Inseneeria 2011 01

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

JAANUAR 1/2011 (29) JAANUAR 1/2011 (29) PariM EksPOrdiartikkEl – kas tÕEsti raaMat!? >> digiarhiivid >> FunikulÖÖr >> kulusÄÄstlik tOOtMinE >> triZi kOOslus Ja JÕud

oma tee leidmine:

PARIM EKSPORDIARTIKKEL –

KAS TÕESTI RAAMAT?!

Insenerikutse:

katusemeistrite MM Belfastis

Huvitav lahendus:

Tegija:

appi tuleb põranda joonimine

aasta tehnikaüliõpilane Triin Aavik

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KOLLEEGIUMI LIIKMED Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

E

sikaanel on uue trükiliini seadistamine Print Best Trükikojas. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

impressum Peatoimetaja

Jaanuar 1/2011 (29)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FOtOd: Mati FEldMann, Print BEst

Sisukord / Juhtkiri

Tööjoonis

04

edukuse valem

Võsalõikuri kandevöö

34 36

Doosan Infracore. Üle 10 000 tööpingi aastas

Huvitav lahendus

Tootmishoone ruumisäästlikuks, visuaalselt kontrollitavaks ja tööohutuks

Analüüs

Eestist maailma

06 10

Parim ekspordiartikkel – kas tõesti raamat?!

40

Pärast kriisi on Eesti majanduse struktuur efektiivsem

Romantikarong nimega funikulöör

Huvitav lahendus

42

Digiarhiivid jooksevad ajaga võidu

Tegija

14

Insenerid on efektiivsema tuleviku võtmeisikud

Energeetika tulevik

18 22 26

Kas Eesti ikka vajab ujuvat tuumajaama?

Edukuse valem

Trizi kooslus ja jõud

Insenerikutse

IFD aastakongress ja katusemeistrite MM-võistlused Belfastis

Tootmissisendid

28 30

2010 oli toorainete hinnaralli aasta

Energeetika tulevik

Kas meie kukersiitpõlevkivi sobib gaasistamiseks?

juhtkiri

HEAD UUT JA TÖIST AASTAT! MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

A

Huvitav lahendus

Insenerikutse

46

Eestlased tehnikat õppimas Peterburis, Darmstadtis, Nancys ja mujal

Edukuse valem

48 50 52 55 56

Kulusäästlik tootmine: ettevõte kui tervik

Essee

Rohelised uuendused Summary / Краткий обзор статeй

Plastitööstus

Euroopa plastivalu edetabel 2010 Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

3

asta algus on (positiivses kõnepruugis) ettevaatamise ja (vähem positiivsemas kõnepruugis) lubaduste andmise aeg. Vaatame siis kõigepealt veidi ette.

Lisaks kümnele põhinumbrile anname märtsi lõpus välja Gümnaasiumi erinumbri gümnaasiumide lõpuklasside õpilastele.

Selle vahel on põhjalik insenerialade õppimisvõimaluste ülevaade meie kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Teeme lood tublidest noortest, kes on omal alal juba midagi saavutanud. Pakume muud huvitavat lugemist inseneeria vallast. Kõige sellega loodame insenerikutset noorte hulgas populariseerida.

Aprillis korraldame järjekordse lugejaküsitluse, milles palume kindlasti osaleda. See on parim tagasiside kanal. Kes on teatanud meile oma e-kirja aadressi, saavad meeldetuletuse. Samuti riputame lingi veebi.

Septembris laiendame oma tooteperekonda soomekeelse väljaandega. See on mõeldud meie firmade paremaks tutvustamiseks üle lahe – messidel, konverentsidel, seminaridel, Eesti Majas jm. Firmad ei pea ise kõigil nendel üritustel osalema, vaid saavad väljundi Inseneeria kaudu.

Samuti septembrist on Inseneeria neli lehekülge paksem, kokku 60 lehekülge. Asi päris proosaline – avaldamist väärivaid artikleid on pidevalt rohkem, kui paberajakiri suudab mahutada.

Ja Inseneeria toimetus lubab, et püüab teha veelgi paremat Inseneeriat ja tema tooteperekonda kui seni. Ning Inseneeria hind lugejale on ka sel aastal endiselt null (eurot).

4 4

tööjoonis tÖÖJOOnis

kasulik mudel:

võsalõikuri kandevöö Kasuliku mudeli omanik:

Kasuliku mudeli autor:

TAAVI RIM

TAAVI RIM

V

õsalõikuri kandevöö kinnitatatakse ümber kasutaja vöökoha. Kandevöö on valmistatud tugevast materjalist ning on seljaosas (6) paksem ja laiem kui kinnitusosades (7). Seljaosa (6) on seestpoolt varustatud pehme osaga. Kandevööle on kinnitusrihmade (3) abil kinnitatud plaat (5) koos konksuga (4), mille külge riputatakse võsalõikur.

Tehnika tasemest on tuntud seadmed võsalõikuri või murutrimmeri kandmiseks. Analoogiks on võetud dokumendist DE 19634670 tuntud võsalõikuri kandmise vöö. See on tänaseni kasutusel olev võsalõikuri kandevöö. Kandevöö koosneb ümber kere käivast vööst, mille küljes on seljaplaat, mille külge omakorda käivad traksid. Seljaplaadi külge kinnituvad kaks üle õlgade käivat rihma. Esimese nimetatud rihma üks ots on ühendatud seljaplaadi külge ja jookseb läbi plaadi, hoides rihma seljaplaadi küljes, ja teine rihma ots kinnitub klambri külge, mis hoiab omakorda trakse eest koos.

Teise rihma üks ots kinnitub seljaplaadi külge ja teine ots kinnitub plaadi külge. Trakside küljest tulevad rihmad, mis kinnituvad esimese klambri külge, hoides ka eest trakse koos. Sama klambri külge kinnitub ka küljerihm, mis on laiem ja pehmem küljetraks, mille teine ots kinnitub seljaplaadi külje külge. Kõikide rihmade, mis selle võsalõikuri kandevöö küljes on, pikkusi saab reguleerida, et traksid oleksid võsalõikuri kandmisel võrdse pinge all. Plaadi küljes on konks, mille külge riputatakse võsalõikur.

Niisuguse konstruktsiooni puuduseks on see, et plaat on liiga pikkade rihmade küljes, mis takistab võsalõikuriga kiiret töötamist. Puusadega ei saa võsalõikuri juhtimisele kaasa aidata. Ja veel on puuduseks, et

võsalõikuri raskus kandub õlgadele, mistõttu on füüsiliselt tööd raskem teha. Raskuse õlgadel kandmine hakkab kahjustama lülisammast. Kui võsalõikurit on õlgadel raske kanda ja ta on halvasti juhitav, on ka tootlus väiksem.

Käesoleva leiutise eesmärgiks on anda võsalõikurile parem juhitavus, mis tagab kiirema töö. Ja kergendada tööd füüsilises mõttes: säästa lülisammast liigse raskuse kandmisest ja vabastada õlad koormuse alt.

Selle seljaosa on tehtud kinnitusosast laiem ja seestpoolt pehmendatud, et oleks mugavam. Selle külge kinnitatakse lühikeste rihmakestega, mille pikkus on umbes 5 cm, konksuga varustatud plaat. Kuna võsalõikur on puusade küljes, on võimalik puusadega võsalõikuri juhitavusele kaasa aidata.

Leiutise tehnilist olemust selgitavad järgmised joonised: joonis 1: võsalõikuri kandevöö külgvaade, joonis 2: võsalõikuri kandevöö paksema ja laiema osa läbilõige. Võsalõikuri kandevöö koosneb kinnituspandlast 1, mis on vöö otsas ja on kinnituseks. Augud 2 on samuti kinnituseks. Vöö ja konksu 4 vahelise kinnitusrihma 3 külge kinnitub ka plaat 5. Võsalõikuri kandevöö kinnitusosast paksem ja laiem osa 6, mis toetab selga, jaguneb tugevaks osaks 6.1, et vöö raskuse all läbi ei vajuks, ja pehmeks 6.2, mis on selleks, et vöö ei sooniks raskuse all. Vöö otstes on kinnitusosa 7, mis on tugevast materjalist ning on kitsam ja õhem.

Kasuliku mudeli nõudlus. Võsalõikuri kandevöö erineb selle poolest, et vööosa koosneb kinnitusosas paksemast ja laiemast seljaosast (6), mis omakorda koosneb tugevast osast (6.1) ja pehmest osast (6.2), ning vöö otstes seljaosast kitsamast ja õhemast, tugevast materjalist valmistatud kinnitusosast (7).

1/2011 (29)

tÖÖJOOnis

Ennast Praktikas tÕEstanud ParEMa JuhitavusEga vÕsalÕikuri kandEvÖÖ

kolmekihiline kandevöö kOkku On Pandud kaks kangitÕstJa Ja üks stihli vÖÖ

Joonis 1

Joonis 2

Külgvaade

Paksema ja laiema osa läbilõige

1/2011 (29)

5

6

Eestist maailma

uuE PÕlvkOnna trükiMasin rOland 700 hi­Print alustas tÖÖd EElMisE aasta lÕPus Ja On MÕEldud EElkÕigE suurEMahulistE,tÄisvÄrvilistE raaMatutE tOOtMisEks trükikiirusEga 16 000 B1­trükiPOOgnat tunnis.

oma tee leidmine:

PARIM EKSPORDIARTIKKEL –

KAS TÕESTI RAAMAT?!

Raamatud on jälle moes, kõlas mõni aasta tagasi lendlause. Inseneeria toimetus külastas Viljandis paiknevat Print Best Trükikoda mis on moodsaima sisseseadega

raamatutrükikoda Balti riikides. Ettevõte töötab 24/7 ja ekspordib 90% oma toodangust.

FOtOd: Mati FEldMann, Print BEst

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

Print Best Trükikoda

“K

as ajakirja Inseneeria trükkimine võiks toimuda siin,” küsin trükikoja Print Best juhatajalt Tarmo Laaguselt. “Tehniliselt on see võimalik, aga oleme spetsialiseerunud rohkem nelja- ja ühevärvi kõvakaaneliste raamatute tootmisele, muud trükised moodustavad umbes kümme protsenti meie toodangust,” vastab Tarmo Laagus diplomaatiliselt.

“Me suudame Eestis peaaegu ainsana valmistada suureformaadilisi ja paksemaid raamatuid, meie partneriteks on paljud Rootsi, Soome, Taani, Norra, Hollandi, viimasel ajal ka Saksamaa ja Inglismaa kirjastajad. Meie trumpideks võrreldes teiste Skandinaavia trükikodadega on professionaalne kliendihaldus, kiirus ja kvaliteet. Meie trüki- ja köitmismasinad on sedavõrd võimsad, et suudavad ühes tunnis valmis teha 2000 raamatut,” selgitab Tarmo. “Aastas valmistame umbes 2,5 miljonit kõvakaanelist raamatut.”

See ei tähenda siiski seda, et raamat otsast lõpuni nii kiiresti valmis saab – trükipoognad vajavad enne järeltöötlust kuivamist ning kõik muud tehnoloogilised pausid. Tarmo selgitab, et raamat võiks Print Best Trükikojas valmida umbes nädalaga, see on aeg, mille jooksul print-failid jõuavad trükikotta ja valmis raamatud tõstetakse veoauto peale.

Paberit võib kimbutada staatiline elekter “Raamatu optimaalne valmimisaeg on siiski kaks nädalat. Meie tootmisruumid on kindla temperatuuri ja suhtelise õhuniiskusega 50–55%, et vähendada staatilist elektrit paberis, mis on trükiste valmistamisel ja eriti kõvaköiteliste raamatute puhul oluline kvaliteedifaktor. Eks see raamatu tootmine üks peen protsess ole, kus pisemadki detailid ja

V

» » » » » »

Alustas tegevust: 1997 2010. a käive: 80 mln krooni Töötajate arv: 70 Omakapital: 100% Eesti Kvaliteedisertifikaat: ISO 9001 Täpsem info: www.printbest.ee

nüansid tuleb läbi kaaluda. Näiteks kui sul puudub kvaliteetne tooraine ja materjal, ei aita ka parimad seadmed korralikku raamatut valmis teha.

Seetõttu kasutamegi raamatute tootmiseks kvaliteetseid materjale sertifitsee-

EEstist MaailMa

7

ritud tarnijatelt. Enamik paberit tarnime Rootsi ja Soome paberitehastest otse, vene paber kahjuks kvaliteetraamatute valmistamiseks ei sobi. Hetkel käib meil kogu tarneahela sertifitseerimine FSC ja PEFC standardite järgi, hiljem lisandub ka ISO 14001. Kui trükisel, mida toodame, on FSC-märgis, tähendab see usaldust meie ettevõtte suhtes,” räägib Tarmo. “Paljudele meie suurtele välisklientidele on oluline, et ettevõte, kus nende toodangut trükitakse, järgiks erinevatest rahvusvahelistest standarditest tulenevaid nõudmisi.”

uus trükitehnoloogia tuleb iga 15 aasta järel Räägime Tarmoga trükitööstuse minevikust, olevikust ja tulevikust.

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

8

EEstist MaailMa

ei saa teha näiteks läikivale paberile, seega ofsettrükk jääb raamatute tootmises siiski domineerivamaks.

viimane investeering oli kaks miljonit eurot

siglOh­kOlBus tÄisautOMaatnE kÕvakaanElistE raaMatutE kÖitEliin, Mis vÕiMaldaB tÄnu autOMatisEEri­ tusElE tEha kÖitMisPrOtsEssi kÕik OPEratsiOOnid Ära ühEl liinil kiirusEga 2000 raaMatut tunnis.

moodsas trükikojas:

“Nõukogude ajal asus siinsetes ruumides trükikoda “Kiir” – tegi ühevärvitrükki. Me teeme praegu neljavärvi ofsettrükki. Üldiselt on nii, et trükitööstuses tuleb iga 10–15 aasta järel välja uus tehnoloogia. Maailmas on praegu levimas digitrükk, mis sisuliselt tähendab värviprinterit. Digitrüki eelis on näiteks see, et tiraaž võib olla kas või üks raamat, ofsettrüki puhul ei ole see mõeldav,” selgitab Tarmo. “Kindlasti on ka meil kahe-kolme aasta pärast digitaalne trükimasin, selles suunas hetkel mõtleme ja töötame. Kindlasti ei tähenda digitaaltrükimasinate areng seda, et ofsettrükk ära kaoks, pigem võimalused klientidele erinevaid teenuseid pakkuda laienevad.

Tarmo näitab digi- ja ofsettrükis

COMPUTER TO PLATE TEHNOLOOGIA VÕIMALDAB VALMISTADA TRÜKIPLAADID DIGITAALSELT, KASUTAMATA TRÜKIFILME.

“kindlasti on ka meil kahe­kolme aasta pärast digitaalne trükimasin, selles suunas hetkel mõtleme ja töötame.”

tehtud raamatuid. Veendume ühiselt, et ofset on kvaliteetsem kui digitrükk. Digitrükk on justkui kahvatum ja lame, ofset aga kirkam ja reljeefne. “Digitrükki

TRÜKIPLAADID

Hetkel on meie tootmises kasutusel neli Man Rolandi trükipressi B1-formaadis: kaks kaheksavärvi trükimasinat, üks viievärvi ja üks kahevärvi trükimasin.

Kõik seadmed on varustatud täisautomaatsete värvikontrolli seadmetega, mis tagavad kõrge trükikvaliteedi kogu trükipoogna ulatuses. Kõik meie trükiseadmed on varustatud ümberpööramise seadmetega. See tehnoloogia võimaldab trükkida trükipoogna mõlemale küljele üheaegselt, mis välistab trükipoogna venimise trükkimise ajal. Tagatud on värvi ühesugune tonaalsus trükipoogna mõlemal küljel. Kaheksavärvi masina puhul on olulisel kohal ka masina suur tootlikkus. Samuti vähendab niisugune trükiprotsess raamatuploki lainetamise hilisemal järeltöötlusel,” selgitab Tarmo.

“Raamatute valmistamiseks on meil Sigloh-Kolbus täisautomaatne kõvaköiteliin. Antud tehnoloogia võimaldab teha köitmisprotsessi kõik operatsioonid ühel liinil, mis omakorda tagab toote kõrge kvaliteedi. Köitmiseks on vaja esmalt teha raamatute kaaned ja õmmelda raamatuplokid. Kõik need tööd tehakse samuti siin meil,” tutvustab Tarmo ettevõtet.

UUE TRÜKILIINI SEADISTAMINE

EEstist MaailMa

9

Print Best investeeris hiljuti ofsettrüki ja raamatute valmistamise seadmetesse kaks miljonit eurot. Suuremahuliste täisvärviliste raamatute tootmiseks soetati uue põlvkonna kaheksavärvi trükiseade Man Roland 708 HiPrint, lisaks veel B1-formaadis voltimisliin, millega on võimalik teha kõiki raamatuplokkide voltimisi ja õmblemisi. Uued investeeringud võimaldavad eelkõige pakkuda lühemaid tähtaegu ja suuremaid tiraaže.

Tagatud on tootmise jätkusuutlikkus, kus kõik protsessid on dubleeritud.

trükikoja suurimad tiraažid on kuni 100 000 raamatut “Kui Eestis väljaantavate raamatute keskmised tiraažid on 2000–3000, siis Euroopa tiraažid jäävad 10 000 ja 30 000 raamatu vahele. Oleme teinud raamatuid ka 100 000 tiraažiga. Tõsi, suuremat tööd ette ei võtaks, kuna see seab ülemäära sõltuvusse ühest tellimusest,” selgitab Tarmo mõningaid ohte. “Koos tootmise uue osa käivitamisega prognoosime käibe kasvuks 40–50%.”

Aga kui suur on hetkel Print Besti käive? “2010. aastal tuleb umbes 80 miljonit krooni,” on Tarmol vastus kiiresti võtta. Ja palju on töötajaid? “70 inimest.

Töö käib 24/7,” lisab Tarmo nagu muuseas.

Kust leiate endale spetsialiste, näiteks trükkaleid? “Koolitame ise kohapeal välja,“ vastab Tarmo. “Tõsi, osa

TOORIKUD EHK KOKKUÕMMELDUD RAAMATUPLOKID

tOOtMisJuht kOOs trükkaliga visuaalsElt kvalitEEti kOntrOlli Mas

meie töötajaid on Tallinna Polütehnikumi trükitööstuse eriala koolitusega.

Arvestades trükitehnoloogia iseära, võtab parimatel heaks trükkaliks saamine aega aasta, tipptrükkaliks saamine aga aastaid. Paljud meie spetsialistid on saanud väljaõppe tootjatehase koolituskeskuses, kus lisaks masinal töötamisele õpitakse tundma ka masina ehitust ning selle tööpõhimõtteid.”

Mis on see, mis eristab Print Besti Trükikoda teistest, konkurentidest?

“Meie suund on täieliku automatiseerituse poole. Et inimesed poleks sunnitud midagi ühest kohast teise tõstma. Teiseks on meie suund Euroopasse. Me

SIGLOH-KOLBUS TÄISAUTOMAATNE KÕVAKAANELISTE RAAMATUTE KÖITELIIN

ekspordime 90% oma toodangust. Kolmandaks võib öelda, et arvestades meie masinaparki, kus on kasutusel ainult Saksamaa tipptehnoloogia, ja meie tootmisvõimsusi, oleme päris arvestatav raamatute tootja Skandinaavias,” loetleb Tarmo Print Besti tugevusi.

Küsin lõpuks seda: “Kas sa oma trükikojas tehtud raamatuid ise loed?”“Ikka loen,” vastab Tarmo. “Eestikeelseid, kuna norra, hollandi ja rootsi keeled ei ole just minu tugevaimad küljed.”

Traatköites Inseneeria ajakirja trükkimise osas jäi kaup esialgu katki, aga küllap me külastame Print Best Trükikoda veel. Seniks tuult tiibadesse!

PEAAEGU VALMIS RAAMATUD

1010

huvitavlahEndus lahEndus huvitav

tehnika ajaloost:

ROMANTIKARONG NIMEGA FUNIKULÖÖR Funikulöör manab silme ette pea alati pildi kas imelisest suusa­ kuurordist, milles vanapärase romantika säilitamiseks liiguvad mööda mäge üles­alla renessanslikud nöörrongid. teine pilt on vähem romantiline: vana mustvalge foto, kus nõgiste nägudega mehed sõidavad funikulööri kastis alla söekaevandusse.

MARIN HOFFMANN, ajakirjanik

F

unikulöör on tegelikult lift, mis ei liigu vertikaalselt, vaid erinevate nurkade all diagonaalselt.

Sisuliselt on tegu lifti ja raudtee ristsugutisega, mis kasutab raudtee rööpaid ning lifti veomehhanisme. Ühendriikide ühe kõige suurema nurga all töötava funikulööri Mount Beacon Incline Railway ehitas just liftide tootmisega kuulsaks saanud Otis Elevator Company aastal 1908. Köisraudtee kaldenurk oli 64 ja 74 kraadi vahel, olenevalt asukohast. Raudtee töötas 75 aastat, kuni hävis tulekahjus.

Meie esimene funikulöör tuli põlevkivi tuhamäele Eestisse ehitati esimene funikulöör seoses Jõhvi suurtööstusega, kus funikulööri rakendati põlevkivi tuhamägede otsa

ronimiseks ning mäe uue kihi tuhaga katmiseks. Tööstuslikule rakendusele lisaks on planeeritud funikulöörstiilis vesiraudtee ka üle Viljandi järve. Hetkel on aga vaikus.

Funikulööril ehk köisraudteel on äärmiselt palju derivaate, tehnilisi lahendusi ning asukohti. Ajalooliselt olid funikulöörid rakendatud kauba ning söe, mulla ja puidu vedamiseks mäekülgedelt alla. Hiljem leidsid köisraudteed kasutust ka inimeste veos ning linnatranspordis. Funikulööre ehitati mägistele aladele. Suurtel nurkadel otse mäkke suutis kauba ja inimestega liikuda vaid veetav lift, kuna raudteerongil poleks olnud piisavalt hõõrdejõudu ning teha oleks tulnud suur ring.

