EAS tegudes ja numbrites 2015-2016 by EAS, Enterprise Estonia

EAS TEGUDES JA NUMBRITES 2015-2016

MIS ON EAS

MIS ON EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) strateegiline eesmärk on Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest 2020. aastaks (2015 – 74%). EASi missioon on ehitada edukas Eesti. Selleks peab Eesti jõudma konkurentsivõimelt maailma 20 edukaima riigi hulka 2020. aastaks (2015 – 30). EAS on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi suurim institutsioon, mis edendab Eesti ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat. Ettevõtluse kompetentsikeskusena pakume ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule- ja mittetulundussektorile nõustamist, koolitusi, koostöövõimalusi ja rahalisi toetusi. Oma tegevusega aitame kaasa Eesti majanduse pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Selleks toetame ekspordivõimeliste ning suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete arengut. Oleme defineerinud võtmekliendid, kelleks on 3000 ambitsioonikamat väikest ja keskmise suurusega eksportivat ettevõtet. EASis töötas 2015. aasta lõpuks 280 töötajat.

PE AMISE D T ULEMUSE D JA E ESMÄRGID

AMEERIKA USA

Eesti Soome Rootsi Norra

EUROOPA

Saksamaa Suurbritannia Taani Prantsusmaa

Venemaa Holland

AASIA

Jaapan Hiina India Kasahstan

MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED ASUVAD KÕIGIS 15-s MAAKONNAS

PE AMISE D T ULEMUSE D JA E ESMÄRGID

PEAMISED TULEMUSED JA EESMÄRGID VÄLISINVESTEERINGUTE ABIL TÖÖKOHTI

KESKMINE TOETUSE SAAJA ON LOONUD 2 AASTAT PEALE PROJEKTI LÕPPU

1004 5,4 107

VÄLISINVESTEERINGUD

MLN €

töökohta, mida ei ole toetust mitte saanud sarnased ettevõtted samal perioodil teinud

TOETUST SAANUD ETTEVÕTTED ON KASVATANUD MÜÜGITULU

EASist TOETUSE SAAJAD ON TEINUD OMAFINANTSEERINGUID

kiiremini kui toetust mitte saanud sarnased ettevõtted

74,3

2015. a INVESTEERIS EAS TALLINNA- JA TARTU-VÄLISTESSE PROJEKTIDESSE

ehk ligikaudu 25 miljonit eurot.

MLN €

EESMÄRGID 2016 KLIENTIDE EKSPORT KASVAB AASTAGA

2,3

PE AMISE D T ULEMUSE D JA E ESMÄRGID

PRIORITEETSETELT TURGUDELT TURISTIDE ÖÖBIMISED KASVAVAD

3,8

TOE TUSED, VÕRGUSTIKUD, OMATEGE VUSED 22% OMATEGEVUSED

37% TOETUS

41% VÕRGUSTIKUD

MINISTEERIUMID

E T TE VÕT TED, AVALIK SEKTOR, KOV, MTÜ

80%

0,3% HARIDUSASUTUSED

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

3,1% KULTUURIMINISTEERIUM

0,3% SIHTASUTUSED

98,4% ETTEVÕTTED

16,9%

1,0%

SISEMINISTEERIUM/ RAHANDUSMINISTEERIUM

MTÜ-d

SEGMENTIDE LÕIKES

TEGE VUSAL AD 28,5%

55,1%

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

SISETURULE ORIENTEERITUD

0,5%

3,4%

SUURKLIENT

7,9% ALUSTAV ETTEVÕTE

3,4% 17,1% VÄLISTURUL TEGUTSEV VÕI POTENTSIAALIGA

19,4% VÕTMEKLIENT

MUU

8,6% 3,9%

PROGRAMMEERIMINE

4,5%

5,1%

PE AMISE D T ULEMUSE D JA E ESMÄRGID

ETTEVÕTLUS JA EKSPORT

ETTEVÕTLUS JA EKSPORT TEGEVUSED ETTEVÕTLUSE SUUNAL

2015. aasta märksõna oli EASi teenuste arendamine klientide vajadustest lähtuvaks. Oluline teetähis oli keskse ettevõtlusmeetme, 73 mln euro suuruse eelarvega ettevõtte arenguprogrammi väljatöötamine ambitsioonikatele ja tootearendusele keskenduvatele eksportijatele. Teenuse sihtgrupiks on 3000 Eesti tööstus- ja nutika spetsialiseerumise valdkonna teenusettevõtet (EASi võtmekliendid). Ettevõtte arenguprogramm kombineerib omavahel erinevaid EASi teenuseid, alates koolitustest ja mentorlust kuni tootearenduse toetuseni.

