EAS tegudes ja numbrites 2012-2013

EAS tegudes ja numbrites 2012-2013

EAS

EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on Eesti ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat edendav riiklik institutsioon. Nõustame ettevõtjaid, teadusasutusi, avalikku sektorit ja vabaühendusi, korraldame koolitusi, otsime koostöövõimalusi ja pakume rahalisi toetusi.

Meie tegevuse peamine eesmärk on ühiskondliku heaolu kasv, iseäranis: • rohkem elujõulisi ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid; • ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvaheline areng; • ettevõtete tõhusam tootearendus ja tehnoloogiline võimekus; • nii turismiettevõtete kui Eesti riigi suuremad turismitulud; • Eesti eri piirkondade terviklikum areng.

EAS on Euroopa Liidu struktuurifondide üks rakendusüksusi Eestis. Aastatel 2007-2013 toetasime ja toetame Eesti ettevõtlust ja regionaalset arengut 784 mln euroga, mis on 24% kõigist ELi poolt Eestisse suunatud vahenditest. 2013. a keskendume uue, aastatel 2014-2020 kehtiva ELi rahastamisperioodi ettevalmistusele.

2

Tegutseme neljas valdkonnas: ettevõtlus ja innovatsioon, eksport ja rahvusvahelistumine, turism ning regionaalvaldkond.

2012. a investeerisime Eesti ettevõtlusesse ja regionaalarengusse 108 mln eurot.

EASi tegevuse abil: • said 123 ettevõtet ekspordi arendamise toetust, mille tulemusena kasvab 2013. a Eesti eksport eeldatavalt 43 mln euro võrra*; • sai Eesti 70 mln euro väärtuses välisinvesteeringuid, mille toel on juba loodud või luuakse 1030 uut töökohta; • kasvas Eesti majutusettevõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv mullusega võrreldes 4% ehk ligi 114 000 võrra 2,8 mln turistini; • 2012. a lõpu seisuga on valminud 231 regionaalprojekti, millest saab kasu 650 000 Eesti elanikku; • 96 ettevõtet investeeris teadus- ja arendustegevusse 32,6 mln eurot, mis tugevdab nende ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

EAS Kliendist lähtuv organisatsioon Senise tootekeskse toimimismudeli asendasime 2013. a alguses kliendikesksega, kus igal kliendil on EASis oma kliendihaldur.

Töö klientidega lähtub eelkõige nende endi arenguplaanidest ja selle tervikmõjust ning meie pakutavad teenused aitavad ettevõtteid nende arenguplaanide teostamisel. Meie teenused koosnevad nii nõustamisest, koolitustest kui rahasüstist. Tähelepanu all on projektide kvaliteet – keskendume vaid majanduslikku mõju omavatele tegevustele.

Suurema mõju saavutamiseks peab riigipoolne toetus ettevõtte arengut oluliselt kiirendama. Piirkondlikke ettevõtteid toetame starditoetuste, koolituste ja nõustamisega.

Suurklientidega koos loome erinevaid koostöövorme, seades eesmärgiks Eesti ettevõtluskeskkonna arendamise ning uute eksportvõimaluste loomise.

ELi uue, 2014-2020 eelarveperioodi valguses oleme üle vaatamas ka rahastuse taotlemise ja otsustusprotsessi, muutes neid klientidele arusaadavamaks, efektiivsemaks ja veakindlamaks. Lõime riskijuhtimise funktsiooni, et parandada riskide jälgimist ja tulla tõhusamalt toime nende maandamisega.

Osaleme partnerina uue riikliku ettevõtluse- ja innovatsioonistrateegia, turismiarengukava ning regionaalarengu strateegia väljatöötamises.

6,5€ * vastavalt klientide seas läbi viidud mõju-uuringule andis aastatel 2004-2010 iga eksporditoetusse investeeritud euro 6,5 eurot eksportkäivet.

1€

3

Ettevõtlus ja innovatsioon

Ettevõtlus ja innovatsioon aastal 2012 EASil on oluline roll Eesti ettevõtluse ergutajana: 2012. a lõpu seisuga oleme toetanud 5400 erinevat ettevõtet. Suure tähtsusega on eksportivad ettevõtted – EASi kliendid eksportisid 2012. a 37% kogu Eesti ekspordimahust.

EASi stardi- ja kasvutoetust sai 2012. a 542 ettevõtet.