Veider funikulöör asus Šveitsis Neuchatelis, kus kohalik šokolaaditootja “Chocolat Suchard” oli ehitanud kaheröö-

1/2011 (29)

ajalooliselt olid funikulöörid rakendatud kauba ning söe, mulla ja puidu vedamiseks mäekülgedelt alla.

FOtO: istOCkPhOtO

huvitav lahEndus

11

Funikulööridel on rohkesti teisendeid Köisraudtee (cable car) on klassikaline linnaliiklusvahend, mida on kõige ilmekamalt tutvustanud San Francisco. Erineb see tramm selle poolest, et maa sisse ehitatud vaos liigub kindla tempoga “köis”, mille külge tramm ennast vastavalt vajadusele haagib. Süsteem nõuab väga võimsat maaalust masinavärki, mis köit pidevalt ühtlases tempos tõmbaks.

“Roniraudtee” (rack railway) on funikulööri derivaat, mida ei vea köis, vaid kus vagunid või vagonetid liiguvad hammasratta abil mööda hammasteed. Antud juhul on vagun ise veomehhanismiga ning liigub hammasratas, mitte hammastee. Selliseid funikulööre rakendatakse lühikese maa katmiseks, kus köistee ehitamine ei tasu ära.

Gravitatsiooniraudtee on funikulööride üks veli, mida peamiselt on kasutatud tööstuses. Tegu on mööda raudteed köie otsas liikuva vaguniga, mis on mõeldud vaid mägiselt alalt kauba allatoomiseks.

Puhtalt gravitatsiooni kasutav vagun veetakse mäkke tagasi mootoriga, varem ka looma- või inimjõul.

Kallakuraudtee (slope car) on peamiselt Aasias, Jaapanis ja Koreas levinud raudtee variant, mis on mõeldud parkides, mägistel golfiväljakutel jt paikades vahemaade läbimiseks. Tegu on monorööpalise kergraudteega.

palise funikulööri möö da oma tehase sei-

1/2011 (29)

na, ühendamaks allpool asuvat ladu kolm meetrit kõrgemal asuva teetammiga, mille kaudu transporditi šokolaad linna.

12

huvitav lahEndus

Teine huvitav paik, kus funikulöör on liikunud, on kurikuulus Vesuuvi vulkaan Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal, kus vulkaan hävitas Pompei linna.

Aastatel 1883 kuni 1944 vedas funikulöör huvilisi vulkaani otsa.

Lisaks mägialadele, kuhu funikulöörid ehitati nii sirgete kiirliftidena kui ka pikemate, looklevate raudteedena ning kus vaguneid täitsid kas süsi, puit või töölised, hakati funikulööre aina rohkem ehitama ka linnadesse ja kahe asustatud punkti vahele.

san Francisco töökorras cable car on klassika Klassikaline funikulöör on kas 4-, 3või 2-rööpaline vintside ning plokkide süsteem, kus vagunid on omavahel pidevalt seotud ning liiguvad peamiselt kummagi potentsiaalse ja kineetilise energia baasil. Vähehaaval antakse energiat juurde ka muudest allikatest – juhul, kui vagunite lastid on ebavõrdsed. Lisaks nööridele, millega on vagunid omavahel seotud, jookseb liikuva vaguni all veel üks nöör, mida kasutatakse pidurina. Mõlemad vagunid saavad põranda alla ehitatud “pidurduskäpaga” oma kiirust vähendada või ohu korral seiskuda.

Esimesed klassikalised funikulöörid olid nelja rööpaga, kus mõlemad vagunid liikusid ainult mööda temale mõeldud rada, eraldiseisvad olid ka peale ja mahatuleku platvormid. Tehnika arenedes hakati funikulööre ehitama kolmerööpalistena, nii et keskmine rööbas oli mõlemal vagunil ühine ning teekonna keskpunktis,

Funikulööri on välja söönud suusaliftid, mille ehitamine on lihtsam, odavam ning kasutamine kiirem.

Funikulöör on plaanis ehitada üle viljandi järve ENN HENDRE, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent

E

estikeelne üldnimetus on funikulöör, ka funikulaar; inglise keeles funicular, funicular railway; saksa keeles Funikulör. Kui tahta “peenemat” vahet teha: peamiselt inimeste tarvis mõeldud, sageli turismiatraktsiooniline veok on köisraudtee (rööbastega), gondlite või vagunitega (ka isekaaduvate vagonettidega) transpordisüsteem on köistee. Viimane on sageli tööstusrakendusega.

Maailmas on funikulööriga samal otstarbel kasutatud ka hammasraudteed.

Funikulööre ehitatakse ka tänapäeval. Masinaehituslikult nad minu meelest midagi erakordset ei ole – kui ehk see, et ohutuse tagamise nõuded on eriti ranged: pidurdus- ja seiskamisautomaatika, topeldatud avariiseadmestik, veo- ja kandetrossid jne.

Ajaloost nii palju, et eri allikad annavad erinevaid andmeid. Ise arvan tänapäevase funikulööri prototüübiks 1866. aastal Saksa leiduri Wilhelm Ritteri konstrueeritud trossveoga tõusvat raudteed (funikulööri). 1873 taasleiutas selle USA insener Andrew Hallidie. Eestis ehitati esimene pikk (ripp)köistee 1925. aastal Tallinna elektrijaama – põlevkivi katlamajja toimetamiseks ja tuha väljaviimiseks (pikkus ca 200 m).

Mulgimaal on räägitud esiotsa üsna utopistlikust kavast ehitada köistee üle Viljandi järve.

kus vagunid omavahel kohtusid, liikusid rööpad lahku, moodustades rööpapaaride keskele sõõri.

Samm edasi oli kahe rööpaga funikulöör, kus mõlemad vagunid kasutasid sama rada 99% teekonnast, eemaldudes oma rajale vagunite kokkupuutepunktis. Enamasti ehitati varem kolme ja nelja rööpaga funikulöörid suuremate renoveerimiste käigus kõik ümber kaherööpalisteks.

Funikulööridega samasse klassi kuuluvad ka San Francisco köisraudtee, metallist hammasratast ning hammasteed rakendav “roniraudtee”, gravitatsiooniraudtee ja kallakuraudtee. Igaüks on mõeldud erinevaks tööks ja piirkonnaks, kuid on sisult samad – rongid, mis liiguvad rasketes tingimustes mööda mäekülgi.

Funikulööritüüpi agregaadi esmamainimine leidis aset 1515. aastal, kui kardinal

1/2011 (29)

Matthäus Lang kirjeldas puidust rööbastega mägiraudteed, mida kasutati kauba ja inimeste viimiseks Hohensalzburgi lossi Austrias. Tegemist oli puidust rööbastel liikuva rongiga, mida vedas kas inimene või loom. Funikulööre on liigutanud pea kõik jõuallikad: inimene või loom, elekter, aurumootor, sisepõlemismootor, isegi hüdroenergia.

Mida aeg edasi, uute transpordivahendite tekkimisel, kadus vajadus funikulööride järele. Sellest ajast peetakse neid veidraid vaguneid ja seda transpordiviisi vägagi romantiliseks. Uusimad funikulöörid pole ehitatud enam vajadusest, vaid meelelahutuseks. Funikulööri on välja söönud suusaliftid, mille ehitamine on lihtsam, odavam ning kasutamine mitmekesisem, liikumine kiirem ning teenindustihedus suurem.

1414

tEgiJa tEgiJa

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tunnustus:

INSENERID ON EFEKTIIVSEMA TULEVIKU VÕTMEISIKUD inseneeria intervjuu aasta tehnikaüliõpilase triin aavikuga.

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

R triin aavik

aasta insenerid ja tehnikaüliõpilased » » » » »

2005/2006: Arvo Ots (Aasta Insener) 2007: Ants Jakobson ja Heiki Beres 2008: Harri Tallermo ja Kristjan Pilt 2009: Udo-Rein Lehtse ja Siim Viilup 2010: Enno Lend ja Triin Aavik

äägi natuke oma lapsepõlvest...

Kuigi minu sünnitunnistusel seisab ülikoolilinna nimi, tunnen end 100-protsendise saarlasena. Olen kasvanud üles koos oma noorema õe ja vennaga ühes väikeses rannaäärses külakeses Saaremaal, kus sai veedetud tore ja meeldejääv lapsepõlv... Peitusemäng kadakasel karjamaal, turnimised kodu lähedal metsatukas ja palju muudki põnevat sai sel ajal tehtud. Mäletan, et noore plikatirtsuna mulle koolis käia eriti ei meeldinud, kuid see mõttelaad muutus enne põhikooli lõppu tänu kahele kunagisele väga heale sõbrannale.

Nende edukus oli “nakkav” ja ega siis minagi kehvem tahtnud olla! Muidugi ainult õppimisega ma koolis ei tegelenud. Keskkoolis oli minu motoks, et mida rohkem teen, seda rohkem ka jõuan, nii saigi õppimise kõrvalt aktiivselt tantsimis- ja näitlemisgrupis käidud.

Kas otsus tehnikaülikooli ja soojustehnika kasuks tuli iseseisvalt või näiteks kellegi soovitusel, eeskujul? Või jätkab mõnda traditsiooni?

Edukalt lõpetatud keskkool avas minu jaoks väga paljude ülikoolide uksed, kuid tol ajal ei teadnud ma isegi päris hästi, kuhu ja

1/2011 (29)

FOtOd: triin aavik

tEgiJa

aasta insener 2010: Enno lend

15

Aasta Tehnikaüliõpilane 2010: Triin Aavik triin aavik kaitsEs 7. Juunil 2010 MagistritÖÖ tEEMal “PillirOO

vOlitatud transPOrditEhnika­

EnErgEEtilisE kasutaMisE tEhnilis­MaJanduslikud kEskkOnnakaitsE­

insEnEr EnnO lEndilE OMistati

lisEd asPEktid” (JuhEndaJa tEadur ülO kask) hindElE suurEPÄranE Ja

aasta insEnEri tiitEl PikaaJalisE

tallE OMistati tEhnikatEadusE Magistri kraad sOOJustEhnika Erialal

tulEMusliku insEnEritEgEvusE

ning diPlOM kiitusEga.

EEst transPOrditEhnika alal, insEnEridE kOOlitaMisE Ja kutsE­ arEndusE ning JÄrJEkindla insEnEritEgEvusE PrOPagEEriMisE EEst.

Enno Lend on sündinud 18. novembril 1957 Harju maakonnas Kiili vallas. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikainsenerina (1982).

Kaitsnud 2007 TTÜs majandusteaduskonnas filosoofiadoktori (ärikorraldus) kraadi. Enno Lend on Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor aastast 2010. Tema teaduslik eriala on logistika, tarneahela juhtimine ja transpordikorraldus. Ta on Inseneride Kutsenõukogu esimees aastast 2006, ajakirja “Inseneeria” kolleegiumi liige aastast 2008, Euroopa Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ekspert, TTÜ Avatud Ülikooli nõukogu liige, European Forum of Logistics Education liige. Talle on omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk (2005). Ta on Aasta Isa (1999).

T

riin Aavik on sündinud 27. jaanuaril 1986. Õppis aastatel 1998–2005 Kuressaare Gümnaasiumis. 2005. a asus õppima TTÜ mehaanikateaduskonda soojustehnika erialale ja 2008. aastal lõpetas ülikooli, talle omistati tehnikateaduse bakalaureuse kraad. Aastatel 2006–2008 oli Triin Aavik ASi Eraküte ja ASi Tallinna Küte stipendiaat. Ülikoolis õppimise ajal võttis ta osa aktiivselt teadustööst, osaledes projektide “Agro-energeetiliste ahelate arengumudelite alane teadlikkuse tõstmine (RADAR)”, “Pilliroo kasutamise strateegia Soomes ja Eestis”. Triin Aavik osales aktiivselt ka kunstilise isetegevuse valdkonnas, osaledes TTÜ rahvatantsuansamblis “Kuljus” juhttantsijana.

raske, kui ise natuke tööd ja vaeva näha.

Muidugi oli aineid, kus pidin rohkem keskenduma ja vahel isegi mõningaid öidki üleval olema, kuna käisin ka täiskoormusega tööl, kuid ma ei ole seda tüüpi inimene, kes raskemal hetkel püssi põõsasse viskaks.

Võib vaid oletada, et mõnel “pehmemal” erialal oleks ehk tõesti lihtsamini läbi saanud, kuid kes ütles, et elu peab lihtne olema?!

Mis teemal oli sinu magistritöö? Räägi pisut lähemalt.

Teatavasti taastuvenergeetika kiire areng maailmas ja Euroopa Liidu eesmärgid ener-

mida edasi õppima minna. Nii saigi võetud kuulda ammust perekonnatuttavat Ülo Kaske, kes on Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudi teadur. Tema soovitas asuda õppima mehaanikateaduskonnas soojusenergeetikat, väites, et energeetika on tulevikus väga aktuaalne teema. Pean tunnistama, et ta ei eksinud absoluutselt! Lisaks võin julgelt tulevastele tudengitele soojusenergeetika magistrikraadi omanikuna öelda, et tegu on tõesti huvitava ja perspektiivse erialaga.

Kas soojustehnikat oli raske õppida? Mõnel “pehmemal” erialal oleks saanud äkki lihtsamini läbi?

Olen arvamusel, et miski ei ole ületamatult

1/2011 (29)

giamaastikul soodustavad fossiilsete kütuste kõrval üha laialdasemat biokütuste kasutuselevõtmist. Ajendatuna biokütuste temaatika aktuaalsusest ja minu bakalaureusetööst “Pilliroog – biokütuste lähteaine”, kasvas välja magistritöö, mille teemaks oli “Pilliroo energeetilise kasutamise tehnilismajanduslikud ja keskkonnakaitselised aspektid”. Lõputöö uudsus seisnes energeetilise pilliroo tootmisahela ja sellega kaasneda võivate riskide põhjalikus uurimises ning talvisest pilliroost soojuse tootmisega tekkivate keskkonnamõjude väljaselgitamises ja hindamises, milleks kasutati olelusringi hindamise (Life Cycle Assessment, LCA) me-

16

tEgiJa

see elukutse omandamine, aga omamoodi ka missioon, kuna insenerid on need, kes on efektiivsema tuleviku võtmeisikuteks.

Vahel on öeldud, et insener saab tootmise korraldamisega hästi hakkama, aga vaja on müüa ja insener pole kõige parem müügimees. On siin sinu meelest tõepõhja all?

Mõnel korral võib see paika pidada küll, kuid kindlasti on inseneride seas ka häid müügimehi – iga erand ju kinnitab reeglit. Tehniliste toodete korral on vaja mitte puhtalt müüjat või inseneri, vaid müügiinseneri, kes on tehnilise haridusega müüja-konsultant. Tehnilisi tooteid ei saa müüa nagu saia, et võta ja mine vaata ise, kuidas sa selle tootega hakkama saad, vaja on pakkuda ka tehnilist tuge ja selleks sobib just insenertehnilise haridusega müügiinsener.

triin aavik sukElduMas

toodika põhimõtteid ja KCL-ECO 3.0 tarkvara.

Magistritöö ühe olulisema järeldusena leidsin, et energeetilise pilliroo tootmisahela kõige suurema tasemega riskiks on tooraine ehk pilliroo kättesaadavus ja piisavus, mis on tingitud niitmispiirangutest (looduskaitselised alad jne) ning inim- ja loodusmõjudest. Lisaks leidsin, et pilliroo ressursse (hinnanguliselt on Eestis niidetavaid rooalasid umbes 9800 hektarit) ja selle asukohtasid arvesse võttes on pilliroost toodetud biokütuseid mõistlikum kasutada eelkõige lokaalsetes väike- ja keskmise võimsusega katlamajades või elektri ja soojuse koostootmise jaamades. Alternatiivina võib toodetud biokütuseid kasutada ka lisandina fossiilkütustele, nt sõidukite mootorites, aga ka toorainena keemiatööstuses. Mis puutub pilliroost soojuse tootmise keskkonnamõjudesse, siis kõige suuremat mõju omavad pillirookütuse transportimine ja sellest toodetud biokütuse põletamine.

Millised on sinu edasised plaanid? Kas õpingud on edukalt läbi ja käid tööl?

Tahaksid hakata ettevõtjaks?

2010. aasta kevadel sai lõpetatud TTÜ mehaanikateaduskonnas soojusenergeetika eriala cum laude. Kuna otsest kutsumust ja

vajadust doktorantuuriga jätkata ei olnud, otsustasin aastakese “puhata” ja ainult tööle keskenduda. Vahelduseks on ju väga hea mõtteid koguda, end tööalaselt täiendada ja tegeleda asjadega, mis olid seni tänu kiirele elutempole tegemata jäänud. Minu edasised plaanid jäävad aga hetkel minu teada!

Mis on sinu huvialad, hobid, millega veedad vaba aega (kui seda on)?

Täna kulub suur osa minu vabast ajast koeraspordile, nimelt harrastan koos oma neljajalgse sõbraga agilityt, käime kuulekuse- ja sõnakuulekuse trennides ning tegeleme ka pääste ja kaitsega. Aeg-ajalt on minult küsitud, et milleks ma nii palju aega just koerale pühendan, siis minu vastus on olnud lihtne: koeraga tegelemine annab mulle energiat ja on hea pingete maandaja.

Lisaks meeldib mulle vabal ajal kooke küpsetada, kuigi viimasel ajal on mahti vaid koduleiva valmistamiseks. Ja kui kõige selle kõrvalt peaks veel vaba aega jääma, käin oma armsa kaasaga reisimas või sukeldumas.

Kas inseneriks õppimine on teatud määral missioon või nagu ikka elukutse omandamine, mis annab tööd ja leiba?

Igal mündil on kaks poolt. Kindlasti on 1/2011 (29)

Kuidas sa veenaksid (peale isikliku eeskuju) gümnaasiumis õppivaid tüdrukuid, et insenerialad pole ainult poiste, vaid on sama hästi ka tüdrukute jaoks?

Kui gümnaasiumis õppival tüdrukul endal on piisavalt huvi ja tal on reaalainete peale annet, siis kindlasti ei pea veenmisega kuigi palju vaeva nägema. Usun, et siinkohal piisaks vaid mõnest toetavast sõnast, mis julgustaks noort potentsiaalset inseneri. Kui huvi ega taipu ei ole, siis ma veenmisega muidugi ei tegeleks, kuna insenerialad eeldavad siiski asjalikke õppureid, olgu nendeks kas siis poisid või tüdrukud. Leian, et tegelik “veenmine” peaks toimuma koolitundide ja õpetajate kaudu. Kui õpilastele on reaalaineid arusaadavalt ning huvitavalt selgitatud, on nendes ka rohkem huvi ise uurida ja sellega tegeleda.

Kuivõrd sinu arvates ühiskond väärtustab inseneri? Mis aitaks insenerikutset prestiižsemaks muuta?

Teadmistepõhine ühiskond peaks insenere oskama väärtustada küll, kuid tegelikkus on veidike teistsugune. Täna eelistatakse, piltlikult öeldes, insenerile külameest, kes teeb töö soodsamalt ära, kuid kvaliteet on see, mis kannatab.

Insenerikutset aitaks prestiižsemaks muuta inimeste teadlikkuse tõstmine (telemeedia, ajakirjanduse, seminaride jne abiga), mille raames räägitakse inseneride vajalikkusest ja sellest, mis kasu nad toovad ja loovad.

Inseneeria toimetus soovib Sulle edu inseneritöös ja õnne isiklikus elus.

1818

EnErgEEtikatulEvik tulEvik EnErgEEtika

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

vastukaja:

KAS EESTI IKKA VAJAB UJUVAT TUUMAJAAMA? ujuva tuumajaama idee on kindlasti huvitav, võiks öelda isegi romantiline. aga on rida põhjuseid, miks ei ole Eestis otstarbekas rajada tuumajaama ujuvale alusele, kuna see on keskkonnaohtlik ja ka majanduslikult ebaotstarbekas.

T

eaduslike uuringute seisukohast avastada või leiutada midagi uut tuumatehnoloogia vallas Eestis on samuti ebatõenäoline, kuna me oleme sellel alal sisenemisega lootusetult hiljaks jäänud. Tuumatehnoloogia alased uuringud on superkallid. Mis puudutab laevaehitust, siis arendada või doteerida on mõtet ainult efektiivset tootmist. Doteeritava tootmise laiendamine vaid suurendab dotatsioonide mahtu ja tootmise ebaefektiivsust.

ujuv tuumajaam võib elektri hinda veelgi tõsta Täna on tuumajaama rajamise idee kindlasti aktuaalne ja aktiivsete inimeste poolt ka tõsiselt uuritud, kuna aga praktilise kogemusega spetsialiste tuumajaama projektidesse pole kaasatud, juhtub ilmselt see, et tuumajaama valmimise järel muutub elekter Eestis võrreldes lähivälismaaga veel kallimaks. Täna maksab Eesti tarbija kWh eest rohkem kui soomlane,

PEETER SOKOLOV, Tallinna Tehnikakõrgkooli reaalainete keskus

kuigi soomlaste keskmine sissetulek on ligikaudu kolm korda suurem.

See on tõsine märk sellest, et Eesti Energiat juhitakse ebaprofessionaalselt ja järelevalves on samuti tõsiseid vajakajäämisi. Nõuka-ajal maksis kWh kaks kopikat, mis on nii väike raha, et seda pole mõtet kroonidesse ümber arvutada. Vaatamata sellele ehitati välja ajakohased elektrijaamad ja kogu maad hõlmav elektrivõrk, mida pole Eesti Energia suutnud alates taasiseseisvumise ajast sellises mahus veel tänaseni taastada. Samuti on tänases Eestis ülisuured elektrivõrguga liitumise tasud. Eeltoodust lähtuvalt võib juhtuda, et ebamajanduslikult realiseeritud tuumajaama projekt võib ränga koormana vajuda Eesti maksumaksja õlgadele.

nÕukOgudE OsCar­i tüüPi tuuMaEnErgial tÖÖtav lahinguallvEElaEv. iga OsCar­allvEElaEv On varustatud 24 ss­n­19 550­kilOMEEtri raadiusEga rakEtiga.

