursuseid võib kasutada igaüks, igal pool, igal ajal ja tasuta. Miljonite kasutajatega rohkem kui 100st riigist on see suurim e-õppe projekt kogu maailmas.

Andmebaas, mis sisaldab seksuaaltervisealaseid veebipõhiseid kursuseid, asub aadressil: http://www2.hu-berlin.de/sexology/ Loe projektist lähemalt: http://www. elearningeuropa.info/directory/index. php?page=doc&doc_id=9892&doclng=6

E-prügi taaskasutamine (e-Waste Recycling) Aafrikas kuhjuvad arvutid, millel pole enam kasutusväärtust. Sellised prügilad võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme ja ohustavad ümbritsevat loodust. Valitsusel ja erinevatel arendussuunitlusega organisatsioonidel, kes toovad arvuteid maale, puudub igasugune strateegia nende ladustamisel ning taaskasutuskäitlemisse saatmisel.

UN Environment Programme aruande järgi tuuakse ainuüksi Nigeeria sadamasse, mis on muutumas arenenud maade e-prügilaks iga kuu üle 100 000 arvuti.

Loe lähemalt: http://www.elearning-africa. com/newsportal/english/news90.php