Inseneeria 2011 02

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

VEEBRUAR 2/2011 (30) VEEBRUAR 2/2011 (30) suusk taHaB liBisemiseks veel kiviliHvi >> moBiilsideteenuste testsÜsteem

määrdest üksi ei piisa:

>> katamaraan >> trÜkimuuseumi sÜnd

SUUSK TAHAB LIBISEMISEKS VEEL KIVILIHVI Inseneri töövahendid:

Edukuse valem:

CAD-raamatukogu

Salvest hoiab toidukultuuri

Tegija:

Noored kooli – Karl erlenheim

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kolleegiuMi liikMed Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend

E

sikaanel on pilt Vancouver 2010 olümpialt, paremal suusatab Kristina Šmigun-Vähi. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Loe ja kommenteeri!

Almar Proos AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Veebruar 2/2011 (30)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.

Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

esikaane Foto: sCanPiX

juHtkiri JUHTKIRI

juhtkiri

ValluTaks gloBaalseT Turgu – üHisel jÕul

I

MaTi FeldMann, Inseneeria peatoimetaja

Foto: ÄriPÄev

nseneeria toimetus ja kolleegium on kindlad, et Eesti ettevõtete eksport jätkab kasvu kogu 2011. aasta jooksul.

Põhjendame. Nii Euroopa Komisjoni kui IMFi majandusprognooside kohaselt kasvab sisemajanduse koguprodukt kõigis meie ekspordile olulistes sihtriikides 2–5 protsenti, mis tähendab ka tarbimise kasvu neis riikides. Tarbimise suurenemist toetavad ka tarbijate majandususaldusindeksi kasvu prognoosid samades riikides.

Teiseks tõstab euro meie ettevõtete üldist usaldust ja mainet. Niinimetatud D-päeva õnneks ei koitnudki ja devalveerimise risk on läinud ajalukku. Kuna meie majandust usaldatakse, ei nõua Euroopa tarnijad meie ettevõtetelt enam materjalide ja tooraine eest ettemaksu.

Veelgi olulisem on aga see, et välisinvestorid julgevad nüüd tuua Eestisse uusi pikaajalisi arendusprojekte – euro on kindel valuuta.

Eurole koos ekspordiga on üks vastuargument: kui euro tugevneb dollari suhtes, on meie ekspordivõime dollari- ja dollariga seotud riikidesse pärsitud. See vastuargument kehtis tegelikult ka krooni puhul. Samas on meie eksport dollaririikidesse kolmandik või alla selle, mistõttu pole selle mõju väga suur. Ja vastupidi – kui dollar hakkab euro suhtes tugevnema, annab see ekspordile lisahoogu.

Riik saab Euroopa Liidu erinevate programmide kaudu ettevõtteid abistada. Niisugused valdkonnad oleksid ettevõtete vaheline koostöö tootearenduse ja välisturule müügi osas ning ettevõtete koostööprojektid ülikoolide ja teadusasutustega. Kui ettevõtlustoetuste raha millekski kasutada, siis võiks nendeks olla eelkõige tooted ja teenused, millel on enim ekspordipotentsiaali.

Lõppu kaks mõtet, millele Inseneeria on varemgi tähelepanu juhtinud.

Võib-olla kaob sõna eksport varsti käibelt ära. Selle asemel räägime tootmisest (kaubad ja teenused) kas sise- või globaalsele turule. Eesti väiksel siseturul ettevõtted paratamatult konkureerivad, mis on terve majanduse alus.

Ja riigi ülesanne on luua kõigile võrdne ning soodne ettevõtluskeskkond.

Globaalsele turule tootes aga enam omavahel konkureerima ei pea. Nii riik kui ettevõtted omavahel peaks seljad kokku panema ja tegutsema ühise jõuna.

2/2011 (30)

3 3

4 4

Sisukord sisukord

sisukord 05

Uudised

Tootmissisendid

28 30

Seni, kuni raha trükitakse, kallinevad ka toorained

Huvitav lahendus

Mobiilsideteenuste testsüsteem Linkmes

Konverents

44 45 46

Taastuvenergeetikast tähtsam on kokkuhoid

Edukuse valem

Eestist Maailma

08

Kivilihvimine parandab suusa libisemisomadusi

Edukuse valem

Huvitav lahendus

Huvitav lahendus

12 16

Uus killustikutoorme kaevandamise tehnoloogia

Kuidas edukalt mõelda?

Kuidas asju välja mõelda?

32

Miks valisid Tätte ja Matvere ümber ilma purjetamiseks katamaraani?

Teadus- ja arendusosakond on üks Addinoli eduteguritest

Inseneri töövahendid

Tegija

Insenerihariduse märksõnad on õppekavade arendus ja koostöö

35

GrabCAD viib üliõpilaste kursusetööd maailma inseneride kriitikatulle

Edukuse valem

36

Eesti puitmajatootjad tugevdavad oma positsiooni välisturgudel

Edukuse valem

Edukuse valem

20 24

Salvest kui eesti toidukultuuri edasikandja

kommentaar

Kvaliteedijuhtimine ja kvaliteetjuhtimine Eestis

38 40

Samad tootmissisendid, aga rohkem toodangut

Tegija

Tehnikaharidusega noored kaheks aastaks klassi ette?

Insenerikutse

50 52 54

Ka töömees vajas avaramat tehnilist silmaringi Summary / Краткий обзор статeй Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

2/2011 (30)

uudised uudised/ /kroonika kroonika

5 5

enics eesti as tugevdab kompetentsi raudteetööstuse sektoris eniCs eesti as omandas esimese ettevÕttena eestis iris sertiFikaadi 2010. aasta viimastel PÄevadel.

K

onkurentsivõime säilitamiseks ja uute klientide saamiseks tuleb vähendada tootmiskulusid ja -kadusid, tõstes samaaegselt töötajaskonna professionaalsust ja arendades tipptasemel protsesse. Selleks alustati juba 2008. aasta lõpus uute kvaliteedijuhtimissüsteemi standardite juurutamise projektiga. Lisaks IRISele, mis nüüd on ametlikult sertifitseeritud, on ettevõte juurutanud ka ISO 13485:2003, ISO/TS 16949:2002 nõuded ning integreerinud need olemasoleva juhtimissüsteemiga.

IRISe näol on tegemist rahvusvahelise raudteetööstuse kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga, mis baseerub ISO 9001-l, kuid mille koostamisel on arvesse võetud ka ISO/ TS 16949 standardit. IRIS täpsustab nõuded

tootmiseks raudteetööstuse tarbeks, pöörates suurimat tähelepanu kulude kokkuhoiule ja väärtuse loomisele kogu tarneahelas.

IRISe peatükid sisaldavad oluliselt rohkem nõudeid võrreldes ISO 9001-ga.

Lisaks on juures mitu uut peatükki nagu teadmusjuhtimine; pakkumiste juhtimine; projektijuhtimine; konfiguratsioonijuhtimine; esimese artikli kontroll (FAI – first article inspection); kliendi müügijärgne teenindus; töökindlus, kasutatavus, hooldatavus ja ohutus/elutsükli kulud (RAMS/LCC); muudatuste juhtimine ja kliendi mööndus.

Eripäraks on ka 12 nn Knock-Out küsimust, mis peavad olema täidetud, vastasel korral algab kogu protsess otsast peale.

Eduka ülevaatuse järel toimub sertifitseerimisaudit, mille pikkus sõltub töötajate

arvust ettevõttes, küündides maksimaalselt kuni 26 audiitorpäevani. ISO 9001 sertifikaadi olemasolul on auditi kestust võimalik vähendada maksimaalselt 20%.

Sertifikaadi saamine on oluline samm Enics Eesti ASile, tugevdades mitmeid kliendisuhteid. Enics Eesti AS on järjekorras teine Enicsi tehas, mis on IRISe kohaselt sertifitseeritud. Esimesena sai IRISe sertifikaadi Enics Västerås poolteist aastat tagasi, olles üldse esimeseks ettevõtteks, kes saanud IRISe sertifikaadi elektroonikatööstuses.

eesti skeleton technologies teadlased said usas patendi tartu ettevÕtte skeleton teCHnologies teadlaste arendatud uue PÕlvkonna energiasalvestite materjal sai Patendi usas. Patenteeritud teHnoloogiast loodavad laHendusi leida mitmed suurkorPoratsioonid alates auto- ja lÕPetades kaitsetÖÖstusega.

E

esti teadlaste jaoks on see samm läbimurdeks globaalsele turule.

Skeletoni poolt valmistatud uudsest nanopoorsest karbiidsest süsinikust superkondensaatorid, mis on seni kättesaadavatest kordades kõrgema võimsustiheduse ja energiaga, on valdkonna ekspertide ning suurkorporatsioonide juures läbinud ka esimesed edukad katsetused. Leiutis, mille autoriteks on Skeletoni teadlased dr Jaan Leis, dr Mati Arulepp, dr Marko Lätt ja Helle Kuura, kirjeldab suure poorsusega karbiidset päritolu nanostruktuurse süsiniku sünteesimise meetodit, mis tagab süsinikmaterjalile kõrge elektrilise mahtuvuse ning madala sisetakistuse. Sellisest süsinikmaPildid: eniCs, skeleton teCHnologies, Feanor

terjalist elektroodid annavad energiasalvestititele suure energia- ja võimsustiheduse.

“Energiasalvestite osas on tänaseks probleemiks eelkõige madalad energia- ja võimsustihedused. Masstootmise superkondensaatorid jäävad paljude kasutusalade jaoks suureks ja raskeks, teisalt kõrge materjalikulu tõttu kalliks,” nentis dr Jaan Leis. “USA patent on meie uudsete superkondensaatorite turuletoomisel suur samm edasi,” lisas ettevõtte juhatuse liige Taavi Madiberk.

Patenteeritud materjalil põhinevate superkondensaatorite prototüüpide vastu on tundnud elavat huvi paljud suurkorporatsioonid eesotsas General Motorsiga.

2/2011 (30)

Autotööstuses kasutatakse superkondensaatoreid järjest enam pidurdusenergia kogumiseks ja selle vallandamiseks kiirendamisel, mis annab kütusesäästu.

USA patendi nr 7,803,345 saanud nanopoorsete süsnikmaterjalide peamisteks kasutusaladeks on superkondensaatorid ja Li-ioon patareid. Superkondensaatorid leiavad kasutust seal, kus on vaja lühiajalist – alla 20 sekundi – maksimaalset võimsust.

Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga arendab Skeleton Tehcnologies superkondensaatoreid, mida saaks kasutada tagavaravooluallikana kosmoses. Skeleton Technologies kavatseb lähitulevikus EASi toel välja arendada ka tehnoloogia kommertsialiseerimise kuluefektiivse tootmisprotsessi.

6

uudised / kroonika

eritööriistad Cerni mercury projektile Feanori konstrueeritud sPetsiaalseid tÄPPiskÄsiHÕÕritsaid on edukalt kasutatud Cernis (genF – Šveits) tugeva magnetvÄljaga solenoidi kÕrglegeersulamist komPonentide tarvis.

M

tÄPPiskÄsiHÕÕritsad

ercury projekt on eksperiment uurimaks prootonivoo, tugeva magnetvälja ja suure prootonite arvuga elementide (high-Z) tuumade vastastikust mõju. Eksperiment on mitme rahvusvahelise labori taotlus, millele on alla kirjutanud ettevõte Muon Collider Collaboration. On konstrueeritud vabajoaga elavhõbeda sihtsüsteem, mis avaldab koosmõju suure võimsusega (1 MW) prootonivooga tugevas magnetväljas (15 T). Elavhõbedajoa sihtmärk on konfigureeritud sisestamiseks tugeva magnetväljaga solenoidi 15 cm läbimõõduga avasse.

Sihtmärki iseloomustab hermeetiliselt tihendatud primaarse kaitsekesta maht, mis on paigutatud sekundaarsesse kait-

sekesta, et oleks tagatud elavhõbedaaurude isoleerimine ümbritsevast keskkonnast.

Joa läbimõõt on 1 cm ning kiirus kuni 20 m/s. Optiline diagnostikaseade on paigutatud sihtmärgi konstruktsiooni, et võimaldada elavhõbeda levimise vaatlemist, mis tuleneb 24 GeV prootonivoo ja kuni 20*1012 prootoni vastastikusest mõjust. Sihtsüsteem sisaldab ka titaanisulamivoo aknaid primaarse ja sekundaarse kaitsekesta jaoks.

“Feanor patenteeris ka energiatööstuse jaoks uue sisemise jahutusega kõvasulamist lõiketera, mis tagab efektiivsema töötlemise uutes töötlemiskeskustes”, ütles CEO Luca Bochese.

Vastukaja

köisripptee tallinna?

A

rtiklid funikulööridest ja köisteedest jaanuarikuises Inseneerias 2011 tõstatasid ühe idee, millest on kitsas ringis juttu olnud: teha köisripptee Tornide väljakult Toompeale. See võiks olla atraktiivne turistidele – sõit gondlis kõrgelt üle vanalinna nurga ja müüride. Avaneksid vaated ajaloolisele linnale ja teist pidi Toompeale ja ümbrusele. Ripptee pikkus võiks olla kilomeetri ringis. See kergendaks ka jalavaeva Toompeale tõusuks. Põnev sõit rippteel missugune!

Eeskujuks võiks olla sarnane situatsioon Austria suuruselt teises linnas Grazis (250 000 elanikku). Graz oli Euroopa kultuuripealinn aastal 2003, on oma vanalinnaga aastast 1999 UNESCO maailmapärandi nimistus. Linna keskel on Lossimägi, mis on väga sarnane meie Toompeale. Mäele saab tõusta köisrippteega, nautida ilusaid vaateid jõele, gootikale ja barokkehitistele vanalinnas. Just siin olles see mõte tekkis, et ka Tallinnas võiks olla selline atraktsioon ja põnev transpordivahend. Lossimäe teises otsas on, muide, mäejalamis koobas, kust saab üles sõita liftiga.

Siinkohal on paslik meenutada keskaegset Tallinna linnalegendi, mida kirjeldab oma romaanis Jaan Kross, kus Oleviste kiriku torni tipust oli tõmmatud köis linnamüüri taha, mida mööda kõndisid köietantsijad.

Tehnikaajaloost on huvitav meenutada, et rea aastate jooksul töötas Tallinnas ETKVLi koondise Auto territooriumil firma, kes projekteeris, valmistas ja pani üles trossveoga suusatõstukeid paljudes N Liidu paikades (seda kajastas ka Inseneeria Aprill 4/2009 (12) – toim). Kuni uue aja tulekuga tellijad kadusid ja Lääne firmadega konkureerimine enam otstarbekaks ei osutunud. Firma eesotsas oli insener Enn Kalju. Seega Eestis võiks leida asjatundjaid ripptee lähteprojekti tegemiseks.

Selline Toompea rippköistee ostaks ennast Tallinnas tõenäoliselt kiiresti välja. Ja jääks meenutama kultuuripealinna.

Viljandi lossimäelt üle järve oleks rippköistee ka kindlasti atraktiivne, kuid turistide voog oleks seal ilmselgelt väiksem.

Kes haakuks ideega, osaleks selles tehnikaarenduses ja äris teo ja rahaga?

Tiit Tiidemann

2/2011 (30)

8

Eestist maailma

kui määrimisest jääb väheks:

kiViliHViMine ParandaB suusa liBiseMisoMadusi vanCouver, kanada, 10. veeBruar. kristina Šmigun-vÄHi (Paremal) 30 km klassikalises stiilis ÜHisstardiga sÕidus

Fotod: sCanPiX, mati Feldmann

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eestist maailma

9

a&T spordis töötab sergei lopuhhin – noormees, kes valdab ühena vähestest maailmatasemel tehnikat, milleks on suuskade kivilihvimine. Tihedas koostöös eesti ja Poola suusaliiduga on tema käest läbi käinud andrus Veerpalu, kristina Šmigun-Vähi, jaak Mae, raul olle, poolatari justyna kowalczyki ja teiste suusakuulsuste suusad. justyna kowalczyk võitis sergei tehtud mustriga Vancouver 2010 olümpiamängudel kuld- ja hõbemedali. inseneeria külaskäigu päeval, 7. jaanuaril, transporditi sergei tööriist, eestis ainulaadne kivilihvimise seade, otepääle Mk etapile ja juunioride ning u23 MMile.

MaTi FeldMann, Inseneeria peatoimetaja

A

&T Spordi sporditarvete kaupluse tagatoast õhkub parafiinilõhna – keset kõige kibedamat hooaega määritakse arvuka hulga klientide suuski. Aga töötoas seisab ka üks väiksema tööpingi mõõtu seade, millel on peal käiakiviga sarnanev kivilihv.

Sellega lihvitaksegi suusapõhjadele erinevaid mustreid. Püüan nalja heita, et see kivilihv meenutab mulle lapsepõlvest vikati teritamise käia, mis ulatus alt vette ja mida käsitsi ringi aeti.

“Midagi sarnast on siin tõesti,” nõustub suusahoolduse spetsialist Sergei Lopuhhin, “kui mitte arvestada seda, et kivilihvi käidi spetsiaalselt Tallinna Tehnikaülikoolist tasakaalustamas; kivilihvi juurde kuuluvad kahe kuni viie teemandiga lõikepead, mis lõikavad

mustri kõigepealt käiakivi peale, pärast mida lastakse suusk pingist läbi; see pink on Eestis ainulaadne ja selle analoogid maksavad sõltuvalt täiuslikkusest pool kuni kaks miljonit krooni jne.”

muster aitab mikrovett tekitada ja ka ära juhtida Aga milleks on üldse suuskade kivilihvimist vaja? “Praeguse seisuga määrete maailmas suurt revolutsiooni enam oodata pole, seetõttu pööratakse maailmas suurt tähelepanu just õige suusamustri leidmisele. Asi on selles, et suusa paremaks libisemiseks on lisaks heale määrimisele tarvis ka õiget mustrit – vastavale ilmale, temperatuurile ja lume struktuurile. Seetõttu on kivilihv ja vastav masin ääretult vajalikud,” selgitab teine suusahoolduse spetsialist Sander Astor.

Saan teada, et suusa libisemisel üle lume tekib rõhu ja hõõrdumise tõttu suusa ja lume vahele ajutiselt mikroskoo-

aBC

Mida suusa kivilihvimine annab » Määrete võimalused on ammendumas, vaja uut tehnoloogiat » Kivilihvimine kannab suusapõhjale mustri, mis parandab suusa libisemist » Külma ilmaga kasutatav peenem muster aitab libisemiseks vett tekitada » Soojema ilmaga kasutatav jämedam muster aitab vett ära juhtida » Kivilihvimine avab suusapõhja poorid, millega määre jääb paremini peale

suusaHoolduse meister sergei loPuHHin oma tÖÖPingi kÕrval

piline veekiht. Ühelt poolt vee teke soodustab libisemist, kui kaks pinda nihkuvad teineteise suhtes paralleelselt ja hõõrdumine jääb veeosakeste enda vahele. Aga teiselt poolt veekiht takistab, kui kaht pinda on tarvis teineteise küljest lahti rebida. Seda viimast illustreerib füüsikakatse kahe klaasplaadiga, mille vahele on pandud veetilk ja klaasplaadid kokku surutud: neid klaasplaate on võimatu teineteise küljest lahti tõmmata.

Seega teenib suusa põhjale mustri lihvimine nii vee tekitamise kui vee ärajuhtimise efekti – vastavalt vajadusele ehk õhutemperatuurile, lumeoludele jne.

Näiteks külma ilmaga kantakse peale peenem muster, see aitab vett tekitada.

Samas jämedam muster aitab vett ära juhtida. Nimetatud tehnoloogia hakkas

10

eestist maailma

World Cup Integra

» Nr 3. Nullmuster ehk mustrit pole.

sellist liHvimismasinat sooviB Firma a&t sPort omandada

A&T spordi töötoas

arenema 1980. aastatel plastiksuuskade tulekuga. Plastiksuusa põhjale on kantud polüetüleenist ja grafiidist mõnemillimeetrine kiht, mille sisse erinevaid mustreid lihvitakse. Kui see kiht ära kulub, on suusk omadega läbi. Samas suusamääre läheb kivilihvitud mustri peale. Suusapõhi on poorne plast, ja mida poorsem, seda parem, sest määret läheb rohkem sisse. Üks ülesanne on kivilihvimisel seega veel: see aitab suusapõhja poore avada.

Puusuuskadele mingit kivilihvimist loomulikult ei tehta.

“Meie masin teeb kokku umbes viit miljonit erinevat suusapõhja mustrit,” tutvustab Sergei. “Mul endal on leitud

üheksa.” Uurin, kas mõnedele mustritele on ka oma nimed pandud? “Üldiselt on mustrid nummerdatud, aga üks mustritest on nime all “Poolkuusk 8/7””, räägib Sergei.

kivilihvimisega töödeldakse kõiki suuski ja lumelaudu Kas kivilihvimisega töödeldakse ainult murdmaasuuski? “Nii murdmaakui ka slaalomi- ja mäehüppesuuski ning lumelaudu. Töödeldakse nii tippvõistlejate kui pühapäevasuusatajate suuski. Minu käe alt on läbi käinud Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun-Vähi, Jaak Mae, Raul Olle, üldse terve Eesti

liHViMisMasina PÕHiline eleMenT ^ kÄiakiVi (aluMine silinder)

MeisTer sergei loPuHHin laskMas suuska lÄBi liHViMisMasina

» Nr 5. Kalaluu, sirg- ja kõverjoonega.

» Nr 9. Suusapõhi on jagatud viieks osaks.