Ettevõtluse Auhinna konkursil esmakordselt pärjati sotsiaalset vastutustundlikku ettevõtet, kelleks osutus internetimängude tootja Playtech Eesti

E T T E V Õ T L U S J A E K S P OR T

Tulenevalt peamiste eksportturgude madalseisust aitasime ettevõtteid uute eksportturgude leidmisel. Ekspordibuldooseri programmi kaudu leidsime 70 ettevõttele konsultandid, kelle ülesanne oli leida Eesti ettevõtetele potentsiaalsed kliendid konkreetsetel turgudel ja korraldada neile ärikohtumised. Rahvusvahelistele messidele viisime ettevõtted 16 ühisstendiga, esmakordselt osalesime rahvusvahelistel messidel Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides. Väga oluline tugi sihtturgudel on EASi välisesindajate osutatav ekspordipartneri otsingu teenus, mida pakkusime üheksal välisturul. Hiina turu tutvustamiseks alustasime info- ja nõustamisteenust turgu tundva sisemise eksperdi abil Tallinnas. Alustavatele ettevõtetele pakkusime starditoetusi ning tegevuste fookuses

oli ettevõtlusteadlikkuse tõstmine. Aasta jooksul korraldasime traditsioonilise ettevõtlusnädala oktoobris koos ettevõtluskonverentsiga „Liftiga Tulevikku“ ja Ettevõtluse Auhinna konkursiga. Esmakordselt pärjati sotsiaalset vastutustundlikku ettevõtet, kelleks osutus internetimängude tootja Playtech Eesti. Iduettevõtetele suunatud tegevustest oleme jätkuvalt lennukamate äriideede telekonkursi Ajujaht rahastajad, samuti toetasime start-up kiirendeid Wise Guys ja Buildit. Kompetentsikeskusena pakub EAS ettevõtetele üha suuremat valikut koolitustest ja nõustamisprogrammidest. Tegutsevad ettevõtjad on hästi vastu võtnud tööstusjuhi strateegiakooli, tootearenduse meistriklassi ja ärimentorprogrammi koolitused.

Tootearenduse ja innovatsiooni edendamiseks uuendasime ka innovatsioonija arendusosaku sisu. Nimetatud kaks toetusskeemi on mõeldud ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamiseks ning uute toodete väljatöötamiseks. 2015. aasta alguses tekkis täiendav võimalus avada taotlusvoor tootmisettevõtete investeeringutoetuseks. Toetust said 11 ettevõtet Harju-, Tartu-, Viljandi-, Võru-, Järva- ja Saaremaal ning kokku investeerisid need toetuse saajad Eestisse ligi 40 mln eurot.

EASilt saavad järgmise kuue aasta jooksul toetust 40 mln euro ulatuses kuus tehnoloogia arenduskeskust toiduainete, tervistehnoloogia, elektroonika, tarkvaraarenduse ja masinaehituse valdkonnas. Samuti rahastame 10 ettevõtet ning ettevõtte ja teadusasutuste klastrit. Loomemajanduse valdkonnas avasime esimesed toetusmeetmed ja programmid, mille kogumaht on perioodi jooksul 20 mln eurot.

Toetust said 11 ettevõtet ning kokku investeerisid need toetuse saajad Eestisse ligi 40 miljonit eurot. KONTAKTREISIDEL, BULDOOSERITES JA MESSIDEL OSALENUTE ARV

KOOLITATUTE ARV

STRATEEGIA

221

EKSPORDIPÄRINGUTE / NÕUSTAMISTE ARV

800+/58

TEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUSTES JA KLASTRITES OSALEJAD

364

ettevõtet

141

EKSPORT

E T T E V Õ T L U S J A E K S P OR T

EDULOOD LOOMEMAJANDUSE EKSPORDITOETUS VIIS MERCEDES-BENZI REKLAAMKLIPINI Nafta Films OÜ on oma 6 tegutsemisaasta jooksul tõusnud Eesti turul üheks suurimaks tegijaks, kes pakub filmitootmise täisteenust, sh nii lokatsiooniproduktsiooni kui järeltootmisteenuseid. Nafta Filmsi produtsent Diana Mikita ütleb, et loomemajanduse eksporditoetust ei ole võimalik üle hinnata, sest tänu sellele avanesid Nafta Filmsi meeskonnal hoopis uued turud ja koostöövõimalused ning saadi Eestit tutvustada kui atraktiivset sihtkohta nii reklaami- kui ka filmitööstusele. Paljudele Saksa produktsioonifirmadele oli Eesti tundmatu sihtriik, ent meie võttekohtade variatiivsus, tööjõu professionaalsus ja paindlikkus, bürokraatia vähesus jms tekitasid kauaoodatud huvi, mis päädis Mercedes-Benzi reklaamiklipi tootmisega 2015. aasta lõpus. Need on alles esimesed sammud selleks, et Eestit ja kogu Balti regiooni antud valdkonnas selgelt ja nähtavalt filmikaardile asetada. Loomemajanduse eksporditoetus võimaldas Nafta Filmsil oma reklaamitootmise täisteenust

Paljudele Saksa produktsioonifirmadele oli Eesti enne tundmatu sihtriik, ent meie võttekohtade variatiivsus, tööjõu professionaalsus ja paindlikkus, bürokraatia vähesus jms tekitasid kauaoodatud huvi, mis päädis Mercedes-Benzi reklaamiklipi tootmisega 2015. aasta lõpus. tutvustada ja turundada Saksamaal, mis lõppes Mercedes-Benzile reklaamklipi tootmisega. Reklaamklipp filmiti Eesti produktsioonimeeskonnaga Lapimaal, kuhu kaasati ka Lydia Rahula poistekoor. Ainuüksi selle projekti alguses tehtud tehinguga toodi Eestisse kümme korda suurem summa kui toetuseks saadi. Lisaks reklaamidele toodab ettevõte ka filme. Nende toodetud Supilinnna Salaselts oli viimaste aastate populaarsemaid lastefilme Eestis, mis äratas huvi ka rahvusvahelistel turgudel.