Keskendusime koostöös ettevõtjatega senisest enam rahastatavate projektide sisulisele kvaliteedile, suurendades toetuste ergutavat mõju. Suur oli huvi EASi innovatsiooniosakute vastu, mis aitavad ettevõtetel arengutakistustest teadlaste abiga üle saada.

Uus teenus on disaininõustamine, mis väärtustab disaini rolli toodete ja teenuste arendamisel.

4

Ettevõtlusnädal keskendus töökohtade loomisele Ettevõtlusteadlikkuse tõstmiseks korraldasime sügisel üle-eestilise ettevõtlusnädala, mille 2012. a teema oli ettevõtjate roll töökohtade loojatena. Üritusel osales ca 16 000 inimest.

Lisaks korraldasime üle Eesti äriideede loomist tutvustavaid ettevõtluspäevi, millel osales ligi 900 inimest.

Populaarsed olid EASi alustava ettevõtja koolitused, kus osales kokku ca 800 inimest, kelle ideedest sündis 500 äriplaani. EAS nõustas inimesi ka maakondlike arenduskeskuste vahendusel ning muuhulgas sündis selle töö tulemusena 800 uut ettevõtet.

Ligi 700 000 euro eest toetasime ettevõtlusinkubaatoreid; iduettevõtetesse inspiratsiooni süstimiseks tõime Eestisse mitmeid mentoreid, näiteks USA ingelinvestori Bill Payne’i ning korraldasime õppereisi Silicon Valley’sse.

Aasta märksõna on kliendikeskne organisatsioon, mis pakub klientidele nende arenguplaaniga võimalikult hästi sobivaid rätseplahendusi. Nõustamisel, koolitamisel ja rahastamisel keskendume väikestele ja keskmise suurusega eksportivatele kasvuklientidele ning Eesti majandusele võimalikult palju kasu toovatele tegevustele.

annab kliendile võimaluse saada tegevuskava põhine pikaajaline teenus senisest kompaktsemana.

Tähelepanu järelkasvule Hoolitseme ettevõtjate järelkasvu eest. Meie eesmärk on, et iga kaheksas EASi kaasabil alustav ettevõte saavutab kasvukliendi staatuse. Teavitame tulevasi ettevõtjaid ettevõtlusega alustamise võimalustest ja vajaminevatest oskustest. Teeme seda nii koolituste kui ka suuremate avalikkust kaasavate algatuste nagu Ettevõtluse Auhind ja Ajujaht abil.

Eristades kliente majandusmõju järgi, jagasime ettevõtted nelja kliendisegmenti: • kohalikule turule suunatud piirkonnaklient; • ekspordipotentsiaaliga kasvuklient; • 1,25 kuni 30 mln eurose ekspordi müügituluga võtmeklient;

32,9

Ettevõtlus ja innovatsioon

Ettevõtlus ja innovatsioon aastal 2013

mln eurot

• üle 30 mln eurose müügituluga suurklient.

Oleme seadnud eesmärgiks, et 2013. a kasvab EASi kliendiportfelli ettevõtete ekspordikäive 8%.

Uus toetus on ettevõtja arenguprogramm, mis koondab ühte teenusesse nii nõustamise kui rahalise toetuse ja lähtub ettevõtte arenguplaanist. Ettevõtja arenguprogramm

EASi ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna 2013. a eelarve kogumaht on 32,9 mln eurot.

5

Ettevõtlus ja innovatsioon

Torm Metall – nullist Crystalsol arendab maailmaklassi maailmas ettevõtete tarnijaks murrangulist Tartus kümblustünne tootva ettevõtte Torm päikesepatareid Metall OÜ moto on: „Ei ole võimalik, et ei ole võimalik.“ Kolm sõpra käivitasid firma majanduslanguse alguspäevil ning müüvad tänaseks metallitooteid ligi ühe mln euro eest aastas.

Torm Metall tegi ettevõtte käivitamisel valiku merealumiiniumist ahjude tootmise kasuks. Hea toode, aktiivne turundus ja EASi starditoetus kasvatasid klientide huvi hüppeliselt nii Eestis kui Soomes ja Rootsis ning suurenev nõudlus tingis vajaduse veelgi võimsamate metallitöötlemise seadmete järele.

2010. a ostis Torm Metall EASi kasvutoetuse abiga vesilaseri, mis kasvatas oluliselt käivet ja eksporti. 2013. a on sõlmimisel tarnijaleping ABB ja AQ Lasertool’iga, milles aitab kaasa ka EASi tööstustehnoloogia toetus.

