HEI 2012 01 by EAS, Enterprise Estonia

E e s t i

i nn o v a t s i o o n i a j a k i r i

lk 24 » eesti firma creative mobile kavatseb tänavu veelgi hoogu lisada

lk 44 » haridus ainult faktide õppimisest ei piisa

lk 63 » kultuur ars electronica keskus viib otse tulevikku

Nr 37 (46) • Jaanuar 2012

LK 8 » algus

Startup ongi innovatsioon LK 16 » eesti teadus

Mart Min: innovatsiooniks on vaja reaalseid samme LK 20 » eesti firma

Fits.me lubab jätkuvalt eelistada investeerimist kasumile HEI internetis » hei.eas.ee

Me oleme väike, kuid uhke maa, kes lõimib endas vana ja uue, püsiva ja kiire, külma ja sooja. Me oleme heas mõttes vastuoluline maa, mis on täis positiivseid üllatusi.

brand.estonia.eu

Juhtkiri

Lõpp ja algus H

ea lugeja, hoiate käes ajakirja HEI viimast numbrit. HEI väljaandmiseks korraldatud riigihange nimelt saab selle numbriga läbi ja ärilistel alustel seda ajakirja välja anda ilmselt ei õnnestu.

HEI sai omal ajal 2005. aastal alguse kvartaalse väljaandena, kuukirjaks muutus ajakiri 2008. aastal. Nagu HEI esimene peatoimetaja Kristjan Otsmann selles numbris ilmuvas intervjuus nendib, on nende aastate jooksul paljugi muutunud. Nii ongi HEI aeg sellisel kujul praeguseks lihtsalt ümber. Info, mille edastamiseks ajakiri loodi, saavad eestlased praegu kätte teistestki allikatest. Nagu esikaanelt näha, ilmus kokku 46 numbrit. Tellijaid oli lõpuks üle 6000. Lisaks paberväljaandele ilmus ajakiri ka veebis, kus osa artikleid on mp3-failidegi kujul kättesaadavad. HEI oli ka Baltimaade esimene ajakiri, mis andis välja oma iPad-versiooni – tõsi küll, vaid ühe numbri. Viimases numbris heidame pilgu erinevatele siinsetele innovaatilistele ettevõtetele. Mõni neist on ennast turule juba sisse söönud, suur osa aga ei ole veel oma ärimudelitki päris paika saanud, on alles startup’i faasis – tundus sobilik viimases numbris rääkida just sellistest firmadest, kes päris esimesi samme astuvad. On rõõm, et innovaatilisi ettevõtteid on praegu Eestis sedavõrd palju, et suhteliselt keeruline oli valida, milliseid neist võtta, milliseid jätta. Välja valitud sai eeskätt neid, millest HEI-s seni millegipärast eriti ei ole räägitud. Aga ka mõni säärane, mis iseäranis ikoonilise mainega, nagu Click & Grow ja Fits.me – pealegi on neid mõlemat HEI-s käsitletud nii ammu, et juba käes aeg uurida, mis neist vahepeal saanud on. Teine oluline teema selles ajakirjanumbris on haridus. Maailmas on küll üsnagi levinud arvamus, et uuenduslikel ettevõtjatel ei pruugi haridust alati ülemäära palju olla – ja tuuakse ka hulgaliselt näiteid poolelijäänud kooliteega edukatest innovaatoritest. Samavõrd võib aga ka tuua näiteid, kus mõni ülikooli professor millegi uuega turule tulnud. Eks eri inimestel avaldub ka uuenduslikkus ja loovus erinevalt. Ja enamasti läheb ka poolelijäänud haridusega innovaatoritel vaja kedagi, kes nende ideed ellu viiks. Hariduse juures on aga äärmiselt oluline see, millest räägib selles numbris energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer – kuidas seda anda nii, et laste loovus säiliks, mitte koolitada fakte peast laduvaid roboteid? Kaanepildil olevad Tallinna Reaalkooli 1.b lapsed loodetavasti täiendavad peagi Eesti startup -ettevõtjate peret. Mõni aga ehk sirgub äkki innovatsiooniajakirjanikukski? Erik Aru, Hei peatoimetaja

Sisukord

lk 8 » algus startup ongi innovatsioon lk 12 » eesti firma click and grow’ lillepotte on müüdud 40 riiki lk 14 » eesti firma defendec pürib ameerikasse ja aasiasse lk 20 » eesti firma fits.me lubab jätkuvalt eelistada investeerimist kasumile lk 24 » eesti firma creative mobile kavatseb tänavu veelgi hoogu lisada lk 28 » poliitika kosmosestrateegia püüab tagada eestile edu maailmaruumis tegutsemisel lk 36 » ärikiirendi startup’i majanduse kiirkursus tarifa palmide all lk 38 » intervjuu kristjan otsmann hei-st, innovatsioonist, infost ja väärtustest lk 42 » haridus kiviraiumisest ja linnaehitamisest innovatsioonikommunikatsiooni võtmes lk 44 » haridus ainult faktide õppimisest ei piisa lk 46 » haridus mit kuulutas välja uue veebiõppe algatuse lk 48 » koolitus õppereis kui väga intensiivne õppevorm lk 50 » intervjuu sirle salmistu: enamiku maastikuarhitektuurist on teinud arhitektid lk 54 » uuring edukas it-projekt algab suhtlusest ja avatusest lk 63 » kultuur ars electronica keskus viib otse tulevikku lk 66 » kolumn hüvasti, hei KOLLEEGIUM

Peatoimetaja: Erik Aru, erik.aru@epl.ee Projektijuht: Raivo Murde, raivo.murde@epl.ee

Priit Karjus, Ajutrust Konsultatsioonid, juhtiv partner

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, Narva mnt 13, Tallinn 10151

Aavo Kokk, Catella Corporate Finance, partner Kitty Kubo, Eesti Arengufond, arenguseire divisjoni juht Ahti Kuningas, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, asekantsler Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituut, juhtiv teadur Juku-Kalle Raid, riigikogu liige, ajalehe KesKus peatoimetaja

Kujundus: Timo Viksi, timo@epl.ee

Trükk: Printall

Toomas Tamsar, Balti Juhtimiskonverents, partner, tegevjuht Aivo Vaske, siseministeerium, regionaalministri nõunik Madis Võõras, EAS, innovatsioonidivisjoni nõunik

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

Uudised

 Haridus- ja teadusministeerium tunnustas paremaid üliõpilasteadlasi Haridus- ja teadusministeerium andis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi laureaatidele kätte 56 rahalist preemiat ja 24 tänukirja. Tunnustuse said ka auhinnatud teadustööde juhendajad. Valdkondade- ja tasemeteülesed 3600 euro suurused peapreemiad said Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö „Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)” eest ning Leopold Parts (Cambridge’i Ülikool) konkursitöö „Raku omaduste geneetiline kaardistamine” eest.

Tänavu laekus konkursile 368 teadustööd 29 kõrgkoolist, mis on mõnevõrra vähem, kui eelmiste aastate kasvutrend lubas oodata. Bakalaureuse tasemel esitati 126, magistri tasemel 163 ja doktoriõppe tasemel 79 tööd. Võrreldes eelmise aastaga suurenes paari protsendi võrra doktoritööde osakaal. Võrreldes varasemate aastatega kasvas 51 protsendini ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna tööde osakaal (veel 2009. aastal oli see 41 protsenti, mullu 47 protsenti). Nii bio- ja keskkonnateaduse kui ka loodusteaduste ja tehnika tööde osakaal on aga vähenenud

protsendi kuni paari võrra. Terviseuuringute valdkonnas on töid olnud alati kõige vähem ja nende osakaal langes ka sel aastal ühe protsendi jagu. Traditsiooniliselt moodustasid suure osa kõigist konkursil osalenutest Tartu Ülikooli üliõpilased. Kuigi sel aastal esitati Tartu Ülikoolist töid ligemale 60 võrra vähem kui eelmisel aastal, kattis see ikkagi üle poole esitatud tööde koguarvust ehk 51 protsenti. Teiste ülikoolide esindatus jäi enam-vähem eelmiste aastate tasemele. Välisülikoolides õppivad Eesti noored said kokku kolm preemiat ja tunnustust. Konkursi auhinnafond on 62 080 eurot.

 Esimese Eesti-Ameerika innovatsiooniauhinna pälvis GrabCAD USA suursaadik Michael C. Polt ja riigikogu esimees Enne Ergma kuulutasid möödunud neljapäeval Eesti-Ameerika 2011. aasta innovatsiooniauhinna võitjaks GrabCAD-i. Ettevõte, mille peakorter asub Bostonis ja arenduskeskus Tallinnas, on rajanud veebikogukonna ja -turu, mis ühendab mehaanikainsenere ettevõtete ning inimestega, kellel on vaja midagi ehitada – alates autoosadest ja mootorratastest kuni eritellimusel mööbli, mänguasjade ja mobiil-

seadeteni. Võitjale anti kätte autahvel ja 10 000 eurot. Teise kohaga kaasnenud autahvli ja 5000 eurot sai Tartu Ülikooli füüsika instituut, mis koostöös Michigani Ülikooliga arendab kaht kaasaskantavat digitaalseadet kae ja teiste silmahaiguste oluliselt suurema täpsusega diagnoosimiseks ja jälgimiseks. Suursaadik Polti sõnul oli kandidaatide tase erakordselt kõrge. Ta kiitis osalejaid, et need ei ole lasknud tuhandetesse kilomeet-

ritesse ulatuvatel vahemaadel ja logistilistel raskustel takistada koostööd partneritega USA-s. Lisaks GrabCadile ja Tartu Ülikooli füüsika instituudile jõudsid finaali FitsMe, KPA Scientific, Let’s Do It ning ZeroTurnaround. Kuus finalisti valiti välja 30 kandidaadi hulgast. Tänavu esimest korda jagatavat preemiat annavad välja USA suursaatkond, Ameerika Kaubanduskoda Eestis ja Balti-Ameerika Vabaduse Fond.

 Eesti rikastus 32 akrediteeritud konsultandi võrra Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andsid üle kutsetunnistused 32 konsultandile, kellest 29 läbisid eelnevalt ka 2011. aasta konsultantide arenguprogrammi. Konsultantide arenguprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni (EKA) juhatuse esimehe Andro Kullerkupu sõnul püüeldakse olukorra poole, kus konsultandina töötamiseks on vajalik jaanuar 2012

kutsetunnistus. „Arvame, et selleks pole vaja seadusandlikku regulatsiooni, vaid usume, et teenuse tellijad mõistavad ise kutsetunnistuse omamise tähtsust. Ettevõtjad ja juhid võivad kutsetunnistusega konsultante palgates olla kindlad, et nad on kompetentsed ja eetilised,” selgitas Kullerkupp. 2011. aastal osales konsultantide arenguprogrammis kokku 35 konsultanti: 18 eraturu, 12 maakondlike arenduskes-

kuste ja inkubaatorite konsultanti ning viis EAS-i konsultanti, kellest 29-le antakse täna kutsetunnistus. Lisaks omistatakse kutsetunnistus kolmele konsultandile, kes läksid otse hindamisele. Koolitused toimusid eelmise aasta märtsist septembrini. Lisaks oli osalejatel võimalus saada täiendavat nõustamist ja juhendamist koolitajatelt ning praktiseerida õpitut nii harjutusgruppides kui ka igapäevatöös. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

Uudised

 Tööotsijatele avanes tasuta e-kursus karjäärinõu.ee Karjäärinõu.ee on Euroopa Sotsiaalfondi toetusel loodud karjäärinõustamise ja tööotsingu e-kursus, mis on mõeldud parandama elanike tööhõivet ja teadlikkust erinevatest karjäärivõimalustest. E-kursus annab tööotsijatele nõu, kuidas hinnata oma oskusi ja võimeid, suurendada väljavaateid tööturul ja leida rahuldustpakkuv töö. Kursus sisaldab praktilisi nõuandeid CV koostamiseks ja kandideerimisoskuste lihvimiseks ning aitab valmistuda tööintervjuuks. Samuti leiab sealt juhiseid karjääriplaneerimiseks ja tuge eneseteostusel. Kursuse lektoriks on ERR Tööotsija saatest tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar. Õpetajateks on mitmed oma ala spetsialistid – psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, terviseteaduste dotsent Kristjan Port, tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu ja teised. Kursuse käigus saab küsida nõu karjääriekspertidelt, teha harjutusi ja talletada tulemused oma portfoolios. Karjäärinõu.ee on esimese nii suure-

mahuline interaktiivne e-koolitus Eestis. Kursuse töötas välja OÜ Valge Kass koostöös Eesti Töötukassaga, kes plaa-

nib kursust kasutada ka oma klientide tööotsingute nõustamisel. Kursus on eesti ja vene keeles.

 EAS toetab rakuravi ja mööblitööstuse klastrite arendamist EAS otsustas toetada teadusasutuste ja ettevõtjate koostöös tegutsevate rakuravi ning mööblitööstuse klastrite arendamist. Sellega toetab EAS juba 13 täisklastri arendamist. Klastrite arendamise programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Rakuteraapia ehk rakuravi on regeneratiivse ja esteetilise meditsiini osa, kus ravi põhineb rakkude kasutamisel hävinud kudede asendamiseks ja regeneratiivsete protsesside kiirendamiseks, kasutades tervete rakkude siirdamist haigesse organisse. Rakuravi klastri missioon on kujundada regeneratiivse meditsiini ja rakuravi valdkond Eesti biotehnoloogia ekspordi lipulaevaks. Rakuravi klastris osalevad et-

tevõtted on innovaatiliste ravimeetodite ja -tehnoloogiate loojad, juurutajad, tootjad, kasutajad ja teenusepakkujad. „Rakuravi klaster tahab Eestis välja arendada rahvusvahelisel tasemel rakuteraapia meditsiinikeskuse, ühendades Eesti ja Läänemere piirkonna kompetentsi ja koondades kokku selles piirkonnas tegutsevad valdkondlikud ettevõtted, haridusja teadusasutused ning avaliku sektori organisatsioonid,” selgitas EAS-i klastrite programmi koordinaator Tiiu Evert. Projektis osaleb 13 partnerit. EAS toetab klastrit 495 585 euroga, mis moodustab 70% taotlusest. Teine klaster, mida otsustati toetada, on mööblitööstuse klaster. 2010. aas-

tal toodeti Eestis 329 miljoni euro eest mööblit, millest eksporditi 80 protsenti. „Mööblitööstus kui metsaressursi üks kõrgema lisandväärtusega lõpp-produkte on Eesti jaoks olulise tähtsusega majandusharu, mille kaubandusbilanss on viimasel viiel aastal olnud positiivne,” ütles Evert. Klastri missiooniks on Eesti mööblitööstuse konkurentsivõime tõstmine, mis väljendub aktiivses ühisturunduses ja ekspordi arendamises. EAS toetab klastrit 666 400 euroga, mis moodustab 70% taotluse mahust. Perioodil 2009–2011 on EAS toetanud kuraditosina täisklastri arendamist kogusummas 5,6 miljonit eurot.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

Uudised

 Ettevõtted tahavad rakendada kiiremaid makselahendusi Pangad ja tehnoloogiaettevõtted alustasid koostööprojekti, eesmärgiga pakkuda Eestis senisest kiiremaid ja laiema kasutusvõimalusega elektroonilisi makselahendusi. Rakendusuuring peab andma vastuse küsimustele, kuidas saaks Eestis rakendada kontaktivaba pangakaarti, kontaktivaba virtuaalset pangakaarti mobiiltelefonis (NFC-telefon) ja laiapõhjalist kontaktivaba piletitoodet ühistranspordis. Kontaktivabade maksesüsteemide kasutuselevõtt aitaks oluliselt tõsta elektrooniliste maksete sooritamise kiirust, mis omakorda laiendab kaupmeeste ringi, kes oleks huvitatud sularahavabast arveldamisest. Näiteks on käimasoleva rakendusuuringu

fookuses kontaktivaba pangakaardi ja NFC-telefoni kasutuselevõtu võimalused ühiskondlikus transpordis, kus kiire arveldamine on olulise tähtsusega. Rakendusuuring peab omama ka riikidevahelise ühilduvuse mõõdet ehk võimalikud uued lahendused ei tohiks jääda vaid Eesti keskseteks. NFC rakendusuuringu projektis osalevad neli Eesti suuremat panka, ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus, EMT ja Ühendatud Piletite AS. Rakendusuuring valmib 2012 keskel. Tulemused avalikustatakse rakendusuuringu lõppedes OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse kodulehel.

 Neli uut kompetentsikeskust saavad tuule tiibadesse EAS otsustas toetada nelja uue regionaalse kompetentsikeskuse rajamist. 3,19 miljoni euroga toetatakse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamist Väimelasse, 3,19 miljoni euroga Targa Maja kompetentsikeskuse rajamist Rakverre, 3,19 miljoni euroga tervise edendamise ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse rajamist Haapsallu ja kolme miljoni euroga põlevkivi kompetentsikeskuse rajamist Kohtla-Järvele.

Regionaalminister Siim Kiisleri valitsemisalas välja töötatud kompetentsikeskuste meetme projekte rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Regionaalministri sõnul on kompetentsikeskustest otsene kasu nii Eesti erinevate sektorite ettevõtetele kui ka piirkondade arengule tervikuna. „Senistest teadus-arendustegevuse-

le suunatud toetustest on Eestis ligikaudu 90 protsenti läinud Tallinnas ja Tartus asuvatele organisatsioonidele ja kui me vaatame, kes on olnud toetatud projektides tööde teostajad, siis ehk isegi 99 protsenti. Kompetentsikeskuste loomisega saavad ka muude Eesti piirkondade ettevõtted vajalikku uuenduslikku valdkondlikku infot oma tegutsemiskohale lähemalt,” selgitas Kiisler.

 USA-s müüdi mullu muusikat failikujul rohkem kui füüsilisel kandjal Nielsen SoundScani ja ajakirja Billboard andmeil moodustas failid ühikutena möödunud aastal USA-s 50,3 protsenti muusika müügist. Maailma suurimal turul ei ole varem juhtunud, et failikujul müüdaks muusikat enam kui füüsilisel kandjal. Mullu kasvas albumite müük USA-s esmakordselt pärast 2004. aastat. jaanuar 2012

CD-de müük aasta varasema ajaga kahanes viis protsenti, mis on märksa väiksem langus kui 2010. aasta ligi 20-protsendiline.USA-s müüakse digitaalselt üks album kolmest. Selle poolest edestab USA märkimisväärselt enamikku Euroopa maadest, kus küll üksikuid lugusid müüakse hulga enam

faili kui eraldi singelplaadina, ent näiteks Suurbritannias on vaid iga neljas kaubaksläinud album digitaalne. Samal ajal jäävad ameeriklased tublisti maha Aasiast. Hiinas, Indoneesias LõunaKoreas ja Taimaal moodustas failikujul muusika enamiku müügist juba 2009. aastal. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

algus

Autor: Tõnis Mäe, EAS-i Start-Up Eesti programmijuht

• Fotod:

erakogu

Startup ongi innovatsioon Startup on ettevõte, mis alles otsib oma äri ja edumudelit. Sageli see nurjub. Seepärast olekski hea, kui startup’e oleks võimalikult palju. Uus hingamine

Midagi toredat on õhus Eesti ärimaastikul. Eesti startup’id on maailmas läbi löömas ja paljud on saanud pailapseks nii rahvusvahelise meedia kui ka investorite silmis. Aga just viimane seltskond peaks teadma, kuhu oma raha paigutada. Ja kui ta paigutab seda Eesti firmadesse, siis on neis ilmselt midagi head. Võõrapärane sõna startup on eesti kõnepruuki sisse tunginud alles viimase paari aasta sees. Miks siis see ja miks ei võiks kasutada eesti keeles olevat mõistet „alustav ettevõte”? Aga just sellepärast, et eristada startup’i alustavast ettevõttest.

Ebaõnnestumise hirm ei ole ainult Eesti probleem, vaid see on tegelikult kogu vana Euroopa suur häda. Kiile sellesse kultuurikonteksti hakatakse aga juba ka lööma ja hea näide on Soome ebaõnnestumispäev (Kansallinen Epäonnistumisen Päivä http://epaonnistumisenpaiva.fi/), kus pöörati rahva tähelepanu sellele, et ebaõnnestumine on innovatsiooni lahutamatu osa. Ja kui majanduse edu sõltub uudsusest ja innovatsioonist, siis tuleb teha muutus ka rahva kollektiivses mõtlemises ja hakata tolereerima ka ebaõnnestumist. Startup loob sariettevõtjaid

Startup – ajutine ettevõte

Kui alustavat ettevõtet võiks vaadata kui suure firma väikest versiooni, siis startup seda ei ole. Startup on ajutine ettevõte, mis tegutseb äärmise ebamäärasuse tingimustes. Kui tavaline ettevõte ekspluateerib enam-vähem tuntud ärimudelit, siis startup otsib uut ärimudelit. Kui see otsing lõpeb edukalt ja uus ärimudel on valmis, hakkab ta tegema sama, mida teevad ka kõik teised olemasolevad ärid – teenima raha, pakkudes klintidele seda, mida neil vaja on ja mille eest nad on nõus maksma. Ebaõnnestumine on normiks

Kuna aga tegutsetakse tundmatuses, siis enamik katsetusi ei õnnestu. Ebaõnnestumine on startup-äri lahutamatu osa. Seega startup-ettevõtja on eriline ettevõtja – ta loob uut, teades, et see võib olla pikk otsing. See on veel eriti kiiduväärt tegevus seetõttu, et nad tegutsevad vastuvoolu. Avalik arvamus peab ebaõnnestumist fataalseks veaks ja sellistest inimestest tuleb kõrvale hoida kui roojastest.

Startup ei kesta igavesti. Uue ärimudeli otsingud lõpevad kord. Kas siis ebaõnnestunult või õnnestunult. Kui õnnestunult, siis hakkavad seda ärimudelit ekspluateerima teist tüüpi inimesed kui need, kes selle leiutasid. Startup’i asutajad saavad siis oma tasu ja on vabad alustama järgmise ärimudeli loomisega. Selliselt tekivad niinimetatud sariettevõtjad (ingl serial entrepreneur). Sellised inimesed on kogu startup-liikumise sool. Praktiliste kogemustega on nad asendamatu ressurss värsketele startup’idele. Nad muutuvad mentoriteks ja sageli ka investoriteks. Tuletame meelde, mis sai meie Skype’i asutajatest. Ärimudel

Aga mis asi on siis see ärimudel, mida startup’id leiutavad? Alexander Osterwalder on välja pakkunud üheksast valdkonnast koosneva raamistiku oma äri kirjeldamiseks. See katab põhilised teemad, millega peab äris arvestama alates kliendi vaatest kuni ressurssideni, millega ettevõte kliendile väärtust loob.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

algus

minu aega” tähendab seda, et te ei panusta oma oletustesse teiste aega ja raha, enne kui olete neid kontrollinud. Võrgustik

Ja kontrollima peab reaalses maailmas. Teine lõks, kuhu startup’id astuvad, on arvamus, et internetis on kogu teadmine. Mõnusam on istuda toas ekraani taga, kui minna välja ja rääkida inimestega. Aga just võrgustiku olemasolu on see, mis eristab edukaid ja vähem edukaid startup’e. Siin tuleb mängu mentorlus. Luues suhteid kogenud ettevõtjatega, kas siis selles majandusvaldkonnas, kuhu lähete või selles tehnoloogiavaldkonnas, mida kasutate, loote endale abilisi. Needsamad „sariettevõtjad”, kes on paljudest äridest juba väljunud, kas siis selle maha müümise või ka ebaõnnestumise kaudu, ongi parimad mentorid. Nad annavad hea meelega nõu uutele alustajatele, sest nad on sellist nõu kunagi ka ise saanud. Aga nad tuleb kõigepealt üles otsida ja nende juurde tuleb minna. Selline suhtlemine inimeste vahel ja suhtevõrgustiku loomine on startup’i põhitegevus. Raha

Steve Blank – Eesti startup’ide kohtumine startup-guru Steve Blankiga tema rantšos. Tema põhisõnum oli: „Teie ideed on kõik fantastilised, aga ärge unustage, et need kõik on vaid oletused“

See on asendamatu tööriist startup’idele ideede süstematiseerimiseks ja tekkinud oletuste kontrollimiseks. Just nimelt oletuste, sest innovatsioon tähendab uue leiutamist ja selle juures ei ole olemas usaldusväärseid andmeid, millele toetuda. Uues ärimudelis tehakse rida oletusi ja see Osterwalderi mudel tuleb appi nende oletuste loogilisse ritta seadmisel ja osapooltele kommunikeerimisel. Kuigi Osterwalderi mudel ei ole ideaalne ärijuhtimistööriist, on see piisavalt lihtne ja kattev selleks, et mõelda ja rääkida läbi ning katsetada erinevaid variante uue äri kokkupanekul. Startup’i äriplaan on oletuste kontroll

Kui ettevõte tahab näiteks EAS-ist toetust, siis ta peab ühe taotluse osana esitama ka äriplaani. „ Startupi äriplaan” on ebaloogiline mõiste. Kuigi ka paljud Eesti startup’id on püüdnud ennast sellesse äriplaani raami sobitada, siis see on pigem ilukirja jaanuar 2012

Sariettevõtjad on kogu startupliikumise sool. harjutus kui tõsiseltvõetav plaan. Kuna startup’il ei ole kusagilt võtta fakte, siis ta lähtub oletustest. Ja oletused jäävad oletusteks, kuni ei saa kinnitust reaalsest maailmast. See on suurim lõks, mille nahka on läinud palju startup’e. Oletustele toetudes panustatakse liiga palju aega ja raha toote väljatöötamisele teadmata, kas see üldse kellelegi vajalik on. Eriti keeruline on olukord, kus luuakse äriga täiesti uut turgu. Sellises olukorras on väga vähe kaasa võtta isegi oma MBA õpingutest. Tuntud Lean Startup’i mudeli väljatöötaja Eric Ries kasutab sageli oma jutus lauset – „Don’t waste my time”. „Ära raiska

Ettevõtlus loob rikkust. Startup loob innovaatilist ja eristuvat äri. Ja kui see veel eskaleerub, siis on rikkuse juurdevool sellest ärist piiritu. Seda mõistavad investorid, kes otsivad oma rahale võimendust. Ja kui suuremat tulu lubavad innovaatilised ärimudelid, siis on selge, miks investorid nii aktiivselt startup’ide ümber tiirlevad. Startup ja investor on kaks lahutamatut mõistet, kuigi mitte iga startup ei vaja kindlasti välist raha ärimudeli välja töötamiseks. Kuna paljud tänased uued ärid ei vaja eksistentsiks suuri põhivahendeid, siis on selle äri käima lükkamiseks vajalikud investeeringud ka väiksemad, kui nad olid seda mõni kümnend varem. Ja kui veel see äri saab kohe taha ka maksvad kliendid, siis on kliendid ise need, kes selle firma kasvu investeerivad. Siiski on see ise hakkama saamine (ehk ingl bootstrapping) pigem meeldiv erand kui reegel. Enamik startup’e vajab siiski lisaraha ärimudeli katsetamiseks. Seega investorite olemasolu on äärmiselt vajalik komponent selles võrrandis. Kohati võib isegi tunduda, et see startup’indus ongi mingi investorite mäng ja salasepitsus oma rikkuse suurendamiseks. Siiski on see pigem selline win-win kooslus, kus kasu saavad kõik osapooled. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

algus

Riskivad investorid

Kuna startup-äri on seotud suurte riskidega ja startup pigem liigub ebaõnnestumiselt ebaõnnestumisele kui õnnestumiselt õnnestumisele, siis nimetatakse neid investoreid ka riskikapitalistideks (ingl Venture Capitalist ehk lühendatult VC). Sageli toimuvad sellised VC-investeeringud fondide kaudu, kuhu on koondunud erinevad rahaallikad. Investoreid, kes paigutavad isiklikku raha startup’idesse, nimetatakse ingelinvestoriteks. Kuigi ka nemad tegutsevad sageli koos, tuleb see raha ikkagi põhiliselt varakatelt eraisikutelt. Sageli on sellisteks isikuteks startup’i maha müünud ettevõtjad. Ingelinvesteeringud toimuvad põhiliselt startup’i varajases arengufaasis ja summad ei ole siin suured. Aga ka ingelinvestorid ei paiguta raha startup’idesse, mil ei ole piisavalt kaugele arendatud ärimudelit. Selleks, et arendada startup nii kaugele, et sellesse usuvad ka investorid, tuleb startup’il harilikult kasutada niinimetatud FFF allikast saadud raha. Lühend FFF tuleneb ingliskeelsest sõnakombinatsioonist „Friends, Fools and Family” – eesti keeles võiks see olla SSS ehk sõbrad, sõgedad ja sugulased. Kui nii ingelinvestorid kui ka riskikapitalistid saavad raha pikas perspektiivis ikkagi tagasi, siis jääb just see SSS rahastamisallikas sageli pika ninaga. Startup’i looja ei ole tulevase ettevõtte juht

Investorid, kes paigutavad raha startup’i, teevad seda sellepärast, et oma raha kuhjaga tagasi teenida. Startup, kes raha vastu võtab, vajab seda selleks, et kiiresti kasvada. Raha on mõlema jaoks kiirema kasvamise vahend. Siiski ei tohi startup unustada seda, miks investor raha firmasse pani. Teatud startup’i arenguetapil lõpeb innovatsioon ja algab selle ärimudeli ekspluateerimine – raha teenimine. Enamik loojaid ei ole head ekspluateerijad. See on koht, kus startup’i loojad peaksid protsessist väljuma. Väljumisplaan on startup’i osanike vaheline tähtsaim kokkulepe, mis sageli jääb tegemata. Tuleb anda endale aru, et startup’i loojad ei ole enamasti selle õnnestunud ärimudeli ekspluateerijad. Need on erinevad oskused ja vajavad seega erinevaid inimesi. Eesti

Eesti startup’id on täna kasvufaasis ja peale Skype’i ei ole eriti ühtegi, kel oleks ette näidata edukas väljumine. Läbi väljumiste tekib

turule raha ja kogemuse võrra rikkamaid ettevõtjaid, kes saavad alustada uute äridega. Vaadates täna nende kasvavate startup’ide edu võime aga olla kindlad, et Skype ei jää meil ainukeseks edulooks. Kuna Eesti kapitalistlik kultuurikiht on alles suhteliselt õhuke, siis on siin õhuke ka rahvuslik investeerimiskultuur. Siiski hakkavad ka siin tekkima alged kõigis kolmes rahastamiskategoorias. Vaja on vaid natuke lisateadmisi ja tuge, et ka näiteks varakad eraisikud julgeks panna oma raha majanduse kasvuveduritesse. Ka siin, rahvusliku investeerimiskultuuri tekke juures, võib täheldada tüüpilist muna-kana efekti. Need vähesed Eesti investorid kurdavad selle üle, et neil ei ole oma raha tegelikult kuhugi paigutada, sest puuduvad piisavalt kvaliteetsed äriideed. Samas näeme, et parimad äriideed lähevad täna raha otsima mujalt maailmast. Siin ei olegi midagi muud teha, kui kogu seda kohalikku investeerimiskeskkonda sammsammult läbi õppimise üles ehitada. Eesti startup’id on viimase paari aasta jooksul astunud pika sammu edasi. Aeg

on ka kohalikul investorkogukonnal see samm astuda. Riik ja startup’id

Eestis on võimalus saada tuge ka riigi käest (USA-s näiteks ei ole sellist võimalust). Erinevad ettevõtluse toetusprogrammid on samuti koht, kust tärkavad ärid saavad mingit abi. Kahjuks need abi andmise kriteeriumid on välja töötatud tegutsevate ettevõtete kaudu ja ka alustava ettevõtte toetused lähtuvad eeldusest, et alustav ettevõte on suure ettevõte väike mudel. Küsides aga äriplaani startup’i käest, lähtume me fundamentaalselt valedest alustest. Aga mismoodi peaks siis riik otsustama startup’ile toetuse andmise üle? Kes väärib seda ja kes mitte? Riik ei ole riskiinvestor. Kui riik annab toetust, siis püüab ta anda selle sinna, kus on tõestatud (äriplaani alusel), et riski ei ole. Kui siiski mõni toetuse saaja ebaõnnestub, siis on see kaotatud raha. Aga kaotatud on see raha ka siis, kui keegi õnnestub. Kaudselt saab riik küll töökohti

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

algus

dusuuringute tulemused ei jää seal riiulile lebama, vaid ülikool teeb kõik selleks, et need jõuaks ettevõtjate kätte. Kolm põhilist startup-kogukonna poolt heaks kiidetud fundamentaalteost: Steve Blank „The Four Steps to the Epiphany”, Eric Ries „The Lean Startup” ja Alexander Osterwalder „Business Model Generation”. Need raamatud peavad olema iga startup’i laual. See keskkond USA läänerannikul on unikaalne ja tekkinud pikkade aastate jooksul. Samal ajal on see avatud kõigile ja ka Eesti startup’id on selle piirkonna enda jaoks avastanud. Isegi mõnenädalane kohalviibimine seal ja kõikvõimalike ürituste külastamine suurendab startup’i kontaktvõrgustikku määral, mida Eestis arvuti taga istudes kunagi ei saavuta. Ja otsesed kontaktid valdkonda ja turgu tundvate inimestega annavad hindamatut tagasisidet startup’i ärimudeli otstarbekuse kohta. Selle kaudu on võimalik hoida kokku nii raha kui ka aega vale asja tegemisest. Lõpetuseks

Stanfordi Ülikool Räniorus, kus teaduse tegemine käib käsikäes ettevõtlusõppega ja mis sihipäraselt tegeleb teadussaavutuste viimisega ettevõtlusesse.

