HEI 2011 03 by EAS, Enterprise Estonia

E e s t i

i n n o v a t s i o o n i a j a k i r i

mit sloan management review viis innovatsioonimüüti

intervjuu martti raidal: me teame universumist meeletult vähe

kino eestlased loovad ainulaadset talgufilmi

Nr 29 (38) • Märts 2011

LK 38 » eesti firma

Pipedrive pakub ülevaatlikku tarkvara pühendunud müügimehele LK 10 » uudised

Ekspordirevolutsiooni läbinu peaks tooma ettevõttele miljon eurot käivet LK 29 » intervjuu

Arvo Kivikas: keegi sind niisama targaks ei tee HEI internetis » hei.eas.ee

Osale kontaktreisil ja valluta uued turud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) organiseerib koostöös erialaliitudega 2011. aastal mitmeid eksportööridele mõeldud kontaktreise, näiteks aprillis Araabia Ühendemiraatidesse ja mais Rootsi. Kontaktreiside eesmärk on tutvustada Eesti ettevõtjatele ekspordivõimalusi uutes sihtriikides ja kohtuda potentsiaalsete koostööpartneritega ning klientidega. Kontaktreis on hea võimalus ambitsioonikatele ja aktiivsetele ettevõtjatele luua uusi ärikontakte. Tingimuseks on valmis toode või teenus, millega saab alustada koheselt eksporti. Kuidas osaleda? Kontaktreisil osaleda soovijatel tuleb täita ankeet, mille alusel otsitakse potentsiaalsed partnerid, kellega lepitakse kokku individuaalsed kohtumised. Korraga saab osaleda kuni 12 ettevõtte esindajat. Ankeedi saamiseks palume saata e-kiri aadressile terje.okk@eas.ee. Täiendavat teavet leiate aadressilt: http://www.eas.ee/kontaktreisid Kontakttelefon 627 9540.

Koos loome tulevikku

Juhtkiri

Millest tekib innovatsioon? O

ma võrdlemisi kriitilist arvamust riike edukuse, leidlikkuse, tubliduse ja jumal teab veel mille alusel ritta seadvate kõiksuguste edetabelite kohta olen varasemateski HEI juhtkirjades avanud. Inimestele aga meeldib neid uurida ja lugejatele ei tohi samuti pettumust valmistada. Nii tuleb selleski numbris juttu kahest nimistust, kus riigid, nende seas Eestigi, järjekorda pandud. Üks, kahe Londonis baseeruva professori metoodika põhjal koostatud ettevõtluskeskkondade võrdlus jäi lõpuks väljagi – Eesti 71 vaadeldud riigi hulka ei kuulunud.

Neist kahest üks, Euroopa innovatsioonitabel, püüab riike järjestada nende, nagu nimigi ütleb, innovaatilisuse põhjal. Märksa huvitavam kui ühegi riigi koht edetabelis on aga tegelikult see, kuidas innovatsioon tekib. Selle kohta on HEI märtsinumbris kaks artiklit. Ühe võiks kokku võtta sõnadega: Hiina sunnib. Idamaine konkurents on nimelt ühe uurimuse järgi pannud lääneriikide firmasid märksa uuenduslikumalt asjadele lähenema. Teises kirjeldavad kolm teadlast, mida nad said teada rühma maailma suurfirmade innovatsioonikatseid vaadeldes. Tehke tööd ja nähke vaeva, küll tuleb ka innovatsioon, võiks olla nende õpetussõnad. Revolutsioonilisi ideid tuleb maailmas suhteliselt harva ette – ja ega needki ilma tööta kuhugi jõua. Kuidas puutub siia riik? Too peaks looma võimalikult ettevõtlust soosiva keskkonna – maksude, seadusandluse ja muude institutsioonide näol – ning siis eest ära haihtuma. Küll turg ise asjad paika paneb. Sellist arvamust kuuleb Eestis praegugi sageli, kuigi vast vähem kui veel mõne aasta eest. Harvardi Ärikõrgkooli investeerimispanganduse professor Josh Lerner uuris mõne aasta eest kõrgtehnoloogilisi klastreid üle maailma ega leidnud ühtegi edukat näidet, mille loomisel avaliku sektori raha poleks olulist rolli mänginud. Muidugi, leidub veel kordades rohkem ebaedukaid näiteid, mis miljonite või isegi miljardite dollarite maksumaksja raha kulumisest hoolimata kuhugi välja ei ole jõudnud. Isegi Räniorg, mille sünni ja kasvu üldlevinud narratiivis – tegu olevat ettevõtlike inimeste, riskikapitali ja ülikoolide iseenesliku sümfooniaga – riigile kohta ei leidu, ei ole tekkinud vaakumis. USA föderaalvalitsus oli tegelikult selle loomise juures. Pakkus riskikapitali, tellis sõjatööstuse tarbeks kõiksugu uuringuid. Ning riik ei ole ka praeguseks kuhugi kadunud. Näiteks tuleb 65–70 protsenti SRI Internationali (kunagi Stanford Research Institute’i nime kandnud legendaarne rakendusuuringute keskus, kus on loodud muu hulgas arvutihiir ja ultraheliseade) uurimisprojektide rahast riigi kaukast. Rida nutikaid idufirmasid saab oma esimesed tellimused USA kaitse-eelarvest. Kuidas aga leida see tasakaal riikliku toe ja ettevõtlikkuse vahepeal – vaat see on üks hea küsimus. Millele vastamisel tuleb mul õnneks praegu ruumipuudus appi.

Erik Aru, Hei peatoimetaja

Sisukord

lk 5 » uudised mullu said struktuuritoetust enam transport, töötute koolitamine ja kutseõppeasutused lk 6 » uudised kohalike omavalitsuste veebiportaal sai kasutusvalmis lk 7 » uudised avanes uute teaduse tippkeskuste taotlusvoor lk 8 » uudised eesti lairiba arengukava maailmas kuues lk 10 » uudised ekspordirevolutsiooni läbinu peaks tooma ettevõttele miljon eurot käivet lk 14 » kaubandus hiina sunnib eurooplasi ja ameeriklasi innovatsiooniga tegelema lk 16 » mit sloan management review viis innovatsioonimüüti lk 26 » mit technology review arhiteKtuuri ümberehitamine lk 29 » intervjuu arvo kivikas: keegi sind niisama targaks ei tee lk 34 » eesti firma kuidas hääldada inglise keelt lk 35 » eesti firma hüvasti pulsimõõtjale! lk 40 » teadus cern-i teadlased otsivad terviklikku füüsikat lk 44 » intervjuu martti raidal: me teame universumist meeletult vähe lk 46 » it uus börs müüb kõvakettaruumi pilves lk 47 » kino eestlased loovad ainulaadset talgufilmi lk 50 » kolumn

Peatoimetaja: Projektijuht: Kujundus: Väljaandja: Trükk: Ajakirja tasuta tellimine:

Erik Aru, erik.aru@epl.ee Raivo Murde, raivo.murde@epl.ee Timo Viksi, timo@epl.ee Eesti Päevalehe AS, Narva mnt 13, Tallinn 10151 Printall hei@epl.ee

Reklaam:

Reemet Kaldoja, reemet.kaldoja@epl.ee, tel 680 4628

Hea Eesti Idee Nr 4 (13) • oktoober 2008

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames

Uudised

 Mullu said struktuuritoetust enam transport, töötute koolitamine ja kutseõppeasutused Foto: Reuters

Möödunud aasta lõpuks oli Euroopa Komisjon eraldanud Eestile struktuuritoetusteks rohkem kui 2,5 miljardit eurot, toetust maksti möödunud aastal välja enam kui 453,6 miljonit eurot. Enam toetati transpordi arendust, töötute koolitamist ja tööturule tagasitoomist ning kutseõppeasutuste kaasajastamist. Aastaga kasvas võetud kohustuste maht 58-lt protsendilt 73-le. „Kohustuste võtmine 73 protsendi ulatuses tähendab seda, et oleme perioodiks ette nähtud EL toetussumma suutnud enamjaolt juba reaalsete projektide-

ga katta. Nüüdsest on vaja keskenduda eeskätt projektide tulemuslikule elluviimisele,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi. Kokku saab Eesti praegusel perioodil struktuuritoetust 3,4 miljardit eurot. Mullu tehti Euroopa Liidu struktuuritoetuse väljamakseid ligi kümnendiku rohkem kui 2009. aastal. Suurimad summad maksti välja transpordi taristu arendamiseks (92,7 miljonit eurot), kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamiseks (38,9 miljonit eurot) ja kutseõppeasutuste õppekeskkonna

kaasajastamiseks (32,9 miljonit eurot). Kõige enam on struktuuritoetuseid kasutanud Harjumaa, kuna Harju maakond hõlmab mitmeid üleriiklikke investeeringuid. Enim kohustusi elaniku kohta võeti Järvamaal – 1630,31 eurot. Kõige enam väljamakseid elaniku kohta tehti Valga maakonnas, 398,82 eurot. Täpne info välisvahendite kasutamise kohta asub Rahandusministeeriumi kodulehel.

Innovatsiooniajakiri

märts

HEI

HEI iganädalase ilmub nüüd 10 korda aastas! innovatsiooniteemalise Ajakirja tasuta tellimine: hei@epl.ee uudiskirja tellimiseks Reklaami tellimine: saatke palun kiri reemet.kaldoja@epl.ee, tel 680 4628 hei@epl.ee 2011 aadressil Eesti Päevalehe innovatsiooniajakiri HEI Kirjastaja Eesti AS

Uudised

 Kohalike omavalitsuste veebiportaal sai kasutusvalmis Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond sai kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus lubab nii lehekülje haldajatel kui ka omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt. Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsus-

te läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust. Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi. kovtp.ee. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testperioodi lõppedes alates 2011. aasta märtsist. Teenuseportaal põhineb sisuhaldustööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omava-

litsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liidestust riigiregistritega. Kõigil omavalitsustel on võimalik koduleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata. Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditega.

 Keskpank käivitas eurot tutvustava võistlusmängu koolinoortele Foto: Raigo Pajula

Kuni aprilli lõpuni korraldab Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga võistlusmängu koolinoortele, et tutvustada euro pangatähti ja euroala riikide münte. Võistlusmängu eesmärk on tutvustada euro pangatähti ja euroala riikide rahvuslike külgedega münte. Lisaks tuleb osalejal vastata euroga ja selle turvaelementidega seotud küsimustele, mille kaudu saab mängija kasulikku infot uue vääringu kohta. Kahe ja poole kuu jooksul läbiviidav

arvutimäng „Eurojooks” on mõeldud eelkõige 9–12-aastastele noortele. Võistlusmäng koosneb seitsmest raskusastmest, iga tase on pühendatud ühele euro nimiväärtusele. Mängu leiab Euroveebist ja Euroopa Keskpanga koduleheküljelt, kus on kirjas ka osalemistingimused. Võistlusest osavõtmiseks saab registreeruda aprilli lõpuni ehk oma teadmisi võib proovile panna nii kohe kui ka aprillis. Viimane päev võistlusest osavõtmiseks on 30. aprill.

Neli paremat mängijat koos oma klassiga kutsutakse mais finaalmängule Eesti Panka, kus toimub ka võitjate autasustamine. Projekt viiakse läbi koostöös haridusja teadusministeeriumi, Õpetajate Lehe, ühiskonnaõpetuse ja majandusõpetajate seltside, Eesti Huvijuhtide Liidu, internetiportaalide koolielu.ee, lastekas.ee ja ajakirjaga Hea Laps.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

Uudised

 Tartu Ülikooli loodusmuuseumil valmis Eesti rannikualade kaardirakendus Foto: Terje Lepp

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel valmis põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Koostöös teiste partneritega valmis TÜ loodusmuuseumil õppevahend, mis tutvustab just seda piiriala, mille kaudu on hea võrrelda Eesti loodust ja keskkonda naabermaadega. Veebileht aitab uurida, millised on rannikud Soomes, Rootsis,

Lätis, millest tulenevad erinevused ja sarnasused ning kuidas mõjutab Läänemere seisund meie loodust. „Ühest küljest otsisime teavitavat rakendust, mis suudaks kergemini luua teadmistesilda Läänemere maade vahel,” rääkis TÜ loodusmuuseumi digitaalarhiivide spetsialist ja kaardirakenduse üks looja Veljo Runnel. „Teisest küljest tahtsime luua õppevahendit, mis oleks kasulik Eesti õpetajatele ja õpilastele ning kus interaktiivsus ja atraktiivsus oleks olulised tegurid.”

„Veebilehe kasu on lisaks harivale suuresti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel. Veebileht on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele, aga eelkõige võib see olla kasulik õppevahend koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskeskustes. Eesti ranniku kaardirakendusega saab tutvuda aadressil: http://eestirannik.ut.ee.

 Avanes uute teaduse tippkeskuste taotlusvoor Sihtasutus Archimedes ootab kuni 1. aprillini taotlusi uute teaduse tippkeskuste loomiseks – loodetavasti toob äsja avanenud tippkeskuste arendamise meetme teine taotlusvoor Eestisse juurde vähemalt neli uut tippkeskust.

töö tulemuslikkust, võimekust ja konkurentsivõimet,“ rääkis haridusja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel. Tänaseks tegutseb Eestis seitse teaduse tippkeskust.

Esimesed rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmadest koosnevad teaduse tippkeskused loodi Eestis 2001. aastal. „Teaduse kvaliteet on olnud Eesti teaduspoliitika ja teaduskorralduse üheks alustalaks. Tippkeskused aitavad suurendada meie parimate teadlasgruppide

31. jaanuaril avanenud meetme eesmärgiks on toetada Eestis tehtavat tippteadust ning soodustada temaatiliselt lähedaste või üksteist täiendavate tippuurimisrühmade koostööd. Toetatakse kõiki tippkeskuse tegevusi, sealhulgas aparatuuri hankimist, lähetusi ja kooli-

märts 2011

tusi, ideede väljatöötamist ja testimist ning teadustulemuste populariseerimist. Taotlusi hindab komisjon, kuhu lisaks siseriiklikele liikmetele kuuluvad ka kõrgetasemelised väliseksperdid. Toetust võivad taotleda teadusja arendusasutuste uurimisrühmad või nende konsortsiumid, ühte tippkeskust toetatakse kuni 3,2 miljoni euroga. Taotlusi on võimalik esitada kuni 1. aprillini 2011. Meedet toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

UUDISED

 Eesti lairiba arengukava maailmas kuues

 Selgusid paremad e-teenused

Uuringufirma Economist Intelligence Unit koostas riiklike lairibainterneti projektide hindamiseks indeksi ja järjestas nende põhjal 16 riiki, millel selgete sihtidega kava olemas. Ettevõtte poolt välja töötatud indeksi koostamise metoodika võttis arvesse ühenduse eesmärgiks olevat kiirust, üleüldist ühenduse kiirust, projekti rakendamise ajakava, kulu avalikule rahakotile ja regulatsioonitingimusi. Maksimaalselt sai riik koguda viis punkti. Indeksi alusel koostatud edetabelis asub Eesti küll viienda järjekorranumbri taga, aga kuna ees jagavad Soome ja Rootsi neljandat kohta, on Eesti positsioon tegelikult kuues. Uuringuettevõtte sõsarfirma, nädalalehe The Economist tehnoloogiablogija varjunimega Babbage nendib, et tabeli eesotsas asuvad valdavalt riigid, mis ka praegu väledate internetiühendustega silma paistavad. Märkimisväärne aga on nende maade, nagu näiteks Austraalia, Suurbritannia ja USA, nigel positsioon, kes riikliku arengukava kokku pannud just eesrindlastele järele jõudmise sihiga. Riik Lõuna-Korea Jaapan Singapur Rootsi Soome Eesti Prantsusmaa Hispaania Taani Austraalia Uus-Meremaa USA Itaalia Suurbritannia Saksamaa Kreeka

Koht 1 2 3 4 4 5 6 7 8 9 10 10 11 12 13 14

Punkte 4,4 4,3 4,2 4,1 4,1 4,0 3,9 3,7 3,6 3,4 3,0 3,0 2,9 2,7 2,6 2,4

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil selgusid Eesti parimad e-teenused. Ühtekokku osales konkursil 71 uut kodumaist e-lahendust. Edasi liiguvad võitjad rahvusvahelisele konkursile World Summit Award. Kõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistles 33 uut e-teenust. Erinevate alade ekspertidest koosnev žürii kuulutas pärast vaidlusi võitjaks sotsiaalse panganduse platvormi isePankur.ee. Žürii esimehe Margus Püüa sõnul hinnati selle inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendava teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvusvahelist potentsiaali, mis võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo. Kõige tulisemad vaidlused tõi kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias, kus võistlustulle olid astunud 15 e-lahendust. Seekord tunnistati Eesti parimaks elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, kuna see puudutab enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat. E-tervise vallas oli vaieldamatu võit-

ja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept. „Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see e-teenus tänaseks oluliselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaastikku,” põhjendas Margus Püüa. E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama. E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles. Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

Kas vanemaks saades on hirmsam kaotada enesevalitsus, õpihimu või lapsemeelsus?

Eesti Päevalehe topeltkülg. On, millest rääkida.

uudis

Autor: Erik Aru

•

Foto: Reuters

Ekspordirevolutsiooni läbinu peaks tooma ettevõttele miljon eurot käivet Veebruari lõpul sai läbi värbamis- ja koolitusprogrammi „Ekspordirevolutsioon” kolmenädalane värbamistsükkel. Selle eesmärk oli leida 25 välisturgudele suunduvat ettevõtet ja viia nendega kokku veerandsada värsket ekspordi müügijuhti. Tegu on seni mahukaima sellise programmiga Eestis.

ued – just nimelt uued, sest sihiks oli leida inimesi, kellele see oleks esimene või teine töökoht pärast kõrgkooli – ekspordi müügijuhid läbivad alates aprillist kokku 21 päeva vältava rahvusvahelise koolitusprogrammi ja neid juhendab aasta vältel isiklik mentor. „Usume, et aasta pärast programmi lõppu on nad suutelised tooma ettevõttele vähemalt miljoni euro suuruse ekspordikäibe,” kinnitab programmi koos EAS-i ja Rootsi koolitusfirma ITM Internationaliga läbi viiv Marketingi Instituut oma kodulehel.

Kokku esitas oma kandidatuuri 60 ettevõtet ja 511 kõrgharitud spetsialisti, kellest konkursi nõuetele vastas üle kahesaja. „Nii suurt huvi ekspordikoolituste vastu ei osanud korraldajad loota,” tunnistab Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits. „Meie järgmiseks ülesandeks on viia kõik need inimesed kokku tööandjatega,” räägib Naarits. „Sellist massilist kokkuviimist pole Eestis varem tehtud, kuid loodame, et juba aprilli lõpuks on meil olemas

25 ettevõtet, kes on endale leidnud igaüks ekspordijuhi ja kelle koolitamisega saame algust teha. Ukse taha jäänud paaridele ja kandidaatidele pakume võimalust oma raha eest teatud osa koolitusest siiski kaasa teha.” „Nimena on see muidugi väga ambitsioonikas, aga minu hinnangul kujuneb see ka üldiselt kasulikuks,” usub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes viitab oma asutuse poolt mullu suvel läbi viidud ekspordiprobleemide uuringule, mille järgi on kvalifitseeritud ekspordijuhtide puudumine üks suuremaid takistusi kaupade ja teenuste väljaveo kasvatamisele. „Me peame need töökohad looma ja sinna inimesed leidma,” lisab Raie. Praegusel ajal tegeleb suures osas Eesti ettevõtetes ekspordi ohjamisega tegevjuht ise kõigi muude asjade kõrvalt. Kuna aga temagi aeg ei ole kummist, on see muutunud pärssivaks teguriks ekspordimahtude kasvatamisel ja uutele turgudele siirdumisel, sel moel aga võib nii mõnigi uuenduslik ja rivaalidest eristuv toode laiemasse maailma mitte jõudagi.