Kaks joonmustrit on külgedel ja kalaluu (sirg- või kõverjoonega) on keskel.

murdmaakoondise ja Eesti laskesuusatajate suusad, siis veel Justyna Kowalczyki, Aleksei Petuhhovi, Petr Sedovi ja teiste suusad. Meil on plaane seoses Sotši 2014 olümpiamängudega: proovime käivitada projekti “Veel libedam suusk”, mis oleks minu väikeste soovide ja unistuste täitumine. Ma lihvin paljudele suusakoondistele maailmas, kuid parim koostöö on Eesti ja Poola Suusaliiduga.

Kui rääkida suuskade ettevalmistamisest võistlusteks veel, siis kivilihvimine teeb suusapõhja sisse nii-öelda püsiva mustri. Kuid käsitsi on võimalik kanda peale veel “ajutine” muster. Seda tehakse struktuuri- ehk mustrirauaga. See mus-

liHViMisMasina küljekilBile on andnud oMa auTograMMid Meie suusakuulsused

eestist maailma

11

pärast kivilihvimist

Struktuuriraud teeb peale veel oma mustri

» Nr 44.

Tasapinnalise laine muster.

» Nr 55.

Mitmesuunaline kalaluu.

ter jääb elastse deformatsiooni piiridesse ja on pärast sõitu ja paari korda määrimist kadunud.

Praktikas on nii, et enne võistlusi võetakse kaheksa paari suuski, mille kivilihvitud muster on sama ja seitsmele kantakse mustrirauaga peale veel oma muster ja vaadatakse, milline libiseb kõige paremini,” selgitab Sergei.

kuus erinevat ilmatüüpi suusa ettevalmistamisel Libisemine peab olema hea, aga pidamine samuti? “Pidamist reguleeritakse peamiselt suusamäärdega,” tutvustab Sergei. “Suuskade ettevalmistamine on omaette teadus. Näiteks Norral on olemas oma doktorikraadiga lumeuurija.

Aga midagi jätavad riigid oma firmasaladuseks ka. Mõni tehnoloogia “avalikustatakse” näiteks viis aastat pärast enda poolt rakendamist.”

Sergei näeb suuskade ettevalmistamisel head koostööperspektiivi Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega – kivilihvimispingi täiustamisel, uute mustrite väljatöötamisel jne. “Näiteks võiks mõni magistrant võtta oma diplomitööks lume ja libisemise uurimise.”

Eestis on käibel uuemat tüüpi vanasõna, et meie suvi tähendab kolme kuud s...a suusailma. Sergei Lopuhhin, kes on

» “Männioks” on suurepärane baasstruktuur, millel on palju rakendusvõimalusi ja mis kuulub paljude suusavõistkondade varustusse. Sellel struktuuril on eriti head mäkketõusu omadused. Soovitatav temperatuurivahemik sellele struktuurirauale on ^10...0°C.

» See struktuuriraud tekitab kahed “männioksad” kummalegi suusa poolele. See struktuuritüüp on näidanud väga head libisemist klassikarajal. Märgades ja soojades kevadtingimustes võib seda struktuuri rakendada üheaegselt mõlemas suunas tõmmates struktuurirauaga suusa ninast kanna poole ja tagasi.

Soovitatav temperatuurivahemik sellele rauale on ^16...0°C.

» Spetsiaalne O-struktuuriraud on mõeldud suusa soonele.

See tekitab sirgjoonelise struktuuri suusasoonde ja parandab sellega libisemisomadusi, kui lumi on peeneteraline ja kuiv (suhteline niiskus alla 60%). Seda struktuurirauda soovitatakse kasutada koos Z1D-rauaga. Soovitatav temperatuurivahemik sellele rauale on ^17...+10°C.

» Kirjeldus on sarnane esimese struktuurirauaga.

“näiteks võiks mõni magistrant võtta oma diplomitööks lume ja libisemise uurimise.”

Sergei Lopuhhin

ise teinud Eesti koondise tasemel laskesuusatamist ja tulnud Euroopas kuuendale kohale, ütleb, et suusahoolduse spetsialisti jaoks on olemas kuus erinevat suusailma tüüpi. “Sula, värske külm, külm, väga külm, null kraadi koos värske lumega ja lörts,” loetleb Sergei suusailma tüüpe.

“Ja meie otsime nende jaoks uusi ja uusi mustreid. Igal juhul järgmiseks suveks on mul juba töö ees.”

Head libisemist ja õiget pidamist Inseneeria meeskonna poolt!

1212

HuvitavlaHendus laHendus Huvitav

102 mm lÄBimÕÕduga laenguaukude Puurimine

kaljuse kivimi veealune lÕHkamine

eesti maavarade parem kasutuselevõtt:

uus killusTikuToorMe kaeVandaMise TeHnoloogia möödunud sajandi lõpul madridis toimunud ülemaailmsel mäekongressil esines ettekandega londoni kuningliku mäeülikooli (royal school of mines) dekaan prof C. t. shaw. Professor ütles oma ettekandes: Ilma maavarade kaevandamiseta ei saa funktsioneerida ükski tööstusharu, nagu ta seda täna on. Samaaegselt on mäetööstus madala tehnika standardist kaugele edasi jõudnud (ehkki seda veel kohati näha võib).

Paul Vesiloo, TTÜ mäeinstituut, mäeinsener

ain anePaio, TTÜ mäeinstituut, spetsialist

E

dasi märkis prof C. T. Shaw: Ilma maavarade kaevandamiseta ei tule inimkond veel toime. Mida paremad mäeinsenerid on, mida paremini nad oma eriala tunnevad, seda efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt saab korraldada maavarade kaevandamist. Kahjuks pole see tõsiasi

alati arusaadav. Tänapäeva mäetööstur peab üldjuhul kaevandama sügavalt madama kvaliteediga maavara ja tegema märkimisväärseid keskkonnakaitselisi kulutusi.

Et võimaldada ühiskonnale vajalike maavarade kaevandamist, tehakse maailma mäetööstusriikides kaevandajatele ja töötlejatele mitmesuguseid soodustusi.

eesti mäetööstus Eesti mäetööstusel on täita oma vastutusrikas ülesanne. Mäetööstus varustab põlevkiviga elektrijaamu, põlevkiviõli

2/2011 (30)

tootvaid tehaseid ning annab ehitusmaterjalide tööstusele tooret nagu lubjakivi, kruus, liiv ja savi. Eesti mäetööstuses on iseseisvuse aastatel toimunud uuendused: kasutusele on võetud uusi, suurema jõudlusega masinaid ning maavara säästvaid, keskkonnasõbralikke kaevandamise ja maavarade töötlemise tehnoloogiaid.

Kahjuks pole alati aru saadud mäetööstuse kui majanduse alustoe tähendusest. Sageli kõlab rahvakoosolekute esinemistes ja meedias pigem mäetööstuse vastaseid kui toetavaid sõnavõtte. Alljärgnev

Pildid: autorid

Huvitav laHendus

13

sageli kõlab rahvakoosolekute esinemistes ja meedias pigem mäetööstuse vastaseid kui toetavaid sõnavõtte.

killustiku toorme leiduvus mÄrja kaevise nÕrguma tÕstmine

annab ülevaate, kuidas saab killustiku tootmiseks vajalikku dolokivi või lubjakivi kaevandada seni katsetamata tingimustes.

Ehituseks vajaliku lubjakivi varu paikneb Eesti põhjapoolsel alal. Lõuna-Eestis tuleb killustikku toota peamiselt kruusast, mille kvaliteet sageli ei vasta ehituskillustiku nõuetele. Hea killustiku tootmiseks sobivat tooret leidub Vastseliina lähedal Meremäe dolokivi leiupaigas. Üldjuhul on killustiku toormeks kae-

2/2011 (30)

maja seinale kinnitatud viBromeeter koos HelirÕHumÕÕtjaga

vandatav lubja- või dolokivi varu suures osas allpool vee tasapinda. Kivimi kaevandamiseks tuleb karjäärist vett välja pumba-

14

Huvitav lahendus

ta ja juhtida veekogudesse. Vee pumpamine alandab karjääri ümber veetaset, mis tekitab karjääri lähedal asuvate elanike seas kaevude kuivaksjäämise hirmu.

Teine oluline hirmutav probleem on lubjakivi kaevandamiseelne kobestamine puur-lõhketöödega. Lõhketöödes nähakse nii ehitiste kahjustamise kui ka kivimitükkide laialipaiskamise ohtu. Nimetatud ohtude kartus on käesoleva aja võimaluste juures tugevasti üle võimendatud.

Meremäe dolokivi kaevandamise tingimused on oluliselt raskemad kui PõhjaEestis. Dolokivi katab keskmiselt 5,8 m paksune savimoreeni kiht, mis tuleb enne kaevandamist eemaldada ja puistangusse vedada. Puistangud aga võtavad enda alla märkimisväärsed alad. Katendi all on veetasemest kõrgemal ca 3,9 m ja vee sees 4–6 m paksune dolokivi kiht, millest saab killustikku toota.

Karjäärist vee ärajuhtimise võimalus puudub – tingituna nii maapinna reljeefist, piiriäärsest asukohast kui ka läheduses puuduva veejuhtimise kraavi või jõe olemasolust. Lähim Tuhkavitsa oja algab maardlast ca 3 km kauguselt Meremäelt ja voolab põhja pool asuvasse Piusa jõkke.

Vett saaks Tuhkavitsa ojja juhtida ainult torujuhtme kaudu, mis oluliselt tõstaks killustiku omahinda.

veepealse varu kaevandamiseks eritingimustega, et dolokivi raimamiseks (kobestamiseks, lahtimurdmiseks) ei kasutata puur-lõhketöid. Kivi lahtimurdmiseks lubati kasutada ekskavaatori külge pandavat kobestuskonksu.

Kaevandamise tingimused on märkimisväärselt rasked. Katendi tegur K=1,5 m3/m3. See tähendab, et ühe kuupmeetri maavara kaevandamiseks tuleb eemaldada ja karjäärist välja vedada 1,5 m3 moreeni.

Sellist mahtu peetakse lubja- ja dolokivikarjääride kohta liiga suureks. Näiteks Põhja-Eestis on lubjakivikarjäärides katendi tegur ainult 0,04–0,25 m3/m3. Vee all on 4–6 m paksune kiht maavara, mida saaks suuremas osas välja kaevandada. Veealuse

Uue kaljuse kivimi kaevandamise suuna juurutamine

dolokivi kaevandamisega väheneks katendi tegur 0,7 m3/m3 peale.

Maardla 33,27 ha suurusel alal on kokku 1534 tuhat m3 vee all olevat dolokivi varu, millest 553 tuhat m3 on praegu antud mäeeraldisel.

TTÜ mäeinsenerid-teadlased koostasid koos karjääri valdajaga veealuse dolokivi kaevandamise kava, mis kohapeal heaks kiideti. Kava alusel koostati TTÜ Mäeinstituudis vee seest kaevandamise projekt. Vee sees saab dolokivi raimata (kobestada) ainult puur-lõhketöödega. Vältimaks rahva seas levida võivat vastuseisu, tehti katselõhkamine, mida nägid ja kuulsid nii valla elanikud, ajakirjanikud ning teised asjast huvitatud isikud.

Lõhkelaengute plahvatused panevad maapinna võnkuma. Maapinna võnkekiirus oleneb korraga plahvatava lõhkeaine kogusest ning hoideobjekti kaugusest.

Anname ülevaate insenerimõtte uuest suunast dolokivi kaevandamiseks ilma vee pumpamiseta ning vee sees oleva dolokivi ohutuks lõhkamiseks.

AS Põlva Teed võttis vastu julge otsuse taotleda luba dolokivi kaevandamiseks.

Loa saamiseks tuli läbi teha seadusega ettenähtud formaalsused nagu keskkonnamõju hindamine, kohaliku rahva ja valla juhtkonna nõusolek jm. Kaevandamise loa saamise tegi lihtsamaks kohaliku vallavalitsuse ja volikogu soosiv suhtumine kohaliku ettevõtluse edendamisesse.

Kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude selgitamiseks andis kasu heal tasemel keskkonnamõju hinnang (Ain Põldvere, Tartu 2008) ja TTÜ mäeinseneride-teadlaste kaasamine rahvakoosoleku aruteludesse. Esialgu anti luba siiski ainult

Igatahes on selgunud, et kaljuseid kivimeid (lubja- ja dolokivi) on võimalik vee seest kaevandada.

2/2011 (30)

Ehitisele lubatud ohutu võnkekiirus oleneb ehitise konstruktsioonist. Lähimad ehitised on 240 m kaugusel asuvad Räbina talu puithooned, mille lubatav maksi­ maalne ohutu võnkekiirus on 9,9 mm/s.

Venemaal olevad hooned asuvad Petserimaal 1 ja 1,5 km kaugusel piirist ega satu lõhketööde ohualasse. Lõhketöid tegi firma BalRock OÜ.

Katselõhkamisel tehti lähima Räbina talu majale mõjuva vibratsiooni ja müra mõõtmine. Suurim võnkekiirus lõhkamise hetkel Räbina talu puithoone juures oli 0,47 mm/s ja müra 50 dB. Tänapäeva lõhkematerjalide abil on võimalik lõhata ilma ehitisele kahju tekitamata päris ehitise kõrval. Kaasaegsed veekindlad lõhkeained ei reosta vett ega saasta õhku mürgiste gaasidega nagu CO, NOx, mida elanike seas kardetakse N Liidu aegsete lõhkeainete kasutamise ajast. Kaasaegsed lõhkeained paiskavad õhku ainult CO2. Vee seire Räbina talu kaevus ei tähelda mingisuguse reostuse jälgi.

Põhjavee taseme säilitamine Kaevandamise oluline uudsus seisneb selles, et karjäärist ei pumbata vett välja.

Kaevevälja ümber ei teki veetaseme alanduslehtrit, ei ole vaja karta kaevude kuivaks jäämist. Kobestatud kaevist ammutab ekskavaator vee seest, tõstab märja kaevise karjääri põhjale nõrguma. Veest nõrutatud kaevis veetakse purustussõlme killustiku tootmiseks.

Kaevisest saab toota ehituskillustikku, mis sobib asfaltbetooni ja tsementbetooni segude täiteks. Kui juba osaliselt on veealust kivi kaevandatud, alustakse katendi vedu kaevandatud alasse, seega pole vaja uusi alasid kattekivimite ladustamiseks.

Nii alustatakse juba dolokivi kaevandamise ajal kaevandatud ala korrastamist.

Korrastatud alale antakse tagasi tema endine eesmärk – metsandus. Väiksemal alal tekib tehisjärv, mida saab kasutada nii puhkealana kui kalakasvatuseks. Igatahes on selgunud, et kaljuseid kivimeid (lubjaja dolokivi) on võimalik vee seest kaevandada.

ETF grant 7499 - mi.ttu.ee/ETF7499 “Säästliku kaevandamise tingimused“

1616

tegija tegija

tunnustus:

inseneriHariduse MÄrksÕnad on ÕPPekaVade arendus ja koosTÖÖ intervjuu aasta insener 2010 enno lendiga.

Malle jürVes, Tallinna Tehnikakõrgkooli avalike suhete juht

K

uidas algas haridustee?

Olen käinud läbi kõikvõimalikud kutsehariduse ja kõrghariduse astmed. Tehnika on mind alati huvitanud ja pannud lapsepõlves mitmesuguseid masinaid putitama. Seega oli loogiline jätk minna pärast 8. klassi lõpetamist õppima Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi, mille lõpetasin tehnikuna 1977. a kiitusega. See andis võimaluse kandideerida kohe Tallinna Polütehnilisse Instituuti vaid füüsika eksamiga. Inseneriasjandus ei olnud teiste erialadega võrreldes nii politiseeritud ja võlts, vaid asisem, sellest ka valik. Tehased mind ei huvitanud, meeldis hoopis tegeleda uurimisega, seetõttu osalesin ka TPIs ÜTÜ tegevuses.

Ja siis tööle…

Juba enne TPI lõpetamist 1982. a asusin Tallinna Pedagoogilisse Instituuti tööle üldtehniliste ainete õpetajana. Kuna olin juba TPI juures teinud liikluskorralduse uuringuid, siis asusin 1984. a tööle Tallinna Trammide ja Trollibusside Valitsusse liiklusohutuse insenerina. Ja 1987. aastal jõudsin tagasi TEMTi, nüüd juba direktori asetäitjana tootmisõpetuse alal ja õppejõuna.

enno lend

2/2011 (30)

Pildid: enno lend

Tegija

Haridus sellega ei piirdunud…

Pärast Eesti iseseisvumist sai juba Euroopas ringi käia ja külastada teisi kõrgkoole. Leidsin, et transpordivaldkonna laiem ja asisem käsitlus on logistika. Veondus on kitsam valdkond, aga logistika võimaldab tarneahela protsesse haarata laiemalt. Koos soomlastega sai valmis logistika õppekava projekt rakenduskõrghariduse tasemel, mille ettevõtete liidud kiitsid heaks ja mille alusel algas õppetöö 1994. a. Ja seda juba kõrgkoolis, sest 1992. aastast sai TEMTist rakenduskõrgkool.

1999. a sain TTÜst tehnikateaduste magistrikraadi transporditehnikas. Tegin transiidi- ja logistikauuringuid koos TTÜ kolleegide Aare Uustalu, Jüri Lavingu ja Ene-Mall Villemiga. Paralleelselt õppetööga uurisin näiteks hõljuki kasutamise võimalikkust Lääne-Eesti väikesaartel ja Peipsil. Ettevõtteid, kes tundsid hõljuki tootmise vastu huvi, oli, aga tootearendus oli sel ajal nõrk. Siis tajusin esimest korda, et oleks vaja tihedamat koostööd ettevõtete ja õppeasutuste vahel.

Järgnes doktoriõpe…

Saaremaa püsiühenduse võimalikkuse uurimine näitas juba selgesti, kuidas logistika mõjutab piirkonna majandust. 2007. a kaitsesin TTÜ majandusteaduskonnas filosoofiadoktori (ärikorraldus) kraadi transpordiühenduse ja majandusarengu interaktsiooni teemal.

Millised on logistikavaldkonna arengud Eestis ja Euroopas?

Logistikavalkonna uusi tegijaid tuleb toetada, sest üks põlvkond logistikaõppejõude on vahele jäänud, järjepidevus on katkenud. Selles interdistsiplinaarses valdkonnas jätkub tegutsemisruumi paljudele.

Esimene väga huvitav rahvusvaheline kogemus oli IV raamprogrammis, kus koos TTÜ ja VTT (Soome) töötasime välja Via Baltica arengustsenaariumeid. Need on realiseerunud ja meenuvad aeg-ajalt Riia poole sõites. Interregionaalsed projektid on In Loc ja Baltic Tangent koostöös erinevate maakondade, kõrgkoolide ja riikidega.

Olles European Forum of Logistics Education liige, saan pidevalt jälgida õppekava arengut ja hinnata oodatud õpiväljundeid.

Praegusel hetkel on käsil logistikavaldkonna magistritasemel õppekavade “Tarneahela juhtimine” ja “Logistika” väljatöötamine tulenevalt tööturu vajadustest TTK ja TTÜ koostöös. Tulemusteni peab jõudma 2012. a.

Aastast 2006 lisandus töö Inseneride Kutsenõukogu esimehena?

Kutsenõukogu töö on ajendatud sellest, milliseid oskusi, teadmisi ja hoiakuid vajavad insenerivaldkonna ettevõtted ja mida pakuvad kõrgkoolid. Põhitegevuseks on üleminek uuele kvalifikatsiooniraamistikule: kuidas ühildada kõrghariduse tasemed ja inseneri kutsetasemed. Kõrgkool annab ettevalmistuse, aga alles praktika töökeskkonnas annab iseseisva vastutuse määra. Põhiseisukohad on formuleeritud,

Viimastel aastatel on noored saanud aru, et inseneriharidus on jätkusuutlik kogu eluks.

Insenerikutse on huvitav.

sh ka reguleeritud kutsealadel nagu ehitus, arhitektuur, meditsiin jne. Logistikainseneri valdkond on reguleerimisel. Kutsestandardite arendamine on pidev protsess, samas on need aluseks õppekavade väljatöötamisele ja arendamisele.

Eesti Inseneride Liidu tunnustus tuli Aasta Insener 2010 tiitliga.

See oli üllatus. Olen veendunud, et väärikaid nominente oli kümmekond.

Inseneride Liit ja Inseneride Kutsenõukogu teevad tänuväärset tööd kutsekvalifikatsiooni raamistiku mõistlike arusaamade väljatöötamisel ja rakendamisel. Aastate jooksul on haridustasemed olnud erinevad (5, 4+2, 3+2) ja kõikidel lõpetanutel on õigus saada kutse. Aunimetus on tunnustus

2/2011 (30)

17

tehtud tööle ja kordaminekutele ning annab innustust edaspidiseks.

Milline on inseneride olukord Eestis?

Insenerikutse staatus ühiskonnas on muutunud – iseseisvuse alguses langes inseneride positsioon, populaarsed olid äri, müük, turundus, suhtekorraldus – nn pehmed alad. Viimastel aastatel on noored saanud aru, et inseneriharidus on jätkusuutlik kogu eluks. Insenerikutse on huvitav, see nõuab pidevat enesetäiendamist, ei ole igav. Majandusstruktuuri areng on kaldunud töötleva tööstuse poole, mis on esitanud uued väljakutsed. Insenerikutse sisu on teisenemas – lisaks tootearendusele on akuutne valdkond ka teenuste edendamine. Majandus on liikumas odava tööjõu kontseptsioonist innovatiivse, kapitali- ja oskuskeskse majanduse suunas.