Kuna Eesti kapitalistlik kultuurikiht on alles suhteliselt õhuke, siis on siin õhuke ka rahvuslik investeerimiskultuur. ja majandus edeneb, aga seda investeeringut firmasse ta tagasi ei saa. Ka riskiinvestorid ebaõnnestuvad investeeringutega. Kuna startup’indus on ebaõnnestumistele loodud, siis lausa paljudega. Aga õnnestunud investeeringud toodavad neisse panustatud investeeringud see eest kümneid kuni sadu (mõnikord isegi tuhandeid) kordi tagasi. Seega, kui riik tahab mingil moel toetada startup’e, siis võiks ta seda teha näiteks koos ingelinvestoritega. Kui ingelinvestor otsustab raha panna mingisse startup’i, siis on see signaaliks ka riigile, et see startup on midagi väärt. See ingelinvestori hääletamine oma rahaga ongi jaanuar 2012

valikukriteeriumiks, millist startup’i toetada ja millist mitte. Muidugi kahjuks see täna nii ei käi. Ehk kunagi tulevikus. Maailm

Tänased Eesti edukad startup’id tegutsevad põhiliselt mobiili ja interneti valdkonnas. Selle valdkonna keskus on USA-s Ränioruks nimetatud piirkonnas. See on koht, kus selle valdkonna startup’id saavad parimat tuge. Ränioru maagia seisneb ettevõtluskogemuse ja investorkogukonna kontsentratsioonil. Kuigi selliseid ettevõtjaid ja investoreid leidub igal pool maailmas, on selles piirkonnas võimalik nendega lihtsalt kõige kergemini kontakti saada. Ja sealne ettevõtluskultuur lähtub vastastikusest abistamisest. Ka piirkonnas olev Stanfordi ülikool aitab selle maagika tekkele kaasa. Erinevad ülikooli praktilised ettevõtlusprogrammid on tihedalt seotud piirkonna ettevõtetega. Stanford panustab ka teadussaavutuste kommertsialiseerimisse. Innovatsiooni aluseks on ju uus teadmine. Edukate tea-

Startup tähendab innovatsiooni. Innovatsioon on konkurentsieelis. Konkurentsieelis loob suuremat rikkust. Eesti on startup-maailmas leidnud kindla koha. Mõne spekulatsiooni järgi oleme isegi esimene riik maailmas startup’ide arvu järgi tuhande elaniku kohta. Kuigi see ei ole statistiliselt tõestatud, on seda tore mõelda ja see innustab. Eesti startup’id on praeguse edu saavutanud julgusega minna kohe sellele turule, kuhu nende tooted või teenused on sihitud. Me ei ütle nende kohta, et nad teevad eksporti sihtturule, vaid see turg ongi nende toodete koduturg. Selleks, et hoida ja kasvatada positsiooni, on vaja, et Eestist kasvaks peale uusi innustavaid ideid ja meeskondi, kes särasilmselt neid maailmale tutvustaks. See juurdekasv tekib noortest, kes on omandanud ettevõtlikkuse alused kodust ja koolist ning miks mitte juba lasteaiast. Kuna loomulik ettevõtluskiht on Eestis alles õhuke, siis aitavad laiema vundamendi tekkele kaasa ka mitmesugused ettevõtluskoolitused. Ja seda ei pea me ootama haridusprogrammidest. Iga startup-ettevõtja on täna potentsiaalne pedagoog. Ja kindlasti peavad need kolm mainitud raamatut olema iga startup’i laual. Ettevõtlus loob rikkust. Startup loob uusi ärimudeleid, seega uut ettevõtlust. Seega uut rikkust. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Kaire Talviste • Foto: Vallo Kruuser

Click and Grow’ lillepotte on müüdud 40 riiki Intelligentne lillepott Click and Grow on saanud sooja vastuvõtu osaliseks nii Eestis kui ka välismaal. Müüginumber jääb praegu veel alla 10 000 eksemplari. Esimese potimudeliga pole võimalik kasvatada taimi, mis ajavad juuri väga sügavale. Soov on tehnoloogiat aga edasi arendada nõnda, et selles saaks kasvatada kõikvõimalikke aiasaadusi: porgandeid, tomateid, kartuleid, salatit ja nii edasi.

010. aasta ettevõtluskonkursi Ajujaht võitnud Click and Grow on nüüd juba mõned kuud tarbijaile kättesaadav reaalsus. Lisaks Eestile on nende toodet müüdud veel 40 riiki. „Müük läheb päris ilusasti, tooteid kipub puudu jääma,” ütleb koduse taimekasvatuse imelihtsaks muutnud Mattias Lepp. Eriti agaralt on läinud müük Rootsis.

Eesti müüginumbritele eriti suuri ootusi ei seata, kuigi kaasmaalased on Lepa hästi vastu võtnud. „See on kindlasti Ajujahi pärast. Toode on Eestis välja mõeldud ja disainitud ning sellepärast kindlasti ka meie inimestele erilisem,” arvab Lepp. Ajujahi osa asjade praeguses käigus on raske alahinnata – see pani kõike uue nurga alt vaatama ja andis häid kontakte.

Miljonäriks pole Lepp veel saanud ja suurest edust on tema meelest ka vara rääkida. Paari aasta pärast võiks selle küsimuse juurde naasta, arvab ta. Siiani on kõik kulgenud vastavalt äriplaanile. Kui veel rääkida miljonitest, siis järgneva viie aasta jooksul võiks Lepa nägemuses tema tootele nõnda palju kasutajaid tekkida.

Mattias Lepa ja tema lillepoti vastu on elavat huvi üles näidanud ka välismeedia ja ta arvab, et on välismaal juba isegi kuulsam kui Eestis. Eriti huvitatud on olnud Austraalia ja Brasiilia meedia, viimati oli ta ka Balkani TV-s ja tema toote kohta ilmus artikkel mainekas USA ajakirjas Techcrunch. Click and Grow’ tulevik

Peamised riigid, millele praegu keskendutakse, on Inglismaa, USA, Saksamaa, Brasiilia ja Jaapan. „Esmalt ingliskeelsed turud, sealt edasi vaatame suurema potentsiaaliga turge,” selgitab Lepp valikut.

Praegu maksab lillepott umbes 40 eurot ja selles saab kasvatada kindlaid taimesorte. Lepp tahab järgmiseks muuta poti disaini lihtsamaks ja tehnoloogia seeläbi massturule kättesaadavamaks.

Istutuspotid saaksid olema erinevates mõõtudes, neid võiks näiteks paigutada korrusmajade keldritesse, kus kasvaks terve majarahva jaoks vajalik aiasaaduste varu. Veelgi suurejoonelisem tulevik oleks eraldi taimekasvatusmajad, korrusmajadesse integreeritud taimekasvatusalad, taimekasvatamisele spetsialiseerunud poed, et poleks vaja värskeid saadusi sadade kilomeetrite tagant kohale transportida. „Korrusmajadesse tekiksid nii-öelda kileta kasvuhooned ehk linnafarmid. Tehnoloogia võimaldab seda teha,” kinnitab Lepp.

Click and Grow praegu Kõrgtehnoloogilise poti omanikul pole vaja teha muud, kui varustada taime teatud aja tagant veega. Pott annab sellest märku. Taime kasvuks vajalik teave on komplektis kaasas olevas kassetis. Lillepotis mulda ei ole. ** Kassett sisaldab tarkvara, taimi ja toitaineid. Kui kassett on potis, tuleb lisada vett ja taim hakkab kasvama. ** Taim tahab kasvuks ka valgust, seepärast tuleks see tõsta kõige valgemasse kohta. Esimesed taimed tõstavad pea juba paari päeva pärast. Kasvutsükkel lõppeb vastavalt kooslusele. ** Stardikomplektis on virkliisu, basiiliku või kirinõgese seemned, eraldi kassetiga saab juurde osta tšillipipart ja madalat peiulille.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

Autor: Vilve Torn • Foto: Erply

eesti firma

Erply meelest võiks konkurente enamgi olla Tänavuselt aastalt suurt läbimurret lootva Erply majandustarkvara lubab iga ettevõtte töö oluliselt lihtsamaks muuta.

õmme mändide all asuvast hallist puumajast on alguse saanud viimase aja suurim Eesti IT edulugu. Majas toimetab igapäevaselt 26 inimesest koosnev ettevõte, kelle viimase kolme aasta sisse mahub konkursi Seedcamp võitmine. Aasta pärast võitu tegid riskikapitalistid Index Ventures (Suurbritannia) ja Redpoint (Ameerika Ühendriigid) firmasse kahe miljoni dollarilise investeeringu rahvusvahelise laienemise kiirendamiseks. IT-inimeste kultussait TechCrunch on ettevõtet äritarkvara Skype’iks nimetanud ja möödunud aasta sügisel väisas USA-sse laienenud ettevõtte kontorit New Yorgis president Toomas Hendrik Ilves. Saage tuttavaks – ettevõtete ressursihaldussüsteemi arendaja Erply. Firma juhatuse liige ja Erply Eesti firma juht Martti Paju ütleb, et koostöös sündinud veebipõhine majandustarkvara tehti sellepärast, et see valdkond meeldis ning selles nähti suurt potentsiaali. „Seedcampil osalemine polnud firmale omaette eesmärk. Meil oli timmitud toode ja tunne, et meil läheb päris hästi. Teadsime, milleks meie tarkvaralahendus võimeline on,” kirjeldab ta. Erply pakub majandustarkvaratoodet väikesele ja keskmise suurusega ettevõttele, mis katab Paju sõnul kõik kliendi halduse vajadused, sealhulgas laoarvestus, müügiarvete võimalus, laekumiste import pangast ja kõik muu see, mida üks toimiv firma vajab. Kuna töö käib üle interneti, pole vaja midagi arvutisse installida. Seega on veebipõhise rakenduse eelis keskne ja kiire hallatavus. Sama süsteemiga võib müüa ühest väikepoest, aga ka tervest poeketist, selgitab Paju.

Suur kasu Eestile

Paju sõnul on Erplyl Eestis 1400 klienti – nende seas on suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid. Siiski peaks tema meelest Eesjaanuar 2012

veelgi kasutajasõbralikumaks teha ja tööprotsessi lihtsustada. Selleks, et tarkvara järjest lihtsamaks muuta, tuleb muidugi eelnevalt teha keerulisi lahendeid. Aga seejärel läheb laoarvestus paremaks, ostutehingud ja müügitehingud on paremini hallatavad, klient on rahul ja nii edasi. Samuti ei ole veebipõhisus absoluutne.

Erply veebipõhise majandustarkvara abil võib müüa ühest väikepoest, aga ka tervest poeketist.

tis Erply tarkvara kasutajaid rohkem olema, sest innovaatilistest lahendustest saab praktilist kasu iga firma, ja ka meie majandus tervikuna. Paju toob näiteks ühe Võrumaa väikepoe, kelle müük paranes tunduvalt pärast seda, kui ta Erply poole pöördus. „Me teeme ettevõtetele kõige olulisemat töövahendit, mis valmis aastatepikkuste äritarkvara arendamise kogemuste ja klientide tagasiside baasilt,” räägib Paju. Võrreldes Ameerika kogemusega ütleb Paju, et eesti ettevõtja on USA ettevõtjast palju konservatiivsem ja kaalutletum. „Eestlane on harjunud töötama 15 aastat vana tarkvaraga ja ta ei hakka seda niisama muutma. Kui ettevõte mõistab ühel hetkel, et aeg areneb pidevalt ja uus tarkvara aitab tal paremini kliendi vajadusi mõista, käivet suurendada ja efektiivsust tõsta, valib ta ka uue tarkvara. „Suur efektiivsus tuleb müügist, mitte laoarvestusest. Mida rohkem kauplused müüvad, seda edukamad nad on,” lausub Paju. Konkurentsi Erply ei karda. Paju kinnitusel võiks see isegi suurem olla, sest aitab paremini edasi minna. Uuel aastal on Erplyl väga selge visioon, kuidas majandustarkvara

Erply tegeleb ka rakendustega, nagu näiteks iPadi versioon, mis hakkab toetama väikse sordivalikuga äride müüki, näiteks tänavamüügis. Samuti kaasnevad tulevikus uue tehnoloogiaga e-tellimused, raadiokiibid, iPhone-lahendus ja nii edasi. Erply asutaja Kristjan Hiiemaa ütles aasta alguses antud intervjuus, et tema usub ettevõttesse väga: „Ilmselt saab 2012 olema oluline läbimurdeaasta, kui õnnestub ükski suur tehing (näiteks PayPal, Groupon või muu selline). Siis on tulevik väga helge ja rahavoog garanteeritud.” ERPLY on veebipõhine majandustarkvara, mis on suunatud hulgi- ja jaemüügi ning teeninduse valdkonnale. Kõik vajalik on standardlahenduses olemas ning lihtsalt juurutatav. ERPLY majandustarkvara areneb pidevalt edasi ja versiooniuuendused on alati tasuta. ERPLY tarkvara katab kõik olulisemad ärivajadused: • laoarvestus (FIFO, EDI) • ostuarved ja suhted hankijatega • tellimused ja müük (elektrooniline formaat, PDF-arve) • kassamüük • kliendihaldus ehk CRM • projektiarvestus • põhjalik aruandlus ja aruande generaator • eksport raamatupidamis programmidesse • e-poe liides Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Vilve Torn • Fotod: Defendec

Defendec pürib Ameerikasse ja Aasiasse Defendec OÜ targad seiresüsteemid võimaldavad riigipiiri ja kriitilist infrastruktuuri väga säästlikult valvata.

õppenud aasta oli ettevõttele Defendec OÜ raske, aga väga hea. Aprillis lõpetas tarku seiresüsteeme tootev ettevõte edukalt Tallinna Teaduspark Tehnopoli äriinkubatsiooni. Septembris sõlmis ettevõte USA tehnoloogiafirmaga Infrax Systems koostöölepingu, mille alusel saab Infrax Systems ametlikuks Smartdeci tehnoloogia edasimüüjaks Põhja-Ameerikas. Novembris 2011 andis Eesti politsei- ja piirivalveamet firmale üle teenetemärgi. Defendeci juhatuse esimees ja firma üks asutajaid Jaanus Tamm ütleb, et firmal on suur au olla tunnustatud partner Eesti Vabariigi piiri turvaliseks muutmisel. „Teenetemärk näitab, et meie põhiväärtus – turvalisem maailm – on saavutatav tehnoloogilise innovatsiooni abil.” Alanud aasta suhtes on Jaanus Tammel aga konkreetsed plaanid – eksport, eksport ja veel kord eksport. Virtuaalse piirivalvuri tehnoloogia äriline menu peab kasvama ning käivet tuleb eelmise aastaga võrreldes viis kuni kuus korda kasvatada. On aeg realiseerida potentsiaal ja rakendada turult kogutud turuinfo. Et eestlaste idee välismaal tugevalt kanda kinnitaks, võeti möödunud aastal ette tootetutvustusreisid 30 riiki Kagu-Aasiast Lõuna-Ameerikani. Klientidele on ette valmistatud live-demonstratsioon, mis näitab, kuidas väljatöötatud kaitsesüsteem reaalselt töötab ja kui tõhusalt saab suunata pilte ka läbi õhu, ilma kilomeetritepikkusi juhtmeid vedamata ning pidevat mehitatud valvet kasutamata. Rahvusvahelist haaret aitavad laiendada ka rahvusvahelised messidel osalemine ja konverentsidel esinemised ning firma müügikontorid Washingtonis ja Singapuris. Tamme sõnul on USA tohutu suure potentsiaaliga, kuid hästi nõudliku kliendiga ja kon-

Defendeci asutajad (vasakult) Jürgo Preden, Jaanus Tamm, Tauri Tuubel

kurentsitihe turg. Samal ajal on aga nii, et kui õnnestub ühes osariigis juba oma toodet müüa, on hiljem teises osariigis palju lihtsam. Nüüdseks on eestlased ameeriklastele nutika süsteemi võlusid juba tutvustatud ja loodetavasti esitavad jänkid ühel päeval Defendecile tellimuse ka USA piiri valvamiseks. Samuti võib e-piirivalvur tulevikus toimetada näiteks keerulisel Afganistani-Pakistani piirjoonel või teistel kaugaladel. Panete aga targad sensorid perimeetrile mägedesse või metsatukka ja soovimatu külaline enam märkamatult läbi ei lipsa.

golfiväljakuga. Riigi väiksus ei võimaldagi enam väga kaugele oma tootega minna, kuid vaatamata sellele on juba praegu võimalik Eesti majandusele tulenevat kasu mõõta. Defendeci turundusjuht ja PR-esindaja Raili Somelar ütleb, et tänu nutikatele sensoritele saab piiririkkuja kohapeal kinni võtta ja ta kohe oma koduriiki tagasi saata. Ära jäävad kurikaela edasi-tagasi sõidutamised, kaasnevad menetlus- ja kohtukulud ja nii edasi. Virtuaalne piirivalvur toob kaudselt tagasi ka aktsiisitulu, mis salasigarettide, -alkoholi või -kütuse puhul saamata jääb. Rääkimata tööjõu- või opereerimiskuludest.

Eesti on juba võitnud

Targa seiresüsteemi peamine eelis on ka see, et lisaks riigipiirile aitab see kaitsta ka õlitorusid või muud kriitilist infrastruktuuri. Targa seiresüsteemi sees olevat tuumiktehnoloogiat saab aga rakendada ka mujal valdkondades, mistõttu ei välista Tamm tulevikus laienemist näiteks meditsiini-, aga ka põllumajandussektorisse, elektrivõrkude jälgimisse või hakata suurlinnu targemaks ja kuluefektiivsemaks muutma võrgustatud sensorite abiga. Eestis teeb Defendec koostööd politsei- ja piirivalveameti, Eesti Energia ja Jõelähtme

Arenduskeskust Mustamäelt ei plaani ettevõte lähitulevikus kusagile liikuda. Jaanus Tamme sõnul toodetakse sel ja arvatavasti järgmiselgi aastal endiselt kõik seadmed Eestis. Niisama riiulisse aga Defendec asju ei tooda.

Defendeci rahvusvahelisse meeskonda kuulub 18 spetsialisti ja kuueliikmeline rahvusvaheline nõukoda. Lisaks Eestile kasutavad Defendeci arendatud seadmeid Albaania, Moldova ja Ukraina piirivalveametid ning mitu teist Ida-Euroopa riiki ja ettevõtet.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

EAS Innovatsioonireaktor 2012 Tegevuskava

II teema: väärtuseahela innovatsioon: bränd ja disain 1. seminar: märts 2. töötuba: aprill 3. õppereis: Prantsusmaa 21.05-25.05

Innovatsioonireaktor on ettevõtjate kogukond, kes soovivad ellu viia uuendusi Kutsume ettevõtete juhte ja omanikke omandama uusi kogemusi ja jagama olemasolevaid teadmisi

III teema: tootearendusprotsesside juhtimine: 1. seminar: juuni 2. töötuba: august 3. õppereis: Jaapan

september

IV teema: tootearenduse juhtimine: 1. seminar: september

I teema: ärimudeli innovatsioon

2. töötuba: oktoober

1. seminar: 25.01

10.00-16.00

3. õppereis: Sloveenia november

2. töötuba: 29.02

14.00-17.00

3. õppereis: Rootsi

26.03-30.03

Osalemissoov ja küsimused saada: innovatsioonireaktor@eas.ee Täiendavat infot saab: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

eesti teadus

Autor: Kaire Talviste • Fotod: Vallo Kruuser

Mart Min: innovatsiooniks on vaja reaalseid samme Professor Mart Min ei soovi oma leiutistega kiidelda, sest tema meelest on kombeks ülearu palju hõisata, aga liiga vähe korda saata. Eriti Eestis.

allinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessoril Mart Minil on ette näidata mitu innovaatilist saavutust ja patenteeritud seadet, mis inimeste elu parandavad. Näiteks elektroonikainstituudi töörühmaga töötati välja impedantsil (aine, materjali või struktuuri takistus vahelduvale elektrivoolule) põhinev lahendus südamerütmuri jaoks. Eestis paigaldatakse aastas tuhatkond rütmurit. Seda meetodit saab kasutada ka südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, siiratud kudede ja organite jälgimiseks, aga ka näiteks euromüntide ehtsuse kiireks tuvastamiseks (töö jätkub Euroopa Liidu projekti FP7-SME-Safemetal raames). Teaduslike aluste loomise eest pälvis Mart Min tänavuse Eesti Vabariigi teaduspreemia ning koos töögrupiga valiti ta Euroopa Leiutaja 2011 auhinna nominendiks

Oxfordi füüsikute ja Belgia geneetikute kõrval. Mart Mini osalusel on idee tasandil väljatöötatud ka kiiplabor, mis analüüsib inimeselt saadavaid biosignaale ja võimaldab nendega kaudselt diagnoosida inimorganismi seisundeid. Tegu on tikutoosi suuruse laboriga, mis võtab analüüsi jaoks vajaminevat verd või teisi vedelikke väga väikesel hulgal. Näiteks läbi naha nii, et inimene seda ei tunnegi. Analüüsi vastus tuleb mõne minutiga, mis võimaldab inimese organismi seisundimuutustest kiiret teavet saada.

Tehnoloogia arenduskeskused on lausa hädavajalikud.

Ometi ei taha Min nende tulemustega enam kiidelda, sest tema sõnul on küll palju hõisatud, ent liiga vähe reaalselt korda saadetud. Eriti Eestis, sest tööstuslikud rakendused on seni vaid välismaal tehtud, eriti just USA meditsiinitehnoloogia kontsernides. Teadustöö tulemuste majanduslikult tulus rakendamine nõuab kompetentseid tegijaid mitmest vallast, eriti aga loovaid insenere ning hulgaliselt raha vajalike kulutuste katmiseks. Tema sõnul oleks suhteliselt lihtne leida raha välismaalt, aga siis peab Eesti arvestama ka seda, et välisinvestor eestlaste saavutused kaasa viib, see tähendab omandab õigused intellektuaalomandi kasutamiseks. Just nii on seni läinudki, kuid Min ja tema kaaslased – insenerid ja arstid – ei soovi enam samal viisil jätkata. Mart Min on kriitiline Eesti riigi suhtes tervikuna, sest tema meelest püüame

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

eesti teadus

Eesti ettevõtted on vaid rakendusuuringute alusel uuenduste väljatöötamiseks liiga väikesed ja finantsiliselt nõrgad. liiga agaralt kujundada endast klantspilti maailmale näitamiseks. „Reaalne innovatsioon on Eestis nõrk,” kinnitab ta. „Enam meil Nokia otsimisest ei räägitagi. Nüüd vist loodetakse, et äkki leiame peidus oleva rahapaja üles rahvaste mütoloogiaid analüüsides või õpetab meid rehepapp rehealusest või kratt kraavinurgast, kuidas edukaks ja rikkaks saada. Oleme vaimustusse sattunud oraalverbaalsest tegevusest ja näilise pildi loomisest.” Otseselt oma töös tunnetab Min, et haridusja teadusministeerium pelgab toetamast sisulist innovatsiooni. Ta kahtlustab, et see idee on võõras ja muretki tekitav, ehk hirmutavgi. Seepärast rahastatakse kasinate võimaluste piires küllaltki korralikult baasteadust ja teadlaste artiklite kirjutamist, mitte aga igapäeva puudutavate ja majanduselu parandavate leiutiste arendamist, milleks on vaja reaalseid tegusid – projekteerimist ja disaini ning valmistamist, katsetusi ja eksimisi koos parandustega. Need tegevused on aga tunduvalt kulukamad kui baasteadus oma artikliloomega. „Haridus- ja teadusministeeriumi praktika on mõneti mõistetav, sest pigem juba võimalikult hea alusteadus, kui mitte midagi,” leiab Min. Väga tarvilikud institutsioonid uute baasteadmiste saamiseks on haridusja teadusministeeriumi initsiatiivil loodud teaduse tippkeskused, lausa hädavajalikud on aga majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi haldusse kuuluvad tehnoloogia arenduskeskused, mida rahastavad nii tööstus kui ka Eesti riik EL-i struktuurifondide kaudu. Just viimased rakendusteadusele orienteeritud organisatsioonid võiksid olla põhiliseks vahendiks, millega teadlased saaksid Eesti ettevõtlust ja majandust toetada. Samal ajal on aga teadlastele peale pandud piirangud. Nad ei tohi kulutada jaanuar 2012

eraldatud raha isegi mitte esmaste prototüüpide valmistamiseks oma rakendusuuringute tulemuste põhjal, sest sel moel nagu rikutaks ausa turu printsiipi (andes vabaturul mõnele firmale konkurentsieelise maksumaksja raha suunatud kasutamise kaudu). „See seisukoht pole just väga veenev Euroopa erapankade miljardite kaupa turgutamise taustal,” arvab Min. Eesti ettevõtted on vaid rakendusuuringute alusel uuenduste väljatöötamiseks liiga väikesed ja finantsiliselt nõrgad. Nii katkeb side teaduse ja tootmise vahel. „Oleme tööstust aidanud, ent mitte vajalikul määral. Meie tegevus jääb tööstusest liiga kaugele ja kui see nõnda väga kaua kestab, siis ei oskagi me enam kuidagi

aidata. Kardan, et tänasel moel jätkates ootab ees krahh Eesti toodete nõrga konkurentsivõime ja vähese majandusliku tulususe tõttu maailmaturul,” selgitab Min. Mini sõnul pole Eestis lootust edule, kui ei teki paradigma muutust, et rääkimise kõrval tuleb ka tegutsema hakata. Lootustandvaid märke juba on, sest ta näeb palju murelikke inimesi, kes mõtlevad sarnaselt nii Eestis kui ka Euroopa Liidus (Min on kõige muu kõrval ka Euroopa Patendiakadeemia – European Patent Academy – lektor). Tema meelest on oluline arendada ka piirkondlikku rahvusvahelist koostööd ja siinkohal peavad ka meie teadlased ise tragid olema. „Majandusedu on vaja, muidu jääme me jänni muredesse mattunud Euroopa Liidus,” ütleb Min. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Signe Kalberg • Foto: Tiit Blaat

Võimendid, segajad, jagajad – väikese firma suur jälg Ranteloni kumbki asutaja ei kujutanud 1995. aastal ette, mis saab viie või kümne aasta pärast.