Eksporditöö tundub olevat on haritud ja mitmekülgse töökogemusega inimestele üks kojunaasmise stiimuleid.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

uudis

Ekspordirevolutsioon kokkuvõtlikult „Ekspordirevolutsioon” on aastane arenguprogramm, mille käigus otsitakse paralleelselt veerandsada ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtet ning sama mitut kõrgharitud ja vähemalt kahte võõrkeelt valdavat välismaal elamise kogemusega noort tööotsijat, kes oleks huvitatud nendes ettevõtetes ekspordijuhina töötamisest. Väljavalitud asuvad ettevõtetes tööle ja osalevad samal ajal aasta vältel kokku 21 päeval rahvusvahelistes müügi- ja ekspordisuunitlusega koolitustes. Enamiku koolitusi viivad läbi välisõppejõud, nagu Hollandist pärit kultuuridevahelise suhtluse nõustaja Fons Trompenaars, Prantsuse ärikõrgkooli INSEADi infotehnoloogiaprofessor Albert A. Angehrn ning Shanghais asuva Hiina Rahvusvahelise Ärikooli strateegilise juhtimise ja turunduse professor Per V. Jester ning teised. Kõik aastase programmi lõpetajad saavad ka rahvusvahelise kaubanduse juhtimise diplomi. Ettevõtetele oli osalemise piiranguks 20–250 töötajat ja 2009. aasta ekspordikäive vähemalt kümme miljonit krooni (640 000 eurot). Soovitavalt peaks firmade sihtturud asuma kaugemal, eelisseisundis olid töötleva tööstuse ja teenindussektori ettevõtted. Ettevõtete omaosaluseks on viiendik koolituse maksumusest ehk 2824 eurot.

Nii mõnigi ettevõtja on varem kahtlust avaldanud, kas üldse on võimalik peamiselt kodusel teel ekspordi müügijuhte koolitada. Nende seisukoha järgi tekib korralik baas rahvusvahelise turunduse korraldamiseks eeskätt väliskõrgkoolis õppides saadud kogemused ja võõramaine kontaktide võrgustik. „Kuskilt tuleb alustada, ega kõiki inimesi saa välismaale õppima saata ja siis aastateks ootama märts 2011

jääda, kuni nad tagasi tulevad,” leiab Raie. „Selline lühiajaline intensiivne täiendõpe on väga kasulik ja kindlasti suurendab nende inimeste rakendatavust ettevõtetes.” Pealegi – „Ekspordirevolutsioonis” osalejatel peab all olema välismaal töötamise, õppimise või lihtsalt elamise kogemus. Kõige suurem rühm „Ekspordirevolut-

sioonile” kandideerinud ettevõtjaid tunneb huvi eeskätt Rootsi-Norra-Taani turgudele liikumise vastu. Ekspordisihtide seas aga on esindatud pea kõik ülejäänud Euroopa riigid ja Hiinagi. „Ekspordirevolutsioon on minu hinnangul just sellise kvaliteediga programm, mis võiks motiveerida noori andekaid spetsialiste naasma Eestisse, et töötada jõuliselt areneda soovivates ettevõtetes ja panustada hüppelisse ekspordi käibekasvu, millest tõuseb tulu riigile tervikuna,” nägi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts programmi väljakuulutamisel sellest tulu ka projektile „Talendid koju!”. Ja tõepoolest, Naaritsa sõnul avaldasid programmiga liitumise vastu huvi mitu spetsialisti ja juhti, kes seni on elanud-töötanud välismaal. „Tundub, et eksporditöö on üks kojunaasmise reaalseid motivaatoreid haritud ja mitmekülgse töökogemusega inimestele,” ütleb Naarits. Tema sõnul on avalduse saatnute seas näiteks kolmekümnendates meesterahvas, kes juhtinud edukalt mitmeid rahvusvahelisi IT-projekte, üks majanduskõrgharidusega kahekümnendates neiu, kes töötab praegu Saksamaal saksa keele ja matemaatika õpetajana, eduka kinnisvara arenduse taustaga kolmekümnendates mees, kes praegu elab ja teeb äri Belgias, samuti üks ühes araabia riigis elav ja praktiseeriv arst. Laiemate kogemustega kandidaadid saavad võimaluse osaleda „Ekspordirevolutsiooni” ühes osas, Rootsis toimuval koolitusel, kus esinevad vaid välismaised koolitajad – doktor Fons Trompenaars räägib kultuuridevahelisest suhtlusest, professor Albert Angehrn muutuste juhtimisest ja professor Per Jester rahvusvahelistest turundusstrateegiatest. „See on ka kogenud inimestele sobiliku tasemega moodul,” lausub Naarits. „Sellel ei pea nad koostama turundusstrateegiaid ja äriplaane, mida nad niikuinii oskavad.” Neljapäevasele koolitusele järgneval viiendal päeval külastatakse Rootsi ettevõtteid. Hanketingimustes on kirjas ka võimalus, et samalaadne programm toimub ka tuleval aastal. Kas ja millisel kujul see teoks saab, sõltub praegu käimasoleva ettevõtmise edust. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

innovatsioonikaart

Autor: Villu Zirnask • Foto: Reuters

Euroopa innovatsioonikaart 2010: Eesti kuulub liidreid jälitavasse gruppi Eesti kuulub EL-i innovatsiooniliidreid jälitavasse gruppi, ütleb veebruaris avaldatud Innovation Union Scoreboard 2010, mida paneb kokku Euroopa Komisjoni hõlma all tegutsev Pro Inno Europe.

iidergrupis on Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja neid jälitavas rühmas kümme riiki: Austria, Belgia, Küpros, Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Holland, Sloveenia ja Suurbritannia. Meie lõunapoolsed naabrid Läti ja Leedu asuvad kõige viimases, neljandas, nime „tagasihoidlikud innovaatorid” kandvas grupis. Järjestus põhineb peamiselt 2008.–2009. aasta statistilistel näitajatel, seega majanduskriisi mõjud selle aasta tulemuskaardil täiel määral veel ei kajastu. Mida mõõdetakse?

Riikide innovaatilisuse mõõtmiseks on kasutatud kolme näitajate gruppi. Esimese grupi ühisnimetajaks on võimaldajad. See hõlmab inimressursse, täpsemalt heade oskustega ja kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavust (doktorantuuri uute lõpetajate suhtarv, kõrgharidusega inimeste osakaal), teadussüsteemi avatust ja konkurentsivõimet (teaduspublikatsioonide suhtarv ja tsiteeritavus, koos teiste riikide teadlastega avaldatud publikatsioonide arv, väljastpoolt EL-i tulnud doktorantide osakaal) ning finants- ja tugisüsteemide innovatsioonisõbralikkust (avaliku sektori uuringu- ja arenduskulutuste suhe SKPsse, riskikapitali investeeringute suhe SKP-sse). Teise näitajate grupi ühisnimetus on ettevõtete tegevus. Siin mõõdetakse ettevõtte uuringu- ja arenduskulutuste ja muude innovatsiooniga seotud kulutuste taset SKP-sse, teadussüsteemi sidemete tihedust ärisektoriga (innovatsiooniga tegelevate väikeettevõtete osakaal, teadusja ärisektori ühispublikatsioonide suhtarv)

Innovatsiooniliider Šveits lendab kõigil EL riikidel kaugelt eest ära

ning intellektuaalomandi suurust (patenditaotluste suhtarv jmt näitajad). Kolmas näitajate rühm kannab nime tulemid. Siin mõõdetakse väikeettevõtete osakaalu, mis on rakendanud toote-, protsessi- või turundusinnovatsiooni, tööhõivet teadmusmahukates sektorites, kõrgja kesktehnoloogiliste toodete ja teenuste eksporti, välisturgudelt teenitava litsentsi- ja patenditasu suurust. Eesti suhtelisteks tugevusteks on Scoreboard 2010 järgi inimressursid, ettevõtete investeeringud (teadusja arendustegevuse (T&A) kulud võrduvad küll

kõigest 51 protsendiga EL27 keskmisest, aga muud innovatsioonikulutused seeeest 250 protsendiga) ning siinsete teadlaste tihedad sidemed muu maailmaga (teaduslike ühispublikatsioonide näitaja on 185 protsenti EL-i keskmisest tasemest), samuti innovaatiliste väikeettevõtete hulk. Suhtelisteks nõrkusteks on teadussüsteemi vähene avatus, mis väljendub väljastpoolt EL-i tulnud doktorantide väheses arvus (vaid üheksa protsenti EL-i keskmisest tasemest), ning intellektuaalse omandi vähesus (litsentsi- ja patenditulud välismaalt vaid 61 protsenti

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

innovatsioonikaart

Innovatsioonitabloo 2010 Eesti ettevõtlus on innovaatilisuselt ELi keskmisel tasemel, kuid majanduslikuks tulemiks ja intellektuaalomandiks ei ole seda suudetud pöörata Indeksi maksimaalne võimalik väärtus on 1, minimaalne on 0.

Koond- Inim- Teadus- indeks ressrusid süsteem

Finants- ja tugisüsteemid

Ettevõtete Teaduse ja Intellek- investeeringud äri sidusus tuaalomand

Ettevõtete innovaatilisus

Majanduslikud tulemid

Šveits 0.83 0.84 0.99 0.70 0.82 0.60 0.93 1.00 0.84 Roortsi 0.75 0.89 0.81 0.93 0.69 0.78 0.79 0.56 0.61 Taani 0.74 0.64 0.88 0.75 0.58 0.93 0.83 0.56 0.65 Soome 0.70 0.88 0.67 0.83 0.64 0.74 0.65 0.52 0.65 Saksamaa 0.70 0.61 0.60 0.63 0.67 0.56 0.77 0.99 0.73 Suubritannia 0.62 0.70 0.83 0.76 0.51 0.74 0.42 0.31 0.64 Belgia 0.61 0.66 0.83 0.60 0.43 0.76 0.48 0.68 0.52 Austria 0.59 0.58 0.68 0.51 0.55 0.56 0.74 0.61 0.48 Holland 0.58 0.62 0.92 0.76 0.31 0.54 0.66 0.36 0.49 Iirimaa 0.57 0.75 0.75 0.39 0.53 0.44 0.42 0.44 0.74 Luksemburg 0.57 0.52 0.64 0.66 0.32 0.47 0.53 0.74 0.64 Prantsusmaa 0.54 0.68 0.70 0.68 0.41 0.43 0.43 0.47 0.55 EL27 0.52 0.54 0.55 0.63 0.46 0.41 0.50 0.50 0.54 Küpros 0.50 0.59 0.44 0.14 0.49 0.61 0.31 0.69 0.54 Island 0.49 0.34 0.74 1.00 0.64 0.79 0.35 : 0.32 Sloveenia 0.49 0.61 0.47 0.59 0.47 0.50 0.36 0.47 0.51 Eesti 0.47 0.54 0.36 0.71 0.63 0.58 0.32 0.58 0.38 Norra 0.46 0.67 0.80 0.69 0.20 0.59 0.26 0.35 0.35 Portugal 0.44 0.44 0.48 0.57 0.34 0.41 0.33 0.72 0.38 Itaalia 0.42 0.43 0.42 0.42 0.29 0.32 0.46 0.55 0.45 Tšehhi 0.41 0.51 0.30 0.32 0.48 0.37 0.21 0.58 0.56 Hispaania 0.39 0.41 0.55 0.52 0.26 0.18 0.35 0.33 0.50 Kreeka 0.36 0.45 0.34 0.19 0.21 0.41 0.12 0.67 0.51 Malta 0.35 0.12 0.24 0.03 0.35 0.13 0.40 0.26 0.76 Ungari 0.33 0.43 0.27 0.27 0.33 0.13 0.22 0.10 0.62 Horvaatia 0.30 0.50 0.21 0.39 0.29 0.33 0.07 0.40 0.34 Poola 0.28 0.59 0.18 0.30 0.36 0.08 0.24 0.09 0.34 Slovakkia 0.27 0.57 0.17 0.09 0.21 0.11 0.15 0.21 0.47 Rumeenia 0.24 0.35 0.15 0.22 0.40 0.05 0.06 0.17 0.45 Serbia 0.24 0.38 0.54 0.24 0.21 0.17 0.02 0.09 0.30 Makedoonia 0.23 0.29 0.34 0.00 0.24 0.18 0.00 0.48 0.27 Leedu 0.23 0.61 0.10 0.56 0.22 0.17 0.10 0.17 0.16 Bulgaaria 0.23 0.45 0.20 0.23 0.27 0.07 0.17 0.11 0.27 Türgi 0.20 0.06 0.31 0.28 0.07 0.20 0.06 0.56 0.25 Läti 0.20 0.43 0.05 0.13 0.35 0.04 0.25 0.03 0.24 Allikas: Innovation Union Scoreboard 2010, www.proinno-europe.eu

EL-i keskmisest) ja tulemite nõrkus (tööhõive teadmusmahukates sektorites on 83 protsenti EL-i keskmisest tasemest, ka innovaatiliste või kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste ekspordi näitajad on EL-i keskmisega võrreldes 72–85 protsendi tasemel). Liidrid ja tagaajajad

EL-i innovatsiooniliidreid iseloomustab T&A kulutuste ja muude innovatsiooniindikaatorite kõrge tase ettevõtetes. Kõigil liidritest on keskmisest kõrgem skoor avaliku ja erasektori ühiste teaduspublimärts 2011

katsioonide näitajas, mis viitab hästi arenenud sidemetele teadusbaasi ja ärisektori vahel. Samuti on liidrid edukad oma tehnoloogiliste teadmiste kommertsialiseerimises – seda tõestab näitaja, mis mõõdab välismaalt saadavaid litsentsi- ja patenditasusid. Raportis märgitakse veel, et liidritele on omane kõrge tase kõigis näitajate kategooriates, mida mõõdeti. Igal on küll omad eripärad, kuid edu on toonud tasakaalustatud lähenemine innovatsioonile, mitte peamiselt ühele või teisele üksikule aspektile rõhumine.

Scoreboard 2010 mõõdab lisaks EL27 maadele ka mitme muu riigi innovaatilisust – küll väiksema hulga näitajate järgi kui ühendusse liikmete puhul. Selgub, et Šveits edestab innovaatilisuselt kõiki EL-i maid, ka innovatsiooniliidreid. Sama tuleb öelda USA ja Jaapani kohta, kes visalt oma ammust edumaad Euroopa ees säilitavad. Kui rääkida suurematest arenevatest maadest, mida uuring samuti käsitleb, siis India ja Venemaa suhtes EL hoiab oma edumaad, Brasiilia ja Hiina aga on mõnedes innovatsiooniaspektides EL-ile kiiresti lähemale tulnud. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

kaubandus

Autor: Villu Zirnask • Fotod: Reuters

Hiina sunnib eurooplasi ja ameeriklasi innovatsiooniga tegelema 1980. aastal tuli Hiinast kõigest üks protsent EL-i ja USA impordist, 1991. aastal endiselt vähe – umbes kaks protsenti. Aga 2000. aastate keskel juba ligi 11 protsenti. Laialt on teada, et Hiina saamine maailmatehaseks tegi mõnusamaks läänemaailma tarbijate elu, sest kõikvõimalikud tarbekaubad muutusid neile hinnalt kättesaadavamaks. Kuid see pole olnud ainus mõju.

iina on kiirendanud ka Euroopa ja Ameerika ettevõtete tehnoloogilist arengut, väidavad London School of Economicsi majandusteadlased Nicholas Bloom, Mirko Draca ja John Van Reenen jaanuaris avaldatud uuringus „Trade Induced Technical Change? The Impact of Chinese Imports on Innovation, IT and Productivity”. Hiinast tulev import suurendab ellujäävates Euroopa ja Ameerika firmades innovatsiooni ning tootlikkust – nad registreerivad rohkem patente, kulutavad rohkem uuringutele-arendusele jne, on uuringu üks järeldus. Sellisele järeldusele on jõudnud ka mitu varasemat, kitsamal andmestikul põhinevat analüüsi. „Rääkides mõju ulatusest, võib Hiina arvele kanda 15% Euroopas aastail 2000–2007 aset leidnud tehnoloogilisest muutusest,” kirjutavad Bloom, Draca ja Van Reenen. Madaltehnoloogilistes lääne firmades on Hiina import aga vähendanud tööhõivet ja ettevõtte ellujäämisšanssi. Veel näitas uuring, et Hiina import vähendab olulisel määral hindasid, kasumlikkust ja nõudlust kvalifitseerimata tööjõu järele.

Nõudluse langust kvalifitseerimata tööjõu järele ja palkade ebavõrdsuse kasvu on ökonomistid USA-s ja teisteski arenenud riikides täheldanud juba 1970. aastate lõpust alates. Peamiselt on selle tendentsi põhjuseks peetud tehnilist progressi. Väliskaubanduse kasvu arenevate riikidega – peale Hiina ka India, Mehhiko, Brasiilia ja teistega – on peetud teisejärguliseks mõjuriks. Bloom ja kaaslased pole sellega nõus. Nende hinnangul on kaubanduse roll väga tähtis – see stimuleerib tehnoloogilist edasiminekut, mis omakorda suurendab nõudlust oskustööjõu järele (ja vähendab vajadust kvalifitseerimata tööjõu järele). „Majanduspoliitika jaoks annavad meie uuringu tulemused mõista, et impordibarjääride vähendamine madalapalgaliste maade (nagu Hiina) suhtes võib tehnoloogilise arengu kiirenemise kaudu tuua koondheaolu olulise paranemise.” Küllap jääb EL ka edaspidi Hiinast märkimisväärses koguses kaupu importima, aga rõhuasetused Hiina majanduses tõenäoliselt muutuvad mõnevõrra võrreldes ajajärguga, millest selle uuringu andmestik pärineb.

Üht muutuste suunda iseloomustavad näiteks Soome Panga siirdemajanduste instituudis, mis pärast Baltimaade EL-i võtmist hakkas lõunanaabrite asemel jälgima Hiina majandust, tänavu hilistalvel peetud seminaride pealkirjad: „Kopeerijast innovatsioonimaaks? Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon Hiinas” ning „Kas Hiina ronib kvaliteediredelit pidi ülespoole?” Ülemaailmse intellektuaalse omandi organisatsiooni (WIPO) andmetel registreeris Hiina 2010. aastal 12 300 patenti (kasv 56 protsenti võrreldes 2009. aastaga, kaheksa protsenti 2010. aastal maailmas registreeritud patentide üldarvust), tõustes selle näitaja järgi maailmas neljandaks USA (osakaal 28%), Jaapani (20%) ja Saksamaa (11%) järele ning Korea ette.

Sfäär, kus Euroopa ettevõtetel tuleb Hiina omadega konkureerida, laieneb aina keerukamatele toodetele.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

kaubandus

Hiina tööstus areneb säärase hooga, et kaguranniku tehaseid vaevab tõsine tööjõupuudus.

Sfäär, kus Euroopa ettevõtetel tuleb Hiina omadega konkureerida, laieneb seega järk-järgult ka keerukamatele toodetele. Teine muutuste suund aga peaks olema Euroopa ettevõtetele väga rõõmustav. Nimelt on Hiina üha enam hakanud rõhuma sellele, et ekspordi asemel muutuks sisenõudlus sealse majanduse mootoriks. Linnades elavate hiinlaste palgad kasvavad kiiresti (näiteks 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 11%), jüaani reaalkurss ja ostujõud seega samuti. Hinnatakse, et Hiina keskklassi suurus on kasvanud 150 miljoni inimeseni ja kallima klassi kaupade turu maht on seal rohkem kui triljon eurot aastas. Hiina turu potentsiaal Euroopa jaoks on seega suur ja kasvav. 2009. aasta andmetel oli Hiina USA ja Šveitsi järel EL-i suuruselt kolmas eksporditurg ning juba lähiaastail tõuseb tõenäoliselt teisele kohale. Hiinas tootmine ja sinna müümine nõuab eurooplastelt muidugi rahulikku närvi: Euroopa Komisjoni andmeil kaebab ligikaudu 70% Hiinas tegutsevatest Euroopa ettevõtetest, et nad on seal olnud intellektuaalomandi õiguste rikkumise ohvrid. Hinnatakse, et nende rikkumiste tõttu kaotavad Euroopa tootjad viiendiku oma potentsiaalsest käibest Hiinas.