Noored on oma valikutes üsna arukad, näiteks masinaehitust on aastaid peetud mustaks, mittemeeldiva keskkonnaga alaks, nüüd käib masinaehitusinseneri töö enamjaolt arvutikeskkonnas põnevate arvutiprogrammidega.

Esineb üksikuid müüte, mida ei õnnestu ümber lükata, mis tuleb aga asendada uute müütidega, nagu näiteks Robotex, ülemaailmne tootearendusvõistlus Formula Student jne, mis loovad uue arusaama nüüdisaja insenerikutsest.

Insenerikutse populariseerimisse annab oma panuse ajakiri Inseneeria.

Inseneeria kolleegiumi liikmena saan öelda, et ajakiri on oma eesmärgiks seadnud promoda Eesti inseneride saavutusi.

Ajakiri on laiale lugejaskonnale alates (kõrg)koolidest ettevõteteni. Teist insenerivaldkonna häälekandjat Eestis ei ole, see on praktiliselt ainuke, seetõttu on ka ajakirja populaarsus tõusuteel. Töö Inseneeria kolleegiumi liikmena on mulle huvitav ja arendav kahest aspektist. Kõigepealt ajakirja sisu ja teiseks on kolleegium huvitavate inimeste kooslus, mis rikastab oma vaimsusega.

Kevadel valis Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu ja nõunike kogu kõrgkooli uueks rektoriks Enno Lendi. Mis viis kandideerimiseni?

18

tegija

Töötasin Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektorina pikalt, 18 aastat. Tahtsin juba näha, kuidas keegi teine teeb minu tööd. Kerkis küsimus, kas minna edasi või kõrvale. Siit ka otsus kandideerida rektori ametikohale.

Kuidas hinnata insenerihariduse hetkeseisu?

Oleme jõudnud selleni, et elu jooksul tuleb kaks kuni kolm korda ümber õppida.

Tänapäeva insenerihariduses ongi vaja kõigepealt põhilisi inseneritõdesid – esiteks matemaatikat ja reaalaineid, teiseks sotsiaalseid oskusi, kommunikatsiooni, turundust ja ettevõtlust. Eesti insenerid on erialaselt tugevad, aga kahjuks liiga individualistid.

Olen jaganud end erinevate uurimistööde (7. raamprogrammi projektid) ja õppetöö vahel. Pooldan laiapõhjalist koostööd, aastaid olen seda teinud mitmete kõrgkoolidega nii Eestis kui ka välismaal.

Millised on eesmärgid ja väljakutsed insenerihariduse edendamisel rektorina?

Esiteks esmakutsete väljastamine.

2012. aastast hakkab kõrgkool kutsestandardite kvalifikatsiooniraamistiku piires andma oma lõpetajatele esmakutset. See võimaldab lõpetajatel siseneda tööjõuturule ja edasine sõltub juba inimesest enesest. Tähtis on tagada ka tööturule juurdepääs, see eeldab insenerikutsete rolli ja vastutuse suurendamist. Ettevõtjad ei ole veel hakanud kutseid väärtustama, see vajab laiema arusaama kujundamist.

Teisena nimetan koostööd ettevõtetega – kuidas kõrgkoolid ja ettevõtted saaksid teha koostööd paremini, viisil, mis on kasulik mõlemale. See hõlmab nii õppe- kui arendustööd ja ettevõtete inseneriprobleemide lahendamist, kompetentsikeskuste rajamist jms.

Kolmandaks õppeprotsess – õppekavade arendamine nii, et lõpetajate tegelikud õpiväljundid on lähedased oodatud väljunditele ja elukestva õppe vajalikkuse rõhutamist, olgu siis tasemeõppes, täiendõppes või mõlemas.

Kuidas sellises pingelises töös ellu jääda ja ennast laadida? Ühe töö pingeid aitab unustada teist-

PerePuHkusel mÄgedes

noorim poeg lõpetab kevadel gümnaasiumi ja on agar lennundushuviline. ilmselt on huvi alguse saanud meie perekonnanimest. sugune keskkond, inimesed ja probleemid.

Tegevuseta jõudeaega mul ei ole, kõik puhkused on aktiivsed. Talvel suusapuhkus mägedes, lemmikpaik on Trysil Norras.

Suvel pere ja sõpradega automatkad Euroopas, alates Põhjamaadest kuni Hispaania ja Lõuna-Itaaliani. Tähtsal kohal on ka lugemine. Minu loomuses ei ole ulmekirjandus ja kriminaalromaanid, vaid dokumentalistika. Lemmiklugemisvara on tõsisemat laadi – ajalugu, dokumentalistika, teadusfilosoofia, elulood.

2/2011 (30)

Aasta Isa tiitliga (1999) pärjatud inseneril on 6 last – 3 tütart ja 3 poega.

Kas mõni lastest on valinud ka insenerikutse?

Elus on olnud erinevaid perioode. Kui lapsed olid väiksed, tuli mul õppida töö kõrvalt. Siit ka neile esimene õpetus –tuleb alati ise hakkama saada. Nooremal põlvkonnal on hea võimalus arvestada ümberõppimisega. Tütar Kristiina lõpetas Rootsis muusikaakadeemia viiuli eriala, seejärel aga asus õppima Karolinska Instituuti meditsiiniinformaatikat. Seega sümbioos meditsiinist ja inseneriasjandusest. Abikaasa on muusikaõpetaja ja kõik meie lapsed on õppinud muusikat. Ühised musitseerimised on meie peres traditsioon; kui lapsed olid väikesed, siis kindlasti ka perematkad. Noorim poeg lõpetab kevadel gümnaasiumi ja on agar lennundushuviline, tema võib selles valdkonnas ka edasi õppima minna. Ilmselt on huvi alguse saanud meie perekonnanimest...

Enno Lendi CV-d vaata eelmisest Inseneeriast.

salvesti köögipoolel:

2020

edukusevalem valem edukuse

lasTeToiTude ValMisTaMise seadMed

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

auToklaaVides kuuMuTaTakse Toodang sTeriliseeriMiseks 120 kraadini

ajalooga ettevõtted:

salVesT kui eesTi ToidukulTuuri edasikandja Üht suurt toiduainetööstust polnudki inseneeria veel külastanud, sestap otsustasime selle vea parandada ja astuda sisse asi salvest – ettevõttesse, mis on järjepidevalt töötanud aastast 1946 ja aidanud edendada meie toidukultuuri.

MaTi FeldMann, Inseneeria peatoimetaja

T

artu Konservitehase nime all alustanud AS Salvest ei kurda majandusraskuste üle, sest inimesed söövad nii headel kui vähem headel aegadel.

Siiski mingi mõju majanduskasvul söömisharjumustele on. “2008. aastal ei jõudnud me nii palju toota, kui tarbija nõudis,” selgitab Salvesti juhatuse liige Priit Karp, “Salvesti aastakäive küündis siis 180 miljoni kroonini. 2009 ja 2010 olid kerged tagasimineku aastad, eelmise aasta käive jääb 145–150 miljoni krooni kanti.”

Milline on täna Salvesti tooteportfell?

AS Salvest » Käive 2010: 145–150 mln krooni » Ekspordi osakaal: 10–15% » Sortiment: 180 toodet » Päevatoodang: 30 tonni » Töötajate arv: 160 » Kapital: 100% Eesti

2/2011 (30)

Toodang on auToklaaVisT lÄBi, liikudes sildisTaMise Poole

“Põhiline on supid, lõunatoidud, kastmed (sh ketšup ja majonees), lastetoidud, moosid. Meie suppide ja lõunatoitude n-ö kõrgem bränd on “Salvest” ise, mõnevõrra odavam bränd aga “3 min”, need on ilma lihata tooted. Lastetoidud on “Põnni” brändi all: mehud, pudrud, mahlad, kokku 32 toodet. Moosid on aga “Meie Mari” brändi all. Veel on salatid – näiteks salat “Toome” on tuntud juba sügavast nõukogude ajast ja müüb endiselt. Meie eraldi tootegrupid on kapsas – praekapsas, mulgi kapsad jne –, kurk ja kõrvits. Kokku on meil umbes 180 nimetust tooteid,” loetleb Priit Karp. “Turustame ka mõnede allhankijate toodangut, näiteks letšot.”

Kuivõrd on tarbijate maitse paigas või muutub see? “Mingil ajal olid hitt-tooted näiteks pilaff ja frikadellisupp, aga need vaibusid ära. Tarbija tahab vaheldust,” leiab Priit Karp. “Teine trend on praegu kaupluses kollaste kampaaniasiltide otsimine – astub ostja sisse ja otsib seda, mis täna soodusmüügis on. Ja seda allahindlust ei tee kaupmees, vaid ikka tootja.”

salvesti hooaeg algab poolest juulist kurgiga Räägime Salvesti tootmise iseärasustest.

“Praegune kuu ehk jaanuar on n-ö supikuu, paneme purkidesse suppi, toodame juba suve jaoks ette,” iseloomustab Priit Karp.

“Muide, kodumaine tarbija tahab eranditult toodet klaaspurgis – tahab näha, mis seal sees on –, pidades plekkpurki koeratoiduks. Aga näiteks soome tarbija ja ka teised

Pildid: mati Feldmann, salvest

edukuse valem

PakendaMine TerMoVÄHeneVasse kilesse

on harjunud jällegi plekkpurgiga. Tootmistsüklist rääkides on meil mai lõpust kuni poole juulini kollektiivpuhkus. Poolest juulist tuleb sisse kurk: juuli ja augustiga tuleb sisse teha terve aasta kurgivajadus, 1000–1500 tonni. Kurk moodustab meie käibest umbes 10 protsenti. Septembris-

roBoT TiiruTaB üMBer euroaluse, MÄssides selle kilesse

oktoobris on põhiline kapsahooaeg, kapsas on meil valdavalt kodumaist päritolu. 2010 oli meil rekordiline “kapsa-aasta”. Sügisel töötame suure koormusega. Oleme loodusega tihedalt seotud.”

Tootmise niisugune hooajalisus tähendab seda, et Salvestil on raha laovarude all

2/2011 (30)

21

MaakiVid lÄHeVad raskuseks HaPukaPsa Peale

pikalt kinni, käive on seetõttu aeglane. Vaja on ka ohtrasti laopinda. Salvesti tootmine on ka võrdlemisi energiamahukas, ja selleks on ettevõttel oma 9,75-megavatine katlamaja (ja ka oma puurkaev), mis koos annavad 195-kraadist auru rõhul 11 baari. Aur on energiakandja kogu tootmises. Kuues auto-

22

Edukuse valem

Kodumaine tarbija soo­vib eranditult klaaspurki – tahab näha, mis seal sees on –, pidades plekk­purki koeratoiduks.

klaavis, millest igaühte mahub kaks tonni toodangut, kuumutatakse valmistoodang steriliseerimiseks 120 kraadini. “Alternatiiv oleks lisada säilitusaineid, aga meie oleme valinud ilma säilitusaineteta tee,” selgitab Priit Karp.

Kui suhkur kallineb, süüakse rohkem moosi “Suhkrut on meil hetkel poole veebruarini, seda pole palju. Meid on mõjutanud negatiivselt praegune suhkrupaanika.

Samas näitab praktika, et kui suhkur kallineb, tarbitakse rohkem moosi,” toob Priit Karp välja huvitava seaduspära. “Tooraine varustuskindluse tagamiseks – kapsas, kurk, peet, kartul – sõlmime varakevadel tarnelepingud ja müüme põllumajandustootjatele kindla sordi seemet. Tahaksime saada iga aasta näiteks 100 tonni kapsast ühelt kasvatajalt, mitte ühel aastal 200 ja teisel aastal kaks tonni.” Üks kultuur, mis sõltub väga aastast, on kodumaine õun: üks aasta on õuna-aasta ja teine lihtsalt ei ole. Vestlusest Salvesti tootmisjuhtidega selgub, et tööstuslik õun Eesti tingimustes just üliperspektiivikas pole.

“Näiteks Rootsis peab oma kodumaine õun vastu jõuludeni, ka Eestis oleks rohkem mõtet säilivat söögiõuna kasvatada,” leiab Priit Karp.

Aga mida siis Eestis on mõtet viljelda?

“Meie vääristame kodumaist köögivilja ja liha,” vastab Priit Karp.

Kui palju Salvest ekspordib? “Umbes 10–15 protsenti toodangust. Peamised sihtriigid on Läti, Leedu, Saksamaa, vähemal määral Soome ja Venemaa. Ekspordiks lähevad peamiselt supid ja lõunatoidud.”

Ringkäigul tootmistsehhides selgitab Salvesti peainsener Enn Viilipus, et ajalukku on kadunud toorme ämbritega tassimine. 2001. aastal sai tehas ümber ehitatud, hangitud uus sisseseade. 2005 ehitati uus katlamaja. Valmistoodangu liine on kaks.

Kuivõrd toodete nomenklatuur on lai, peab üks liin (7,5 mln krooni) hakkama saama näiteks ketšupi, moosi, kastmete ja lastetoidu villimise, kaanetamise, sildistamise, pakendamisega jne. “See tähendab liini pidevat ümberseadistamist,” selgitab Enn Viilipus. “Päevas valmistame korraga kolme-nelja toodet. Ja veel: lastetoit peab nõuete järgi valmima omaette ruumides, teistest lahus.”

Hapukapsas hapneb ehtsate maakivide all Päris põnev on jälgida hapukapsa tegemist. Spetsiaalne puur puurib kapsapeast südamiku välja, purusti lõikab terve kapsapea korraga ribadeks (eelmisel sajandil olid kodumajapidamistes nn kapsahöövlid), hapnemine toimub keldris umbes tonnistes mahutites. Hapendatav kapsas nõuab anuma peale lahtist kaant ja kaane peale surutist. Salvestis on selleks puhuks konteinerid ehtsate maakividega. Tõsi, kasutusel on ka

2/2011 (30)

“tehislikud” raskused, betooni täis valatud plastikkanistrid, aga need pole pooltki nii põnevad.

Purgikaaned hoiab kindlalt peal vaakum Kui keegi veel ei tea, siis purgikaas on tihkelt kinni tänu vaakumile. Enne kaanetamist juhitakse purki tulist auru, mis täidab selle osa, mis jääb purgi sisu ja kaane vahele. Kaane all – seal, kus see puutub kokku purgi suudmega, on spetsiaalne pastakiht, mis võimaldab purgi hermeetiliselt sulgeda. Kui nüüd aur maha jahtub, tekibki vaakum.

Autoklaavidesse steriliseerimiseks lähevad juba kinnikaanetatud purgid. “Et purkide sisu kuumutamisel kaaned taas lahti ei tuleks, rakendatakse autoklaavis vasturõhku – 0,5 baari üle purgisisese rõhu,” selgitab Enn Viilipus. “Vaakumi olemasolu mõõdetakse hiljem liini peal üle: kui kõik on nii, nagu peab, on purgi kaas kergelt nõgus. Kui vaakumit pole, on kaas tasapinnaline.”

Tootmisliini lõpus on veel üks põnev seadeldis – kiletamisrobot. See hakkab tiirutama ja tõmbab euroalusele laotud purgiplokkidele kile ümber.

“Paljud toiduainetööstused nagu lihakombinaat, piimakombinaat ja kalakombinaat on Tartust kadunud, ent meie oleme jäänud,” võtab Priit Karp jutu Salvestist kokku. Inseneeria toimetus soovib Salvestile jätku!

INNOVATSIOONI SEMINARID JA ÕPPEREISID 2011 I teema - TRIZ

Innovatsiooni õppereiside kava aastal 2011 TEEMA

RIIK

TOIMUMISE AEG

Protsessiinnovatsioon – TRIZ

Lõuna-Korea

nädal 13

Tootearenduse juhtimine

Soome

nädal 15

Väärtusahela innovatsioon – lisaväärtuse loomine

Taani

nädal 20

Tootearenduse protsessid

Jaapan

nädal 33

Tootearenduse mudelid

Kanada

nädal 42

Ärimudeli innovatsioon – Osterwalderi lõuend

Itaalia

nädal 44

2424

kommentaar kommentaar

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Eesti kvaliteediühingu 20. aastapäev:

kValiTeedijuHTiMine ja kValiTeeTjuHTiMine eesTis esimene iso kvaliteedistandardite väljaanne ilmus aastal 1987 ning isemajandava eesti aastatel jõudis sellel põhinev uudne kvaliteediliikumine ka eestisse. millised on selle tulemused ja kuidas see rahuldab tänaseid vajadusi?

A

astal 1991, kui Eesti Kvaliteediühingu asutasime, kujutasime ette, et peatselt toetavad seda kõik Eesti ettevõtted, sest kes ei sooviks, et tema toodang märgiga “Made in Estonia” saab oma kõrge kvaliteedi poolest kuulsaks üle kogu maailma. Seni olid nad pidanud töötama GOSTide alusel majandussüsteemis, mis kvaliteeti ei soosinud. ISO kvaliteedistandarditele üleminek aga sõltub ettevõttest endast. Kõik näis siis olevat võimalik.

Kuid turumajanduse tulekuga kaasnenud karm majanduslik tegelikkus ja kõikide konkureerimine kõigiga lõpetas peagi sinisilmse ettekujutuse ettevõtete tulevasest koostööst kvaliteedi alal. Ja ühing kujunes selliseks, nagu see praegugi põhiliselt on – kvaliteedispetsialistide perioodilise kooskäimise ja koolitamise korraldamise kohaks.

Paraku kulgeb kvaliteedialane tegevus Eestis, nagu majandustegevus tänini üldse, peamiselt isearenemise rada. Vabariigi valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628) sõna kvaliteet puudub. Siiski oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse (RT I 2002, 88, 508) algversioonis järgmine paljulubav punkt: 7) tööstusosakond, kelle põhiülesanneteks on majandus- ja ettevõtluspoliitika kujundamise raames kvaliteedi infrastruktuuri (sh standardimise, akrediteeri-

Heino leVald, Tehnikakandidaat, majandusdoktor, Eesti Kvaliteediühingu asutajaliige

mise, sertifitseerimise ja metroloogia), kvaliteedijuhtimise, turujärelevalve, tööstusomandi kaitse ja tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni alaste riigi arengukavade väljatöötamine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.

3) siseturuosakond, kelle põhiülesanneteks on ... kvaliteedi infrastruktuuri (sealhulgas standardimise, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia) ja konkurentsi alaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, ... ning valdkondlike arengukavade väljatöötamises osalemine ja nende elluviimise jälgimine.

Ent juba järgmisel aastal tööstusosakond likvideeriti ning käesoleval ajal on ministeeriumi põhimääruses järgmine tekst:

Siseturu osakonnas on Kvaliteedi infrastruktuuri talitus, mille ülesannete hulgas käsitleb kvaliteeti vaid üks punkt:

2/2011 (30)

Pildid: autor

Kommentaar

(1) Kvaliteedi infrastruktuuri talituse põhiülesandeks on kvaliteedi infrastruktuuri (sh standardimise, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia) ja turujärelevalve valdkonnas riigi arengusuundade kujundamine, tööstusomandi õiguskorraldus ning nende elluviimise üle järelevalve korraldamine.

Nagu esitatust näha, on riik ja ministeerium end sisuliselt taandanud tootmise ja teenindamise kvaliteedi tagamise ja tõstmise temaatikast. Tänini puuduvad kvaliteedi infrastruktuuri ja kvaliteedijuhtimise arengukavad. Seda valdkonda reguleerivate õigusaktide tekkest pole midagi teada. Ministeeriumides toimub Euroopa Liidu sundusel ja toel ametnike täiendusõppe ja asutuste enesehindamisalane töö.

Eurorahast saavad mingit tuge ka kvaliteeditöötajate kursused ja kvaliteedikonkursid. Ent on teada, et juhtimissüsteeme on võimalik täiustada vaid juhtide eestvedamisel. Paraku piirdub kvaliteedijuhtimissüsteemide loomise eestvedamine riigi poolt vaid mõne juhtivtöötaja kaunisõnalise lause või esinemisega. Kvaliteediühing on jõudumööda kvaliteediliikumist Eestis edendanud, kuid ta ei suuda riiklikku korraldamatust korvata.

Keskvalitsus ja KOVid võiks olla tunnustatud riigisiseselt Mistahes organisatsiooni kvaliteedi juhtimise süsteem vajab välist ülevaata-

mist ja tunnustamist ehk sertifitseerimist.

Välisturgudel tegutsevate või sinna pürgivate kommertsorganisatsioonide kvaliteedijuhtimissüsteeme sertifitseerivad rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimisfirmad ning see on suhteliselt kulukas. Ainult kohalikul turul tegutsevad organisatsioonid, eriti aga valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused, rahvusvahelist tunnustust ei vaja. Need võiksid olla tunnus-

Vähemalt 180 220 Eesti äriregistris registreeritud organisatsioonil tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteem puudub.

tatud riigisiseselt, mis oleks odavam, kuid seda ei ole korraldatud. Organisatsioonide juhtimissüsteemide enesehindamised, mis toimuvad kvaliteedikonkursside korras, seda ei asenda. Pealegi pole enesehindamine kvaliteedijuhtimissüsteemita organisatsioonidele tavaliselt jõukohane ning seetõttu on nendel osalevate organisatsioonide arv väga väike.

2/2011 (30)

25

Kvaliteedijuhtimissüsteem vähestel organisatsioonidel Kvaliteediliikumise tulemuste kohta Eestis võib seisuga 7. detsember 2010 esitada kaks tõika: Eesti Vabariigi äriregistris on 181 097 organisatsiooni, sealhulgas 114 019 äriühingut, lisaks neile valitsusasutused, kohalikud omavalitsused ja nende asutused.