1/2011 (29)

Pildid: autOr, dEPartMEnt OF dEFEnsE

Energeetika tulevik

Laevadele rajatavad tuumajaamad on kindlasti kallimad ja keskkonnaohtlikumad kui maismaale rajatavad, ja peale selle ka piiratud võimsusega. Lisaks alusele, millele on tuumajaam rajatud, on vaja tuumajaama teenindavaid spetsialiseeritud aluseid, nii et ka jaama teenindav personal on palju suurem. Keskkonnaohtlikkuse seisukohalt lisanduvad merelahes paiknevale tuumajaamale vääramatust jõust põhjustatud keskkonnaalased riskid, mis maa alla või peale rajatud tuumajaamadel peaaegu puuduvad. Samuti on veekogudele rajatavaid tuumajaamu raskem turvata.

Ujuvat tuumajaama ohus­ tab meie rannikute rüsijää Eestis puuduvad sadamad või kohad, kuhu võiks ujuva tuumajaama paigutada. Lisanduvad ülekandeliini kulud aluse ja mandri vahele. Eestis ei ole kitsaid kõrgete kallastega liigendatud fjorde ega lahtesid nagu Venemaa põhjaosas, kus

kitsaid lahtesid ümbritsevad kõrged graniitkaljud varjavad laevu tuulte eest ega lase tekkida lahes lainetust, mis võib

Laevadele rajatavad tuumajaamad on kindlasti kallimad ja keskkonnaohtlikumad kui maismaajaamad.

alused kaldale paisata või vastu kaid purustada. Peale selle on Eestis kevaditi rüsijääst põhjustatud avariiliste olukordade tekkimise oht.

Töötades Tallinna Lennusadamas,

1/2011 (29)

19

olen näinud, kuidas liikuv jäämass on purustanud ja nihutanud paigast osa renoveeritavast hüdrorajatisest (kaist). Liikuvad rüsijää massid kaaluvad miljoneid tonne ja kui nad hakkavad liikuma, on neil tohutu jõud. Samuti puuduvad Eestis suured sügavad jõed nagu seda on Venemaal. Jõgedest tuleks Eestis kõne alla ainult Pärnu jõgi kuni esimese sillani. Tahaks näha, mida teevad pärnakad, kui nende jõe suudmesse paigutatakse ujuv tuumaenergia plokk, nagu seda on Venemaal valmistatud künataoline moodustis PEB-1.

Venemaa esimene ujuv tuumaenergia plokk on ilmselt mõeldud mobiilse elektrijaamana, mida on võimalik vajaduse korral ühest kohast teise kiiresti ja odavalt ümber paigutada. Või energiamahuka tootmise alustamiseks või katastroofi tagajärgede likvideerimiseks raskesti ligipääsetavates kohtades. Või ka mingitel muudel strateegilistel kaalutlustel.

Tuleb silmas pidada, et Venemaa on to-

20

EnErgEEtika tulEvik

talitaarne riik ja kõik see, mis on võimalik Venemaal, ei ole demokraatlikes riikides võimalik või otstarbekas.

Venemaa põhjaosas on probleeme teedega, mida oleks vaja tuumajaama varustuse kohalevedamiseks ja mille ehitamine oleks karmides põhjatingimustes kulukas. Venemaal on ujuvate tuumaelektrijaamade rajamiseks tohutud kogemused. Kui ma esimest korda sattusin Gadžiievosse, lugesin seal sadamas kokku paarkümmend kolme ballistilist raketti kandvat tuumaallveelaeva. Kõikide nimetatud allveelaevade energiaallikateks olid väikesed tuumaelektrijaamad, kusjuures kaide ääres seistes tarbisid nad energiat alati kaldalt. Jäälõhkujat Lenin on kasutatud ujuva tuumajaamana.

koos Paldiski reaktoriga kadus siinne kompetents Parim aeg tuumajaama rajamiseks on kindlasti mööda lastud. Tuumaenergeetika planeerimisega tulnuks alustada siis, kui reaktor, turbiin ja generaator olid veel Paldiskis (nn Pentagonis) ja Eestis olid vastava väljaõppe saanud ja praktilist töökogemust omavad inimesed. Tuumaenergeetika rajamine eeldab väga kõrge spetsiifilise kvalifikatsiooni ja praktilise töökogemusega spetsialistide olemasolu, kuna tuumatehnoloogias on palju ohte, mida inimesed ei oska endale ette kujutada ega meeltega tajuda.

Tervisekahjustused tulevad ilmsiks erineva ulatusega viitajaga, sageli kümneid aastaid hiljem. Üks asi on teoreetikute teadmine, kuidas tuumareaktor töötab, ja teine oskus seda praktiliselt juhtida. Ilmselt te ei soovi lennata lennukiga, mida juhib lendur, kas on äsja lõpetanud lennukooli, läbinud teoreetilise ettevalmistuse, aga pole ühtegi praktilist lendu sooritanud.

Tuumatehnoloogia on niivõrd sensitiivne, et ei Venemaa, USA, Soome, Prantsusmaa ega teised riigid lase eestlasi ilma raha maksmata energiaplokkidele isegi lähedale, rääkimata tasuta koolitusest ja teadmiste jagamisest. >>> vt ka “Kas Eestile oleks vaja ujuvat tuumajaama“, Inseneeria 7/2010 (25).

Kardeti, et reaktori kaane avamise hetkel võib reaktor uuesti tööle hakata

T

eenisin 1970. aastate alguses Nõukogude Liidu mereväes, tuumaallveelaevade baasides Gadžiievos, Vidjaevos ja mujal. Olen näinud tuumareaktori kaane avamist ja kütusevarraste vahetamist. Olen viibinud ka kuulsal tuumaallveelaeval Leniskii Komsomolets. Nimetatud allveepaat oli üks tuumaallveelaevastiku pioneeridest.

Inseneridel ja konstruktoritel puudus tol ajal tuumatehnoloogia projekteerimise kogemus ja seepärast toimus nimetatud alusel ka terve rida avariisid: küll lekkis seal reaktori esimese kontuuri torustik, kord põles ta dokis, kord kai ääres. Pärast seda hakkasid madrused nimetama seda alust sarkastiliselt “Hirošimaks”. Kuni ta lõpuks, kui ma ei eksi, siis 1972. a Inglismaa lähedal põlema läks ja lasti põhja vajuda. Õnneks õnnestus sealt päästa kaks-kolmkümmend meeskonnaliiget.

Allveelaev jagatakse vett mitteläbilaskvate seintega osadeks (atseekideks), mille vahel on ümmargused luugid. Ellujäänud meeskonnaliikmetel õnnestus sulgeda end veetiheda seinaga eraldatud viimasesse ahtripoolsesse allveelaeva osasse, kus asuvad torpeedolaadsed seadmed, millega hävitatakse alust ründavaid vastase torpeedosid. Nad ootasid kuni päästelaeva saabumiseni, mil nad uppuvalt laevalt maha võeti.

Tol ajal oli tuumaenergeetika NLis veel lapsekingades ja sageli juhtus nii, et allveelaeva reaktor, mis pidi töötama umbes viis aastat, ammendas oma ressursi 2–3 aastaga. Sellistel juhtudel oli reaktori kaane avamine, millel oli “musttuhat” mutrit ja polti, ohtlik tegevus ja võttis kaua aega.

Reeglina toodi kusagilt Siberist kohale ka teadusliku kraadi ja kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialist (nn aju), kes juhtis nimetatud operatsiooni.

Nimelt kardeti, et reaktori kaane eemaldamise hetkel võib reaktor uuesti tööle hakata ja põhjustada kataklüsmi. Ilmselt sellepärast oligi varem NLi tuumaallveelaevadel kaks reaktorit. Kütusevardad olid tol ajal hallikassinist värvi (nagu meie sõjalaevad praegu) ja meremehed transportisid neid käes. Sellest võib järeldada, et nad polnud kuigi suure uraanisisaldusega ja ka sideaine ei olnud eriti suure tihedusega, vastasel juhul ei oleks madrused suutnud vardaid tõsta (uraan on suure tihedusega).

Uusi kogemusi tuumaenergeetikas ei saa ainult teoreetiliste abstraktsete teadmiste omandamise kaudu, vaid lisaks tuleb omada praktikat. Ainult teoreetilised teadmised on formaalsed ja baseeruvad formaalloogilistel järeldustel, mis on ohtlik. Täna kirjutavad Eestis tuumaenergeetikast kahjuks inimesed, kes pole ise näinud töötavat reaktorit ega katsunud käega reaktori kütusevarrast.

Ujuva tuumajaama ideel puudub Eestis mõte. Olen töötanud Leningradi Ekspeditsioonirühma Tallinna grupis. Ettevõtte tegevuste hulka kuulus laevade pinnaletõstmine ja avariitagajärgede likvideerimine.

Aastas juhtub laevadega üle tuhande õnnetuse, mis registreeritakse. Kui üldse tuumatehnoloogiaga alustada, võiks proovida tuumapatareidega, juhul kui neile leitakse rakendust. Need on suhteliselt ohutud, tootmine ei ole väga kallis ja nad ei saasta eriti suures ulatuses loodust. Pealegi on neid Sillamäel juba kord toodetud. Minu teada tehti seal vähemalt kolm tuumapatareid, mis seati üles Tallinna lahe, Vahe- ja Irbeni väina madalike majakatele.

1/2011 (29)

Seco erakordne pinnakatte tehnoloogia annab Teile • Paremad lõiketöötlus parameetrid • Pikema kestvusea • Oluliselt suurenenud tootlikkuse Seco erakordne pinnakatte tehnoloogia annab Teile • Paremad lõiketöötlus parameetrid • Pikema kestvusea • Oluliselt suurenenud tootlikkuse

Seco erakordne pinnakatte tehnoloogia annab Teile • Paremad lõiketöötlus parameetrid • Pikema kestvusea • Oluliseltwww.secotools.com suurenenud tootlikkuse www.secotools.com

6QQNGZRGTV 1¯ .CMK 6CNNKPP 'UVQPKC www.secotools.com 6GN KPHQ"VQQNGZRGTV GG YYY VQQNGZRGTV GG

2222

EdukusEvalEM valEM EdukusE

probleemilahenduse meetod:

TRIZI KOOSLUS JA JÕUD >>> Artikli algus septembri Inseneerias

triZi kui paindlikku

loomingu ja loomemajanduse tugisüsteemi võime kasutada mitmel viisil: tööriistana, mis aitab juhtida ajurünnakut, või süstemaatilise protseduurina, mis aitab piiritleda, mida peame tegema, kuidas valida õige tööriist, toetamaks lahenduse genereerimist, ning kuidas luua parimat lahendust.

TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener

I

ga spetsiifiline probleem on enamasti taandatav ja abstraheeritav tuntud probleemi juurde, millel on maailmapraktikas lahendus olemas. Nii saab sihipäraselt ületada psühholoogilist inertsi, mõttebarjääri, mis takistab loomingut kõigepealt. Seejärel saab aga analoogia põhjal kujundada oma konkreetse lahenduse (joonis 1). See tee on viljakam ja oluliselt kiirem kui kobav katse-eksituse

meetod, mida Altshuller järjekindlalt põhjas.

Seda meetodit illustreerib analoogia matemaatikast (joonis 2). Me võime mui-

dugi lahendada ruutvõrrandit, katsetades mitmesuguseid arve, kuni leiame õiged suurused. Kui aga valemid on olemas, saame etemalt.

TRIZil on käesoleval ajal hulk “valemeid” – tasemeid ja tööriistu (joonis 3), millest siinkohal mainisime ainult mõnda.

Kui ei aita üks meetod või tööriist, aitab teine – mitmekülgsuses on TRIZi jõud [11,12,13]. Aga ka rakendusraskused.

TRIZ nõuab süvenemist ja õppimist, et asjast kasu oleks. Võtteid tuleb harjutada ekspertide juhendamisel ettevalmistaval, põhi- ja edasijõudnute kursusel. Nii teeb Oxford Creativity nädala jooksul Inglismaal, Creax jt koolitajad Madalmaades ja USAs, eriti intensiivselt aga tegutsevad tööstusjuhid ja insenerid Koreas.

korea edukäik ja agressiivõpe TRIZ on sageli tuntud Altshulleri õpilaste kaudu. Nimekad suurettevõtted toetavad TRIZi üritusi, näiteks maailmakonve-

Joonis 1

TRIZi probleemilahenduse skeem mõttetakistuse ületamiseks MinulE sarnanE situatsiOOn

PariMad idEEd saMas situatsiOOnis

MinulE sPEtsiiFilinE PrOBlEEM

Minu sPEtsiiFilinE lahEnd

triZi MEEtOdid

Leiutab muidugi inimene ise, kuid TRIZ on tõhus tugi tehnilis-majanduslike vastuolude lahendamisel.

katsE­EksitusE MEEtOd

1/2011 (29)

EdukusE valEM

Joonis 2

Analoogne üksikult üldisele ja tagasi probleemilahenduse skeem matemaatikas ax2+bx+c=0 sarnanE situatsiOOn

x=(­b+ b2­4ac)/(2a) idEEd saMas situatsiOOnis

triZi MEEtOdid

Eristus

ax2+bx+c=0

ax2+bx+c=0

sPEtsiiFilinE PrOBlEEM

sPEtsiiFilinE lahEnd

katsE­EksitusE MEEtOd

1/2011 (29)

23

rentse. Suhteliselt hiljuti haarasid TRIZist kinni tööstusmaad Jaapan ja Korea.

Esimesed tutvumised TRIZiga tegid Lõuna Korea suurfirmad LG ja Samsung Electronics enne sajandivahetust. Veenduti, et sel mõtteviisil on perspektiivi. Aastast 2004 osaleti maailmakonverentsil TRIZCON 2004 USAs. Samsungi arendusja uurimistöö direktorid nägid kasu kõigepealt uute toodete väljatöötamises ja tehnoloogiate evitamises.

Aastal 2006 korraldati TRIZi kursused, kus osales 20 000 Samsungi töötajat. 2007 leiti, et vastavat koolitust tuleb anda kõikidele inseneridele. Aastast 2008 leiti üles Business TRIZ ja hakati koolitama ka mittetehnilist personali. Arendati hüppeliselt uusi konkurentsivõimelisi tooteid, laiendati turgu ja suurendati kasumit. Väidetavalt tehti TRIZi abil leiutisi, mis jõudsid USA esikümnesse.

Silmapaistvatest tulemustest firmades LG, LS Cable, Hyundai Auto, Hunix Semiconductor jt saab lugeda konverentside

EdukusE valEM

Joonis 3

TRIZi hierarhia

Fil

Os

0O F

ia

tulEMus

idEaalsus, vastuOlud, inErts, FunktsiOnaalsus, rEssursid, aEgruuM

ta d iis Ör

did

tÄiElik PrOBlEEMiPüstitus Ja ­lahEndus

O Et ME

TRIZFest (Peterburis), ETRIA (Euroopa Ühendus) ja Japan TRIZ Symposion materjalidest.

TRIZi hakati õpetama kõrgkoolides (nt Korea Polytechnic University, Ajou University), kus avati vastav loomingulise konstrueerimise kursus (“Creative Engineering Design Education”). Tõlgiti ja loodi originaalkirjandust, muuhulgas ka lihtsustatult TRIZi koomiksite kujul.

Intensiivõppesse kaasati kogenud TRIZi spetsialiste väljastpoolt, näiteks Minskist (kus on TRIZi toetavate arvutiprogrammide “Inventive Machine” tuntud keskus).

Samsungi koolitusel läbiti 40tunnine põhikursus, 40tunnine edasijõudnute kursus ning seejärel rakenduslik kursus, kus ekspertide juhendamisel lahendati ettevõtte aktuaalseid probleeme. Nii harjutati “agressiivõppe meetodil” võtteid. Lääne industriaalühiskonnast kostab murelikke hääli, et TRIZi edukäik kiirendab tehnilist progressi Kaug-Idas veelgi ja kallutab konkurentsivõitluse vaekausi idamaade kasuks.

tÖ

24

lEiutusvÕttEd, vastuOluMaatriks, arEn­ gusEadusEd, ainE­vÄli­analüüs, tEadMistE/ EFEktidE Baasid, sEgMEndid, süstEEMiOPEraatO­ rid, MakrO Ja MikrO, FunktsiOnaalnE kuluanalüüs, PisiiniMEsEd, rEssursid, EraldaMisE PrintsiiP, MOnO­Bi­POlü, dünaMisEEriMinE, PrOBlEEMilahEndus­ standardid

kuidas on tulemused Eestis?

Need on enam kui tagasihoidlikud.

Asjatundjaid napib ja eelarvamused kammitsevad. Juhid ei usu, et midagi head on võinud alguse saada idapiiri tagant. Muu maailm näib uskuvat Altshullerisse ega kahetse, kui otsustada rohke materjali järgi internetis, samuti sadade raamatute põhjal.

Kursusi on meil olnud episoodiliselt.

Näiteks Mainori Kõrgkoolis räägitakse TRIZist aines Loovus ja innovatsioon. USAs TRIZi koolituse läbinud Maarja Kruusmaa õpetab TTÜ IT-tudengeid tutvustaval tasemel. Patendiinfo osas puudutatakse ka TRIZi. Jurisprudentsis ning TRIZi teoorias avardab teadmisi arendaja Riho Viik.

Tähelepanek Korea “agressiivkoolitusest”: väidetavalt läbib kursuse ja saab TRIZi aktiivseks tarbijaks pool osalejatest. See on normaalne – igaüks ei peagi saama leiutajaks või tootearendajaks. Küll aga peaks info levima loovisiksusteni.

Firmas Jot Eesti läbi viidud TRIZi koolituse järel tõdes juhtivinsener Karl Raba: “Eesti ei löö enam ammu odava tööjõuga läbi. Hetkel käib palkade paikaloksumine

Euroopaga, hinnad on seda juba teinud.

Ainus, millega saab teisi lüüa, on ideedmõtted-lahendused – innovatsioon. Patendid, kasulikud mudelid on kaitse loodule ja ka rahastamise allikas uutele ideedele. Ja et neid mõtteid tekiks, on vaja vundamenti – loova töö tehnikat.”

Meie tee võiks olla samuti Korea-tüüpi agressiivõpe, et tuleks tõesti tulemusi. Eestikeelsest õppematerjalist ilmus hiljuti tõlkeraamat, mis esitab TRIZi filosoofiat ja põhitõdesid aabitsatasemel [2]. Kirjastuselt “Külim” on tulemas esimene praktiline õpik-käsiraamat TRIZi “võtetest” ja metodoloogiast [3].

Esmaklassiline ülesanne ja selle lahendus, näiteks konkurentsivõimeline omatoode või uudne tööstuslik tehnoloogia, ei sünni lihtsa loogilise lahendusena või insenerliku arendusena. Selles peab sisalduma üllatuslik, uudne iva ehk leiutistase. Eelkõige aitabki TRIZ leiutada. Leiutab muidugi inimene ise, kuid TRIZ on tõhus tugi tehnilis-majanduslike vastuolude lahendamisel.

1/2011 (29)

Hägusest lähtesituatsioonist eraldatakse see tuum, kaks ainet, kus ilmnevad vastuolud ja nendevaheline väli. Seejärel saab leiutada lausa algoritmi järgi – kui TRIZ ära õppida!

Seejuures on TRIZ noor ja arenev teadus, mis õpetab konstrueerima tulevikku, nii et tal tasub silma peal hoida [10–13].

viidatud kirjandus 2. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus TRIZ. Kirjastus Külim, 2010. – 56 lk.

3. Tiit Tiidemann. 36 mõtlemisvõtet Loovas Probleemilahenduses TRIZ. Õpik. Lauaraamat. Käsiraamat. Kirjastus Külim, 2010 (ilmumisel).

10. TRIZ Home Page in Japan: http://www.osakagu. ac.jp/php/nakagawa/TRIZ/eTRIZ/index.html 11. Darrell Mann, 2003. Hands-On Systematic Innovation. Creax Press –465 lk.

12. Current Scientific and Industrial Reality. Proceedings of the TRIZfuture Conference 2007.

Frankfurt, kassel university press GmbH – 290 lk.

13. Veebiajakiri, toimetaja Ellen Domb: www.trizjournal.com

Uusim “state-of-the-art” I/O süsteem Vipalt

kuni 64 moodulit sisesiin

UUS STANDARD TÖÖSTUSAUTOMAATIKAS

2626

insEnErikutsE insEnErikutsE

treffpunkt:

IFD AASTAKONGRESS JA KATUSEMEISTRITE MM-VÕISTLUSED BELFASTIS 17.–21. novembrini toimusid Belfastis 58. iFd (ülemaailmne rahvuslike katusemeistrite liitude katusorganisatsioon) aastakongress ning 23. noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlused.

PEETER KÄRP, dipl. ehitusinsener, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse esimees

I

FD ühendab enamikku Euroopa riikide katusemeistrite liite, lisaks kuuluvad sinna ka USA Katuseehitajate Assotsiatsioon ning toetajaliikmetena enamik suuremaid katusematerjalide ning katuseehitusega seotud toodangu tootjaid, millest Eesti tuntuimad on näiteks Monier, Velux, Roto, Rheinzink, Rathscheck. Enamikes Euroopa riikides tegutsevad juba aastasadu ehitusalased kutsealaliidud, mis koondavad konkreetse ala inimesi. Mõnedega on küll vähe kehvasti läinud nagu näiteks müürseppade tsunftiga, mis omal ajal templirüütlite poolt vähehaaval üle võeti ning tänapäeval vabamüürlaste organisatsioonina tuntud on.

katusemeistrid on koondu­ nud saksakeelses kultuuris Ühed pikema ajalooga ehitusalased kutsealaliidud on katusemeistrite liidud.