6

Austria-Eesti idufirma Crystalsol OÜ arendab Tallinnas paljutõotavat päikesepatarei tehnoloogiat, mis pakub kogu maailmale võimaluse loobuda kallite haruldaste metallide kasutamisest päikesepatareide tootmises.

Kuigi tehnoloogia on veel arendamisjärgus, on juba sõlmitud lepe selle müügiks Portugali energiakontsernile EDP. Crystalsol on loonud 24 uut töökohta ning kaasanud edukalt Soome, Norra ja Austria investorite raha. EASi toetuse abil on käima läinud koostöölepingud erinevate ülikoolide ja institutsioonidega üle maailma. www.torm.ee www.crystalsol.com

Ajujaht on süstinud ettevõtluspisiku paljudesse noortesse ja toonud turule mitmeid, tänaseks jõudsalt arenevaid ja ka maailmas tuntust koguvaid ettevõtteid.

2013. a juba seitsmendat korda toimuval konkursil esitlevad edumeelsed noored oma äriideid tunnustatud ettevõtjatele, kes ETV vahendusel kõigi televaatajate silme all hindavad ideede kasumlikkust ja uuenduslikkust ning jagavad inspiratsiooni ja elutarkust.

Juba aasta hiljem jõudis unikaalne lillepott masstootmiseni ning selliseid uusaednikke võib nüüdseks leida Jaapanist Ameerika Ühendriikideni.

…targa grillsüsini 2012. a teise koha saavutanud meeskond pälvis žürii tähelepanu uudsel tehnoloogial põhineva grillsöega, mis on paigutatud unikaalse struktuuriga papist pakendisse. Grillcube nimelise toote ainulaadsus peitub selles, et grillitud toidule ei jää külge süüteainest tulenevat kõrvalmaitset.

Meeskond leidis tänu EASi auhinnarahale kiirelt edasimüüjad nii Eestis kui Baltikumis ja on teinud üksikuid müüke ka Prantsusmaale, Šveitsi, Hollandisse ja Skandinaaviasse. EASi stardi- ja kasvutoetus on olnud ettevõtte turundustegevustes olulise tähtsusega.

Ettevõtlus ja innovatsioon

EASi ettevõtluskonkurss Ajujaht on tulevaste ettevõtjate kasvulava

Targast lillepotist…

2010. a konkursi võitnud tark lillepott ehk Click and Grow sündis ülikooli ühiselamus.

Mattias Lepa idee kohaselt aitab taime kasvatada kõrgtehnoloogia, andes lillepoti omanikule juhiseid kastmise vajaduse kohta.

www.ajujaht.ee www.clickandgrow.com www.grillcube.com

7

Rahvusvahelistumine ja eksport 8

Rahvusvahelistumine ja eksport aastal 2012 EASi kaasabil tuli Eestisse 2012. a välisinvesteeringuid summas 70 mln eurot, mis aitas luua 1030 uut töökohta. Kõige rohkem investeeringuid tuli Soomest, Rootsist ja Saksamaalt.

Eesti kui sihtriigi vastu kasvab samm-sammult huvi Soomes ja teistes Põhjamaades. Tänu EASi aktiivsele tööle – äriseminaridele, investorite külaskäikudele, kohtumistele – , otsustasid Eestisse investeerimise kasuks kaheksa elujõulist Soome ettevõtet. Neist olulisim on Vaasan Group, mis rajab 2013. a Sauele külmutatud pagaritoodete tehase.

USA Silicon Valley esinduse töödest oli märkimisväärseim Eesti idufirma Modesat omanikeringi sealse börsifirma Xilinx toomise nõustamine.

Välisettevõtteid tunnustame ettevõtluse auhinnaga: 2012. a tiitli pälvis Soome kapitalil loodud elektroonikaettevõte PKC Eesti AS.

Fookuses eksportööride nõustamine Ekspordi arendamiseks andis EAS Eesti ettevõtetele toetusi 6,6 mln euro väärtuses. Toetuste kõrval pakume ekspordi suurendamiseks laias mahus ja valikus teenuseid, mida ettevõtted ka aktiivselt kasutavad. Neist populaarseimad on erinevad koolitused ja uute ärikontaktide vahendamine.

