Brand Estonia teine tulemine, sissejuhatus

Brand Estonia teine tulemine

Põhiraskus Eesti kui sihtkoha tutvustamisel on jäänud turismiettevõtete õlule, kellest suurimad kulutavad selleks igal aastal kümneid miljoneid kroone. Seetõttu tuleb EASi algatust taasalustada «Welcome to Estonia» projektiga ainult kiita.

Postimees, 2007

Mis on bränding?  Kokkuleppeline sümbolite ja seoste süsteem, mis kirjeldab reklaamitavat subjekti tollele iseloomulikul teistest eristuval moel.  Bränding loob emotsioone ja kujundab suhtumisi isegi nende asjade suhtes, mida vaataja kogenud ei ole.  Tehniliselt toimub see läbi lugude jutustamise ja seeläbi erilise emotsionaalse kuvandi loomise

2008 kevad. Olukorra kaardistamine.

Miks on vaja Eestile ühtset turunduskontseptsiooni? Ühtset turunduskontseptsiooni on vaja kolmel peamisel põhjusel:  Eristuvuse kaalutlusel - et muuta ennast ahvatlevaks, on vaja silma paista ja eristuda teistest  Visuaalsetel kaalutlustel – eristuv visuaalne keel aitab hoomata konkreetset maad ükskõik millises kontekstis momentaalselt ja kasvatada seeläbi tuntust ning usaldusväärsust. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.  Olemuslikel kaalutlustel – endast ja oma maast on raske rääkida, eriti põhjamaalastel. Meil on vaja süsteemi, mis aitab meil mõista oma olemust ja mille poolest me erilised oleme  See teadmine aitab meil tervele maailmale rääkida Eesti kohta ühtset ja arusaadavat juttu. Lisaks annab ühtne Eesti turunduskontseptsioon võimaluse hoida kokku turunduskulusid nii avalikus kui ka erasektoris

Mida inimesed on arvanud Eesti turundamisest varasematel aastatel?

2002 aasta 75% eestimaalastest toetab seisukohta, et Eesti riik peaks panustama oma maine kujundamisesse välismaal Eesti mainekujunduse projekti raames välja töötatud Welcome To Estonia märgist oli kuulnud või seda näinud 60% uuringus osalenutest Andes hinnangut Welcome To Estonia märgile leidis 50% vastanutest, et see märk sobiks kasutamiseks Eestit tutvustavatel materjalidel Emor, 2002. Eesti rahva omnibuss-küsitlus

2005 aasta Vastanutest ligi 30% on kasutanud WTE märki 94% vastanutest peab riigipoolset turundustegevust välisriikides Eesti riigi maine tõstmiseks väga oluliseks või pigem oluliseks 55% vastanutest arvas, et Eesti riik on praeguseks hetkeks panustanud üsna vähe sellesse, et Eesti oleks välisturgudel tuntud ja hea mainega 44% vastanutest arvas, et WTE märk on Eesti tutvustamiseks pigem või täielikult sobiv Faktum, 2005. Ettevõtete telefoniküsitlus

Arenduseelarve läbi aastate  2001-2002. aastatel: 10, 4 mln EEK – uuringud, strateegia, filosoofia, stiiliraamat 3 mln EEK – avakampaania Kokku: 13, 4 mln EEK 2003-2007. aastatel: 0 2008. aastal: 1,1 miljonit krooni: protsessi toetamiseks ning uuenenud kontseptsiooni väljatöötamiseks

Riigi märk ja märgi sümboolika on ikkagi selleks, et meid tohutus riikide hulgas selgelt ja arusaadavalt eristada. Kui suudame luua head sümbolid, head edulood, tõstame ka siia tulevate turistide hulka.

