HEI 2011 06

E e s t i

i nn o v a t s i o o n i a j a k i r i

nutisaar smart vormsi ujub nutikate lahendustega vastuvoolu

kultuur kunst kohtub teadusega

intervjuu riigid peaks pürgima parema elustiili, mitte tingimata majanduskasvu poole

Nr 32 (41) • Juuni 2011

lk 24 » konkurss

Ajujaht 2011 võitjad vaatavad uljalt tulevikku lk 10 » mit technology review Kümme tärkavat tehnoloogiat 2010 lk 20 » klaster Balti riikide fotoonikatööstus liigub ühiselt euroopasse HEI internetis » hei.eas.ee

2011 TALLINN ESTONIA 5TH INTERNATIONAL CONFERENCE ON THEORY AND PRACTICE OF ELECTRONIC GOVERNANCE

26 - 28 SEPTEMBER 2011

ÜRO Ülikool ja e-Riigi Akadeemia korraldavad EASi ja paljude teiste tublide toetajate abil rahvusvahelise e-riigi teooria ja praktika konverentsi ICEGOV2011.

Koht: Viru Keskus, Tallinn Aeg: 26-28 september 2011 Ootame: teoreetikuid, praktikuid, poliitika kujundajaid, mõtestajaid, õpetajaid, tudengeid ja kõiki teisi huvilisi.

Arvestame: 350 osalejat 60 riigist Pakume: kolm päeva kolmes paralleelsessioonis infotehnoloogia avalikus sektoris kasutamise rahvusvahelise kogemuse vahetamist. Boonusena tutvustab tegijate tuumik neljandas sessioonis Eesti e-kogemust.

Täpsem info, programm ja registreerimine: www.icegov.org Päringud: info@ega.ee annela@ega.ee

Juhtkiri

Kriisist kuldsesse ajastusse

S

elles HEI-s leidub intervjuu India arenguökonoomika spetsialisti, professor Jayati Ghoshiga, kes on ka Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse külalisprofessor.

Maailma majanduse lähiaastate käekäigu suhtes ei näita ta üles just suuremat

optimismi. Leidub loomulikult ka selliseid analüütikuid, kes märksa lootusrikkamalt lähemasse tulevikku vaatavad. Kuid tõsi ta on, et mõne aasta eest puhkenud kriisi põhjuste kõrvaldamiseks on tehtud üsnagi vähe. Ja see tekitab vägisi kahtluse, et järgmine jama on peagi tulekul. Millal täpselt, eks sellegi kohta lähevad arvamused lahku ja on võrdlemisi maitseasi, keda uskuda. Eks iga analüüsi taga peitub mingi omamoodi mõtteviis, mis vähemalt pealiskaudselt üsnagi loogiline tundub.

Olgu siis järgmine kriis tulekul või mitte, igal juhul pakub lohutust säärane mõtteviis nagu pikkade lainete teooria. Selle esindajaks on näiteks üks teinegi Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor Carlota Perez, aga ka briti majandusajaloolane Elin Whitney-Smith, kes hiljaaegu ajakirjale strategy+business intervjuu andis. Selle teooria kohaselt jaguneb maailma ajalugu mitmeks tsükliks, mida lahutavad murranguperioodid. Nende käigus tekivad uued viisid asjade korraldamiseks ja vana eliit kaotab oma võimu – kuna ta on hea eluga mugavaks läinud ega tunneta vajadust innovatsiooniga tegeleda. Eelmine suur muudatus oli Elin Whitney-Smithi sõnul elektrilise info revolutsioon, mis tõi meile rongid, telegraafi ja telefoni. Praegu on käimas tema arvestuste järgi kuues, digitaalse info revolutsioon.

Miks ma ütlesin, et see kõik lohutust pakub – inimesed ju tingimata ei armasta muutuseid? Aga sellepärast, et professor Perezi teooria järgi koosneb iga säärane tsükkel kahest osast. Kõigepealt on võim nende käes, kellel on uue tehnoloogia arenguks raha anda – ehk siis pankurite. Ühel hetkel toob rahandussektori liigne paisumine aga kaasa suure kriisi, pärast mida algab uus periood, kuldne ajastu, kui kõige suurema osa pirukast saavad endale need, kes seda tehnoloogiat rakendavad, tuues inimkonnale seninägematu heaolu taseme. Pole ju paha tulevikuväljavaade? Iseasi muidugi see, millal see maapealne paradiis siis lõpuks kätte jõuab.

Erik Aru, Hei peatoimetaja

3

4

Sisukord

lk 6 >> uudised Ilmus uus ja täiustatud Tallinna Disainikaart lk 7 >> uudised Teadussarja Rakett69 võitis Juhan Koppel Pärnust lk 8 >> uuring ettevõtete ja ülikoolide koostöö vajab olulist täiustamist lk 10 >> mit technology review kümme tärkavat tehnoloogiat 2010 lk 20 >> klaster balti riikide fotoonikatööstus liigub ühiselt euroopasse lk 24 >> konkurss ajujaht 2011 võitjad vaatavad uljalt tulevikku lk 26 >> nutisaar smart vormsi ujub nutikate lahendustega vastuvoolu lk 32 >> eesti firma üliõpilased disainivad ehitusprügist siseviimistluselemente lk 33 >> eesti firma kas eesti paest ja kruusast kannatab teid ehitada? lk 34 >> uuring et struktuurimuutus ei muutuks koormaks lk 36 >> kultuur kunst kohtub teadusega lk 40 >> intervjuu riigid peaks pürgima parema elustiili, mitte tingimata majanduskasvu poole lk 46 >> disain tänapäeval on muutuste planeerimisel keskpunktis inimene lk 50 >> kolumn postkriis – mis ja kuidas edasi

Peatoimetaja: Projektijuht: Kujundus: Väljaandja: Trükk: Ajakirja tasuta tellimine:

Erik Aru, erik.aru@epl.ee Raivo Murde, raivo.murde@epl.ee Timo Viksi, timo@epl.ee Eesti Päevalehe AS, Narva mnt 13, Tallinn 10151 Printall hei@epl.ee

KOLLEEGIUM Priit Karjus, Ajutrust Konsultatsioonid, juhtiv partner Aavo Kokk, Catella Corporate Finance, partner Kitty Kubo, Eesti Arengufond, arenguseire divisjoni juht Ahti Kuningas, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, asekantsler Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituut, juhtiv teadur Juku-Kalle Raid, riigikogu liige, ajalehe KesKus peatoimetaja

Reklaam:

Hea Eesti Idee Nr 4 (13) • oktoober 2008

Margit Laasnurm, margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629

Toomas Tamsar, Balti Juhtimiskonverents, partner, tegevjuht Aivo Vaske, siseministeerium, regionaalministri nõunik Madis Võõras, EAS, innovatsioonidivisjoni nõunik

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames

Uudised

 Ettevõtjaid oodatakse konkurssidel osalema Kõik Eesti ettevõtjad on oodatud osalema tänavustel ettevõtluskonkurssidel – EAS-i konkursil Ettevõtluse Auhind 2011 ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostatavas pingereas Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel 2011. Osalemissoovist teatamiseks ja oma andmete edastamiseks veebilehel www.konkurents.ee on ettevõtetel aega 30. juunini. „Jätkuvalt on väga oluline, et riik mitte ainult ei toeta Eesti ettevõtjaid majandusele väga olulistes valdkondades, näiteks innovatsioonis ja ekspordis, vaid ka tunnustab parimaid. Tunnustus motiveerib osalejaid ning annab kõigile ettevõtetele laiemalt märku, millised ärimudelid ja tegutsemisviisid on oma eduga eeskujuks,” sõnas EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe. „EAS on ettevõtluse arengusse

igapäevaselt juba kümme aastat panustanud, seega on lõikuspidu alati meeldiv pidada.”

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori kohusetäitja Mait Paltsi sõnul on konkureerimine ja üksteisega mõõduvõtmine turumajanduse oluline osa ja näitab selle toimivust. „Avatud turu ja ausate konkurentsivõimaluste loomine on alati olnud ettevõtluskeskkonna arengus väga oluliseks nurgakiviks. On selge, et konkurents on motivatsiooni allikaks ning kindlasti on selle tähendus erinevatele ettevõtjatele olnud erineva tähendusega majanduse languse ja kasvu aastatel.

Viimased aastad on ka edetabelis üllatusi pakkunud ning rõõm on olnud tunnustada nii väike- kui ka suurettevõtjaid, kes keerulises konkurentsisituatsioonis edukad on olnud,” kommenteeris Palts. „Tunnus-

tust väärivad kindlasti kõik tublid ettevõtjad, kes oma tegevust edukalt edasi on arendanud ning peame oluliseks seda jätkuvalt teha. Nagu varasematel aa statel, nii loodan ka tänavu, et leidub hulgaliselt ettevõtjaid, kes väikest mõõduvõttu paljuks ei pea ja esitavad oma eelmise aasta majandustulemused konkursile.”

Riigi mainekamate ettevõtluskonkursside võitjad kuulutatakse välja pidulikul auhinnagalal 14. septembril Estonia kontserdisaalis. Elektrooniliselt täidetavad osalemisankeedid ning täpsem info konkursside kohta on kättesaadavad veebilehel www.konkurents.ee. Osalejate andmeid kogub ja töötleb Eesti Konjunktuuriinstituut. Konkursside tulemused avaldatakse samuti septembris ilmuvas mahukas trükises „Eesti parimad ettevõtted 2011”.

 EAS alandas tootearendustoetuse alammäära Alates 20. maist muutus tootearendustoetuse määrus, millega muutub taotletava toetuse alammäär. Senise 31 000 euro asemel saab nüüd taotleda juba ka 20 000 euro suurust toetust. Toetusprogrammi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. „Alammäära vähendamine võimaldab toetada suuremat hulka ettevõtteid. Samuti sobib madalam alammäär väiksematele ja ka alustavatele ettevõtetele, kelle mahud ja võimsus pole kohe suured,” kommenteeris EAS-i innovatsioonidivisjoni direktor Ilmar Pralla. „Nüüd saame olla ettevõtete vajaduste suhtes paind-

likumad, võimaldades ühtlasi suuremal hulgal ettevõtetel saada osa tootearenduse toetusest, mis on sageli arengu käivitajaks nende ettevõtmises.”

EAS-i tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes suurusest sõltumata soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või arendada edasi olemasolevaid. Toetatakse kolme peamist tegevust: eeluuringute tellimist arendustööde ettevalmistamiseks, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast.

Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös ellu

viidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 3,2 miljoni euroni, kuid olenevalt valdkonnast ja ettevõtte suurusest tuleb 25–75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Programmi eelarve 2013. aastani ulatub kuni 77 miljoni euroni. Lisaks toetab EAS viie aasta jooksul 63 miljoni euroga innovatsiooniprojektide elluviimist tehnoloogia arenduskeskustes ning pakub ettevõtetele tuge innovatsiooniosakute toetusprogrammi kaudu.

Alates toetusprogrammi avanemisest 2008. aastal on EAS rahastanud 84 tootearenduse põhiprojekti ja 182 eeluuringut kogusummas 35 717 322 eurot.

Innovatsiooniajakiri HEI

HEI iganädalase ilmub nüüd 10 korda aastas! innovatsiooniteemalise Ajakirja tasuta tellimine: hei@epl.ee uudiskirja tellimiseks Reklaami tellimine: saatke palun kiri reemet.kaldoja@epl.ee, tel 680 4628 aadressil hei@epl.ee juuni 2011

Eesti Kirjastaja Eesti Päevalehe AS innovatsiooniajakiri HEI

5

6

Uudised

 Heategevuslik teatriprojekt tõi Sillamäe lastele ettevõtlikkuse auhinna Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eestvedamisel valiti neljapäeval Jõhvi kontserdimajas parimad „Ettevõtlik kool” konkursile esitatud projektid.

Lasteaedade kategoorias võitis Sillamäe lasteaia „Päikseke” teater „Marionetid”, mille jaoks kirjutasid lapsed ise teatrietenduse sisu, valmistasid nukud ja dekoratsioonid, müüsid piletid ja tegid näitlejatöö. Sillamäe lapsed võitsid ka kohapeal valitud antud publiku lemmiku auhinna. Žürii esimees, Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe ütles võitjaid kommenteerides, et konkurents oli väga tihe ning võidu puhul oli väga oluline ka noorte esitlus- ehk müügioskus. „Olles praktikuna näinud paljusid noori tööellu astumas paistsid täna esinenud noored iseäranis hästi silma nii oma särava esitluse kui ka pealehakkamise poolest,” ütles ta. Rehe lisas, et tal on hea meel näha, et lisaks nii-öelda tavapärasele kooliõppele saavad ettevõtliku kooli projektides osalenud noored iseseisvaks eluks kaasa hulgaliselt vajalikke oskusi, alates planeerimise oskusest, meeskonnatööst, lõpetades müügioskusega. „Tänavu konkursil osalenud projektid olid

valdavalt läbi viidud nii, et lapsed korraldasid need algusest lõpuni ise, õpetajale oli jäänud pigem toetav ja nõustav roll. Tore üllatus oli see, et lapsed saidki ettevõtmistega kenasti hakkama – näiteks laval esinedes osati ilma õpetaja abita kiirelt probleemile ise lahendus leida,” kommenteeris tänavust konkurssi „Ettevõtliku kooli” programmijuht Kristi Ruusamäe. Õppetunnisiseses nooremate kategoorias (1.–6. klass) võitis Toila gümnaasium rahvusvahelise eTwinning projektiga „Einladung zur Party”, mille käigus õpilased vahetasid eTwinningu keskkonnas saksa keeles erinevat infot Slovakkia partnerkooliga ja tähistasid Skype’i vahendusel eTwinningu viiendat sünnipäeva. Õppetunnisiseses, vanemate kategoorias (7.–12. klass) võitis Kohtla-Järve Tammiku gümnaasium karjääriteemalise projektiga „Tundmatutel radadel”. Õpilased tutvusid erinevate elukutsetega, said infot muutustest töömaailmas ning teadvustasid oma huvisid, võimeid ja oskusi karjääriotsuste langetamiseks. Õppetunniväliste projektide nooremate kategoorias võitis Kohtla põhikool, mille lap-

sed otsustasid Kohtla-Nõmme valla isadepäevale pühendatud perepäeval lüüa kaasa traditsioonilise mardilaada korraldamisega, müües laadal ka isetehtud küpsetisi. Õppetunniväliste projektide vanemate kategoorias võitis Illuka kooli koolilaat, mis toimub 21. mail. Õpilased korraldavad Illukal laada, alates korraldusest kuni selleni, et kasvatasid ise müügiks köögivilja- ja lilletaimi, meisterdasid suveniire ja korraldavad töötubasid ja mänge ning mõtlevad välja eeskava.

Parimad projektid selgitas välja haridusala ekspertidest, ettevõtjatest, meediast ning lapsevanematest koosnev žürii. Iga kategooria võitja sai auhinnaks 385 eurot; nominendid said auhinnaks 195 eurot. Lisaks andsid sponsorid auhindadeks erinevaid kinkekaarte.

Ettevõtliku kooli võrgustik käivitati 2006. aastal ja selle eesmärk on toetada ettevõtliku õpet Ida-Virumaa koolides. Ettevõtliku kooli võrgustikus on nüüdseks 13 kooli ja kümme lasteaeda.

Kõikide auhindamisel olnud nominentide lühikirjeldused on kättesaadaval aadressil www.ivek.ee/blogi

 Ilmus uus ja täiustatud Tallinna Disainikaart Ilmus kuues, täiendatud trükk Tallinna Disainikaardist, mis juhatab nii linnaelanikule kui ka turistile kätte kohad, kus leiab head eesti disaini. Täiendatud ja täiustatud kaardile on kantud silmapaistvalt kujundatud avalikud ruumid ja eesti disaini eksponeerivad ja müüvad kohad. Objektide valik on mitmekesine ja eriilmeline – kaardil on nii erilised söögikohad, kauplused, hotellid, näitusepinnad kui ka põnevad linnakeskkonnad. „Disainikaart väärtustab ja tõstab esile head eesti disaini, mida leidub siinsamas meie ümber kohtades, kus me seda alati ei märka. Tallinlastele pakub kaart võimalust uudistada varasemast tuttavaid paiku uues kontekstis – näiteks Valli baari, Kuku klubi või vana head kohvikut Maias-

mokk,” avas kaardi tausta üks koostajatest, kunstiteadlane Kai Lobjakas.

Sõel tänavusele kaardile pääsemiseks oli senisest tihedam – piiratud arvu kohti soovis täita 27 disainiga tegelevat asutust.

See näitab, et osatakse hinnata disaini kui keskkonna osa ning Disainikaarti väärt paikade tutvustajana. Ekspertidest koosneva komisjoni otsuse tahtel on kaardil valik eriilmelistest ja eri funktsiooniga ruumidest ja kohtadest, mis on aktuaalsed kaasajal, kuid on olulised ka ajaloolises plaanis.

Tallinna Disainikaart on linnakaart, millel on kollaste numbritega tähistatud disainiga seotud paigad. Kaardi pöördel on iga objekti kohta toodud lühike tutvustus koos täpse aadressi ja lahtiolekuaegade-

ga. Kohtade ülesleidmist lihtsustavad ruumide vaateakendele paigutatud tunnuskleebised. Igal kaardil on kombineeritud kaks keelt – see on saadaval eesti-inglise, vene-saksa, soome-rootsi ja jaapani-inglise keeles. Tasuta kaardi leiavad huvilised Tallinna turismiinfopunktidest, Eesti Disainikeskusest ning kaardil ära märgitud asutustest.

Disainikaart jõudis esimest korda avalikkuseni 2006. aastal Eesti Kunstiakadeemia Disainiaasta projekti raames. Alates 2008. aastast annab kaarti välja Eesti Disainikeskus.

Tallinna Disainikaardi saab elektrooniliselt alla laadida disainikeskuse kodulehelt www.disainikeskus.ee

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

Uudised

 Uuendatud keskkond juhatab kiirelt ja lihtsalt eurotoetusteni Struktuurifondide veebikeskkonnast leiab senisest lihtsamini infot nii struktuuritoetuse taotlemise kui juba toetuse saanud projektide kohta. Euroopa Liidu struktuuritoetuse kasutamist Eestis koordineerib rahandusministeerium, kelle tellimusel valmisid veebikeskkonna uuendustööd.

Veebikeskkond www.struktuurifondid. ee on peamine infoallikas Euroopa Liidu struktuuritoetuste kohta Eestis. Järgneval neljal aastal moodustavad välisvahendid riigieelarve mittemaksulistest tuludest keskmiselt 60 protsenti.

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk selgitas, et uuenduste käigus lihtsustati veebikeskkonna ülesehitust ja ajakohastati sisu, et huvilised leiaksid lihtsalt ja kiiresti info valdkondlike toetuste kohta. „Mida paremini suudame avalikkust informeerida, seda läbipaistvam on toetuste kasutamine ning suurem usaldusväärsus nii Eesti elanike kui Euroopa Komisjoni silmis,” lisas Sikk. Üks

põnevamaid

veebikeskkonna

arendustöid on Eesti kaart, mis näitab maakondade kaupa toetuste kasutamise statistikat reaalajas. Samuti on igal soovijal võimalik lehel avaldatud uudised tellida otse oma e-postkasti, lisatud on ka lühivideod edukatest projektidest.

Peagi avatakse keskkonnas foorum, kus saab küsimusi esitada ning arutleda toetuse taotlemise ja elluviimisega seotud teemadel. Struktuuritoetuste veebikodu esinduse leiab nüüd ka suhtlusvõrgustikust Facebook.

 Teadussarja Rakett69 võitis Juhan Koppel Pärnust Noorte teadusvõistluse Rakett69 finaalsaates selgus saatesarja ja 10 000-eurose auhinna võitja – Juhan Koppel Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist.

ETV eetris olnud 16-osalise teadusseikluse jooksul tuli kümnel taibukal noorel lahendada mitmesuguseid ülesandeid, mis nõudsid lisaks teadmistele matemaatika, keemia, füüsika ja bioloogia vallas ka loovust, loogikat ja meeskonnatööd. Näiteks pidid noored ehitama makaronidest võimalikult tugeva silla, tegema punasest kapsast pH-indikaatori ja programmeerima robotit. juuni 2011

Sarja finaalis võtsid teineteiselt mõõtu Pärnu abiturient Juhan Koppel ja Tartu Miina Härma gümnaasiumi õpilane JaanErik Past, kelle juhitud meeskondadesse koondusid kõik teised sarjas osalenud kümme noort, et ehitada võimalikult kõrgele lendav rakett.

Saatesarja võitjale oli Archimedese TeaMe programmi rahastusel auhinnaks 10 000-eurone rahasumma, mida võitja peab kasutama hariduslikel eesmärkidel. „Bakalaureusekraadi omandamise plaanide osas sooviksin jääda kodumaale,

õppides Tartu Ülikoolis füüsikat või materjaliteadust; edaspidi tuleks kõne alla ka välismaal õppimine ja just selles osas on võidetud stipendiumist suurim kasu,” kommenteeris Koppel ise oma rahakasutusplaane. Ühtlasi on avatud kandideerimine saatesarja Rakett69 teise hooaja saadetesse, kuhu on oodatud kõik 16–24-aastased teadushuvilised noored. Kandideerida saab kuni juuni lõpuni, info kandideerimise kohta asub saatesarja veebilehel www. rakett69.ee.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

7

8

uuring

Uuring: Ettevõtete ja ülikoolide koostöö vajab olulist täiustamist Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud uuringust Eesti materjalitehnoloogilise võimekuse kohta selgus, et Eesti ülikoolide ja ettevõtete nõrga koostöö tõttu valitseb Eestis sügav lõhe ülikoolide teadus- ja arendustegevuse (T&A) ning ettevõtete reaalsete vajaduste vahel.

U

uring „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Programme” koostati eesmärgiga kaardistada Eesti materjalitehnoloogia võimekus ja valdkonna potentsiaal nii teaduses kui ka eraettevõtluses. Kõige enam rõhutati uuringus ülikoolide ja ettevõtete nõrka koostööd, mille tulemusena on Eestis sügav lõhe ülikoolide teostatava T&A ja ettevõtete vajaduste vahel. Teiste seas tõsteti esile ka ettevõtete madalat T&A teadlikkust ja võimekust, praktiliste oskuste arendamise väikest osatähtsust kõrgkoolide õppekavades ning kvalifitseeritud tööjõu puudust materjaliteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas.

Uuringu tulemusi esitleti 27. mail EAS-i ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud seminaril. Seminaril esinenud ettevõtte Estiko Plastar arendusprojektide juht Sven Lange kinnitas, et uuringu tulemused peegeldavad tõepoolest reaalset olukorda: „Lõhe erasektori vajaduste ja akadeemilise võimekuse vahel on Eestis märkimisväärne. Selle vähendamine on võtmeküsimuseks Eesti viimisel konkurentsivõimeliste ja kõrge tootlikkusega majanduste hulka.” Ka Tartu Ülikooli professor Alvo Aabloo nõustus uuringu tulemustega ja rõhutas hariduse kvaliteedi tõstmise tähtsust. Ühe olulise takistusena tõi ta välja asjaolu, et Eesti teadlaste ja õppejõudude töö hindamiskriteeriumid ei arvesta vajadusega toetada Eestis toimivat ettevõtlust.

Laura Kauhanen Soome konsultatsioonifirmast Spinverse OY, kes oli ühtlasi ka uuringu läbiviijaks, rõhutas uuringu tutvustamisel, et kuigi materjalitehnoloogia äriks muutmine on aeganõudev, võib see kaasa tuua laiaulatuslikku kasu Eesti majandusele. „Traditsiooniline tööstus peab oma tootmisprotsesse moderniseerima ja materjalitehnoloogia mängib siinkohal suurt rolli,” lisas Kauhanen.