Uute ärivõimaluste loomiseks korraldasime kasulikke kontaktreise Prantsusmaale, Rootsi ja Taani, kus osales kokku 32 Eesti ettevõtjat.

Osalesime ühisstendidega viiel rahvusvahelisel ärimessil: näiteks viisime 14 paaditootjat meremessile Hanseboot 2012. 2013. a on Eesti selle Hamburgis toimuva messi partnerriik.

Majanduskeskkonna elavnemine ja Eesti majanduse hea käekäik lubavad eeldada, et EASi kaasabil saab Eesti 2013. a ca 45 välisinvesteeringut mahus 150 mln eurot, mis on poole rohkem kui eelneval aastal. See tähendaks ka ca 1500 uue töökoha loomist.

Välisinvesteeringute kaasamisel on põhitähelepanu Soome ja Rootsi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. Esmase tähtsusega on kõrgema lisandväärtusega ning teadus- ja arendustegevuse poolest mahukad välisinvesteeringud järgmistest valdkondadest: tõhus ja tark ühiskond, nutiteenused, tark tööstus ning terve toit ja inimene.

olulisem tööstusharu sobib Eestile oma euroopaliku seadusandluse, piisavalt jaheda kliima ning hea geograafilise asukoha tõttu.

Parem teenus eksportööridele Ekspordi arendamise valdkonnas pakume eksportööridele meie nõustajate abi “Hansatee” äärde jäävatel Soome, Rootsi ja Norra turgudel; samuti anname nõu Taani, Saksamaa, Hollandi, Belgia, Prantsusmaa ja Inglismaa turgudele sisenemiseks. Teistest riikidest keskendume eelkõige Venemaale ja Hiinale, analüüsides nende turgude potentsiaali ja jagades kogutud ekspertteavet oma klientidele.

Eesti serveriparkide asukohamaaks

Rahvusvahelistumine ja eksport

Rahvusvahelistumine ja eksport aastal 2013

Uue strateegiline fookus on Eesti kui serveriparkide asukohamaa idee. See kasvav ja tänapäeva „pilvemaailma“ kontekstis järjest

EASi rahvusvahelistumise ja ekspordi valdkonna 2013. a eelarve kogumaht on 6 mln eurot ehk 42% suurem kui 2012. a

6 mln eurot 9

Rahvusvahelistumine ja eksport

Kvaliteetne tööjõud ajendas Norra IT-firma Eestisse tulema Norra päritolu IT-firma ICD Industries asutas 2012. a EASi nõul ja toel Eestisse oma tütarettevõtte.

Eesti kasuks rääkis hinnatud tööjõu olemasolu ja madalam palgatase võrreldes Norraga. Eesti eelistena nimetasid norralastest IT-arendajad veel kuulumist Euroopa Liitu, Põhjamaade pankade olemasolu ning riigi madalat võlataset.

ICD Industries müüb elulise tähtsusega juhtimistarkvara (control software) lahendusi, mis tagavad näiteks helikopterite turvalise maandumise tormisel avamerel. Ettevõte, mille üks mainekamaid kliente on RollsRoyce Marine, aitab ka oma tarkvaraga positsioneerida kaubalaevu avamerel.

Eestis tegevust alustanud ettevõte võtab esialgu tööle 10 pikaajalise kogemusega programmeerijat. ICD Industries’i hinnangul on Eestil palkade osas kulueelis veel kümmekond aastat ja kuna IT vallas on ka viis aastat juba terve igavik, siis pole Eestil muretsemiseks põhjust. www.icdindustries.no

10

EAS aitas Eesti tütarettevõtte asutamisel pea igal sammul – firma esindaja viidi kokku kinnisvarapakkujatega, advokaatidega, personaliotsingufirmadega, Patendiametiga jne. ICD Industries tütarettevõtte asutamine Eestis kulges kiiresti ja lihtsalt: esimesest külaskäigust kuni osaühingu asutamiseni kulus veidi vähem kui viis kuud.

Lumesahkade tootja Meiren Engineering OÜ on viimaste aastate üks edukaimaid eksportturgude vallutajaid. Paides valmistatud lumesahad hooldavad maanteid Skandinaavias, Saksamaal, Baltikumis ja mujalgi.

Disainikeskse juhtimisfilosoofiaga Eesti oma ettevõte on olnud niivõrd edukas, et kohalike inseneride ja klientide tagasiside põhjal täiustatud lumesahad on võitnud näiteks Rootsis märkimisväärse turuosa monopoli seisuses olnud konkurendilt.