Eelkõige saksakeelses kultuuriruumis (Saksamaa, Šveits, Austria-Ungari koos Määri- ja Böömimaaga) on katusemeistrite liidud sajandeid korraldanud erialast koolitust, eksamineerinud noori katusemeistriks pürgijaid, kes on selliaja juba läbinud ning hoidnud alal ja arendanud edasi katuseehituse reegleid. Samuti on

Belfasti MMi tulemused Plekk-katus 1.Prantsusmaa 2.Inglismaa 3.Belgia Lamekatus 1.Šveits 2.Inglismaa 3.Iirimaa Kivikatus 1.Inglismaa 2.Saksamaa 3.Austria Presidendi karika tulemused: Plekk-katus – Inglismaa Lamekatus – Poola Kivikatus – Belgia.

1/2011 (29)

nendes liitudes vaheldusrikas seltsielu, korraldatakse mitmesuguseid üritusi nagu parimate katuste konkursid, kutsealavõistlused jne.

Järjepidev ning edasiarenev tegevus on taganud ka suhteliselt korraliku ja stabiilse katuseehituse taseme nendes piirkondades. Et Eesti varakapitalismi tingimustes taoline tegevus puudus – kuna turg pidi kõik ära reguleerima –, on ka tagajärjed näha: ehituse kvaliteet oli eriti viimase ehitusbuumi ajal madal. Eriti madal on tase eramuehituses, kus tavaliselt puuduvad tõsiselt võetavad projektidkavandid, mis jätab kehvale katuseehitajale võimaluse asjatundmatuks ning omakasupüüdlikuks tööks.

varsti saab ka Eesti iFd täisliikmeks Olukorra parandamiseks on alustatud Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu tegevust, mis juriidiliselt on registreeritud MTÜna ja asutatud kaheksa katuse- ja fassaadiehitusfirma poolt 2008. aasta oktoobris. Alates 2009. aasta lõpust on Eesti rahvuslik liit EKFML IFD külalisliige.

Paari aasta jooksul, kui õnnestub kehtestada ka Eestis konkreetsed katuse- ja fassaadiehitusreeglid, võetakse ka Eesti IFD täisliikmeks.

IFD peamised tegevusliinid on liikmete huvide esindamine, katusemeistrite

FOtOd: autOr

insEnErikutsE

Pildil: PEEtEr kÄrP (EksklusiivEhitus Oü, EkFMl­i JuhatusE EsiMEEs, vasakult 1.), Erki lOigOM (as tOOdE, vasakult 4.), kaidO kaasik (MOniEr, vasakult 5.)

koolitamine ja enesetäiendamine ning katuse- ja fassaadiehituse normide ja reeglite väljatöötamine. Selleks töötavad kongresside vahelisel ajal erinevad alakomisjonid, kus edaspidi on võimalus osaleda ka Eesti spetsialistidel, kui neid ainult leiduks.

Noorte katusemeistrite MMil osalevad kolmeliikmelised võistkonnad, kes on saanud selle õiguse rahvuslike võistluste tulemuste alusel. Võistkonda kuulub kaks kuni 25aastast katusemeistrit ning mentor-juhendaja, kes võistluste ajal ise tööd teha ei tohi. Viimastel aastatel on võisteldud kolme erineva katuse ehitusel – lamekatus, valtsplekk-katus ning kivikatus koos katuseakna paigaldusega. Konkreetse katusematerjali määrab võistluste korraldaja. Võistluse tulemused selgitab rahvusvaheline žürii.

Lisaks põhivõistlusele võisteldakse viimasel päeval nn vabakavas IFD presidendi karikale. Sel aastal tegid viilkatuse ehitajad käsitsi valmistatud katusekividest katuse ning plekk-katusemeistrid plekist karika varem valmistatud plekk-katuse külge.

27

nOOrtE katusEMEistritE MM­il BElFastis

Müürseppade tsunft võeti vähehaaval üle ja on tänapäeval tuntud vabamüürlaste organisatsioonina.

osalemist selle töös. Samuti jälgiti tähelepanelikult võistlusi, saamaks kogemusi Baltimaade katusemeistrite meistrivõistluste korraldamiseks 2011. aasta suvel.

augustis 2011 tuleb Moos­ tes esimene Baltroof IFD kongressil osales külalisena ka seitsmeliikmeline Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu EKFMLi delegatsioon, kes kohtus IFD presidendi, nõukogu liikmete ning peasekretäriga, et arutada Eesti võimalikku liitumist IFDga ning

1/2011 (29)

Järgmine IFD aastakongress toimub 2011. aasta sügisel Dublinis Iirimaal, katuse MM aga 2012. aasta sügisel Šveitsis koos IFD kongressiga.

Augustis korraldab EKFML Mooste vastrenoveeritud mõisakompleksis esimesed Baltimaade katusemeistrite võistlused BaltRoof 2011, kus osalevad külalisvõistkonnad Lätist, Leedust ning Venemaalt.

Samuti planeeritakse BaltRoof 2011 ajal müüriladumis- ning krohvimisvõistlusi Eesti fassaadimeistritele ning toimub Eesti-Läti-Leedu (võib-olla lisanduvad Poola, Venemaa ja veel mõni IFD liikmesriik) maavõistlus rookatuse ning laastkatuse ehituses. Infot võistlustest osavõtu kohta saab telefonil 55596340.

Osavõtusoovist saab samuti teatada aadressil Peeter.Karp@mail.ee.

2828

tOOtMissisEndid tOOtMissisEndid

igakuine toorainekommentaar:

2010 OLI TOORAINETE HINNARALLI AASTA Möödunud aastat võib täiesti veendunult nimetada toorainete hinnaralli aastaks. kümnete protsentide võrra kallinesid enamiku nii börsil kaubeldavate kui ka mitte­ kaubeldavate toormete hinnad.

D

TÕNIS OJA, investeerimisnõustaja

etsembri keskpaiga seisuga oli puuvilla hind kerkinud 93%, väärismetallid pallaadium ning hõbe kallinenud vastavalt 80 ja 69%, kohvi hind oli kerkinud 59, mais ja nisu kallinenud vastavalt 42 ja 41%, vineer 39 protsenti jne. Palju kõneainet andnud kuld oli aasta algusega võrreldes kallinenud veerandi ning nafta kümnendiku võrra. Odavnenud olid ainsate börsil kaubeldavate toorainetana kakao 8% ning maagaas koguni veerandi võrra. Eeltoodud hinnamuutuse protsendid on arvestatud dollarites ning dollar on samal ajal tugevnenud 8%, mis tähendab, et eurodes on nende samade toorainete hinnad kallinenud veel rohkem.

Kui mõne tooraine puhul pole möödunud aasta hinnatõusus midagi uut peale 2008. aasta sügava korrektsiooni tasategemist, siis mõne tõus on täiesti uus nähtus.

Osaliselt võib uueks tõusjaks nimetada kohvi, mille hind oli suhteliset stabiilne peaaegu kümmekond aastat.

Päris kindlasti oli eelmise aasta toorainete staar puuvill, mille hind kerkis pooleteise sajandi kõrgeimale tasemele. See aga tekitab tekstiilitööstuses täiesti uue olukorra. Kui varasemat aastakümmet iseloomustab tänu puuvilla odavale hinnale ning Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide odavale tööjõule rõivaste hinna langus, siis nüüd on see aeg läbi, usuvad spetsialistid.

“Igavesti odavnevate rõivaste aeg on läbi,” ütles ajalehele Financial Times Suurbritannia moerõivaste jaemüüja Nexti, mis tegutses lühikest aega ka Eestis, tegevjuht 1/2011 (29)

lord Wolfson. “Ma ei arva, et me näeme ilmtingimata igavesti kallinevaid riideid, aga ma arvan, et igavesti odavnevate riiete periood on läbi,” lisas ta.

Muidugi on hinnatõus sattunud väga halvale ajale. Suur tööpuudus ja sissetulekute vähenemine tekitab küsimuse, kas tarbijad on nõus hinnatõusu kinni maksma. Osa tekstiilitööstust on puuvilla hinnatõusule reageerinud kangastes puuvilla osakaaalu vähendamise ning sünteetika osakaalu suurendamisega. Tootjate, kelle särgid olid eelmisel aastal 100 protsenti puuvillasest riidest, särgid võivad sel aastal koosneda 80 protsendist puuvillast ja 20 protsendist polüestrist. Odavamate riiete koostis läheneb suhtele 50% puuvilla ja 50% polüestrit.

Kompensatsioonimehhanismi toorainete hinnatõsule otsivad ka teised tööstusharud, näiteks toiduainetööstus püüab vähendada pakendi hinda.

särgid olid eelmisel aastal 100% puuvillast, aga sel aastal 80% puuvillast ja 20% polüestrist. kokkuhoid.

Kas edaspidi on oodata lõpmatuseni kestvat toormehindade tõusu, nagu ennustavad paljud analüütikud? Arvata võib, et ükski tõus pole siiski igavene. Mida kõrgemale tõuseb mingi sisendi hind, seda intensiivsemalt hakatakse sellele otsima alternatiive.

Eelmise aasta hinnaralli peamiseks põhjuseks oli USA keskpanga rahapoliitika lõdvendamine ning madalad intressid.

Kuna arenenud riikide majanduste kasvud jäävad aeglaseks ka sel aastal, võivad nii dollari kui ka euro intressid jääda samamoodi madalaks. Välistatud pole ka nn rahatrüki uus voor, mida ma siiski väga tõenäoliseks ei pea.

Seega on toorainete hinnatõusu oodaFOtO: ÄriPÄEv

50

ta ka sel aastal, eriti aasta esimesel poolel.

Tuleb aga öelda, et riigid ja keskpangad on

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 .

0 27 8 0 .0 .10 3 8.1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 24.09 0 .0 .10 1. 9.1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 29.10 0 .1 .10 5. 0.1 12 11 0 .1 19.11 0 .1 26.11 0 .1 .10 3 1.1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

200

30

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 27.08 0 .0 .10 3 8.1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 24.09 0 .0 .10 1. 9.1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 29.10 0 .1 .10 5 0.1 12.11 0 .1 19.11 0 .1 26.11 0 .1 .10 1 3 .1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

30

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 .

0 27 8 0 .0 .10 8 3 .1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 .

0 24 9 0 .0 .10 9 1. .1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 .

1 29 0 0 .1 .10 0 5 .1 12.11 0 .1 19.11 0 .1 .

1 26 1 0 .1 .10 3 1.1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

30

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 .

0 27 8 0 .0 .10 3 8.1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 24.09 0 .0 .10 1. 9.1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 29.10 0 .1 .10 5 0.1 12.11 0 .1 19.11 0 .1 26.11 0 .1 .10 3 1.1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

30

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 .

0 27 8 0 .0 .10 3 8.1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 .

0 24 9 0 .0 .10 1. 9.1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 .

1 29 0 0 .1 .10 5 0.1 12.11 0 .1 19.11 0 .1 26.11 0 .1 .10 3 1.1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

30

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 27.08 0 .0 .10 3 8.1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 24.09 0 .0 .10 1. 9.1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 29.10 0 .1 .10 5 0.1 12.11 0 .1 19.11 0 .1 .

1 26 1 0 .1 .10 1 3 .1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

30

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 27.08 0 .0 .10 3 8.1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 24.09 0 .0 .10 1. 9.1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 29.10 0 .1 .10 5 0.1 12.11 0 .1 19.11 0 .1 26.11 0 .1 .10 1 3 .1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

30

.0 6 7.1 13.08 0 .1 20.08 0 .1 .

0 27 8 0 .0 .10 8 3 .1 10.09 0 .1 17.09 0 .1 .

0 24 9 0 .0 .10 1. 9.1 1 0 8 0.1 15.10 0 .1 22.10 0 .1 .

1 29 0 0 .1 .10 5 0.1 12.11 0 .1 19.11 0 .1 26.11 0 .1 .10 3 1.1 10.12 0 .1 17.12 0 .1 .10 2.

10

30

tOOtMissisEndid

graaFik 1. graaFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYMEX) 100

Maagaasi hind, usd/MMBtu (iCE, london) 6,0

80 4,5

60 3,0

graaFik 3. graaFik 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)

10000

terase hind, usd/t (londoni metallibörs) 10000

8000 8000

6000 6000

graaFik 5. graaFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london)

10000

nisu hind, Eur/t (Euronext/Matif, Pariis) 250

8000 200

6000 150

graaFik 7. graaFik 8.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBOt, Chicago) tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

kahel viimasel aastal sekkunud majandusse nii jõuliselt, et sellest johtuvad moonu-

1/2011 (29)

29

1000

150

100

800

allikad: nYMEX, nYBOt, iCE, lME, EurOnEXt, FOEX ltd

tused teevad igasuguse prognoosimise peaaegu võimatuks.

3030

EnErgEEtikatulEvik tulEvik EnErgEEtika

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

maavarade parem ärakasutamine:

KAS MEIE KUKERSIITPÕLEVKIVI vastus oleks: jah, sobib! Eesti põlevkivitööstust ootavad lähiajal ees väga tõsised muutused. Põlevkivi kasutamine energeetikas jätkuvalt väheneb ja suuri summasid on investeeritud õlitootmisse. selle kõrval on vähe juttu olnud põlevkivi võimalikust gaasistamisest.

JÜRI KANN, TTÜ emeriitprofessor

ANTO RAUKAS, ajakirja “Oil Shale“ peatoimetaja

V

anemad inimesed mäletavad veel hästi neid aegu, kui Tallinna ja ka tolleaegse Leningradi majapidamistes kasutati Kohtla-Järvel toodetud põlevkivigaasi. 1947. aastal anti KohtlaJärvel ekspluatatsiooni originaalse konstruktsiooniga kamberahjud põlevkivigaasi tootmiseks. Gaasistamine kujunes kiiresti perspektiivseks majandusharuks.

Põlevkivigaasiga saaks ära varustada keskmise linna Vahetult pärast II maailmasõda, 1945. aasta lõpus, lasti Kohtla-Järvel käiku üheksa kambriga katseseade põlevkivi gaasistamisvõimaluste uurimiseks. Kambrite optimaalse konstruktsiooni oli 1932. aastal välja pakkunud insener V. Žunko. Tolleaegses Lengiprogazis valmiski katsepatarei projekt, mille järgi valmistatud katseseade võimaldas saada kõik vajalikud lähteandmed juba suurema tehase rajamiseks. Katsepatarei töö põhjal ehitati gaasivabrik 276 kamberahjuga. Töösse võeti kolm ahjude plokki, igaühes 92 ahju, mis olid jagatud nelja pata-

reisse. Kõike seda kirjeldab üksikasjaliselt Eesti põlevkivitööstuse väljapaistev edendaja Ivar Rooks oma 2004. aastal ilmunud mälestusteraamatus.

Kambritest saadud põlevkivigaas ei kõlvanud aga kohe tarbijatele suunamiseks.

See tuli puhastada lisanditest nagu tõrv, benseen, naftaliin, väävelvesinik, ammoniaak, uttevesi jm. Kuivõrd oluline on loetletud jääkide eraldamine, selleks toome näite, mida on korduvalt rõhutanud oma töödes prof Agu Aarna.

Oletame, et põlevkivi gaasistamise tehas töötab tootlikkusega 100 miljonit m³ gaasi aastas. Sellisest gaasikogusest piisaks ühe keskmise linna varustamiseks majapidamisgaasiga. Kui võtta arvesse naftaliini jääksisaldust toorgaasis, siis ühe aasta jooksul satuks torujuhtmesse 50 tonni naftaliini. See on aine, mida vanasti kasutati riidekoi tõrjeks. Kui kogu nimetatud naftaliinikogus jääks torujuhtmesse, teeks see gaasi voolamise praktiliselt võimatuks.

Parem pole olukord benseeniga, kuna viimane külmub juba +5°C juures jäätaoliseks aineks ja põhjustaks torude ummistumise.

gaasi puhastamise alal on meil pikaajaline know how Tänu keemikute ja tehnoloogide ühistele pingutustele õnnestus Kohtla-Järvel lõpp-produktina saada siiski igati kvaliteetne majapidamisgaas. Kamberahjude pikaajalise tööstusliku ekspluateerimise käigus omandati Eestis vajalik know how põlevkivigaasi puhastamiseks. Lõpp-produkt osutus 1/2011 (29)

tallinna ja tollase leningradi maja­ pidamised kasutasid kohtla­Järvel toodetud põlevkivigaasi.

täiesti lõhnavabaks tooteks ja seda tuli “lõhnastada” ehk odoreerida spetsiifiliste keemiliste ühenditega selleks, et koduses majapidamises saaks lõhna järgi tuvastada võimalikke gaasilekkeid.

Gaasitootmise tipu saavutas Eesti 1976. aastal, kui toodetud gaasi maht oli 597,4 mln m³. Kohalikule põlevkivigaasile segati juurde Venemaalt saadud maagaasi.

Eeltoodu põhjal võib jääda ekslik mulje, et põlevkivi gaasistamine oli suhteliselt lihtne protsess. Kaugel sellest. Kukersiitpõlevkivi orgaanilise osa (kerogeeni) omapära seisneb selles, et erinevalt teistest tahketest kütustest tekib kerogeeni termilisel käsitlemisel nn termobituumeni vaheaste. Põlevkivi termiline lagunemine ei toimu kerogeeni struktuurielementide lihtsa eraldumisena. Leiavad aset kahes suunas toimuvad protsessid: orgaanilise osa lagunemine ja FOtOd: ÄriPÄEv, riigiarhiiv

EnErgEEtika tulEvik

31

SOBIB GAASISTAMISEKS? mise õlitootmise generaatoritega. Etteantud mahus jäi see täitmata. Hiljem avaldati arvamust, et nende töödega oleks tulnud alustada juba varem, kuna ligi 40aastase rakendamise järel olid kamberahjud füüsiliselt amortiseerunud ja saastasid juba tõsiselt õhku.

Selleks ajaks oli tolleaegses NLis avastatud ridamisi uusi suuri maagaasi leiukohti.

See muutis Kohtla-Järve põlevkivigaasi konkurentsivõimetuks. Aga kas nii jääb alatiseks?

gaasil ülekandekadu väike

EEsti PÕlEvkivi kaEvandus

uute ühendite süntees. Gaasi teke on põhiliselt sekundaarne protsess.

Lihtsam oli gaasi transportimiseks vajalike torujuhtmete paigaldamine. KohtlaJärve – Leningradi 203 km pikkune gaasijuhe paigutati allapoole maa külmumispiiri, 1,8 m sügavusele. Trassi ehitamiseks kaasati üle 7000 töölise. Leningradile gaasi andmise alguskuupäevaks loetakse 5. novembrit 1948, kuigi kogu trassi survekontroll toimus alles 10.–20. novembril 1948.

uued maagaasi leiukohad suretasid kohtla­Järve välja Tallinna jõudis põlevkivigaas 1953. aasta kevadel. Pärast seda alustati majapidamisgaasi andmist Kohtla-Järve linnale endale. Elamute gasifitseerimine toimus seal mitme aasta jooksul.

Kohtla-Järve gaasivabrik töötas 1948.

aastast kuni 1987. aastani. Tolleaegse Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nägi ette aastatel 1982–1985 kamberahjude asenda-

Küsimusele “Kuidas oleks gaasitootmise taasalustamisega Eestis?” oleks vastus: “Tehniliselt ja tehnoloogiliselt on see võimalik, kuid vajab põhjalikku majanduslikku analüüsi.” Tehnoloogiliselt ei ole ületamatuid raskusi ette näha. Vastupidi, aeg on läinud edasi ning viimaste aastakümnete saavutused nii uute tule- kui ka korrosioonikindlate materjalide tootmisel, aga ka gaasipuhastusprotsessi täiustumine lubavad toota kvaliteetset põlevkivigaasi. Omaette küsimus on, kas see oleks keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas? Nendele küsimustele saavad vastuse anda vaid põhjalikud uuringud.

Selge on see, et gaasitootmise eeliseks

International Industrial Services Oü pakub tööstusettevõtetele järgmiseid teenuseid: INTERNATIONAL INDUSTRIAL SERVICES

Tööstusseadmete vibrodiagnostikat (monitooring ja analüüs) Võllide laserjoondamine Reduktorite remont ja hooldus Töörataste (ventilaatorite, rootorite) staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine Elektrimootorite hooldus, remont ja mähkimine Pumpade remont ja hooldus Tarnime tööstusseadmeid ja varuosi Me lahendame Teie probleeme 24/7.

TÖÖKINDLUS, KIIRUS JA KVALITEET GARANTEERITUD

Siin ei ole tervet loetelu meie oskustest ja võimalustest. www.ininservices.eu info@ininservices.eu tel.(+372) 52 44 551

1/2011 (29)

32

EnErgEEtika tulEvik

Põlevkivigaas on ka lämmastikväetiste tootmisel täiesti konkurentsivõimeline, võrreldes maagaasiga.

kOhtla­JÄrvE PÕlEvkivitÖÖtlEMisE kOMBinaadi PÕlEvkivigaasitEhasE gEnEraatOritE tsEhhi tÖÖlinE linda tOigEr JÄlgiB aParaatidE tÖÖtaMist (1957).

põlevkivi teiste termilise lagundamise meetodite ees on kerogeeni täielikum ärakasutamine ja sellest tulenev oluliselt väiksem koormus keskkonnale töötlemisjääkide ladustamisel. Veel üks aspekt on ülekandekadude suur erinevus: protsentides on elektriliinide ja gaasitoru kadude erinevus 14 ja 1–2. See asjaolu võimaldaks elektri tootmist hajutada, mis riigikaitselisest aspektist pole vähetähtis argument.