allinna Tehnikaülikooli (TTÜ) raadio- ja sidetehnika instituudi mikrolainetehnika õppetooli juhataja, professor Andres Taklaja ning sama instituudi vaneminseneri Priit Kinksi kahemehefirma on aga kasvanud Eestis juhtivaks raadiosageduslike elektroonikaseadmete disaini, tootmise ja hulgimüügiga tegelevaks ettevõtteks, kus töötab 25 inimest, neist kümme disainerit-inseneri. TTÜ spin-off-firma Rantelon OÜ arendusdirektor Andres Taklaja tunnistab, et ettevõte ei alustanud tühjalt kohalt. Koostöö väliseestlase, firma Miteq ühe asutaja ning presidendi Aksel Kiissiga avas Ameerika turu Eestis valmistatud satelliitmaajaamade seadmetele. Tihedad sidemed USA kõrgtehnoloogia firmaga Miteq Inc. andsid olulise kiirenduse arenguhüppele. Nimelt on Miteq maailmas liidriks madala müratasemega eelvõimendajate valmistajana radarite, kosmose-sideseadmete, raadioluure seadmete ja optiliste ülikiirete kiudliinide vastuvõtjatele. „Ligi kahe aasta jooksul valmistasime umbes 200 filtrit, mis jõudis Miteqi kaudu üle maailma, siis muutus aga standard ning meie seadmeid ei saanud enam kasutada,” selgitab Taklaja. Ta rõhutab väliseestlasest tehnikateadlase Aksel Kiissi suurt panust Eesti kõrgtehnoloogilise tootmise arendusse. Aksel Kiiss toetas nelja miljoni krooniga mikrolainetehnika õppe- ja teadustöö arendamist TTÜ-s. Üli-

koolis loodi 1993. aastal mikrolainetehnika õppetool, mille esialgne seadmepark ja disainitarkvara saadi Ameerika Ühendriikidest. Küsimusele, kui mitmes riigis võib eestlaste valmistatud raadiosageduslike elektroonikaseadmeid kasutusel olla, jäävad Taklaja ja Kinks vastuse võlgu, sest Rantelon pole masstoodangu, vaid eelkõige prototüüpide ja eriseadmete valmistaja. See tähendab, et kui klient laiast maailmast avaldab soovi mõne seadme valmistamiseks, panevad firma disainerid-insenerid pead tööle ning üsna peagi on soovitud seade valmis tehtud. „Meil on olemas kõik tootmiseks vajalikud seadmed, kuid suured partiid tellime alltöövõtu korras. Viis aastat tagasi paigaldasime oma tootmisliini, mis võimaldab pakkuda elektroonikaskeemide pindmontaaži teenuseid. Kolmest põhiseadmest koosneval liinil saab toota väikese ja keskmise tootmismahuga elektroonikatooteid,” selgitab Kinks. Nii, kuidas arenevad raadio, televisioon ja mobiilside, arenevad ka raadioelektroonika-seadmed. „Meie toodeteks on ka televisiooni vastuvõtuantennide võimendid ja filtrid, mitmesugused antennid (GSM, Wi-Fi), CATV seadmed, kaasaarvatud seadmed interneti organiseerimiseks kaabel-TV võrgus. Näiteks kõik Starmani kliendid kasutavad

Priit Kinks

meie poolt välja töötatud signaali jagamisfiltreid. Ekspordiks teeme mitmeid keerukaid raadiosageduslikke võimendeid ja seadmeid. Kliendid esitavad meile tehnilised spetsifikatsioonid, meie insenerid töötavad välja lahendused ja tootmises toimub seadmete valmistamine. Samuti valmistame GSM-repiitereid nii kohalikule kui ka välisturule,” kõneleb Taklaja. Ranteloni suurimate klientide seas Eestis on näiteks EMT AS, Elisa AS, TELE 2 AS, Starman AS, Kaitsejõud. Jammerid päästavad kaitseväelaste elusid

Juba üheksa aastat on Ranteloni tege-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

eesti firma

rakendada näiteks sideametis, et kontrollida, ega raadiosagedusi varastata. „Esimese segaja valmistamiseks ideest prototüübini kulus Ranteloni inseneridel vaid kaks nädalat. 2003. aastast alates on Eesti kaitsevägi tellinud eriloa alusel valmistatava toote edasiarendust, lisaseadmeid ning uute jammerite valmistamist,” märgib Taklaja. „Meie eeliseks on väiksus, paindlikkus ja kiire reageerimine muutuva turu nõudlusele,” lisab ta. Väikefirma oli maailmas esimene

Andres Taklaja

vussuunaks olnud militaartoodete disain ja tootmine. Teaduslikum eeltöö on tehtud seejuures kaitseministeeriumi teadusgrantide raames TTÜ raadio- ja sidetehnika instituudi mikrolainetehnika laboris. Rantelon pakub rangetele militaarnõuetele vastavaid tooteid. Tuntuim neist on kahtlemata jammer, mis takistab pommide õhkimist raadio teel. Tegu on seadmega, mis rehitseb raadioeetrit ja leiab üles saatjad, mida varem seal polnud. Nii autosse paigaldatav kui ka seljaskantav kohver-segaja võimaldavad vastase raadioside avastamise järel pealt kuulata käsklusi või ka segada levi, kui tekib kahtlus, et raadiosignaal jaanuar 2012

käivitab isevalmistatud pommi. Seade tekitab turvalise kaitseala ega võimalda eemal asuvast raadioseadmest pommi plahvatama panna – jammer blokeerib raadiosagedused. Kui pommi juurest eemalduda ja segav signaal jääb nõrgemaks, alles siis toimub plahvatus. Kuigi Eestil endal puudub kaitsetööstus, on Eestis toodetud jammer just see seade, mis aitas ühe väikeriigi suurtega ühele redelipulgale, pakkudes konkurentsi USA, Suurbritannia, Saksamaa, Iisraeli ja Venemaa vastavatele toodetele. Tsiviilkasutuses saab seda lahendust

Kaabel-TV võrkudes kasutatakse mitut Rantelonis disainitud ja välja töötatud lisaseadet, mis täiendavad võrku lisavõimalustega või parandavad ülekandeliini parameetreid. Toiteliitjate abiga on võimalik teostada võimendite kaugtoidet. Ülepingekaitsed kaitsevad aktiivseadmeid voolutõugete ja pikselöögi eest. Eramaja digitaaltelevisiooni filtervõimendid on ettenähtud Eesti (ja Soome) digi-TV kanalite paremaks vastuvõtmiseks. 2,4 GHz WLAN/Wi-Fi vahenditega saab suurendada juhtmeta kohtvõrgu tööulatust näiteks ladudes ja elamuhoonetes või kahe hoone vahel. Samuti saab selliste seadmetega jagada interneti püsiühendust läheduses elavate naabrite või sõpradega, kuid kellel pole võimalik paigaldada LAN-kaableid liiga suure vahemaa või muude takistuste tõttu. GSM-repiiter kujutab endast kahesuunalist võimendit, mis võimendab signaale mobiiltelefoni ja tugijaama vahel. Selle seadmega saab parandada mobiiltelefoni levi kaubanduskeskustes, hotellides, tootmishoonetes ja mis tahes muudes siseruumides, kus raadiosignaalide levitingimused on halvad. GSM-antennid ja jagurid on mõeldud hoonesisese antennivõrgu ehitamiseks. „Repiiter on raadioside vaheseade, mille ülesandeks on nõrgenenud signaalide võimendamine ja edasi saatmine ilma informatsiooni muutmata. Oleme arendanud aktiivselt uusi suundi. Mullu hakkasime pakkuma täiesti uudsel tehnoloogial tuginevat, maailma esimest neljaribalist digitaalset repiiterit DR900, mis võimaldab muuta repiiteri filtrite omadusi kaugjuhtimise teel. See tähendab, et paigaldatud seadmeid ei pea enam maha võtma ja tooma ümberseadistamiseks tootja juurde,” selgitab Taklaja. Digitaalse repiiteri arendusprojekt sai ka toetust EAS-ilt. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Agne Narusk

• Foto:

Tiit Blaat

Fits.me lubab jätkuvalt eelistada investeerimist kasumile Läinud suvel sai virtuaalse proovikabiini arendusega tuntust kogunud Fits.me-l valmis naisrobotmannekeen, kuu aega hiljem kirjutati välja esimesed klikipõhised arved klientidele.

el aastal on investeerida plaanis nii palju, et jooksvasse kasumisse ettevõte ei jõua, ütleb Heikki Haldre, Fits.me kaubamärgi tooteid arendava firma Massi Miliano juht. Investeerida ikka selleks, et maailmaturul end sisse süüa. Jätkuvalt on kõige olulisem eesmärk uute klientide juurde toomine. Fits.me loo helge pool näib olevat see, et ometi kord hakati läinud augustis välja kirjutama klikipõhiseid arveid ja midagi teenima, käivitades enne oma teenuse USA Gilt Grouppe’i internetipoes. Koostööd alustati ka mitme Suurbritannia kliendiga. Varju heitev pool aga see, et kõik majandusaastad on Fits.me omanik Massi Miliano seni lõpetanud põhitegevusest tuleva müügikäibeta ning kahjumis. 2010. aasta kahjum lähenes Äripäeva andmetel seitsmele miljonile kroonile, viis aastat robotmannekeenide ja virtuaalse proovikabiini arendamist on neelanud kümnetes miljonites kroonides investorite raha ja riiklikke toetusi, kirjutab ajaleht. Rõivatööstuse Skype’iks tituleeritud idufirmasse ei peljanud investeerida Ees-

ti Arengufond ja mainekad erainvestorid, rääkimata EAS-i toest. Ei saa salata, et tegemist on läbi aegade enim rahvusvahelist tähelepanu saanud ja saava Eesti start-up’iga. Kuid majandusedu? Haldre: majandusedust võib juba rääkida

Eelmine aasta oli edukas turul kanda kinnitamise aasta – ette on näidata hulk mõjukaid lepinguid veebikaubandusest – ning liigume jõuliselt edasi, vastab sellele Heikki Haldre, Fits.me kaubamärgi tooteid arendava firma Massi Miliano juht. Küsimusele, kas Äripäeva kahjuminumbrid on tõesed, vastab ta: „Ei ole. Fits.me-l pole kahjumit, on investeeringud.” „Me võime vabalt toota jooksvat kasumit – eelmisel aastal olnuks see meil juba ette näidata. Samas oleme otsustanud selle asemel investeerida tootearendusse ja turupositsiooni kindlustamisesse,” täpsustab ta. Jah, midagi ei saa välistada, nagu ka seda, et ühel hetkel investorid enam oma osa anda ei taha. „Kuid praegu oleme kokku leppinud kasvamisse panustamises,” lisab Haldre.

Aga ikkagi, millal tuleb majandusedu? „Majandusedust võib juba rääkida, kui vaadata, mida me oleme saavutanud,” kinnitab Haldre. „Oleme maailmas enim kasutatav virtuaalproovikabiin. Kliendid on aru saanud, et meie lubadus vähendada kulusid peab paika. Enamasti lubatakse suuremaid tulusid, meie lubame väiksemaid kulusid. See lubadus töötab.” Haldre räägib, et kui ettevõte tegeleb põhjaliku ja aeganõudva teaduspõhise tootearendusega, siis ei saa tal olla samad majandustulemused, mis hoobilt midagi müüma hakkaval või teenust pakkuval firmal. Esimesed aastad on kulunud puhtalt arendusele. Eelmisel aastal tulid esimesed suured kliendid ja teeniti raha, näis, mida võib Fits.me käekäigust kirjutada 2012. aasta lõpus. Ajaks mil käesolev HEI number trükist tuleb, on selle artikli kirjutamata lõpp ilmselt juba lugejale teada. Nimelt viitab Haldre, et paari nädala pärast (intervjuu toimus 6. jaanuaril – A. N.) on oodata firmat puudutavaid häid uudiseid, kuid saladuseloori enne õiget aega kergitama ei soostu.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

eesti firma

Fits.me lugu

Heikki Haldre

KOMMENTAAR

Fits.me-l on potentsiaali muuta inimeste harjumusi Taavi Kotka, Webmedia Eesti tegevdirektor: Webmedia on üks Fits.me investoritest ja ekslikult on ajakirjanduses ühest kontekstist välja rebitud lausest järeldatud, nagu eelistaksime kasumit investeeringutele. Fits.me on teinud teadusrevolutsiooni ja läbinud meeletu arengu kogu oma eksistentsiaalse perioodi jooksul. Nagu Skype muutis inimeste sidepidamise harjumusi, on Fits.me-l täna olemas potentsiaal muuta neid harjumusi, kust ning kuidas inimesed oma riideid ostavad. Webmedia usub jätkuvalt selle start-up’i õnnestumisse. See projekt ei ole arengufaasilt enam ainult teadusprojekt, vaid samaväärselt turunduse- ja müügiprojekt. Eestlased on head insenerid, kuid suurtel turgudel müümise ja rahvusvaheliste äride ülesehitamise kogemusi meil napib. Seetõttu on ülioluline mitte magada maha hetke, kus harjumuspärase konnatiigi kogemustest enam ei aita ning meeskonda on vaja täiendada järgmiseks arenguhüppeks vajalikku teadmust omavate inimestega. See aga ei tähenda, et seni tehtud töö on mõttetu ning asutajad on vaja välja osta. Ei midagi sellist – Fits.me meeskond on teinud head tööd ja teeb seda kindlasti edaspidigi. Lihtsalt kogemust on juurde vaja ja kui seda ei õnnestu leida või kaasata – oleme läbikukkunud. jaanuar 2012

•• Mai 2009. „Kujuta ette, et astud riidekauplusesse, näed ilusat asja, ent seda selga proovida ei lubata. Müüja ütleb: kui tahad, osta ära, vii koju ja proovi seal! Sa ju ei ostaks sellisest poest!” tutvustab visionäär Heikki Haldre Äripäevas uut teenust, millega saab riideid enne veebipoest ostmist selga proovida. Ta usub, et rõivaste ostmine veebist kasvab hüppeliselt: kui praegu on maailmas veebikaupluste osa vaid seitse protsenti riiete kogumüügist, siis 2015. aastaks ennustatakse kasvu 40 protsendile. Veidi enne seda õnnestus Haldrel robotmannekeeni projekti kaasata suur summa raha, sealhulgas 11 miljonit krooni EAS-i toetusena ja kümme miljonit erainvestoritelt. •• Juuni 2009. Eesti Arengufond paigutab 9,6 miljonit krooni OÜ Massi Miliano arendatavasse robotmannekeeni projekti. Sellest loodetakse otsustavat tõuget: esimene testlahendus peab jõudma rahvusvahelisse internetikaubamajja veel samal suvel. •• September 2009. Quelle internetipoodi jõudis Fits.ee virtuaalne rõivaste proovikabiini lahendus. Kui testiperiood eestimaises Quelles on edukas, loodetakse üle 20 miljoni kroonise investeeringu mahuga leiutise jalg uuel aastal ukse vahele lükata internetikaubamajade mekas – USA-s või Suurbritannias. Kolitakse Tallinna äsjavalminud loomeinkubaatorisse. •• Veebruar 2010. Koostööst Quellega lõpeb viimase majandusraskuste tõttu, kirjutab HEI. Fits.me teenuse turupositsiooni hinnates leiab Haldre, et nende suurimaks konkurendiks on postisüsteem. Tegijad usuvad, et suure tõenäosusega pääseb asi paisu tagant välja siis, kui Fits.me teenuse võtab kasutusele mõni globaalselt üldtuntud kaubamärk. Äriplaanides nähakse ette, et eeloleva kahe aastaga suudetakse teenus maha müüa ligi viieteistkümnele globaalselt suuremate hulka kuuluvale rõivamüügikanalile. •• Märts 2010. Eesti start-up Fits.me saavutas Euroopa ettevõtluse ja innovatsioonikonverentsi raames korraldatud Plugg.eu Startups Rally 2010 konkursil esimese koha. Fits. me teenus kuulutati konverentsil aasta lootustandvaimaks ärialgatuseks. •• Aprill 2010. Meesrobot virtuaalse proovikabiini tarbeks on valmis. •• August 2010. Briti Nõukogu andis välja rahvusvahelise noore loomemajanduse Eesti konkursi auhinna interaktiivse meedia vallas. Võitjaks tuli Heikki Haldre, Fits.me tegevjuht. 2008. aastal esindas Eestit Suurbritannias Rate. ee looja Andrei Korobeinik, kes võitis samuti rahvusvahelise auhinna. •• September 2010. Fits.ee saab lisaraha. Eesmärk on virtuaalse proovikabiini täiustamine, naistele mõeldud proovikabiini väljatöötamine ning agressiivsem kasv välisturgudel. Massi Miliano OÜ saab Ettevõtluse Auhinna konkursil aasta innovaatori tiitli. •• Juuni 2011: turule tuleb virtuaalne proovikabiin naistele. Naisrõivarobot on üles seatud internetikaubamajja Hawes & Curtis ja esimesed nädalad näitavad, et naised on märksa agaramad virtuaalse proovikabiini kasutajad kui mehed. •• August 2011: Fits.me hakkas välja kirjutama klikipõhiseid arveid. Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi Kakko sõnul tähistavad esimesed maksvad kliendid olulist arenguetappi. Kakko lisas, et tavapäraselt järgneb sellele kiire kasvu faas, mida tuleb piisava ressursiga toetada, sealhulgas täiendavalt finantseerida.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Kaire Talviste

• Foto:

Marko Mumm

Esimene tüvekontuuriga põrandate tööstuslik tootja sündis Eestis Aastaid on sellest unistatud, uusi algoritme välja töötatud ja uudishimulikele uue põranda tulekut lubatud. Mullu septembrist jõudsid OÜ Bole kõverad põrandad lõpuks müügile.

äispuidust põrandalauad, mille omanäolisus seisneb selles, et laudade lõikamisel järgitakse looduslikku tüvekontuuri, on disainpõrandatena juba mõnda aega populaarsust kogunud. Mõistagi on tegu väga kalli käsitööga, mis maksab 400 eurot ruutmeeter, sest meister peab omavahel kokku sobitama erineva kujuga laudasid. Eesti ärimeestel tekkisid neid põrandaid nähes küsimusi: kas oleks võimalik neid toota tööstuslikus mahus, säästa enam materjali ja tuua hinda alla, et põrandad oleks kättesaadavad suuremale tellijaskonnale? Kolm-neli aastat tagasi, kui idee sündis, oli olemas tehnoloogia, millega sai lõigata kõverjooni. Lahendada tulid aga küsimused, kuidas lauad omavahel kõverjoonipidi kokku sulatada, kuidas leida omavahel kõige paremini sobituvad lauad, kuidas muuta tootmine kiiremaks, automatiseeritumaks ja kvaliteetsemaks? Idee elluviimiseks asutasid mehed ettevõtte Bole OÜ (bole tähendab inglise keeles tüve ja ümarpuitu) ja pöördusid toetuse saamiseks EAS-i poole. Kaks aastat kestnud infotehnoloogiasuunaline arendustöö on andnud oodatud tulemusi. Esmalt skannitakse kõik lauad arvutisse ja leitakse Tallinna Tehnikaülikooli küberneetikainstituudis välja töötatud

algoritmide ja optimeerimise valemitega laudadele parimad naabrid. „See süsteem võimaldab omavahel võrrelda tuhandeid laudasid, samas kui meistril on käepärast ehk vaid neli-viis lauda, mida omavahel sobitada,” selgitab Bole OÜ arendusjuht Hannes Tarn. „Mida paremini sobivad lauad omavahel kokku, seda väiksem on puidukulu ja seda loomulikumalt saab lõikejoonega järgida puu kuju. See ongi meie eesmärk ja pingutuste vili.” Optimeerimisvalemite väljatöötamisel seati eelduseks materjali kokkuhoid kümne protsendi ulatuses, ent kohati on saavutatud 20 protsenti. Eesti firmade uute süsteemide arenduse võime on suhteliselt piiratud. Tarni sõnul oli neil seda lihtsam, et ühelt poolt ei kammitsenud neid olemasoleva tööstuse püstihoidmise vajadus. Teisalt tegid arenduse lihtsamaks esialgsete uuringute tulemused, mis kinnistasid, et see on võimalik. „Ühelegi osapoolele pole siiani tegu olnud arusaamatu arendusega, see on meid palju edasi aidanud,” arvab Tarn. Aasta eest tutvustati põranda prototüüpi juba maailma suurimal põrandamessil Domotex 2011, tegu oli arvestatava uudisega. Pole ka imestada, sest kui seisad kõrvuti 400 sirge põrandalaua müüjaga, on kõvera põrandaga oluliselt lihtsam tähelepanu saavutada. „Turul meid juba teatakse ja jälgitakse põnevusega, kuidas meil läheb,” lisab ta.

Euroopa jaeklientidele on põrand Bolefloor kaubamärgi nime all mullu septembrist kättesaadav. Hinnad algavad sajast eurost ruutmeetri eest, täiskirss ja -pähkel maksavad 200 eurot ruutmeeter. Turunduslikust aspektist lähtuvalt on Bole OÜ oma esimesed eesmärgid saavutanud. Ka Eestis on ligi kümnes majas sellised põrandad maha pandud. Tüvepõrandaid müüakse peamiselt põrandasalongides. „Euroopas on meie toode hästi vastu võetud. Inimestele meeldib uudsus ja visuaalne külg,” tunnistab Tarn, et positiivne emotsioon on osutunud oodatust paremaks. Müüginumbrites kajastub esialgu ka parajalt ettevaatust, sest paljudel on hirm, et põranda mõõtmine, paigaldamine ja transport võivad kujuneda liialt keeruliseks. Hannes Tarni sõnul võib põranda mõõtmisega ehk kümme minutit enam aega kuluda, aga edasine on sellevõrra lihtsam. Kõik lauad sobitatakse omavahel kokku vastava programmi abiga konkreetse ruumi suuruse ja kuju järgi.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

Autor: Kaire Talviste

• Foto:

Vallo Kruuser

EESTI FIRMA

Turistidele meeldivad rahvusteemalised veiniklaasieristajad Tänu sellele metoodikale saab iga ruum kordumatu põranda. Lauad (20 või 13 millimeetri paksused) kinnitatakse igast küljest punnisoonega. Tänavu jaanuarist hakkab OÜ Bole ette valmistama esimese tootmisliini püstitamist Ameerika Ühendriikides. „Arenguruumi on meil palju, vaikselt valmistume,” lisab Tarn. Tehnoloogia vastu on huvi tuntud ka Lõuna-Aafrika Vabariigist, Koreast ja Jaapanist, aga neil suundadel pole Bole veel aktiivset tööd teinud. Samuti jätkub tehnoloogia arendamine ikka suunal: kiiremini ja kvaliteetsemalt.

•• OÜ Bole asutati 2010. aastal. •• Töölisi on 18, edasimüüjaid 35. •• Prioriteetsed on Euroopa ja Põhja-Ameerika turud. Mujal kaalutakse enda tootmisliini loomise asemel teisi koostöövorme. •• Arenduskulud umbes 950 000 eurot, sellest EAS-i innovatsioonitoetused kokku 378 343 eurot. jaanuar 2012

Kuulsa näitleja nimekaim, ettevõtja Peeter Oja, mõtles välja rahvussümboolikaga veiniklaasiklaasi eristajad, mis on püüdnud nii turistide kui ka kodumaiste firmade tähelepanu.

einiklaaside eristajad on kasutusel juba pikemat aega, selleks, et peo käigus korra käest pandud klaasi teiste hulgast üles leida. Enamasti lükitakse traadist rõngale helmeid või kivikesi. Väikeinvesteeringutega tegelev Oja tuli mõttele teha need kaunistused puidust ja Eesti sümboolikaga. Huvi puidutöö vastu peab mees rohkem oma hobiks, nikerdab huvitavaid asju ja käib suvel roigasaedu rajamas.

Tootest on vaimustunud ka Eesti firmad, kes on tellinud neid jõulukinkideks. Oja sõnul on huvi arvestatav, sest eks ole veinijoojaid palju. Turist saab komplektiga kaasa ka hea ülevaate Eestist: veiniklaasieristajatele on lisatud selgitused sümboolika ja olulisemad märksõnad Eesti kohta. Ka paljud Oja tuttavad on neid kingituseks saanud ja naljatanud, et kui pidu on juba seal maal, et enam ei mäleta oma klaasikaunistuse kuju, siis ongi õige aeg koju minna.

„See oli paljude asjade kokkulangevus. Teadsin veiniklaaside eraldajatest. Mõtlesin siis, et neid võiks teha ka puidust ja rahvussümboolikaga nagu vapilõvi, tammeleht, suitsupääsuke ja rukkilill,” selgitab ta aastatagust ideed. Praeguseks on tema peas sündinud mõttest saanud reaalsuseks kaks komplekti: üks rahvusja teine Eesti riigi sümboolikaga. Neid on toodetud umbes 2000 komplekti ja müüakse edukalt lennujaamas, Viru tänaval ja disainisalongis.

Valmistamiseks kasutatakse laserlõikureid ja spetsiaalselt Oja tellimusel valmistatavat tammevineeri. Tooted lakitakse üle poolloodusliku mattlakiga ja kui neile peakski veini peale loksuma, ei kahjusta see puitu. Poes maksab komplekt umbes kümme eurot. Oja tahab tootmisega jätkata, kuni huvi on. Ka midagi uut on tal juba mõttes mõlkumas, midagi, mis järgib looduslikku puidujoont. Täpsemalt ei taha ta aga enne rääkida, kui asi valmis on.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Kaire Talviste

• Fotod:

Annika Haas

Creative Mobile kavatseb tänavu veelgi hoogu lisada Kiiresti edu saavutanud mobiilimängude tootja Creative Mobile tahab sel aastal välja tulla kümne uue tootega ja hakata kõrgkoolides mobiilimängude arendust õpetama.

peratsioonisüsteemide Android ja iOS turul oma mobiilimängudega ilma teinud Eesti firma populaarseimat mängu Drag Racing on alla laaditud 34 miljonisse seadmesse ja mängitud 700 miljonit korda. Mängijad on veetnud üle saja miljoni tunni võidu sõites ja oma autosid kohandades. „Alustades ei seadnud me oma ootusi väga kõrgele, kuid uskusime, et suudame luua kasumit teeniva ettevõtte. See hoidis meie motivatsiooni,” selgitab firma üks asutajaid Vladimir Funtikov. Drag Racing tagas verinoorele firmale plahvatusliku ja ootamatu edu ning arengu. Mehed otsustasid täita lünga Androidi võidusõidumängude valdkonnas ja lõid viiekesi kuue nädalaga Drag Racingu. Kolm nädalat hiljem oli mäng installeeritud enam kui miljonisse seadmesse. Sellest sai kiiresti võidusõidurakendus number üks, mis jõudis mängude pingereas tipp kümnesse ja on seal siiani. Mullu oktoobris väljastas Creative Mobile ka iOSversiooni, mis jõudis 50 riiki ja sai miljon allalaadimist esimese nädalaga.

„Edu kohta on raske öelda, sest ambitsioonid on meil samuti kasvanud. Oleme valmis uuteks väljakutseteks ja oleme nüüd oma eesmärgid isegi kõrgemale seadnud,” lisab Funtikov. Nüüd on firmal 26 töötajat ja tänavu plaanis avaldada vähemalt kümme sotsiaalset ja mobiilimängu. Pooled neist peaks reaalsuseks saama järgmise kolme

kuu jooksul. Samal ajal jätkatakse praeguste mängude toetamist: töötatakse uue Basketball Shots 3D ja Drag Racingu detailide kallal. Lisaks tahavad nad avaldada mõne rakenduse koostöös teiste meeskondadega. „Igatahes jätkame kasvamist, laieneme uutele tasemetele, optimeerime tootlust ja turundusprotsessi,” lubab Funtikov. Creative Mobile peab oluliseks mängu toetamist ka pärast selle väljatulekut. „Mõned firmad tuginevad ärimudelile, mis on keskendunud müügi maksimumini viimisele paaril esimesel nädalal. Meie strateegia võimaldab meil teenida tulu pikemas perspektiivis,” selgitab Funtikov. Näiteks on Drag Racingut vähemalt 50 korda kontrollitud, et säilitada kasutajaid ja toote kvaliteeti. Oma peamise eelisena näeb Creative Mobile’i meeskond paindlikkust. „Me reageerime muutustele kiiresti, ja kuigi see teeb meie elu vähem mugavaks, ja meie äri vähem etteaimatavaks, on see ainus viis ellu jääda ja edeneda kiiresti kasvavas valdkonnas,” ütleb Funtikov, selgitades, et mobiilimängude äris sarnaselt kirjanduse ja filmiga ei võistle erinevad mängud omavahel. Mängija ei pea valima kahe mängu vahel, sest ta saab proovida mõlemat. Väljakutse seisneb selles, et hoida teda mängimas nii kaua kui võimalik. Aga siin sõltub kõik peamiselt mängu žanrist ja protsessist. Funtikovi sõnul on nullist mängu loomine keeruline protsess, mis nõuab

valdkonnaalaste spetsiifiliste oskustega programmeerijate, kunstnike, mängudisainerite ja tootejuhtide meeskonda. Iga projekti olulisimaks osaks on sellega seotud inimesed. Mõni mäng sünnib paari nädalaga, teine neelab kuid. Mängu loomist on Funtikovi sõnul suhteliselt raske hallata. Ühe rakenduse tegemisel tuleb lahendada mingi kindel probleem. Selle saab jagada väikesteks

Creative Mobile’i strateegia võimaldab teenida tulu pikemas perspektiivis.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

eesti firma

ülesanneteks ja kui olete need kõik lahendanud, ongi projekt lõpetatud. „Mängude puhul on probleemiks inimeste meele lahutamine ja kuidas sa tükeldad „lõbu” väikesteks osadeks? Alati on risk, et mängu „maagia” kaob töö käigus,” selgitab Funtikov. Creative Mobile’i arendusjärkudes on olnud mitmesuguseid raskusi. Alguses piiras tegevuste planeerimist kindla sissetuleku puudus. Kui Drag Racingust sai toore prototüübi pealt kõige enam mängitud võidusõidumäng maailmas, tuli lahendada tehnilisi ja organisatoorseid väljakutseid. Ent siiani peab Funtikov suurimaks raskuseks õigete inimeste palkamist. Kuna Eestis ei õpetata mängude arendajaid ja -disainereid, tahab Creative Mobile selle lünga täita. Praegu käivad läbirääkimised, et sügisest saaks Tallinna kõrgkoolides pakkuda mänguarenduse ja IT-tootejuhtimise valikaineid.

AJALUGU •• Creative Mobile lõid 2010. aasta augustis kolm endist kolleegi, kes töötasid USA firma Eesti harus, mis pakkus teenuseid mobiilimängude loojatele. Kõigil kolmel on kõrgharidus IT- ja majandusvaldkondades ning üle 7 aasta kogemusi mobiilitööstuses. •• Kui äriühing lõpetas oma tegevuse, nägid mehed, et Androidide turg on piisavalt küps võimaldamaks selle pinnale rajada eduka äri. •• Esimesed mängud tulid välja juba septembris. Esimene neist oli Basketball Shots 3D, mis on siiani üks populaarsemaid Androidi sportmänge enam kui viie miljoni allalaadimisega. •• See mäng tõi piisavalt sisse, et sai rentida väikese kontori ja palgata esimese töölise, kes on siiani Creative Mobile’i juhtkunstnik (varem töötas ehitusel). •• Turundusjuht liitus tasuta internina ja viiekesi tegid nad mängu Drag Racing. •• Praegu on firmal 26 töölist ja kavas välja tulla kümne mänguga. jaanuar 2012

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Vilve Torn • Fotod: Myoton

Myoton ootab kliiniliste uuringute tulemusi Eestlaste leiutatud müomeetrit saaks tulevikus kasutada nii meditsiinis (näiteks spordimeditsiinis, veterinaarias) kui ka mehitatud kosmoselendudel.