E T T E V Õ T L U S J A E K S P OR T

TRANSPORDIHALDUSETTEVÕTTEST TARKVARATOOTJAKS Ajujahi edulooks on Eesti ettevõtte T grupp AS tehtud muljetavaldav hüpe transpordihaldusettevõttest tarkvaratootjaks ja uute teenuste turule toojaks. Üks asutajatest Andres Osula ütles, et ettevõte on 2016. aasta algul käivitamas Tartus maailma esimest mobiiltelefoni maksel põhinevat käed-vabapiletimüügisüsteemi. Ideed tutvustas meeskond esmakordselt konkursil Ajujaht. Ettevõte demonstreeris sama süsteemi 2015. aasta lõpus ka erinevate pealinnade esindajatele rahvusvahelisel messil Smart City Expo ning huvi uudse lahenduse vastu oli suur. Lisaks pakub T grupi meeskond

Tehtud muljetavaldav hüpe transpordihaldusettevõttest tarkvaratootjaks ja uute teenuste turule toojaks. reisijateveo ettevõtetele müügijuhtimise tarkvara T solutions, mille kasu-

tajateks on juba kümnetest eri riikidest transpordifirmad.

CANTON FAIR Eesti ettevõtete ühine osalemine Hiina suurimal toidukaupade messil Canton Fair 2015. aastal on kindlasti edulugu nii ettevõtete kui EASi poolt vaadatuna. Eesti ettevõtetest osalesid Hiina messil Saku õlletehas, A. LeCoq, Liviko, laste toitude valmistaja AS Solbrit, AS Salvest ja Värska Vesi. Lisaks sellele, et kõik ettevõtted said kasulikke kontake, aitas EAS korraldada mitmeid kohtumisi Hiina turule pääsemise seisukohast oluliste võtmeisikutega. Tänaseks on esimesed lepingud sõlmitud ja konteinerid teele saadetud. Kokku osales 2015. aastal EASi Osalemine Hiina suurimal toidukaupade messil Canton Fair 2015 16. rahvusvahelistel messidel koron toonud Eesti ettevõtetele mitmeid koostöölepinguid ja raldatud ühisstendidel 158 Eesti ettevõtet. kasulikke kontakte Hiina turule pääsemiseks.

E T T E V Õ T L U S J A E K S P OR T

EDASISED TEGEVUSED EASi peamine eesmärk on Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine maailmas ja lisandväärtuse kasvatamine. Selleks soovime muutuda ettevõtjate jaoks maksimaalselt mugavaks ja professionaalseks kompetentsikeskuseks, kust ettevõtjad saaksid kõik endale vajalikud toetused ja teenused ühest kohast kätte nn one-stop shop (ettevõtlusagentuuri kontseptsioon). Ettevõtluse valdkonnas on 2016. aastal fookuses: Toetame võtmeklientide arengut ettevõtte arengprogrammi abil (toetuse taotlemise faasis kuni 100 ettevõtet). Toetame ettevõtteid välisturgudel, eriti naaberturgudest kaugematele turgudele minekul laia eksporditeenuste valiku abil. Arendame edasi koolitus- ja nõustamisprogramme, pöörates suurt tähelepanu individuaalsetele koolitusmudelitele (mentorlus, ettevõtete diagnostika, eksperthinnangud strateegia/ärimudeli uuendusplaanidele jne). Aitame maakondlikel arenduskeskustel oma teenuste valikut laiendada. Parandame tööjaotust ja infovahetust maakondlike arenduskeskuste ja EASi vahel, tagades kliendile terviklikuma lahenduse. Käivitame innovatsiooni toetavate riigihangete pilootprogrammi. Innovatiivsete riigihangete abil soovime leida teadusmahukaid tooteid ja teenuseid. Aitame tehnoloogia arenduskeskuste, klastrite, regionaalsete kompetentsikeskuste ja loomemajanduse arenduskeskuste abil ettevõtetel uusi tooteid ja teenuseid arendada ning välisturgudel edukalt tegutseda.

PE AMISE D T ULEMUSE D JA E ESMÄRGID

ETTEVÕTTE ARENGUPROGRAMM

ETTEVÕTTE ARENGUPROGRAMM Ettevõtte arenguprogrammi loomise põhjusteks olid ühelt poolt eesmärk pakkuda Eesti majanduse seisukohalt ühele olulisemat mõju avaldavale kliendisegmendile terviklikult teenuseid ning teiselt poolt suunata neid ettevõtteid kasutama erinevaid tugiteenuseid läbimõeldult ning kooskõlas oma pikaajalise arenguplaaniga. Arenguprogrammis osalevatel võtmeklientidel tuleb läbida kolm etappi: kaardistamine, arenguplaani väljatöötamine ja selle elluviimine. Esimeses etapis hinnatakse ettevõtte pikaajalist strateegilist eesmärki, praegust seisu ja kompetentsi ning võimekust planeeritavate tegvustega senisest olukorrast eesmärgini jõuda. Kui eesmärk, hetkeolukord ja plaanitavad tegevused on omavahel kooskõlas, hakkab ettevõtte välja töötama arenguplaani, kaasates sinna soovi korral erinevaid väliseid nõustajaid ning keskendudes eelkõige suurimatele praegustele kitsaskohtadele. Kitsaskohtade põhjuste tuvastamiseks on EASi toel võimlik kaasata ka sobiva valdkonna diagnostikuid. Kui klient on oma arenguks vajalikud tegevused paika pannud, vaadatakse koos EASiga üle, millised riiklikud tugiteenused või toetused mingit arenguplaani osa toetama sobiksid. Peale arenguplaani lõplikku kokkuleppimist, saab klient hakata seda ellu viima.