EL-i suurimad kaubanduspartnerid 2009. aastal Riik 1 Hiina 2 USA 3 Venemaa 4 Šveits 5 Norra

import

eksport

Mln EUR Osakaal 214 087,9 17,8% 1 159 109,5 13,3% 2 115 658,6 9,6% 3 73 842,9 6,2% 4 68 823,2 5,7% 5

Mln EUR Osakaal 205 538,5 18,7% 88 554,0 8,1% 82 429,2 7,5% 65 614,4 6,0% 44 121,6 4,0%

Riik USA Šveits Hiina Venemaa Türgi

Allikas: trade.ec.europa.eu

Hiina suurimad kaubanduspartnerid 2009. aastal Riik 1 Jaapan 2 EL27 3 Lõuna-Korea 4 USA 5 Austraalia

import

eksport

Mln EUR Osakaal 93 451,8 14,3% 1 91 450,9 14,0% 2 73 186,1 11,2% 3 55 683,1 8,5% 4 28 043,7 4,3% 5

Mln EUR Osakaal 169 009 20,0% 158 235,6 18,8% 118 613,1 14,1% 70 173,9 8,3% 38 355,3 4,5%

Riik EL27 USA Hongkong Jaapan Lõuna-Korea

Allikas: trade.ec.europa.eu

Hiina SKP struktuur, % Põllumajandus Tööstus Teenused

1989 25,1 42,8 32,1

1999 16,5 45,8 37,8

2009 10,3 46,3 43,4

Allikas: trade.ec.europa.eu

märts 2011

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

Autor: Julian Birkinshaw, Cyril Bouquet, J.-L. Barsoux • Fotod: Reuters

Viis innovatsioonimüüti Nüüdisajal, räägib teooria, peaks innovatsiooni tegema pidevalt, kõik töötajad ettevõttes, täiustatama kõike, milles firma seisneb – ja uued veebipõhised vahendid tulevad selles appi. Kas teooria peab paika? Või kas ettevõtete kogemused paljastavad midagi muud? Tõlge ajakirjast MIT Sloan Management Review

jalooliselt võrdsustas enamik juhte innovatsiooni eeskätt uute toodete ja tehnoloogiate arendamisega. Kuid aina enam nähakse, et innovatsioon toimub nii uute teenuste, ärimudelite, hinnaplaanide ja turule sisenemise teede kui ka uute juhtimistavade vallas. Praegu mõistetakse enam, et uued ideed võivad muuta väärtusahela suvalist osa – ning tooted ja teenused kujutavad endast vaid innovatsioonijäämäe tippu.1

Too fookusemuutus mõjutab seda, kellele „kuulub” innovatsioon. Varem oli see valitud töötajate – olgu need disainerid, insenerid või teadlased – valdus, kelle ülesandeks oli genereerida ja arendada uusi ideid, sageli teistest palgalistest eraldatuna. Kuid aina sagedamini nähakse innovatsiooni terve organisatsiooni ülesandena. Paljudes suurfirmades on tegelikult uueks imperatiiviks suhtumine innovatsiooni kui

„kogu aeg ja igal pool” olevasse võimekusse, mis rakendab kõigi astmete töötajate oskusi ja kujutlusvõimet.2 Innovatsiooni muutmine igaühe ülesandeks tundub intuitiivselt mõistlik, kuid seda on väga raske saavutada. Palju ettevõtteid on paika pannud ettepanekute, skeemide, ideede programmid, ettevõtlikkusüksused ja veebifoorumid. Neid lahendusi saadab edu siiski vaid kohati. Töötajate osalemist takistavad võimaluse-, aja- ja motivatsiooniprobleemid. Hästikavandatud lahenduste puhul on jäänud järeltöö tegemata lõpuni viimata. Ja tavaliselt ammutab organisatsiooni tipu prioriteetide ja madalamal olijate püüdluste vahel mõningane lõhe. Pealegi, veebipõhised vahendid ideede püüdmiseks ja arendamiseks ei ole veel oma potentsiaali realiseerinud: hiljutine

McKinsey küsitlus paljastas, et vastanute osakaal, kes on veeb 2.0 lahendustega rahul (21%), jääb kergelt alla neile, kes väljendavad selget rahulolematust (22%).3 Nende väljakutsete mõistmiseks ja toimivate innovatsioonimooduste tuvastamiseks uurisime kolm aastat 13 üleilmse ettevõtte innovatsiooniprotsessi. Kõik need firmad võtsid ette sageli pikaleveninud teekondi, et muuta end pidevamalt ja kestlikumalt innovaatiliseks. Kõik püüdsid kaasata töötajaid protsessi ja kõik rakendasid võrgulahendusi, et hõlbustada ideede edastamist ning tõsta nende kvaliteeti ja kvantiteeti. Meie uurimus lubas meil kinnitada paljusid tavaväidetest, kuidas julgustada innovatsiooni suurtes organisatsioonides, kuid tegime ka üllatavaid avastusi. Selles artiklis keskendume võtmetähelepanekutele, mis meie uuringust sündisid, organiseerituna ümber viie kan-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

rakendamiseni –, siis just protsessi hilisemad etapid, kus ideid töötatakse välja ja arendatakse detailselt, võtavad kõige rohkem aega.4 Peale selle tekivad probleemid just hilisemates etappides. Me küsitlesime hiljuti 123 ettevõtet, paludes juhtidel hinnata, kui tõhusad nad on innovatsiooni väärtusahela igas etapis. Keskmiselt leidsid nad, et nad on suhteliselt head ideede tekitamisel (kas ettevõtte sees või väljast), kuid nende jõudlus langes ahela iga järgneva etapiga. Me ei väida, et ideede genereerimine oleks ebaoluline. Kuid see ei ole enamiku ettevõtete probleemiks. Enamik firmasid on ideede tekitamise vallas piisavalt head; innovatsiooniprotsessi „pudelikael” tekib tegelikult hulga hilisemas etapis. Heureka!-müüt selgitab, miks nii palju ettevõtteid tunneb tõmmet suurte ajurünnakuürituste poole, millel on nimeks näiteks ideetöötoad või innovatsioonijämmid.5 Oma uurimistöö käigus nägime palju erinevaid ajurünnakuid ja aitasime ka mitmel vaatlusalusel neid korraldada. Säärased sündmused on alati väärtuslikud: need aitavad fookustada suure hulga inimeste püüdlusi, tekitavad elevust ja huvi ning genereerivad mõne kasuliku idee.

gekaelselt püsiva „müüdi”, mis jätkuvalt painavad innovatsioonikatseid paljudes ettevõtetes. Müüt nr 1. Heureka!-moment

Paljude inimeste jaoks defineerib innovatsiooni protsessi endiselt järsk vaimuvälgatus – mõelge Archimedesele vannis või Newtonile õunapuu all. Selle vaatenurga järgi peaks ettevõtted palkama karja leidlikke ja tavaarusaamu eiravaid mõtlejaid ning andma neile viljaka keskkonna ja hulgaliselt aega ja ruumi, et tulla välja säravate ideedega. Kahjuks on tõde märksa proosalisem. Sageli öeldakse, et innovatsioonis on viis protsenti inspiratsiooni ja 95 protsenti perspiratsiooni ning meie uurimistöö kinnitab seda. Kui mõelda innovatsioonile kui seotud tegevuste ahelale – ideede genereerimisest kuni nende äris edukalt märts 2011

Kuid hoolimata neist kõigist eelistest ei ole selge, et ideetöötoad oleks õige viis üleettevõttelise innovatsioonivõimekuse tekitamiseks. Analoogia toomiseks mõelge sellele, millist rolli mängivad Live Aidi taolised suured muusikaüritused vaesuse leevendamisel. Need suured sündmused on suurepärased teadlikkuse tõstmiseks ja ühekordseks raha kogumiseks, kuid vaesuse leevendamine nõuab abiorganisatsioonidelt aastatepikkust rasket tööd ja tulemusi saavutatakse palju pärast seda, kui mälestus suurest sündmusest on hajunud. Üldsuse osalus arenguabis päädib tavaliselt tšekiga, mille kirjutame Live Aidile; kuid abiorganisatsiooni jaoks on raha kättesaamine hetk, mil tõeline töö hakkab. Meie uuring näitas, et enamik ettevõtteid ei mõtle läbi ideetöötubade korraldamise tagajärgi. Esimene probleem seisneb selles, et nad alahindavad töö hulka, mida tuleb teha pärast töötoa lõppu. IBM-i 2006. aastal üle veebi toimunud innovatsioonijämm, mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool, nõudis 60 teadlase tööd, kes sorteerisid 30 000 postitust, mis 72-tun-

Edukatel innovatsiooniprogrammidel kulub viljade kandmiseks tavaliselt mitu aastat.

nisel ajavahemikul saadi. UBS Investment Banki ideebörs, mis küll viidi läbi väiksemates mõõtmetes, hõlmas samuti suurt järeltööd. Nagu üks UBS-i juht märkis: „Nii suure hulga ideede eelsõelumine, seejärel hindamine ja tagasiside andmine nõudis tohutu hulga aega ja vaeva kategooriajuhtidelt ning ekspertidelt. Läbitulnud ideed olid head, aga kui me seda veel kord teeme, vajame me korduskasutatavat armatuurlaua tüüpi aruandlussüsteemi tulemuste kvantifitseerimiseks ja hoo säilitamiseks.” Teine ja reetlikum probleem ideetöötubadega seisneb selles, et need võivad tegelikult olla töötajaid frustreerivad, kui organisatsioon ei suuda genereeritud ideedele reageerida. Kuulsime oma uurimistöö käigus üsna mitu kaebust indiviididelt, kes olid oma säravad ideed läbi töötoa või veebifoorumi välja käinud, aga ei saanud vastust – isegi mitte kättesaamise kinnitust. Kui „lehter” on ummistunud punktis, kus ideid hinnatakse ja arendatakse, siis uute ideede ülevalt sissetoppimine muudab probleemi vaid hullemaks. Nii et mida peaksite tegema? Esiteks, tehke väga selgeks, millist probleemi tahate lahendada, ja korraldage ideetöötuba ainult siis, kui usute, et teid pidurdab just ideede puudus. Teiseks, kui usute, et ideetöötuba on õige lähenemisviis, olge valmis selle järeltöösse palju aega ja pingutusi investeerima. Kainestav on märkida, et edukatel innovatsiooniprogrammidel kulub viljade kandmiseks tavaliselt mitu aastat: Procter & Gamble’i algatust Connect + Develop käivitati ja arendati välja kümne aasta vältel, samal ajal kui Royal Dutch Shelli initsiatiivil Gamechanger kulus tulemuste andmiseks üle viie aasta. Kahjuks puudub paljudel firmadel juhtkonna jätkuvus, mida läheb vaja nii pikaajalise kohustuse võtmiseks. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

Kokkuvõte: enamik innovatsioonikatseid ei nurju säravate ideede nappuse pärast, vaid hoolika ja läbimõeldud järeltöö puudumise tõttu. Nutikad ettevõtted teavad, kus asub nende innovatsiooni väärtusahela nõrgim lüli, ja investeerivad aega pigem nende nõrkuste parandamisse kui oma tugevuste edasisse tugevdamisse.

üle. Innovatsioonijämm tõi kokku 57 000 külalist ja 30 000 postitust. Üpris teistsugune näide on Royal Bank of Scotlandi (RBS) arendatud virtuaalne innovatsioonikeskus Second Life’is, mis lubas pangal luua võimalike uute panganduskeskkondade prototüüpe ning saada otsest ja kiiret tagasisidet töötajatelt üle kogu maailma.

Müüt nr 2. Tehke see valmis ja nad tulevad

Nende ja teiste juhtumite peidetud loogika oli: tehke see valmis ja nad tulevad. Nii IBM-i kui ka RBS-i saatis huvi tekitamisel märkimisväärne edu, kuid üldiselt olid tulemused palju ebakindlamad. Mõni veebifoorum aitas tõepoolest ergutada firma innovatsioonipüüdlusi. Teiste saatuseks jäi vähene kasutus ja ebapopulaarsus.

Teise põlvkonna internetitehnoloogiate („veeb 2.0”) esiletõus on avaldanud suurt mõju sellele, kuidas me infot jagame, kogume ja tõlgendame. Veebikogukondade, nagu Facebook ja LinkedIn, levik ja kasv meelitavad meid uskuma, et need sotsiaalse suhtluse uued vahendid muudavad ka seda, kuidas me teeme asju tööl. Kuid iga eduka veebikogukonna kohta leidub mitu nurjumist. Mõni alustab hästi, kuid seejärel entusiasm hajub. Näiteks MyFootballClub on Suurbritannias asuv veebisait, mille 30 000 liiget ostsid 2007. aastal jalgpalliklubi Ebbsfleet United. Kuid 2010. aastaks oli maksvate liikmete arv kahanenud vaid 800 inimeseni, tekitades Ebbsfleet Unitedile tõsiseid rahalisi probleeme. Teised veebikogukonna initsiatiivid ei suuda täita oma asutajate lootusi. Näiteks üleminekuajal enne ametisse astumist, toetas president Obama ideed veebis asuvast kodanike inforaamatust, mille kaudu inimesed saaks talle ideid edastada. Vastu võeti umbes 44 000 ettepanekut ja 1,4 miljonit häält, aga nagu kirjutas International Herald Tribune: „tulemused avaldati vaikselt, kuid need tekitasid piinlikkust.”6 Kõige populaarsemad ideed – keset majanduskrahhi – olid muuhulgas marihuaana ja internetipokkeri seadustamine ning saientoloogide kiriku maksuvabastuse tühistamine. Kuidas mõjutab see innovatsiooniprotsessi? Ei ole üllatav, et kõik meie vaadeldud ettevõtted olid välja mõelnud, et veeb 2.0 vahendid võiks olla väga kasulikud suure hulga inimeste innovatsiooniprotsessi kaasamisel. Enamik oli rajanud mingi veebifoorumi, kus töötajad said oma ideid postitada, teiste ideid kommenteerida ja arendada ning ettepanekuid hinnata. Näiteks IBM kasutas oma firma intranetti, et käivitada 2006. aastal 72-tunnine innovatsioonijämm, mille eesmärk oli hõlmata IBM-i töötajad, kliendid ja partnerid üle võrgu toimuvasse debatti uute ärivõimaluste

Millised on veebipõhiste innovatsioonifoorumite arendamise suurimad probleemid? Esimene on see, et foorum ei lähe käima. Tavaliselt on üpris lihtne inimesi korraks või kaheks uuele saidile saama, kuid naasmiseks läheb vaja põhjust. Nagu MyFootballClub avastas, seisneb risk selles, et innovatsioonifoorumi uudsus kulub kiiresti ja osalejate arv kuivab kokku. Roche Diagnosticsi üks juhte märkis: „Meie lootus, et meie tehnoloogiale orienteeritud inimesed kalduksid seda vahendit kasutama, oli täiesti põhjendamatu. Me pidime inimesi tõesti pressima (elektroonilise turunduskampaania kaudu), et hõlmata neid panema ette lahendusi kuuele probleemile, mis olime tuvastanud.” Samamoodi leidsid ka Marsi ja UBS-i juhid, et nende innovatsioonikatsed jäid pärast paljulubavat algust toppama. Üks sõnas: „Me ilmselt alahindasime vajaminevat kommunikatsiooni. Me olime alguses tublid, kuid õppisime, et pidev kommunikatsioon on elutähtis. Me pidime vastu hakkama skeptikutele, tekitama usu, et midagi muutub.” Teine risk seisneb selles, et nagu Obama kodanike inforaamatus, on postitatud ideed teemast mööda, pooltoored või mitteasjakohased. Kõik juhid, kellega rääkisime, tunnistasid, et pidid kõvasti vaeva nägema „terade eraldamiseks sõkaldest”. Palju ettepandud ideid olid kolkalikud või põhinesid valearusaamadel ja vähe oli inimesi, kes võtsid vaevaks teiste ideid edasi arendada. Arusaam, et head ideed korjatakse teiste poolt üles ja tõusevad tippu, osutus harva tõeks. Mida peaks siis tegema, et neid probleeme vältida? Kõige olulisem punkt on mõis-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

ta suhtluse liike, mis leiavad aset veebi foorumites, et saaks neid kohe kasutada. Kui otsite loovaid, ennekuulmatuid ideid ja tahate panna inimesi vastutust võtma üksteise ideid edasi arendades, on parim panus näost näkku töötuba. Aga kui otsite spetsiifilist vastust küsimusele või tahate tekitada olemasolevate ideede kohta suurt hulka arvamusi, võib veebifoorum olla äärmiselt tõhus. Kokkuvõte: veebifoorumid ei ole levitatud innovatsiooni võluvits. Veebifoorumid on head suure hulga olemasolevate ideede püüdmiseks ja sõelumiseks; näost näkku foorumid on head uute ideede tekitamiseks ja arendamiseks. Nutikad ettevõtted on selektiivsed veebifoorumite kasutamisel innovatsioonis. Müüt nr 3. Tulevik kuulub avatud innovatsioonile

Kõik arutelud innovatsioonist suurtes firmades jõuavad varem või hiljem „avatud” innovatsioonini – ideeni, et ettevõtted peaks otsima mooduseid, kuidas pääseda ligi ideedele, mis asuvad väljapool firma formaalseid piire, ja mil moel neid ära kasutada. Palju ettevõtteid on nüüd omaks võtnud avatud innovatsiooni tolle mitmes eri vormis. Näiteks Taani mänguasjatootja LEGO on kasutanud klientide ideid innovatsiooniallikana aastaid ja mõni uus toode kannab isegi märki „loodud LEGO fännide poolt”.7 Ja üks P&G esimesi eksperimente veebireklaami vallas kutsus inimesi tegema filme ettevõtte „rääkiva plekiga” reklaamist ja panema need üles YouTube’i – tulemuseks üle 200 esitatud töö, millest mõni oli nii hea, et sobis teleris näitamiseks.8 Meie uurimistöö kinnitas, et enamik suuri ettevõtteid usub vajadusse läheneda innovatsioonile avatumalt, kuid rõhutas ka, et tasuta lõunat pakkuda ei ole. Avatud innovatsiooni eelised – see annab firmale juurdepääsu tohutult palju suuremale ideede kogumile – on ilmselged. Aga ka kulud on arvestatavad, sealhulgas praktilised väljakutsed intellektuaalse omandi küsimuste lahendamisel, usalduse mõlemapoolne puudumine ja avatud innovatsiooni võime rajamise kulud. Avatud innovatsioon ei ole tulevik, aga see on kindlasti osa tulevikust, ja tark lähenemine oleks avatud innovatsiooni vahendite kasutamine valikuliselt.

märts 2011

Osa LEGO tooteid kannab kirja „loodud LEGO fännide poolt“.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

Finantskriis tekitas UBS-is paksu pahandust.