Vaatamata paljudele arengutakistustele on Eestis teatud majandusharudes siiski küllaltki tugev potentsiaal materjalitehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks. Kõrgkoolides on mitu silmapaistvat teadusrühma ja kõrgtehnoloogia sektoris leidub edukaid näiteid maailma-

Lõhe erasektori vajaduste ja akadeemilise võimekuse vahel on Eestis märkimisväärne. Selle vähendamine on võtmeküsimuseks Eesti viimisel konkurentsivõimeliste ja kõrge tootlikkusega majanduste hulka.

tasemel innovatsioonist. Ka mõni ettevõte traditsioonilisest tööstusest on hakanud teadvustama T&A olulist rolli konkurentsivõime tõstmises ja otsib koostöövõimalusi ülikoolidega.

Potentsiaali paremaks rakendamiseks ja võimekuse kasvatamiseks teeb uuring ka mitu poliitikasoovitust, mille hulgast peab Eestile kõige sobivamaks ettepanekuks laiemat materjalitehnoloogia tegevuskava ettevalmistava programmi loomist. Programmi fookuses oleksid eelkõige teadlikkust, koostööd ning T&A võimekust tõstvad tegevused. Neist soovitustest lähtudes hakkabki majandus-ja kommunikatsiooniministeerium koostöös partnerite ja huvigruppidega välja töötama riiklikku materjalitehnoloogia programmi.

Uuringu läbiviija, Spinverse OY, analüüsis materjalitehnoloogia arenduse ja rakenduse perspektiivist kõige olulisemaid majandusharusid: metalli- ja masinatööstust, puidu-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja ehitusmaterjalide tööstust. Lisaks vaatles uuring materjaliteaduse ning -tehnoloogia valdkonnaga seotud kõrgtehnoloogia sektorit. Kõrgkoolidest keskendus ülevaade eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli tegevusele materjaliteaduses ja hariduses.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda veebiaadressil www.mkm.ee/innovatsiooniuuringud/

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

Hind poes Juunis ilmub erakordne suure formaadiga kunstiraamat, kus Eesti kaardile on paigutatud enam kui 150 maastikumaali ning iga paiga ja maali kohta on kirjutatud kultuurilooline jutuke.

Lähemalt raamatust: www.maastikumaal.ee

24.90 Ettetellijate hind on

19.90

666 2540 tellimine@expresspost.ee

10

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Autor: Erik Aru • Fotod: Reuters

Fotod: MIT Technology Review

Sotsiaalne Facebook taaskaardistab veebi, et isiklikustada internetiteenuseid Tom Simonite, MIT Technology Review’ IT-toimetaja riist- ja tarkvara alal

B

tärkavat tehnoloogiat 2011

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura räägib sellest, millised on Eesti valikuvõimalused energiatootmises, tuumajaamast, alternatiivenergiast ja sellest, mida saaks üks tavatarbija teha, et muuta oma energiakasutust ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Igal aastal heidab Technology Review pilgu sellele, mis on möödunud jooksul toimunud, ja valib kümme tärkavat tehnoloogiat, mis meie arvates avaldavad kõige suuremat mõju.

Lõplik valikkriteerium on lihtne: kas see tehnoloogia suudab maailma muuta? Tänavusse valikusse kuuluvad suure energiasisaldusega akud, mis võivad tuua odavamad hübriid- ja elektrisõidukid, ning uut liiki elektritransformaatorid, mis võivad vooluvõrkusid stabiliseerida. Mõni meie valitud lahendus muudab tehnoloogia kasutusviisi: kuidas mobiilsetel seadmetel jooksutada suurt arvutusvõimsust vajavaid rakendusi või žestide abiga anda korraldusi arvutitele, mis peituvad telerites ja autodes. Osa väljavalitutest tuleb kasuks tervisele; näiteks suudavad arstid arendada tõhusamaid vähiravimeid, kui mõistavad erinevate kasvajate geneetikat. Kuid hoolimata kategooriast lubavad kõik kümme meie elu paremaks muuta.

ret Taylor tahab viia veebiteenused rohkem kooskõlla sellega, mida inimesed tegelikult tahavad.

Otsingusaidid võiks arvestada teie sõprade arvamusega, kui te otsite restorani.

Ajalehesaidid võiks kasutada oma teavet sellest, mida olete varem lugenud, et kuvada artikleid, mis teile võiks huvi pakkuda. „Põhimõtteliselt oleks veeb parem, kui see oleks rohkem inimestele suunatud,” ütleb Taylor, kes on Facebooki tehnoloogiajuht.

Oma idee ellu viimiseks loob ta kõige sagedamini külastatud veebi osade omamoodi sotsiaalset indeksit.

Palju saite on püüdnud oma pakutavat isiklikustada, pidades meeles teie varasemat käitumist ja näidates infot, mida nende meelest võiks teid huvitada. Aga sotsiaalne indeks võiks olla palju võimsam, sest see kaevandab ka teie sõprade huvisid ja kogub infot mitmelt saidilt. Nii võib indeks anna veebisaitidele aimu, mis teid huvitab, ka siis, kui te ei ole sellel kunagi varem käinud.

See auahne projekt saab palju infot lihtsast „Like”-nupust, mille tõstetud pöidlaga logo kaunistab paljusid veebilehti ja kutsub külastajaid avaldama hiireklõpsuga oma heakskiitu millelegi – uudisele, retseptile või fotole.

Taylor lõi kontseptsiooni 2007. aastal sotsiaalvõrgustikus FriendFeed, mille kaasasutajaks ta oli ja mille Facebook ostis 2009. aastal.

Tollal oli nupp vaid moodus, millega julgus-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

MIT TECHNOLOGY REVIEW

indekseerimine sellest, mis on terve kümnendi valitsenud.

Google indekseerib veebi matemaatiliselt, skaneerides lehekülgede vahelisi hüperlinke. Leheküljed, millel on palju linke teistel saitidel, kerkivad otsingutulemuste tippu oletusel, et need lehed peavad olema suhteliselt kasulikud või huvitavad. Sotsiaalne indeks ei asenda täielikult Google’it, kuid mitme tegevuse puhul – nagu toodete, meelelahutuse või lugemisvara leidmine – võib uue toote isiklikum lähenemine selle kasulikumaks muuta.

Tulemused, mis teile meeldivad.

Bret Taylor lõi „Like”-nupu tada inimesi oma huvisid väljendama, kuid koos Facebooki pea 600 miljonilise kasutajaskonnaga muutub see võimsaks andmekogumisvahendiks. „Like”-nupu taga peituv kood on kättesaadav igale saidile, kes seda oma lehtedele lisada tahab. Kui kasutaja on logitud Facebooki ja vajutab kusagil veebis „Like”-nuppu, jagatakse saiti kasutaja sõpradega Facebookis. Samal ajal söödetakse see pöidlakergitus Taylori üleveebilisse indeksisse.

Sel moel toob Wall Street Journal e s i l e artiklid, mida külastaja sõbrad saidil nautinud on. See lubab Micrsofti otsingumootoril Bing reklaamida lehekülgi, mis on meeldinud inimese sõpradele. Ja selle abiga loob Pandora laulude nimekirju lugude või bändide põhjal, mida inimene on teistel saitidel hinnanud.

See meetod sisujuppide vahel ühenduste leidmiseks on fundamentaalselt erinev juuni 2011

Google ise tunnistab seda: ettevõte tõi hiljuti välja peaaegu klooni „Like”-nupust, millele on pannud nimeks „+1”. See lubab inimestel märkida oma sõprade jaoks, milliseid otsingutulemusi või veebilehti on nad kasulikuks pidanud. Google rakendab oma indeksi täiustamiseks ka Twitteri tegevust. Kui olete ühendanud oma Twitteri ja Google’i kontod, siis veebilingid, mida teie sõbrad jagavad Twitteris, võivad tõusta kõrgemale Google’i otsingutulemuste seas.

Teine sotsiaalse indeksi eelis seisneb selles, et see võib olla vähem manipuleeritav: Google’i otsingutulemuste järjestuse muutmine saidile lisalinkide tekitamise teel on suur äri, kuid piisava hulga Facebooki „Like”-vajutuste ostmine, et sel vahet oleks, on peaaegu võimatu, ütleb Chris Dixon, idufirma Hunch kaasasutaja, mis ühendab oma soovitustehnoloogia Facebooki ja Twitteri vahenditega. „Sotsiaalne tegevus annab tõeliselt autentse signaali selle kohta, mis on autoriteetne ja hea,” räägib Dixon. Sellepärast loovad Hunch ja teised teenused, sealhulgas meelelahutuse soovitamise sait nimega GetGlue omaenda sotsiaalseid indekseid, paludes inimestel jäädvustada oma positiivseid tundeid kõikjal veebis. Kui vaatate midagi Amazonis, võib esile karata väike GetGlue aken ja teatada, millistele sõpradele on see objekt meeldinud.

Sotsiaalne indeks on vähem kasulik inimestele, kellel ei ole eriti veebikontakte.

Ja isegi Facebooki kaart katab praegu vaid väikest osa veebist. Kuid iga päev ühendab end Facbookiga täiendavad 10 000 veebisaiti.

Nutitrafod Elektrivoo juhtimine võrgu stabiliseerimiseks David H. Freedman, vabakutseline ajakirjanik

L

aboris, mille juhtmestik jäljendab elurajooni, töötab Alex Huang selle kallal, et muuta vananevad vooluvõrgud millekski internetile sarnasemaks – võrgustikuks, mis võiks suunata energiat mitte ainult tsentraalsetest elektrijaamadest tarbijateni, vaid igast allikast igasse sihtpunkti, mis iganes teed pidi, mis kõige mõistlikum oleks.

Sel eesmärgil leiutab Huang, Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli professor, uusi transformaatoreid, mis vähendavad linnaosades jaotatava elektri pinget, et see sobiks kodudes ja kontorites kasutamiseks.

Tema uus transformaator teeb võrgu jaoks lihtsamaks toime tulemise asjadega, milleks seda kunagi ei projekteeritud, nagu suure hulga elektrisõidukite laadimine ja elanike päikesepaneelide ülejääk-elektri kasutamine. Kodude ja kontorite nutimõõdikud võivad abistada, andes elektrivoo kohta täpseid andmeid, kuid seda voogu tuleb ka täpselt juhtida. See mitte ainult ei stabiliseeriks võrku, vaid ka tasakaalustaks paremini nõudlust ja pakkumist, vähendades tippe, nii et elektrivarustuse tagamiseks oleks vaja vähem jaamasid. „Me peame kodude ja võrgu vahele puhvriks istutama radikaalselt uudse seadme, et võrk jääks stabiilseks hoolimata kõigest, mis kodudes toimub,” ütleb Huang. Tavapärased transformaatorid on mõeldud ainult vahelduvvoolule ja vajavad energia ümbersuunamiseks käsilülimist või kohmakaid elektromehaanilisi lüliteid. Tema tahab luua kompaktset transformaatorit, mis tuleb toime nii alalis- kui ka vahelduvvooluga ning mida saab elektrooniliselt juhtida, nii et see vastaks peaaegu kohe pakkumise ja nõudluse kõikumistele. Kui üks naaber näiteks ühendaks elektriauto vahelduvvoolulaadijasse, võiks seade vastata teise naabri päikesepaneelide rakenduseta alalisvoolu ärakasutamisega.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

11

12

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Sellise transformaatori ehitamiseks hakkas Huang arendama transistoreid ja muid pooljuhipõhiseid seadmeid, mis saavad hakkama tuhandete voltidega, asutades 2008. aastal oma ülikoolis Tuleviku Taastuvelektrienergia Tarne- ja Juhtimissüsteemide Keskuse. Tema esimesel transformaatoril oli ränipõhised osad, kuid räni on liialt ebausaldusväärne suuremahuliseks kasutuseks kõrgetel pingetel. Nii on Huang rajanud teed transformaatorite arendamisele, mille pooljuhid põhinevad räni ja süsiniku või galliumi ja lämmastiku ühenditel, mis on suure võimsusega seadmetes töökindlamad. Tema ootuste järgi saaks räni-süsiniku transformaatori katseversioon valmis kahe aastaga ja viie aasta pärast oleks olemas seade, mida elektrifirmad saaks testida.

Huangi transformaatorid muudaks päikesepaneeli või elektriauto ühendamise võrguga nii lihtsaks kui digitaalkaamera ühendamise printeri või arvutiga. See vähendaks meie sõltuvust fossiilkütustest, tehes väikesemõõtmelistel puhtama energia allikatel võrguga liitumise lihtsamaks.

Ta ütleb: „Tõeline kasu ühiskonnale tuleb siis, kui tekib summaarne efekt paljudest, paljudest väikestest generaatoritest, mis meie lootuste järgi pärineb taastuvatest ja jätkusuutlikest allikatest.”

Võimas elektroonika. Nutitransformaator tuleb toime nii vahelduv- kui ka alalisvooluga. Täna kõrgeid pingeid taluvatele pooljuhtidele saab seda programmeerida elektrivoolu ümber suunama nõudluse ja pakkumise kõikumise järgi.

Žestiliidesed Arvutite juhtimine oma kehaga Julian Dibbell, vabakutseline ajakirjanik

K

uidas anda keerukaid korraldusi arvutile ilma seda puudutamata? See on ülioluline teema nüüd, mil telerid on ühendatud sotsiaalvõrgustikega ja autod on varustatud arvutisüsteemidega side, navigatsiooni ja meelelahutuse tarbeks. Nii on Alexander Shpunt disaininud 3D süsteemi, mis lubab igaühel arvutit juhtida lihtsalt žestide abiga.

Shpunt veetis viis aastat süsteemi arendades Tel Avivi ettevõttes PrimeSense ja Microsoft võttis tehnoloogia kasutusele oma mängukonsoolile Xbox 360 mõeldud populaarsel kontrolleril Kinect. Mängijad saavad seda kasutada, et juhtida mängutegelasi vaid oma kehaga – ei lähe vaja sauasid, sõrmuseid, kindaid või värvilisi riidetükke, mida varasemad žestiliidesed kasutaja liigutuste tuvastamiseks kasutasid.

Nendest lisadest loobumise võtmeküsimuseks oli see, kuidas panna arvuti näge-

Kolmes mõõtmes nägemine.

PrimeSense’i sensor määratleb sügavuse mitme tehnika abiga, mille hulgas on üks, kus objektidele projitseeritakse infrapunamuster (punased jooned). See, kuidas objektid mustrit moonutavad, annab infot kauguse kohta.

ma maailma kolmes mõõtmes, mitte vaid kahes, nagu tavalise kaameraga. Sügavuse tajumine muudab suhteliselt lihtsaks näiteks käe eristamise taustal olevast lauast ja seejärel käe liikumise jälgimise.

Shpunt meenutab, et kui ta hakkas arendama oma süsteemi, oli sügavuse tunnetamiseks mõni võimalus olemas – eeskätt „lennuaeg” (sensorist kauguse määratlemine selle abiga, kui kaua valgusel või helil objektilt tagasipõrkumiseks kulub) ja „struktureeritud valgus” (objek-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Vähi genoomika Haiguse geneetika dešifreerimine Emily Singer, MIT Technology Review’ biomeditsiini toimetaja

S tidele valgusmustrite projitseerimine ja analüüsimine, kuidas objekti pind mustreid moonutab). Kuigi leidus palju teadustegevust ja mõni ettevõtte ehitas prototüüpe, ei olnud „midagi tõeliselt küpset”, mida saanuks massiliselt toota, ütleb ta. Selle asemel ehitas ta oma süsteemi, pannes kokku lähenemise, mis rakendas neid kaht tehnoloogiat ja ka stereoskoopiat – samast stseenist erineva vaatenurga alt tehtud piltide võrdlemist.

Kinect on ainult algus žestiliidese revolutsioonile, mille saabumisse Shpunt usub. Väike armee häkkereid, keda PrimeSense toetab, juba seadistavad kontrollerit teisteks eesmärkideks ümber. Louisiana Osariigi Ülikooli teadlased on Kinecti ja poest ostetud 3D-teleri põhjal tekitanud kiivrita, kinnasteta virtuaalse reaalsuse süsteemi. Täiendavaid reaalse elu rakendusi on lihtne kujutleda, ütleb Shpunt: pilku jälgivad tähelepanukontrollijad autodes, puuteta interaktiivsed kuvarid ostukeskustes ja lennujaamades.

Praegu teeb Shpunt koostööd arvutitootjaga Asus, et ehitada žestjuhtimisseadmeid tänapäeva aina keerulisemaks muutuvatele ja võrku ühendatud teleritele – põhimõtteliselt muutes teleri hiiglaslikuks iPadiks, mida saab juhtida diivanilt ilma kaugjuhtimispulti kasutamata. juuni 2011

ügisel 2006 saabus uus seade asutusse, mille nimeks praegu on St. Louis’ Washingtoni Ülikooli Genoomiinstituut.

See oli suuteline lugema DNA-d tuhat korda kiiremini kui asutuse varasemad seadmed ja palju odavamalt. Keskuse kaasdirektor Elaine Mardis hakkas kohe kasutama seda vähikudede geenide järjestamiseks, otsides nende DNA-st mutatsioone. Vaid viis aastat hiljem on Mardis ja tema kaastöötajad järjestanud nii vähi- kui ka terve kude mitmesajalt patsiendilt ning tuvastanud kümneid tuhandeid mutatsioone. Mõni leid on toonud uue lähenemise vähiravis, teised aga avanud uusi uuringuradu.

Vähk areneb, kui rakud akumuleerivad geneetilisi vigu, mis lubavad neil kasvada ja poolduda tervetest rakkudest kiiremini. Mutatsioonide, mis seda muundumist põhjustavad, tuvastamine võib aidata patsiendi prognoosimisel ja ravimite kindlaks tegemisel, mis sellele patsiendile tõenäolisemalt sobivad. Info võib ka leida uusi sihtmärke vähiravimitele. „Ühes patsiendis on nii vähigenoom kui ka terve genoom,” räägib Mardis. „Ja neid kaht võrreldes saab vastused märksa kiiremini.”

2008. aastal olid Mardis ja tema meeskond esimesed, kes avaldasid vähigenoomi järjestuse, mis oli saadud luuüdivähi nimega AML all kannatava patsiendi tervete ja vähirakkude võrdlemisel. Edasised uuringud on viidanud, et ühe kindla geeni mutatsiooniga patsientidele võib luuüdi siirdamine mõjuda paremini kui tavapärane keemiaravi, vähemohtlik kuur, mida arstid tavaliselt kõigepealt proovivad.

Mardis ennustab, et varsti testitakse kõiki AMLpatsiente geneetiliselt, lubades nende arstidel teha ravi kohta teadlikumaid otsuseid.

Kuna DNA järjestamise rahaline ja ajaline kulu on langenud – Mardise hinnangul kulub praegu patsiendi terve ja vähikude järjestamiseks umbes 30 000 dollarit, võrreldes esimese

Vähi dekodeerimine. Elaine Mardis kasutab järjestamist, et uurida haigete rakkude genoomi.

AML-genoomi 1,6 miljoni dollariga –, rakendatakse tehnoloogiat onkoloogias laiemalt.

Teadusrühmad on järjestanud mitme vähi genoomid ja mõnel juhul on nad kasutanud tulemusi, et juhendada patsiendi raviotsuseid. Mõni ettevõte pakub praegu teadlastele vähigenoomi analüüse ning vähemalt üks kavatseb hakata pakkuma teenust arstidele ja patsientidele.

Järjestamise langev kulu tähendab ka seda, et Mardis saab kasutada tehnoloogiat ravimite arendamisel ja testimisel. Tema värskeim projekt on osa kliinilisest katsest, milles hinnatakse hormoonravi rinnavähile.

Ta on arendanud esialgse geneetilise profiili vähiliikidele, mis reageerivad kõige tõenäolisemalt populaarsele ravimirühmale nimega aromataasi inhibiitorid, mida antakse enamikule rinnavähi patsientidele, kelle kasvaja rakkude pinnal on östrogeeni retseptorid. Eesmärgiks on tuvastada patsiendid, kes saavad ravimitest kasu, ja need, kes ei saa. (Esialgsed tõendid viitavad, et ravim mõjub ainult umbes pooltele katsealustele patsientidele.)

Vähigenoomide mõistmine ei ole lihtne.

Mardise meeskond pidi arendama tehnika, millega eristada haruldased vähimutatsioonid vigadest, mis DNA järjestamisel rutiinselt tekivad. Ja teadlased peavad välja uurima, millised mutatsioonid tegelikult põhjustavad kasvaja arengut ja millised on kahjutud. Seejärel tuleb osa, mis võib olla kõige keerulisem: määratlemine, kuidas mutatsioonid vähi käivitavad. Mardis ütleb, et selle väljakutse jätab ta teadlastele üle maailma, kes püüavad mõista mutatsioone, mille tema ja teised on tuvastanud. „Nägemine, kuidas teised su tööd jätkavad, tekitab tõelist rahuldust,” ütleb ta.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

13

14

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Tahked akud Suure energiasisaldusega akud odavamate elektriautode tarbeks Kevin Bullis, MIT Technology Review’ energeetikatoimetaja

A

nn Marie Sastry tahab vabastada sõidukite akusüsteemid suuremast osast materjalist, mis ei salvesta energiat, nagu jahutusseadmed ja tugimaterjalid akuelementides. See kõik kokku moodustab üle poole tavalise liitium-ioon-põhise süsteemi massist, muutes need kohmakaks ja kalliks. Nii asutas ta 2007. aastal Sakti3, et arendada tahkeid akusid, mis ei vaja enamikku sellest lisamassist. Tema akud säästavad isegi veel rohkem ruumi, kasutades materjale, mis salvestavad rohkem energiat. Tulemuseks võivad olla akusüsteemid, mille suurus on kolmandik kuni pool tavapärasest.

Akusüsteemi suuruse poolitamine võib vähendada selle maksumust samuti kuni poole võrra. Kuna akusüsteem on elektriauto kalleim osa (makstes sageli koguni 10 000 dollarit), muudaks see elektriautod tublisti odavamaks. Teise võimalusena võiks tootjad hinna samaks jätta ja tavalise elektriauto 150 kilomeetri pikkuse ühe laadimisega läbisõidu kahekordistada.

Elektriautodes kasutatud liitium-ioonakude piirangud on hästi teada. „Enamik vedelaid elektrolüüte on tuleohtlikud. Katood lahustub,” ütleb Sastry. Elektrolüüdi süttimise ärahoidmine nõuab turvasüsteeme.

Ning elektrolüüdi eluea pikendamiseks ja kuumuse kogunemise vältimiseks tuleb akut jahutada ning takistada selle täiesti täis või tühjaks saamist, mille tulemuseks on raiskuläinud mahtuvus. Kõik see suurendab massi ja kulu. Nii tundiski Sastry huvi, kas ta ei saaks teha akut, mis lihtsalt ei vajaks nii palju lisasid.

Sastry tahked akud põhinevad endiselt liitium-ioon-tehnoloogial, kuid nendes

Täislaetud. Sakti3-s töötav Ann Marie Sastry arendab mooduseid, kuidas massiliselt toota kergemaid ja odavamaid akusid. on vedel elektrolüüt asendatud õhukese mittesüttiva materjali kihiga. Tahked akud on ka vastupidavad: mõni teiste rühmade esitletud prototüüp peab vastu tuhandeid laadimistsükleid. Ja need taluvad kõrget temperatuuri, mis lubab kasutada materjale, mis võivad kahe- või kolmekordistada aku energiatiheduse (energia hulga, mille saab antud ruumalaga salvestada), kuid mis on liiga ohtlikud või vähetöökindlad, et neid kasutada tavalises liitium-ioonakus.