Aparaat teostab kogu protsessi reaalajas, kulutades ühele mõõtmisele umbes 0,2 sekundit.

Tartu Ülikooli emeriitprofessori doktor Arved Vainu leiutatud meetod töötab väga lihtsal põhimõttel ja mõõdab lihaste toonust, elastsust ja jäikust. Müomeeter annab löökotsikuga lihasele kerge löögi ja selle tulemusel registreerib seade lihase reaktsiooni kustuva võnkumisena ja arvutab sellelt ülalnimetatud parameetrid.

Nutika aparaadi kasutusvaldkond on Peipsi sõnul tohutult lai – tervishoiusektorist ja tippsportlastest kuni mehitatud kosmoselendudeni, ühesõnaga kõikjal, kus on vajadust hinnata pindmiste skeletilihaste seisundit. Peipsi toob näiteks ajuinsuldi tagajärjel tekkiva lihaste spastilisuse. Siingi tuleb rehabilitatsioonis appi nutikas abimees, mis aitab lihaste pingeseisundi ja biomehaaniliste parameetrite abiga mõõta ravi efektiivsust enne, kui senituntud hindamismeetodid seda määrata suudavad. Tippsportlased näevad aga Myotoni mõõtmistulemustest, milline on nende lihaste seisund treening-, võistlus- ja puhkeperioodidel või millal on tegemist võtmelihaste ületreeninguga.

aanuari alguses pakkis AS-i Myoton juhataja Aleko Peipsi taas kohvrid ja sõitis koos kahe kolleegiga kolmeks nädalaks Euroopa tuntud teaduskeskustesse ringreisile. Eesmärgiks Eesti meditsiinilise diagnostikaseadme Myotoni ehk müomeetri tutvustamine ja rahvusvahelistesse uuringutesse kaasamine.

Firma n-ö köögipoolt tundmata võib nii mõnigi aga ekslikult arvata, et kui mobiiltelefoni meenutav seade on valmis, polegi enam muud vaja teha, kui see ärilistel kaalutlustel müüki paisata. Paraku on meditsiinis uute meetodite meditsiiniseadmete ja ravimite kasutuselevõtt pikk, keeruline ja suuri investeeringuid nõudev protsess.

„Täna on valmis teatud kogus uusi müomeetreid, kuid me ei saa seadet tervishoiusektoris ja ka muudes valdkondades tarbijatele müüa seni, kuni pole avaldatud vastavaid usaldusväärus- ja konkreetsete kliiniliste rakendustega seonduvaid kliinilisi uuringuid,” ütleb Peipsi. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadusinstitutsioonides on käimas mitu uuringut, mis on edaspidi aluseks meditsiinivaldkondades. Seni müüakse seadet vaid teadus- ja kliiniliste uuringute teostamiseks. Suur läbimurre

Viimaseid suuri õnnestumisi oli müomeetri katsetamine kaaluta olekus novembris 2011. Kolm paraboollennupäeva Bordeaux’s ja 90 parabooli andsid tõestuse, et seade töötab kaaluta olekus nii, nagu see oli algul planeeritud. Mõõtmistulemused olid väga head ja seade suutis korratavalt mõõta lihaste pingeseisundi ja biomehhaaniliste parameetrite muutust 1G versus 0G gravitatsiooniväljas, räägib Peipsi. Vastavad raportid ja statistilised analüüsid on Euroopa Kosmoseagentuurile esitatud. On märkimisväärne, et paraboollennul osalemise avalduse hetkest kuni seadme testimiseni kulus vaid kaheksa kuud – ta-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

eesti firma

Põnevaid fakte Myoton AS-i suurimad teadusalased koostööpartnerid praegu: •• Southamptoni ülikooli terviseteaduste kateeder; •• Euroopa Kosmoseagentuur; •• Saksamaa Spordiülikool Kölnis; •• Schulthess Klinik Zürichis jt. EAS toetas seadme rakendust kosmosemeditsiinis 250 000 euroga. Viimase põlvkonna müomeeter on arendatud koostöös Artec Desing OÜ-ga ja tööstusdisaini autor on Tiit Liiv. Lisainfo: www.myoton.com

teadusajakirjades jõuda peamise eesmärgini, milleks on suure nõudluse tekkimine kõikides meditsiinivaldkondades, kus on vajalik tõenduspõhine info lihastraumade ennetamise, ravi, rehabilitatsiooni, treeningefektiivsuse ja taastuse kohta.

Viimaseid suuri õnnestumisi oli müomeetri katsetamine kaaluta olekus novembris 2011. valiselt võib võtta selline protsess aega paar aastat või enam. See on selge märk, et lihaste mõõtmise valdkonnas valitseb tühimik ja potentsiaalne nõudlus tehnoloogia järele, mis oleks täpne, kiire, lihtne ja usaldusväärne.

jaanuar 2012

„Seadme edukad testimistulemused kaaluta olekus kiirendavad selle reaalset rakendust kosmosemeditsiinis ja rahvusvahelist tunnustatust,” on Peipsi tulemusega väga rahul. Samuti aitavad tulevased publikatsioonid kõrge reitinguga

Peipsi tõdeb, et Eestis on müomeetri varasemate versioonidega tehtud umbes poolsada teadusuuringut, kuid ülemaailmse tuntuse ja laiaulatusliku rakenduste saavutamiseks on vältimatu rakendusuuringute läbiviimine maailma kõige tuntumates teadusasutustes. Ülalt alla strateegia kohaselt nähakse Myotoni kasutust eelkõige kliinilises meditsiinis, siis vähem reguleeritud spordimeditsiinis ja töötervishoius ning siis tavatarbijatele mõeldud masstootena. Ettevõtte juhina mainib Peipsi, et nad liiguvad teadlikult selles suunas, et ühel päeval leiaks Myotoni apteegist ja spordipoodidest kõikjal maailmas. Alanud aastal jätkab ettevõte arendustööd ning tehnilise toe, seadme ja koolituse pakkumist rahvusvahelisel tasandil. Peipsi on väga tänulik EAS-ile, kes on neid siiani igas mõttes toetanud. Samuti usub ta, et viljakas koostöö jätkub ka tulevikus, sest nutikast seadmest tõuseb kunagi tulu ka Eesti majandusele tervikuna. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

poliitika

Autor: Kristiina Kitsik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Foto: Reuters

Kosmosestrateegia püüab tagada Eestile edu maailmaruumis tegutsemisel Kosmosepoliitika sihiks on integreeritus Euroopa kosmosestruktuuridesse eeskätt koostöö kaudu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA), kaasates Eesti ettevõtjaid ja teadusasutusi kõrgtehnoloogilisse arendustöösse.

esti kosmosepoliitikat korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kellele andis valitsus ülesandeks välja töötada kosmosevaldkonna strateegia ja kosmoserakenduste tegevuskava. Seetõttu koostati aastateks 2011–2013 strateegia, mille täpsem nimetus on kosmoserakenduste innovatsioonistrateegia kõrgtehnoloogiliste teenuste arendamiseks.

Miks vajas Eesti kosmosevaldkonnas eraldi strateegiat?

Kui vaadata ajas tagasi, siis antud valdkonnas tegutsemine ei ole Eestile midagi uut. Nii kohalikel teadusasutustel kui ka tööstusettevõtetel jagub kogemusi kosmosetehnoloogiate loomises ja kosmoseaparatuuri väljatöötamises alates 1960-ndatest. Vajadus konkreetse strateegia järele tekkis aga viimastel aastatel, mil sai selgeks, et tänapäeva kosmosetehnoloogiate maapealsed rakendused ja kosmosesüsteemid hakkavad järjest enam mõjutama ka tavakodanike igapäevaelu. Näiteks satelliitside, satelliittelevisioon, ilmaennustus, Maa kaugseire, targad turva- ja transpordisüsteemid ning erinevad navigatsiooni- ja positsioneerimisteenused on vaid lühike valik rakendusi, mida kasutavad sageli nii riigiasutused, kohalikud oma-

valitsused, ettevõtted kui ka üksikisikud. Just kosmoserakenduste laiem kasutusele võtmine oli peamine põhjus, mille tõttu lõi Eesti 2007. aastal suhted Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Koostööalgatus viis Eesti Vabariigi ja ESA vahelise rahumeelse koostöö kokkuleppe sõlmimiseni, millest tulenevalt viis ESA 2008. aasta septembris Eestis läbi tehnoloogiaauditi. Auditi lõppraport – Eestile suure tähtsusega – oli positiivse mõjuga. Selles tunnustati meie ettevõtete ja teadusasutuste tehnoloogilist võimekust, ühtlasi tehti Eestile ettepanek sõlmida ESA-ga viieks aastaks Euroopa koostööriigi leping (ECS), mille eduka täitmise korral on Eestil võimalik saada ESA täisliikmeks. Kuid tulles tagasi kosmosevaldkonna strateegia juurde – oli selge, et nii kosmoserakenduste laiem kasutuselevõtt, koostöö ESA-ga kui ka kuulumine EL-i

Kosmoserakenduste laiem kasutusele võtmine oli peamine põhjus, mille tõttu lõi Eesti ESA-ga.

avaks uusi võimalusi kosmosevaldkonnas potentsiaaliga ettevõtetele ja aitaks tugevalt kaasa tehnoloogiamahukate välisinvesteeringute sissevoolu kasvatamisele. Samal ajal olime aga riigi tasandil teadlikud, et uute võimaluste tekkimisel suureneb automaatselt vajadus kogemustega spetsialistide järele ning tekib tarvidus soodustada teaduse ja ettevõtluse sünkroonis tegutsemist. Lisaks vajame teistsuguse kogemusega tööjõudu ning seega peame inspireerima noori järjest enam õppima loodus- ja tehnikateaduseid, parandades interdistsiplinaarse valdkonnana ka teaduse ja ettevõtluse sünkroniseeritust. Võimaldamaks riigil saavutada maksimaalne kasu kosmosega seotud strateegilistes valdkondades tekkis tarvidus püstitada ühtsed arengueesmärgid ja kavandada kooskõlastatud tegevused nii riigi, ettevõtluskeskkonna kui ka teadustegevuste tasandil. Just seetõttu vajas Eesti kosmosepoliitikat ja strateegiat lähiaastateks. Strateegias on püstitatud kolm keskset eesmärki. Esmalt tuleb julgustada avalikku sektorit ja ettevõtteid võtma kasutusele kosmoserakendusi, et tõhustada eesmärgiga tõhustada nende tööd ja parandada ühiskonna heaolu. Teiseks tuleb arendada kosmosevaldkonnaga seotud ettevõtlust ning suurendada kon-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

poliitika

kurentsivõimet innovaatiliste hangete ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Ja kolmandaks on oluline tugevdada Eesti looduse- ja tehnikateaduste osatähtsust haridussüsteemis ning toetada kosmoseteaduse arengut ja leida uute teadmiste rakendusvõimalusi nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris. Lisaks on läbivaks eesmärgiks tõhus piiriülene koostöö, mis on Eesti kui väikeriigi jaoks üks olulisemaid eelduseid kosmosevaldkonna strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks. Siinkohal tasub mainida, et Eesti kosmosepoliitika abiga ei kavandata riikliku kosmoseagentuuri loomist ja kitsalt riikliku kosmoseuuringute programmi rakendamist, vaid püütakse tagada Eestile kui väikeriigile edu kosmosevaldkonnas. Pigem eeldab see integreeritust Euroopa kosmosestruktuuridesse eeskätt koostöö kaudu ESA-ga, mille käigus kaasatakse Eesti ettevõtjaid ja teadusasutusi kõrgtehnoloogilisse arendustöösse. Seeläbi luuakse uusi võimalusi nii teadlastele, inseneridele kui ka pedagoogidele.

Strateegia finantseerimine

Lisaks ESA-ga sõlmitud koostööleppe raames kosmosevaldkonna projektide rahastamiseks planeeritud eelarvele, on strateegia ellu viimisel täiendavaks allikaks ka eraldatud osaeelarve EAS-i rakendatavast „Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmist”. Kuna strateegia raames on kavas ka avaliku sektori ja ettevõtete kosmosevaldkonna teadlikkuse tõstmine ning koolitustega seotud tegevused, siis eraldati antud programmi eelarvest selleks ligikaudu 400 000 eurot. Peale selle on strateegia eesmärkide täitmise tegevuste rahastamine perioodil 2011–2013 võimalik ka olemasolevate horisontaalsete finantseerimisinstrumentide kaudu. Samal ajal valmistatakse ette tegevusi ja meetmeid järgmise struktuurifondide perioodi jaoks, arvestades strateegia eesmärke ning prioriteetseid rakendusvaldkondi. Seega on valitsuse kinnitatud strateegia esimeseks sammuks pikaajalises plaanis tõsta Eesti teadusasutuste ja ettevõtete võimekust kosmosevaldkonnas ja seeläbi mitmekesistada kohalikul turul arendatavaid tehnoloogilisi lahendusi ning kaasata väliskapitali ja kasvatada eksporti.

PECS toob Eestile osamaksed tagasi Mis on PECS? Lühidalt lahti seletatuna on tegemist koostööleppe ECS-iga kaasneva programmiga, mille käigus on Eestil kohustus igal aastal tasuda osamaksetena ESA-le kindlaks määratud summa (keskeltläbi 1,3 miljonit eurot) ja esitama kava, mis koosneb võimalikest kosmosetehnoloogia arendusprojektidest. ESA kohustub vastutasuks aga Eesti poolt makstava summa ulatuses projekte tellima ja oma töös rakendama. Eesti esitas esimeses kokkuleppega kaasnevas kavas ESA-le 12 kosmosetehnoloogia arendusprojekti, millest suurem osa on sel aastal juba käivitatud. Tegevust on juhtinud EAS, kelle ülesandeks on ka PECS-i projektide ettevalmistuse võimekuse edendamine, suurendamaks ESA tellimusi Eesti ettevõtjatelt kõrgtehnoloogiliste projektide arendamiseks, ning ESA täisliikmelisuse ettevalmistamine, mis on suunatud pikaajaliste, konkurentsivõimeliste ja Eestile olulistes võtmevaldkondades vajalike projektide portfelli kujundamisele.

Kosmosestrateegia ei tähenda sugugi seda, et mõnel eestlasel lähiajal rahvusvahelisele kosmosejaamale asja oleks. jaanuar 2012

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

teadus

Autor: Kaire Talviste

• Foto:

Jassu Hertsmann

Akadeemikust ettevõtja võitleb viirustega Akadeemik Mart Ustav on edukas teadlane ja ettevõtja. Mõlemal rindel on tema eesmärk aidata inimesi kahjulike viirustega toimetulekul.

olekulaarbioloog Mart Ustav on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor. Viimasel neljal aastal on ta taandanud end administratiivtööst, et pühenduda teadusele, arendustegevusele ja ettevõtlusele. Tema uurimistöö on suunatud viiruste paljunemise mehhanismide väljaselgitamisele ja nende teadmiste rakendamisele biotehnoloogias ja bioloogiliste ravimite väljatöötamisel. Ta on töötanud peamiselt nende viirustega, mis inimestele kõige enam kahju põhjustavad: HIV, C-hepatiit ehk maksapõletiku põhjustaja ning HPV ehk inimese papilloomiviirus. See ei tähenda siiski, et inimestele või loomadele vähem kahju põhjustavad viirused oleksid talle ebahuvitavad.

Üheks oluliseks teadustulemuste rakenduseks peab Ustav HIV1/AIDS-i vaktsiini väljatöötamist FIT Biotech Oy Eesti filiaalis. See HIV-vaktsiin on praeguseni testimise järgus. „Siiani on testimine läinud edukalt ja praegu käivad läbirääkimised suurte farmaatsiafirmadega kliiniliste inimkatsete faasi IIB ja III alustamiseks,” selgitab Ustav asjade seisu. Testimine on kallis ja aeganõudev. „Tahame olla kindlad, et vaktsiin aitab inimestel HIV nakkusega paremini toime tulla, et nakatunud inimese elu oleks sama kui tervetel. Teeme nii ruttu kui võimalik, aga üle jala pole seda võimalik teha.” Vaktsiini saab kasutama hakata, kui see on läbinud kõik kliinilised katsetused ja on saadud kõigi ekspertide poolt heakskiit selle kasutuselevõtuks. Millal see juhtub, seda ei taha Ustav ennustada. Ustavi sõnul pole ülikoolidel enamasti võimekust muuta saadud teadmised käega katsutavaks tooteks. Ülikoolide ülesanne on aga valmistada ette kõrgharidusega spetsialiste ja viia läbi teadustegevust. Tootearendus on kõrgtehnoloogilise ette-

võtluse ülesanne. Seepärast on akadeemik tosin aastat juba tegev ka kõrgtehnoloogilises ettevõtluses. HIV1/AIDS vaktsiini arendus toimus Soome investorite finantseeritud FIT Biotech Oy raames aastatel 2000–2011. Nakkushaiguste molekulaardiagnostikafirma Quattromed alustas tegevust 2000 ja nüüd on suurim diagnostikafirma Eestis. Kolme aasta eest võõrandas Ustav oma osaluse meditsiinilise molekulaardiagnostikaga tegelevas ettevõttes Quattromed AS ja käivitas biotehnoloogiafirma Icosagen Grupp, mis tegeleb ravimiarendamiseks oluliste tehnoloogiliste platvormide väljatöötamisega, samuti immuunanalüüsi-, molekulaar- ja rakubioloogiliste toodete ning teenuste arenduse, tootmise ja müügiga. Icosageni väljatöötatud terapeutiliste

valkude tootmistehnoloogiad on patenteeritud ja suured rahvusvahelised farmaatsiafirmad nagu Novartis, Bayer, SanofiPasteur, Wyeth/Pfizer, GSK ja teised on litsentseerinud need tehnoloogiad oma ravimiarenduse tarvis. Icosageni tehnoloogiad võimaldavad toota kiirelt ja efektiivselt kõrge saagikusega terapeutilisi valke. „Me oleme kindlad, et Icosagenil läheb hästi. Kuivõrd meie poolt väljatöötatud tehnoloogiaid kasutavad suured ja tuntud farmaatsiafirmad, on see kinnituseks, et oleme suutelised panustama ülemaailmsesse ravimite arendamisse. Peaksime oma tegevust laiendama ja seadma ambitsioonikamaid eesmärke,” leiab Ustav. Ettevõtte intellektuaalomandi portfellis on kolm kaubamärki, kaheksa patenti ja patenditaotlust ning üks rahvusvaheline standard. Icosagenis töötab põhikohaga 32 inimest ja töövõtulepinguga 25 inimest.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

! D V D S

A S A

Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides Alo Lõhmus

Rein Maran on loodusfilme teinud juba üle 40 aasta. Rohkem kui poolsada filmi – ühe mehe elutööks on seda arvatavasti küll ja küll. Nüüd saame lugeda, kuidas see suur filmikimp on valmis saanud ja mis filmide tegemise juures sündinud. Raamatule, kus Marani filmijutte vahendab ajakirjanik Alo Lõhmus, on lisatud “ekstrakt” Rein Marani mahukast filmiloomingust: DVD-l leidub neli värskelt restaureeritud filmi: “Rabade vaikuses”, “Tutkad”, “Tavaline rästik” ja “Nõialoom”.

Raamat on saadaval kõigis hästi varustatud raamatukauplustes üle Eesti ning tellides telefonil 680 4444 või meilitsi aadressil klienditugi@lehed.ee.

konkurss

Autor: Arvo Anton • Foto: erakogu

Ajujaht – tuhanded uued ideed ja sajad uued töökohad EAS alustas ettevalmistusi Eesti esimese üleriigilise äriplaanide konkursi Ajujaht käivitamiseks juba viis aastat tagasi, 2006. aastal. Meenutagem toonaseid uudiseid Eestist: kinnisvarabuumi lagi ei olnud veel saabunud, Skype oli omanikke vahetanud ainult korra, eestikeelset sõna „idufirma” ei olnud tõenäoliselt veel leiutatud ja majanduses tundus tulevik olevat üsna roosiline.

Eesmärgid

Tühjalt kohalt alanud konkurss on aastate jooksul kasvanud ja küpsenud. Algusest peale on Ajujaht olnud sunnitud nii-öelda teenima kahte jumalat. Ühelt poolt kutsuti Ajujaht ellu kui ettevõtlusteadlikkuse kasvatamisesse panustav programm, millel peaks avalikkuses olema võimalikult lai kõlapind. Selleks on viimase kolme hooaja jooksul konkursist regulaarselt ka mitmetes telekanalites ülevaateid tehtud. Kuid teisalt on Ajujahis osalevatelt meeskondadelt oodatud ka uute innovaatiliste ettevõtete loomist. Selleks on igal hooajal 20 parimal meeskonnal olnud võimalik osaleda Ajujahi arengu- ja mentorlusprogrammis, mida võib pidada konkursi selgrooks. Lisaks toetab motiveeritud Ajujahi vilistlasi konkursi jätkuprogramm, mis samuti peaks tagama, et suuremast hulgast konkursil osalenud projektidest saaksid reaalsed toimivad ettevõtted. Tulemused

Konkursi elluviimise juures seisjad tõenäoliselt nõustuvad mõttega, et kahte ülalnimetatud eesmärki ühel ajal saavutada on olnud väga keeruline. 2010. aasta kevadel eetris olnud Ajujahi saatesari ko-

gus näiteks sadu tuhandeid televaatajaid. Kriitilisem vaatleja võis aga väita, et kõrge reitingu taga oli ettevõtluskonkursi ülekallamine paksu kastmega, mille peamiseks koostisosaks oli masse peibutav vürtsikas show-element. Vürtsikas või mitte, ent suure tõenäosusega teadis pärast nimetatud saatesarja iga vähegi ettevõtluse vastu huvi tundev (noor) inimene Eestis, mis konkurss on Ajujaht, ja loodetavasti mõlgutas ka mõtteid à la „äkki ettevõtja elu ei olegi kõige kehvem karjäärivalik?”. Ettevõtluses on Ajujahi abiga aastate jooksul kätt proovida üritanud ligi 3000 inimest. Just nii palju on olnud neid, kes eri hooaegadel on kas individuaalselt või eri meeskondade koosseisus konkursile esitanud kokku umbes 3000 äriideed. Üle viiesaja inimese on osa saanud aga Ajujahi koolitustest ja seminaridest. Panus majandusse

Toodud arvud võivad kõlada uhkelt, ent pessimist võib ometi küsida, millist mõõdetavat kasu tõuseb ühest noorte ettevõtluskonkursist näiteks Eesti majandusele? Statistika ütleb, et kasu on käegakatsutav ja konkreetne. Ajujahi vilistlaste seas läbi viidud uuring raporteeris nimelt, et

Ettevõtluses on Ajujahi abiga aastate jooksul kätt proovida üritanud ligi 3000 inimest. konkursil osalenud (see tähendab Ajujahi arenguprogrammi läbinud) inimeste osalusega ettevõtete käive oli 2011. aastal ligi kuus miljonit eurot. Need ettevõtted pakkuvad tööd 126 inimesele. Ajujahi-sarnaste programmide kogu kasu ei ole aga kunagi võimalik mõõta, sest iial ei või teada, millised tulevased edukad äriinimesed oma ettevõtluspisiku just näiteks Ajujahist saanud on. Ettevõtluskonkursi Ajujaht ellukutsuja on EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Konkurssi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

konkurss

Ajujahi 20 paremat äriideed valitud Ettevõtluskonkursi Ajujaht žürii valis välja 20 tänavust tugevamat äriideed, mis võistlevad 95 000-eurosele auhinnarahale. Need meeskonnad saavad osaleda Ajujahi koolitusprogrammis ja oma äriideid mentorite käe all edasi lihvida. Seejärel valib žürii välja kaheksa finalisti, kes saavad juba enne lõppvõistlust 2000 eurot, mida vastavalt oma äranägemisele idee arendamiseks kasutada. Võitja selgub maikuus. EAS-i innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul olid Ajujahi žüriile hindamiseks esitatud projektid väga erinevatest valdkondadest – alates teistes riikides tehtud olemasolevate lahenduste kopeerimisest kuni päris hullude originaalideedeni välja. „Kuigi enamik noori leiutajaid mõtleb täna veel liialt lokaalselt, siis usun, et valitud ideede hulgast kerkib pärast programmi läbimist esile ka mitu säravat ärimudelit, millel on maailmavallutuslikku potentsiaali,” ütles Pralla. Harjumaalt jõudis ettevõtluskonkursi Ajujaht finaali 16 ideed. Ajujahi projektijuhi Lo Rihvki sõnul moodustasid kolmesajast tänavu konkursile esitatud ideest valdava enamiku tulevikku suunatud IT-lahendused. „Kahekümne finalisti hulka pääsesid aga need ettevõtted, millel nii Eestis kui naaberriikijaanuar 2012

des suurimat arengupotentsiaali nägime,” rääkis Rihvk. Nendeks on näiteks meelelahutuslik 3D veebirakendus Ajaturist, mille abiga taasluuakse virtuaalselt ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, veebi- ja mobiilirakendusena töötav reisijuht Like A Local Guide ning üliõpilastele mõeldud töö- ja praktikabörs WorkBook.ee. Lisaks veebirakendustele on finalistide hulgas ka tööstuse, keskkonna ja energeetikaga tegelevaid ettevõtteid. Žürii esimehe, SEB äriarenduse divisjoni direktor Mart Maasiku sõnul on ideeportfell kirev ja žürii eelistus sai tasakaalukas. „Finalistide hulgas on nii tugevaid meeskondi lihtsa ideedega kui ka suuri ja riskantseid plaane, mille elluviimiseks tuleb tiimi täiendada. Mõlema kategooria projektidel on eduks tegelikult võrdsed võimalused. Eelmiste aastate võitjad on hinnanud auhinnarahast kasulikumaks kogemusi ning kontakte, seega soovitan edasipääsejatel võtta arenguprogrammist ja mentorite toest maksimum,” lisas Maasik. Üliõpilased valisid tudengielu aastatoetajaks Ajujahi Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) valis tudengielu aastatoetajaks ettevõtluskonkursi Ajujaht, mis edendab noorte ettevõtlikkust ja aitab kaasa uuendus-

like ja teaduspõhiste ettevõtete loomisele. Aasta tudengisõbraks valisid üliõpilased Rein Raua, kes on tugevalt väljendanud ja kaitsnud üliõpilasliikumise jaoks olulisi seisukohti nagu akadeemiline vabadus, tasuta õpe ja tudengite sotsiaalsed garantiid. Aasta ettevõtteks valisid üliõpilased Microsofti, kes on üliõpilastele pakkunud ISIC-kaardi alusel mitmeid tarkvaraprogramme tasuta või väga soodsa hinna eest. Aasta sündmus 2011. aasta kõrghariduspoliitikas on tudengite hinnangul kõrgharidusreformi debati käivitumine. „Samas on reform jäänud venima ja lõppeva aastaga ei suutnud riigikogu tudengisõbraliku reformi käivitamises kokku leppida,” kommenteeris EÜL-i esimees Eimar Veldre. Aasta sündmus tudengielus on üliõpilaste hinnangul Tallinna Tehnikaülikooli tudengimaja avamine. Aasta partneriks valisid üliõpilased Rektorite Nõukogu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu, kes on toetanud tudengisõbraliku kõrgharidusreformi seisukohti. Tunnustused omistas EÜL-i tunnustamise komisjon, kuhu kuulusid EÜL-i vilistlaskogu juhatuse, EÜL-i juhatuse ja volikogu esindajad ning staažikaim EÜL-i töötaja. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

eesti firma

Autor: Mikk Salu, Postimees

Loodusteaduslik mobiilimäng kasvatab huvi teaduse vastu Eesti firma loob nutitelefonimängu, millega propageerida teadust, õpetada loodusseadusi ja tekitada huvi teadmiste vastu. „Proovime teha nii, et mängijad ei saaks isegi aru, et püüame neile midagi õpetada,” ütleb osaühingu Liisalex omanik Jaanus Laane. Asi, millest Laane räägib, on tegelikult üks nutitelefonidele mõeldud mänguprojekt, millele ta sai detsembri keskpaigas 4000 euro suuruse innovatsiooniosaku toetuse. Ideeks on teha mänge, selle sõna klassikalises mõttes, põnevaid ja seikluslikke mänge, mille aga varjus jagatakse infot looduse ja teaduse kohta. „Tahame tõsta inimeste huvi teaduse vastu,” kirjeldab Laane „Võiks öelda, et missiooniks on propageerida loodusteaduseid.” See mõte ise sai alguse ühest väikesest seitsmeliikmelisest sõpruskonnast, kellest enamikul on väikesed lapsed just

parajasti kooli minemas. Paratamatult tekivad küsimused, kuidas lapsi õpetada, kuidas kasvatada nende huvi teaduse vastu. Laane samas lisab, et kui projekt läks konkreetseks, siis polnud enam fookuses ainult lapsed. „Mäng võiks olla kõikidele vanustele,” leiab Laane. Liisalexi innovatsiooniosaku realiseerimise partneriks on Tallinna Ülikool, kellega sõlmiti 19. detsembril koostööleping. Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituut kirjeldab kuni 15 matemaatika, 20 keemia ja 15 füüsika seadust ning valemit, mida on võimalik kasutada nende valdkondade teadmiste kasvu toetava arvuti- ja nutitelefoni mängu stsenaariumis. Koostatav materjal sisaldab

iga seadme ja ülesande kohta teoreetilist kirjeldust, kasutusvõimaluste näiteid, kasutuse analooge ja teoreetilist tausta. Võimalusel lisatakse ka ettepanekud, kuidas seadust või valemit mängus kasutada ning millised võiks olla ülesannete ja seaduste rakenduse terviklikud komplektid mänguprotsessis. Seaduste ja ülesannete arusaadavust testitakse. „Kolm toredat professorit kontrollivad meie mängu üle,” lisab Laane. Ülikoolipoolne töö peaks lõppema jaanuari lõpul, siis järgneb Androidi platvormile programmeerimine, testimine, katsetamine. Laane ütleb, et mängu valmimine jääb pigem ikka 2012. aasta teise poolde.