Roche Diagnostics on ettevõte, mis sai palju väärtust avatud innovatsioonist. 2009. aastal käivitas firma katseinitsiatiivi, et saada üle spetsiifilistest tehnoloogilistest probleemidest, mis takistasid kindlate teadusja arendustegevuse (T&A) projektide edenemist. Ettevõte tuvastas kuus tehnoloogilist väljakutset, mis vajasid lahendamist, ning avaldas need firmasisesele T&A kogukonnale ja kahe tuntud tehnoloogiaturu, Innocentive’i ja UTEK-i (praegu Innovaro) kaudu, ka välisele tehnoloogiakogukonnale. Initsiatiivi juht kirjeldas tulemust järgmiselt: „Firmasiseselt oli vastuste arv neile väljakutsetele väga madal. Kuid üks väga läbimõeldud vastus ühele väljakutsele oli suurepärane ja see kattis kogu eksperimendi kulud. Väliselt kasutasime Innocentive’i ja UTEK-it ning kummaski saime palju suurema hulga vastuseid kui meie firmasiseses

eksperimendis – üle kümne korra rohkem vastuseid, tegelikult. Me pakkusime 1500 dollarilist preemiat, see võis avaldada mõju. Saime ühe uudse lahenduse, mistõttu terve eksperiment ära tasus, kuid sellele lisandus meie väga positiivne kogemus väliste kaastööliste kasutamisel.” Roche’i kogemus oli ainuke meie nähtu, mis sarnanes korraliku eksperimendiga, mis võrdles ettevõttesiseste ja -väliste kogukondade rakendamise eeliseid. Kuid pange tähele, et võimalikele vastajatele esitati väga kitsas, tehnoloogiaspetsiifiline küsimus. Selge see, et väliskogukonnast olnuks palju vähem kasu ettevõttele või olukorrale ainuomaste probleemide puhul. Millised on avatud innovatsiooni puudused või piirangud? Üks probleemikogum seostub sellega, kuidas käsitlete intellek-

tuaalomandi küsimusi. Artikli kirjutamise ajal töötas Roche Diagnostics endiselt välja litsentsilepingu üksikasju inimesega, kes lahendas firma tehnilise probleemi, ning sellega soetud tehingu- ja litsentseerimiskulud ei olnud sugugi väikesed. Sellega seondub probleem, et ilma intellektuaalomandi tugeva kaitseta, mida pakub turutegija, nagu Innocentive, on firmavälised osalised ettevaatlikud, mida nad jagavad. IBM avastas selle oma innovatsioonijämmil. Nagu üks juht meenutas: „Jämm korraldati kui avatud foorum, et igaüks sai võtta need ideed ja neid kasutada. Nii me tundsime, et võtsime seda tehes mõne riski, ja võib-olla tähendas see, et meie kliendid olid aruteludes vaiksemad, kui me oleksime tahtnud. Kuid oli oluline muuta see avatuks selle sõna igas tähenduses.” Teine hulk muresid seondub sellega, kuidas meie uuritud ettevõtted tegelikult

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

Teadaolevate innovatsioonimootorite sõnastik Innovatsioonijuhtimise värskeimate meetodite kohta oleva kirjanduse hulk kasvab. Nõustajad ja teadlased on ühel meelel rea tingimuste kohta, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule innovatsioonile.i Nende hulka kuuluvad: Jagatud arusaamine: kestlik innovatsioon on kollektiivne ettevõtmine, mis on rajatud jagatud arusaamisele sellest, milliseks ettevõte muutub – ja milliseks ei muutu. See tähendab ka innovatsiooni toetava kultuuri loomist – näiteks nurjumise mittehäbimärgistamist ja edu tunnustamist. Joondamine: lisaks innovatsiooni toetavate väärtuste edendamisele peavad organisatsioonid ka tegelema struktuursete takistustega (nagu silomentaliteet) ning ümber joondama vastukäivad süsteemid ja protsessid. Nagu ühe ettevõtte innovatsioonijuht meile ütles: Me pidime looma keskkonnas, kus oli „turvaline eksperimenteerida”; kus oli võimalik ideid „piloteerida” ja „testida” enne, kui me neile oma rangeid jõudlusemõõdikuid rakendasime.” Vahendid: töötajad vajavad innovatsiooniks koolitust, kontseptsioone ja tehnikaid. 3M otsusetoe juhi meeldejäävate sõnadega: „Ei ole kasu inimeste julgustamisest väljaspool kasti mõtlema, kui neile ei anta vahendeid välja ronimiseks.”ii Mitmekesisus: innovatsioon nõuab mõningast hõõrdumist. Väljapoolsete – uute palgaliste, ekspertide, tarnijate või klientide – sissetoomine ning inimeste kokkusegamine üle äriüksuste, funktsioonide ja geograafiliste piirkondade aitab tekitada uusi ideid. Suhtlus: organisatsioonid peavad korraldama foorumeid, platvorme ja sündmusi, et aidata töötajatel luua võrgustikke ning anda võimalusi ideede vahetuse ja õnneliku juhuse teokssaamiseks. Lõtk: töötajad vajavad mõnevõrra juurdepääsu lõtkuressurssidele, näiteks võtta aega maha oma tavapärastest tegevustest, et katsetada ja arendada uusi ideid. See nõuab ka fookust – nii isiklikku kui ka organisatsioonilist – väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimisele.

kasutasid välisallikatest saadud ettepanekuid. Ühel Euroopa telekomifirmal oli Räniorus allüksus põnevatel uutel idufirmadel ja tärkavatel tehnoloogiatel silma peal hoidmiseks, kuid selle meeskond avastas, et ainukesed tehnoloogiad, mille vastu eurooplased huvi tundsid, olid sellised, mis aitaks nendel oma käigusolevat arendustööd kiirendada. Tõeliselt radikaalsed ideed, mida allüksus pidanuks otsima, jäid Euroopas asuvate tootearendusmeeskondade jaoks liiga kaugeks, et panna neid pead pöörama. Viimane mure on lihtsalt avatud innovatsiooni korralikuks läbiviimiseks kuluv aeg. Ettevõtted, nagu Procter & Gamble, Intel ja LEGO, on pannud tohutul hulgal investeeringuid oma välisvõrkude ehitamisse ja nad hakkavad tulu teenima, kuid ei maksa alahinnata sellele kuluvat aega ning vaeva. märts 2011

Kokkuvõte: välistel innovatsioonifoorumitel on juurdepääs laiale asjatundlikkuse kogumile, mis muudab need kitsaste tehnoloogiliste probleemide lahendamisel tõhusamaks; kinnistel innovatsioonifoorumitel on vähem sügavust, kuid nad mõistavad paremini konteksti. Nutikad ettevõtted kasutavad oma väliseid ja siseeksperte väga erinevate probleemitüüpide puhul. Müüt nr 4. Tasu on ülimalt oluline

Domineeriv mure, kui organisatsioonid püüavad oma innovatsioonivõimekust kasvatada, on see, kuidas struktureerida tasu ideede eest. Tavaline refrään kõlab, et innovatsioon hõlmab täiendavat pingutust lisaks olemasolevatele ülesannetele, seega peame pakkuma stiimuleid panemaks inimesi seda lisapingutust tegema. Toodi välja riskikapitalisektor kui näide keskkonnast, milles ideedega inimestel ja

nende toetajatel on kõigil võimalus saada rikkaks. Kuid nii akadeemiline teooria kui ka meie vestlused innovatsioonijuhtidega viitavad, et see on kõrvaline. Vaatame lühidalt teooriat. Inimesi motiveerivad paljud faktorid, kuid välised preemiad, nagu raha on tavaliselt sekundaarsed, hügieeni-tüüpi faktorid. Tugevamad motivaatorid on tavaliselt „sotsiaalsed” faktorid, nagu tunnustus ja staatus, mille saavutavad need, kellel hästi läheb, ja „personaalsed” faktorid, nagu sisemine rõõm, mida mõni töö pakub. Spetsiifilisemaks minnes pakuvad psühholoogilised uuringud tõendeid, inimesed näevad meeldiva ülesande eest tasu pakkumist katsena kontrollida nende käitumist, mis seega nõrgendab nende loomuomast huvi ülesande vastu ja loovust.9 Eesti innovatsiooniajakiri HEI

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

Uurimistööst Meie uurimistöö viidi läbi kolmeaastasel ajavahemikul koostöös juhtivate firmade rühmaga. Osalejad pärinesid erinevatest sektoritest: tarbekaubad (Mars, Sara Lee, Best Buy, Whirlpool), farmaatsia (Roche Diagnostics, GSK), ringhääling (BBC), energeetika (BP), informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (BT, IBM), äriinfo (ThomsonReuters) – ning ka kaks panka, mis olid hiljutise finantskriisi keskmes (UBS ja RBS). Me võinuks need uuringust välja jätta, kuid neil olid erilised väljakutsed, mis oluliselt rikastasid uuringut. Me intervjueerisime nendes ettevõtetes kokku 54 inimest, osa neist korduvalt, ja kirjutasime kuuest ettevõttest (Mars, Roche, GSK, IBM, BT ja UBS) üksikasjaliku kaasusuuringu. Lisaks oma innovatsioonipüüdluste jälgimisele ja aruandlusele kogunes osa ettevõtetest ka detsembris 2008 Londoni Ärikõrgkoolis toimunud ümarlauaseminarile. See andis põneva akna innovatsioonistrateegia rakendamise väljakutsetele suurtes ettevõtetes ja lubas meil testida mõnd oma algset ideed.

Paralleelsed uuringud biheivioristliku majandusteaduse vallas viitavad, et sisemine motivatsioon kannatab iseäranis siis, kui stiimulid on suured.10 Kõik see viitab, et innovatsiooniks ei lähe vaja rahalisi preemiaid. Innovatsioon on loomuomaselt nauditav, ning on lihtne tunnustada neid ja tõsta nende staatust neil, kes selleks lisapingutusi teevad. Meie läbiviidud intervjuud andsid hulgaliselt tõendeid, et see nii on. Võtke UBS-i kogemus. Panga ülemistel tasanditel valitsenud korraliku segaduse tingimustes oli innovatsiooniliikumine vägagi rohujuuretasandi pingutus – mis oli ehitatud ümber veebivahendi „UBS Idea Exchange”. Selle projekti juht kommenteeris: „Me leidsime, et töötajad, kellel oli või-

Whirlpooli peetakse demokraatliku innovatsiooni musternäiteks.

malus oma ideid välja käia, tõid hiiglaslikku isiklikku kasu. Me õppimisime (läbi oma eksperimentide) väga selgesti, et finantskasu ei oleks andnud mingit lisatulemust. Inimesed ütlesid, et nende ideede tunnustamine oli kasu iseeneses. Nad tahtsid olla kaasatud ja osaleda. Seetõttu rakendasime inimesi nende ideede esitlemisel tippjuhtkonnale.” Sama tunnet kajastas Mars Central Europe’i innovatsioonijuht: „Me püüame materiaalsete preemiate pakkumise asemel tunnustada inimesi. Me korraldame iga kahe aasta tagant firmasündmuse, nimega Make The Difference, kus tunnustatakse ideid ja edulugusid. Kesk-Euroopa meeskond on väga uhke fakti üle, et me võitsime mullu sellel sündmusel rohkem auhindu kui ükski teine piirkond.”

Kokkuvõte: inimeste premeerimine innovatsioonipüüdluste eest ei taba märki. Innoveerimise protsess – initsiatiivi võtmine uute lahendustega välja tulemiseks – on omaenda preemiaks. Nutikad ettevõtted rõhutavad pigem lisapingutuse sotsiaalseid ja isiklikke mootoreid, kui materiaalseid ajameid. Müüt nr 5. Alt üles innovatsioon on parim

Innovatsioonist kirjutajate ja T&A keskkonnas töötajate hulgas on väga palju entusiasmi alt üles aktivismi suhtes. Loogika on selge: tippjuhid ei ole piisavalt äri enda lähedal, et luua või rakendada uusi ideid, seepärast peavad nad innovatsiooni suruma organisatsiooni madalamatele tasemetele. „Laske tuhandel lillel õitseda,” on tükk aega kõlanud suurte edukate inno-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

Edukad innovatsioonid vajavad teisisõnu nii alt üles kui ka ülalt alla pingutusi ning väga sageli see ühendus ei saa teoks. Uuringu ajal vaatlesime üksikasjalikult mitut alt üles innovatsiooni juhtumit: UBS-i ideebörs, Best Buy tööjõu juhtimisega seotud vastupidavuse initsiatiiv ja GlaxoSmithKline’i programm Spark. Need initsiatiivid polnud ei väga edukad ega läinud täiesti nurja. Neid saatis mitut liiki mõõdukas edu, kuid neil ei olnud ka mõju, mida nende pooldajad soovinuks. Me arutasime seda teemat 2008. aasta lõpul ühes töötoas ja esile kerkis huvitav lugu. RBS-i üks juht kirjeldas pinget, mida ta oli kogenud alt üles ja ülevalt alla lähenemise vahel. Ettevõte oli pannud paika hulga vahendeid: „Neist mõni on ülalt alla vahendid, mis kuuluvad tippjuhtidele; teised on alt üles vahendid, mille me kehtestasime, et saavutada suure hulga inimeste osalemist. Ülalt alla on meil kõrgematest otsustajatest koosnev kontserni innovatsiooninõukogu ja veel 12 innovatsiooninõukogu. Alt üles liinis on igal divisjonil oma võrk ja nemad teevad iduinvesteeringu. Kulude kasvades läheb idee innovatsiooninõukogusse ja kui see heaks kiidetakse, rahastab nõukogu pilootprojekti, mis omakorda muudab arenduse äriplaaniks.” Asja iva, märkis ta, seisneb selles, et edukas innovatsioon nõuab tähelepanu osutamist kummalegi küljele: „Me oleme aru saanud, et ülalt alla saab toimima ainult siis, kui ka alt üles korras on.” vaatorite mantra, nagu 3M, Google ja W. L. Gore. Me tahtsime seda uskuda ja otsisime välja ettevõtteid, mis olid lubanud või isegi ergutanud alt üles protsesse. Me tahtsime leida juhtumeid, kus suured muutused olid esile kerkinud alt üles initsiatiivide kaudu. Kuid meile jäid tühjad pihud. Ärge saage valesti aru. Leidub küllaldaselt näiteid edukatest innovatsioonidest, mis said alguse rohujuure initsiatiividest, või ettepanekutest, mille tippjuhid mitu korda tagasi lükkasid. Meelde tulevate näidete hulka kuuluvad Ericssoni mobiiltelefoniäri, Sony PlayStation ja HP printeriäri. Kuid asi seisneb selles, et ühel hetkel kõik need innovatsioonid korjati tippjuhtkonna poolt üles ja need said prioriteetideks. märts 2011

See juhatamise ja alluvate volitamise koostoime on ilmne isegi end alt üles innovaatoriteks kuulutanud firmades, nagu Best Buy. USA jaemüüja edu on tugevalt seotud pideva eksperimenteerimise ja üksikute poodide tasandil tehtud väikeste panuste summaarse efektiga.12 Siiski mängib tippjuhtkond olulist rolli kollektiivse loovenergia kanaliseerimisel soovitud valdkondade suunas, raamides innovatsiooniväljakutse uute ja paremate klienditeenindamisviiside leidmisega (mida hüütakse „kliendikeskseks tsükliks”) – eemaldades sel moel juhusliku või väärasuunalise innovatsiooni ohu. Alt üles protsessi viimane aspekt on see, kuidas käsitleda neid ideid, mis tagasi lükatakse.

Küsimused, mis toimivad – ja ei toimi – innovatsioonifoorumites veebis Mis toimib Valikvastustel põhinevad küsimused, millega tahate teada saada arvamuste jaotust, nagu näiteks: „Millist järgmistest infoallikatest kasutate kõige sagedamini töökohal? (trükimeedia, digitaalmeedia, eksperdid, kolleegid)” „Kuidas hindaksite meie klientidele reageerimise kiirust skaalal ühest kümneni?” Kitsad, sageli tehnilised küsimused, millele on üks (või enam) faktiliselt õigete vastust, nagu näiteks: „Kas keegi saab mulle öelda, mida teha, kui ma saan sellise veakoodi? Syntax Loop unspecified Ref 56663.” Mis ei toimi Küsimused, mis tahavad suurt kontseptuaalset hüpet edasi, andmata inimestele viiteid, millest kinni haarata, nagu näiteks: „Me otsime radikaalselt uusi lähenemisi klienditeenindusele oma jaepangas – kas on ideid?” Nõuanne: andke ebatavalisi stiimuleid, et julgustada inimesi erinevalt mõtlema, nagu näiteks: Kuidas võiksime me muuta jaepanga sarnasemaks teie lemmikrestoranile? Küsimused, mis paluvad inimestel arendada üksteise ideid konstruktiivselt edasi, nagu näiteks: „Alustame vestluslõnga uutest lähenemistest tihedamale koostööle klientidega.” Nõuanne: kasutage veebis ja näost näkku ajurünnakusessioonide kombinatsiooni; või juhtige jutulõnga aktiivselt, et sellesse tekiks mõningane kooskõla. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

MIT SLOAN MANAGEMENT REVIEW

viited

Ühelgi ei ole alati õigus, ükski ei eksi alati.

Laiapõhine innovatsioon tegelikult sisaldab endas paljudele inimestele „ei” ütlemist, mõnikord korduvalt. Kuidas nende panust tunnustatakse, otsustamisprotsessi läbipaistvus ja kuidas sõnum edastatakse on üliolulised faktorid, et tagada ideede voo jätkumine. Isegi kui nende enda ideed tagasi lükatakse, märkavad töötajad sedagi, mis juhtub kolleegide edukate ideedega – ja ettevõtteid ei tohiks alahinnata stiimulit, mis kaasneb sellega, kui eesliini innovaatoritele antakse vahel võimalus rakendada enda loodud ideid. Tõepoolest, Whirlpool, demokraatliku innovatsiooni musternäide, astub ühe sammu kaugemalegi: ettevõte on loonud innovatsiooni e-ruumi, mis lubab kõigil töötajatel hoida end kursis innovatsioonitegevustega ja isegi pakkuda end vabatahtlikuks üksteise projektidesse.13 Veel kord, alt üles ja ülalt alla initsiatiivide koostoime osutub otsustavaks. Kokkuvõte: Alt üles innovatsiooni püüete eeliseks on töötajate kaasatuse kõrge tase; ülalt alla innovatsiooni katsete eeliseks on otsene joondumine ettevõtte eesmärkidega. Nutikad ettevõtted kasutavad mõlemat lähenemist ja oskavad aidata alt üles projektidel leida toetust, mida need ellujäämiseks vajavad. Järeldused

Innovatsioon on iga suure organisatsiooni eluallikas ja paljud investeerivad

tohutul määral aega ja pingutusi jagatud innovatsiooni projektide arendamisse. Veebi 2.0 tehnoloogiad on muutnud võimalikuks protsessi edasise demokratiseerimise ning pakuvad võimalusi radikaalselt uute ideede konsolideerimiseks ja hindamiseks. Kuid ei ole lihtsaid lahendusi, võluvitsasid ega kõigile sobivaid lahendusi – mis ei ole üllatav, sest juba definitsioon ütleb, et igaüks ei saa olla edukas innovatsiooniliider. Selles artiklis oleme võtnud kogemusest juhitud lähenemise. Unustage, mida teooria ütleb: millised on neid uusi jagatud innovatsiooni vahendeid rakendanud ettevõtete kogemused? Ja tõde osutub kainestavaks. Veebivahenditel, avatud innovatsiooni kogukondadel ja suurtel koostööfoorumitel on oma piirid. Ühelgi ei ole alati õigus, ükski ei eksi alati. Parim lähenemine hõlmab hoolikat hindamist ja sügavat arusaamist ettevõtte ees seisvate konkreetsetest väljakutsetest. Iga elemendi plusse ja miinuseid läbi mõeldes saavad ettevõtted oma protsesse paremini juhtida. (Autoritest) Julian Birkinshaw on Londoni Ärikõrgkooli strateegilise ja rahvusvahelise juhtimise professor. Cyril Bouquet on Šveitsis Lausanne’is asuva ärikõrgkooli IMD strateegiaprofessor. Jean-Louis Barsoux on IMD vanemteadur.

•• 1. Innovatsiooni erinevate liikide taksonoomia leiate S. Conway ja F. Stewardi raamatust „Managing and Shaping Innovation” (Oxford: Oxford University Press, 2009), 13–14. •• 2. Vt P. Skarzynsk ja R. Gibson „Innovation to the Core: A Blueprint for Transforming the Way Your Company Innovates” (Boston: Harvard Business Press, 2008). •• 3. Vt „Building the Web 2.0 Enterprise: McKinsey Global Survey Results” July 2008, https://www.mckinseyquarterly.com/Business_Technology/BT_Strategy/Building_ the_Web_20_Enterprise_McKinsey_Global_ Survey_2174. •• 4. Vt M. Hansen ja J. Birkinshaw „The Innovation Value Chain” Harvard Business Review 85, no. 6 (June 2007): 121–130; ning A. Hargadon „How Breakthroughs Happen: The Surprising Truth About How Companies Innovate” (Boston: Harvard Business Press, 2003). •• 5. Vt näiteks J. H. Dyer, H.B. Gregersen ja C. M. Christensen „The Innovator’s DNA” Harvard Business Review 87, no. 12 (December 2009): 60–67; ning Skarzinski raamatut „Innovation to the Core”. •• 6. A. Giridharadas. „Democracy 2.0 Awaits an Upgrade” International Herald Tribune, Saturday-Sunday, Sept. 12–13, 2009, Currents, sec. A, p. 1. •• 7. M. Witzel. „Managers Who Use a Little Imagination for Big Rewards” Financial Times, May 6, 2008, 18. •• 8. E. Byron. „A New Odd Couple: Google, P&G Swap Workers to Spur Innovation” Wall Street Journal, Nov. 19, 2008, sec. A, p. 1. •• 9. Vt näiteks E.L. Deci, R. Koestner ja R.M. Ryan „A Meta-Analytic Review of Experiments Examining the Effects of Extrinsic Rewards on Intrinsic Motivation” Psychological Bulletin 125, no. 6 (1999): 627–668. •• 10. H.S. James. „Why Did You Do That? An Economic Examination of the Effect of Extrinsic Compensation on Intrinsic Motivation and Performance” Journal of Economic Psychology 26, no. 4 (August 2005): 549–566. •• 11. K.J. Boudreau ja K.R. Lakhani. „How to Manage Outside Innovation“ MIT Sloan Management Review 50, no. 4 (summer 2009): 69–76. •• 12. E. Kahn, tsiteerides Eric Mankini raamatus „Innovate or Perish: Managing the Enduring Technology Company in the Global Market” (Hoboken, New Jersey: John Wiley & Sons, 2007), 19. •• 13. J.W. Rivkin, D. Leonard ja G. Hamel „Change at Whirlpool Corporation (B)” Harvard Business School case no. 9-705-463 (Boston: Harvard Business Publishing, 2006). •• i. Täiendavaid üksikasju leiate Skarzynski, „Innovation to the Core”; ja T. Davila, M.J. Epstein and R. Shelton, „Making Innovation Work: How to Manage It, Measure It, and Profit From It” (Upper Saddle River, New Jersey: Wharton School Publishing, 2006). •• ii. L. Dunnavant, tsiteeritud A. Muoio artiklis „They Have a Better Idea ... Do You?” Fast Company, (August 31, 1997), 2. i. Autoriõigused © Massachusetts Institute of Technology, 2010. Kõik õigused reserveeritud.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

Ku l

ilm

i„

sV eg

Hun te kirja r s . T h o m n alati i k j a a j a k p s o n ( 1 9 , kõig i e ja k r j a n i k , v 3 7 - 2 0 0 5 äg ) õigi k ohta a h u l l m o l i a m e e rika ees, öelda kes seda , mid julges a arv as.