EAS toetas Meirenit tootearenduse ja erinevate eksporditoetustega. Seeläbi sai võimalikuks näiteks kallite näidistoodete valmistamine ja nende andmine testimiseks potentsiaalsetele klientidele.

Tõsisem kasvuaeg algas 2009. a, mil ettevõte hakkas teostama laialdast müüki Rootsi ja Norra turgudel. Sellest ajast on Meiren kahekordistanud ekspordimahte ja jõudnud tootlikkuse osas rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tasemeni.

Rahvusvahelistumine ja eksport

Paides valmivad lumesahad vallutavad Euroopat

http://meiren.ee/snow/

11

Turism

Turism aastal 2012 EAS töötab aktiivselt, et kasvatada Eesti mainet ja tuntust reisisihina ning suurendada välis- ja siseturismist laekuvat tulu. Välisturistide arv kasvas 2012. a 4% ja siseturistide arv 5%; kokku peatus majutusettevõtetes üle 2,8 mln turisti.

2012. a turismiteema oli looduspuhkus.

Tutvustasime meie unikaalset loodust ja loodusturismi võimalusi seitsmel välismessil.

Peamine Eesti turismi turunduskanal – veebileht visitestonia.com koos eestikeelse versiooniga puhkaeestis.ee – sai aasta jooksul üle 3,1 mln külastuse ning mitmeid sisulisi ja tehnilisi täiendusi.

EASi toetatud objektidest valmis 2012. a parimaks turismiobjektiks valitud Lennusadam, mida külastas terve aasta jooksul üle 200 000 inimese. Samuti renoveeriti meie poolt toetatud Tallinna teletorn, hoogsat tegevust jätkas 2011. a avatud Ahhaa teaduskeskus Tartus.

Konverentsiturism tõstis turismitulusid EASi toetusel toimus 14 rahvusvahelist konverentsi, mis tõstis väliskülastajate arvu

12

majutusettevõtetes 42 000 inimese võrra.

On oluline, et turismitulud tõusid just väljaspool kõrghooaega, aidates kaasa turismi hooajalisuse probleemi leevendamisele.

Eesti toit maailma Eesti toidu tegevussuunal oli meie tähelepanu turismiettevõtjate teadlikkuse tõstmisel Eesti toidust, sh siinsete toidutraditsioonide ja kohaliku tooraine kasutamise väärtustamisel. Tartus toimus Gastronoomiaja Veiniühingute rahvusvaheline kongress, kuhu osalema tulnud 8 välisriigi esindajad lahkusid siit parema teadmisega Eesti köögist.

Kõige rohkem välisturiste ootame tänavu Soomest, Venemaalt ja Lätist. Lähinaabritest kaugemale vaadates soovime tekitada huvi Eesti kui reisisihi vastu turismiettevõtjate seas näiteks USAs, Hiinas ja Jaapanis. 2013. a turismiteema on tervisepuhkus.

Ettevõtted kui Eesti saadikud Eestisse reisimise vastu loob huvi Eesti hea maine. Paljud eksportivad ettevõtjad tutvustavad välissuhtlusel Eestit kui reisisihti.

Oleme selles neile abiks, pakkudes vajalikke infomaterjale ja korraldades ühistegevusi, kujundades nii sõnumikandjatest ettevõtteid riigi strateegilisteks turunduspartneriteks.

Turism

Siseturism ehk Eesti-sisene turism on meile teine oluline turismivaldkonna arendussuund.

Jätkuvalt on tähelepanu keskmes turismihooaja pikendamine. Aitame kohalikel turismiettevõtetel julgemalt talveteenuseid ja –tooteid turule tuua, seda nii suusahuvilistele, konverentsituristidele kui teistelegi. Olulisel kohal on turismi arendamine väljaspool Tallinna.

9,8 mln eurot

Turism on Eestile oluline majandusharu, moodustades SKPst ligikaudu 8%. Usume Eesti kui turismimaa potentsiaali, mistõttu on meie strateegiline eesmärk turismitulusid veelgi suurendada. 2013. a ootame esmase tähtsusega välisturgudelt turistide ööbimiste kasvu 3,1% võrra ehk kuni 3,57 mln ööbimiseni aastas.