Noor ema valmistas ratastega kelgu Tulemaks toime talvise linnaeluga, kuhu kuuluvad nii lumehanged, asfalt kui ka siseruumid, valmis kelgu ja ratta hübriid – reguleeritavate ratastega igal pool kasutuskõlblik sõiduvahend. „Praegu on kõik seisnud patenditaotluse taga,” alustab osaühingu Kelk ja Ratas omanik ja juhataja Lilian Promet juttu. Tõsi, firma enda nimi annab siiski ise vihje, millega tegu on. Nimelt valmistab Promet kelgu ja ratta vahepealset seadelist ning soovib seda nüüd siis patenteerida. See pole tõukekelk ega tõukeratas. Tegu on ikkagi lastekelguga, millele on lisatud reguleeritavad rattad ja ka mõned teised lisaseadmed. Samas, just patendiprotsessi tõttu, lisab Promet sedagi, et päris detailidesse ta toote kirjeldamisega minna ei saa. Igatahes sai Kelk ja Ratas 2. detsembril EAS-i 4000 euro suuruse innovatsiooniosaku toetuse. See raha läheb paten-

divolinikule, kes ajab ratastega kelgu õiguste kaitset. „See pole tegelikult keeruline, patendibüroo on väga kenasti meid aidanud, ka EAS-ilt tuli toetuse saamise otsus kiiresti,” kiidab Promet. Promet räägib, et ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis majandust, lisaks sellele on ta kaheaastase lapse ema. Eelmisel talvel lume sees ringi ukerdades sai ta aru, et mugavamaks liiklemiseks on vaja mingit uut tüüpi vahendit. Lapsevankriga ei saa lumes korralikult liikuda. Kelk muutub jälle takistuseks, kui vaja minna siseruumidesse. Nii tekkiski küsimus, kas oleks võimalik teha midagi vahepealset, kahe asja sümbioosi. Kuna Promet pidi parajasti

ülikooliõpingute kontekstis koostama ka äriplaanil, siis sealt sündiski loogiline otsus – teha äriplaan mitte teoreetiline, vaid täiesti reaalsele asjale. Niimoodi kõik algas. Kodus valmis esimene proovimudel. „Töötab küll,” räägib Promet. Siis arendati mõtet edasi. Insener aitas projekteerida ja teha jooniseid. Jõuti patendivoliniku juurde, kes omakorda soovitas EAS-iga rääkida. Kui patendiasjad korda saavad, siis tuleb teha järgmine otsus. „Üks võimalus on litsentsi müümine, et keegi teine hakkaks ratastega kelku tootma, ja teine võimalus, mida ma samuti kaalun, on ikkagi ise tootmine püsti panna,” räägib Promet.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

Uus romaan KADRI KÕUSAARELT

SAADAVAL RAAMATUKAUPLUSTES ÜLE EESTI! Telli 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

ärikiirendi

Autor: Erik Aru • Fotod: erakogu

Startup’i majanduse kiirkursus Tarifa palmide all Eesti sotsiaalvõrgustikuprojekt Majakaja pääses saja kandideerija seast kuue väljavalitu hulka, kes said osaleda möödunud sügisel Hispaanias toimunud ärikiirendis Spanish Village.

rikiirendi korraldajaks oli Vene investeerimisfond Open Priority. Programm otsustati läbi viia Hispaanias, kuna Venemaale on küllaltki keeruline meelitada inimesi väljastpoolt Venemaad. Hispaania aga on pärast hooaja lõppu üsna odav riik elamiseks, seal on mõnus kliima ja meeldiv keskkond ning hea infrastruktuur. Samal ajal on see ka piisavalt kaugel ja natuke eksootiline, et saaks unustada koduelu ja sealsed mured ning keskenduda tootearendusele. Ärikiirendi toimus Hispaania lohesurfipealinnas Tarifas, mis asub riigi tehnoloogiapealinna Malaga lähistel, kus paikneb Euroopa üks suuremaid, Andaluusia tehnoloogipark.

Majakaja ühe looja Zahhar Kirillovi sõnul oli tegemist väga tõsise õppe- ja mentorlusprogrammiga. „Nüüd tean, kuidas üldse see startup’ide maailm töötab, tean selle mängureegleid,” kirjeldab ta kõige kasulikumat programmist saadud kogemust. Kirillov luges ärikiirendi kohta Venemaa juhtivast IT-blogist habrahabr.ru ja täitis seepeale oma ettevõtte Baltic IT Solutions nimel avalduse. Projektiks valis ta Majakaja, mis oli ettevõttel toppama jäänud, kuna oma jõust ja nõust kippus nappima. Peagi tuli vastus, et projekt pääses järgmisesse vooru ja pärast Skype’i teel toimunud vestlust jõudis ka kuue väljavalitu hulka. Nii veetiski Kirillov koos oma äripartnerite Andrei Filimonoviga ja Dmitri Semirenkoga sügise Tarifas, kus majaaknast paistis Maroko.

Kuigi ärikiirendi eesmärgiks oli viia osalejad nii kaugele, et programmi lõpuks oleks pakutava pilootversioon valmis, Majakaja siiski nii kaugele ei jõudnud. Esimest korda toimunud ärikiirendi korraldajad olid lihtsalt kogenematusest koolitusprogrammi ülearu pingeliseks ajanud. „Asi on veel suhteliselt kaugel turust – prototüübi tasemel, mis ise ka ei ole veel nii küps, et avalikkusele näidata,” tunnistab Kirillov. „Peame praegu läbirääkimisi teise etappi investoritega ning töö jätkub siis, kui mingi kokkuleppe on olemas.” Lisaks Majakajale viibisid sügisel ärikiirendis üks meeskond Gruusiast (noortele mõeldud ajakiri www.ifamous.me), kaks tiimi Moskvast (üks neist on www. magru.ru – Issuu ja Scribdiga sarnanev dokumendihoidla; teine Grouponi meenutav interneti ühisostude projekt MyByCo

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

ärikiirendi

praktiline tulemus kannatas selle all. Nii ongi järgmises Spanish Village’i programmis, mis toimub tänavu märtsist maini, koolituse ja praktilise töö tasakaalu muudetud. Ärikiirendis osalemiseks hakati avaldusi vastu võtma muide eelmisel nädalal leheküljel www.spanishvillage.com, avaldusi võetakse vastu 15. veebruarini.

MAJAKAJA

Majakaja asutajad Andrei Filimonov (vasakul), Zahhar Kirillov (vasakult teine) ja Dmitri Semirenko (paremal) ning OpenPriority Fundi juhtiv partner Dmitri Parshkov (paremalt teine).

http://www.mybuyco.com/), üks meeskond Tverist (MS Datamarketi laadne andmebaasidega kauplemiskeskkond) ning tiim Peterburist (Oh, My Gyide – mobiilne rakendus turistidele, mis tuvastab vaatamisväärsusi ja loeb ette nende kohta teksti. Pilootrakendus Androidile: http:// atwapp.ru/ ). Päev algas kell kümme, kella kaheni kestsid loengud. Järgnes kahetunnine lõunapaus ja siesta, seejärel käis kella kaheksani iseseisev töö või toimusid keelekursused. Sellist tampi said osalised kümme nädalat järjest, 15. septembrist 1. detsembrini. Lisame veel siia juurde, et septembrikuus oli pidevalt väljas üle 25 kraadi sooja – edasi läks õnneks jahedamaks. jaanuar 2012

Loengutes räägiti turundusest, finantsidest startup-maailmas, investorite otsimisest, meeskonna rajamisest, äriplaani koostamisest ja selle presenteerimisest ning juurast ja autoriõigusest, nii EL-is kui ka USA-s. Lisaks toimusid inglise ärikeele praktikum, hispaania keele algkursus ja esinemisoskuse praktikum. Töökeeleks oli vene keel, lektoriteks inimesed, kes Venemaalt lahkunud Iisraeli, USA-sse või Kanadasse ja neis riikides üle kümne aasta elanud ning startup’ide vallas tegutsenud, lisaks külalised Hollandist, Hispaaniast ja USA-st. Kirillovi sõnul said korraldajad isegi aru, et koolitundidega pingutati üle ja

•• Tegu on sotsiaalvõrgustikuga, mis ühendab naabreid: inimesi, kes asuvad samas korteriühistus, ridaelamus, garaaži- või aianduskooperatiivis, ärikeskuses, külasasulas ja nii edasi. Eesmärgiks on koos hallata-hooldada oma ühiskasutuses olevat kinnisvara, suhelda omavahel ning haldajatega, korraldada konkursse töövõtjate ja teenusepakkujate leidmiseks ning varustada iga maatükk või hoone digitaalse passiga, nii et igal potentsiaalsel ostjal või rentnikul oleks info selle hetkeisu, ajaloo ja arenguplaanide kohta. Majakaja on veebilahendus ja mobiilne rakendus, mis lihtsustab suhtlemist nende naabrite vahel, kellele ei ole ükskõik, mis ümberringi toimub ja kes soovib muuta keskkonda ennast ümberringi meeldivamaks kohaks. •• Lähimaks konkurendiks on Community Tools. Erinevalt Community Toolsist ei vaja Majakaja allalaadimist. Baaskonto on kõikidele tasuta, lisafunktsionaalsusega kontod saavad olema väikese lisatasu eest. •• Majakaja loojate hinnangul on võrgustikul kõige enam potentsiaali EL-i riikides, Ida-Euroopas ja SRÜ-s, kus korterelamud moodustavad suurema osa elamispinnast, ning nii suvilad kui ka garaažikooperatiivid on laialt levinud. Eesmärgiks on, et kolme aasta möödudes rakendataks Majakaja äriotstarbel kümnes tuhandes hoones neljas riigis – Eestis, Soomes, Rootsis ja Venemaal. Seejärel saaks selle eskaleerida ülejäänud maailma. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

intervjuu

Autor: Agne Narusk

• Fotod:

Terje Lepp

Kristjan Otsmann HEI-st, innovatsioonist, infost ja väärtustest Otsmann, vana hea ekskolleeg, pani 2005. aastal käima ajakirja HEI ehk lõi Hea Eesti Idee paberil – innovatsioon on talle alati hingelähedane teema olnud. Aasta on 2012 ja HEI lõpetab tegevuse. Otsmann ütleb, et on aeg. Aeg lõpetada HEI. Kuna innovatsiooniinfo uudisruum on teisenenud – töö on tehtud. •• Idee panna käima üks innovatsiooni tutvustav ajakiri tuli omal ajal just sinult ja tänaselt EAS-i innovatsioonidivisjoni nõunikult Madis Võõraselt. Palun räägi neist tagamaadest natuke, mis HEI-d tegema ajendasid. HEI ellukutsumine oli ajendatud päris mitmest asjast. Esiteks pandi just sel ajal käima innovatsiooniteadlikkuse programm. Selle mõte oli teha tavainimestele ja ettevõtjatele selgeks, et jätkuv kasv ning areng võiks tulla eelkõige sellest, kui me loome lisaväärtust, teeme midagi paremini, kui seda on seni tehtud – mis tegelikult ju ongi innovatsioon kõige laiemas mõttes. Asja teine pool oli viia inimesteni sõnum, et meil kõigil läheks oluliselt paremini, kui tähtsustada haritud inimeste tööd. •• Aasta 2005, kui HEI käima pandi, ja innovatsioon. Mis seis toona valitses? Erinevalt praegusest olid sellised globaalset innovatsiooni ja laiemalt sotsiaalset innovatsiooni käsitlevad arvamusartiklid meedias väga harva esindatud. Ka

maailma tasemel väga head tõlkeartiklid olid vähem kättesaadavad kui praegu. Ja kui me nüüd vaatame infoühiskonna arengut selle seitsme aastaga, siis toona ei hankinud inimesed veel infot nii globaalselt kui praegu. Nii tuligi innovatsiooniprogrammi eestvedajatele idee, et võiks teha ühe ajakirja, mis räägiks, kui vahva ja tore asi on innovatsioon ja miks seda on vaja. Samal ajal sai valmis uuring, mis käsitles seda, kuidas kommunikeerida innovatsiooni nii, et sellest oleks kasu. Ja üks, mida see uuring ütles – see oli minu mäletamist mööda Praxise ja Hill and Knowltoni uuring –, oli see, et tuleb vältida kramplikku positiivsust. Kui sa vaatad pesupulbrireklaame, siis näed, et need on kramplikult positiivsed. Siis tahtsimegi teha ajakirja, mis räägiks asjast, kuid mis poleks kramplikult positiivne. Et ei saaks kirjutada iga lehekülje peale tahtmise korral „reklaamtekst”. •• See õnnestus päris hästi. Aitäh.

kristjan otsmann •• Aja- ning projektijuhtimise koolitaja ja coach, oli 2005– 2008 ajakirja HEI toimetaja. •• Töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes, Postimehes, Eesti Ekspressis.

•• Kui ajakiri käima pandi, oli sul selle esimese toimetajana võimalus rääkida väga paljude ettevõtjatega. Kui palju toona innovatsioonist omavahel ja ettevõtetes avalikult kõneldi? Oli teadlikkus madal? Ei, sugugi mitte. Küsimus ei olnud selles, et Eesti ettevõtjad polnuks piisavalt

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

intervjuu

selt kokkulepe, mis on innovatsioon. Mis on iseenesest tore, ka on see väga inimlik. Kui me püüame defineerida kunsti, siis juhtuks täpselt sama. Et kas näiteks kaamera käes läbi poriloigu jooksmine ja selle Youtube’i ülespanek on kunst või mitte ? •• EAS-i kodulehe innovatsiooniplokis on muu hulgas üles seatud mõte, et innovatsioon on omamoodi religioon. Oled sa täheldanud, et ettevõtjatel, kes on end kuulutanud innovaatiliseks ja kuuluvad nii-öelda sekti, läheb paremini kui teistel? Oleneb, mis mõttes paremini. •• Majanduslikult paremini. Ma ei tea, seda peaks mõõtma, et kas nad teenivad omanikele rohkem kasumit või mitte. Osa kindlasti teenib. Kui vaatame maailma tippettevõtteid, siis suurem osa neist on harukordselt innovaatilised, neil on tohutud inseneride ja disainerite väed. Järeldus – jah, neil läheb paremini. Aga Eestis – mulle meeldiks mõelda, et neil läheb paremini. Osal lähebki ja osal läheb väga halvasti majanduslikult. Sest äpardumine on elu loomulik osa, nagu ka õnnestumine.

Kristjan Otsmann oli esimene ajakirja HEI toimetaja

innovaatilised. Pigem oli see olukord lihtsalt veidi teine kui praegu. Regio innovaatilised infosüsteemid oma headuses olid juba olemas, Fortumo idud olid olemas – mõtlen Mobi; siis veel Vertex ja teised. Isegi müomeeter, mis lõpuks on saanud jalad olla, oli siis olemas, ainult et nägi välja toona kole nagu öö. Ettevõtted olid innovaatilised, aga suur osa neist ei teadvustanud, et vaat see ongi innovatsioon. Innovatsiooni mõiste oli võõram, kui see on praegu. Tegutsemine ei olnud nii teadvustatud, ei olnud veel nii selget seost inseneriliku lähenemise ja disaini vahel – ehk siis seda terviklikku lähenemist oli vähem kui praegu. Aga muidu – ettevõtjad olid „väga paadis”. jaanuar 2012

•• Ja aastal 2012 ettevõtjad teavad, millest räägitakse, kui sõna „innovatsioon” kõlab? Ma loodan, et suurem osa teab. Kas nad sellest õigesti aru saavad, on omaette ooper. Innovatsiooni puhul on ju nii, et kogu selle aja vältel, mil me oleme läänemaailmas kasutanud väljendit „innovatsioon”, on meil puudunud – ja puudub siiani – ühtne arusaam, mis see innovatsioon siis on. Kui sa küsid teadlase käest, saad ühe, inseneri käest teise vastuse. Riskikapitalisti käest saad kolmanda variandi, aga kui küsid oma start-up’i käima tõmmanud „mees ja koer” tüüpi ettevõtjalt, kes nikerdab oma garaažinurgas, saad hoopis neljanda vastuse – kõik need vastused on erinevad. Meil puudub endi-

Minu jaoks on innovatsiooni tähendus kuskil mujal. Inimkonna mõte ei ole omanikele kasumit teenida. Inimkonna mõte on arendada heas tahtes seda maailma, kus me elame, paremaks. Ja kui me vaatame selles võtmes, et kas innovaatilised ettevõtted toovad kasu, siis suurem osa tõesti toob. See kasu on pigem kultuuriline ja kultuurilooline ning raha tekib sinna juurde. Aga see on maailmavaateline küsimus. •• Tundub, et innovatsiooniinfo liigub väga kitsastes ringkondades ja tavainimene ei saa seda kätte. Ma ei ole sellega nõus. Vaatasin „Aktuaalset kaamerat”, seal räägiti elektriautodest, mida meil nüüd usinalt kasutatakse – see on innovatsiooniuudis, kuigi need pole Eestis toodetud. Kapitali saadetes näiteks on minu arvates vähemalt igas teises innovatsioonist juttu. Koolinoortele mõeldud „Raketi” teadussaade on väga tore. Tegelikult on seda innovaatiliste toodete ja mõtlemise kajastamist oluliselt rohkem, kui oli kümme aastat tagasi. Või vaatame kas või seda, kui palju räägitakse Skype’ist või Apple’i disainist, mis näib juba enamusele korda minevat. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

intervjuu

•• Väidad, et siseringi, kus tarbitaks niiöelda enne teisi olulist innovatsiooniinfot ja muud samalaadset, pole? Näen koolitajana hästi erinevaid ettevõtteid. Jah, mõnes mõttes on sul õigus, osa innovatsiooniga seotud infot liigub väga piiratud kanalites. Aga see ei peagi liikuma laiemalt, sest see ei paku kellelegi teisele huvi – inimesed hangivad infot, mida neil on vaja. Ja kui me räägime rakendusuuringutest või innovatsiooni rahastamise meetmetest, siis seda infot läheb vaja tõesti vaid teatud valdkondades ja nii on loomulik, et see liigub kitsamas ringis. Samal ajal aga võtavad Eesti ettevõtted üha enam kasutusele nutikaid ja koostööd suurendavaid lahendusi. Kui me vaatame kas või kommunikatsiooni või arvutitarkvara arengut ettevõtetes, siis see on olnud meeletu areng. Ma tean üha vähem neid ettevõtteid, kes hoiavad mingit failirägastikku kõvakettal. Üha sagedamini on informatsioon süstematiseeritud – mis on ju tegelikult innovatsioon. Innovatsioon ei hakka silma. Selle üks näide on Tammsaare ärikeskus Tallinnas, milles on Yoga süsteem, mis reguleerib õhku ja temperatuuri ning valgustust. See on selline maja, et vaata ja imesta – tal on ajud. Ta veel ei ole nii nutikas kui tavaline inimene, aga liigub tasapisi sinnapoole. •• Arvad ka, et kui me räägiks varjatud innovatsioonist meedias rohkem, polekski eriprogramme innovatsioonist vaja. Piisab, kui lihtsalt näidata, millega oleme hakkama saanud. Jaa. •• Innovatsiooniaasta on läbi. Inno.ee juba lõpetas ja ajakiri HEI paneb ilmumisele punkti käesoleva numbriga. Enam pole innovatsiooni teema tähtis? See pole nii. Innovatsiooni kommunikatsioon on muutunud – minu jaoks – nii loomulikuks elu koostisosaks, et seda ei ole vaja kunstlikult turgutada. •• On see nii ka ettevõtjate jaoks? Seda peab neilt küsima, aga minu kui ettevõtja jaoks – jah. •• Sinu kui Eesti elaniku jaoks? Jah. Saan piisavalt infot. See on jõudnud tavameediasse. •• Nii et me ei peaks väga muretsema, kui

asjad Eestis toimuvad väga projektipõhiselt ja kampaania korras? Kogu seda innovatsiooniinfot on meie infoväljas praegu piisavalt. Ka info liikumine on oluliselt muutunud. Kui mõne aja eest tarbisime peamiselt ajalehte paberil, siis nüüd on iPadid olemas. Ja see on alles algus. Info muutub üha kitsamaks ja täpsemini sihituks. Kui vaatan, kuidas ma ise pisiettevõtjana infot tarbin, siis suurem osa sellest tuleb minuni kanaleid pidi, mida kümme aastat tagasi veel polnudki. Väga täpselt sihitud infot saan Twitteri vahendusel – mind saab innovatsiooniinfo sealt kätte. Ses mõttes kaob massiväljaande vajadus mu jaoks kahel põhjusel – üks on see, et inimese infotarbimise viis on muutumas, info muutub üha täpsemaks, ehk siis ajakiri HEI ei ole enam piisavalt täpne. Põhjus on väga lihtne – innovatsioonivaldkond on kasvanud nii plahvatuslikult laiaks. Seal on üha vähem infot, mis pakub mulle huvi, ma saan selle kätte teisi spetsiifilisi kanaleid pidi. Teisalt taas – laiatarbeinfo on meil peavoolumeedias sees ilma, et seda oleks vaja turgutada eurorahadega. Selle kanali (HEI – toim) aeg on läbi. Iga asi sünnib, iga asi hääbub ja tulevad uued asjad. Mis ei tähenda, et Hea Eesti Idee esmases tähenduses oleks oma aja ära elanud. See HEI aeg ei ole läbi. Nagu ka HEI ajakirja sisu aeg ka pole läbi, aga HEI vormi aeg on läbi, arvan. Mis iseenesest on tore. Sest see oli suurepärane loomulikult arenev toode, millel oli algus ja mille järele kaob lõpuks vajadus.

•• Läks ajakiri omal ajal edasi nii, nagu sa lootsid ? Jaa! Mul on olnud seda heameel lugeda. Valdava osa ajast on ajakiri olnud professionaalne ja huvitav, nii sisu kui ka vormi poolest. •• Kui palju su süvendatud kokkupuude innovatsiooniteemaga on mõjutanud su praegust tegevust – teed sa koolitajana midagi teisiti, oled sa sama valdkonna teiste inimestega võrreldes innovaatilisem? Kindlasti ma olen rakendanud seda oma tegevuses ja osa sellest tegevusest on majanduslikult võttes arulage, aga on pakkunud seda suuremat rahuldust. Innovatsioon ongi lühiajalises perspektiivis majanduslikult arulage, sest sa ei saa mõõta kogu innovatsiooni vaid eurodes ja sentides, vaid väärtuses, mida sa laiemalt lood. Mida ma teen teistmoodi kui mõned mu kolleegid – ma uuendan oma koolitusi keskmisest rohkem. Muudan õige veidi oma koolitusi paar korda aastas. Mõnikord olen heade kolleegide najal tulnud välja hullumeelse projektiga, mida on olnud väga vahva teha ja mis on meile toonud oluliselt kahjumit. Ennustasime turgu valesti. Hiljem parandasime vea, muutsime toodet – see on taas innovatsiooni osa – ning jäänud nii rahaliselt, lisaväärtuse loomise poolelt kui ka töömõnu poolest võitjaks. Võib-olla HEI-ga alustamine on andnud mulle rohkem julgust teha hullumeelseid asju. Loodan küll, et olen keskmisest innovaatilisem.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

„Tulemus on nii hea, et lugejal on põhjust tänulik olla.” Andres Laasik

„Kõige hinnatavamaks peangi nende lugude novellilisust, enamasti kõigis neis on olemas see, mis lugejal enesel tuleb juurde mõelda, avastada, taibata, see „vaev” või mõttevälgatus, omaenese leiutis teeb lood lugejale iseäranis meeldivaks.”

„Kes oleks võinud arvata, et Taska on sellise nauditavalt nõtke sulega ja stiilne kirjamees?!” Tiina Lokk

Arvo Valton

telli i ning t s e E e l Raamatud on saadaval raamatupoodides ü

liend des k

i@ itug

d. lehe

4 444 0 8 õi 6 ee v

raha

Autor: Mart Raudsaar, Tallinna Ülikooli ajakirjanduslektor, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor

Kiviraiumisest ja linnaehitamisest innovatsioonikommunikatsiooni võtmes 1960-ndatel tuntuks saanud disainiguru Dieter Rams on oma manifestis „Hea disaini kümme põhimõtet” kõige esimese põhimõttena nimetanud nõuet, et hea disain peab olema innovaatiline. „Innovatsiooni võimalusi pole mingil moel võimalik ammendada,” kirjutas Rams. „Tehnoloogiline areng pakub alati uusi innovaatilise disaini võimalusi. Ent innovaatiline disain areneb alati paaris innovaatilise tehnoloogiaga ning ei saa kunagi olla lõppeesmärgiks iseeneses.”

eenutades hetkeks innovatsiooni definitsiooni – tegemist pole üksnes uute tehnoloogia leiutamisega, vaid ka olemasoleva teadmise ja tehnika kasutamisega uuel, majanduslikult efektiivsemal moel – võime rääkida toodete, teenuste ja miks mitte ka terve riigi disainimisest. Üheks heaks näiteks Eestist võiks olla meie e-pangandus, emaksuamet ja ettevõtete asutamine internetis, mis on kiirendanud Eesti ettevõtluse arengut. Ajal mil kõneldakse vajadusest sõnastada Eesti riigi arengukava pärast seniste suurte eesmärkide saavutamist, võiks üheks tööriistaks kava sõnastamisel ja elluviimisel olla innovatsioonikommunikatsioon. See aitaks erinevate valdkondade esindajatel üksteist paremini mõista, kõige lihtsama näitena aitaks inimestel mõista uute toodete kasutusvõimalusi ning tootearendajatel mõista inimeste vajadusi. Eduka innovatsioonikommunikatsiooni toimimine aitaks kujundada terviklikku Eesti edulugu, mida on senini kandnud

makromajanduslikud reformid ning mõned (rahvusvaheliselt) edukalt käivitunud firmad. Eestis hakatakse õpetama innovatsioonikommunikatsiooni

Kevadsemestrist alustab Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituut ettevalmistusi innovatsioonikommunikatsiooni õppesuuna käivitamiseks 2013. aastal. Nõu ja jõuga on lubanud appi tulla David Nordfors, kes on USA-s Räniorus asuva innovatsiooni- ja kommunikatsioonikeskuse kaasasutaja ja tegevjuht. Võib eeldada, et doktor Nordfors toob kaasa oma visiooni ja läbiproovitud õppemeetodid, millest võis aimu saada 8. novembril Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimunud innovatsioonikommunikatsiooni konverentsil, kus ta pidas programmilise sõnavõtu pealkirjaga „Innovatsioonikommunikatsioon: innovatsiooni, ühiskondliku ajupotentsiaali ja konkurentsivõimelise demokraatia käivitaja”. Kuna Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudis magistritasemel loodava

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

• Fotod:

erakogu

raha

Suured asjad saavad tähenduse kommunikatsiooni kaudu.

Innovatsioonikommunikatsiooni õpetamine algab eeldatavasti 2013. aastal uues Tallinna Ülikooli Narva maantee õppehoones, mis valmib aga juba eeloleval suvel.

õppesuuna eesmärk on tuua Eesti majandusellu ja ühiskonda üksteisest paremat arusaamist ja paremat sünergiat, on õppesuuna arendajad instituudi juhi professor Kaja Tampere sõnul avatud koostööks kõigi valdkondadega. Kindlasti osalevad innovatsioonikommunikatsiooni õppesuunas Tallinna Ülikooli loodusteadlased, aga ka ettevõtlusõppe edendajad. „Meile on väga oluline, et innovatsioonikommunikatsiooni tuleksid õppima niisugusedki inimesed, kes ei ole igapäevaselt kommunikatsioonivaldkonnas tegevad,” ütleb Tampere. „Nad õpiksid oma tööle paremini tähendusi andma.” Seega pole õppimise eelduseks vaja süvateadmisi ajakirjanduse või suhtekorralduse valdkonnas, ehkki mõlemad õppesuunad saavad 2013. aastal Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudis nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel olema. Innovatsioonikommunikatsioon ei hõlma pelgalt ajakirjanduse või suhtekorralduse tegevust, vaid tervet kommunikatsiooniahelat, alustades toote või teenuse pakkujast ja lõpetades tagasisidet andva majapidamisega. Veelgi laiemas mõttes hõlmab innovatsioonikommunikatsioon mittemateriaalse ressursi maksimaalset rakendamist ühiskonnas (vaimsed väärtused, inimsuhted ja nii edasi). „Suured asjad saavad tähenduse kommunikatsiooni kaudu,” lausub Tampere. „Eestis on praegu pudelikaelaks suhtumine mittemateriaalsetesse ressurssidesse, mida muidugi katsuda ei saa ning mida oskame nigelalt mõõta. Võiksime maailmale eeskuju näidata nende ressursside innovaatilises kasutuselevõtus.” Usaldus, koostöö ja sünergia

Olemasoleva ressursi innovatiivse kasutamise heaks näiteks on allveelaev Lembitu maaletõmbamine eelmise aasta juulis. jaanuar 2012

Riigina võiks meil õnnestuda see, mis on õnnestunud USA-s Californias Räniorus, mille ökosüsteemi nurgakiviks on kõrgkoolide, ettevõtete ja omavalitsuste hea koostöö. Teisisõnu, lisaks finants- ja intellektuaalsele kapitalile on vajalik sotsiaalne kapital, mis võrsub paremas suhtluses. Kõige parem suhtlus sünnib ühises koostöös ühise eemärgi nimel. Käesoleva loo autor on koostöös EAS-iga käinud ka-

hel korral David Nordforsi eestvedamisel Stanfordi Ülikoolis korraldatud innovatsiooniajakirjanduse konverentsil ja on saanud näha innovatsioonikommunikatsiooni õppemudelit, kus on oma koht nii teoorial kui ka praktikal. Stanfordi innovatsiooni- ja kommunikatsioonikeskuse õppurid peavad läbima praktika mingi ettevõtte juures, tutvuma innovatsiooniga, sellest aru saama ja seda kajastama, kusjuures arvestades kommunikatsioonivahendite arengut võib kajastus ise olla samuti innovaatiline. Professor Tampere usub, et innovatsioonikommunikatsiooni õppesuund võiks tänu koostööle doktor Nordforsiga, samuti Soome, Rootsi ja USA partneritega kujuneda regionaalseks kompetentsikeskuseks. Tallinna Ülikooli peahoone kõrval, Narva maanteel suvel valmivas õppehoones algav tegevus evib kindlasti lisaks praktilisele koostööle erinevate valdkondade esindajatega ka teaduspoolt. „Enne, kui hakkame tudengitele seletama ja õpetama, peame ise aru saama, milliste protsessidega on tegu ning mis neid mõjutab ja suunab,” ütleb Tampere. Tampere räägib veel pikemalt innovatsiooni tähendusest enese jaoks, seostades teemat kommunikatsioonikultuuri arenguga Eesti Vabariigis. Ta toob näiteks doktoritööde valmimise ülikoolides, mille avalikkusele tutvustamine jääb sageli konstateerivaks. „Selline asi juhtus ja kogu lugu. Keegi ei seleta aga ära, mida see [üks või teine doktoritöö] tähendab Eesti riigile. Aga igas doktoritöös on väike innovatsioon.” Võib-olla aitab innovatsioonikommunikatsioon kaasa ka fundamentaaluuringute ja rakendusuuringute paremale seostamisele Eesti riigis. Oluline on see, et kõik tegijad väljuksid valdkondlikust elevandiluutornist ja suudaksid oma tegemistest arusaadavalt kõneleda partneritele, ja et neil partnereil jaguks koostöövaimu ühistes aruteludes sõnastatud tegevuseesmärkide täitmiseks. Ülikool üksi seda ei suuda, kuid ülikool koos ettevõtjatega, mittetulundusühingutega, omavalitsuste ja riigiga aga küll. Ülikooli väärtuslik roll peaks olema õpetada nägemis- ja mõtlemisvõimet. Tampere toob võrdluse kiviraiumise ja linna ehitamisega: „Ülikoolis õpime nägema, et ehitame linna. Tõepoolest, õpetame ka kive raiuma, ent kiviraidur saab sealjuures aru, et ehitab linna ning mitte ei raiu üksnes kive.” Eesti innovatsiooniajakiri HEI

haridus

Autor: Kristiina Viiron

• Fotod:

Terje Lepp

Ainult faktide õppimisest ei piisa „Tahad teada, milline on 20 meetrit sekundis puhuv tuul?” küsib energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer keskuse teadusteatri „Avasta loodusnähtused” toolidel istet võtnud publiku käest. Vastust ootamata suunab ta ventilaatorist tormava õhujoa ükshaaval teatrit uudistavatele lastele, pannes nende juuksed hoogsalt lehvima ja nad õhku ahmima. Seejärel tekitab ta elektripliidi ja veega aurupilvi, laseb prožektori vahendusel publiku peale paista juulikuisel päiksel, müristab äikesega ning torkab lastele pihku sahisevad indiaanlaste vihmamasinad. Et lapsed – ja mitte üksnes lapsed – saaksid ilmastikunähtustest reaalse kogemuse. Kuna pelgalt faktide esitamisest õppimiseks ei piisa, vaja on faktiga seotud lugu, kinnitab Aare Baumer.