Esm a EEs KordsE Ti K EEl lT Es!

Kuula, Taavi Eelmaa loeb raamatut ette!

fotoessee

Autor: Katherine Bourzac, MIT Technology Review’ materjaliteaduste toimetaja

•

Fotod: MIT

Arhitektuuri ümberehitamine Tarkvara lubab arhitektidelt radikaalselt uuel moel ehitisi disainida. Tõlge ajakirjast MIT Technology Review.

arajastel 1990-ndatel hakkasid arhitektid kasutama „parameetrilist” tarkvara, mis määratleb disaini erinevate aspektide suhted ja võib need suhted säilitada, kui aspektid ise muutuvad. Suurendage seina kumerust või muutke põrandapindala ja tarkvara tekitab automaatselt terve uue joonistekomplekti. Praeguseks kasutavad arhitektid neid programme, et kohe teada saada, kuidas projekti muutmine mõjutab energiatarbimist või ehituskulu. Mõni annab disainiprotsessi ohjad tarkvara kätte, tehes võimalikuks vormid, mida varem oli võimatu ehitada. ••1•• New Yorgi firma Reiser + Umemoto loodud Hiina Guangdongi provintsis paikneva Shenzheni lennuvälja kavandi juurde kuulub käänuline katuseakende võrgustik. Ettevõte ei võitnud lennuvälja projektikonkursi, kuid 2007. aasta eskiis, mis juuresoleval pildil on digitaalsel kujul, on olnud mõjukas. Ettevõte kasutas parameetrilist tarkvara nurkade arvutamiseks, mis annaks meeldiva mitteotsese loomuliku valguse, kuid ei laseks sisse nii palju päikest, et konditsioneeriarved suureneks. Sedavõrd keerukate kumerate betoonvormide tekitamine oleks ilma uue tarkvarata võimatu. •• 2 •• Arhitektid kasutavad praegu tarkvara mitte ainult vaimusilmas olevate kavandite teostamiseks, vaid ka uute ideede genereerimiseks. Toyo Ito 2002. aastal loodud Londonis asuva Serpentine Pavilioni seinte muster pärineb arvutiprogrammilt. •• 3 •• Frank Gehry, kelle büroo projekteeris 2004. aastal MIT Stata Centeri, oli pioneer tavapärasest arvutidisainist (CAD) kauge-

male jõudnud tarkvara vallas. Erinevalt varasematest CAD-programmidest arvutab parameetrilise disaini tarkvara välja vajalikud muudatused terves struktuuris, kui varieerida näiteks mõne seina kaldenurka. •• 4 •• Ka ehitajad rakendavad parameetrilist tarkvara, et välja mõelda, kuidas konstrueerida keerukaid kaarjaid vorme, nagu need, mille arhitektid projekteerisid Pekingi rahvusstaadioni tarbeks, mida sai näha 2008. aasta suveolümpiamängudel. Insenerifirma Arup Sport kasutas tarkvara, et arvutada välja spetsifikatsioonid, mida ehitajad järgisid, kui nad lõikasid välja kaarjaid terasprofiile. Parameetriline disain võib tulevikus ehitusmeetodeid veelgi radikaalsemalt muuta. Kui tarkvara annab detailse disaini, saab selle elluviimiseks kasutada roboteid, kolmemõõtmelisi printereid ja muud arvutitehnoloogiat. •• 5 •• Šveitsis Fläschi asulas paikneva Gantenbeini veinitehase fassaadil on keerukas telliskivimuster, mis kaugelt vaadates meenutab korvi. Disain eeldas telliste paigaldamist nii täpsete nurkade all, et see olnuks inimmüürsepale võimatu. Firma Gramazio & Kohler rajas fassaadi, kasutades ümberehitatud autotööstusrobotit. •• 6 •• See joonis on François Roche’i veider projekt, mis annab viiteid peaaegu täielikult masinate loodud struktuuride tulevastest arengusuundadest. Hiiglaslikud kolmemõõtmelised printerid võiks luua keerukaid biomimeetilisi (eluslooduse vorme jäljendavaid – toim) pilvelõhkujaid, mille eeskujuks on korallide skeletid.

Autoriõigused 2011 Technology Review, Inc. Levitaja Tribune Media Services

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

Technology Review, Reuters

fotoessee

m채rts 2011

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

fotoessee

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

m채rts 2011

Autor: Mikk Salu, Postimees

•

Fotod: Rauno Volmar,

INTERVJUU

Lembit Peegel / Eesti Suusaliit, Margus Ansu /PM/Scanpix Baltics

Arvo Kivikas suusatamise MM-il Holmenkollenis

Arvo Kivikas: keegi sind niisama targaks ei tee Ilves-Extra omanik Arvo Kivikas räägib äri tegemisest Vietnamis, koostööst Andrus Veerpaluga ja ka sellest, miks on nii, et tema ettevõttes tehtud jope, mis maksab Eestis 200 eurot, läheb Londonis ja Stockholmis müüki tuhande euroga. •• See ilm, pakane ja külm, mis praegu väljas möllab (intervjuu on tehtud 23. veebruaril – toim), sobib teie ärile vist hästi? Oleks ta natukene soojem, siis oleks ehk parem – suurem hulk rahvast käiks suusatamas. Kuna, olgem ausad, raha tehakse masside pealt ja need mõned tipud, nagu näiteks Andrus Veerpalu või Justyna Kowalczyk, võivad kogu aeg suusatada, need on väga toredad fassaadid ja mannekeenid, aga ärilises mõttes on tähtis ikkagi see, et tuhanded meie riideid kannaksid. Ja tuhanded ei lähe nii suure külmaga suusatama. Meie ärile oleks parim viis-kümme kraadi külma. •• Olen aru saanud, et Ilves-Extra eesmärts 2011

märk on teha eriliselt häid ja kvaliteetseid asju. Et kui te ütlete „kvaliteet”, siis pole see lihtsalt sõnakõlks ja reklaamlause, vaid tegelikult ka – tahate teha täielikku tipptaset? Asi algab materjalist, see on selge. Lõigete maailma, nagu meie ütleme, või kuidas riie seljas istub, nagu tavalised inimesed ütlevad, selle testib ära, nii sportlaste kui ka harrastajate peal. Aga kehvast materjalist on väga raske ükspuha mis lõikega lõppkokkuvõttes midagi head teha. Paraku tähendab see ka seda, et meie asjad ei saa väga odavad olla, sest heade materjalide hind on juba ise kõrge. •• Eesti on väike riik, olgu talisport on meil populaarne, aga mis turust me ik-

kagi Ilves-Extra-suguse firma puhul siin räägime? See on väga muutuv. Oma brändi osakaal tõusis vahepeal juba 60 protsendini kogu käibest. Masuga on siseturg rohkem ära kukkunud ja praegu elame rohkem ekspordi pealt. Aktiivspordi osakaal, see on siis suusatamine, jooksmine, orienteerumine, see jääb kindlasti alla sellele mahule, mis tuleb jopede pealt. Meie kõige tähtsam toode on ikkagi soojad joped. •• Soojad joped, see on see, mida näiteks ka mina mittesportlasena teie käest osta saan? Jah, see on ikkagi meie põhiartikkel. Me toodame veel ka allhanke korras jopesid kuulsatele brändidele. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

INTERVJUU

Lääne-Euroopas võib selline jope maksta poes kuni tuhat eurot. See on meie toode, aga mitte meie brändi all. Meie ise ei suuda oma brändi alt sama jopet sama hinnaga müüa. Ka meie edasimüüjad ütlevad, et jah, jope on väga hea ja väga kvaliteetne, aga selle nimega (Ilves-Extra kasutab ISC-nimelist brändi – toim) ei ole inimesed nõus sellist hinda maksma. •• Mis see hinnavahe siis on? Kui teie jope kuulsa brändi alt maksab tuhat eurot, siis mis hinnaga te sama jope omaenda ISC nime alt suudate ära müüa? Eestis umbes 200 eurot, natuke siiasinnapoole. Lääne-Euroopas, arvestades igasuguseid juurdehindlusi, mida kaubandus näiteks nõuab, siis alla 400 euro sama jope kuidagi maksta ei saaks. Ma ütleks, et Eesti inimene on väga eelistatud olukorras. Ta saab korraliku kvaliteetse jope 200 euroga, samal ajal kui Lääne-Euroopas algab sama jope hind 400 eurost.. •• Kui te ütlete, et teie tehtud jope, aga nii-öelda brändijope kujul, maksab tuhat eurot, siis võib nendest arvudest tuletada, et nime või brändi osa sellest hinnast on 600 eurot? See tuhat eurot on muidugi ka äärmuslik näide. Ma ütleks, et brändijoped võivad olla 400–1000 eurot ehk siis nii võite arvutada brändi maksumust. Tuhandeeurone jope on juba eksklusiivne toode, kus jope taga on kuulsa disaineri nimi. Konkreetse näitena Peter Blom, Peak Performance’i rajaja, kes firma hiljem maha müüs. Nüüd on tal uus bränd – Snoot. Ma mainin teda sellepärast, et Blom lubab endale viidata. Temal on tuhandeeurosed joped. •• Ülehomme sõidate Oslosse suusatamise maailmameistrivõistlustele. Puhkus või töö? Mõlemat. Kindlasti on palju tööd. Tuleb diileritega rääkida, tuleb vaadata, kas leian mõnest riigist edasimüüja või kas tekib mingi huvi. Justyna Kowalczyk on väga hästi esinenud, pidevalt telepildis olnud ja see tähendab, et eri riikidest juba pöördutakse meie poole ja küsitakse, mis tingimustel kaupa saab. •• Kes on diiler teie äris, mida see sõna tähendab? Diiler, see tähendab edasimüüjat, kes ühes konkreetses riigis meiega tegeleb.

Toomas Saviga allkirjastamas sponsorlepingut suusaliiduga 2006. aastal

Eesti inimene on väga eelistatud olukorras. Ta saab korraliku kvaliteetse jope 200 euroga, samal ajal kui Lääne-Euroopas algab sama jope hind 400 eurost.

Meil on väljaspool Eestit 18 riiki, kes meie ISC brändi all toodetud kaupa pakuvad kauplustele või spordiklubidele. Või on siis ise kaupluse või kaupluseketi omanik. Näiteks Rootsis on TeamSportia, see on kauplusekett umbes 120 kauplusega ja nemad ostavad meilt sisse. •• Suusatamise maailmameistrivõitlused on siis nagu selle ala äri kokkutulek või mess? Äripoole pealt jah. Messi mõttes on tähtsaim iga-aastane ISPO mess Münchenis. Kahe tuhande esinejaga talvespordi suurim mess. MM-il on palju kohtumisi edasimüüjatega ja kaasa elamine nendele sportlastele, kes meid esindavad.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

INTERVJUU

Arvo Kivikas AS-i Ilves-Extra nõukogu esimees ja ärijuht Lõpetas 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikuna. Meistersportlane (1970), võitis NSVL-i orienteerumise meistrivõistlustel kaks kuldmedalit, 1968–85 Eesti meistrivõistlustel 52 medalit (l9 kulda, 20 hõbedat ja 13 pronksi), võitis mitu medalit sotsialismimaade karikavõistlustel. Töötas aastaid ENSV Teaduste Akadeemias, alates 1989. aastast kõigepealt Eesti-Rootsi ühisettevõtte Ilves & Sport & Motion direktor, seejärel alates 1992. aastast Ilves-Extra juht.

lased peavad läbi ajama märksa väiksema rahaga kui varem. •• Aga on siis mõni uus konkreetne nimi sihikul? Me oleme selle koostööga, mis siiani olnud, äärmiselt rahul. Justyna Kowalczyk tuli juurde. Ja Andrus Veerpalu ning Ville Nousiainen Soomes. Juurde tuli ka Rootsi orienteerumiskoondis. See on meile väga oluline ala ja Rootsi koondis on orienteerumises väga kõva sõna – see oli meie jaoks eelmisel aastal väga tähtis samm. Täna, 2011. aastal meil uute nimedega enam väga ei kibele. Paneme rohkem rõhku tootearendusele ja sportlaste osas meil suuri arenguid oodata ei ole.

•• Mõnda uut sportlast MM-il silmas peate? On teil keegi sihikul, kes võiks teid esindada? Ka see, aga mõtet on ikkagi siis, kui tuleb kaasa teatud turuosa, sest mõned sportlased esindavad riike, kus on väga raske mingit müüki arendada. Kui tema nimi kõlab üle maailma, siis on asjal mõtet. Kui ta aga jääb lokaalse tähendusega sportlaseks, sõidab teises-kolmandas-kümnes ja selles riigis, mida ta ka esindab, on ääretult raske müüki edendada, siis pole mõtet. •• Kas peate sportlasele ka maksma selle eest, et ta teie kaubamärki kannaks? See läheb juba väga konfidentsiaalseks... märts 2011

•• Ma ei küsi konkreetseid rahasummasid, aga küsin, kuidas üldiselt käib? Üldiselt on niimoodi. Koostöö alumine tasand on see, et teeme oma riietele mingi allahindluse, see sportlane ostab meie riideid. Koostöö kõige kõrgemal tasemel teatud tingimustel maksame. Maksame näiteks saavutuste preemiat. •• Et kui oled 40. koha suusataja, siis sellele maksma ei pea? Ei, ei. Maksmine tuleb kõne alla seal, kus minnakse medaleid võitma. Kui oled reaalne pretendent, siis käivad rahad ka juurde. Kui aga sõidad lihtsalt kaasa, siis täna ja eriti majanduskriisi tingimustes on asjad tagasi tõmmanud. Ka tippsport-

•• Kui rasked või kerged Rootsi ja Norra turud on? On need juba nii täis ja kinni, et sinna pole enam mõtet trügida? Ei ole, aga me peame mõned teised sammud ennem ära tegema. Orienteerumine on Rootsis nii prestiižne spordiala. Rootsis on orienteeruja näiteks hääletatud riigi parimaks sportlaseks. Eestis võib orienteeruja saavutada mida iganes, teda ei hääletata kunagi. Rootsis ja Norras oleme jõukohaselt sees ja seal edasi sammumine tähendaks juba väga olulisi kulutusi. •• Jaak Mae ja Andrus Veerpalu on karjääri lõpetamas (intervjuupäeval Veerpalu teataski tippsordiga lõpetamisest – toim). Suured nimed... Absoluutselt. Veerpalu on fantastiline koostööpartner, lihtsalt fantastiline. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

INTERVJUU

•• Aga kohe tekib küsimus, mis nüüd edasi saab? Edasi saab nii, et jätkame oma koostööd. Eestis on nii kuulsaid nimesid niivõrd vähe. Okei, ta ei suusata võib-olla enam, aga tema kogemus ja nimi ei kao ju kuhugi. Olen alati öelnud, et meie teeme Andrus Veerpaluga koostööd nii kaua, kui Andrus Veerpalu ise viitsib meiega koos töötada. •• Veerpalu nimi ja maine on lihtsalt nii kõva? See kestab veel aastaid ja aastaid edasi ja jääbki kestma. Ka kolme-neljakümne aasta pärast. Andrus Veerpalu meie väikese Eesti rahva jaoks jääb igaveseks. Meie jätkame temaga koostööd ja tore on, kui ka mõni noor juurde kasvab. Vajame oma tootearenduses asjatundja vaieldamatu autoriteedi arvamust. Ja seda, ma loodan, saame Andruselt ka edaspidi. •• Kuidas see koostöö välja näeb? Et Veerpalu proovib ja siis ütleb teile, siin tundsin ma selle riidega niimoodi, sellega tundsin ennast mugavalt… Ja-jaa. Siin muutke nii, siin muutke naa. Saab siis uue riidetüki selga ja läheb proovib uuesti. Veerpalu on meie majas olnud väga tihe külaline ja meie tema juures ka. Mingis mõttes ma loodan, et nüüd on tal selleks ehk isegi veel rohkem aega. •• Te ütlesite jutuajamise alguses, et selles äris algab kõik kangast? Jah. Kehvast materjalist on väga raske midagi saada. Kangatootjad on enam-vähem teada ja suhtleme nendega pidevalt. Ostame materjale kokku enam kui sajalt firmalt üle kogu maailma. Järjest vähem on neid võimalik Euroopast saada, aga ka Aasia materjalid muutuvad üha paremaks. •• Mis innovatsioon kangatööstuses toimub? Igasugused asjad. Kanga hingavus. Tuulepidavus. Veepidavus. Veehülgavus. Revolutsiooni pole, aga pidev areng. Rõivas on siis hästi tehtud, kui inimene ei märkagi, et tal midagi seljas on, et see kuidagi tema sooritust ei sega ega häiri. Me ise rahvusvahelistele suurtele kangatootjatele mingi suunaandja muidugi ei ole. Meie mahud ja vajadused on lihtsalt niivõrd väikesed, aga meie asi on kursis olla kangatootmise arengutega. •• Mõni inimene võib ju mõelda, et ah mis see ikka ära pole, panen ise oma õmblu-

säri püsti. Ostan needsamad maailma parimad kangad ja teen maailma parima jope. Nii see vist ikkagi ei käi? Ei käi. Lõppude lõpuks ka jopel on 50– 60 eri positsiooni…

Läti Olümpiakomitee juhi Aldons Vubleskisega Ilves Extra tehases

•• Positsioon tähendab mida? See tähendab erinevaid materjale. 50– 60 erinevat materjali, mida kusagilt tuleb hankida. Pealsest hakkab pihta. Väga tähtis on teip, millega õmblus veepidavaks muudetakse – et see pealsega kokku klapiks. Sealt edasi vooder ja soojustuskiht, et kõik omavahel kokku sobiks, kuni lukkude ja trukkideni välja. Lukk on üks kõige tundlikumaid elemente kogu selles loos. Kõige haavatavam. Lukk on üks keeruline asi. Tähtis on ka hooldus, et riided peaksid näiteks pesemisele vastu. Et hea omadus oleks ka stabiilselt hea omadus. Testime ja peseme kangaid kogu aeg. Iga uue partii, vähemalt elementaarsel tasemel, testime samuti üle. •• Te olete selle äris olnud ühe kahekümne aasta. Kui vaatate nüüd tagasi, olete mõnda põhimõtet selle aja jooksul muutnud? Eks ta ole olnud üks pidev evolutsioon, mingit revolutsiooni pole olnud. Kriis pani muidugi palju asju paika. Rahvusvaheliselt oleme tahtnud tegutseda kohe algusest peale. Kui vähegi kusagil on võimalik olnud, siis oleme seda ka kohe teinud. •• Aga näiteks see brändimise teema, ma ei mäleta, et see oleks Ilvese jaoks päris alguses nii oluline olnud. Kõiki kaarte ei pea kohe lauale panema. Loomulikult oli esimesest päevast see mõte, et meil on kunagi oma bränd. Alguses oli lihtsalt õppimise aeg. Rahvusvahelisel tasemel polnud alguses teha ka võimalik ja Eestis Ilvese nime all oma tooteid tegime ja olime. Võib-olla kümme aastat tagasi sai brändimise suund jõulisemalt üles võetud. See on aastaid kestev töö, et inimeste pähe jõuaks, et meil on kvaliteetne asi, võib-olla veidi kallim küll.