Tahke aku valmistamiseks, mida oleks praktiline ja soodus toota, on Sastry kirjutanud simuleerimistarkvara, et tuvastada materjalide ning struktuuride kombinatsioone piisavalt täpselt, et korrektselt prognoosida, kuidas need käituvad, kui need akuelemendis kokku panna. Ta arendab ka tootmistehnikat, mida oleks võimalik rakendada masstootmisel. „Kui teie üleüldiseks eesmärgiks on muuta seda, kuidas inimesed autot kasutavad, ei saa enam kriteeriumiks võtta ainult kõigi aegade parimat energiatihedust või suurimat

tsüklite arvu,” ütleb ta. „Ülim kriteerium on soodsus, tootes, millel on vajalik võimsus.”

Kuigi akude turule jõudmiseks võib kuluda hulk aastaid, on GM ja teised autotootjad, nagu Toyota, juba tundnud tahketes akudes ära tulevaste elektrisõidukite potentsiaalse võtmekomponendi. Sellel, kui heaks tavapärased akud võivad saada, on piir, sõnab Jon Lauckner, GM Venturesi president, mis süstis mullu Sakti3 üle kolme miljoni dollari. Kui elektriautod tahavad moodustada rohkem kui väikese osa teedel olevatest autodest, „peab midagi fundamentaalset muutuma,” leiab ta. Ta usub, et Sakti3 „töö ületab oluliselt tavaliste elektrokeemiliste elementide piire.”

Sastry teab, et edu ei ole tagatud. Tema tegevusvaldkond on omamoodi tehnoloogiline lahinguväli, kus palju erinevaid lahendusi võistleb selle nimel, et anda energiat uuele autopõlvkonnale. „Selles ei ole midagi enesestmõistetavat,” ütleb ta.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Homomorfiline krüptimine Pilveraalinduse turvalisemaks muutmine Erica Naone, MIT Technology Review’ IT-toimetaja veebi ja sotsiaalvõrgustike alal

C

raig Gentry loob krüptimissüsteemi, mis võiks lahendada probleemi, mis takistab paljudel organisatsioonidel pilveraalinduse kasutamist andmete analüüsiks ja kaevandamiseks: Amazoni või Google’i taolisele avaliku pilve pakkujale ligipääsu andmine krüptimata infole on liiga suur turvarisk.

Probleem seisneb sellest, et kuigi andmeid saab pilve pakkuja arvutikeskusesse saata ja sealt vastu võtta krüptitud kujul, ei suuda pilve toitvad serverid neid sel kujul kuidagi töödelda. Nüüd on Gentry, IBM-i teadur, näidanud, et andmeid saab töödelda ilma neid dekrüptimata. Võtmeks on krüptida andmed sellisel moel, et nende andmetega matemaatilise tehte sooritamisel ja nende hiljem dekrüptimisel tuleb sama vastus, kui analoogse tehte tegemisel krüptimata andmetega.

Krüptimata andmetega toimingu ja krüp-

titud andmetega toimingu vastavust tuntakse kui homomorfismi. „Põhimõtteliselt,” räägib Gentry, „saaks midagi sellist kasutada üle interneti tehtavate toimingute turvamiseks.”

Homomorfilise krüptimise puhul võib ettevõte krüptida kogu oma e-kirjade andmebaasi ja laadida selle pilve üles.

Seejärel võib firma kasutada pilve salvestatud andmeid, nagu soovib – näiteks teha andmebaasis otsingut, et mõista, kuidas tema palgalised koostööd teevad.

Tulemusi saab alla laadida ja dekrüptida ilma kordagi paljastamata ühegi e-kirja sisu.

Gentry hakkas homomorfilise krüptimisega tegelema 2008. aastal. Algul

Probleemi üle, kuidas luua tõeliselt homomorfilist krüpteeringut, on vaieldud üle 30 aasta.

suutis ta krüptitud andmetega sooritada vaid mõne põhitoimingu, enne kui süsteem hakkas jama väljastama. Kahjuks nõuab selline ülesanne, nagu tekstijupi leidmine e-kirjast, tuhandete põhitoimingute kokkuaheldamist. Tema lahenduseks oli lisada teine krüpteeringu kiht, mis pidi kaitsma vahetulemusi, kui süsteem kinni jooksis ja taaskäivitamist vajas. „Probleemi üle, kuidas luua tõeliselt homomorfilist krüpteeringut, on vaieldud üle 30 aasta, ja Craig oli esimene inimene, kes asjale pihta sai ja välja mõtles, kuidas matemaatika toimima panna,” ütleb turbefirma Cryptography Research president Paul Kocher. Siiski, hoiatab Kocher, et kuna Gentry praegune skeem nõuab tohutul hulgal arvutusi, on veel pikk tee minna, enne kui see laialt kasutatavaks muutub.

Gentry tunnistab, et moodus, kuidas ta rakendas teist krüpteeringu kihti, oli „veidi häkkimine” ja süsteem toimib praktiliseks kasutamiseks liiga aeglaselt, aga ta töötab selle optimeerimise kallal kindlate rakenduste tarbeks, nagu andmebaasides tehtavad otsingud. Ta hindab, et need rakendused võivad turule jõuda viie kuni kümne aasta jooksul.

Šifreerimine. Gentry süsteem lubab krüptitud andmeid arvutipilves analüüsida. Selles näites soovime liita kokku arvud 1 ja 2. Andmed on krüptitud moel, kus ühest saab 33 ja kahest 54. Krüptitud andmed saadetakse pilve ja töödeldakse: tulemuse (87) saab pilvest alla laadida ja dekrüptida, et saada lõppvastus (3). juuni 2011

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

15

16

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Sünteetilised rakud Uute genoomide disainimine võib kiirendada vaktsiinide ja biokütuseid valmistavate bakterite loomist

Katherine Bourzac, MIT Technology materjaliteaduse toimetaja

P

etri nõude virnades Daniel Gibsoni laboris kasvavad bakterid on esimesed täiesti kunstliku genoomiga elusolendid. Mikroobide tervet geenikogumit redigeeriti arvutis ning koostati seadmete, mis loovad kemikaalidest geneetilisi katkeid, ja abirakkude poolt, mis panid need fragmendid kokku. Gibson loodab, et suutlikkus disainida ja luua lihtsalt lühikeste DNA juppide asemel terveid genoome kiirendab järsult mikroobide, mis täidavad selliseid ülesandeid nagu biokütuste või vaktsiinide valmistamine, arendamise protsessi.

Kuni läinud aastani ei olnud bioloogid suutnud valmistada piisavalt suuri DNA juppe, et luua tervet genoomi; kuigi elavad rakud teevad rutiinselt pikki DNA ribasid, ei suuda DNA sünteesimise masin sedasama. Mais teatasid Gibson ja tema kollegid J. Craig Venter Instituudist oma lahendusest sellele probleemile. Gibson kasutas pärmirakke, et kinnitada kokku tuhandeid masina valmistatud DNA katkeid ja kordas protsessi, kuni genoom oli terviklik. Järgnevalt sisestas ta genoomi bakterirakkudesse, mis oli pooldumas, ja kasvatas baktereid keskkonnas, mis oli vaenulik kõikidele rakkudele peale selliste, milles peitus sünteetiline genoom. „Kui me 2004. aastal alustasime,” ütleb ta, „ei tundunud terve bakterigenoomi koostamine lihtne ülesanne” – kuigi Venteri Instituudi teadlased alustasid ühega väiksematest bakterigenoomidest, mis oli järjestatud, mükoplasma omaga. Lõpuks tehnilistest takistustest üle saanuna,

Bakterigenoomid võtavad DNA rõngaste kuju. Tehislik genoom luuakse arvutis, sealhulgas osa, mis genoomi „vesimärgistab” (punane kaar), ja osa, mis annab vastupidavuse antibiootikumidele (kollane kaar). Seejärel genoom sünteesitakse 1078 osaliselt kattuva DNA jupina.

Sünteetilised genoomid lisatakse bakterikultuurile. Osa bakterirakke sulandavad sünteetilise genoomi omaenda kõrvale.

räägib Gibson, oli sünteetilise raku enda loomine põnev, kuid peaaegu antikliimaks.

Arvutiekraanilt bakterikolooniani jõudmine näib nüüd lihtne.

Gibson on ka arendanud kiirema, pärmivaba mooduse suurte DNA juppide kokkupanemiseks pudelis. Tema kolleegid kasutavad neid meetodeid, et kiiresti sünteesida viiruslikku DNA-d, mida läheb vaja gripivaktsiinide tootmise kiirendamiseks. Kasumitaotluseta Venteri Instituut teeb koostööd ettevõttega Synthetic Genomics, mis annab instituudi tööle ärilise

rakenduse, et arendada tooteid.

Sünteetilise raku loomine on osa püüdlusest disainida „minimaalne rakk”, mis sisaldab ainult kõige põhilisemat eluks vajalikku genoomi. Gibson ja tema kolleegid Venteri Instituudis usuvad, et sünteetilised bioloogid võiks kasutada seda minimaalset rakku alusena rakkudele, mis toodavad ökonoomselt biokütuseid, ravimeid ja muid tööstustooteid.

Praegu toimib Gibsoni tehnoloogia sünteetilise genoomi paigaldamiseks elava-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Kromosoomide eristamine Täpsem moodus DNA lugemiseks muudab haiguste ravi Ingfei Chen, vabakutseline ajakirjanik

L

Pärmirakud kleebivad kokku kümme järjestikkust juppi korraga. Pikemad ribad omakorda kleebitakse kokku teiste pärmirakkude abiga ja protsessi korratakse seni, kuni terve genoom on kokku pandud.

Kui bakterirakud poolduvad, pärib iga järglane ühe genoomi. Nende tapmiseks, kellel on looduslik genoom, kasutatakse antibiootikumi, jättes alles sünteetilise genoomiga bakterite koloonia.

äbipaistev kummilaast, mis istub Stephen Quake’i laboris mikroskoobi all, on keerukas labürint tillukestest kanalitest, kambritest ja pumpadest, ühendatud õhukeste plasttorudega, mis söödavad kemikaale ja juhivad enam kui 650 miniatuurset ventiili. Selle mikrovedelik-kiibi abiga on Stanfordi Ülikooli biofüüsik Quake loonud mooduse, kuidas saada infot, mis puudub pea kõigist inimeste genoomijärjestustest: kumba kromosoomipaari liikmesse mingi geen kuulub.

Tehnoloogial, mis muudab lihtsamaks tuvastada kromosoomide variatsioone, võib olla tohutu mõju baasgenoomuuringutele ja isiklikustatud meditsiinile. „See on kindlasti uus valdkond,” ütleb Scrippsi Teadusinstituudi statistiline geneetik Nicholas Schork. Praegu, lausub ta, „jäävad meil märkamata igasugused bioloogilised fenomenid, mis tekivad seetõttu, et inimestel on [paaris kromosoomid].”

tesse rakkudesse ainult mükoplasmade puhul, mis on kasulikud katsetamiseks, kuid mitte tööstustootmiseks. Kui Gibson saab kohandada seda süsteemi laiemale bakterite rühmale, võiks seda kasutada mikroobide, mis suudavad valmistada laia hulka tooteid, loomise protsessi kiirendamiseks. Jäävad vähemalt kaks suurt väljakutset: genoomisiirdeks sobivate vastuvõtjarakkude arendamine ja mooduse leidmine, kuidas töötada aina suuremate DNA juppidega. „Me oleme endiselt varajases faasis,” ütleb ta, „ja me ei tea, millised on piirid.” juuni 2011

Kui teadlased järjestavad inimgenoomi, eiravad nad suuresti asjaolu, et kromosoomid on paarides, millest üks on päritud emalt, teine isalt. (Y-kromosoom, mis määrab soo, on erand.) Standardtehnikad sulandavad kahe kromosoomi geneetilised andmed kokku üheks järjestuseks.

Quake’i pakutud alternatiiviks on kromosoomide füüsiline eraldamine enne genoomianalüüsi. Rakud viiakse kiipi; kui Quake märkab sellist, mis hakkab poolduma (faas, kus kromosoome on lihtsam manipuleerida), püüab ta raku kambrisse ja lõhub selle membraani, pannes kromosoomid välja voolama. Need jagatakse juhuslikult 48 väiksema kambri vahel. Kuigi on võimalik, et üle ühe kromosoomi satub

samasse kambrisse, on väga ebatõenäoline, et kromosoom satuks kokku oma paarilisega. Seejärel kromosoomid järjestatakse või sõelutakse geneetiliste variantide määramiseks standardtehnika abiga.

Teised uurimisrühmad on üksikute kromosoomide järjestamiseks kasutanud teistsuguseid strateegiaid. Kuid Quake leiab, et tal on eelis, kuna ta ei toetu kromosoomide DNA fragmentide hulgast dekodeerimisele ja rekonstrueerimisele, nagu teised. „Selle järgi, kuidas me näidise füüsiliselt ette valmistame, teame, et [tulemus on] õige,” ütleb ta.

Kui kulu saab piisavalt alla, hakatakse Quake’i tehnikat laialt kasutama, sõnab Rahvusliku Vähiinstituudi Südamiku Genotüübi Facility vanemteadur Meredith Yeager. Võimalus rutiinselt eristada, kus geneetilised variandid eri kromosoomides asuvad, „tõesti on suur asi,” lausub Yeager. „Kontekst loeb.”

Kui näiteks testimine tuvastab haigusega seotud geenis kaks eri mutatsiooni, siis praegu on võimatu aru saada, kas ühel kromosoomil on kaks mutatsiooni või on kummalgi üks. Patisendil, kellel on vähemalt üks korras geen, on palju suurem tõenäosus haigusest pääseda või kogeda seda võrdlemisi nõrgal kujul. Olgu eesmärgiks astmaravimi mõju prognoosimine või luuüdi siirdamiseks paremini sobivat doonori leidmine, isiklikustatud meditsiini täpsus võib lõpuks sõltuda kromosoomide variatsioonide mõistmisest.

Fluidigm, Lõuna-San Francisco ettevõte, mille kaasasutajaks Quake 1999. aastal oli, otsib nüüd mooduseid, kuidas kromosoomide eraldamise kiipi automatiseerida, et selle kasutamiseks ei läheks vaja nii palju oskusteavet. Quake loodab avastada „midagi tõeliselt huvitavat” inimeste mitmekesisuse või genoomi piirkonna kohta, mis määrab immuunsüsteemi reaktsioonid. Seda piirkonda on olnud raske mõtestada, sest selles on nii palju geneetilisi variatsioone ja teadlastel puudus vahend selle hoolikaks uurimiseks – praeguseni.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

17

18

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Krahhikindel kood Kriitilise tähtsusega tarkvara turvalisemaks muutmine William Bulkeley, vabakutseline ajakirjanik

K

ui arvuti juhib kriitilise tähtsusega süsteeme sõidukites ja meditsiiniseadmes, võivad tarkvaravigadel olla katastroofilised tagajärjed: „tarbetult riskantsed” programmid võivad sead elusid ohtu, ütleb Austraalia rahvusliku IT teaduskeskuse NICTA teadur June Andronick.

Hiljuti avastatud tarkvaravea tagajärjel, toob ta näite, „võib auto kontrolli alla võtta selle stereosüsteemi rünnates”. Ta püüab neid riske vähendada, muutes operatsioonisüsteemi kõige olulisemat osa – südamikku ehk kernelit – moel, mis lubaks tal tõestada, et see kunagi kokku ei jookse.

Praegu eelistatud lähenemine töökindla tarkvara loomisele on selle testimine nii paljudes olukordades, kui aeg ja kujutlusvõime lubavad. Andronick kohandab sellel asemel tehnikat, mis on tuntud nime formaalne verifitseerimine all, mida mikrokiipide disainijad kasutavad oma lahenduste kontrollimiseks enne mikroskeemi valmistamist: nad loovad kiibi alamsüsteemide matemaatilise esituse, mille abiga saab tõestada, et kiip käitub soovitud kujul kõigi võimalike sisendite korral. Praeguseni loeti formaalset verifitseerimist ebapraktiliseks suurte programmide nagu operatsioonisüsteemide puhul, sest programmkoodi esituse analüüsimine oleks liiga keeruline.

Kuid raali- ja matemaatilise meistritööga suutis Andronick koos oma kolleegidega NICTA Gerwin Kleini laboris formaalselt verifitseerida koodi, mis moodustab enamiku operatsioonisüsteemi kernelist, mis on loodud protsessoritele, mida sageli paigaldatakse nutitelefonidesse, autodesse ja elektroonilistesse seadmetesse, nagu kaasaskantav meditsiinivarustus. Kuna just see kood lõppkokkuvõttes edastab süsteemi teistest osadest tulevaid tarkvara juhiseid riistvarale täideviimiseks, on

Äparduskindel. June Andronick kasutab matemaatilist analüüsi, et luua kokkujooksmisekindlat tarkvara.

selle kuulikindlaks muutmisel suur mõju kogu süsteemi töökindlusele. „Töö on tohutult oluline,” ütleb Lawrence Paulson, Cambridge’i Ülikooli arvutiteaduse professor. Peale näitamise, et kernelis ei ole viga, mis võiks põhjustada kokkujooksmise, räägib ta, kindlustab verifitseerimine, et kernel viib ilma vigadeta ellu iga funktsiooni, mida see oli programmeeritud ellu viima. Ülesande muutis veidi lihtsamaks tehtud valik arendada niinimetatud mikrokernel. Mikrokernelid delegeerivad nii palju ülesandeid kui võimalik – nagu sisendi ja väljundi käsitlemine – kernelist väljaspool asuvatele tarkvaramoodulitele. Selle tulemusena on need suhteliselt väikesed – antud juhul umbes 7500 rida C-koodi ja 600 rida assemblerit. „Seda on tõepoolest vähe kerneli jaoks, aga väga palju formaalse verifitseerimise jaoks,” sõnab Andro-

nick. Analüüs oli suunatud tuhandetele C-koodi ridadele; ülesande jaoks tuli välja arendada uued tarkvara- ja matemaatilised vahendid. Kernel tuli välja veebruaris ja meeskond töötab uue versiooni kallal, mis on mõeldud populaarsele x86 protsessorite seeriale.

Andronick ei oota, et tehnikat saaks rakendada palju suuremal tarkvaral, kuid ta ei arva, et seda olekski vaja. Verifitseeritud koodi kasutamine olulisemates alasüsteemides lubab arendajatel kindlustada, et vähem hoolikalt kontrollitud programmide – nagu autostereo liideses – vead ei saaks mõjutada kriitilise tähtsusega riistvara. See võib ära hoida ka arvuti lukustumise, kui see probleemile satub.

Andronick tahab, et rohkem tarkvaraarendajaid kasutaks formaalset verifitseerimist „valdkondades, kus turvalisus on tõeliselt oluline”, lausub ta. „Meie näitame, et see on võimalik.”

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

MIT TECHNOLOGY REVIEW

Pilvevoog Võimsa tarkvara viimine mobiilseadmetesse David Talbot, MIT Technology Review’ peakorrespondent

O

nLive’i nõupidamissaalis Räniorus puudutab Steve Perlman oma iPadil kuvatud kolmemõõtmelist, elulähedast, arvuti loodud naise nägu. Mööda ekraani oma sõrmedega tõmmates pöörab ta tolle pead; naise silmad liiguvad, nii et ta vahib endiselt samasse punkti. Mitte ükski osa sellest suurt arvutusvõimsust nõudvast animatsioonist ja visualiseerimisest ei toimu tegelikult iPadil. Seade ei ole piisavalt võimas, et jooksutada selleks vajalikku programmi – kallist tarkvarajuppi nimega Autodesk Maya. Selle asemel saadetakse Perlmani sõrmeliigutusega antud sisendid andmekeskusesse, milles tarkvara jookseb. Tulemused naasevad videovoona, mis näib tema puudutusele kohe reageerivat.

tatakse mõne sekundi või minuti pikkuse videovoo salvestamiseks. Kuigi puhvrid annavad aega kadumaläinud või toppamajäänud andmete vajadusel taassaatmiseks, tekitavad need ajalise viite, mis muudab reaalajas töö võimatuks. Nende asemel kasutab Perlman erinevaid strateegiaid, et asendada või varjata puuduvaid detaile – äärmisel juhul isegi terveid kaadreid varemsaadetud kaadrite ekstrapoleerimise teel asendades – nii et silm ei märkaks probleemi, kui mingi osa andmeid kaob või kinni jääb. Süsteem kontrollib ka pidevalt võrguühenduse kvaliteeti, suurendades vajadusel video kokkupakituse määra ja vähendades ribalaiuse nõudeid.

Väärtuslike millisekundite säästmiseks on Perlman läbirääkinud isegi interneti sideteenuste pakkujatega, et tagada oma serveritest pärit andmete edastamist otse mööda ülikiireid ja -võimsaid internetimagistraale.

mistaju võtmekünniseks. Selle künnise saavutamine on ülitähtis laia hulga rakenduste tarvis, ütleb Princetoni Ülikooli arvutiteadlane Vivek Pai: „Kui näete viivitust oma tegevuse ja oma tegevuse tulemuste vahel, kaldub aju kõrvale.”

Eesmärgiks on vastata kasutaja sisendile 80 millisekundi jooksul, mis on näge-

Autoriõigused 2011 Technology Review, Inc. Levitaja Tribune Media Services

Perlman on oma töö tarbeks loonud videovoo kokkupakkimiseks mooduse, mis saab üle probleemidest, mis on nurjanud varasemad katsed kasutada mobiilseadmeid graafikamahukate rakenduste kaugterminalidena.

Tehnoloogia võib muuta sellised rakendused nagu filmide monteerimine või arhitektuurivahendid kättesaadavaks sadadele miljonitele internetiga ühendatud tahvelarvutitele, nutitelefonidele ja muudele samalaadsetele. Ning kasu ei saaks ainult professionaalsed animaatorid ja arhitektid. Tarbijatel lubaks see reaalajas edasi ja tagasi kerida voona esitatavaid filme, nagu DVD-mängijaski, samas pääseks koolid kõikjal kergesti ligi tarkvarale. „Pikaajaline visioon on tegelikult viia kogu raalindus pilve,” ütleb OnLive’i tegevjuht Perlman.

Perlmani suurim innovatsioon on lahtisaamine puhvritest, mida tavaliselt kasujuuni 2011

Perlman asutas OnLive’i 2007. aastal, et viia oma vootehnoloogia ärikasutusse, ja möödunud aastal asutas tasulise teenuse, mis pakub pilvepõhiseid versioone populaarsetest mängudest, andmetöötlusvõimsuse ja reaktsioonikiiruse poolest iseäranis nõudlikku rakendust. Kuid mängud on vaid algus – OnLive’i investorite hulka kuuluvad filmistuudio Warner Brothers ja Autodesk, mis lisaks Mayale valmistab inseneridele ja disaineritele CAD-tarkvara.

Perlman usub, et lõpuks „suudab iga mobiilseade tuua tohutul hulgal andmetöötlusvõimsust iga inimeseni maailmas, vajamata midagi enamat kui mobiilivõrk”.

See suurt arvutusjõudlust vajav 3D-animatsioon näib jooksvat tahvelarvutil, kuid tegelikult asub OnLive’i serverites.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

19

20

klaster

Autor: Mikk Salu, Postimees • Foto: Reuters

Balti riikide fotoonikatööstus liigub ühiselt Euroopasse Tänavu 7. aprillil asutasid kuus Eesti ja kaks Läti fotoonika valdkonna arendustegevusega tegelevat ettevõtet – ning Tartu Ülikooli füüsika instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituut – Baltikumi Fotoonika Klastri. Nüüdseks on klastriga liitunud veel hulk ettevõtteid.

F

otoonika on nii mõistena kui ka tööstusharuna väga lai, mille alla võib mahtuda väga palju erinevaid tegevusi. Fotoonika (photonics) on teaduse mõttes teadusharu, mis uurib valgust. See tähendab valguse loomist, ülekandmist, valguse muutumist, valguse mõõtmist, valguse avastamist, valguse moduleerimist ja veel vägaväga palju muid asju, mis valgusega seotud.