Siseturismis aastaringsed tulud

17,2 mln eurot

Turism aastal 2013

2012 2013

EASi turismi valdkonna 2013. a eelarve kogumaht on 17,2 mln eurot ehk 43% suurem kui 2012. a

13

Turism

Turism Teaduskeskus AHHAA kui turistide tõmbekeskus Lõuna-Eestis Tartu südalinnas tegutsev Ahhaa teaduskeskus on EASi nõul ja jõul saanud LõunaEesti üheks populaarseimaks sihtkohaks nii välismaalaste kui kohalike seas.

Inspireerivalt elamuslikku ja mängulist kogemust pakkuva teaduskeskuse ustest on tänaseks sisse astunud enam kui 1,7 mln igas vanuses inimest. 2011. a avatud teaduskeskus köidab külastajaid arvukate „käed külge“ eksponaatide, töötubade, planetaariumi ja teadusteatri etendustega. Kolmes suures saalis on üleval põnev teaduse ja tehnoloogia saavutusi tutvustav püsinäitus, iga poole aasta tagant vahetuvad ajutised väljapanekud. Nii on külastajad saanud tutvuda näiteks uuendatud salongi ja interaktiivsete võimalustega päästeautoga ZIL või uudistada tõelist sputnikut.

2012. a külastas keskust juba ligi 155 000 inimest, sh väliskülastajaid ligi 68 000 ja kooliõpilasi ca 54 000. Edu on saavutatud oskusliku turundustegevusega, mille tulemusel teaduskeskus pälvis 2012. a muuseumide aastaauhindade jagamisel aasta turundaja tiitli.

Teaduskeskus on loonud üle 30 uue töökoha. Lisaks on sündinud uued ametikohad keskust teenindavates valdkondades, sh teaduskohvik ja puhastusteenindusfirma. www.ahhaa.ee

14

EASi poolt toetatavatest regionaalsetest tegevustest sai 2012. a kasu üle poole miljoni inimese, käivitusid mitmed kohalike elanike ja ettevõtete elujärge parandavad ettevõtmised.

Kohalike omavalitsustega koostöös lõppesid üle Eesti 25 taristuobjekti tööd, sh näiteks Jõhvi lasteaia Pillerkaar ehitus ja raamatukogu renoveerimine Maarja-Magdaleena külas Jõgevamaal. Audrus, Jõhvi vallas ja mujalgi valmis hulk kergliiklusteid ning 10,45 ha suuruses avalikke rohe- ja puhkealasid. Käivitus teenuskeskuste toetus, mis tagab teenuste parema kättesaadavuse maal – näiteks on programmi toel nüüdsest avatud uued poed Valgjärvel, Karulas ja Sännas.

Regionaalareng

Regionaalareng aastal 2012

Parem taristu ettevõtetele EASi toel valmisid EASi Paldiski Tehnopark ja Virumaa tööstusalad, kokku suuruses 41 ha ning lisaks 2,4 km teevõrku. Valmis 606,5 km interneti baasvõrku, mis loob kiire internetiühenduse ca 31 000 elanikule, 95 riigiasutusele ja ca 3000 ettevõtjale.

Kihnu saarele suunatud toetuste raames sai sealne rahvamaja katuse ja renoveeriti teisi objekte, sh Kihnu lasteaed-kool. Teistel väikesaartel valmisid 12 erineva taristuobjekti ehitustööd. Maakondlike arenduskeskuste vahendusel nõustasime 1790 vabaühendust, eelkõige projektitaotluste, aga ka ühenduse juhtimise teemal. Lisaks saavad vabaühendused nõu küsida EASi abil valminud veebikeskonnast www.arenduskeskused.ee, mille külastatavus kasvas mullu 150%.

15

Regionaalareng

Regionaalareng aastal 2013 Regionaalarengu valdkonna tegevustes lähtub EAS Eesti eri piirkondade terviklikust ja tasakaalustatud arengust.

Pakume toetusi sotsiaalselt oluliste taristuobjektide renoveerimiseks, samuti eri maapiirkondade avalike teenuste arendamiseks. Neist toetustest on kasu saanud üle 33 000 Eesti elaniku, sh näiteks Vändras valminud moodsas võimlas treenivad tervisesportlased või Läänemaal Sutlepa külas loodud uue vabaaja keskuse huviringide liikmed. Erilise tähelepanu all on taristu arendamine väikesaartel, Setomaal ja Peipsiveere piirkonnas.