Eestis on 877 sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi.

See tähendab, et vähemalt 180 220 Eesti äriregistris registreeritud organisatsioonil tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteem puudub. Valitsusasutustest on tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteem vaid kahel – Veeteede Ametis ja Lennuametis, kõrgkoolidest kahel Eesti Mereakadeemial ja Tartu Lennukolledžil. Nendel on see rahvusvaheliselt nõutav. Eesti kõrghariduses on rahvusvaheliselt sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem peale nende veel Majanduse ja Juhtimise Instituudil ECOMEN. Kohalikes omavalitsustes on tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteem vaid ühel asutusel – Tallinna Kommunaalametil, mille kvaliteedijuhtimissüsteem sertifitseeriti novembris 2010.

Vaevalt et keegi saaks neid tulemusi nimetada rahuldavaks. Märkida tuleb ka seda, et sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemidega organisatsioonide arvu kasv on viimastel aastatel aeglustunud – välja langeb peaaegu sama palju, kui tuleb juur-

26

kommentaar

de. Pole kahtlust, et sellise olukorra peamised põhjused on väljaspool kvaliteediühingut. Kvaliteediliikumine Eestis vajab edu saavutamiseks senisest hoopis tõhusamat riiklikku korraldamist.

raskematel aegadel kipub kvaliteet unarusse jääma Pole kahtlust, et kvaliteeditöös on vaja arvestada mitmeid uusi asjaolusid. Neist peamine on see, et organisatsioonide jõupingutused suunduvad rasketel aegadel kvaliteedi tagamiselt majanduslike raskuste ületamisele ja ellujäämisele. Et vältida kvaliteedi lippu kõrgel hoidva organisatsiooni hukkumist majanduslikel või muudel põhjustel, on vaja neid ohte kvaliteedijuhtimissüsteemide väljatöötamisel ja arendamisel arvestada. Organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi eesmärgid peaksid olema püstitatud laiemalt ning hõlmama mitte ainult välisklientide, vaid senisest enam ka siseklientide huve ja ootusi, sh organisatsiooni töötajate vajadusi ja ootusi, majandustegevuse edukust ja püsimajäämist konkurentsi tingimustes.

Neid probleeme arutatakse ISO peakorteris, võtmaks arvesse kvaliteedistandardite täiustamisel, ent on teadmata, kas, kuidas ja millal see õnnestub. Kuid neid on vaja arvestada juba nüüd. Selleks on vaja lähtuda organisatsioonide juhtimissüsteemide arendamisel mitte ainult kvaliteedi tagamise vajadusest klientide huvides, vaid organisatsiooni kõikidest eesmärkidest ja välistest tingimustest. Kõik see on tegelikult võimalik olemasolevate kvaliteedistandardite alusel, rakendades neid ka muude tegevuste tulemuslikkuse huvides.

Sellist juhtimissüsteemi on seni nimetatud totaalseks või täielikuks kvaliteedijuhtimissüsteemiks.

kvaliteedijuhtimine peab laienema siseklientidele Sobivam nimetus kõiki organisatsiooni seisukohast vajalikke aspekte arvestava juhtimissüsteemi jaoks on kvaliteetjuhtimissüsteem. Selle sisuline tähendus avaldub võrdusest: kvaliteetjuhtimine = kvaliteetne juhtimine. Kvaliteedijuhtimise laiendamine siseklientidele ja muudele vajalikele juhtimistegevustele ning ümber-

artikli autor Heino levald akordionil musitseerimas.

nimetamine kvaliteetjuhtimiseks lahendaks mitu probleemi.

Kvaliteedijuhtimine on ingliskeelse quality management’i kunagi omaksvõetud tõlge. Ent püüded selgitada kvaliteedijuhtimist väikeettevõtetes ja kohalikes omavalitsustes on näidanud, et eestlaste enamikule, sh paljude organisatsioonide juhtidele, jääb see mõiste arusaamatuks. Kuid just juhtide eestvedamiseta ei saa organisatsiooni kvaliteedijuhtimises midagi olulist toimuda.

Kvaliteedijuhtimise mõiste selgitamise teeb eriti raskeks see, et seda ei käsitleta pea üheski juhtimisõpikus. Küll aga võime leida Eesti vast kõige autoriteetsemas juhtimisalases raamatus lause: “Kuigi keelepruuki juurdunud, on sõna juhtimine kasutamine sisuliselt väär, kui kõne all on omadus või tulemus (kvaliteet, kasum vms).” (Üksvärav, lk 34). Võõras on paljudele ka sõna klient, mis rahvusvahelise terminoloogia kohaselt tähendab organisatsiooni tegevuste tulemuste tarbijat, kelle vajaduste ja ootuste rahuldamine on kvaliteedi kõige üldisem kriteerium ja ISO kvaliteedistandardite nurgakivi. Paljude tervishoiu ja hariduse alal töötajate poolt võrdsustatakse klientide teenindamist peaaegu et tegevusega punase laternaga majas. See ei tähenda seda, et mõnedel tegevusaladel ei tuleks välis-

2/2011 (30)

klienti vajadusel nimetada harjumuspäraselt patsiendiks, õpilaseks vms.

Asjade praegune vääritimõistmine algab tegelikult ISO standarditest ja eestikeelsetest teatmeteostest.

Kvaliteedijuhtimine on küll defineeritud ISO standardis (EVS-EN ISO 9000-2007, lk 26), kuid seda mõistet ei esine mitte üheski eestikeelses teatmeteoses. Sõnastikes leidub küll sõna kvaliteet, kuid seda on käsitletud vaid filosoofilise mõistena ja kasutatavana toodete kohta.

ISO standardis on kvaliteet määratletud kui “määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid” (EVSEN ISO 9000-2007, lk 23). Kes ütleb lugejale, mida see tähendab? Alles mitme selgitava märkuse alusel selgub, et nimetatud nõueteks on organisatsiooni tegevuse tulemuste tarbijate ehk klientide vajadused ja ootused, ning et kvaliteedi taseme hindamise aluseks on kliendi rahulolu ehk arvamus tema nõuete täitmise kohta. Sellele toetuvat kvaliteedi määrangut pole üheski kättepuutunud eestikeelses teatmeteoses.

Standardis on määratletud, et “kvaliteedijuhtimissüsteem on juhtimissüsteem organisatsiooni kvaliteediga seonduvaks suunamiseks ja ohjeks” (EVS-EN ISO 9000-2007, lk 25). Mistahes eestikeelses teatmeteoses kvaliteedijuhtimissüsteemi mõiste puudub.

kommentaar

Lisaks muule on standardid võrdlemisi kättesaamatud. Müügil on need vaid vähestes kohtades, on küllaltki kallid ning nende paljundamine paberil ja levitamine internetis on keelatud.

Eespooltoodut kokku võttes võib öelda, et kvaliteediliikumise praeguse ebarahuldava olukorra üheks oluliseks põhjuseks on ka kvaliteedijuhtimise olemust ja mõistete seletust sisaldava eestikeelse kirjanduse puudumine.

Ilmunud on küll mitmed raamatud kvaliteedijuhtimise spetsialistidele, kuid need on täiesti kasutud juhul, kui lugeja ei tunne algmõisteid ega leia neid ka teatmeteostest.

Erinevalt kvaliteedijuhtimisest on kvaliteetjuhtimise mõiste inimestele suuresti seletamatagi selge – see tähendab organisatsiooni kvaliteetset juhtimist. Täpsemini võiks selle sõnastada järgmiselt. Kvaliteetjuhtimine on organisatsiooni selline juhtimine, mille puhul organisatsiooni tegevuse tulemus vastab püsivalt nii välis-

kui siseklientide vajadustele ja ootustele.

Sellest määrangust tulenevad mõisted peavad leidma oma koha ka eestikeelsetes sõnaraamatutes ja teatmeteostes. Kvaliteet-

Üks oluline põhjus on kvaliteedijuhtimise olemust ja mõistete seletust sisaldava eestikeelse kirjanduse puudumine.

juhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine on võimalik vaid organisatsiooni tippjuhi eestvedamisel. Süvendatud õpe selleks saab toimuda vaid kvalifitseeritud

Individual seeria kahesambalised lintsaed.

Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad 5VKIOCT

2/2011 (30)

27

juhendamise teel organisatsiooni kvaliteetjuhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamise käigus.

Et kvaliteetjuhtimine areneks igal tasandil ja riigis tervikuna on Eesti valitsusel, ministeeriumidel ja kohalikel omavalitsustel viimane aeg võtta kvaliteediliikumine enda mureks ja selle tõendamiseks alustada iseendast. Ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil asuda täitma oma juhtivat osa sel alal.

kirjandust » EVS-EN ISO 9000-2007 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara.

Eesti Standardikeskus. » Üksvärav, Raoul. Organisatsioon ja juhtimine. Kolmas täiendatud trükk.

TTÜ kirjastus. 2004. » Vabariigi valitsuse seadus. (RT I 1995, 94, 1628). » Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus. (RT I 2002, 88, 508).

2828

tootmissisendid tootmissisendid

igakuine toorainekommentaar:

seni, kuni raHa TrükiTakse, kallineVad ka Toorained olen tooraineteturge jälginud juba peaaegu 15 aastat, aga ei mäleta, et kunagi varem oleksid nad kõik nii üksmeelselt ühes suunas liikunud, nagu see on olnud viimase poole aasta jooksul.

K

ui eelmise toorainete hinnatõusu tsükkel kulmineerus 2008. aasta suvel, siis olid tõusu eesotsas kuld ja tööstuslikud metallid, nafta ja teravili.

Näiteks kohvi hind jäi aga suhteliselt madalale tasemele. Seekord on erandeid aga üsna raske leida. Tõsi, kakao hind on poole aastaga kerkinud vaid kaks protsenti ja maagaasi hind protsendi võrra odavnenud.

Sama perioodi hinnaralli eesotsas on 90 protsendiga puuvill, millele järgnevad pallaadium (84%), suhkur (78%), mais (74%), hõbe (67%), kaer (55%), soja (53%), vask (51%), riis (49%), kohvi (44%), nisu (38%), apelsinimahl (25%), plaatina (21%). Hinnatõusud on 18. jaanuari seisuga ning dollari arvestuses.

Erinevad tooraineindeksid kerkisid jaanuari keskel kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele ning 2008. aasta suvisest tipust jääb puudu üsna vähe.

Toorainete hinnarallil on kaks peamist põhjust. Arenevate riikide kiire majanduskasv eesotsas Hiina ja Indiaga põhjustab nõudluse kasvu ka toorainete järele. Kuna valdav osa analüütikuid usub, et kiire kasv kestab veel aastaid või isegi aastakümneid, prognoositakse sama ka toorainete hindadele. Taas räägitakse mitukümmend aastat kestvast supertsüklist, mida iseloomustab tavapärasest kiirem majanduskasv. Briti suurpanga Standard Chartered analüütiku Gerald Lyonsi hinnangul algas tsükkel 2000. aastal ning see võib kesta tervelt kolm aastakümmet.

Samas esineb ka risti vastupidiseid arvamusi. Maailma suurima võlakirjafondi

Tegelikult kumbki teineteist ei välista – uus normaalsus võib olla suure supertsükli väiksem lainetus.

Toormehindade teiseks ja paljude spetsialistide meelest tunduvalt olulisemaks põhjuseks on aga USA keskpanga rahapoliitika lõdvendamine (Quantitative Easing), mida lihtsustatult võib nimetada ka rahatrükiks. Keskpanga president Ben Bernanke vihjas rahatrüki teisele voorule (QE2) eelmise aasta augusti lõpus ning novembris tehtigi otsus 600 miljardi dollari emiteerimiseks. See pani kerkima aktsia-

Palju odavat raha mõjub soodsalt eelkõige toorainete hindadele, sest nendega kaubeldakse peamiselt laenurahaga.

TÕnis oja, investeerimisnõustaja

PIMCO juhid Bill Gross ning Mohamed El-Erian propageerivad seisukohta, et lähima kolme kuni viie aasta jooksul ootab meid ees hoopis nn uus normaalsus, mida iseloomustab keskmisest aeglasem majanduskasv.

2/2011 (30)

turud, aga andis uue hoo ka toorainete hinnatõusule.

Palju odavat raha (dollari, euro ja Jaapani jeeni baasintressid on nullilähedased) mõjub soodsalt eelkõige toorainete hindadele, sest nendega kaubeldakse peamiselt laenurahaga. Meie hakkasime aasta lõpus hinnatõusu eriti valusalt tundma, sest Euroopa võlakirjakriisi tõttu hakkas lisaks dollaripõhistele toorainehindadele kerkima ka dollari kurss. Kõige ilmekamalt tundsime seda oma nahal, kui bensiini hind kerkis lühikese aja jooksul krooni võrra liiter.

Kas ja kui palju USA keskpank ka edaspidi raha juurde emiteerib, ei ole veel teada. Analüütikud arvavad, et see on väFoto: ÄriPÄev

1200

200

50

gagi tõenäoline, sest maailma suurim majandus peamiselt selle najal seisabki.

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 11 12 .1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 12 10 .1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 0 14 1.1 .0 1 1.

11

1500

1.

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 11 12 .1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 1 10 2.1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 0 14 1.1 .0 1 1.

11

1.

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 1 12 1.1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 1 10 2.1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 01 14 .1 .0 1 1.

11

1.

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 1 12 1.1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 1 10 2.1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 01 14 .1 .0 1 1.

11

1.

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 11 12 .1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 1 10 2.1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 0 14 1.1 .0 1 1.

11

1.

80

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 1 12 1.1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 1 10 2.1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 01 14 .1 .0 1 1.

11

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 1 12 1.1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 1 10 2.1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 01 14 .1 .0 1 1.

11

1.

100

1.

10 8. .10 1 15 0.1 .1 0 22 0.1 .1 0 29 0.1 .1 0 0 5. .10 1 12 1.1 .1 0 19 1.1 .1 0 26 1.1 .1 0 1 3. .10 1 10 2.1 .1 0 17 2.1 .1 0 24 2.1 .1 0 31 2.1 .1 0 2 7. .10 01 14 .1 .0 1 1.

11

1.

tootmissisendid

graaFik 1. graaFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYmeX) maagaasi hind, usd/mmBtu (iCe, london)

graaFik 3. graaFik 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)

10000

terase hind, usd/t (londoni metallibörs) 600

8000 500

6000 400

graaFik 5. graaFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london) nisu hind, eur/t (euronext/matif, Pariis)

graaFik 7. graaFik 8.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBot, Chicago) tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

Kui nii, siis pole toormehindade langust loota niipea. Niikaua kui püsib rahatrükk,

2/2011 (30)

29

6,0

4,5

3,0

300

250

200

1000

150

100

800

allikad: nYmeX, nYBot, iCe, lme, euroneXt, FoeX ltd

tõusevad ka hinnad, aga hinnatõus võib jätkuda veel kauemgi.

3030

HuvitavlaHendus laHendus Huvitav

testimine lihtsamaks:

MoBiilsideTeenusTe TesTsüsTeeM linkMes mobiilsideteenuste

Linkmes Data test 1

hulk on suurenenud ja laieneb pidevalt.

Peatselt on mobiilne internet konkureerimas interneti püsiühendustega. tihti tekib selle juures mõte: kuidas hinnata ja tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti.

PriiT roosiPuu, Pemetel Ltd, Linkmes Ltd Linkmes Data test 2

K

unagi oli oluliselt kergem – kui kõne katkes või teist osapoolt telefonis kuulda polnud, oli tegemist kehva kvaliteediga. Kaasaja teenustega see enam nii lihtne pole. Selleks, et näiteks mobiilset internetiteenust täpsemini testida, on vaja alla ja üles laadida mahukaid andmehulki. See võtab palju aega ning üldjuhul on selleks vaja kalleid mõõteseadmeid, et testimise ajal kõik toimuv logidesse salvestada. On vaja värvata kogemustega insener, kes seadmeid kasutada ja hiljem andmeid analüüsida oskab.

Kas asja oleks võimalik teha kuidagi lihtsamalt?

et langetada hinda, tuli rakendada vabavara Kuna oleme tegelenud aastaid mobiilsidevõrkude planeerimise, häälestamise ning mõõtmisega, aga pole kunagi olnud piisavalt rahalisi võimalusi mõõtetehnika soetamiseks (mõõteseadmed on renditud

või kuulunud operaatorile, kellele töid tehakse), tekkis soov midagi lihtsamat ja odavamat teha. Sellest kasvaski välja firma LinkMeS OÜ, mis on lühend sõnadest Link

2/2011 (30)

Measurement System. Firma loomiseni kulus aega 1,5 aastat. Selle aja jooksul sai katsetatud erinevaid laiatarbe mobiilsideseadmeid ning uuritud nende võimalusi.

Pildid: linkmes

Huvitav laHendus

Lõpuks tulid appi kiiresti arenevad nutitelefonid ning Android-tarkvara.

Nüüd on LinkMeSi esimene versioon valmis ja töötab. Süsteemi ülesehituse ideeks on lihtsus ja arusaadavus (ka mitte tehnikaalase kõrgharidusega inimesele) ning suur töökiirus. Et süsteemi töökiirust tagada, oli vaja viia süsteemi parameetrite hulk miinimumini. Et langetada hinda, tuli arendusse kaasata vabavara vahendeid.

Nii saime kokku süsteemi, kus mõõtmisi ja teste mobiilside võrgus tehakse standardse Android-nutitelefoniga. Andmed saadetakse jooksvalt serveritesse, mis kasutavad vabavara SQL-andmebaase, ning kuvatakse Google’i kaartidele. Hetkel on valmis andmeedastuse testide osa, arendus toimub ka kõnetestide osas, kuid kui vaadata turul pakutavaid mobiilsideteenuseid, siis data-teenuste osatähtsus pidevalt suureneb.

Oleme arendanud välja Androidil töötava rakenduse, millega saab testi andmeid alla ja üles laadida. Seejuures saab valida erineva suurusega andmemahte ja erinevaid testide tüüpe (HTTP, FTP jne). Testi käigus salvestatakse tulemused ning need saab testi lõppedes saata serverile. Serveri ülesandeks on andmed kohe filtreerida.

Vigased andmed kõrvaldatakse ja andmed salvestakse SQL-andmebaasidesse, kus neid vastavalt kasutaja soovile kuvatakse kaardile või koostatakse statistilisi aruandeid.

android annab võimaluse kaasata testimisse kliendid

31

Operator Map view

mobiilsideoperaatoreid kui testideks kasutatud seadmete tüüpe. Tõsisema huvi korral saab kasutaja teda huvitava piirkonna ümber joonistada polügooni ning analüüsida andmeid polügooni sees.

LinkMeSi süsteemi kasutajad saavad kiire ülevaate “probleemsetest” aladest, et kasutada seal juba konkreetsete lahenduste leidmiseks vastavaid mõõtesüsteeme. Nii saab tõsta kallite mõõtesüsteemide rakendamise efektiivsust. Samuti saavad LinkMeSi süsteemist abi keskastme- ja tippjuhid

Ühtlasi on lihtne mingis geograafilises piirkonnas võrrelda erinevate mobiilsideoperaatorite teenuseid, jälgida, millised nutitelefonid töötavad paremini. Androidrakendus annab meile siin võimaluse kaasata kliendid testide tegemisse. Kellel huvi, saab meilt testideks tasuta Adroid-rakenduse, vt www.linkmes.com.

LinkMeSi andmebaasides on kõik andmed ajaliselt (kuupäev ja kellaaeg) filtreeritud. On arendatud välja kalendersüsteem, mis võimaldab minna kasutajal teda huvitavale kaardi piirkonnale (maakond, linn, majade grupp jne) ning kohe on näha, millal on selles piirkonnas teste tehtud. Ühtlasi saab vaadata testide andmeid minevikust. Väljumata kaardilt saab vahetada nii

2/2011 (30)

ning näiteks mobiilsideoperaatorite klienditeenindused, kes ei oma ligipääsu mõõtmistele, kuid vajavad oma tööks just ülevaateid ja statistilisi aruandeid. Hea oleks näha, mida on andnud mingi investeering mingi linna või piirkonna teenuste kvaliteeti, võrreldes selle piirkonna testide andmeid enne ja pärast investeeringut. Ühtlasi tahaks tänada mobiilsideoperaatoreid Eestis, Lätis ja Rootsis, kes oma kommentaaride ja ettepanekutega on oluliselt mõjutanud LinkMeSi süsteemi arendamist.

3232

HuvitavlaHendus laHendus Huvitav

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Arutlusi suurelt veelt:

Miks Valisid TÄTTe ja MaTVere üMBer ilMa PurjeTaMiseks kaTaMaraani? eelmise aasta oktoobri alguses päästis otsad kailt meie kandi kolmas ümbermaailmapurjekas, mille pardal meie kohalikud bardid ja näitlejad jaan tätte ja marko matvere. lennuk oli mõnus ühekereline avamerepurjekas, martha aga kena iseehitatud merealus. laulumehed valisid oma retke tarbeks aga võimsa ja mugava katamaraani lagoon 421, nimega nordea.

Marin HoFFMann, ajakirjanik

K

uulsaim katamaraan, mis maailmameredel liuelnud on, on ehk balsapuust alus nimega Kon-Tiki, millega antropoloog Thor Heyerdahl Peruust Lihavõttesaartele põrutada soovis, mööda pani ja hoopis Polüneesia saartele sattus. Kõvemad meremehed hakkavad kohe vastu võitlema, et Kon-Tiki oli ikkagi parv, kuid tema kaheks kindlaks alustalaks olid katamaraanile iseloomulikud horisontaalpalgid.