Küsimusele “Kas põlevkivigaas võiks sobida ka lämmastikväetiste tootmiseks?” oleks vastus: “Jah”. Seda küsimust käsitles põhjalikult E. Rikk oma 1966. aastal kaitstud kandidaadiväitekirjas. Autor näitas, et kamberahjugaasist on võimalik toota lämmastikväetisi. Skeem nägi ette gaasi puhastamist ebasoovitavatest lisanditest süsivesinike katalüütilise konversatsiooni teel auruõhu-hapniku voolus, CO konversatsiooni CO2-ks sellele järgneva CO jääkide ja CO2 eraldamisega gaasist ja ammoniaagi sünteesi. Autor väitis juba tol ajal, et lämmastikväetiste tootmine põlevkivigaasist oli täiesti konkurentsivõimeline selleks otstarbeks kasutatava maagaasiga.

Küsimusele “Kuidas suhtuda põlevkivi maa-alusesse gaasistamisse?” oleks vastus: “Suhtuda ülima ettevaatlikkusega”. Sellele küsimusele on pühendatud hulgaliselt kõrgetasemelisi uurimistöid nii Eestis kui välismaal. Välja on pakutud erinevaid gaasistamise ja gaasi maapinnale toimetamise meetodeid, näiteks 1987. aastal USAs tehtud kildagaasi väljamiskatsed horisontaalsete puuraukude abil Põhja-Dakota Bakkeni ja Texase Austin Chalki maardlas.

Teatavasti oli 2008. aastal kildagaasi osakaal kogu USA gaasitarbimisest juba 6,3% ja arvatakse, et aastaks 2020 kasvab see 20% protsendini. Gaas eraldatakse viisil, kus horisontaalsetesse puuraukudesse pumbatakse suure surve all vesi koos spetsiaalsete lisanditega, mis aitab purustada kildamassi ja vabastada selle pooridesse ning lõhedesse kogunenud kildagaasi. See pumbatakse puuraugu kaudu maapinnal paiknevatesse mahutitesse.

Kukersiitpõlevkivi maa-alust gaasistamist on uuritud ja katsetatud ka Eestis, kuid kuna meie põlevkivikihid lasuvad madalal ja kihid on lõhelised, siis läbiviidud katsed

1/2011 (29)

rahuldavaid tulemusi ei andnud. Esines nii pinna- kui põhjavee reostumist. Kui mitmed USA firmad pöördusid möödunud aastal meie eriteadlaste ja keskkonnaministeeriumi poole sooviga korrata vastavaid töid ka Eestis, siis nad tööde läbiviimiseks õigustatult luba ei saanud.

Põlevkivigaas ^ Jordaaniast Tehniliselt ega tehnoloogiliselt ei käiks põlevkivigaasi tootmise alustamine Eestis meie spetsialistidele ja ettevõtetele üle jõu.

Vastus taandub kahele aspektile: kuidas on maandatud keskkonnariskid ja kas antud momendil oleks selline ettevõtmine majanduslikult põhjendatud.

Võib-olla tasuks rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel pidada silmas meie kogemust põlevkivigaasi tootmisel, eriti Jordaanias, kus sealsest põlevkivist kvaliteetse õli saamine on perspektiivitu ettevõtmine. Põlevkivi gaasistamist on Eestis uuritud hästi, igal juhul mitte halvemini kui õlitootmisel.

Seda oleme sunnitud kogema oma uute õlitehaste käivitamisel, mis on olnud üsna tõrgeterohke.

BCS Itera kutsub kĂľiki Microsoft Dynamics NAVi huvilisi osa vĂľtma hommikukohvi-seminaride sarjast. ••••• Hommikukohvi-seminarid toimuvad kokku kĂźmnel kolmapäeval kell 9.00–11.00 Ăœlemiste City konverentsikeskuses ZAPP (Lþþtsa 6) alates 24. märtsist 2010. Seminarid on TASUTA.

• Majandustarkvara lahendus – investeering vþi kulu? • Majandustarkvara projekti juhtimine diagnostikast versiooniuuendusteni – kþigest sellest, milleks klient peab valmis olema. • BCS Itera Palk – palga- ja personaliarvestuse vþimalused. • Majandustarkvara A ja Ä: aruandlus ja ärianalßßs. • Mßßgi- ja kliendihalduslahendused. Kliendiinfo haldamine – tÜÜriist tþhusamaks mßßgiks.

• Kaubanduslahendused – elektroonilistest ostutellimustest multifunktsionaalse kassani. • Tootmislahendused. Miks peab tootmine paberilt arvutisse kolima? • LaotÜÜ juhtimise praktilised lahendused. • Finantslahendused.

3 x E: e-aruandlus, e-arved, euro. • TRIMITi tootmislahendus mÜÜbli-, metalli- ja masinatÜÜstusele. 50 000 tootevariatsiooni lihtne haldamine – mßßt vþi tegelikkus?

ď?Ťď?ľď?Šď?¤ď?Ąď?ł ď?´ď?Ľď?¨ď?Ą ď?Ľď?Žď?¤ď?Ąď?łď?´ ď?Ľď?Ľď?łď?´ď?Š ď?°ď?Ąď?˛ď?Šď?­ ď?˘ď?˛ď&#x;¤ď?Žď?¤

VHG

JOO HOMMIKUKOHVI MAJANDUSTARKVARA VĂ•IMALUSI TUNDMA Ă•PPIDES!

HOH

VHOH

Praktiliste seminaride käigus antakse ßlevaade majandustarkvara lahendustest, mida valdkonnas on vþimalik rakendada, vahendatakse rahvusvahelisi praktikaid, kasulikke näpunäiteid ja klientide kogemusi. Seminarid on mþeldud nii praegustele Microsoft Dynamics NAVi kasutajatele kui ka neile uudishimulikele, kes veel kaaluvad majandustarkvara lahenduste kasutuselevþttu.

TERE TULEMAST !

7HUYLNOLNXG ODRKDOGXVODKHQGXVHG

Info ajakava ja eelregistreerimise kohta: www.itera.ee

WHDGOLNHOH HWWHY}WHWHOH

&KTGEVQTA Z MCCPGF KPFF

0LFURVRIW '\QDPLFV 1$9 DQQDE YDEDGXVH

NHVNHQGXGD lULWHJHYXVHOH

%&6 ,WHUD

0LFURVRIW %XVLQHVV 6ROXWLRQV SDUWQHU (HVWLV 7HUYLNOLNXG WRRWPLVODKHQGXVHG

��������

$6 %&6 ,WHUD 3lUQX PQW 7DOOLQQ PHWDOOL MD PDVLQD P||EOL WHNVWLLOL MD U}LYDW||VWXVHOH WHO H SRVW LWHUD#LWHUD HH KWWS ZZZ LWHUD HH %&6 ,WHUD RPDE 0LFURVRIW %XVLQHVV 6ROXWLRQVL SRROW YlOMD DQWXG lULUDNHQGXVWH MXXUXWDPLVH VHUWLILNDDWL YlOMD DQWXG PLOOHJD RQ WXQQLVWDWXG HWWHY}WH lULUDNHQGXVWH MXXUXWXVPHWRRGLND YDVWDYDNV 0LFURVRIW %XVLQHVV 6ROXWLRQV DPHWOLNX MXXUXWXVPHWRRGLNDJD

0LFURVRIW '\QDPLFV 1$9 DQQDE YDEDGXVH

NHVNHQGXGD lULWHJHYXVHOH &KTGEVQTA Z MCCPGF KPFF

$6 %&6 ,WHUD 3lUQX PQW 7DOOLQQ WHO H SRVW LWHUD#LWHUD HH KWWS ZZZ LWHUD HH

463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV 463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV 463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV 463*0-2) F ]

7LLQD 7DOXPHHV

3434

EdukusEvalEM valEM EdukusE

inseneeria tutvustab maailma pingitootjaid:

DOOSAN INFRACORE. ÜLE 10 000 TÖÖPINGI AASTAS üks suuremaid lõuna­korea konglomeraate doosan Corporation on rahvusvaheline suurettevõte ja vanim korea firma, mis asutati 114 aastat tagasi. doosani areng viimasel kümnendil on olnud väga kiire nagu kogu lõuna­korea majanduslik areng.

D

oosani käive on võrreldes aastaga 2000 kasvanud üle kuue korra (23% aastas) ja oli aastal 2009 13,9 miljardit eurot. 50% müügist tuleb väljaspoolt Lõuna-Koread. Doosani tugevuseks on lai valik erinevaid tooteid ja teenuseid elektrienergia tootmise, põllumajanduse, autotööstuse, ehituse ja mootorite konstrueerimise valdkonnast. Doosani peamiseks arengumootoriks on infrastruktuuri toetamine (ISB, infrastructure support business), mis moodustas 2009. aastal 89% käibest, võrreldes 26 protsendiga 1996. aastal. See hõlmab elektrijaamade ehita-

mist, ehitus- ja tööstusmasinate tootmist, militaartooteid, tsiviilehitust. Doosani laienemise käigus on omandatud firmasid üle maailma, viimaste ostude hulgas on näiteks ehitusmasinate tootja Bobcat ja Tšehhi energiatootmisseadmete tootja Škoda Power.

Doosan Corporationi üks paljudest tütarfirmadest on Doosan Infracore. Firma koosneb neljast divisjonist – ekskavaatorite

ja muude ehitusmasinate, mootorite, tõstukite ja metallitöötlemispinkide tootmine.

Doosan Infracore Machine Tools, millel on üle 30aastane tööpinkide tootmise kogemus, on maailma juhtivaid metalli lõiketöötlemispinkide tootjaid. Peamisteks toodeteks on treimiskeskused, töötlemiskeskused, sisetreipingid, elektroerosioontöötlemisega EDM-tööpingid ja tööstuse automatiseerimise seadmed. Aastatoodang on üle 10 000 arvprogrammjuhtimisega pingi. Aastaks 2015 on eesmärk toota 20 000 pinki aastas ja saavutada käive 1,4 miljardit eurot.

Doosan pakub laia valikut igas mõõt-

sisEtrEiPink dOOsan dB130CX. aastas tOOdaB dOOsan ülE 100 sisEtrEiPingi.

1/2011 (29)

FOtOd: dOOsan

EdukusE valEM

35

9­tElJElinE MultiFunktsiOnaalnE trEikEskus dOOsan PuMa MX 2600st

mes kõrgtootlikke horisontaalseid ja vertikaalseid treimiskeskusi. Tootevalik algab kiirest ja ökonoomsest Lynx-seeriast ja ulatub multifunktsionaalsete 9teljeliste MX seeria treikeskusteni. Suured lootused on seatud uuele Puma 2100/2600/3100 seeriale, mille eesmärk on pakkuda sama mudeliseeria puhul võimalikult suurt valikut tsentrite vahesid (kuni 3 meetrit), erinevaid spindleid ja ka Y-teljega mudeleid.

Doosan pakub ka erinevaid horisontaalseid ja vertikaalseid töötlemiskeskusi. Nende hulgas on nii suure koormusega lõikamiseks kui ka ülitäpseks valuvormide lõikamiseks mõeldud seadmeid.

Doosani kõrgtootlikud horisontaalsed töötlemiskeskused on standardvarustuses kahe vahetatava töölauaga, st detaili töötlemise ajal saab vahetada toorikut.

Kõrgema taseme automatiseerimise

aluMiiniuMvElgEdE rOBOtiga dOOsani tOOtMisliin

1/2011 (29)

Tootevalik algab kiirest ja ökonoomsest Lynx-seeriast ja ulatub multifunktsionaalsete 9teljeliste MX seeria treikeskusteni.

tarbeks pakub Doosan erinevaid paindlikke tootmisliine ja abiseadiseid. Saadaval on lihtsustatud robotitega süsteemid nii toorikute etteandmiseks kui valmis detaili automaatseks mahalaadimiseks. Doosan projekteerib ka automaatliine kuni terve tehase sisustamiseni.

Saadaval on erinevad montaažiliinid, nende hulgas mootorite ja ülekandesüsteemide, laagrikaante, ühendusvarraste ja plokikaante montaažiliinid.

3636

huvitavlahEndus lahEndus huvitav

töökoha põranda markeerimine:

TOOTMISHOONE RUUMISÄÄSTLIKUKS, VISUAALSELT KONTROLLITAVAKS JA TÖÖOHUTUKS kanban­signaali kasutamisel on alade värvidega markeerimine hea lisaabimees.

On ääretult raske midagi efektiivselt ja konkurentsi­ võimeliselt toota, kui tootmishoones valitseb korralagedus. Põranda markeerimine joontega aitab tootmises luua korda, parandada tööohutust ja on visuaalse kontrolli saavutamiseks tehases hädavajalik. artiklis tutvustatakse põranda märgistamise lahendusi ning räägitakse, mis kasu sellest tekib.

OLIVER LICHT, OÜ Parkimisjoon juhatuse liige, oliver@parkimisjoon.ee

V

astavalt termodünaamika teise seaduse edasiarendusele liigub iga ruum (ka tootmishoone) iseeneslikult korrapäratuse ja segaduse poole. Ilma paika pandud ladustamis- ja liikumisreegliteta läheb tootmishoone korrast ära ning efektiivne tootmine muutub keeruliseks.

Tootmispinna markeerimine joontega on edukates tööstusfirmades laialt levinud.

Erinevat värvi joontega on piiritletud valmistoodangu ja tooraine alad, töötsoonid, laadimiskohad, liikumisrajad ja veel palju muud sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tootmise iseloomust. Eesti tootmisettevõtetes markeeritakse, enamasti tööinspektori ettekirjutusel, sõidukite liikumisteid, kuid põranda markeerimist parema visuaalse kontrolli ja ruumikasutuse saavutamiseks on tehtud vähestes uuendusmeelsemates tootmisfirmades. Tootmispinna markeerimise vajalikkusele Eesti firmades on tähelepanu juhtinud ka EASi tööstusettevõte1/2011 (29)

tele suunatud toetusprogrammi raames tootmisettevõtteid külastanud inglise konsultandid.

Markeerimist vajavad tööruumi kindlad kohad Mõistagi on igas tootmisettevõttes tootmisvoo kujundamiseks erinev tootmispinna põhiplaan, iga tootmishoone on erineva kujuga. Üldjuhul muutub aga iga tootmishoone tööohutumaks, ruumisäästlikumaks ja visuaalselt paremini jälgitavaks, markeerides sellel kindlaid piirkondi. Järgnevalt ongi toodud välja olulisemad kohad, mille märgistamist või mittemärgistamist peaks iga tootmisettevõte enda jaoks tõsiselt kaaluma.

1. Jalakäijate liikumistee. Liikumistee märgistamine aitab vältida jalakäijate kokkupõrkeid tõstukitega. Samuti väheneb jalakäijatee märgistamisel oht, et inimesed lähevad liiga lähedale töötavatele tootmisseadmetele, kukkumisohtliPildid: taivO Org, Oü ParkiMisJOOn

huvitav lahEndus

kule kohale või mõnda muusse ohupiirkonda. Liikumisteed markeeritakse kahe paralleelse joone või ühe joonega, mis on paralleelne seinaga. Rahvusvaheliselt kasutusel olev OSHA standard soovitab töökeskkonnas ohutuks ja

heaks liikumistee laiuseks 0,9 meetrit.

2. Tõstukite liikumistee. Tõstukite liikumistee määrab ära piirkonna, kuhu ei tohi kaubaaluseid ladustada ja mis peab alati olema sõidukite liikumiseks vaba.Tõstukite liikumistee laius sõltub

37

ennekõike ettevõttes kasutusel olevatest tõstukitest.

3. Kaubaaluste ladustamiskohad ja kanban-signaal. Tootmisettevõtted, mis ladustavad põrandapinnal suurt hulka kaubaaluseid, saavad ruumisääst-

38

huvitav lahEndus

Joonis 1

tootmishoone põranda markeerimise näidis

Kaubalaadimine Ohtlik piirkond

Jäätmed

Tõstukite ala Tooraine ala Valmistoodangu ala

Tootmisprotsessi tooraine (Kanban)

Kaubariiul

Tootmisseadme tööpiirkond

Tootmismasin

Tootmismasin Tõstukite liikumistee Valmistoodang (Kanban)

Jalakäijate liikumistee Jalakäijate ületuskoht

liku paigutamise jaoks markeerida põrandale kaubaaluste asukohad. Kui kaubaaluste täpne paiknemine ei ole joontega standardiseeritud, võib kergesti tekkida olukord, kus erinev tõstukijuht paigutab aluseid erinevalt ja tekib ruumi raiskamine.

Soovitav oleks ka erineva sisuga kaubaaluste piirkonnad markeerida erinevat värvi ümbritsevate joontega. Näiteks tooraine alusekohad markeerida ümbritsevate oranži, valmistoodang siniste ja pooltoodang mustade joontega. Praagiga täidetud kaubaaluste markeerimiseks kasutatakse näiteks valge-punase värvikombinatsiooni. Kuna ühtset väljakuju-

nenud standardit värvide kasutamisel ei ole, jätab rahvusvaheline OSHA standard ettevõttele värvide kasutamiseks suhteliselt vabad käed.

Erinevate värvidega markeeritud kaubaaluste piirkondi saab kasutada ka kanban-signaalina: näiteks kui tootmisseadme juures asuv oranž sisendmaterjali ala on tühi, peab tõstukijuht tooma sinna uue toorainekasti. Samuti kui sinise värviga piiratud väljundalal on täis kaubaalus, peab tõstuk valmistoodangu ära viima. Lisaks saab värvidega tähistada ka tootmisprotsesside puhvrite tasemeid.

Kanban-signaali kasutamisel on alade värvidega markeerimine hea abimees.

1/2011 (29)

4. Kaubariiulite ääred. Kaubariiuli äärde on soovituslik tõmmata riiuliga paralleelne joon. Joon on heaks orientiiriks, et riiulisse paigutatud kaubaalused ei ulatuseks liiga kaugele välja ega takistaks riiulite vahel liiklemist. Mitmed meie kliendid on soovinud kaubariiulite äärde jooni, kui ettevõttes on kasutusel erineva laiusega tõstukid. Sageli juhtub, et kitsama tõstuki juht peab piisavaks, kui kaubaalus ulatub riiulist kaugele välja. Laiem tõstuk või kaubaauto ei pruugi aga sel juhul enam riiulite vahele mahtuda.

5. Ohtlikud piirkonnad. Ohtlikeks piirkondadeks on ennekõike kohad, kus

huvitav lahendus

inimene võib kukkuda, saada põletada või jääda ette tootmisseadmele. Ohtlike piirkondade ette tuleks tõmmata punast värvi joon.

6. Tootmisseadmete tööpiirkonnad.

Tootmisseadme selgelt markeeritud lähiümbrus näitab, et seadmele ei tohi tulla lähemale, kui jooned lubavad.

Samuti ei tohi seadme tööpiirkonda ladustada midagi sellist, mis ei ole seadmel töötava töölise jaoks vajalik.

7. Ladustamise keeluala markeerimine. Oluline on märgistada tootmishoone piirkonnad, mille ette ei tohi midagi ladustada. Sellisteks aladeks on näiteks kustutusvahendid, tuletõrjeväljapääs, esmaabivahendid jne.

8. Märgid. Põrandale erinevate märkide kandmine muudab tootmise samuti visuaalselt jälgitavamaks ja selgemaks.

Enim tellitud märkideks on “Tootmisala algus”, “Esmaabi”, jalakäijamärk, tõstuki liikumise märk, tõstuki parkimiskoht.

39

kui pikaks ajaks markeeringut soovitakse.

Markeerimisteibid on kasutamiseks madala koormuse ja sileda pinnaga ruumides. Teibid ei ole aga vastupidavad koormusele: kaubaaluste ülelohistamine ja tõstuki rattad võivad teibi rikkuda päevadega. Teibi eeliseks on võimalus teip põrandalt soovi korral üles võtta.

Värviga markeerimine sobib peaaegu kõikidele pindadele. Värvi eelisteks on ennekõike suurem füüsiline ja keemiline vastupidavus.

Kokkuvõttes soovitan igal tootmisjuhil enda jaoks mõelda läbi, kas tema tootmishoone on piisavalt hästi visuaalselt kontrollitav, ruumisäästlik ja tööohutu, et võimaldada efektiivset tootmist.

Oluline on märgistada tootmishoone piir­ konnad, mille ette ei tohi midagi ladustada.

Sõltuvalt oludest kas markeerimisteip või värv Põranda markeerimiseks kasutatakse markeerimisteipe ja värve. Markeerimisvahendi valikul tuleb pidada silmas: põranda materjali (lihvitud betoon, epoksiidkate, PVC); põranda füüsikalist ja keemilist koormust;

Artikli autor töötab ettevõttes, mis tegeleb tootmis- ja laohoonete põranda markeerimisega ja markeerimisteipide müügiga. Täiendav info: www.parkimisjoon.ee/tootmis­ hooned

#WVQF N¼JGXCF MGTIGOCMU /ÑÑDGN VTGPFKMCOCMU 2WTLGMCF VWIGXCOCMU 8QQFKF OÐPWUCOCMU

/KFC XÐKMUKF OGKG CNWOKKPKWORTQſKNKF VGKG VQQFGVG JGCMU VGJC!

$CNVGEQ

1/2011 (29)

4040

analüüs analüüs

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

väärtusahelas ülespoole:

PÄRAST KRIISI ON EESTI MAJANDUSE STRUKTUUR EFEKTIIVSEM >>> Artikli algus eelmises Inseneerias

Tootlik k tõstmi use ne Insene eri seire a

tartu ülikoolist tellitud arengufondi uurimuses rehken­

dati välja, et kui Eesti töötleva tööstuse kõigis harudes saavutataks Eli arenenuimate riikide vastava haru tootlikkus, kuid Eesti töötajate jaotus tootmisharude vahel jääks muutumatuks, jõuaks Eesti tootlikkus vaid 56 protsendini iirimaa, 78 protsendini saksa­ maa, 80 protsendini soome ja 90 protsendini taani tasemest. Eestil ei ole seega võimalik ainult ettevõtete tehnoloogilist taset tõstes ja nn tehnilist tootlikkust suurendades jõuda tootlikkuse tasemelt järele arenenud tööstusriikidele. töötleva tööstuse struktuur on aegunud ning vajab kardinaalseid ja kiireid muutusi suurema lisandväärtuse suunas.