Turismifirmade liidu juhatuse esimees Sven Lõokene EPL, 25.04.2007

Seis Eesti turunduskontseptsiooni kasutamises 2002. aastal loodud turunduskontseptsiooni on Eesti tutvustamiseks välismaal kasutanud EAS-i turismiarenduskeskus. Eesti turunduskontseptsioon on olnud tasuta kasutamiseks kõigile selleks lepingu sõlminud asutustele ja ettevõtetele.  2008 aastal oli leping sõlmitud Eesti turunduskontseptsiooni atribuutika kasutamiseks u 110 ettevõttega sh avalik- ja mittetulundussektoris 33 organisatsiooni erasektoris 77 ettevõtet

2008 suvi. Tegevused.

Terve turismisektor vajab seda kampaaniat. Möödunud aastal juhtus esimest korda, et Eestis käinud turistide arv ei kasvanud. Seevastu on kerkinud uusi hotelle nii Tallinna kui ka Tartusse... Eestit on vaja tutvustada ja imagot parandada Turismifirmade liidu juhatuse esimees Sven Lõokene EE, 22.05.2008

Meeskond  EAS-i juhtgrupp - Leitti Mändmets, Erki Peegel, Maria Alajõe  Nõuandev töögrupp kohalikest ekspertidest: Töögruppi kuulusid oma ala eksperdid, esindades Eesti arengus olulisi valdkondi – turismi, eksporti, välisinvesteeringuid, haridust ja elukeskkonnaga seotud aspekte ning kelle igapäevatöö on seotud Eesti turundamisega.

Töögrupi ülesanne oli anda tagasisidet, professionaalset nõu, positiivset kajastust ning genereerida ideid.

 Kaudselt kõik EAS-i töötajad – olulised positiivse maine loojad ja sõnumi levitajad

Nõuandev eksperttöögrupp Ahti Kuningas (EAS nõukogu; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) Siim Raie (Eesti Kaubandus- Tööstuskoda) Indrek Treufeldt (Rahvusringhäälingu juhatuse nõunik, TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool) Ilmar Raag (meediaekspert)

Triinu Rajasalu (Välisministeerium, pressi-ja infovaldkonna juht) Üllar Jaaksoo (endine EAS nõukogu esimees) Sven Lõokene (ETFLi juhatuse esimees) Daniel Vaarik (uus meedia, kommunikatsiooniekspert) Rain Pikand (loovagentuur Division) Mariann Lugus (Archimedese välisturunduse juht) Raul Rebane (strateegilise kommunikatsiooni ja meedia ekspert) Aleksander Smirnov (reklaamiekspert vene sihtrühmas) Tiit Riisalo (EAS nõukogu, EXPO asekomissar)

Eesti turunduskontseptsiooni võtmevaldkonnad Turism Äri Eksport Välisinvesteeringud Elukeskkond Õppimiseks Elamiseks Töötamiseks

Sisekommunikatsioon. Eestimaalane

Me tahame olla tegusad võimalikult paljudes riikides Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts EE, 22.05.2008

Kogemuste kogumine ja edasiarendamine  Personaalsed konsultatsioonid ja intervjuud 2001/02. a. Eesti tuntuks! projekti

ekspertidega  Intervjuud 2001/02. a. Eesti tuntuks! projekti väliskonsultantidega  Intervjuud erinevate väliskonsultantidega

 Intervjuud Eesti erinevate arvamusliidrite ja ekspertidega  Vestlused EAS-i töötajatega sh välisesindajatega  Best practice kogumine

 Regulaarsed kokkusaamised nõuandva töögrupiga  Tööseminarid väliskonsultantidega  Arendusettepanekud Eesti reklaamiagentuuridelt