Lugedes erinevaid purjetamisfoorumeid ning rääkides ekspertidega, ollakse meeste alusevalikus skeptilised.

Katamaraani peetakse avamerel suhteliselt kaitsetuks ja teatud laines vägagi ohtlikuks. Väited on sellised, et väikse lainega lõbusõidul on tegemist hea sõiduvahendiga, kuid suurema tuule, suurema kiirusega muutub jaht ebastabiilseks ning ebaturvaliseks. Tõsised merekarud oleksid valinud kõik ühekerelise jahi. Mugavus on aga üks argument, mida kõik plusspoolele kannavad.

katamaraan nordea on andnud tÄiskÄigu edasi

2/2011 (30)

Pildid: ilmareis.ee, ConstruCtion navale BordeauX

Huvitav laHendus

33

fakte

Katamaraan Nordea » Lagoon 421 tüüpi katamaraan Nordea on valminud 2010. aastal Prantsusmaal “Lagooni”-nimelises laevatehases. Nordea on ehitatud turvaliseks ja mugavaks avamerepurjetamiseks. Korpus on valatud polüestrist nn balsa-sandwitch-tehnoloogiat kasutades. Tehas on viimase 10 aasta jooksul valmistanud üle 1500 nn cruising-tüüpi ookeaniklassi katamaraani ning omab seega suuri kogemusi merekindlate aluste tootmisel. » Alus on 12,6 m pikk ja 7,5 m lai. Masti kõrgus on 20 m ja purjepind 104 m2. Lisapurjena on võimalik kasutada 140 m2 suurust spinnakeri või genakeri. Keskmine kiirus on 6–7 sõlme. » Katamaraanil on ka kaks 40-hobujõulist mootorit, mis võimaldavad edukalt sadamates manööverdada ja sõita merd kiirusega kuni 7 sõlme. Mootorid on ökonoomsed ning tarbivad kütust 3 liitrit tunnis. » Katamaraani kreen on väike ja seetõttu tunnevad ka väheste meresõidukogemustega inimesed end katamaraanil mugavalt ja turvaliselt.

Proovipurjetamisel on Nordea saavutanud tugevas tuules suurimaks kiiruseks 16,2 sõlme. » Nordeal on neli kahekohalist kajutit. Kõik kajutid on varustatud oma duširuumi ja WCga. » Lisaks on üks ühekohaline kajut ja kaks magamiskohta salongis.

Erinevalt ühekerelisest, kus ruumi on mõned kuupmeetrid kere sisemuses, valitseb katamaraanil täielik luksus. Kaks keretäit magamisasemeid, pluss hubane salong kahe kere vahel, suur pardaosa hommikusöögilauaga ahtris ning ohtralt ruumi veel vööris. Võrreldes Lennukiga saab ennast magades kenasti sirgu lükata. Igapäevase eluolu seisukohalt on valik ainuõige, purjetamise võlu silmas pidades aga mitte.

Katamaraani peetakse pensionäride kruiisialuseks ning väidetavalt ei saa head kiirust kahekerelisega võtta.

Nordea meeskonda kuuluva Tätte, Matvere või Toonart Rääskiga ei saanud kahjuks kontakti võtta ning valikuküsimust arutada. Uurisime seega teistelt kõvadelt purje- ja jahifanaatikutelt, mis võis olla valiku tagamaadeks?

ruumi, sest lisaks kerede sisemusele saab kasutusele võtta ka kerede vahelise ala. “Sellest ka vastavalt rohkem mugavusi, suurte akendega salong, ohtralt panipaiku ja – nii-

monohull versus multihull

palju, kui seda laevas üldse olla saab – ka privaatsust. Ilmselt seetõttu tehti Nordea kruiisiks ka niisugune valik,” räägib Ots. Purjetamise seisukohalt kõige olulisem erinevus monohull- ja multihull-jahtide va-

Ajakirja “Paat” peatoimetaja ja Eesti Purjelaualiidu peasekretär Jaano Martin Ots räägib, et mitmekerelisel (multihull) alusel on sama üldpikkuse juures oluliselt rohkem

erinevalt ühekerelisest, kus ruumi on mõned kuupmeetrid kere sisemuses, valitseb katamaraanil täielik luksus.

2/2011 (30)

hel on, et ühekereline läheb ülepurjestuses kreeni ja hakkab broach’ima ehk viskab külje vette, kuid tõuseb siis oskusliku tegutsemise korral jälle püsti. Ühekerelise puhul on kreeni kaldumine laeva loomulik viis purjepinda ja seega ka tuule jõudu vähendada.

Mitmekerelistel alustel sellist võimalust aga praktiliselt pole – need pildid, kus mitmekerelised alused kihutavad uljalt ühel ujukil, teine kõrgelt veest väljas, on tehtud spetsiaalsete sportjahtide ja väga oskusliku meeskonnaga.

“Hariliku kahekerelise ujuva puhkemajakesega saab selline seis tekkida vaid korraks – enne lõplikku ümberminekut. Kuna mitmekerelise aluse taglas ise kreeni kaldumisega purjepinda ei vähenda, juhtub tuule tugevnemisel selline asi. Alguses koos tuule tugevnemisega kiirus kasvab, kuid kui purjele mõjuv jõud ühel hetkel liiga suureks läheb, keerab taglas laeva kangi põhimõttel uppi – ja siis vajub katamaraan reeglina varsti ka kummuli. Sarnane õnnetus võib juhtuda, kui liiga suure kiiruse korral näiteks lainesse kinni sõita, millega veetakistus oota-

34

Huvitav laHendus

matult suureneb, kuid purje veojõud jääb samaks – siis käib katamaraan kummuli üle vööri. Ja kui katamaraan keset ookeani juba külili või kummuli on, siis omal jõul püsti enam ei saa,” selgitab Ots. Katamaraan võib kerge ja keskmise tuulega tõesti tunduda turvaline ning olla seda ka tugevama tuulega ohu piiril kihutades, kuid kuna kreeni ei teki, siis katamaraan ümbermineku ohust ette ei “hoiata”. Seetõttu tahavad mitmekerelised alused tarka ja ettevaatlikku kaptenit, kes sellise õnnetuse ära hoiaks.

Ümber läinud katamaraani oma jõududega püsti ei saa Foorumis arutavad purjetajad ka selle üle, et viimastel aegadel on katamaraanidega olnud palju õnnetusi, lisaks peetakse neid aluseid liiga kalliks – sama raha eest oleks saanud veel parema ühekerelise avamerejahi.

Olümpiahõbe purjetamises Toomas Tõniste väidab, et kuna nii pikal reisil kogeb väga erinevaid tingimusi, siis tema valiks siiski ühekerelise aluse. “Minu arust on see merekindlam. Kui kokkusattumuste koosmõjul peaks katamaraan halbadesse lainetesse sattuma, võib ta ümber minna, sest kiilu ju sellel katamaraanil pole. Ühekereline alus aga pöörab ennast püsti tagasi – tuleb lihtsalt ise mees olla, et vahepeal paadist ära ei kao.

Samuti peksavad lained katamaraani rohkem, ta ei mahu nii sujuvalt lainete vahele.

Inimestele võib see tähendada rohkem merehaigust,” räägib riigikogu liige.

Purjetamist hobiks pidav Kalev Vapper nõustub eelkõnelejatega, et ühekereline alus on tugevas laines stabiilsem, kuna kõigub üksnes ümber pikitelge; katamaraanil, johtuvalt tema kahest kerest ja nende vahele jäävast vahemaast, on laiust enam ja seetõttu kõigub ta olenevalt lainest ka külgsuunas.

“Mida tugevam tuul, seda suuremad riskid katamaraaniga purjetades on. Katamaraan võib takerduda vööri(de)ga sedavõrd tugevalt lainesse, et käib üle nina kukerpalli kummuli. Oht on ka siis, kui ülepurjestuse tõttu alltuulepoordi liigselt kreeni minnakse ja alus lihtsalt ümber läheb. Vastandina ühekerelisele jahile, mis raske kiilu abil jonnipunnina taas püsti tõuseb, ei saa avamerel kummuli läinud katamaraani enam kuidagi

kommentaar

Kõrgetel lõuna- ja põhjalaiustel kiiljaht, troopikas katamaraan TiiT Pruuli, Jahtlaev Lennuki madrus 1999–2001, Katamaraan Nordea maapealne koordinaator 2010–2012

K

as katamaraan või kiiljaht – see on minu arvates paljuski merekultuuri või koolkonna küsimus. Mõlemal on plusse ja miinuseid. Eelistus sõltub sellest, kes ja milleks alust kasutab. Eesti asjalikumad avameresõitjad on enamikus oma koolituse saanud veel nõukogude ajal ja sealt on pärit ka tänased hoiakud. Tollal, 1960.–1980. aastatel, polnud ei maailmas ega ammugi Eestis korralikke avamerekatamaraane.

Katamaraanidega juhtus suhteliselt sageli õnnetusi, kuna nende kvaliteet polnud kõige parem. Tõsised mehed võistlesid ikka rasketes oludes ja traditsiooniliste kiiljahtidega. Eesti ei ole ju looduse poolest sooja ilma kruiisipurjetamiseks, kuhu katamaraan ideaalselt sobib, parim paik, sestap on meie valikud olnud teised. Vaadake aga Vahemere sadamaid või heitke pilk Kariibidele – valdavalt sõidavad hobipurjetajad katamaraanidega. Tänu meresõidu kiirusrekordite purustamise populaarsusele on katamaraanide arendamisse viimastel aastakümnetel palju panustatud.

Mis puudutab meresõitu, siis

ilma kõrvalise abita püsti,” mainib Vapper.

Mugavust ja ruumi on katamaraanil aga mõistagi enam kui ühekerelisel jahil ja õige purjestuse korral peaks ka kiirust rohkem olema, lisab Vapper. Lõbusõidul, nagu see Tättel ja Matverel käsil on, saab ju arvestada ilmaprognoose ja liigsest riskist hoiduda.

2/2011 (30)

katamaraanid on reeglina kiiremad kui kiiljahid. Kiirus kompenseerib ka tuulde sõidu väiksema nurga ja triivi.

Kõige selgem eelis on katamaraanidel aga siis, kui vaatame mugavusi reisil ja ankrus seismisel. Jällegi – esimene punkt on stabiilsus, mis on eriti oluline vähemkogenud merelolijale, merehaigus ei tule ehk nii kiiresti, kui laines küljelt küljele kõikuval kiiljahil.

Märkimisväärne on seegi, et hästi varustatud katamaraaniga nagu Nordea on sadamaakvatooriumis väga mugav manööverdada. Kuna katamaraanil on ühe kere asemel kaks keret, siis on võimalik suurema meeskonna puhul pakkuda pikal sõidul rohkem privaatsust kui sama pikal kiiljahil. Lõbusõitudel on lõpuks oluline ka katamaraani avar salong ja eriti kokpit, kus toimub ju kogu seltskondlik elu – jutuajamised, söömised, peod.

Mõistagi on katamaraani ostmine ja ülalpidamiskulud kallimad kui sama pika kiiljahi puhul, ka see on põhjus, miks neid Eestis veel vähe on.

Lennuki marsruut oli teistsugune kui Nordeal: Lennukiga sõitsime ka ümber Hoorni ja Hea Lootuse neemede. Need regioonid on katamaraanidele oma tuulte ja ebardlainetuse tõttu raskemad läbida. Kõrgetel lõuna- ja põhjalaiustel kasutaksin mina kiiljahti, troopikas katamaraani. Aga Nordea marsruudi ja eesmärkidega sobibki katamaraan suurepäraselt kokku.

Olgu, kuidas aluse valikuga on, kõige olulisem on ümber maailma purjetamisel ikkagi meeskond. Meie Ümber Imelise Ilma purjetajad seda kahtlemata on. Soovime omalt poolt ümber ilma purjetajatele hääd tuult purjesse ning ohtralt meremiile.

inseneri tÖÖvaHendid Huvitav laHendus

3535

võimaluste avardumine:

graBCad ViiB üliÕPilasTe kursuseTÖÖd MaailMa inseneride kriiTikaTulle võidutöö oli parim nii tehnilise lahenduse, renderdatud lõpptulemuse, nõuetele vastavuse kui ka esitluse osas.

vÕidutÖÖ - grÄBkaater

sügisel alustasid tallinna tehnikaülikool ja tallinna tehnikakõrgkool koostööd Cad-raamatukoguga grabCad (grabcad.com), et tuua üliõpilaste reaalprojekteerimise kursusetööd hindamiseks ja kommenteerimiseks maailma inseneride palge ette. siiM Teller, GrabCAD

P

rojekteerimisülesandeks sai tudengitele disainimiseks sportlik kaater, millel on lahtikäiv katus, samuti olid ette antud mõõdud, materjalid, mahutavus. Mootori mudeli said töö hõlbustamiseks kõik tiimid alla laadida GrabCADi raamatukogust. Mitmed tiimid otsustasid aga ka mootori ise disainida.

Hindamisel vaadati eelkõige nii disaini kui lahenduse innovaatilisust ja originaal-

Pilt: graBCad

sust, detailsuse astet, valmistamise keerukust, aga ka mudelite ja koostude korrektset ülesehitust ning oskust lahendust presenteerida ja valikuid põhjendada.

Tööde jagamiseks kasutasid üliõpilastiimid GrabCADi privaatse jagamise funktsionaalsust. Lõppetapis muutsid aga kõik tiimid oma mudelite vaatamise ja allalaadimise avalikuks, et saada tagasisidet GrabCADi tuhandetelt liikmetelt. Tänaseks on mudeleid kokku alla laaditud sadu kordi.

Võitjaks osutus seekord meeskond 2/2011 (30)

koosseisus Renee Kauler, Oliver Mets, Ervin Piigli ja Vello Veskimeister mudeliga Gräbkaater http://grabcad.com/cadfiles/ grabkaater Võidutöö oli parim nii tehnilise lahenduse, renderdatud lõpptulemuse, nõuetele vastavuse kui ka esitluse osas. Üliõpilastele annab taoline avalik konkursivormis tööde presenteerimine juurde motivatsiooni ning kogemust oma mudelite avalikul esitlemisel, tagasisidet inseneridelt kõikjalt maailmast ning paremate puhul oma tehtud tööde portfelli ühe tugeva mudeli.

On positiivne, et mitmed noored insenerid on jäänud GrabCADi aktiivseteks kasutajateks ning sealse kogukonna liikmetena oma tooteportfelli ning kogemustepagasit veelgi kasvatanud.

Koostöö Eesti ülikoolidega jätkub ka järgmisel aastal, kuid plaanis on koostöövõrku laiendada Skandinaavia ja PõhjaAmeerika juhtivate insenerierialasid pakkuvate ülikoolidega. Ühise lähteülesandega ülikoolide vahelised võistlused aitavad tõsta tudengite tööde taset ning nende tulevast väärtust tööturul.

3636

edukusevalem valem edukuse

as-i ritsu Puitmaja HisPaanias, valmimisaasta 2010

masu kiuste:

eesTi PuiTMajaTooTjad TugeVdaVad oMa PosiTsiooni VÄlisTurgudel eesti Puitmajaliidus tegutsevatele puitmajatootjatele oli möödunud aasta edukas kohandumise aasta, mil kasvas käive või suurenes ekspordi osakaal. 2011. aastal plaanivad puitmajatootjad jätkuvalt tugevdada oma positsiooni eksportturgudel.

Triin aHonen, Eesti puitmajaklastri arendustöötaja

P

uitkarkassmaju ja elementmaju tootva Nordic Houses OÜ juht ning Eesti Puitmajaliidu juhatuse

2/2011 (30)

esimees Argo Saul iseloomustas majatootjate möödunud aastat tegutsemiseks ümberkohandumise tähe all, nimetades 2009. aastat püsimajäämise aastaks ning 2011. aastat optimistlikult kosumise aastaks.

Sauli sõnul kasvas Nordic Houses OÜ kahe tootmisüksuse konsolideeritud mullune käive aasta varasemaga võrreldes 20%, ulatudes ligikaudu 85 miljoni kroonini.

2010. aastal tootis ettevõte 91% maju Norrasse, 6% Rootsi ning 1% nii Prantsusmaale, Soome kui Eestisse.

Masintoodetud palkmaju ja puitkar-

Pildid: eesti Puitmajaklaster

edukuse valem

kassmaju tootva Mountain Loghome OÜ juhatuse esimehe Andres Minni sõnul kasvas ettevõtte mullune ekspordikäive ligi 25%, mis moodustas üle 30 miljoni krooni. Peamiselt Norra, Jaapani ja Saksamaa turule tootva ettevõtte uue sihtriigina lisandus 2010. aastal viie miljoni kroonise ekspordikäibega Tšehhi.

Ka käsitööna palkmajade tootjaid iseloomustas möödunud aastal kohandumine. Hobbiton OÜ ekspordi osatähtsus kogukäibest suurenes mullu 14%. Ettevõtte käive kasvas 2009. aasta 16,5 miljonilt kroonilt mullu 35,3 miljoni kroonile. Samas oli ettevõtte käive aastatel 2007–2008 ligi 60 miljonit krooni. Hobbiton OÜ juhatuse liikme Andrus Prangli sõnul põhjustas jahenenud majanduskliimas tugeva languse liiga suur äririsk ehk põhiliselt vaid Norra turul tegutsemine ja sealne müük läbi ühe partneri. “Tänu masule oleme leidmas ja leidnud uusi turge nagu Rootsi ja Prantsusmaa ning leiutamas ka uusi tooteid nendele turgudele,” märkis Prangli.

Masintoodetud palkmajade tootja AS Ritsu müügiinseneri Mari Loormani sõnul jäi nende ettevõttes ekspordikäive mullu aastatagusega võrreldes küll samaks, ent tunduvalt suurenes ekspordi osakaal.

Eksport kasvas 2009. aasta 64 protsendilt mullu 78 protsendile. Ritsu suurimateks eksporditurgudeks olid mullu Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi ning Soome, kus ettevõte ootab jätkuvat edu ka järgmistel aastatel. Uute sihtturgudena on plaanis vallutada Austria, Šveits ja Norra. Möödunud aasta eksootilisemaks sihtkohaks Ritsu palkmajadele olid Kaspia mere äärsed alad.

2011. aasta eelarve koostamisel 20protsendisest käibekasvust, mille aluseks on püsimine Norra turumahtudel ning 2010. aasta töö tulemusel jõuline vastupidamine Jaapani turul. Samuti loodab ettevõte Kesk-Euroopa nõudluse paranemist ning Ukraina turul läbilöömist.

Hobbiton OÜ juhatuse liikme Andrus Prangli hinnangul võtab välisturgude taastumine juba ilmet ning prognoosib, et 2012. aastaks ületab ettevõtte käive isegi varasemate buumiaastate taseme.

Suurt optimismi ei jaga aga puitkarkass-, element- ja moodulmaju tootva RPM Grupp ASi juhatuse esimees Enno Kuldkepp, kelle sõnul pole maailmas tervikuna veel suure majanduskriisi mõjud möödunud. “Lähiaastateks ennustame tagasihoidlike tootmismahtude jätkumist,” sõnab Kuldkepp. Ekspordi osakaal RPM Grupp ASi käibest moodustas mullu 94%, 2011. aastal jääb see Kuldkepi hinnangul ettevõttes suures plaanis samale tasemele. Küll aga ennustab RPM Grupp käesolevaks aastaks toodangumahu suurenemist 10% ulatuses.

2010. aastal leidis RPM Grupp uue sihtturuna Lõuna-Korea, kus loodetakse ka käesoleval aastal sealsete klientide kaudu mahtude suurenemist. Lisaks ennustab RPM Grupp sel aastal Jaapani, Saksamaa ja Inglismaa turgude elavnemist.

Eesti Puitmajaliidu andmetel on Eesti (müügitulu absoluutnumbrite alusel) Euroopa Liidu neljas puitmajade eksportöör. Eesti Puitmajaliidu liikmete müügitulu ja töötajate arv moodustab ligikaudu

2011 toob müügikasvu 2011. aastaks prognoosib Nordic Houses OÜ juht Argo Saul ettevõttele 30– 40protsendist müügikasvu ning peab eesmärgiks laiendada ka müügigeograafiat. „Muidugi oleks tore, kui saaksime lähiaastatel rohkem tööd ka Eestis,“ lisab Saul.

Sauli üldhinnangul on puitmajatootjate väljavaated positiivsed ja ta eeldab ekspordimahtude kasvu nii käesolevaks kui ka järgnevateks aastateks.

Mountain Loghome OÜ juhatuse esimehe Andres Minni sõnul lähtus ettevõte

2/2011 (30)

37

HoBBiton oÜ kÄsitsitÖÖna valminud murukatusega Palkmaja ida-norras valdres

40% kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest. Sealhulgas ulatub puitmajade ekspordi osakaal ligi 85 protsendini sektori müügitulust.

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. a. Käesoleval hetkel kuulub liitu 30 ettevõtet. Eesti Puitmajaliit on katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks 2010. aasta suvel tööd alustanud Eesti puitmajaklastrile, mille põhitegevuseks on Eesti puitmajatootjate rahvusvahelise konkurentsi parandamine, lisandväärtuse pakkumine ning ekspordikäibe suurendamine. Eesti puitmajaklastrit toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisainfo: klastri juht Elari Kivisoo, e-post elari@puitmajaliit.ee ja klastri arendustöötaja Triin Ahonen, e-post triin@puitmajaliit.ee ning www. woodhouse.ee

3838

edukusevalem valem edukuse

tootlikkus ja tootmisahela kasumlikkus:

saMad TooTMissisendid, aga roHkeM ToodanguT soome ettevõtete Fastems ja Finn-Power korraldatud seminaril tamperes esines mitme loenguga hr jouni juuti. loengute keskseteks teemadeks olid tootlikkus ning tootmisahela kasumlikkus. Hr juuti on tootlikkuse teemaga tegelnud pikka aega. ta omab konsultatsioonifirmat juuti Consulting oY. järgnevalt esitame teesid tema loengutest.