Nii võiks teoreetiliselt fotoonikatööstuse alla mahutada ka lausa laelampide tootjad ja müüjad. „Laelampide müüjad fotoonikaklastri alla siiski ei mahu,” muigab selle peale aga firma LDI äriarendusjuht Aarne Leisalu.

Just LDI ehk Laser Diagnostic Instruments on Eesti poolt see ettevõtte, kes Baltikumi Fotoonika Klastri loomist vedas. Selles kontekstis on fotoonikal kitsam definitsioon – valguse abiga ainete tuvastamine. Näiteks LDI üks tegevussuundi on lasertehnoloogiate abiga naftareostusereostuse tuvastamine.

LDI-l on tooted, millega saab leida naftareostust nii maalt kui ka merelt. On aga ka eraldi toode väiksemate lekete leidmiseks ja ka naftaleiukohtade otsmiseks. Ja siis on omakorda tooted, mille abiga saab distantsilt hinnata vee kvaliteeti ja orgaanilist reostust. Leisalu rõhutab, et nemad ei tooda lasereid ega ka tööta lasertehnoloogiaid välja, vaid lihtsalt mõtlevad, milleks lasereid kasutada saaks ja siis arendavad vastavad süsteemid välja.

Baltikumi Fotoonika Klaster on esialgu mitteformaalne ühendus. Jah, eri asutused ja ettevõtted on oma allkirja andnud, kuid pole liikmemaksu ja mingeid otseseid kohutusi liitunutele ka ei teki. Asjaosalised ise ütlevad, et klaster erineb ettevõtete liidust selle poolest, et klastri põhieesmärk on ikkagi äriline. Kui mingi ettevõtete liit koondab ühishuve, esindab vastavat töötusharu suhtlemisel valitsuse või seadusandajaga, siis klaster töötab otseselt oma liikmete majanduslike huvide eest. Ka Baltikumi Fotoonika Klastri loomise kaugem initsiatiiv tuli hoopiski väljastpoolt.

Nii asutati eelmisel aastal Euroopa Kaitse ja Turvalisuse Fotoonika Sensorite Ümarlaud, asutajateks olid erinevad fotoonikaklastrid üle Euroopa. Selleks, et ka Eesti ettevõtted saaksid selle laua taga istuda, on vaja ennast kuidagi organiseerida – siit tuligi Baltikumi Fotoonika Klastri loomise mõte. Aarne Leisalu lisab, et Euroopa ümarlaud on aga juba otsene müügikanal, kus saab vahetada visiitkaarte, luua kontakte, sõlmida sidemeid, õppida tundma inimesi.

Fotoonika on selles mõttes hea valdkond klastripõhiseks tegutsemiseks, et kui eemalt vaatajale tundub see kõik üks suur sigrimigri, mässamine laserite ja lasertehnoloogiatega, siis seespool on tegu

Philips on firma, kelle initsiatiivil loodi kaheksa aastat tagasi Euroopa fotoonikatööstuse konsortsium.

Fotoonika on väga lai, mõnel hinnangul koguni kõige kiiremini kasvav majandusharu maailmas.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

klaster

Tegu on hästi spetsiifiliste nišiettevõtetega, mille toodete turuks on aga terve maailm.

eri nurkades. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka Balti riikides tegutsevad fotoonikaettevõtjad.

Need väikesed fotoonikafirmad peavad ühekorraga vastu astuma kahele probleemile.

Esiteks on tegu hästi spetsiifiliste ja hästi oma nišis nikerdavate ettevõtetega, teisalt on nende toodete turuks aga terve maailm. Eestist, Lätist, Leedust, kuid tegelikult ka Soomest või Rootsist vaadates on tegelikult absurdne mõelda, et mingi lasertehnoloogiat, mille abiga tuvastada naftareostust, või tehnoloogiat, mille abiga tuvastada narkootikume, või tehnoloogiat, millega tuvastada lõhkeainet, enamgi veel, mõne sellise tehnoloogia üksikuid komponente tootev firma suunata ennast ainult kodumaale. Tihti on fotoonikatööstuse klientideks märksa suuremad tööstusharud, nagu kaitse- või sidetööstus.

väga paljude väga väikeste väga spetsialiseerunud firmadega. Konkurents pole selles mõttes nii otsene ja valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on omavahel lihtsam koostööd teha. Nii tegutseb ka Euroopas terve müriaad fotoonikaklastreid. USA-s on fotoonikaklastrid lausa linna ja osariigi põhised. Selles fotoonikamaailmas ringi liikudes on näha, et reeglina, kui jutt käib tööstusest, peetakse fotoonika all silmas just lasertehnoloogiatega seotud harusid.

Samal ajal jagatakse fotoonikat ka tegevusvaldkondade kaupa. Näiteks optikaga seotud kommunikatsiooniks (fiiberoptika, laserid, infrapuna ühendused), optiliseks visualiseerimiseks (ilma- ja luuresatelliidid, öönägemisseadmed, holograafia), optiliseks andmesalvestuseks (DVD-seadjuuni 2011

med näiteks), optilised detektorid (supermarketite skannerid, materjalid tuvastus), lihtsalt laseriteks (alates lasersõudest kuni laserkirurgiani) ja spektroskoopiaks (keemiliseks ja bioloogiliseks tuvastamine).

Niimoodi vaadates on fotoonika erakordselt lai ja mõned ütlevad, et lausa kõige kiiremini kasvav tööstusharu maailmas. Siia kuulub, vähemalt osaliselt ka väga suuri ülemaailmseid korporatsioone, nagu näiteks Philips ja Osram. Philips, muuseas, oli ka firma kelle initsiatiivil loodi kaheksa aastat tagasi Euroopa fotoonikatööstuse konsortsium (EPIC). Teisalt käib fotoonika alla kümneid tuhandeid väikeseid mõne töötajaga ettevõtteid maakera

„Väikesed fotoonikafirmad aga ei paista lihtsalt sellisel suurel rahvusvahelisel turul eraldiseisjatena välja,” räägib Leisalu.

Ta tunnistab, et kui siin Eestis selles valdkonnas tegutsejaid ta veel teadis, siis juba Läti ning Leedu olid täitsa tume maa. Baltikumi Fotoonika Klastriga ühinenud Läti ja Leedu ettevõtted tulid eestlastelegi selles mõttes üllatusena, et näe, millega siin sama meie kõrval tegeletakse. Tegelikult ei teatud isegi seda, et näiteks Leedus on kaks ettevõtet, kes tegelevad laserite ehitamise ja tootmisega. Vilniuses asuv EKSPLA UAB toodab lasereid juba ligi kakskümmend aastat, samuti Vilniuses tegutsev ALTECHNA valmistab lasertehnoloogiate komponente viimased 15 aastat.

Kui Baltikumi Fotoonika Klastri asutamisel aprillis osales kuus Eesti ja kaks Läti firmat, siis maikuu seisuga on osalejaid juba rohkem. Käesolevaks ajaks on liitunud seitse Eesti ettevõtet ja kolm teadusasutust, kaks Läti ettevõtet ja üks teadusasutus ning kolm Leedu ettevõtet.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

21

22

KLASTER

Balti Fotoonika Kluster Osalejad Firma

Info

Riik

AS Laser Diagnostic Instruments

LDI uurib, arendab ja toodab laseritel baseeruvaid sensoreid, millega avastada tööstuslikke ja orgaanilisi reostuseid.

Asutatud: 1991 Töötajad: 32 Käive (2009): 3,5 miljonit eurot

Eesti

Ldiamon on arendusele ja uurimistööle keskendunud ettevõtte.

Peamiseks tooteks on meditsiiniseadmetele mõeldud optilised sensorid.

Asutatud: 2005, töötajad: 8, käive: 0,8 miljonit eurot

Eesti

Uurimisasutus, mille peamisteks tegevussuundadeks on: 1) Sensorsignaalide töötlus, teooria ja praktika; 2) Mõõtmine ja testimine (ka opto-) elektroonikas; 3) Multifüüsika simuleerimine; 4) Pooljuhtmaterjalid ja struktuurid; 5) Elektroonikaseadmete ja tehnoloogiate arendus (koostöös TAK ELIKO-ga jt firmadega).

Eesti

Insenertegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine, väljatöötlus ja valmistamine optika, spektroskoopia, peenmehaanika, elektroonika valdkondades.

Asutatud: 2009, töötajaid: 2

Eesti

EKSPLA toodab lasereid, laserisüsteeme ja laserikomponente uurimisasutustele ja tööstusettevõtetele.

Asutatud: 1992

Leedu

HEE Photonic Labs Ltd.

Arendab väga täpselt fookustatud valguskiirega optilisi süsteeme, mida saab kasutada kosmose ja sõjatehnoloogiates.

Läti

ALTECHNA Co. Ltd.

Altechna toodab lasereid ja mikrofiibri süsteeme, samuti vahendab lasereid ja lasertehnoloogiate komponente.

Asutatud: 1996

Leedu

IKO on keskendunud nanotehnoloogiale kolmes valdkonnas: teaduslik uurimustöö, nanoosakeste detektorite konstrueerimine ja tootmine.

Asutatud: 2009

Eesti

Uurimisasutus, mille põhilisteks tegevussuundadeks on: 1) Pooljuhtmaterjalid – süntees ja omaduste määramine; 2) Kiirgusdetektorid, optopaarid, luminestsentsmaterjalid, päikesekiirguse konverterid; 3) Pooljuhtseadmete stabiilsus, vananemine, töökindlus; 4) Fotojuhtivad pooljuhtpaneelid GHz piirkonna mikrolaine väljastruktuuri optoelektroonse visualiseerimise aparatuurile.

Eesti

Uurimisasutus, mis tegeleb: Arendab uut tüüpi optilisi ja valgust emiteerivaid materjale õhukeste filmide, fiibrite, keraamika ja kristallide kujul.

Uurib sensor/fotoonika/plasmoonilisi materjale.

Molekuli spektroskoopia.

Spektograafial põhinev diagnostika.

Töötajad: 140 uurijat ning teadlast

Eesti

Interspectrum OÜ

Disainib ja toodab optilisi ning FTIR-spektroskoopia instrumente.

Asutatud: 1991, töötajad: 6

Eesti

Hohenheide OÜ

Disainib, toodab ja müüb multifunktsionaalseid fotodetektoreid.

Asutatud: 2008, töötajad: 2, käive (2010): 27 000 eurot

Eesti

AS ESTLA

Disainib ja toodab lasereid. Loob optilisi süsteeme. Asutatud: 1988

Eesti

TERAVIL Ltd.

Toodab terviklikke spektroskoopia süsteeme THZ-spektroskoopia/visualiseerimise jaoks.

Asutatud 2006, töötajad: 3, käive (2010): 150 000 eurot

Leedu

Läti Ülikool, aatomifüüsika ja spektroskoopia instituut

Fotoonikatehnoloogiate arendamine ja uurimine.

Asutatud: 1994, Töötajaid: 63, Eelarve: 1,5 miljon eurot

Läti

SOMTA

Arendab mittekonventsionaalseid optilisi disaine ja prototüüpe, see tähendab spetsiifilisi optilisi ja fiiberoptilisi süsteeme.

Asutatud: 1989, töötajaid: 1–3

Läti

AS Ldiamon

Tallinna Tehnikaülikool, informaatika teaduskond, elektroonika osakond

OMEC OÜ

EKSPLA UAB

IKO Science

Tallinna Tehnikaülikool, keemia- ja materjaliteaduse teaduskond

Tartu Ülikool füüsika instituut

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

Usk oma tegemistesse ja initsiatiiv on kaks asja, mis maailma muudavad. Ilma nende kaheta ei teki ka teadmisi. Seega ütlen ma sellest raamatust inspireerituna nii: ma olen kohutavalt kade inimeste peale, kes lisaks suurelt mõtlemisele suudavad oma mõtted ka ellu viia.

Joel Volkov reklaamiagentuuri Tank partner ja loovjuht

Üks vana ja tark mees nimega Mort Utley ütles kord, et kui mõtled piisavalt suurelt, siis juhtub kindlasti midagi head. Unistused, loovus ja kõrged eesmärgid avavad meile seni peidus olnud võimalusi ning aitavad asjana iseeneses elus ja töös paremaid tulemusi saavutada.

Peep Vain koolitaja ja ettevõtja

Me elame peamiselt selles maailmas, mille me enda ümber jutustame. Õnneks ei suuda me maailma endale täiesti meelepäraseks muuta, kuid saame tegutsedes vormida oma elu nii, et see võtab üha enam meie unistuste vormi. Selleks võiksime oma unistuse kõigi hirmude kiuste selgelt jutustada ning asuda seejärel seda järjekindlalt päriseluks muutma. Schwartz näitab veenvalt ja lihtsalt, kuidas seda teha. Kui mõtleme suurelt, siis järgnevad varem või hiljem ka suured teod, mis jätavad meist inimkonnale kasu toova jälje.

Kristjan Otsmann raamatu “Hetk” autor, heade mõtete ellu viimise koolitaja ja coach

24

konkurss

Autor: Priit Liiviste • Foto: Tanel Meos, Delfi

Ajujaht 2011 võitjad vaatavad uljalt tulevikku Tänavuse Ajujahi kolm võitjat hindavad väga kõrgelt võistluselt saadud kogemusi ja kavatsevad lähiaastatel panustada oluliselt tootearendusse ning oma projektidega võidukalt edasi liikuda.

E

ttevõtluskonkursil Ajujaht 2011 sai peavõidu virtuaalse köögiviljaaia projekt Virtual Garden, teisele kohale jäi põlevkivituhast kassiliiva tootmist kavandav projekt Plaisir du Chat ning kolmanda koha ja sellega kaasneva rahasumma pälvis C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav projekt KPA Scientific.

Mulluse ajujahi võitis elektrooniline taimekasvatussüsteem Click & Grow, mis jõuab esimese 18 000 eeltellijani tänavu juunis. Sel aastal, nagu öeldud, tunnistati parimaks veebikeskkond Virtual Garden, mis võimaldab kõigil soovijatel kiiresti ja vähese vaevaga aiapidajaks hakata.

Virtual Gardeni idee autori ja looja Annika Goroško arvates võib ettevõtlusvõistluse „aianduspuhangu” taga näha ka aiandushuvi üldisemat kasvu inimeste seas. „Mõlema idee puhul on ju tegelikkuses kandvaks mõtteks hoopis tehnoloogiline element. Samas ei saa salata, et kogu „rohenäpundus” on viimastel aastatel kindlasti tarbijate hulgas populaarsust võitnud ja köidab varasemast rohkem inimesi. Tihtilugu ei ole neil aiandussõpradel aga aega ja võimalusi oma roheliste kullakeste eest hoolt kanda. Nii Click&Grow kui ka Virtual Garden lahendavadki hoolitsemise probleemi,” selgitab Goroško, kelle sõnul ei osanud ta oma projekti võitu üheski võistluse faasis ette ennustada. „Konkurents oli väga tihe ja ideed väga erinevad. Ei osanud küll ette arvata, mida või keda žürii lõpuks hindab. Eks

neil kindlasti oli omi lemmikuid, aga neile olid ka suuremad ootused.”

Võiduraha kulub tootearendusele

Auhinnaraha kasutamiseks on kõigil võitjatel sarnased plaanid – raha kulutatakse peamiselt tootearenduse peale. KPA Scientific kulutab võiduraha ravimikatsete valideerimisele, Plaisir du Chat liigub edasi tootearendusega ja katab juba Ajujahi jooksul tekkinud kulutusi, viib läbi täiendava turu-uuringu ning tooteohutusuuringu. Virtual Gardeni raha kulub aga alanud demoaasta kulutuste katmisele ning veebilehekülje arendamisse.

Esikolmikule määratud auhinnaraha peavad võitjad piisavaks motivaatoriks võistlusel osalemiseks, ent äri alustamiseks peab esikolmiku esindajate arvates impulss pärinema kusagilt sügavamalt. „Võidusumma on esimeseks aastaks täiesti piisav, kuid võiduraha ei ole kindlasti motivaator äri alustamiseks. See motivaator peab tulema mujalt, raha on vaid vahend, mis muudab teatud tegevused lihtsamaks,” ütleb Goroško, kelle sõnul oli võidusumma suurus üsna oluline faktor äriprojekti edukaks jätkamiseks. „Meie jaoks tähendas see seda, et me ei pea kaasama mujalt kapitali demoaasta läbiviimiseks ja veebi arendamiseks.”

Kassiliiva-projekti Plaisir du Chat looja Eno-Martin Lotmani arvates ei ole 14 000 euro suuruse võidusumma saamine võistlu-

se juures sugugi suurim pluss – tema arvates on vähemalt sama olulised on ka programmi jooksul saadavad koolitused, kontaktid, tagasiside ning avalikkuse tähelepanu. „Rahasumma on piisav motivatsiooniks, kuid projekti edasiliikumiseks on vajalik täiendavate finantsvahendite leidmine,” lisab ta.

KPA Scientificu vedaja Mario Plaasi jaoks korvaks võidetud 7500 eurot vaid väikese

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

konkurss

vitunud vaid Virtual Garden, mis alustab oma demoaastat. „30. mail algas usin külv ja peale külvi saavad hakata peenraomanikud ka arenguid jälgima. Hetkeseisuga on meil paarkümmend klienti. Sel aastal on meil demoaasta ja oleme tegelikult hästi rõõmsad, et on nii palju huvilisi, kes meiega seda esimese aasta teekonda kaasa teevad,” on Goroško projekti arengutega rahul. „Meie ettevalmistusperiood oli imelühike ja ka külv on tegelikult täitsa viimasel minutil, sest kevadest saab kohe-kohe suvi. Kuid tahtsime kindlasti juba sel aastal midagi ette võtta ja proovida mudeli toimimist.”

Lotmani sõnul kuluvad lähiaastad lisaks tootearendusele ja turu-uuringutele oletatavasti ka tootmise täiemahulisele käimalükkamisele. „Äriplaani kohaselt tahaksime alustada tootmisega järgmise aasta alguses, selleks oleks vaja tootmisesse investeerida ca 125 000 eurot, kuid nagu ütlesin, meil on vaja veel tegeleda tootearendusega ning veenduda, et meie toode turule ikka sobilik on,” on Lotman tagasihoidlik.

Tähelepanelikkus ja järjekindlus viivad sihile

Tulevastele Ajujahil osalejatele soovitavad edu saavutanud tiimid lisaks heale ideele järjekindlust ja suutlikkust eesmärgi nimel tublisti vaeva näha. „Tuleb olla järjekindel, töötada tulemuse nimel, mitte anda alla, kui on esimesed takistused teel, ja eelkõige leida õiged inimesed, kellega kõike seda läbi teha,” soovitab Goroško. „Lõppude lõpuks nautige protsessi, sest tegelikult on nii hea tunne, kui miskit, mille nimel ööd ja päevad on tööd tehtud, jõuab ka reaalsuseks.”

osa toote välja töötamise kuludest. „Minu projekti investeeringu vajadus on kordades suurem kui võidetud auhinnaraha. Saadud raha on kindlasti abiks selle uue idee elluviimiseks. Motivatsioon oli mul laes juba ennem auhinnaraha,” selgitab Plaas, kelle arvates oleks võinud võidufondi mitme finalisti vahel jagamise asemel anda ühele projektile. „Arvan, et keegi finalistidest pole miljonär.

Seega vaba „pehme” raha oma ideede/äride juuni 2011

arendamiseks on ülioluline, kuna aitab riske maandada. Kui oleks minu otsustada, siis ma annaks selle võidusumma pigem ühele võitjale, mitte ei jagaks seda mitme vahel.”

Lähima paari aasta plaanid on kolmel võitjal sarnased – peamiselt kavatsetakse tegeleda tootearendusega ning võimalusel ka lisatoodete-teenuste turule toomisega. Projektidest on reaalselt käi-

Kassiliiva-projekti looja Lotman on laias laastus samuti Goroškoga nõus. „Esiteks on kõige olulisem hea idee, seejärel on oluline oma ideega pidevalt edasi tegeleda, panna kokku meeskond, kes on oma valdkondades kompetentne. Palju hinnatakse progressi ning võimekust enda ideed esitada kõigile arusaadavalt,” nendib Lotman. „Kõikidest koolituse jooksul antavatest soovitustest ei tasu kramplikult kinni pidada – tuleb osata valida välja endale vajalikud soovitused ning leida enda jaoks parim viis enda ideed teistele selgitada, koolitustel tasub aga tähelepanelikult kuulata ning kõik oluline kõrva taha panna.”

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

25

26

nutisaar

Autor: Karol Kallas • Fotod: Net Group, Smart Vormsi, Mari Kartau

Smart Vormsi ujub nutikate lahendustega vastuvoolu Ettevõtlikud vormsilased tahavad muuta saarekogukonna tänapäevaste tehnoloogiliste lahenduste abiga targemaks ja tuua saarele elama senisest neli korda rohkem inimesi. Saage tuttavaks projektiga Smart Vormsi.

S

aarel on kavas arendada oma elektritootmist, luua tark elektrivõrk, töötada välja kohalikele oludele sobiv passiivmajatüüp, arendada mikrotootmist ja e-teenuseid. Peale traditsioonilise turismija puidutööstuse kavatsetakse saarele luua tarku töökohti ja ergutada loomemajandust.

Kui globaalse trendina kolib üha suurem hulk inimesi üha suurematesse linnadesse, siis vormsilased üritavad ujuda vastuvoolu ja välja selgitada, kuidas nutikate lahenduste abiga oleks võimalik elu maal.

Maikuu lõpus valmis Smart Vormsi projekti lähteülesanne, eeloleval suvel kirjutakse kokku kavatsuste protokoll ja sügisel luuakse sihtasutus. Projekti tutvustab üks eestvedajaid, Net Groupi juht Priit Kongo.

•• Millised on „Nutika Vormsi” esimesed sammud?

Projekt jaguneb kahe osa vahel. Üks pool on energeetikapool ja teine avalikud teenused. Energeetikapoolega alustatakse ka kohe, kuid esimesed tulemused võtavad kaks-kolm aastat, avalikke teenuseid saab käivitada üsna kiiresti.

Esimesed algatused on seotud e-tervishoiu ja e-kooliga. Näiteks e-tervishoiu lahendusi võib saare peal näha juba üsna varsti.

millest on räägitud ja mis on kavas peatselt ette võtta. Teenuste kõrval on väga oluline kogukonna koostöö. Et kõik need targad lahenduses tööle hakkaksid, tuleb suunata inimesi koostööle ja koolitada ühistööd tegema.

Saarel on värskelt elanikke teenindav perearst ja näiteks lihtsamat tüüpi eriarsti konsultatsioone saab läbi viia üle interneti. See on üks esimesi tõsiseid asju.

Järgmistest lahendustest on näiteks mõeldud e-naabrivalvele, e-tuletõrjele ja epolitseile. Kui maja on varustatud GSM-valvega ja suitsuanduritega ning majas tekib ving, siis esimeses järjekorras teade läheb naabritele, kes saavad kohe reageerida. Kui on tulekahju, siis saab esimese ämbri visata naaber, mitte ei oodata saare keskelt tuletõrjeautot. Kui tekib sissemurdmishäire, läheb esimesena appi naaber jne. Need on asjad,

•• Te olete Smart Vormsi projekti eeskujudena nimetanud Bornholmi saart Taanis ja Jeju saart Lõuna-Koreas. Mida te eeskujudena konkreetselt välja tooksite?

Kui Bornholm on tuntud tuuleparkide poolest ja Jeju on maailma suurim targa elektrivõrgu katsepolügoon, siis see, mida me Vormsil teha püüame, ei ole ei üks ega teine. Eelkõige me püüame välja arendada ja testida energia mikrotootmist ning arendada väikse targa kogukonna mudelit.

Jeju saarel välja arendatud lahendusi on sisse ostnud näiteks Kanada Ontario provints ja meiegi tahame oma projekti käigus tekkinud lahendusi tulevikus eksportida.