Turvatunnet tõstavad kergliiklusteed Jätkame kergliiklusteede rajamise toetusi, mis parandavad liiklusohutust ja tõstavad turvatunnet. Praeguseks on toetusskeemi raames valminud kergliiklusteed näiteks Audrus, Hallistes ja Jõhvis, järge ootavad teed Aegviidus, Kärlal ja mitmel pool mujal.

2013. a rahastame gümnaasiumivõrgu korrastamist ja õppehoonete kaasajastamist,

16

et tõsta maanoorte õppekeskkonna kvaliteeti üle Eesti, alates Tallinnast kuni Ida-Virumaa ja Võrumaa koolideni.

Eesti-Läti programm paneb inimesed suhtlema Hea näide territoriaalsest koostööst on Eesti-Läti programm, mis suurendab piiriülest suhtlust. Selle tulemusel kasvav sotsiaalne kapital on aluseks edasisele kohalike inimeste ja organisatsioonide koostööle. Lisaks EestiLäti programmile on sarnased programmid ka Kesk-Läänemere ja Eesti-Läti-Vene piirkondadele.

Energiasäästlik lasteaed Maidla ajaloolises mõisakompleksis Ida-Virumaal asuv Maidla vald avas EASi toel 2012. a ajaloolises Maidla mõisakompleksis lasteaia, koondades nii ühe katuse alla kõik valla haridusasutused.

Maidla mõisakompleksi haridus- ja kultuurikeskuses tegutsevad nüüdsest üheskoos lasteaed, 105-lapseline põhikool ja noortekeskus. Lisaks kuulub keskuse

Uus ehitis rajati ajaloolise väärtusega mõisakompleksi hoone vundamendile, mille ehitamisel lähtuti energiasäästlikkusest ja sobivusest ümbruskonnaga.

Maidla mõisakompleks korraldab nii vallarahvale kui kõigile teistele huvilistele mitmeid meeldejäävaid üritusi, näiteks valla päevad, klassikalise muusika tule- ja valgusmängu kontsert “Mõisatuled” ning Heino Lipu mälestusvõistlus kuulitõukes.

46,7 mln eurot 2013

Regionaalareng

kompleksi juurde veel spordihoone, liiklusväljak, mänguplatsid ning väike bassein 36 lasteaialapsele.

EASi regionaalarengu valdkonna 2013. a eelarve kogumaht on 46,7 mln eurot ehk 29% suurem kui 2012. a

33,2 mln eurot 2012

17

Regionaalareng

Teenuskeskuste toetusskeemi abil avas uksed külapood 2012. a suvel avas Põlvamaal Valgjärvel uksed kohalik kauplus koos ilusalongiga, mis avardab oluliselt kohalike elanike võimalusi ja soodustab maakondlike keskuste tekkimist.

Uue kohaliku keskuse rajaja on Helje Andressoo, kes sai tänuväärsele ettevõtmisele aluse panna EASi teenuskeskuste programmi abil. See toetus on esialgu katseliselt edendanud kolmes Kagu-Eesti maakonnas külapoodide teenustevaliku laiendamist ning uute külapoodide loomist.

Valgjärve keskuses on entusiastliku poepidaja lepingupartneriks kett „Meie“, lisaks tegutseb seal ka juuksuri- ja massaažiteenust ning teisi iluteenuseid pakkuv „Roosisalong“.

18

Teenuskeskus elavdab kohalikku külaelu, loob töövõimalused kolmele valla elanikule ja teeb kohalikele inimestele rea teenuseid kättesaadavamaks.

Teenuskeskuse programmist on toetust saanud 18 teenuskeskust summas ligi 140 000 eurot. Maaelu edendavad uued poed on rajatud ka Karula ja Rõuge valda. Kõik teenuskeskused võimaldavad ka avalikku internetipunkti või WiFi leviala. Teenuste valiku laiendamine parandab omakorda poodide külastatavust ja loob paremad võimalused nende majandamiseks.

arendustegev dus- ja use a e t kul i r o utu t k e a a i m l se m s l a a a kaub a d osak Er a i n d r d o use ksp s ELi kesk s u k k i e l t o mis ti o t est jõu öö

2%

% 99 0 , 0

1,49%

% 67

0,1 10%

2%

T

Ee s

Algtase 2011-2012

Eesti 2020

Eesti 2020

1,4%

80 %

Sihttase 2020

19

eas.ee visitestonia.com investinestonia.com tradewithestonia.com estonia.eu brand.estonia.eu