Veijo kauPPinen,

klaas” kogu ettevõtte tõhususele. Kõik eelnevate töölõikude vead kumuleeruvad mitmesuguste tingimuste tõttu. Tuleb meeles pidada, et lõpptulemuse kujundab kõikide statistiliste määramatustegurite koosmõju.

Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

T

ugeva konkurentsi tingimustes on elujõulised ainult kasumlikud ettevõtted. Kasumlikkuse suurendamine on võimalik kas tõstes toodangu hinda, alandades tootmissisendite kulusid või suurendades tootlikkust. Neist kolmest on tootlikkuse suurendamine ainus, millele ettevõtte töötajad saavad oma otsuste ja tegutsemisega kaasa aidata.

Liiga sageli omatakse nõrku teadmisi sellest, mida tootlikkus antud ettevõttes tegelikult tähendab. Peter Drucker sõnab: “Nonsenss on valmistada kõrge tootlikkusega midagi, mida pole üldse tarvis.” Mikko Kosonen lisab: “Ettevõtted surevad, sest jätkavad liiga pikalt asjade tegemist, mis olid õiged kaua aega tagasi.”

Tootlikkust on defineeritud paljudel viisidel. Mõiste tootlikkus annab edasi meie võimet tegutseda õigel viisil – teha asju õigesti –, samal ajal kui ettevõttele on strateegiliselt tähtis, kas me teeme õigeid asju. Need kaks poolust koos moodustavad tulemuslikkuse.

Tulemuslik ettevõte teeb õigeid asju õigel viisil ning saavutab kõrge kasumlikkuse.

Tootlikkusel on mitu palet. Seetõttu pole seda võimalik saavutada ainult ühel kindlal viisil. Tootlikkus on kasumlikkuse põhikomponent. Edu võti on kõigi meeskonnaliikmete kontrolli all olev materjalide ja info liikumine.

Tootlikkus on mõõdupuuks ettevõtte sisemisele tõhususele, st kui hästi ressursse kasutatakse. Tootlikkus on kasumlikkusega tihedas seoses. Kasum loomulikult sõltub ka

kui latti ees ei ole, pole mõtet kõrgust hüpata

inimtöö tootlikkust saab lahutada töö põhjalikkuseks, töömeetoditeks ja töö kiiruseks. kiirus üksi ei ole tootlik. jouni juuTi

toodangu müügihinnast ning ressursside hinnast. Tõusvate müügihindade juures on võimalik teenida head kasumit ka juhul, kui tootlikkuse tase pole eriti kõrge. Ning vastupidi – kõrge tootlikkusega ettevõte ei pruugi madalate müügihindade tõttu üldse kasumit teenida.

Sageli on tootlikkus kõrgem tootmisahela esimeste lülide juures, seda ka koosteliini töö puhul. Koosteliini toimimine on väga hea mõõdik, teatud mõttes nagu “kraadi2/2011 (30)

Inimtöö ja masintöö tootlikkus on erinevat liiki, ent on üsna sarnased. Masina töö tootlikkuse mõõtmiseks on mitmeid meetodeid, nt kasutegur.

Inimtöö tootlikkust saab lahutada töö põhjalikkuseks, töömeetoditeks ja töö kiiruseks. Kiirus üksi ei ole tootlik.

Nii inim- kui masintöö tootlikkuse oluline näitaja on võime toota nõutava kvaliteediga. Täiesti selge, et siin ei saa lubada puudujääke varustamises, tööriistades, komponentides või materjalides.

Mõõtmine on oluline, et saada aimu tegelikust olukorrast. Kui latti ees ei ole, pole mõtet üritada ka hüpet kõrgele. Samas pole lihtsaid mõõtmismeetodeid ega -vahendeid.

Kohustuslik on mõõta tegureid, mis on tootlikkusele olulised. Võrdlusuuringud (benchmarking) on samuti oluline vahend oma tulemuslikkuse analüüsimisel.

Varustuskindlus on oluline tootlikkusega seotud näitaja. Tootmises vajaminevate komponentide ja varustuse tarnekindlust on võimalik mõõta. Näide: ettevõttel on seitse varustajat, kelle kõigi tarnekindlus on 90%.

Tõstes 0,9 seitsmendasse astmesse, saame tulemuseks 0,48. See tähendab, et enam kui pooltel juhtudel on oluliste komponentide ja tarvikutega varustatus puudulik. Aga kui Pildid: autor, istoCkPHoto

edukuse valem

39

Tootlik k tõstmi use ne insene eri seire a

on tegemist 20 varustajaga, kelle tarnekindlus on 60%?

võrgustiku loomise suurem vaimustus on läinud üle Ettevõttesiseselt arengult on fookus nihkunud globaalse võrgustiku ülesehitamisele ning koos sellega ka logistika ja protsessi juhtimise arendamisele. Võrgustiku loomi-

sest saadav hüve ei ole enam niivõrd madalamad kulud kui kulude efektiivsus. Suurem võrgustiku loomise vaimustus on praeguseks möödas. Täna on selle peamisteks eesmärkideks kas ebavajalike tegevuste väljaviimine ettevõttest või bilansi tugevdamine. Tootmise seisukohast võimaldab võrgustik olla paindlik, samas vajalikke tootmismahte säilitades. Võrgustikusisene logistika peab hästi

2/2011 (30)

toimima. Kõik võrgustiku liikmed peavad olema oma ala parimad.

Võrgustiku loomise juhtprintsiip võiks olla: igaüks tehku ainult seda, milles ta on parim, mis tekitab huvi ja entusiasmi ning mis tugevdab kasumlikkust. Silmas peab pidama ka seda, et võrgustik toimiks lõpptarbija, mitte iseenda huvides. Võrgustiku aluseks olgu täielik usaldus üksteise suhtes.

4040

tegija tegija

noored kooli:

TeHnikaHaridusega noored kaHeks aasTaks klassi eTTe? Margus oTs, Sihtasutuse Noored Kooli kommunikatsiooni- ja värbamisjuht

S

elleks valitakse igal aastal kandideerinute seast välja mõned tegusaimad noored, antakse neile praktiline koolitus ning saadetakse seejärel kaheks aastaks mõnda Eestimaa kooli õpetama. Karl õpetab Keila Koolis füüsikat. Miks peaks tehnikaharidusega noor edukas inimene valima kaheks aastaks õpetaja elukutse?

FÜÜsika kui aine elulisemaks muutmiseks ja Huvi tekitamiseks lÕi karl keila koolis ÕPilastele FÜÜsika-FilosooFiaringi, mis on kogumas ÕPilaste Hulgas PoPulaarsust.

karl erlenheim on tallinna tehnikaülikooli vilistlane tehnilise füüsika erialal. Pärast ülikooli lõpetamist otsustas ta aga inseneritöö või magistriõpingute asemel liituda programmiga noored kooli, mille eesmärgiks on tuua eesti haridusse positiivne muutus, kasvatades noori haridusteadlikke liidreid.

2/2011 (30)

Miks otsustasid liituda Noored Kooli programmiga?

Noored Kooli üleskutses veetles mind sõna “liider” – tundsin, et on mul palju häid mõtteid, kuid puudu jäi julgusest neid avaldada ning oskusest viia ellu.

Mõtlesin, et kui julgen seista 30 õpilase ees, siis julgen teha ka kõike muud. Samuti soovisin saada praktilist juhtimiskogemust ja programm pakkus selleks ideaalset võimalust.

Väike maailmaparandamissoov oli ka.

Nägin õpetamises võimalust midagi Eesti jaoks ära teha. Igal pool räägitakse, et insenere ja tehnilise haridusega inimesi on vaja, aga neid pole kusagilt võtta, kuna reaalained on ebapopulaarsed. Tahtsin viia kooli sõnumi, et füüsikat tasub õppida, sest selle haridusega juba hätta ei jää.

Mida sõbrad arvasid, kui sellest otsusest kuulsid?

“Mis sul viga on?” oli mitme tuttava esimene küsimus. Sul on nõutud haridus, hea töökoht, võimalus jätkata õpinguid järgmisel tasemel, kuid valid hoopis ma-

Pildid: autor

tegija

vaieldes. Kui varem ei teadnud, mida täpselt teha tahan, siis nüüd on Noored Kooli koolitustel õpitud eesmärgistama ka muud elu.

dalapalgalise stressirohke ameti! Kuid nähes, millise arengu ma olen läbi teinud, on suhtumine pigem soosivaks muutunud.

Enamik sõpradest on siiski arvamusel, et ise ei liituks, kuna see on liiga raske.

Kuidas hindad reaalainete õpetajate olukorda koolides kõrvaltvaataja pilguga?

Reaalainete õpetamine koolides on väljakutse, kuna reaalainete õpetajaid on vähe ning olemasolevaid kasutatakse maksimaalselt ära.

Koolide vahel käib tihe konkurents – olen saanud mitu tööpakkumist teistest koolidest, kus samuti on suur füüsikaõpetajate põud. Palutakse tulla ja õpetada kas või ainult üks päev nädalas teises koolis.

Mul on aga nii palju tööd, et ei saa kuidagi vastu tulla ja pean raske südamega ütlema “ei”. Kurb on mõelda, et koolidel on keeruline leida õpetajaid, kes annaks nii olulist ainet nagu füüsika. Mitmetes koolides peab seda siis andma teise aine õpetaja...

Teisest küljest aga on uhke tunne, et olen ühiskonnale vajalik ning minu tegevusest sõltub nii palju.

Millised on noore õpetaja peamised väljakutsed?

Neid on palju, sest õpilasi on palju, tunde on palju, materjali on palju. Üldine olukord on õnneks paranemas: uus õppekava, kaasaegsemad õppematerjalid…

Teha on palju ja pead õppima olema efektiivne, et oma aega maksimaalselt ära kasutada. Ööpäevas ei ole ühtegi üleliigset minutit.

Tudengid on võib-olla harjunud sellega, et semestri sees võib võtta rahulikult ja pingutama peab sessi ajal. Kui lähed aga õpetama kooli, siis oleks nagu iga päev suuline eksam ja sinu teadmised pannakse proovile väga ausa publiku ees.

Kuidas valmistati ette õpetama minekut?

Ettevalmistus tööks oli intensiivne ja väga praktiline. Samuti jätkub väljaõpe igal teisel nädalavahetusel koos lennukaaslastega, st teiste samal aastal Noored Kooli liitunutega. Aeg-ajalt saab teiste maade

41

Programmi aega on jäänud järele veel pool aastat – mida plaanid teha pärast programmi lõppu?

Ei ole veel kindel, millisest uksest sisse astun, kuid tunnen, et kõik uksed on valla. Üks mõte on jääda kooli edasi, kuna siin on tõsiselt palju ära teha. Praegu aga ahvatleb ka stabiilne kellast-kellani inseneritöö. Antud hetkel on mulle isegi pakutud seda võimalust ja kaalun seda päris tõsiselt. Üks on kindel – eesmärk on pidev areng ja seepärast on plaanis jätkata õpinguid.

Õuna roll ajaloos: sir isaaC neWtonile kukkus 23-aastaselt (1666) PÄHe Õun, mis viis gravitatsiooniteooria avastamiseni.

partnerorganisatsioonide kaudu ka välismaa kolleegidega kogemusi jagamas käia. Õpetajana saab elukestev õpe täiesti uue tähenduse, kuna tunned kogu aeg, et pead ja tahad areneda. Alati saab paremini.

Mis on Sinus muutunud programmis oldud aja jooksul?

Olen tohutult juurde saanud julgust ja enesekindlust – kuskil grupi ees mingil teemal sõna võtta ei ole probleem ning ei tunne hirmu autoriteetidega vesteldes ega

“kusagilt mujalt ei ole võimalik nii noorelt nii suurt praktilist juhtimis- ja esinemiskogemust saada, nagu koolis õpetades.”

2/2011 (30)

Miks peaks üks tehnikaharidusega ülikoolilõpetaja kaaluma Noored Kooli programmi kandideerimist?

Te arvate, et tunnete oma ainet? Püüdke seda klassitäiele õpilastele edasi anda ja vaatame siis! Einstein on öelnud: “Sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.” Noored Kooli kontekstis võib öelda, et kuni sa pole oma ainet õpilastele selgeks teinud.

Noorele inimesele on kaks aastat koolitööd tõsine hüpe enesearengus. Kusagilt mujalt ei ole võimalik nii noorelt nii suurt praktilist juhtimis- ja esinemiskogemust saada, nagu koolis õpetades. Õpetajana mõjutad iga päev ligi 200 noore tulevikku ning sinust sõltub, kui paljud neist on motiveeritud ja võimelised minema ülikooli õppima tehnikaalasid ning näiteks sinu tulevases ettevõttes töötama. Teisest küljest ei tohiks just tehnikataustaga inimene tahta kooli õpetama minna, kuna siis võivad insenerierialad noorte hulgas liiga populaarseks saada ja tööturule tuleb mõne aasta pärast liiga palju konkurente .

Inseneeria soovib Sulle jõudu ja jaksu tehnikaerialade populariseerimisel noorte hulgas!

Ka sellel aastal on ülikoolilõpetajatel võimalik kandideerida Noored Kooli programmi – selleks tuleb täita avaldus koduleheküljel www.nooredkooli.ee enne 4. märtsi.

4242

HuvitavlaHendus laHendus Huvitav

uue muuseumi teke:

TrükikunsTi ja TrükiTeHnika

liHtsa eHitusega analoogsed tiigelPressid olid laialt levinud 19. sajandil.

monotÜÜP-ladumismasina PerForaator

eesti trükimuuseum on 2010. a kevadel rajatud eraõiguslik muuseum tartus, ajaloolises trükitööstuse hoones kastani 38 (tuntud ka greifi trükikoja hoonena). muuseumi peamiseks huvivaldkonnaks on kõrgtrükk, kuid oleme võtnud oma kogusse ka näiteks varaseid ofsetseadmeid ja paljundusmasinaid. leMMiT kaPlinski,

kõrgtrükk

Trükimuuseumi juhataja

Kõrgtrükk on trükitehnika, kus trükivorm ei ole tasapinnaline (erinevalt näiteks ofsettrükist), vaid osad ulatuvad üle teiste. Trükkimise käigus kaetakse kõrgemad osad värviga (erinevalt näiteks sügavtrükist) ning surutakse seejärel paberile ja saadakse trükijälg. Kuigi tinatähtedega kõrgtrükki tänapäeval massitiraažide valmistamiseks enam ammu ei kasutata, on kõrgtrükk siiani kasutusel näiteks fleksograafias, millega trükitakse kilele.

Kõrgtrükk on arvatavasti kõige vanem trükitehnoloogia, mida on kasutatud erinevatele materjalidele, sh savi ja tekstiil,

M

uuseum on avatud projektipõhiselt, huvilistele on külastamine võimalik etteteatamisel. Lisaks trükitehnika tutvustamisele viib muuseum läbi ka õpitubasid, valmistab eksklusiivseid pisitrükiseid ja müürilehti ning teeb tihedat koostööd vanade trükitöölistega nende mälestuse ja kogemuste talletamisel. Järgnevalt tutvustan mõnda muuseumikogusse kuuluvat seadet, mis võiksid igal tehnikahuvilisel panna silmad särama. Ent algatuseks pisut ajalugu ja tausta.

2/2011 (30)

1974. aastal nÕukogude liidus valmistatud ladumismasina kloon-linotÜÜP

trükkimiseks juba tuhandeid aastaid. Kõrgtrükk ja raamatute tegemine on aga vähemalt Euroopas seotud kindla aja, koha ja isikuga. Aastaks on 1440, kohaks Mainz Saksamaal ning isikuks koolitunnist tuttav J. Gutenberg. Juhin siin tähelepanu asjaolule, et Gutenberg ei leiutanud kõrgtrükki, vaid tehnilise lahenduse tinast trükitähtede valmistamiseks. Klassikaline kõrgtrükk algabki üksikutest tinatähtedest kuni

tähelepanelik lugeja juba aimab, et kui on olemas käsiladu, siis võib oletada ka masinladu.

Pildid: taivo org

Huvitav laHendus

areng: laduMine

monotÜÜBi valamismasin valmistaB PerFolindile salvestatud andmete jÄrgi ÜksHaaval uusi tÄHti vÕi sÜmBoleid.

teksti kokkuseadmiseni. Seda protsessi nimetatakse ladumiseks, täpsemini käsiladumiseks.

masinladu Tähelepanelik lugeja juba aimab, et kui on olemas käsiladu, siis võib oletada ka masinladu. Üksikute tähtede kastist noppimine nõuab aega ja osavust, tähed kipuvad maha pudenema ja tuhandetest pisidetailidest trükivorm on ebaühtlane ega anna kvaliteetset tulemust. Ladumisprotsessi kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks töötati 19. sajandi lõpus välja erinevad nn kuumladumise seadmed.

Trükimuuseumis on neist välja pandud kaks levinumat: linotüüp ning monotüüp.

Mõlema seadme ühisomaduseks on, et nad valavad sulatinast – täpsemini tina, plii ning antimoni segust – uusi tähti. Ülesehituselt erinevad nad aga suuresti.

linotüüp Trükimuuseumi seade ei ole originaallinotüüp, vaid selle Nõukogude Liidus

valmistatud kloon aastast 1974. Ehituselt on seade aga identne originaaliga. Linotüübi tööpõhimõtteks on valuvormide (matriitsid) pidev ringlemine töö käigus.

Seadme magasinis on sadu vasest tähematriitse, mis on paigutatud kitsastesse pesadesse. Kui operaator vajutab seadme klahvistikule, vabastab magasin vastava tähemärgi, see liigub teiste kõrvale kogujasse ja moodustab ühe tekstirea. Pärast rea valmimist surutakse matriitside vahele kiilukujulised sõnavahed, mis “sulgevad” rea.

Küljenduskeeles saadakse tulemuseks rööpjoondatud rida.

Suletud rida liigub edasi valamiskatla ette, kust matriitsid surutakse täis sulatina.

Protsessi tulemuseks on tinaklots, mis kujutab peegelpildis üht tekstirida. Read kogutakse kokku ja edasi läheb tee juba trükimasinasse. Matriitsid rändavad aga pärast valamist tagasi magasini ning sobituvad ise õigetesse piludesse, et minna varsti uuele ringile.

Linotüüp oli trükikodade tööhobune nii ajalehtede kui raamatute ladumisel

2/2011 (30)

43

kuni 1960.–1970. aastateni, kui kõrgtrükk hakkas asenduma ofsettrükiga ja seadmed delegeeriti suuresti vanarauaks.

monotüüp Trükimuuseumi monotüüp on aastast 1963 ning valmistatud Inglismaal. Monotüüp valmistab – nagu nimigi viitab – üksikuid tinatähti. Masin ise koosneb aga kahest osast: perforaator ja valaja.

Perforaator kodeerib klahvistikul sisestatud teksti perfolindile. Valaja sisendiks on valmis perfolint. Vastavalt aukude paigutusele liigutab seade tagasihoidlike mõõtmetega (ca 10x10 cm) valuvormi, kuhu on mahutatud korraga terve tähestik. Liigutanud vormi õigesse asendisse, täidab masin selle sulatinaga ning tulemuseks on üksik tähemärk. Käsiladumisest on protsess kiirem aga seetõttu, et enam ei pea laduja otsima tähti kastist, samuti seab masin tähed ise õigesse järjekorda ja lükkab nad ridadena masinast välja. Lisaks võib üht perfolinti kasutada uuesti ja uuesti – näiteks kordustrükkide jaoks.

Monotüüp ei olnud vähemalt Eestis nii laialt kasutusel kui linotüüp. Küll aga oli ta sobilikum keerukate valemite ja eksootiliste keelte ladumiseks ning selleks teda tihti ka kasutati.

muud ladumismasinad Peale lino- ning monotüübi oli kasutusel ka Ludlow-tüüpi seadmed, mille eksemplar on ka Trükimuuseumis olemas.

Paraku on masin halvas seisus ja vajab põhjalikumat remonti, puudu on ka tema valuvormid, seega siinkohal ma temal pikemalt ei peatu.

Linotüübile on väga sarnane (isegi nende matriitsid on ühilduvad) Intertype, kuid seda seadet muuseumis pole ning ei ole ka andmeid, et need oleksid Eestis eriti levinud.

mis saab edasi?

Sõltumata sellest, kas ladumine toimus käsitsi või masina abil, oli järgmiseks sammuks trükkimine. Siin on vähemalt kolm erinevat tehnilist lahendust, mis väärivad selgitamist ja illustreerimist – loodetavasti mõnes järgmises numbris.

4444

konverents konverents

majandus- ja kommunikatsiooniminister juHan Parts konverentsi sisse juHatamas

WeC eesti PeasekretÄr miHkel HÄrm, WeC itaalia auesimees dr alessandro CleriCi, WeC-i PeasekretÄr CHristoPH Frei ja WeC eesti juHatuse esimees sandor liive

energeetika tulevik:

TaasTuVenergeeTikasT TÄHTsaM on kokkuHoid 12. jaanuaril toimus kumus maailma energeetikanõukogu (WeC – World energy Council) konverents “ratsionaalne energeetika – eesti positsioon maailmas”.