Ehk müüa seda mudelit, kuidas panna tööle väike kogukond, kuidas seda energiatõhusalt majandada ja kuidas inimesed tuleksid ning jääksid linnadest maale. Nõndanime-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

nutisaar

Partnerid Projekti vastu on huvi üles näidanud hulk ettevõtete klastreid ja konkreetseid eraettevõtteid: Eesti Infoja Kommunikatsioonitehnoloogia Ekspordiklaster, Eesti ECO Klaster ja Eesti Tuule- ja Päikeseenergia Klaster. Organisatsioonidest löövad kaasa Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, majandusja kommunikatsiooniministeerium ja loomulikult Vormsi vald. Ettevõtetest osalevad Smart Vormsi projektis NetGroup OÜ, Ericsson Eesti AS ja Fortum Elekter AS. Mis asi on tark kogukond?

Üks visioon Vormsi tulevikust.

Tänu sellele, et sõna „tark” on niivõrd laiaulatusliku tähenduste pagasiga, pole konkreetset definitsiooni „targale kogukonnale” olemas. Üldiselt tähendab tark kogukond seda, et investeeringud „kõvasse” taristusse käivad käsikäes investeeringutega info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning inim- ja sotsiaalsesse kapitali, mis koos aruka ressursside haldamisega tagab kogukonna kestliku õitsengu.

Mõni teoreetik rõhutab enam targa kogukonna majanduslikku poolt, mõni sotsiaalset. Poliitilises võtmes rõhutatakse jagatud valitsemisvorme.

tatud ääremaastumise probleeme on väga paljudel riikidel väga paljudes piirkondades.

Me arvame, et me saame tulevikus sellist mudelit müüa riikidele, kel on samasugused probleemid ääremaadega.

Kui Bornholm keskendub suurtele tuuleparkidele ja nad õpivad ning katsetavad, kuidas toota reaalajas elektrit ja kuidas sellega turul kaubelda, siis meie seda teha ei kavatse, ja vaatame, kuidas on võimalik luua targa võrgu väikeelektritootmise punkte ning millisel juhul see tasub ära, millisel mitte.

•• Milline koht Smart Vormsi projektis on turismil ja mis liiki turism see võiks olla?

Turismil on projektis väga tähtis osa ja juuni 2011

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

27

28

nutisaar

saare põhiline majandustegevus ongi turismimajandus. Seerol on hulk turismiettevõtjaid, kelle eesmärgiks on hooaja pikemaks venitamine ehk et turistid alustaksid saarel käimist varem ja lõpetaksid hiljem ning nende kohalviibimine oleks pikem.

Kui rääkida turismitüüpidest, siis jätkata tuleks kindlasti kahe suunaga. Esimesena kindlasti välisturistidega ja neile turundada Vormsit kui endist rannarootslaste asupaika, teiseks tuleb arendada siseturismi.

Näiteks võiks suvel terved IT-ettevõtete ja teiste asutuste osakonnad, kellele piisab töö tegemiseks kiirest internetiühendusest, viia suvel kuuks ajaks Vormsile. Töötajad võivad võtta kaasa näiteks pere ja osa ajast näiteks käia metsas või olla mere ääres.

•• Kui suvisel ajal on parimatel päevadel saarel kolm tuhat inimest, kas see on vältimatu kuri, mis tuleb hooajal ära kannatada?

Enne sõda elas saarel kaks ja pool tuhat inimest, mis tähendab, et saare vastuvõtuvõime on päris suur. Praegused 200–220 elanikku on väga vähe ja need suvised 2500–3000 inimest hajuvad saarele nii ära, et neid ei peaks kartma. Suvel võiks saarele ära mahtuma ka viis ja kuus tuhat inimest, küll aga siis peaks tõsisemalt tegelema ööbimis- ja toitlustamispoolega. Praegu ei ole saarel niipalju kohtasid.

•• Kas te näete eraldatust pigem eelisena või on tulevikus kavas ühendusi parandada?

Logistik ütleks, et see on puudus, Vormsi puhul on teatud eraldatus selge eelis ehk eraldatus on väärtus, mida inimene läheb Vormsile otsima. Meri kontrollib seda, et saar ei ole hoobilt ülerahvastatud ja hoiab ka turvalisuse kontrolli all. See on eelis, mida tuleb õieti ära kasutada.

•• Te olete rääkinud Vormsi-pärastest tuulegeneraatoritest. Teisalt jõudis möödunud aasta suvel ka ajakirjandusse vormsilaste terav vastuseis tuuleparkidele. Kuidas kavatsetakse selline vastuseis lahendada?

Ma ei tea, et meie projektis väga suuri pingeid oleks, sest me keskendume mikrotootmisele, mitte suurtele mitmekümne meetri kõrgustele propellerimetsadele. Meie keskendume lokaalse iseloomuga tuulegeneraatoritele ja päikesepaneelidele, mis ei tekita niipalju visuaalset müra. Sellele ei ole praegusel hetkel vastuseisu teada.

Kavas on korralda hulk teavitus- ja kaasamisüritusi. Kui me räägime targast maakonnast või targast saarest, siis selle üks osa on ka informeeritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kasutavad kogu loodud infrastruktuuri majandustegevuseks. Ma usun, et kui inimesed näevad, et sellised lahendused toovad kaasa turistide hulga suurenemise, ärivõimaluste paranemise ja rohkem töökohti ehk majandusliku olukorra paranemise, siis teevad inimesed usutavasti ka heal meelel koostööd.

Kui suured tuulepargid lähevad külast mööda, siis väikesed tuulikud liituvad kohaliku võrguga ja lisavad kohapealsele energiabilansile positiivset mõju. Need on kardinaalselt erinevad lähenemised ja meie projekti eesmärk on suuruse ja kasu vahel tasakaalupunkti otsimine.

•• Praegu on Vormsil maa ja majaprobleemid üpris keerulised. Kas vallaga on tehtud plaane, millisel viisil saarele nutikatele inimestele elamatulemise kohti luua?

See on ka üks projekti eesmärke, et välja selgitada põhjused, kuidas inimesi maale elama tuua. Projekti kaasatakse Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond, kes on uurinud, kus ja miks inimesed elada tahavad. Ilmselt nemad oskavad välja selgitada, millistel põhjustel inimesed linnast maale koliksid. Lisaks kiirele internetile, lasteaiale ja koolile, üritame välja selgitada, mida inimesed tegelikult otsivad ja need võimalused luua. Täna ei oska öelda, kas see saab olema noore pere tasuta maa pärast, kuhu ta saab ehitada oma maja, või on see mingi muu põhjus. Mõtteid on, aga nende realiseerimisvõimalusi tuleb esmalt uurida.

Praegu oleme projekti lähteülesande kirjutamise faasis ja kolme aastaga tahame luua tingimused elanikkonna suurenemiseks. Pikas perspektiivis võiks tänase kahesaja elaniku asemel saarel elada 700 inimest, mis oleks päris suur juurdekasv.

•• Teie nimetatud 700 ja vallavanema Urmas Pau tuhat inimest on maailma mõistes ikkagi ju maru vähe. Iga projekt nõuab teatud mastaapi, kas sellest oma lahenduste väljapoole müümiseks piisab?

Mastaap on väike, kuid meie eesmärgiks on ju välja arvutada mikroühiskonna ja mikrotootmise mudel. Samal ajal on see number piisavalt suur, et sellist mudelit testida. Kui

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

nutisaar

Vormsi täna Praegune Vormsi saar on Eestis ilmselt üks kummalisema ja traagilisema ajalooga elupaiku. Enne sõda elas saarel 2500 inimest, kes 1944. aastal peaaegu kõik venelaste eest Rootsi pagesid, asemele aga asusid uued inimesed. Uuel Eesti ajal tagastati allesjäänud hooned ja maad vanadele omanikele, mis on loonud saarel keeruliste omandisuhete võrgustiku. Ümmarguselt kolmkümmend protsenti saare 93 ruutkilomeetrist kuulub välismaal elavatele omanikele, mis tähendab paraku suurel osal juhtudest, et see maa on aktiivsest kasutusest väljas. Praegused omanikud pole selle müümisest huvitatud ja mõnel valdusel on üle kümne omaniku. Maamaksud on selleks liiga

väikesed, et see maad müüma sunniks. Teiselt poolt on suurmaaomanik riik hakanud oma valdusi saarel müüma, mis avab võimalusi uutele tulijatele. Vallal on tulevikus kavas käivitada ambitsioonikas programm „Maa noorele perele”.

Tänapäevasest ettevõtlusest nii palju, et suurimat tulu toob saarele turism, aasta läbi on suurimaks püsivaks tööandjaks vald, millele järgneb puidutööstus, samuti ehitatakse paate. Saarelt leiab ka ehitusettevõtte.

Vormsi kinnisvaraturg on üpris kummaline selles mõttes, et osta saab seal maid ja maju suhteliselt harva ja hinnad on Eesti mõistes suhteliselt krõbedad.

praegu elab saarel kakssada inimest, siis me kavatseme luua mudeli, mille järgi saaks välja arvutada, kui inimeste arv oleks tuhat või kaks tuhat.

selgete eesmärkidega. Esimene periood on kolm aastat, mille jooksul me loodame saavutada juba konkreetseid tulemusi. Kolme aasta sisse mahub ära targa võrgu loomine, uue, saare tingimustesse sobiva passiivmaja projekt, võib-olla ka selle alustamine, hulk avalikke teenuseid ja oma energiatootmine.

Kui võimalikust kahekümnest ideest realiseeritakse kolme aasta viis-kuus, on see väga hästi saadud.

Sellisesse vahemikku jääb juba väga suurel hulgal sihtkülasid või piirkondi, mida me soovime püüda. Väiksuses ma probleemi ei näe. Suured võitlevad suurte probleemidega, väikesed väikestega ja kõigile on vaja oma lahendusi. Bornholmi rakendustega ei lahenda Vormsi probleeme ja vastupidi. Maailmas on turgu mõlema jaoks.

•• Milline on projekti ajaline raam?

Projekt peaks olema võimalikult lühike ja juuni 2011

Pikas perspektiivis peab töö jätkuma, sest paljud asjad lihtsalt võtavad oma aja. Kui me räägime detailplaneeringust ja tehnopargi ehitusest, siis juba see on viie-kuueaastane projekt.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

29

30

TOETUS

Autor: Lehar Kütt, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

KredEx toetab tööstusettevõtjate investeeringuid masinatesse ja seadmetesse Viimaste aastate majanduslangus on mõjunud pärssivalt ettevõtjate investeerimisvõimekusele.

Joonisel toodud tööstusettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse aastatel 2005– 2009 näitavad selget langustrendi.

Ü

hest küljest saab seda seletada üldise majanduslangusega, millest tulenevalt sooviti võtta vähem riske ning lükati olulised investeerimisotsused tulevikku, kuid samal ajal on olulist rolli mänginud ka raskendatud ligipääs laenukapitalile. Selline olukord pärsib majanduse arengut ning on tegelikult probleem mitte ainult ettevõtja jaoks, vaid riigi jaoks tervikuna.

Olulisteks probleemideks laenu või liisingu taotlemisel on ebapiisav omafinantseering, piisava tagatise puudumine ja väike omakapital. Nimetatud probleemide leevendamiseks alustab KredEx tehnoloogiainvesteeringuteks mõeldud allutatud laenu pakkumist. KredExi väljastatav allutatud laen võimaldab ettevõtjal kaasata täiendavat finantseerimist liisingu või pangalaenu näol, sest allutatud laenu käsitletakse teiste finantseerijate poolt sarnaselt omakapitaliga ning see annab võimaluse kasutada suuremat finantsvõimendust ja tagab parema ligipääsu kommertslaenule.

Finantsasutuste väljastatava investeerimislaenu ja liisingu puhul on reeglina nõutav kuni 40% omafinantseeringut, mille antud juhul võiks katta KredExi antav allutatud laen. Seega oleks projekt rahastatud kuni 60% ulatuses panga või liisingu poolt ning kuni 40% oleks kaetud KredExi allutatud laenuga.

Positiivne asjaolu ettevõtja jaoks on samuti see, et mõlema laenu põhiosa ei pea tagastama ühel ajal. See tähendab, et KredExi allutatud laenu tagasimaksmine algab alles pärast pangalaenu või liisingu tasumist, mis annab võimaluse oma finantskohustusi ajatada ning kohustuste teenindamisega seonduv ei kontsentreeru lühikesele ajaperioodile.

700 000

600 000

500 000

400 000

300 000

200 000

100 000

2005

2006

2007

2008

2009

Tööstusettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (EUR, tuhat) Allikas: Statistikaamet Laenu sihtgrupiks on ekspordipotentsiaaliga tööstuse, energeetika, vee- ja jäätmemajanduse ettevõtjad, kellel on soov investeerida täiendavalt masinatesse ja seadmetesse olemasoleva ettevõtte laiendamise, toodangu mitmekesistamise või mõnel muul põhjusel. Samuti saab laenu taotleda uue ettevõtte käivitamiseks.

Allutatud laenuga seonduvaid riske silmas pidades võimaldatakse ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringutele väga soodsat

intressi, mis on võrdne liisingu või pangalaenu intressiga või olenevalt finantseerimise määrast kuni 2 protsendipunkti suurem. Nii-öelda turuhind oleks sellisel laenul kordades kõrgem. Samuti puudub lepingutasu.

Varsti saab allutatud laenu tehnoloogiainvesteeringuteks hakata taotlema KredExiga vastava koostöölepingu sõlminud pankade ja liisingfirmade kaudu.

Täpsemat infot laenu kohta leiab KredExi kodulehelt www.kredex.ee/tehnoloogialaen.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

Vägi

Rhonda Byrne See on uus käsiraamat “Saladuse” autorilt, mis räägib universumi suurimast jõust – Väest, et saaksid kõik, mida tahad.

Ilma Väeta ei oleks sa sündinud. Ilma Väeta ei oleks meie planeedil ühtki inimest. Iga avastus, leiutis ja inimlooming tuleb Väest. Ideaalne tervis, suurepärased suhted, karjäär, mida armastad, elu tulvil õnne, vajaminev raha, et olla, teha ja omada seda, mida armastad – see kõik tuleb Väest.

Kuidas edukad inimesed mõtlevad John C. Maxwell

Koguge kokku edukad inimesed kõigilt elualadelt ja mõelge, mida ühist te neis leiate? Nende mõtteviisi. Raamat „Kuidas edukad inimesed mõtlevad” on tänapäevases kiires elutempos täiuslikult kompaktne lugemisvara. Õpite hoomama üldist pilti, keskendudes samal ajal oma mõtlemisele. Need üksteist tõhusa mõtlemise juurde viivat teed aitavad selgelt näha rada isikliku eduni.

Puhkamise jõud Matthew Edlund

Paljud meist arvavad, et väsimus ja loidumus on täiesti normaalsed igapäevase elu osad. Aeg on suhtumist muuta. Kõik me ihkame tunda ennast värske ja puhanuna.

See on võimalik! Raamatust leiate kava, mille abil ravida unehäireid, kurnatust, kasvatada elurõõmu ja vähendada kehakaalu.

Hetk. 12 sammu parema elu poole

Kristjan Otsmann

Sellest raamatust leiad praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida läbipõlemissündroomi, võõrandumist lähedastest ja uppumist hõivetöö mädasohu. Ja kuidas teha nii, et õhtul oleks võimalik hea tuju ja tänuga möödunud päevale tagasi vaadata. „Hetk“ on raamat just sulle, kui oled märganud, et segadus sinu ümber ei ole enam ammu sajaprotsendiliselt loominguline.

32

eesti firma

Autor: Mikk Salu, Postimees • Foto: Rauno Volmar

Üliõpilased disainivad ehitusprügist siseviimistluselemente Lammutatavates majadest vanamaterjali ja ehitusprahti koguv Säästvad Ehituslahendused paneb Kunstiakadeemia tudengid sellest prahist uusi viimistluselemente kujundama.

M

is ühele prügi, on teisele innovaatiline idee, millega uut väärtust luua. Just selle põhimõtte järgi tegutseb osaühing Säästvad Ehituslahendused. „Algselt olimegi tavaline objektitöid tegev ehitusfirma,” selgitab firma tegevjuht Kermo Jürmann. Spetsialiseeruti küll põhiliselt Tallinna puitelamusrajoonides renoveerimistöödele, see tähendab siis Kalamaja ja Kadrioru piirkonda ning traditsioonilisi krohvimis- ja värvimistöid: pilliroomatid ja -plaadid, savi- ja lubikrohvid, kaseiin- ja lubivärvid, tadelakt; puitpõrandate uuendamine; põhu- ja saviseinte ehitamine.

Kuid selle aasta algusest on ettevõte oluliselt oma tegevust laiendanud. Esiteks tänu sellele, et saadi uued ruumid ja ladustamisvõimalused. „Tänu lao olemasolule saame koguda, hoida ja ladustada vanamaterjali,” sõnab Jürmann. Vanamaterjal on selles kontekstis lihtsalt majade lammutamisest üle jäänud praht, praht selles mõttes, et iga teine ehitusfirma viskaks selle ära, kuid Säästvad Ehituslahendused hoopiski kogub sellist kraami.

Need võivad olla vanad uksed, trepiosad, sisedetailid, mingid nikerdused, puitosad.

Jürmann ütleb, et eri allikates nad kuulevad, kui kusagil läheb lammutamiseks, enamgi veel, ehitusfirmad on juba ise hakanud neid ka kohe kohale kutsuma, et Säästvate Ehituslahenduste meistrimehed lammutamise ajal vanamaterjali välja sorteeriksid. See vähendab ülejääva prahi hulka ja nii lõpuks ka lammutamise hinda.

Ehituslahenduste laoruumides saab omakorda kogutud kraami sorteerida ja

edasi müüa. „Osad meie kliendid tulevad ja ostavad ning teevad nende asjadega ise midagi,” räägib Jürmann „Meie teiseks suunaks on aga see, et ise renoveerime ja müüme edasi. Näiteks teeme korda mõne vana ukse ja müüme selle kellelegi Kalamaja korteriomanikule.”

Ettevõtte kolmas uus suund aga ongi seotud innovatsiooniosaku toetusega ja Kunstiakadeemiaga koostöö tegemises.

Nimelt, selle aasta 20. mail eraldas EAS firmale 3952 euro vääringus innoosaku.

Raha läheb Kunstiakadeemiale, mille üliõpilased sügisprogrammi raames peavad

välja töötama, disainima, pakkuma ideid, mida teha vanamaterjaliga, mida Säästvad Ehituslahendused lammutatavatest majadest kogub. „Me räägime toodetest, aga ega ma ei oska praegu konkreetselt öelda, mis tooted need võiksid olla. Eks see välja mõtlemine ongi üks osa üliõpilaste töödest,” ütleb Jürmann. Põhisuund tundub aga ikkagi liikuvat sisekujunduse suunas. Võib-olla saab mingit tüüpi vanadest plankudest teha aknalaudu, võib-olla saab toota mingeid viimistlus- ja sisekujunduselemente. Inimesi, kes selliseid asju oma majadesse ja korteritesse ostavad, on Eestis küll ja küll.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

eesti firma

Autor: Mikk Salu, Postimees • Foto: Arno Mikkor

Kas Eesti paest ja kruusast kannatab teid ehitada?

Aktsiaselts Kiirkandur soovib innovatsiooniosaku toetusel lõpetada imporditava graniitkillustiku pealetungi Eesti tee-ehituses.

“

Praegu surutakse igalt poolt üha enam graniitkillustikku peale. Meie tahame tõestada, et tegelikult saab teid ehitada ka kohaliku materjaliga,” ütleb aktsiaseltsi Kiirkandur juhataja Tiit Ploom.

Just selle asja uurimiseks Kiirkandur taotles ja ka sai innovatsiooniosaku toetuse 5437 eurot. Loo taust on teedeehitus ja tegelikult juba aastaid kestnud jutt, et Eesti enda materjalidest, milleks on kruus ja paekivi, ei saa korralikke teid ehitada. Lõpuks ongi nii läinud, et tee kihtide, sealhulgas ka aluskihtide ehitamisel kasutatakse üha enam Soomest ja Rootsist sisseveetavat graniitkillustikku. Tiit Ploom oletab, et surve graniitkillustiku kasutamiseks juuni 2011

on tulnud maanteeametilt, ning Ploom ka ei salga, et 1994. aastal asutatud Kiirkanduri jaoks on tegu olulise majandusliku küsimusega. „Meie spetsialiteet on paekivi-, kruusa- ja liivakarjääride haldamine. Meie käive on kukkunud 50%” räägib Ploom.

Nüüd, innoosaku projekti raames uuritakse, kas ka kruusast ja paekivist (konkreetselt uuritakse ühte kruusa- ja kahte paekivipõhist segu) saab koostada segusid, mis kõlbaksid teedeehituseks. „Olgu, kui tee ehituse ülemistes kihtides tõepoolest eelistus kandub graniitkillustiku poole, siis alumistes kihtides võiks küll kasutada kohalikku toodangut,” usub

Ploom „Loomulikult ma ei tea uuringu tulemust. Võib-olla see ütlebki, et tõepoolest kohalik materjal ongi viletsam.” Samal ajal viitab Ploom ka muu maailma kogemusele.

Sakslased teevad oma teid kohalikust materjalist, ei vea graniiti sisse. Ka inglased ehitavad teid ikkagi kohalikust killustikust, mitte ei transpordi Šotimaalt graniiti sisse.

Loomulikult on graniit tugevam, kuid põhimõtteliselt saab ka kruusa- ja paekivipõhiselt korralikke aluskihte ehitada, kui neid materjale õigesti kasutada. „Me uurima ka just kasutamistehnoloogiaid, mitte ainult segusid, vaid ka seda, kuidas paigaldatakse, kuidas tihendatakse, kui paksult pannakse,” kirjeldab Ploom.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

33

34

uuring

Autor: Villu Zirnask • Foto: Reuters

Et struktuurimuutus ei muutuks koormaks Eesti jõukamaks saamise võtmeks on laialdast toetust omava seisukoha järgi struktuurimuutus – pööre suuremat lisandväärtust loovate majandusharude poole. Õige jutt, aga struktuurimuutusega võib ka ummikusse joosta, näitab uuring, mille hiljuti avaldasid arenguökonomistid Dani Rodrik ja Margaret McMillan. Rodrik ja McMillan leidsid nimelt, et paljudes Ladina-Ameerika ja Sahara-aluse Aafrika maades on struktuurimuutus alates 1990. aastatest majanduskasvu hoopis vähendanud. Majanduskasvu suurendama on struktuurimuutuse osanud panna peamiselt Aasia riigid.

A

renguökonoomika keskne tees ütleb, et vaesusest murravad välja need riigid, mis suudavad majanduse välja tüürida peamiselt põllumajanduslike toodete valmistamiselt. Sedamööda, kuidas tööjõud ja muud ressursid liiguvad põllumajandusest moodsamatesse majandusharudesse, kasvab riigis tootlikkuse tase ja sissetulekud kasvavad. Ent värskemad uuringud on näidanud, et duaalne mudel – madala tööviljakusega traditsioonilised ja kõrgema tööviljakusega moodsad majandusharud – ei ole tegelikkusega võrreldes päris täpne. Suured tootlikkuse erinevused eksisteerivad ka majandusharude sees ning arenevates maades on need erinevused palju suuremad kui edasijõudnud majandustes.

Rodrik ja McMillan märgivad, et alates varastest 1990-ndatest on arenevate maade integreeritus maailmamajandusega peaaegu eranditult kasvanud. Tööstuskaupade tollid on madalamad kui kunagi varem, välisinvesteeringute vood suuremad kui kunagi varem, tehnoloogiasiire elavam kui eales.