E T T E V Õ T T E A R E N G U P R O GR A M M

Nii võtmeklientidele pakutava arenguprogrammi kui ka kõigi teiste EASi poolt pakutavate teenuste edukaks rakendamiseks on järjest olulisem viimastel aastatel väljatöötatud ja rakendatud üleorganisatsiooniline kliendihaldus ning kasutusele võetud uus kliendi-

haldustarkvara. Terviklik ja ühtne lähenemine tagab erinevate segmentide klientidele alati ühesuguse ja ootustele vastava teeninduskogemuse ning lisaks võimaldab klientide kvaliteetset ja samal infol põhinevat teenindamist üle organisatsiooni.

ARENGUPLAANI VÄLJATÖÖTAMINE

ETTEVÕTTE OLUKORRA JA AMBITSIOONI HINDAMINE

ELLUVIIMINE KOOSTÖÖS KLIENDIHALDURIGA

Kuni 3 aastat

Kuni 6 kuud

ARENGUPLAAN 1-2 nädalat

DIAGNOSTIKA toode/teenus, kompetentsid, finantsid jne

KAARDISTUS

KOOLITUSVÕIMALUSED: strateegia, ärimudel, tootearendus jne

ETTEVÕTE EI PEA ESITAMA TAOTLUST

MENTOR

EAS TEENUSED

EAS TOETUS

KIK, KREDEX, ARCHIMEDES

MUU

Arenguplaani võimalikud komponendid

ETTEVÕTE ESITAB TAOTLUSE

E T T E V Õ T T E A R E N G U P R O GR A M M

VÄLISINVESTEERINGUD JA TEGEVUSED VÄLISTURGUDEL

VÄLISINVESTEERINGUD JA TEGEVUSED VÄLISTURGUDEL TEGEVUSED VÄLISINVESTEERINGUTE SUUNAL

Uute välisinvesteeringute leidmisel keskendusime peamiselt kolmele sektorile:

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA

TÖÖSTUSSEKTOR

TEENUS- JA ARENDUSKESKUSED

Eesti iduettevõte Fits.me

VÄ L I S I N V E S T E E R I N G U D J A T E G E V U S E D VÄ L I S T U R G U D E L

Lisaks nendele on kasvanud huvi Eesti farmaatsia- ja meditsiinisektori vastu. 55% investeerimisprojektidest moodustasid Eesti jaoks uued ettevõtted, kuid järjest olulisemaks on muutunud ka laienemisprojektid, mis toovad sageli kaasa korporatsioonide uute funktsioonide Eestisse toomise. Olulisemad EASi kaasabil Eestisse tehtud investeeringud 2015. aastal olid UPM Kymmene Otepää vineeritehase laiendus (40 mln eurot), Veza ventilatsiooniseadmete tehase investeerimisotsus Narvasse (18 mln eurot), Lindabi tehase investeering Jõelähtmel (12 mln eurot) ja Orkla kontserni investeering finantsteenuste keskusesse (10 mln eurot). Lisaks toimus 2015. aastal kaks olulist ülevõtmistehingut Jaapanist, kui Rakuten omandas Eesti iduettevõtted Fits.me ja Lingvist. Vaata lisaks www.investinestonia.com

EDULOOD WORK IN ESTONIA Work in Estonia (WiE) on teavitusprogramm, mis käivitus 2015. aasta kevadel. WiE eesmärkideks on tõsta Eesti kui töötamise sihtriigi tuntust ja koondada praktilist infot nii välisspetsialistile, kes on huvitatud Eestis töötamisest, kui ka Eesti ettevõtjale, kellel on vajadus välismaalt spetsialiste värvata. Peamiste tegevustena viisime 2015. aastal Soomes läbi kaks edukat kampaaniat ja Ukrainas ühe kampaania. Hinnanguliselt on nende kampaaniate tulemusel Eestis uue töökoha leidnud kuni 200 Soome ja Ukraina tippspetsialisti. Vaata lisaks www.workinestonia.com.

E-RESIDENTSUS 2015 EESMÄRGID

2000

e -Residendi taotlus t

5000 e -Residendi taotlus t

T EGELIK

600 seotud et tevõtet 2uudiskirja 500huvilis t +1 ka sutamise soovitusindeks +30 liitumise soovitusindeks

7744

623 (291 uut) seotud et tevõtet 22 897 uudiskirja huvilis t +31 ka sutamise soovitusindeks +75 liitumise soovitusindeks

VÄ L I S I N V E S T E E R I N G U D J A T E G E V U S E D VÄ L I S T U R G U D E L

EXPO MILANOS Üle aastate toimus taas suurejooneline maailmanäitus. Eelmisel aastal maist oktoobrini toimunud Milano EXPO oli Eesti jaoks läbi aegade edukaim. Eesti paviljoni eesmärgiks maailmanäitusel oli tutvustada Eestit kui avatud, eristuvat ja arenenud infoühiskonnaga riiki. EESTI PAVILJON MEEDIAS