K

õrgetasemelisel konverentsil esinesid ettekandega WECi peasekretär dr Christoph Frei ja WEC Itaalia auesimees, dr Alessandro Clerici. Paneeldiskussioonist võtsid osa Sandor Liive Eesti Energiast (Sandor Liive on ka WEC Eesti juhatuse esimees), Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Jaanus Sahk EASist, Christoph Frei ja Alessandro Clerici. Modereeris WEC Eesti peasekretär Mihkel Härm.

WEC Eesti põhilised tegevused 2011– 2012 on Eesti energeetika analüüs ja rahvusvaheline põlevkivitehnoloogiate uuring.

Eesti on WECi liige alates aastast 1937, liikmelisus taastati aastal 1998. WECi liikmed on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Energia, Eesti Gaas, TTÜ, Teaduste Akadeemia, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Gaasiliit.

inseneeria konspektist

Mõtteid konverentsilt » Energeetiline efektiivsus ja energia kokkuhoid on olulisemad kui taastuvenergeetika edendamine. – Dr Alessandro Clerici » Maailmas on nõudlus “ebakonventsionaalsete” vedelkütuste järele, Eesti peaks eksportima põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat. – Christoph Frei » Energiasääst tähendab elektritarbimise suurenemist, kuivõrd soojuspumbad, elektriautod, soojusvahetid jne töötavad elektriga. – Sandor Liive » Energiapoliitikat ei saa muuta sama tihti, kui muutub elektri hind avatud elektriturul. – Sandor Liive. » Igaüks võiks öelda, mille poolt ta on, mitte mille vastu (nt põlevkivienergeetika vastu, tuumaenergia vastu jne). – Sandor Liive » Ei ole asja, mida põlevkivist ei saaks teha (pikk perspektiiv). Ei ole asja, mida põlevkivist tasuks teha (“lühinägelik” perspektiiv). – Jaanus Sahk » Mida rikkam ühiskond, seda rohkem see tarbib elektrit ja säästab soojust.

– Einari Kisel » Ühtegi energiaallikat (valdkonda) ei tohi halvustada. – Einari Kisel

2/2011 (30)

Pildid: WeC estonia

edukuse valem Huvitav laHendus

4545

loovustehnikate ülevaade:

kuidas edukalT MÕelda? kuidas asju VÄlja MÕelda? katsetamise ja eksimise ehk katse-ekse meetod on inimkonna probleemilahenduse ürgsemaid meetodeid, mida me maast madalast ja jätkuvalt kasutame. ka inseneritöös.

TiiT TiideMann, mehaanikainsener, koolitaja

E

ks ajurünnak ole ka mõtteline katseekse meetod, kus siit-sealt otsides võib mõttekäik viia juhuslikult heale ideele. Kuid katse-ekse meetod on aega ja ressursse raiskav. Kaasajal aitab teadus, andes uue lähenemise. Ka süstemaatilise lähenemisega probleemilahendusmeetodid, näiteks Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ vähendab juhuslikkust ja suunab ajurünnakugi kindlamatesse raamidesse, mis viib edukamalt sihile. Plaanime rääkida mitmesugustest Loova Töö Tehnikatest, mis võivad inseneritööle kasuks tulla.

Kõigepealt näiteid ajaloost katse-ekse meetodi rakendamisest.

Charles Mackintosh patenteeris 1823. aastal toorkummist vihmamantli. See pragunes külma ja sulas päikese käes.

Charles Goodyear asus parandama kummi omadusi katse-ekse meetodil, lisades kõikvõimalikke aineid, mis kätte juhtusid – sool, pipar, suhkur, liiv, õli jne. Ent siis leiutas ta vulkaniseerimise.

Ta proovis ka edutult kummikingade kauplust pidada. Olles kogenematu kommertstegevuses, müüs ta vulkani-

seerimise litsentsi väga odavalt. Suri võlgades, kuigi maailmas toodeti kummitooteid juba laialdaselt.

Esimese elektrilambi leiutas 1835. aastal kooliõpetaja James Lindsay Šotimaalt enda jaoks kasutamiseks. See toimis patareiga ja omas vaakumtoru. Rohkem sellest midagi teada ei ole.

Joseph Swan ja Thomas Alva Edison leiutasid hõõglambi 1878. aastal teineteisest sõltumatult, nägid vaeva selle arendamisel ja käisid kohut autorluse pärast.

Lõpuks ühendasid nad siiski jõud ja töötasid edukalt koos, sest ilmnes, et kumbki polnud teiselt midagi varastanud.

2/2011 (30)

Thomas Alva Edison tegi 6000 katset elektripirni hõõgniidi materjali leidmiseks. Näiteks Jaapani lehvikust võetud söestunud bambuskiud põles kenasti, naabrimehe habemekarv söestati samuti ja katsetati. Edisonil on 1093 leiutist.

Teatavasti on hõõgniidiga lambi aeg otsa saamas. Uued valgustussüsteemid on pärit juba teadusuuringutest. Kas resursse raiskav katse-ekse meetod on veel käibel, kui näiteks võtta Vabadussõja võidusamba valgustuse lugu? Peaks juba oskama taolisi süsteeme projekteerida ja ehitada töökindlatena.

Pilt: istoCkPHoto

4646

edukusevalem valem edukuse

inseneeria intervjuu:

Teadus- ja arendusosakond on addinol on üks väheseid suurtest kontsernidest sõltumatuid saksa määrdeainetööstuse ettevõtteid, kel on olemas oma teadus- ja arendusosakond. koos määrdeainetele esitatavate nõuete üha rangemaks muutumisega on arendustegevus oma tehases hädavajalik. leunast pärit uue põlvkonna määrdeained on korduvalt osutunud suunanäitajaks kogu määrdeainesektoris. jürgen deckert, teadus- ja arendusosakonna juhataja, juhib meeskonda, kes tegeleb addinoli määrdeainete arendamise, kasutamise ja kvaliteedi tagamise ülesannetega.

H

ärra Deckert, kuidas Te Addinoli sattusite ja millised on Teie tööülesanded? Õppides Rostocki Ülikooli tehnikateaduskonnas laevaehitust, läbisin 1969. aastal kolmekuulise tööstuspraktika toonase Lützkendorfi mineraalõlitehase mootori katsestendide osakonnas. Pärast seda sai mulle selgeks, et tahan hiljem selles ülimalt produktiivses määrdeainetööstuse teadus- ja arenduskeskuses töötada. 1970. aasta 1. septembril asusingi tööle teadus- ja arenduskeskusele alluvas katsestendide osakonnas. Juba toona arendati seal uusi motoorseid ja masintehnilisi katsemeetodeid baasõlide, manuste ja loomulikult ka valmistoodete omaduste hindamiseks.

Need praktilised katsestendid ja instrumentaalsed analüüsimeetodid ongi määrdeainete eduka arendamise ja kasutamise aluseks. 1985. aastal hakkasin juhtima peaosakonda nimega määrdeainete kontroll. Selles ametis sain anda veelgi suurema panuse, et muuta määrdeaine tõeliseks konstruktsioonielemendiks. Pärast Saksamaa taasühinemist tegi ettevõte läbi põhjalikud muutused, mis loomulikult avaldasid mõju ka teaduslik-tehnilisele tööle. Addinol Lube Oil GmbH-s oli minu vastutusalaks palju aastaid autoõlide arendamine ja rakendus. Alates 2009. aastast juhin teadus- ja arendusosakonda, mis vastutab kogu määrdeainete arendamise eest.

Teil täitub siis 40. aasta Addinolis. Palju õnne!

Jah, tõepoolest, uskumatu, kuidas aeg

jürgen deCkerT, addinoli teadus- ja arendusosakonna juhataja

lendab. Ma olen rõõmus, et olen Addinolile läbi niivõrd pikkade aastate ja erinevate faaside truuks jäänud. Mulle meeldib mu töö ja ma rõõmustan iga päev uute väljakutsete üle, mis mu tööga kaasnevad.

2/2011 (30)

Millised on teadus- ja arendusosakonna ülesanded? Üldiselt on sellel osakonnal kolm põhilist ülesannet. Esiteks loomulikult määrdeainete väljatöötamine ja edasiarendamine koos OEMde* heakskiiduga, teiseks Pildid: addinol

Edukuse valem

47

üks Addinoli eduteguritest praktiliste probleemide lahendamine tihedas koostöös rakendustehnika osakonna ja müügiosakonnaga ning kolmandaks meie tootekvaliteedi tagamine koostöös labori ja tootmisosakonnaga.

Mis puudutab määrdeainete väljatöötamist ja edasiarendamist, kas võiksite meie lugejatele kirjeldada lühidalt teekonda ideest kuni valmis tooteni?

Määrdeainete arendamise ja edasiarendamise aluseks on kõigepealt riiklikud ja rahvusvahelised spetsifikatsioonid. Võtame nt ACEA – siin defineerib Euroopa Autotootjate Ühendus rangete katsemeetodite

*

baasil nõuded mootoriõlidele seoses mootori puhtusega, vananemiskindlusega, kulumisvastase kaitsega, kütusekulu vähendamisega jne. Need spetsifikatsioonid kujutavad endast mootoritootjate suurimat ühist nõuete hulka ning moodustavad arendustöö raamid. Tööstusvaldkonnas on aluseks DIN ISO ja Saksa standardi Ameerika vaste ASTM. Loomulikult karmistatakse ja täiendatakse neid spetsifikatsioone vastavalt tehnika pidevale arengule.

Neile spetsiifilistele nõuetele lisanduvad üksikute seadme- ja sõidukitootjate ettekirjutused. Seda nii tööstuse kui ka mootorsõidukite valdkonnas. Siin võin näidetena ni-

OEM = Original Equipment Manufacturer, mootori- ja seadmetootjad

2/2011 (30)

metada VW spetsifikatsiooni 504 00/507 00 või Flenderi/Siemensi ja Brückneri nõudeid.

Kuid Addinoli eesmärk on ületada eelpool nimetatud raamtingimusi ja pakkuda kliendile seeläbi täiendavaid eeliseid. Tänu sellele hinnatakse masina- ja mootoritootjate poolt Addinoli kui kompetentset määrdeainepartnerit, kes ei piirdu vaid piirnõuete täitmisega, vaid pakub alati lisaks ka uusi innovaatilisi lahendusi.

OEMid mängivad seega arendustöös määravat rolli?

Kindlasti. Tihe koostöö on väga tähtis.

Aastate jooksul on meil õnnestunud sõlmida väga head sidemed erinevate mootoritootjatega ning oleme saavutanud kompetentse määrdeainepartneri staatuse.

48

edukuse valem

Heaks näiteks on meie gaasimootoriõlid kasutamiseks erigaasidega töötavates mootorites. Siin on meil õnnestunud tihedas koostöös selliste tootjatega nagu MAN, MWM, GE Jenbacher ja MTU saavutada täiesti uue kvaliteediga õli, hoolimata gaaside kõikuvast kvaliteedist.

Tulles tagasi toote valmimise teekonna juurde, mängivad loomulikult tähtsat rolli ka meie sise- ja välisriiklike partnerite nõudmised, kuna nad peegeldavad turu spetsiifilist nõudlust. Toetudes neile kolmele sambale, koostatakse arendusprojekti kava, milles on määratletud ka vastavad pädevused. Sõltuvalt tootele esitavatest nõuetest peetakse läbirääkimisi baasõli- ja manusetööstusega.

Baasõlist ja manustest valmistatakse laboris esmased segud. Enne segude praktilisi teste laboris ja masinatehnilistel katsestendidel uuritakse ja analüüsitakse, kas nende põhiparameetrid vastavad püstitatud eesmärgile.

Kui nende testide ja analüüside tulemused on positiivsed, saab toodet testida praktikas.

Sageli järgnevad põhjalikud käituskatsed koostöös mootori- või seadmetootjatega.

Selle pika protsessi tulemuseks on valmis toode, mis ootab turule toomist.

See viib edasi meid Teie koostöö juurde rakendustehnika osakonnaga. Õige. Rakendustehnika osakond on müügi- ja arendusosakonna tähtsaim ristumiskoht. Meie koostöö toimimine on seega ülimalt tähtis, kuna edasimüüjatel ja klientidel on uue toote omaduste ja kasutamise kohta alati küsimusi, millele vastab põhjalikult rakendustehnika osakond. Samuti esitatakse meile rakendustehnika osakonna, meie müügijuhtide ja edasimüüjate poolt küsimusi eriliste kasutusjuhtude kohta ning arutatakse neid rakendustehnika osakonnaga.

Millele peab ühe toote arendamisel kõige rohkem tähelepanu pöörama?

Otsustava tähtsusega on tõhusaima baasõli valik. See, kas kasutatakse mineraalset, sünteetilist või poolsünteetilist toodet või hoopis taimseid komponente, sõltub täiesti kasutusjuhust ja ekspluatatsioonitingimustest, nagu temperatuur, tööaeg ja koormus. Loomulikult parandatakse manustega olulisel määral määrdeaine teatud omadusi, nagu vahustumine, kulumisvas-

Leuna labor teab määrdeõlidest tÖÖstuses ja mootorsÕidukites kasutatavaid mÄÄrdeaineid, mis tÄidavad kÕrgeid nÕudeid, on vÕimalik toota ainult tÄnu jÄrjePidevale innovatsiooniPoliitikale ja kindlas kvaliteedi juHtimise sÜsteemis. tootearenduses ja kvaliteedi garanteerimises mÄngiB keskset rolli addinoli laBor leunas, mis teeB katseid toodete vÄljatÖÖtamiseks, analÜÜsiB kÄituskatsete raames kasutuses olevaid Õlisid ja kontrolliB valmistoodangut.

a

ddinoli 300 m2 suuruse labori töötajad tegelevad määrdeainete analüüsimisega juba aastaid.

Moodsaimad instrumentaalsed analüüsid koos tehniliste katseseadmete ja tehasesiseste laboritestidega võimaldavad määrdeaineid välja töötada ja edasi arendada, kontrollida toorainete ja valmistoodangu kvaliteeti. Riiklike ja rahvusvaheliste standardite ja spetsifikatsioonide nagu DIN, ISO, ASTM, ACEA, API jt alusel kontrollitakse määrdeainete füüsikalisi omadusi nagu tihedus, viskoossus, külmakindlus ja aurustuvus.

Lisaks mõõdetakse koostisainete, keemiliste elementide, tuha, saasteainete ja lisandite sisaldust ning uuritakse kasutusomadusi (vananemiskindlus, korrosioonivastased omadused, nihkepinge stabiilsus, deemulgeerimisvõime, hõõrdumist vähendav toime, määrimisvõime ja kulumisvastane kaitse).

Uue retsepti väljatöötamiseks uuri-

tane kaitse või koormustaluvus, kuid ilma sobiva kõrgekvaliteedilise baasõlita ei toimi ka parimad manused.

Kes on peale OEMide ja tööstuse veel kaasatud toodete arendamisse?

Meie toodete väljatöötamise ja edasiarendamise jaoks on ülimalt tähtis koos2/2011 (30)

takse ja hinnatakse arvukaid parameetreid. Iga toote väljatöötamisega kaasnevaid täiendavaid reaalseid kasutustingimusi jäljendavad testid laboris ja/või katsestendidel. Tööstusreduktorites kasutatavate transmissiooniõlide kulumisvastast kaitset testitakse nt hammasrataste katsestendil (FZG). Hüdroõlide puhul on tähtsal kohal vahutavuse kontrollimine, kuna efektiivse jõuülekande ja usaldusväärse kulumisvastase kaitse saavad tagada ainult sellised õlid, millel on vahutamisvastased omadused.

Lõpuks katsetatakse või testitakse uusi väljatöötatud määrdeaineid praktikas. Gaasimootoritootja litsentsi saamiseks tuleb läbida mahukad käituskatsed.

Kindlaks määratud intervallide järel võetakse õliproovid, mida analüüsib labor ning hindavad teadus- ja arendusosakonna töötajad. Kasutuses oleva õli seisundit analüüsitakse käituskatse raames nt ele-

töö teadusühingute ja kõrgkoolidega.

Kuuludes FVA-sse (Ajamitehnika Teadusühingusse), oleme aktiivses dialoogis teadusinstituutide ja praktiliste kasutajatega ning saame sel teel impulsse oma tööks.

Samuti käib koostöö meie määrdeainete teatud omaduste kontrollimiseks erinevate kõrgkoolidega nagu Müncheni Tehnikaüli-

edukuse valem

kõike

mentide sisalduse mõõtmise abil induktiivselt seotud plasma (ICP) optilise emissioonspektromeetrilise analüüsiga.

Induktiivselt seotud plasma katsemeetod seisneb selles, et analüüsitavate elementide optilise emissiooni tekitamiseks kasutatakse tulist (ca 1000 K) argoonplasmat, mille tulemusel tõuseb lühiajaliselt elektronide energiatasand ja elektronid kaugenevad aatomituumast.

Kui elektronid naasevad oma esialgsele energiatasandile, emiteerivad nad lühiajaliselt kogutud energiat valguse või ultraviolettkiirgusena. Hindamise aluseks on ioonide jooned. Lainepikkus ja intensiivsus annavad infot vastava elemendi ja selle kontsentratsiooni kohta. Mõõtmistulemuste alusel saab teha järeldusi kulumise, manuste seisundi ja õlis leiduvate saasteainete (tolmu, kulumiselementide) kohta.

Tarnitud tooraine nagu mineraalsed ja sünteetilised baasõlid, manused ja muud

kool, Magdeburgi Tehnikaülikool ja Esslingeni Tehniline Akadeemia.

Mis on Teie töös muutunud alates sellest, kui Leunas alustas tööd uus tootmiskompleks?

Uute suurte tootmisliinide käikulaskmisel Leunas oli loomulikult tohutu mõju

lisandid läbivad laboris kauba vastuvõtukontrolli. Pärast määrdeõli valmimist võetakse otse segamisreaktorist õliproov, et kontrollida valmistooteid tootespetsiifiliste kontrollimisplaanide alusel LIMsüsteemiga (labori info- ja juhtimissüsteemiga). See on spetsiaalne tarkvara laboriandmete töötlemiseks, sisaldades tootespetsiifilisi tunnuseid koos spetsifikatsioonide piirväärtustega, mis kehtestatakse teadus- ja arendusosakonna poolt.

Kvaliteedikontrolli käigus kasutatakse nt infrapunaspektromeetriat. Õli infrapunaspektriga, mis tekib molekulide spetsiifilise absorbeerimisvõime tõttu, on võimalik võrrelda õli seisundit ja saasteainete sisaldust etalonandmetega. Võrdluse aluseks on erinevate toodete infrapunaspektrite etalonandmepank.

Mõõtmistulemused sisestatakse LIMsüsteemi, mis võrdleb neid etteantud piirväärtustega. Kui testid on edukalt läbitud ja tooted kokkuleppel teadus- ja arendusosakonnaga nõuetekohaseks kuulutatud, võib nad pakendada vastavasse taarasse. Sellele järgneb veel üks kontroll, tagamaks, et teel segamisreaktorist pakendamisliinini ei ole tootesse sattunud saasteaineid või toimunud toodete omavahelist segunemist.

Leuna labor rakendab ranget kvaliteedijuhtimissüsteemi ning omab katselaborina Saksa Akrediteerimiskeskuse Keemia (DACH-i) akrediteeringut, mis tõestab labori vastavust DIN EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Akrediteerimise käigus kontrollitakse muuhulgas katsemeetodite vastavust kehtivatele standarditele ja personali tehnilist kompetentsust. Labori akrediteering kehtib mitte üksnes riiklikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil.

kvaliteedi tagamisele. See algab kõikide tarnitud koostisainete kontrollimisega. Iga üksiku toote puhul peab olema ette antud tootmistehnoloogia alates selle segamistemperatuurist kuni segamistehnoloogiani.

Teadus- ja arendusosakonna defineeritud kontrollimisplaani alusel läbib iga tootepartii enne pakendamist ja ladustamist laboris 2/2011 (30)

49

range kvaliteedikontrolli. Nii tagatakse, et tooted lahkuvad tehasest spetsifikatsiooni kohaselt ja stabiilselt kõrge kvaliteediga.

Tootmise ületoomine firma peakontori juurde oli loomulikult minu ja meie arendustöö jaoks otsustav samm. Ja areng jätkub – sügisest hakkame ise tootma autoõlidele väga tähtsat viskoossusindeksi parendit.

Millised tooted paistavad Addinoli paljude innovaatiliste määrdeainete seast eriti silma?

Siin võib kindlasti nimetada juba mainitud gaasimootoriõlisid MG 40-Extra Plus ja LA, mis on ette nähtud kasutamiseks erigaasidega ja maagaasiga töötavates mootorites. Lisaks loomulikult kõik tööstusmäärdeained, mis vähendavad hõõrdumist ja ühes sellega energiakulu, nagu nt HV Eco Fluid või Eco Gear ja Belt Lube.

Iseenesestmõistetavalt ka meie Low SAPS mootoriõlid, nt Giga Light MV 0530 LL võimsate bensiini- ja diiselmootorite puhtuse tagamiseks ja heitgaasi järeltöötlussüsteemide kaitseks.

Kas näete neis ka tuleviku arengutrendi?

Jah, igal juhul. Keskkonnakaitse ja jätkusuutlikkus on loomulikult ka meie arendustöös määrava tähtsusega. Tänapäeval seisneb eriline väljakutse määrdeaine kui konstruktsioonielemendi arendamises, mis vastab alternatiivenergia kasutamisel esitatavatele ülikõrgetele nõuetele. Lisaks pingutame selle nimel, et säästa iga arendatud tootega keskkonda ja ressursse. Seda eelkõige toodete pika tööea ja energiasäästlikkuse kaudu.