Hiinas, Indias ja teisteski Aasia maades on selle tulemusel kasvanud kõrge tootlikkusega töökohtade hulk, mis on andnud panuse üldisesse majanduskasvu. Ladina-Ameerikas ja Aafrikas on aga tööjõud struktuurimuutuse tulemusel liikunud hoopis teises suunas – vähem tootlikesse sektoritesse, sealhulgas mitteformaalsesse sektorisse.

Turgude avamine on konkurentsile sundinud nii Ladina-Ameerika kui ka muude maade tööstureid muutma tootmist efektiivsemaks

– tulemuseks vähemefektiivsete ettevõtete sulgemine ning tööjõu vähendamine eesrindlikumates firmades. Sarnaselt Aasia tippfirmadega on ka Ladina-Ameerika ja Aasia paremad ettevõtted vähendanud tootlikkuse vahet edasijõudnud riikidega. „Majandustes, kus sektorite vahel pole suurt tootlikkuse vahet või kõrget ja püsivat tööpuudust, ei oleks tööjõu vähendamisel olulist tähendust kogu majanduse tootlikkuse seisukohast. Kuid arenevates maades ei saa välistada võimalust, et koondatud töötajad suunduvad veelgi madalama tootlikkusega sfääri (teenused, mitteformaalne sektor) kui see, kus nad varem töötasid,” kirjutavad Rodrik ja MaMillan. „Nii näibki olevat tavaliselt juhtunud Ladina-Ameerikas ja Aafrikas.”

Kõige suurem oht sellele teele sattuda on riikidel, mille suhteline tugevus maailmamajanduses on loodusressursside eksport: mida suurem osa on loodusvarade ekspordil, seda vähem on ruumi kogu majanduse tootlikkust tõstvaks struktuurimuutuseks.

Asi on selles, et erinevalt töötlevast tööstusest ei ole loodusvarade ekspordis kuigi palju võimalusi tööhõive suurendamiseks; tootlikkus nendes ettevõtetes on küll kõrge, aga nad ei suuda rakendada kuigi suurt osa põllumajandussektoris tegevast tööjõust.

Teiseks leidsid Rodrik ja McMillan, et rikkust suurendavale arenguteele pööravad suurema tõenäosusega need riigid, mis ajavad alahinnatud valuutakursi poliitikat.

Alahinnatud valuuta mõjub moodsatele, tär-

kavatele majandusharudele kui subsiidium ja hõlbustab nende kasvu.

Kolmandaks leidsid Rodrik ja McMillan, et struktuurimuutus annab paremaid tulemusi paindlikuma tööturuga riikides – seal, kus töötajail on lihtne ühest firmast või sektorist teise liikuda ning kus täiendava tööjõu palkamine on alternatiiv, mida ettevõtjad automatiseerimise kõrval tõsiselt kaaluvad. Korruptsioonitasemel ja muudel sarnastel teguritel ei leidnud nad struktuurimuutuse suunale märkimisväärset mõju olevat.

Kõige selgemini välja joonistunud näiteks üldist tootlikkust vähendavast struktuurimuutusest nimetavad Rodrik ja McMillan Argentinat. Tööhõive on seal perioodil 1990–2005 kõige enam vähenenud töötlevas tööstuses, mis on suurim üle keskmise

Rikkust suurendavale arenguteele jõudmise tõenäosus on suurem alahinnatud valuutaga riikidel.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

uuring

Tööjõu tootlikkuse keskmine kasv perioodil 1990–2005 Tööjõu tootlikkuse kasv kokku

Sektoritesisene kasv

Majanduse struktuurimuutusest tulenev

Ladina-Ameerika

1,35%

2,24%

0,88%

Aafrika

0,86%

2,13%

1,27%

Aasia

3,87%

3,31%

0,57%

Arenenud riigid

1,46%

1,54%

0,09%

Allikas: Margaret McMillan, Dani Rodrik: „Globalization, structural change, and productivity growth”, February 2011

Tööjõu tootlikkus majandussektorites 2005. aasta seisuga, USA dollarites ostujõu pariteedi järgi (38 riigi andmete alusel) Sektor Sektori keskmine tootlikkus Põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalandus 17 530

Näiteks ja Zambias – on tootlikkuse tõus moodsates majandusharudes tähendanud üleliigseks muutunud tööjõu tagasi voolamist põllumajandusse, mis on üks madalama tootlikkusega sektoreid.

tootlikkusega majandusharu Argentinas. „Enamik tööhõive langusest leidis aset 1990-ndatel, kui Argentina eksperimenteeris hüper-avatusega,” märgivad arenguökonomistid. Langus peatus ja osaliselt taastus 2001.–2002. aasta finantskriisist taastumise ajal, kuid varem kaotatut 2005. aasta seisuga tasa teha polnud suudetud. Suurima tööhõive kasvuga sektor oli aga ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse sektor, mida iseloomustab kõrge „põrandaaluse” tase ja see kuulub ka madala tootlikkusega sfääride hulka.

Mitmetes maades – näiteks Nigeerias ja Zambias – on tootlikkuse tõus moodsates majandusharudes tähendanud üleliigseks muutunud tööjõu tagasi voolamist põllumajandusse, mis on üks madalaima tootlikkusega sektoreid. Indias ja Tais seevastu suudetud vabanevat tööjõudu rakendada tööstuses.

Eelnevast tulenevalt peavad Rodrik ja McMillan mõistlikuks nende arenevate maade majanduspoliitikat, mis ei kiirustanud kogu majanduse konkurentsile avamisega, on ajanud alahinnatud valuutakursi poliitikat ning on tegelenud kaheldava efektiivsusega riigijuuni 2011

Kõrgeima tootlikkusega riik

Madalaima tootlikkusega riik

USA

65 306

Malawi

521

Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

154 648 38 503

Holland USA

930 958 114 566

Etioopia Etioopia

3652 2401

146 218

Hongkong 407 628

Malawi

6345

Ehitus

24 462

Venezuela

154 672

Malawi

2124

Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid

22 635

Hongkong 608 868

Ghana

1507

Veondus, laondus ja side

46 421

USA

Ghana

6671

Finantsvahendus, kinnisvara, rentimine ja äriteenindus

62 184

Senegal

297 533 Lõuna-Korea 9301

Ühiskonna-, sotsiaalja isikuteenindus, avalik haldus

20 534

Taiwan

53 355

Nigeeria

264

Majandus keskmiselt

27 750

USA

70 235

Malawi

1354

101 302

Allikas: Margaret McMillan, Dani Rodrik: „Globalization, structural change, and productivity growth”, February 2011

ettevõtete subsideerimisega. „Need firmad ei pruugi küll olla kõige efektiivsemad, kuid nad pakuvad siiski tööd tootlikkuse tasemel, mis on kõrgem töötajate järgmisest alternatiivist – põllumajandusest või mitteformaalsest sektorist,” nendivad autorid.

Aasia maade edenemisele võrreldes muu areneva maailmaga on kasuks tulnud ka asjaolu, et erinevalt Aafrika ja Ladina-Ameerika maadest on nad suhteliselt kehvasti varustatud loodusvaradega, valitsus ei ole saanud

loodusvarade najal laiselda, vaid on pidanud otsima muid lahendusi. „Struktuurimuutus, nagu majanduskasv üldse, pole automaatne protsess. Seda tuleb nügida sobivas suunas, eriti siis, kui riigil on suur suhteline konkurentsieelis loodusvarade sektoris. Globaliseerumine tõstab hinda, mis valesti valitud poliitika eest maksta tuleb, aga ta suurendab ka kasu, mis saadakse õigete poliitikate valimisel,” võtavad McMillan ja Rodrik oma uuringu moraali kokku.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

35

36

KULTUUR

Autor: Marge Paas, Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant • Fotod: Reuters

Kunst kohtub teadusega Kunsti ja teaduse kokkupuude ei ole kindlasti viimase ajastu nähtus. Põhja-Ameerika digitaalkunsti biennaalil OISA-l septembris 2010 kummutati müüt, et tulevik ei olevat midagi tulevat, vaid see on juba praegu siin.

K

unsti ja tehnoloogia biennaal leidis aset deviisi all „Ehita oma enda maailm” ning keskendus eelkõige tulevikutehnoloogia, teaduse ja kunsti puutepunktile, mis on ajaloolise tulemi rekonstruktsioon. Igasugused messid, ekspositsioonid, festivalid püüavad tuua vägisi esile uusimaid meediakunsti saavutusi, esitledes neid tipptehnoloogia maastikul.

Kas ja kuidas tegelikult kohtub kunst teadusega, millisel viisil on kunst põimunud tulevikutehnoloogiaga ning kas leiutaja on välja vahetanud programmeerija, vaatame selles artiklis lähemalt.

Ajaloolises tähenduses võib iga leiutaja olla teadur ja samal ajal kunstnik.

Tuntuim esindaja, Leonardo da Vinci, renessansiajastu geenius, mees Vincist oli matemaatik, insener, anatoom ning veelgi enam. Mees, kel peas oli skeemid, kuidas Arno jõgi üle ujutada, ning samal ajal ka detailsed mudelid ja meetodid lennumasinate loomiseks. Nüüd ehk tundub see väga tavapärane. Inimkond kasutab seda kõike päevast päeva ja pigem uudne arhitektuuriline kompleks võib panna imestama oma erakordse, uudse ja high-tech-lahenduse või konstruktsiooni poolest.

20. sajandi keskpaigas nimetatakse kunstiks ükskõik mis tehisobjekti, füüsilist objekti, „ready-made” objekti. Tagaplaanile jääb looming. Vähenenud on huvi klassikalise kunsti vastu ja kasvanud liikuva kunsti suhtes (kineetiline kunst). Tohutu arengu teevad kino, foto, muusika ja perfomancekunst, mis ei kätke enam 20. sajandi lõpuks klassikalist kunstitähendust, vaid muteerub tehnoloogilise protsessi katse-

olemuseks (interaktiivne kino, digifoto, digitaalanima, interaktiivne kino jne). Tekkis uus distsipliin: digitaalkunst ja seetõttu ka digitaalesteetika. Kunstifilosoofid seevastu asusid seda kunstilise revolutsiooni piiramatust käsitlema risomaatiliselt ehk hargnevusena Deleuze’i ja Guatarri mõistes, milles ei jõutud tegelikkuses reaalsete tulemiteni, vaid nüüdseks on see oma juured ajanud otseselt teadusse ning omaette vorm, meediakunst on killustunud eridistsipliinideks.

Kunsti enda võib jaotada kaheks: esiteks, traditsionaalne kunsti tegemise ning viljelemise viis; ja teiseks, uudne tehnoloogilisel platvormil põhinev loome. Esimese, traditsioonilise kunsti loomise juures võiks tähelepanu pöörata inimmõtlemisele. Traditsioonilise maalikunsti, fotograafia jm perspektiivitunnetus on allutatud teisele, tehnoloogilisele formatsioonile, kus looja, antud juhul kunstniku ümbritsevas maailmas olemise viis peegeldub tehnoloogilise epohhi piiril: uus kogemus, uus väljendus, uus olemus jne on paigutatud ruumi, mis kandub üle teosesse. Kese aga peitub teisel kunsti tegemise viisil, kus juba kunstimaailm opereerib täiesti teistsuguste reaalsustega, mis ise esitab väljakutseid kõrgtehnoloogilise kultuuri loomisele.

Nano-, kvant- ja biokunst

Nanotehnoloogia teadusharu ei saa ühesõnaliselt kokku võtta. Nano, kui üliväikeste, nanomeetriliste suurusjärgu osakeste uurimisharu, on samuti nagu kvantteooria, mis pürib väljapoole klassikalise füüsika piire. Nii nanotehnoloogia kui ka kvantfüüsika leidsid kajastamist juba 1960-ndatel

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

KULTUUR

ulmekirjanduses, kus püüti tulevikku ette arvutada. Lisaks kirjanduslikule fiktsioonile on nano- ja kvantkunst kui teaduskunsti liigi esindaja, ületamas klassikalise kunsti piire.

California Ülikooli nanosüsteemide instituut töötab projekti „Elusad andmed” (The Living Data) kallal, kus on tegemist kolmemõõtmelise visualiseeritud interaktiivse sfääriga, kus on võimalik kohtuda nn ilusa virtuaalse reaalsusega. Vaataja, seistes ruumi ehitatud konstruktsiooni peal, kandes 3D-prille, ühel ajal tajub läbi seadme visualiseeringu vesinikaatomit ja samal ajal on kogu selle massiivse visualiseeritud kujutise suuruse keskel. Uue tehnoloogia vahendusel on võimalik tekitada

Uue tehnoloogia vahendusel saab vaataja saab kogeda seda, kuidas on olla väiksem kui aatom.

Kunstnik Kendal Buster, kes on ise on seotud olnud lisaks mikrobioloogiale ka arhitektuurimaailmaga ja õppinud tundma makromaailma kõrval ka kõige väiksemaid ruumi parameetreid, tegeleb mikroskoopiliste maastikega. Mis on see mikromaastik? Juba varem esitatud The Living Data projekti kõrval kannab Busteri „Uus kasv” (New Growth) sama ideed, kuidas tuua mikromaailm uuele tasandile, väljendades kunstilise esituse kaudu, et me saame kogeda ka kõige väiksemaid osakesi endast suurematena. Samal ajal, märkides siinkohal, et kui Buster on kasutanud oma ideebaasina veresooni, rakumembraane, siis ta esitab need samuti uues esituses ja väga esteetiliselt ilusate, nauditavatena. Sama New Growth on valge ruumiline linnak, mis küll alguse sai keemialaborist, kuid jõudis publikuni tehislinnana galerii ruumides.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

Rooma moodsa kunsti muuseum Maxxi kätkeb endas teid, jõgesid, orgusid, mägesid tehisesteetilises väljenduses. juuni 2011

selliseid kehalisi mõjutusi, et vaataja saab kogeda seda, kuidas on olla väiksem kui aatom. Kogu see visualiseering on tekitatud aga väga värvilise ilusa keskkonnaga ning esmapilgul ehk õudust tekitav mutatsioon võib olla kogetuna väga kena.

37

38

KULTUUR

Ökokunsti näide Eestist – No99 Põhuteatri projekt.

Kvantfüüsika on valdkond, mis küll veel ületab inimmõtlemise piire, kuid tulemused selle ulatuse suurusest on tunnetatavad. Eraldi on nimetamist juba leidnud kunstiliigina kvantkunst. Kvantkunsti kasutatakse küll rohkem inspiratsiooniallikana fotosimulatsioonide esitamisel, kuid siiski on juba teadlasi endid, kes on rakendamas oma uurimusi kvantfüüsikast kunstis. Füüsika ja keemia doktor Erik Heller on üks tuntumaid teadlasi, kes kasutab teadust kunstieesmärgil.

Siin me näeme vastupidist olukorda, kus enam kunstnikud ei trügi laborisse, vaid teadlane ise manipuleerib teadusega kunsti eesmärgil. Eric Helleri „Ligipääsev kaos” (Approaching Chaos) kasutab teadust meediumina, mille kaudu edasi anda loodusseaduste saladusi. Ta kirjutab matemaatilisi algoritme, mille jaoks ta võtab infot kvantfüüsikast ja selle tulemusena genereerib arvuti tarkvara vastavad visualiseeringud, mida saab kasutada foto või graafika näol kunstis. Oluline on just talle siin mitte niivõrd see tarkvaramoodul, vaid see tulem, millisena kujutada määramatust, kaost ja lõpmatust.

Don Ihde, Ameerika filosoof, on väitnud, et kogu 20. sajand oli pildilise tehnoloogia sajand. See pilt aga muutub ja liigub kultuurist teadusesse. Teadlased tegelevad päevast päeva nanorobotite ehitamisega, kus gravitatsioonijõudu hakkavad

Põhuteater

5D kinost, simulatsioonimängudest, vaid valitseb ootus innovaatiliste uue meediakunsti rakenduste järele, millele praegu võib läheneda hoopiski ökokunsti vaatenurgast. Ökokunsti võib pidada eelkõige mõtteviisiks, elustiiliks, millele on külge poogitud näiteks keskkonnasõbralike materjalide, tekstiilide kasutamine moetööstuses, disainis või arhitektuuris. Kas või näitena Eestis teatri NO99 Põhuteatri projekt on üks võimalikke ökokunsti rakendusi. Põhuteater esitab uue ruumikogemuse ja keset Tallinna linna. Küll ajutiselt, kuid siiski. Öko- või tehislinnakut pole vaja kaugele otsima minna. Tegemist on omanäolise maamärgiga, kus mitte ainult teatrikogemust saada, vaid laiemat kultuurikogemust. Antud juhul ei saa öelda, et oleks tegu teadusliku projektiga, kuid kas mitte ei ole hetke kunstis ja disainis trend öko-inno suunas?

Kunstlikud ruumid on jõudnud masinkonsoolidest igapäevase kultuurikogemuse osaks. Pole enam vajalik rääkida 3D või

Solar-rõivad ja tunnetuslikud tehnoloogiad moetööstuses

mõjutavad erinevad nanoefektid. Laiendades seda teadusest kultuuriruumi, on Ihdel õigus, vaadates kunsti, mis plingib nii teaduse kui ka kultuuri vahel. Näiteks mitmed kunstnikud on sulgenud endid keemialaboritesse, teostamaks erinevaid biotehnoloogilisi katseid, mõjutusi ja neid hiljem siis väljendades kunstiteosena biokunsti valdkonnas. Kunstnik Eduard Kac kasutas oma taieses „A Positive” inimverd, liites selle mehaanilise robotiga, teadvustamaks meediumi mõttes bioloogilise ja tehnoloogilise elu ühildumist.

Kaci suhtes ei saaks olla kriitiline, ühelt poolt bioeetilises mõttes ei saa väärtustada tema „A Positiv” projekti, kuid teiselt poolt paneb see vaatajat mõtlema, kus ja kuidas me tegelikult inimkehaga käitume.

Kunstlikud ruumid on jõudnud masinkonsoolidest igapäevase kultuurikogemuse osaks.

Kantava tehnoloogia mõiste on väga lai ja kohati isegi on see jõudnud militaartööstusesse, kui võib nii käsitleda armeerõivastust, ning kasutusel on „kantav tehnoloogia” olnud juba tegelikult antiikajast. Inglise kunstnik Elena Corchera, kasutades kantavate tehnoloogiate võimalusi ning füüsika seaduspärasusi, lõi kollektsiooni solar-rõivaid. Need rõivad koguvad päikeseelementide abiga

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

KULTUUR

päikeseenergiat, mis omakorda annab pimeduse saabudes valgusenergiat. Tekstiili sisse ehitatud päikesepatareide süsteem on üks Inglismaal palju kasutatavaid tehnoloogiaid, mida moetööstus rakendab. Esmalt tundub, et sellest uuenduslikkusest ja ajakohasusest olnuks mõtet rääkida 1990-ndate lõpul. Asi ei seisne aga mitte üksnes uuenduslikkuses, vaid kollektsiooni esteetiline tervik on esitatud viisil, et kleidi või kostüümi juurde kuuluvad ka solar-ehted, aksessuaarid, kandmaks edasi kaunist tervikvälimust.

Corchera ei jää alla isegi ulmelisele Hussein Chalayanile, kes kasutas kõrgmoes kantavate tehnoloogiliste saavutuste tippu, kus materjalid ja aksessuaarid muutusid sensori tegevuse järgi. Seda kasutab ka igapäevane rõivatööstus, mis annab igaühele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogiliste rõivaste kandmises.

Analoogsete SKIN- ja LIGHT-rõivaste projektidega on ka korduvalt tulnud välja Philips. Kaks Philipsi projekti, „Frison” ja „Bubelle”, katsetasid rõivatehnoloogia kaudu uuenduslikku valguseksperimenti, kus tekstiili sisse asetatud sensorid ehing,kandja millega Eesti riik vahetab reageerisid meeleoludele, persokümme miljonit saastekvoodi ühikut naalsetele mõtetele ja andsid läbi valgu507 Mitsubishi i-MiEV elektriauto, sevoo edasi kandja emotsioone.

250 autode laadimisjaama ja raha vastu, Inno-City kiideti valitsuses heaks 3. märtsil. ValitZaha Arhidects (ZAH) võitis 1998. suse Hadid hinnangul saab „elektriautode progaastal et luua uus moodne rammi konkurssi, täiemahulisel elluviimisel Eestist kunstimuuseum Rooma, mis annaks tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid võimaluse näidata lisaks riike, kus onmaailmale kõige tihedam ja uuenduslikeskaegsetele kunsti šedöövkum kiirlaadijateItaalia taristu ning elaniku kohta ritele ka nüüdiskunsti meistriteoseid. enim elektriautosid”.

Majandusja kommuMAXXI muuseum, mis avati 2009. aasta nikatsiooniministeeriumi teatel on ettevalnovembris, on kujunenudkasutamist ise esmaklasmistused elektriautode soosiliseks kunstiteoseks Rooma linnas. dustava poliitika väljatöötamiseks käinud 29 000-ruutmeetrine kompleks juba 2009. aasta teisest poolest.kannab Uuritud ideed, mis näeb peaksvälja esitama uue geolooon, milline teiste riikide vastav gilise ülevaltvaates poliitika,tehiskeskkonna, millised autod on turul, ja jälgitud diagrammilise kujuga, mis kätkeb endas tehnoloogia arengut. teid, jõgesid, orgusid, mägesid tehisesteetilises väljenduses, klassifitseerudes Vahetustehingu juures on oluline nüanss lineaarse jätkuva liikumisena terviklikus seegi, et kuna saastekvoodikaubandus seniarhitektuurilises Hoone sel kujul lõpeb 2012.objektis. aastal seoses Kyoto on pesegu dekonstruktivismist, rioodi futurismist, lõpuga 2012. aastal ära, siis on Eestil sürrealismist ningsuhteliselt see kõrgperformakvootide müügiga kiire. Kvoodid tiivne peavadehitis olemameenutab müüdud jahigh-tech-konstmüügist saadud ruktsiooni, kuigijärgmise olemuselt ei kasuta raha kulutatud aastatalõpuks ning ühtegi elementi, paraku kõrgtehnoloogia valitseb heitekvootide turul ligivaid 30hõlmab efektselt, tunnetuslikult haarakordne ülepakkumine.

Kuna Mitsubishi paktava esteetilise kogemuse.

Tundub, kus uue suhteliselt operatiivset tehingut, siis et MAXXI polesellest midagi erakordset, Eesti valitsus ka kinni haaras. sest

T

juuni 2011

Mis juhtub siis, kui tekst või kujund hakkab ekraanilt välja ronima?

pidevalt uut innovaatilist arhitektuurilist keelt jälgides tõdeme, et iga uus ooperiteater või kontserdisaal peab vastama utoopilistele parameetritele.

Seda selgitab praeguse arhitektuuri iseloom, kus hoone peab eelkõige väljendama omapära, olema monumentaalne sümbol ning kõnetama seda, kes selles futuristlikus ruumis viibib.

Viimane, Reykjavíki Harpa kontserdisaal on kui keset vett loodud jäämägi, mis arhitektuurilise lahenduse, disaini ning visuaalse kommunikatsiooniga kannab edasi 21. sajandi kunstistiili.

Kuid mitte ainult kunstimekad, kontserdisaalid, vaid ka high-tech-kunst on levinud eraldi ulmelisteks saareSaastekvoodi vahetustehingu jõe keseks kas Dubaisse või Sŏuli Haniarhitektist peaministri nõuniku Anne Sullingu sõkeskele. nul oli valikuks kas Mitsubishi elektriautod või mitte midagi ja nii langes valik elektriMeediumimaagia autode kasuks. Sulling viitab intervjuus Puutetundlik raamat ja Osoon, ekraanet on Eesti Televisiooni saatele autod praegusaja kultuuri nähtused.

Aga vahetati sisuliselt kuuma õhu vastu, makmis juhtub raha siis, ei kuiole ekraanilt hakkab sumaksja tehingule kulunud tekst või kujund välja ronima? Chris sentigi.