„Ega me siin jalgratast leiuta,” nendib ta. „Kui võtame lahti mõne inimese käitumise kohta käiva uurimustöö, on väidetud üheselt, et inimene pole võimeline fakte vastu võtma. Kuidas me lapsi õpetame – ütleme, et see värv on sinine ja ta kordab järele? Või laseme tal avastada, kogeda? Miks on elektroni mass selline, nagu ta on? Kui küsin seda gümnaasiuminoortelt, ei oska nad vastata, kuigi peaks. See pole üksnes Eestis tekkinud õpetamise metoodika vastuolu, see on inimese õpetamisega tihedalt seotud filosoofiline vastuolu – kas me lõppkokkuvõttes kasvatame inimest, kes õpivad fakte esitama, või kasutame ära inimese aju olemust olla uurija selle sõna otseses mõttes? Koolis hindeid jagades tundub meile, et lapsel on asjad peas ja ta liigub korralikult edasi klassist klassi. Aga mis saab temast 30-aastaselt? Ta hoiab küll ühiskonda käigus, täidab ametikoha ja nii edasi, kuid

uuenduslikke ideid ootame ja ilmselt jäämegi ootama. Ülesäratatud mõistus

Oma aastatepikkuse katsete tulemusena võin öelda, et 30 lapsest üks on praegu nõus kohe avastamisega tegelema. Ülejäänud kõhklevad või suhtuvad lausa eitavalt teisitimõtlemisse. Kui hakkan energiakeskuses katseid läbi viima, viskan õhku peotäie küsimusi ja vaatan, kuidas nad reageerivad. Ootan, et nad vastaksid, aga on klasse, kus õpilasi on dresseeritud hästi kuulama. Sest nii on lihtsam hulka inimesi kontrollida – suruda nad raamidesse. Ent kui läheb vaidluseks, saavad nad aru, et on protsessis osalised. Mõistus on võimeline ülesäratamisel teadmisi omandama! See ongi teaduskeskuste eesmärk – luua narratiiv, lugu faktide kohta, mida esitame. Neljanda-viienda klassini on lapsed uurijad, aga kui jõuavad kuuendasse klassi,

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

haridus

Teadusteatris loome õppimiseks võimaluse, kus fakt ja selle saamise lugu põimitakse omavahel tihedaks koeks. ei saa neilt enam uurivat vaimu kätte. See on aeg, mil laps hakkab ütlema, et see või too on vale, sest on tekkinud abstraktse mõtlemise võime ja see ütleb meile ette eksperimendi tulemuse! Ehk teisisõnu, kasutades siin ühe nobelisti lühikest kokkuvõtet – „tudengitega on nüüd nii, et kui mõõduriist annab mõõtes ebahariliku tulemuse, siis arvab ta, et kasutatav seade on katki...” Mina imestan, miks teadlane imestab

Õpetajad küsivad – millal jõuan avastamistega tegeleda, mina jälle ütlen – tulge meile! Meie interaktiivne näitus ja teadusteatriprogramm „Avasta loodusnähtused” on tabanud täpselt kümnesse – meil on lood faktide kohta! Teatrietendus kestab 20 minutit ning selle külastaja saab kogemuse, kuidas mõjub tema kehale 20 meetrit sekundis puhuv tuul, 50-kraadine külm või kui palav on kontsentreeritud päikesekiirguse all istuda. Seome faktid looga! Siinkohal tuleb tähele panna, et üks asjassepühendunud faktidele tuginev loodusteadlane võib selle nii-öelda lugude vestmise üle imestust avaldada, sest eks ole ju jutud ja jutustamine „mitteteaduslik tegevus”. Kuid mina imestan omakorda, miks täppisteadlased imestavad. Puhas fakt ongi vaid puhas ja rikkumatu fakt. Selle toimet indiviidile saame mõõta vaid kogemuse kaudu. Ja teadusteatris loomegi õppimiseks võimaluse, kus fakt ja selle saamise lugu põimitakse omavahel tihedaks koeks, mis seejärel omandab koha meie igapäevaelus. Faktipõhine teadmine eeldab kindla fakti olemasolu ja sellest tuleneva probleemi lõplikku lahendust mingil kujul. Aga maakera ja sellel elav inimeste kogum ju ei ole kinnine termodünaamiline süsteem. Lahtises termodünaamilises süsteemis on aga nii, et lõplik lahendus puudub. Toimub vaid kohanemine, pidev ja vältimatu kohanemine uute oludega, uute teadmistega.” jaanuar 2012

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

haridus

Autor: Erik Aru

• Fotod:

Reuters

MIT kuulutas välja uue veebiõppe algatuse Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) andis teada uuest veebiõppe algatusest nimega MITx, mis pakub hulka MIT kursuseid interaktiivse veebiõppe keskkonna kaudu. Mõni õppejõud pelgab, et sellised programmid toovad kaasa tavapärase õppetöö lõpu. MIT enda kinnitusel seda ei karda.

IT loodab uue õppeplatvormiga parandada oma tudengite hariduskogemust, andes neile vahendid, millega täiendada tundides saadavat. MIT loodab ka, et keskkonnas osaleb lõpuks miljoneid õppureid üle kogu maailma. Keskkonnas on kursuse materjalid antud kujul, mis lubab õppuritel ainetes osaleda endale sobivas tempos. Keskkond on interaktiivne, see hõlmab veebilaboreid ja tudengitevahelist suhtlust. Tudengite sooritusi hinnatakse individuaalselt, kursuste edukad läbijad saavad selle kohta tunnistuse. Keskkonna tarkvara on avatud lähtekoodiga ja seda võivad rakendada ka teised haridusasutused omaenda veebikursuste tarbeks. Instituut kavatseb MITx-i prototüüpversiooni välja tuua tänavu kevadel. Kui lahendus on muutunud stabiilseks, kavatseb MIT ka selle lähtekoodi avada ning pakkuda teistele ülikoolidele ja huvitatud eraisikutele võimalust seda täiendada. MITx pakub alguses rühma valitud kursusi, mille arv ajapikku kasvab. Kursuste valik sõltub MIT tudengite ja veebiõppurite huvidest. MITx on osa MIT teadusalgatusest

veebiõppe uurimiseks. Instituut on juba kümme aastat võimaldanud veebi kaudu juurdepääsu oma õppematerjalidele. MIT kinnitusel on eesmärgiks parandada hariduse taset nii instituudi enda tudengitele kui ka ülejäänud maailmas. „Veebiõppe vahendid, mida MITx arendab, tulevad kasuks tudengite hariduskogemusele, täiendades ja võimendades klassi- ning laborikogemusi,” teatab instituudi veebileht. Need vahendid peaks aitama õppejõududel muuta automaatseks pidevat kordamist vajavad ja vähemloomingulised töölõigud, andes neile sel kombel rohkem aega tudengitega tegeleda ja oma ainet arendada. Sarnane eesmärk on ka Eesti e-Õppe Arenduskeskusel, mis toetab elektrooniliste abivahendite kasutamist siinsetes koolides.

MIT loodab uue algatusega haarata miljoneid õppureid üle maailma.

On ju suur hulk alusaineid sellised, mida aastast aastasse õpetatakse täpselt sama materjali põhjal, mistõttu õppejõu aja efektiivsemaks kasutamiseks tasuks need ühe korra salvestada, mitte igal semestril uuesti ette kanda. Arvatagi on nii mõnigi õppejõud vähemasti naljaga pooleks arvamust avaldanud, et säärased algatused pööravad ülikoolimaailma pea peale ja võtavad leiva suurelt osalt praegustest haridustöötaja-

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

haridus

USA-s tekib aina enam virtuaalkoole •• USA kergemalt reguleeritud niinimetatud tšarterkoolide hulgas kasvab kõige kiiremini selliste arv, kus pakutakse veebipõhist õpet. •• Uudisteagentuuri Associated Press andmeil õpib 40 osariigis üle 200 000 lasteaialapse ning põhi- ja keskkooliõpilase täiskoormusega virtuaalsetes tšarterkoolides, kus kogu õpe toimub üle interneti. Kui arvestada aga neidki, kes sellisest koolist vähemalt ühe kursuse on võtnud, paisub arv kümnekordseks. •• Sääraste koolide efektiivsuse kohta puudub küll piisaval määral usaldusväärseid andmeid, kuid eri osariikides võetakse vastu seadusi, mis lubavad selliseid koole rohkema asutada. Georgia osariigis on näiteks olemas nutitelefonirakendus, mis lubab keskkooliõpilastel võtta tunde mobiili teel. Viimase aasta jooksul on uusi koole asutatud Ohio, Utah’ ja Virginia osariikides. Florida osariik nõuab, et keskkooliõpilased võtaks vähemalt ühe veebikursuse, Idahos on nõudeks kaks. •• Virtuaalkoolide turgu valitseb USA-s viis firmat, neist suurim on K12 Inc, mille hingekirjas on 94 000 koolilast – see arv on nelja aastaga enam kui kahekordistunud. Sellised ettevõtted pakuvad õppematerjale, hindavad tudengeid ja palkavad õpetajad. Arvatagi toetavad need firmad energiliselt koolide asutamisele kehtestatud reeglite lõdvendamist.

test. Samal ajal kinnitab MIT ise vankumatut usku auditooriumipõhisesse õppesse. „MIT uus veebiõppe initsiatiiv peab mitte ainult parandama tavapäraste MIT tudengite kogemust läbi jätkuva innovatsiooni uusimate pedagoogiliste tehnoloogiatega, aga ka alandama barjääre ülikoolilinnakute ja miljonite õppurite vahel üle maailma,” kinnitab instituut. MIT diplomit veebiõppe platvormi kaudu ei saa, küll aga saavad oma tublidust jaanuar 2012

Veebiõpe peaks aitama õppejõududel rohkem tudengitega tegeleda ja oma ainet arendada.

demonstreerinud õppurid kunagi tulevikus kursuse läbimise kohta tunnistuse. Kui veebiõpe ise on tasuta, siis tunnistuse eest hakatakse tulevikus tõenäoliselt vähemalt mõnevõrra raha küsima. „Eesmärgiks on muuta tunnustamine äärmiselt taskukohaseks,” teatab MIT. Neid tunnistusi ei annaks siiski välja instituut ise, vaid MITx-i haldamiseks loodud kasumitaotluseta allüksus, mille nimi saab segaduste vältimiseks õppeasutuse omast piisavalt erinev olema. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

intervjuu

Autor: Ulvi Kala, Baltic Intertex OÜ juhatuse liige • Fotod: erakogu

Õppereis kui väga intensiivne õppevorm Aasta lõpus sai paarikümneliikmelise ettevõtjate grupiga käidud Saaremaal õppereisil, kus võtsid kolleege vastu uskumatult huvitavad ja tublid ettevõtted.

uksusjahivalmistaja, kelle toodang vaid välismaal ostjaid leiab. Kalla Mööbel, kes hämmastas IT-sõbralikkusega. Saaremaa Piimatööstus, kes oli välja visanud kõik vanad seadmed ja leidis fookuse kvaliteetse juustu tootjana. Kõnnu robotlüpsifarm, kus elu kulges stoilises rahus, olles märkamatult, aga kindlalt arvuti poolt juhitud. Samuti Incap Electronics – moodne, laiendamisplaane pidav elektroonikatööstusettevõte saarel. Tekitas kahtluse, kas Eesti ettevõtja on ikka nii väike ja saamatu, kui mõni arvab.

„õppreis” kohe muige näole. Eks see ikka üks pidu ja pillerkaar ole! Miks peab käima tootearendust või ärimudeli innovatsiooni õppimas Itaalias või Hiinas? Õppreis Eestis – naerukoht! Mida õppida – kui mul huvi on, siis loen parem ühe õpetliku raamatu läbi, käin seminaridel ja koolitustel! Sellised arvamused on elust ja inimestelt enestelt. Julgen väita, et sellised arvamused on väga küünilised ja kitsarinnalised. Mul on olnud võimalus osaleda EAS-i korraldatud õppreisidel nii Eestis kui ka välismaal, mis kummutab mõlemad müüdid.

Milline on Eesti ettevõtja?

Kindlasti on kõigil ettevõtjail sisimas teadmine, miks ta äri ajab ja millised on tema isiklikud eesmärgid firma osas vähemalt lühiperspektiivis. On ka neid, kellel on pikaajalised strateegiad paika pandud ja kellel terendab silme ees kaugeleulatuv visioon. Kes meist on oma plaanide väljaütlemises ambitsioonikamad, kes vähem. Siiski suures plaanis iseloomustatakse Eesti ettevõtjat kui endasse tõmbunud individualisti, kes parema meelega selgitab välja suuremad konkurendid, kellega võistelda. Miks aga mitte kasutada konkurentide analüüsimiseks kulutatav aeg hoopis oma firma arendamiseks, maailma trendidega kurssi viimiseks või hoopis leidmaks viise, kuidas konkurentsist edukas koostöö välja voolida? Õppereisid – milleks?

Olen veendunud, et paljudele toob sõna

Eesti õppereis vs välismaa

Minu esimene reis oli välisreis, millest ausalt öeldes ei osanud midagi oodata ega loota. Ainuke siseinfo oli teada moderaator/koolitaja, kellelt võis eeldada häid päeval nähtust tehtavaid analüüse. Nii ka oli. Tagasivaatena välisreiside peale julgen väita, et olulist rolli mängivad külastatavad firmad, kuid õige täpi i-peale paneb siiski koolitaja professionaalsus. Keegi ei või ette aimata, milliseks kujuneb võõrustava firmaga kohtumine, kuid kogu päeva saab väga apetiitseks ja õpetlikuks muuta koolitaja loova ning meisterliku lähenemisega. Seega soovitaksingi leida koolitajaks isik, kes teadmistele lisaks oskab ettevõtjatega suhelda ja tunneb samuti rõõmu sellest, mida ta reisile tegema tuleb. Kuidagi enesestmõistetav on see, et välismaale ettevõtetega tutvuma minnes

Ulvi Kala

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

intervjuu

ajavad vahvad ettevõtjad eestlasele omase tagasihoidlikkuse ja tõsidusega. Mis aga iseloomustas neid kõiki ühtemoodi – sära silmades, kui oma ettevõtte tegemistest räägiti. Kus on õppereisi tulemused?

Sagedamini esitatud küsimus nii õppereisil olles kui ka naastes on: „Mis või kus on õppereisi tulemus?” Siinkohal soovin tsiteerida Estanci nõukogu esimeest Raigo Tammot: „Kõik võtab veidi rohkem aega, kui loodetakse, mõtlen numbriliste näitajate saavutamiseni.” Lühinägelik on arvata, et reisilt naastes teedki kohe midagi suurt või revolutsioonilist ära. Kui see nii oleks, seaks see minu jaoks kindlasti kahtluse alla ettevõtja senise tegevuse ja tema tõsiseltvõetavuse. Aeg annab arutust ja aitab välja setitada oma firma jaoks parima lahenduse või kummutada senise geniaalsena tundunud idee. Samaväärselt on liiga kitsarinnaline püstitada reisiks mingi kindel eesmärk (näiteks koostööpartnerite leidmine või midagi samalaadset). Mida suuremat pilti suudate õppereisil haarata, seda õpetlikum see on. Eesti ettevõtlusmaastik on maailma mastaabis väga väike, mistõttu läbilöömiseks peame olema seda paindlikumad ning leidlikumad, ütleb laevaehitaja SRC nõukogu esimees Hannes Lilp. Siin tuleb väga kasuks rahvusvaheliste ettevõtlusmudelite ja -traditsioonide tundmine. vaatame neile firmadele natuke alt üles. Kindlasti on nad Eesti firmadest kõrgemal tehnilisel tasemel ja nii edasi. Kuid see müüt murdus Eesti ettevõtete külastamisel. See oli lausa uskumatu, kui vahvaid asju me ise oma kodukamaral teeme. Ja kõike ilma kisa ja kärata. Kui palju meist teab, et väikeses Eestis valmistatakse üle saja tonni kaaluvat survemahutit, mis tarnitakse Uruguaysse, nagu teeb Estanc. Kas me oleme kursis, et Saaremaal valmistatakse maailmas hinnatuid luksusjahte? Kuidas toimub Salvestis retseptide väljatöötamine? Kas meil on piisavalt kujutlusvõimet kujutamaks ette, kuidas on omavahel ühendatud lehmad ja tehnika automaatlüpsifarmis? Seda küsimustejada võib jätkata pikalt. Mis on aga kokkuvõte – neid kõike asju jaanuar 2012

Mis on õppereisi tegelikud tulemused?

Igal osalenul on kindlasti nägemus saadud resultaatidest. Leian, et aina enam hakkavad ärimaastikul tooni andma pehmed väärtused, mida ei osata veel piisavalt hinnata. Sellest johtuvalt ka allpool koostatud pingerivi. •• Suhtevõrgustik Reiside järel kõige sagedamini kõlama jäänud ja väärtuslikuma tulemusena välja toodu oli huvitavate Eesti ettevõtjatega tutvumine ja sellest välja kasvanud suhtlusvõrgustik. Silme ette tuleb mälestus õhtusöögist, kus „metallimehed” istuvad koos ühe laua taga. Kas konkurendid? Kindlasti mitte! Spontaanselt oli sündinud hoopis metalliklaster, mis on edukalt tööle läinud. Olenemata sellest, kas töötate metalli-

või tekstiilivaldkonnas, juhtimisega seotud probleemid on ülekantud tähenduses ikkagi analoogsed. Olen veendunud, et kõige pädevamat vastust ettevõtlusega seotud probleemide puhul saab siiski ettevõtjatelt, kes igapäevaselt samade asjadega tegelevad. •• Suhted Suhted on inimeste vahel, mitte organisatsioonide vahel, leiab Hannes Lilp, mis on retseptiks nendele ettevõtjatele, kes kardavad oma ettevõtte tegevuse kopeerimist. Ei maksa unustada, et ettevõtet võib võrrelda elava organismiga, mida on võimatu sada protsenti jäljendada. Kui see õnnestub, on firma lihtsalt laisaks läinud ja loorberitele puhkama jäänud. Tavaliselt suureneb avatus koos ettevõtlusstaažiga. •• Pildi avardumine Näha enda ettevõtet teiste mätaste otsast annab parema analüüsimisoskuse, usub Kalev Allik, mille põhjal julgete teha otsuseid, milles enne kõhklesite. Näiteks just Alliku firma Trans Chemicals lugu kuulates langetasin otsuse teha täiendav tehnoloogiline investeering aastal 2011, ennetamaks probleemi, millega oleksin seisnud silmitsi 2012. aasta kevadel! Külastades tootmisüksusi, kellest igaühel on strateegia ja innovaatiline idee konkurentsieelise leidmiseks, tekitab kindlasti teatud mõtteid, mida rakendada oma firmas. Kogutud mõtteterad või ideed, mis võib olla esialgu ei tundugi kuigi aktuaalsed, kuid kerkivad esile teatud aja pärast. •• Vana tõde uues kuues Iseenesestmõistetavate teooriate või mõtete ülekordamine. Näiteks oskus olla innustunud firma arengust ja tegevusest ka kümne aasta pärast. Ettevõtjatevahelise intensiivse ajurünnaku tulemuslikkus vabas keskkonnas on kordades suurem kui lühiseminaridel. Müüdi murdmine

Kas Eesti ettevõtja on kinnine individualist? Ei – minul oli õppreiside raames suur rõõm tutvuda avatud suhtlusega tegusate inimestega, kes ei kaitse kiivalt oma teadmisi ega kogemusi. Õppereis – kas naerukoht? Ei – tegu on väga intensiivse õppevormiga, mis aitab omanda rohkem teadmisi, kui üksi studeerides või loengutes istudes. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

intervjuu

Autor: Mikk Salu, Postimees

•

Foto: Aldo Luud

Sirle Salmistu: enamiku maastikuarhitektuurist on teinud arhitektid Eesti Maastikuarhitektide Liidu juhataja Sirle Salmistu räägib maastikuarhitektide tööst Eestis, miks sellest veel vähe teatakse, kus saab seda õppida ja milline on maastikuarhitektuuri tulevik. •• Küsin kõige esimese asjana, et mis asi see maastikuarhitektuur üldse on? Maastikuarhitektuur on selline kunsti ja teaduse sümbioos, mis tegeleb maastiku ruumilise kujundamisega. Maastik on mis tahes väliruum, on ta siis linnas või on ta maal. See on ruumi kujundamise eriala. •• Kus seda õppida saab? Praegu Eestis õpetatakse seda mitmes kohas. Esiteks maaülikoolis juba 16 aastat. Teiseks Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis. Ja nüüd ka kunstiakadeemias magistri tasemel. Kokku seega kolmes või kahes ja pooles ülikoolis. •• Oletame, et keegi õpib seda eriala ja lõpetab ülikooli, siis kus kohas maastikuarhitektid tööle hakkavad? Päris palju erinevaid töövaldkondi. Suurematest valdkondadest võiks mainida väliruumi projekteerimist, on see siis linnade või maakohtade või väiksemate alevite linnaruumi projekteerimine. Või siis vanade parkide või ajalooliste alade rekonstrueerimine. Teiseks, detailplaneerimine ja üldse ruumiline planeerimine, aga ka rohkem maastikulisemad projektid, näiteks maastikuhooldamise kavade koostamine. Töökohad võivad olla suured inseneri- ja projekteerimisbürood, planeerimisbürood, aga ka kohalikes omavalitsustes mõned ametikohad või

siis teatud ametites, näiteks keskkonnaministeeriumis, on mitmeid meie inimesi tööl. •• Eestis on see kokkuvõttes ikkagi uus ala? Eestis on see suhteliselt noor eriala. Samas eriala ise pole noor, mujal Euroopas on maastikuarhitekte pea sada aastat õpetatud. Meie oleme lihtsalt ajast maas. •• Tavainimene saab aru, millega tegeleb arhitekt – teeb maju. Räägiks veel korra üle, millega tegeleb maastikuarhitekt? Tõsi, sellest veel väga hästi aru ei saada. Sagedane arusaam on see, et maastikuarhitekt on haljastaja või haljastuse planeerija, aga see pole nii või siis on see ainult üks osa meie tööst. Me tegeleme ikkagi ruumiga, aga meie ei kavanda hooneid, vaid seda ala, mis jääb hoonete vahele. See tähendab selle ruumi loogikat, proportsioone, kus kohas asuvad teed, kus kohas asuvad mingid olemise kohad, kus asuvad ehitised, kus asuvad pargid ja haljasalad. •• Kui palju Eestis on maastikuarhitekte? Ma päris täpselt ei tea, aga Eestis on 90–100 maastikuarhitekti, kes ka oma erialal töötavad.

•• Kas Eesti linnad, eelkõige Tallinn ja Tartu, kas need näevad välja nagu linnad? Ma arvan küll, et näevad. Mis on üldse linn, võiks küsida vastu, mis on linna tunnused? •• Linn on see, kus on palju maju ja inimesi tihedalt koos... Oleneb, millega võrrelda. Kui võrrelda Euroopa suurlinnadega, siis Tallinn, ammugi mitte Tartu, ei küündi selleni, et neid võiks linnadeks nimetada. Aga kui võrrelda väikelinnadega, siis on nad küll linnad. Linnade puhul ei ole tähtis ainult majade kontsentratsioon, vaid ka see mis on seal majade vahel. Linnades ei ela ju robotid, vaid inimesed. Jah, teinekord me diskuteerime teemal, et linnasid võiks rohkem tihendada, et võiks ehitada rohkem hooneid, et linn võiks välja näha rohkem linnana, siis mina sellega lõpuni nõus ei ole.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

intervjuu

•• Mina ise olen Tartust pärit ja tõsi, Tartu on viimastel aastatel muutunud rohkem linna nägu, aga väga palju on seal ikka veel ka sellist suurt küla, tuul ulub keset linna ja liiv tuiskab näkku... Ja Tallinnaski on seda tühja ruumi tohutult... Jah, linnas, sealhulgas ka kesklinnas, on neid kohti, mis tunduvad tühjana. Samas tuleb ka mõelda tasakaalustatult. Kui inimesed, vähemalt suurem osa inimesi, on rahul selle ruumiga, siis milleks seda nii väga muuta? Kui pole neid inimesi, kes neid majasid sisustaks, siis kellele peaks neid ehitama? Ma pole vastu sellele, et mõned kohad Tartus võiks olla tihedamad, aga me ei saa üldistada. •• Kas Tartusse Emajõe äärde võiks hakata maju ehitama? Ma ei tea. See on keeruline küsimus. Puhtalt minu isiklik arvamus on see, et jaanuar 2012

ma ei näe selle jaoks väga suurt vajadust. Tartus on teisi kohti, kuhu võiks ehitada. Samas ma toetan seda, et mingil kujul võiks seda elutegevust Emajõe äärde rohkem luua. Kas see on aga just majade ehitamine, see on teine asi. Minu arvates on päris vahva, et Tartus on Emajõgi ja seda ümbritseb roheline vöönd, kus kõik saavad liikuda. Teisalt on muidugi küsimus selles, kui aktiivselt seda ala kasutatakse, ja tõsi on see, et Emajõe ala pole Tartus väga aktiivselt kasutusel.

peaks jõe äärsetesse parkidesse maju ehitama, siis tuleb ka küsida, milliseid maju. Kas avalikke hooneid või privaathooneid, elumaju...

•• Ma ei peagi silmas, et kogu Emajõe äärne tuleks täis ehitada, aga jõgi voolab läbi linna mingi 10–15 kilomeetrit ja selle ääres pole midagi. See tundub ka imelik. No kellele imelik, kellele mitte imelik. Nagu ma ütlesin, siis mingisugusel moel mingit uut tegevusruumi ja funktsioone Emajõe äärde tekitada oleks täiesti mõistlik. Kui jutt käib aga sellest, kas

•• Üks lahtine küsimus. Mis on üldse maastikuarhitektuuri seis Eestis? Nii ja naa. Eriala Eestis on ikka veel noor ja teadlikkus meist võiks olla suurem. See, mis senimaani on Eestis välja ehitatud, see on enamasti kas arhitektide või muude spetsialistide loodud ruum. Maastikuarhitektide loodud asjad on alles valmimas ja tulemust on veel vähe näha.