RAHVUSVAHELISES

Paviljon valiti CNN-i poolt 22 kõige huvitavama hulka, lisaks oli paviljon TOP 10-s Itaalia peamises matkaveebis Touring Club Italy. Infot Eesti kohta jagati mitmetele mainekatele ajakirjadele, nt Monocle uudiskiri ja Vanity Fair. Anti rohkelt intervjuusid raadiotele ja Eestit tutvustavaid klippe sai näha RAI TV-s. RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS

Külastajaid EXPO-l kuude lõikes: • Mai 2,7 miljonit • Juuni 3,4 miljonit • Juuli 2,8 miljonit • August 3,4 miljonit • September 4,5 miljonit • Oktoober 5,3 miljonit

Kokku

22,1

MLN

VÄ L I S I N V E S T E E R I N G U D J A T E G E V U S E D VÄ L I S T U R G U D E L

Eesti saavutas Milanos esmakordselt oma maailmanäitustel osalemise ajaloos pronksmedali väikeste paviljonide (alla 2000 m²) ekspositsiooni disaini kategoorias. Kokku anti välja 7 medalikomplekti.

ARVATO FINANCIAL SOLUTIONS 2015. aastal alustas Eestis tegutsemist rahvusvahelise finantsettevõtte Arvato Financial Solutions IT-arenduse ja innovatsioonikeskus. Keskuse juht Agnes Makk ütles intervjuus Äripäevale, et Eesti kasuks räägivad arenenud finantsteenuste turg, e-riigi edulugu ja kultuuriline sobivus. Saksamaa päritolu ettevõte kaalus IT-arenduskeskuse loomiseks ka teisi Ida-Euroopa riike, kuid Maki sõnul jäi osalt ka tänu EASi heale tööle kaalukausile just Eesti, kuigi siin ei ole enam sugugi kõige odavam tööjõud. „EASiga võeti ühendust, et uurida, mida on Eestil pakkuda. Võeti ühendust ka teiste Ida-Euroopa sarnaste agentuuridega, aga Eesti paistis selgelt silma. Võrreldes teiste endiste idabloki riikidega oli tohutu vahe. Vastuvõtt oli soe, suhtlus väga kiire, tunti kultuurilist sobivust ja rõhutati, et siin on selline skandinaavialik mõtlemine,“ kirjeldas Makk. Rahvusvahelisse meediakorporatsiooni Bertelsmann gruppi kuuluv Arvato Financial Solutions on ka ise üheksast ettevõttest koosnev grupp, mis pakub ettevõtetele erisuguseid finantsteenuseid. Eesti tugikeskus hakkab grupi ettevõtetele pakkuma IT-arenduse

Eesti kasuks räägivad arenenud finantsteenuste turg, e-riigi edulugu ja kultuuriline sobivus.

ja innovatsiooni teenuseid. Kõik teenused eksporditakse, peamiselt teeb Eesti üksus koostööd Saksamaa, Hollandi ja Skandinaaviaga. Eestisse on plaanis kolme aastaga palgata 100 inimest ning lisaks Eestile ollakse valmis spetsialiste otsima ka lähiriikidest. Va-

jaliku tööjõu garanteerimiseks hakkab ettevõte koostööd tegema Tallinna Tehnikaülikooliga, kelle tudengitele pakutakse praktikakohti. Samuti hakkavad Arvato töötajad käima ülikoolis loenguid andmas ja pakuvad lõputööde teemasid.

VÄ L I S I N V E S T E E R I N G U D J A T E G E V U S E D VÄ L I S T U R G U D E L

EDASISED TEGEVUSED 2016. aasta eesmärk on tuua Eestisse 100 miljoni euro eest täiendavaid välisinvesteeringuid, mis looks vähemalt 1000 töökohta. Ühe kulutatud euro eest tuuakse Eestisse keskmiselt 17 euro eest investeeringuid.

2016. AASTAL ON INVESTEERINGUTE TOOMISEL PÕHIFOOKUSES: Kasvualad vastavalt Eesti ettevõtluse kasvustrateegiale:

> Horisontaalne IKT;

> Tervisetehnoloogiad ja -teenused.

Rahvusvaheliste kontsernide arendus- ja teenuskeskused. Rahvusvahelist mõõtu logistika ja infrastruktuuri projektidesse välisinvestorite kaasamine. Kõrge lisandväärtusega tootmisettevõtete (advanced engineering and manufacturing) Eestisse toomine. Ida-Virumaa tööstuspiirkonna aktiveerimine täiendavate investeeringutega. Kõrgelt tasustatud uute töökohtade loomiseks Eestis toetame ettevõtteid „Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu toetuse“ meetme kaudu, kogumaht 2 mln eurot. Meetme eesmärk on toetada ettevõtteid, kes soovivad Eestisse luua oma kontserni või kontserni teistele üksustele tugiteenust (nt finantsteenust) pakkuva keskuse.