Kui vähegi kusagil on võimalik olnud rahvusvaheliselt tegutseda, siis oleme seda ka kohe teinud.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

INTERVJUU

Järjest vähem on kangast võimalik Euroopast saada, aga ka Aasia materjalid muutuvad üha paremaks. •• Kogu selle kahekümne aasta jooksul on pidevalt, ka Eesti rõiva- ja tekstiilifirmade puhul, olnud üleval üks teinegi teema – mis on see strateegia, mis on see nipp, kuidas Eestis üldse seda äri ajada. Taustaks, eks ole, teadmine, kuidas läänest on need ettevõtted kuhugi Hiina, Indiasse või Türgisse läinud. Kuidas teile tundub, kas Ilves on selle nipi leidnud? Kui võtame need brändid, millele vihjasite, siis need firmad toimivad ju ikka edasi Saksa või Rootsi ettevõttena, küsimus on lihtsalt selles, kus kohas tootmine on, kus neid asju kokku õmmeldakse. Me ei ole ka saladust teinud, et meil on ka endal oma tootmiskoht Vietnamis. •• Aga teil on ka Tartus Kastani tänaval endiselt tootmine olemas? Jah. Praegugi võtame isegi õmblejaid taas juurde. See paindlikkus, väikepartiid, tippkvaliteet, see saavutatakse ikkagi Eestis. Masstoode tuleb aga Kaug-Idast. Meil on oma tootmisüksus Vietnamis ja seal me tegutseme usinasti. •• Oma tootmisüksus – mida see tähendab? Koostööpartnerit? Oma tehast? Me rendime. See jutt läheb päris tundlikuks. Ei taha kõiki ärisaladusi lauale jagada, et kuidas seal täpselt tegutsema peab. Olen pidanud Aasias palju ringi reisima ja oma kallilt omandatud kogemusi ei taha odavalt/tasuta laiali jagada. •• Tuleb leida keegi kohalik, keda usaldada? Absoluutselt. Tuleb leida kohalik, tuleb võtta palgale kohalikke spetsialiste ja ka meie Eesti inimesi, kes seal kohapeal käiksid. Meil on mõned inimesed siin Tartus isegi vietnami keele ära õppinud. Aasias asjad kiiresti ei käi. Pead väga visa olema. Olen eri riikides ringi trampinud ja oma vigadest õppinud. Keegi sind niisama targaks ei tee. Pead seal muudkui käima ja käima ja siis nad lõpuks vaatavad: see vist tahab tõesti midagi teha. märts 2011

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

EESTI FIRMAD

Autor: Mikk Salu, Postimees

•

Foto: iStockphoto

Kuidas hääldada inglise keelt? Innovatsiooniosaku eest valmib inglise keele hääldust õpetav unikaalne keelerobot.

eebruari lõpus sai heakskiidu osaühingu Juku Lab innovatsiooniosaku taotlus 8000-eurose summa peale keeleroboti valmistamiseks. Lihtsamalt lahti rääkides peaks lõppkokkuvõttes valmima veebipõhine lahendus, kus saab kuulata ingliskeelsete sõnade ja lausete hääldust ning teise osana ise mikrofoni abil hääldada-öelda inglise keelt, mida loodav lahendus analüüsib ja seejärel heaks kiidab või tagasi lükkab. Just see teine pool ongi projekti originaalne osa, mille jaoks läheb innovatsiooniosaku toetus. Selle jaoks seadistavad Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia ja foneetika laboratooriumi teadlased eesotsas Tanel Alumäega vastava mootori, mis suudab inimese hääldust analüüsida ja hinnata. Lausungi verifitseerimiseks arvutab kõnetuvastusmootor etteantud referentsteksti tõenäosuse lausungi suhtes ja võrdleb seda nn prügimudeli tõenäosusega. Kui prügimudeli tõenäosus on suurem, erines kõneleja öeldud sõna või lause tõenäoliselt etteantud tekstist. Hea verifitseerimistäpsuse saavutamiseks tuleb selle „prügimudeli“ parameetreid optimeerida. Nüansse, millega arvestada, on mitmeid: kas rääkija on naine või mees (tämbrid on erinevad), kas rääkija on laps või täiskasvanu ja väga olulise asjana – mis on rääkija emakeel. Emakeel mõjutab inimese hääldust ja nii peab kõnetuvastusmootor sellega arvestama, et ei praagiks välja muidu korrektset, aga aktsendiga hääldust. Keeleroboti loomisega on kiire, toimiv prototüüp tuleb kahe kuuga valmis saada. Seda sellepärast, et tegelikult on taustaks konkreetne tellimus Eesti haridussektorist. NATO sertifikaat

Juku Lab ise on seitse aasta vana firma. Firma nimi sündis Genfis ühes kohvikus õhtuse istumise ajal, naerab firma juhataja Andres Mellik. Tollal olid ettevõtte kliendid

Firmanime Juku Lab idee sündis ühes Genfi kohvikus.

ainult välismaalt, nii polnud nimel Juku mingeid muidu tähendusi peale selle, et tegu lühikese ja lihtsasti meeldejääva variandiga. Hiljem on Juku Lab laiendanud tegevust ka Eestis, kus see nimi muidugi siin-seal furoori tekitab. Põhimõtteliselt tegelebki Juku Lab e-õppekeskkondade arendamise ja haldamise ning e-õppe sisu loomisega. Näiteks Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt aadressilt http://web.meis. ee/testest/ võib leida ühe näite Juku Labi tehtud eesti keele veebipõhistest testidest riiklikuks keeleeksamiks valmistujatele. Ettevõtte pakutaval vabavaralisel tarkvaral ILIAS 4 on olemas vajalikud NATO turvasertifikaadid ja nii on tehtud erinevaid e-õppe lahendusi klientidele kaitse- ja julgeoleku sektoris, valdavalt Euroopas. „Paljud meie kliendid ongi rahvusvahelised organisatsioonid,“ ütleb Mellik. Oma viie töötajaga on

Juku Lab väike firma. „Seda ka sellepärast, et ostame vajaduse järgi palju asju sisse, mis meie põhifookusesse ei kuulu, näiteks õpikeskkondade kujundusi,“ räägib Mellik „Meie põhikompetents on õpidisain ja e-õppe protsessiga seonduvad tegevused, kuidas kõige paremini arvuti vahendusel uusi teadmisi edastada ja omandada. See on meie tugevus, mida hoida.“ Kuigi see keelerobot valmib ühe konkreetse kliendi tellimusel, lisab Mellik, et lõpuks peaks see ikkagi jõudma välja iseseisva tooteni. Iseenesest on see ka loogiline, sest inglise keele hääldust õpetav veebileht võiks leida kasutajaid lastest kuni kooliõpilaste ja täiskasvanuteni välja. Kui tahaks keelerobotit aga tulevikus ka välismaale müüa, siis tuleb seda modifitseerida, sest nagu eespool öeldud, väga palju sõltub sellest, mis on rääkija enda emakeel.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

Autor: Mikk Salu, Postimees

•

EESTI FIRMAD

Fotod: Reuters

Hüvasti pulsimõõtjale! Sunside Innovation loob südame ja kopsude tööd mõõtvat seadet, mis tõukaks pulsikella troonilt, kus see praegu spordiharrastajate hulgas istub.

“

Kooli ajast ehk veel mäletatakse, et elektrist rääkides on olemas vool, pinge ja takistus,” alustab osaühingu Sunside Innovation juht Indrek Ruiso juttu sellest, mis asi on selline elektriline suurus nagu impedants, mille peale EAS andis ettevõttele veebruari alguses 4000-eurose innovatsiooniosaku toetuse. „Takistusest rääkides tulevad omakorda sisse elektrialased terminid nagu alalisvoolu takistus ja vahelduvvoolu takistus. Vahelduvvoolu takistus koosneb mitmest osast, on olemas mahtuvuslik takistus ja induktiivne takistus ja seal tekibki siis impedants.” Ruiso lisab, et temale kui elektroonikuharidusega inimesele on kõik see väga loomulik, kuid tavalisele inimese jaoks tuleb sisse nii palju spetsiifilisi termineid, et teemat on väga keeruline lahtisemaks rääkida. Selgust annab natuke ehk kirjeldus, milline siis peaks Sunside Innovationi lõpptoode olema, millest see 4000-eurone impedantsi projekt moodustab ainult ühe väikese osa. Nimelt tahab ettevõte luua väikest seadeldist, mille abil mõõta südame ja kopsude tööd. Kui tuua paralleel pulsimõõtjaga (paljud on ehk kuulnud Polari pulsikelladest), siis see annab samuti infot südame töö kohta, tõlgendab löögisagedust ja ütleb, kui palju kasutaja kaloreid kulutab. Tegelikkuses on need tulemused aga väga umbmäärased ja tihti üsnagi kaheldava väärtusega. Sunside Innovationi seade peaks organismi tööd mõõtma impedantsi või sagedusest sõltuva takistuse abil, mis iseloomustab erineval viisil rakkude omadusi. Näiteks rakutasemel saab impedants näidata, kas toimub rohkem happelist või aluselist ainevahetust. Selle abil saab omakorda hinnata, kas tegu on vähirakuga või mittevähirakuga. Inimese organismis saab impedantsi abil määrata ka näiteks inimese hingamise mahtu. Seda tüüpi väga keerulisi ja kalleid kümneid tuhandeid eurosid märts 2011

Andmete töötlemisega peaks toime tulema tavaline nutitelefon.

maksvaid meditsiiniseadmeid on ka olemas, veel rohkem igasugust teoreetilisel tasemel teadmist ja meditsiiniuuringuid, mida impedantsi abil teha saab.

Pulsimõõtjate andmed ei ole sageli usaldusväärsed.

Mõeldud tavakasutajale

Ruiso ütleb, et tema ja ta kolleegide eesmärk pole luua kalleid meditsiiniseadmeid. Nemad tahaks teada, mida impedantsi abil mõõta, kui tööülesandeks on umbes 250 eurot maksma hakkav seade, mille kasutajaks pole arst, vaid tavaline Eesti innovatsiooniajakiri HEI

EESTI FIRMAD

Seadme käsitsemisega peaks toime tulema ka inimene, kes ei ole arst.

inimene. Just selle teadmise kogumise jaoks innovatsiooniosak taotletigi. Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika instituut (kellele innoosaku raha läheb) peabki koguma informatsiooni, analüüsima ja hindama, mida ja millise täpsusega saaks impedantsi mõõtmise abil inimese kopsude ning südame töö kohta öelda, kui eesmärgiks on luua pisike ja suhteliselt odav organismi impedantsi mõõtja. „Mida reaalselt me sellise seadme abil inimese kohta impedantsi abil teada saaksime ja mida tänapäevane tehnoloogiline tase võimaldab,” võtab Ruiso kokku. Näiteks võiks see seade kindlaks teha, kui süda läheb rütmist välja või toimuvad mingid

Eesmärgiks on luua pisike ja suhteliselt odav organismi impedantsi mõõtja, mis hindaks südame ja kopsude tööd. muud anomaaliad või kui palju energiat keha kulutab. Kui see teoreetiline baas olemas on, võib tootearendusega edasi minna. Ruiso

ütleb, et kasutaja vaatenurgast võiks asi välja näha nii: kõigepealt tuleb külge panna andurid, need võib kinnitada randmele (nagu pulsikelladki) või vööle – Ruiso sõnul on randmelt täpsete andmete kättesaamine keerulisem. Anduritest tulev info läheb mobiiltelefoni, kus siis vastav programm analüüsib ning annab tagasidest, mis inimese südame ja kopsudega toimub. Ruiso viitab siin sellele, et tänapäevased nutitelefonid on juba nii võimsad (ja lähevad üha võimsamaks), et tegelikult pole temal kaastöötajatega mõttes mingit oma „karbikest” teha. Nutitelefon annab riistvara, Sunside Innovation lisab andurid ja tarkvara. Ja inimene lõpuks kasutab.

Näivtakistus ehk impedants Igale koolijütsile peaks alalisvooluahela Ohmi seadusest olema tuttav aktiivtakistus R, mis, nagu nimigi ütleb, on sisuliselt tõke vooluahelat pidi liikuvate elektronide teel. Kui tegu on aga vahelduvvooluga, siis tuleb mängu juba näivtakistus. Vahelduvvooluahelas on

nimelt elektronidel piltlikult öeldes teel ees juba kolme liiki tõkkeid. Lisaks aktiivtakistusele ka reaktiivtakistus, mis omakorda koosneb kahe komponendi, intuktiiv- ja mahtuvusliku takistuse vahest. Neist esimene tekib kõige puhtamal kujul siis, kui vahelduvvool läbib mõnd magnetmähist, teine aga kondensaatori

olemasolul ahelas. Matemaatiliselt arvutatakse näivtakistust täisnurkse kolmnurga reegli järgi – tegu on ruutjuurega aktiivtakistuse ja reaktiivtakistuse ruutude summast. Mõõtühik on oom (tähis Ω). Erik Aru

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

13.23 EUR

eesti firma

Autor: Kaire Talviste • Foto: Arno Mikkor

Pipedrive pakub ülevaatlikku tarkvara pühendunud müügimehele Vain & Partnerite müügimehed panid aluse uudsele müügijuhtimise tarkvarale nimega Pipedrive, norides sel moel tüli tuhandete CRM-tarkvara pakkuvate firmadega maailmas.

“

Me ise otsisime sellist lahendust aastaid ja nüüd lõpuks leidsime,” rõõmustab Urmas Purde, üks Pipedrive’i asutajaid. Kontaktihaldustarkvara on tiheda konkurentsiga valdkond, kus tegijaid on pigem palju kui vähe. Pakkumiste ühes otsas paiknevad kallid ning „rätsepatööna” tehtav tarkvara, teises otsas aga programmid, mida võib koondada nime alla one size fits to all. Firma Pipedrive asutajad Timo Rein ja Urmas Purde, kes on üle kümne aasta olnud partnerid ettevõttes Vain & Partnerid, kogesid aga päevast päeva ja aastast aastasse, et hoolimata laiast valikust ei sobinud neile ükski „suurus”. „Võib öelda, et elu heas mõttes sundis meid Pipedrive’i looma,” ütleb Purde. „Olime aastate jooksul kasutanud erinevaid CRM (Customer Relationship Management – ingl kliendisuhete haldus) tarkvarasid ja sageli ka parimad neist olid pehmelt öeldes kohmakad.” Ta toob näiteks, et kliendi kohta paari rea kirjapanek eeldas mitme „akna” avamist ja rippmenüüde rullimist. Programmi kohmakuse tõttu hakkasid meeskonnaliikmed märkmeid lisama mitte töö käigus, vaid kunagi hiljem või üldse mitte, nii et kliendiandmetesse tekkisid nii-öelda valged laigud – ehk siis puudus ülevaade müügitegevustest. Parimal juhul oli CRM-tarkvara lihtsalt passiivne kliendiandmete haldaja, mis kuidagi ei aidanud müüki juhtida.

Pikemate ja lühemate sööstudega hakati otsima lahendust, mis oleks lihtsam

ega pidurdaks müügitööd. Purde ja Rein olid ühtlasi tunnistajaks sellele, et sellised hädad vaevasid ka nende kliente. „Eelmisel aastal tilkus karikas täis,” ütleb Purde. „Mullu märtsis toimusid esimesed koosolekud arutamaks, kuidas võiks välja näha üks hea müügijuhtimise tarkvara ning kuidas selle valmis võiks teha. Ülejäänu on juba ajalugu.” Tänu sellele, et iga päev tuli neil teha nii müügitööd kui ka aidata kliente müügitulemuste parandamisel, tekkis üsna hea pilt sellest, kuidas müüki tulemuslikult juhtida, ja kuidas tarkvara saaks seda toetada. Pipedrive’i loomisele panid käe külge mitu tarkvaraarenduse tippspetsialisti. Müügimehe elu lihtsamaks

Pipedrive tuletati müügiinimeste maailmas tuntud terminist Pipeline, mis tähendab eri faasideks jagatud „müügitoru”, mida mööda pooleliolevad müügid tehinguni „voolavad”. Näiteks võivad need faasid olla: vihje või aimdus, et tegu on potentsiaalse kliendiga; kohtumine kokku lepitud; kohtumine toimunud; pakkumine tehtud; huvi, läbirääkimised alanud. Pipedrive’i põhivaade ongi just see müügitoru. See tähendab, et müügimees näeb ühel ekraanil kõiki pooleliolevaid müüke faaside kaupa. Samas vaates on võimalik hetkega aru saada, kellega parajasti tegelema peab, ja sedagi, kui midagi on juba maha magatud. Pipedrive näitab,

Pipedrive tekkis oma vajadusest: tavaline müügihaldustarkvara oli liiga kohmakas.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

eesti firma

muresid ei põhjustanud. Ette on tulnud pigem tavalised kasvava ettevõtte väljakutsed. „Enamik neist on tagantjärele õnneks naljakad,” ütleb Purde. „Pidevalt jookseme ajaga võidu, et kõik tähtis tehtud saaks. Näiteks kirjutame alles praegu kasutaja manuaali, kuigi tasuline toode on juba saadaval. Sellist tüüpi spurtide ja tulekahjudega tuleb arvestada iga nädal.” Ilmselgelt on neil vedanud. Purde usub, et midagi õnnestus kohe alguses piisavalt õigesti teha, kuna juba esmane ja vigu täis beetaversioon kujunes mõne testikliendi juures keskseks tarkvaraks. Ta tunnistab, et inimeste huvi nii varajases faasis, kus mitu funktsiooni olid alles pooleli, oli üllatav ja kohati isegi üle ootuste. „Kliendid üle maailma on saatnud siiraid kirju, kus öeldakse, et nad on aastaid midagi sellist otsinud, ning meie tarkvara on reaalselt aidanud neil müügiefektiivsust tõsta,” rõõmustab Urmas Purde. „Üks asi on kuulda seda tuttava inimese käest Eestis, teine asi on saada kiri teiselt poolt maakera täiesti võõralt inimeselt.” „Ma tõepoolest armastan teie süsteemi,” kuulutab 3D printimisega tegelev Nicholas Pinkston USA firmast CloudFab emotsionaalselt. „Minu tootlikkus on märgatavalt kasvanud.” Ta lisab, et on hakanud Pittsburghis nende toodet kiitma ja inimesed on sellest vaimustuses. Ka praegu kogevad mehed iga nädal mõnda positiivset üllatust. Näiteks planeeriti märtsi algusse huvilistele üht koolitust, täitus aga viis gruppi. Loomulikult kasutavad mehed ka ise Pipedrive’i, teisiti ei kujutaks nad oma tööd enam ettegi.

kui palju on müügitorus raha. Näiteks saab põhivaatest lahkumata teada, et pakkumisi on esitatud 10 000 euro eest. „Kui kogemused on näidanud, et tavaliselt realiseeruvad ainult pooled pakkumistest, siis pole vaja olla Einstein mõistmaks, kui palju on puudu selle kuu müügieesmärgi saavutamisest,” selgitab Urmas Purde.

meeskonnas tehakse. Näiteks saab kerge vaevaga luua endale ise raporti, mitu kohtumist eelmisel nädalal toote X müümiseks korraldati. Siis ei pea müügijuht oletama, kas nõrga müügikuu põhjus on liiga vähe kohtumisi või hoopis müüjate argumenteerimisoskus. Kliendid rõõmustavad

Müügijuhile annab Pipedrive hea ülevaate sellest, mis tegevusi ja kui palju märts 2011

Iga uue asja loomisega kaasnevad tagasilöögid Pipedrive’i loojatele aga suuri

Toode tuli nii-öelda ametlikult müüki veebruari viimasel nädalal. Moodul, mis võimaldab tarkvara kasutamise eest krediitkaardilt raha vastu võtta, sai valmis alles möödunud kuu lõpupäevil. Seetõttu on veel väga vara tulemusi äriliselt hinnata. Pipedrive’i kasutab iga päev veidi üle kolmekümne firma, sealhulgas ettevõtted Soomest, Austraaliast ja Ameerika Ühendriikidest. See ei ole suur arv, aga arvestades ettevõtmise noorust, võivad loojad selle üle uhkust tunda. „Loomulikult tahame Pipedrive’i kasutajate arvu edaspidi tublisti kasvatada, seda aga, et suund on õige, teame nüüd juba üsna kindalt,” ütleb Purde. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

teadus TEADUS

Autor: Karol Kallas • Foto: CERN

CERN-i teadlased otsivad terviklikku füüsikat CERN-i suure hadronite põrgati möödunudaastast tegevust võib hinnata ajutistest tagasilöökide hoolimata vägagi edukaks.

uroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) üritab oma eksperimentidega vastata looduses valitsevate seaduspärasuste kõige fundamentaalsematele küsimustele. CERN-i suur hadronite põrgati on üks tänapäeva maailma olulisemaid teaduslikke eksperimente ja kui teadlaste püstitatud eesmärgid peaksid osaliseltki täituma, paljastuvad mitmed universumi noorus- ja nüüdisajaga seotud saladused, nagu varjatud tume aine, aine-antiaine ebasümmeetria ja supersümmeetria. Kuigi põrgati on pälvinud suurema osa viimaste aastate CERN-ile suunatud avalikust tähelepanust, tegeletakse keskuses mitmete teistegi oluliste eksperimentidega.