Uuring Eesti elanikkonna suhtumisest Eesti turunduskontseptsiooni Omnibussiuuringu küsitlus toimus 5-18.06.2008, valimi suurus 1027 vastajat vanuses 15-74 aastat  68% vastajaist, kel on mingi hiljutine side välismaaga, pidas oluliseks, et Eesti riik tegeleks välismaal mainekujundusega  Kõige olulisemad aspektid, millele tuleks mainekujunduses rõhku panna, on suure enamuse vastajate arvates kultuur, loodus ja Tallinna vanalinn. Selles osas olid nii eestlased kui mitte-eestlased ühel arvamusel  Eesti märk Welcome to Estonia oli tuttav 71% inimestest, kes suhtlevad välismaaga  Keskmised hinnangud märgi omadustele olid pigem positiivsed. Kõlama jäi seisukoht, et märk on meeldejääv, sõbralik ja soe. Väga väheste arvates oli märk negatiivse iseloomuga (ainult 4% oli täiesti nõus selle väitega)  53% vastajatest leidis, et märk on sobiv välismaal Eesti tutvustamiseks, 32% olid vastu Turu-uuringute AS, 2008. Eesti rahva omnibuss-küsitlus

Uuring ettevõtluskeskkonna suhtumisest Eesti turunduskontseptsiooni Telefoniuuring toimus 12-19.06.2008, valimi suurus kokku 289 vastajat Eesti ettevõtetest, haridusasutustest, maavalitsustest ja ministeeriumitest  Suurem osa uuringu vastajaist pidas oluliseks, et riik tegeleks Eestile positiivse kuvandi loomisega välismaistel sihtturgudel.  Kõige olulisem aspekt, mida rõhutada mainekujunduses, oli vastajate keskmise hinnangu põhjal Eesti kultuur, millele järgnes Eesti modernsus, innovaatilisus  Märgist Welcome to Estonia olid teadlikud peaaegu kõik vastajad (98%)  Märgi etteantud omaduste hindamisel nõustuti kõige sagedamini, et märk on mittemidagiütlev.  Siiski pidasid üsna vähesed seda negatiivse sõnumi kandjaks ning pinnale jäi arvamus, et see on olemuselt sõbralik ja positiivne  Suur enamus vastajaid pidas väga oluliseks, et riik investeeriks Eesti tuntusesse, eriti turismi ja ekspordi valdkondades, avalik sektor ka elukeskkonnaga seotud aladel Turu-uuringute AS, 2008. Ettevõtete telefoniküsitlus

Eesti märgi tuntus ja maine Soome, Rootsi, Saksamaa, Norra ja Suurbritannia elanike seas Telefoniuuring toimus 9.06-31.07.2008, valimi suurus igas riigis oli vähemalt 1000 juhuslikult valitud vastajat  Soome elanikest on Eestit külastanud valdav enamus (81%),

 Rootsi elanikest on Eestis käinud iga neljas (25%) ja norrakatest 15%.  Eestis on käinud 4% Saksamaa ja 3% Suurbritannia elanikest.  22% Suurbritannia ja 11% Saksamaa elanikest ei ole Eesti kohta mitte midagi kuulnud.  Keskmisest enam omavad Eestiga kokkupuudet haritumad, eakamad ja pigem kõrgema sissetulekuga inimesed.  Kõige enam vastajaid pidas Eesti märki mittemidagiütlevaks.  Vastajad, kes on Eesti märki juba varem näinud, seostavad seda keskmisest oluliselt sagedamini positiivsete etteantud väidetega.  Erandina võib välja tuua norrakad, kellest 47% pidasid Eesti märki meeldejäävaks ja sakslased, kellest 40% pidas Eesti märki innovaatiliseks.  Märk ei ole ühegi riigi elanike enamuse arvates negatiivse iseloomuga GFK , 2008. telefoniküsitlus

Tulemus.

Uuenenud Eesti turunduskontseptsioon: TutvustaEestit.eas.ee

Eesti on pinnalt väike, kuid hingelt suur. Meil on maailmale palju anda. Siinse nutika rahva, väikese maa ja põlise kultuuri eriliste kontrastide avastamine pakub positiivseid üllatusi igal sammul. Nii meile kui meie külalistele ja sõpradele üle terve maailma