VÄ L I S I N V E S T E E R I N G U D J A T E G E V U S E D VÄ L I S T U R G U D E L

2016. aastal jätkame Eesti aktiivset turundamist, reklaamides eduka e-riigi kuvandit. NEED TEGEVUSED TOIMUVAD KOLME PÕHILISE „TÖÖRIISTA“ KAUDU. Tutvustame e-Estonia Showroomi kaudu Eesti infoühiskonda ja Eesti e-riigi lahendusi, luues kuvandi Eestist kui kõrgelt arenenud ja uuenduslikust riigist. Töötame välja virtuaalse e-Estonia Showroomi, et e-Eestit oleks võimalik tutvustada laiemal ringil inimestel. Loome edukalt käima lükatud e-residentsuse programmi kaudu kuvandi Eesti innovatiivsest ärikeskkonnast, mis võimaldab asukohast sõltumata saada kasu ja ajada äri Eesti edumeelsete e-lahenduste abil. E-residentsuse programmiga tõstame oluliselt ka välisettevõtjate Eestisse loodavate ettevõtete arvu. Tutvustame projektiga Work in Estonia Eestit kui atraktiivset riiki, kus elada ja töötada. Nii aitame ettevõtetel leevendada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu (IT- ja mehaanikainseneride) puudust ja toome riigi jaoks lisandunud töökohtadega juurde maksutulu. Kampaaniad viime läbi Soomes ja Ukrainas.

VÄ L I S I N V E S T E E R I N G U D J A T E G E V U S E D VÄ L I S T U R G U D E L

TURISMI ARENG

TEGEVUSED TURISMI SUUNAL Turismiturunduses otsisime eriilmelisi Eesti turunduskampaaniaid ja koostööd silmapaistvate rahvusvaheliste projektidega. Üle mitme aasta korraldasime suure rahvusvahelise turunduskampaania, mis oli suunatud Rootsi turule puhkuseturistide Eestisse meelitamiseks. „Epic Estonia“ nime kandnud kampaania toimus sotsiaalmeedias ja tõstis oluliselt Eesti kui reisisihtkoha nähtavust Rootsis. Kampaaniaga jõuti 3,1 miljoni inimese ehk ligi kolmandikuni Rootsi elanikkonnast. Kampaania tulemusi ootame kasvanud turistide arvu näol Rootsist 2016. aasta suvel.

Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühislavastus „Aadama passioon“

T URISMI ARENG

2015. aastal tegime mängufilmile „Mandariinid“ Oscari gala eel aktiivse turunduskampaania, suurendades Eesti filmikunsti nähtavust rahvusvahelises meedias ning teadvustades Eestit kui reisisihtkohta. Suurendasime Eesti nähtavust, lüües kaasa kümnete rahvusvaheliste suursündmuste korraldamises, näiteks Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühislavastus „Aadama passioon“, Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus Simple Session, Baltimaade suurim jazzifestival Jazzkaar, Põhja- ja Baltimaade suurim siseruumifestival Tallinn Music Week, FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp Rally Estonia, avamerepurjetamise EM (ORC), jalgrattaspordi maanteesõidu EM. Suurima Eesti logoga, mis laius ligi 2000 ruutmeetril, jõudsime Eurospordi ülekannetes 9 miljoni vaatajani. „Aadama

passioon“ tutvustas kahe looja tööd ja Eestit maailmas kümnetele miljonitele vaatajatele telekanalites, kinodes ja filmifestivalidel Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Samuti oli 2015. aasta märksõnaks nn geriljaturundus - Stockholmi väljakutel tutvustas end Eesti golf ning Stockholmi ja Oslo restoranides Eesti gurmeetoit. Keset Riia kesklinna tutvustas Eesti tervisepuhkuse võimalusi pop-up-spaa. Jätkuvalt korraldasime info levitamise üritusi prioriteetsetel sihtturgudel: ajakirjanikele pressireise, reisikorraldajatele tootetutvustusreise ning Eesti ettevõtjatele ja turismiorganisatsioonidele otsekontaktide sõlmimise üritusi. Kaasatud ajakirjanike arv ulatus 450 ja informeeritud reisikorraldajate arv 1400ni.

Turismi teadlikkus- ja koolitusprogrammi raames korraldasime mitmesuguseid turismivaldkonna teadlikkust tõstvaid üritusi: konverentse, seminare, ümarlaudu, infopäevi ja koolitusi. Kokku korraldasime 34 sündmust, kus osales ligi 1400 turismisektori töötajat. Turismitoodete arendamise toetuse raames lõpetati 2015 aastal kahe suure

pereturismi atraktsiooni väljaarendamine: Pärnumaal Tahkuranna vallas Lottemaa teemapark ning H2O elamuskeskus Viimsi vallas. Avasime rahvusvaheliste sündmuste ja konverentsi toetamise programmi. Kaasajastasime nii visuaalselt kui ka funktsionaalselt turismiinfosüsteemi visitestonia.com/puhkaeestis.ee.

Atlantis H2O Aquapark

EDULOOD KÕRGELT TUNNUSTATUD SOTSIAALMEEDIA KAMPAANIA „EPIC ESTONIA“ Koostöös Tallinkiga sündis kampaania „Epic Estonia“, et tõsta Eesti mainet Rootsi turul. Selleks kutsusime Eesti inimesi üles pakkuma erakordse puhkuse ideid. Valisime välja tugevamad ning need said aluseks rootsi külalistele pakutud elamustele. 97 unikaalsele elamusele üle Eesti – alates jooksutiirust peaministriga ja lõpetades privaatse kontserdiga keset sood – kandideeris üle 6500 rootslase. Kampaania tulemusena jõudsime sotsiaalmeedia kaudu 3,1 miljoni inimeseni (32% Rootsi elanikest). Kampaania valiti üheks parimaks sotsiaalmeedia kampaaniaks reisi valdkonnas maailmas ja seda kutsuti esitlema mitmetel rahvusvahelistel turismikonverentsidel. Samuti sai EASi turismiarenduskeskus tunnustuse Rootsi turismisektorilt (Grand Travel Award nominatsioon).