•• Kui suvi välja jätta, siis praegu on jõe äär ju päris tühi, peale partide pole kedagi... Seda küll jah. Aga meil ongi küsimus, mida teha, et inimesed sinna läheksid ja ruum aktiveeruks. Võib juhtuda ka see, et loome jälle ühe surnud ruumi.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

intervjuu

Mingis mõttes oleme ikkagi veel kasvuraskustes. Praegu ei reguleeri veel midagi seda, kes võiks maastikuarhitekti tööga tegeleda. Praegu on lõpusirgele jõudmas kutsestandardi valmimine. •• Te ütlesite, et tulemust on veel vähe näha, aga ikkagi, mis näiteid saab tuua? Ma ei taha öelda, et maastikuarhitektuuriga pole Eestis üldse tegeletud, aga nendega on pigem arhitektid tegelenud, mitte maastikuarhitektid. Näidetena võib tuua Pärnu rannapromenaadi, rannapargi või kas või Tallinnast Vabaduse väljaku, Rotermanni kvartali ruumi. Ma ei anna siin hinnanguid nende kvaliteedile, aga tõin lihtsalt näiteid sellest, mis on maastikuarhitektuur. Üheks kõige värskemaks maastikuarhitektuuri näiteks on Tartus Fortuuna tänava äärne kõnnitee lõik koos platvormidega Emajõele. Projekti põhiautoriks on maastikuarhitekt (lisaks on veel autoreid). Üldtuntud tegijad maastikuarhitektuuri vallas Eestis on Kersti Lootus ja Ülle Grišakov, kuid nemad on hariduselt arhitektid. Maastikuarhitektide tehtud või nende osalusel valminud töödest võiks mainida

veel Pae parki Lasnamäel, Tamula rannapromenaadi Võrus. •• Maastikuarhitektuuri saab Eestis päris mitmes kohas õppida. Miks see sellise nišieriala puhul nii on, kas lihtsalt ülikoolide vaheline konkurents, et tahetakse üksteise tudengeid üle meelitada? Ma võin ainult arvata, aga ilmselt see sellepärast nii on. Kuna eriala on uus, siis tõenäoliselt proovivad erinevad ülikoolid sellega tegeleda. Kuna maastikuarhitektuur on suhteliselt lai eriala, siis on seda samas ka võimalik erinevate vaatenurkade alt õpetada. •• Kas killustamise ja kvaliteediprobleemide ohtu pole? Kindlasti on. Samas on Euroopas kokkulepitud need kvaliteedinõuded maastikuarhitektidele ja kõik ülikoolid, kes seda eriala õpetavad, peaksid neist lähtuma. •• On siis Eestis maastikuarhitektide ületootmist? Kui võrrelda mõne teise riigiga, kui palju seal maastikuarhitekte erinevates kohtades töötab, siis me oleme väga kaugel sellest. Praegu on Eestis ikkagi väga vähe maastikuarhitekte näiteks kohalikes

omavalitsustes. Ainus kohalik omavalitsus, kus on maastikuarhitekti ametikoht, see on Tallinna linnavalitsus. •• Kas maastikuarhitektid ja tavalised arhitektid on konkurendid? Nii ja naa. Meie arhitektidele konkurentsi ei paku, sest meie hoonete projekteerimisega ei tegele. Arhitektid aga meile küll, tegelevad Eestis nii hoonete kui hoonete vahelise alaga. Nii, et nemad on küll konkurendid. •• Peab see aga nii olema? Äkki võiks arhitektidele öelda, et tegelege oma majadega ja jätke muu rahule. Ideaalis oleks ehk küll nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. Aga ma ei tahaks, et jääks kõlama mõte arhitektide ja maastikuarhitektide vastandamisest. Kuivõrd tegemist on väga tihedalt üksteisega seotud erialadega ja meil on väga palju kokkupuutepunkte, siis on ka loomulik, et rääkides maastikuarhitektuurist, toimub pidev võrdlemine arhitektuuri teemadega. Teatav konkurents muidugi jääb, näiteks linnaplaneerimise teema, kuid ideaalis ma näeksin üha suurenevat koostööd, kus nii arhitekt kui maastikuarhitekt töötavad koos, kus vaja, tehes tööd enda kompetentsi piires.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

OVI O R

D U U TA K 2 SU TA 0

€

Parim Päevaleht! ,

0 V ÕIDA D 2

Teeme Sulle ühe väga hea pakkumise: kui tellid lehe neljaks kuuks 44 euroga, lisame omalt poolt veel kahe kuu tellimuse – võidad 20,80 eurot. Paberlehe tellija saab lisaks ka Eesti Päevalehe digilehe tasuta lugemisõiguse. Pakkumine kehtib 29. veebruarini 2012. Tellimuse saad vormistada www.epl.ee/hei või telefonil 680 4444.

uuring

Autor: Indrek Petersoo, Ericsson Eesti

•

Fotod: iStockphoto

Edukas IT-projekt algab suhtlusest ja avatusest Hea IT-lahendus on ettevõttele investeering, mille edu määravad tellija ning IT-firma vaheline aktiivne kommunikatsioon ja üksteisemõistmine. Tellija mõistku probleemi, teenusepakkuja tellija vajadusi

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tellitud Eesti IKT lahenduste kasutamise uuringu tulemus kinnitab, et IT-süsteemi tellimisel tuleb soovitud eesmärgi saavutamiseks silmas pidada väga erinevaid tegureid, kuid ettevõtte ja IT-firma vaheline sujuv koostöö algab omavahelisest suhtlemisest. Sobiva IT-lahenduseni jõudmiseks peab tellija esmalt aru saama oma äri arengut pärssiva probleemi olemusest ning loodava süsteemi täpsest eesmärgist. IT-firma peab omakorda mõistma kliendi äriloogikat ja tegelikke vajadusi. Põhjaliku uuringu käigus IKT tellijate kogemusi analüüsinud Kalev Kaarna rõhutab kliendi ja teenusepakkuja ühiselt sätestatud lõppvisiooni tähtsust. „Uuringut tehes leidis kinnitust tõsiasi, et IT-ettevõte ja tema klient võivad asju näha omal moel ja nende ootused eduka projekti osas võivad üksteisest erineda. Ettevõtetel on erinevad taustad, ootused ja kogemused ning IT-firmal võib esineda arusaam projekti normaalsest tulemusest, mis ei lange kokku tellija ettekujutusega,” tunnistab Kaarna. Mitu uuringus osalenud ettevõtet kinnitasid, et sobivat partnerit valides ei testi nad eeskätt mitte IT-teenusepakkujate üldisi teadmisi ja suutlikkust, vaid oskust fir-

ma äriprobleemid ära kuulata ja neist lähtuvalt ettevõtte juhile arusaadavas keeles lahendust pakkuda. Keerukamate projektide puhul on lisaks teineteise seisukohtadest arusaamisele ülioluline ka projektimeeskonna pühendumus, isikutevaheline sobivus ja tiheda suhtluse juurutamine. Nendel tingimustel suudetakse tagada projekti edukaks elluviimiseks vajalikud nõuded – olemasoleva olukorra ja oodatava lahenduse täpne kirjapanek, projekti etappideks jagamine ja mõlemapoolne ajakavast kinnipidamine. Pühendumuse ja vastastikuse mõistmise puudumisel võib projekti äriline fookus kiiresti kaduda. Kaarna hinnangul võiksid nii teenuse tellija kui lahenduse looja juba projekti algfaasis ausalt võimalustest ja vastastikustest ootustest rääkida. „Tellija peaks IT-firmat teavitama projekti realiseerimiseks ette nähtud finantsressurssidest ning IT-partner omakorda erinevatest võimalustest soovitud tulemuseni jõudmiseks. Üht ja sama ülesannet saab lahendada väga erineva funktsionaalsuse ja hinnaga. Eesmärgiks peaks olema leida sobivaim ja tasuvaim, mitte kõige kallim lahendus ettevõtte probleemidele,” leiab uuringu koostaja. IT-firma olgu osavõtlik ja viisakas

Kõikides projektijuhtimise õpikutes on kirjas, et IT-projektide teostamisel on

kolm peamist riskifaktorit, milleks on soovitud eesmärgi saavutamine, eelarves püsimine ja tähtajast kinnipidamine. Suurima kitsaskohana rõhutasid uuringus osalenud ettevõtted aga IT-firmade üldist suhtumist ja suhtlemisoskust. Osapoolte vaheline puudulik kommunikatsioon põhjustab ebarealistlike ootuste teket, vastastikust möödarääkimist ja erinevaid arusaamu projekti eesmärgi osas. Taolises olukorras tekivad enamasti probleemid eelarvest ja ajakavast kinnipidamisel. Nagu uuringust selgub, algavad probleemid IT-ettevõttega sageli juba esimesel kohtumisel, kui oma lahendust esitlema kutsutud potentsiaalne partner pole piisavalt ette valmistunud. See väljendub nii kasutatavates materjalides, lahenduse tutvustamise viisis ja keeles kui ka kliendi ärivaldkonnaga arvestamises. Halvimal juhul ei saa firma juhtkond täpselt aru, mida neile tutvustatakse ja kuidas see süsteem peaks aitama neil edaspidi probleeme lahendada. Teise suhtlusega seotud probleemina nimetasid ettevõtted IT-tegijate vähese kuulamisoskuse. Nii mõnelgi juhul esitleb

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

uuring

äri- ega toimimisprotsesse ja seetõttu valmib toode, mis ei sobi ettevõttele või mida peab vajaliku funktsionaalsuse saavutamiseks mitu korda ümber tegema. IT-firma esmaseks kohuseks on kontrollida, kas klient sai terminoloogiast ja spetsifikatsioonist õigesti aru. Kui eeldatakse, et klient mõtleb nagu programmeerija, siis on möödarääkimised ja edasised hädad kerged tulema. Suureks riskifaktoriks võib kujuneda ka olukord, kus ei peeta kinni projektisisesest rollijaotusest ja IT-firma projektijuhi asemel suheldakse otse programmeerijaga, kuna kardetakse, et vastasel korral ei mõisteta tellija soove piisavalt täpselt. Ühistunde tekkimine liidab meeskonda

IT-firma pakutavat lahendust kui ainuvõimalikku, süübimata seejuures vähimalgi määral kliendi probleemidesse ja neile võimalike lahenduste otsimisesse. Kõige drastilisem oli juhtum, kus IT-firma esindaja suutis esimesel kohtumisel firma IT-juhiga tülli minna. Samavõrd tekitab usaldamatust valimatult kõike teostada lubav IT-ettevõtte esindaja – siis kahtleb tellija partneri suutlikkuses projekti sisust aru saada või näeb vastaspoole tegeliku eesmärgina ainult müüginumbrite suurendamist. Kardetakse, et IT-ettevõte laseb sihilikult tekkida olukorral, kus planeeritavate töötundidega pole reaalselt võimalik töötavat süsteemi valmis teha ja soovitud eesmärgini jõudmiseks peab tellija juurde maksma. Ettevõtete juhte häirib ka see, et mõni vähekogenud IT-ärimees alustab ärisuhtlust kliendi rahakoti paksuse uurimisega või tuletab tellijale otsekoheselt meelde, et IT-arendus on väga kallis. Pakkumise tegemiseks peab IT-ettevõttel mõistagi olema selgus tellija ootuste suhtes projekti maksumuse kohta, kuid seejuures tuleks kindlasti vältida ülbet ja üleolevat hoiakut. Samavõrd pelgab tellija olukordi, kus IT-lahenduse looja ei mõista kliendi jaanuar 2012

Tellijale on kõige olulisem oskus IT-partnerile selgeks teha ettevõtte vajadused ja ootused. Möödarääkimise vähendamiseks peavad mõlemad pooled aktiivselt kaasa mõtlema ja süsteemide toimimisest aru saama. Riskide maandamiseks peaks IT-firma tellija soovid kirja panema ja samuti suuliselt läbi rääkima. Füüsilise kokkusaamise korral on kõige tulemuslikum vajalikud protsessid ja skeemid pabertahvlil läbi joonistada. Samm-sammult protsesside joonise tegemine tagab parema arusaama kui valmis protsessi skeemi näitamine, samuti võimaldab see esitada iga etapi kohta täpsustavaid küsimusi. Võimalikku lahendust pakkudes tuleb IT-ettevõttel tutvustada seda lähtuvalt ettevõtte vajadusest, mitte arenduse võimalustest. Võime ennast vastaspoole olukorda panna tähendab esmalt kliendi ärakuulamist koos vajalike küsimuste esitamisega ja seejärel üldist arusaama omades lahenduse variantide väljapakkumises. Sinna juurde peab käima ka oskus lasta tellijal „tagasi peegeldada”, millest aru saadi ehk erinevad IT-alased kirjeldused oma sõnadega ümber rääkida. Mida varem suudab IT-ettevõte näidata tellijale tulevase tarkvara ekraanipilte või demoversiooni ja lasta seda testida, seda väiksemaks muutub möödarääkimiste või vales suunas arendamise tõenäosus. Isikliku sobivuse ja „meie” tunde tekitamiseks soovitasid mitmed ettevõtted kogu projektimeeskonna esimesed koosolekud pidada kontorist väljas, kus ette-

uuringust Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tellitud Eesti IKT lahenduste kasutamise uuringu tulemusena sündis 13 edulugu, milles eri valdkondade ettevõtted kirjeldavad kogemusi ja tähelepanekuid õnnestunud IT-lahenduste loomisel. Uuringu tulemusel talletatud tarkuseterad aitavad IT-teenuste tellijatel koostööd IKT sfääris tegutsevate firmadega sujuvamaks muuta. •• Kogemusi kordaläinud IT-projektide teostamisel jagasid Elisa Eesti, Fortum Elekter, Jalax, Tallinna Kaubamaja, Logistika Pluss, Marat, Piletilevi, Premia Foods, Saint-Gobain Glass, Securitas Eesti, Tridens, Äripäev ja anonüümseks jääda soovinud rõivatööstusettevõte. •• Eesti IKT klastri projekti raames tehtud uuringu teostas Balti Uuringute Instituut (IBS) ning rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. •• Kõik uuringu käigus loodud edulood ja projekti lühikokkuvõte on saadaval ITL-i kodulehel (www.itl.ee)

võtte ja IT-firma töötajad saavad teineteist tundma õppida. Nii kaovad võimalikud suhtlusbarjäärid ja väheneb pingete tekkimise risk. Väga suure mahuga projektide puhul võiks hea lahendus olla IT-firma projektijuhi või arendaja töötamine ettevõttes kohapeal, et seeläbi paremini tunnetada esilekerkivaid probleeme ja tekkivatele tõrgetele kiiremini reageerida. IT aitab muuta reegleid

Kaarna loeb uuringu käigus sündinud tosinast eduloost kõige huvitavamateks neid juhtumeid, kus infotehnoloogia kaasamine aitas ettevõtte juhil ja klienditeeninindusel muuta senikehtinud reegleid. „Tavapärased tööprotsessid mõeldi hoolikalt läbi ja kohandati nii, et uus infosüsteem võimaldas ühtlasi uusi reegleid järgida. Seeläbi avastati võimalused ettevõtte efektiivsemaks tegutsemiseks. Näiteks ühes firmas ei olnud meistri ülesandeks enam keskmise tootlikkuse tõstmine, vaid probleemide põhjuste leidmine Eesti innovatsiooniajakiri HEI

uuring

ja lahendamine,” kirjeldab Kaarna heas IT-lahenduses peituvat võimu. Samuti tõstab uuring esile, et IT-lahenduste tellijad ei soovi alati olemasoleva infosüsteemi hooldamist ja täiendamist, vaid lepingulised IT-partnerid peaksid ise aktiivselt oma klientidele uusi, äritulemusi parandada aitavaid IT-võimalusi tutvustama. Kuna üheks võimalikuks seletuseks madalale IT-alaste investeeringute ulatusele võib olla ettevõtete juhtide piiratud arusaam IT-lahenduste rollist, siis peitub just siin IT-ettevõtete suur võimalus teenuste edukamaks pakkumiseks. „Uuringus osalenud ettevõtete kaasused on head silmaringi avardajad – saame teada, milliseid juhtnööre ja selgitusi IT-firma tellijalt vajab, milliseid võimalusi peaks IT-ettevõte omakorda tellijale tutvustama ning mida on vastastikuselt toimiva koostöö tulemusel võimalik luua,” leiab Kaarna.

Nõuandeid eduka IT-lahenduseni jõudmiseks MÕISTKE PROBLEEMI OLEMUST Enne IT-firmaga kontakteerumist peaks tellija ise oma äri arengut takistavast probleemist aru saama, et osata seda detailsemalt kirjeldada.

LOOGE PÜSIV MEESKOND Eduka projekti aluseks on tugev ja õpiprotsessi lühikesena hoidmiseks püsiv meeskond – seda nii ettevõtte enda kui ka teenuse osutaja poolt.

LEIDKE SOBILIK PARTNER Partneri puhul on lisaks hinnale oluline, et IT-firma jõudlus ja kompetentsid vastaksid planeeritud arendusele. Kõik IT-firmad ei ole võrdselt head kõiges. Samuti on kasulik eelistada IT-partnereid, kes suudavad praktikas rakendada moodsaid väleda IT-arenduse meetodeid. Sobiva partneri leidmine võib osutuda pikaajaliseks protsessiks.

OLGE VASTASTIKKU AVATUD Tellija peaks IT-firmat teavitama projekti eelarvest ning partner omakorda reaalsest ajakulust, mis on tarvilik soovitud tulemuseni jõudmiseks. Sellisel juhul tekib partnerite vahel usaldus ja osatakse üksteise võimalustega arvestada.

KOOSTAGE ÜHINE VERSIOON Tellija ja IT-firma peaksid üheskoos määratlema projekti eesmärgid. Selleks peab tellija mõistma probleemi olemust ja andma ITfirmale selge ülesande, partner omakorda peab suutma kliendi mured ära kuulata ning pakkuma välja sellise lahenduse, mis arvestab tellija ärist ja tegevusvaldkonnast tulenevate ükskasjadega.

PAINDLIKKUS VIIB EDASI IT-firma ei pea nõustuma kõikide kliendi soovidega, aga selleks ei tohiks klient oma tahtmisest kümne küünega kinni hoida. IT-firma tunneb enda süsteeme ja nende võimalusi paremini ning võiks ebamõistliku soovi puhul pakkuda ise välja lahenduse. Samal ajal peaks IT-firma suhtuma kliendi soovidesse mõistvalt ning olema valmis ka ise muudatusi tegema. TOOGE ARENDAJA FIRMASSE Pikaajaliste ja keerukate projektide puhul lihtsustab IT-firma projektijuhi või arendaja oma ettevõttesse toomine oluliselt

kommunikatsiooni ja lühendab aega, mis on vajalik ettevõtte tundmaõppimiseks. PANUSTAGE OMA AEGA Kui ettevõttel ei ole inimest, kellel oleks aega IT-firmale äri eripärasid selgitada ja lahenduste valikul aktiivselt kaasa mõelda, siis on IT-firmal oluliselt keerulisem tellija vajadustest aru saada. Samuti peavad aega panustama kõik teised tellijapoolsed projektiga seotud isikud, vastasel korral muutub hea tulemuse saavutamine raskemaks. KAASAKE TESTIMISSE ROHKELT INIMESI Mida rohkem on testijaid, seda suurem on tõenäosus võimalikud vead enne ITsüsteemi kasutusele võtmist üles leida ja parandada. MUUTKE REEGLEID IT-lahendused võimaldavad ettevõtetel hakata protsesse juhtima uutest põhimõtetest lähtudes. Kuigi konkurentidel on võimalik kasutusele võtta sama tarkvara, siis reeglite muutmist nad tõenäoliselt kohe järele ei tee ja see annab pikemaks ajaks konkurentsieelise.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

areeni

bestseller

Imperfektsionistid

areeni

bestseller

Tom Rachman

Sari Areeni bestseller

„Imperfektsionistid” on uue sarja „Areeni bestseller” esimene raamat. „Areeni Bestseller” toob Eesti lugejani ilukirjanduse uusi tuuli laiast maailmast. Sarjas ilmuvad romaanid on hinnatud nii kriitikute kui ka lugejate seas oma kodumaal ning ka maailmas laiemalt. „Ajakirjanduses võib palju saavutada, kui sealt õigel ajal lahkuda,” ütles kunagi üks Euroopa suurmees. „Imperfektsionistid“ on aga lugu inimestest, kes seda õigel ajal teha ei taibanud. Kunagi mõjukas ja rikas üle-euroopaline ajaleht on hääbumas. Koos sellega on hätta sattunud toimetuse töötajad, kes igatsevad taga endisi aegu, ning inimpelglik vastutav väljaandja teiselt kontinendilt, kel pole aimugi, mida peaks tegema. Priit Hõbemägi

Tuba

Valge kuningas

Kujuta ette, et kogu su elu on möödunud väikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent. Vaid killuke taevast headel päevadel. Emma Donoghue kirjeldab veenvalt ja usutavalt ses lukkude taha suletud maailmas elava viieaastase Jacki tillukest elu, mis romaani käigus omandab täiesti uue ilme. „Tuba” on raamat, mis jääb hinge külge kinni. Kätlin Kaldmaa

Ühel hetkel ääretult naljakas ja järgmisel õudusvärinaid tekitav „Valge kuningas“ koosneb novellidest, mis illustreerivad tõetruult suureks kasvamise rõõme ja alandusi, moodustades tervikuna paljutahulise ja unustamatu portree elust ängistavas riigis, mis tegelikult võiks olla mis tahes endise Nõukogude Liidu maa.

Pilates eestlasele

Esimesed ampsud. Pisikeste silmaterade lemmiktoidud

EMMA DONOGHUE Sarja „Areeni bestseller“ teine raamat.

EVA PETTINEN

„Pilates eestlasele“ on esimene Eesti oma autori raamat, mis tutvustab maailmas ülipopulaarset pilatese matitreeningut. Raamat on praktiline abivahend nii algajale kui ka kesktasemel ja edasijõudnud harrastajale iseseisvaks pilatese treeninguga tegelemiseks. Iga harjutuse juures on põhjalik kirjeldus ning illustreeriv fotomaterjal, mis aitab teha harjutust korrektselt. Kokku üle 300 foto koos abistavate joonistega

GYÖRGY DRAGOMÁNI Sarja „Areeni bestseller“ teine raamat.

MARGIT KIRSIPUU

Nende kaante vahele on lastearsti nõuandeid meeles pidades kogutud pisikeste silmaterade lemmiktoitude retseptid koos valmistamisõpetustega. Rohkem kui 90 erinevat püreed, putru, suppi ja näputoitu, mis olid meie laste esimesteks ampsudeks. Peale selle sisaldab raamat ka teistelt emadelt saadetud beebitoiduretsepte ja ideid, kuidas erinevad köögiviljad maitsvaks muuta.

Nagu ikka juhtub. Top Geari seiklused laias maailmas RICHARD HAMMOND

Mahlakas Briti huumor, ilusad ja veidrad masinad, kõle Arktika pakane ja õudne kõrbe kuumus, põhja vajutatud gaasipedaal ja pikad pidurdusjäljed, hullumeelsed seiklused vee peal ning järelikult ka vee all. Seda kõike ja rohkemgi veel saad lugeda, näha ja tunda, kui avad lühikest kasvu, kuid vapra „Top Geari” saatejuhi Richard Hammondi raamatu.

Eesti ilu välimääraja JOÃO LOPES MARQUES

João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika.

Raamatud on saadaval raamatupoodides üle Eesti ning tellides klienditugi@lehed.ee või 680 4444.

uudised

 Valitsemise valvurid hakkavad jälgima valitsuse lubaduste täitumist Tänasest avaneb veebikeskkond Valitsemise Valvurid www.valvurid.ee, kus saab jälgida valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva. Lubaduste täitmist hindavad eri elualade eksperdid ja arvamust saavad avaldada ka keskkonna külastajad. „Valitsemise valvurid on sõltumatud vaatlejad, kes hindavad, kuidas lubadused ja tegevusplaanid tegelikkuses täituvad,” selgitab projekti eestvedaja Hille Hinsberg Praxisest. „Uues veebiväravas avaldatakse arvamused, milles iga ekspert või organisatsioon väljendab oma seisukohta valitsuse tegevuse praeguse olukorra ja tulemuslikkuse suhtes. Hinnangute andmiseks koguvad valvurid infot avalikest allikatest,

näiteks riigikogu, valitsuse ja ministeeriumite veebidest, küsitlevad ametnikke ning suhtlevad kodanikuühendustega.” „Valitsemise Valvurid annab märku mitmest olulisest arengust Eesti vabakonnas – oleme ühekordsete ja senini peamiselt valimisperioodi ümber keskendunud algatustest välja kasvanud sisulise igapäevatööni valitsemise jälgimisel ja selles osalemisel,” lausus algatust toetanud Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Teiseks toob algatus ühise eesmärgi nimel kokku terve hulga Eesti vabaühendusi, mis on rõõmustav märk üha tihedamast koostööst ja vajadusest kaasa rääkida meid puudutavates poliitilistes protsessides. Loodame, et kodanikud tulevad sellega kaasa.”

Veebikeskkonna vahendusel saab jälgida 536 tegevuse elluviimise seisu. Tegevused on jagatud 18 valdkonnaks ning iga tegevust kommenteerivad valvurite hinnangud, mida pidevalt uuendatakse. Oodatud on kõigi huviliste arvamused, lisainfo ja täiendused. Aadressil www.valvurid.ee saab igaüks kommentaare avaldada oma nime all. Valitsemise Valvurid on poliitiliselt sõltumatu asjatundjate võrgustik, mis tegutseb kodanikualgatusena Praxise eestvedamisel. Praeguse seisuga on valvureid on üle 30, nende hulgas on nii vabaühendusi, erialaliite, mõttekodasid kui ka iseseisvaid eksperte.

 TTÜ ja Riigi Kinnisvara AS asuvad otsima tulevikulahendusi ehituses Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit allkirjastasid möödunud reedel kaks lepingut, millega alustatakse koostööd energiatõhusate hoonete projekteerimise ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumite väljatöötamiseks. Koostöö kestab 2013. aasta märtsikuuni. Uuringute esimeses etapis keskendutakse madal- ja liginullenergiahoonete rajamiseks vajalike hoonepiirete, fassaadide, päikesekaitse, tehnosüsteemide, automaatika ja taastuvenergia allikate osas uute lahenduste väljapakkumisele ning tehniliste lahenduste teaduslikule ja praktilisele analüüsile. Lepingute maht 71 847 eurot ja projekti kogumaksumuseks on planeeritud 152 226 eurot.

Liidus kerkivad hooned olema nn liginullenergia majad, mis toodavad praktiliselt sama palju energiat kui tarbivad,” lisas Saarniit.

RKAS-i juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul kasutatakse uurimuste tulemusi nii olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmisel kui ka uute hoonete kavandamisel. „Alates 2020. aastast peavad kõik Euroopa

„RKAS on Tallinna Tehnikaülikoolile väga huvitav partner ja selline innovaatiline koostöö rikastab mõlemaid osapooli,” lausus innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak.

Uuringu „Energiatõhusate hoonete projekteerimine ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumid” peaeesmärgiks on madal- ja liginullenergiahoonete võimalike tehniliste lahendusvariantide välja töötamine büroo-tüüpi ja avalikele hoonetele. Uuring tehakse ka madal- ja liginullenergiahoonete tüüplahenduste kohta.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

uudised

 Viis protsenti alustavatest ettevõtetest hakkab kohe eksportima Viis protsenti alustavatest ettevõtetest suudab juba esimesel tegutsemisaastal müüa tooteid või teenuseid välisturgudel. Teisel tegevusaastal välislaekumisi saavate uute firmade osakaal on juba kaks korda suurem, liginedes kümnele protsendile, näitab SEB 2011. aasta välisarvelduste statistika. „Kui veel 2009. aastal oli rahvusvaheliselt tegutsevate uute ettevõtete seas rohkem neid, kes tegid ülekandeid välismaale, siis praegu on ülekaalus ekspordist tulevad laekumised. Eelmise aasta kokkuvõte näitab, et välislaekumisi saavate alustanud ettevõtete arv ületab välismakseid tegevate alustanud ettevõtete arvu 26 protsendi võrra,” märkis SEB jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit. 2011. aastal alustanud ettevõtted paistsid silma suurenenud tegevusaktiivsusega. 17,6 protsendist 2011. aastal

asutatud ettevõtetest said sama aasta jooksul aktiivsed arveldajad. Seda on neli protsenti enam kui 2010. aastal ja kaheksa protsenti enam kui 2009. aastal. „Asutamise järgselt passiivseks jäävate ettevõtete osakaal oli 2011. aastal märgatavalt madalam, jäädes 19,5 protsendi juurde. Võrreldes 2009. aastaga on pas-

siivseks jäävate uute ettevõtete osakaal vähenenud 50 protsenti. See tähendab, et ettevõtteid ei asutata riiulitele, vaid reaalseks äritegevuseks. Võib öelda, et barjääride eemaldamine ettevõtete asutamiselt on olnud tõhus ja ettevõtlusega alustamine on soovi korral kättesaadav kõigile,” lisas Vaikmäe-Koit.