Koolipingist võib jääda mulje, et teadlastel on elust ja universumist ees suhteliselt selge pilt, tegelikkuses on eri teooriate ja vaatluste ennustuste-tulemuste vahel seni hulgaliselt lahtisi otsi. Üpris radikaalseid väljavaateid pakub näiteks mitme teadlase poolt viimaste aastakümnete jooksul kosmoloogilistele vaatlustele tuginedes püstitatud teooria, et universu-

mi peenstruktuuri konstant (niinimetatud alfa-konstant) ei olegi eriti konstantne ja võib ajas ning ruumis muutuda. Kokkuvõtlikult tähendab see, et füüsikaseadused – mis peaksid olema absoluutsed – sõltuvad kohast ja ajast ning elu tekkimiseks vajalikud tingimused võivad juhtuda ainult teatud hetkedel üksikutes ruumipunktides. Kuivõrd nimetatud eksperimendiga üritatakse saada ette täpsem ettekujutus universumi esimestest hetkedest ja kuna viidatud teooria puhul on tegemist on vastava teadusharu ühe vastuolulisema väljavaatega, peaks põrgati aitama täpsemalt vastata „mis on elu?” tüüpi küsimustelegi. Üks põrgati suuri eesmärke on veel suures ühendteoorias (elektronõrga interaktsiooni teoorias jne), mis kirjeldaks kogu universumit koos selles peituva füüsikaga ühtsetest printsiipidest lähtuvalt, püstitatud väidetele kinnituse leidmine. Millest omakorda lähtub „jaht” Higgsi bosonile, kuna füüsik Peter Higgsi esitatud teooria pakub lahenduse neljakümne aasta vanusest matemaatilisest raamistikust koosnevas standardmudelis, mis seostab

peale gravitatsiooni omavahel kõik tuntud osakesed ja fundamentaalsed loodusjõud, valitsevatele vastuoludele. Samal ajal ei saa maha matta väljavaadetki, et Higgsi ennustatud välja osakest ei leitagi ja teadlastel on ees huvitavad aastad uute teooriatega kohanemisel. CERN-i suure hadronite põrgati eksperimenti võib võrrelda kala püüdmisega lõhkeainega, milles tõenäosus suure kala kättesaamiseks on seda suurem, mida suurem plahvatus mida väiksemas veekogus korraldatakse.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

teadus

Väljavõte: Mida väiksem on Higgsi bosoni mass, seda suuremad selle avastamise võimalused.

Suure hadronite põrgataja magnetite testimine ja paigaldamine (all paremal) ning CERN-i juhtimiskeskus (all vasakul).

Kiirendis forsseeritakse prootonid pea valguse kiiruseni, mida võib võrrelda suuremat sorti dünamiiditükile tule otsa panemisega. Seejärel, kui osakesed sisenevad põrgati detektoritesse, surutakse need kokku 16-mikroniliseks (mis on umbes kolmandik inimese juuksekarvast) kiireks ehk tegemist on päris pisikese lombiga. Kuna üksikud osakesed on niivõrd pisikesed ja isegi kokkusurutud kiires on hulgaliselt tühja ruumi ning otsesed kokkupõrked – mis tekitavad suurimal hulgal energiat ja nii teadlasi kõige rohkem huvitavaid raskeid osakesi – sünnivad tõeliselt harva. märts 2011

Üheks „suureks kalaks” on eelnimetatud Higgsi boson. Tegemist on osakesega, mida seostatakse hüpoteetilise Higgsi väljaga, mis eelduste kohaselt läbib kogu olemasolevat ruumi ja mis mõjutab ülejäänud elementaarosakesigi, andes neile nende massi. Kui nimetatud bosonile „küüned taha” saadakse, seletab see elementaarosakeste koondumist galaktikateks, planeetideks ja eluslooduseks ning miks aine ei jäänud massita footonite sarnaselt igavesti valguse kiirusel keerlema. Enamik põrgati teadlasi on füüsiku Pe-

ter Higgsi ennustatud osakese tabamises kindlad, eriti juhul, kui selle mass on teoorias ennustatud vahemiku alumises otsas. Mida väiksem on Higgsi bosoni mass, seda vähem energiat selle tekkimiseks kulub, mis omakorda suurendab selle avastamise võimalusi isegi juhul, kui prootonid üksteist ainult riivavad. Kuna prootonid riivavad võrreldes kokkupõrgetega üksteist statistiliselt hulga sagedamini, võivad mõned Higgsi osakesed – ehk osakeste põgusad jäljed, milleks Higgsi boson eelduste kohaselt hetkega laguneb – leiduda juba möödunud aastal põrgati eksperimentidest kogutud ja siiani lõpuni läbi sõelumata andmemassiivist. Kergemat Higgsi osakest on võrreldes raskema bosoniga teistest kokkupõrgetest tekkivatest osakestest paraku raskem eristada ja kuigi raskemat, prootonite otsesel kokkupõrkel sündivat Higgsi osakest leidub eelduste kohaselt hulga harvemini, jätab see täpsemalt eristatavama jälje. Higgsi boson on standardmudeli viimane teaduslike vaatlustega tõestamata osa. Teadlased loodavad, et põrgati lubab neil kaeda tumeda aine, mille olemasolu on kosmoloogid tuletanud, vaadeldes kaugete galaktikate omavahelise gravitatsiooni mõjusid, osakeste olemusse. Loodetakse avastada viiteid stringiteoorias ennustatud dimensioonidele ja avastada kvantmehaanikat (mis selgitab väikseimate subatomaarsete osakeste tasandil toimuvat) ning üldist relatiivsusteooriat (mis seletab aja ja ruumi olemust) lepitav matemaatiline konstruktsioon. Põrgati tulevastele avastustele toetudes loodetakse leida veel selgitusi vaadeldava universumi aine tasakaalutusele ja antimateeriale ning tekitada varase kosmose tingimustele vastavat ainet ehk „ürgsuppi”. Märkimisväärne osa CERN-i teadustööst ei puuduta siiski otseselt asutuse suurimat põrgatit. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

TEADUS

Tegelikkuses jõuab suurde põrgatisse ainult üks miljonist teadusasutuse „prootoniallikas” loodud prootonist. Põrgati kahe prootonikiirega laadimiseks, millega kiirendi töötab 12 tundi, kulub vähem kui kümme minutit. (Üks kiir koosneb 2808 järjestikusest sajast miljonist osakesest koosnevast üksteisest mõne meetri kaugusel mööda kiirendi 27-kilomeetrist silmust asuvast „kimbust”.) Samal ajal prootoniallikas pumpab aastas välja osakesi 6000 tunni tarbeks – või pea katkematult, kui välja arvestada lühikesed hooldusperioodid või lühikesed ajavahemikud, kui kiirendi jooksutab prootonite asemel tinaioone. Suurem osa prootonitest jätab kiirendi ahela maha varem, toites CERN-i vähem teatud eksperimente. Üht vähemteatud eksperimenti kutsutakse CLOUD-iks ja sobivalt õhulises angaaris asudes aitab see uurida kosmilise ja päikesekiirguse mõju atmosfäärile. Eksperimendi kitsamalt piiritletud eesmärk on senisest paremate pilvekülvi (õhku puistatakse mõnda ainet, mis aitab suunata konkreetse piirkonna sademete hulka) mehhanismide väljamõtlemine. Kontrollitud tingimustes atmosfäärifüüsika eksperimentide läbiviimine, eriti selliste, mis sisaldavad subatomaarseid fenomene, on märkimisväärselt keeruline. Neis on loendamatul hulgal muutujaid ja neid, mille mõjusid taga aetakse, nagu kosmiline või päikesekiirgus, ei saa süstemaatiliselt varieerida. CLOUD-is on suures boileri moodi kambris üritatud atmosfäär võimalikult täpselt taasluua ja teadlastel on võimalik jäljendada suvalise maailma paiga, suvalisel kõrgusel ja suvalise temperatuuriga õhu koostist. Sealhulgas on võimalik taasluua jääkgaase ja aerosoole, mis eelduste kohaselt on pilvede moodustumise juures võtmetähtsusega. Pommitades kambrit CERN-i ühest väiksemast kiirendist pärit täpselt kontrollitud osakestekiirega, jäljendatakse sellega kosmilisi kiiri, samal ajal kui ultravioletset valgust kiirgavad optilised kaablid jäljendavad süsteemis päikesekiirgust. Teadlased lubavad esimesi tulemusi juba enne tänavu suve. Teisena võib CERN-i vähemtuntud eksperimentidest välja tuua antiaine lõksu. Tegemist on nii-öelda vastassuunalise eksperimendiga, sest algosakeste kiirendami-

se asemel üritatakse neid paigale sundida, milleks kasutatakse antiprootonite aeglusti (Anti-proton Decelerator) nimelist seadet. 2010. aasta novembris õnnestus CERN-i ALPHA projektil hoida 38 antivesiniku aatomit kümnendiku sekundi jooksul paigal, mis on nende vaatlemiseks piisavalt pikk aeg. Pärast nimetatud õnnestunud eksperimenti tegeleb ALPHA meeskond magnetite täiustamisega ja peatselt loodetakse alustada järgmiste vangistatud antivesiniku eksperimentidega. Kui antielektronid (või positronid, nagu neid teatakse) tiirlevad ümber antiprootonite ja antineutronite, peaksid tulemuseks saadavad antiaatomid olema võrreldavad tavaliste aatomitega. Magnetväljale asetatud aatomid käituvad miniatuurse kompassinõela sarnaselt. Müksates tavalisi vesinikuaatomeid teatud sagedusega mik-

rolainetega muudab nende magnetilised omadused vastupidiseks. ALPHA katsega üritatakse välja selgitada, kas see on omane ka antivesinikule. Kui see nii on, peaks antiaatomid magnetlõksust eemale tõukuma, mis neid nüüd tõmbamise asemel tõukab. 31. jaanuaril 2011. aastal otsustas CERN-i juhtkond, et suur hadronite põrgati töötab kuni 2012. aasta lõpuni ja selle aasta lõpus tehakse ainult lühike hoolduspaus. Põrgati kiire energia võimsus on tänavu 3,5 teraelektronvolti, mis on võrreldavatest seadmetest kolm korda suurem. 2013. aastal põrgati seisab ja 2014. aastal üritatakse jõuda kavandatud täisvõimsuse ehk seitsme teraelektronvoldini. Kuigi põrgati käivitamisel tabasid eksperimenti tagasilöögid, hindavad teadlased

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

TEADUS

Suur hadronite põrgati: Maailma suurim masin ja külmkapp Põrgati ringi pikkuseks on 26 659 meetrit ja selle sisemuses on kokku 9300 magnetit. Peale selle, et põrgati on maailma suurim osakestekiirendi, on see maailma suurim külmkapp. Maailma võimsaima külmiku nimetuse pälvimiseks piisaks juba ühest kaheksandikust kiirendi jahutussüsteemist. Kõik magnetid jahutatakse 10 080 tonni vedela lämmastiku abil –193,2 kraadini Celsiuse järgi, seejärel külmutatakse magnetid 120 tonni vedela heeliumi abil miinus 271,3 kraadini. Maailma kiireim võidusõidurada Täisvõimsusel kihutab mööda põrgatit ringi triljoneid prootoneid, läbides ringi 11 245 korda sekundis kiirusega 99,9999991 protsenti valguse kiirusest.

CERN-i Meyrini lähedal Šveitsis asuv linnak õhust vaadatuna.

kiirendi mullust tegevust vägagi edukaks, mis lubab loota, et võrreldes möödunud aastaga kogutakse tänavu kolm korda rohkem teaduslikke andmeid. Masinavärki juhtivad teadlased hindavad „uue füüsika”, juhul kui selleni suures hadronite põrgatis praeguste energiahulkade juures võimalik on jõuda, vihjete leidmise võimalusi suhteliselt kõrgeks. Kuna 3,5 TeV-ini küündiv energiavahemik soovitakse võimalikult põhjalikult läbi uurida, jätkatakse eksperimendiga praeguste energiahulkade juures 2012. aasta lõpuni. CERN-is töötava Eesti teadlase Mait Münteli sõnul ei maksa eksperimentidest esialgu siiski imetulemusi loota. Alguses lükatakse senise füüsika piire lihtsalt järk-järgult kaugemale ning teadlased ammutavat infot stiilis, et kuni väärtusteni x nähtust y ei eksisteeri. Need tavainimese märts 2011

jaoks pettumust valmistava tooniga avastused on aga teadlaste jaoks vähemalt sama tähtsad kui tõepoolest millegi uue leidmine. „Metsast nõela otsimine on keeruline, aga veel palju raskem on öelda, et selles metsas nõela ei ole,” näitlikustab Müntel. Allikad: •• http://forte.delfi.ee/news/teadus/kiirtee-koige-vaiksemateleekskursioon-suurde-hadroniteporgutisse.d?id=40876227 ••www.fyysika.ee/ uudised/?p=7716 / ••www.economist.com/ node/16941123?story_ id=16941123&fsrc=rss •• http://press.web.cern.ch/ press/PressReleases/Releases2011/PR01.11E.html

Päikesesüsteemi kõige tühjem koht Vältimaks kokkupõrkeid gaasimolekulidega liiguvad osakeste kiired kiirendis ultrakõrges vaakumis ehk planeetidevahelise ruumiga võrreldavas tühjuses. Põrgati siserõhk on 10-13 atmosfääri, mis on võrreldes Kuuga kümme korda väiksem. Galaktika üks kuumemaid kohti Põrgatis leiab nii ekstreemselt kuumi kui ka äärmuslikult külmi kohti. Kui kahe kiire prootonid põrkuvad, tekib väga väikeses ruumis sellest temperatuur, mis on Päikese sisemusest 100 000 korda kuumem. Maailma suurim superarvuti Kõigi põrgati suurte eksperimentide andmetega saaks aastas täis kirjutada 100 000 kahekihilist (9,4 GB) DVD-plaati. Selleks, et tuhanded teadlased üle maailma saaksid järgmise viieteistkümne aasta jooksul (mis on põrguti eeldatav eluiga) andmete analüüsimisel kaasa lüüa, on omavahel ühendatud kümned tuhanded arvutid üle maailma, millist jagatud arvutivõrku kutsutakse Grid’iks. Allikas: LHC Eesti innovatsiooniajakiri HEI

intervjuu

Autor: Karol Kallas • Fotod: Stanislav Moshkov / Scanpix/Presshouse

Martti Raidal: me teame universumist meeletult vähe Euroopa Tuumauuringute Keskuse Eesti teadlasterühma juht, füüsik Martti Raidal ütleb, et kui Higgsi bosonit ei leita, tuleb teooria ümber teha.

•• Millega te Euroopa Tuumauuringute Keskuses täpsemalt tegelete ja mida peate oma tegevuses kõige põnevamaks? Eestlased tegelevad CERN-is kahe asjaga. Suurima panuse annavad eestlased, osaledes eksperimentides, millest tähtsaim on suure hadronite põrgati eksperiment CMS ehk Compact Myon Solenoid. Nimetatud eksperimendiga otsitakse uusi elementaarosakesi. Teiseks tegevusvaldkonnaks on elementaarosakeste teooria, millega otsitakse vastust küsimusele, kuidas tekib universumis leiduv mass. Praeguseks on teadmata selle massi allikas, me ei tea, millest me koosneme, ja me ei tunne suuremat osa universumis olevast massist – tumedast ainest. Ehk teisisõnu – me ei tea, millest maailm koosneb. Seetõttu on vaja uurida, millised on interaktsioonid ja jõud ning millised on maailma omadused. Seda me üritamegi CERN-is teada saada, osaleme viidatud eksperimendis ja teeme vastavat teooriat. •• Kas peate Higgsi osakese leidmist kindlaks väljavaateks? Higgsi osakese leidmine oleks kõige lihtsam ja kõige elegantsem viis meile tuntud ainele massi andmiseks. Ainele, millest me koosneme. Nüüd vastates küsimusele, kas see on olemas või mitte, siis füüsika ongi eksperimentaalne teadus ja ainult ekspe-

riment otsustab seda, mis on ja mida ei ole. Praegusel ajal on olukord kummaline ses mõttes, et Higgsi osakesi on tegelikult neli. Kolm neist on leitud ja see üks ning viimane, mis peaks Higgsi välja teooria õigsust kinnitama, on leidmata. Loodusteadustes otsustab eksperiment ja siiani ei ole seda osakest tuvastatud ning kui seda ei leita, siis tuleb teooria ümber teha. •• Kas on kindel, et midagi Higgsi välja laadset peab tingimata olemas olema? Olemas peab olema kas mingisugune elementaarne või komposiitne kolmandatest osakestest koosnev väli. Füüsikas on nõndanimetatud vabadusastmed, mis annavad massi. Näiteks on avastatud raske valgus. Need on W- ja Z-bosonid, mis on nagu footonid, aga need on rasked. Et neile massi anda, peavad olemas olema füüsika vabadusastmed. Küsimus on nüüd selles, mis need on? Kõige lihtsam teooria ütleb, et need on skalaarsed Higgsi bosonid. Samas on võimalik luua keerulisemaid teooriaid.

Higgsi osakese leidmine oleks kõige lihtsam ja kõige elegantsem viis meile tuntud ainele massi andmiseks.