KAAREL KILVITS, TTÜ majanduspoliitika professor

kuidas saab riik abistada?

Väikeriigi innovatsioonipoliitika ei saa baseeruda sõja- ja kosmosetööstuse spin off’e kasutavate, innovatsiooni vedureid (suurettevõtteid) omavate ning palju suletuma majandusega suurriikidega samadel arusaamadel. Väike, vaene ja väga avatud majandusega Eesti ei suuda ettevõtete riske enda kanda võtta ning “maailma soojaks kütta”.

Riik suudab vaid “korrastada turuplatsi”.

Eesti “väikeste ettevõtete majandus” ei suuda maailmamajandust endale sobivas suunas mõjutada. Väikeriigina saame muutustele vaid kiirelt ja paindlikult reageerida.

Eesti riik on püüdnud – oma kompetentsi ja rahaliste võimaluste piires – luua innovaatilise majanduskeskkonna ning anda ettevõtete arendamiseks üldisi soovitusi: Toodangut, tehnoloogiat ja müüki arendades tuleks ronida väärtusahelas ülespoole või siirduda tulusamasse

väärtusahelasse, suurendada lisandväärtust ja kasumlikkust. Tootjal või teenuse osutajal on väärtuse kasvatamiseks kolm teed: 1) muutuda tootearendajaks; 2) muutuda brändihoidjaks; 3) liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete-teenuste väärtusahelasse.

Kui lõpptoodanguga ei suudeta (veel) läbi lüüa, tuleks olla konkurentsivõimeline vähemalt allhangete turul. Selleks tuleks saada alaliseks tarnijaks, osaleda teadus- ja arendustegevuses, saavutada tehnoloogiline pädevus, olla kursis kogu tootmistsükliga. Tuleks orienteeruda sellisele kõrgtehnoloogilisele allhankele, mida tellijad ise pole suutelised valmistama. Selleks tuleb omada midagi, mida neil pole – oskusteavet, spetsialiste, seadmeid või muud. Selliste allhankijatega sõlmitakse pikaajalised stabiilsed lepingud ning neid abistatakse standardite, juhtimissüsteemide jms juurutamisel. Niisuguste allhangete eest makstakse hästi ja selliseid äripartnereid austatakse.

1/2011 (29)

Tuleks püüda orienteeruda peamistele kasvuvaldkondadele.

Senisest paremini tuleks ära kasutada olemasolevaid võimekusi.

Tuleks tegelda ka uute võimekuste arendamisega.

Tuleks orienteeruda kasvavatele turgudele.

Tuleks orienteeruda tööstuse ja teenuste omavahelisele integreerumisele, püüda läbi lüüa ärifunktsioonide tasandil, suurendada teenuste sektorit eriti ekspordi suunal. Panuse võiks teha tarneahelate juhtimisele ja logistikale, samuti loomemajanduse mõningatele valdkondadele.

Mida saavad ettevõtted ise ära teha?

Mida suure lisandväärtusega ettevõtte loomiseks konkreetselt teha tuleb ja teha saab, ei ütle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Arengufond, valitsus, teadlased ega Euroopa Liit. Eduka äriplaani peavad ettevõtjad välja mõtlema ise.

Analüüs

Rahvusvahelises konkurentsis osalevatel Eesti ettevõtetel on vaid võimalused: Tuleb kolida madalamate tootmiskuludega regiooni – SRÜsse või Aasiasse.

Tuleb õigel ajal äri lõpetada ja turult lahkuda. Selleks on järgmised põhivõimalused: ettevõtte või tema osa müük; ümberprofileerimine; likvideerimine või pankrot; koristusstrateegia. Viimase puhul ekspluateeritakse ettevõtet kulumise peale, püütakse võimalikult täielikult ära kasutada olemasolev tootmispotentsiaal. Saadud kasumit ei investeerita ettevõttesse, vaid kuhugi mujale. Kulud hoitakse minimaalsel tasemel. Põhivara ilma hädavajaduseta ei uuendata, püüdes pikendada olemasoleva eluiga. Likvideeritakse perspektiivsete küsimustega tegelevad allüksused, loobutakse personali koolitusest.

Nii ettevõtte sulgemine kui teises riigis uue asutamine on kulukas. Aga kui selline investeering end normaalse aja jooksul ära tasub, toimub see varem või hiljem paratamatult ning annab paindliku tööturu ja haridussüsteemi korral majandusele võimaluse uueneda.

Madaltehnoloogiline tootmine vabastab koha kõrgtehnoloogilisele, madalapalgaliste töökohtade asemele saavad tekkida kõrgepalgalised ja kvalifitseeritud. Tööjõudu, maad, hooneid hakkavad loodetavasti kasutama paremate äriplaanidega ette­ võtjad.

Seega pole tootmise ümberpaiknemine ja globaalmajanduse kiirenevad struktuurimuutused Eestile mitte ainult oht, vaid ka võimalus hõivata senisest väärikam koht rahvusvahelises tööjaotuses.

põrmugi huvitatud status quo säilitamisest, me tahtsime seda hoopis kiiresti ja oluliselt muuta.

Meil õnnestus lõigata kasu tootmise riikidevahelisest ümberpaiknemisest, ma-

Kriis oli õige aeg kardinaalseteks muudatusteks, mida headel aegadel oli lihtsalt võimatu teha.

jandusliku võimu ümberjagamisest, ebaõnnestunud ettevõtete turult kadumise tulemusel tekkinud tühimikest ja uute koostööpartnerite otsimisest, tarneahelate muutumisest, kohalike tütarettevõtete müügist rahvusvaheliste korporatsioonide

Viimased arengud on olnud võrdlemisi soodsad Kriisil oli puhastav ja distsiplineeriv mõju. See võimaldas majandusest elimineerida valed investeeringud ja ebaefektiivsed ettevõtted. Varad jaotusid passiivsematelt majandusagentidelt aktiivsematele ja nende kasuks, kel on kapitali arengu rahastamiseks. Kriis oli õige aeg kardinaalseteks muudatusteks, mida headel aegadel oli lihtsalt võimatu teha.

Erinevalt rikastest riikidest polnud me

1/2011 (29)

41

poolt jne. Me püüdsime hõivata rahvusvahelises tööjaotuses senisest väärikama koha. Pärast kriisi on Eesti majanduse struktuur parem ja efektiivsem – tehnoloogiline tase kõrgem, töökorraldus täiuslikum, lisandväärtus ja tootlikkus suuremad, asend väärtusahelas parem, võib-olla ka väärtusahel ise uus ja parem, müük varasemast tulemuslikum.

Probleemiks kujuneb aga kindlasti asjaolu, et töökohti on selles uues struktuuris varasemast vähem.

Inimtöö on veelgi enam asendunud asjastatud tööga – masinate, seadmete, kaasaegse tehnoloogiaga. Ja “reisisaatjate” ametikohti on varasemast napimalt. Aga see on juba omaette teema.

Probleemiks on ka see, et valdav osa uuest suure lisandväärtusega tootmisest on tekkinud peamiselt Tallinnas. Sellest võidavad pealinna tippspetsialistid ja kvalifitseeritud töölised, mitte aga teiste regioonide “tavalised inimesed”.

Sellised struktuurimuutused võivad veelgi suurendada majanduslikku, sotsiaalset jne kihistumist. Aga ka see on juba omaette teema.

4242

huvitavlahEndus lahEndus huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

andmete säilitamine:

DIGIARHIIVID JOOKSEVAD AJAGA VÕIDU ajaloolises perspektiivis on kõige kestlikum info talletamise viis ilmselt keraamikas. niikaua, kui inimkond paberit tunneb, on nimetatud materjalgi ennast suhteliselt hästi tõestanud.

KAROL KALLAS, ajakirjanik

D

igiajastu andmetalletusprobleemidest üheks kujundlikumaks näiteks on 2006. aastal NASA poolt avalikustatud Apollo Kuu-missioonidelt kogutud info kadumine. 173 magnetlinti leiti 2008. aastal Austraaliast küll üles, kuid vanaraua teed olid vahepeal läinud nimetatud lintide lugemiseks vajalikud Agentuuri IBM 729 Mark V kettaseadmed.1 Külmkapi mõõtu enam-vähem töötav masin leiti lõpuks Sydney arvutiühingu muuseumist ja töö lintidelt andmete arusaadavasse vormi teisaldamisega käib tänaseni. Suurem osa andmeid – magnetlinte Kuu telemeetria ja pinnase

infoga oli kokku 13 000 – on jäädavalt kadunud.

Tehnoloogia on võrreldes Kuu vallutamise ajaga tublisti arenenud, kuid andmetalletuse ja -haldamise seisu võib hea tahte korral kirjeldada sõnaga “volatiilne”. Pigem on siiski tegemist ürgpuljongi laadse olukorraga, kus omavahel konkureerivad paljud riist- ja tarkvaralahendused ning tehnoloogia areng toob neid iga päevaga juurde.

Ometigi pole veel välja mõeldud andmekandjat, mille võiks savitahvli või raamatu kombel riiulisse asetada ja olla kindel, et info sealt saja aasta perspektiivis kätte saab.

Eelmise aasta üheks tähtsündmuseks jääb ilmselt fakt, et digitaalse universumi ehk digitaalsel kujul salvestatud info maht ületas ühe zettabaidi (1021 baidi) piiri2. Arvestades seda, et tuleviku Hari Seldonite

iMatiOni rdX

1/2011 (29)

iBM 729_v

psühhoajalugude tarbeks võib olla tähtis iga sotsiaalvõrgu postitus, kujutab info säilitamine endast kolossaalset väljakutset.

Andmete säilitamisega kaasnevaid ülesandeid tuleb järgnevatel aastatel juurde eksponentsiaalsel hulgal.

andmete püsivus seisneb nende liigutamises Kõige kindlam on andmetalletusse suhtuda kui protsessi, mis tähendab varundamist, regulaarset kopeerimist ühelt kandjalt teisele ja vajadusel teisendamist. Olulise info säilimise kindlustamiseks peab seda duubeldama, andmetalletuslahendused peavad tehnoloogia arenguga kaasas käima ja ühel hetkel on PDF ning MP3 kauged mälestused.

Andmete säilitamise probleemidega tegeleb arhiiviteadus, mille suhteliselt uus haru tegeleb andmete digikujul säilitamisega. Digiandmete puhul ei räägita niivõrd andmete talletamisest kui info elutsükli haldamisest. Tehnoloogiamaailma lingua latina’s kõlab selle lühend ILM ehk Information Lifecycle Management. ILMi probleemidega hakati tegelema üle 30 aasta tagasi ja selle peamiseks eesmärgiks on selgitada välja kõige lihtsamad, säästlikumad ja FOtOd: WikiPEdia, inFOrE, iMatiOn

huvitav lahEndus

43

levinumaks kassetilahenduseks on avatud standard LTO (Linear Tape-Open), mida toetavad kõik suuremad riistvaratootjad alates Sun/Oracle’ist ja lõpetades Delli ning HPga. LTO Ultrium kasseti 2010. aastal üllitatud viimane viies põlvkond mahutab 1,5 terabaiti andmeid (pakituna 3 TB) ja selle elueaks garanteerivad tootjad kolmkümmend aastat. Kassetimehhanism kannatab välja umbes 20 000 laadimiskorda, mis igapäevase kasutamise puhul lubab seda kasutada 50 aastat. Kuna tegemist on avatud standardiga (selle kasutamise eest ei pea kellelegi maksma), on sellel riistvaratööstuse laiaulatuslik toetus. Kindlust lisab seegi, et iga uus põlvkond peab olema ühilduv vähemalt ühe eelmisega. LTO standard loodi HP, IBMi ja tänase Quantum Corpi koostöös 1990. aastate lõpus ja esimene LTO saja gigabaidine kassett nägi ilmavalgust 2000. aastal.

Standardi arendamisega tegeleb LTO Consortium, põlvkond vahetub keskmiselt kahe-

OraClE’i stOragEtEk ltO kassEtihOidla

kestvamad info talletamise praktikad ning tehnoloogilised lahendused. Ideaaljuhul peaks ILM olema osa iga organisatsiooni igapäevategevusest. Info säilitamine ei tähenda ainult selle salvestamist. Et sellest tolku oleks, peab selle indekseerimise tarbeks varustama mitmekülgse metaandmestikuga.

Andmed jagunevad erinevatesse kategooriatesse: info, mis peab olema kättesaadav hetkega; info, millele peab ligi pääsema suhteliselt lühikese ajaga; ja andmed, mida peab säilitama, kuid mis ei vaja kiiret ligipääsu. Üldjoontes säilitatakse “kiired” andmed täna kõvakettal ja “aeglasemad” andmed magnetlint-kassettidel. Vahepeale jäävad kõvaketaste ja kassettide robotarhiivi hübriidlahendused.

iga uus põlvkond peab olema ühilduv eelmisega Kassett-andmekandjatest konkureerivad täna turul muuhulgas DLT, DAT/LTS, SAIT ja LTO nime kandavad lahendused. Kui Sony SAIT (ingl k Super Advanced Intelligent Tape) lahenduse kõrval üritab omandusliku kassettandmekandja tehnoloogiaga ilma teha pea iga vähegi tõsiseltvõetavam andmetalletusseadmeid tootev ettevõte, siis 1/2011 (29)

44

huvitav lahEndus

Andmete üüratu kasvu kompenseerib tehnoloogia areng ja hindade langus kÄEsOlEva aasta kEvadEl alustas tEgEvust dOkuMEntidE Ja digitaalsEtE andMEtE arhivEEriMisE tEEnust Pakkuv EttEvÕtE inFOrE. inFOrE, BaltiC digital arChivE as, lOOdi EEsti EttEvÕttE nEt grOuP Ja lEEdu FirMa arChYvu CEntras uaB kOOstÖÖs. insEnEEria küsiMustElE vastaB EttEvÕttE tEgEvJuht kari MariPuu.

K

arol Kallas: Millised on (Balti riikide) äri- ja erasektori enimlevinud andmetalletusnõtrused, mida Infore üritab oma toodetega ravida? Mis eriti silma torkab?

Kari Maripuu:

a. Balti riikide turul on seni puudunud ainult andmete arhiveerimisele keskendunud ettevõte. Mitmed IT-ettevõtted osutavad küll andmete salvestamise, varukoopiate kirjutamise või võrguketta teenust, kuid see erineb oma sisult andmete arhiveerimise põhimõtetest. Kõige lähemal on Infore poolt loodud lahendusele ehk Eesti Rahvusarhiivi poolt loodav digitaalarhiivi projekt koos kasutajatele ligipääsu võimaldava mooduliga (UAM). Kahjuks on Rahvusraamatukogu süsteem mõeldud vaid avaliku sektori asutustele, see on samuti alles käivitusjärgus ega ole mõeldud teenindama kogu digiarhiveerimise vajadust. Infore toob turule tarkvarast, riistvarast ja valdkonna kompetentsist koosneva tuumikteenuse, mille sisuks on andmete pikaajaline arhiveerimine. Ühtlasi tagatakse, et kogu arhiveeritava aja jooksul on andmed kasutatavad ja ajakohaselt ümberformaaditud. b. Sageli aetakse segi arhiveerimine ja varukoopia kirjutamine. Varukoopia

kolme aastaga, iga sammuga maht kahekordistub ning toote arendusplaanid on pandud paika 2020. aastani.

kas tulevik on kõvaketaste päralt?

Kui seadmete ja ühe gigabaidi hind on alates neljakümne terabaidistest süsteemidest võrreldavad nii LTO kassettide kui kõvaketaste puhul (ca 18–19 000 €), siis esimese puhul mängib olulist rolli lisaks tarkvara hind, mis võib suuremate süstee-

kirjutamisega tehakse kasutusel olevatest andmetest koopia. Arhiivi puhul laetakse andmed aga teise keskkonda, mis ei koorma operatiivsüsteeme ning mille puhul rakendatakse andmete talletamise meetodeid, mis on sobivamad pikaajaliseks turvaliseks säilitamiseks. c. Teine väärarusaam on arhiveerimise vahendite funktsionaalsus. Nimelt on mitmed dokumendihaldussüsteemide pakkujad juurutanud klientidele lahendusi, mille üks osa kannab nimetust dokumentide arhiveerimise moodul.

Tegelikult on see arhiveerimise ettevalmistamise moodul, mille kaudu on võimalik ette valmistada operatiivsüsteemis olevate andmete talletamine arhiivi. Tegeliku digitaalarhiivi moodustab siiski lisaks tarkvarale ka eriotstarbeline arhiivimassiiv ning protseduurid andmete töötlemiseks ajas. Ilma kahe viimase komponendita ei saa väita, et tegemist oleks tervikliku arhiiviga. d. Kolmas probleem on andmete kvaliteet. Ühelt poolt võib väita, et talletatakse palju andmeid, mis sisaldavad vähe või puudulikku infot. Teiselt poolt – arhiveeritud materjal on sageli kaardistamata ja seega on objektide leidmine keeruline. Arhiveerimisel tuleb

mide puhul olla võrreldav riistvara enese maksumusega. LTO süsteemid on seega “suurte poiste” või eriotstarbeliste arhiivide tarbeks.

Kui vajatakse petabaitide suurusjärgus andmete talletamist, siis pole ilmselt paremat lahendust kui magnetlintkassetid.

Väiksemate mahtude puhul on kõvakettatehnoloogia pikkade sammudega järele jõudmas. Näiteks võib siinkohal tuua ettevõtte ProStor Systems 2004. aastal välja töötatud RDX-kassetitehnoloogia, 1/2011 (29)

hoolega veenduda, kas üldse või mis põhjusel on üht või teist andmehulka vaja säilitada. Kindlasti leiab võimalusi andmete mahu vähendamiseks.

Karol Kallas: Millised on andmetalletusteenuse arengud, mis suunas liigutakse? Millised on andmetalletamisega seotud tänased suuremad probleemid ja füüsiliste andmekandjate võimalikud arengud?

Kari Maripuu: Andmetalletus areneb käsikäes pilvetehnoloogiaga. Kuna järjest enam andmeid tekib ja talletatakse keskkondades, mis asuvad väljaspool kliendi füüsilist ruumi, on aina enam vastuvõetavam ka seisukoht andmete arhiveerimiseks väljaspool enda valdustes olevaid hoidlaid. Paranoilisus on siinkohal teatud määral õigustatud, kuna ärikriitiliste andmete usaldamine kellegi teise hoole alla tundub olevat omajagu julgustükk. Samas, kui mõelda läbi kõik detailid, jõuab klient järeldusele, et teenuse pakkuja, kes panustab just andmete säilitamisele, on andmete hoidmiseks parim lahendus.

Seda enam, kui tegemist on andmetega, mida ei lähe vaja igapäevases majandustegevuses ja dokumentide osas, mida tuleb säilitada seadustega kehtestatud tingimuste tõttu.

mis üritab kombineerida magnetlindi odavuse ja teisaldatavuse kõvaketta kiirusega.

Lahtiseletatult on RDX-kasseti näol tegemist 2,5-tollise vähese voolutarbe ja eridisainiga SATA-kõvakettaga, mis paikneb amortidega polükarbonaatkassetis.

RDX-tehnoloogia üheks eeliseks on tehnoloogia sisenemishind: RDX-kasseti gigabait maksab 33 eurosenti ja lugemisdokk umbes 130 eurot. LTO Ultrium 5 magnetlindi gigabait maksab küll viis

huvitav lahEndus

köite näol on tegemist eraldiseisva arvutiga Andmete kasv maailma raalides kokku on eksponentsiaalne. Õnneks on vähemalt sama innovaatiline olnud ka andmetalletusvahendite areng, mis võimaldab öelda, et andmete talletamise kogukulu on ajas konstantne. Andmete üüratu kasvu kompenseerib tehnoloogia areng ja hindade langus.

Suurem probleem on aga andmete autentsuse tagamine pika perioodi vältel.

Kui võtame näiteks digiallkirjastatud dokumendid, siis selleks, et kontrollida allkirja autentsust, peab olema võimalus pöörduda sertifitseerimiskeskuse serveri poole. Kui me tahame seda dokumenti arhiveerida 10 aastaks, siis tähendab see seda, et sertifitseerimiskeskus peab olema kogu selle aja jooksul võimeline tagama allkirja autentsust tõendava serveri töökorras oleku. 10 aastat on ilmselt üsna reaalne aeg, aga kui dokumenti tuleb hoida alles 50 või 75 aastat...?

Mõeldes IT-maailmas 50 aastat tagasi, siis leiame ajaloo ürikutest, et umbes samal ajal leiutati triipkoodi lugeja, kuid arvutitena tunti enamasti vaid perfolintidelt lugevaid raale. Mina ei taha isegi ennustada, mis saab 10, 15, 25 või 50 aasta pärast tänastest PDF-failidest, mis meie igapäevases arvutimaailmas tunduvad nii püsivad ja ajatud. Seega suurim töö on tagada arhiivivaldkonna pidev monitooring tehnoloogia muutumise osas ja olla valmis aegsasti konverteerima andmeid, tagades samas konverteeritud andmete autentsuse kogu arhiveerimise ajal.

eurosenti, seevastu seadmete maksumus algab 2000 eurost. RDX-kassettide hind langeb korrelatsioonis kõvaketaste hinnaga ja ProStor ennustab, et juba mõne aasta pärast on ühe gigabaidi hind võrdne magnetlindi omaga.

RDX-dokk (mida on nii sisemisi kui väliseid) ühendub suvalise riistvaraga üle USB-ühenduse ja tarkvara käitleb seda tavalise kõvakettana. Laborikatsetused näitavad, et RDX-kasseti andmete säilimine on garanteeritud vähemalt 30 aastaks.