 Populaarseks kujunenud Ekspordirevolutsioon alustab uut värbamislainet Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe kuulutasid avatuks edukaks osutunud koolitusprogrammi Ekspordirevolutsioon teise hooaja, mille käigus värvatakse 25 keskmise suurusega ettevõtet, kes soovivad tõsta oma ekspordikäivet, ja 25 ekspordi müügijuhi tööd teha soovivat noort, kel on välismaal elamise või töötamise kogemus. Ekspordirevolutsiooni algatas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Partsi sõnul on aasta eest pilootprojektina alustanud Ekspordirevolutsioon tõestanud end eduka programmina ja seetõttu tuleb ettevõtmist korrata. „Eksport on Eesti majanduse vedur – viimased kaks aastat kujunesid ekspordile rekordilisteks, kuid kasvuruumi on veelgi,” ütles Parts. „Meie ettevõtete toodang on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tootmine paindlik, ent pudelikaelaks on enamasti oskus oma kaupa välisturgudele müüa.”

jaanuar 2012

Seda, et Ekspordirevolutsioon 2 sündis tänu esimese aasta edulugudele, kinnitas ka Alajõe. „Juba aasta eest Ekspordirevolutsiooni programmiga algust tehes uskusime, et sellest võib kujuneda oluline tõukejõud meie eksportivatele ettevõtetele,” rääkis ta. „Tegelikkuses osutus aga programm veelgi menukamaks nii ettevõtete endi kui ka töö leidnud andekate noorte jaoks. Sisuliselt kõik aastases programmis osalenud ettevõtted on hinnanud programmi kasu väga kõrgelt, eriti ekspordi planeerimise, iseseisvate turu-uuringute läbiviimise, kasulike kontaktide jms osas.” Ekspordirevolutsiooni programmi läbi viiva Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul on programmi osalema oodatud kõik noored, kel suus mitmed võõrkeeled, huvi müügitöö vastu välisriikides ning olemas välismaal elamise-töötamise kogemus. „Esimese aasta kogemustele tuginedes võin kinnitada, et nagu äris ikka, saadab ka meie programmis edu eelkõige neid ettevõtteid, kes on teistest kiiremad

ja julgevad riskida täiesti uut ja kogemusteta inimest spetsialistiks värvates,” selgitas Naarits. Ettevõtetele on osalemise piiranguks minimaalselt 20-liikmeline töötajaskond ja vähemalt 640 000-eurone ekspordimüük 2010. aastal. Samuti tuleb ettevõtetel panustada koolitusse 20 protsenti selle maksumusest ehk 2823 eurot. Ettevõtete kohustuseks jääb ka vähemalt aastase töölepingu sõlmimine värvatava noorega ja lepinguperioodil palga maksmine. Tulevastelt ekspordi müügijuhtidelt eeldatakse kõrgharidust, lisaks inglise keele valdamisele veel ühe võõrkeele valdamist ja töö-, elamis- või õpikogemust välismaal. Nii ettevõtted kui ka potentsiaalsed ekspordijuhid valitakse välja märtsi lõpuks, aprilli lõpus algab aastane koolitusperiood. 2011. aastal kandideeris Ekspordirevolutsiooni programmi ligi 70 ettevõtet ja üle 500 noore. Programmi valiti 26 ettevõtet. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

kriis

Autor: Erik Aru

•

Foto: Reuters

Euroala võlakatel keeb ikka edasi Euroala riikide reitingute alandamine agentuuri S&P poolt pidanuks küll olema ette teada – küsimus oli vaid ajastuses. Siiski tuli see paljudele üllatusena. Võlakriis jätkub taas pärast mõnenädalast pausi.

ui agentuur S&P langetas Prantsusmaa ja Austria riigireitingut, andis see selge märgi, et alanema peab ka raskustes riikide abistamiseks mõeldud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) reiting – tuleneb see ju otseselt nende riikide krediidikõlblikkusest, kes fondi tagavad. See aga tähendab, et EFSFil läheb turult laenuraha saamine kulukamaks, mis omakorda vähendab fondi maksimaalseid mõõtmeid – nii väheneb ka summa, mida võimalik probleemsetele maadele välja laenata. Arvata võib, et S&P-le järgnevad peagi teised reitinguagentuurid. Fitch teatas juba detsembrikuus, et tema analüütikute hinnangul on „euroala kriisi kõikehõlmav lahendus tehniliselt ja poliitiliselt väljaspool käeulatust”. Erilise mureallikana märkis agentuur usutava finantstoe puudumist – teisisõnu, nimetas EFSF-i ebapiisavaks. S&P ütles oma põhjendustes ka otse välja, et detsembris saavutatud kokkulepe kirjutada eelarve tasakaalunõuded riikide põhiseadustesse ei ole piisav: „Me usume ka, et kokkulepe eelduseks on kriisipõhjuste ainult osaline tuvastamine: et praegune finantstorm on põhjustatud eeskätt fiskaalsest priiskamisest euroala ääremaadel. Meie meelest aga on euroala probleemid samavõrd põhjustatud kerkivast sisemisest tasakaalutusest ning erinevusest konkurentsivõimes euroala tuumiku ja niinimetatud ääremaa vahel. Seepärast usume, et reformiprotsessil,

mis põhineb vaid fiskaalse kokkuhoiu sambal, on oht muutuda ennasthävitavaks, kuna sisemaine nõudlus langeb seoses tarbijate kasvava murega töökoha kindluse ja sissetuleku pärast, õõnestades rahvuslikku maksutulu.” Iseasi muidugi, et detsembrikuist kokkulepet on vahepeal oluliselt lahjendatud. Praeguseks sisuliselt ei erine see enam omaaegsest stabiliseerimisja kasvupaktist, millest niikuinii keegi kinni ei pidanud. Sama probleem säiliks aga tõenäoliselt igasuguse riigieelarvete puudujääke piirata prooviva lepingu puhul. Financial Timesi kolumnist John Kay juhtis tähelepanu, et nii USA-s kui ka Suurbritannias on eelarvetasakaalu püütud seadustesse sisse kirjutada, ilma märkimisväärseid tulemusi saavutamata. Vähemalt mingil määral ulatas euroala riikidele abistava käe Euroopa Keskpank (EKP), kui hakkas pankadele senisest pikemaajaliselt, kuni kolmeks aastaks laenu andma. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy hakkas kohe pilduma vihjeid, et pangad peaks selle laenurahaga euroala riigivõlakirju ostma. EKP president Mario Draghi ütles siiski, et peamiseks eesmärgiks on leevendada pankade raskusi raha leidmisel. Üheks sihiks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine – kuna kõige suuremad rahastamisprobleemid on väikestel ja keskmistel pankadel, kellelt säärased firmad esmajoones laenu võtavad.

Saksa keskpanga Bundesbanki juht Jens Weidmann kinnitas, et midagi enamat EKP teha ei saagi. „Kriisi lahendamine on valitsuste töö – reformide ja vajadusel teiste riikide abiga,” ütles ta Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungile. „Rahapoliitikal selgelt ei ole mandaati ümberjagamiseks liikmesriikide maksumaksjate vahel. Ja liikmesriikide rahastamine raha trükkimisega on ja jääb [Maastrichti] lepinguga keelatuks.” Tõenäoliselt jääks väheks sellestki, kui EKP tõepoolest ostaks lihtsalt ääreala riikide võlakirjad kokku. Bundesbanki juhatuse liige Joachim Nagel kommenteeris Reutersile: „Turgudele meeldib näha tšekki laual. Aga kui EKP eksitataks seda tegema, peaks turud lühidalt pidu ja hakkas seejärel esitama palju ebamugavamaid küsimusi… Nad muretseks, et see lahendus käib Saksamaale üle jõu. Nad hakkaks kahtlema EKP usaldusväärsuses.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

kriis

Neil on (vähemalt esialgu) raha: Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble

Ja nad osutaks sellise poliitika suurtele riskidele.” Draghi tõi intervjuus Financial Timesile välja neli punkti, mis on eelduseks kriisi lahendusele. Esiteks, rahvuslik majanduspoliitika, kuna kriis ja usaldusekadu said alguse täielikult kontrolli alt väljunud riigieelarvetest. Teiseks tuleks euroalas taastada eelarvedistsipliin, millega tegi algust detsembrikuine kokkulepe. Kolmandaks peab paika saama tulemüür, mis takistaks kriisi levikut, olles valmis riike häda korral toetama – ehk siis EFSF. Ja neljandana tuleb mängu kriisi teine algpõhjus lisaks eelarvedistsipliinile – nigel majanduskasv paljudes ääreala riikides. See eeldaks põhjalikke struktuurseid reforme, mis kasvu kiirendaks – ehk siis esmajoones tööturu paindlikumaks muutmist ja ettevõtluskeskkonna muul moel lihtsustamist.

nõus ei ole. Nemad, nagu näiteks Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau, rõhutavad hoopis seda, et riigieelarve ei olnud mitme kriisiriigi puhul üldse probleemiks, vaid hädad algasid hoopis end lõhki laenanud ja konkurentsivõimetust erasektorist. Kriis kandus riigieelarve tasemele üle hoopis seetõttu, et ühel hetkel tekkis vajadus hakata toetama pankasid, mis olid erasektori raskuste tõttu keerulisse olukorda sattunud. Nii olekski kriisi lahendamise peamine küsimus hoopis selles, kuidas taastada majanduskasv ääremaadel. Selge, et eelarvete kärpimine, mis majandust pidurdab, ei muuda selle lahendamist just lihtsamaks. Rahvusvahelise Valuutafondi IMF-i peaökonomist Olivier Blanchard nendibki, et liiga jõulised kärpeprogrammid võivad hoopis tagasilöögi anda. „Mõistliku võlakoormani tagasi jõudmiseks kulub üle kahe kümnendi,” usub ta.

Sellise rõhuasetusega kõik analüütikud

Ka selles, milline peaks olema tule-

jaanuar 2012

müür, lähevad arvamused lahku. Suure osa analüütikute arvates jääb praegune konstruktsioon, kus ajutise EFSF-i peaks välja vahetama – kas tänavu või järgmisel aastal, on veel lahtine – alaline Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), selgelt napiks. Lahendusi on pakutud kaks. Ühe järgi annaks fondidele oma tagatise EKP – see aga sisuliselt tähendaks raha juurde trükkimist ja sellega kaasneks samad probleemid, mida Nagel esile tõi. Teiseks lahenduseks oleks võlakirjade väljastamine, mille tagajateks on kõik euroala riigid ühiselt. Selle on Saksamaa praeguseni järsult välistanud, kartes omaenda laenukulu tõusu. Seepärast peaks paljude meelest euroala koospüsimiseks liikuma tõelise poliitilise liidu suunas, mis võimaldaks ka ühiselt võlakirju välja anda, kartmata, et mõni liige teiste turjal liugu laseb. Iseküsimus, mida Euroopa valijad sellest kõigest arvaksid. Eesti innovatsiooniajakiri HEI

edetabel

Eesti hoiab riikide konkurentsivõime tabelis oma positsiooni Aastaga on Eesti oma positsiooni konkurentsivõime edetabelis ühe koha võrra parandanud, kerkides 59 riigi seas 33.-ks. Möödunudaastane esikolmik mängis oma positsioonid ümber. Esikohta jagavad Hongkong ja USA, mullune liider Singapur langes kolmandaks.

esti Konjunktuuriinstituut (EKI) ja EAS esitlesid jaanuari teisel nädalal rahvusvahelist konkurentsivõime aastaraamatut. Riigi rahvusvaheline konkurentsivõime näitab, kuidas antud riik loob ja säilitab keskkonda, mis annab konkurentsijõudu selle ettevõtetele. Konkurentsivõimeliste riikide eeliseks on, et nad suudavad teistest enam rahvusvahelistel turgudel kaupu ja teenuseid müüa ning saavad enam välismaiseid otseinvesteeringuid, seetõttu tagab kõrgem konkurentsivõime riigis kiirema rikkuse kasvu ja heaolu tõusu. „Konkurentsivõimeline riik on paindlik ja suudab hakkama saada ka majanduskriiside ning halvenenud rahvusvahelise majanduskeskkonnaga. Euroopa murelaps Kreeka on siin musternäiteks – 59 riigi valimis on nad 56. kohal. Ei saa nõustuda, et nende majandusraskused üllatusena tulid, kuna nende konkurentsivõime on pikalt väga madal olnud, seega olid ohumärgid juba ammu nähtaval,” selgitas EKI direktor Marje Josing. „Ehkki enne majanduskriisi oli ka Eesti positsioon oluliselt parem, oleme viimastel aastatel siiski oma positsiooni hoidnud, tõustes küll vähehaaval, ent kindlalt.” Eestit edestab tabelis India, ühe koha võrra jääb maha Poola. Ida-Euroopa riikidest asub Eestist tabelis eespool ainult Tšehhi 30. positsioonil. Aastaga on Eesti möödunud Poolast ja Kasahstanist, Eestist pääsesid ettepoole aga Araabia Ühendemiraadid, mis varem edetabelis ei osalenud. Majanduse üldise arengu poolest asub Eesti tabelis 51. kohal, valitsuse tõhususe järgi aga hoiab 20. positsiooni – see ongi läbi aegade Eesti tugevuseks olnud. Iseäranis kõrgelt hindab tabeli koostamisel kasutatud metoodika Eesti eelarvepoliitikat – Eesti asub maa-

esikümme Koht Riik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Hongkong USA Singapur Rootsi Šveits Taiwan Kanada Katar Austraalia Saksamaa

Koht eelmise aasta tabelis 2 3 1 6 4 8 7 15 5 16

ilmas teisel ja EL-i riikide seas esikohal. Äritegevuse efektiivsuse koha pealt on Eesti 32., infrastruktuuri tasemelt aga 33. Kõige kehvema hinnangu sai siinne tööturg – 56. kohal 59 riigi seas. Erilist uhkustamispõhjust ei anna aga ka sisemajanduse olukord (51.) ega teaduse infrastruktuur (46. koht). Tabeli koostamisel rakendati 2010. aasta statistilisi näitajaid. Majanduse olukorra ja infrastruktuuri koha pealt asus maailmas esikohal USA, valitsuse tõhususe ja äritegevuse efektiivsuse poolest Hongkong. 2011. aasta arengud näitavad, et vaevalt suutsid riigid väljuda maailma halvimast sõjajärgsest majanduskriisist, kui mitmed neist seisavad vastamisi uute väljakutsetega, suure eelarvedefitsiidi ja kontrolli alt väljunud välisvõlaga. Võlakriisi oht on suurem USA-s ja Euroopas,

sealhulgas eriti euroala riikides. Riikide ja pankadevahelise usaldamatuse kiire levimine on põhjustamas olukorra, kus maailm on triivimas järjekordse languse suunas. „On mõistetud, et riikide välisvõla kontrollimatu kasvu peamiseks põhjuseks on riikide üle võimete elamine. Kutsudes võlgadesse sattunud riike kasinusele, võime aga sattuda olukorda, kus sellega vähendame rahvusvahelist nõudlust ja suurendame veelgi uue majanduskriisi ohtu,” ütles Josing. „Tänaseks on jõutud järeldusele, et kokkuhoiuga käsikäes peaksid riigid tegema maksimaalseid pingutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks. See on ainuke tee, mis viib nõudluse tõusule, seda ka tingimustes, kus riiklikud investeeringud vähenevad.” „Majanduse konkurentsivõime kompleksne vaatlemine ja selle alusel uute arengueesmärkide püstitamine ning tegevuste elluviimine on ainus võimalus Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada. EAS jätkab ka tänavu Eesti ettevõtetele võimaluste pakkumist nii alustavate ettevõtete, innovatsiooni, uutele turgudele pürgimise kui koostöö arendamise valdkondades, mis aitavad suurendada Eesti konkurentsivõimet,” rääkis EAS-i juhatuse esimees Ülari Alamets. Aastaraamatu tellisid EAS ja Riigikantselei, koostas EKI. Aastaraamat tugineb Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (Institute for Management Development, IMD) 2011. a väljaandele „World Competitiveness Year-book 2011”. Eesti osaleb riikide konkurentsivõime tabelis alates 2001. aastast. Eesti seni kõrgeim positsioon on 2006. aastal saavutatud 19. koht.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

Autor: Marge Paas, Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant

•

Foto: erakogu

kultuur

Ars Electronica keskus viib otse tulevikku Väikeses ülemise korruse aatriumis, vaatega üle Ülem-Austria, istuvad koos kümmekond noort inimest ja igaüks hõikab välja seda, mis meelde tuleb. Kõik, mida välja öeldakse, on õige ning läheb rakendusse.

ee on ühe tavalise ajurünnaku kirjeldus, mis toimub pea igal nädalal väikeses Austria linnas Linzis, kus väidetavalt iga hetk on tulevik, kus sünnivad uued kunstitaiesed ja sotsiaalprojektid, luuakse uusi teaduseksperimentvorme, mis kõik põhinevad kohalike sõnul uuel teadmisel ja uuel kogemusel. Enne Linzi aastat Euroopa kultuuripealinnana oli Doonau vasak jõekallas tühermaa, mida ümbritsesid paar väikest kirikut ja hoonet. Juba 8. sajandist pärit vana Linz ehk algupäraselt ladinakeelse nimega Lentia oli keskaegne kaubanduslinn, mis elavdas tugevasti Doonau-äärset tegevust, kuid toona ei suutnud keegi ette kujutada, mis tulevikulinnakuks võib see jõe kallas sajandite möödudes muutuda. Tasub vaid astuda klaasbetoonis

jaanuar 2012

modernsesse hoonesse ja seisate silmitsi uue Linziga, kus 16-meetrised ekraanid võimaldavad sukelduda tulevikku. Tegemist on Ars Electronica keskusega. Ars Electronica on maailma olulisemaid kunsti-, teaduse- ja tehnoloogiafestivale. 1987. aastal loodud festival on tänini väljundiks kõigile, kes kasutavad arvutit universaalse meediumi või väljendusvahendina loomingus, kus kohtuvad kunst, tehnoloogia ja ühiskond. Praeguseks on festival laienenud suuremahuliseks ning teedrajavaks meedia- ja kunstiorganisatsiooniks ja keskuseks, koosnedes auhinnast Prix Ars Electronica, festivalist Ars Electronica Festival, keskusest Arts Electronica Center, Tulevikumuuseumist (Museum of the Future) ja Tulevikulaboratooriumist (Fu-

turelab). Idee uue meedia kunsti keskuse loomiseks oli ammu, aga teostus tänu kultuuripealinna tiitli saamisega aastal 2009. Galileo Galilei (1564–1642) oleks kindlasti Itaaliast suundunud Futurelabi oma teaduslikke eksperimentide tegema, kui oleks näinud sellist laboratooriumite megapolist, mis peitub Ars Electronica sügavustes. See ei seisne kohapeal toodetud otsestes eksperimentides, uute organismide loomises, vaid Futurelabi üheks eesmärgiks on kasutada olemasolevat teadmist tuleviku rakendustes, nii ulatub nende partnerite nimistu alates Hondast kuni kliiniliste kardioloogia või aju-uuringute keskusteni maailmas. Galileo kuulus teos „Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta” (1632) saaks kindlasti täiendust tulevikulaboratooriuEesti innovatsiooniajakiri HEI

kultuur

mis, kuna peafookus on nimelt just uute maailmasüsteemide loomisel. Sisenedes tulevikulaboratooriumi muuseumi ruumidesse – kui seda võib nimetada muuseumiks – kohtub külastaja esmalt mitmedimensioonilise kosmosesüsteemiga. See suuremõõtmeline ekraan, mis ühelt poolt rakendub nii virtuaalse kui ka reaalse keskkonna vahel, annab tunnistust sellest, kuidas Futurelab astub ühes sammus CERN-i teadusuuringute keskusega. Möödunud aasta lõpus võitis kunstnik Julius von Bismarck Collide Cerni residentuuri preemia, mille raames viibib CERN-is kohapeal 2012. aastal, hiljem Futurelabis paar kuud residentuuris ja kasutades sealseid tuleviku-uuringute rakendusi loomingulistel eesmärkidel, loob kas siis multimeedia toote, lahenduse või esituse tulevikulaboratooriumi jaoks, mis kätkeb uusi avastusi tulevikukultuuridest. See annab tunnistust, et Ars Electronica Futurelabi põhifookus on osutatud kunsti, tehnoloogia ja ühiskonna kooseksisteerimisele. Laboratoorium uurib veel, kuidas eri teadusrakendusi kasutada ühiskonna huvides nii, et see oleks esitatud ühiskondlik-kultuurilise nähtusena. Näiteks väikesed robotid,

mis on muuseumis väljas ja ka külastajatega kokku jooksevad, on esitatud muuseumi eksponaadina, kuid selle projekti varjatud pool seisneb selles, mil moel käituvad erinevates olukordades robotid ise ja milline on robotite tundeelu tulevik. Robotimaailm võib olla tehisintellekti üheks primaarsemaks uurimisvaldkonnaks, mida ehk külastaja esmapilgul ei märka. Keset tulevikulaboratooriumi asetsevad kaks erinevat omaette keskkonda: materjalide uuringute keskus ja biolaboratoorium. 21. sajandil elame mitte ainult käsikäes tehnoloogiaga, vaid ka erinevate aretatud materjalidega. Materjaliuuringute keskus on väike osa tulevikulaboratooriumist, kus ei vaadata, millised oleks materjalitehnoloogia võimalused tulevikus, vaid kuidas saadud uusi materjali-

Ars Electronica Futurelabi põhifookus on osutatud kunsti, tehnoloogia ja ühiskonna kooseksisteerimisele.

ühendeid kasutada nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka kultuurilises võtmes. Esiteks, materiaalselt toodetud asjad ja nende kasutus igapäevases kasutuses on tarbimisühiskonna võtmeks. Kui aga see nii-öelda võti ära võetakse ja seda enam ei kasutata, siis mis saab edasi? Futurelab on välja töötanud erinevad süsteemid, kuidas ise asju ja tooteid valmistada või isegi printida. Koos USA tehnoloogiagurudega on välja töötatud tulevikuprinter, millesse söödetakse erinevad materjalid ja mudelid ning valmistatakse erinevaid tooteid, mida on igapäevases tarbimises vaja. Seega, tarbimisühiskonna hoiatuseks on tulevikutehnoloogiad, mis kasutavad käepäraseid materjale uute toodete valmistamisel ja mille tõttu ei pruugi enam suurtootmise järele majanduslikku nõudlust olla. Nii vähemalt arvavad futuroloogid ise ja mõne minuti või kuni tunniga võib masinast välja tulla kas prügikast, sokid, mänguasjad või millest iganes parajasti majapidamises puudust on. Utoopilised leiutised nende endi arvates ei ole midagi uut. Lihtsalt viitavad, et see kirjanduslik fiktsioon astub reaalsusesse ja saab ühiskonna osaks, milles me kõik koos elame.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

kultuur

Biotehnoloogia, ehk isegi Eesti Vabariigi üks võtmesõnu täna, on ka kindlasti üheks primaarsemaks valdkonnaks Ars Electronica Futurelabis. Kuid mitte jällegi tehnoloogia ise, vaid bioloogia oma mitmekesisuses. Tehnoloogia on vaid vahend nende uurijate jaoks, mis tuleb peale algainest ennast. Keset katseklaase kasvavad erinevad taimed, idanevad idud ja tõeline herbaarium on ümbritsetud Futurelabis valgetes kitlites laborantidest. Esmapilgul ulmefilmi reaalsust meenutav on tõeks saamas ja kunstvalgusega ümbritsevas tehismaailmas ei ole peaaegu midagi loomulikku. Peab siinkohal rõhutama, et ühelt poolt on tõesti tegemist muuseumiga, teisalt aga teadusasutusega ja seega jääb enamik avastusi ka Futurelabis kinniste uste taha. Kokku on rakenduses üle 60 erineva projekti. Olgu selleks kas sündiv uusim kunstivorm või päris ehtne produkt majandusliku tootmise eesmärgil või lihtsalt eksperiment. Kuid sellesse teaduslikku tulevikuhoonesse on paigutatud ka paar praktilist objekti ja üsna tihti toimuvad esteetilist kogemust pakkuvad üritused. Näiteks, klassikalise muusika pärlid nagu Joseph Haydni 94. sümfoonia „Üllatus” ja jaanuar 2012

Dvo řáki 9. sümfoonia „Uuest maailmast” said lisaks muusikalisele esitlusele ka visuaalse pildi. Tuleviku-uuringutega ehk esmapilgul ei tundu olevat seost, sest nõndanimetatud pildimeistreid muusikateostele on juba aastakümneid kasutatud. Aga Futurelabi kunstnikud rakendasid sümfooniate illustreerimiseks animeeritud pilte NASA-lt, seda põhjusel, et mõlemad sümfooniad kirjeldavad muusikalise väljenduse kaudu tuleviku maailmu, mida Futurelabi kunstnike meelest on kõige parem esitleda kosmoseillustratsioonide abiga. See pole muidugi kõik, sest antud kontserti juures on kasutatud muusikalise etteaste juurde loodud tarkvara, mis vastavalt helikõlale ja rütmilisele liikumisele asetab pildisüsteemi sellisesse olukorda, mis genereerib pildi visuaalse lahenduse lähtuvalt muusikalisest olukorrast ettekandmise ajal. Seega kogu süsteem toimub saalis reaalajas ka pildimaailmas, mitte vaid sümfoonia ettekandmisel. Multimeediateose Le Sacre du Printemps esitlusel tuleb juurde veel üks dimensioon, kus lisaks muusikale, visuaalsele pildile lisandub liikumine, kehaline liikumine. Koreograaf Klaus Obermaier

töötas välja Le Sacre du Printempsi etendusele koos Futurelabi inimestega interaktiivse visualisatsiooni, kus pilt tekib lähtuvalt emotsioonidest, mida tekitab reaalajas muusika tantsijatele. Tantsijad on seotud sensorite läbi arvutiprogrammiga, mis salvestab eri impulsside saatel programmi erinevad meeleandmed, mis tekivad muusikast ja reaal ajas edasi andes muusikat tantsijates. Nii elavad kokku inimtunnetus, muusika ja uus tehnoloogia. Kokkuvõtvalt on ühelt poolt tõesti tegemist teaduskeskusega, mis on interdistsiplinaarne ning samaaegselt eksponeerib ja eksperimenteerib. Teiselt poolt praktilise rakenduskeskusega, mis teenib ühiskonna huve ja esitab ühes suures saalis näiteks reaalajas interaktiivset Linzi linna aastaraamatut. Kolmandaks avatud stuudiod, ruumid koos uue meedia installatsioonidega, mida saavad ka kõik Futurelabi külastajad ise kogeda või isegi millegi loomises kaasa lüüa. Samas, kogu selle terviku vaatamisel teevad mõningad asjad ettevaatlikuks ja tekivad eetikaküsimused. Kas? Ja miks? Aga jäägu need ekspertide lahendada. Tere tulemast tulevikku! Eesti innovatsiooniajakiri HEI

kolumn

Autor: Ilmar Pralla, EAS-i innovatsioonidivisjoni direktor

•

Foto: EAS

Hüvasti, HEI A

valiku sektori roll on täita tühimikke, mida erasektor mingil põhjusel täita ei soovi. Näiteks alustada arutelusid teemadel, millest veel piisavalt ei räägita. HEI alustamise aegadel kirjutati Eesti ettevõtete põnevatest tegemistest palju vähem ning sõnad innovatsioon ja arendustegevus, mis on täna Eesti ettevõtete käekäigust rääkimise lahutamatuks osaks, vajasid toona laiemat lahtirääkimist. Ka selleks, et seadusandja mõistaks, kust ettevõtjal king pigistab ja millist abi ta vajaks.

nähtus, on Eesti meediagi hakanud innovatsiooni vastu suuremat huvi tundma. Eesti ettevõtete põnevatest tegemistest kirjutavad kõik suuremad väljaanded pea iga päev. Ka mitu rahvusvahelist väljaannet on üha rohkem ja rohkem toonud esile Eestit ja siinsete ettevõtete uuendusmeelsust: The Economist, The Wall Street Journal, TechCrunch ja paljud teised. Üha sagedamini saab ka EAS ajakirjanduselt palveid välja tuua Eesti ettevõtete kõige põnevamaid uusi saavutusi. Teisalt on EAS toetanud ja suunanud Eesti ajakirjanikke liikuma innovatsiooniajakirjanduse radadele. Professionaale on käidud kuulamas Stanfordis ja vaatamas Räniorus. Ka see töö on päädinud tühimiku likvideerimisega – Tallinna Ülikooli juurde on loodud kommunikatsiooni instituut, mille õppekavva kavandatakse ka innovatsioonikommunikatsiooni. Õppeprogrammi väljatöötamisel on abiks Stanfordi Ülikooli innovatsioonikommunikatsiooni ala professorid. Seetõttu saame loota, et lähiaastatel saab innovatsioonilugude kirjutajate hulk olema veelgi suurem.

Täna läheb Eestil hästi – mitte et me oleks maailma parimad, aga me liigume kiiresti. Eesti liigub mitmeski valdkonnas kiiremini kui paljud heal järjel riigid. Investeeringutelt teadusarendustegevusse on Eesti viimase kümne aasta Euroopa kiireim kasvaja. Sealjuures on viimastel aastatel Eesti erasektor avaliku sektori teadusarendustegevusse investeerimisel kinni püüdnud ja küll jõuab varsti ka ette – erasektori investeeringute kasv näitab avalikust palju kiiremat tõusujoont. Süsteemne investeerimine arendustöösse on võimaldanud üha enamatel Eesti ettevõtetel seada sihiks müüa maailmaturul väga kvaliteetset kaupa ja seda premium-klassi hindadega. Odavaima pakkuja positsiooni peetakse üha vähem ihaldusväärseks seisukorraks. Selle tulemusena valmib Eestis üha rohkem maailmaturul unikaalseid tooteid ja teenuseid võimaldamaks suuremat sissetulekut nende pakkujatele. Nagu olema peakski! Ka Eesti start-up-ettevõtjad saavad üha rohkem ja rohkem tähelepanu rahvusvahelistel konkurssidel ja võistlustel. Ka see kiiret arengut lubav ettevõtlusliik hakkab Eestis hoogu sisse saama. Nüüd, kus maailmatasemel arendustöö on Eesti ettevõtetes pea igapäevane

Eestis valmib üha rohkem maailmaturul unikaalseid tooteid ja teenuseid võimaldamaks suuremat sissetulekut nende pakkujatele.

Aina vähem kasutatakse kirjutamiseks ja teabe vahendamiseks paberit. Tänasel päeval liigub suurem osa informatsiooni suhtevõrgustikke ja online-kanaleid pidi. Ettevõtted ja organisatsioonid loovad ja räägivad lookogude ja sotsiaalvõrgustike vahendusel ise oma lugusid. Kõigest eelnevast tulenevalt jääbki ajakirja HEI käesolev number sellisel kujul viimaseks. Innovatsiooni kajastamise tühimik on Eesti meediamaastikul kadunud ning avaliku sektori roll on suunata tähelepanu järgmistele väljakutsetele ja järgmistele tühimikele. Kindlasti jääme aga oma hinges Eesti innovatsiooni kajastamise fännideks ka edaspidi ja hea meelega aitame meedial üles leida neid kõige põnevamaid lugusid siinsetest innovatsioonitegudest.

Eesti innovatsiooniajakiri HEI

jaanuar 2012

VAATA ISE, KUIDAS SÕNA ELLU ÄRKAB! Proovi Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi digilehti tasuta kuni veebruari lõpuni!

Alusta aadressilt ajaleht.epl.ee või ajaleht.ekspress.ee.

Kasuta ligipääsuks lugejakoodi „DIGILEHEDHEI“. 3. 1. Mine veebilehele ajaleht.epl.ee või ajaleht.ekspress.ee. 2. Paremal veerus on kastike „Registreeru“. Täida registreerumiseks vajalikud väljad. 3. Pärast sisselogimist sisesta lugejakood „DIGILEHEDHEI” paremal veerus lahtrisse „Sisesta siia lugejakood“ ja vajuta nuppu „Aktiveeri”. 4. Asu digilehte proovima, vajutades nuppu „Loe“. Pärast lugejakoodi aktiveerimist omad kehtivat lugemisõigust mõlemas keskkonnas. Lugejakoodi sisestamine on vajalik ainult esmakordsel digilehte sisselogimisel.

Digitaalse ajalehe kasutamiseks ja lugemiseks on vaja vaid internetiühendusega tava- või tahvelarvutit. Logi sisse ja loe, kus tahes Sa parasjagu ka ei viibi. Soovime Sulle põnevaid hetki digilehtede seltsis ja loodame, et sellest kujuneb tõeline elamus!

Küsimuste ja ideede korral ootame Sinu tagasisidet: klienditugi@lehed.ee või tel 680 4444.

Vaata: www.digilehed.ee

SÕNA ÄRKAB ELLU!

LEHELUGEMISE DIGIAJASTU ON KÄES. Sõna ärkab ellu Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe digilehtedes, mida on parim lugeda just tahvelarvutist. Digilehte lugedes saad puutetundlike ekraanide võimalused enda heaks tööle panna, sest ekraani puudutades avanevad Sulle liikuvad infograaﬁkud, pildiseeriad, 360° panoraamfotod, videointervjuud ning helifailid.

Proovi ise: www.digilehed.ee