Praegu tundub, et kõige lihtsam teooria on eksperimendiga kõige paremas kooskõlas. Samas kui eksperimendid nüüd ütlevad, et see nii ei ole, tuleb teooria ümber teha. Uute teooriate loomises pole küsimus. Kui neljast osakesest kolm on olemas, siis küsimus on selles, kus on neljas? •• Kui võimalikuks te peate, et mõned kergekaalulisemad Higgsi osakesed võivad juba olemas olla möödunud aastal LHC eksperimentidega kogutud andmemassiivis? Nimetatud küsimus on väga hästi läbi uuritud ja vastus oleks järgmine: kui nüüd Higgsi boson on olemas, siis praeguse põrgati tööenergia juures on võimalik see Higgsi boson üles leida, kui korjatakse viis pöördfemtobarni andmeid. Seni on kokku saadud 35 pöördpikobarni, mis tähendab, et andmeid peaks olema üle 140 korra rohkem. Vajalik andmehulk saadakse kokku järgmise aasta jooksul. Kui aparaat

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

intervjuu

käivitub, siis on võimalik, et juba eelolevaks suveks kogutakse paarkümmend korda rohkem andmeid. Ajal kui me räägime (1. märts – toim), siis juba täna võivad toimuda esimesed põrked. Juba tänavu peaks tulema piisaval hulgal andmeid, et Higgsi osakeste kohta oleks võimalik midagi rohkem arvata. •• Milline on teie arvamus „uue füüsika” kohta ja millised võiksid olla selle tavainimest enim puudutavad tulemused? Kui me räägime uuest füüsikast mõttes, mida veel ei tunta, siis uus füüsika on oluline eelkõige selle pärast, et lõpuks ometi võime olla kindlad, kui vähe me teame – ehk me tunneme universumi massist ainult mõnda protsenti. Mis asi on tume aine ja tume energia? Me arvame, et me teame loodusest maru palju, aga me ei tea, mis need on. Rääkimata sellest, et me teaksime nende omadusi. Me teame universumist meeletult vähe ja selles, mida me teame, ei tea me, kust tuleb selle mass. Olukord on võrreldav 19.–20. sajandi vahetusega, kus ühed inimesed arvasid, et loodusest on kõik teada, aga tegelikult tuli kvantfüüsika avastamisega välja, et loodusest ei teata midagi. Praegu ei ole võimalik ennustada, mis tuleb. •• Mida see meile annab? Fundamentaalfüüsika üks omapära on see, et enne kui avastused konkreetsed rakendused saavad, läheb tublisti aega. Aga rakendustesse need jõuavad. Kvantmehaanika muutis maailma. Kõik meie elektroonikariistad on näiteks tänapäeval kvantfüüsikale toetudes välja töötatud. Sellisele küsimusele vastatakse tihti ka näitega, et kui elektri avastajalt kord küsiti, et milleks sellist jama vaja läheb, siis vastas too, et „mis kasu on vastsündinud lapsest”? Täna on näha, mida elektriga teha saab. •• Kui suur hadronite põrgati ükskord oma töö tehtud saab, kas siis maailm vajab veel suuremat põrgatit? Kas maailm vajab uut ja veel suuremat põrgatit, sõltub sellest, kuidas LHC suudab vastata eelnimetatud küsimustele. Kui küsimustele, millised on meile seni tundmatu maailma omadused, jääb vastamata, tuleb kindlasti mõelda, kuidas edasi. Kas ehitada uus põrgati või minna hoopis kosmosesse, sõltub LHC-s saadavatest tulemustest. märts 2011

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters

Uus börs müüb kõvakettaruumi pilves Juba hulk aega kuuleb juttu, kuidas arvutid muutuvad virtuaalseks, see tähendab, et nende kaudu talletatud andmed kolivad lauakompuutrist või rüperaalist mingisse kesksesse serverisse, kuhu sel moel tekib nii-öelda arvutipilv. Praeguseni on arvutipilved tegutsenud valdavalt ettevõttesiseselt või siis mõne suure kõigile avatud teenusepakkuja kaudu.

eebruari keskel tõi Enomaly, ettevõte, mis seni on valmistanud tarkvara, mis lubab inimestel luua avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutipilvi, välja esimese reaalajas tegutseva pilveraalindusbörsi, nimega SpotCloud. Sellel saavad ettevõtted, kellel parasjagu serveriruumi üle jääb, selle tasu eest kellegi teise kasutada anda. Avalikkusele suletud testkasutuses on börs juba novembrikuust. Enomaly asutaja ja tehnoloogiajuht Reuven Cohen leiab New York Timesile antud usutluses, et ettevõtmisel on potentsiaali saavutada pilveraalinduses sama, mida Google AdSense – mille ideeks on kasutamata veebileheruumile reklaamide paigaldamine – tegi reklaami vallas. SpotCloud lubab müüjatel jääda anonüümseks, nii ei pruugi pilvepinna ostjad teadagi, kelle käest nad parasjagu virtuaalserveriruumi soetavad. „Põhimõtteliselt saavad arvutipilveteenuse pakkujad kasutada SpotCloudi, pakkumaks välja üleliigset andmetöötlusvõimsust ja arvutiinventari, mis muidu jääks müümata, mis võimaldab seda suuremal määral ja tulusamalt rakendada, ilma et nad kahjustaksid oma tavapärast hinnapoliitikat,” reklaamib börs end. Sõltumatu analüütik Krishnan Subramanian nentis siiski ajakirjale Technology Review, et anonüümsus ei pruugi SpotCloudile kasuks tulla: „Enne, kui mina oma organisatsiooni andmed kellegi seadmetesse panen, tahan ma tõesti teada, kellega tegemist on.” Samuti ei paku SpotCloud teenusele kvaliteedile garantiisid. Subramaniani hinnangul peaks SpotCloud pikemaajalise edu saavutamiseks teenuse äriklientidele atraktiivsemaks muutma.

Ostjad saavad oma valiku sooritada pakkuja asukoha, võimsuse ja hinna järgi. Ostjad saavad oma valiku sooritada pakkuja asukoha, võimsuse ja hinna järgi. SpotCloudil saab jooksutada ka rakendusi, mille komponendid paiknevad korraga mitmes erinevas pilvekeskkonnas (millest osa võivad olla mõeldud firmasiseseks, teised aga avalikuks kasutamiseks). SpotCloudil puudub keskne taristu, kuna selle rajamiseks poleks Enomalyl lihtsalt raha. Selle asemel kasutab SpotCloud pilveraalinduse teenuse pakkuja Google App Engine’i abi, mille seadmete kaudu ostjate virtuaalarvutid müüja võrgustikku jõuavad. Testperioodil tuli Cohenile üllatusena see, et lõviosa börsil oma teenuste pakkujad on suuremad ettevõtted – varem oli ta uskunud pigem väikefirmade huvisse. Ta toob näiteid – ühe teenusepakkuja allüksuse kaasomanik pankrotistus ja sada serverit jäi rakenduseta; ühe 8000 serveriga raalifarmi seadmetest leiavad kasutust vaid pooled. Seevastu väiksemad ettevõtted hoiavad oma arvutipargi mõõtmeid neis piirides, kus võimsust liigselt üle ei jää. Samuti on SpotCloudil tekkinud ettevõtete rühmi, kes üksteisele ülearust serveriruumi pakuvad.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

kino

Autor: Signe Kalberg • Fotod: Terje Lepp, Rene Suurkaev

Eestlased loovad ainulaadset talgufilmi Tänavu Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel toimuvate filmitalgute eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

ilmitalgud on terve aasta läbi kestev meelelahutuslikult hariv projekt, mille käigus tehakse koostöös paljude inimestega Eesti teemadel üks ühine film. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel said kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem saavad osaleda sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel. Ühtlasi on filmitalgud ka kingitus Eesti filmi sajandaks juubeliks – 2012. aasta on ametlikult Eesti filmi aasta. Pärast pingelist otsustusprotsessi on filmitalgute juhendajad-stsenaristid inimeste esitatud ideede ning lugude põhjal välja valinud ja kokku kirjutanud linateose

märts 2011

lõpliku sünopsise, millega liigutakse järkjärgult augustis toimuvate võtete poole. •• Filmitalgute üldjuht Mikk Rand, kust ja kelle poolt tuli selline originaalne idee? See on minu idee, mis hakkas tasapisi tiksuma mõttesopis paar aastat tagasi. Kui Tallinn 2011 otsis programmi, mis toi-

Teha ühte täispikka filmi, võimalikult demokraatlikul viisil – see on üldiselt hullumeelne mõte.

muks ka Tallinnast kaugemal, siis sinna oma idee ka esmakordselt välja pakkusin. Põhjus idee tekkeks on üsna lihtne: olles juba aastaid üle Eesti rohujuure tasandilt kuni õpetajateni filmitegemist õpetanud, noori ja täiskasvanuid koolitanud, siis tekkis arusaam, et meil on selle „meediakirjaoskuse teadmise” järele palju suurem vajadus, kui filmitegijad ise suudavad rahuldada. Filmitegemise ehk pildikeele algtõed tuleb viia lasteaia tasandile. •• On sellel ideel olemas eeskuju? Varem sellises mahus ja sellise suunaga – et ka inimesi samal ajal koolitada, juhendada, õpetada – ei, nii pole tehtud. Me oleme maailma esimesed.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

kino

Teha ühte täispikka filmi, kusjuures film on ju üsna autoritaarne kunst, võimalikult demokraatlikul viisil – see on üldiselt hullumeelne mõte, mida ilmselt kergekäeliselt ette ei võeta. Samas, teatud sarnasusi võib tegemistest nii Eestis kui ka maailmas ikka leida, ses mõttes pole me tekkinud tühja koha pealt. Näiteks Eestis on tehtud film „Malev” teatavate tootmissarnasustega, samuti film „Jan Uuspõld läheb Tartusse”, maailmast võib näiteks tuua Hollywoodi tasandile jõudnud filmiidee arendamise netikeskkonnas, filmi nimeks „Snake in the plane”. Midagi ei teki tühjast. Teatud moel kordab Filmitalgute formaat Kinobussi läbi aastate toimunud suviste tuuride ja koolituste formaati, kuid on sadu kordi aja ja ressursimahukam.

Oleks üsna raske, kui lähtuda filmitegemise tavaloogikast, kui aga eirata ordinaarset liini, siis on filmitalgud igati teostatav.

•• Kas lootsite-ootasite rohkem inimesi stsenaariumi kokkupanekul? Või on rohkem kui 40 stsenaariumiideed väga hea tulemus? Professionaalne filmiprodutsent peaks põhimõtteliselt hoidma sahtlis kümme ideed korraga soojas, ehk siis üks toob tagasi kogu kulutatud aja ja ressursi. 40 stsenaariumiideed on väga hea tulemus, kuigi mitte kõik ei sobitunud konteksti, kus vajadus oli loo järele, mis „kataks” tervet Eestit.

•• Kui suur on projekti eelarve? Projekti eelarve on 560 000 eurot. Võrdluseks: Euroopas peetakse eurofondide toetuse vääriliseks filmiprojektid, mille eelarve algav ühest miljonist eurost. Neid nimetatakse low-budget ehk madala-eelarvelised. Alla miljoni euro filmid on non-budget ehk mitteeelarvelised. Me siis ka teeme praegu mitte-eelarvelist filmi. •• Mis on Filmitalgute idee teostuse juures olnud senini kõige raskem, mis aga arvatust lihtsam? Iga etapp oleks üsna raske, kui lähtuda filmitegemise tavaloogikast, kui aga võtta ette ja eirata ordinaarset liini, siis on filmitalgud igati teostatav.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011

kino

•• Kuidas leidsite maakondade koordinaatorid? Head inimesed tulevad ise tegema, kui sõna laiali saadetud. Tegime presentatsiooni maakondade kultuurinõunikele ja niimoodi tulid mõned, teised tulid Kinobussi kontaktide kaudu, kolmandad kuulsid sõprade sõpradelt ja tulid nõnda oma oskustega ligi. Kunagi pole küll, kuna koordinaatorid toimetavad eelkõige vabatahtlikult, siis siiamaani on iga abi teretulnud.

filmitakse ning antud materjali kasutatakse nii filmitalgute dokumentalistika tootmiseks kui ka infolevitamise eesmärgil kõikides filmitalgute poolt valitud kanalites. Filmitalgute käiku kajastav ETV erisaade on spetsiaalselt filmitalgute jaoks valmistatav saade, mis tutvustab filmis näitlemise tagamaid ning mille käigus valitakse välja osatäitjad talgutel valmiva ulmelise mängufilmi erinevatesse rollidesse.

•• Kui raske on leida projektis kaasalööjaid? Filmitegemisel peab meeskonnas olema teatud arv inimesi, et vajalikud toimingud saaks sooritatud – sellises mahus tuleb inimesi igal juhul kokku. Me levitame oma ideed samm-sammult, et mitte infoga tüüdata ning usun, et igas etapis tuleb enam ja enam tahtjaid – tegijaid juurde. Muidugi on tore, kui inimressurssi nõnda palju filmitalgutama tuleb, et seetõttu suuremaid ja vägevamaid võtteid annab korraldada – seega, lööge kaasa!

•• Millal telesaade ja film eetrisse jõuavad? Märtsi lõpuni on käimas stsenaariumi kirjutamine, kus kõigil huvilistel on võimalus veel oma panus anda. Aprilli alguses lüüakse stsenaarium lukku ning järgneb näitlejate ning võttekohtade otsimise aeg, täpsemalt aprillis-mais. ETV erisaade näitlemise õpetusest peaks jõudma eetrisse alates maikuust. Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on kavas läbi viia tänavu augustis, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

•• Kes filmi teevad? Toimetajaid on kolm: Peep Pedmanson, Margit Keerdo ja Aina Järvine. Lavastajad-juhendajad vahetuvad võttepäevade jooksul. Hetkel on lubanud tuntumatest nimedest režiid tegema tulla Ilmar Raag, Jaak Kilmi, René Vilbre, Rasmus Merivoo – kuna võttepäevi/ paiku on kokku 15, siis niipalju erinevaid režiijuhendajaid saab ka olla, aga ei pruugi. Protsess on arengus ja seda me tahamegi, et protsess end ka ise juhiks parima tulemuseni. Muusikaline kujundus tuleb ikka proffide järelvaatamisel, kuid rahva pakutud muusikaga – nii nagu ka stsenaarium on ju arendatud vabatahtlike poolt. Nii võib öelda tegelikult IGA kauni kunsti protsessi kohta, mida film meil ühendab: kõike neid protsesse juhivad profid, kelle abile ja teadmistele saab toetuda, õppida ja lihtsalt kaasa lüüa. märts 2011

Talgufilmi staar Lenna Kuurma

•• Mis on sellise filmi tegemise eesmärk? Näidata, et tavalised inimesed suudavad, oskavad, tahavad filmi teha? Esimene eesmärk on läbida koos filmitegemise protsess – jah, et inimesed tunnetaksid kogu tegevust, ja filmi olemust. Protsessi läbimine peab olema ühtlasi nii meelelahutus kui ka hariv. See on proffide rida, et hoida tulemit võimalikult kõrge kunstilise tasemega. Võib ju ka öelda, et see on võimalus Eesti inimeste meediakirjaoskuse tase viia täiesti uuele tasemele. Võin julgelt öelda, et vastuseid sellele küsimusele on mitmeid. •• Üks naispeaosatäitja on juba olemas? Jah, filmi üheks naispeaosaliseks saab Lenna Kuurmaa. Noorte armastusloos maailmalõpu eel saab näha amatöörnäitlejate kõrval ka kuumi eesti staare, eesotsas Lenna Kuurmaaga, hiljuti Eesti muusikaauhindade jagamisel neli kategooriapreemiat noppinud lauljatariga. Ta hakkab peatselt teleekraanile jõudva reality-show’ žüriis omale ka filmipartnereid valima. •• Kõike teie toiminguid filmitakse? Filmitalgutel osaleja peab arvestama, et kõiki filmitalgute etappe, koolitusi ja muid seonduvaid üritusi saadab alati kaamera. Filmitalgutel toimuvat ja osalejaid

Lõik stsenaariumist Viimane AK saade. Edastatakse uudised maailmas toimuva kohta ja teatatakse, et seni vaikinud teadlased on nüüd täiesti kindlad, et maailmalõpust me ei pääse. Ennist ekraanil valetanud riigiteenistujast teadlane on nüüd morn ja oskab vaid jätkuvaid suveilmasid kiita ja rahvale häid jõule soovida. Diktor jätkab juba uue uudisega, et Viimsepäeva Tivolituuri raames korraldatakse maailmalõpu päeval (seega homme) suur tasuta kontsert, kus astuvad üles mitmed eesti kuulsad lauljad ja ansamblid, nende seas ka Lenna Kuurmaa. Diktor soovib kõigile häid jõule ja meeldivat viimset päeva ning pageb stuudiost. Imestunud operaator vahib natuke ringi, kratsib kukalt, hiilib siis häbelikult diktori laua taha ja pildi ülekanne jätkub juba tema poolt. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

Kolumn

Autor: Sirje Ustav, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

•

Foto: EAS

Juhtumipõhisest õppest E

estis läks käima meie õppejõududele, lektoritele ja koolitajatele suunatud koolitusprojekt, mis toob meieni Harvardi Ülikooli tavade järgi pika aja jooksul välja kujunenud oskused kirjutada ettevõtete arengulugudel põhinevaid õppejuhtumite kirjeldusi, aga veelgi enam, kuidas neid väga efektiivselt õppetöös kasutada. Mitte, et hetkekski usuks, et meil Eestis selline kompetents täiesti puudub. Kindlasti mitte, võin oma EBS-i õpingute perioodist kinnitada – paar ainet olid täies mahus kaasusepõhised. Aga levinud see küll ei ole. Kas põhjusel, et selle kasu ei osata meil hinnata, või seetõttu, et see nõuab koolitajalt palju enam pingutust, või ajavad Avis ja Google asja ära. Ettevõtte diagnostika ainet aga ilma reaalse diagnoosimisprotsessita ei kujutaks ette küll. Nüüdseks on teadmine kaasuseõppe valdkonnas sedavõrd täienenud, et utsitab õppemeetodi kasulikkust laiemalt lahti kirjutama. Juhtumi koostamine ise on jõukohane igale kirjaoskajale, kes mõnele majanduse valdkonna aspektile ka teravamat tähelepanu oskab pöörata. Väike turg ja konkurentide hea tundmine on Eesti ettevõtjatele põhjustamas eri liiki hirme, mistõttu nõusolekut kaasuse kirjutamiseks pole lihtne saada. Siinkohal on hea näide tuntud IKEA, millest ainuüksi Harvad Business School Publishing pakub 18 kaasust, ja ettevõte ronib eduredelit mööda edasi aina pikemate sammudega. Ettevõtte õppe-eesmärgil kirjutatud juhtumit, mis sünnib vaatleja ja ettevõtja tihedas koostöös, peetakse pigem ilukirjanduslikuks ning õppemomentide esiletoomiseks pisut utreerituks ja kujundlikuks looks, ettevõtte mainet või ärisaladusi kuidagi kahjustamata. Oluline on lugu, mis on reaalne, et tuvastada õigeid otsuseid nõudnud murdekohti, neile alternatiivseid lahendusi pakkuda. Miks on juhtumipõhine õpe hea? Hea argumendi andis Eestis sellesisulist koolitust läbi viiv Kopenhaageni Ülikooli professor Daniel Hjorth: „Ettevõtte juhtimises on sama palju erinevaid situatsioone, kui on erinevaid ettevõtte juhte.” Ka pelgalt kaasuseõpet kasutades pole võimalik kõikvõi-

Sirje Ustav, EAS-i innovatsiooni divisjoni arenduskonsultant

malikke elus ettetulevaid kombinatsioone ja situatsioone läbi proovida. Aga ometi harjutab säärane õppemeetod analüüsima ja diskuteerima, erinevaid võimalusi ja lahendusi läbi mängima, lõpuks ka kolleegide arvamusega arvestama. Eriti mõjus on see meetod ettevõtlusõppes, kus õppuritel ka omalt poolt kaasa tuua spetsiifiline kogemus mõnest valdkonnast. Nii on juba auditooriumis näha, kuidas teadmised ja kogemused eri erialadelt reaalsetele juhtumitele uusi lahendusi loovad. Aktiivne osalemine on vältimatu – mängu tuuakse ka need, kes tavapäraselt oma arvamuse kiivalt enda teada hoidnud. Hästi läbiviidud juhtumi analüüs on

Ettevõtte juhtimises on sama palju erinevaid situatsioone, kui on erinevaid ettevõtte juhte.

nagu tugev liim, ütles professor Hjorth, mis teoreetilised teadmised vältimatult ja erinevate olukordade kontekstis kinnistab. Tegemist on induktiivse õppemeetodiga, mis kindlasti pole teooriavaba. Teoreetilised konstruktsioonid seotakse konkreetsete situatsioonidega ja sel moel on neid lihtsam mälust leida. Juhtumipõhise õppe läbiviimist on Harvardi Ärikõrgkoolis (ja mujal) uuritud ja viimistletud aastaid, nii oli selle demonstratiivne läbiviimine ka siin Tallinnas professor Hjorthi poolt nagu hästi kätte õpitud tants – õigel ajal õiged küsimused, kinnised või lahtised, osalejate kindlal hetkel kaasamise strateegiad kuni tahvli sentimeetri pealt planeeritud kasutus – aeg läks ruttu ja rõhutades ettevalmistuse tähtsust, lõppes minuti pealt ette nähtud ajal. Eestis viivad praegu koolitusi läbi Kopenhaageni Ülikooli juhtumipõhise õppe juhtivad professorid Daniel Hjorth ja Robert Austin, kes nõustavad ka kaasuste kirjutamist. Juhtumiõppe läbiviijate hulga kasvule lisaks loodan, et saame ka Eesti ettevõtetest väärika õppejuhtumite kogumiku. Täiendavat infot leiab veebist www.addenda.ee/ettevotluskaasustekoolitus

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

märts 2011