Sugrue on Hispaania kunstnik ja programmeerija, kes i-MiEV eksperimenteerib Peale Mitsubishi elektriautode ja maagiliste ja illusoorsete laadimistaristu saab Eestivõimalusteriik Mitsubishi ga digitaaltehnoloogias.

Interaktiivne korporatsioonilt lisaks raha, tänu millele kunstiteos Delicated Boundaries on saavad viissada kiiremat eraisikut soetada installatsioon, maailm elektriauto kunikus poolefüüsiline soodsamalt.

Intervsaab sekkuda Bioneer digitaalsesse ja vastu- ja juus portaalile rääkis majanduspidi.

Väikesed rakud, elu allikad tulekommunikatsiooniministeeriumi tehnovad väljaja arvuti ekraanilt ja liiguvad loogiainnovatsioonitalituse juhataja pärast käegaet toetus ekraaniühepuudutamist Jarmo Tuisk, auto kohta jääb inimese kõnetabSealhulgas otse10 000 jakehale.

18 000Teos euro vahele. selt reaalsuse virtuaalsuse eksistoetatakse ka ja koduste laadimisjaamade tentsi teemat, kus mängu kaudu võib avalduda sügavam maailmatunnetus, kui esmapilgul kasutaja võib tunnetada. Analoogseid näiteid võib kirjeldada veel mitmeidki, kus meedia on ületanud reaalsuse piiri. Delicated Boundaris projekti võib näha ka sügisel aset leidval Plektrumi festivalil.

soetamist kuni tuhande euroga.

Kuna ostetav elektriauto peab vastama Euroopa standarditele, siis selliste autode valik pole kuigi suur. Nimetada võib peale i-MiEV veel superautot Tesla Roadster, Nissan Leafi, ja norralaste Think Cityt ja veel mõningad.. Lisaks turustatakse Euroopas veel Mitsubishi iMiEV põhjale ehitatud Citroën C-Zerot ja Peugeot iOni, millest esimene on esimese elektriautona alates märtsi keskpaigast müügil ka Eestis. Autode valik on lähiaastatel aga paranemas, kuna elektriauto toovad turule pea kõik suuremad autotootjad.

Mitsubishi i-MiEV autost kaudsemalt Elektriautode suurimaks pudelikaelaks on akutehnoloogia, millest sõltuvalt jääb ühe laadimisega läbitav vahemaa 150 kilomeetri piirimaile. Viimastel aastatel on hulk ettevõtteid-teadusasutusi andud teada küll uutest ja senisest parematest akutehnoloogiatest, kuid turule jõuavad vastupidavamad ja senisest odavamad akud suhteliselt optimistlikel hinnangutel alles 2013. aastal.

Mitsubishi i-MiEV kasutab 88-rakulist liitium-ioonakut, mille võimsuseks on 16 kilovatt-tundi. 220-voldise vahelduvvoolu pealt laeb aku täisChalayani seitsme loodud tunniga,LED-kleit kiirlaaMoelooja Hussein Eesti innovatsiooniajakiri HEI

39

40

intervjuu

Autor: Erik Aru • Foto: Kärt Ülper, Reuters

Riigid peaks püüdlema parema elustiili, mitte tingimata majanduskasvu poole India majandusteadlane Jayati Ghosh räägib sellest, kuidas maailma riigid peaks lahendama oma arenguprobleeme, ja sellestki, miks praegune majanduskord vägisi järgmise kriisi poole tüürib.

•• Inimesed räägivad, et see sajand on...

Aasia sajand, jah.

•• Või Hiina sajand või tärkavate riikide sajand või... Kuidas suhtute sellistesse väidetesse?

Ma arvan, et selles on mõnevõrra tõtt.

Jah, suurema osatähtsuse poolest nihkub tasakaal arenevate riikide poole. Aga sellega pingutatakse kõvasti üle.

Minu meelest peaks inimesed mäletama mõnd asja. Näiteks seda, et sissetulekult inimese kohta on need riigid endiselt väga vaesed. Neil on endiselt väga suur vaeste osakaal. Hiinas on see märksa parem, Hiinas on võib-olla 20 protsenti selliseid inimesi, kes ei saa rahuldada oma elementaarseid vajadusi. Kuid Indias on umbes kaks kolmandikku elanikkonnast, kelle elu-olu ei vasta suvalise Lääne ini-

Jayati Ghosh

mese arusaamale minimaalsetest vajadustest. See tähendab elektri ja kanalisatsiooniga maja, minimaalset toitumist, minimaalset tervishoidu ja minimaalset haridust. Meil on suur osa majandusarengust endiselt ees. Idee, et riik võiks domineerida maailma ilma majandusarengu projekti läbimata – see on minu meelest ekslik.

Kuid Hiina puhul peab paika see, et nende kasv põhineb väga kõrgel investeeringute määral. 45 protsenti SKP-st, 48 protsenti SKP-st. See on hullumeelne. Ei saa lõpmatuseni kulutada poolt oma sissetulekust investeeringutele. Ei saa lõpmatuseni säästa enam kui poolt oma sissetu-

•• Viimasel ajal kuuleb sageli muret, et Hiina läheneb keskmise sissetuleku lõksule, sissetulekutasemele, mille juures majanduskasv aeglustub.

Teate, see keskmise sissetuleku lõks on väga naljakas kontseptsioon. Mult küsiti selle kohta Vietnamis – kuidas me väldime keskmise sissetuleku lõksu? Minu meelest on need tõesti väga rumalad ideed. Ei ole sellist asja, nagu per capita sissetuleku tase, mille juures majanduskasv stagneeruks.

Idee, et riik võiks domineerida maailma ilma majandusarengu projekti läbimata – see on minu meelest ekslik.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

intervjuu

Väheneva elanikkonnaga rikkad riigid – miks nad peaks üldse kasvama, tegelikult?

miks nad peaks üldse kasvama, tegelikult?

Kinnisidee majanduskasvust on samuti veidi rumal. Kui elanikkond väheneb, võib reaalne sissetulek inimese kohta kasvada ka siis, kui kogutoodang jääb samaks.

•• Mulle näib, et sissetulek elaniku kohta tundub inimestele veidi keerulisem kontseptsioon kui lihtsalt majanduskasv.

Jah, aga see on oluline. See on oluline ütleme näiteks riigis, nagu Itaalia, kus elanikkond väheneb. Tegelikult tahate saavutada inimestele paremat elustiili, mitte vaid majanduskasvu, sest kui sihtida ainult kasvu, kasvu, kasvu, siis võib elustiil sellest märgatavalt halveneda. Osa inimesi võib töötada palju rohkem ja olla frustreerunum, ja teised olla töötud, ilma kindla tööta. Ütleme sedapidi: kui keegi tuleks Marsilt ja näeks seda, ütleks ta: teie, inimesed, olete hullud.

lekust. Ma arvan, et majanduskasvu vilju tuleb laiemalt jagada. Ma leian, et hiinlased peaks jõudma sinna, et kõik nende inimesed jõuaks sellele tasemele, mida võiks nimetada keskmiseks sissetulekuks. Aga ainuüksi selle saavutamisel oleks suur kasvupotentsiaal.

•• Ma ei ole eriline pikaajaliste prognooside fänn, aga Citigroupi peaökonomist Willem Buiter on koostanud sellise, kus ennustatakse, millised on kõige kiiremini kasvavad riigid aastal 2050. Nende hulgas olid Hiina ja India, aga enamik riike pärines Aafrikast. On see teie meelest realistlik?

Jah, see ei ole üldse üllatav. Loomulikult riigid, kus sissetulek inimese kohta on madalam, peavad kasvama kiiremini.

Ja väheneva elanikkonnaga rikkad riigid – juuni 2011

•• Mida peate praegu India suurimaks majandusarengu proovikiviks?

Minu jaoks on see see, et üle poole meie elanikkonnast ei saa rahuldada oma baasvajadusi, mida on inimestel raske mõista.

Inimesed millegipärast mõtlevad, et oleme nüüd tarkvara ettevõtjate ja kõnekeskuste riik. Aga see on vaid kaks protsenti meie elanikkonnast. 60 protsenti ei saa FAO indikaatori järgi minimaalset toidukogust.

See olukord on hullem kui Sahara-aluses Aafrikas. 40 protsendil majapidamistest ei ole elektrit. 80 protsenti elanikkonnast ei pääse ligi nüüdisaegsele kanalisatsioonile. Mulle tundub uskumatu, et midagi sellist võib endiselt toimuda 21. sajandil riigis, kes peab end oluliseks mängijaks maailmaareenil.

•• Aga kuidas olukorda parandada?

Minu meelest on see üpris lihte. Loomulikult läheb selleks vaja majanduskasvu, aga see peab olema kindlat liiki kasv. See

ei saa olla kasv, kus vaadatakse ainult eksportturge, elitaarset tarbimist ja korporatiivseid kasumeid, sest siis te ei hooli sellest, mis saab 70 protsendist inimestest, kuna nemad seda kasvu ei too. Sellepärast peame minu meelest üle minema kasvule, mida ma nimetan palgapõhiseks.

See tähendaks püüdeid luua kõigile neile inimestele töökohad, maksta neile kõigile kõrgemat palka, mis annaks neile suurema turvatunde, mis omakorda lubaks neil osta eluasemeid ja kõike muud.

•• Aga kuidas palgapõhist kasvu saavutada?

Selleks tuleks teha mitu asja. Esiteks tuleks teha palju rohkem avalikke kulutusi põhivaldkondadele, nagu infrastruktuur, tervishoid ja haridus. Näiteks ei vii meil endiselt iga külani iga ilmaga kasutatavat teed. Teiseks meil ei ole endiselt üleüldist algharidust, kujutate seda ette? Meil võeti just vastu seadus, mis muudab selle kohustuslikuks, kuid me ei kuluta raha, et seda võimalikuks muuta. Meie tervishoiunäitajad on kohutavad. Praegu tuleb 80–85 protsenti tervishoiukulutustest inimeste endi taskust, sest avalikust sektorist ei pakuta seda piisavalt. Seega tuleb teha palju rohkem avalikke kulutusi. Ja see ei ole ainult kulutamine, see loob ka tööhõivet, kõik need tegevused loovad töökohti, millel on väga suur multiplikaatorefekt – need toovad kaasa uute ja uute töökohtade loomise. See on väga kasulik tööhõivele ja kasvatab ka palkasid.

Põhimõtteliselt tuleb kõvasti suurendada avalikke kulutusi, et see tekitaks kasvuprotsessi. Ja lihtsalt iga külani tee viimine tähendab seda, et inimesed pääsevad turule, inimesed saavad liikuda, see muudab tegelikult kõik.

Kuidas me selleks raha saame? Te ütlete kohe – valitsustel ei ole raha ja nii edasi.

See on jama. See on jama sellepärast, et me oleme Indias tegelenud korporatsioonide põhise kasvuga, oleme andnud neile aina enam ja enam ja enam maksusoodustusi. Valitsuse enda hinnangul anname me igal aastal kolm kuni viis protsenti SKP-st nende suurfirmadele, sest tahame nad end hästi tundma panna. Meil ei ole seda vaja. Kui kärpida neid maksueeliseid poole võrra – see on 2,5 protsenti SKP-st. 2,5 protsenti SKP-st maksab toitlustuskindluse eest või annab igale külale kooli või annab elektrivarustuse ja nii edasi. Need hädavajalikud asjad loovad võimaluse erainvesteeringuteks.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

41

42

intervjuu

•• Aga ma kuulen juba, kuidas mõni majandusteadlane ütleb: aga korporatsioonid kolivad ju siis minema.

Teate, nad ei lähe ära, kui turg kasvab.

Hiinal on kohutav regulatsioon korporatsioonidele, nad peavad hankima 27 erinevat luba. Hiinasse on väga keeruline välisinvesteeringuid teha, kuid nad kõik jooksevad sinna ummisjalu. Miks? Kuna see turg kasvab.

Nii, kui teete investeeringuid, mis paneb selle turu kasvama, siis ma luban teile, et keegi ei lahku. Kui toimub pidu, tahavad nad sellel olla. Kuni Euroopa majandus kahaneb, puuduvad stiimulid sinna investeerida. Ja kuni Euroopa tegeleb selle majandusliku harakiriga, kus kärbitakse kulutusi ja vähendatakse SKP-d, avaneb seal vähem ja vähem majanduslikke võimalusi. Nii on kasvavad riigid palju atraktiivsemad.

•• Mida peaks Jaapani-taoline riik tegema? Nende ainsaks lootuseks jääb tootlikkuse kasv?

Jaapan on minu jaoks üks kahaneva rahvastikuga rikkaid riike, kes peab vaatama, kuidas muuta oma majandustegevuste iseloomu. Nad ei peaks keskenduma kasvule.

Tegelikult, see riik ei saa kasvada. Aga see ei tähenda, et elanike elukvaliteet ei võiks paraneda. On palju asju, mida saab teha majandustegevuste mustri ümber korraldamiseks, mis parandavad elukvaliteeti. Ja selle hulgas on palju innovatsiooni.

Inimesed ütlevad, et kui kasvu ei ole, ei ole ka innovatsiooni. See ei ole samuti tõsi.

Näiteks innovatsioon energeetikas. Väga oluline teema on see, kuidas me korraldame transporti. Kuidas me kujundame elanike ja töö ja meelelahutuse ja transpordi mustrid nii, et me kasutaks vähem energiat, aga kogukond oleks ka palju elamisväärsem.

Kuidas tulla toime vananeva rahvastikuga.

Jaapanil on väga kiiresti vananev rahvastik. See tähendab, et kõik peab muutuma, infrastruktuur peab muutuma, tervishoiuasutused peavad muutuma, kõikide asjade korraldus peab muutuma. See kõik on üsna massiline innovatsioon, tegelikult. See ei tähenda kogu aeg suuremat SKP kasvu. See on per capita SKP kasv, mis jälgib pigem elukvaliteeti kui SKP-d.

Toome näite. Olete mõnes arenevas riigis käinud?

•• Aasias olen käinud ainult Hongkongis.

Nojah, Hongkong on üsna korraldatud,

On levinud uskumus, et kreeklased on laisad ja sakslased virgad. Arvud näitavad aga vastupidist. aga isegi seal saab liiklusest aimu. Delhis, kui tahan minna kesklinna, pean kodunt lahkuma kaks tundi varem. Manilas on mul olnud kokkusaamisi kell üheksa ja olen pidanud hotellist lahkuma kell kuus hommikul, sest keskpanka jõudmiseks kulub kolm tundi. See on täiesti hullumeelne.

Me oleme hävitanud oma linnad. Kõigis arenevates riikides oleme rajanud kõige kohutavamad linnad. Need on kaootilised,

Kuni Euroopa tegeleb majandusliku harakiriga, kärpides kulutusi ja vähendades SKP-d, avaneb seal vähem ja vähem majanduslikke võimalusi.

ummikuid täis, saastunud – katastroofilised. Aga need loovad palju rohkem SKP-d, kui siis, kui oleksime valinud avaliku transpordi süsteemi, mis on tõhus, keskkonnasõbralik ja odav.

•• Mida arvate USA-st? Nende rahvastik kasvab...

Jah, aga see on tänu migratsioonile, see ei ole sisemine kasv. Kuid siiski see kasvab ja sellel on potentsiaali, kui nende sisepoliitika kõike ära ei riku. Meil on olukord, kus on eradefitsiit, mille on tekitanud suurte pankade ja ettevõtete päästeoperatsioonid, ja siis on üks väga parempoolne rühm, nagu teepartei, mis tuleb ja väidab, et see tähendab vajadust kärpida avaliku sektori töötajaskonda, kärpida õpetajate arvu ja sulgeda lasteaedu ja nii edasi. See on täiesti hull maailm.

•• Tuleme minu kodule lähemale, Eu-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

intervjuu

Varem või hiljem peavad Kreeka, Iiri ja Portugal lahkuma euroalast. Muud võimalust lihtsalt ei ole.

Maksimaalselt, sest inimesed teevad igasugu napakaid asju, et sees püsida. Argentina kinnitas kuni selle kuuni, mil nad valuutakomiteest loobusid, et nad ei tee seda kunagi. Nii et see võib juhtuda järgmisel kuul, see võib juhtuda järgmisel aastal, aga see juhtub.

roopasse. Alustame Saksamaast. Kui jätkusuutlikuks peate nende ekspordipõhist kasvu?

Jätkusuutmatuks. Ja tegelikult kaevavad nad iseendale hauda, kui sunnivad Euroopa äärealadele peale kulukärpeid.

Saksamaa on Euroopa Hiina. See on kasvanud odava ekspordi kaudu, mis on olnud võimalik tänu tootlikkuse kasvule, mis ei kandunud edasi palgatõusuna, vaid madalate hindadena, muutes riigi väga konkurentsivõimeliseks. Ja ta on eksportinud riikidesse, kellele ta on raha laenanud, et need saaks tema kaupu osta. Täpselt sama, mida Hiina on teinud USA-ga. Ta ekspordib USA-sse ja seejärel laenab USA-le, et too saaks katta oma puudujääki ja jätkata Hiina kaupade ostmist. Saksamaa tegi täpselt sama Euroopa ääremaadega, aga nüüd, selle asemel, et aru saada, kus peituvad tema huvid, on ta otsustanud karmiks hakata ja nõuda: nüüd päästke end! juuni 2011

Nüüd kärpige kulusid! Nüüd saavutage ülejääk! Kui kõik need Euroopa äärealade riigid tegelikult saavutaksid ülejäägi, oleks Saksamaa majanduslikult läbi. Nii ma ei tea, mida nad õieti mõtlevad. See tõesti ei ole korralikult läbi mõeldud strateegia.

•• Aga mida peaks tegema Portugalitaoline riik? Ta ei saa ju lõpmatuseni Saksamaalt laenata.

Ma teen selle puust ja punaseks. Lähema kümne aasta jooksul restruktureeritakse Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlad.

Sellest ei piisa, sest säärane kulude kärpimine paneb SKP langema, mistõttu võlaSKP suhe kasvab endiselt. Varem või hiljem peavad need riigid lahkuma euroalast.

Kümne aasta jooksul, ma olen selles täiesti veendunud, muud võimalust lihtsalt ei ole.

•• Ma isegi ütleksin, et see kõlab optimistlikult – kümme aastat...

Tegelikult olen tahtnud seda kellelegi öelda, las ma ütlen teile. Mis minu meelest on Strauss-Kahni juhtumis intrigeeriv, jättes kõrvale mehe isiklikud probleemid – loomulikult on seal isiklikud probleemid –, on see, et kogu meedia on öelnud: oh, ta on nii andekas ja see on euroalale täielik katastroof. Inimesed on tänulikud, kreeklased ja kõik ütlevad: ta tundis meile kaasa, ta ütles, et me peaks laenu saama… Ei, ta on täpselt kirjutanud ette seda jaburat kulukärbete programmi, mis ei ole kusagil mujal toiminud! Täpselt sama juhtus Tais, täpselt sama juhtus Türgis, täpselt sama juhtus Argentinas, Mehhikos, kõikjal! Riikidele surutakse peale samasugune rumal lähenemine, kuigi on teada, et see ei toimi.

See on suur majanduslik kuritegu.

•• Aga mida peaks need riigid tegema siis? Näiteks Kreeka?

Kindlasti restruktureerima võlad – esiteks. Ja rõhutama, mida muide USA valitsus mõistis täielikult, et kulukärpepakett keset majanduslangust on rumal. Seega, esiteks, restruktureerima võlad, teiseks, ütlema, et me ei tee rohkem kärpeid, me teeme hoopis asju, mis panevad meie majanduse kasvama. Ja kui teile see ei meeldi ja kui teie ütlete, et see muudab meid euroalas vähem konkurentsivõimeliseks, siis, vabandust, me lahkume euroalast.

Hüvasti! Ja seejärel viia läbi suur devalveerimine, mis põhjustab kuueks kuuks palju segadusi ja kaheksa kuud hiljem hakkab neil majandus kasvama.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

43

44

intervjuu

•• Barry Eichengreen on kirjutanud artikli, milles ta väidab, et euroalast on pea võimatu lahkuda.

Teate, inimesed lihtsalt on laulatatud mõne asjaga. Kuna olete laulatatud euroalaga… see on nagu Argentina, kus öeldi, et valuutakomiteest on võimatu loobuda. Me ei saa seda teha, me oleme pannud kõik valuutaliitu, me oleme pannud oma vere valuutaliitu, me oleme oma majandust kümme aastat alla surunud selle valuutaliidu pärast, me ei saa sellest lahkuda. Muidugi saate! Ja teil läheb selleta märksa paremini. Kõike, mida inimene on teinud, saavad inimesed olematuks muuta.

•• Mainisite vaid kolme riiki – aga Hispaania, aga Itaalia?

Jah, las ma ütlen nii – asi on tegelikult võlakirjaturgudes. Hispaanial oli enne kriisi eelarveülejääk, puudujääk tekkis ainult sellepärast, et palju Hispaania pankasid olid asjaga tõsiselt seotud. Aga kui tegelikult võlg restruktureeritakse, ei ole Hispaania pangad need, millele viltu vaadatakse, need on Saksa, Hollandi ja Prantsuse pangad. Sellel hetkel vajavad Saksamaal, Hollandis ja Prantsusmaal pangad suuremahulist väljalunastamist. Nii et kui neil on üldse ajusid, milles ma olen hakanud kahtlema, siis nad kindlustavad, et võlakirjaturud ei keskenduks nendele ääremaadele.

Delhi liiklustihedus tähendab seda, et ka lühem sõit võib võtta aega tunde.

Jah, mõne riigi lahkumine tähendab, et euro kõigub. See on hea, kui euro kõigub.

•• Saksamaa saab rohkem eksportida.

Noo, kui nende riikide valuuta odavneb, saab Saksamaa ekspordipõhine mudel kindlasti kannatada. Selles ei ole küsimustki. Mis on hea asi, leian ma.

Igatahes on Euroopas ja Eestiski müüt, et kõik kreeklased on laisad ning sakslased on tõeliselt tõhusad ja töötavad rohkem.

Vaadates kõiki põhinäitajaid, tööpäevade arvu nädalas, töötundide arvu päevas, puhkepäevade arvu aastas – Kreeka näitajad on umbes 30% tublimad kui Saksamaal.

Nad tõesti teevad pikemaid tööpäevi, kui vaadata keskmist Kreeka töötajat. Ja põhjus peitub selles, et peaaegu pooled neist on iseenda tööandjad ning töötavad toitlustuses ja muudes harudes, kus ei anta eriti puhkuseid, kus tööpäevad on tõesti pikad jne. Saksamaal toimuv on erinev.

Neil on palju kõrgemad reaalpalgad, umbes kaks korda kõrgemad Kreeka omadest ja nüüd Kreeka palgad langevad veelgi.

Nii et väide, et sakslased on kõik töökad ja kreeklased tõesti laisad, on täiesti vale.

Mis toimub, on see, et Kreeka suudab tänu intellektuaalomandi õigustele hoida oma tehnoloogilisi edusamme endale, neid mitte jagada. Ja need tehnoloogiline edusammud kanduvad tootlikkuse kasvuks. Nad ei luba töötajatel saada sellest tootlikkuse kasvust tulenevat kasu, nad kannavad selle üle madalamateks hindadeks. Kuid nad suudavad selle tootlikkuse kasvu endale hoida tänu intellektuaalomandile. Kui see oleks teistele riikidele kättesaadav, siis saaks ka nemad tootlikkust tõsta ja kus Saksamaa siis oleks? Saksamaa edu saladus on tegelikult kontroll intellektuaalomandi üle.

•• Paul de Grauwe võrdles hiljuti Hispaania ja Briti riigivõlakirjade tootlusi.

Selle järgi tundub Suurbritannial olevat päris vedanud, et neil eurot ei ole.