Kampaania tulemusena jõudsime sotsiaalmeedia kaudu 3,1 miljoni inimeseni (32% Rootsi elanikest).

T URISMI ARENG

EDASISED TEGEVUSED 2016. aastal on plaanis kasvatada turistide ööbimiste arvu turismiarenduskeskuse tegevuste kaasabil 5,95 miljoni ööbimiseni aastas (kasv 3,8%, sh siseturism 5%). Tegevuste ja eelarvete jagunemine on jätkuvalt seotud turgude prioriteetsusega.

Kõrgeima teadlikkuse ja külastuspotentsiaaliga on lähiturud Soome, Venemaa ja Läti. Meie tegevused sealsetel turgudel on peamiselt suunatud lõppkliendile. Eesti mainekuvandi parendamise ja teadlikkuse tõstmisega jätkame Rootsis, Norras, Saksamaal ja Suurbritannias, kus meie tegevused on suunatud nii lõpptarbijale kui ka turismispetsialistidele. Kaugturgudel (USA, Hiina, Jaapan) on riikliku sekkumise peamiseks eelduseks turismiettevõtjate huvi teenuse pakkumiseks turul ja transpordiühenduste olemasolu. Meie tegevused müügi edendamiseks on suunatud koostööle sihtturu turismispetsialistidega. Tegevuste elluviimisel on kriitiliseks eduteguriks koostöö lähiriikidega Läti ja Leedu ning Soome ja Venemaaga. Siseturismi toetamisele suunatud tegevused on seotud kõrghooaja pikendamise ning nõudluse tekitamisega väljaspool Tallinna.

T URISMI ARENG

Jätkuvalt toetame rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamist. Lisaks asume toetama:

RAHVUSVAHELISI SUURSÜNDMUSI

RAHVUSVAHELISTE PERETURISMI ATRAKTSIOONIDE LOOMIST

VÄIKESADAMATE VÕRGUSTIKU VÄLJAARENDAMIST

TURISMISEKTORI ÄRIMUDELITE UUENDAMIST

T URISMI ARENG

REGIONAALARENG

EESTI ON HEA PAIK ELAMISEKS Regionaalvaldkonna tegevused loovad eeldused ja tingimused meie teiste tegevusvaldkondade (ettevõtlus, eksport, välisinvesteeringud, turism) eesmärkide saavutamiseks.

AVALIKUD TEENUSED JA OBJEKTID Eelmisel aastal lõppenud projektide abil tegime avalikud teenused kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks rohkem kui 12 tuhandele inimesele. Linnaliste piirkondade arendamise raames rahastasime üle 96 hektari roheja puhkealade väljaarendamist ning üle 47 kilomeetrit kergliiklusteid, mille kasusaajate koguarv ulatub üle miljoni inimese üle terve Eesti. Toetasime gümnaasiumivõrgustiku

REGIONA AL ARENG

korrastamist, mille tulemusena valmisid/uuenesid viies maakonnakeskuses (Pärnu, Võru, Sillamäe, Tartu ja Jõhvi) riigigümnaasiumid. Kõik gümnaasiumid on koolirahvale avatud ning seeläbi on õppimistingimused paranenud 8403 gümnasistil. Oleme toetanud kuue kompetentsikeskuse loomist üle Eesti, et luua tingimused teadmistemahukaks ettevõtluseks ka väljaspool Harju- ja Tartumaad. Aitasime tugevdada piirkondade kon-

kurentsivõimet. Selle tulemusena oleme aidanud kaasa 430 uue töökoha loomisele, läbi kahe uue tööstusala rajamise (Jõhvi Logistika ja Äripark ning Loode-Pärnu tööstusala), oleme aidanud suurendada kolme tööstusala liiklusohutust ja parandada infrastruktuuri (Viljandi Kantremaa tööstuspiirkond, Käina tööstusala ning Rakvere Paemurru tööstusala) ning rekonstrueerida ühe tööstusala juurdepääsuteed (Põltsamaa linna J. Kuperjanovi tn, Kingu tn ja Tartu mnt vaheline tööstusala).

BMX-MTB-SKATE SPORDIKOMPLEKS SPOT OF TALLINN RAE VALLAS Toetasime MTÜ Elamusspordikeskus Ühingu projekti „BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda“ piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 3 159 663,84 euroga. Projekti eesmärk on tuua Eestisse arvukalt spordituriste rahvusvahelistele tippnõuetele vastavasse elamusspordikeskuse sisehalli ja

Eesti suurimasse UCI (rahvusvaheline jalgrattaliit) nõuetele vastavasse BMX krossirajale. Kolmekorruselises sisehallis on BMX treeningrada, erinevad skatepargid, trampoliinid, akrobaatika ala, poroloonbasseinid ning drop-in atraktsioonid, mis võimaldavad mitmetel spordialadel, sealhulgas neljal olümpiaalal, korraldada rahvusvahelisi võistluseid ning treenida tipp-

tasemel keskkonnas. Keskuse siseosa atraktsioonid on disaininud Woodwardi keskuste peadisainer – Nate Wessel. BMX välikrossiraja disainis Pekingi, Londoni ja Rio de Janeiro olümpiamängude BMX krossiradade autor ameeriklane Tom Ritzenthaler.