Kuigi USB ja SATA on täna üldlevinud standardid, alluvad needki tehnoloogia arengu paratamatusele ja kui juhulikult peaks toimuma läbimurre kvantraalinduse vallas, siis on ilmselt lood mõlemaga ühel pool. Nii tegeletakse mitmetes ülikoolides tulevikukindlamate lahenduste arendamisega. Kalifornia Ülikooli teadlased tegelevad alates 2008. aastast Pergamumi nimelise energiatõhusa, soodsa ja üldlevinud komponentidest võimalikult tulevikukindla lahenduse arendamisega. Pergamum koosneb “köite”-nimelistest ja üksteisega üle kohtvõrgu kommutaatori (ingl k switch) ühendatud plokkidest. Üks köide koosneb odavast (ARM) protsessoriga andmetöötluslahendusest (nn õhukesest kliendist), mõnegigabaidisest välkmälukaardist, 3,5’’ kõvakettast ja kohtvõrgupordist.

Köite näol on sisuliselt tegemist eraldiseisva arvutiga, mis töötades tarbib kuni 13 W energiat, mille ammutab “vool üle kohtvõrgu” (ingl k power over ethernet) tehnoloogia abil võrgukaablist. Enimkasutatavad andmed talletatakse välkmälus, nii et süsteemi käitamiseks pole kõvaketta pidev keerutamine vajalik. Köide on tulevikukindel niikaua, kui suudetakse tagada toimiv võrguühendus. Kas tegelik andmete talletamine toimub holograafiliselt, ränikristallidel või kõvaketta plaatidel, ei oma andmete käideldavuse seisukohast tähtsust. Pergamumi ressursid on jagatud, süsteemi tarkvara kasutab turvalisuse huvides kahetasandilist liiasust (ingl k redundancy), mis tagab andmete stabiilsuse nii köidete lisamisel kui asendamisel.3 “Andmepilve” jagatud ressursside mentaliteet on suure tõenäosusega andmetalletuse tulevik. Suurtel andmekeskustel kesksete sõlmedena on oma koht edaspidigi, kuid üha olulisemat osa hakkab mängima interneti kaudu ühendatud erineva võimsuse ja otstarbega seadmete võrk.

andmemassiive saab talle­ tada ka kolibakteritesse Näiteks võib tuua vaba BitTorrenti tehnoloogia, milles on talletatud sisuliselt kogu maailma meediatööstuse arhiiv. Hetkel pole nimetatud arhiivi kasutamine küll eriti legaalne, kuid selle olemasolu näitab 1/2011 (29)

45

juba tänase tehnoloogia võimalusi ja suundi. Miks seda hetkel ära ei kasutata, on pigem poliitiline kui tehnoloogiline küsimus.

WikiLeaksi tilgutaminegi näitab, kuidas kord ilmavõrku paisatud teadmisi pole enam võimalik kokku korjata ega hävitada, mis iseenesest vastab arhiivinduse üllaimatele eesmärkidele.

BitTorrent kõlbab peamiselt avaliku teabe levitamiseks, kuid selles peitub ka võimalus vägagi isiklike andmete talletamiseks. Näiteks toosama WikiLeaks on andmevahetusvõrkudesse lasknud 256-bitise

Wikileaksi tilgutaminegi näitab, kuidas kord ilmavõrku paisatud teadmisi pole enam võimalik kokku korjata.

AES-krüpteeringuga “kindlustuse”, mis kujutab endast avalikustatud ja avalikustamata dokumentide arhiivi, mille võti mõne eriti tõsise vikilekke vastase aktsiooni puhul avalikustatakse.

Lennukama näitega lõpetades õnnestus Hong-Kongi Ülikooli tudengitel modifitseerida E.coli bakterite DNAd viisil, mis lubas ühte grammi bakteritesse talletada 90 gigabaiti andmeid. Teadustöös eeldatakse, et tulevikus õnnestub sama bakterite hulga juures andmemahtu suurendada 900 gigabaidini. Andmete säilitamise pärast pole vaja ka muret tunda, kord muundatud DNAga bakterid annavad identseid järglasi4.

viited 1

http://www.abc.net.au/news/

stories/2008/11/10/2415393.htm 2

http://www.emc.com/collateral/demos/microsites/

idc-digital-universe/iview.htm 3

http://www.sciencedaily.com/

releases/2008/04/080421133025.htm 4

http://2010.igem.org/Team:Hong_Kong-CUHK

4646

insEnErikutsE insEnErikutsE

tehnikahariduse ajalugu:

EESTLASED TEHNIKAT ÕPPIMAS PETERBURIS, DARMSTADTIS, NANCYS JA MUJAL

1907. aastal avatud PEtErBuri POlütEhnilinE instituut

riiga mindi tehnikat õppima peaasjalikult lõuna­ Eestist, kehvema kukruga põhjaeestlased eelistasid Peterburi. Mõned hakkajamad seadsid aga sammud juba kaugemalegi, eeskätt saksamaale.

VAHUR MÄGI, tehnikaloolane

S

uurlinn Peterburi köitis kihava kultuurieluga, siin leidus ridamisi esinduslikke raamatukogusid, muuseume, teatreid, kontserdimaju. Metropoli kõrgkoolides õppis 19. sajandi kaheksakümnendatel aastatel kümmekond, sajandi lõpul juba 35 ja 1915. aastal vähemalt 257 (kaasaegsete sõnul koguni 300^400) eestlasest üliõpilast. Ligikaudu pooled neist käisid ülikoolis. Tehnikahuvilisel oli valida teedeinseneride, elektrotehnika-, mäe-, metsa- ja tehnoloogiainstituudi vahel.

Krahv Sergei Witte, hariduselt matemaatik, kes 1903 peaministritoolile astus, arvas pealinnas pakutavad õppimisvõimalused siiski ebapiisavaks alustamaks riigi majanduse ümberkorraldamist. Vajakajäämise pidi korvama uus kõrgem õppeasutus – polütehniline instituut. Vahendeid kokku ei hoitud ning sügisel 1907 avas kool uksed.

Eestlaste hulgas kujunes polütehniline instituut ülikooli kõrval Peterburi hinnatui-

maks kõrgkooliks. Vabameelsed professorid, akadeemilist sõltumatust võimaldav ainesüsteem, nõudlikule maitsele vastava uusima võõrkeelse kirjanduse kättesaadavus – kõik see lisas koolile väärtust. Võimalust mööda rakendati lektoritena oma ala tippe praktikute seast. Erikursusi lugesid enamasti suurettevõtete juhid, ka ministrid. Anti parim, et üliõpilasi tegelikkusega kurssi viia.

Mõne aastaga tõusis eesti üliõpilaste arv polütehnilises instituudis veerandsajani.

võimalust mööda rakendati lektoritena oma ala tippe praktikute seast. Erikursusi lugesid isegi ministrid.

1/2011 (29)

Instituudi põhikursuse kestuseks oli mõeldud neli aastat. Kui aga õppemaks oli tasutud ja kohustuslikud eksamid tehtud, kasutati võimalust enda harimiseks väljaspool ametlikku õppekava.

Peterburi polütehnilise kasvandik oli hüdroehitusinsener Ferdinand Peterson, Eesti riigi esimene teedeminister ja eesti insenerikooli loomise mõtte üks peamisi mahamärkijaid.

keemiat õpetas dmitri Mendelejev isiklikult 1810 Teedeinseneride Korpuse õppeasutusena loodud teedeinseneride instituut oli Peterburi vanemaid ja auväärsemaid kõrgkoole. Tema väljaarendamisel lähtuti esmajoones Pariisi kuulsate polütehnilise kooli ning sildade ja maanteede kooli eeskujust. Ehkki siinsed kasvandikud said õlgadele ohvitseri pagunid, oli tegemist tsiviilõppeasutusega, kus sõjalisi distsipliine ei õpetatud. Algul koolitati tavalisi ehitusinsenere, pärastpoole, raudteeasjanduse edenedes, lisandusid õppekavadesse raudteede ehitamise ja kasutamisega seotud ained. Kool hiilgas kõrgete nõudmistega loodusteadustes, silmapaistvalt edukad oldi Pariisi polütehnilise kooli asutaja, prantsuse matemaatiku Gaspard Monge’i kujutava geomeetria rakenduslikes arendustes. Keemia aluseid õpetas tulevastele teedeinseneridele perioodilisusseaduse avastaja Dmitri Mendelejev. Esimese eestlasena jõudis siin 1891 inseneridiplomini Roman Selja.

Arvukalt õppis eestlasi ka mäeinstituudis, kus esimene eestlasest lõpetaja oli 1888 Mihkel Laan. Need, keda tõmbas meri, läksid Kroonlinna mereinseneride kooli. Sealsetest lõpetajatest pidas Andres Grauen laevaehitusprofessori ametit Peterburis ja pani hiljem Eestis käima ajakirja Tehnika Kõigile; Ernst Masik oli peamisi Eesti laevasõidupoliitika kujundajaid ja mereseaduste kirjutajaid; Eduard Avikule allusid kõik meie veeteed; Nikolai Lingi käe all ja tema koostatud õppekavade järgi tudeeriti laevaehitust Tallinna Tehnikumis.

FOtOd: rEPrO

Insenerikutse

Kui 1890 loodi Peterburi Eesti Käsitööliste Vastastikuse Abistamise Selts, kuulutasid eesti üliõpilased end selle juurde kuuluvaks. Koos käidi Peterburi Jaani koguduse koolimajas, kanti ette referaate ja arutati Eesti elu. Nagu Riias, tuli siingi vastu seista võõra keele, aga ka meele survele, otsene ümberrahvastumise oht oli kiire rahvusliku tõusu olukorras siiski taandumas. Koguduse kool kasvatas õpilastes ärksat vaimu, siin kooliteed alustanud Karl Lutsust sai Eesti esimene haridusminister, pärastine rahvusvaheliselt tuntud põlevkivikeemik ja Kohtla-Järve õlitööstuse käikulükkajaid. Sügisel 1897 ühineti Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsiks, mille ridadest leiame jälle mitmeid Eesti avalikus elus nime teinud insenere ja haridustegelasi – Voldemar Lender, Ottomar Maddi­ son, Nikolai Kann jt. 1912 asutati uus üliõpilasi ja vilistlasi ühendav koondis Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala. Selts pürgis eesti kultuuri hoidjaks Peterburis, tähtsa sihina nähti teaduslike uuringute korraldamist sünnimaa majanduslikuks ja kultuuriliseks hüvanguks. Seltsil oli kaks osakonda, üks neist tehnikateaduste osakond. Põhjala seisukohtadega mitte nõustunud liikmed lahkusid, moodustades korporatsiooni Rotalia. Tehnikaüliõpilastest kuulusid uue ühenduse asutajaliikmete hulka Florian Eriks polütehnilisest instituudist, Mihkel Luht teedeinstituudist, Leo Mägi metsainstituudist ja Paul Mägi mäeinstituudist. Polütehnilise instituudi üliõpilastel oli oma väikesearvuline koondis Ilmarine.

le ning Narva kose veejõu kasutuselevõtmine. Akadeemik A. Poleštšuk koostas kava raudtee viimiseks Haapsalust üle Matsalu lahe Virtsu ja sealt läbi Muhu ning Saaremaa Kihelkonda, kuhu saanuks rajada suure jäävaba sadama. Virtsu tulnuks vabasadam – porto franco. Kuna Kihelkonnal oli parajasti käsil lennuväebaasi ehitamine, suhtus Vene Ajutine Valitsus asjasse huviga.

Sõjatehnilistel kaalutlustel oleks kava võibolla isegi teostamisele võetud, kui edasised poliitilised arengud poleks mõttele risti peale tõmmanud. Väga õnnestunuks osutus Märt Raua tegevus, kes, otsides Geoloogia Komitee raamatukogus andmeid Eesti puurkaevude kohta, lülitus Eesti maapõu hästi tundva geoloogi Nikolai Pogrebovi soovitusel töö käigus ümber põlevkivi kohta käiva aine lugemisele. Tema märkmed ja väljakirjutused muutusid peagi hindamatuks allikaks Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamisel. Enamlaste võimuhaaramisega tehnikaseltsi tegevus soikus, kõik katsusid pääseda koju.

Virtsu kavandati raudteed ja vabasadamat porto franco Veebruarirevolutsiooni järgses vabamas õhustikus asutasid eestlastest insenerid, tehnikaüliõpilased, sõjaväetehnikud ja muidu tehnikahuvilised Peterburis Eesti Tehnika Seltsi.

Asutamiskoosolekust 6. mail 1917 võttis osa ligi 40 inimest. Seltsi etteotsa valiti saarlasest akadeemik Aleksander Poleštšuk. Kõige pakilisemaks sammuks peeti tehniliste juhtide ettevalmistamist Eesti majanduse ja ühiskonna edendamiseks, et aidata kaasa Eesti autonoomia elluviimisele. Otsustati asuda koguma Peterburi ameti- ja teadusasutustes leiduvat teaduslikku ainest, uurimisaruandeid ja projekte Eesti kohta. Tähtsamad töösuunad olid: põllumajandus ja metsandus, Eesti ranniku suvituskohad, linnade veevarustus, põlevkiviuuringud ning Eesti elektrifitseerimine, sh turbajõujaamade rajamine Jõõpresse, Ulilasse ja Virumaa1/2011 (29)

47

Teisel kohal Venemaa ülikoolilinnadest oli eestlaste silmis Moskva, kus 1915 õppis poolsada eesti üliõpilast. Eesti Vabariigis registreeritud tehnikaeriteadlaste nimekirja järgi omandas 1877–1909 tehnilise kõrghariduse 76 eestlast, neist pooled Peterburis ja Moskvas. Kuid eestlasi õppis veel Helsingis, Kiievis, Pihkvas, Varssavis ja mujal Vene keisririigis. Üksikuid eestlasi võis kohata ka Saksamaa ja Prantsusmaa tehnikaõppeasutustes. Darmstadti tehnikaülikoolis tudeeris Otto Reinvaldt, kellest hiljem sai meie esimene elektrotehnika professor, Wismari inseneriakadeemias Gottfried Hacker (Kotri Hangelaid) – Ellamaa elektrijaama rajaja ja Baltimaade esimese, Tallinn-Pääsküla elektriraudtee avamise mõtte ärgitaja; Strelitzi tehnikumis Arnold Gering – elektrimasinaehituse eriteadlane ja “Volta” direktor; Mittweida tehnikumis ja Nancy ülikoolis Aleksander Markson – Tallinna elektrijaama kauaaegne juht ja Eesti esimese elektrimõõtmiste labori asutaja.

4848

EdukusEvalEM valEM EdukusE

tootmise korraldamine:

KULUSÄÄSTLIK TOOTMINE: ETTEVÕTE KUI TERVIK Lean Manufacturing ehk kulusäästlik tootmine

tarnijasuhete haldus (srM)

võimaldab ettevõttel olla ühtlasi nii kliendikeskne kui

Tarnijasuhete haldus muudab kogu ostuprotsessi tulusamaks, parendab ostude kvaliteeti ja võimaldab teha senisest strateegilisemaid finantsotsuseid. Tarnijasuhete halduse moodulis on tarnijate haldus ühendatud nõudlusepõhise sisseostuga, et ostutöötajad saaksid hankijatega suhtlemise ajal kulutusi võimalikult kiiresti töödelda. Tarnijasuhete haldus on laokulude alandamisel ülioluline, sest selle kaudu on võimalik saada ülevaade ostuprotsessi etappidest ning infot ilmnevast nõudluse muutusest.

efektiivne, luues sellega endale konkurentsieelise.

TOOMAS TEDER, Epicor Software Estonia

K

ulusäästlik tootmine on kogu maailmas populaarsust võitnud juhtimismeetod, mille eesmärk on tõsta ettevõtte efektiivsust, eraldades väärtuslikud ja väärtusetud töö- ja juhtimisprotsessid, loobudes viimastest. Väärtus määratakse lähtudes kliendist: kas kliendid on nõus selle eest maksma või mitte.

Kulusäästlik tootmine ei käivitu iseenesest – sellele üleminek tähendab süsteemset lähenemist ja pidevat täiustamist. Tulemuse saavutamiseks määratletakse ja töötatakse ümber ettevõtte kõik tööprotsessid – alates projekteerimisest ja tootmisest kuni müügi, turunduse, finantsarvestuse ja müügijärgsete teenusteni.

Kulusäästliku tootmise olulisimad põhimõtted on: väärtus – määratlus kliendi poolt vaadatuna; väärtusvoog – toote või teenuse kliendini viimiseks vajalikud protsessid; voog – toodete või teenuste sujuv väljalase; tõmme – igas etapis toodetakse toode või teenus, kui selle on tellinud järgmine klient; pidev täiustamine – protsess, milles tegevused loovad väärtust ja kasutud toimingud on kõrvaldatud.

Hea tulemuse saavutamiseks peab kulusäästlik tootmine hõlmama kogu ettevõtet ja kõiki selle tegevusalasid. Seega tuleb kulusäästlik mõtteviis omaks võtta ka ettevõt-

te muude traditsiooniliste ärivaldkondade poolt.

kliendisuhete haldus (CrM) Kulusäästlikes ettevõtetes kõrvaldatakse liigsed kulutused mitte ainult tootmises, vaid ka muudes valdkondades. Optimaalse efektiivsuse ja klienditeeninduse tagamiseks hallatakse müügi- ja turundusprotsesse alates esimesest potentsiaalsest kliendikontaktist kuni kõigi selle kliendiga seotud järelte-

uudne idee on lao­ varude täiendamise automatiseerimine, eriti toote tõmbamine läbi tootmistsükli.

gevusteni. Tootmisettevõtted võiksid kliendisuhete halduse jaoks valida taolise CRMlahenduse, mille müügi- ja turundustegevus lähtuvad tootmistegevusest. Mitmekülgne kliendisuhete halduse moodul sisaldab optimaalse klienditeeninduse ja müügieesmärkide saavutamiseks kõiki vajalikke funktsioone – olgu siis tegu tavapärase kliendijälgimise, turunduskampaaniate koostamise, aasta müügianalüüsi läbivaatamise, teel oleva eritarviku kohta päringu tegemise või kliendipäringule veebi kaudu vastamisega.

1/2011 (29)

toote elutsükli haldus (PlM) Oma tootesarju väljatöötavate, tootvate ja müüvate ettevõtete jaoks võib toote elutsükliga seotud teabehulga haldamine olla äärmiselt suur ülesanne, mis hõlmab paljusid andmebaase, mitmes kohas olevaid dokumente ning lisaks ka aeganõudvat toote elutsükli analüüsi. Selle protsessi analüüsimine ja tõhustamine on uute tehnoloogiate tulekuga muutunud esmatähtsaks. Mitmesugused CAD-integratsiooni tööriistad hõlbustavad müügi, tootmise, kvaliteedi ja juhtimisega tegelevate töötajate ja inseneride tööd uute tehnoloogiate analüüsimisel ja kohandamisel lõpptoodete efektiivsema valmimise eesmärgil.

tootmistellimuseta tootmine (kanban­voog) Laovarude täiendamine vastavalt nõudlusele pole tootjate jaoks uudis. Laovarude täiendamine on tarkvaralahendustes olnud üks peamisi funktsioone juba alates 1970. aastatest. Ent uudne idee on laovarude täiendamise automatiseerimine, eriti toote tõmbamine läbi tootmistsükli.

Paljud juhid pole veel valmis sekkumiseta tootmise juhtimisest loobuma, kuid osa võtab selle julgelt vastu, suurendades

EdukusE valEM

Joonis 1

reaalajas tootmise kanban

49

reaalajas ostmise kanban Kasutatakse varude täiendamiseks otse lõpphankija juures. Reaalajas ostmise kanban teatab ostuosakonnale, et varusid on vaja täiendada, ja saadab automaatselt hankijale e-kirja varude täiendamise sooviga vastavalt kehtivale ostulepingule. Kiri sisaldab ka teavet materjali vastuvõtmise koha kohta (otse peakauplusse või vajadusel tootmiskohta). Reaalajas ostmise kanban automatiseerib materjalivarude täiendamise hankija laost ja võimaldab saada ülevaate parajasti käimas olevatest hanketaotlustest. Tootja saab tarkvara kasutamisel teha valiku varuosa ja asukoha tasandil.

kulusäästlik tootmine segakeskkonnas

nii ettevõtte kasumlikkust. Paljud tarkvarad on küll integreeritud teise teenusepakkuja nõudluse alusel või tootmistellimuseta tootmise süsteemidega, mis on küll suurepärane, kuid neil puudub täielik integratsioon ettevõtte põhisüsteemiga, mis muudaks need efektiivseteks tööriistadeks.

Kanban-funktsioon on ettevõtte põhitarkvaraga tihedalt integreeritud ja pakub kanban’i (sh reaalajas tootmise kanban, tootmisvoo kanban, reaalajas ostmise kanban ja laovarude täiendamise kanban) juhtimiseks vajalikku funktsionaalsust mitmesuguste tarkvaralahenduste jaoks. Kanban’id käivituvad automaatselt, kui toodete laovarud või tellimused nõuavad täiendavat toodet. Kanban-taotluse komponendid töötlevad nende varuosade lao- ja tellimusekoguste nõudeid, mis on märgitud kanban-juhtimist vajavateks.

reaalajas tootmise kanban Reaalajas tootmise kanban kõrvaldab tootmistellimuste või -toimingute vajaduse ja vähendab laos hoitavat varu, sest varuosi jälgitakse elektrooniliselt ja vajaduse korral täiendatakse. Plaanimise asemel tõmmatakse iga üksiku töödeldava tellimuse jaoks

varuosad või komponendid tootmisse siis, kui varude kogus laos või töökohal väheneb alla miinimumi. Visuaalselt järjestatakse töökoht tootma kanban’i-koguse alusel, et suurendada varude kogust laos, riiulil või töökohal uuesti maksimaalseni.

tootmisvoo kanban Erinevalt reaalajas tootmise kanban’ist arvestab tootmisvoo kanban tulevaste varude täiendamise kanban’i. See annab töötajatele ja hankijatele ülevaate tulevasest nõudlusest. Kanban’iga töötamise käigus uuendatakse järgnevat nõudlust jooksvalt.