Absoluutselt. See nad päästis. Euro mittekasutamine päästis Suurbritannia täielikult. See oli väga tugev devalveerumine, pea 30 protsenti kahe aasta vältel.

Miks on kõik nii mures võlakirjaintresside pärast? Kuna tegelikult võetakse laenu võõras valuutas. Miks Jaapan ei pea muretsema? Kuna kogu tema võlg on sisevõlg, jeenides, nii võib ta lihtsalt raha trükkida ja selle tasuda. Miks USA ei muretse? Kuna nad võivad raha trükkida ja võla tasuda. Sel hetkel, kui te hakkate laenama võõras valuutas – nagu kogu euroala –, olete käsistjalust seotud. Muidu võite turule öelda, et too tõmmaku uttu – te laenate omaenda valuutas.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

intervjuu

hetketurg määrab futuurituru, siis futuuride hinnad on madalamad kui hetkehinnad.

Miks? Ma võtan tarne kuue kuu pärast, seega saan preemiaks ootamise eest madalama hinna. Enamikul tooraineturgudel näeme praegu ja aastail 2008–2009 vastupidist olukorda, kus futuuride hind on hetkehinnast kõrgem. Ja miks? Kuna kõik need finantsspekulandid läksid futuuriturule ja muudavad selle üheks finantsvaraks.

Kui futuuri hind on hetkehinnast kõrgem, siis inimesed, kes peaks müüma hetketurul, ütlevad: ma saaks parema hinna futuuriturul, lähme siis sinna. Ja futuuriturg hakkab tegelikult määrama hetkehinda. ja see on täiesti loomulik ja loogiline.

Oleks kõigi turukäitumise reeglite vastane, kui agendid nii ei teeks. Mis tähendab seda, et hetketurg hakkab rohkem kõikuma.

Ja kui vaadata hetketurgu, siis see on hullumeelne, äärmiselt kõikuv, nagu ka futuuriturg. Ja sellel tekivad mullid. Jaanuari 2007 ja juuni 2008 vahel toiduainete hinnad kerkisid 300 protsenti, siis nad kukkusid müraki. Septembriks 2008 olid nad tagasi eelneva aasta jaanuari tasemel.

Hetkel oleme me keset järgmist mulli. Just nagu aktsiamull või eluasememull, nüüd on meil toidumull, toorainemull.

•• Kas USA praegune lähenemine annab lootust või lähevad tema pangad ühel hetkel lõhki?

Jah, jah, nad lähevad. Teisisõnu küsite, kas tuleb uus kriis? Jah, sest kõik elemendid, mis olid oma kohal eelmise kriisi ajal, on alles, ja moraalirisk on palju suurem.

Riskantseks käitumiseks on palju rohkem stiimuleid, sest pangad teavad, et neile tullakse appi, kuna kõik kardavad, et ilma nendeta kukub süsteem kokku. Seega ei ole neil mingit põhjust käituda vastutustundlikult, nad ei käitugi vastutustundlikult. Nad lähevad tooraineturule ja tekitavad kaost toidu- ja kütuseturgudel, nad tegelevad kõikjal igasuguse riskantse käitumisega. Nad teavad, et hetkel on neil poliitiliselt ülemvõim.

•• Leidub arvamusi, et kui tooraineturul osta futuure, siis see ei mõjuta hinda, juuni 2011

kuna hind pannakse paika nii-öelda reaalsel turul.

Jah, olen seda kuulnud ja see on kõige lollim idee, mida ma kunagi kuulnud olen.

Kuid see on nii loll, et on isegi raske kusagilt alustada. Milleks on futuuride turg? Futuuride turg on selleks, et lubada inimestel osta tulevikus, et maandada hinnamuutuse riski. Kui te olete vilja ostja ja teate, et kuue kuu pärast on teil vilja vaja, sõlmite te viljamüüjaga sellise kokkuleppe. Futuuriturgude mõte on kindlustada end tulevaste hinnamuutuste vastu. Sellepärast peaks futuuriturg suurendama hetketuru stabiilsust. Kui hetketuru ja futuuride turu vahel ei oleks sidet, puuduks ka põhjus futuuride turu olemasoluks. Seega peab suhe olema. Küsimuseks on, kumb kumba mõjutab.

On hulk inimesi, kes ütlevad, et hetketurg määrab futuurituru. Tavaliselt, kui

•• Kuid naastes USA juurde – millal pauk tuleb? Kas siis, kui keskpank raha trükkimist piirab või siis, kui intressimäärad tõusma hakkavad?

Millal pauk tuleb? Hea küsimus. Teate, ma arvan, et see tuleb samuti eelarvemeetmete kaudu. Kui kõik need hullud inimesed suudavad kulutusi vähendada, siis see juhtub läbi multiplikaatorefekti. Ja eluasemeasi köeb edasi, nad ei ole eluasemeprobleemi veel lahendanud. Eluasemehinnad langevad USA-s endiselt, tasumata laenude hulk kasvab. Kui see jätkub ja avalikud kulutused – mis 2009. aastal olukorra päästsid – vastumõju ei avalda, siis tuleb pauk. Mitte pauk, mulli lõhkemine, mis iganes. Ja ma isegi ei arva, et see oleks üks moment, nagu Lehman Brothers, ma pigem arvan, et terve seeria…

•• Lehman Brothers oli ka ainult üks hetk ajas.

Jah, Bear Stearns ja palju asju juhtus enne seda. Aga palju inimesi näevad seda just selle hetkena. Ma arvan, et seekord ei ole üht hetke, vaid pigem üldine ebastabiilsus, mis läheb üle rabaks.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

45

46

DISAIN

Autor: Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esimees

Tänapäeval on muutuste planeerimisel keskpunktis inimene

Vana

Ühiskonnas toimuvatel muutustel on liikumapanev jõud.

Luuakse uusi stsenaariume, kuidas elu paremaks, lihtsamaks ja mugavamaks muuta. Uus ja innovaatiline ei ole alati seotud tehnoloogia arenguga.

T

änapäeva arengute ja disainmõtlemise keskpunktis on inimene. Aina rohkem tegelevad disainerid ühiskonna ja keskkonna muutuse vaatlustega ning koostöös kasutajatega kujundatakse ja testitakse uusi toote- ja teenuse mudeleid ning leitakse töötavad ja läbiproovitud lahendused.

tunud ülikiireks. Digitaalrevolutsioon on muutnud maailma läbipaistvamaks, internet kiirendab otsuste tegemist. Kas olete mõelnud, kui palju aega ja raha säästate tänu sellele, et saate vajalikud toimingud teha ilma kohale minemata? E-teenused on kiiresti arenemas, neid laialdaselt kasutades säästame ka loodust.

Kui sajand tagasi oli disainerite mantraks vorm ja funktsioon (Form & Function), siis sellel aastakümnel ei ole disainiobjektiks ainult edev tool või lamp, päikeseprillid, ülikond või uhke auto. Disainerid koostöös keskkonna planeerijate, arhitektide, inseneride, füsioterapeutide, sotsioloogidega loovad süsteemseid lahendusi haiglatele, linnadele, valitsustele, transpordisüsteemidele jne. Võidavad kõik, sest sellistel ettevõtmistel on suur lisandväärtust sisaldav äriline potentsiaal. Mida ligipääsetavam linn, hotell, restoran või konverentsipaik, seda suuremat külastatavust on oodata. Kaubanduskeskused on sellest juba aru saanud.

E-teenuste levik on muutnud meie liikumisharjumusi. Seni kuni teleportatsioon ei ole reaalsuseks saanud peame küsima endalt, kas füüsiline liikumine jõuab virtuaalsele mobiilsusele järele. Eesmärk on reisida kiiremini, kergemini ja keskkonda säästvalt. Vaatamata digirevolutsioonile armastavad tänapäeval vanurid ja erivajadustega inimesed aina rohkem reisida, see on seotud sooviga arendada sotsiaalseid sidemeid. Mõnel maal on liikumine tehtud lihtsamaks. Barcelona linn on näiteks 90% ligipääsetav. Kui praegu on Eestis umbes 20% üle 60-aastaseid ja maailmas kahe Ameerika rahvastiku suuruse jagu vanemaid inimesi, siis arvestades globaalset vananemist, on varsti üle poole rahvastikust pensionärid.

Tänu moodsale tehnoloogiale on informatsiooni liikumine ühiskonnas muu-

Transporditööstus pingutab üha enam, et muuta sõiduvahendid keskkonnasõbralikemaks. Ühistranspordi soodustamine on samuti üheks väljundiks jätkusuutliku transpordi edendamisel. Tänapäeva linnad vähendavad mootorliiklust jalakäijate ja ratturite kasuks. Juba aastaid tegelevad disainerid uut tüüpi säästlike urbanistlike liikumisvahendite kavandamisega ning ettenägelikud investorid paigutavad ka raha nende tootmisesse. Kui kriitiliselt vaadata oma igapäevaseid liikumisharjumusi, siis

Mida ligipääsetavam linn, hotell, restoran või konverentsipaik, seda suuremat külastatavust on oodata.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

DISAIN

Uus

Ligipääsetav transpordisüsteem võimaldab rohkem iseseisvust puuetega inimestele, kuulmis- ja vaegnägemishäiretega inimestele ning vananevale elanikkonnale.

autoga tehtavad ühe- kuni viiekilomeetrised sõidud saab väga edukalt asendada kõnni või jalgrattasõiduga. Või saab ka jagada autot naabriga. Suurenenud on nõudmine jalgrattateede ja korras kõnniteede järele. Meie kõigi huvides on võimalikult vähe keskkonda saastavate liikumisvahendite kasutuselevõtt.

Mugava ning ohutu navigeerimise linnas garanteerib hästi funktsioneeriv info- ja viidasüsteem. Kaugele nähtavad ja kõigile märgatavate värvidega kujundatud tänavate nimed, majanumbrid, sõidugraafikud jm infograafika peab olema lihtsalt arusaadav nii kohalikele linnakodanikele kui ka turistidele, arvestades ka värvipimedaid ning vaegnägijaid. Kas te teadsite, et ligi 40% meestest on värvipimedad ega tee vahet rohelisel ja punasel? Keskkonna disainimisel peab humaanne ühiskond arvestama kõikide inimgruppidega. Design For All platvorm ühendab disainerid ja arhitekte, kes omavad holistlikku mõtteviisi ning kes hoolivad inimesest, kellele nad juuni 2011

uusi tooteid-teenuseid või ehitisi kavandavad.

26.–27. mail toimus Tallinnas II rahvusvaheline konverents Cities For All – Tallinn For All. Mobility, kus peateemaks oli linnakeskkond ja inimene ja selle omavaheline seos. Lektorid olid Inglismaalt, Soomest, Austriast, Prantsusmaalt.

Konverentsi avasõnad olid EIDD Design For All presidendilt Finn Petrenilt ja Cumuluse presidendilt Christian Guellerinilt. Fakt, et pungil täis saalis oli kuulajaid rohkem välismaalt kui Eestist, on märk sellest, et Eestis pööratakse inimese osatähtsusele ja sellega seonduvale probleemidele linnakeskkonna planeerimisel veel vähe tähelepanu. Toodi äärmuslikke näiteid, kus arhitekt palub oma projekteeritud skulptuurisarnasesse majja mitte liiga palju inimesi lasta, see olevat ebaesteetiline.

Rama Gheerawo, Londoni Kuningliku Kunstikolledži Helen Hamlyni Keskuse

Keskkonna disainimisel peab humaanne ühiskond arvestama kõikide inimgruppidega.

asedirektor, nentis, et kogukonnad baseeruvad suhetel – inimestevahelistel suhetel, suhetel teenustesse ja seostumisel ümbritseva keskkonnaga. Ta vaatles mobiilsuse tähtsust kogukonna loomisel, mis võimaldaks sotsiaalset sidemete loomist ning isikliku iseseisvuse kasvu. Esimene samm kogukonna loomisel peaks olema seose tekitamisel inimese ja teda ümbritseva vahel.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

47

48

DISAIN

Claude Arnaud, Veolia Transport Rhône-Alpesi regiooni direktor, selgitas: „Linnaorganisatsioonidele saab disaini abiga lisada võtmedimensioonina „Armastan oma linna” mõõtme. Disain pole tähtis vaid sõidukitele (bussid, trammid, metroo), vaid eelkõige parandamaks linnaelu ning kodanike käitumist. Disain on osa transpordisüsteemist ning liiklusvahendite ehitusest. Näiteks võib selleks olla tänavatranspordisüsteemi terviklahendus, s.o rida busse ning tramme, disainitud bussipeatused ja kohalikud ootepaviljonid, piletimüügimasinad, kaardid ning logodega viidad kogu võrgustikust. Disaini abiga on võimalik muuta kogu süsteemi atraktiivsemaks ning turvaliseks; võimalik on kasvatada austust avaliku varustuse vastu ning kodanike vastutustunnet, kes saavad linnaruumi kasutamisest selget kasu.”

Arhitekt Hanna-Leena Rissanen, ligipääsetavuse esindaja, andis oma ettekandes ülevaate ühistranspordi kasutatavuse ja ligipääsetavuse kohta kõigi kasutajagruppide poolt Helsinki Aalto Ülikooli uuringus „Tuleviku ühistransport kõigile”. llmnesid peamised muret tekitavad valupunktid: „Ligipääsetav transpordisüsteem võimaldab rohkem iseseisvust puuetega inimestele, kuulmis- ja vaegnägemishäiretega inimestele ning vananevale elanikkonnale. Kasutajasõbralike ning turvaliste transpordisüsteemide arendamine toob eeliseid kõikidele kasutajatele. Erinevatel kasutajagruppidel on spetsiifilised vajadused, millega peaks olema arvestatud võimaldamaks neil teekond edukalt ellu viia.

Enamus uuringus osalenutest väitsid, et kui ühistransport oleks lihtsamini ligipääsetav, kasutaksid nad sel viisil liiklemist tihedamini.”

Esitati varemavaldamata ülevaade uurimisprojektist, kus analüüsiti erinevate reisijagruppide orientatsioonikäitumist vaatluse ning konkreetsete ülesannetega seotud uuringu kaudu. Veronika Eggert, Philips Designis aastaid töötanud infodisainer, teeb oma tööst kokkuvõtte: „Testisime puudulike aistingute või puuduliku liikumisega inimesi, samuti lastevankritega väikelaste vanemaid ja vanureid (vanuses 70+). Saan välja tuua kolm peamist tulemit: Keskmine kiirus ülesande läbiviimiseks erines kasutajagruppide vahel väga vähe. Suurimad probleemid olid seotud sisuga (süsteemiga), mitte aga puudega.

Kultuuriline/õpitud taust määrab kasutaja orientatsioonistrateegia ning ootused infosüsteemidele.”

Väga särav ettekanne oli tuntud prantsuse transpordidisainerilt Erik Rhinnilt, kes kirjeldas, kuidas Prantsusmaa linnades on suudetud tramm muuta muuseumisarnaseks vaatamisväärsuseks ja inimesed käivad peredega sõiduvahendites vaba aega veetmas.

Disainer Fabien Combe demonstreeris jätkusuutlikke ja futuristlikke sõiduvahendeid, mis võivad muutuda tõelisuseks, kui kaob elekter, nafta, puhas vesi...

Jarmo Tuisk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja Innovatsiooniosakonnast tutvustas innovaatilist elektriautode kasutuselevõtmise projekti „Elektromobiilsus Eestis – kvantitatiivne hüpe tundmatusse?”.

Konverentsi kõige aktiivsem päev oli 26. mai, Cities For All – Tallinn For All töötuba, mil Eesti ja Prantsuse tudengid esitasid oma poole aasta töö tulemusi Tallinna funktsionaalsemaks ja inimsõbralikumaks muutmisel. Kõige tähtsam oli see, et ühise laua taga istusid lisaks disaineritele, maastikuarhitektidele ja tudengitele ka linna esindajad /sh Helsingi

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

DISAIN

ja St Etienne/: linna peadisainer, transpordiamet, bussikoondis, kommunaalamet, ettevõtlusamet, turismiamet, puudega inimesed eri maadest ja vaatlejatena ka teised organisatsioonid. Käis tõeliselt viljakas arutelu ja linna poolt anti rohelist tuld projektide elluviimisel.

Cities For All – Tallinn For All on rahvusvaheline koostööprojekt, mis algas töötoaga 2010. a Disainiööl ning mille eesmärk on leida lahendusi, kuidas muuta Tallinn ligipääsetavamaks, funktsionaalsemaks ja inimsõbralikumaks linnaks. Projekti viib läbi Eesti Disainerite Liit allakirjutanu juhtimisel koos EKA, Mainori Ettevõtluskõrgjuuni 2011

kooli disainiinstituudi, TÜ Pärnu kolledži, TTK tegevusteraapia õppetooli, St Etienne’i Kunsti- ja Disainikooli, Tallinna linna, Puuetega Inimeste Koja ning design for all platvormi esindav Euroopa organisatsiooniga EIDD Design For All. Töö toimus mitmel erineval suunal: kaardistati ja pildistati disainiõppejõudude /Kristjan Mändmaa, Kalle Pabut, Maria Pukk, Hannes Seeberg/ ja välismentorite juhendamisel /Julia Cassim, Francesc Aragall, Avril Accolla, Pete Kercher/ ning erivajadustega inimesi / Villu Urban, Maris Migul jt/ töögruppidesse kaasates olemasolev olukord linna põhilistel marsruutidel ning alustati ideede

ja ettepanekute visualiseerimisega linna ligipääsetavuse parandamiseks ja infodisaini korrastamiseks. Loodi ka uusi teenusmudeleid tasuta interneti kasutamiseks.

Ettepanekuid ja märkusi arvestavaid lõplikke toote- ja teenuseprojekte saab näha septembris Euroopa Innovatsioonifestivalil IF... ja Disainiöö raames toimuval näitusel ning loodetavasti ka päriselus. Samuti püstitatakse sügisel Raekoja platsile 40-ruutmeetrine Tallinna kaardikujuline Gulliver Map, kuhu iga mööduja saab kirjutada mõne meenutuse linnatänavatest ja mis aitab linnaplaneerijatel teha õigeid otsuseid linna paremaks muutmisel.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

49

50

Kolumn

Autor: Aali Lilleorg, EAS-i innovatsiooni divisjoni innovatsioonivõimekuse juht • Foto: EAS

Postkriis – mis ja kuidas edasi P

ikk ja lumerikas talv on juba meelest ja kauaoodatud lootusrikas soe aastaaeg on käes. Nii on ka majanduses. Lausa uskumatud numbrid viitavad üha kindlamalt Eesti majanduskasvule, mis on suurim Euroopas ja prognoosid ka aina paranevad. Nüüd on võimalus rohkem panustada ka arendustöödesse. Kerkib küsimus, mis ja kuidas edasi.

Kui ise ei oska sellele küsimusele vastata, siis tulekski sellest rääkida, vastuseid ja lahendusi otsida. Ajakohased õppimiskäsitlused ütlevad, et on kasulik olla avatud kogemustele ja muutustele.

Võrgustike ja avatud sotsiaalse suhtlemise kasulikkuse kohta ettevõtete arendustöös soovitan lugeda üht head artiklit HEI eelmise kuu numbrist.

EAS-i innovatsiooni meeskonnaga viime ellu tegevusi, mis suunavad ettevõtjaid nii omavahel kui ka ülikoolidega teadmisi-kogemusi vahetama ja rohkem koostööd tegema. Aruteludes kõlama jäänud tõdemus on see, et uuendus sünnib pigem eri alade piirimail või ristumiskohal ja sealt tuleb see suurema tõenäosusega kui kitsalt oma valdkonda silmas pidades.

Oleme ettevõtjatele korraldanud innovatsioonikoolitusi ja õppereise ning imetlusega jälginud, kuidas kogemuste vahetamine ja enese ettevõtte avamine uute teadmiste ja kogemuste kaasamiseks lausa hasartlikuks muutub. Selles ei saa alahinnata sedasama erinevate sektorite ettevõtjate ühisest kogemusest tekkivat võimalust. Sellist tegevust tahame omalt poolt edaspidi igati kaasa aidata ja loodame luua just teemapõhiseid õppimissuhtlemisgruppe ettevõtjatele, kus õpitu ellurakendamisel avatult suhtlev grupp oma nõuga selles osalejatele igati toeks saab olla.

Konkursi Ettevõtluse Auhind 2011 raames otsime uuendusi loonud ja ellu rakendanud ettevõtjat, kelle omistame innovaatori tiitli, jagame talle tunnustust ja auhinnareisina saab osaleda maailma

tipptasemel juhtimiskonverentsil. Selle tegevusega tahame uuendajaid eeskujuks tuua ja motiveerida ka teisi ettevõtjaid uuendusi looma. Ülikoolide ja ettevõtjate vaheline koostöö, eriti Eestis, ei sünni kergelt, ent on ometi väga vajalik ja kasulik mõlemale poolele. Siin napib teadmisi teineteise toimemehhanismidest ja palju räägitakse ka sellest, et teadlaskond ja ettevõtjad räägivad erinevat keelt. Sellest peab üle saama. Üks võimalus on luua kontakte ja püüda leida ühiseid eesmärke. See on võimalik vaid siis, kui selle kohta on piisavalt infot ja probleeme osatakse sõnastada ning soovitakse neid ka lahendada.

EAS on ettevõtjate ja ülikoolide koostöövõimalusi aidanud leida juba kahel korral, viies läbi arendustööd käsitleva koostööpäeva „Liftiga tulevikku”. Maikuu viimasel päeval toimunud konverentsil

lõhuti barjääre mõlemapoolsete kogemuste ja võimaluste tutvustamisega. Ettekandeid kuulates jäi kõlama tõdemus, et koostööd tasub teha, ja loodetavasti sai nii mõnigi hea mõte või plaan idanema pandud. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo rõhutas, et vaid motivatsiooni kaudu dialoogi pidada saavad tekkida mõlemale poolele arusaadavad ühishuvid ja oluline lahendust nõudev probleem. „Kokku saanud ja üksteisest aru saanud teevad asjad ära,” oli ministri tõdemus.

EAS-i innovatsiooni meeskonna poolt pakume ka pärast puhkuste perioodi ettevõtjatele võimalusi nii teadmiste saamiseks kui ka kogemuste vahetamiseks.

Selleks korraldame koolitusi, loome suhtlemisvõimalusi kogemuste vahetamiseks ja tahame kuulda lähemalt, kuidas arendustegevusega läheb, et koos tulevikku luua.

Jälgige infot EAS-i veebilehe innovatsiooni rubriigis. Mõteteküllast mõnusat suve!

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

juuni 2011

Põletav ja

tempokas

menuromaan otse Rio de Janeiro tänavatelt!

Jumala linn - Cidade de Deus - on riik riigis, Rio de Janeiro kurikuulsaim slumm, mille tänavad on üle ujutatud nii narkootikumidest kui sambarütmidest. Siin võib vägivald plahvatada suvalisel hetkel - narkootikumide, raha või armastuse pärast.

Paulo Linsi romaani filmilikult tempokas jutulõng hõlmab kolme aastakümmet ja selle lehekülgedel figureerib üle saja erineva tegelase. Läbi kolme noore mehe – Põrgulise, Pääsu ja Väikese Zé – elukäigu kirjeldab teos seda, kuidas pisikurjategijate pärusmaaks olnud Rio de Janeiro äärelinnast sai õige pea troopilise kividžungli kõige ohtlikum kant, kus narkosõjas lendu lastud juhusliku kuuli eest ei ole kaitstud mitte keegi.

See on tõestisündinud lugu noortest, kelle jaoks relvad on vaid mänguasjad ja inimelu ei oma erilist väärtust.

Reaalselt aset leidnud sündmustel põhinev „Jumala linn” sai maailmakuulsaks, kui 2002. aastal valmis režissöör Fernando Meirellese samanimeline paljukiidetud film. kõva köide, 472 lk 17.95 €