REGIONA AL ARENG

REGIONAALVALDKONNA EDASISED TEGEVUSED 2016. AASTAL ON JAGATUD KOLME SUUNA VAHEL: Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendus loob kuvandi ettevõtlussõbralikust piirkonnast ja annab ettevõtetele lisaargumendi piirkonda asumise või jäämise otsuse tegemisel. Regionaalsete turismivaldkonna toetustega soovime saavutada selle, et Eesti turismiatraktsioonid ja siin toimuvad sündmused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad ning tõstaksid seeläbi reisimotivatsiooni. Ettevõtlust soosiva elukeskkonna arendamine suuremates linnades ja maapiirkondades toetab ettevõtlust, kuna pädevad töötajad vajavad kättesaadavamaid avalikke teenuseid, häid õppe- ning vaba aja veetmise võimalusi jne.

Kokku plaanime toetada ettevõtluse arendamise ja turismi suunal ca ning elukeskkonna arendamise suunal ca kogusummas

REGIONA AL ARENG

110 190 127

PROJEKTI PROJEKTI

MLN €

EAS

KUST LEIDA KÕIK EASi PAKUTAVAD VÕIMALUSED? EASi UUS KODULEHT JA TEENUSTE PORTFELL

Nimetame kõiki EASi võimalusi teenusteks ja oleme koondanud need ühtsesse teenuste portfelli. Kuna EASi tegevusampluaa on küllaltki lai, siis on meie jaoks oluline hallata kõigi meie teenuste ja tegevuste infot EASi teenuste portfellis. EASi teenuste portfelli loomisel on iga teenus hoolikalt läbi mõeldud - kes on teenuse sihtgrupp, mis kitsaskohti teenus lahendab, millised on eesmärgid? Teenuste portfell annab meile võimaluse hinnata, kas meie poolt ettevõtjatele pakutavad teenused käivad ühtset sammu EASi ja Eesti strateegiliste eesmärkidega. EASi teenuste portfelli peegeldab väljapoole EASi uus koduleht.

Esilehelt on nüüd kättesaadavad kõik teenused, mida on võimalik filtrite abil selekteerida ning värvide ja ikoonide abil eristada. Kõikidel teenustel on üks struktuur, et info oleks senisest paremini leitav ja loetav. Sündmused on automaatselt teenustega seotud, kalender on saanud uue näo.

EAS

Kontaktid on avakuvas k채ttesaadavad, leht lahendatud senisest 체levaatlikumalt. Kogu keskkond on v채hem liigendatud ja esile toodud meie klientide edulood.

EAS

MIDA KLIENDID MEIST ARVAVAD Küsime klientidelt nende teeninduskogemuse kohta regulaarset tagasisidet alates 2013. aastast kasutades selleks rahvusvahelist metoodikat NPS (Net Promoter Score). Aastas saadame välja keskmiselt

4000

NPS KÜSIMUSTIKKU erinevate EASi valdkondade, teenuste ja menetlusetappide kohta. Igakuiselt süveneme juhtidega kõikidesse kliendi antud kommentaaridesse ning nopime nendest välja parendustegevusi. Tänu sellele tagasiside süsteemile on klientide rahulolu teeninduskogemusega kasvanud.

NÄITEID KLIENTIDE KOMMENTAARIDEST NPS TAGASISIDE SÜSTEEMIST Struktuur, lähenemine ja nõudmised on selged, suhtlemine professionaalne ning selgelt orienteeritud lahenduste leidmisele. EASi-poolne suhtlus/ teenindus on professionaalne ja kiire, mis muudab lihtsamaks taotlejatele kogu taotlemisega seotud protsessi.

Mul on tunne, et EAS käib oma teenuste arendamisega ajaga kaasas. Arendatavad teenused vastavad ettevõtete vajadustele. Haldur oli väga võimalusi otsiv ja püüdis mõista meie tegelikke vajadusi ja pakkus välja parimad teenused.

KLIENTIDE RAHULOLU ON IGA AASTAGA TÕUSNUD

EAS

44% 2013

52% 2014

Kui esimest korda taotled ja millestki aru ei saa, siis EASi töötajad on palju abiks ja teevad protsessi palju meeldivamaks. Konsultandid mõtlesid kaasa, andsid nõu ja oli tunda, et soovitakse ettevõttele parimat.

65% 2015

JUHTIMINE

EASi JUHATUS JA NÕUKOGU EASi juhivad tippettevõtjatest ja -ametnikest ning riigikogu liikmetest koosnev nõukogu ja 3-liikmeline juhatus. Lisaks teavitavad EASi töövaldkondade vajadustest ja ootustest nende valdkondade parimatest ekspertidest koosnevad nõukojad, kellele EAS omakorda annab teada oma plaanidest ja võimalustest. Nõukogu esimees: Erki Mölder, Dental Invest Estonia OÜ juhatuse liige Nõukogu aseesimees: Viljar Lubi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler

Nõukogu liikmed: Anne Sulling, Riigikogu liige (Reformierakond) David O’Brock, Molycorp Silmet AS-i juhatuse esimees Toomas Talts, OÜ Codeborne osanik Anto Liivat, Estonian Business Schooli juhtimise õppetooli lektor, Intelligentne grupp partner, SDE liige Kaia Sarnet, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust juhib juhatus koosseisus:

Hanno Tomberg, juhatuse esimees

Sigrid Harjo, juhatuse liige

Indrek Kaju, juhatuse liige

EAS