See tagab töötajatele ja hankijatele reaalajas ülevaate tulevasest nõudlusest.

reaalajas varude täiendamise kanban Sarnaselt reaalajas tootmise kanban’iga teisaldab reaalajas varude täiendamise kanban varusid ettevõttes vastavalt kindla tootmiskoha, tarneala, kliendi kaubasaadetise asukoha või ettevõtte muu asukoha vajadustele. Laos olevate varude automaatne jälgimine võimaldab tootmisettevõtetel materjalivajaduse järjekordade abil materjalide käitlejatele teatada, kus laovaru vajatakse, nii et seda saaks vajadusel teisaldada.

1/2011 (29)

Oluline on meeles pidada, et kulusäästlikult toota soovivad ettevõtted ei vii oma tehaseid ja hankeahelaid kulusäästlikule tootmisele üle järsku. Pigem võimaldab kulusäästlikule tootmisele järkjärguline üleminek tootjatel jälgida materjalivajadust kanban’i segakeskkonnas. Pakkudes tootjatele võimaluse valida, kuidas varuosa asukoha tasemel hallatakse, saavad tootmisettevõtted kulusäästlikule tootmisele üle minna hõlpsamini, sünkroonides samal ajal materjaliressursside plaanimist ja kanban’ide kasutuselevõttu.

tehnoloogia kulusäästliku tootmise toetamiseks Ettevõtted lõikavad kasu sellistest tarkvaralahendustest, mis võimaldavad neil äriteavet hõlpsalt jaotada kogu äripartnerite tarneahela ulatuses. Andmete elektroonselt jaotamine mitmesuguste seadmete kaudu tagab tootmisettevõtetele ajakohased partnersuhted ja võimaldab jagada teavet, et muutuvate vajaduste ja nõuetega paremini toime tulla. Selle tulemuseks on efektiivsem tegutsemine ja tugevamad ärisuhted võtmeklientidega. Tehnoloogia võimaldab luua ühtlase ja sujuva protsessivoo, vähendada ettevõtte liigseid kulusid ja vastata tänase turu vajadustele. Kulusäästliku tootmisega ettevõtete jaoks on millegi lõpp alati millegi uue algus. Kulusäästlikku mõtteviisi rakendavaid tootmisettevõtteid ootab ees hulgaliselt uusi väljakutseid ja võimalusi.

5050

EssEE EssEE

sõna noortele:

ROHELISED UUENDUSED noorteprojekti rohelised uuendused raames viidi läbi keskkonnateemaliste esseede konkurss noortele. inseneeria avaldab kaks auhinnatud tööd.

EVA-MARIA TÕNSON

Ö

eldakse, et noorem põlvkond on hukas. Taaskasutuses see mõttetera aga ei kehti. Paljud geniaalsed ideed on pärit noortelt ja noored on nende elluviijateks. Kuid millised need on?

Noored alustasid taaskasutusega riiete disainimisel. Nende suurimaiks klientideks on ka noored. Tänapäeva moetrendid vahetuvad kiiresti ja alati pole piisavalt raha uute rõivaste muretsemiseks. Vanadest riietest uue tegemine annab lisaks võimaluse väljendada iseennast ja samas säästab keskkonda.

Ka õpilasfirmad on saavutanud oma edu läbi taaskasutuse. Kui te saaksite valida sisustuspoest muretsetud uue kunstmaterjalist või hoopis vanadest rehvidest valmistatud (veekindla) kattega tumba vahel, siis millise teie valiksite? Mina pooldaks noorte tartlaste taaskasutatut.

Paljud kooliks vajalikud õppematerjalid, näiteks vihikud ja töövihikud, on viimastel aastatel valmistatud taaskasutatud paberist. Nende eeliseks on lisaks loodussõbralikkusele ka kergus. Ehk oleks minu koolikott haridusministeeriumi määruse järgi normkaalus, kui kõik minu õppematerjalid oleks valmistatud taaskasutatud paberist?

Samuti on loodussäästlik internetis kasutatav E-kool. Kui varem täideti paberil aruandeid ja kokkuvõtteid, siis praegu jäävad need päris tihti ainult arvutisse. Kirjandit on mul samuti võimalik kirjutada arvuti taga, mustandipaberit kasutamata.

1/2011 (29)

Õppekava järgi tuleb koolides teha loodussäästlikku eluviisi puudutavat õpet.

Olen näinud väiksemaid lapsi nädala pakendeid kooli vedamas ning tundides seda õigesti sorteerimas. Minu väikevenna leiutised on samuti tehtud pakenditest ja muudest olmejääkidest.

Noortele korraldatakse ka keskkonnasäästlikke kampaaniaid. Olen ise osalenud päris mitmel noortele suunatud Keskkonnaameti võistlusel ning pean ka Killerkoti kampaaniat nime põhjal samale sihtgrupile suunatuks. Isegi kui see nii ei ole, tean, et mina ja ka mitmed minu klassikaaslased võtsid sellest osa.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et noored on tänapäeval võti roheliste uuenduste juurde, sest noori inimesi on vägagi lihtne mõjutada. Hea, et meie ühiskond on sellest aru saanud ning toetab iga ettevõtmist.

Ilma roheliste uuendusteta hävitame oma elukeskkonda.

Pildid: istOCkPhOtO

EssEE

51

KEVIN KIRBITS

V

iimastel aastatel on hakatud rohkem mõtlema sellele, kuidas hoida ja kaitsta keskkonda, milles me elame. Selleks on algatatud mitmeid liikumisi, levinud on roheline mõtlemine ja keskkonnasäästlik ellusuhtumine. Väga palju on selle tööga tegelenud inimesed, kes otsivad variante, et loodust vähem reostada ja võimalikult palju kasutada materjale, mis sisaldavad loodussõbralikke koostisaineid.

Suurim ja võib-olla ka kulukaim algatus selleks on juba toimiv prügi sorteerimine. See on vajalik selleks, et taaskasutada saaks võimalikult rohkem materjale.

Ka minu maja ees on kolm prügikasti: paberi, pakendi ja ülejäänud prügi jaoks.

Siiski arvan, et edaspidi on vaja sorteerida veel rohkem, sest kui prügikasti tühjendan, näen, et ikka on liiga palju erinevaid jäätmeid segiläbi loobitud. Olen kuulnud ka inimesi rääkimas, et paljud ei viitsi seda tööd teha.

Maapiirkonnas, kus vanaema elab, ei ole prügiautol tihti võimalik otse hoovi sõita, seega niisugustes kohtades on võimalik midagi edasi arendada ja tõsta inimeste teadlikkust sellest, miks see töö vajalik on. Väga palju inimesi toob ikka veel oma prügi metsa alla või tee äärde.

Kuulsin alles hiljuti televiisorist üleskutset teavitada sellekohase käitumise korral vastavaid ametkondi.

Keskkonda aitab säästa ka see, kui kontrollida rohkem autosid, et nende heitgaaside sisaldus oleks normi piires ja reostaks õhku vähem. Mõnedes riikides on juba hakatud selle peale mõtlema, sest autosid

tuleb iga päev juurde. On juba toodetud elektritoitel töötavaid autosid.

Meie riigis saaks minu arvates piirata seda, et vähem liiguks vanasid autosid, mis saastavad õhku liiga palju. Võiks võtta vastu seaduse, et üle viieteist aasta vanuse autoga sõita ei tohi. Samuti on mõned ettevõtlikud inimesed hakanud tootma lastemähkmeid, mis on keskkonnasõbralikust materjalist: kui need visata prügikasti, siis need lagunevad. Ainult et inimesed esialgu osta neid ei taha ja seda ilmselt kahel põhjusel. Esiteks on nende hind oluliselt kõrgem ja teiseks ei ole nad välimuselt nii ilusad kui need, mida igal pool suuremates poodides pakutakse.

Hinna teeb kõrgemaks asjaolu, et neid toodetakse esialgu vähe ja läheb rohkem kulutusi kui suurema koguse tootmiseks. Usun

võiks võtta vastu seaduse, et üle viieteist aasta vanuse autoga sõita ei tohi.

1/2011 (29)

aga, et kui nende kasulikkuses veendutakse, siis ei pöörata ka nende välimusele enam nii suurt tähelepanu. Kindlasti on need materjali omadustelt lastele kasulikumad kui masstootmise mähkmed.

Väga palju on viimastel aastatel poelettidele jõudnud ökomärgiga tooteid ja on tekkinud ökopoode. Arvan jällegi, et neid tooteid ostetakse vähem kõrgema hinna tõttu. Samas olen kuulnud, et need, kes neid tooteid juba ostma on hakanud, teevad seda ka edaspidi ega põlga mõnevõrra kõrgemat hinda.

Maapiirkondades suvel ringi sõites olen märganud, et väga palju on kohti, kus on metsa massiliselt maha võetud ja on jäetud maha koristamata raielangid. Tuleks rohkem uut metsa juurde istutada ja nõuda metsaomanikelt raiutud lankide korrastamist.

Need olid mõned mõtted sellest, mis on juba tehtud ja mida saab teha veel, et hoida maailma, kus me elame. Alati on räägitud Eestimaa ilusast loodusest, aga kui me selle kauni looduse säilitamiseks midagi ei tee, siis ei saa tulevikus sellest enam rõõmu tunda. Loodus on rikkus, mida tuleb edasi anda põlvest põlve. Mida rohkem me suudame leida võimalusi keskkonna hoidmiseks ja säästmiseks, seda kauem püsib meie ümber kõik kaunis, millest inimesed aastasadade vältel rõõmu on tundnud.

Summary suMMarY

Summary

5252

renovated manor of Mooste with the participation of guest teams from Latvia, Lithuania and Russia. Among other things, the national teams will be competing in thatched and shingle roof building. Facade-builders are also planned to compete in masonry and plastering at BaltRoof 2011.

Best Export item – a Book?

T

he staff of Inseneeria visited the Print Best Printing House for books in Viljandi. It has the most up-to-date equipment in the Baltics. The company operates 24/7 and exports 90% of its output. “We are one of the very few printing houses in Estonia capable of producing bulky, large-format books. Our partners are many publishers from Sweden, Finland, Denmark, Norway, the Netherlands. The most recent partners are from Germany and England. Compared to other Scandinavian printing houses, our competitive edge is the professional customer management, speed and quality. The output volume of our printing presses and bookbinding machines is 2000 books per hour,” says Tarmo Laagus, manager of the printing house. “Our annual output reaches 2,5 million hard-back books.”

Print Best has recently made a 2-million-euro investment in offset print and book-making equipment. For producing large-format full-colour books the company procured the new generation printing press Man Roland 708 HiPrint and a B1 format folding device enabling to perform all folding and sewing operations. The new machinery has made it possible for the printing house to offer larger runs and shorter times of delivery.

First Baltroof Will be held in Mooste in august 2011

I

n August the Estonian Association of Roof and Facade Builders will organize a roof-builders’ contest BaltRoof 2011. The event takes place in the newly

1/2011 (29)

Engineer and Engineering student of the Year Were Elected

O

n December 10 the Association of Engineers celebrated its 22nd anniversary. At the festive meeting the names of the Engineer of the Year and the Engineering Student of the Year were made public. Enno Lend, rector of Tallinn University of Applied Sciences, was awarded the title of the Engineer of Year 2010, and Triin Aavik, master of thermal engineering at Tallinn University of Technology, was nominated the Engineering Student of Year 2010.

Enno Lend was elected due to his long-term productive career as an engineer of transportation technology as well as for his contribution to the education of engineers and promotion of engineering. Among other things, Enno Lend is a board member of Inseneeria.

While a student of the university, Triin Aavik participated in several scientific projects, for example “The Strategy of Utilizing Reed in Finland and Estonia” and “Promoting Awareness of Development Models of Agro-Energetic Chains”. Triin Aavik is also the leading dancer of the university’s folk dance group Kuljus.

Инженер года и Студент года

10 декабря в рамках торжественного приема, посвященного 22 годовщине образования Союза Инженеров, были объявлены имена Инженера года и Студента года (среди учащихся технических ВУЗов). Инженером года 2010 был выбран ректор Таллиннской Высшей Технической школы Энно Ленд и Студентом года магистрант факультета теплотехники Таллиннского Технического Университета Трийн Аавик. Уполномоченному инженеру по транспортной технике Энно Ленду почетное звание было присвоено за долгосрочную и результативную работу в транспортнотехнической сфере, а также в сфере пропаганды инженерного образования и инженерной деятельности. Энно Ленд также является членом редакционной коллегии журнала Inseneeria. Трийн Аавик во время обучения в университете активно принимала участие в научной работе: в проектах «Увеличение знаний о моделях развития агро-энергетических цепей» и «Стратегия использования тростника в Финляндии и Эстонии». Трийн Аавик также является ведущей танцовщицей университетского ансабля народных танцев «Kuljus“.

всех Балтийских странах. Предприятие работает 24/7 и продает на экспорт 90% своей продукции. «Мы практически единственная типография в Эстонии, которая в состоянии печатать широкоформатные и толстые книги. Нашими партнерами являются издатели в Швеции, Финляндии, Дании, Норвегии, Голландии и в последнее время и в Германии и Англии. Нашими козырями, по сравнению с остальными Скандинавскими типографиями является профессиональное обслуживание клиентов, скорость и качество. Наши печатные и переплетные станки настолько мощные, что в состоянии произвести до 2000 книг в час», рассказывает директор типографии Тармо Лаагус. «В год мы производим примерно 2,5 миллиона книг с твердой обложкой.» Недавно Print Best инвестировал в станки офсетной печати и изготовления книг два миллиона евро. Для производства объемных полностью цветных книг был закуплен принтер нового поколения Man Roland 708 HiPrint, в дополнение к этому гибочная линия формата В1, при помощи которой возможно совершать все гибочные и переплетные операции. Новые инвестиции позволяют прежде всего предлагать более короткие сроки выполнения заказов и большие тиражи.

В августе в Моосте пройдет первый BaltRoof 2011

Лучший экспортный товар – действительно книга?!

Инженерия посетила находящуюся в Вильянди типографию Print Best, которая с технической точки зрения является наиболее современной во

В августе Эстонский Союз Кровельщиков и Фасадников организует первые в Эстонии соревнования кровельщиков BaltRoof2011. Они пройдут в только что отремонтированной мызе. В соревнованиях примут участие команды из Латвии, Литвы и России. Также в рамках данного мероприятия планируется соревнование по выкладыванию стены и ее штукатурке и пройдет соревнование между Эстонией, Латвией и Литвой (возможно, присоединятся Польша и Россия) по постройке тростниковой и щепочной крыш.

1/2011 (29)

5353

Резюме

КРАТКИЙ ОБЗОР suMMarY

5454

PlastitÖÖstus huvitav lahEndus

ülevaade:

EUROOPA PLASTIVALU EDETABELIS 2010 KA EESTI ajakiri „European Plastics news“ koostas plastitööstuse ettevõtete edetabeli nende survevalutoodete müügimahtude järgi Euroopas ning avaldas 50 parema andmed ajakirja oktoobrikuu numbris. nende ettevõtete hulgas on kolm Eestis tegutsevat ja hiljaaegu tegutsenud ettevõtet.

ekstrusioon-puhumisvormimine, survevalu ja torude ning profiilide ekstrusioon. Ta on tegev elektroonika, meditsiini ja pakendite valdkonnas. Aktiivne tegevus toimub Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias.

Müük: ülemaailmne – 279 €m, survevalu ülemaailmne – 250 €m, survevalu Euroopas – 150 €m.

Tootmisüksusi kokku 15, sh Euroopas 11. Nolato Tallinn (Polymer) AS, mis hiljem lihtsustus Nolato Tallinn Asiks, tegutses aastail 1999–2007, valmistades siin mobiiltelefonide detaile. Oli EPÜ liige.

VARJE KRISTJUHAN, Eesti Plastitööstuse Liidu auliige

21.

kohal asuv Islandi ettevõte “Promens” on maailma juhtiv pakendite tootja. Ta opereerib 52 tootmisettevõtet Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas ning annab tööd 4500 inimesele.

Tootevalik on lai. See sisaldab toidupakendeid, kosmeetikat, kemikaale ja farmaatsiatooteid ning ta teenindab ka mitmeid tootmisharusid nagu auto- ja elektroonikatööstus ning raskemasinaehitus.

“Promensi” põhitehnoloogiad on puhumis-, termo- ja rotatsioonvormimine ning survevalu. Ettevõte kinnitab, et on maailma suurim rotatsioonvormija. “Promens” korraldas ülemöödunud aastal ümber oma pakendite divisjoni, asendades varasema geograafilise struktuuri kolme turusegmendiga – kemikaalid, toit&jook ning tervishoid.

Müük: ülemaailmne – 550 €m, survevalu ülemaailmne – 230 €m, survevalu Euroopas – 230 €m. Tootmisüksusi kokku 60, sh Euroopas 48. Üks neist, Promens Eesti AS, asub Rõngus.

Promens Eesti on endine Rõngu tehas.

Eesti erafirma müüs selle arenduseks nappivate vahendite tõttu norralastele. Sellele aitas kaasa allakirjutanu, kes oli siis Eesti Plastmassiühingu EPÜ juhatuse esimees.

Hiljem on tehas islandlastele edasi müüdud. Ettevõte oli EPÜ ja on nüüd selle õigusjärglase Eesti Plastitööstuse Liidu liige.

grEinEr PaCkaging On PakEndanud “lOttE” uuE PrOBiOOtilisE JOgurtiJOOgi

nolato groupi all tegutses ka kunagine Polümeer 39. kohal asuv Rootsi kontsern “Nolato Group” arendab ja toodab plastsüsteeme ja -osiseid meditsiinitehnika, farmaatsiatööstuse, hügieeni, telekommunikatsiooni, autotööstuse ja kodumasinate tööstuse jaoks.

Kolmandik ettevõtte 2009. a käibest tuli meditsiinidivisjonist Nolato MediTec. Selle turuosa tugevdamiseks ja laiendamiseks omandas Nolato 2010. a alguses USA survevalu ettevõtte “Contour Plastics”.

Nolato Grupp on teatanud tootmisvõimsuste suurendamisest Rootsis Hörbys, millest saab meditsiinitehnika arendamise keskus. Nolato koondab uuesti tähelepanu ka telekommunikatsiooni alasele tegevusele Aasias. Nolato põhitehnoloogiad on 1/2011 (29)

greiner Packaging omab tootmisüksust tabasalus 49. kohal paiknev Austria ettevõte “Greiner Packaging International” on üks Euroopa suurimaist plastpakendite tootmise ettevõtetest. Ta kuulub Greiner Gruppi, tema 21 tehases töötab 2935 inimest. Ettevõte investeerib tublisti, laiendades survevalutootmist Šveitsis ning kohalolekut Skandinaavias ja Balti riikides, avades uue tootmishalli Tabasalus.

Greineri põhitehnoloogiad on ekstrusioonpuhumisvormimine, venituspuhumisvormimine, survevalu ja termovormimine.

Turusektor – pakendid. Geograafiliselt on ta aktiivne Euroopas.

Müük: ülemaailmne – 359 €m, survevalu Euroopas – 53 €m. Tootmisüksusi kokku 21. Üks neist – Greiner Packaging AS – asub Tabasalus. Greiner oli Eesti Plastmassiühingu EPÜ asutajaliige.

Pilt: grEinEr PaCkaging

I

nseneeria komistas huvitavale saidile http://www.focusillusion.com/. Sealt võis leida päris teraseid aforisme, mis on siin käepäraselt ära tõlgitud, ja silmade sättimiseks stereogramme. Mida teie näete kõrvaloleval stereogrammil? – sellest võite raporteerida Inseneeria Facebooki lehel.

Heida pilku!

Aforisme

Aforisme

A for ism e

poeta vahel jutu sisse

veidi nalja ja nuputamist

Päris lahe http://www.focusillusion.com/

Pilt: YurY krashnikOv

Kõigil on fotograafiline mälu. Enamikul pole ainult filmi sees.

Müüa langevari. Ainult korra kasutatud, avamata, väiksed plekid.

Mida kõvem või, seda pehmem leib.

Ma ei suutnud teie auto pidureid korda teha, aga ma reguleerisin signaali valjemaks.

Kas te pole tähele pannud? Igaüks, kes sõidab teist aeglasemalt, on idioot, ja igaüks, kes sõidab kiiremini, on maniakk. – George Carlin Depressioon on viha lihtsalt ilma entusiasmita.

Egoistide üks hea külg: nad ei klatši.

Laena pessimistilt – ta ei looda oma raha tagasi saada. Ära kunagi tee kaarditrikke oma pokkeriseltskonna ees.

Mustad augud tekivad sinna, kus jumal jagab nulliga.

Ok, kui suur on pimeduse kiirus?

Järeldus on koht, kus sa oled edasimõtlemisest väsinud.

Keegi ei kuula sind seni, kuni sa vea teed.

Planeerige homme olla spontaanne.

Mida kiiremini sa maha jääd, seda rohkem jääb aega järelejõudmiseks.

Kui ma töötaks sama kõvasti kui kolleegid, jõuaks ma sama vähe kui nemad.

Bakterid – need on mõnede inimeste ainus kultuur.

Mis juhtub sinuga, kui oled kaks korda end pooleldi surnuks ehmatanud?

Otsusta kiiresti, aga ära kunagi põhjenda. Su otsus võib olla õige, aga põhjendused kindla peale valed. – Lord Mansfield 99% taksojuhtidest suudavad ära rikkuda ülejäänud osa maine.

Ainus asendus heale lastetoale on kiired refleksid.

Vanus on natuke kallis hind küpsuse eest.

Raske töö tasub ära tulevikus. Laiskus kohe praegu.

Kui sa arvad, et keegi ei hooli sinust, proovi mõned arved maksmata jätta.

1/2011 (29)