5050

insenerikutse insenerikutse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

majanduskasv rohkem kui 100 aastat tagasi:

ka TÖÖMees Vajas aVaraMaT 19. sajandi lõppu eestis tähistas tööstuslik tõus. suuresti aitas sellele kaasa transpordiolude paranemine. Õigupoolest saigi eesti industrialiseerimine alguse raudtee ilmumisest. kaupade liikumine muutus tihedamaks ja suhtlemine sisemaaga hõlpsamaks. iseäranis selgelt hakkab see silma tallinna ja üldse Põhja-eesti majanduselus toimunut jälgides.

VaHur MÄgi, tehnikaloolane

R

audtee soodustas uute ettevõtete ja asulate rajamist, elavnes põllumajandus, senisest rohkem pöörati tähelepanu maaparandusele, hangiti ajakohaseid põllutöövahendeid, õpiti kasutama kunstväetisi. Samas näitas raudtee tulek kätte sadamatega seotud kitsaskohad – Tallinna oma oli liiga madal, Paldiski oma väike. Ikka sagedamini kohtas merel aurulaevu. Meie meresadamaisse oli 20. saj alguseks registreeritud 21 aurikut, Emajõge ja Peipsit kündsid 14 aurikut. Tänu aurujõul liikuvatele alustele muutus navigatsioon aastaringseks. Tallinna sadamas käis aastas tuhatkond aurikut, talvel hoolitses sadama lahtioleku eest jäämurdja.

võidukäigule asus elekter Kui varem paiknes vabrikutööstus peaasjalikult Narvas, kus kosk pakkus odavat energiat, hoogustus nüüd Tallinna tööstus.

Kütteks vajaminev kivisüsi toodi merd pidi kohale Inglismaalt. “Volta” avamine märkis kohaliku elektrotehnikatööstuse sündi.

Tootmist laiendasid F. Krulli ja F. Wiegandi masinatehased, väiksemaid metalliettevõtteid avati Kuressaares, Viljandis, Narvas, mujalgi. Tärkavat aparaaditööstust esindas telefonivabrik Tartus. Tähelepanuväärivaks sammuks oli “Waldhofi” tselluloosikäitise rajamine Pärnus. Kundas võeti tsemendipõletamisel kasutusele pöördahjud, töösse astus Aseri tsemendivabrik. Oma võidukäiku alustas elekter. Esimestena kerkisid tööstusettevõtete jõujaamad, nende kannul avali-

kud üldkasutatavad jaamad. Tallinnas oli teerajajaks pisike alalisvoolujaam südalinna äride valgustamiseks. Maal olid esimesteks vooluallikateks vesiveskites ja viinaköökides ülespandud generaatorid. Tartus avati esimene riigitelefonivõrk, merel viibivate laevadega sidepidamiseks rajati sädesaatjaga raadiojaam Ruhnu ja Sauele.

Kiiresti keerulisemaks muutuv tehnika nõudis põhjalikumaid teadmisi ja paremat kutsealast ettevalmistust. Huvi tehnikaalase

me polütehnilise kooli asutamise algatusega, kus taheti avada kommerts-, arhitektuuri-, elektrotehnika- ja laevaehitusosakond. Linn sellega küll nõustus, kuid kooli rahastamise küsimuses kaubandus-tööstusministeeriumiga kokkuleppele ei jõutud ja asi jäi ikkagi katki. Alamastme käsitöökooli asutamist taotles Paide linn. Viljandi püüdis Riia õpperingkonna kaudu endale välja kaubelda keskastme tehnikakooli asutamise õigust. Loomata jäid ka tööstuskoolide põhimäärusega lubatud käsitöökoolid. Tallinna vastav algatus sumbus õiguslikesse vaidlustesse rahvaharidusministeeriumiga.

kalendrites olid tehnikalood

esimese maailmasõja eel nägi trükivalgust kolm füüsika õpperaamatut eesti keeles.

hariduse vastu virgutas majandusliku heaolu paranemine ja eestlaskonna enesetunde tõus. Pärast mitme linnavalitsuse üleminekut oma inimeste kätte leidis aset märgatav muutus suhtumises haridusse, sh oskusharidusse. Tallinna koolikomisjon tegi ettepaneku avada mehaanika- ja ehituskeskkool ühes alamastme tehnikakooli ja käsitöökooliga, kus saanuks õppida lukksepa- ja puutööd.

Linnavalitsusele ja volinikele mõte millegipärast ei meeldinud ja nad lükkasid selle tagasi. Seejärel tuli komisjon välja keskast2/2011 (30)

Linnakoolide juures tegutsesid tööõpetusklassid. Enamasti õpetati puutööd, mõnel üksikul juhul rauatööd. Linnakoolist madalamal õpetati poistele käsitööd harva. Tartus tegutsesid tööõpetusklassid õpetajate seminari juures, paaris linnakoolis ja kroonualgkoolis. Sealgi jagati puu- ja rauatööoskusi. Tööõpetusklasse avati ka maal ministeeriumikoolides. Alles Esimese maailmasõja päevil suudeti käima panna ehitus- ja maamõõtmiskursused kõrgemate algkoolide juures Tallinnas ja Valgas.

Tähtsat kohta tehniliste teadmiste rahva hulka viimisel täitis trükisõna. Juba 1870.^1880. aastatel oli ilmunud mitmeid õpikuid ja käsiraamatuid tehnika kohta – “Mõni sõna meie maanteede tegemise kergituseks” (1873), “Balti raudtee vahtide säädus” (1877), “Juhatused kuida lokomobilid ja rehepeksu-mashinad tarvitada ja hoida on” (1889). Sajandivahetusel trükivalgust näinud eestikeelsest kirjasõnast oli kümnendiku jagu loodus- ja täppisteadusliku või rakendusliku sisuga, isegi kalendrid ei pidanud paljuks avaldada lugusid tehnikast. Esimese maailmasõja eel nägi trükivalgust kolm füüsika õpperaaPilt: rePro

insenerikutse

TeHnilisT silMaringi

vaade WaldHoFi tselluloosivaBrikule PÄrnus 1909

matut eesti keeles. Anti välja õpetussõnu seppadele, treialitele, aurumasinate mehaanikutele.

Postimehe kirjakogu avaldas Jaan Sarve “Elekter I” (1911), kus leidus esmakordselt eesti keeles teavet traadita telegraafist. Kirjakogu tõi ära teisegi teose samast valdkonnast, Müncheni füüsikaprofessori Leo Graetzi tekstile lisas insener ja tõlkija Villem Vaher omalt poolt valiku elektriala oskussõnu. Eestimaa Kirjanduse Ühingu juurde loodi rakendusmatemaatika ja tehnika sektsioon, kuhu muretseti tehnikaajakirju ja -raamatuid. Tallinna linnavalitsus avas avaliku raamatukogu ühes lugemistoaga.

Kasvas tehnika osatähtsus põllumajanduses. Ärksama meelega talumehed asutasid masinatarvitajate ja rehepeksuühistuid. Esimeste eesti erialaraamatukogude omanikeks olid Tartu ja Pärnu põllumeeste seltsid. Et tehnikatundjaid leidus maal napilt, alustas Tartu Eesti Põllumeeste Selts 1909 kursusi rehepeksumasinistide väljaõpetamiseks. Põllutöökursustel loeti lisaks põhiainetele füüsikat, keemiat, geomeetriat, jagati teadmisi põllutöömasinate kohta ja tehti praktilisi töid maamõõtmisel. Masinistide kursusi korraldas ja andis välja põllutöömasinaid tutvustavat kirjandust Tartu Eesti Majanduse Ühisus. Rehepeksumasinate ja meiereiseadmete montöörid käisid ühisuse kaudu täiendõppel Taanis. Maaparanduskursusi viis läbi Eestimaa Põllumeeste Keskselts. Suure-Jaanis õpetati maatorutamist ja veeloodimist. Põllumasinate

valmistamist ja hooldamist õpetati Valgas avatud külakäsitöö õppetöökojas.

ei piisanud telegrafistidest Tööliste kutsealastele oskustele ja teadmistele hakati tõsisemat tähelepanu pöörama 1910. aastast, kui tööstus näitas uuesti elavnemise märke. Tallinna rajati mitu suurt laevatehast, teisedki tööstused ning merekindluse ja sõjasadama ehitus nõudsid töökäsi. Kuigi enamik töölisi ja tehnilist personali toodi mujalt, püüti alamastme

51

tehnikatundjaid õpetada välja ka kohapeal.

Kõrgema algkooli juures pandi käima ehitustehnika kursused. Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel viidi mehaanilise joonistamise osakonnas sisse tehnikaalane teoreetiline õppus. Kursustel tegutsesid õppejõududena seltsi juhtivad liikmed, suuremalt jaolt Stieglitzi kooli kasvandikud – Alfred Kivi, Roman Nyman, Eduard Poland ja Theodor Ussisoo, kellega pärastpoole liitus veel Nikolai Triik. Tehnilise kallakuga joonistus- ja joonestuskursused tegutsesid Tallinna Kunsttööstuskooli juures. Tehnilisi õhtukursusi töölistele valmistus avama Vene-Balti laevatehas. Kursuste kavva võeti laevaehitus, masinaehitus, elektrotehnika, metallide tehnoloogia, teoreetiline mehaanika jt.

Kursuste õppetöökojas korraldati eriõpetus masinaehituse mudelseppadele. Oma tehnikakursused pani käima merekindlus.

1913 sügisel korraldati Tallinnas esimesed kursused aurulaevade tehnilisele meeskonnale, järgnesid kursused kaubalaevamehaanikutele, laevaehitustehnikutele ja elektrikutele, tegeliku töö käigus omandatud oskustest enam ei piisanud. Et Tallinna raudteetehnikakooli lõpetanud telegrafistidest ei jätkunud, avati Tartus neile omaette õppeasutus. Posti- ja telegraafiteenistujate kursused tegutsesid veel Tapal. Tartus avas oma joonituskursused Eesti Käsitööliste Abistamise Selts. Kutsehariduse Seltsi joonistusklasside asemel avati õhtukool, millest loodeti kujundada tehnikakallakuga kutsekool kogu Lõuna-Eesti tarvis.

International Industrial Services Oü pakub tööstusettevõtetele järgmiseid teenuseid: INTERNATIONAL INDUSTRIAL SERVICES

Tööstusseadmete vibrodiagnostikat (monitooring ja analüüs) Võllide laserjoondamine Reduktorite remont ja hooldus Töörataste (ventilaatorite, rootorite) staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine Elektrimootorite hooldus, remont ja mähkimine Pumpade remont ja hooldus Tarnime tööstusseadmeid ja varuosi Me lahendame Teie probleeme 24/7.

TÖÖKINDLUS, KIIRUS JA KVALITEET GARANTEERITUD

Siin ei ole tervet loetelu meie oskustest ja võimalustest. www.ininservices.eu info@ininservices.eu tel.(+372) 52 44 551

2/2011 (30)

Summary summarY

summary

5252

salvest as Promotor of estonian Food Culture

AS

Salvest, founded in 1946 as Tartu Canned Food Factory, is not complaining about economic difficulties since people have to eat both in good times and not so good times. There is, however, a certain interrelation between GDP growth and eating habits. “In 2008 we had trouble meeting all the demand,” says Priit Karp, a board member of Salvest.

“The sales of that year reached 180 million kroons (11,5 million euros). In 2009 and 2010 we experienced a slight downturn, the sales of last year were about 145-150 million kroons (9,3–9,6 million euros).”

Current product portfolio of Salvest consists of soups, lunches, sauces (incl ketchup and mayonnaise), children’s foods, jams. “January and February are so-called soup-months, we are jarring soups, preparing for summer,” Priit Karp explains. “By the way, domestic consumer wishes food exclusively in the glass jar – in order to see what it is made of.”

Summing up the story of Salvest, Priit Karp says: “Many food companies have disappeared from Tartu – the meat packing factory, dairy factory, fish factory... But we have stayed.”

top-level energy Conference in tallinn

O

n January 12 the Art Museum of Estonia hosted the WEC (the World Energy Council) conference “Rational Energy – the Position of Estonia in the World”. The top-level conference was attended by Dr Christoph Frei, Secretary General of WEC and Dr Alessandro Clerici, Honorary Chairman of WEC Italy, who both made a speech. Subsequent panel discussion was moderated by Mihkel Härm, Secretary General of 2/2011 (30)

WEC Estonia, and attended by Sandor Liive of Eesti Energia (Sandor Liive is also Chairman of WEC Estonia), Einari Kisel of the Ministry of Economic Affairs and Communications, Jaanus Sahk of Enterprise Estonia, Christoph Frei and Alessandro Clerici.

Key activities of WEC Estonia for years 2011– 2012 are the analysis of Estonian energetics and international research on oil shale technologies.

Estonia is a member of WEC since 1937, the membership was restored in 1998. The Ministry of Economic Affairs and Communications, Eesti Energia (Estonian Energy), Eesti Gaas (Estonian Gas), Tallinn University of Technology, Estonian Academy of Sciences, Estonian Association of Electric Industry, Estonian Gas Association are all members of WEC Estonia.

stone Polishing – an advanced ski tuning technique

S

ergei Lopuhhin, a young man working for A&T Sport, is one of the very few persons having mastered the stone polishing technique on the world level. Collaborating with Estonian and Polish Ski Associations, Sergei has tuned skis for Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun-Vähi, Jaak Mae, Raul Olle, Justyna Kowalczyk of Poland and other ski celebrities. At Vancouver Olympics 2010, Justyna Kowalczyk won a gold and a silver medal with skis tuned by Sergei. On the day of Inseneeria’s visit, January 7, Sergei’s unique stone polishing equipment was transported to Otepää to work at the World Cup event and the Junior U23 World Ski Championship.

Currently, no big turn is expected in the field of ski waxes; thus the focus of attention has shifted to finding the right pattern for ski soles. For a better performance of skis the right sole pattern – depending on weather, temperature, snow structure – is as important as good waxing. The stone polishing bench is equipped with cutters of 2–5 diamonds which engrave the pattern on the stone and the stone, in its turn, is used to polish the ski soles. Such a bench is unique in Estonia.

Salvest ^ носитель эстонской культуры питания

Начавший в 1946 году работу АО Salvest (первоначальное название «Тартусский Консервный завод») не жалуется на трудности кризиса, так как люди едят как в хорошие времена, так и в не очень хорошие. Но всё же некоторое влияние на привычки питания кризис имеет. «В 2008 году мы не смогли производить столько, сколько потребителю было необходимо», поясняет член правления Прийт Карп. «Годовой оборот тогда достиг 180 млн. крон (11,5 млн. евро). В 2009 и 2010 годах произошёл спад и годовой оборот прошлого года составил примерно 145–150 млн. крон (9,3–9,6 млн. евро)». На сегодняшний день в пищевом портфеле Salvest имеются в наличии супы, обеды, соусы (в том числе кетчуп и майонез), детское питание, варенья. «Нынешние месяцы – январь и февраль – так называемые суповые месяцы. Заливаем в банки супы и производим уже с расчётом на лето», рассказывает о работе Прийт Карп. «Кстати, местный потребитель желает товар исключительно в стеклянной банке, чтобы видеть, что там внутри. Многие пищевые производства – такие как мясокомбинат, молочный и рыбный комбинаты – уже исчезли из Тарту, мы же остались», подытоживает разговор о Salvest Прийт Карп.

Шлифовка камнем улучшает свойства скольжения

В A&T Sport работает Сергей Лопухин – молодой человек, один из немногих на мировом уровне владеющий техникой каменной шлифовки лыж. В тесном сотрудничестве с Эстонским и

Польским лыжными союзами через его руки прошли лыжи Андруса Веерпалу, Кристины Шмигун-Вяхи, Яака Мае, Рауля Олле, полячки Юстины Ковальчик и других знаменитостей лыжного спорта. На олимпийских играх 2010 с узором, сделанным именно Сергеем, Юстина Ковальчик выиграла золото и серебро. 7 января, в день визита Inseneeria, рабочий инструмент Сергея – единственный в Эстонии шлифовальный аппарат – транспортировали в Отепя на этап чемпионата мира, а также на чемпионаты среди юниоров и U23. На данный момент революции в сфере лыжных смазок ожидать не приходиться, поэтому в мире особое внимание уделяется выбору правильного лыжного узора. Дело в том, что для лучшего скольжения лыж вместе с хорошей смазкой необходимо подобрать и подходящий узор – в соответствии с погодными условиями, температурой и структурой снега. На станке каменной шлифовки имеются режущие головки с бриллиантами в количестве от двух до пяти, которые вырезают узор сначала на точильном камне, после чего лыжи пропускают через станок. Данный станок является уникальным в Эстонии.

Экономия важнее возобновляемой энергетики

12 января в KUMU была проведена конференция Мирового Совета Энергетики (WEC – World Energy Council) «Рациональная энергетика – позиция Эстонии в мире». На конференции высшего уровня с докладами выступали главный секретарь WEC доктор Кристоф Фрей и почётный председатель WEC в Италии доктор Алессандро Клеричи. В панельной дискуссии приняли участие Сандор Лииве из Eesti Energia (Сандор Лииве также является председателем WEC в Эстонии), Ейнари Кисель из министерства экономики и коммуникаций, Яанус Сахк из ЕАS, Кристоф Фрей и Алессандро Клеричи. Модератором был главный секретарь WEC Eesti Михкель Хярм. Основными занятиями WEC Eesti в 2011-2012 гг будут анализ эстонской энергетики и исследование международных технологий горючего сланца. Эстония является членом WEC с 1937 года, членство возобновили в 1998 году. Членами WEC являются министерство экономики и коммуникаций Эстонии, Eesti Energia, Eesti Gaas, ТТУ, Академия Наук, Союз Электрической Промышленности Эстонии, Союз Газа Эстонии.

2/2011 (30)

5353

Резюме

КРАТКИЙ ОБЗОР summarY

hüva nõu on kallis

Tahtsite lund?! saite!

I

nseneeria kolleegium pidas nõu, kuidas oleks katusele kogunenud lumega kõige targem toimida. Kui tegu on viilkatusega ca 40° kraadi ja rohkem ning eramajaga aia sees, on üks alternatiiv mitte midagi teha, sest esimese sulaga sõidab lumi ise katuselt alla. Ja mida vähem on katusel atribuutikat nagu katuseaknad, redelid, lumetõkked, vihmaveerennid jne, seda parem, sest allasõitev lumi võib need kaasa võtta. Kui otsustakse siiski viilkatusega madalama maja katuse rookimise kasuks, oleks tululik pika varre otsas, vihmavarju põhimõttel töötav riistapuu: mööda lund üles lükates on “vihmavari” kinni, aga allapoole tõmmates avaneb ja tõmbab endaga tüki lund kaasa. Ise ollakse maapinnal ja töö edeneb tükkhaaval. Üks võimalus on (sooja) veejoaga katust “töödelda”, kuid see on äärmiselt ressursimahukas variant. Kõrgete linnamajade katuste rookimiseks on vaja ilmselt spetsbrigaadi. Ja mis puutub lamekatustesse, siis neid pole meie kliimasse üldse mõtet ehitada. Ootame katuselt lumerookimisele tagasisidet kas veebis, Facebookis või e-kirjaga mati.feldmann@inseneeria.ee.

nuputamist

(raskusaste *, **, ***)

1

Masu mõjud *. Tööline teenis enne masu 10 000 krooni bruto. Kui masu ajal tema palka langetati 10% ja eelmise aasta lõpus tema palka tõsteti 10%, siis kui suur on tema brutopalk praegu?

2

ole rongiga sõber **. Rong sõitis esimese poole teed sihtkohta keskmise kiirusega 90 km/h ja teise poole teed keskmise kiirusega 110 km/h. Kui suur oli rongi keskmine kiirus terve sõidu vältel?

3

sel aastal **. Teisenda harilikuks murruks perioodiline kümnendmurd 0,201120112011...

4

Veel üheksatest **. Milline on suurim kolme 9-ga kirjutatav arv?

vastused

3 1 2

2/2011 (30)

4

veidi nuputamist

viimane leHekÜlg uudised

Praegu on tema brutopalk 632,73 eurot, mis vastab 9900 kroonile.

Kogu tee keskmine kiirus v=s/(t1+t2), kus s on kaugus sihtkohta, t1 on esimese poole ja t2 teise poole läbimiseks kulunud aeg. Esimese poole läbimiseks kulus aega t1=s/(2*90) tundi ja teise poole läbimiseks t2=s/(2*110) tundi. Asetades need esimesse võrdusse, saame, et kogu tee keskmine kiirus oli 99 km/h. 99 on arvude 90 ja 110 harmooniline keskmine.

Selle ülesande lahendust peab lihtsalt teadma, Inseneeria seletada ei oska: 2011/9999. Kui perioodi pikkus on n numbrit, on nimetajas n üheksat.

See on 9 astmes 9 astmes 9, õigemini veel mõttes niiviisi: 9 astmes (9 astmes 9). See on päris suur arv, mida kirjutatakse 369 693 100 numbriga ja mille esimesed numbrid on 428 124... – Exceli täpsusega. Kui ühe numbri kirjutamise laius oleks 2 mm, on see arv pikk 740 km.

5454

Pildid: rePro

KIIRE TARNE AINULT 5 EURO EEST*

...Tasuta tehniline tugi ...Teeme Sulle kiire pakkumise – e-pakkumised ...Paindlikud pakkelahendused > Meie valikus on üle 520 000 toote

Telefon: 800 0111 280

> Kõige uuem tehnoloogia 3500 tipptootjalt

E-mail: info-ee@farnell.com

> Puudub miinimum ostukogus

www.farnell.com/ee

www.element14.com A Premier Farnell Company *Ainult tellimustele veebis

Disaini parimatega!